Toimetus: eraklientide osakondTornimäe 2, 15010 TallinnTel: (2) 6 655 100Faks: (2) 6 655 672E-mail: postkast@eyp.ee

Tallinn sai uue aastatuhande maja

Ain HanschmidtÜhispanga president

Ühispank on saanud valmis oma uue peakontoriTallinnas - uue aastatuhande maja. Praegu kolivadpanga divisjonid erinevatest hoonetest Tallinnasuude majja, mis kindlasti efektiivistab panga töödja on klientidele senisest mugavam. Maja pidulikavamine toimub eeldatavasti juuni alguses, panga-hoone tipus asuv restoran avab uksed kõigile külas-tajatele tõenäoliselt juunikuus.

Ühispank, mis tekkis kümne väikese Maapangaliitumise teel, on olnud ajalooliselt turuliider ülekogu Eesti, kuid seni veel mitte Tallinnas. Kunapanga sümboliks on inimeste silmis tema hoone,ning kuna Ühispangal Tallinnas peakontorit eiolnud, siis otsustasimegi ehitada selle maja.Vaatamata vastakatele arvamustele on sellesthoonest kujunenud teatud mõttes sümbol, milleeest võlgneme tänu arhitekt Raivo Puuseppaoriginaalsele lähenemisele.

Kui oleksime osanud ette näha arvukaid liitumisi,mille tulemusena on Ühispangal tänanseks viispankade kunagist ja praegust peahoonet - TallinnaPanga, Põhja-Eesti Panga, Tööstuspanga ningÜhispanga senine ja nüüd ka uus peahoone, eioleks Tallinna siluett uue aastatuhande maja näoltäiendust saanud. Pangandusturu konsoli-deerumine on olnud oluliselt kiirem, kuiprognoositi, mistõttu isegi aastapikkune prognooson kujunenud elus teistsuguseks.

Uue maja ja pangasaali kasutuselevõtt ei ole sugugiainus uuendus, mida Ühispank oma klientidelelähiajal pakkuda tahab. Kindlasti on enamikÜhispanga kliente märganud uusi U-Pangapangapunkte, mida oleme paigutanud suurema-tesse toidukauplustesse üle kogu Eesti, kokku 20pangapunkti. Tegemist on uuendusliku lähe-nemisega klienditeeninduses - U-Pank on käe-pärane ja mugav - klient saab oma rahaasjad kordaajada oma igapäevaseid tarbekaupu ostes.

U-Panga puhul asub klienditeenindaja kliendiga

samal pool letti. Selline vahetu suhtleminevõimaldab kõigile kliendi küsimustele leida kiiredlahendused. Aktiivse uuendusliku lähenemiseklienditeenindusse tahame tuua ka panga pea-hoone uude teenindussaali, kus tellerid pealetavapärase letitaguse teeninduse aitavad kliente kanõustamisega erinevate pangaautomaatide ees.Avatud kliendikeskne teenindamine on U-Pangaeesmärk. Eestis on Ühispank esimene, kes sellisekontseptsiooni ellu viib. Teller-nõustajatel on siinkeskne roll, neil lasub suur vastutus projektiõnnestumiseks.

Elektrooniliste pangateenuste kasutamine onklientidele lisaks kiirusele ja mugavusele ka odav- kui kontoris maksab pangaülekanne 7 krooni,siis elektroonilisi kanaleid kasutades on see hetkeltasuta. Usume, et U-Pank võidab klientideusalduse, kuna seal on võimalik kasutada peaaegukõiki teenuseid, mida pakub pangakontor. U-Pankon uuenduslik toode, kuna kogu maailmapangandus suundub elektroonilise pangandusesuunas. Samas - ka tavalised kontorid ei kao kuhugi- U-Pank avab lihtsalt uusi võimalusi. Neile, kesveel uute võimalustega tutvunud pole, soovitameseda teha - klientide arvamus on panga jaoksesmase tähtsusega ning U-Pank on samm teierahulolu suurendamise suunas.

UUDISED

3www.eyp.ee

ÜhispangaaastaaruannevalmisÜhispanga aastaaruanne onsaadaval Ühispanga kontorites jaÜhispanga koduleheküljel Inter-netis aadressidel:http://www.eyp.ee/est/98arupdf/index.html (eesti keeles)http://www.eyp.ee/eng/98arupdf/index.html (inglise keeles)Aruanne annab ülevaate panga jaselle tütarettevõtete möödunudaasta tegevusest, põhjalikultkäsitletakse majanduskeskkonnastoimunut. Varasemast põhjalikumon rahvusvahelistele raamatupida-misstandarditele vastav finants-aruandluse ja -analüüsi osa, eraldiosa käsitleb pangaaktsionäridehuve.

ÜhispanksulgesharukontoreidHiljaaegu sulges Ühispankmajanduslikel kaalutlustel 4harukontorit.Haljala harukontori (Haljala,Rakvere mnt. 3) kliente teenindabRakvere kontor (Rakvere, Turu-plats 2, tel (232) 23 024);Mustamäe harukontori (Tallinn,Sütiste tee 19) kliente teenindabSõpruse harukontor (Tallinn,Sõpruse pst. 249, tel (2) 6563 930);Viljandi harukontori (Viljandi,Tartu tn. 11) kliente teenindabViljandi kontor (Viljandi, Vaksalitn. 2, tel (243) 33 185);Bristoli harukontori (Pärnu,Rüütli 45) kliente teenindab Pärnukontor (Pärnu, Rüütli 40a, tel(244) 77 100)

TTTTToimusoimusoimusoimusoimusaktsionärideaktsionärideaktsionärideaktsionärideaktsionäridekoosolekkoosolekkoosolekkoosolekkoosolek10. aprillil toimus Ühispangaaktsionäride koosolek, kus otsus-tati Ain Hanschmidt jätkaminepanga presidendina. VahetusidÜhispanga kaks nõukogu liiget �nüüd esindavad panga suuroma-nikku SEB Baltic Holdingu presi-dent Mats Kjaer ja SEB-i jae-pangandusjuht Monica BirgittaCaneman.Aprilli lõpust hakkabÜhispanga suuromaniku SEB-iesindajana Ühispanga finants-juhina tööle rootslane JohanLindh.

SõnumidEesti Ühispank on võtnud kasutuseleinternetipanga U-Net-i uue serveri, mis koosrahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerijaVerisign (www.verisign.com) sertifikaadigavõimaldab suhelda pangaga tänapäevamaksimaalset andmete salastusmehhanismikasutades. Suhtlus kliendi ja panga vahelsalastatakse 128-bitist võtit kasutades, mismuudab selle käesoleva arvutusvõimsusejuures praktiliselt pealtkuulamiskindlaks.128-bitiselt krüpteeritud sideseanssi on 309485 009 821 345 068 724 781 056 korda raskemmurda kui 40-bitist sideseanssi. Hetkelkasutatava arvutusvõimsuse juures kuluks128-bitise sideseansi lahtimurdmiseks 1 000000 000 x 1 000 000 000 aastat.

128-bitist turvalisust toetab server aadressilhttps://unet.eyp.ee. Et tagada ühilduvus kavanemate brauserite kasutajatega, saab 40-

bitisel turvatasemel U-Net-i kasutada aadressilhttps://unet40.eyp.ee.

U-Net muutus turva-lisemaks

Ühispank emiteeris võlakirjuEesti Ühispank emiteeris 50 miljoni euro ehk783 miljoni krooni eest 3-aastase tähtajagavõlakirju intressiga 6 kuu Euribor plus 3,5%.Tegemist on peale Venemaa kriisi puhkemistesimese kapitaliturgude tehinguga Ida-Euroopast, samuti on Ühispank esimene Ida-Euroopa eraettevõte, mis sellisel viisil kapitalikaasab. Lisaks on see esimene eurodesdenomineeritud võlakirjade emissioonBaltimaades.

Võlakirjade tähtaeg on 12. märts 2002, kuidinvestoritel on put-optsioon ehk võimalusvõlakirjad tagasi müüa peale esimest ja teistaastat, mis muudab need Ühispangafinantsinstrumendid välisinvestoritele kapitaliatraktiivseks.Võlakirjadel on Moodys�e reiting Baa3 ningIBCA reiting BBB-. Võlakirjad noteeritakseLuxembourgi börsil. Võlakirjade emissiooniainukorraldajaks on Lehman Brothers.

Aprillis sõlmisid Eesti Ühispank ja LeksKindlustus koostöölepingu, mille kohaselthakkab Eesti Ühispank lähitulevikuspakkuma kõikide maksekaartide juurde soovikorral Leks Kindlusutuse reisikindlustust. Kuireisida rohkem kui üks kord aastas, tulebkasulikum sõlmida aastane reisikindlustus.Leks Kindlustuse reisikindlustus maksab 490krooni ja selle hankimine saab võimalikuksnii Ühispanga kui Leks Kindlustusekontoritest. See kindlustus hüvitab järgmisedriskid:Reisil alanud ootamatu haiguse ja /või

õnnetusega seotud kulud kattega 500 000krooni, haige toimetamise Eestisse javõimalikud saatja vältimatud kulutused,surma korral vajalikud kojutoomiskulutused,reisijast mitteolenevatel põhjustel reisilehilinemisest tekkinud kulud kattega 5000krooni, tervislikel põhjustel reisi katkemisevõi ärajäämise kulud kattega 5000 krooni,reisija pagasi kindlustuse kattega 5000 kroonija kindlustatu õnnetu surma korral 100 000krooni. Sama paketti on võimalik osta kakallimalt, 950 krooni eest ning sel juhul onkindlustuskatted oluliselt suuremad.

Reisikindlustus LEKSKindlustuselt

UUDISED

4 www.eyp.ee

Uus pangasaal Tornimäel17. mail avab Eesti Ühispank oma uues majasTornimäe 2 uue teenindussaali. Soovides pakkudaoma klientidele kiiret ja personaalset teenindamistoleme välja töötanud ka uue teenindus-kontseptsiooni, mis erineb senisest tunduvalt.

