tallinna püha hõimkonna altariretaabelktu.artun.ee/articles/2006_3/koppel_037-069.pdf ·...

37Sissejuhatus uusaja joone ja värvi küsimusse: renessanss

Tallinna PühahõimkonnaaltariretaabelAlgsest pildiprogrammist Madalmaadehiliskeskaegsete Püha Anna legendidetaustal*

Merike Koppel

Artikkel käsitleb 17. sajandi keskpaigasümber tehtud hiliskeskaegse Püha hõimkonnaaltariretaabli algset pildiprogrammi. Retaablitiibadel säilinud ladinakeelsed tekstifragmen-did ning stseenid Püha Anna ja tema emaEmerentia elust lubavad kappaltari ikonograa-fia lätteid otsida 15. sajandi lõpul esilekerkinud uutest Püha Anna legendidest.Kappaltari algse asukoha ja võimalike tellijateotsingul on artiklis pikemalt peatutud PühaAnna altaritel ja vennaskondadel hiliskesk-aegses Tallinnas.

Keskaegse kunsti ja selle ikonograafia pu-hul on olulisel kohal nii pildilised kui ka teks-tilised eeskujud. Pildiprogrammide aluseksvõisid olla Piibel, legendid, varasemad jakunstiteoste kaasaegsed kirjutised ning ku-jutised, mida võidi kasutada kas otseselt võiteisendatult ja kombineeritult. Keskaegselekunstile on omased traditsioonid ja variat-sioonid. Uute lahenduste ja ikonograafia tagaoli enamasti kindel põhjus ning pilditüüpideteke oli sageli seotud teoloogilise ja kultus-liku mõtte muutumisega, uute pühakulegen-dide ja tekstide esilekerkimisega. Kujutatuvaliku tingisid peamiselt donaatorid ning töötellijat teades avaneb teos meie jaoks uueskontekstis. Kuid enamasti on tegemist teos-

tega, mille puhul me ei tea ei selle algset asu-kohta ega tellijat ning sel juhul võib pildi-programm avada tee võimalike donaatorite,algse asukoha ning kujutatu lätete juurde.Tallinna Püha hõimkonna altariretaabel onsenises uurimuses tõstatanud mitmeid lahen-duseta jäänud küsimusi.1 Altariretaabli iko-nograafiat on uusajal muudetud ning algsepildiprogrammi maalingud ja skulptuurid onsäilinud vaid fragmentaarselt. Raskendavakson kappaltari harvaesinev ikonograafia, vaid-lusi on põhjustanud mungad esimesel altari-tiival ning senises uurimuses tähelepanutajäänud ladinakeelsed tekstifragmendid tiiba-de väliskülgede raamidel, mis lubaksid kapp-altari ikonograafia juuri otsida hiliskeskaeg-setest tekstidest. Samuti ei tea me altarire-taabli donaatoreid ega kirikut, kuhu teos alg-selt tellitud oli. Käesolev artikkel püüab la-hendada Tallinna Püha hõimkonna altari-retaabli hiliskeskaegset pildiprogrammi ning

* Artikkel on valminud ETF-i grandi nr. 6900raames ja on minu magistritöö ühe osa edasiarendus(vt. M. Koppel, Tallinna Püha hõimkonnaaltariretaabel. Algsest pildiprogrammist püha Annakultuse ja Madalmaade kunstiproduktsiooni taustal.Magistritöö, Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool.Tartu, 2006).1 Asub Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis.Vt. S. Karling, Medeltida träskulptur i Estland.Stockholm: Kungliga Vitterhets Historie ochAntikvitets Akademien, 1946, lk. 238�245;E. Nõmberg, Restaureeritud Brüsseli altar ja TobiasHeintze (1589�1653). � ENSV Riiklik Kunstimuu-seum. Kogude teatmik. Artiklid 1986. Tallinn: EestiNSV Kunstimuuseum, 1989, lk. 56�67; H. Tigane,Brüsseli Püha Hõimkonna altar. � Eesti kunstiside-med Madalmaadega 15.�17. sajandil. Püha Lucialegendi meistri Maarja altar 500 aastat Tallinnas.Konverents 25.�26. september 1995. Toim. T. Abel,A. Mänd, R. Rast. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum,2000, lk. 127�137; A. Nurkse, Wings of the Altar ofthe Holy Kindred (or the Brussels Altar): Material,Technique, Investigation. � Sacred Art Heritage:Investigations, Conservation, and Restoration.Ed. J. Senvaitine. Vilnius: Lithuanian Art Museum,2002, lk. 103�116.

Merike Koppel38

selle kaudu otsida teose algset asukohta ningvõimalikke tellijaid.

Harva on keskaegsed altariretaablid, puu-skulptuurid ja pildid säilinud tänaseni omaoriginaalkujul. Restaureerimised, ülemaali-mised ja ümbertegemised on sageli tundma-tuseni muutnud nende algset väljanägemist.Mitmetel põhjustel ning põhjendustel on hi-lisematel sajanditel keskaegset kunsti muu-detud ja �ilustatud�. Erinevate ajastute kihis-tused räägivad esteetiliste muudatuste kõr-val ka teoste tähenduse ja kasutamise teise-nemisest. Tallinna Püha hõimkonna altari-retaabli ikonograafiat on muudetud ning muu-tunud on selle funktsioonid.

Vaatamata hilisematele ümbertegemiste-le on Tallinna Püha hõimkonna altariretaablijuures säilinud suur osa keskaegsest kihistu-sest. Brüsseli meistrite valmistatud retaabelon oma vormitüübilt traditsiooniline hilis-keskaegne Lõuna-Madalmaade nikerdaltar.Tegemist on polüptühhoniga, mis koosnebskulpturaalsest korpusest ning pealdisest, mismoodustavad tagurpidi T-kujulise vormi. Al-tarikorpusele kinnituvad kahekordsed ningpealdisele väiksemad ühekordsed altaritii-vad. Flandria päritolu kinnitavad ka figuuri-de all säilinud Brüsseli puunikerdajate kva-liteedimärgid � haamrikesed. Altariretaablitiibadele tehtud dendrokronoloogiline ana-lüüs paigutab teose valmimisaja vahemikku1495�1509.2

17. sajandil võttis Jüri luterlik kogudusendise katoliikliku altariretaabli kasutussening valdav osa korpuse algsetest figuuridestvahetati välja. 1652. aastal toimunud restau-reerimistööd on omistatud Tallinna meisterTobias Heintzele.3 Ümbertegemistöödele vii-tab ka tekst korpuses seisva apostel Paulusekäes asuval raamatul: Anno 1652 im Maj istdiss Altar in der Sact. Jürgens Kirc von Ei-nem Hochweisen rath zu Reval gekauft von150 Reichstaler und renoviert werden. (�Mais

1652. aastal osteti see altar Jüri kirikus 150riigitaalri eest kõrgeauliselt Tallinna raeltning lasti renoveerida.�)4

Kappaltari orginaalkihistusest on tänapäe-vani säilinud retaabli korpus ning kolm kesk-set naisfiguuri: Püha Anna koos oma tütardeNeitsi Maarja ja Maarja Saloome ning vii-mase poja Jaakobus Vanemaga. Ilmselt onkeskaegne ka neljanda esiplaani naise � Maar-ja Kleofase � keha, kuid figuuri pea pärineb17. sajandist. Säilinud naistuumik lubab kind-lalt väita, et korpuses oli algselt kujutatudPüha hõimkonda, Neitsi Maarja emapoolsetsuguvõsa.5 Püha hõimkonna kesksed liikmed

2 A. Nurkse, Wings of the Altar of the HolyKindred, lk. 110.3 E. Nõmberg, Restaureeritud Brüsseli altar jaTobias Heintze (1589�1653), lk. 62.4 Seda toetab ka sissekanne 17. märtsist 1652 Tallin-na rae protokollides, kus on nimetatud Tallinna rae-kojas seisnud altarikapi müüki: Tallinna bürgermeis-ter ja Jaani seegi eestseisja Berenthal lasi protokollimärkida, et ta ostis altari Jüri kirikule ning tõotasselle eest maksta seegi vaestekassasse 150 riigitaalrit:Tallinna Linnaarhiiv (TLA), f. 230, n. 1, s. Ab64,l. 46p�47v, Tallinna rae protokollid 1652. aastast.5 Käesolevas artiklis ei peatu ma pikemalt PühaAnna ja Püha hõimkonna kultusel ja kujutamiselEuroopas. Selle teema kohta on kirjutatud mitmeidmonograafiaid ja uurimusi: B. Kleinschmidt,Die heilige Anna. Ihre Verehrung in Geschichte,Kunst und Volkstum. Düsseldorf: Schwann, 1930; A.Dörfler-Dierken, Die Verehrung der heiligen Anna inSpätmittelalter und früher Neuzeit. Göttingen: Vanden-hoeck & Ruprecht, 1992; Interpreting Cultural Sym-bols: Saint Anne in Late Medieval Society. Eds. K.Ashley, P. Sheingorn. Athens: University of GeorgiaPress, 1990; Heilige Anna, Grote Moeder. De cultusvan de Heilige Moeder Anna en haar familie in deNederlanden en aangrenzende streken. Catalogus bijde tentoonstelling in het Museum voor religieuzeKunst te Uden, van 5 september tot 29 november1992. Samenst. T. Brandenbarg. Nijmegen: SUN,Uden: Museum voor Religieuze Kunst, 1992. Eesti jaLäti materjali hõlmavad: M. Koppel, Tallinna Pühahõimkonna altariretaabel; M. Koppel, Sancta Annaora pro nobis. Images and Veneration of St Anne inMedieval Livonia. � Acta Historiae Artium Balticae2006, nr. 2 (ilmumas).

39Tallinna Püha hõimkonna altariretaabel

pärinevad Anna kolmest abielust ehk Tri-nubium�i legendist, millele hiliskeskajal li-sati veel Püha Anna vanemate liin. Legendikohaselt oli Anna esimene abikaasa Joakim,kellega tal sündis tütar Neitsi Maarja, Jeesu-se ema. Pärast Joakimi surma abiellus Annateist korda � Joosepi (Neitsi Maarja mehe)venna Kleofasega, kellega sündis tal tütarMaarja, nelja poja � Jaakobus Noorema, Sii-moni, Juudas Tadeuse ja Joosepi � ema. Annakolmas mees oli Saloome, kellega sündis taltütar Maarja � apostel Johannese ja JaakobusVanema ema. Seega olid viis Jeesuse apost-litest tema tädipojad. Püha hõimkonna teiseksharuks on Anna õe Esmeria sugupuu: temaesimene tütar oli Eliisabet, kes oli abielusSakariasega ning neil sündis poeg RistijaJohannes. Esmeria teine tütar pani aluse su-gupuule, millest põlvnes Maastrichti piiskopServatius. Naisi ümbritsevad meestegelasedning korpuse äärtes seisvad neli apostlifiguu-ri � äratuntavad on Peetrus, Paulus ja And-reas � pärinevad 17. sajandist. Samast ajaston ka korpuse pealdises asuv Kolgata gruppning ülemistel tiibadel kujutatud apostlid:evangelist Johannes, Bartolomeus, JaakobusNoorem ja Juudas Tadeus.

Kappaltari alumiste tiibade siseküljed ontäielikult hilisemate ülemaalingutega kaetud,tiibade väliskülgede neljal maalitahvlil on säi-linud originaalmaalingud. Esimese maalitahv-li esiplaanil on kujutatud uinunud naist. Temarinnast ja üsast kasvab välja lopsakas taim,mida kroonib roosa akantuseõis. Õies seisabKristus Salvator Mundi�na. Maali paremalpoolel seisab kätega taimele osutav ingel, va-sakul poolel on kolm palvetavat munka. Maa-litahvli raamil paiknevad üksikud tekstifrag-mendid on loetamatud. Segadust on tekitanudkolm põlvitavat munka esimesel tiival, kedaenamasti on peetud dominiiklasteks.6 Maalilkannavad palvetavad mungad valget kapuut-siga mantlit, mille alt paistab must rüü. Sel-

list riietust kandsid hiliskeskajal karmeliitideordu mungad.7 Dominiiklased seevastu rõi-vastusid valgesse tuunikasse ning kandsid sel-le peal musta mantlit.8

Teise tiiva keskne stseen kujutab uhke bal-dahhiiniga nurgavoodit, kus lamab kõrgelepadjale toetudes naine, kes on rõivastunudsamamoodi nagu eelmise tahvli uinunud nai-sefiguur. Tema kohale kummarduvad kaksnaist, kellest vasakpoolne hoiab käes vast-sündinud last. Maali tagaplaanil on näha ka-beli- või kirikuruum. Altari ees seisavad kolmfiguuri: keskel preester, tema paremal käelnaine, kes kannab samasugust rõivast nagupeategelane esimesel ja teisel tahvlil, ningnoor mees. Voodi baldahhiini äärel on osali-selt loetav tekst: de davidis domo... (�Taave-ti kojas...�). Maaliraami serval paikneb järg-nev tekst: nascitur mirabiliter mater vgi anna

6 Dominiiklasteks on munki peetud juba 19. sajan-dist pärinevates kirjutistes, sellest lähtuvalt on kaaltarikapi üheks võimalikuks algseks asukohakspeetud Tallinna dominiiklaste Katariina kloostrit:vt. G. von Hansen, Die Sammlungen inländischerAlterthümer und anderer auf die baltischen Provinzenbezüglichen Gegenstände des EstländischenProvinzial-Museums. Reval: Lindfors, 1875, lk. 74;F. Amelung, Revaler Alterthümer: Gemälde, Häuser,Mauern, Türme und Tore. Reval: Franz Kluge, 1884,lk. 44�45; S. Karling, Medeltida träskulptur iEstland, lk. 238�239. Karmeliitidele on viidanud dr.Didier Martens. Vt. H. Risthein, Märkmeid Nigulistekiriku Kannatusaltari kohta. � KunstiteaduslikkeUurimusi 9. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus,1998, lk. 45.7 Karmeliitide ordu rõivastus on aegade jooksulmuutunud: F. von Sales Doyé, Die alten Trachten dermännlichen und weiblichen Orden sowie dergeistlicher Mitgliedern der ritterlichen Orden.Leipzig: Vier Quellen, 1930, lk. 14�15. Keskajalkandsid karmeliidid reeglina valget kapuutsigamantlit ja musta rüüd. 1562 alguse saanud paljasjalg-sete karmeliitide ordu liikmed kandsid pruuni rüüdning valget mantlit, samuti 1413. aasta reformidesttekkinud Mantova karmeliidid. Tänapäeval kannavadkarmeliidid pruuni rüüd ja sellel valget mantlit.8 M. Davenport, The Book of Costume. Vol. I. NewYork: Crown, 1976, lk. 100.

