Suure- Jaani järve elutingimustest ja

kasutusvõimalustest

Koostaja: Martin Pentson

Suure- Jaani Gümnaasium, 12. kl

Juhendaja: Ly Valdmaa

Suure- Jaani järv

• Asub Põhja- Viljandimaal, Suure- Jaani linna territooriumil

• Järve pindala 5,9 ha, keskmine sügavus ligikaudu 2 meetrit

• Ülespaisutatud Ängi ojast, mis varustab järve ka veega

• Järv on eutroofne ehk rohketoiteline

Suure- Jaani järve ajaloost

• Järv paisutati üles praegusele kohale aastal 1830• Aastast 1931 Suure- Jaani alevi elektrijaam ning

moodne jahuveski• 1980ndateks oli järv tugevalt eutrofeerunud, järve

ähvardas kinnikasvamine• 1988. aastal alustati esimesi katseid järve

rekonstrueerimiseks, tööd lõpetati 1993. a• 2001. aastal alustati järve puhastamist

Suure- Jaani järves teostatud mõõtmised

• Vee temperatuur

• Lahustunud hapnik

• pH

• Leeliselisus

• Elektrijuhtivus

Lahustunud hapniku hulga sõltuvus vee temperatuurist

Veetemperatuur ja lahustunud hapnik

0

5

10

15

20

25

30

kuupäev

tem

pe

ratu

ur

(kra

ad

i C

)

0

2

4

6

8

10

12

La

hu

stu

nu

d h

ap

nik

(m

g/l

Ca

CO

3).

Temperatuur Lahust. 0

Loomastik ja taimestik

• Järves määrati vee selgrootud ning sagedasemad kaldataimed

• Pärnu Mereuuringute Keskus määras lisaks veel ka vetikad

• Selgroogsete ja vähkide kohta saadi informatsioon Suure- Jaani kalastusklubi “Säga” liikmetelt (kobras, kalad, mingid)

Viburvetikas Synura uvella

Suure- Jaani järve kasutus-võimalustest ja majandamisest

• Järvel on peamiselt puhkemajanduslik tähtsus• Võimalik vaid harrastuskalapüük• Ülevabariiklike kalastusvõistluste korraldamine• Kaaluda tuleks puhkekomplekside väljaehitamist• Elektrienergia tootmine on ebaefektiivne, kuid

atraktiivne

“Säga” täiendamas järve kalavarusid

Suure- Jaani järv

Suure- Jaani järv - vaatluskoht

Tänan kuulamast!Tänan kuulamast!

Suure- Jaani, 12. dets 2002