Panganduse areng nii Eestiskui ka mujal maailmasnäitab, et järjest rohkempangakliente on kasutamasdistantspangandust ehk toi-metavad oma igapäevaseidrahaasju läbi erinevateelektrooniliste teenindus-kanalite nagu näiteks inter-

net, telefon, sularaha- ja mak-seautomaadid. Samas panga-saali tulles eeldavad nad tun-duvalt personaalsemat tee-nindamist ning nõustamist.Uues pangasaalis saabki põhi-rõhk olema elektrooniliselpangandusel ja kiirel tee-nindamisel, mis on kombi-

neeritud klientide igakülgsenõustamisega.

Pangasaali sisenemisel võtabTeid vastu tervitaja, kes klien-di poole pöördudes püüabära defineerida kliendi vaja-dused ning seejärel suunatakliendi just sellisesse teenin-dustsooni, kus klient omatoimingud kõige väiksemaajakuluga ning talle kõigemugavamalt saab teostatud.Vajadusel tuleb tervitajaTeiega ka U-Panga juurde, etabistada Teid erinevateautomaatide kasutamisel.

I korrus on mõelduderaisikust klientide teenin-damiseks. Korrusel saabolema 10 tellerit, kes õpe-tavad inimesi või vajaduselabistavad neid nii sularahakui ka makseautomaatekasutama, sõlmivad erinavatepangatoodete (U-liin, U-net,pangakaardid jne.) lepinguidja teostavad piiratud ulatusessularahatehinguid (kuni10000 krooni), valuuta-vahetust ja hoiustavad Teieraha.

Meie eesmärgiks on aidatakliente iseseisvalt toimetulema erinevate elektroo-niliste kanalitega, olla neileesimesel korral toeks ningedaspidi abiks. Klientidele,kellele iseseisvalt siiskitehinguid teha ei meeldi jääbalati võimaldus teostada neidtelleri juures traditsiooniliselviisil.

Mida iseesisvamaks kliendidmuutuvad tavatehinguidtehes, seda rohkem jääb edas-pidi aega pangal nende perso-naalseks nõustamiseks, so-bivamate lahenduste leid-miseks ja seda meeldivamaks

ning kasulikumaks muutubkliendile ka pangaga suht-lemine.

II korrusel hakkab toimumaeelkõige juriidiliste isikuteteenindamine. Valida onvõimalik nii leti kui kaboksiteenindust. Boksides onvõimalus teha kõigil klien-tidel suuremaid sularahasisse- ja väljamakseid ningvaluutavahetustehinguid.

Eraisikust klientidel on IIkorrusel võimalus saadakindlustus- ja investeerimis-alast nõu. Nõustamis-protsessi käigus selgitataksevälja just iga kliendi perso-naalsed vajadused ja seejärelproovitakse koos leida neilesobivad lahendused.

Osa I korruse pangasaalistvõtab enda alla U-Pank, missaab klientidele olema avatudööpäevaringselt.

Uue teeninduskontseptsioo-niga loodab Eesti Ühispankmuutuda oma klientidevajaduste veel paremaks jakiiremaks rahuldajaks, pak-kudes neile sobivaid nõu-andeid ja soovitusi omaisiklike ja ka firma rahaasjadelahendamiseks.

Riho RasmannTallinna kontori direktor

Uues majas avatavas pangasaalis rakendatakse uut teenindus-kontseptsiooni.

UUDISED

5www.eyp.ee

Ühispank avab uuepeahoone klientidelemai lõpuks

Kliendiabikeskusalustas töödEesmärgiga pakkuda klientideleigakülgset tuge pangaga suhtlemi-sel alustas märtsis tööd Ühispangakliendiabi keskus. Telefonil (2) 6655 100 on võimalik ööpäevaring-selt saada vastuseid tekkinud küsi-mustele ja probleemidele. Klien-tidel on nüüd võimalus pöördudakõikide panka puudutavate küsi-mustega ühel telefoninumbril.

Otsekorralduseuued partnerid

Ühispanga otsekorralduse teenu-sega on lisaks Eesti Telefonileliitunud Eesti Elukindlustus, aja-lehed �Postimees�, �Eesti Päeva-leht� ja �Eesti Ekspress�. Nendefirmade arveid on klientidel nüüdvõimalik automaatselt ja mugavalttasuda. Lähitulevikus sõlmib Ühis-pank lepingud ka mobiilside ope-raatorfirmade Radiolinja ja Eesti

Mobiiltelefoniga.

Operaatorteenuskauem avatud

Alates aprillist on Ühispangatelefonipanga operaatorteenusavatud iga päev 7.00�22.00.Operaatorilt saab infot oma kontokohta ja vastused kõigile panga-tooteid puudutavatele küsimustele.Operaatorteenuse kaudu on või-malik sooritada makseid ja avadahoiuseid, esitada kaarditaotlusining sõlmida otse- ja püsikorral-

duse lepinguid.

Sõnumid

Kliendipäevad

15.�19. märtsini toimusid Ühis-panga Valga kontoris kliendi-päevad. Telefonipanga, interneti-panga ja otsekorralduse lepingusõlmijate vahel loositi välja tele-fon, mille võitis Olari Püvi.Järgmised kliendipäevad onViljandis. Nende jooksul saabnäha vahakujusid, kehtivadmitmed soodustused ja toimuvaderinevad loosimised.

Juuni algul toimuvad Tallinnas Ühispangauue maja avamisüritused. Kõik huvilisedon oodatud tutvuma uue pangasaaliga jasõlmima soodustingimustel tootelepin-guid.

Avamisüritused kulmineeruvad nädala-vahetusel, mil külastajatel on võimalik

lisaks pangasaalile külastada ka mitmeidteisi pangaruume, nautida kaunist vaadetlinnale maja kõrgeimalt korruselt, osaledamitmetes loosimistes ja nautida esinejateetteasteid.

Täpsem ürituste päevakava ilmub aja-lehtedes.

Uue maja avamisüritusedTallinnas

Tornimäe 2, Tallinn

1. korrus - tavatehingud2. korrus - nõustamine

23, 24 korrus - restoran

12. korrus - Ühisliising

6. korrus - konverentsikeskus

3. korrus - laenud4. korrus - kohvik

11. korrus - ÜP Elukindlusutus

20. korrus - Ühispanga juhtkond

TOOTED

6www.eyp.ee

Miks sündis U-PankIdee

Supermarket-branch´ide loomise idee onÜhispangas tiirelnud juba aastaid.Uurisime erinevat kirjandust ja otsisimeinternetist teavet. Samuti tutvusimeerinevate pankade samalaadsetekatsetustega mujal maailmas. Nii saimeile selgeks, et mõtted uhketepaviljonide, purskkaevude jamarmorpõrandate kohta tuleb mahamatta - seda kliendid ei vaja.Pangateenust tuleb pakkuda nii, etpangal oleks kliendi elus täiestikõrvaline roll, et klient ei peaksspetsiaalselt pangas käima. Pank ei tohiraisata kliendi aega ja närve. Pank peabolema seal, kus on klient.

Nüüd oli meil kandev idee olemas: su-permarket � branch on lihtne, kergestipaigaldatav - teisaldatav ja asub suurestoidupoes heas mõttes kliendil jalus.

Miks toidupoes? Sellepaärast, et toiduvastu on inimesel püsiv huvi. Kuiriidekraami käib inimene ostmasebaregulaarselt, siis toidupoekülastamine tuleb meil kõigil vähemaltkord nädalas paratamatult ette võtta.

Kiirus taga

Miks Ühispank valis sellise tee ja mikspanime korraga üles 23 U-Panka, agamitte näiteks ühe pilootprojekti?

Meie stratee-gilistes eesmär-kides on vägaselgelt kirjas, etÜhispank tahabmuutuda pelgaltraha sissevõtjast-v ä l j a l a ena j a s tkliendile fokus-seeritud teenustepakkujaks. Ehk,me eeldame, etpank kui gra-niidist ja mar-morist asutuspeab taandumakliendile avatudteen indusasu-tuse ees ja meloome omaklientidele või-malused selleks,et klient saaksoma raha alativabalt kasutada -talle sobival kel-laajal ja tallesobivas kohas.Sellise tulemusesaavutamisekson loomulikult

olemas mitmeid marketingivõtteid:pakutavad teenused peavad olemalihtsad ja arusaadavad, nende hind peabolema konkurentsivõimaline ja miskõige tähtsam - kõik see peab olemalihtsalt kättesaadav.

Ühispank valis kõige ausama tee: meloome kliendile võimalused saadahakkama ilma pangakontorit külas-tamata, teha oma operatsioonid ise jaesialgu tasuta ning alati vähemalt pooleodavamalt kui kontoris. Selle skeemijuures on lootust, et kõik saavadõnnelikuks: klientide raha on kindlaskohas, klientidel on rahale vabajuurdepääs ja ööpäevaringne soodnekasutamisvõimalus ning pangakontorissabas seismine on läbi. Pank saabvõimaluse kontorite võrgu opti-meerimist ja seeläbi kulude kärpimistalustada, panga aktsionärid teenivadefektiivsemas pangas suuremaiddividende ja isegi riik on tänulik, sestelektroonika annab võimaluse kamaapiirkonnad arvelduspunktidegakatta, sotsiaalne tellimus täita ja riigimonetaarsüsteem funktsioneerib.

Miks ikkagi 23 U-Panka korraga?Esiteks, kui me tahame uudseteenindusvormiga turule tulla, peamelooma võrgu, mitte üksikud võimalusedüksikutele klientidele. Teiseks ei olemeil nii palju aega, et kõiki asju tasa jatargu ajada. Turu hõivamise perioodilei tohi magada vaid tuleb tegutseda. JaÜhispank tegutseb.

