Kutsealase ettevalmistuse Kutsealase ettevalmistuse kvaliteeti määravad tegurid kvaliteeti määravad tegurid

Sirje RekkorSirje RekkorTallinna ÜlikoolTallinna Ülikool

Kasvatusteaduste InstituutKasvatusteaduste InstituutKutsepedagoogika osakondKutsepedagoogika osakond

2

Ühiskonna ootused Ühiskonna ootused kutseharidusele 1kutseharidusele 1

Võib esile tuua vähemalt 4 olulist valdkonda, mille Võib esile tuua vähemalt 4 olulist valdkonda, mille osas on osas on ühiskonnal ühiskonnal kutseharidusele teatud kutseharidusele teatud ootused (Loogma, 2004):ootused (Loogma, 2004):

��MajandusMajandus-- kutsehariduselt oodatakse vajaliku kutsehariduselt oodatakse vajaliku tööjõu ettevalmistamise ja edasise koolitamise tööjõu ettevalmistamise ja edasise koolitamise tagamist elukestva õppe raames;tagamist elukestva õppe raames;

��Sotsiaalmajanduslik sektor Sotsiaalmajanduslik sektor –– kutsehariduselt kutsehariduselt oodatakse inimestele tööhõive, majandusliku oodatakse inimestele tööhõive, majandusliku turvalisuse ja oma töö eest tulu saamise tagamist;turvalisuse ja oma töö eest tulu saamise tagamist;

Ühiskonna ootused Ühiskonna ootused kutseharidusele 2kutseharidusele 2

�� Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond –– kutsehariduselt oodatakse kutsehariduselt oodatakse osalemist inimeste kui kodanike ettevalmistuses osalemist inimeste kui kodanike ettevalmistuses ja täiendamises;ja täiendamises;

�� Inimeste kultuuriline areng Inimeste kultuuriline areng –– Kutsehariduselt Kutsehariduselt oodatakse kultuurilise ja üldharidusliku oodatakse kultuurilise ja üldharidusliku funktsiooni täitmist ning loodetakse, et funktsiooni täitmist ning loodetakse, et kutseharidus aitab kaasa inimeste kultuurilisele kutseharidus aitab kaasa inimeste kultuurilisele ning personaalsele arengule, nende töökultuuri, ning personaalsele arengule, nende töökultuuri, tööeetika, motivatsiooni, enesekindluse ja tööeetika, motivatsiooni, enesekindluse ja eneseväärikuse tõusule.eneseväärikuse tõusule.

Ootused kutseharidusele indiviidi Ootused kutseharidusele indiviidi vaatekohastvaatekohast

�� Indiviidi jaoks määrab kutsehariduse Indiviidi jaoks määrab kutsehariduse atraktiivsus ja kvaliteedi ära see, millised atraktiivsus ja kvaliteedi ära see, millised edasise arengu teed ja võimlaused edasise arengu teed ja võimlaused kutseharidus tema jaoks avab või suleb, kutseharidus tema jaoks avab või suleb, pidades silmas nii isiksuse arengut kui ka pidades silmas nii isiksuse arengut kui ka võimalusi haridussüsteemis ja tööturul võimalusi haridussüsteemis ja tööturul edasi liikuda. edasi liikuda.

Kutsehariduse kvaliteedi aspektidKutsehariduse kvaliteedi aspektid�� Erinevate Euroopa riikide võrdlusuuringute Erinevate Euroopa riikide võrdlusuuringute

tulemusena võib välja tuua kutsehariduse tulemusena võib välja tuua kutsehariduse kvaliteedi hindamisel järgmised kvaliteedi hindamisel järgmised rõhuasetused (joonis1):rõhuasetused (joonis1):

�� personaalse kompetentsuse areng, kaasa arvatud personaalse kompetentsuse areng, kaasa arvatud kutseoskused;kutseoskused;

�� võimalused edasi liikuda haridussüsteemis elukestva võimalused edasi liikuda haridussüsteemis elukestva õppimise kontekstis;õppimise kontekstis;

�� võimalused edasi liikuda töömaailmas: tööhõivevõimalused edasi liikuda töömaailmas: tööhõive-- ja ja karjäärivõimlaused, võimalus suunduda ühelt ametilt karjäärivõimlaused, võimalus suunduda ühelt ametilt teisele (Lasonen, Manning, 2000).teisele (Lasonen, Manning, 2000).

5

Kutsehariduse kvaliteedi Kutsehariduse kvaliteedi rõhuasetused rõhuasetused (Lasonen, Manning, 2000).(Lasonen, Manning, 2000).

PESONAALNE ARENG

SEOSED HARIDUSSÜSTEEMI TEISTE LÜLIDEGA

SEOSED TÖÖMAAILMAGA

kvaliteet

Kutse-haridu-

se

Kutsehariduse kvaliteedi Kutsehariduse kvaliteedi rõhuasetusedrõhuasetused

� Personaalse arengu seisukohalt on erilise tähtsusega:� üldharidusliku ja kutseharidusliku komponendi integratsioon � võtmeoskuste roll kutsealases koolituses.

� Seosed haridussüsteemi teiste lülidega kirjeldavad:� õppijate vertikaalse (ühe haridustaseme piires) ja horisontaalse

(erinevate haridustasemete vahel) liikumise võimalusi.

� Seosed töömaailmaga väljendavad:� õppija sujuva ülemineku võimalusi tööellu, � töö ja karjääri arendamise võimalusi, � praktikaõppe ning koostöö tõhusust koolide ja ettevõtete vahel

(Lasonen, Manning, 2000).