Merike Koppel40

(�imeliselt sünnib Neitsi [Maarja] ema Anna�).Kolmas maaling on säilinud fragmentaar-

selt, kuid algne kompositsioon on siiski loe-tav. Maali raamistav portaalilaadne uks ava-neb kiriku- või kabeliruumi. Altari ees sei-savad viis figuuri: keskel troonib preestrirõi-vas mees, kes õnnistab noorpaari, äärtes sei-savad tunnistajatena roosakaspunases mant-lis ning turbanilaadse peakattega naine ningtumedas rüüs meesterahvas. Maaliraamil paik-nevad tekstikatked: anna joachim....

Neljanda maalitahvli esiplaanil näeme pruu-nis mantlis naist ning punases rüüs meestjagamas rahakukruid kahele vaesele. Taga-plaanil on kujutatud kahte väiksemat stsee-ni. Esimesel on väike kabel, kus naine jamees annavad kingitusi preestrirüüs mehe-le, teisel pildil istub tühjas ruumis raamatutlugev naine. Maali raamil paikneb tekst: pau-peribus templi sibi distribuebant (�nad ja-gavad vara templivaestele�).

Tekstilised eeskujudHiliskeskajast on säilinud rikkalikult PühaAnnat ning tema pereliikmeid kujutavaid pil-te, skulptuurigruppe ja altariretaableid. Pea-miselt näeme neil Püha hõimkonda, kolmik-gruppi Püha Anna, Neitsi Maarja ja Kristus-lapsega või Anna elust ja Neitsi Maarja lap-sepõlvest jutustavaid lugusid. Kuid keeruli-sem on lugu töödega, kus on tegemist vähe-tuntud stseenidega, mis tuginevad erinevate-le pühakulegendidele ning mittekanoonilisteletekstidele.9 Tallinna Püha hõimkonna altari-retaabli tiivamaalingute harvaesinev pildi-programm, esimesel tiival kujutatud mungadning säilinud ladinakeelsed tekstifragmendidretaabli maaliraamidel, lubavad ikonograafialahenduse otsimisel pöörduda hiliskeskaeg-sete pühakulegendide ja -kirjanduse poole.

Keskaja kunsti ikonograafia ja tähendusemõistatamine ja mõistmine nende kaasaeg-sete tekstide kaudu on seotud paljude prob-

leemidega.10 Suhteliselt keeruline on kind-laks teha kirjutisi, millest pildilised kujuti-sed lähtuvad. Oluline on teada, kuidas min-geid tekste on erinevatel ajahetkedel kasuta-tud. Väga sageli toetume hiliskeskaegse kunstiikonograafia analüüsil vara- ja kõrgkeskaeg-setele tekstidele, unustades, et nende tähen-dus ja populaarsus on ajas teisenenud.11 Teo-se sidumisel konkreetse kirjutisega tuleb tões-tada, et need kaks on tõepoolest olnud seo-tud. Esmapilgul pildiga sama ideed või mõ-tet kandev tekst ei viita veel otseselt sellelesidemele.12 Siinkohal on väga oluline lähtu-da kontekstist, kus teos valmis, selle loonudmeistritest ning tellijatest.

Hiliskeskaegse kunsti seletamisel filosoo-filiste ja teoloogiliste kirjutiste abil tulebmeeles pidada, et mingil ajahetkel oli tege-mist vaid väga väikesele ringile kättesaada-vate tekstidega. Samas tuleb tõdeda, et tõe-näoliselt oli hiliskeskajal piir vaimulike jailmikute vahel väiksem, kui arvame. Tekste,mis olid algselt mõeldud kleerusele, kohan-

9 G. Hoffmann, Der Annenaltar das AdrianOverbeck in der Propsteikirche zu Kempen Werk undWerkstatt eines Antwerpener Manieristen. � W. Hans-mann, G. Hoffmann, Spätgotik am Niederrhein.Rheinische und flämische Flügelaltäre im Licht neuerForschung. Köln: Bachem, 1998, lk. 169.10 Kujutiste ikonograafilisel analüüsil, mis tuginebtekstidele, on ohuks üleintellektualiseerimine võivastupidi � liigne lihtsustamine. Sümboli jatähenduse üksühesel sidumisel lähtutakse sagelinende otsesest suhtest, eirates asjaolu, et enamastikätkeb pilt või sümbol endas mitmeid erinevaidtähendusi. Vt. S. Sinding-Larsen, Iconography andRitual: A Study of Analytical Perspectives. Oslo:Universitetsforlaget, 1984, lk. 33�53.11 C. Harbison, Iconography and Iconology. � EarlyNetherlandish Paintings: Rediscovery, Reception,and Research. Eds. B. Ridderbos, A. van Buren,H. van Veen. Los Angeles: Getty Publications;Amsterdam: Amsterdam University Press, 2005,lk. 380.12 M. Baxandall, Patterns of Intention: On theHistorical Explanation of Pictures. New Haven,London: Yale University Press, 1985, lk. 76.


dati ja levitati hiljem laiema rahvahulgajaoks.13 Pildi ja tekstiliste eeskujude diskus-sioonist on sageli välja jäetud suuremale lu-gejaskonnale teadaolevad kirjutised ehk nn.populaarkirjandus. Piltidel kujutatu allikadolid sageli laialdaselt tuntud tekstides: Jaco-bus de Voragine �Legenda Aurea�, erinevadpühakutelood, hardus- ja palvuskirjandus.14

Siinkohal ei tohi unustada, et võrdselt oluli-ne roll oli pildilisel, tekstilisel ja suuliselkommunikatsioonil, mis ammutasid ükstei-selt uusi tähendusi ja motiive.

Tallinna Püha hõimkonna altariretaablitiibade ikonograafia puhul tuleks lähtuda nen-de valmimiskohast, Lõuna-Madalmaadest ningsealsest kontekstist. Samuti on väga tähtis osaTallinnal kui retaabli asukohal. Siinse Anna-kultuse taustal tõstatuvad küsimused: milli-sed Püha Anna ja Püha hõimkonnaga seotudtekstid ja lood olid hiliskeskajal levinud niiMadalmaades kui ka Liivimaal ning kuidasja millised neist võisid olla aluseks Tallinnaretaabli pildiprogrammile?

15. sajandi viimastel kümnenditel ilmuvadMadalmaades üksteise järel legendid PühastAnnast, mis jutustavad tema vanematest Eme-rentiast ja Stolanusest, Anna lapsepõlvest jaelust ning tema imetegudest.15 Kuigi nendelugude juured on Madalmaade kirjanduses,levisid need kogu kristlikus Euroopas ja kakeskaegsel Liivimaal. Ligi kahekümne aas-ta jooksul ilmub erinevate Saksa ja Madal-maade autorite sulest kümneid legende Pü-hast Annast, mis oma sisult ja ülesehituselton sarnased ning suurt osa neist võib pidadaesimeste legendide kohandusteks.

Nende Püha Anna legendide seast olidtuntumad Johannes Oudewateri, Wouter Bo-ri, Petrus Dorlanduse, Jan van Denemarkenija Johannes Trithemiuse Anna vita�d.16 Hi-liskeskaegseid Püha Anna legende on säili-nud ka Tallinna dominiiklaste kloostri raa-matukogust. Esimene neist on saksa huma-

nisti ja Sponheimi benediktlaste kloostri abtiJohannes Trithemiuse �De laudibus sanc-tissime matris Anne tractatus�17, mis ilmusesimest korda 1494. aastal18. Teine dominiik-laste konvendi raamatukokku kuulunud PühaAnna legend on �Legenda sanctissime mat-rone anne genitricis virginis marie matris: et

13 R. Falkenburg, The Household of the Soul:Conformity in the Merode Triptych. � EarlyNetherlandish Painting at the Crossroads: A CriticalLook at Current Methodologies. The MetropolitanMuseum of Art Symposia. Ed. M. W. Ainsworth.New York: Metropolitan Museum of Art, 2001, lk. 4.14 C. Cassidy, Introduction. � Iconography at theCrossroads: Papers from the Colloquium Sponsoredby the Index of Christian Art, Princeton University,23�24 March 1990. Ed. B. Cassidy. Princeton: Indexof Christian Art, Department of Art and Archaeology,Princeton University, 1993, lk. 7�11.15 A. Dörfler-Dierken, VorreformatorischeBruderschaften der hl. Anna. Heidelberg: Winter,1992, lk. 22. Seoses uute legendide esilekerkimisegaon rõhutatud muutusi Püha Anna kultuse arengus 15.sajandi lõpul ning seda on koguni nimetatud uueksPüha Anna kultuseks. Muutused ei olnud seotudüksnes uute legendide ja jutustuste tekkega, vaidpigem Neitsi Maarja pärispatuta eostamise õpetusekinnistumisega ning Anna-kultuse edendamisegakatoliku kiriku poolt.16 A. Dörfler-Dierken, Die Verehrung der heiligenAnna in Spätmittelalter und früher Neuzeit, lk. 293;T. Brandenbarg, Heilig familieleven. Verspreiding enwaardering van de Histori van Sint-Anna in destedelijke cultuur in de Nederlanden en het Rijnlandaan het begin van de moderne tijd (15de/16de eeuw).Nijmegen: SUN, 1990, lk. 82�86, 112�124.17 T. Kala, Euroopa kirjakultuur hiliskeskaegsetesõppetekstides. Tallinna dominiiklase David Sliperitaskuraamat. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised 5.Tallinn, 2001, lk. 328; TLA, f. 230, n. 1, s. Htr20b,J. Trithemius, De laudibus sanctissime matris Annetractatus perquam vtilis domini Joannis Tritthemijabbatis spanhemensis ordinis diui patris benedicti.Liptzk: Melchior Lotter, [1500?]. Esmatrükk ilmus1494. aastal Mainzis.18 B. Kleinschmidt, Die heilige Anna, lk. 150�154.�De laudibus...� oli hiliskeskaegsetest Anna-legendidest üks tuntumaid ja mõjukamaid ning vägaoluline Neitsi Maarja pärispatuta eostamise ideekinnistamisel.

Merike Koppel42

hiesu cristi auie�.19 Teos on omistatud ano-nüümsele Madalmaade päritolu frantsiskaanimungale ning ilmus esimest korda 1497. aas-tal.20 Nii Trithemiuse kui anonüümse frant-sisklase Anna-legendid oli tihedalt seotudsamal perioodil Madalmaades levinud Annavita�dega ning käsitlesid ka Anna põlvnemiseproblemaatikat.

Madalmaade Püha Anna legendides esi-tatud lugu Anna emast Emerentiast on otse-selt seotud karmeliitidega, kes ühendasidoma ordu asutamisloo Neitsi Maarja sugu-võsaga. 1489. aastal ilmus anonüümse auto-ri koostatud Pseudo-Kyrillose traktaat, misesitas karmeliitide ordu väljamõeldud ajalooning nende sideme Kristuse emapoolse su-guvõsaga. Pseudo-Kyrillost samastati Efeso-se kirikukogul käinud Alexandria kirikuisaKyrillosega, kes olevat selle legendi koha-selt kuulunud Karmeli mäe prohvetite järgi-jate hulka. Anna ema Emerentia oli Pseudo-Kyrillose andmetel karmeliitide esiisade sõ-ber ning külastas sageli Karmeli prohvetiven-di. Emerentia vanemad soovisid oma tütartvastu tema tahtmist mehele panna ning õn-netu neitsi läks nõu küsima vagadelt mees-telt. Seal toimunud ettekuulutuses sai Eme-rentia teada Jumala soovi: ta peab abiellu-ma, sest temast sünnib Jumalaema. Emerentiavalis oma meheks jumalakartliku Stolanuse.Traktaadi eesmärgiks on luua karmeliitideordule auväärne asutamislugu, mis seoti Kris-tuse enda suguvõsaga.21

Kuigi Anna ema Emerentia loo juured onkarmeliitide ordu ajalugu Neitsi Maarja su-guvõsaga siduvas legendis, võtsid teised au-torid selle oma jutustustes üle ning hilisemaidlegende ei saa seostada otseselt selle ordu-ga. Pigem olid karmeliidid selle loo esime-sed levitajad ning 15. sajandi lõpul integree-riti see Kristuse emapoolse suguvõsa legen-dide hulka.