Põhimõtteliselt teeb pank klientideleettepaneku hakata iseenda telleriks. Japank on nõus sellesse investeerima.Investeerima U-Panga võrgu loomisse,mis peaks aja jooksul panga efektiivseksrahaasutuseks muutma. Ühekorragaparandame me nii oma sularaha-automaatide võrku kui avame võima-luse parandada ja optimeerida teenin-dussaalide võrku. Lõplikud tõed jareaalsed tulemused selguvad loomuli-

Sellise papist U-Panga maketi juures käis U-Panga meeskondassistenti-klienti mängimas.

TOOTED

7www.eyp.ee

kult aja möödudes ja tulemusteselgudes, seetõttu ei olegi põhjust arvata,et Ühispank tormab kohe harukon-toreid sulgema. Olelusvõitlus tavalisepangakontori ja elektroonilise panga-kontori vahel on alles algamas ning siinon konkreetseid tulemusi raske ettenäha.

Eesti rahvast võib hinnata kui suhteliseltinnovatiivset rahvast ja Eesti panganduson sammumas ühte jalga Läänejuhtivate finantsasutustega. (1998.a.esimesel poolel tegutses Euroopapankade juures 28 internetipanka, neist5 olid Eesti pankade internetipangad).Eestis on arenenud sidesüsteemid. Seeannab Eestis tegutsevatele firmadelemäkimisväärsed võimalused täiustadaoma tehnilisi süsteeme ja tootevalikut.

Projekteerimine

Kui aus olla siis arhitektidele antudlähteülesanne oli suhteliselt keeruline.Me soovisime päris palju esmapilgulvõimatuna näivaid ja vasturääkivaidasju: et kõik U-Panga osad ehk erinevadATMid ja muud seadmed oleksid viidudühise nimetaja alla (et erinevadOlivettid-Siemensid-Monitorid-Tele-fonid ühesugused välja näeksid), et U-Pank oleks võimalikult väike, aga samas

toonitasime et ta peab silma torkama jata peaks olema mastaapne. Meiekeerukaim soov oli see, et me soovisimeU-Pangad algusest peale avatud jamodulaarse süsteemina üles ehitada ningarhitektidel tuli pingutada selle nimel,et U-Pank ka kolme või ühe ATMigakaunis ja äratuntav oleks, et kõik käikslahti ja kokku ja oleks mugav niikliendile, assistendile, hooldajale jainkassaatorile. Me soovisime, et U-Panksaaks ilus, �cool� ja atraktiivne, samas

pangalik.

Algusest peale oli meil soov hoida U-Pank avatuna kahes mõttes:kvantitatiivses ja kvalitatiivses.Kvantiteedi mõttes saame me alatiATMe, infokioskeid, telefone jne. liitaja lahutada, kvalitatiivses mõttesvõimaldab U-Pank liita uusi juurde-tulevaid ja täiendavaid teenuseid, naguteenused kiipkaardi baasil, piletimüügivõimaldamine U-Pankades või misiganes.

Tagantjärele olen õnnelik, et võtsimekuulda arhitektide nõu lähtudamõõtmete-kõrguste-vahede planee-rimisel üldtunnustatud standarditest,nüüdseks on U-Pank end tõestanud kuiigale poole mahtuva ja imeliselt sobivasüsteemi.

Suur vaev kulus ka sellele, et U-Pankatöös hoidvad lisaseadmed: arvutid,modemid, piiparlülitid, UPSid, routeridja hub´id lihtsalt ning turvaliselt U-Panga sisse ära paigutada.

Selline näeb U-Pank seestpoolt välja.

järgneb lk 8

U-Panga paigaldamine Tartus, Sõpruse SPAR-is.

TOOTED

8www.eyp.ee

Nimi

U-Pank on tootenimi, nagu seda onnäiteks postipank, telefonipank võiinternetipank. �U-Pank� sündis `97aasta sügisel Multikontole nime otsimisekäigus. Nimi on registreeritudpatendiametis Eesti Ühispangale.1998.a. kevadel tõime välja esimesed U-d: telefonipanga U-Liin ja inter-netipanga U-Net, mis pidid saama U-Panga osadeks. Ühinemisel TallinnaPangaga tekkis panga nime vahetamiseidee ja nimekonkursi käigus õnnestusklientide käest küsida ka arvamust U-Panga kohta. Panga nimeks jäi EestiÜhispank, U-Pank saavutas teise koha.

Sealt saime julguse nimetus �U-Pank�kasutusele võtta

Poed

Poodide valikul mängisid põhilist rolli

kaks tegurit: Kaubandus-Tööstuskojaavalikud andmed poodide käivete osasning U-Panga töögrupi ja kolleegide

subjektiivnea r v a m u s .Maakonda -desse paigald-atud U-Pan-kade �kodu-poe� valikuloli määravroll koha-likul konto-ril. Kuna lõ-viosa Eestirahamassistasub Tallin-nas, on pro-jekti põhi-rõhk Tallin-na supermar-ketitel, maa-konnakeskus-te puhul jäidkahjuks kat-mata Jõhvi,Kohtla-Järve,Valga, Võru,Põlva, Raplaja Kärdla.P õ h j u s e k son siin enne-kõike sobivapoe puudu-

mine. Kindlasti hoiame sealsetel aren-gutel silma peal, et kiirelt reageerida kuisuurte ostukeskuste idee ka nendesselinnadesse jõuab.

Ülespanek

U-Pankasid hakkasime üles panema 9.veebruaril ja lõpetasime 29. märtsil.Nädalavahetused jätsime graafikustvälja, sest siis on supermarketites kõigekibedam aeg. Üritasime ka reededvahele jätta ja kasutada neid �sabade�likvideerimiseks.

Esimene oli �piloot� Järve Kaubamajas.Järve Kaubamaja oli ka U-Pangaassistentide koolituspolügooniks.Viimasena sai üles oli Nõmme KeskuseU-Pank.

Kolm U-Panka on veel panna: 5. maiksuue peahoone teenindussaali, mailõpuks valmivasse Kristiine Keskusesseja Jaanipäevaks Paide uudeMaksimarketisse.

Reklaam

�Banco Unione� klipi idee oli kujutadaÜhispanka kliendi (Itaalia modelliMassimo Salvaggio) muljete kaudu � et

U-Pank Lasnamäel Vesse Maksimarketis

Kuna Pärnus Viiburi kaubahallis oli sularahaautomaat juba varem ole-mas, koosneb sealne U-Pank makseautomaadist, telefonist ja infokioskist.

Miks kasutate U-Panka?

Keith Siilats (20)üliõpilane

Üheks põhjuseks on see, et U-Pangadon toidupoodides. Enam ei ole vajaspetsiaalselt oma rahaasjade ajamisekspanka minna. Sellega hoiab päris paljuaega ja vaeva kokku.

Samuti meeldib mulle see, et ma saanise tehingud ära teha: saan segamatultja privaatselt teha kõik ülekanded ilma,et ma peaks tellerile summa, saaja jaselgituse ütlema. Lisaks on U-Pangakasutamine tunduvalt odavam kuipangakontoris käimine.

Milleks on vaja U-Panga assistente?

Marek Tiivel (25)U-Panga assistent

Assistent on U-Panga juures selleks, etaidata kliente maksete sooritamisel jahirmude ületamisel elektroonika ees,tutvustada Eesti Ühispanga tradit-sioonilisi ja erinevaid virtuaal-panganduse tooteid, aidata kliendilvalikuid teha ja sõlmida U-Pangaspakutavate toodete lepinguid.

U-Panga kliendi assistent asub sõnaotseses mõttes �eesliinil�, poekesk-konnas ja miski ei lahuta teda kliendist- lett puudub. Nii see on - elektroonikasaab olla vaid nii hea, kui hea oninimene selle taga. Assistent pakub U-Pangas Ühispanga uudset müügivormi- pank tuleb ise kliendi juurde.

Kliendid saavad sealsamas assistendiltpangandusalast nõu ja assistent on justsee isik, kellelt saab küsida erinevaidpanka puudutavaid küsimusi ja keslahendab tekkinud probleeme võiedastab need lahenduse leidmisekspanka.

TOOTED

9www.eyp.ee

hea pank, pakuvad kõike, teevad ruttuja ei lobise. Peagi tekkis mõte kasutadaMassimo sarnasust James Bondi ehk 007stereotüübiga ja rakendada see virtuaal-panganduse teenistusse. Bond on jutuntud kui tehnika viimase sõna kõigeesimene kasutaja. Bond on aruka javõimeka inimese sümbol.

See, et meie oma klienti Bondigavõrdleme ja Bondina kujutame onmuidugi allegooria, kuid klienti sügavaltaustav allegooria. Nii sündisidkiesimesed U-Liini ja U-Neti Bondi-stiilisreklaamid, kus me tegelikult kedagiBondiks ei kutsunud, tegemist oli vaidBondi - laadse stilistikaga. U-Pangareklaamile mõtlema hakates tuli ideetuua sisse ka teine tegelane � legendaarnemr. Q. Kui Bond sümboliseerib meieklienti, siis Q oleks ideaalne pangasümbol, tema ju Bondile neidimevigureid valmistab. DesmondLewelyn on mänginud mr. Q osa peakõigis Bondi filmides ja igas filmis ontal väike episood kus ta Bondile filmisvajaliku relvastuse kätte annab. Kell,pastakas, imenööp, võlutelefon, autojne. Nii oli meil U-Panga reklaa-mimiseks kaks võimalust: esimenevõimalus oli lisada liba-Bondile liba-Q,teine võimalus oli katsetada originaal-Q palkamise ning kõikide autoriõigustemaksmisega. Ja kui juba filmida Bondi,

siis hinnaalandust teha ei saa. Bond, kui20. sajandi kangelane ei ole lihtsaltpopulaarne filmilugu ja kõigile meeldivsangar, see on omaette esteetika, mis onlaiast filmitoodangust alati natukeomaette hoidnud.

