tallinna Ülikool eesti keele ja kultuuri …helinap/ba%20t%f6%f6d%202015%20kevad/ev/...varase ja...
TRANSCRIPT
TALLINNA ÜLIKOOL
EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT
Anna Holina
KEELEKÜMBLUSE ÕPILASTE
EESTI KEELE ÕPIMOTIVATSIOON KOHTLA-JÄRVEL
Bakalaureusetöö
Juhendaja professor Anastassia Zabrodskaja
Tallinn 2015
2
Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd,
põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
/Allkiri/
3
Tallinna Ülikool
Instituut Eesti Keele ja Kultuuri Instituut
Osakond Lingvistika osakond
Töö pealkiri Keelekümbluse õpilaste eesti keele õpimotivatsioon Kohtla-Järvel
Teadusvaldkond
Humanitaaria ja kunstid
Töö liik Keelealane bakalaureusetöö
Kuu ja aasta Mai, 2015
Lehekülgede arv 63
Referaat Käesolevas bakalaureusetöös käsitletakse keelekümblusprogrammi olemust ja selle erinevaid mudeleid. Töös keskendutakse varasele ja hilisele keelekümblusele Eestis.
Antud bakalaureusetöö peamine eesmärk on välja selgitada, kas on sarnasusi ja erinevusi varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe motivatsioonis. Sekundaarseks
eesmärgiks on uurida, kui tihti suhtlevad keelekümblusklasside õpilased eesti keeles väljaspool kooli. Uurimistöö ülesanne on anda teoreetiline ülevaade uuritavast teemast. Eesmärkide saavutamiseks koostati uurimismetoodika ning viidi läbi kirjaliku küsitluse
Kohtla-Järve põhikoolide keelekümblusklasside õpilastega. Bakalaureusetöö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse bakalaureusetöö
raames läbi viidud uurimuse meetodit ning tutvustatakse uuritavaid koole. Teises peatükis antakse ülevaade keelekümblusprogrammist, tutvustatakse varast ja hilist keelekümblust Eestis, kirjeldatakse nende meetodite rakendamist ning tutvustatakse
kooliõppekava. Kolmandas peatükis antakse ülevaade motivatsioonist ja motivatsioonilistest
orientatsioonidest. Neljandas peatükis esitatakse uurimistulemusi: kirjeldatakse, mis põhjustel õpivad varase ja hilise keelekümblusklasside õpilased eesti keelt. Uuritakse, kas on sarnasusi ja erinevusi
varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppemotivatsioonis. Selgitakse välja, kas ja kui tihti suhtlevad õpilased eesti keeles väljaspool kooli.
Teema valikul sai otsustavaks keelekümbluse programmi aktuaalsus Eestis. Samuti taheti uurida, mis paneb keelekümblusklasside õpilasi eesti keelt õppima valdavalt venekeelses Kohtla-Järvel.
Võtmesõnad: kakskeelne õppe, keelekümblusprogramm, varane keelekümblus, hiline keelekümblus, õpilaste motivatsioon, motivatsioonilised orientatsioonid
Keywords: bilingual education, immersion program, early immersion, late immersion,
student’s motivation, motivational orientations
Säilitamise koht: TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi raamatutuba
Töö autor: Anna Holina allkiri:
Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: professor Anastassia Zabrodskaja allkiri:
4
Tallinn University
Institute Institute of Estonian Language and Culture
Department Department of Linguistics
Title Motivation of Estonian language learning among immersion students in Kohtla-Järve
Science field Humanities and Art
Classification
Bachelor’s thesis in linguistics
Month and year
May, 2015
Number of pages
63
Abstract
This Bachelor’s thesis is considered the essence of the language immersion program and its different models. The work is concentrated on early and late language immersion in Estonia. The main aim of this Bachelor’s thesis is to find out whether there are similarities and
differences between early and late immersion students in Estonian language learning motivation.
The secondary aim is to research how often immersion students speak Estonian language in their everyday life. The task of this Bachelor’s thesis is to give the theoretical overview of the research topic. To
achieve the aims of the Bachelor’s thesis was prepared research methodology and was carried out the written poll in immersion classes in Kohtla-Järve primary schools.
The thesis consists of four chapters. The first chapter describes the data collection method used in the Bachelor’s thesis. The second chapter gives an overview of the language immersion program and
implementation of this method in Estonia. In the third chapter, the author gives an overview of the motivation and motivational
orientations. The fourth chapter presents the findings of the research. This chapter describes for what reasons early and late immersion students learn Estonian language, examines whether there
are similarities and differences between early and late immersion students in Estonian language learning motivation, finds out how often immersion students speak Estonian
language outside the school.
Keywords: bilingual education, immersion program, early immersion, late immersion, students’ motivation, motivational orientations
Storage: Library of humanities and Art at Tallin University
Author: Anna Holina Signature:
Allowed to defend:
Supervisor: Professor Anastassia Zabrodskaja Signature:
5
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 6
1. UURIMISMEETOD ....................................................................................................... 8
1.1 Uuritavad koolid.......................................................................................................... 9
2. KEELEKÜMBLUS JA SELLE LIIGID ...................................................................... 10
2.1 Keelekümblus Eestis .................................................................................................. 11
3. MOTIVATSIOONI MÕISTE JA OLEMUS ................................................................ 13
4. KOHTLA-JÄRVE PÕHIKOOLIDE KEELEKÜMBlUSKLASSIDE ÕPILASTE
MOTIVATSIOON EESTI KEELE ÕPPIMISEKS ............................................................. 15
4.1 Kohtla-Järve põhikoolde keelekümblusklasside õpilaste motivatsiooniliste
orientatsioonide mõõtmine ............................................................................................... 21
4.2 Kohtla-Järve põhikoolide keelekümblusklasside õpilaste motivatsioon eesti keele
kasutamiseks väljaspool kooli .......................................................................................... 27
KOKKUVÕTE..................................................................................................................... 39
KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 43
LISA 1.................................................................................................................................. 45
LISA 2.................................................................................................................................. 54
6
SISSEJUHATUS
Tänapäeva globaliseeruvas maailmas, kus rahvaste liikumine riikide vahel on muutunud
järjest kergemaks, on üheks olulisemaks teemaks tõusnud mitmekeelne ja
mitmekultuuriline haridus ning sisserändajate ja vähemusrahvuste kohanemine, sotsiaalne
toimetulek ühiskonnas, mis eeldab kõikide osapoolte avatust, lugupidamist teiste suhtes ja
eelarvamuste vaba suhtumist (Heller 2007, viidatud Sau-Eki jt (2011: 6) järgi). Mitme
keele oskamine annab inimesele võimalust laiendada enda silmaringi ning olla
konkurentsivõimeline kaasaegses ühiskonnas. Uues ühiskonnas kohanemiseks on väga
oluline kohaliku riigikeele oskus.
Kõige soodsam ja igaühele kättesaadav keskkond keele õppimiseks on keeletunnid
koolis. Keeletundidest saab õpilane kõik vajalikud teadmised. Samas aga selleks, et keelt
õppida on vaja sellega kokkupuutuda ka väljaspool kooli. Õpilane peab ise aru saama, et
keele oskamine on väga oluline ning et keeleõppimine võib huvitav olla. Üks tõhusamaid
kakskeelse õppe viisidest on keelekümblus.
Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse teise keele paremaks
omandamiseks. Keelekümblus võimaldab omandada eesti keelt kõrgel tasemel, sealjuures
kahjustamata õpilase emakeelt. “Keelekümbluse eesmärk pole mitte ainult keele
omandamine, vaid ka paremate võimaluste loomine selleks, et tunnetada ühiskonda, kus
elatakse, ning vajadust rääkida riigikeelt ja näha end riigi kodanikuna“ (Sau-Ek 2009:8).
Robert Gardner (2006) on arvamusel, et motivatsioon on väga tähtis tegur teise
keele õppimises. Keeleõppemotivatsiooni võivad mõjutada erinevad tegurid. Kõige
olulisemad tegurid, mis mõjutavad motivatsiooni, on orientatsioonid. Motivatsioon
mõjutab ka teise keele õppetulemuslikkust.
Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, kas on sarnasusi ja
erinevusi varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe motivatsioonis.
Sekundaarseks eesmärgiks on uurida, kui tihti suhtlevad keelekümblusklasside õpilased
eesti keeles väljaspool kooli. Saadud tulemusi võrreldakse Nadežda Martšuki magistritöö
(2014) tulemustega.
Bakalaureusetöö aluseks püstitati järgmine hüpotees:
Nii varase kui ka hilise keelekümbluse õpilasi paneb eesti keelt õppima
valdavalt integratiivne orientatsioon.
7
Andmete kogumiseks viis siinkirjutaja läbi kirjaliku küsitluse Kohtla-Järve põhikoolide
õpilastega. Kohtla-Järve Slaavi põhikoolis küsitleti 8. klassi, kus lapsed õpivad
keelekümblusklassis juba kolmandat aastat, ja 9. klassi, kus lapsed hakkasid
keelekümblusmeetodi järgi õppima juba esimesest klassist. Kohtla-Järve Maleva
põhikoolis küsitleti 8. ja 9.klassi, kus õpilased hakkasid keelekümblusmeetodi jä rgi õppima
juba esimesest klassist. Kohtla-Järve Tammiku põhikoolis küsitleti 8. ja 9. klassi õpilasi,
kes on õppinud keelekümblusklassis juba kolmandat ja neljandat aastat.
Bakalaureusetöö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse antud
lõputöö andmete kogumise meetod. Teises peatükis esitatakse ülevaadet
keelekümblusprogrammist ning tutvustatakse hilist ja varast keelekümblust Eestis.
Kolmandas peatükis antakse ülevaade motivatsiooni mõiste olemusest ja kirjeldatakse,
millest õpimotivatsioon sõltuda võib. Samuti selgitatakse, missugused on keeleõppe
motivatsioonilised orientatsioonid. Neljandas peatükis arutletakse uurimistulemuste üle,
mida saadi Kohtla-Järve Slaavi põhikoolis, Kohtla-Järve Maleva põhikoolis ja Kohtla-
Järve Tammiku põhikoolis aastatel 2014-2015 läbiviidud küsitluste käigus.
Siinkirjutaja avaldab tänu Kohtla-Järve Slaavi põhikooli direktorile Irina Putkonenile,
Kohtla-Järve Maleva põhikooli direktorile Ülle Kumpinile ja Kohtla-Järve Tammiku
põhikooli direktorile Valentina Kutuzovale uuringus kaasaitamise eest ning ka õpilastele,
kes on antud uuringust osa võtnud.
8
1. UURIMISMEETOD
Peatükis kirjeldatakse bakalaureusetöö raames läbi viidud uurimuse meetod it ning
tutvustatakse uuritavaid koole.
Bakalaureusetöö eesmärkidest lähtuvalt oli kavas välja selgitada, kas on sarnasusi ja
erinevusi varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe motivatsioonis ja kui
tihti suhtlevad Kohtla-Järve Slaavi, Maleva ja Tammiku põhikoolide keelekümblusklasside
õpilased eesti keeles väljaspool kooli. Eesmärgi saavutamiseks on uurimistöös kasutusele
võetud kvantitatiivset uurimismeetodit, mis võimaldab lühikese aja jooksul koguda infot
paljude õpilaste kohta ning saada vastused suurele hulgale küsimustele.
Andmete kogumiseks viis siinkirjutaja läbi kirjaliku küsitluse õpilastega (vt Lisa1
ja Lisa 2). Õpilaste anketeerimiseks kasutati Nadežda Martšuki magistritöös (2014) olevat
küsimustikku, mida siinkirjutaja kohandas vastavalt vajadustele. Näiteks on välja jäetud
küsimused sünnikohast ja elukohast, sest Kohtla-Järvel pole nii selgeid erinevusi eri
linnaosade etnolingvistilise koosseisu vahel, nagu see on Tallinnas (nt on olemas valdavalt
venekeelne Lasnamäe). Küsimustik koostis 54 küsimusest, millest 50 valikvastuste ja 4
vabavastustega küsimust. Ankeedi abil mõõdeti varase ja hilise keelekümblusklassis
õppivate põhikoolilaste motivatsioonilist orientatsiooni.