Tallinna Püha hõimkonna altariretaabli

tiibade ikonograafia mõistatuse võti on esi-mesel tiival. Tegemist on harva esineva pil-ditüübiga, mis levis tänaseni teadaolevatelenäidetele tuginedes ainult Flandria maalisning mille teema baseerub hiliskeskaegsetelPüha Anna legendidel. Nendest üksikutesttöödest on Tallinna retaabli esimesele tiiva-maalile nii ikonograafiliselt kui ka kompo-sitsiooniliselt lähimad kolm teost.

Madridis Lázaro Galdiano muuseumi ko-gus asub altaritiib, mis kujutab esiplaanilnoort kummargil naist, kellest välja kasvavalopsaka taime õies seisavad Anna ja NeitsiMaarja. Neist kahest võrsub uus taim uhkeõiega, millel istub risti hoidev Kristuslaps.Ettekuulutusstseenis on ka ilmutust toov in-gel ning tunnistajatena kolm karmeliidi mun-ka. Ingli kõrval on tekstifragment ...ntia, midaon tõlgendatud kui lõppu Emerentia nimest.Pildi tekstilisteks eeskujudeks on peetud Ma-dalmaade Anna vita�sid.22 Töö on dateeri-tud 15.�16. sajandi vahetusse ning atribuee-ritud anonüümsele Brüsseli Püha Goedelemeistrile.23

Vorsti St. Denis� kirikus (tänapäeval Brüs-seli eeslinn) asuvad altariretaabli tiivad, mis

19 T. Kala, Euroopa kirjakultuur hiliskeskaegsetesõppetekstides, lk. 328; TLA, f. 230, n. 1, s. Htr20c,Legenda sanctissime matrone anne genitricis virginismarie matris: et hiesu cristi auie. Liptzk: perMelchiorem Lotter, 1507.20 A. Dörfler-Dierken, Die Verehrung der heiligenAnna in Spätmittelalter und früher Neuzeit, lk. 175.21 A. Dörfler-Dierken, Die Verehrung der heiligenAnna in Spätmittelalter und früher Neuzeit, lk. 146�153, 265�267. Legendi täpsem kujunemisaeg onteadmata, kuid selle juured on tõenäoliselt juba14. sajandis.22 E. M. Vetter, La �Tabla de los Carmelitas�del Museo Lázaro Galdiano. � Revista Goya 1962,nr. 47, lk. 330�337.23 Lázaro Galdiano muuseumi kataloog, http://www.flg.es/ficha.asp?ID=3043; E. M. Vetter, La�Tabla de los Carmelitas� del Museo LázaroGaldiano, lk. 330�337. Maalitahvli algse asukohakohta andmed puuduvad.


on omistatud Jan II van Coninxloo töökoja-le või tema õpilasele ning dateeritud 1550.�1660. aastatesse. Tiivamaalingutel on kuju-tatud Neitsi Maarja elu ning Püha hõimkon-da.24 Ühel altaritiibadest näeme sedasamastseeni mis Tallinna retaablilgi: kaljuse maas-tiku taustal on esiplaanil unne suikunud nai-ne, kellest välja kasvavat taime kroonib väi-ke Kristuslaps. Taamal mägede vahel paik-neva kloostri juures seisavad karmeliidi mun-gad, viis munka on kuulutuse tunnistajatenalähemal.

15. sajandi lõpust pärineb anonüümse PühaGoedele meistri maalitud triptühhon, milleüheksaks tsooniks jaotatud kesktahvlil onkujutatud perekondi Pühast hõimkonnast ningüksikuid stseene Anna elust.25 Retaabli va-sakpoolsel tiival palvetab Emerentia koosnelja karmeliidi mungaga. Emerentia rinnastkasvab välja kolmeharuline taim, mille kesk-mise võrse õieks on Neitsi Maarja, kelle ko-hal seisab aupaistes väikese Kristuslapse fi-guur. Taime teiste harude õiteks on PühaAnna ja tema õde Esmeria.26 Parempoolseltiival on kujutatud Püha hõimkonna perelii-ni, mis tipneb piiskop Servatiusega.27 Alta-ritiib Emerentiast alguse saava sugupuu jakarmeliitidega kujutab Püha Anna ema vi-siooni Karmeli mäel ning selle ikonograafiaeeskujuks on peetud konkreetseid Madal-maade legende � kas Petrus Dorlanduse võiJan van Denemarkeni Anna vita�sid. Maali-tahvli spetsiifiline ikonograafia on lubanudoletada, et pildi tekstiliseks aluseks on PetrusDorlanduse tekst.28

Madalmaade hiliskeskaegsed PühaAnna legendid ja Tallinna retaablipildiprogrammKolme eespool nimetatud altaritiiva harva-esinev ikonograafia ning nende sidumine konk-reetsete Püha Anna legendidega annab alustarvata, et ka Tallinna retaabli puhul on ees-

kujudena kasutatud kindlat teksti. Vaatamekahe mainitud autori � Jan van Denemarkenija Petrus Dorlanduse � Anna vita�sid. Utrech-ti preestri Jan van Denemarkeni koostatud�Die historie, die ghetiden ende die exem-pelen van der heyligher vrouwen sint Annen�valmis 1486. aastal.29 Kartuuslase Petrus Dor-

24 J. Lafontaine-Dosogne, Ètude iconographique.Jan II van Coninxloo. Het veelluik van Vorst en debenedictusluiken van Brussel. � Bulletin de L�Institutroyal du patrimoine artistique XII, 1970, lk. 135;C. Engellau-Gullander, Jan II van Coninxlo: ABrussels Master of the First Half of the 16th Century.Stockholm: University of Stockholm, 1992, lk. 181.Säilinud on retaabli topelttiivad: välimiste tiibadeväliskülgedel Püha hõimkond, sisetiibadel Maarjakuulutus ja kuningate kummardamine; sisemistetiibade väliskülgedel Kristuse sünd, sisekülgedelEliase visioon ja Püha perekond: Koninklijk Instituutvoor het Kunstpatrimonium (IRPA/KIK),http://www.kikirpa.bewww2cgibinwwwopac.exe?DATABASE=object&LANGUAGE=0&OPAC_URL=&%250=20005743&LIMIT=50. Probleeme ontekitanud retaabli algne asukoht: on oletatud, et seepaiknes Vorsti benediktlaste kloostrikirikus ningsattus hiljem Vorsti kihelkonnakirikusse. See onküsitav, sest Vorsti benediktlaste kloostrisse telliti1546. aastal Jan II van Coninxloo töökojast PühaAnna elu kujutav altariretaabel.25 Vt. Rijksbureau voor Kunsthistorische Documen-tatie (RKD) http://www.rkd.nl/rkddb/default.asp?action=deepLink&database=Choice Images&%250=55677. Töö kuulus Pariisi Faculté de Médecine�ikogudesse, kuid asukohana on mainitud ka Hechserikogu. Retaablil on kujutatud ka donaatori figuur,kuid andmed retaabli algse asukoha ja tellijate kohtapuuduvad.26 W. Esser, Die heilige Sippe. Studien zu einemspätmittelalterlichen Bildthema in Deutschland undden Niederlanden. Bonn: Rheinische Friedrich-Wilhelms-Universität, 1986, lk. 182.27 M. Lejeune, De Legendarische Stamboom vanSint Servaas in de Middeleeuwsche Kunst enLiteratuur. � Publications de La Société Historique etArchéologique dans le Limbourg 77. Maestricht:Société Historique et Archéologique, 1941, lk. 283.28 T. Brandenbarg, Heilig familieleven, lk. 140.29 T. Brandenbarg, Heilig familieleven, lk. 45.Teksti esmatrükiks on peetud ka 1491. aastat:A. Dörfler-Dierken, Die Verehrung der heiligen Annain Spätmittelalter und früher Neuzeit, lk. 272.

Merike Koppel44

landuse ladinakeelne �Historia perpulchra deAnna sanctissima� ilmus 1487. aastal (flaamikeeles 1493. aastal).30 Mõlemas legendis onräägitud nii Anna vanematest, Emerentia et-tekuulutusest Karmeli mäel kui ka Anna eda-sisest elust, kuid oluline on see, et siin onüksikasjalikult kirjeldatud Emerentia visioo-ni. Nii Dorlandus kui ka Denemarken kirju-tavad vagast neitsist Emerentiast, kes lähebnõu küsima Karmeli mäe pühadelt isadelt,sest ta ei soovi abielluda. Koos sealsete mun-kadega näeb Emerentia ilmutust, mida niiDenemarken kui ka Dorlandus üksikasjali-kult kirjeldavad: Emerentiast võrsub taim,mille varreks on Anna, õieks Neitsi Maarjaning viljaks Kristus. Alljärgnevalt on väljatoodud tekstilõigud Petrus Dorlanduse ja Janvan Denemarkeni Anna-legendidest.

�Selle rusutusega läks Emerentia Karmelimäe juurde ja andis pühadele isadele teadaoma mure, ja [ütles] et tema ülimaks soovikson püsida igavesti puhtuses ja palus, et nadpeaksid Jumalaga nõu ja küsiksid [Jumalalt]alandlikult, mis on tema tahtmine.

Isad olid palves, et saada teada, mis onJumala tahe Emerentia suhtes; kolme neistülendati vaimus ja nad nägid kõrget ilusatpuud, millest võrsus kaks võsu.

Sellelt mehelt sai Emerentia kandma vil-ja, ja sünnitas armsa tütre, Anna nimeks, mismeie keeli tähendab �Jumala arm�. See onpüha ja auväärne Anna, kes tõi meile puhtaõie, Maarja, millisest õiest sündis meie hea-oluks õnnis vili Xti Jhs [= Jeesus Kristus].�

Petrus Dorlandus �Leven van Sint Anna�(1493).31

Dorlanduse tekstist selgub veel, et lisaks Kris-tusele on selle kolmeharulise puu viljadekska Ristija Johannes ja piiskop Servatius. Janvan Denemarkeni legendi visiooni kirjeldusjutustab aga Emerentiast välja kasvavast puust,

mille ainsaks viljaks on Kristus, maailmavalitseja.

�Õis on abielu hea tahe, mis peab olema täi-de saadetud neitsis Emerentias, puu võsutähendab tütart, kes abieluseisuses olevast Eme-rentiast saab sündima ja keda saab nimetata-ma Annaks. Võsu küljes olev õis tähistabNeitsi Maarjat. Ja teine meelepärane vili,mida puu küljes nägite, märgib Jeesus Kris-tust, maailma hoidjat.�

Jan van Denemarken �Die historie, dieghetiden ende die exempelen van der hey-ligher vrouwen sint Annen� (1486).32

Tallinna Püha hõimkonna altariretaabli esi-mese maalitahvli ikonograafia vastab pildi-liselt peaaegu üksüheselt nendele tekstidele.Võrreldes kahte legendikirjeldust Tallinnaretaabli Emerentia visiooniga, võib öelda, etilmselt on aluseks olnud Jan van Denemar-keni tekst. Maali esiplaanil kasvab Emeren-tiast välja taim, mille õiest sirgub välja vili,Kristus Maailma valitseja. Seda kõike tun-nistavad kolm Karmeli mäe munka. Dorlan-dus räägib aga mitmeharulisest puust, mislisaks Annast alguse saavale oksale kannabka võrset tema õe pereliiniga.

Teised samaaegsed ja hilisemad Anna vi-ta�d kirjeldavad seda legendi erinevalt.33 Li-saks eespool nimetatud Emerentia visiooni

30 A. Dörfler-Dierken, Die Verehrung der heiligenAnna in Spätmittelalter und früher Neuzeit, lk. 269.31 L. Willems, Pieter Doorlant en Zijne twee levensvan Sint Anna. � Tijdschrift voor boek- en biblio-theekwezen 1910, Jg. 8, lk. 6�7. Alljärgnevate tõlge-te eest tänan Vahur Aabramsit.32 T. Brandenbarg, Jan van Denemarken en PieterDorlant over de Maagschap van de heilige moederAnna. Een vergelijkende studie. � Ons Geestelijk Erf1989, Jg. 63 (2�4), lk. 212�214.33 T. Brandenbarg, Heilig familieleven, lk. 55, 93�94. Siinkohal võiks nimetada Wouter Bori, JohannesOudewateri ja anonüümse Madalmaade frantsisklaseAnna-legende.


kujutustüübile34 on säilinud näiteid ka sellestseeni erinevatest ikonograafilistest tüüpi-dest, mis tuginevad teistele legenditekstide-le35. Emerentia visiooni on üksikasjalikultkirjeldatud ka Tallinna Linnaarhiivis säilita-tavas trükises �Legenda sanctissime matroneanne genitricis virginis marie matris: et hiesucristi auie�, mille üheks eeskujuks on peetudPetrus Dorlanduse legendi.36 Kuid Denemar-keni ja Dorlanduse tekstiga võrreldes on sealerinevusi: leiame küll Karmeli mäe kui te-gevuspaiga ning Emerentiaga koos on mai-nitud Karmeli prohvetijüngreid, kuid karme-liitidena neid ei nimetata. Võimalik, et frant-sisklasest autor on jätnud selle teadlikult mai-nimata.37

Praeguse uurimisseisu juures võib väita,et Tallinna Püha hõimkonna esimese maali-tahvli ikonograafia eeskujuks on olnud üksMadalmaade hiliskeskaegsetest Püha Annalegendidest ning kõige tõenäolisemalt Janvan Denemarkeni �Die historie, die ghetidenende die exempelen van der heyligher vrou-wen sint Annen�. Kuid et esimese maalitahvliraami servas paiknenud ladinakeelne tekst ontänaseks loetamatu, on seda võimatu üheseltväita.