Loomulikult ei ole panga eesmärk headreklaami teha, vaid pangandusegategeleda, kuid niivõrd tõsise väljakutsekorral nagu seda on U-Pank, on reklaamhädavajalik.

Nii ongi Q - reklaami mõtekokkuvõetav ühte lausesse:

�U-Panga teenuste kasutamine on õigeja hea, sest selles on tulevik.�

Ja klipp ise on kui episood veelsündimata Bondi-filmist�From Ühispank with love.�Kellele?Kliendile.

Erik Sakkov

Reklaamiosakond

U-Pank Õismäel supermarketis Poppins (end. kauplus Järveotsa)

TOOTED

10 www.eyp.ee

Väärtpaberipeiler – operatiiv-ne väärtpaberiinfo taskusAlates aprillist pakuvadEesti Ühispank ja Balt-com Eesti esimestenaBaltimaades võimalustsaada peilerile opera-tiivset analüütilist in-formatsiooni väärtpa-beriturul toimuva koh-ta.

Iga börsipäeva hommikuljagavad Ühispanga analüüti-kud oma teadmisi ja analüüseväärtpaberipeileri omanike-ga: enne börsipäeva algustedastatakse peilerile tehniliseanalüüsi põhjal võimalikudvastupanu- ja toetustasemedning tõenäoliseim aktsiaturuliikumise suund. Kogu päevajooksul edastatakse peilerileteateid vastupanu- ja toetus-tasemete läbimisest, lähte-andmeid korrigeeritakse vas-tavalt turu liikumisele.

Väärtpaberipeileri eelis on

see, et lisaks turu hetke-olukorrale edastatakse peile-rile ka analüütilist informat-siooni toimuvate muutustekohta. Seega on väärtpaberi-peileri omanikel olemasoperatiivne ülevaade turusenistest liikumistest ja nendeeeldatavatest suundadest.

Kliendile on info hanki-minetehtud võima-likult muga-vaks ja kiireks - sõltuvaltinformatsiooni tüübist jagu-nevad peilerile saadetavadteated kahte gruppi.

� I grupis edastatakse ennekauplemise käivitumist EestiVäärtpaberibörsil peamisteaktsiate päevaprognoos.

� II grupis kajastatakse EestiVäärtpaberibörsil kaubel-davate peamiste aktsiate,samuti Euroopa väärtpa-beribörsidel kaubeldavate

Eesti ettevõ-tete aktsiatehinnaliikumisiüle börsipäevaalguses prog-noositud vas-tupanu- ja toe-tu s t a s eme tening olulisimuutusi võr-reldes eelmisepäeva sulge-mishindadega.

Liikudes peileri soovitudinfogruppi, leiab klient sealtalati kõige viimasena saadudteated. Kliendi soovil võibaktiveeritud informatsioo-nigrupp anda uue teatesaabumisest märku kas pei-leri helisignaali või võnku-misega.

Väärtpaberipeileri võimalus-tega saavad nädalase tasutaprooviperioodi jooksul tut-

vuda kõik huvilised. Täpseminfo väärtpaberipeileri kohtatelefonil (2) 6 655 100

Karl MulterEraklientide osakond

Juuniorpakett on mõeldud7-17 aastastele noortele.Juuniorkonto on nagu tava-line arvelduskonto, kuidmõeldud noorematele klien-tidele. Konto avamiseks peabkoos lapsega panka tulema kalapsevanem, kes peab andmaallkirja, et lapsel on õigusoma kontot iseseisvalt kasu-tada. Lapsevanemal on kontoavamisel õigus määrata lapse-le nii päeva- kui kuulimiit.

Laps saab siis kulutusi tehavastavalt kehtestatud limii-dile. Lapsevanemal on hõl-bus anda lapsele sellisel moeltaskuraha. Oma kontolt saabteha ülekande või igakuisepüsikorralduse juuniorkon-tole ja limiidid võtavadlapselt võimaluse kulutadaära korraga kogu raha.

VISA Junior kaart on panga-kaart, millega saab poes ostu-de eest maksta ja automaadistning kontorist sularaha võtta.Kaarti väljastatakse õpilaspi-leti omanikele.

Alates 14-ndast eluaastast onJuunior-paketi omanikel või-

malus liituda katelefoni- ja interneti-pangaga.

Juuniorpakett õpe-tab lapsi pangaga ise-seisvalt suhtlema,harjutab lapsi omaraha läbimõeldult ka-sutama ning loobvõimaluse raha kogu-miseks ja intressidenäol lisaraha teeni-miseks.

Terje PihlEraklientideosakond

Juuniorpakett õpetab lapsele iseseisvustEesti Ühipank pakuboma noortele klienti-dele Juuniorpaketti,kuhu kuuluvad juunior-konto, VISA Juniorkaart ja VISA Ville raha-kassa.

Laste sõpra VISA Villet võib kohatamessidel, kliendipäevadel ja mujalgi.

TOOTED

11www.eyp.ee

Andrus Kimber on EestiÜhispanga asepresidentja juhatuse liige. Temajuhtida on krediidivald-kond.

Intervjuu Ühispanga asepresidendi Andrus Kimberiga

Milliseid laene EestiÜhispank hetkel klientidelepakub?

Eraisikutele pakume eluase-melaenu ja arvelduskrediiti,firmadele käibekapitali- jainvesteerimislaenu. Hetkelmoodustavad põhiosa ehksiis umbes 85% kogu Ühis-panga laenuportfellist firma-dele antud laenud. 1999 aastalõpuks on plaanis suuren-dada eraisikulaenude mahtukuni 20%-ni portfellist jaedaspidi veelgi rohkem. Seleesmärgil oleme muutnudsoodsamaks pakutavad laenu-tingimused ja seda suunda onkavas ka jätkata. Järkjärgulton alanenud eluasemelae-nude intress, mis hetkel on12% ringis, lähiajal kavatse-me vähendada ka nõutavatomafinantseerimise osa-kaalu.

Eraisikutel soovitame pangalttaotleda ka arvelduslaenu,mis on väga mugav viis lühi-ajalise laenuvajaduse katteks.

Millised on Eesti Ühis-panga põhireeglid laenudeväljastamisel?

Peame olulisemateks printsii-pideks konservatiivsust lae-nuandmisel ja head kliendi-tundmist. Eluasemelaenude

puhul on väga olulineprojekti omafinantseerimineja regulaarne sissetulek.Suurema omafinantseerimisekorral on ka intressikululaenusaaja jaoks väiksem.Samuti kindlustab seepangale vajaliku tagatiseväärtuse. Sissetulekut jälgimekliendi kontole tulevatelaekumiste järgi. Enne laenutaotlemist soovime, et klientarveldaks pangas kokku-lepitud perioodi.

Firmade puhul vaatameeelkõige äriplaani vettpida-vust ja kassavoogu ehk siispüüame hinnata seda, kasettevõte onv õ i m e l i n elaenu tagasim a k s m a .O l u l i s t e k skr i teer iumi-teks on kajuhtkonna os-kused ja koge-mus ning ta-gatiste ole-masolu. Alation lihtsamlaenu andajuba tegutse-nud firmadele, kes on kaeelnevalt pangast laenu võt-nud. Samas oleme huvitatudka uutest projektidest japerspektiivsetest äriideedest.Kui eraisikulaenude väljas-tamine toimub Ühispangakontorites, siis suurematefirmalaenutaotluste analüüsja otsustamine toimub pea-kontoris. See võimaldabtagada operatiivset ja pro-fessionaalset teenindamist.Samuti on see vajalik pangajaoks tugeva riskide hal-damise süsteemi kindlus-tamiseks.

Millised on Teie soovitusedlaenutaotlejale?

Firmadel tuleks eelkõigepõhjalikult läbi mõeldaäriplaan ja hinnata tulevikusprognoositavat kassavoogu

pigem pessimistlikult kuioptimistlikult. Mitmedprojektid on just selle pärastebaõnnestunud, et loode-takse liialt suurtele tuludele,mis hiljem jäävad saavuta-mata. Oma raha tasub inves-teerida pigem rohkem kuivähem, see võimaldab kavähenenud tulude korraledukalt ära majandada. Prob-leemiks on muutunud kajuhtumid, kus võetaksekäsile mitmeid projektekorraga ja aetakse segaminierinevate firmade või projek-tide rahad. Meie kogemusejärgi on kõige edukamadneed, kes keskenduvad põhi-

t e g e v u s e l ening ei võtae e s m ä r g i k sväga ruttusuurt kasu-mit teenida.

E r a i s i k u t e lsoov i t aks insamuti võttalaenu pigemvähem kuirohkem. Sa-muti võibkergesti eba-

õnnestuda laenatud rahaaktsiatesse investeerides võiüleliia tarbides.

Eelmisel aastal väljastati katarbimislaenu. Miks nüüdenam mitte?

Tulevikus pöördume kind-lasti selle toote juurde tagasi,kuid hetkel tundub ots-tarbekam toetada tootmisearendamist, mitte kuluta-mist. Tarbimislaen on kapangale kõrgeima riski-tasemega laenutoode, kunatagatiseks on muuhulgaskäendused ja aktsiad. Märgik-sin ka seda, et nõudlus tar-bimislaenude järele on turulvähenenud. Inimesed onilmselt muutunud konser-vatiivsemaks ning on kulu-tamise asemel rohkemsäästma hakanud. Samuti on

mõju avaldanud sissetulekutevähendamine ja see, et paljudon juba laenu võtnud.Arvan, et kui majandus-situatsioon muutub, hakka-vad ka pangad uuesti tarbi-mislaenu pakkuma. Siiski eioleks mõtekas teha sedakiirustades, ega korrata mine-vikus tehtud vigu.

