Kutseharidusreformi kulg

Eestis 1991-2010

Sirje Rekkor

Sirje Rekkor

1994

Eesti-Taani arenguprogramm (DEVS)(1993-1995)

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusMoodustati Riigi Kooliamet

1993

Alustati õppekavade ühtlustamist UNESCO rahvusvahelise haridusklassifikatsiooniga Õppekavad identifitseeriti vastavalt ISCED klassifikaatoritele Alustati ISCO kutsekirjelduste tõlkimisega eesti keelde Kehtestati õppekavade kohta andmete kogumise süsteem Moodustati esimene üleriigiline valdkonna-spetsiifiline õppekavatöörühm Eestis

Haridusseadus1992

1991-1994 Koolide „isetegevus”õppekavaarenduses

1991

ÕppekavaarendusSeadusandlusSotsiaalne kontekstAasta

Sirje Rekkor

Asutati Riiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusAlustati koolijuhtide ja õpetajate pidevat täiendkoolitust

Kaubandus- Tööstuskoda alustab kutsekvalifikatsiooni-süsteemi loomist

1997

1996-1998.a. õppekava arendajate täiendkoolitus Phare pilootkoolides

Koolivõrgu korrastamine, loodi 6 esimest kutsehariduskeskustKutseõppeasutuste koondamine Haridusministeeriumi haldusalasse

Loodi KH ja Tööturu Seirekeskus

1996

Phare projekt 1995-1998 13 pilootkooli moodulõppekavad, 24 satelliitkooli õppekavaarendus Õppekava arendajate koolitus Koolijuhtide koolitus 1995-1999.a. koostöö Iiri, Taani ja Soome õppekava arendajategaHTM õppekavaarenduse jätkuprojekt 1998-2000

ÜlikooliseadusMoodustati Phare kutseharidusreformi programmi juhtnõukogu, alustati õppekavade arendusprojektiga

1995

Sirje Rekkor

Kutsealade valdkondade riiklike õppekavade ettevalmistamine 1999-2002

Muudeti koolijuhtide ja õpetajate kvalifikatsiooninõudeid, viidi sisse nõue juhtimisalase koolituse läbimise kohta koolijuhtidele ning erialase või pedagoogilise kõrghariduse nõue õpetajatele ja stažeerimise nõue ettevõtetes töötavatele õpetajatele.Koolijuhtide ja õpetajate pidev täiendkoolitus

Alustati Kutsenõukogude moodustamist, loodi 12 kutsenõukogu Alustati kutsestandardite väljatöötamist

1999

Lõppes Phare projektEsimeste riiklike õppekavade projektide koostamine

VV poolt kinnitati Kutsehariduse kontseptuaalsed lähtekohad Kutseõppeasutuse seadus Erakooliseadus Rakenduskõrgkooli seadus Kinnitati riiklike õppekavade üldnõuded

1998

Sirje Rekkor

Valmis 14 kutsealade valdkondade RÕK projekti

Kõigis kutseõppeasutustes moodulõppekavad

30% koolide õppekavadest vastas kutsestandarditele

KõrgharidusstandardSõlmiti 5-poolne ühise tegevuse kokkulepe Haridusministeerium, Majandusministeeriumi, Sotsiaalministeerium, Eesti Tööstuse- ja Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel.

2000

Sirje Rekkor

Käivitus ESF projekt 160 riikliku õppekava sisude fikseerimiseks 2005-2008 Koostati esimesed uutele nõuetele vastavad moodulite passid ja kirjeldused

Kutsehariduse arengukava 2006-2008Riigikutseõppeasutuste võrgu arengukava aastateks 2005-2008. RÕK mudel, Moodulite koostamise, muutmise ja vormistamise kord . Töötati välja õppekavade rühmad, käivitati 15 õppekavarühma

nõukogu

Välja töötatud 447 kutsestandardit

2005

2004

Kutsekomisjonide moodustamineKutseeksamite käivitumine

2003

Õppekavatöö koordineerimine (RÕK) antakse REKK pädevusse

PHARE projekt kutse omistamise süsteemi rakendamiseks. Toimusid esimesed (4 valdkonna) kutsekvalifikatsiooni testeksamid

