sotsiaalpsyhholoogia ehk grupid
DESCRIPTION
intragrupiliste suhete teema sotsiaalpsühholoogiastTRANSCRIPT
Grupi mõisteGrupi mõiste Grupp on kahest või enamast omavahel
vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid.
Grupi liikmed tajuvad, et neist on moodustunud grupp isegi enne kui seda inimkogumikku hakatakse kutsuma grupiks/rühmaks.
Grupi tunnused Eesmärk
Osalemismäär Tulemuste tunnustamine Käitumise aktsepteerimine
Normid Rollid Võim Areng ehk dünaamika Kohesiivsus Konformsus
Gruppide liigidGruppide liigid ametlik (formaalne) mitteametlik (mitteformaalne), primaarne, sekundaarne,
referentgrupp, virtuaalgrupp, statistiline, Meie-grupp Nemad-grupp jne
Ametlikud grupid Tööülesannete lahendamiseks Komitee, nõukogu, komisjon Otsustusgrupid Probleemilahendusgrupp Kvaliteediring ……..
VajadusedVajadusedGrupi plussid üksinda tegutsemise
ees Üksikisiku plussid grupis
Täita ülesandeid, mis on üksikisikule üle jõu käivadÜhendada erinevaid teadmisi, kogemusi, mida vajatakse ülesannete täitmiseksSaada rohkem infot otsustamiseksValmistada ette lai pinnas muutusteksVõimaldab kontrollida korraga rohkem inimesiAitab luua ühiseid väärtusi, uskumusi, mis on aluseks ühisele kultuurile ja võimaldab neid ka kiiresti uutele liikmetele edasi anda
Iseenda tundmaõppimine
Uute oskuste ja teadmiste omandamine
Rahuldab sotsiaalseid vajadusi
Võimaldab saada tagasisidet iseenda ja oma tegevuse kohta
Grupi tugevusGrupi tugevus Kohesiivsus on grupiliikmete omavaheline
seotus Sünergia 1+1+1+1=5 Looderdamine 1+1+1+1=1 Kohesiivsust mõjutab
Lähedus Aeg Hulk Homogeensus – heterogeensus? Edukus …….
Gruppi Gruppi tugevdavad/nõrgendavad tugevdavad/nõrgendavad teguridtegurid Gruppi (kohesiivsus)
tugevdavad: Ühised eesmärgid Ühine vaenlane ehk
oht Võistlus väliste
rühmadega
Tugevust nõrgendavad Paarid Alarühmad Projektsioon ehk
peegeldumine Patuoina fenomen Tõrjumine,
endassetõmbumine Esindaja Varjend Grupisisene võistlus
Westingate projekt Westigate'i projekt uuris kommunikatsiooni võrke abielus
tudengite seas Westigate'is korteritega majas (motelli tüüp). Iga majapidamise käest küsiti, kes on need kolm inimest, kellega nad kõige rohkem suhtlevad.
Füüsiline distants oli üks põhilistest määrajatest erinevate majapidamiste vahel.
Umbes 2/3 kommunikatsiooni võrkudest oli samas majas. Rohkem kui pooltest juhtumitest oli tegemist naabritega, kes ei elanud kaugemal kui 22 jalga
Norm on grupis omaks võetud käitumisreegel Normid on üldistused ja täpsustused. Normid puudutavad vaid käitumist. Grupi liikmed ei
pea neid norme 100%liselt omaks võtma, piisab kui nad nende järgi käituvad.
Normid puudutavad vaid selliseid käitumisalasid, mida enamus rühma liikmeid peab olulisteks
Normid moodustuvad aeglaselt Normid ei puuduta kõiki samavõrra.
Normidega kohanemine? Võimekamad Keskmiste võimetega Madalate võimetega Autoritaarsed Naised Mehed Sõltuvus? Vajadus?
Lewini eksperiment 1. koduperenaiste grupis räägiti loengu vormis
rupskite vitamiinisisaldusest, majanduslikest eelistest, jagati juhiseid vähehinnatud liha (subproduktid) küpsetamise kohta jne.
