taric user guide - maksu- ja tolliamet · title: taric user guide author: renato lazzaroni...

TARICukasutusjuhend

Euroopa Komisjon Maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraat

© Euroopa Komisjon – maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraatLugejad peaksid teadma, et selle dokumendi sisu on Euroopa Komisjoni omand ningseda ei tohi paljundada ilma Euroopa Komisjoni – maksukorralduse ja tolliliidupeadirektoraadi eelneva loata.

i

EessõnaTARIC on ühenduse tariifialaseid ja kaubanduslikke õigusakte sisaldav andmebaas.Seda haldab Euroopa Komisjon – maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraat (DGTaxation and Customs Union). Liikmesriikide tolliadministratsioonid saavadigapäevased muudatused TARICu andmebaasist. See võimaldab neil kohaldadatollivormistuses ajakohaseid õigusakte.Käesoleva dokumendi, TARICu kasutusjuhendi, eesmärk on riikidetolliadministratsioonidele piisava informatsiooni andmine, et saada aru TARICukontseptsioonidest, juhendi rakendamisest ja nende andmete kasutamiseks vajalikestnõuetest.Käesoleva juhendi eeldatavaks kasutajaks on TARICut kasutavad tolliametnikud. Etkäesolevast juhendist kasu saada, on vaja tunda ühenduse tariifialaseid jakaubanduslikke õigusakte. Sügavaid teadmisi arvutitehnoloogiast ei ole vaja.TARICu kasutusjuhendi koostasid Austria, Belgia ja Hollandi tolliadministratsioonidning Euroopa Komisjon – maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraat.Liikmesriikide tolliadministratsioonid koostasid TARICul põhinevad liikmesriikidesüsteemide kirjeldused.

ii

KIIRVIITED

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 1

2. TARICU KOMPONENDID............................................................................................................. 3

3. EDASTUSED................................................................................................................................... 28

4. INTEGREERIMINE ...................................................................................................................... 34

5. MEETMETE RIIGISISENE INTEGREERIMINE ................................................................... 90

6. DEKLAREERIMINE................................................................................................................... 103

7. TOLLIMAKSUDE ARVUTAMINE........................................................................................... 111

8. TARICU EVOLUTSIOON .......................................................................................................... 135

9. I LISA: LINGID TEISTE SÜSTEEMIDEGA ........................................................................... 136

10. II LISA: TARICU RIIGISISESED RAKENDUSED ................................................................ 137

11. III LISA: INTEGREERIMATA ÕIGUSAKTID....................................................................... 157

12. IV LISA: KOHALDATAVAD DOKUMENDID ....................................................................... 158

iii

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 1

1.1. AJALUGU ........................................................................................................................................ 11.2. ÕIGUSLIK SEISUND.......................................................................................................................... 21.3. VASTUTUS TARICU HALDAMISE EEST............................................................................................ 21.4. TARICU AVALDAMINE ................................................................................................................... 2

2. TARICU KOMPONENDID............................................................................................................. 3

2.1. PÕHIMÕISTED.................................................................................................................................. 32.1.1. Kaupade nomenklatuur ................................................................................. 3

2.1.1.1. Kodeerimine...................................................................................... 32.1.1.2. Kirjeldused........................................................................................ 42.1.1.3. Taanded............................................................................................. 42.1.1.4. "Tuleneb" ja "sulandub".................................................................... 42.1.1.5. Nomenklatuurigrupid........................................................................ 42.1.1.6. Jääkkoodid ........................................................................................ 4

2.1.2. Lisakoodid..................................................................................................... 52.1.3. Eksporditoetuste nomenklatuur .................................................................... 62.1.4. Geograafilised piirkonnad............................................................................. 62.1.5. Meetmed ....................................................................................................... 6

2.1.5.1. Meetme liigid .................................................................................... 62.1.5.1.1. Meetmeliikide seeriad ....................................................................... 7

2.1.5.2. Geograafilised piirkonnad................................................................. 72.1.5.3. Meetmete kehtimisajad ..................................................................... 72.1.5.4. Kaup.................................................................................................. 7

2.1.5.4.1. Kaubakoodid ..................................................................................... 72.1.5.4.2. Lisakoodid......................................................................................... 8

2.1.5.5. Järjekorranumber .............................................................................. 82.1.5.6. Meetme komponendid ...................................................................... 82.1.5.7. Mõõtühikud ja täpsustavad näitajad.................................................. 82.1.5.8. Meetme tingimused ja tegevused...................................................... 92.1.5.9. Meetmete kattumine.......................................................................... 9

2.1.6. Allmärkused (Joonealused märkused) .......................................................... 92.1.7. Õigusaktid ..................................................................................................... 9

2.1.7.1. Tuvastamine.................................................................................... 102.1.7.2. Määruste liigid ja ülesanded ........................................................... 10

2.1.7.2.1. Määruste eelnõud ............................................................................ 102.1.7.2.2. Meetmeid kehtestavad määrused .................................................... 112.1.7.2.3. Pikendamismäärus .......................................................................... 112.1.7.2.4. Lõplik tühistamismäärus ................................................................. 112.1.7.2.5. Otsene tühistamismäärus ................................................................ 122.1.7.2.6. Täielik ajutise peatamise määrus .................................................... 122.1.7.2.7. Osalise ajutise peatamise määrus.................................................... 12

iv

2.1.7.3. Määruste rühmad ............................................................................ 122.1.8. Sertifikaadid................................................................................................ 12

2.2. MEURSINGU TABELI ESITLUS TARICUS........................................................................................ 132.3. SKEEMID ....................................................................................................................................... 20

2.3.1. Skeem 1 – Meede........................................................................................ 202.3.2. Skeem 2 – Kaupade nomenklatuur ............................................................. 212.3.3. Skeem 3 – Geograafiline piirkond .............................................................. 222.3.4. Skeem 4 – Alusmäärus................................................................................ 232.3.5. Skeem 5 – Meetme komponent................................................................... 242.3.6. Skeem 6 – Meetme tingimus....................................................................... 242.3.7. Skeem 7 – Lisakood.................................................................................... 252.3.8. Skeem 8 – Meursingu tabeli süsteem.......................................................... 252.3.9. Skeem 9 – Joonealune märkus (Allmärkus) ............................................... 262.3.10. Skeem 10 – TARICu loogiline kontseptsioon ............................................ 27

3. EDASTUSED................................................................................................................................... 28

3.1. MÕISTED....................................................................................................................................... 283.1.1. Täismahus andmete alglaadimine ............................................................... 283.1.2. Muudatusfaili allalaadimine........................................................................ 283.1.3. Muudatusfaili vastuvõtmine ja töötlemine.................................................. 29