Kirjalik küsitlus viidi läbi Kohtla-Järve Slaavi, Maleva ja Tammiku põhikoolides
2014 aasta sügisel. Kohtla-Järve Slaavi põhikoolis küsitleti 8. klassi, kus lapsed õpivad
keelekümblusklassis juba kolmandat aastat, ja 9. klassi, kus lapsed hakkasid
keelekümblusmeetodi järgi õppima juba esimesest klassist. Kohtla-Järve Maleva
põhikoolis küsitleti 8. ja 9. klassi, kus lapsed õppivad keelekümblusmeetodi järgi esimesest
klassist alates. Kohtla-Järve Tammiku põhikoolis küsitleti 8. ja 9. klassi õpilasi, kes õpivad
keelekümblusklassis juba kolmandat ja neljandat aastat. Küsitluses osales kokku 89
õpilast: 27 Slaavi põhikooli õpilast, 30 Tammiku põhikooli õpilast ja 32 Maleva põhikooli
õpilast. Küsitluses osales kokku 48 varase ja 41 hilise keelekümbluse õpilast. Ankeedi
täitis 42 tüdrukut ja 47 poissi. Küsitlus oli anonüümne. Kohtla-Järve Slaavi ja Tammiku
põhikoolide direktorite palvel olid kõik küsimused vene keeles. Kohtla-Järve Maleva
põhikooli õpilased vastasid küsimustele eesti keeles. Küsitluse täitmine võttis õpilastel 10-
20 minutit.
9
Kogutud andmed sorteeriti ja analüüsiti Exeli programmi abil. Bakalaureusetöö
raames läbi viidud uurimuse tulemusi esitati jooniste ja tabelite abil.
1.1 Uuritavad koolid
Slaavi põhikool (endine 13. keskkool) avati 1. septembril 1965. aastal Kohtla-Järve Järve
linnaosas. Kool on liitunud hilise keelekümblusprogrammiga aastast 2005. Pärast Vahtra
põhikooli sulgemist, mis liitus varase keelekümblusprogrammiga aastast 2001, läksid
keelekümblusklassid koos õpetajatega Slaavi põhikooli. Praegu on Slaavi põhikoolis 7
varase keelekümbluse klasse ja 2 hilise keelekümbluse klassi.
Tammiku põhikool (endine 18. keskkool) alustas oma tööd 9.septembril 1991.
aastal Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Kool on liitunud hilise keelekümblusprogrammiga
aastast 2005 ning 2011 aastal lõpetas edukalt kooli esimene kümblejate lend. Praegu on
Tammiku põhikoolis 7 hilise keelekümbluse klasse.
Maleva põhikool (endine 17. keskkool) avati 1949. aastal Kohtla-Järve Ahtme
linnaosas. Maleva põhikool on Kohtla-Järve linna ainuke kool, kus õpitakse nii eesti kui ka
vene keeles (on eesti ja vene õppekeelega klassid). Lisaks sellele on kool liitunud varase
keelekümblusprogrammiga aastast 2006. Praegu on Maleva põhikoolis 12 varase
keelekümbluse klassi.
10
2. KEELEKÜMBLUS JA SELLE LIIGID
Peatükis antakse ülevaade keelekümblusprogrammist, tutvustatakse varast ja hilist
keelekümblust Eestis, kirjeldatakse nende meetodite rakendamist ning tutvusta takse
kooliõppekava.
„Keeleõppe protsess on kompleksne, kus oma osa on mitmel teguritel. Maailmas on
kasutusel paljud teise keele omandamise vormid, mis toetavad keeleõpet ning mille
ülesanne võib olla erinev.“ Teise keele omandamise programmid jagunevad
keelekümblusprogrammideks, emakeele või päritolukeele säilitusprogrammideks ning
teisteks kakskeelseteks programmideks. (Sau-Ek jt 2011: 7)
Kõige levinum on aine- ja keeleõppemudel ehk LAK-õpe(Content and Language
Integrated Learning). LAK-õpe alla kuuluvad mitmed teise keele omandamise mudelid (nt
keelekümblusprogrammid, osaline võõrkeeleõpe, keelelaager, keeledušš ja mitmed
rahvusvahelised projektid) (Mehisto jt 2010: 15).
Keelekümblus kui haridusmudel kuulub keeleõppe efektiivsete vormide hulka.
Keelekümblusprogrammi võeti algselt kasutusele 1965. a Kanadas Montrealis. Programmi
eesmärgiks oli luua Quebeckis elavatele inglise keelt kõnelevatele lastele võimalus
omandada Quebecki ametlik ja Kanada teine riigi keel – prantsuse keel (Genesee 1999,
viidatud Sau-Eki 2011: 7 järgi).
Pärast 1965. a on välja töötatud ka teiste keelte kümblusprogramme, mille
eesmärkideks oli:
üldine keeleline, kultuuriline ja hariduslik rikastumine (nt prantsuse
keelekümblus Ameerika Ühendriikides);
ametliku keele õppimine (nt saksa või prantsuse keel Euroopa Liidu
riikides);
riigikeele õppimine ja selle staatuse tõstmine (iiri keelekümblus Iirimaal,
rootsi keelekümblus Soomes);
põliskeelte säilitamine ja selle staatuse tõstmine (nt baski keelekümblus,
katalaani keelekümblus);
vähemusrühmade integraarimine ühiskonna põhielanikkonda (nt Eesti ja
Läti keelekümblus). (Sau-Ek jt 2011: 7)
11
Eestis rakendatava keelekümblusprogrammi eesmärk on anda õpilasele nii
emakeele kui ka riigi keele funktsionaalne oskus. Eri riikides rakendatavate
keelekümblusprogrammide vahel esineb ka erinevusi: programmide kaudu püütakse
lahendada erinevaid probleeme ja rahuldada erinevaid haridusvajadusi (Asser 2003: 19).
Peamine erinevus Kanada ja Eesti keelekümblusprogrammi vahel seisneb selles, et Kanada
meetod oli mõeldud inglise ehk dominantkeele õpilaste tarvis, Eestis keelekümblus on
välja arendatud rahvusvähemuskeelsetele õppijatele, et nendel oleks võimalus omandada
riigikeelt eakohasel tasemel (Sau-Ek jt 2011: 8).
Hiie Asser (2003) väitis, et keelekümblusprogrammi korrekstselt planeeritud maht
ja kestus võimaldab saavutada funktsionaalse mitmekeelsuse. Keelekümblusklasside
õpilased tulevad õpitava keele keskkonnas toime. Samuti funktsionaalne mitmekeelsus
soodustab kultuuritundlikuse tõusu: „õppijad orienteeruvad sihtkeelses kultuuris ning
suudavad mõista teisi emakeele kõnelevate inimeste mõttemaailma“ (Asser 2003: 57).
Programmi oluliseks osaks peetakse ka kodanikukasvatuslikku eesmärki (Sau-Ek jt
2011: 8). Eduka keelekümblusprogrammi läbimine võimaldab eesti keele omandamist
kõrgel tasemel ja kultuuri rikastumist ning samas vene keele ja kultuuri säilitamist.
2.1 Keelekümblus Eestis
Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal ning keelekümblusklasse on
avatud alates 2000. aastast (Keelekümbluskeskus, Keelekümblusest).
Eestis on keelekümblusprogrammi kohta püstitatud järgmised eesmärgid:
õppeedukus kõigis õppeainetes;
emakeele ehk vene keele valdamine eakohasel tasemel;
teise keele ehk eesti keele hea funktsionaalne oskus;
kolmanda keele omandamine heal tasemel;
vene, eesti ja kolmanda õpitava keelega seotud kultuuri mõistmine ja
väärtustamine;
mõtlemis- ja sotsiaalsete oskuste omandamine, selleks et muutuvas maailmas
edukalt toime tulla. (Keelekümblusaastaraamat 2008: 10)
Eestis on keelekümblusprogrammiga võ imalik liituda kolmel tasandil. Varase
keelekümbluse puhul kahel/kolmel viimasel lasteaiaaastal või 1. klassis ning
12
hilisekeelekümbluse korral 6.klassis (mõned koolid on alustanud ka 5. klassist)
(Keelekümbluskeskus, Valikuvõimalused).
Kooliprogrammides on sihiks seatud täielik keelekümblus. Varase täieliku
keelekümbluse programmis õpetatakse alguses kõiki õppeaineid täielikult eesti keeles.
Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassis 44%.
Kuuendal õppeaastal toimub 44% õppest eesti ja 44% vene keeles, 12% õppest aga
kolmandas keeles. (Keelekümblus, Valikuvõimalused)
Hilise keelekümbluse korral on 5. või 6. klass üleminekuaste, kui üksnes 33% õppest
on eesti keeles. Järgmistes klassides suureneb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%-ni
õppekavast, ülejäänud 24% õppest hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis
moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained 60% õppekava mahust.
(Keelekümblus, Valikuvõimalused)
13
3. MOTIVATSIOONI MÕISTE JA OLEMUS
Peatükis antakse ülevaade keeleõppemotivatsioonist ja keeleõppe motivatsioonilisest
orientatsioonist. R. Gardneri järgi (2006) motivatsioon on nähtus, mille järgi inimene teeb
pingitusi keele õppimiseks.
R. Gardner (2001) väidab, et pole lihtne seletada, mis on motivatsioon, kuid igaüks
saab öelda motiveeritud isiku tunnuseid. Motiveeritud isik:
on eesmärgikindel
on tähelepanelik
on enesekindel
teeb jõupingetusi eesmärkide saavutamiseks
tunneb positiivseid emotsioone saavutustest
on ootuste ja eeldustega (Gardner 2006: 2).
Keele õppeedukus sõltub paljudest teguritest, seahulgas suhtumisest õpitavasse keelde
ja motivatsioonist (Gardner 1985, viidatud Noels 2000: 58 järgi). Motivatsioon on
keeruline nähtus ning seda ei saa defineerida ühetähenduslikult. Motivatsiooni võivad
mõjutada:
põhjus (cause): väline kontroll või õpilase eesmärgid;
käitumine (behaviour): õppija püsivus ja pingutus.
tulemused (outcomes): hinnangu andmine ja reaktsioon edusammudele või
nurjumisele. (Gardner 2006: 3)
W.Lambert ja R. Gardner väidavad oma varasemates uuringutes (1959, 1972), et
motivatsioon sõltub suhtumisest õpitava keele kogukonnasse ning eesmärgist, mida
soovitatakse teise keele omandamisega saavutada. Gardner ja Lambert rõhutavad kahte
motivatsioonilisi orientatsiooni: integratiivset ja instrumentaalset (Noels 2000: 58-59).
R.Clement ja B.Kruidenier (1986) on jõudnud oma uuringutes järelduseni, et
motivatsioonilisi orientatsioone on rohkem.
R. Gardner (2005: 6–9) esitas haridussotsiaalset mudelit (socio-educational model).
Selle mudeli järgi mõjutavad keeleomandamist afektiivsed muutujad (integratiivsus,
hoiakud keeleõppesituatsiooni suhtes, ärevus, instrumentaalne orientatsioon). See mudel
14
on kõigepealt seotud motivatsiooniga. Hoiakud õpisitua tsiooni suhtes ja integratiivus
mõjutavad teise keele õppimise motivatsiooni. Need afektiivsed muutujad toetavad
motivatsiooni ja on seotud võõrkeele tulemuslikkusega. Motivatsioon mõjutab
keeleõppetulemuslikkust. Kõrge ärevuse tase segab teise keele õppimist.
Oluliseks motivatsiooni kujundavaks teguriks on orientatsioonid ehk põhjused.
Orientatsioonid näitavad, miks õpitakse võõrkeelt (nt õpilaste vajadused ja suhtumised).
Petridese (2006: 2) järgi on õpilased motiveeritud siis, kui tahavad õppida eesmärki
saavutamiseks, teise keele kõnelejatega suhtlemiseks, kui nad on huvitatud s ihtkultuurist.
Tuleb eristada motivatsiooni ja motivatsioonilise orientatsiooni. Oxford (1994: 13)
järgi võib õppijal motivatsiooniline orientatsioon olla, kuid ta ei pea olema motiveeritud.
Integratiivne orientatsioon on suunatud soovile teist keelt õppida selleks, et saada lähedaks
selle keele kõnelejatega. Selline isik õpib keelt, sest soovib tundma õppida selle keele
kõnelejaid, tutvuda ja suhelda uute inimestega. Samuti tunneb selline isik huvi ja, mis on
eriti tähtis, ausust võõra kultuuri vastu.
Instrumentaalne orientatsioon osutab soovile teist keelt õppida selleks, et praktilist
eesmärki saavutada (parema töökoha saamine, karjääri tegemine, hariduse omandamine).
Õppija jaoks pole oluline, kas ta saab teise keele gruppiga lähedaseks või mitte.
Enesemääratlemisteooria järgi (Noels jt 2000: 38–40) on olemas järgmised
motivatsioonilised orientatsioonid, mis erinevad sel määral, kui palju toimub õppija
sisemistest soovidest või vastupidi välisest kontrollist lähtuvalt
Sisemine motivatsioon (intrinsic motivation): isik osaleb tegevuses selle
tegevuse pärast ning tegevuse sooritamine pakub naudingut. Tegevus on
eesmärk, mitte vahend eesmärgi saavutamiseks.
Omaksvõetud regulatsioon (identified regulation). Õppija väärtustab tegevust,
milles ta osaleb. Tegevuses osalemine on teadlik, isik tahab eesmärke
saavutada.