2. rühmas kasutati loengu asemel diskussiooni vormi. Jagati samasugust infot, ent arendati ka vestlust kõikvõimalikest takistustest, mis esinevad rupskite toiduks tegemisel, nt vastumeelne lõhn, abikaasa põlgus jne. Diskussiooni lõppedes paluti neil käed üles tõsta, kes soovivad järgmisel nädalal oma perekonnas rupskeid toiduks valmistada.
Selgus, et 1. rühmas tegid nädala jooksul 3% perenaistest vähemalt kord rupskeid toiduks ning 2.rühmas 30%.
Eksperimentide tulemuste vahe tingitud sellest, et teises rühmas said perenaised aktiivselt vestluses
osaleda, küsida küsimusi, jagada kogemusi. Oma mõju oli ka käe tõstmisel kui avalikul tunnistusel.
Dünaamika Hajusa grupi kujunemine hästi töötavaks meeskonnaks
Eduka grupi tunnused ühine eesmärk toetus demokraatlikkus sallivus (saab vahetada/muuta liikmeid) ühtsus (respekt, suhtlemise reeglid arenevad läbi aja)
4 etapiline mudel 5 etapiline mudel jne
4-etapiline mudel - MoodustamineTunded Käitumine Mentori/juhendaja roll
pOsaliselt segadus, osaliselt kartus– kõik on ärevil pKas ma tegin õigesti siia tulles? p• Mida teised minust mõelda võivad? p• Ma ei ütle midagi! p• Mulle meeldiks osaleda, aga …
p• Tagasihoidlik, häbelik p• Viisakas p• Kohmetu p• Näitab sõbralikku nägu p• Vaikiv p• Naljatav p• Püüab jätta muljet p• Katsetab / testib juhendajat (“õpetajat”)
pSoe p• Naeratav ja sõbralik p• Meelitav ja julgustav pVajalik määratleda liikmeskond p• Vajalik selgitada ühine tegutsemiskord (päevakord) p• Kavandada üldjoontes, kuidas töö hakkab toimuma p• Teadvustada, et me kõik oleme õppijad, mitte “eksperdid”
KonfliktTunded Käitumine Mentor/juhendaja
pEbakindlus, kahtlus p• Pahameel
p• Viha p• Võistlus p• Kaitsepositsioonil p• Segadus p• Negatiivsus
pSee tegevuskord ei ole see, mida ma lootsin! p• Ma ei peaks siin tegelikult olema. See on aja raiskamine.
p• Vajalikud on alarühmad p• Kes ütles, et meie peame vastutama?
pArusaamine, et grupp areneb – p“Sa saad olla meelepärane osale inimestele teatud aja, aga mitte kõigile inimestele kogu aeg” p• Aktsepteeri kriitikat p• Selgita ühist eesmärki (sihti) p• Rõhuta tasakaalustatud perspektiivi
Normeerimine ja toimimine
Tunded Käitumine Mentor/juhendaja
pKokkukuuluvus pEdasiminek on toimunud pSaavutus pKasvab usaldus enamuse vastu grupis pGrupi iseseisvuse tunne
pÜhine probleemide lahendamine pPositiivne reageerimine eriarvamuste ja konfliktide puhul pAvatud vaadete ja arvamuste jagamine pAktiivne tegutsemine, kohustumine
pMittepealetükkiv hõlbustamine pVäljakutse grupile pVäljakutse kõrgemal tasemel eesmärkidele, tegevusele kui sobib pMärkab arengut ja grupi kokkukuuluvust
Tunded Käitumine Mentor/juhendaja
pKasvav usaldus ja konfi-dentsiaalsuspKasvav grupi identiteedi tunnetaminepVajadus reeglite koostöö järelepFokuseeritus grupi tegevuse kõrgemale tasemelepValmis täielikult osalema
pRohkem toetav pAbi pakkuv pTeadlik, kaalutletud pingutus mõjutada pPakub isiklikku arvamust ja vaatei