Järgnevatel Tallinna Püha hõimkonna al-tariretaabli tiibadel näeme stseene Emerentianing Anna elust. Kuivõrd täpselt siin on jär-gitud hiliskeskaegseid Püha Anna legende,on raske öelda. Esiteks on tegemist enamtuntud stseenidega ning teiseks ei aita meidsiin ka ladinakeelsed tekstifragmendid. Kui-gi suur osa neist on suhteliselt hästi loeta-vad, ei ole mul õnnestunud leida nendeleinskriptsioonidele vastavat legenditeksti.38

Seega saab maaliraamidel paiknevaid tekstekäsitleda kui �pealkirju�, mis aitavad tõlgen-dada pildi ikonograafiat.

Emerentia kuulutusele järgneval teisel al-taritiival näeme stseeni nurgavoodis naisest,mille all olev tekst ütleb meile, et tegemist

on Püha Anna sünniga. Voodibaldahhiini ko-hal seisab tekst: �Taaveti kojas....�39 Voodislamab Anna ema Emerentia, keda ümbritse-vad nurganaised, üks neist ulatab Emeren-tiale väikese lapsukese, Anna. Anna sünd onkeskaegses kunstis suhteliselt harvaesinevteema, kuid oma pilditüübilt järgib ta nn.pühakute sündide kujutusskeemi. Peastsee-

34 Emerentia visiooni pilditüübi, millel Kristuseemapoolset suguvõsa on esitatud taimena, eeskujuksvõib pidada Jesse juurt, mis kajastab Jeesuseisapoolset liini: P. Sheingorn, The Holy Kinship: TheAscendency of Matriliny in Sacred Genealogy of theFifteenth Century. � Thought: A Review of Cultureand Idea 1989, vol. 64, nr. 254, lk. 270.35 Emerentia on kujutatud kas üksinda või kooskarmeliitidega seismas ning ilmutuses nähtud puud(ka lopsakat taime või Neitsi Maarjat koos Kristus-lapsega) näeme taevasse tõstetuna aupaistes või onpuu asemel kujutatud ainult ilmutuse edastajat inglit:C. Schaden, Die Antwerpener Schnitzaltäre imehemaligen Dekanat Zülpich. Köln: SH-Verlag, 2000,lk. 171�172. Kempeni Püha Martini kiriku Annaretaablil on kujutatud stseeni Emerentia visioonist,kus ta seisab koos kahe karmeliidi mungaga puu allning puuvõras seisab neile ilmutust toov ingel.Christoph Schaden viitab siin eeskujuks olnudWouter Bori Anna-legendi Emerentia visioonile.Emerentia visiooni, mis järgib kirjeldatud ikono-graafilist tüüpi, näeme veel Maini-äärse FrankfurdiAnna vennaskonna retaablil (tellitud Frankfurdikarmeliitide kloostrisse, asub praegu Frankfurdiajaloomuuseumis), Dortmundi Peetri kiriku retaablil,Brugge Sint-Salvatorskathedraal�is asuval Emerentiaja Anna elu kujutaval maalil.36 A. Dörfler-Dierken, Die Verehrung der heiligenAnna in Spätmittelalter und früher Neuzeit, lk. 293.37 A. Dörfler-Dierken, Die Verehrung der heiligenAnna in Spätmittelalter und früher Neuzeit, lk. 175.38 Nii Denemarkeni, Dorlanduse kui ka teiste auto-rite Püha Anna legendide täistekste ei ole minu teadapublitseeritud ning võrreldud on üksnes erinevateAnna-legendide alguspeatükke või osi. Samuti onenamik minu käsutuses olevate legendide osalisipublitseeringuid vanaflaamikeelsed ning ladinakeel-seid täistekste ei ole mul õnnestunud kasutada.39 Pärinemist Taaveti poolt on mainitud ka Dene-markeni Püha Anna legendis seoses Neitsi Maarjapõlvnemisega, vt. T. Brandenbarg, Heilig familie-leven, lk. 51: ende van den geslachten davids.

Merike Koppel46

ni tagaplaanil on näha väikest kabeli või ki-riku sisevaadet, kus preester õnnistab naistja meest. Tegemist võiks olla Emerentia jaStolanuse kihlusega.

Kolmandal altaritiival on ilmselt kujuta-tud kas abielu- või kihlusstseeni � Anna jaJoakimi paaripanemist tunnistavad Emeren-tia ja Stolanus ning noorpaari õnnistab kes-kel altari ees seisev preester.

Neljanda maalitahvli esiplaanil jagavadAnna ja Joakim kerjustele almuseid. Tagaplaa-ni vasakpoolsel väikesel stseenil soovivadAnna ja Joakim teha templile annetust, kuidet nad on lastetud (mis juudi traditsiooni ko-haselt oli patt), siis lükkab preester nende an-nid tagasi. Parempoolsel stseenil istub Annaüksinda raamatut lugedes. See kujutab tõenäo-liselt modifitseeritud motiivi Anna kuulutu-sest, mida võiks nimetada �Anna üksinduses�.Anna kuulutuse kujutamine oli keskajal suh-teliselt harvaesinev. Neitsi Maarja vanemaidkujutavates pilditsüklites eelistati selle stsee-ni asemel Joakimi kuulutust või Joakimit ük-sinduses. Siiski on Anna kuulutusest säilinudüksikuid pilte, mis reeglina järgivad Maarjakuulutuse pilditüüpi, kus tavaliselt oli kuju-tatud ka ingel.40 Tallinna pildil kuulutust toovingel puudub ning üksinda kurbuses istuv An-na palvetab. Raamat tema süles vihjab NeitsiMaarja ja Kristuse sünni prohvetlikule ette-kuulutusele41 ning rõhutab samas palvet jameditatsiooni. Kui Anna ja Joakimi templi-ohver tagasi lükati, põgenes Joakim üksindakõrbesse, Anna jäi teda õnnetuna ootama.Talle ilmutas end ingel, kes tõi rõõmusõnu-mi, et aastaid lastetu olnud paar saab lõpukstütre. Rõõmsat teadet kuulnud Anna ruttasJoakimit otsima ning nende kohtumisel Kuld-värava all toimus Maarja imeline eostamine.Tallinna retaabli tiival kujutatud väike stseenüksiku Annaga, kes hoiab põlvedel raamatut,viitab eespool kirjeldatud kronoloogiliselt järg-nevatele sündmustele.

Seega on Tallinna Püha hõimkonna alta-riretaabli tiibadel kujutatud lugusid Püha An-na elust, mille juhatab sisse tema ema Eme-rentia ettekuulutus Karmeli mäel. Teisel janeljandal pildil on peastseenile lisatud taga-plaanile paigutatud väiksemad lood. Krono-loogiliselt on esitatud järgmised stseenid:Emerentia visioon, Emerentia ja Stolanusekihlus, Anna sünd, Anna ja Joakimi abielu,Anna ja Joakim vaestele almuseid jagamas,Anna ja Joakimi templiohvri tagasilükkami-ne ja Anna üksinduses.

Altaritiibade sisekülgede maalingud ningkorpuse pealdise väikesed tiivad on tänasekstäielikult ülemaalingutega kaetud. Kui re-taabli alumiste tiibade väliskülgedel oli Annalugu, siis sisemisel poolel oleks pidanud esi-tatama kronoloogiliselt järgnevaid stseeneAnna, Neitsi Maarja ja/või Kristuse elust.Lõuna-Madalmaade nikerdaltarite puhul olitavapärane jutustavate stseenide esitaminealtaritiibade sisekülgedel, ikoonilisi pühaku-figuure või sümboolseid stseene42 võidi ku-jutada kas alumiste tiibade väliskülgedel või

40 G. Schiller, Ikonographie der christlichen Kunst.Bd. 4, 2. Maria. Gütersloh: Mohn, 1980, lk. 57�61.41 Avatud raamat kui viide kuulutusele Püha Annatkujutavatel teostel: V. Nixon, Mary�s Mother: SaintAnne in Late Medieval Europe. University Park:Pennsylvania State University Press, 2004, lk. 139.42 H. Belting, Das Bild und sein Publikum imMittelalter. Form und Funktion früher Bildtafeln derPassion. Berlin: Mann, 1981, lk. 70. Kultuslik ehkikooniline pilt ei jutusta lugu (historia), vaidrepresenteerib kujutatavat isikut (imago), s.t. Kristusevõi pühaku kujutist: L. F. Jacobs, Early Netherland-ish Carved Altarpieces, 1380�1550: Medieval Tastesand Mass Marketing. Cambridge, New York:Cambridge University Press, 1998, lk. 42�43.Sümboolsete stseenide all mõeldakse reeglinasuuremaid kompositsioone, mis ei jutusta lugu egarepresenteeri ühte kindlat tegelast, vaid sümboliseeri-vad mingit teemat ja ideed. Selliste teemade seas olidhiliskeskajal populaarsed Püha hõimkond, Anna Selb-tritt (Püha Anna koos Neitsi Maarja ja Kristuslapse-ga), Maarja kroonimine, Jesse puu.


väikestel pealmiku tiibadel.43

Retaabli alumiste tiibade sisekülgi katabpraegu rohekassinine maalikiht, mis pärineb20. sajandi alguses läbi viidud restaureeri-mistööde ajast. Selle all aga asub helesininetõenäoliselt temperavärvi kiht, mille alla oma-korda jäävad fragmendid originaalmaali- jalakikihist. Helesinine maalikiht kattis täieli-kult originaalmaalingud ning pidi pärinemavahemikust 17.�19. sajand. Lakikihil, hele-sinise temperavärvi all on aga näha tahma-jälgi.44 1864. aasta suvistepühade ajal lõivälk Jüri kirikusse ning altariretaabel sai vi-ga.45 Põlengu ulatusest ning konkreetsemaltaltariretaabli kahjustustest otseseid andmeidei ole. Mainitud on nii altarikapi ühe küljetiibade põlemine kui ka skulptuuride hävi-mine.46 Kas altaritiibade lakikihil olevad tah-mumisjäljed viitavad otseselt 1864. aas-ta põlengule, on raske üheselt väita. Kuidpõlengu kahjustused seletaksid nii tiibadeülevärvimise kui ka suured kaod originaal-maalingus. Siit võiks järeldada, et enne1864. aasta põlengut olid retaabli alumistetiibade originaalmaalingud vähemalt osali-selt säilinud. See põhjendaks ka tiibade üle-võõpamise ühe värvitooniga, mis ei ole oma-ne 16.�17. sajandi praktikale � sellel perioo-dil oleks tiibadele kantud uued figuraalsedmaalingud või tekstid � ning välistaks nen-de tööde paigutamise 18. sajandisse.47

Püha hõimkond Flandriahiliskeskaegsetel nikerdaltaritelTallinna Püha hõimkonna altariretaabel onoma vormitüübilt traditsiooniline Lõuna-Ma-dalmaade nikerdaltar. Põhikeskustena Ant-werpenis ja Brüsselis valmistatud Flandriakappaltareid on tänaseni säilinud üle kolme-saja.48 Lõuna-Madalmaade nikerdaltarite ise-loomulikeks joonteks on altariretaablite stan-dardiseeritud vorm, Flandria linnade gildi-regulatsioonide poolt ettenähtud retaablite

märgistamissüsteem, suunatus välismaisteleostjatele (ligi 75% tänaseni säilinud Fland-ria kappaltaritest asuvad väljaspool praegustBelgiat) ja korduvad pildiprogrammid. Vii-maste puhul eelistati kristoloogilise ja ma-rioloogilise sisuga teemasid. Lisaks tellitudtöödele valmistati Antwerpenis ja Brüsseliskappaltareid ka vabale turule, mis eristabneid tavast, et keskaegse kunsti puhul onreeglina tegemist tellimustöödega. Lõuna-Madalmaade nikerdaltarite käsitlemisel onproblemaatiliseks atributsiooni- ja stiilikü-simused. Nende teoste puhul ei ole tegemistühele töökojale omistatavate töödega, vaidgildiregulatsioonidega reglementeeritud koos-tööga erinevate töökodade ja meistrite vahel.

Hiliskeskaegsete Lõuna-Madalmaade ni-kerdaltarite üheks omaseks jooneks on narra-tiivsus, s.t. kronoloogiliselt esitatuna kuju-tati jutustavaid stseene Kristuse, Neitsi Maar-ja või erinevate pühakute elust.49 Narratiiv-

43 L. F. Jacobs, Early Netherlandish CarvedAltarpieces, lk. 38�53.44 A. Nurkse, Wings of the Altar of the HolyKindred (or the Brussels Altar), lk. 112�114.45 Eesti Ajalooarhiiv (EAA), f. 1213, n. 1, s. 28, l. 5p.46 Hansen peab tiivamaalingute äärmiselt kehvaseisukorra põhjuseks tulekahju Jüri kirikus: G. vonHansen, Die Sammlungen inländischer Alterthümer...,lk. 74. Välgu tekitatud tulekahjus olevat hävinud osaaltarikapi korpuse figuure: E. von Nottbeck,W. Neumann, Geschichte und Kunstdenkmäler derStadt Reval. Bd. II. Reval: Franz Kluge, 1904, lk. 213.47 Kahjuks ei ole mul õnnestunud leida retaablitiibade sisekülgede originaalmaalingute kohta eiarhiiviallikaid ega kirjeldusi ning on raske oletada,mida seal algselt kujutati.48 Flandria nikerdaltarite kohta vt. L. F. Jacobs,Early Netherlandish Carved Altarpieces, lk. 1�32.49 K. Woods, The Netherlandish Carved AltarpieceC. 1500: Type and Function. � The Altarpiece in theRenaissance. Eds. P. Humfrey, M. Kemp. Cambridge:Cambridge University Press, 1990, lk. 86. Lõuna-Madalmaade nikerdaltarite narratiivsuse põhjenduseson välja toodud see, et erinevalt saksa traditsioonistei hoitud altarikappides reliikviaid või sakramenti. See-tõttu kandus raskuspunkt kujutatu didaktilisusele, misomakorda väljendus jutustavate stseenide kujutamises.