Pealesurutud regulatsioon (introjected regulation). Isik käitub reeglite ja nõuete
surve all. Inimene tunneb välist kontrolli tema tegevuste üle. Õppija püüab
vältida enesekriitikat ning osaleb tegevuses, sest ei taha ennast süüdi tundma.
Väline regulatsioon (external regulation). Tegevuses osalemise ajal tunneb isik
täielikku kontrolli. Õppija vajab häid hindeid ning soovib karistust vältida.
Motivatsiooni puudumine ehk amotivatsioon (Ryan 2000: 236).
15
4. KOHTLA-JÄRVE PÕHIKOOLIDE KEELEKÜMBlUSKLASSIDE
ÕPILASTE MOTIVATSIOON EESTI KEELE ÕPPIMISEKS
Teoreetilised lähtekohad, mis on esitatud bakalaureusetöö esimestes peatükkides, näitavad,
et õppijatel võivad olla erinevad orientatsioonid keeleõppeks. Peatükis kirjeldatakse, mis
põhjustel õppivad varase ja hilise keelekümblusklasside õpilased eesti keelt. Uuritakse, kas
on sarnasusi ja erinevusi varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele
õppemotivatsioonis. Samuti selgitakse välja, kas ja kui tihti suhtlevad õpilased eesti keeles
väljaspool kooli.
Õpilaste taustainformatsioon
Uuringud viidi läbi kolmes Kohtla-Järve põhikoolis: Kohtla-Järve Slaavi põhikoolis,
Kohtla-Järve Tammiku põhikoolis ning Kohtla-Järve Maleva põhikoolis. Uurimuse raames
küsitleti kokku 89 õpilast (vt tabel 1): 27 õpilast Kohtla-Järve Slaavi põhikoolist, nende
hulgas 16 hilise keelekümblusklassi õpilast (8. hilise keelekümblusklassi õpilast) ja 11
varase keelekümblusklassi õpilast (9. varase keelekümblusklassi õpilast).Kohtla-Järve
Tammiku põhikoolis küsitleti 30 hilise keelekümblusklasside õpilast (16 üheksanda ja 14
kaheksanda klassi õpilast). Kohtla-Järve Maleva põhikoolis küsitleti 32 varase
keelekümblusklasside õpilast (16 üheksanda ja 16 kaheksanda klassi õpilast). Kokku on
küsitletud 48 varase ja 41 hilise keelekümblusklasside õpilast. Õpilaste keskmine vanus on
14,4 aastat. Kohtla-Järve Slaavi ja Tammiku põhikoolide d irektorite palvel olid kõik
küsimused vene keeles. Kohtla-Järve Maleva põhikooli õpilased vastasid küsimustele eesti
keeles. Avatud küsimustele, kus õpilased avaldasid oma arvamusi, vastasid õpilased nii
eesti kui ka vene keeles. Kõik venekeelsed vastused on tõlgitud eesti keelde.
Kohtla-Järve Slaavi põhikool Kohtla-Järve
Maleva põhikool
Kohtla-Järve
Tammiku põhikool
Varane
keelekümblus
Hiline
keelekümblus
Varane
keelekümblus
Hiline
keelekümblus
8. klass 16 õpilast 18 õpilast 14 õpilast
9. klass 11 õpilast 14 õpilast 16 õpilast
Tabel 1. Informandid
16
Õpilaste keeleline taust
Keelelise tausta uurimiseks, palus siinkirjutaja õpilastel vastata, mis on nende
emakeel/emakeeled ja kodune keel(kodused keeled). Vastustest selgus, et 84 õpilast 89st
räägib emakeelena vene keelt. Kolme õpilaste jaoks on emakeeleks armeenia keel (2
varase ja 1 hilise keelekümbluse õpilast). Kahe hilise keelekümblusklasside õpilaste jaoks
emakeeleks on ukraina keel. Enamik õpilastest (86 õpilast ehk 97%) räägivad kodus vene
keeles. Teised 3% räägivad kodus armeenia keeles.
Küsimustikus olid küsimused vanemate emakeele kohta. Selgus, et 2 varase
keelekümbluse õpilaste emad räägivad eesti keelt emakeelena. Samuti selgus, et 5 varase
keelekümbluse ja 2 hilise keelekümbluse õpilaste isad räägivad eesti keelt emakeelena.
Enamik õpilastest ehk 90% vastasid, et nende vanemad eesti keelt emakeelena ei räägi.
Siinkirjutaja uuris, kui kaua on keelekümblusklasside õpilased eesti keelt õppinud.
Enamik varase keelekümbluse õpilastest (31 õpilast ehk 65%) on õppinud eesti keelt
vähemalt 9 aastat, 17 õpilast ehk 35% on õppinud eesti keelt 5-8 aastat. 26 hilise
keelekümbluse õpilast on õppinud eesti keelt vähemalt 9 aastat, 13 õpilast on õppinud eesti
keelt 5-8 aastat ning 2 õpilast – 2-4 aastat.
Joonis 1. Õpilaste eesti keele õpp imise aeg
Uurimuse käigus uuris siinkirjutaja, kas õpilased on varem eesti keeles õppinud (vt
joonis 2). Tulemused näitavad, et enamik varase keelekümblusklasside õpilastest on varem
eesti keeles õppinud, enamik hilise keelekümblusklasside õpilastest aga pole varem eesti
keeles õppinud. Varase keelekümbluse õpilaste vastustest selgus, et 19 õpilast käis
eestikeelses lasteaias, 16 õpilast käis keelekümbluslasteaias, 7 õpilastõpis varem
31
17
26
13
2 0
5
10
15
20
25
30
35
9 aastat ja rohkem
5-8 aastat 2-4 aastat
Mitu aastat oled eesti keelt õppinud?
Varane keelekümblus
Hiline keelekümblus
17
eestikeelses koolis. Ülejäänud 6 õpilast ei ole kunagi eesti keeles õppinud. Enamik hilise
keelekümblusklasside õpilastest (24 õpilast) pole varem eesti keeles õppinud, 7 õpilast käis
eestikeelses lasteaias ning 10 õpilast käis keelekümbluslasteaias.
Joonis 2. Keelekümblusklasside õpilaste eesti keele(s) õppimise kogemused
Õpilaste enesehinnang
Keelekümblusklasside õpilastele pakuti hinnata oma eesti keele oskust (vt joonis 3).
Siinkirjutaja küsis „Kuidas hindad oma eesti keele oskust?“ ning vastusvariandideks olid:
väga nõrk, nõrk, rahuldav, hea ja suurepärane.
Joonis 3. Kohtla-Järve põhikoolide õpilaste eesti keeleoskus
19
7
16
10
7
6 24
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
varane keelekümblus
hiline keelekümblus
Kas oled käinud...
ei käinud
eesti õppekeelega koolis
keelekümbluslasteaias
eestikeelses lasteaias
6
16
22
4 3
8
15 15
0
5
10
15
20
25
väga nõrk nõrk rahuldav hea suurepärane
Kuidas hindad enda eesti keele oskust?
Varane keelekümblus Hiline keelekümblus
18
Tulemused näitavad, et 3 hilise keelekümbluse õpilast on arvamusel, et nende eesti
keele oskus on väga nõrk. 16% ehk 14 õpilast (6 varase ja 8 hilise keelekümbluse õpilast)
väitsid, et nende eesti keele oskus on nõrk. Samuti 35% ehk 31 õpilane (16 varase ja 15
hilise keelekümbluse õpilast) on arvamusel, et nende eesti keele oskus on rahuldav. 42%
ehk 37 õpilast (22 varase ja 15 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et nende eesti keele
oskus on hea. Ainult 4 varase keelekümbluse õpilast väitsid, et nende eesti keele oskus on
suurepärane.
Samuti palus siinkirjutaja õpilastel hinnata, kui raske on iga osaoskus: lugemine,
kuulamine, grammatika, kirjalik ja suuline osa, nende jaoks ning vastusvariandideks olid:
väga raske, raske, mõõdukalt raske, üldse pole raske ja kerge.
Joonis 4. Osaoskuste hindamine: grammatika
Tulemustest selgus, et nii hilise kui ka varase keelekümblusklasside õpilaste jaoks
on kõige raskem eesti keele grammatika (vt joonis 4). 31varase keelekümblusklassi klassi
õpilast ja 36 hilise keelekümblusklassi õpilast vastasid, et eesti kee le grammatika on nende
jaoks väga raske, raske või mõõdukalt raske. Ainult 17 varase keelekümbluse ja 5 hilise
keelekümbluse õpilast väitsid, et eesti keele grammatika ei ole nende jaoks raske.
Kõige kergemaks osaoskuseks on õpilaste arvates lugemine (vt joonis 5). 26 õpilast
(11 varase ja 15 hilise keelekümbluse õpilast) väitsid, et lugemine ei ole nende jaoks raske
ning 34õpilast (26 varase ja 8 hilise keelekümblusklasside õpilast) väitsid, et lugemine on
nende jaoks kerge. Ainult 11 õpilast vastasid, et lugemine on nende jaoks raske (4 varase ja
7 hilise keelekümbluse õpilast) või mõõdukalt raske (7 varase ja 11 hilise keelekümbluse
õpilast).
6
14
11 13
4
8
19
9
5
0
5
10
15
20
väga raske raske mõõdukalt raske
üldse pole raske
kerge
Hinda, kui raske on grammatika sinu jaoks
Varane keelekümblus Hiline keelekümblus
19
Joonis 5.Osaoskuste hindamine: lugemine
Kuulamine on varase keelekümblusklasside õpilaste jaoks sama lihtne kui lugemine
(vt joonis 6): 37 õpilast vastasid, et kuulamine pole nende jaoks raske või on isegi kerge.
Hilise keelekümbluse õpilastest ainult kolmandik vastas, et kuulamine pole nende jaoks
raske või on lihtne. 5 hilise keelekümblusklasside õpilast väitsid, et kuulamine on nende
jaoks väga raske. Raske või mõõdukalt raske on kuulamine 35 õpilase (11 varase ja 24
hilise keelekümbluse õpilast) jaoks.
Joonis 6.Osaoskuste hindamine: kuulamine
Suuline osa ei tekita raskusi 33 varase keelekümblusklasside õpilaste ning 8 hilise
keelekümblusklasside õpilaste jaoks (vt joonis 7). 27 õpilast (10 varase ja 17 hilise
keelekümbluse õpilast) vastasid, et suuline osa on nende jaoks mõõdukalt raske. 5 varase ja
3 2 6
21
16
8 10
15
8
0
5
10
15
20
25
väga raske raske mõõdukalt raske
üldse pole raske
kerge
Hinda, kui raske on lugemine sinu jaoks
Varane keelekümblus Hiline keelekümblus
4 7
11
26
5
13 11
8 4 0
5
10
15
20
25
30
väga raske raske mõõdukalt raske
üldse pole raske
kerge
Hinda, kui raske on kuulamine sinu jaoks
Varane keelekümblus Hiline keelekümblus
20
14 hilise keelekümblusklasside õpilast väitsid, et suuline osa on nende jaoks raske ning 2
hilise keelekümblusklasside õpilast tunnistasid, et suuline osa on nende jaoks väga raske.
Joonis 7. Osaoskuste hindamine: suuline osa
Kirjalik osa (vt joonis 8) on väga raske 3 hilise keelekümblusklasside õpilaste
jaoks, raske 14 õpilase (6 varase ja 8 hilise keelekümbluse õpilast) jaoks ning mõõdukalt
raske 38 õpilase (17 varase ja 21 hilise keelekümbluse õpilast) jaoks. 21 varase ja 9 hilise
keelekümbluse õpilast vastasid, et kirjalik osa pole nende jaoks raske ning kergeks osutus
kirjalik osa 4 varase keelekümblusklasside õpilaste jaoks.
Joonis 8. Osaoskuste hindamine: kirjalik osa
5
10
25
8 2
14 17
5 0
5
10
15
20
25
30
väga raske raske mõõdukalt raske
üldse pole raske
kerge
Hinda, kui raske on suuline osa sinu jaoks
Varane keelekümblus Hiline keelekümblus
6
17
21
4 3
8
21
9
0
5
10
15
20
25
väga raske raske mõõdukalt raske
üldse pole raske
kerge
Hinda, kui raske on kirjalik osa sinu jaoks
Vaane keelekümblus Hiline keelekümblus
21
Siinkirjutaja palus õpilastel vastata, mis on nende eesti keele aastahinne (vt joonis
9). 38 õpilast 89st vastasid, et nende eesti keele aastahinne on 4, 28 õpilasel oli eesti keele
aasta hinne 5 ning 23 õpilasel – 3. Tulemustest selgus, et õpilased on väga enesekriitilised
ning nende aastahinne ei näita nende tõelist eesti keeles oskust. Sama tulemusteni on
jõudnud ka N. Martšuk oma magistritöös (2014). Ta jõudis järeldusele, et “hinne pole
õpilaste teadmiste näitaja, vaid on konkreetse töö eest saadud tagasiside“(Martšuk 2014:
43).