pToetav pMärkab grupi arengut pJulgustab osalemist, kaasa löömist pTugevdab grupi “reegleid” mitteametlikult sobival viisil, ajal
LeinamineTunded Käitumine Mentor/juhendaja
pÄrevus läheneva lõpu suhtes pSaavutuste peegeldamine pLootus grupitööle tulevikus pTagasitõmbumine ja sulgumine pEtteaimatavpkaotus pRahulolu
pNostalgia pKüsimine “mis järgmiseks, edasi” pÄrevus edasi toimimise suhtes ilma toetava grupita pMadal motiveerituse tase pDiskuteerimine väliste asjade üle
pGrupi edu ja saavutuste kinnitamine, toetamine, tunnustamine ja selle paikapidavuse kontrollimine pDiskussioon erinevate psuhtumist üle pDiskussioon mitteametlike toetavate võrgustike üle
Bradfordi 5-etapiline mudelÕhkkond ja peaeesmärk
1. Moodustamine 2. Osarühmad 3. Konflikt 4. Eristumine 5. Ühtsus
Ettevaatlik, tundeid ei näidata, vastuolusid nagu poleks
Osarühmade vaheline kritiseerimine, ei jagata teavet teiste osa-rühmadega
Viha osarühmade vahel
Usaldus, avatus, sõbralikkus, erinevuste omaksvõtt
Toetav, avatud, erisusi salliv
Ebaselged, ei ole
Teave peasihist lisandub, eri nägemus
Võitlus Enamus on nõustunud
Kõik seotud
Teabelevi ja otsustamine1 2 3 4 5
Kuulatakse intensiivselt, sõnumite sisuline kadu suur
Teabe kulgeb osarühmade siseselt, nende vahel ei ole
Habras Küllalt hea Kiire ja otsene teabelevi
Domineerivad aktiivsemad
Osarühmad püüdlevad eri eesmärkide poole
Häälekamad ja julgemad domineerivad
Põhineb asjatundlikkusel, otsuseid teevad liider ja mingi spetsialist kahekesi, teised nõustuvad
Põhineb ühisel nägemusel, kollektiivne või individuaalne
Suhtumine liidrisse ja analüüs1 2 3 4 5
Katsetav Liidrit vastuta-vaks pidav
Võimu-võitlus Liidrit toetav tegevus
Liidri tegevust toetav, erimeelsused tuuakse välja
Ignoreerivad Teadvustatud, aga mitte kogetu. Rühma tegevust arvustatakse osarühmades
Kasutatakse relvana
Arutelu vaheldub kriitikast ülima nõustumiseni
Hinnangulised vestlused aitavad kaasa töö sooritamisele, kes tahes võib kasutada hindamist
Küpseks grupiksHästi toimiv grupp Ebakindel grupp
Liikmetel on ühine eesmärk ja soov tegutseda selle saavutamise nimelGrupi õhkkond on avatud, vaba ja turvaline, grupi liikmed oskavad teineteist kuulataIga grupi liikme arvamust pannakse tähele, rääkida võib kõigest, ka ebameeldivatest/ rasketest asjadestGrupp suudab tegutseda ühise vastutusegaGrupis talutakse erinevaid seisukohti, sallitakse kriitikatGrupp talub liikmete vahetumist
pÜleüldine võitluspositsioonil olemine ja selle rõhutaminepPüütakse muuta teiste seisukohti ja positsiooni pnn. kardin eespPüütakse otsustada ja otsustatakse teiste eestpVälditakse tunnetest rääkimistpKonfliktide vältiminepSagedane nõuandmine kuulamise asemelpKüünilisuspMitteotsene pöördumisviis suhtlemisel
Roll Sotsiaalne roll on selline käitumisviis, mida
tavaliselt oodatakse teatud sotsiaalses staatuses olevalt inimeselt. (müüja, direktor, naine, isa, õpilane jne.)
Rolle iseloomustavad teatud õigused ja kohustused.