Millistesse majandus-harudesse laenurahapõhiliselt suunatakse?

Eelkõige anname laenenendesse harudesse, kusnäeme häid tulemusi jakiiremat arenguperspektiivi.Üheks selliseks arenevakssektoriks on näiteks mere-transport. Eelmisel aastalandsime ka küllalt palju laenekinnisvaraprojektide aren-damiseks. Kuna tegemist olisuhteliselt uue majandus-haruga, siis oli see ka õigus-tatud. Praegusel hetkelfinantseerime rohkem toot-misega tegelevaid ettevõtteid.Olgugi et põllumajanduses eiole kõige roosilisemad ajad,laename endiselt ka sinnasektorisse ja näeme seal tule-vikus kasvuruumi.

Mis on veel 1999 aastalplaanis ?

Tahame propageerida klien-tide seas väliskaubandusetooteid nagu välisgarantiid jaakreditiivid. Selleks plaanimeläbi viia infopäevi jakoolitusi. Samuti soovimerohkem arendada liising- jafaktooringfinantseerimist.Neid teenuseid pakume läbioma tütarfirma Ühisliising.1999. aastal me ei plaani vägaaktiivselt laenuturul kasvada,kattes ära kindlasti omaklientide laenuvajadused.Rohkem pöörame tähele-panu deposiitide kasvule.

Terje PihlEraklientide osakond

Ühispangal uus krediidivaldkonna juht

1999. aastal on plaanis

suurendada eraisiku-

tele antavate laenude

mahtu ja sel eesmärgil

oleme muutnud paku-

tavate laenudse tin-

gimused soodsamaks.

12 www.eyp.ee

TOOTED

Kui kaua on kaardiga maksmiselrahasumma broneeritud?

Broneering kehtib kuni 20 päeva.Enamasti jõuab tehing selle ajajooksul panka laekuda, kliendikontolt võetakse vastav summaautomaatselt maha ja broneeringkustutatakse. Kui aga kaupmeespole 20 päeva jooksul tehingutpanka saatnud, siis broneeringkustutatakse ja klient saab omaraha kasutada. Tehingu laekudesvõetakse vastav summa kliendikontolt. Juhul kui kliendil pole selhetkel raha kontol, siis pannaksetehingusumma suurune bronee-ring uuesti kontole ja niipea kuiraha kontole laekub, võetaksevastav summa maha.

Kui avada Juuniorkonto ja VISAJunior kaart, kas saab vältidaseda, et laps kulutab kogukuuraha ära juba esimeselpäeval?

Kindlasti saab. Lapsevanemal onvõimalus Junior kaardi avamiselmäärata kindlaks lapsele kuu- japäevalimiit. See võib olla näiteksisegi viis krooni. Muidugi tulebarvestada seda, et väikseimrahatäht, mida väljastavadsularahaautomaadid on kahe-kümne viie kroonine. Väiksematsummat peab juba tulema panga-kontorist välja võtma.

Kuidas toimub pangakaardigamaksmine?

Pangakaardiga saab ostude eesttasuda neis kauplustes jateenindusasutustes, kus onnähtaval VISA Electroni embleem.Kui müüja on ostud kokkulöönud, tuleb kaart anda temakätte. Müüja teostab makse jakaardiomanik allkirjastab kviitun-gi. Mõnedes kauplustes on vajalikka PIN koodi sisestamine. Kaardi-ga maksmiseks peab teil kaasasolema isikuttõendav dokument,kuna müüjal on õigus seda nõuda.Lisaks sellele saab teha makse-automaatidest ülekandeid. Nii saabnäiteks maksta üüri ja muidvajalikke makseid ööpäevaringselt.Lisaks maksete sooritamiseleväljastab makseautomaat ka kontosaldot ja viimaseid kontoliikumisi.

�Klient küsib� rubriiki on koon-datud vastused küsimustele, midakliendid e-maili, infotelefoni võikirja teel on Ühispangale kõigesagedamini esitanud.

Ühispank alustasEurocard/MasterCard Standardiväljastamist

Klient küsib

Lähtudes klientide soovidest javajadusest kasutada komplekssetkaarditoodetete valikut, esindab EestiÜhispank nüüdsest maailma kahtesuurimat ja tunnustatumat kaardi-organisatsiooni.

Nimelt märtsi alguses alustas pank VISApangakaartide kõrval ka EC/MC Standardehk Eurocard/MasterCard Standard kaardiväljastamist. Nimetatud pangakaardi puhulon tegemist klassikalise kaarditootega, miskehtib rahvusvaheliselt Eurocard/MasterCardlogo kandvates sularahaautomaatides jamüügipunktides.

Et ära hoida kõikvõimalikke üllatusi nii reisilolles kui ka Eestis viibides, soovitame omaklientidele omada kahte pangakaarti, milleksideaalselt sobivad üksteisttäiendavad EC/MC Standard jaVISA Classic. Kuna nimetatudkahe rahvusvahelise kaardiorga-nisatsiooni levikuala ja kaartiaktsepteerivate ettevõtete võrkon mõnes riigis erinev,võimaldab mõlema kaarditooteomamine paremini rahuldadakaardivaldaja vajadusi raha-asjade korraldamisel.

Eesti Ühispanga EC/MC Standard kaart onkrediitkaart, mis nii kasutamise omadusteltkui ka väljastamise tingimuste poolestsarnaneb kõige rohkem oma konkurendiVISA Classic kaardiga. Standard kaardigatehingut sooritades, saab kaardivaldaja kuni40 päeva tasuta krediiti, kuna vastava tehingueest tuleb tasuda alles järgneva kalendrikuukümnendal pangapäeval.

EC/MC Standard on VISA Classicu kõrvalmaailmas leviku poolest teisel kohal olevkrediitkaarditoode. Maailmas on kokkuväljastatud Eurocard/Mastercard pangakaarterohkem kui 194,4 milj ja neid tunnustavadeelistatud maksevahendina enam kui 14,8 milj(3,6 milj. Euroopas) müügipunkti 222 riigis.Sularaha väljavõtmiseks on paigaldatudliikmespanakde poolt rohkem kui 398.000sularahaautomaati 103 riigis, millele lisan-

duvad Euroopas veel ligi 145.800 panga-kontorit. Olulise hüppe pangakaartide kasu-tamise võimaluste suhtes on teinud ka Eesti,kus tänaseks aktsepteerib kaarti ligi 3000müügipunkti ning 470 sularahaautomaati.

Lisaks juba harjumuspäraseks saanud kaardikasutamise võimalustele, pakubEuropay-Mastercard Interna-tional Eesti Ühispanga Stand-ard kaardi valdajateleööpäevaringset hädaabiteenust,mis sisaldab: kaotatud võivarastatud kaardi blokeerimist,välisriigis viibides vajaduselajutise asenduskaardiväljastamist, hädasularaha vä-ljastamist, nõuandeid kaardikasutamise kohta (näit. lähim

sularahaautomaat).

Hädaabiteenus on kätte saadav tasuta USAtelefonil 1-314-542-7111. Tulevikus planeeribEesti Ühispank laiendada pakutavate Euro-card/Masteracard kaarditoodete valikut veelgi.

Küsimuste korral palume pöörduda EestiÜhipanga kontoritesse üle Eesti või helistadainfotelefonil (2) 6 655 100. Lisainfot Eurocard/Mastercard Standardi kohta leiate internetistwww.europay.com ja www.mastercard.com.

Meelis NurkKaardiosakond

Nii EC/MC Standard kui

VISA Classic kaardi

omamine võimaldab

paremini rahuldada

kaardivaldaja vajadusi

rahaasjade korralda-

misel.

13www.eyp.ee

TÜTARFIRMAD

Vene rubla devalveerimine,järsk langus idaekspordimahus ja kõikumalöönudusaldus Eesti pangandusevastu kergitasid intressi-määrasid möödunud aastaaugustis. Olukord on täna-seks tasakaalustunud japankade kasvav likviidsus on1999. aasta. esimese kolmekuu jooksul aidanud intressi-määrasid tunduvalt alandada.Aastase tähtajalise hoiuseintress on kolme kuugalangenud 13-14 protsendilt7,5-9,4 protsendini, rahaturu-fondide tootlus aga püsib11% juures.

Rahaturufond on avatudinvesteerimisfond, mis paigu-

Rahaturufondid võistlevad pangahoiustegaPangaintresside languse käigus on rahaturu-fondidest saanud hea alternatiiv investoritele, kestahavad oma vabade vahendite pealt hästi javõimalikult riskivabalt teenida ning samas omainvesteeringu likviidsena hoida. Rahaturufondidetootlused on langenud palju vähem kuipangahoiuste intressid.

tab raha nädala kuni aastasetähtajaga fikseeritud tootlu-sega instrumentidesse naguvalitsuste ja omavalitsustevõlakirjad, ettevõtete võla-kirjad ja kommertspaberidning pangahoiused. Raha-turufondide puhul on riskminimaalne, tulu aga pidev.Rahturufond on hea võima-lus paigutada oma vaba rahanii lühiajaliselt kui kapikemaks perioodiks. Inves-teeringu likviidsus on samanagu üleöö-deposiidil, sellepealt saadav tulu aga võrrel-dav pikaajalise hoiuse intres-siga. Investorit ei seo aja-piirang ja ta võib oma rahailma lisakuludeta ühe päevajooksul tagasi saada. Samal

ajal teenib tema investeeringaga rahaturu kõrgemat toot-lust. Rahaturufondid arvesta-vad intressi iga päev jamaksavad selle välja üks kordkuus või siis, kui investormüüb tagasi kõik tallekuuluvad fondiosakuid.Teenitud raha võib ka rein-vesteerida.