Merike Koppel48

1.Tallinna Püha hõimkonna altariretaabelNiguliste muuseum, Eesti KunstimuuseumStanislav Stepa�ko foto


2.Emerentia visioon Karmeli mäelTallinna Püha hõimkonna altariretaabelNiguliste muuseum, Eesti KunstimuuseumStanislav Stepa�ko foto

Merike Koppel50

3.Anna sündTallinna Püha hõimkonna altariretaabelNiguliste muuseum, Eesti KunstimuuseumStanislav Stepa�ko foto


4.Anna ja Joakimi kihlusTallinna Püha hõimkonna altariretaabelNiguliste muuseum, Eesti KunstimuuseumStanislav Stepa�ko foto

Merike Koppel52

5.Anna ja Joakim jagavad vaestele almuseidTallinna Püha hõimkonna altariretaabelNiguliste muuseum, Eesti KunstimuuseumStanislav Stepa�ko foto


6.Emerentia visioon Karmeli mäelVorsti Püha hõimkonna altariretaabelVorsti Püha Dionysiuse kirik, Belgia© IRPA-KIK

Merike Koppel54

7.Tallinna Püha hõimkonna altariretaabelAlgsete figuuride paiknemisjäljed korpuse tagaseinasNiguliste muuseum, Eesti KunstimuuseumIlmar Jõudvaldi foto


8.Tallinna Püha hõimkonna altariretaabelAlgsete figuuride paiknemisjäljed pealdise tagaseinasNiguliste muuseum, Eesti KunstimuuseumIlmar Jõudvaldi foto

Merike Koppel56

9.Lubomia Püha hõimkonna altariretaabelMaini-äärse Frankfurdi toomkirik, Saksamaa


10.Tallinna Püha hõimkonna altariretaabelAlgse pildiprogrammi rekonstruktsioonikatseAutori joonis

Merike Koppel58

sed pildiprogrammid olid enamasti lihtsad japopulariseerivad ning kajastasid jutustavaslaadis kõigile arusaadavaid teemasid.50 15.�16. sajandi vahetusel valminud Lõuna-Ma-dalmaade kappaltaritest vaid ühel viiendikulon peamise stseenina kujutatud mittenarra-tiivseid motiive ning Flandria päritolu ni-kerdaltareid, kus kogu korpuses on ainultikoonilised või sümboolsed stseenid, on vaidmõned üksikud. Erinevalt hiliskeskaegsestMadalmaade traditsioonist eelistati Itaaliasja saksakeelsetel aladel ikooniliste kujutis-tega altariretaableid.51 Ikooniliste ja süm-boolsete stseenide ja figuuridega Madalmaa-de nikerdaltarite puhul on oletatud, et val-dav osa neist olid tellimustööd. Sellele vii-tab juba nende eespool mainitud suhtelinevähesus ning samuti selliste stseenide popu-laarsus näiteks saksakeelsetel aladel.

Tallinna Püha hõimkonna altariretaabeleristub Lõuna-Madalmaade nikerdaltarite taus-tal eelkõige oma pildiprogrammi, kuid kakujutustüübi poolest. Narratiivsete stseeni-de asemel näeme korpuses Püha hõimkon-da, mis esindab nn. sümboolset pilditüüpining viitab Flandria kappaltarite produktsioo-ni kontekstis pigem tellimustööle kui vabaleturule mõeldud teosele. Lõuna-Madalmaadenikerdaltaritel on Püha hõimkond leidnudkujutamist suhteliselt harva. Tavaliselt näe-me Kristuse emapoolset sugupuud kappaltariväiksema stseenina, kus motiiv on paiguta-tud kas korpuse keskosa alumisse tsooni,predellale või sisetiivale. Saksa traditsioonisnäeme Kristuse emapoolset suguvõsa sagelikorpuse peateemana eriti nikerdatud võiskulptuuridega kaunistatud korpusega retaab-lite puhul. Flandria nikerdaltareid, kus kor-puse peamise stseenina esineb Püha hõim-kond, on tänaseni säilinud teadaolevalt allakümne. Eripäraks on see, et need kappalta-rid on mõõtmetelt suhteliselt väikesed ningenamasti on korpuses kujutatud Püha hõim-

konna keskseid liikmeid. Flandria nikerd-altareid, kus Püha hõimkonda on kujutatudsekundaarses positsioonis, on teada üle tosi-na.52 Arvestades Flandria töökodade skulp-turaalse korpusega altarikappide koguarvu,on tegemist väga väikese osaga.

Nii stiililiselt kui ka ikonograafia poolestseisab Lõuna-Madalmaade nikerdaltaritestTallinna retaablile kõige lähemal OudergemiPüha Anna kirikust pärinev Püha hõimkon-da kujutav altarikorpus, mis praegu asub Brüs-seli Kuninglikus Kunsti ja Ajaloo Muuseu-mis.53 Tegemist on suhteliselt väikese kapp-altariga, mille tiivad ei ole säilinud. Korpu-ses näeme ligi kolmekümneliikmelist Pühahõimkonda, kus kesksete troonivate naiste janende lapsukeste seas on koha leidnud niimeesliikmed kui ka kaugemad sugulased.

50 K. Woods, The Netherlandish Carved AltarpieceC. 1500, lk. 87.51 Samas on oletatud, et nn. mittenarratiivsetestseenidega retaableid on Madalmaades olnud ningtellitud algselt palju enam, kui tänaseni säilinudarvud seda näitavad, ning nende hävimist on seleta-tud sellega, et oma sisult ei sobinud nad reformat-sioonijärgsesse protestantlikku kirikuruumi: L. F. Ja-cobs, Early Netherlandish Carved Altarpieces, lk. 46.52 G. Derveaux-van Ussel, Het retabel met de�Maagschap van Sint-Anna� uit de Sint-Annakapelvan Oudergem. Brüssel: Koninklijke Musea voorKunst en Geschiedenis, 1977, lk. 89�90, 117;W. Esser, Die heilige Sippe, lk. 171�185. PealeTallinna altarikapi on Püha hõimkonda peateemanakujutatud Flandria nikerdaltaritel, mis asuvadjärgmistes kogudes: Brüsseli Kuninglik Kunsti- jaAjaloomuuseum (retaabel paiknes algselt OudergemiPüha Anna kirikus), Rheinisches LandesmuseumTrieris, Kasteel van Rossbachi erakogu, New YorgiMetropolitan Museum of Art (The CloistersCollection), Torre de Moncorvo Jumalaema kirik,Brugge Sint-Salvators-kathedraal, Vilvoordemuuseum, ja Kempeni Maarja sünni kirik. Flandriaaltariretaableid (nii maalitud kui ka nikerdatud), kusPüha hõimkonda on kujutatud kas pea- või kõrvaltee-mana, on teada veidi alla 50.53 G. Derveaux-van Ussel, Het retabel met de �Maag-schap van Sint-Anna�.


Retaabel on omistatud Brüsseli töökojalening dateeritud umbes aastasse 1500.

Teisi Tallinna retaablile nii lähedase kom-positsiooniga Püha hõimkonna kujutamisime Lõuna-Madalmaade nikerdaltarite hul-gast ei leia. Vaatamata hõimkonda peateema-na korpuses käsitlevate Lõuna-Madalmaadenikerdaltarite vähesusele tuleks silmas pida-da ka Antwerpeni ja Brüsseli retaableid, kusantud teemat on kujutatud kõrvalstseenidel.54

Neist Tallinna retaablile nii stiililiselt, ikono-graafiliselt kui ka kompositsiooniliselt onlähim Rootsis asuv Vadstena kloostrikirikualtarikapi stseen Püha hõimkonnaga,55 mispärineb 16. sajandi algusest ning on valmi-nud Brüsselis. Kolmeks jaotatud korpuse va-sakpoolses osas on kujutatud Püha hõimkon-na keskseid naisliikmeid, Püha Annat koosoma tütarde ning lapselastega. Anna ja Neit-si Maarja selja taga seisavad Joosep ja Joa-kim ning tagaplaanil veel kaks perekonda.Vadstena figuuride käsitlus ning tegelasterõivastus on väga lähedased Tallinna retaab-lile. Kuigi on raske üheselt rääkida samasttöökojast, võib oletada, et kasutatud on samumudeleid või eeskujusid.

Kuna Tallinna retaabel eristub oma korpusekompositsiooni poolest Lõuna-Madalmaadenikerdaltarite produktsioonist ning Flandriakappaltaritel on seda teemat kujutatud har-va, tuleks vaadata ka Saksa alade nikerdatudkorpusega retaableid. Tallinna altarikapi kor-puse ikonograafia ja kompositsiooni peaaeguüksüheseks vasteks on kaks tõenäoliselt Sak-sa päritolu altarikappi: Bollnäsi altariretaabelRootsis ning kappaltar, mis asub praegu Mai-ni-äärse Frankfurdi toomkirikus.

Bollnäsi kappaltarit on peetud nii Lõuna-Madalmaade kui ka Saksa meistrite tööks56,kuid suure tõenäosusega on tegemist ühesLäänemere idakalda keskuses valminud teo-sega57. Retaabli lihtne, pealdiseta korpus on

valmistatud tammest, skulptuurid pärnast.Altarikapi korpus on jaotatud kolmeks tsoo-niks: keskel istuvad troonil Neitsi Maarja jaPüha Anna (figuur pärineb 20. sajandist),nende vahel asunud Kristuslapse kuju onkaduma läinud. Naiste taga pingileenile toe-tudes seisavad neli mehefiguuri � Anna kolmabikaasat (Joakim, Saloome ja Kleofas) ningJoosep. Pingil istuvad Maarja Kleofas ja MaarjaSaloome koos lastega on paigutatud külgmis-tesse tsoonidesse, mõlema taga seisavad kaks

54 Kuigi Püha hõimkonda kujutati Madalmaadenikerdaltaritel suhteliselt harva, oli see pilditüüp vägaarmastatud Lõuna-Madalmaade maalikunstis ninghiliskeskajast on säilinud kümneid Püha hõimkondakujutavaid maalitud altariretaableid. Ühest seletustsellele erinevusele nikerdaltaritega ei ole, kuidvõimalik, et selle taga on erinevate kujutamisvahen-dite kasutamise traditsioon. Maalitud retaablid olidhiliskeskajal Madalmaades rohkem levinud (v.a.Flandria kappaltarid), kuid näiteks saksa traditsioonisolid populaarsed nikerdatud korpusega kappaltarid.55 Vadstena ja Tallinna nikerdaltarite stiililistelesarnasustele viitas esimest korda Sten Karling:S. Karling, Medeltida träskulptur i Estland, lk. 242�243. Lisaks Vadstena altarikapile tõi ta näiteks kaSträngnäsi retaabli, kuid viimasel on kujutatudväikest hõimkonda ning ka kujutustüüp on teine.56 S. Karling, Medeltida träskulptur i Estland,lk. 244�245. Karling osutab Bollnäsi retaabli suurelesarnasusele Brüsseli töökodade toodanguga ningoletab, et tegemist võiks olla Brüsselis töötanudsaksa meistriga, kelle tööd on lähedased TilmanRiemenschneideri loomingule. Aron Anderssonviitab skulptuuride sarnasusele Lõuna-Saksa meister-kondade produktsiooniga: A. Andersson, MedievalWooden Sculpture in Sweden. Vol. 3. Late MedievalSculpture. Stockholm: Almqvist & Wiksell Inter-national, 1980, lk. 219�220.57 P. Tångeberg, Holzskulptur und Altarschrein.Studien zu Form, Material und Technik. Mittel-alterliche Plastik in Schweden. München: Callwey,1989, lk. 139, 141, 188�189. Tångeberg peab Boll-näsi altarikappi väga madalmaalikuks, kuid arvab, ettegemist on ühes Läänemere idakalda saksakeelseslinnas valminud teosega; samas ei ole see kindlastivalmistatud Lübeckis. Sellele, et tegemist on Baltiku-mi või Preisi-Pommeri linnade tööga, viitavad altari-kapi konstruktsioon, materjalikasutus ja polükroomia.