3.1.3.1. Üldist............................................................................................... 293.1.3.2. Automatiseerimata protsess (Käsitsitöötlemine) ............................ 293.1.3.3. Automaatne protsess ....................................................................... 293.1.3.4. Töötlemisjuhised............................................................................. 29

3.2. EDASTAMISE NÄITED .................................................................................................................... 303.2.1. Üldist........................................................................................................... 303.2.2. Infovahetus.................................................................................................. 303.2.3. Sõnumi tuvastus .......................................................................................... 313.2.4. Sõnum ......................................................................................................... 31

3.2.4.1. Andmekirje ..................................................................................... 313.2.4.1.1. Ühisdomeen .................................................................................... 313.2.4.1.2. Andmed........................................................................................... 32

3.2.4.2. Erikäsukirje ..................................................................................... 32

4. INTEGREERIMINE ...................................................................................................................... 34

4.1. INTEGREERIMISTEGEVUS............................................................................................................... 344.1.1. UUS SEADUSANDLUS............................................................................ 34

4.1.1.1. Seadusandlus................................................................................... 344.1.1.2. Kaubakoodid ................................................................................... 344.1.1.3. Meetmed ......................................................................................... 344.1.1.4. Muud elemendid ............................................................................. 35

4.1.2. FAILIDE HALDAMINE............................................................................ 354.2. NÄITED ......................................................................................................................................... 36

4.2.1. TARIIFIMEETMED................................................................................... 36

v

4.2.1.1. Kolmandatele riikidele kehtivad tollimaksumäärad (Erga Omnes) 364.2.1.1.1. Kokkuleppeline tollimaks ............................................................... 364.2.1.1.2. Ühepoolne tollimaks ....................................................................... 364.2.1.1.3. Kolmanda riigi tollimaksumäär ...................................................... 37

4.2.1.2. Tollimaksusoodustused................................................................... 384.2.1.2.1. Sooduslepingud (kood 3xx SAD-dokumendi 36. lahtris)............... 384.2.1.2.2. GSP tariifikvoodisoodustused (kood 2xx SAD-dokumendi 36.lahtris)……………….. ................................................................................... 39

4.2.1.3. Peatamised ...................................................................................... 414.2.1.3.1. Peatamismeetmed teatavatele tööstus- ja põllumajandustoodetele 414.2.1.3.2. Lennukõlblikkusega seotud peatamised ......................................... 42

4.2.1.4. Tariifikvoodid ................................................................................. 434.2.1.4.1. Ühepoolsed tariifikvoodid .............................................................. 434.2.1.4.2. WTO tariifikvoodid ........................................................................ 444.2.1.4.3. Ühepoolsed ja WTO tariifikvoodid – Kalatooted ........................... 444.2.1.4.4. Põllumajanduse PD hallatavad litsentsil põhinevad ühepoolsed võiWTO tariifikvoodid ........................................................................................ 454.2.1.4.5. Tariifi sooduskvoodid ..................................................................... 46

4.2.1.5. Tariifilaed........................................................................................ 484.2.1.6. Dumpinguvastased ja tasakaalustustollimaksud ............................. 49

4.2.1.6.1. Dumpinguvastased õigusaktid ........................................................ 494.2.1.6.2. Protsessi skeemid ............................................................................ 524.2.1.6.3. Ajutiste dumpinguvastaste meetmete asendamine lõplikemeetmetega ..................................................................................................... 54

4.2.1.6.3.1.Üldpõhimõtted .......................................................................... 554.2.1.6.3.2.Konkreetsed juhtumid............................................................... 554.2.1.6.3.3.Käsitlus TARICus……………………………………………. 55

4.2.1.6.4. Dumpinguvastaste statistiliste andmete kogumine ......................... 564.2.1.6.5. Integreerimine ................................................................................. 56

4.2.1.7. Impordilitsents ................................................................................ 614.2.1.7.1. Import soodusrežiimist hoolimata................................................... 614.2.1.7.2. Import soodusrežiimi tingimustes................................................... 62

4.2.1.8. Puu- ja köögivili.............................................................................. 634.2.1.8.1. Puu- ja köögiviljade impordi kord (sisenemishindade süsteem) .... 634.2.1.8.2. Kindlad impordiväärtused............................................................... 644.2.1.8.3. Ühikuhinnad.................................................................................... 674.2.1.8.4. Tasakaalustusmaks.......................................................................... 67

4.2.1.9. Imporditollimaksud teraviljalt ........................................................ 694.2.1.10. Imporditollimaksud riisilt ............................................................... 704.2.1.11. Põllumajandusmaksuosad ja täiendavad tollimaksud suhkrult võijahult…………………….. ................................................................................. 704.2.1.12. Täiendavad tollimaksud (suhkrusektor ja linnulihasektor)............. 76

vi

4.2.1.12.1.Õigusaktid ...................................................................................... 764.2.1.12.2.Integreerimine ................................................................................ 774.2.1.12.3. Künnishinnad ................................................................................ 774.2.1.12.4.Arvutusvalem (põhineb CIF-hinnal)…………………………...... 774.2.1.12.5.Tüüphinnad (suhkur)……………………………………......... ….784.2.1.12.6.Tüüphindade (suhkur) alusel arvutatav täiendav tollimaks.. ........ .784.2.1.12.7.CIF-hindade (suhkur) alusel arvutatav täiendav tollimaks ............ 794.2.1.12.8.Tüüphinnad (linnuliha)………………………………. ................. 804.2.1.12.9.Tüüphindade (linnuliha) alusel arvutatav tagatis …….. ............... .804.2.1.12.10.CIF-hindade (linnuliha) alusel arvutatav täiendav tollimaks....... 81

4.2.1.13. Kala võrdlushind............................................................................. 824.2.1.14. Eksporditoetus................................................................................. 82

4.2.2. MITTETARIIFIMEETMED (piirangud, keelud, eelseire)......................... 844.2.2.1. Mittetariifikvoodid (Kvoodid) ........................................................ 844.2.2.2. Eelseire............................................................................................ 854.2.2.3. Piirangud ......................................................................................... 864.2.2.4. Keelud ............................................................................................. 87

4.2.2.4.1. Impordikeeld ................................................................................... 874.2.2.4.2. Expordikeeld ................................................................................... 87

4.2.3. STATISTILINE SEIRE .............................................................................. 88

5. MEETMETE RIIGISISENE INTEGREERIMINE ................................................................... 90

5.1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................... 905.2. VÕIMALIKUD KIRJED:.................................................................................................................... 905.3. ÜLDJUHISED INTEGREERIMISEKS................................................................................................... 90

5.3.1. Juhised meetmete integreerimiseks............................................................. 915.4. LISAKOODIDEGA RAHVUSLIKE MEETMETE INTEGREERIMINE ....................................................... 92