TP Rahaturufond jätabkonkurendid seljatahaTP Rahaturufond onÜhispanga grupi rahaturu-fond, fondivalitsejaks onÜhispanga Varahaldus.Fondi eesmärgiks on teenidainvesteeringutelt kõrgemattulu kui on pangahoiusel,mis on alternatiivseks rahapaigutamise viisiks. 1998.aastal oli TP Rahaturufondi12% aastatootlus Eestiinvesteerimisfondide pari-maks tulemuseks. Hästi onläinud ka uuel aastal ja esime-ses kvartalis oli TP Raha-turufond jälle oma konku-

rentidest üle. Üldist intressi-määrade langust trotsidesteenis TP Rahaturufondinvestoritele kaheteistkümnekuu keskmiseks tootluseks11,69%, märtsi lõpus oli 12-kuu tulem 11,14%. Seega oninvestoritel praegu õige aegjuhust kasutada.

Täpsemat infot TP Rahaturu-fondi kohta võib saadafondijuhtidelt, helistades tele-fonidel: 6 656 109 (HenrikGuthan) või 6 656 954 (AnderiZaborski).

Kim KristoffersenÜhispanga Varahaldus

Kuidas meie nõustajadhindavad klientide huvi jasuhtumist selle lühikese ajajooksul, mil nad onaktiivsemalt tegelenud elu-kindlustuse tutvustamisega?

Kõige üldisema jaotuse aluseleristame kahte erinevatsuhtumist � ca pooled onjuba mõnda aega huvitatudkindlustusvõimalustest ningriigi poolt pakutavatestmaksusoodustustest, kuidteine pool on veel kaunisumbusklikud, mäletadesoma kindlustuskogemustsotsialismi päevilt. Negatiiv-

ne suhtumine on sagelilihtsaim moodus varjamaksoma teadmatust kaasaegsetestkindlustustoodetest.

Miks siis ikkagi järjestrohkem inimesi maksabkindlustusseltsile aastas 1000-10 000 kr, kui sama raha eestvõiks endale nii mõndagimeeldivat lubada? Miksleidub inimesi, kes 30-aasta-selt mõtlevad pensioni pealening hakkavad ka selleks jubavalmistuma? Need inimesedhindavad turvalisust ninghoolivad oma lähedastest,nad saavad aru, et pidev

säästmine läbi elukindlustuseon üks lihtsamaid ja turvali-semaid lahendusi tagamaksmateriaalset heaolu tulevi-kus. Probleemide lahendami-ne on seda lihtsam, midavarem suudame neid ettenäha � nii on meil ka aegamõelda lahenduste peale.

Täname usalduse eest neidÜhispanga kliente, kestänaseks on sõlminudelukindlustuslepingu � teolete teinud väga targa otsusekas enda või oma lähedastetuleviku ning meelerahuheaks. Samas julgustaksimeteisi kliente võtma ühendustkindlustusnõustajatega, ethajutada oma umbusku ningsaada ka teadmisi tulevikuplaneerimise võimalustest.Konsultatsioon ei kohustateid millekski, kuid loodeta-vasti saate sellest abi oma

rahaasjade planeerimisel.

Lõpetaksin ühe nõustajaarusaamaga pensionikindlus-tuse mõttest: �Me kõik käi-me regulaarselt hambaarstijuures, sest tahame, et kapensionipõlves oleks meilhambad millega süüa.Pensionikindlustusega onsamamoodi � regulaarseltpensionipõlveks raha kogu-des saame pensionärina vali-da kus ja mida sööme.�

Aira TammemäeÜhispanga Elukindlustus

Alates veebruarist on kõikides suuremates EestiÜhispanga kontorites võimalik konsulteeridaväljaõppinud kindlustusnõustajaga. Praegusekshetkeks on läbi viidud ca 700 kindlustus-nõustamist. Enim on sõlmitud tulumaksu-soodustusega kogumiskindlustuse lepinguid jalastekindlustuse lepinguid.

Elukindlustustus sai hoo sisse

14 www.eyp.ee

Noorte haridus ja silmaring on valdkonnad,mida Ühispank väga oluliseks peab jajõudumööda toetada püüab. Eelmisel kevadeloli kõigil edukatel õpilastel võimalus saataÜhispanka oma kooliaasta lõputunnistusedja osaleda Taani reisi loosimises. Tudengitelekorraldasime läinud sügisel loengusarja, millekäigus Ühispanga tippjuhid jagasid omateadmisi kõigi huvilistega. Huvi mõlemaürituse vastu oli rõõmustavalt suur ja see andismeile indu selliseid ettevõtmisi edaspidigikorraldada.

Esseevõistlus keskkooliõpilastele

Sel kevadel pakume keskkooliõpilastele väljaessevõistluse teemal � Kui ma oleksin panga-juht��. Eesti ajakirjandust lugedes tundub,et pankurid oma vooruste ja vigadega onviimastel aastatel pressis üsna sagedane teemaolnud. Päevalehed avaldavad nende arvamusija seisukohti majanduse vallas, jälgivad, ana-lüüsivad, tunnustavad ja kritiseerivad nendeotsuseid. Kollane ajakirjandus kirjeldab põhja-likult pangajuhtide kodusid, elustiili ja eraelu.

Meile pakub suurt huvi, mida noored ini-mesed pangajuhtimise kunstist arvavad jamida pangajuhi elukutse, positsioon ning kavastutus neile tähendab. Me tahame pakkudaneile võimaluse mõelda, millised oleksidnemad pangajuhina - milliseid otsuseid jamuutusi teeksid, kuidas oma kliente teenin-daksid, millist rolli ühiskonnas etendaksid,millist elu elaksid, milliste valikute eesseisaksid�

Esseede hindamisel peame kõige olulisemakshuvitavaid mõtteid ning arutluskäike ja enese-väljendamisoskust. Loomulikult võtame ar-vesse ka essee vormistust ja grammatikat, kuideelkõige huvitab meid noorte inimeste mõt-temaailm, väärtused ja silmaring. Kolmeleparimale esseele paneb Eesti Ühispank väljarahalised auhinnad vastavalt 3000, 2000 ja 1000krooni.

Kõik esseed on oodatud maikuu jooksulaadressil:

�Essee�PR- ja marketingi divisjon

VARIA

Kas õppelaenu käendajaksvõib olla isik, kes on jubakellelegi käendaja?Õppelaenu puhul võibkäendajaks olla ka isik, kes onjuba õppelaenu käendajaksjuhul, kui käendaja vastab

temale esitatud nõuetele.

Kui suur on arvelduskonto

intress?Eesti Ühispanga arveldus-konto intress on 3%. Intressarvutatakse kuu miinimum-jäägilt ja makstakse kord

aastas, aasta lõpul.

Soovin maksta automaksuinterneti teel, aga kuidas masaaksin kviitungi sellekohta?Panga pitsatiga koopiat U-netikaudu teostatud makse-korraldusest on võimalik saadakõikidest Ühispanga konto-ritest. Vastavalt hinnakirjalemaksab kuni 2 kuud tagasiteostatud maksekorraldusekoopia 2 kr/dokument.

Mida peab tegema kui U-Neti salasõna läks meelest?Tuleb tulla suvalisse Ühis-panga kontorisse koos U-Netilepingu ja isikut tõendavadokumendiga. Teller väljastabteile uue salasõna.

Mis on Eesti Ühispangapangakood?Eesti Ühispanga kood on 401.

Kui palju maksab VISA Elec-tron kaardi väljastamine?Kuni 31. maini on VISA Elec-tron kaardi väljastaminetasuta. Juunist alates on kaardiväljastamine 30 krooni. VISAElectron kaardi hooldustasuon 10 krooni kuus.

�Klient küsib� rubriiki onkoondatud vastused küsimus-tele, mida kliendid e-maili,infotelefoni või kirja teel onÜhispangale kõige sagedaminiesitanud.

Tornimäe 215010 Tallinn

Lisada tuleb:Kool, klass, nimi,vanus ja kontaktaadress.

Rahaseminar tudengitele

Maikuus korraldab üliõpilasorganisatsioonAIESEC Ühispanga toetusel tudengitelerahateemalise loenguseminari. Meeldib seemeile või mitte - tänapäeval seonduvad rahagapea kõik eluvaldkonnad. Raha ja poliitika,raha ja haridus, raha ja tervis jne. � need onteemad, mida seminaril esinejad käsitlevad.Loenguseminar toimub Tartu ÜlikooliRaamatukogu konverentsisaalis 6. mail,esinejateks on tuntud ja tunnustatudspetsialistid ja avaliku elu tegelased. Täpseminformatsioon on üleval Tartu Ülikooliteaduskondades. Kõik tudengid on oodatud!

Terje PihlEraklientide osakond

Ühispank toetab noorteharidust

Klient küsib

Sel kevadel korraldab Eesti Ühispankkeskkoolinoortele esseevõistluse jatoetab tudengitele suunatud loengu-seminari Tartu Ülikoolis.

15www.eyp.ee

RESÜMEE

D Nfkkbyyt gjzdbkjcm plfybtyjdjuj nsczxtktnbz

J,hfotybt Fqyf {fyivblnf

Pfrjyxtyj cnhjbntkmcndj yjdjqukfdyjq rjynjhs Ühispank dNfkkbyyt - plfybz yjdjuj nscz-xtktnbz. D yfcnjzott dhtvz gjl-hfpltktybz ,fyrf d Nfkkbyytgthttp;f/n bp hfpkbxys[ plfybqd yjdsq ljv> xnj> ytcjvytyyj>gjdscbn ýaatrnbdyjcnm hf,jns,fyrf b cjplfcn ,jkmit elj,cndlkz rkbtynjd.

