soojusmasinad & ökoloogilised probleemid
TRANSCRIPT
Soojusmasinad ja ökoloogilised Soojusmasinad ja ökoloogilised probleemidprobleemid
Elery KronkElery Kronk2PMM2PMM
Soojusmasinad ja nende kasutamine
Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis.
Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel.
Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks.
Elektrijaama turbiin ja generaator
Mõju keskkonnale
Kuna tänapäeval on gaasi, naftat ja kivisüsi tarbivaid soojusmasinaid kasutusel väga palju, siis hakkab see kahjulikult mõjuma ka keskkonnale. Meie planeedi looduse kaitsmine on suhteliselt raske. Ning neid kahjustavaid faktoreid on mitmeid.
Esiteks võiks ära märkida õhuhapniku vähenemise atmosfääris, mis on tingitud nende kütuste põletamisega. Sellest tulenevalt väheneb O2 pidevalt.
Teiseks eraldub kütuse põlemisel süsihappegaasi. See põhjustab kasvuhooneefekti. Selle tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest õhu CO2 sisaldus kasvab.
Õhus sisalduv CO2 täidab teatud filtri ja ekraani ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Kasvuhooneefekti tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest süsinikdioksiidi molekulid neelavad infrapunakiirgust.
Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku (азот) - ja väävliühenditega (сера).Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades.
Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. (соединения свинца)
Kõige parem oleks keskkonnasaastatust vähendada minnes üle diiselmootoritele, sest diiselküte ei sisalda mürgiseid pliiühendeid.
Kütuste kaevandamise negatiivsed mõjud
Töötav allmaakaevandus avaldab olulist
kompleksset mõju piirkonna pinnaveevoolule
(jõgede) hüdrogeoloogilisele reziimile ja
maapõue hüdrogeoloogilisele keskkonnale. Mõju pinnaveele on eelkõige tingitud
kaevandusvee väljapumpamisest.
Keemilise koostise poolest erineb see vesi looduslikust: mineraalsus 2-3 korda
sulfaatide, Ca ja Mg poolest suurem.
Mõjud põhjaveele (грунтовая вода). Põlevkivi kaevandamiseks on vaja põhjavett ära
juhtida. Probleemid: Põhjaveetaseme (уровень) alanemine. Ärajuhitava põhjavee muutunud keemiline koostis. Vee kvaliteet suletud kaevandustes (шахта) ja
karjäärides. Töötleva tööstuse jäätmeist välja imbuv reostunud
vesi
Pärast tootmise lõpetamist kaevandustest vett enam
välja ei pumbata. Suletud kaevandustes
moodustuvad saastunud veega allmaa veekogud.
Vähesed teavad, et juba praegu on paljud mereasukad saastunud ohlike elementidega nagu näiteks elavhõbe (ртуть) ja paljude raskemetallidega. Need võivad sattuda toiduga inimorganismi ja põhjustada kogunedes haiguseid.
Näiteks loetakse püsivaid toksilisi ühendeid üheks Läänemere hüljeste ja
merikotkaste steriilsuse põhjustajaks 70.ja 80. aastatel. Merekeskonda jõuavad toksilised ühendid
peamiselt atmosfääri ja jõgede kaudu. Elavhõbeda osas korrektsed määrangud puuduvad, on vaid
hinnatud, et jõgedega toodav kogus ületab 50 tonni.
Mürgiste elementide sisaldus kasvab vastavalt toiduahelale, röövkalades on seda rohkem kui nende saagis jne.
Kasutatud materjalid
http://www.toitumisterapeudid.ee/failid/File/raskmetallid_Eesti_kalades%2026_02_11.pdf
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/soojusmasinad.htm
http://www.okokratt.ee/seminarid/Polevkivi_kaevandamise_mojud.pdf