Rollikujutlus Rolliootus Rollikäitumine
Rollid On põhirollid ja kõrvalrollid Rollikonfliktid – välised ja sisemised Ladus rollikäitumine
Ökonoomsus Kaitse Ennustatavus
Belbini meeskonna rollid INNOVAATOR (IN) Loominguline, hea kujutlusvõimega,
eripärane. Lahendab keerukaid probleeme. Ignoreerib pisiasju ja väheolulist. Liigselt hõivatud, et efektiivselt suhelda.
KOORDINEERIJA (KO) Küps, enesekindel, hea juht. Selgitab eesmärke, toetab otsustamist, delegeerib edukalt. Võib tihti näida manipulaatorina. Lükkab oma töö teiste kaela.
HINDAJA (HI) Kaine, strateegiliselt mõtlev ja terane. Näeb kõiki võimalusi. Annab õigeid hinnanguid. Ei suuda teisi kaasa haarata
ega inspireerida. TEOSTAJA (TE) Distsiplineeritud, usaldusväärne,
konservatiivne ja tõhus. Viib ideed ellu. Veidi paindumatu. Ei haara uutest võimalustest kiiresti kinni.
VIIMISTLEJA (VI) Hoolas, kohusetundlik, ülipüüdlik. Leiab üles vead ja puudused. Peab tähtaegadest kinni. Kipub asjatult muretsema. Ei delegeeri meelsasti.
järg
VÕIMALUSTE OTSIJA (VO) Ekstravertne, entusiastlik, suhtlemisaldis. Uurib uusi võimalusi. Loob kontakte väljaspool meeskonda. Liigselt optimistlik. Kaotab huvi, kui esmane tuhin on möödas.
KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab hästi hakkama pingelises olukorras. On raskuste ületamisel eestvedaja ja julgustaja. Kaldub provotseerima. Haavab teiste tundeid.
MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja taktitundeline. Kuulab ära ja loob suhteis meeskonnas. Üritab inimesi lepitada. Kriitilisel momendil otsustusvõimetu.
ASJATUNDJA (AT) Sihikindel, algatusvõimeline, väga pühendunud. Omab erakordseid teadmisi ja oskusi. Panus piirdub väga kitsa alaga. Liigselt detailides kinni.
Rollijaotused Eesmärgile suunatud rollid
Algataja Teabeotsija Asjatundja Selgitaja Kriitik Koostöötegija
Grupi säilitamisele suunatud rollid Julgustaja. Lepitaja. Tundeavaja. Vahekohtunik Pingevabastaja
Gruppi lõhkuvad rollid Ründaja Pidurdaja Tähelepanutõmbaja Võistleja Veetav Intrigant
Lukus rollid ehk manipuleerimine Alistuva käitumisega rollid:
Märter Nõrguke – tal oleks nagu puujalg. Kahtlustaja Erak Paipoiss / lilleke – yes-man. Lepitaja.
Agressiivse käitumisega rollid Monopoliseerija / lobiseja / jutupaunik Esineja/ettevõtja Abistaja/hoolitseja Asjatundja Sõdalane!