Tckb ,s vs cevtkb ghtldbltnmvyjujxbcktyyst j,(tlbytybz> dhtpekmnfnt rjnjhs[ Ühispankhfcgjkfuftn r ctujlyziytve ly/ght;ybvb b ysytiybvb ukfd-ysvb plfybzvb gznb ,fyrjd -Tallinna Pank, Põhja-Eesti Pank,Tööstuspank, f nfr;t cnfhsv byjdsv ukfdysvb plfybzvbÜhispank> nj cbketn Nfkkbyyf ytljgjkybkcz ,s plfybtv yjdjujnsczxtktnbz. Rjycjkblfwbz ,fy-rjdcrjuj hsyrf ghjbc[jlbkfpyfxbntkmyj ,scnhtt> xtv ghju-yjpbhjdfkjcm> dcktlcndbt xtujlf;t ujljdst ghjuyjps jrfpfkbcmyf ltkt ytcjcnjzntkmysvb.Ddjl d ýrcgkefnfwb/ yjdjujplfybz b ,fyrjdcrjuj pfkf - ýnjlfktrj yt tlbycndtyyjt yjd-itcndj> rjnjhsv Ühispank d,kb;fqitt dhtvz yfvthty gjhf-ljdfnm cdjb[ rkbtynjd. <jkm-ibycndj rkbtynjd Ühispankj,hfnbkb dybvfybt yf yjdst,fyrjdcrbt njxrb U-Pank (d j,otqckj;yjcnb nfrb[ njxtr 20)> hfpvt-otyyst yfvb d rhegytqib[ghjljdjkmcndtyys[ vfufpbyf[ gjdctq Ýcnjybb. Htxm bltn j yjdjqajhvt j,cke;bdfybz rkbtynjd -U-Pank ljcnegty b elj,ty - djdhtvz cjdthitybz gjdctlytdys[gjregjr rkbtyn gjkexftn djpvj;-yjcnm ghbdtcnb d gjhzljr b cdjbltyt;yst ltkf. Ghb bcgjkm-pjdfybb eckeu U-Pank cke;fobq,fyrf yf[jlbncz hzljv c rkbty-njv. Nfrjt ytgjchtlcndtyyjtj,otybt gjpdjkztn yfqnb ,scnhstjndtns yf dct djghjcs. Gjlj,ystyjdfnjhcrbt htitybz d j,cke;b-dfybb rkbtynjd vs [jnbv ddtcnbb d yjdjv pfkt d ukfdyjq rjynjht,fyrf: rfccbhs yt njkmrj ,elenj,cke;bdfnm rkbtynjd> yf[jlzcmpf cnjqrjq> yj b rjycekmnbhjdfnmb[ gthtl hfpkbxysvb ,fyrjdc-rbvb fdnjvfnfvb. Jnrhsnjt j,c-ke;bdfybt> jhbtynbhjdfyyjt yfrkbtynf> - ýnj b tcnm wtkm U-Pank.Ühispank gthdsv d Ýcnjybb ghtn-djhztn d ;bpym ýne rjywtgwb/.

U-Net cnfk ,tpjgfcytt> xtvght;lt

Eesti Ühispank ddtk d ýrcgkef-nfwb/ yjdsq cthdth bynthytn-,fyrf U-Net> rjnjhsq dvtcnt ccthnbabrfnjv vt;leyfhjlyjghbpyfyyjuj cthnbabrfnjhf Veri-sign (www.verisign.com) gjpdjkztnj,ofnmcz c ,fyrjv> bcgjkmpezvt[fybpv vfrcbvfkmyjq yfctujlyziybq ltym ctrhtnyjcnblfyys[. J,otybt vt;le rkbty-njv b ,fyrjv pfctrhtxbdftncz cgjvjom/ bcgjkmpjdfybz 128-,bnjdjuj rk/xf> xnj ltkftn tuj ghbceotcnde/otq vjoyjcnb dsxbc-ktybq ghfrnbxtcrb ytljcnegysvlkz gjlckeibdfybz.

Cj,hfybt frwbjythjd

10 fghtkz cjcnjzkjcm cj,hfybtfrwbjythjd Ühispank> yf rjnjhjv,skj htityj> xnj Fqy {fyivblnjcnfytncz ghtpbltynjv ,fyrf.Cvtybkjcm ldf xktyf cjdtnfÜhispank - ntgthm SEB (rhegyjujcj,cndtyybrf ,fyrf) ghtlcnfdkz/nVfnc Rzth> ghtpbltyn SEB BalticHolding b Vjybrf <bhubnnf Rfyt-

vfy> lbhtrnjh hjpybxyjuj ,fy-rjdcrjuj ltkf SEB. D rjywt fg-htkz d rfxtcndt ghtlcnfdbntkzSEB ghbcnegbn r hf,jnt b idtlQj[fy Kbyl> rjnjhsq cnfytnabyfycjdsv lbhtrnjhjv Ühis-pank.

Ühispank dsgecnbk j,kbufwbq yf50 vbkkbjyjd tdhj

Eesti Ühispank dsgecnbk j,kbufwbqc nht[ujlbxysv chjrjv b ghjwty-njv 6 vtczwtd Euribor gk/c 3,5%yf cevve 50 vbkkbjyjd tdhj> bkb783 vbkkbjyf rhjy. Htxm bltn jgthdjq cltkrt yf hsyrf[ rfgbnf-kjd bp Djcnjxyjq Tdhjgs gjckthfphfpbditujcz d Hjccbb rhbpbcf>ghb ýnjv Ühispank zdkztncz gth-dsv xfcnysv ghtlghbznbtv Djc-njxyjq Tdhjgs> gjlj,ysv j,hf-pjv ghbdktrf/obv rfgbnfk.Rhjvt njuj> ýnj gthdfz ývbccbzdshf;tyys[ d tdhj j,kbufwbq dcnhfyf[ <fknbb.

Yjdsq ,fyrjdcrbq pfk yf Njhyb-vzý

D vft Eesti Ühispank jnrhsdftn dyjdjv plfybb yjdsq pfk j,cke-;bdfybz. Cnhtvzcm ghtlkj;bnmyfibv rkbtynfv ,scnhjt bbylbdblefkmyjt j,cke;bdfybt>vs hfphf,jnfkb yjde/ rjywtgwb/j,cke;bdfybz d rjynjht> rjnjhfzceotcndtyyj jnkbxftncz jnght;ytq. Rkbtyns ,fyrf dct,jkmit yfxbyf/n gjkmpjdfnmczlbcnfywbjyysvb ,fyrjdcrbvbeckeufvb> n. t. dtcnb cdjb hfcxtnsxthtp hfpkbxyst ýktrnhjyystrfyfks j,cke;bdfybz> nfrbt>yfghbvth> rfr bynthytn> ntktajyb gkfnt;yst fdnjvfns. D,fyrjdcrjv pfkt jcyjdyjq egjh b,eltn cltkfy yf ýktrnhjyys[chtlcndf[ b ,scnhjv j,cke-;bdfybb. Jlye xfcnm pfkf pfqvtnU-Pank> rjnjhsq vj;tn ,snmjnrhsn rheukjcenjxyj. Rfccbhs,fyrjdcrjuj pfkf yfexfn dct[;tkf/ob[ cfvjcnjzntkmyj dtcnbcdjb ltyt;yst ltkf: cybvfnmltymub bp ,fyrjvfnjd b ghjbp-djlbnm gkfnt;b xthtp gkfnt;ystfdnjvfns. Rfccbhs gjljqlen rfggfhfnfv dvtcnt c rkbtynfvb bgjrf;en> yfcrjkmrj jyb yf cfvjvltkt ghjcns b elj,ys d bcgjkm-pjdfybb. Xtv ,jktt cfvjcnjz-ntkmysvb cnfyen rkbtyns d ghjbp-dtltybb ýktvtynfhys[ jgthfwbq>ntv ,jkmit dhtvtyb ,eltnjcnfdfnmcz d lfkmytqitv e ,fyrflkz bylbdblefkmys[ rjycekm-nfwbq> gjbcrf gjl[jlzob[ htit-ybq> b ntv ghbznytt b gjktpyttcnfytn dpfbvyjt j,otybt rfr lkzrkbtynjd> nfr b lkz ,fyrf.

Vthjghbznbz gj ckexf/ jnrhs-nbz yjdjuj plfybz d Nfkkbyyt

D gjcktly// ytltk/ vfz ghjqlenvthjghbznbz gj ckexf/ jnrhsnbzyjdjuj plfybz Ühispank d Nfkkby-yt. Ghbukfiftv dct[ pfbynthtcj-dfyys[ kbw jpyfrjvbnmcz c yjdsv,fyrjdcrbv pfkjv b pfrk/xbnmljujdjhs j, j,cke;bdfybb yfkmujnys[ eckjdbz[.Cdjtq rekmvbyfwbb vthjghbznbzgj ckexf/ jnrhsnbz yjdjuj plfybzljcnbuyen d rjywt ytltkb> rjulfujcnzv ,eltn ghtljcnfdktyfdjpvj;yjcnm gjctnbnm gjvbvj,fyrjdcrjuj pfkf nfr;t hzl lheub[gjvtotybq ,fyrf> gjk/,jdfnmczghtrhfcysv dbljv yf ujhjl>jnrhsdf/obvcz c dth[ytuj ýnf;fplfybz> ghbyznm exfcnbt d hfp-kbxys[ kjnthtz[ b yfckflbnmczdscnegktybzvb bcgjkybntktq.<jktt njxyfz ghjuhfvvf vthj-ghbznbq ,eltn jge,kbrjdfyf dufptnf[.