5.4.1. Käibemaksumeetmete integreerimine......................................................... 925.4.1.1. Võrdlusandmed ............................................................................... 925.4.1.2. Lisakoodid....................................................................................... 945.4.1.3. Näited.............................................................................................. 95

5.4.1.3.1. Näide 1:1 käibemaksu protsent: 5% ............................................... 955.4.1.3.2. Näide 2: 2 käibemaksu protsenti: 5% , 14% ................................... 96

5.4.2. Aktsiisimeetmete riigisisene integreerimine............................................... 985.4.2.1. Võrdlusandmed ............................................................................... 985.4.2.2. Näited.............................................................................................. 99

5.4.2.2.1. Näide: aktsiisi integreerimine: ........................................................ 995.5. TINGIMUSTEGA RAHVUSLIKE MEETMETE INTEGREERIMINE........................................................ 100

5.5.1. Meetmete riigisisene integreerimine......................................................... 1005.5.1.1. Näide ............................................................................................. 1005.5.1.2. Võrdlusandmed ............................................................................. 101

6. DEKLAREERIMINE................................................................................................................... 103

6.1. ÜHTNE HALDUSDOKUMENT (SAD-DOKUMENT)......................................................................... 103

vii

6.2. SAD-DOKUMENDI 36.LAHTRIS KASUTATAVAD KOODID.............................................................. 1056.3. DEKLAREERIMISE PROTSESS ....................................................................................................... 107

6.3.1. Meetmeliikide seeriad (kirje 14000) ......................................................... 1076.3.2. Kohaldatava nomenklatuurikoodi vastavustõendamine(verifitseerimine) 1086.3.3. Kohaldatavate tollimaksumäärade kindlaksmääramine............................ 108

6.3.3.1. Üldjuhised kohaldatavate meetmete rakendamiseks(kirje 43000) 1086.3.3.2. Tollimaksu arvutamine ................................................................. 1096.3.3.3. Kirjes 43010 esitatud tingimuste vastavustõendamine(verifitseerimine)............................................................................................... 1096.3.3.4. Dumpinguvastaste ja tasakaalustustollimaksude arvutamine ....... 1096.3.3.5. Muude tollimaksude või maksude arvutamine ............................. 1106.3.3.6. Aktsiiside (meetme liik 306) arvutamine...................................... 1106.3.3.7. Käibemaksu (meetme liik 305) arvutamine .................................. 110

6.3.4. Kohaldatavate mittetariifimeetmete kindlaksmääramine.......................... 1106.3.4.1. Keeldude vastavustõendamine (verifitseerimine)......................... 1106.3.4.2. Piirangute vastavustõendamine (verifitseerimine)........................ 1106.3.4.3. Järelseire kindlaksmääramine ....................................................... 110

7. TOLLIMAKSUDE ARVUTAMINE........................................................................................... 111

7.1. TOLLIMAKSU VÄLJENDAMINE JA TÄHISTUSED ............................................................................ 1117.2. TOLLIMAKSUMÄÄRA ARVUTAMISE NÄITED .............................................................................. 1112

7.2.1. Ühe tollimaksumäära arvutamine ühelt tootelt ......................................... 1127.2.1.1. Tollimaks tähistusega 01 (%) – väärtuseline tollimaksumäär ...... 1127.2.1.2. Tollimaks tähistusega 01 (kogus) – koguseline tollimaksumäär .. 1137.2.1.3. Tollimaks tähistusega 01 (kogus) – koguseline tollimaksumäär+ mõõtühiku täpsustaja ..................................................................................... 113

7.2.2. Mitme tollimaksumäära arvutamine ühelt tootelt ..................................... 1147.2.2.1. Tollimaks tähistusega 01 (%) + koguseline tollimaksumäär+ mõõtühiku täpsustaja ..................................................................................... 1147.2.2.2. Tollimaks tähistusega 01 (%) + koguselised tollimaksumäärad... 1157.2.2.3. Tollimaks tähistusega 14(EAR).................................................... 1167.2.2.4. Tollimaks tähistusega 21(ADSZ) ................................................. 1187.2.2.5. Tollimaks tähistusega 14 (EAR) ja 25(ADSZR)/meursinguindicator 2…… ................................................................................................. 1197.2.2.6. Tollimaks tähistusega 14 (EAR) ja 25(ADSZR) /meursinguindicator 1… ..................................................................................................... 121

7.2.3. Tegevuse koodiga seotud tollimaksumäära arvutamine ........................... 1237.2.3.1. Tegevuse koodiga 01 seotud tollimaksumäära arvutamine .......... 1237.2.3.2. Tegevuse koodidega 01 ja 02 seotud tollimaksumäära arvutamine …

....................................................................................................... 1247.2.3.3. Tegevuse koodidega 01 ja 15 seotud tollimaksumäära arvutamine…

....................................................................................................... 1267.2.4. Tollimaksumäära arvutamise erijuhud...................................................... 128

viii

7.2.4.1. Tollimaksumäära arvutamine kala võrdlushindadega meetmetepuhul……… ..................................................................................................... 1287.2.4.2. Kahe tingimusega (topeltkvoodid) seotud tollimaksumääraarvutamine…..................................................................................................... 130

7.2.4.2.1. Meetme 143 integreerimine järjekorranumbri 09.1122 kasutamisekorral ............................................................................................. 131

7.2.4.2.2. Meetme 143 integreerimine järjekorranumbri 09.1121 kasutamisekorral ............................................................................................. 132

8. TARICU EVOLUTSIOON .......................................................................................................... 135

8.1. ANDMETE TÄIUSTAMINE ............................................................................................................. 1358.2. STRUKTUURI TÄIUSTAMINE......................................................................................................... 135

9. I LISA: LINGID TEISTE SÜSTEEMIDEGA ........................................................................... 136

9.1. PEATAMISED ............................................................................................................................... 1369.2. KOMBINEERITUD NOMENKLATUUR ............................................................................................ 1369.3. KVOODID .................................................................................................................................... 136

10. II LISA: TARICU RIIGISISESED RAKENDUSED ................................................................ 137

10.1. AUSTRIA................................................................................................................................. 13710.1.1. Sissejuhatus............................................................................................... 13710.1.2. Tehniline keskkond................................................................................... 13710.1.3. TARICu edastusfail .................................................................................. 13710.1.4. Meetmete kehtimise kontrollimine ........................................................... 13710.1.5. TARICu levitamine................................................................................... 13810.1.6. Rakendusprogramm ZEUS (Zoll Europa Unterstützungssystem) ............ 13810.1.7. Tulevikuplaanid ........................................................................................ 138

10.2. BELGIA................................................................................................................................... 13810.2.1. Sissejuhatus............................................................................................... 13810.2.2. Kehtestamismoodul: ................................................................................. 13910.2.3. Muutmismoodul:....................................................................................... 13910.2.4. Avaldamismoodul ..................................................................................... 13910.2.5. SADBELi moodul..................................................................................... 13910.2.6. Tulevikuplaanid ........................................................................................ 139