Võim Väärtushierarhia kui võimu alus
Raha Informatsioon Materiaalsed väärtused Staatus Teenus Armastus
Ametlik ja mitteametlik hierarhia
Võimu liigid Eeskuju ehk mallivõim Palga ehk tasuvõim Ametlik võim Karistusvõim Teadmiste ehk infovõim Spetsialisti ehk oskuste võim
Võimu sümbolid Ruum
Suurus Privaatsus Aknad, temperatuur, mugavus
Esemed Mööbel – laud, tool Töövahendid, masinad
Eelisõigused Töögraafik Koht autole Vormiriietus
Nimekirjad
Võimu alused organisatsioonis
Ülesanne Kogemus Koolitus ehk ettevalmistus Palk ehk tasu võimalus Sugu
Võimu tunnetamine kui enesehinnang Organisatsioonil oleva väärtuse
kaudu - enam väärtustatud organisatsioonis töötades tunneb ka inimene end väärtuslikumana
Organisatsioonipoolse väärtustamise kaudu - antakse inimesele
märku tema väärtusest rühmale
Teiste poolt antava tunnustuse kaudu Isiklike väärtuslike omaduste olemasolu kaudu – väärtuslikud omadused
tulenevad teistelt
Liider Juht on juhitavate teenindaja, kes
kõrvaldab tööd takistavad tegurid Liider või manager Ametlik või mitteametlik liider Liider on üks rollides Ootused Kujutlus
Liidri erinevad rollid (Krech&Grutschfield) Esimees Planeerija Tegutseja Asjatundja Esindaja väljapoole Sisemiste suhete kontrollija Palgamaksja Karistaja Eeskuju Sümbol Vastutaja Ideoloog Isa-ema Patuoinas
Kõikelubav/minnalaskev stiil
ei hooli juhtimistegevusest
on juht vaid nimeliselt jätab otsustamise
aktiivsematele grupi liikmetele
ei vastuta
Demokraatlik stiil jagab juhtimisfunktsioonid grupi
liikmete vahel innustab kõiki osalema
otsustamisel ja juhtimisel püüab olla grupis võrdne liige
Autokraatne stiil võtab enda kanda kõik
juhtimistegevused otsustab ainuisikuliselt alluvate suhtes range,
ülemuste suhtes meelitav asetab end psühholoogiliselt
grupist väljapoole
Liidriks olemise stiil loob õhkkonna
Demokraatlikult juhitav
aktiivne,
Innustunud,
teistest hooliv,
alustamisel aeglasem,
töötamisel efektiivsem
Autoritaarselt juhitav
agressiivne või passiivne
alustamisel kiirem
töötamisel aeglasem pidevat kontrollimist ja
“torkimist” vajav
Otsustamine grupis Risky shift (Wallach, Kogan 50/60 a.) Polariseerumine (Moscovici)
Group fenomen thinking (1970ndad Janis)
Konvergentsus (Sherif, Ach)
Hoiakud, mis mõjutavad otsuseid Haavamatuse illusioon Ratsionaliseerimine Usk moraalsusesse Enesetsensuur Surve mittenõustujatele Vaenlase stereotüüp Üksmeele illusioon Meelsuse valvurid
Lippit ja Lewin 1. eksperiment: koguti neli viieliikmelist 11-aastaste poiste
gruppi, et valmistada paberist teatrimaske. Kahe grupi juhiks oli autoritaarne täiskasvanu ja ülejäänud
kahe grupi juhiks demokraatlik inimene. Autoritaarne juht jagas käske, demokraatlik aga küsis poiste arvamust, andis nõu jne.
Autoritaarse grupi poisid olid õnnetud ja vähem produktiivsed. Demokraatlikus grupis olid poisid sõbralikumad ja näitasid välja grupi vaimu. Autoritaarse grupi liikmed muutusid rahutuks ja agressiivseks. Poisid tegutsesid rohkem üksinda ega hoolinud ühisest eesmärgist ega teistest liikmetest.
Lewin tegi veel 2.eksperimendi, kus tõi juurde ka "laissez-faire" (mitte vahele segava) juhi rolli.
Katse näitas taas, et demokraatlikus grupis oldi kõige õnnelikumad ja produktiivsemad, vastupidiselt autoritaarsele grupile. Mitte vahele segava juhi grupp jääb nende kahe vahele.
Kui demokraatlikku gruppi iseloomustada sõnadega õnnelik ja produktiivne, siis "laissez-faire" grupi seisundit võiks pidada sihituks ning autoritaarse grupi poisse kontrolli all olevateks, lämmatatuteks
Lewini eksperiment Ühes koduperenaiste grupis räägiti loengu vormis rupskite
vitamiinisisaldusest, majanduslikest eelistest, jagati juhiseid vähehinnatud liha küpsetamise kohta jne.
Teises rühmas kasutati loengu asemel diskussiooni vormi. Jagati samasugust infot, ent arendati ka vestlust kõikvõimalikest takistustest, mis esinevad rupskite toiduks tegemisel, nt vastumeelne lõhn, abikaasa põlgus jne. Diskussiooni lõppedes paluti neil käed üles tõsta, kes soovivad järgmisel nädalal oma perekonnas rupskeid toiduks valmistada.