Merike Koppel60

meest. Korpuse äärtesse jäävad kaks pere-konda Pühast hõimkonnast.58

Kuigi Bollnäsi ja Tallinna retaablid onvalmistatud erinevates piirkondades, hakkabsilma nende kompositsiooni ja figuuride sar-nasus. Uusi küsimusi tõstatavad Bollnäsi re-taabli tiibade maalingud, mis on omistatudmeister Michel Sittowile. Samuti on oleta-tud, et Bollnäsi kappaltar võib olla valmis-tatud Tallinnas.59

Frankfurdi toomkirikus asuv Püha hõim-konda kujutav kappaltar paiknes algselt Lu-bomia kihelkonnakirikus Sileesias (praegu-ne Lõuna-Poola). 1888. aastal ostis altarika-pi Frankfurdi toomi jaoks kunstikoguja ErnstF. A. Münzenberger.60 Altarikappi peeti va-rem Brüsseli tööks, kuid 1990. aastatel läbiviidud restaureerimistööde käigus ei leitudühtegi sellele viitavat märki ning varasematribueering on seatud küsimärgi alla.61 Re-taabli figuurikäsitlus lubab arvata, et tege-mist ei ole Flandria tööga, pigem on altari-kapp saksa päritolu.62

Kuigi retaablit on osaliselt muudetud �altarikapi tiivad kuulusid algselt teise retaablijuurde, samuti on uuendatud üksikuid figuu-re63 �, torkab silma suur sarnasus Tallinnakappaltariga. Korpus on jagatud kolmekstsooniks, keskel istuvad Neitsi Maarja koosoma ema Anna ja Kristuslapsega. Äärmis-tesse jäävad istuvatena Maarja Saloome jaMaarja Kleofas koos oma lastega. Kesksegrupi � Püha Anna koos Neitsi Maarja jaKristuslapsega � selja taga seisavad neli mehe-figuuri, kummagi külgmise Maarja selja tagaaga kaks meest. Korpuse mõlemal serval onkujutatud perekondi Pühast hõimkonnast ningnende ees seisavad inglid. Kappaltari korpustkroonib pealdis, milles paiknevad troonivaJumal-Isa ning teda flankeerivate inglite fi-guurid.64

Tallinna Püha hõimkonna altari-retaabli korpuse rekonstruktsioonTallinna Püha hõimkonna altariretaabli too-misel 1985. aastal Niguliste muuseum-kont-serdisaali ekspositsiooni võeti kappaltari pu-hastamiseks ja korrastustöödeks välja seal-sed skulptuurid. Lisaks skulptuuridele ja maa-lingutele pildistati ka lahti võetud korpuseseinapindu ning konstruktsioone.65 Fotodelnäha olevate jälgede ning figuuride praegu-

58 R. Rothind, Konserveringsrapport. Altarskåpetmed den heliga släkten. Bollnäs kyrka, Hälsingland.Jämtlands läns museum, 1985. Käsikiri Antikvarisk-topografiska arkivet, Stockholm.59 I. Björkman-Berglund, Det stora altarskåpet iBollnäs � ett verk av Michel Sittow? � Konsthistorisktidskrift 1981, Vol. 50 (3), lk. 105�118. Sittowi töödekõrval on tema peamiseks võrdlusmaterjaliksTallinna Kannatusaltari tiivamaalingud.60 E. de Weerth, Die Ausstattung des FrankfurterDomes. Frankfurt am Main: Kramer, 1999, lk. 107.61 E. de Weerth, Die Ausstattung des FrankfurterDomes, lk. 105�107.62 Minu esialgne arvamus toetub praegu Frankfurdiretaabli võrdlusele nii Tallinna kui ka teiste flaaminikerdaltaritega.63 S. Silbernagel, Die Neugestaltung gotischerAltäre im 19. Jhdt. für die Ausstattung des Frank-furter Doms unter dem Stadtpfarrer E. F. A. Mün-zenberg. Dargestellt am Beispiel des Sippenaltars.Diplomarbeit angefertigt an der FachhochschuleKöln. Fachbereich Restaurierung und Konservierungvon Kunst und Kulturgut. Köln, 1992, lk. 50�51, 81.Nii keskel seisev Kristuslaps kui ka kolm korpusening üks pealdise inglifiguuridest on pärit 19. sajan-dist. Vaatamata nendele üksikutele uutele kujudele onaltarikapp säilinud oma algses ikonograafias.64 Kuigi tööd on valminud Euroopa eri kohtades,lubavad sarnasused eeldada, et kasutatud on vähemaltsamu eeskujusid; kas siis graafikat, joonistusi, manu-skripti või tahvelmaali. Keeruliseks teeb ühise eeskujuotsimise see, et meisterkondade poolt kasutatud ees-kujud on tänaseni säilinud väga fragmentaarselt. Oma-ette küsimus on, millist mõju erinevad kujutamisva-hendid üksteisele avaldasid ning kuidas ja mille kaudulevisid erinevad motiivid regioonide vahel.65 Eesti Kunstimuuseumi arhiiv, f. 25, n. 1, s. 3,l. 194�203, Brüsseli ehk Püha hõimkonna altari restau-reerimisfotod 1985.


se paiknemise analüüs aitab osaliselt rekonst-rueerida võimalikud originaalfiguuride asu-kohad. Retaabli kasti tagaseinas on figuuri-de eemaldamisel näha nii endiste kui ka prae-guste kujude kinnituskohti ning polükroo-miata alasid. Kuigi retaablit on eri sajanditelkorduvalt üle värvitud ning 20. sajandi al-guses kullati üle nii altarikapi korpus kui fi-guurid, on kujude taha jääv seinapind polü-kroomiata ning nähtavad on algsete figuuri-de paiknemiskohad.

Kolmeks jaotatud korpuse keskel troo-nivad aukohal originaalfiguuridena NeitsiMaarja ning tema ema Anna. Kahe naisefi-guuri vahel pingil on kuldamata ning nae-lajälgedega ala. Algselt on seal seisnud Kris-tuslapse kuju, mis Madalmaade traditsioo-nist lähtudes kandis tõenäoliselt seljas tuu-nikat. Tõenäoliselt on Kristuslaps kadumaläinud varasematel sajanditel, sest juba 19.sajandi teisest poolest pärinevates kirjutis-tes seda ei mainita. Püha Anna vasak käsion saanud vigastada, kuid tõenäoliselt hoi-dis ta käes viinamarjakobarat või pirni.66

Maarja Kleofas ja Maarja Saloome koos väi-kese Jaakobus Vanemaga asuvad oma alg-setel kohtadel, esialgsest kompositsioonistpuuduvad nende ülejäänud pojad � evange-list Johannes, Jaakobus Noorem, Siimon,Juudas Tadeus ja Joosep.

Püha Anna ja Neitsi Maarja selja taga sei-savad pingirinnatisele toetudes kolm mehe-figuuri. Figuuride alla jäävalt korpuse sei-nalt on tapiaukude ning polükroomiata koh-tade järgi võimalik välja lugeda esialgsetefiguuride paiknemiskohad. Kullatiseta aladon suuruselt parajad, et jääda nelja poolfi-guuri alla. Neljal kuldamata alal on väga hästinäha ka kinnitusaugud. Jäljed Püha Anna jaNeitsi Maarja selja taga ning võrdlus Bollnäsija Frankfurdi altarikappidega lubavad väita,et algselt seisid seal neli meest: Püha hõim-konna ikonograafiast lähtuvalt Anna kolm

abikaasat � Joakim, Kleofas ja Saloome �ning Maarja mees Joosep.

Keerulisem on analüüsida korpuse taga-seina külgmiste osade jälgi. Parempoolsesääres on suur kullatiseta ala, kus on näha kaüksikuid kinnituskohti, mis on kahjuks fo-tolt raskesti loetavad. Sama probleem on kakorpuse vasakpoolse osaga, kuid siinsete jäl-gede alusel võib oletada, et praeguste apost-lifiguuride Peetruse ja Andrease asemel paik-nes algselt vähemalt kolm figuuri. Arvesta-des nii võrdlusmaterjali, jälgi korpuses kuika retaabli suurust, võib arvata, et NeitsiMaarja õdede selja taga seisid nende abikaa-sade figuurid. Korpuse äärtesse mahuksidveel perekonnad Pühast hõimkonnast. Justviimaste puhul on suhteliselt keeruline ühe-selt väita, kellega on tegemist. Kuid võiboletada, et seal seisis Anna täditütar Eliisa-bet koos oma abikaasa Sakariase ning pojaRistija Johannesega. Korpuse teises servasasusid suguvõsa samasse liini kuuluvad Eliudja Memelia koos väikese piiskop Servatiu-sega. Käsitledes Tallinna retaabli korpuseikonograafiat Madalmaade Püha Anna legen-dide taustal, tundub tõenäoline, et korpusekülgedel kujutati just Ristija Johannest japiiskop Servatiust koos vanematega. Nii De-nemarken kui ka Dorlandus nimetavad neidPüha hõimkonna sugupuu loetelus selle suureperekonna viimasteks liikmeteks.67

Altariretaabli korpuse pealdises paiknebpraegu 17. sajandist pärinev Kolgata gruppkoos kõrvaltegelastega. Arvukad figuuridkatavad pealmiku tagaseina, kuid kui kujud

66 G. Derveaux-van Ussel, Het retabel met de �Maag-schap van Sint-Anna��, lk. 67�97; J. Sander, Nie-derländische Gemälde im Städel, 1400�1550. Mainzam Rhein: Philipp von Zabern, 2002, lk. 209. Viina-marjakobar viitab siin Kristuse passioonile ja armu-lauasakramendile, pirn paradiisiaiaviljana pattulange-misele ja lunastusele.67 T. Brandenbarg, Jan van Denemarken en PieterDorlant, lk. 212�214.

Merike Koppel62

välja võtta, tulevad nähtavale jäljed algsetefiguuride paiknemisest. Kuldamata osa ningkinnitusjäljed lubavad oletada, et pealdisetagaseinas on olnud üks suurem figuur ningmõlemal pool teda vähemalt kaks väiksemat.Frankfurdi toomkiriku retaablil paikneb pea-liskapis trooniv Jumal-Isa tema kõrval seis-vate ja musitseerivate inglitega. Samamoodion lahendatud Oudergemi retaabli korpus,kus Jumal-Isa on paigutatud Kristuslapsekohale. Nii jälgede kui ka võrdleva näite alu-sel võiks Tallinna retaabli puhul oletada sa-ma: algselt paiknes seal Jumal-Isa koos ing-litega. Kuid kas antud stseen oleks tavalinePüha hõimkonna ikonograafia taustal? Pühahõimkonda kujutavaid pilte on hiliskeskajastsäilinud kümneid ja kümneid ning sageli näe-me kolmikgrupi Püha Anna, Neitsi Maarjaja Kristuslapse kohal kas Jumal-Isa üksindavõi koos Püha Vaimuga tuvi kujul.68 Taeva-ne kolmainsus on reeglina paigutatud maisekolmainsuse kohale. Tallinna retaablil moo-dustavad taevane ja maine kolmainsus tagur-pidi T-kujulise kompositsiooni, järgides kaaltarikapi korpuse kuju. Nii on retaablil ku-jutatud Kristuse maine ja taevane pool.

Kuigi Tallinna Püha hõimkonna altarire-taabel järgib Lõuna-Madalmaade nikerdal-tarite traditsioonilist vormitüüpi, eristub tanendest oma pildiprogrammi ning korpusekompositsiooni ja figuuride kujutustüübipoolest. Püha hõimkonda on siin kujutatudstaatilise ning kompositsiooniliselt monu-mentaalsena, mis on pigem omane selle pe-rioodi Saksa kappaltaritele. Selle põhjuseksvõib olla nii Püha hõimkonna pilditüüp, kuidvõimalik, et ka kasutatud eeskujud või telli-ja soov. Tõenäoliselt oli kogu altariretaablialgne pildiprogramm pühendatud Püha Annaelule ja tema perekonnale. Retaabli tiibadelkujutatud stseenid Emerentia ja Anna eluston hiliskeskaegses kunstis harva esinevad.Ilmselt on nende aluseks Madalmaade Püha

Anna legendid ning alumiste tiibade välis-külgede säilinud maalingud lubavad arvata,et eeskujuks on olnud Jan van DenemarkeniAnna vita.

Oma ikonograafiliselt programmilt on meiealtarikapile lähedased vaid üksikud hiliskesk-aegsed altariretaablid ning nende puhul võibkindlalt väita, et tegemist on tellitud tööde-ga. Siinkohal pean ma silmas retaableid, mil-le pildiprogrammis on kujutatud vähemaltkolme Tallinna retaablil näha olevat stseeni(sh. Püha hõimkond). Kõik need tööd onLõuna-Madalmaade päritolu ning dateeritud16. sajandi esimesse poolde. Samuti on nen-de eeskujudeks peetud erinevaid Madalmaa-de Anna legende.69

68 J. Emminghaus, Anna Selbtritt. � Lexikon derchristlichen Ikonographie. Hrsg. E. Kirschbaum.Bd. 5. Freiburg im Breisgau: Herder, 1973, lk. 188.69 Püha hõimkonda ning stseene Emerentia ja Annaelust näeme järgnevatel retaablitel: (1) KempeniMaarja sünni kirikus asuv sealse Püha Anna vennas-konna poolt 1513. aastal Antwerpeni meistri Adrianvan Overbecki töökojast tellitud retaabel, mille ees-kujuks on peetud Wouter Bori Anna vita�t; (2) Frank-furdi Anna vennaskonna tellitud 16-tahvliline retaabelFrankfurdi karmeliitide kirikus (kujutab stseene Annaja Emerentia elust, karmeliitide ordu ajaloost ningPüha Collette�i ja Püha Birgitta ilmutustest); (3) Dort-mundi Peetri kirikus asuv Dortmundi frantsisklastekloostrisse Antwerpenist Adrian van Overbecke töö-kojast tellitud retaabel; (4) Brugge Sint-Salvatorskathe-draal�i maal stseenidega Emerentia ja Anna elust; (5)Vorsti benediktlaste kloostri retaabel, mis valmis JanII van Coninxloo töökojas (sama meistri töökojalevõi õpilasele on omistatud Emerentia visiooni kujutavstseen Vorsti Püha Dionysose kiriku altariretaablil).Siia lisandub veel anonüümse Püha Goedele meistriretaabel Pariisi Faculté de Médecine�is: G. Hoffmann,Der Annenaltar des Adrian van Overbeck in Kempen.Legende und Ikonographie in vorreformatorischerZeit. � Annalen des historischen Vereins für den Nie-derrhein 1995, nr. 198, lk. 89�109; T. Brandenbarg,Heilig familieleven, lk. 132�140; W. Esser, Die heiligeSippe, lk. 174; P. Vanaise, Jan II van Coninxloo. Hetveelluik van Vorst en de Benedictusluiken van Brussel.Kunsthistorische studie. � Bulletin de L�Institut royaldu patrimoine artistique XII, 1970, lk. 116.