10.3. TAANI..................................................................................................................................... 14110.3.1. Sissejuhatus............................................................................................... 14110.3.2. Kehtestamismoodul................................................................................... 14110.3.3. Muutmismoodul........................................................................................ 14110.3.4. Raportimoodul .......................................................................................... 14210.3.5. Avaldamismoodul ..................................................................................... 14210.3.6. Kasutatav andmebaas................................................................................ 142

10.4. SAKSAMAA............................................................................................................................. 14310.4.1. Ülevaade ................................................................................................... 14310.4.2. TARICu rakendus ..................................................................................... 14310.4.3. EZT rakendused sisekasutuseks................................................................ 14310.4.4. EZT rakendus levitamiseks....................................................................... 14310.4.5. EZT inforakendus ..................................................................................... 144

ix

10.4.6. Tulevikuplaanid ........................................................................................ 14410.5. KREEKA ................................................................................................................................. 145

10.5.1. Ajalugu...................................................................................................... 14510.5.2. Moodulid................................................................................................... 145

10.5.2.1. kehtestamismoodul ....................................................................... 14510.5.2.2. muutmismoodul ............................................................................ 14510.5.2.3. avaldamismoodul .......................................................................... 14510.5.2.4. arvutamismoodul........................................................................... 14610.5.2.5. dumpinguvastane statistika, kvoodid ja seiremoodul ................... 14610.5.2.6. Onlaininfomoodul ......................................................................... 146

10.5.3. Tulevikuplaanid ........................................................................................ 14610.6. IIRIMAA.................................................................................................................................. 146

10.6.1. Sissejuhatus............................................................................................... 14610.6.2. TARICu andmete vastuvõtmine ............................................................... 14710.6.3. TARICu andmete ajakohastamine ............................................................ 14710.6.4. Riigisiseste andmete struktuur .................................................................. 14710.6.5. Riigisiseste andmete ajakohastamine........................................................ 14710.6.6. TARICu kasutamine tollivormistuses....................................................... 14710.6.7. Tariifistiku avaldamine ............................................................................. 14710.6.8. TARICu kasutamine auditeerimisel ja riskide haldamisel........................ 14810.6.9. Tulevikuplaanid ........................................................................................ 148

10.7. ITAALIA.................................................................................................................................. 14910.7.1. Sissejuhatus............................................................................................... 14910.7.2. Kehtestamismoodul................................................................................... 14910.7.3. Muutmismoodul........................................................................................ 14910.7.4. Raportimoodul .......................................................................................... 14910.7.5. Avaldamismoodul ..................................................................................... 14910.7.6. Tulevikuplaanid ........................................................................................ 149

10.8. ROOTSI................................................................................................................................... 15010.8.1. Sissejuhatus............................................................................................... 15010.8.2. Sisendandmed komisjonist........................................................................ 15010.8.3. Meetmemootor .......................................................................................... 15010.8.4. TARICu äriloogika ................................................................................... 15010.8.5. TARICu päringusüsteem .......................................................................... 15110.8.6. TARICu trükitud töövariant...................................................................... 15110.8.7. Failide välisjaotus ..................................................................................... 15110.8.8. Riigisiseste andmete sisestus .................................................................... 15110.8.9. Tulevikuplaanid ........................................................................................ 151

10.9. HOLLAND............................................................................................................................... 15210.9.1. Ajalugu...................................................................................................... 15210.9.2. TaricNL..................................................................................................... 15210.9.3. Kehtestamine............................................................................................. 15210.9.4. Kontroll ..................................................................................................... 153

x

10.9.5. Andmete rakendamine .............................................................................. 15310.9.6. Konsulteerimine TARICu andmete suhtes ............................................... 15310.9.7. Edasised arengud ...................................................................................... 154

10.10. ÜHENDKUNINGRIIK ................................................................................................................ 15510.10.1. Edasised arengud ................................................................................... 156

11. III LISA: INTEGREERIMATA ÕIGUSAKTID....................................................................... 157

12. IV LISA: KOHALDATAVAD DOKUMENDID ....................................................................... 158

xi

SUURTÄHTLÜHENDID JA TERMINOLOOGIA

CCC = Customs CodeCommittee

Tolliseadustiku komitee: komiteesse kuuluvadliikmesriigide ja komisjoni esindajad ning seal arutatakseja otsustatakse tolliseadustikuga seotud küsimusi.

CCN/CSI =CommonCommunicationNetwork/CommonSystem Interface

ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides: võrgustikelektrooniliseks andmevahetuseks komisjoni jaliikmesriikide tolliadministratsioonide vahel (CCN/CSI).

CCT = CommonCustoms Tariff

ühine tollitariifistik: kõik ühenduse õigusaktid, mismääratlevad tollitariifistiku ühenduse tasandil.

CN = CombinedNomenclature

kombineeritud nomenklatuur: kaupade nomenklatuurtariifsetel ja statistilistel eesmärkidel. See sisaldabkolmandate riikide suhtes kohaldatavaid tollimakse (CN).

DG =Directorate General peadirektoraat: komisjoni põhiüksus (PD)

EUR.1 kaupade päritolu tõendamiseks kasutatavliikumissertifikaat (EUR1)

Form A vorm A: kaupade päritolu tõendamiseks kasutatavsertifikaat üldises soodustuste süsteemis (GSP).

FTS = Full TemporaryStop

täielik ajutine peatamine: TARICus kasutuselolevõigusakt.

HS =HarmonisedCommodity Descriptionand Coding System

kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritudsüsteem (lühidalt: harmoneeritud süsteem) (HS)

ITE = Integrated TariffEnvironment

Integreeritud tariifistiku keskkond: kõikidetariifirakenduste liidese harmoneerimise projekt.

MFN = Most FavouredNation

Enamsoodustusrežiim (MFN)

OJ =Official Journal ofthe EuropeanCommunities

Euroopa Ühenduste Teataja (EÜT), alates 1.veebruarist2003 Euroopa Liidu Teataja (ELT)

PTS = Partial TemporaryStop

osaline ajutine peatamine: TARICus kasutuselolevõigusakt.

SAD =Single Ühtne haldusdokument: tolli- ja maksudeklaratsioonina

xii

AdministrativeDocument

kasutatav dokument (SAD-dokument).

TARIC = Tarif IntégréCommunautaire(integrated communitytariff)

Euroopa Ühenduste integreeritud tariifistik (TARIC).