Joonis 9. Keelekümblusklasside õpilaste eesti keele aastahinne
4.1 Kohtla-Järve põhikoolde keelekümblusklasside õpilaste motivatsiooniliste
orientatsioonide mõõtmine
Küsitluse käigus selgus, et Kohtla-Järve põhikoolide õpilastel on erinevad
motivatsioonilised orientatsioonid eesti keele õppimiseks. Tulemused on analüüsitud
enesemääratlemisteooriast lähtuvalt (vt Deci ja Ryan 2000).
Õpilaste vastuste analüüsi põhjal eristati järgmised motivatsiooni kategooriad:
Integratiivne orientatsioon
Instrumentaalne orientatsioon
Mõistmise orientatsioon
Teadmise orientatsioon
Pealesurutud regulatsioon
16 24
8
12 14
15
5 4 3
Eesti keele aastahinne oli...
Varane keelekümblus Hiline keelekümblus
22
Muud motivatsioonilised orientatsioonid (vaba aja lahutamatu osa, isiklikud
põhjused, keele meeldivus)
Amotivatsioon
Motivatsiooniliste orientatsioonide mõõtmiseks paluti õpilastel hinnata mot ivatsiooniga
seotud väiteid ning vastusvariantideks olid: üldse pole nõus, pole nõus, pigem pole nõus, ei
oska öelda, pigem nõus, olen nõus, olen täiesti nõus. Motivatsiooni mõõtmise jaoks liideti
kokku pigem olen nõus, olen nõus ja olen täiesti nõus vastuseid.
Integratiivne motivatsioon.
Selline isik tunneb huvi teise keele õppimise vastu. Õppija püstitab enda jaoks eesmärke:
suhelda teises keeles, tutvuda emakeelekõnelejatega, sotsialiseeruda ning leida sõpru teise
keelekogukonna liikmete seas. Õpilased avaldasid oma arvamust kaheksa väite kaudu:
Õpin eesti keelt, sest tahan saada eestlaste seas sõpru (12%)
Püüan eestlastega nende emakeeles suhelda (68%)
Loen ajalehti ja ajakirju eesti keeles (36%)
Loen ilukirjandust eesti keeles (20%)
Vaatan eestikeelseid filme (38%)
Suhtlen sotsiaalvõrgustikes eesti keeles (20%)
Käin üritustes, mis toimuvad eesti keeles(51%)
Oste tehes püüan eesti keeles rääkida (27%)
Tulemused näitasid, et integratiivne orientatsioon pole informantide seas populaarne.
Enamik õpilastest ehk 57 õpilast (30 varase ja 27 hilise keelekümbluse õpilast)
püüavad eestlastega nende emakeeles suhelda. See näitab, et õpilastel on suur soov
sotsialiseeruda.
Ainult 11 õpilast (7 varase ja 4 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et nad õpivad
eesti keelt, sest tahavad eestlaste seas sõpru saada.
Eesti keele kasutamine väljaspool kooli pole õp ilaste seas populaarne. 32 õpilast
loevad eestikeelseid ajalehti ja ajakirju, 18 õpilast loevad eestikeelset ilukirjandust ning 34
õpilast vaatavad eesti keelseid filme. Selle põhjuseks võib olla see, et Kohtla-Järve on
segregatiivne linn, kus vene keelt kõnelevad inimesed saavad sellega hakkama.
23
Samade tulemusteni on jõudnud ka Nadežda Martšuk oma magistritöös (2014). Ta
väitis, et kõik kirjeldatud asjaolud viitavad sellele, et õpilased ei tunne siirast huvi eesti
keele vastu ja ei ole eriti huvitatud saada eestikeelse ühiskonna osaks.
Instrumentaalne orientatsioon
Inimese jaoks on palju olulisem õppimisprotsessi tulemus, mitte protsess ise. Selline isik
õpib keelt selleks, et saada hea hinne. Õpilased avaldasid oma arvamust kuue väite kaudu:
Eesti keele õppimine on vajalik minu tulevase karjääri jaoks (55%)
Õpin eesti keelt, et saada parem töökoht tulevikus (55%)
Õpin eesti keelt, sest tahan olla kõrgelt haritud inimene (61%)
Õpin eesti keelt ainult sellepärast, et vajan tunnistuses head hinnet (45%)
Eesti keele oskus aitab tööturul konkureerida (31%)
Õpin eesti keelt selleks, et piisavalt raha teenida (45%)
Instrumentaalne orientatsioon on nii hilise kui ka varase keelekümbluse õpilaste seas
populaarne.
54 õpilast (32 varase ja 22 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et õpivad eesti keelt,
sest tahavad olla kõrgelt haritud inimesed.
49 õpilast (24 varase ja 25 hilise keelekümbluse õpilast) väitsid, et õpivad eesti keelt
selleks, et saada parem töökoht tulevikus. Samapalju õpilasi (30 varase ja 19 hilise
keelekümbluse õpilast) vastasid, et eesti keele õppimine on vajalik nende karjääri jaoks. 28
õpilase (17 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast) arvamusel eesti keele oskus aitab
tööturul konkureerida. 40 õpilast (22 varase ja 18 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et
õpivad eesti keelt, et piisavalt raha teenida. Selliste vastuste põhjuseks võib olla see, et
tänapäeval on raske tööd leida ning keelte teadmine annab inimesele lisapunkte tulevase
tööandja silmis.
Oli ka neid, kes õpivad eesti keelt ainult heade hinnete pärast. 40 õpilast (18 varase ja
22 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et õpivad eesti keelt, sest vajavad tunnistuses
head hinnet. Selle põhjuseks võib olla see, et koolid, kus kõik küsitletud õpilased praegu
õpivad, on põhikoolid ning pärast lõpetamist peavad nad kooli vahetama.
Nadežda Martšuki magistritöö (2014) raames läbiviidud uuringus oli instrumentaalne
orientatsioon õpilaste seas veelgi populaarsem. See võib olla seotud sellega, et käesolevast
24
uuringust võtsid osa ka 8. klassi õpilased, kes pole veel oma tulevikust ja kooli
lõpetamisest mõelnud.
Mõistmise orientatsioon
Isik, kelle on mõistmise orientatsioon, õpik keelt selleks, et saada teise keele kõnelejate elu
mõista, mõista sihtkultuuri. Õpilased avaldasid oma arvamust nelja väite kaudu:
Õpin eesti keelt, sest see aitab aru saada Eesti ühiskonnas toimuvast (55%)
Mõista, millest räägitakse eestikeelses meedias, on väga tähtis (47%)
Eesti keele oskus võimaldab parema arusaama eesti kultuurist (56%)
Õpin eesti keelt, sest tahan eestlasi tundma õppida (22%)
Mõistmiste orientatsioon ei ole õpilaste seas eriti populaarne. Üle poole õpilasi õpib
eesti keelt, et aru saada sellest, mis toimub Eesti ühiskonnas, ning kuidas seda kajastatakse
eestikeelses meedias. 49 õpilast (27 varase ja 22 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et
eesti keele õppimine aitab neil aru saada Eesti ühiskonnas toimuvast. 42 õpilase (29 varase
ja 13 hilise õpilast) jaoks on tähtis mõista, millest räägitakse eestikeelses meedias.
Eesti kultuuri arusaamine on tähtis rohkem kui poole õpilaste jaoks. 56% ehk 50 õpilast
(24 varase ja 26 hilise keelekümbluse õpilast) väitsid, et eesti keele oskus võimaldab
parema arusaama eesti kultuurist.
Informantidel ei ole erilist soovi eestlasi tundma õppida. Ainult 19 õpilast (13 varase ja
6 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et õpivad eesti keelt, sest tahavad eestlasi tundma
õppida.
Nadežda Martšuki uuringus on peaaegu samad tulemused. Erinevus on selles, et
enamik Kohtla-Järve Slaavi põhikooli õpilasi on arvamusel, et eesti keele oskus võimaldab
parema arusaama eesti kultuurist.
Teadmiste orientatsioon
Selline isik õpib keelt, sest tahab saada uusi teadmisi. Samuti inimene soovib oma
silmaringi avardada. Õpilased avaldasid oma arvamust nelja väite kaudu:
Õpin eesti keelt selleks, et mul ei oleks probleeme gümnaasiumis õppematerjalist
arusaamisega (77%)
25
Loen õppekirjandust eesti keeles (44%)
Õpin eesti keelt, sest veel ühe keele oskus annab mulle lisateadmisi (76%)
Õpin eesti keelt, sest tahan oma silmaringi laiendada (71%)
Teadmiste orientatsioon on varase keelekümbluse õpilaste seas kõige populaarsem.
Tulemused näitavad, et varase keelekümblusklasside õpilasi paneb eesti keelt õppima
valdavalt teadmiste orientatsioon. 69 õpilast (45 varase ja 24 hilise keelekümbluse õpilast)
vastasid, et õpivad eesti keelt selleks, et vältida probleeme õppematerjalist arusaamisega.
39 õpilast (21 varase ja 18 hilise keelekümbluse õpilast) loevad õppekirjandust eesti
keeles. Triin Kibari magistritöö (2008) raames läbi viidud uuring näitas, et eesti keele
õppimine on Tallinna ülikooli venekeelsete üiõpilaste jaoks oluline, et saada ülikooli
loengutest aru.
63 õpilast (34 varase ja 29 hilise keelekümbluse õpilast) õpivad eesti keelt selleks, et
enda silmaringi laiendada.
Kõige suurem erinevus Nadežda Martšuki uurimuse tulemustega seisnes selles, et 47%
Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi 9. klassi vastasid, et veel ühe keele oskus annab neile
lisateadmisi. Kohtla-Järve Slaavi põhikolis aga 76% õpivad eesti keelt, sest selle oskus
annab neile lisateadmisi. Võib teha järeldust, et teadmiste saamine pakub Kohtla-Järve
põhikoolide lastele rohkem naudingut, kui nende Tallinnas elavatele eakaaslastele.
Pealusurutud regulatsioon
Selline isik tahab tõestada oma väärtust, vältida süütunnet, ärevust või enesekriitikat.
Inimene õpib keelt selleks, et ennast mitte tunda halva inimesena. Õpilased avaldasid oma
arvamust viie väite kaudu:
Õpin eesti keelt, ses see on kohustuslik kooliaine (87%)
Kui ma elan Eestis, pean ma eesti keelt oskama (90%)
Kui eesti keel ei oleks kohustuslik kooliaine, poleks ma iialgi seda vabatahtlikult
õppima alustanudki (17%)
Kõik Eestis elavad inimesed peavad eesti keelt valdama (67%)
Õpin eesti keelt, ses seda oskamata oleks ma ennast süüdi tundnud (31%)
26
Hilise keelekümbluse õpilasi paneb eesti keelt õppima valdavalt pealesurutud
regulatsioon.
Tulemused näitasid, et 78 õpilast (40 varase ja 38 hilise keelekümbluse õpilast) õpivad
eesti keelt, sest see on kohustuslik kooliaine. 60 õpilast (34 varase ja 26 hilise
keelekümbluse õpilast) õpilast on nõus väitega, et Eestis elavad inimesed peavad eesti
keelt oskama. Nadežda Martšuk (2014) ja Julia Gaibadullina (2009) uuringud näitasid, et
enamik põhikoolilapsi õpivad eesti keelt, sest see on Eesti riigikeel.
15 õpilast (4 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et kui eesti keel ei
oleks kohustuslik kooliaine, poleks nad seda vabatahtlikult õppima alustanudki. 28 õpilast
(7 varase ja 21 hilise keelekümbluse õpilast) õpivad eesti keelt, sest seda oskamata oleks
nad ennast süüdi tundnud. Triin Kibari (2008) uuring näitas, et Tallinna ülikooli
venekeelseid tudengeid paneb eesti keelt õppima peamiselt pealesurutud regulatsioon ning
see võib olla seotud sisestatud teadmisega, et Eestis peab riigikeelt valdama. Triin Kibar
väidab, et pealesurutud regulatsiooni populaarsus võib olla seotud ka süütunnega, mis tekib
eesti keele mittevaldamise tõttu.
Muud motivatsioonilised orientatsioonid
Õpilastel võivad olla isiklikud põhjused keele õppimiseks. Näiteks mõned õppilased
õpivad eesti keelt, sest nende tuleviku plaanid on seostatud Eestiga.
Õpin eesti keelt, sest seostan oma tuleviku Eestiga (69%)
62 õpilast 89st vastasid, et seostavad oma tuleviku Eestiga. Nende jaoks on eesti keele
teadmine väga oluline, kuna nad plaanivad jätkata õpinguid Eestis.