Personaalne areng Personaalne areng

�� Õppija personaalse arengu rõhuasetusi Õppija personaalse arengu rõhuasetusi kutsealases koolituses iseloomustab joonis 2. kutsealases koolituses iseloomustab joonis 2.

�� Siin on rõhuasetused järgmised:Siin on rõhuasetused järgmised:�� teoreetilised valmisolekud;teoreetilised valmisolekud;�� praktilised valmisolekud;praktilised valmisolekud;�� sotsiaalsotsiaal--kultuurilised valmisolekud.kultuurilised valmisolekud.

�� Sotsiaalkulutuuriliste valmisolekute juures tuleks Sotsiaalkulutuuriliste valmisolekute juures tuleks kindlasti eraldi ära märkida valmisolek kindlasti eraldi ära märkida valmisolek tulevikuks, mis seondub eelkõige võtmeoskuste tulevikuks, mis seondub eelkõige võtmeoskuste mõistega.mõistega.

Joonis 2. Õppija personaalse arengu Joonis 2. Õppija personaalse arengu rõhuasetused kutsealases koolitusesrõhuasetused kutsealases koolituses

Teoreetilised valmisolekud

Praktilised valmisolekud

Sotsiaalkultuurilised valmisolekud (sh. isikuomadused)

Personaalne areng

Seosed töömaailmaga

�� Kutsealase koolituse seoseid Kutsealase koolituse seoseid töömaailmaga iseloomustab joonis 3. töömaailmaga iseloomustab joonis 3.

�� Siin on rõhuasetused järgmised:Siin on rõhuasetused järgmised:�� individuaalne karjäär;individuaalne karjäär;

�� organisatsiooni areng;organisatsiooni areng;

�� õppimine nii formaalharidussüsteemis, õppimine nii formaalharidussüsteemis, duaalsüsteemis kui töökohal.duaalsüsteemis kui töökohal.

Joonis 3. Joonis 3. Seosed töömaailmagaSeosed töömaailmagaIndividuaalne karjäär

Õppimine Organisatsiooni areng

Seosed töömaailmaga

Liikumise võimalused Liikumise võimalused haridussüsteemis haridussüsteemis

�� Kutsealase koolituse seosed haridussüsteemi Kutsealase koolituse seosed haridussüsteemi teiste osadega on toodud joonisel 4. teiste osadega on toodud joonisel 4.

�� Siin on rõhuasetused järgmised:Siin on rõhuasetused järgmised:�� seosed eelkutseharidusega seosed eelkutseharidusega –– kutsehariduslike kutsehariduslike

õppekavade sidusus põhiõppekavade sidusus põhi-- ja keskhariduse ja keskhariduse õppekavadega;õppekavadega;

�� seosed kutseseosed kutse--, rakenduskõrghariduse jt kõrghariduse , rakenduskõrghariduse jt kõrghariduse taseme õppekavade vahel taseme õppekavade vahel –– sidusus erineva taseme sidusus erineva taseme kutsehariduslike õppekavade vahel (nii vertikaalne kui kutsehariduslike õppekavade vahel (nii vertikaalne kui horisontaalne sidusus) ning kutsehariduslike ja horisontaalne sidusus) ning kutsehariduslike ja rakenduslike ning akadeemiliste õppekavade vahel;rakenduslike ning akadeemiliste õppekavade vahel;

�� seosed täiendseosed täiend-- ja ümberõppega ja ümberõppega –– sidusus sidusus kutsehariduslike täiendkutsehariduslike täiend-- ja ümberõppekavadega.ja ümberõppekavadega.

Joonis 4. Joonis 4. Seosed haridussüsteemi Seosed haridussüsteemi teiste lülidega. teiste lülidega.

Seosed eelkutseharidusega

Seosed kutse-, kõrghariduse taseme õppe

vahel,kutse- ja akadeemilise

hariduse vahel

Seosed täiend- ja ümberõppega

Seosed haridussüsteemi

teiste lülidega

Kasutatud allikadKasutatud allikad�� Nikkainen, P. Lyytinen, H. (2005). Õppiv kool ja Nikkainen, P. Lyytinen, H. (2005). Õppiv kool ja

enesehindamine. Tallinn:El Paradisoenesehindamine. Tallinn:El Paradiso�� Oakland, J.S. (2006).Terviklik kvaliteedijuhtimine. Oakland, J.S. (2006).Terviklik kvaliteedijuhtimine.

Teooria ja praktika. Tallinn: Külim.Teooria ja praktika. Tallinn: Külim.�� Lasonen, J., Manning, S. 2000. Lasonen, J., Manning, S. 2000. Improving the Standing Improving the Standing

of Vocational as Against General Education in Europe: a of Vocational as Against General Education in Europe: a Conceptual Framework. Conceptual Framework. -- StenströmStenström,, M.M.--L., L., LasonenLasonen, J. , J. ((koostkoost.).). Strategies for Reforming Initial Vocational . Strategies for Reforming Initial Vocational Education and Training in Europe. Education and Training in Europe. –– JyväskyläJyväskylä: Institute : Institute for Educational Research, University offor Educational Research, University of Jyväskylä.Jyväskylä. –– lk lk 316316--325.325.

�� Loogma, K. 2004. Töökeskkonnas õppimise tähendus Loogma, K. 2004. Töökeskkonnas õppimise tähendus töötajate kohanemisel töömuutustega.TPÜ töötajate kohanemisel töömuutustega.TPÜ

�� The concept of quality assurance in formal education The concept of quality assurance in formal education (2009). The quality of higher education. No 9/2009:173(2009). The quality of higher education. No 9/2009:173. . Vitautas Magnus University: KaunasVitautas Magnus University: Kaunas