TARIC user guide TAR-UGSISSEJUHATUSAJALUGU

updated: 23 Sep 2003 13:39 TARIC User guide Page 1

1. SISSEJUHATUS

1.1. AJALUGUEuroopa Liit on ka tolliliit. Tolliliidu peamine tunnus on ühise välisetollitariifistiku kohaldamine ning tollimaksude ja koguseliste piirangutepuudumine liikmesriikidevahelises kaubanduses.Peale selle määratletakse tolliliidud ja vabakaubanduspiirkonnad kolmandateriikidega ning kogu kaubanduspoliitika ühenduse tasandil.Taoline tähtsuse ja pädevuse suurenemine annab tulemuseks kohaldatavateõigusaktide pidevalt kasvava arvu, mis võib viia nende väära, ebakompetentse võiebajärjekindla kohaldamiseni.Probleemi lahenduseks on selle informatsiooni tõlgendamise, kodeerimise jalevitamise koondamine komisjoni.TARICu taotlus on moodustada ühenduse tariifistikust ja kaubanduslikestõigusaktidest ainuomasel ja järjekindlal viisil kodeeritud kogum. Seda rakendataksekeskse andmebaasi abil, mida haldab maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraat.Algselt oli TARICu andmebaasi sisu mõeldud paberil avaldamiseks üksnes EuroopaÜhenduste Teataja C-seerias. TARICu pabervarianti trükitakse Euroopa LiiduTeatajas praegu üks kord aastas, aprilli paiku, kuid TARICu peaeesmärk onvahetunud.Järk-järgult on peaeesmärgiks saanud õigusaktide automaatne edastamineliikmesriikide tolliadministratsioonidele. Liikmesriigid saavad õigusaktidelektroonsel kujul. Liikmesriigid kasutavad neid andmeid peamiselt oma riigisisestetollivormistussüsteemide täiendamiseks, eesmärgiga viia automaatne vormistusmaksimumini. Samuti kasutavad liikmesriigid neid andmeid oma riigisisestetariifide väljaandmiseks.TARICu andmebaasi korrastavad TARICu haldajad iga päev. Nad analüüsivadavaldatud või peatselt avaldatavaid õigusakte ja teisendavad need TARICutähistustesse, et andmehõiveteenistus saaks andmed TARICu andmebaasi sisestada.Seda transleerimisprotsessi nimetatakse TARICusse integreerimiseks. Õigusaktidtuleb integreerida hiljemalt siis, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Neidvõib integreerida enne avaldamist, siis kui nad on alles eelnõud. Ajakohasedmuudatused saadetakse seejärel iga päev riikide tolliadministratsioonidele.Samuti osalevad TARICu haldajad komisjoni teiste teenistuste kaudu (kaubandusePD, ettevõtluse PD, põllumajanduse PD, arengukoostöö PD, kalanduse PD jne)ühenduse seadusandluse ettevalmistamises ja nendega konsulteeritaksekavandatavate õigusaktide praktilise rakenduse üle. Nad uurivad eelnõusidvõimalike vigade suhtes ja soovitavad muutmisi, hõlbustamaks TARICusseintegreerimist.

TARIC user guide TAR-UGSISSEJUHATUSÕIGUSLIK SEISUND


1.2. ÕIGUSLIK SEISUNDTARICu õiguslikuks aluseks on nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- jastatistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta 23. juuni 1987 (EuroopaÜhenduste Teataja L 256, 07.09.1987), mida on muudetud nõukogu määrusega(EÜ) nr 254/2000 31. jaanuar 2000 (Euroopa Ühenduste Teataja L 028,03.02.2000, lk 0016 – 0018).

1.3. VASTUTUS TARICU HALDAMISE EESTTARICu haldajad on vastutavad TARICu andmebaasi ajakohastamise ja hooldamiseeest. Kui riikide tolliadministratsioonidele saadetakse vigased TARICu andmed,palutakse liikmesriikidel teatada veast komisjonile, nii saab selle ära parandada.Riikide tolliadministratsioonid ei peaks ise neile tulnud viga parandama, kuna seevõib tekitada vastuolu teiste riikide tolliadministratsioonide rakendustega.

1.4. TARICU AVALDAMINETARICu sisu tehakse kättesaadavaks üldsusele, eraettevõtjale,kaubandusföderatsioonidele, kolmandate riikide administratsioonidele jne, järgmiselviisil:- iga-aastane avaldamine Euroopa Liidu Teataja C-seerias;- igapäevane TARICu ajakohastamine veebisaidil järgmise aadressiga:

http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/dds/en/home.htm

http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/dds/en/home.htm

TARIC user guide TAR-UGTARICu KomponenDIDPÕHIMÕISTED


2. TARICU KOMPONENDID

2.1. PÕHIMÕISTED

2.1.1. Kaupade nomenklatuurKõik kaubad, mille suhtes rakendatakse tariifseid ja kaubanduslikke meetmeid, peavadolema kirjeldatavad ja identifitseeritavad. Nõuetele vastav identifitseeriminesaavutatakse kodeerimissüsteemi kaudu. Nomenklatuuri kaubakoodid jakaubakirjeldused on selle olulised elemendid.

2.1.1.1. KodeerimineKaubakood on liigendatud 10-kohaline numbrikood, mille kuus esimest kohta onkaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemiga (HS) määratletud kood.HS kaubakoodi kaks esimest kohta tähistavad gruppi. Kaubad on rühmitatud 96 gruppivastavalt materjalile ja kasutusele. Grupid on rühmitatud 21 jaotisse, mis aga ei kajastukaubakoodi struktuuris. HS kaubakoode muudetakse iga viie aasta järel. Grupp 77 ei olepraegu kasutusel ja on reserveeritud edaspidiseks kasutuseks.HS kaubakoodidele (6 kohta) lisatakse kombineeritud nomenklatuuri (KN) alajaotused(2 kohta), saadakse 8-kohalised CN-koodid. HS kaubakoodidel põhinevatkombineeritud nomenklatuuri muudetakse ja avaldatakse trükis igal aastal. Kunakombineeritud nomenklatuur ei ole piisavalt detailne, hõlmamaks ühenduse tariifistikkuja kaubanduslikke õigusakte, liigendadakse 8-kohalised kaubakoodid veel 10-kohalisteks kaubakoodideks nn “TARIC-koodideks”. Neid koode võidakse igal ajalluua, vastavalt vajadustele.Seega on kaubakoodi struktuur järgmine:

- HS grupp (2-kohaline, kohad 1-2),- HS kaubakood (HS rubriik ja alamrubriik) (6-kohaline, kohad 1-6),- CN-kood (KN alamrubriik) (8-kohaline, kohad 7-8),- TARIC-kood (alamrubriik) (10-kohaline, kohad 9-10).