Eesti keele meeldivus
Väga oluline on ka õpitava keele meeldivus. Ei saa saavutada eesmärki, kui sulle ei meeldi
see, millega sa tegeled. Sama situatsioon on ka keelega. Inimene ei saa omandada keelt,
kui see talle ei meeldi. Õpilased avaldasid oma arvamust kolme väite kaudu:
Mulle meeldib, kuidas kõlab eesti keel (28%)
Eesti keeles suhtlemine pakub mulle tõelist naudingut (38%)
Õpin eesti keelt, sest mulle meeldib see keel (50%)
27
Tulemused näitasid, et umbes kolmandikule informantidest eesti keeles rääkimine
pakub huvi. 25 õpilast (17 varase ja 8 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et nendele
meeldib, kuidas kõlab eesti keel. 34 õpilast (18 varase ja 16 hilise keelekümbluse õpilast)
väitsid, et eesti keeles suhtlemine pakub nendele tõelist naudingut ning 45 õpilast (30
varase ja 15 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et õpivad eesti keelt, sest nendele
meeldib see keel.
Tulemustest lähtuvalt saab teha järeldust, et eesti keel meeldib varase keelekümbluse
õpilastele rohkem, kui hilise keelekümbluse õpilastele.
Amotivatsioon
Amotivatsioon on motivatsiooni puudumine. Selle mõõtmiseks palus siinkirjutaja õpilastel
hinnata järgmisi väiteid:
Ma ei tea, miks ma õpin eesti keelt (20%)
Eesti keele õppimine on ajaraiskamine (13%)
Eesti keele õppimine on mõttetu (12%)
Amotivatsioon esines harva. 18 õpilast (7 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast)
väitsid, et nad ei tea, miks eesti keelt õpivad. 12 inimest (5 varase ja 7 hilise
keelekümbluse õpilast) vastasid, et eesti keele õppimine on nende arvates ajaraiskamine.
11 õpilase (6 varase ja 5 hilise keelekümbluse õpilast) jaoks on eesti keele õppimine
mõttetu.
Tulemused näitavad, et hilise keelekümbluse õpilaste vastustes amotivatsioon esineb
rohkem, kui varase keelekümbluse õpilaste vastustes.
4.2 Kohtla-Järve põhikoolide keelekümblusklasside õpilaste motivatsioon eesti
keele kasutamiseks väljaspool kooli
Rannuti (2005: 10-14) järgi on vene elanikkonna suur kontsentratsioon teatud piirkondades
suur probleem, sest venekeelse elanikkonna segregatsioon nii ühiskonna kui ka koolivaliku
tasandil aitab küll vene keelt säilitada, kuid ei soodusta nende eestikeelsesse ühiskonda
lõimumist. Kohtla-Järve on segregatiivne linn, kus elavad inimesed suhtlevad ainult oma
28
keele kõnelejatega ning ei tunne vajadust eesti keele õppimiseks. Vene õpilaste
integreerimine toimub segregatiivsete haridusmudelite abil, kus nad on era ldatud eesti
keelt emakeelena kõnelejatest. See puudutab ka keelekümblusklasse, mis on rajatud vene
koolidesse ja koosnevad ainult vene õpilastest.
Siinkirjutaja uuris, kui tihti kasutavad varase ja hilise keelekümblise õpilased eesti
keelt väljaspool kooli (vt joonis 10). 16 varase ja 24 hilise keelekümbluse õpilast vastasid,
et nad üldse ei suhtle eesti keeles väljaspool kooli. 12 varase ja 15 hilise keelekümbluse
õpilast suhtlevad eesti keeles 1-2 korda nädalas. 7 varase ja 2 hilise keelekümbluse õpilast
suhtlevad eesti keeles 3-4 korda nädalas. 8 varase keelekümbluse õpilast suhtlevad eesti
keeles 4-5 korda nädalas ning 5 varase keelekümbluse õpilast suhtlevad eesti keeles
rohkem kui 5 korda nädalas. Tulemustest võib teha järeldust, et enamik hilise
keelekümbluskalsside õpilastest kas üldse ei suhtle eesti keeles või suhtlevad harva. Samas
enamik varase keelekümblusklasside õpilastest suhtleb eesti keeles rohkem kui 3 korda
nädalas. Selle põhjuseks on see, et hilise keelekümblusklasside õpilased ei tunne huvi eesti
keele vastu ning saavad vene keelega hakkama.
Joonis 10. Eesti keele kasutamine väljaspool kooli
Siinkirjutaja palus õpilastel kirjeldada, kellega nad suhtlevad kõige rohkem eesti
keeles ja mis teemadel. Selgus, et enamik õpilastest suhtlevad eesti keeles enda eesti keele
õpetajaga koolis. Samasugust olukorda kirjeldasid enda bakalaurusetöös Olga Selištševa
(2012) ja magistritöös Nadežda Martšuk (2014). Olga Selištševa uuring näitas, et paljud
õpilased kasutavad eesti keelt ainult koolis. Nadežda Martšuk väitis, et keelepraktika
puudmine võib mõjutada motivatsiooni negatiivselt.
16 12
7 8 5
24
15
2
0
5
10
15
20
25
30
Ei suhtle 1-2 korda 3-4 korda 4-5 korda rohkem kui 5 korda
Mitu korda nädalas suhtled eesti keeles
väljaspool kooli?
Varane keelekümblus hiline keelekümblus
29
Allpool on toodud õpilaste vastused küsimusele, kellega nad suhtlevad eesti keeles
ja mis teemadel. Venekeelsete vastuste juurde on lisatud vastuste tõlked eesti keelde.
Eestikeelsed vastused on esitatud muutmatu kujul, et näidata õpilaste eesti keele taset.
Siinkirjutaja märkas, et enamik hilise keelekümbluse õpilastest jätsid vaba vastustega
küsimused vastamata.
Varase keelekümbluse õpilaste vastused:
Oma sõbratega eri teemadel (kool, mängud arvutis ja teised teemasid) [siin ja edaspidi
kirjaviis muutmatu – A.H.].
На темы, которые предлагает учитель эстонского языка на уроке.
’Teemadel, mida pakub eesti keele õpetaja’.
Hilise keelekümbluse õpilaste vastused:
Räägin eesti keeles enda treneriga.
На разные темы.
’Erinevatel teemadel’.
С учителем эстонского языка и с учителем истории. Учитель эстонского языка наш
классный руководитель и у нас есть другие уроки на эстонском языке.
’Eesti keele ja ajaloo õpetajatega. Eesti keele õpetaja on meie klassijuhendaja ning meil
on ka teised õppeained, mis toimuvad eesti keeles’.
Mõned õpilased vastasid, et kasutavad eesti keelt, selleks et midagi küsida. Varase
keelekümbluse õpilaste vastused:
Küsin midagi eesti keele õpetaja käest, kui ei saa aru millest ta räägib.
Говорю по-эстонски, когда мне надо что-то спросить.
’Räägin eesti keeles, kui mul on vaja midagi küsida’.
30
Õpilased räägivad eesti keeles ka oma sõpradega ja tuttavatega. Mõned käivad suviti ka
eesti peredes keelt õppimas. Varase keelekümbluse õpilaste vastused:
Isaga, sest tema on eestlane.
Räägin vanaemaga, ta teab eesti keelt ja tahab, et mina ka seda tean.
Cо своими друзьями эстонцами. Рассказываю им как провел свое свободное время.
’Enda eestlaste seast sõpradega. Räägin nendele, mida vabaajal tegin’.
Летом, когда отправляюсь в эстонскую семью, общаюсь с ними на различные темы.
’Suvel, kui sõidan eesti perre, suhtlen nendega eri teemadel’.
Siinkirjutaja uuris, kas õpilased praktiseerivad eesti keelt väljaspool kooli: loevad
ajalehti, ajakirju, ilu- ja õppekirjandust, vaatavad eestikeelseid filme või suhtlevad
sotsiaalvõrgustikes (vt tabel 2).
Ei loe/
ei vaata
1-2 korda
aastas
3-7 korda
aastas
1-2 korda
kuus
Igal
nädalal
Iga
päev
Loen
ajalehti
ja ajakirju
eesti keeles
57
inimest 10 inimest 4 inimest 11 inimest 4 inimest 3 inimest
Vaatan
eestikeel-
seid filme
55
inimest 21 inimest 3 inimest 2 inimest 5 inimest 3 inimest
Loen ilukir-
jandust
eesti keeles
71
inimene 10 inimest 5 inimest 0 3 inimest 0
Loen õppe-
kirjandust
eesti keeles
50
inimest 4 inimest 7 inimest 0
22
inimest 6 inimest
Tabel 2. Eesti keele praktika väljaspool kooli
31
Tulemused näitavad, et 57 õpilast 89st ei loe eestikelseid ajalehti ja ajakirju. 14
õpilast (3 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et loevad eestikeelseid
ajalehti ja ajakirju paar korda aastas. 11 õpilast (8 varase ja 3 hilise keelekümbluse õpilast)
väitsid, et loevad eestikeelseid ajalehti ja ajakirju paar korda kuus. 4 varase
keelekümblusklasside õpilast vastasid, et loevad ajalehti ja ajakirju eesti keeles iga nädal
ning 3 varase keelekümblusklasside õpilast loevad eesti keelseid ajalehti ja ajakirju iga
päev.
55 õpilast 89st ei vaata eesti keelseid filme. 24 õpilast (10 varase ja 14 hilise
keelekümbluse õpilast) vaatavad eesti keelseid filme paar korda aastas. 2 hilise
keelekümblusklasside õpilast vastasid, et vaatavad eesti keelseid filme paar korda aastas. 5
varase keelekümblusklasside õpilast väitsid, et vaatavad eestikeelseid filme iga nädal ning
3 õpilast vaatavad eestikeelseid filme iga päev.
Halvem olukord on eestikeelse ilukirjandusega: 71 õpilane 89st ei loe eestikeelset
ilukirjandust. 15 õpilast (4 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast) loevad ilukirjandust
eesti keeles paar korda aastas. 3 varase keelekümblusklasside õpilast väitsid, et loevad
eestikeelset ilukirjandust iga nädal. Tulemustest lähtudes võib teha järeldust, et nii varase
kui ka hilise keelekümblusklasside õpilased ei tunne huvi eestikeelse kirjanduse,
publitsistika ega filmide vastu.
50 õpilast 89st vastasid, et ei loe õppekirjandust eesti keeles. 11 õpilast (3 varase ja
8 hilise keelekümbluse õpilast) loevad õppekirjandust eesti keeles paar korda aastas. 22
õpilast (15 varase ja 7 hilise keelekümbluse õpilast) loevad eestikeelset õppekirjandust iga
nädal ning 6 õpilast (3 varase ja 3 hilise keelekümbluse õpilast) loevad eestikeelset
õppekirjandust iga päev.
Noorte seas on internetis suhtlemine väga populaarne. Küsitluse käigus uuriti, kui
tihti Kohtla-Järve põhikoolide õpilased suhtlevad sotsiaalvõrgustikes eesti keeles (vt joonis
11).
Tulemused näitavad, et enamik õpilastest ei suhtle sotsiaalvõrgustikes eesti keeles.
7 õpilast (kõik varase keelekümblusklasside õpilased) räägivad sotsiaalvõrgustikels eesti
keeles 1-2 korda kuus, mitu korda nädalas suhtleb eesti keeles 3 varase keelekümbluse
õpilast ning iga päev suhtlevad eesti keeles 4 varase keelekümbluse õpilast. Suhtlemine
eestikeelsetes sotsiaalvõrgustikes pole venekeelsete õpilaste seas populaarne. Selle
põhjuseks võib olla see, et õpilastel pole eestlaste seas sõpru, kellega nad võiksid
sotsiaalvõrgustikes eesti keeles suhelda.
32
Joonis 11. Suhtlemine sotsiaalvõrgustikes eesti keeles
Samuti küsitluses uuriti, kas ja kui tihti käivad Kohtla-Järve põhikoolide õpilased
üritustes, mis toimuvad eesti keeles (vt joonis 12). Tulemused näitasid, õpilased käivad
eestikeelsetes üritustes. 11 varase ja 16 hilise keelekümbluse õpilast külastab eestikeelseid
üritusi 1-2 korda aastas. 7 varase ja 2 hilise keelekümbluse õpilast külastab eestikeelseid
üritusi 3-7 korda aastas. 9 varase keelekümbluse õpilast külastavad eestikeelseid üritusi 1-2
korda kuus. Ülejäänud 44 õpilast (21 varase ja 23 hilise keelekümbluse õpilast) ei külasta
eestikeelseid üritusi. Üheks põhjuseks võib olla see, et Kohtla-Järvel ei toimu nii palju
eestikeelseid üritusi (näitused, kontserdid jm). Enamik õpilastes külastab eestikeelseid
üritusi kooli ekskursioonide ajal (nt Tallinnasse, Tartusse).