Selgus, et esimeses rühmas tegid nädala jooksul 3% perenaistest vähemalt kord rupskeid toiduks ning teises 30%.
Eksperimentide tulemuste vahe tingitud sellest, et teises rühmas said perenaised aktiivselt vestluses osaleda, küsida küsimusi, jagada kogemusi. Oma mõju oli ka käe tõstmisel kui avalikul tunnistusel.
Töö efektiivsus Cheni sipelgate katse. Sipelgad ehitavad pesa liivast. Pudelid, liiv-
mõõdeti aega ja liiva väljakaevamise kogust. Üksinda – 192 minutit, 232 g liiva sipelga kohta Kahekesi – 28 minutit, 765 g liiva 6 tunni jooksul Kolmekesi – 33 minutit, 728 g liiva 6 tunni jooksul Uuesti üksinda – 160 minutit, 182 g liiva
Sherifi jalgratturite eksperiment – facilitation ehk ülekanne
Grupis või üksinda? Rühma liikmete arvu suurenemisega iga liikme panus
väheneb (Reihelman, 1930ndad). Uue materjali õppimisel on üksikisik efektiivsem (Pessin,
30ndad) Õpitu esitamisel on efektiivsem kui seda tehakse teiste
juuresolekul. Meenutamine on üksi vähem efektiivne kui teiste
juureolekul. Teiste juuresolek halvendab uute oskuste omandamist,
soodustab varemõpitu esitamist. Ideede genereerimine ajadefitsiidis on grupis
efektiivsem, kvaliteetseid ideid toodab üksikisik Juhuslikud vead leitakse kergemini grupiga,
süstemaatilise vea puhul “pole vahet”.
Meeskonnatöö printsiibid Arutelu grupis on aktiivne, võtan sellest osa, ei püüa jääda kõrvale. Olen orienteeritud ülesande lahendamisele, mitte aga suhete
säilitamisele grupis. Kuulan hoolega iga kõnelejat ja ei sega vahele. Ühtegi seisukohta ei
jäta tähele panemata.
Püüan toetada teisi mõtete avaldamisel. Usaldan teisi grupi liikmeid. Pean lugu ajast. Räägin lühidalt, teen konstruktiivseid
ettepanekuid. Eriarvamusi arutan hoolikalt, püüan mõista ja leida ühist arvamust. Ei suru oma arvamust jõuga teistele peale, vajaduse korral püüan
seda paremini argumenteerida.
Oskan põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Genereerin uusi ideid. Uut mõtete ei karda välja öelda isegi siis, kui
see on ebatavaline. Erilist tähelepanu pööran grupi tagasihoidlikumatele liikmetele,
küsin nende arvamust, informatsiooni. Eriarvamuste korral arvustan seisukohti, mitte inimesi
Õhkkond grupis Võistlusele orienteeritud
Kadedus Võistlus Kahjustamine Passiivsus
Koostööle orienteeritud Ressursside parem kasutamine Lõpptulemus Vastastikune arvestamine
Sotsiaalne identiteet Sotsiaalne identiteet sisaldab kultuuri ja kõiki
neid sotsiaalseid rühmi kuhu inimene kuulub / on kuulunud.
Rühmaidentiteeti määratakse eristades ennast rühma keskmisest tunnusest. Mille poolest ma sarnanen rühma liikmetele? Mis eristab mind teistest sama rühma liikmetest?
Inimene püüab tõsta oma enesehinnangut rühmaidentiteedi kaudu (selleks liidetakse rühma positiivsed omadused oma minaga)
Ebakindlates ja ohtlikes oludes rühma oma identiteedi vajadus suureneb (seetõttu võimendub dramaatiline käitumine).
Gruppidevahelised suhted Suhted võivad toimuda nii üksikisikute kui
gruppide vahel, kuid sellega kaasneb kindlasti oma grupikuuluvuse tunnetamine
Sisegrupp – positiivne Välisgrupp - negatiivne
Sherifi eksperiment 1950ndatel
Oma rühma, nn. meie-rühma ehk siserühma, tajutakse positiivsemana võrreldes nende-rühmaga ehk välisrühmaga.