2002

Uuendati 4 valdkonna RÕK projektiTegevuskava KH arendamiseks 2001-2004 Kutseseadus

Loodi SA Kutsekoda2001

Sirje Rekkor

Riiklike õppekavade koostamineÕppematerjalide koostamineKutseõpetajate täienduskoolitused

Riiklike õppekavade koostamineÕppematerjalide koostamineKutseõpetajate täienduskoolitused

Kinnitatud 25 valdkonna RÕK

Kokku kinnitatud 44 RÕK

Kokku kinnitatud 51 RÕK

Töötab 16 kutsenõukoguTegutseb 87 KOO-dKinnitatud 722 kutsestandardit 312 kutseleVäljastatud 37 585 kutsetunnistust

2009

2010

Riiklike õppekavade koostamineKäivitus ESF projekt õppematerjalide koostamiseks ja õpetajate täiendkoolitamiseksus

Kinnitatud 14 valdkonna RÕKUus Kutseseadus

Töötab 16 kutsenõukoguAlustati üleminekut 8-astmelisele kvalifikatsiooni-raamistikule (EQF)Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord(kompetentsipõhised kutsestandardid)

2008

Moodulite passide ja kirjelduste koostamineRiiklike õppekavade koostamine

Kinnitatud 5 valdkonna RÕK

2007

2006-2008 riiklike õppekavade süsteemi väljatöötamine2006-2008 ESF õpetajate ja praktikajuhendajate täiendkoolituse projekt Moodulite passide ja kirjelduste koostamine

Kutseharidusstandard2006

Sirje Rekkor

Sotsiaalse innovatsiooni määratluse kohaselt

peaksid reformid kutsehariduses:

� rahuldama teatavaid sotsiaalseid vajadusi� omama positiivset mõju ühiskonna

arengule� olema omaks tunnistatud asjaosaliste

„kriitilise massi“ poolt� tooma kaasa institutsionaalseid muutusi� kutsuma esile muutusi asjaosaliste

tähendussüsteemides ja käitumismustrites.

Sirje Rekkor

Kutseharidusreformide strateegiliste

muutuste suunad (Loogma 2004: 77):

� kutsestandardite ja kvalifikatsioonisüsteemi loomine;

� koolivõrgu ümberkujundamine;� regionaalste kutsehariduskeskuste

kujunemine;� õppekavade reform.� kutse- ja üldhariduse intergeeerimine

Sirje Rekkor

Struktuursete muutustega seotud trendid

kutsehariduses (Loogma 2004: 75):

� hariduse marketiseerumine;� muutused erialde struktuuris;� muutused õpiteedes;� põhikooli kvaliteet, väljalangemine

põhikoolist;� hariduslik ekspansioon.

Sirje Rekkor

Reformide kontseptualiseerimiseks

süstematiseeritakse need järgnevalt

(Grootings 1998):

� süsteemide reformid;� struktuursed reformid;� sisuline moderniseerimine.

Sirje Rekkor

Kasutatud kirjandus:

� Grootings, P. (1998). Kutsehariduse reformi arengusuunad Eestis. – Tallinn: Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform. - 47 lk

� Grootings, P. (2009). Facilitating Policy: Learning: Active Learning and the Reform of Education Systems in Transition Countries......:454

� Rekkor, S, Piiskop, K., Ruus, V., Tooman, H. Õppekavaarendus kutsehariduses. (2006). Loogma, K. (koost.) Elukestev õpe – sillad ja tõkked. Eesti Haridusfoorum: Tallinn. lk 56-84.

� Rekkor, S. (2011). Curricula Reform in Vocational Education in Estonia. http://pro.phkk.fi/kit/articles/Rekkor_article.pdf