Junior-gfrtn exbn ltntq cfvjc-njzntkmyjcnb

Eesti Ühispank ghtlkfuftn cdjbv/ysv rkbtynfv Junior-gfrtn> drjnjhsq d[jlzn Junior-cxtn> rfh-njxrf VISA Junior b ltyt;yfz rfccfVISA Ville. Junior-gfrtn ghtlyfp-yfxty lkz /ys[ rkbtynjd ddjphfcnt jn 7 lj 17 ktn. Junior-cxtnghtlcnfdkztn cj,jq j,sxysqhfcxtnysq cxtn> rjnjhsq> jlyfrj>ghtlyfpyfxty lkz yfib[ /ys[rkbtynjd. Lkz jnrhsnbz cxtnf d,fyr dvtcnt c ht,tyrjv ljk;tyghbqnb b jlby bp hjlbntktq> rjnj-hsq cdjtq gjlgbcm/ eljcnjdthztnghfdj ht,tyrf cfvjcnjzntkmyjgjkmpjdfnmcz cdjbv hfcxtnysvcxtnjv. Ghb jnrhsnbb hfcxtnyjujcxtnf hjlbntkm bvttn ghfdjecnfyjdbnm lkz ht,tyrf rfr lytd-yjq> nfr b vtczxysq kbvbn. Rfh-njxrf VISA Junior ghtlcnfdkztncj,jq j,sxye/ ,fyrjdcre/ rfh-njxre> ghb gjvjob rjnjhjq vj;yjhfcgkfxbdfnmcz> ltkfz gjregrb dvfufpbyf[> f nfr;t cybvfnm yf-kbxyst ltymub bp ,fyrjvfnf bkbd rjynjht ,fyrf. Rfhnjxrf dslf-tncz kbwfv> bvt/obv extyb-xtcrbq ,bktn. Gj ljcnb;tybb 14-ktnytuj djphfcnf dkfltktw Junior-gfrtnf vj;tn gjlcjtlbybnmcznfr;t r Ntktajyyjve ,fyre b rBynthytn-,fyre.

Gtql;th wtyys[ ,evfu - jgthf-nbdyfz byajhvfwbz j wtyys[,evfuf[ e Dfc d rfhvfyt

Yfxbyfz c fghtkz> Eesti Ühispankb Baltcom Eesti gthdsvb d cnhfyf[<fknbb ghtlkfuf/n djpvj;yjcnmgjkexfnm yf gtql;th jgthfnbdye/fyfkbnbxtcre/ byajhvfwb/ jnjv> xnj ghjbc[jlbn yf hsyrt wty-ys[ ,evfu. Enhjv rf;ljuj ,bh;t-djuj lyz fyfkbnbrb Ühispank ,elenltkbnmcz c dkfltkmwfvb gtql;t-hjd wtyys[ ,evfu cdjbvb pyf-ybzvb b fyfkbpfvb: gthtl yfxf-kjv ,bh;tdjuj lyz yf gtql;th,elen gthtlfdfnmcz jcyjdsdf/obtcz yf nt[ybxtcrjv fyfkbptdjpvj;yst ehjdyb jnrkjytybz bgjllth;rb rehcf frwbq byfb,jktt dthjznyjt yfghfdktybtldb;tybz hsyrf frwbq. D ntxtybtdctuj lyz yf gtql;th ,eltngthtlfdfnmcz byajhvfwbz jghj[j;ltybb ehjdytq jnrkjytybzb gjllth;rb rehcf frwbq> fbc[jlyst lfyyst ,elen rjhhtrnb-hjdfnmcz d cjjndtncndbb c ldb;t-ybtv hsyrf.

Eesti Ühispank yfxfk dslfxerfhnjxtr Eurocard/MasterCardStandard.

Blz yfdcnhtxe gj;tkfybzv rkbty-njd b bc[jlz bp gjnht,yjcnb bc-gjkmpjdfybz rjvgktrcyjujfccjhnbvtynf ,fyrjdcrb[rfhnjxtr> Eesti Ühispank jnysytghtlcnfdkztn ldt rhegytqibt bgjkmpe/obtcz yfb,jkmibvghbpyfybtv d vbht jhufybpfwbbrfhnjxtr. F bvtyyj: d yfxfktvfhnf ,fyr ghbcnegbk r dslfxtyfhzle c ,fyrjdcrbvb rfhnjxrfvbVISA nfr;t rfhnjxtr EC/MC Stand-ard> bkb Eurocard/MasterCard Stand-ard. Erfpfyyfz ,fyrjdcrfz rfhnjx-rf ghtlcnfdkztn cj,jq rkfccbxtc-re/ rfhnjxre> ghbujlye/ lkzbcgjkmpjdfybz d ,fyrjvfnf[ b njh-ujds[ njxrf[> rjnjhst bvt/n kjuj-nbg Eurocard/MasterCard.

Ajyls ltyt;yjuj hsyrf rjyre-hbhe/n c ,fyrjdcrbvb drkflfvb

D ghjwtcct cyb;tybz ,fyrjdcrjujghjwtynf ajyls ltyt;yjuj hsyrfghtdhfnbkbcm d [jhjie/ fkmnth-yfnbde lkz bydtcnjhjd> rjnjhst[jnzn gjkexfnm [jhjibq b gjdjpvj;yjcnb cdj,jlysq jn hbcrjdlj[jl cj cdjb[ cdj,jlys[ chtlcnd>

cj[hfyzz d nj ;t dhtvz kbrdbl-yjcnm cdjb[ bydtcnbwbq. Lj[jl-yjcnm ajyljd ltyt;yjuj hsyrfcybpbkfcm pyfxbntkmyj vtymit>xtv ghjwtyns yf ,fyrjdcrbtdrkfls. Ajyl ltyt;yjuj hsyrfghtlcnfdkztn cj,jq jnrhsnsqbydtcnbwbjyysq ajyl> hfpvtof/obq chtlcndf yf chjr jn ytltkblj ujlf d bycnhevtyns c abrcb-hjdfyyjq lj[jlyjcnm/> rfr-nj: j,-kbufwbb ghfdbntkmcndf b cfvjeg-hfdktybq> j,kbufwbb ghtlghbz-nbq> f nfr;t rjvvthxtcrbt ,evfubb ,fyrjdcrbt drkfls. Ajylsltyt;yjuj hsyrf j,tcgtxbdf/ngjcnjzyysq lj[jl ghb vbybvfkm-yjv hbcrt.TP Rahaturufond zdkztncz ajyljvltyt;yjuj hsyrf Ühispanga Grupp>eghfdkztn ;t ajyljv ÜhispangaVarahaldus (Eghfdktybt bveotcn-djv Ühispank). Wtkm ajylf>ghtlcnfdkz/otuj cj,jq fkmnthyf-nbdysq cgjcj, hfpvtotybzchtlcnd> pfrk/xftncz d njv> xnj,spfhf,fnsdfnm c bydtcnbwbq ,jkttdscjrbq lj[jl> xtv lf/n ,fy-rjdcrbt drkfls. D 1998 ujle TPRahaturufond bvtk ujljde/ lj[jl-yjcnm 12%> xnj zdkztncz kexibvhtpekmnfnjv chtlb bydtcnbwbjy-ys[ ajyljd Ýcnjybb. Ltkf blen[jhjij b d ysytiytv ujle - dgthdjv rdfhnfkt TP Rahaturufonddyjdm c ecgt[jv j,jitk cdjb[rjyrehtynjd. Ghtyt,htufz j,obvcyb;tybtv ghjwtynys[ cnfdjr> TPRahaturufond j,tcgtxbk bydtcnj-hfv chtly// lj[jlyjcnm pf ldt-yflwfnm vtczwtd 11,69%> d rjywtvfhnf htpekmnfn 12 vtczwtd cjcnf-dbk 11,14%. Nfr xnj ctqxfc lkzbydtcnjhjd cfvjt dhtvz djcgjkm-pjdfnmcz dsujlyjq djpvj;yjcnm/.

Ühispank gjllth;bdftn j,hfpj-dfybt vjkjlt;b

Ühispank ghblftn jxtym ,jkmijtpyfxtybt j,hfpjdfyb/ b hfcib-htyb/ rheujpjhf vjkjlt;b bgsnftncz dytcnb d ýne j,kfcnmcdj/ gjcbkmye/ ktgne. Ysytiytqdtcyjq vs ghtlkj;bv exfobvczchtlyb[ irjk ghbyznm exfcnbt drjyrehct ýcct yf ntve �Tckb ,s z,sk lbhtrnjhjv ,fyrf...�. Ghbjwtybdfybb hf,jn jcyjdyjtdybvfybt ,eltn j,hfofnmcz yfyfkbxbt d yb[ bynthtcys[ vscktq>yf [jl hfcce;ltybq b evtybtfdnjhjd dshfpbnm ct,z. Tcntcn-dtyyj> ,elen exntys nfr;t jajhv-ktybt b uhfvvfnbxtcrfz ghf-dbkmyjcnm ýcct> jlyfrj d gthde/jxthtlm yfc bynthtce/n j,hfpvscktq> wtyyjcnb b rheujpjhvjkjls[ k/ltq. Lkz fdnjhjd nht[kexib[ hf,jn Eesti Ühispankecnfyjdbk ltyt;yst ghtvbbcjjndtncndtyyj d 3000> 2000 b 1000rhjy. Ýcct vj;yj ghbcskfnm dntxtybt vfz gj flhtce:

�Essee�PR ja marketingi divisjonTornimäe 215010 Tallinn

Ljgjkybntkmyj cktletn erfpfnm:irjke> rkfcc> djphfcn b rjy-nfrnysq flhtc.

Cneltyxtcrfz jhufybpfwbzAIESEC ghb gjllth;rt Ühispankjhufybpetn ktrwbjyysq ctvbyfhgj abyfycjdjq ntvfnbrt> rjnjhsqghjqltn d rjyathtyw-pfkt <b-,kbjntrb Nfhnecrjuj eybdthcbntnf6 vfz b yf rjnjhjv dscnegznbpdtcnyst b ghbpyfyyst cgtwbf-kbcns> f nfr;t j,otcndtyystltzntkb. <jktt njxye/ byajh-vfwb/ vj;yj gjkexbnm yfafrekmntnf[ Nfhnecrjuj eybdth-cbntnf. Ghbukfif/ncz dct cne-ltyns!