TARICu andmebaasis on kaubakoodide lõppu lisatud 2-kohaline numbrikood, midanimetatakse tooterea järelliiteks (sufiksiks). Kui järelliide ei ole 80, tähendab see, etkaubakood on vahekood, mis on üksnes alamtoodete rubriigiks. Kui järelliide on 80,tähendab see, et kaubakood tähistab klassifitseeritavat tegelikku kaupa või kaubarühmi.See ei tähenda iseendast seda, et kaubakood võidakse märkida SAD-dokumendis.Kaubakood võidakse deklareerida üksnes siis, kui järelliide on 80 ja kui see ei oleliigendatud madalama astme kaubakoodideks. SAD-dokumendis võidakse märkidaüksnes lõplikud kaubakoodid (nagu “lehed puul”).



2.1.1.2. KirjeldusedTARICus on kaubakirjeldused kõikides ametlikes keeltes. Kaubakoodid on seotudkirjeldamisperioodidega, mis määratlevad ajavahemiku, mille vältel kaupade kirjeldusjääb muutumatuks. Kõikide keelte jaoks määratakse unikaalne (üheselt määratletud)kirjeldamisperiood .Väiksemad parandused, nagu õigekirja- ja tõlkevead, viiakse otse tootekirjeldusse.Kui tootekirjeldust tähenduse mõttes muudetakse, kuid kirjeldatav toode on ikkagisama, siis luuakse uue kirjeldusega uus kirjeldamisperiood.Kui tootes on muutus, siis kaubakood suletakse ja kasutatakse teist koodi.

2.1.1.3. TaandedEt hierarhiline struktuur paremini loetav oleks, tuuakse kaubakirjeldused taanetega.Taanded esitatakse kriipsude reana (“-“). Kaubakood on seotud taanete arvuga.Kui kaup tõstetakse hierarhia struktuuris ringi, tehakse taanded kaubast endastsõltumata, ilma et kaupa uuesti identifitseeritaks.

2.1.1.4. "Tuleneb" ja "sulandub"Kood tuleneb teisest koodist, kui ta on tekkinud tolle koodi jagunemisel või kui ta onvana koodi asendav uus kood.Kood sulandub teise koodi, kui ta suletakse ja asendatakse tolle koodiga.Gruppide koodid (2 kohta) ei tulene mingist muust koodist.Mõned koodid ei tulene ühestki koodist ning selle põhjuseks on TARICu andmebaasialglaadimine, kui andmed konverteeriti eelmisest süsteemist.

2.1.1.5. NomenklatuurigrupidKaupu saab rühmitada vastavalt nende laadile nomenklatuurigruppidesse, näitpõllumajandustooted, tekstiilikategooriad, ühise turukorralduse alla kuuluv toode jne.

2.1.1.6. JääkkoodidNomenklatuuri koode kasutatakse toodete klassifitseerimiseks. Mõningatel juhtudel ontootekoode võimalik liigendada lõplikuks struktuuriks, kus iga deklareeritav toodevastab tootekoodi täpsele kirjeldusele. Enamikul juhtudel aga ei ole see teostatav.Enamasti ei ole taolist jaotamist vaja. Kui ühesuguseks tariifseks ja statistilisekskohtlemiseks esitatakse mitu toodet, deklareeritakse nad tollis sama tootekoodiga.Nn “jääkkoodid” on eelpool esitatud kontekstis kasutatavad tootekoodid. Nendekirjeldus on tavaliselt “muu” all ja nad hõlmavad kõiki muid tooteid, sama tasemetootekoodidega tähistatud tooted välja arvatud.Näiteks:



0406 40 - sinihallitusjuust

0406 40 10 - - Roquefort

0406 40 50 - - Gorgonzola

0406 40 90 - - muuKood 0406 40 90 hõlmab kõiki sinihallitusjuustusid, Roquefort ja Gorgonzola väljaarvatud.

2.1.2. LisakoodidTARIC-koode saab täpsemaks muuta lisakoodidega. Lisakoodid ei ole kaubakoodideosa, vaid täiendavad neid. See tähendab, et lisakoodid moodustavad eraldinomenklatuuri, nad eksisteerivad omaette ja neil on oma eraldi kirjeldus. Lisakoodekasutatakse peamiselt siis, kui kaupade nomenklatuuri on vaja täpsemaks muuta, kuidkaubakoodide endi liigendamine on ebapraktiline. Seetõttu “lisatakse” kaupadenomenklatuuri koodidele veel lisakoodid. Lisakoodi pikkuseks on neli numbrit ja/võitäht. Esimene number või täht näitab koodi laadi (näit “A” on dumpinguvastane).Iseloomulikud kasutusnäited on:

- Mõningaid dumpinguvastaseid tollimakse kasutatakse kaupu tootvate jaeksportivate konkreetsete ettevõtjate suhtes. Need ettevõtjad tähistatakselisakoodidega;

- Mõnedele kaupadele kohaldatakse tolli erikäitlusviisi, olenevalt sellest, kas nadkuuluvad konkreetsesse, väljaspool kaupade põhinomenklatuuri määratletudkaupade loetelusse või mitte. Kaubakood taolises loetelus esitatakse lisakoodiga.Näiteks tähendab lisakood 2500, et kaup kuulub farmaatsiatoodete loetelusse,mis osutab tollimaksuvabale režiimile;

- Soodustollimaksud võivad oleneda viisist, kuidas kaupu Euroopa Liiduterritooriumile sisse veetakse: maad mööda, siseveeteed mööda, merd möödajne. Erinevad transportimise viisid on TARICus esitatud lisakoodidega;

- Nn “meursingu lisakoodid” tähistavad teatavate põllumajandustoodete koostist.See koostis määratakse sahharoosi, tärklise, piimarasva jne protsendiga.Vastavalt koostisele tuleb tasuda täiendavat tollimaksu. Täpsemate andmetesaamiseks vaata “Meursingu tabeli esitus TARICus”;

- Teatud lisakoode kasutatakse töödeldud põllumajandustoodete valmistamisekskasutatavate põhiliste põllumajandussaaduste klassifitseerimiseks.

Lisakoodidel ei ole kirjeldamisperioode. Kirjeldus kõikides keeltes on otseses seoses 4-kohalise numbrikoodiga.Lisakoodidel võivad olla ka jääkkoodid. Nt: mingi konkreetse toote puhul saavad mõnedettevõtjad kasu vähendatud dumpinguvastasest maksumäärast ja kõik ülejäänudettevõtjad tasuvad kogu dumpinguvastase tollimaksu.



2.1.3. Eksporditoetuste nomenklatuurEksporditoetuste nomenklatuur on erinomenklatuur, mida kasutatakse mõnedepõllumajandustoodete eksporditoetuste puhul. See nomenklatuur koosneb CN-koodidega ühendatud 4-kohalistest numbrikoodidest, mida nimetatakse“eksporditoetuste lisakoodideks”.Kauba kirjeldus on seotud selle kombinatsiooni 12-kohalise numbrikoodiga.Eksporditoetuste lisakoodid ei eksisteeri CN-koodidest eraldi. Neid võib vaadata kuiCN-koodi laiendust, nii nagu TARIC-koodi 9.–10. koht on 8-kohalise CN-koodilaiendus.