Joonis 12. Eestikeelsete ürituste külastamine
34
7 3 4
37
4
0
10
20
30
40
ei suhtle 1-2 korda kuus paar korda nädalas
iga päev
Sotsiaalvõrgustikes suhtlen ma...
Varane keelekümblus hiline keelekümblus
21
11 7 6
3
23
16
2
0
5
10
15
20
25
ei käi 1-2 korda aastas
3-7 korda aastas
1-2 korda kuus iga nädal
Käin erinevates üritustes (näitused,
muuseumid, kontserdid), mis toimuvad eesti keeles
Varane keelekümblus Hiline keelekümblus
33
Siinkirjutaja uuris, kas Kohtla-Järve põhikoolide õpilased suhtlevad eesti keeles
huvialadega tegeledes (vt joonis 13). Tulemused näitasid, et enamik õpilastest (53% ehk 17
varase ja 30 hilise keelekümbluse õpilast) ei käi huviringides vm, kus suhtluskeeleks on
eesti keel. Ülejäänud 42 õpilast käivad kas huviringis (8 varase ja 2 hilise keelekümbluse
õpilast), spordiringis (7 varase ja 4 hilise keelekümbluse õpilast), muusikakoolis (10 varase
ja 3 hilise keelekümblusklasside õpilast) või kunstidekoolis (4 varase ja 2 hilise
keelekümbluse õpilast), kus suhtluskeeleks on eesti keel. Õpilaste vastustest pole selge, kas
õpilased üldse ei tegele millegagi või nad lihtsalt ei suhtle eesti keeles huvialadega
tegeledes.
Joonis 13. Eesti keele kasutamine huvialadega tegeledes
Mõned noored inimesed hakkavad töötama juba 15-16 aastaselt või varem. Uuriti,
kas õpilased on töötanud kohas, kus suhtluskeeleks oli eesti keel (vt joonis 14).
Tulemused näitasid, et enamik õpilastest (83% ehk 37 varase ja 37 hilise
keelekümbluse õpilast) ei ole töötanud kohas, kus suhtluskeeleks oli eesti keel. Ülejäänud
17% ehk 11 varase ja 4 hilise keelekümbluse õpilast töötasid kohas, kus nad suhtlesid enda
kolleegidega eesti keeles. Samas pole selge, kas need, kes vastasid eitavalt sellele
küsimusele, pidasid meeles, et nad pole töötanud just eestikeelses kollektiivis või nad pole
üldse töötanud.
8 7 10
4
17
2 4 3 2
30
0
5
10
15
20
25
30
35
huviringis spordiringis muusikakoolis muu ei käi
Käin (...), kus suhtluskeeleks on eesti keel
Varane keelekümblus Hiline keelekümblus
34
Joonis 14. Õpilaste töökogemus
Keeleõppemotivatsiooni mõjutavad ka hoiakud, millest sõltub inimese soov keelt
õppida. Selline isik tahab suhelda emakeelsete kõnelejatega, viibida sihtkeele kultuuris
ning elada selle keele territooriumil. Seega oli oluline uurida, kas õpilased seostavad oma
tulevikku Eestiga (vt joonis 15).
Joonis 15. Tuleviku seos Eestiga
Uuringust „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes“ on varem
selgunud, et 2008. aastal küsitletud noortest sidus oma lähtetuleviku Eestiga 74% ja 2009.
aastal 61% õpilastest (viidatud Metslang jt 2013: 174 järgi). „Õpilaste soov Eestist
lahkuda aastastega kasvab” (Martšuk 2014: 54). Sarnaste tulemusteni on jõudnud ka
Birute Klaas ja Kristiina Praakli oma uuringus (2014): „suur osa õpilastest ei seosta oma
11
4
37 37
varane keelekümblus hiline keelekümblus
Töötasin kohas, kus suhtluskeeleks oli eesti
keel
töötasin ei töötanud
36 26
12 15
varane keelekümblus hiline keelekümblus
Kas seostad oma tulevikku Eestiga?
jah ei
35
tulevikku Eestiga ning plaanib riigist lahkuda”.Tulemused näitavad, et 62 õpilast ehk 70%
(36 varase ja 26 hilise keelekümblusklasside õpilast) seostavad enda tulevikku Eestiga, 27
õpilast ehk 30% (12 varase ja 15 hilise keelekümblusklasside õpilast) ei seosta enda
tulevikku Eestiga. Allpool on toodud õpilaste kommentaarid selle küsimuse kohta.
Paljud õpilased on veendunud, et Eestis on raske tööd leida ning karjääri teha.
Mõned rõhutasid, et on juba otsustanud, mis riigis nad elada tahavad, ning eesti keelt pole
nende jaoks vajalik.
Varase keelekümbluse õpilaste vastused:
Tahan elada Inglismaal. Seal on praegu minu vend. Ta töötab ja saab hea raha [siin ja
edaspidi kirjaviis muutmatu – A.H.].
Sõidan Taani ja õpin seal arkitektiks. Tahan ilusad majad ehitada.
Хочу работать во Франции, поэтому хожу на курсы французского. Эстонский язык
мне не нужен.
’Tahan töötada Prantsusmaal, sellepärast käin prantsuse keele kursustel. Eesti keelt pole
mul vaja’.
Minu мечта (unistus – A.H.) on elama USA. Seal on väga ilus ja ei ole vaja eesti keel.
Mõtlen, et Eestis ei saa normaalselt elada. Ema töötab palju, aga ei saa palju raha.
Palgad on väikesed. Ei taha nii elada. Sõidan isa juurde Rootsi.
Hilise keelekümbluse õpilaste vastused:
Я буду работать заграницей, где эстонский язык никому не нужен.
’Plaanin töötada välismaal, kus eesti keelt pole vaja’.
Хочу уехать в другую страну, так как в Эстонии невелика возможность найти
хорошую работу.
’Tahan välismaale ära sõita, kuna Eestis on väga raske head tööd leida’.
После 12-го класса планирую уехать за границу.
’Peale 12. klassi plaanin välismaale ära sõita’.
36
Ema ja ise palju töötavad, raha ei saa. Ei taha siin terve elu töötama ja elada pahasti.
Teised õpilased väitsid, et jätkavad õpinguid Eestis. Mõned tahavad omandada
esimest kõrgharidust Eestis, aga teist kõrgharidust juba välismaal.
Varase keelekümbluse õpilaste vastused:
Tahan saada inseneriks. Arvan, et Euroopas saab parem töö ja suurem palk. Sõidan Eestist
kui saan diplom.
Первое высшее образование получу в Эстонии, так как оно здесь бесплатное. А
второе высшее образование уеду получать в другую страну.
’Esimest kõrgharidust omandan Eestis, kuna see on tasuta. Teist kõrgharidust plaanin
omandada välismaal’.
Я продолжу учиться на эстонском языке в гимназии, а потом и в колледже.
’Jätkan õppimist eesti keeles gümnaasiumis, hiljem ka kolledžis’.
Hilise keelekümbluse õpilaste vastused:
Хочу быть сварщиком, а для этого надо знать и эстонский, и английский языки.
’Tahan keevitajaks saada. Selleks on vaja eesti ja inglise keelt teada’.
Tahan saada inseneriks ja õppida TTÜ ülikoolis.
Хочу получить высшее образование и найти работу в Эстонии.
’Tahan omandada kõrgharidust Eeestis ning leida siin tööd.
Oli ka neid, kes soovisid kõrgharidust omandada Eestis, aga töötada välismaal.
Varase keelekümbluse õpilaste vastused:
Tahan saada vene keele õpetajaks ja sõita Inglismaale. Selline töö on seal populaarne ja
saab heat palka saada.
Хочу получить высшее образование в Эстонии, но уехать работать заграницу.
’Tahan omandada kõrgharidust Eestis, kuid töötama välismaale minna’.
37
Esines vastusi, kus õpilased tunnistavad, et nad pole veel valikud teinud. Varase
keelekümbluse õpilaste vastused:
Честно, не знаю. Еще не решила, хочу я оставаться здесь или уехать заграницу.
’Ausalt, ma veel ei tea. Pole veel otsustanud, kas jään siia või sõidan ära’.
Ma olen alles 8. Klassis, pole veel mõtelnud, aega on palju.
Väga tähtis motivatsiooni kujundaja on kool. Koolitunnid peavad olema huvitavad,
siis tekkib õpilastel soov eesti keelt kasutada ka väljaspool kooli. Uuriti, kas eesti keele
tunnid pakkuvad õpilastele huvi (vt joonis 16).
Joonis 16. Eesti keele tundide meeldivus
Selgus, et 56 õpilastele (38 varase ja 18 hilise keelekümbluse õpilast) pakuvad eesti
keele tunnid huvi ning 37% ehk 33 õpilase (10 varase ja 23 hilise keelekümbluse õpilast)
jaoks pole eesti keele tunnid piisavalt huvitavad.
Peatükist selgus, et varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe
motivatsioonis esineb nii sarnasusi kui ka esrinevusi. Õpilaste perede keeleline taust on
väga sarnane: enamik õpilastest räägib kodus vene keeles. Tulemustest selgus, et varase
keelekümbuse õpilased on varem eesti keeles õppinud, hilise keelekümbluse õpilased aga
mitte. Võrdlev analüüs näitas, et nii varase kui ka hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele
oskuse enesehinnang on enamasti hea. Võrreldes õpilaste eesti keele kasutamissagedust
38
10
23
18
jah ei
Kas eesti keele tunnid koolis pakkuvad sulle
huvi?
varane keelekümblus Hiline keelekümblus
38
saab öelda, et varase keelekümbluse õpilased suhtlevad eesti keeles väljaspool kooli
rohkem, kui hilise keelekümbluse õpilased. 13 varase keelekümbluse õpilast väitsid, et
suhtlevad eesti keeles vähemalt 4 korda nädalas, hilise keelekümbluse õpilaste hulgas aga
vastused 4-5 korda või rohkem kui 5 korda üldse ei esinenud. Samuti osutus, et nii varase
kui ka hilise keelekümbluse õpilased ei tunne huvi eestikeelse kirjanduse, publitsistika ega
filmide vastu. Õpilaste vastustest selgus, et enamik varase ja hilise keelekümbluse
õpilastest seostab oma tulevikku Eestiga. Tulemused näitavad, et varase
keelekümblusklasside õpilasi paneb eesti keelt õppima valdavalt teadmiste orientatsioon,
hilise keelekümblusklasside õpilasi aga pealesurutud regulatsioon. Selgus, et hilise
keelekümbluse õpilaste vastustes amotivatsioon esineb rohkem, kui varase keelekümbluse
õpilaste vastustes.
39
KOKKUVÕTE
Bakalaureusetöö eesmärkideks oli välja selgitada, kas on sarnasusi ja erinevusi varase ja
hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe motivatsioonis ning uurida, kui tihti
suhtlevad keelekümblusklasside õpilased eesti keeles väljaspool kooli ning anda ülevaade
keeleõppe motivatsioonist ja motivatsioonilistest orientatsioonist. Eesmärkide
saavutamiseks koostati ankeet, toetades Nadežda Martšuki magistritöös (2014) kasutatud
küsimustikule, ning viidi läbi uuring varase ja hilise keelekümbluse õpilaste seas Kohtla-
Järve Slaavi, Maleva ja Tammiku põhikoolides.
Läbiviidud küsitlus näitas, et varase keelekümbluse õpilased on varem eesti keeles
õppinud, hilise keelekümbluse õpilased aga mitte. Võrdlev analüüs näitas, et nii varase kui
ka hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele oskuse enesehinnang on enamasti hea.
Võrreldes õpilaste eesti keele kasutamissagedust saab öelda, et varase
keelekümbluse õpilased suhtlevad eesti keeles väljaspool kooli rohkem, kui hilise
keelekümbluse õpilased. 29 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast väitsid, et suhtlevad
eesti keeles huvialadega tegeles. Samuti õpilaste vastustest selgus, et enamik õpilastest
suhtlevad eesti keeles enda eesti keele õpetajaga koolis. Samasugust olukorda kirjeldasid
enda bakalaureuse töös Olga Selištševa (2012) ja Julia Gaibadullina (2009) ja magistritöös
Nadežda Martšuk (2014). Õpilaste vastuste analüüs näitas, et enamik hilise keelekümbluse
õpilased kasutavad eesti keeles ainult koolis. Töö kinnitas seda, et segregatiivsete
piirkondade õpilased saavad eesti keeleta hakkama. Seega õpetajate töö seisneb selles, et
tekitada õpilastes soovi eesti keelt omandada, eesti keeles suhelda ning eesti kultuuri
tundma õppida.