Mitmestseenilistest Anna-legende kujuta-vatest altarikappidest on enamik maalitudretaablid või pildid, vaid kahe puhul on te-gemist nikerdatud korpusega kappaltaritega,mis on valminud Antwerpenis. Brüsseli ni-kerdaltareid, kus oleks kujutatud Tallinnaretaabli tiivamaalingutel olevaid teemasid,mulle teada ei ole. Samuti ei näe Madalmaa-de Anna-legendidele tuginevaid narratiivseidstseene näiteks Saksa alade hiliskeskaegseskunstis.70 Sellise ikonograafiaga retaableidon küll säilinud ka Saksamaal, kuid need ontellitud Madalmaadest. Tallinna retaabli suh-teliselt harva esinev ikonograafia ning Ma-dalmaade Püha Anna legendide kasutamineeeskujuna viitab teadlikule tellijale.

Püha Annaaltarid hiliskeskaegsesTallinnasAltariretaablite ikonograafiale ning sageli katellijatele tuginedes on arvatud, et enamikkeskse stseenina Püha hõimkonda kujutanudretaableid on algselt tellitud Annale pühit-setud altaritele.71 Teadaolevalt nõuti alates14. sajandist, et altaril oleks üles seatud sel-le pühaku pilt või kuju, kellele see altar onpühendatud.72 Kui üheselt seda järgiti, onraske öelda. Samas lubab Tallinna Püha hõim-konna kappaltari ikonograafia oletada, et re-taabel oli tellitud Pühale Annale pühenda-tud altarile. Altarite pühitsuste kohta kesk-aegsel Liivimaal on tänaseni säilinud and-meid lünklikult. Meil on väga vähe teadakonkreetseid altareid kaunistanud skulp-tuuride, piltide ja retaablite kohta. TallinnaPüha hõimkonna altariretaabli algse asuko-ha ja võimalike tellijate kohta puuduvad tä-naseni säilinud allikad. Arvestades tõika, etkappaltar oli kuni 17. sajandi keskpaiganiTallinna rae omanduses, võib suhteliselt kind-lalt väita, et ilmselt pärineb see ühe Tallinnakiriku kõrvalaltarilt. 16. sajandi algusest on

Tallinna linnakirikutest teada neli Pühale An-nale pühitsetud altarit. Need olid Püha Vai-mu, Niguliste ja Oleviste kirikutes.73

Niguliste Anna altar asutati 1476. aastalmittesaksa jutluse tarbeks ja see jäi oma kunireformatsioonini eraaltariks, mille patronaa-diõigus kuulus Werne suguvõsale.74 Lisakseraannetustele toetasid altarit ka erinevadvennaskonnad.75 Kiriku põhjaküljel paikne-nud altar oli pühendatud Pühale Annale, NeitsiMaarjale ja nende suguvõsale ning sinna seatijuba altari asutamise aastal üles altariretaa-

70 Siinkohal mõtlen ma 15.�16. sajandi vahetusekunsti ning selle perioodi Anna-legende. Itaalia- jasaksakeelsete alade kunstis kohtame küll narratiiv-seid stseene Anna ja Joakimi loost, kuid siin onaluseks teised tekstid, peamiselt Jaakobuse protevan-geelium, Pseudo-Matteuse ja Maarja sünni evangee-liumid ning Jacobus de Voragine �Legenda Aurea�.71 W. Esser, Die heilige Sippe, lk. 42. PühaleAnnale olid reeglina pühitsetud kõrvalaltarid, kuidkui kirik oli pühitsetud Annale, võis ka peaaltaripühitsus olla Neitsi Maarja emale.72 E. Kofod-Hansen, Middelalderlige altertavlerstypologi. Form og funktion, specielt i Haderslev stift.� Middelalderlige altertavler i Haderslev stift. Temaerog Katalog. Red. J. Bruun, S. F. Plathe. Herning Kris-tensen, 2003, lk. 21.73 T. Kala, Tallinna raad ja katoliku kirik reformat-siooni algaastail. �Dat register der Vicarien vndpresentien wadt se don Ock van den monken�. �Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendus-teos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koost. A. And-resen. Tartu: Ajalookirjanduse Sihtasutus Kleio,2001, lk. 156�159.74 T. Kala, Tallinna hiliskeskaegne kirik enne luter-likku reformatsiooni. Magistritöö, Tartu Ülikooliajaloo osakond. Tallinn, 1996, lk. 65�66. Altari asuta-miseks eraldati väga suuri summasid ning hilisema-test allikatest selgub, et tegemist oli Niguliste kirikukõige suurema sissetulekuga altariga.75 P. Johansen, H. von zur Mühlen, Deutsch undUndeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeit-lichen Reval. Köln, Wien: Böhlau, 1973, lk. 338�339. Annetajate seas on nimetatud õllekandjate gildija Püha Ihu vennaskonda.

Merike Koppel64

bel.76 Arvestades, et nimetatud altaril oli ole-mas retaabel, tundub vähetõenäoline, et mõ-nikümmend aastat hiljem vahetataks see uuevastu. Oleviste kirikus asus kaks Annale pü-hitsetud altarit � üks �sakramendi ees� ningteine Maarja kabelis.77 Ühte nendest kahestaltarist on nimetatud juba 1482. aastal.78 Ilm-selt on siin tegemist �sakramendi ees� asu-nud altariga. Maarja kabelis olnud Anna al-tarit on mainitud 1509. aastal seoses sinnaasutatud uue vikaariaga.79 Püha Vaimu kiri-ku puhul on teada vaid Anna altari olemas-olu, seda altarit kaunistanud kujutiste kohtaandmed puuduvad.

Püha hõimkond oli oma teemalt univer-saalne, sobides nii eraannetajatele, linnapat-ritsiaadile, kogudusele, ilmikute vennaskon-dadele kui ka kleerusele. Seega on raske seos-tada antud teemaga ühte konkreetset tellija-te gruppi, kuid mingeid üldistusi on siiskivõimalik teha. Kuigi Püha hõimkond ja PühaAnna elu olid hiliskeskaegses kunstis vägapopulaarsed, on säilinud suhteliselt vähe teo-seid, kus neile on pühendatud kogu retaablipildiprogramm ning kus me näeme vähetun-tud stseene Anna ja tema vanemate Eme-rentia ja Stolanuse elust. Suurte ja keerulisepildiprogrammiga Püha Annat ja tema pere-konda kujutavate tööde taga olid reeglinateadlikud tellijad ning kõige sagedamini PühaAnna vennaskonnad.

Hiliskeskaegse vagaduse ja pühakukultu-se üheks ilminguks olid ilmikute religioos-sed vennaskonnad, millel reeglina oli omakaitsepühakust patroon. 15. sajandi Euroo-pa linnades tekkinud Püha Anna vennaskon-nad olid oma iseloomult erinevad. Kuigi ena-masti oli tegemist puhtreligioossete ilmiku-te ühingutega, võis Anna kaitse all olla kakaupmeeste, meresõitjate, kaevurite ja teisteerialade gilde.80 Liivimaa linnades olid tea-daolevalt Anna vennaskonnad nii Riias81 kuika Tallinnas ning ilmselt saame nende puhul

rääkida just ilmikute religioossetest ühendus-test. Tallinnas oli hiliskeskajal kaks Annavennaskonda � üks Toompeal, teine all-lin-nas.82 Püha Anna vennaskonda Tallinnas onnimetatud juba 1480. aastal.83 Toompeal asu-nud vennaskonda mainitakse allikates esi-mest korda 1491. aastal.84 Võimalik, et aja-liselt varem mainitud vennaskonna puhul ontegemist all-linna omaga, sest asukoht onallikates eraldi välja toodud Toompea ven-naskonda nimetades. Siinsete Anna vennas-kondade liikmete kohta otsesed andmed puu-duvad, kuid annetusi neile on teinud auväär-

76 TLA, 230-1-Bk2 I fol. 37r-38v, Tallinna raehärraReinolt van Werne aruanne Püha Anna altariasutamisest Niguliste kirikusse, 1476�1485. Tekstitranskribtsioon: T. Kala, Tallinna hiliskeskaegnekirik enne luterlikku reformatsiooni, lk. 162�165: Inde ere sunte anne[n] vnd der leue[n] Iunckvrouwenmaryen tho loue vnd to eren myt ere[n] geslechte .../Altar sal syn vp dat altar ene tafel met ene[m] votesunte an[n]en.... Ilmselt oli tegemist predellagaaltariretaabliga. 1521. aastal on mainitud NeitsiMaarja pilti või kuju Niguliste Anna altari ees:Revaler Regesten III. Testamente Revaler Bürger undEinwohner aus den Jahren 1369 bis 1851. Bearb.R. Seeberg-Elverfeldt. Göttingen: Vandenhoeck &Ruprecht, 1975, nr. 122.77 Revaler Regesten III, nr. 88, 93; T. Kala, Tallinnaraad ja katoliku kirik reformatsiooni algaastail, lk. 156.78 Revaler Regesten III, nr. 38.79 Revaler Regesten III, nr. 93.80 A. Dörfler-Dierken, VorreformatorischeBruderschaften der hl. Anna, lk. 21�22. Annavennaskondade kõrgaeg langeb 15. ja 16. sajandivahetusse ning lõviosa neist oli asutatud vahemikus1495�1515.81 H. von Bruiningk, Messe und kanonisches Stun-dengebet nach dem Brauche der Rigaschen Kirche imspäteren Mittelalter. � Mitteilungen aus dem Gebieteder Geschichte Liv-, Est- und Kurlands XIX. Riga:Kymmel, 1904, lk. 359�360. Riia Anna vennaskondaon mainitud 1526. aastal.82 L. Tiik, Tallinna gildidest ja nende kinnistuist.Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 70. Tartu, 1958,lk. 9, 11.83 Revaler Regesten III, nr. 33.84 Revaler Regesten III, nr. 54.


sed ja kõrgel positsioonil linnakodanikud.85

Tavaliselt oli gildi või vennaskonna altarpühitsetud nende kaitsepühakule86 ning alta-rikaunistusel kujutati oma kaitsepühakut (-pü-hakuid). Seega oleks mõlemal Tallinna ven-naskonnal pidanud lisaks Annale pühenda-tud altarile olema ka oma kaitsepühakut ku-jutav retaabel või altaripilt. Tõenäoliselt oliToompeal asunud Anna vennaskonna do-mitsiilkirikuks toomkirik ning neil oli too-mis ka oma altar. All-linnas asunud Annavennaskonna domitsiilkiriku ning vennas-konna altari asukoha kohta ei ole kahjuksmingeid andmeid. Kuigi testamentides onnimetatud Anna vennaskondadele tehtavaidannetusi, ei ole mainitud, millises kirikus nadkoos käisid. Kuigi kirjanduses on ilmikutevennaskondi sageli seotud kerjusmunga-ordude ning nende kloostrikirikutega, näitabtegelik materjal midagi muud. Reeglina olidAnna vennaskondade domitsiilkirikuteks lin-na kihelkonnakirikud ning enamasti paiknesseal ka vennaskonna altar.87 Lähtudes sellest,et Oleviste kirikus asus kaks Annale pühit-setud altarit, võiks oletada, et üks nendestoli Anna vennaskonna altar ning TallinnaPüha hõimkonna altariretaabli algset asukoh-ta võiks otsida just sealt. Samas ei saa välis-tada seda, et retaabli tellisid ühele Anna al-taritest kogudus, vaimulikud, mõni gild võijõukas Tallinna perekond. Kuid Tallinna Pühahõimkonna altariretaabli suhteliselt harvaesinev pildiprogramm viitaks pigem teadli-kule tellijale ning siinkohal tuleks enim kõnealla üks Tallinna Anna vennaskondadest.

Kokkuvõtteks15. sajandi lõpul on märgatav Neitsi Maarjaema Püha Anna kultuse tõus. Sellega seoseslevisid uued legendid tema elust ja imetegu-dest, mis sisaldasid ka lugusid tema vane-matest Emerentiast ja Stolanusest. PeamiseltMadalmaades ja Saksa aladel levisid 15.�16.

sajandi vahetusel kümned tekstid, mis olidaluseks uutele pilditüüpidele. Legend PühaAnna ema Emerentia ettekuulutusest Karmelimäel tugines karmeliitide ordu ajalugu sisal-davale loole ning integreeriti uutesse Annavita�desse. Madalmaade algupäraga erineva-te autorite hiliskeskaegsed Anna vita�d olid15.�16. sajandi vahetusel tuntud ka Tallin-nas ning sellele viitavad kaks säilinud legendiTallinna dominiiklaste kloostri raamatuko-gust.