2.1.4. Geograafilised piirkonnadGeograafiliseks piirkonnaks võib olla riik, riikide rühm või regioon (nimetatakse ka“piirkonnaks”). Riiki või regiooni kasutatakse impordi puhul päritoluriigi (või lähteriigi)või ekspordi puhul sihtriigi tähistamiseks. Riikide rühma kasutatakse riikide võiregioonide rühmitamiseks ühesuguse tariifse või kaubandusliku kohtlemise järgi. Nt:SPG on üldiste soodustuste süsteemiga hõlmatud riikide rühm.Kõikides ametlikes keeltes on geograafilised piirkonnad seotud kirjeldamisperioodide jakirjeldustega.Riigid ja regioonid identifitseeritakse nende ISO riigitähistega (nt: MX: Mehhiko).Geonomenklatuuri numbriline kood eksisteerib veel vaid ajaloolistel põhjustel (nt:Mehhiko: 0412).Riikide rühmi tähistatakse 4-kohalise numbrikoodiga (nt: 1031: ACP riigid) (eesti k. kaAKV riigid).

2.1.5. MeetmedMeede on teatud ajavahemiku jooksul ühenduse tariifistiku ja kaubanduslikeõigusaktide kohaldamine teatud päritoluga sisseveetavale (nn pärinevale) kaubale võiteatud sihtriiki väljaveetavale kaubale.

2.1.5.1. Meetme liigidMeetmed rühmitatakse liikideks vastavalt nende laadile. Meetme liikideks onsoodustused, kvoodid, mittesoodustusmeetmed, dumpinguvastased meetmed, seire,impordi- või ekspordipiirangud, keelud jne. Need on meedet määratlevadpõhielemendid.

2.1.5.1.1. Meetmeliikide seeria

Meetmeliikide seeriat kasutatakse meetme liikide, ja seetõttu ka meetmete,ümberrühmitamiseks vastavalt nende kasutusele deklareerimisel.Meetme liikide seeria määrab mitu meedet deklareerimisel ühe seeria kohtakohaldatakse. Tavaliselt kohaldatakse ühe seeria kohta ühte meedet. Nt: Seerias “C:



kohaldatav tollimaksumäär”, on kohaldatav meede kas vähendatud maksumääragasoodusmeede või täieliku maksumääraga mittesoodusmeede, kuid mitte mõlemadüheaegselt. Mõnikord võib seeria kohta kohaldada rohkem kui ühte meedet. Nt: Seerias“D: dumpinguvastased tollimaksud või tasakaalustusmaksud”, võib ühes ja samasdeklaratsioonis kohaldada nii dumpinguvastast tollimaksu kui ka tasakaalustusmaksu.Vaata üksikasjade osas “Deklareerimine”.

2.1.5.2. Geograafilised piirkonnadTeoreetiliselt määratakse meede ühe päritoluriigi või ühe sihtriigi suhtes. Nagu eespoolnimetatud, võib päritoluriigiks või sihtriigiks olla riik või regioon. Kaks muidu identsetmeedet erinevatele geograafilistele piirkondadele kohaldatuina on ikkagi kaks erinevatmeedet. Kuna võib osutuda ebapraktiliseks kehtestada meetmed geograafilistepiirkondade kaupa, võib meetmed TARICusse sisestada riikide rühma jaoks. Seetähendab, et meedet tuleb kohaldada rühma kõikidele riikidele. Kui rühma mõned riigidkuuluvad tolli erimenetluse alla, mis erineb selle rühma teiste riikide omast, siis nendesuhtes antud meedet ei kohaldata ja nende jaoks kehtestatakse erimeetmed. See eitähenda, et riik arvatakse rühmast välja.Meede võib olla kohaldatav kõikide päritoluriikide või kõikide sihtriikide suhtes.Sellisel juhul on meede kohaldatav kõigile (ld.k. Erga omnes – kõikidele siduv).

2.1.5.3. Meetme kehtivusaegKui meetmeid ei peatata, siis on nad jõus kehtimise algtähtpäevast kuni nende kehtimiselõpptähtpäevani. Algtähtpäev määratakse neid kehtestanud määrusega. Lõpptähtpäevasaab määruse kehtivast lõpukuupäevast või määratakse lõpptähtpäev määruse raamesmeetmes endas. Kui meetme lõpptähtpäev on pärast määruse lõpukuupäeva või langebsellega kokku, siis loetakse meetme lõpptähtpäevaks määruse lõpukuupäeva.Vastupidisel juhul arvestatakse meetme lõpptähtpäeva.

2.1.5.4. Kaup

2.1.5.4.1. Kaubakoodid

Meede määratakse kauba koodiga. See tähendab, et seda kohaldatakse tollele kaubale.TARICu andmebaasis ei pea meedet lisama vahetult sellele kaubale, mille suhtes tedakohaldatakse. Seda saab kehtestada hierarhiliselt kõrgemal tasemel. Kui meedetkohaldatakse kogu grupile, nt: ekspordikeeld 93. gruppi kuuluvatele kaupadele (relvad,laskemoon jne), oleks ebapraktiline seda kehtestada kõikidele 93. grupis olevateletoodetele. Seega kehtestatakse meede selle grupi kaubakoodidele ainult üks kord –9300 00 00 00. See tähendab, et meedet kohaldatakse kõikidele kaupadele koodi



9300 00 00 00 all. See on “meetmekaskaad” (measure cascade) kõrgema astme koodiltmadalama astme koodidele.Lugedes TARICu andmebaasi, on kohustuslik rakendada meetmekaskaadi, selleks etkõik meetmed oleksid kaupadele kohaldatavad. Oma sisevajaduseks rakendab TARICsamuti meetmekaskaadi.

2.1.5.4.2. Lisakoodid

Meedet saab määrata ka lisakoodiga. Võib esineda mitu võimalust:

- meede on seotud kaubakoodi ja lisakoodi kombinatsiooniga. Meede ise onvahelüliks kaubakoodi ja lisakoodi vahel. Seda kohaldatakse kaubale vastavaltlisakoodist tulenevale täpsustusele. Nt: dumpinguvastast tollimaksukohaldatakse teatud kaubale, mille identifitseerib kaubakood, üksnes siis, kuiseda toodab ja ekspordib teatud ettevõtja, mille määratleb lisakood;

- meede on seotud eksporditoetuse nomenklatuuriga. See sarnaneb eespoolesitatud võimalusega, välja arvatud siis, kui CN-kaubakoodi ja lisakoodi vaheleksisteerib meetmest sõltumata seos;

- meede on seotud üksnes lisakoodi ja mitte kaubakoodiga. Sellisel juhul on seemeursingu lisakood ja meede määratleb tollimaksu, mida kohaldatakselisakoodiga tähistatud koostisega toodetele.

