1

Soojusnähtusi iseloomustavad suurused

Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK)9. klassile

Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida

KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID.

TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE.

2

3

Sulamine ja tahkumine Sulamine –

aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine –

aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja

tahkumistemperatuur.

Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed.

SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL.

4

t/C

 40

 20

   

10  

    soojenemine

0     sulamine

           

    aeg

-10   Soojenemine

 

5

Sulamine ja tahkumine Sulamisel

saab keha energiat/ soojust juurde, tahkumisel

energia/soojus eralduvad. Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja

tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga:

Q = λm      Q – soojushulk (1J) λ (lambda) – sulamissoojus (1    ) m – mass (1kg)  

6

Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus (λ) 

on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril.

λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt,     ülesannete kogu tagant)

Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg.

Vastus:  1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat.

7

Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine –

aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine –

aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja

kondenseerumis-temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid

on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE

TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL.

8

t/C

 

100 kondenseerumine

   

60   jahtumine

   

20  

                   

  aeg

9

Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumiseks

tuleb anda kehale energiat/ soojust juurde, kondenseerumisel

energia/soojus eraldub. Aurustumiseks vaja minevat ja

kondenseerumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga:

Q = Lm Q – soojushulk (1J) L– keemis-, aurustumissoojus (1     ) m – mass (1kg)  

10

Aurustumine/keemine, kondenseerumine Keemis- ehk aurustumissoojus (L) 

on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril.

L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt,     ülesannete kogu tagant)

Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10⁶ J/kg.

Vastus:  1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat.

11

Kütuste energia Mida sa tead aine ehitus?

Molekulid koosnevad aatomitest. Iga molekuli võime jagada aatomiteks. Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb

ületada aatomite vastastikused tõmbejõud, st tuleb teha tööd, kulutada energiat.

Aatomite ühinemisel molekulideks aga vabaneb energiat.

Põlemine on kiirelt toimuv oksüdatsioon.

12

Kütuste energia Kütuste kasutamine põhineb asjaolul, et

aatomite/ ioonide ühinemisel molekulideks vabaneb energiat. Tavaline kütus sisaldab süsinikku. Põlemisel ühinevad süsiniku aatomid hapniku

aatomitega. Ühinemisel tekib süsihappegaasi molekul,

kusjuures vabaneb soojust/energiat. Mida madalam on süsiniku

oksüdatsiooniaste, seda rohkem energiat põlemisel vabaneb.

Kütust on mitut liiki: süsi, turvas, puu, nafta, põlevkivi, põlevgaasid.

13

Kütuste energia Milleks on vaja teada kui palju soojust

eraldub põlemisel? Mootorite konstrueerimine Ahju kütmine

Soojushulka, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul ärapõlemisel, nimetatakse kütuse KÜTTEVÄÄRTUSEKS.

Kütteväärtust mõõdetakse ühikus 1  . Näidisülesanne 3.

Mida näitab turba kütteväärtus 14 000 000 J/kg? Vastus: 1 kg turba täielikul põlemisel eraldub 14 000 000 J soojust.

14

Kütuste energia

15

KOKKUVÕTE

MÄRKSÕNA (ülesande tekstis esinev sõna)

VALEM (mida lahenduses kasutada)

SULAMINETAHKUMINEJÄÄTUMINE

Q = λ m

KEEMINEKONDENSEERUMINEAURUSTUMINEVEELDUMINE

Q = Lm

PÕLEMINE Q = Km

16

Näidisülesanne 4Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel?

Antud:m = 200 g = 0,2

kg K = 27 000 000

J/kg

Küsitud:Q = ?

Lahendus: Q = Km Q = 27 000 000 J/kg · 0,2

kg = = 5 400 000 J = 5,4 MJ

Vastus: Q = 5,4 MJ

17

Näidisülesanne 5Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati?

Antud:E = 3 400 000Jλ = 340 000 J

Küsitud:m = ?

Lahendus: Q = E Q = λm   =>   m = 

m =

Vastus: m = 10 kg

18

Näidisülesanne 6100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus?

Antud:m = 100 g = 0,1 kgQ = 40 kJ = 40 000 J

Küsitud:L = ?

Lahendus:Q = Lm => L =

Vastus: Kondenseerus

eeter.