Teoreetiliste materjalide alusel läbi viidud uurimus näitas, mis motivatsioonilised
orientatsioonid panevad keelekümblusklasside õpilasi eesti keelt õppima valdavalt
venekeelses Kohtla-Järvel. Võib öelda, et esile on tõstetud erinevaid põhjusi eesti keele
õppimiseks. Motivatsioonilised orientatsioonid on jagatud järgmistesse kategooriatesse:
instrumentaalne orientatsioon, integratiivne orientatsioon, pealesurutud regulatsioon,
mõistmise orientatsioon, teadmiste orientatsioon, amotivatsioon ja muud
motivatsioonilised orientatsioonid (nt eesti keele meeldivus).
Motivatsiooniliste orientatsioonide mõõtmiseks palus siinkirjutaja õpilastel hinnata
motivatsiooniga seotud väiteid. Läbiviidud küsitlus näitas, et varase keelekümbluse õpilasi
40
paneb eesti keelt õppima valdavalt teadmiste orientatsioon. Sellised õpilased õpivad keelt,
sest tahavad uusi teadmisi saada ning enda silmaringi laiendada. Hilise keelekümbluse
õpilasi aga paneb eesti keelt õppima valdavalt pealesurutud regulatsioon: õpilased tahavad
tõestada enda väärtust ning mitte tunda ennast halva inimestena. Seega töö aluseks
püstitatud hüpotees - õpilasi paneb eesti keelt õppima valdavalt integratiivne orientatsioon
- osutus valeks.
Samuti näitasid tulemused, et 31% õpilastest ei seosta enda tulevikku Eestiga.
H.Metslang jt (2013) ning B.Klaas ja K.Praakli oma uuringutes (2014) on jõudnud sarnaste
tulemusteni. Suur osa õpilastest, nii edukamatest kui ka vähem edukamatest koolidest, ei
seosta enda elu Eestiga ning p laanivad riigist lahkuda. Võib teha järeldust, et keele oskus
aitab õpilastel eesmärke saavutada. Eesti kultuur ei paku erilist huvi informantide jaoks.
77% vastasid, et õpivad eesti keelt selleks, et vältida gümnaasiumis probleeme
õppematerjalist arusaamisega. Samuti osutus, et nii varase kui ka hilise keelekümbluse
õpilased ei tunne huvi eestikeelse kirjanduse, publitsistika ega filmide vastu. 85% vastasid,
et nad ei loe ilukirjandust eesti keeles, 71% ei loe eestikeelset publitsistikat ning 66% ei
vaata eestikeelseid filme. Õpilased vajavad eesti keele oskust õpingute jätkamiseks ja
tööturul konkureerimiseks.
Käesoleva uuringu tulemused viitavad sellele et oleks huvitav uurida eesti keele
õppimise motivatsioonilist orientatsiooni Kohtla-Järvel ja Jõhvis ning välja selgitada, kas
on sarnasusi ja erinevusi nende kahe linna põhikoolide keelekümblusklasside õpilaste eesti
keele õppemotivatsioonis.
41
SUMMARY
Motivation of Estonian language learning among immersion students in Kohtla -Järve
Different researchers in education have recognized that motivation is very important for
successful second language learning. Motivation directly influences how often students
speak L2 in their everyday life.
Language immersion is a very effective L2 learning program. The first modern language
immersion programs appeared in Canada in 1960s and the aim of those programs was to
enable English-speaking children appreciate the traditions and culture of the French-
speaking population in Quebec in Canada.
The language immersion program was introduced to Estonia in 1998 and the first
immersion classes were opened in 2000. Children can join immersion program in
kindergarten or in first- form (early immersion) or sixth-form (late immersion) at school.
The main aim of this Bachelor’s thesis is to find out whether there are similarities and
differences between early and late immersion students in Estonian language learning
motivation in Kohtla-Järve primary schools. The secondary aim is to research how often
immersion students speak Estonian language in their everyday life.
To achieve the aims of this Bachelor’s thesis was prepared research methodology and
was carried out the written poll in immersion classes in 3 Kohtla-Järve primary schools.
The thesis consists of four chapters. The first chapter describes the data collection
method used in this Bachelor’s thesis. The author gives an overview of schools under the
study. The second chapter gives an overview of the language immersion program, its
history, different models and implementation of this method in Estonia. In the third
chapter, the author describes motivation and motivational orientations. The fourth chapter
presents the findings of the research. This chapter for what reasons early and late
immersion students learn Estonian language in Russian-speaking Kohtla-Järve. The author
examines whether there are similarities and differences between early and late immersion
students in Estonian language motivation and finds out how often immersion students
speak Estonian language outside the school.
The surveys showed that early immersion students learn Estonian because of knowledge
orientation. Such students will learn the language because they want to get new knowledge
and broaden their horizons. Late immersion students learn Estonian largely because of
42
imposed regulation: the students want to prove their value as human beings and not feel
bad.
Also, the results showed that 31% of students do not associate their future with
Estonia. H.Metslang et al (2013), and B.Klaas and K.Praakli his studies (2014) have
reached similar results. A large part of the students do not associate their own life with
Estonia and are planning to leave the country. It may be concluded that the language will
help students to achieve their objective. Estonian culture does not provide for the special
interest of the informants. 77% replied that they learn the Estonian language in order to
avoid problems with secondary school education. It also turned out that both early and late
immersion students are not interested in Estonian literature, publicism, and the films. 85%
responded that they do not read the literature in the Estonian language, 71% do not read
Estonian magazine or newspapers, and 66% do not see Estonian films.
The results of this study suggest that it would be interesting to study the Estonian
language learning motivation orientation in Jõhvi and Kohtla-Järve and to find out whether
there are similarities and differences between these two city elementary schools students’
Estonian language learning motivation.
43
KASUTATUD KIRJANDUS
Asser, Hiie (2003). Varajane osaline ja täielik keeleimmersioon Eesti muukeelse hariduse
mudelitena. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Deci, Edward, Richard Ryan (2000). Self-Determination Theory and the Facilitation of
Intrinsic Motivation, Social Development and Well-Being. − American Psychologist 55,
68−78.
Gaibadullina, Julia (2009). Eesti keele õppimise motivatsioonilise orientatsiooni mõõtmine
(tava- ja hiliskeelekümblusklassi näitel) [Bakalaurusetöö]. Tallinna Ülikool. Eesti Keele ja
Kultuuri Instituut.
Gardner, Robert, Wallace Lambert (1959). Motivational Variables in Second Language
Acquisition. − Canadian Journal of Psychology 13, 266−272.
Gardner, Robert (1985). Social Psychology and Second Language Learning. London:
Arnold.
Gardner, Robert (2001). Language Learning Motivation. The Student, the Teacher and the
Reseacher. − Texas Papers in Foreign Language Education 6 (1), 1−18.
Gardner, Robert (2005). Integrative Motivation and Second Language Acquistion.
http://publish.uwo.ca/~gardner/docs/Gardner/GardnerPublicLecture1.pdf (23.04.2015)
Gardner, Robert (2006). Motivation and Second Language Acquition.
http://publish.uwo.ca/~gardner/docs/SPAINTALK.pdf (22.03.2015)
Genesee, Fred (1999). Teise keele kümblusprogrammid. − Keelekümblus kui integratsiooni
võti. Tallinn: Haridusministeerium, 7−16.
Heller, Monica (2007). Why Bilingualism? Bilingualism: a Social Approach. Palgrave:
Macmillian, 1−14.
Keelekümbluskeskus: seitsme aasta jagu kogemusi 2008. Keelekümblusaastaraamat.
Tallinn: Keelekümbluskeskus.
Keelekümbluskeskus. Valikuvõimalused = SA Innove Keelekümbluskeskus.
Valikuvõimalused. http://kke.innove.ee/keelekümblusest/valikuvõimalused (18.09.2014)
Keelekümbluskeskus. Keelekümblusest = SA Innove Keelekümbluskeskus.
Keelekümblusest. http://kke.meis.ee/keelekümblusest (20.09.2014)
44
Klaas-Lang, Birute, Kristiina Praakli (2014). Milleks mulle eesti keel? Vene õppekeelega
koolinoorte hoiakutest riigikeele oskuse vajalikkuse kohta. Ettekanne 13.
rakenduslingvistika kevadkonverentsil „Keel ja haridus mobiilses maailmas“, 24.−25.
aprill. Tallinn, Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikool.
Kruidenier, Bastian, Richard Clement (1986). The Effect of Context on the Composition
and Role of Orientations in Second Language Acquisition. Canada.
Martšuk, Nadežda 2014. Vene emakeelega õpilaste motivatsioon eesti keele kasutamiseks
väljaspool keeletunde [Magistritöö]. Tallinna Ülikool. Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
Mehisto, Peeter, David March, Maria Jesus Frigols, Kai Võlli, Hiie Asser (2010). Lõimitud
aine- ja keeleõppe. Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Võrguväljaanne. http://digar.nlib.ee
Metslang, Helena, Triin Kibar, Mare Kitsnik, Ingrid Krall, Jevgenia Koržel, Anastassia
Zabrodskaja (2013). Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuanne.
Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
Noels, Kimberly, Luc Pelletier, Richard Clement, Robert Vallerand (2000). Why are you
learning a second language? Motivational orientations and self-determination theory.
http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/0023-8333.00111/epdf (10.04.2015)
Oxford, Rebecca, Jill Shearin (1994). Language Learning Motivation: Espanding the
Theoretical Framework. − The Modern Language Journal, 78 (1), 12−28.
Petrides, Joanna (2006). Attitudes and Motivation and their Impact on the Performance of
young English as a Foreign Language Learners. − Journal of Language and Learning,
4(1), 1−20.
Rannut, Ülle (2005). Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja
integratsioonile Eestis. Tallinn. TLÜ Kirjastus.
Sau-Ek, Kristiina (2009). Hiline keelekümblus Eesti koolides. − Haridus, 11−12.
Sau-Ek, Kristiina, Krista Loogma, Vaike Vainu (2011). Hilise keelekümbluse mõju:
uuringu tulemuste aruanne. Tallinn: Tallinna Ülikool, haridusuuringute keskus.
Selištševa, Olga (2012). Hilise keelekümblusprogrammi rakendamine vene koolides Eestis
ja sellega kaasnevad raskused [Bakalaureusetöö]. Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste
Instituut.
45
LISA 1
ANKEET (EESTIKEELNE VARIANT)
Hea keelekümblusklassi õpilane!
Minu nimi on Anna Holina. Mina olen Tallinna Ülikooli tudeng. Vajan Sinu abi lõputöö
koostamisel, mille teemaks on varase ja hilise keelekümbluse uurimine.Palun vasta
küsimustele.
Sugu: poiss tüdruk
Vanus:
Klass:
1. Emakeel/Emakeeled
Vene
Muu (täpsusta)
2. Kodune keel/Kodused keeled
Vene
Muu (täpsusta)