Osalesid 12-aastased, tavalised ameerika koolipoisid, kes ei tundnud teineteist eelnevalt. Eksperiment vältas 3 nädalat. Alul loodi tugev meie-tunne. Seejärel hakati lähendama kahte rühma. Tekkis
Hüüdnimede panemine Narrimine Kiusamine Eristumine Vägivald Kaklus Sõda
Kuidas saada taas koostööle?
Selgus, et liitis ühine eesmärk, positiivselt mõjusid ka võrdse staatusega liikmete
koostegutsemise ja –arutamise võimalused.
Taifeli eksperiment 1970ndatel minimaalne grupierinevus? Oma eksperimendis kasutas ta 14-15 aastaseid poisse.
Eksperiment koosnes kahest osast: Hallikirjudelt paberilehtedelt tuli üle lugeda nn. täpid. “Tulemuse” järgi jaotati kahte rühma. Järgnes kujutlusmäng punktide /raha/ andmisega Poiste käest küsiti: “Millest lähtuti punktide andmisel?” Millest
tegelikult lähtuti? Kas rühmakuuluvusest või mitte? Kuidas kirjeldati ja missugused olid faktid?
Selgus, et valikute tegemisel on oluline eelnev mälus olev info või kogemus.
Hoiakud ja nende mõõtmine BOGARDUSE SOTSIAALSE DISTANTSI SKAALA Juhend:1. Pea meeles, et vastad esmase tundega, reaktsiooniga
iga juhtumise puhul (+, -).2. Anna oma reaktsioon igale rahvusele kui grupile. Ära
vasta lähtudes kas halvimast või parimast esindajast. Mõtle sul olemas olevale stereotüübile (kujutlusele) tervikgrupist.
3. Märgi rist just nii paljudesse kastidesse kui palju su tunne ütleb.Kuidas sa tunneksid ennast järgmiste gruppide
liikmete suhtes?
Bogarduse skaalaMeh-hik-lane
Hiin-lane
Türk-lane
Soom-lane
prantslane
hindu Vene-lane
Amee-riklane
Nigeer-laneNeeger
Lähisugulane abielu kaudu
Kuulub samasse klubisse, sõber
Elab minu tänaval, on naaber
Töötab minu kõrval minu töökohal
On minu riigi kodanik
On minu riigis kui külaline
Diskrimineerimine ja selle astmed
Diskrimineerimine on teise rühma kuuluvate inimeste suhtes negatiivne suhtumine ja
käitumine. Diskrimineerimise etappideks on
Halvustav kõne (anekdoodid, halvustamine) Vältimine Eristamine (kas territoriaalselt, välistunnustega või muul moel) Ähvardused Vägivald (füüsiline vägivald, mille äärmus on genotsiid)
Diskrimineerimise liigid Rassiline Usuline Rahvuslik Sooline Ealine …… diskrimineerimine Arvatakse, et on süüdi, agressiivsed,
imelikud, ohtlikud
Diskrimineerimise põhjused Diskrimineerimise põhjused on seotud
ebakindluse tunnetamisega rühma poolt. Ebakindlust põhjustavad:
Majanduslik ebakindlus Suured muutused ühiskonnas (ka mikrosüsteemides) Pidev ebaedu, ebaõnnestumine Autoritaarsete isiksuste suur hulk Töötuse, vaesuse jms kasv Ei saa ise mõjutada
Ülesanne Iga grupi liige täidab ära Bogarduse tabeli
Arvutatakse grupi keskmine näitaja iga rahvusgrupi suhtes (lugeda kokku miinused ja jagada grupi liikmete arvuga)
Kes on viimase aja anekdootides negatiivne tegelane? Missuguste hüüdnimedega kutsutakse erinevatest
gruppidest (rahvus vms) turiste? Leia grupimõtlemisega seotud hoiakuid oma grupist! Missuguseid meeskonnatöö printsiipe täidad rohkem,
milliseid mitte? Hinda ennast 5-pallises süsteemis kõigi printsiipide kaupa.