1500. aasta paiku Brüsselis valminud Tal-linna Püha hõimkonna altariretaabli puhul ontegemist Flandria nikerdaltariga. Lõuna-Ma-dalmaade linnades valmistatud hiliskeskaeg-seid skulpturaalse korpusega kappaltareid ontänaseni Euroopas säilinud sadu, kuid Tal-linna kappaltar eristub nende seast oma alg-se pildiprogrammiga. Flandria nikerdalta-ritele tavapäraste Kristuse ja Maarja elu ku-jutavate jutustavate stseenide asemel näemeTallinna retaablil kesksena Püha hõimkonda� Kristuse emapoolset suguvõsa. Kuigi te-gemist on hiliskeskajal populaarse ning sa-geli kujutatud teemaga, on seda Lõuna-Ma-dalmaade nikerdaltaritel kujutatud harva. Tal-linna retaabli algsetest tiivamaalingutest ontänaseni säilinud vaid alumiste tiibade vä-

85 Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuchnebst Regesten. Bd. II, H. 1. Hrsg. F. G. von Bunge.Reval: Kluge und Ströhm, 1854, nr. 845; Liv-, Esth-und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten.Bd. II, H. 2. Hrsg. F. G. von Bunge. Reval: Klugeund Ströhm, 1855, nr. 709; Revaler Regesten III,nr. 118.86 L. Bisgaard, De glemte altre. Gildernes religiøserolle i senmiddelalderens Danmark. Odense: OdenseUniversitetsforlag, 2001, lk. 300. Samas ei olnud seealati reegliks.87 A. Dörfler-Dierken, Die Verehrung der heiligenAnna in Spätmittelalter und früher Neuzeit, lk. 86.Võimalik, et see on seotud asjaoluga, et koguduse-kirikutes oli ilmikutel altarite ja vikaariate asutami-seks suurem kaasarääkimisõigus.

Merike Koppel66

liskülgede omad, kuid osaliselt säilinud la-dinakeelsed tekstifragmendid ning võrdlushiliskeskaegsete Anna-legendide ning sama-dele tekstidele tuginevate kujutistega luba-vad arvata, et pildiprogrammi aluseks on ol-nud Jan van Denemarkeni 1486. aastal ilmu-nud �Die historie, die ghetiden ende die exem-pelen van der heyligher vrouwen sint Annen�.Tallinna Püha hõimkonna altariretaabli tii-badel on kujutatud stseene Emerentia ja PühaAnna elust: Emerentia visioon, Emerentia jaStolanuse kihlus, Anna sünd, Anna ja Joaki-mi abielu, Anna ja Joakim vaestele almuseidjagamas, Anna ja Joakimi templiohvri taga-silükkamine ning Anna üksinduses. Alumistealtaritiibade siseküljed ja ülemised tiivad ontänaseks täielikult ülemaalingutega kaetud,kuid arvatavasti oli seal kujutatud stseeneAnna, Neitsi Maarja või Kristuse elust.Altariretaabli algne pildiprogramm oli see-ga pühendatud Kristuse emapoolsele sugu-võsale ning põlvnemisele. Keskaegse Lää-ne-Euroopa kunstiproduktsiooni kontekstis onTallinna altariretaabel erandlik. Kuigi nii Ma-dalmaade (peamiselt maalitud retaablitel) kuika Saksa alade kunstis näeme arvukalt Pühahõimkonna kujutisi, on Püha Anna legendi-dele tuginevaid stseene Emerentia elust ku-jutatud väga harva ning reeglina on tegemistFlandria töödega. See viitab ka teadlikuletellijale ning nii Euroopa kui ka kohalikkuTallinna konteksti arvestades võiks arvata, ettellimuse taga seisis üks kahest Tallinnas asu-nud Püha Anna vennaskonnast ning tõenäo-liselt oli retaabel tellitud ühele Tallinna kiri-kutes asunud Püha Anna altarile.

Tallinna Püha hõimkonna kappaltari pil-diprogramm on praeguse uurimisseisu juu-res vaid osaliselt taastatav ning mitmed väl-ja pakutud lahendused jäävad lahtisteks. Eda-sises uurimises oleks oluline tiibadel säili-nud tekstifragmentide põhjalikum analüüsvõrdluses hiliskeskaegsete Anna-legendide-

ga, mis tooks suuremat selgust eeskujunakasutatud tekstide valiku ja kasutamise põh-juste kohta ning avaks enam teose ikonograa-fiat ja tähendust.


The Tallinn Holy Kinship Altarpiece:Initial pictorial programmein light of the late medieval legendsof St. AnneSummary

The Tallinn Holy Kinship altarpiece appearsin archival sources as late as 1652, when thework was �deposited� with the Tallinn mag-istracy. The retable was probably createdaround 1500, considering the dendrochrono-logical analysis of the wings. In its shape,the Holy Kinship altarpiece is a typical T-shaped Netherlandish carved altarpiece withdouble wings. The retable was made at aBrussels� workshop. This is evidenced by theBrussels quality mark � a tiny hammer �placed under the two original figures. Un-fortunately, the original location of the retableis unknown, but evidently it comes from oneof the Tallinn churches. The caisse of thealtarpiece has been preserved almost intact;however, the only original figures of the ret-able that have survived are Saint Anne, theVirgin Mary and Mary Salome with Jamesthe Great.

The congregation of Jüri Church boughtthe altarpiece from the Tallinn town councilin 1652 and, as a result of the renovation ofthe altarpiece in the mid-17th century, itsinitial pictorial programme was changed, andmost of the sculptures were replaced by newones. The caisse�s figures of the apostles andmen and the Calvary group of the retable datefrom 1652. The retable wing paintings havesurvived only fragmentarily and are partiallypainted over. The four apostles depicted onthe upper wings date back to the mid-17thcentury, and the inner sides of the lower wingshave been completely painted over. The orig-inal paintings have partially survived on theouter sides of the lower wings. The currentcondition of the retable and the pictorial pro-

gramme is mainly due to the changes andrestoration work carried out during the post-Reformation centuries.

Various questions emerge concerning theoriginal pictorial programme of the altar-piece, such as the rare iconography of thewing paintings, the kneeling Carmelite monkson the first wing and the Latin text fragmentson the frames of the lower wings. Althoughonly fragments have been preserved, it waspossible to partially transcribe and translatethe text.

Searching for the original iconography ofthe altarpiece, these aspects led to late medi-eval legends of St. Anne. At the end of the15th century, several authors from the Neth-erlands and German territories issued texts onthe life of St. Anne and her parents. Unliketexts on earlier lives, these also told the storyof St. Anne�s parents Emerentia and Stollanus.The new tales relied on the legend of theCarmelite order, connecting the establishmentof that order with the grandmother of the Vir-gin Mary, Emerentia. Later authors integratedthese texts into new vitas of Anne.

The late medieval Netherlandish St. Annelegends precisely describe Emerentia�s visionon Mount Carmel, where she learned that shewould become the progenitor of Christ�s fam-ily. According to the vision, a large tree grewout of Emerentia, a branch of which was St.Anne, the bloom was the Virgin Mary andthe fruit was Christ. The first wing of theTallinn retable shows the same story: Emer-entia asleep in the foreground, with a volup-tuous plant growing out of her, and Christstanding as Salvator Mundi in the acanthusbloom. The prophesy is being witnessed bythree kneeling Carmelite monks. The clos-est description of it is found in the 1486 textby Jan van Denemarken, Die historie, dieghetiden ende die exempelen van der heylig-her vrouwen sint Annen. The fact that this

Merike Koppel68

text was used as an example is proved by itsalmost precise correspondence with the ico-nography of the first wing of the Tallinnretable. Although Emerentia�s vision wasalso described in other legends of the life ofSt. Anne, the texts differ and this is reflectedin the pictures based on the legends. TheEmerentia vision on the Tallinn retable con-stitutes a rather rare picture type and iconog-raphy, which probably spread only in thepainting of Flanders, on the basis of latemedieval examples. Although there are someother iconographic versions, the scheme ofdepiction similar to the Tallinn picture canbe seen in two works: on the retable wing ofSt. Denis Church in Vorst (Jan II van Coninx-loo�s disciple, 1550�1560) and on the altarwing in the Lázaro Galdiano Museum (Mas-ter of St. Goedele, 1500).

Latin text fragments have survived on theframes of the Tallinn retable�s three wings.The second panel has the following text:nascitur mirabiliter mater vgi anna (�Anne,mother of the Virgin (Mary) is born miracu-lously�). The picture shows Emerentia in bed,together with the newly born Anne, and theBaldachin text reads: de davidis domo... (�inthe House of David��). In the backgroundof the main scene, a priest is blessing a cou-ple in a small room. This is probably the be-trothal of Emerentia and Stollanus. The onlyreadable fragment on the third wing is: annajoachim..., but the surviving paintings sug-gest that this might well be the betrothal ormarriage of Anne and Joachim. The frameof the fourth wing says: pauperibus templisibi distribuebant (�they are giving alms tothe temple poor�). We see Anne and Joachimin the forefront giving alms to the poor. Thereare two smaller scenes in the background:the rejection of Anne and Joachim�s templeoffering, and the Annunciation to Anne, orAnne in solitude.

The inner sides of the retable�s lowerwings and the small upper wings have beenpainted over, thus making it difficult to sayanything precise about the original picto-rial programme. However, it probably de-picted scenes from the life of St. Anne, theVirgin Mary and/or Christ.

Of the original sculptures of the altarpiece,only the female, seated figures in the fore-ground have survived. The original figuressuggest that the caisse of the altarpiece de-picted Christ�s family on his mother�s side �the Holy Kinship. The reconstruction of thepositions of the original figures relies on thetraces where the original figures used to be,and also on a comparison with other sculp-tured retables devoted to the same topic.

Compared with the South Netherlandishsculpted altarpieces, the Tallinn retable dif-fers primarily in its pictorial programme andits type. Instead of the mariological and Chris-tological narrative scenes typical of Flemishaltarpieces, we see here the Holy Kinship.This represents the �symbolic� picture typeand refers, in the context of the productionof Flemish carved altarpieces, to a commis-sioned work rather than something desig-nated for the open market. The late medi-eval Flemish carved altarpieces only rarelydepicted the Holy Kinship as the main scene� out of approximately 300 or so survivingcarved altars of the Netherlands, only abouta dozen show Christ�s family on his moth-er�s side as the main scene, and they are of adifferent composition and depiction type fromthe Tallinn altarpiece.

There are two sculpted altarpieces, pre-sumably of German origin and both compo-sitionally and iconographically resemblingthe Tallinn Holy Kinship altarpiece: the Boll-näs altarpiece in Sweden (ca 1500) and thealtarpiece of the Cathedral of Frankfurt amMain, first located in Lubomia, Silesia (ca


1500). These examples, as well as the tracesof the original figures on the altar caisse,suggest that the Tallinn altarpiece initiallydepicted the �Big Kinship�, which, in addi-tion to St. Anne, her daughters � Virgin Mary,Mary Cleophas and Mary Salome, husbands� Joachim, Cleophas and Salome, sons-in-law � Joseph, Alpheus and Zebedee, andgrandchildren � James the Great, John theApostle, James the Less, Simon, Jude Thad-deus and Joseph the Just, also showed Johnthe Baptist and Bishop Servatius with hisparents; the retable� top probably had Godthe Father with angels. The reconstructionattempt of the Tallinn retable shows that theoriginal pictorial programme of the entireretable was obviously dedicated to the HolyKinship and to the life of St. Anne.

Although the earliest archival data on theTallinn Holy Kinship altarpiece date onlyto the 17th century, the retable was prob-ably commissioned for one of Tallinn�s townchurches. The retables showing the HolyKinship as the main scene were usually com-missioned for St. Anne�s altars. The late me-dieval Tallinn had at least four altars dedi-cated to St. Anne, and the Holy Kinship al-tarpiece probably comes from one of them.St. Anne�s altars were located in the HolySpirit, St. Nicholas and St. Olaf (two in thelatter) churches. The Tallinn retable obvi-ously stood on one of these altars.

The quite rare pictorial programme of theTallinn Holy Kinship altarpiece, focusing onthe family of the Virgin Mary on her moth-er�s side and the lives of Emerentia and Anne,raises the question of who might have com-missioned the work. Few similar retableshave survived today, all of them made inFlanders, and mostly commissioned by broth-erhoods of St. Anne.

The late medieval Tallinn had two broth-erhoods of St. Anne � one on Toompea Hill

and the other downtown. Both probably con-stituted religious organisations of laymen.The altar of a guild or a brotherhood wasusually dedicated to its patron saint, who wasusually shown in the picture, sculpture oraltarpiece adorning the altar. Thus both Tal-linn brotherhoods should have had, in addi-tion to the altar dedicated to Anne, a retableor a picture depicting their own saint. Un-fortunately it is not known what churches thebrotherhoods of St. Anne used as their domi-cile churches.

The possible commissioner thus remainsunknown. We cannot exclude the possibilitythat the Tallinn Holy Kinship�s retable wasordered for one of the Anne altars of Tallinn,either by the congregation, the clergy, a guild,a brotherhood or a wealthy family, but thebrotherhood of St. Anne is one of the mostlikely.

It has only been possible to partially re-store the pictorial programme of the TallinnHoly Kinship altarpiece, and various solutionshave remained open. Any further researchshould focus on an analysis of the textual frag-ments seen on the wings and on a comparisonof the St. Anne legends. This would greatlyclarify the reasons for the choice of texts andshed more light on the iconography and mean-ing of the work.

Translated by Tiina Randviirproof-read by Richard Adang

tallinna püha hõimkonna altariretaabelktu.artun.ee/articles/2006_3/koppel_037-069.pdf ·...

Documents