3. Mitu aastat oled eesti keelt õpinud?
9 aastat või rohkem
5-8 aastat
2-4 aastat
Vähem kui 2 aastat
4. Kas sa oled käinud...
Eestikeelses lasteaias
Keelekümbluslasteaias
Eesti õppekeelega koolis
Ei käinud
46
5. Ema ja/või isa räägivad eesti keelt emakeelena
Mõlemad vanemad
Ema
Isa
Mitte keegi
6. Kuidas sa hindad oma eesti keele oskust?
Väga nõrk
Nõrk
Rahuldav
Hea
Suurepärane
7. Eesti keele aastahinne oli
5
4
3
2
8. Hinda, kui raske on iga osaoskus Sinu jaoks. Pane linnuke ruutu.
Väga raske Raske Mõõdukalt
raske
Ei ole
üldse raske
Kerge
Lugemine
Kuulamine
Grammatika
Kirjalik osa
Suuline osa
9. Kas seostad oma tulevikku Eestiga (õppimine, töö, karjäär)?
Jah
Ei
47
10. Palun kommenteeri oma vastust eelmisele küsimusele.
11. Kellega sa kõige rohmek suhtled eesti keeles (sõbrad, treener jne)?
12. Mis teemadel tavaliselt suhtled teiste inimestega eesti keeles?
13. Kas eesti keele tunnid koolis pakuvad Sellu huvi?
Jah
Ei
14. Mis on Sinu jaoks ideaalne eesti keele tund? Kirjelda.
15. Mitu korda nädalas suhtled eesti keeles väljaspool kooli?
Ei suhtle
1-2 korda
3-4 korda
4-5 korda
Rohkem kui 5 korda
48
Loe antud väited. Vali sobiv ning tõmba sellele ring ümber
16. Õpin eesti keelt, sest mulle meeldib see keel
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
17. Õpin eesti keelt, sest see on kohustuslik kooliaine
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
18. Eesti keele õppimine on vajalik minu tulevase karjääri jaoks
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
19. Õpin eesti keelt selleks, et mul ei oleks probleeme gümnaasiumis
õppematerjalist arusaamisega
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
20. Õpin eesti keelt, sest veel ühe keele oskus annab mulle lisateadmisi
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
21. Eesti keele oskus võimaldab parema arusaama eesti kultuurist
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
22. Õpin eesti keelt, et saada parem töökoht tulevikus
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
49
23. Eesti keele oskus aitab tööturul konkureerida
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
24. Kui ma elan Eestis, pean ma eesti keelt oskama
1. Üldse pole nõus
2. Pole nõus
3. Pigem pole nõus
4. Ei oska öelda
5. Olen pigem nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti nõus
25. Õpin eesti keelt, sest soovin oma silmaringi laiendada
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
26. Õpin eesti keelt, sest see aitab aru saada Eesti ühiskonnas toimuvast
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
27. Kõik Eestis elavad inimesed peavad eesti keelt valdama
1. Üldse pole nõus
2. Pole nõus
3. Pigem pole nõus
4. Ei oska öelda
5. Olen pigem nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti nõus
28. Mul on olemas isiklikud põhjused eesti keele õppimiseks
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
29. Ma ei tea, miks ma õpin eesti keelt
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
30. Õpin eesti keelt, et saada eestlaste seas sõpru
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
50
31. Oste tehes püüan eesti keeles rääkida
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
32. Püüan eestlastega nende emakeeles suhelda
1. Üldse pole nõus
2. Pole nõus
3. Pigem pole nõus
4. Ei oska öelda
5. Olen pigem nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti nõus
33. Ma käin (...), kus suhtluskeeleks on eesti keel
Huviringis
Spordiringis
Muusikakoolis
Ei käi
Muu (täpsusta)
34. Vaatan filme eesti keeles
Ei vaata
1-2 korda aastas
3-7 korda aastas
1-2 korda kuus
Iga nädal
Iga päev
35. Ma loen ajalehte ja ajakirju eesti keeles
Ei loe
1-2 korda aastas
3-7 korda aastas
1-2 korda kuus
Iga nädal
Iga päev
51
36. Ma loen ilukirjandust eesti keeles
Ei loe
1-2 korda aastas
3-7 korda aastas
1-2 korda kuus
Iga nädal
Iga päev
37. Ma loen õppekirjandust eesti keeles
Ei loe
1-2 korda aastas
3-7 korda aastas
1-2 korda kuus
Iga nädal
Iga päev
38. Sotsiaalvõrgustikes (nt Facebook) suhtlen eesti keeles
Ei suhtle
1-2 korda kuus
Mitu korda nädalas
Iga päev
39. Käin erinevates üritustes (näitused, muuseumid, kontserdid), mis toimuvad
eesti keeles
Ei käi
1-2 korda aastas
3-7 korda aastas
1-2 korda kuus
Iga nädal
Iga päev
52
40. Töötasin kohas, kus suhtluskeeleks oli eesti keel
Töötasin
Ei töötanud
41. Õpin eesti keelt, sest seda oskamata oleks ma ennast süüdi tundnud
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
42. Õpin eesti keelt ainult seepärast, et vajan tunnistuses head hinnet
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
43. Kui eesti keel ei oleks kohustuslik kooliaine, poleks ma iialgi seda
vabatahtlikult õppima alustanudki
1. Üldse pole nõus
2. Pole nõus
3. Pigem pole nõus
4. Ei oska öelda
5. Olen pigem nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti nõus
44. Eesti keele õppimine on ajaraiskamine
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
45. Õpin eesti keelt, et piisavalt raha teenida
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
46. Mulle meeldib, kuidas kõlab eesti keel
1. Üldse pole nõus
2. Pole nõus
3. Pigem pole nõus
4. Ei oska öelda
5. Olen pigem nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti nõus
47. Eesti keeles suhtlemine pakub mulle tõelist naudingut
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
53
48. Suhtlemine eesti keeles väljaspool kooli mõjutab minu õppeedukust positiivselt
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
49. Õpin eesti keelt, sest tahan eestlasi tundma õppida
1. Üldse pole nõus
2. Pole nõus
3. Pigem pole nõus
4. Ei oska öelda
5. Olen pigem nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti nõus
50. Suhtlemine eesti keeles väljaspool kooli annab mulle kindlust keeletundides
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
51. Õpin eesti keelt, sest see on riigikeel
1. Üldse
pole nõus
2. Pole
nõus
3. Pigem
pole nõus
4. Ei oska
öelda
5. Olen pigem
nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti
nõus
52. Mõista, millest räägitakse Eesti meedias, on väga tähtis
1. Üldse pole nõus
2. Pole nõus
3. Pigem pole nõus
4. Ei oska öelda
5. Olen pigem nõus
6. Olen nõus
7. Olen täiesti nõus
53. Õpin eesti keelt, sest tahan olla kõrgelt haritud inimene
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
54. Eesti keele õppimine on mõttetu
1.
Üldse pole nõus
2.
Pole nõus
3.
Pigem pole nõus
4.
Ei oska öelda
5.
Olen pigem nõus
6.
Olen nõus
7.
Olen täiesti nõus
Tänan!
54
LISA 2
ANKEET (VENEKEELNE VARIANT)
Дорогой ученик класса языкового погружения!
Меня зовут Анна Холина и я студентка Таллиннского университета. Мне нужна
Твоя помощь в написании моей дипломной работы. Ответь, пожалуйста, на
вопросы.
Класс:
Пол: Мальчик Девочка
Возраст:
Выбери подходящий ответ и обведи его.
1. Родной язык/родные языки
Русский язык
Другой (уточни)
2. Домашний язык/домашние языки
Русский язык
Другой (уточни)
3. Сколько лет учишь эстонский язык?
9 лет или больше
5-8 лет
2-4 года
Менее 2 лет
4. Ходил(а) ли ты в…
Эстоноязычный детский сад
Детский сад с языковым погружением
Школу с эстонским языком обучения
Не ходил(а)
55
5. У кого из родителей родной язык эстонский?
У обоих родителей
У мамы
У папы
Ни у кого
6. Как ты оцениваешь свое знание эстонского языка?
Очень слабо
Слабо
Удовлетворительно
Хорошо
Отлично
7. Годовая оценка по эстонскому языку была
5
4
3
2
8. Пожалуйста, оцени свое знание эстонского языка. Поставь галочку в
нужный квадрат.
9. Связываешь ли ты свое будущее с Эстонией?
Да
Нет
Очень
тяжело
Тяжело Есть
трудности
Довольно
хорошо
Отлично
Чтение
Слушание
Грамматика
Письмо
Устная речь
56
10. Прокомментируй свой ответ на предыдущий вопрос.
11. С кем ты чаще всего общаешься на эстонском языке?
12. На какие темы ты чаще всего общаешься на эстонском языке?
13. Интересны ли школьные уроки эстонского языка для тебя?
Да
Нет
14. Опиши идеальный урок эстонского языка.
15. Сколько раз в неделю ты общаешься на эстонском языке?
Не общаюсь
1-2 раза
3-4 раза
4-5 раз
Более 5 раз
57
Прочти данные высказывания. Выбери подходящий ответ и обведи его.
16. Я учу эстонский язык потому, что мне нравится этот язык.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
17. Учу эстонский потому, что это обязательный предмет в школе.
1
Вообще не согласен
2
Не согласен
3
Скорее не согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
18. Знание эстонского языка очень важно для моей будущей карьеры.
1
Вообще не согласен
2
Не согласен
3
Скорее не согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
19. Учу эстонский язык для того. Чтобы избежать проблем с пониманием
учебного материала в гимназии.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
20. Учу эстонский язык потому, что владение еще одним языком дает мне
дополнительные знания.
1 Вообще не
согласен
2 Не согласен
3 Скорее не
согласен
4 Затрудняюсь ответить
5 Скорее согласен
6 Согласен
7 Полностью согласен
21. Знание эстонского языка помогает лучше понимать эстонскую
культуру.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
58
22. Учу эстонский язык для того, чтобы получить хорошее рабочее место
в будущем.
1
Вообще не
согласен
2
Не согласен
3
Скорее не
согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
23. Знание эстонского языка помогает конкурировать на рынке труда.
1 Вообще не
согласен
2 Не согласен
3 Скорее не
согласен
4 Затрудняюсь ответить
5 Скорее согласен
6 Согласен
7 Полностью согласен
24. Я живу в Эстонии, значит, я должен знать эстонский язык.
1 Вообще не
согласен
2 Не согласен
3 Скорее не
согласен
4 Затрудняюсь ответить
5 Скорее согласен
6 Согласен
7 Полностью согласен
25. Учу эстонский язык потому, что хочу расширить свой кругозор.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
26. Учу эстонский язык потому, что это помогает мне понимать то, что
происходит в эстонском обществе.
1
Вообще не
согласен
2
Не согласен
3
Скорее не
согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
27. Все люди, которые живут в Эстонии, должны знать эстонский язык.
1 Вообще не
согласен
2 Не согласен
3 Скорее не
согласен
4 Затрудняюсь ответить
5 Скорее согласен
6 Согласен
7 Полностью согласен
59
28. У меня есть личные причины для изучения эстонского языка.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
29. Я не знаю, почему учу эстонский язык.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
30. Учу эстонский язык для того, чтобы завести друзей среди эстонцев.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
31. Совершая покупки, стараюсь общаться на эстонском языке.
1
Вообще не согласен
2
Не согласен
3
Скорее не согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
32. Стараюсь общаться с эстонцами на их родном языке.
1
Вообще не согласен
2
Не согласен
3
Скорее не согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
33. Я хожу в (…), где общаются на эстонском языке.
Кружок по интересам
Спортивную секцию
Музыкальную школу
Не хожу
Другое (уточни)
60
34. Смотрю фильмы на эстонском языке
не смотрю
1-2 раза в год
3-7 раз в год
1-2 раза в месяц
Каждую неделю
Каждый день
35. Я читаю газеты и журналы на эстонском языке
Не читаю
1-2 раза в год
3-7 раз в год
1-2 раза в месяц
Каждую неделю
Каждый день
36. Я читаю художественную литературу на эстонском языке
Не читаю
1-2 раза в год
3-7 раз в год
1-2 раза в месяц
Каждую неделю
Каждый день
37. Я читаю учебную литературу на эстонском языке
не читаю
1-2 раза в год
3-7 раз в год
1-2 раза в месяц
Каждую неделю
Каждый год
61
38. В социальных сетях общаюсь на эстонском языке
Не общаюсь
1-2 раза в месяц
Несколько раз в неделю
Каждый день
39. Хожу на разные мероприятия (выставки, концерты), которые
проходят на эстонском языке
Не хожу
1-2 раза в год
3-7 раз в год
1-2 раза в месяц
Каждую неделю
40. Я работал(а) в месте, где все общались на эстонском языке.
Да
Нет
41. Учу эстонский язык потому, что незнание его заставляло бы меня
чувствовать свою вину в этом.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
42. Учу эстонский язык только потому, что мне нужны хорошие оценки в
аттестате.
1 Вообще не
согласен
2 Не согласен
3 Скорее не
согласен
4 Затрудняюсь ответить
5 Скорее согласен
6 Согласен
7 Полностью согласен
62
43. Если эстонский язык не был обязательным школьным предметом, я
бы не стал(а) его учить по собственному желанию.
1
Вообще не
согласен
2
Не согласен
3
Скорее не
согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
44. Изучение эстонского языка простая трата времени.
1 Вообще не
согласен
2 Не согласен
3 Скорее не
согласен
4 Затрудняюсь ответить
5 Скорее согласен
6 Согласен
7 Полностью согласен
45. Учу эстонский язык для того, чтобы хорошо зарабатывать в будущем.
1
Вообще не согласен
2
Не согласен
3
Скорее не согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
46. Мне нравится, как звучит эстонский язык.
1
Вообще не
согласен
2
Не согласен
3
Скорее не
согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
47. Общение на эстонском языке доставляет мне колоссальное
удовольствие.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
48. Общение на эстонском языке вне школы положительно влияет на
мою успеваемость.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
63
49. Учу эстонский язык для того, чтобы лучше узнать эстонцев.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
50. Общение на эстонском языке вне школы делает меня более
уверенным на уроках эстонского языка.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
51. Учу эстонский язык потому, что это государственный язык.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
52. Понимать то, о чем говорят в эстоноязычных СМИ, очень важно.
1
Вообще не согласен
2
Не согласен
3
Скорее не согласен
4
Затрудняюсь ответить
5
Скорее согласен
6
Согласен
7
Полностью согласен
53. Учу эстонский язык потому, что хочу быть высокообразованным
человеком.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
54. Изучение эстонского языка бессмысленно.
1 Вообще
не согласен
2 Не
согласен
3 Скорее
не согласен
4 Затрудняюсь
ответить
5 Скорее
согласен
6 Согласен
7 Полностью
согласен
Спасибо!