2.1.5.5. JärjekorranumberJärjekorranumber on alternatiivne võimalus meetme identifitseerimiseks. Seemääratakse tariifikvootide, -lagede ja seire jaoks. Kui ettevõtja või importija tahabtariifikvooti kasutada, peab ta tollideklaratsioonis sellele viitama järjekorranumbrikaudu.

2.1.5.6. Meetme komponendidMeetme komponendid näitavad viisi, kuidas tollimaks on meetmes väljendatud.Üksikasjalikumalt vaata “Tollimaksu arvutamine”.

2.1.5.7. Mõõtühikud ja täpsustavad näitajadTollimakse võib meetmetes väljendada protsendiga deklareeritud kauba väärtusest.Sellisel juhul on see väärtuseline (ad valorem) tollimaks. Tollimakse võib väljendada kadeklareeritud kauba koguse järgi. Sellisel juhul on see koguseline tollimaks.



Nt: tollimaks võib olla “13,15 eurot 100 kg kohta”. Antud meetme puhul on kaubamõõtühikuks “100 kg”.Mõõtühikut võib kvalifitseerida mõõdetava kauba teatud omaduste järgi.Nt: Kogus “100 kg” võib olla “100 kg kuivaine netomass” või “100 kg eluskaal” .Mõõtühikut täpsustavad näitajad on “kuivaine netomass” ja “eluskaal”.Koguselised tollimaksud väljendatakse rahaühikutes, antud juhul eurodes.

2.1.5.8. Meetmetingimused ja -tegevusedTingimused võivad olla meetmetega seotud. See tähendab, et tollimenetlus (tasuda tulevtollimaks, impordi- või ekspordipiirangud jne) oleneb teatud tingimustest. Sellisekstingimuseks võib olla sertifikaadi või litsentsi kohustuslik esitamine, mingideklareeritud toote puhul nõustumine miinimumhinnaga jne.Kui tingimused on täidetud, tähendavad meetmetegevused tollimenetlust. Sellistekstegevusteks võivad olla: vabasse ringlusse lubamine või selle keelamine, koguselisetollimaksumäära kohaldamine jne.Kui tegevuseks on koguselise tollimaksumäära kohaldamine, sisaldavad tingimusedkomponentidena tollimaksumäära võimalike mõõt- ja rahaühikutega.

2.1.5.9. Meetmete kattumineTARIC ei aktsepteeri meetmete kattumist. Ühe konkreetse deklaratsiooni puhul võibkohaldada vaid ühte antud liiki meedet. Integreerimisel tähendab see, et kui kaks samaliiki meedet hõlmavad samu päritoluriike, ei või nende tootekoodid osaliselt kattuda.Kui kaks koodi on ühesugused või kui nad hõlmavad hierarhias sama osa, siis on seekattumine.Näited:

- kattumine esineb koodi 0406 ja koodide 0406 10, 0406 20, 0406 30 jne puhul;- kattumist ei ole koodi 0406 10 ja koodi 0406 20 puhul.

2.1.6. Allmärkused (Joonealused märkused)Allmärkused on info teatavakstegemiseks kasutatav selgitus, mis on vajalik ettevõtjalevõi importijale lugemiseks, mitte aga kasutamiseks arvutitöötluses. Neid võib kasutadavisualiseerimiseks mittesobivate andmete alternatiivse esitusviisina või lisainfoandmiseks, mida mujalt ei saa.Allmärkused võivad olla seotud kaupade nomenklatuuri, eksportitoetustenomenklatuuri, lisakoodide, meetmete ja meursingu tabelitega.

2.1.7. ÕigusaktidPeamised ühenduse tariifialased ja kaubanduslikud õigusaktid on määrused ja otsused.Neil võib olla üks või mitu ülesannet: õiguslik alus, ajutine või lõplik dumpinguvastane



tollimaks, muutmine, lõplik tühistamine, otsene tühistamine, täielik ajutine peatamine(FTS), osaline ajutine peatamine (PTS).TARICus tavaliselt nende õigusaktide kohta kasutatav üldtermin on “määrus”.

2.1.7.1. IdentifitseerimineÕigusakt identifitseeritakse nelja elemendiga:- Eesliide, mille tähistus on järgmine:

- “C”: määrused, otsused ja lepingute eelnõud;- “R”: määrused;- “D”: otsused;- “A”: lepingud (ühinemisaktid, mis ei ole avaldatud “R” või “D” all);- “I”: informatsioon. See tähendab, et see ei ole õigusakt, vaid informatsioon. Nt:

Liikmesriike informeeritakse dumpinguvastaste meetmete võtmise algusest;- “J”: Euroopa Kohtu otsus.

- avaldamise aasta (kaks numbrit);- Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud määruse number (neli numbrit);- määruse numbri sufiks. Sufiksiga väljendatakse määruste loogilist hargnemist, kui

nad trükitakse ühe õigusaktina (näiteks erinevate kehtivusaegade tähistamine ühemääruse piires).

Kui õigusakt ei ole veel avaldatud (nt määruse eelnõu), on väljaannete numbril ja aastalkokkuleppelised tähistused.Näide: Nõukogu määrus (EÜ) 2501/2001 on TARICus tähistatud: R 01 2501 0 (jamuude sufiksitega).

2.1.7.2. Määruste liigid ja ülesanded

2.1.7.2.1. Määruste eelnõud

Meetmed lisatakse TARICu andmebaasi sageli enne määruse avaldamist. Sellisel juhulon nad seotud määruse eelnõuga. Kehtimahakkava määruse asemel on määruse eelnõu.Kui määruse eelnõu ei ole veel heaks kiidetud, tähendab see, et teda arutatakse veelvastuvõtmisprotsessis ja sellega seotud meetmed edastatakse üksnes informatsiooniks.Üksnes alusmäärused ja muutmismäärused (vaata edaspidi) lisatakse TARICusse kuivastuvõtmata eelnõud.Kui vastuvõtmata eelnõu lõpptulemusena otsustamisprotsessis tagasi lükatakse, siiskustutatakse kõik sellega seotud meetmed TARICust.Teiselt poolt, kui määruse eelnõu vastuvõtmisprotsessis kinnitatakse, on seeavaldamiseks valmis ja ta saadetakse ametlike väljaannete talitusele. Samaaegselt võibselle TARICusse sisestada kui “kinnitatud eelnõu”. Kuna see ootab üksnes trükkimist jaselle sisu on kindel, on see rakendatav kohe kui see TARICusse sisestatakse. Seevõimaldab TARICu kasutajail tutvuda kohaldatavate õigusaktidega juba enne



avaldamist. See on eriti kasulik nende õigusaktide puhul, mis kehtestataksetagasiulatuvalt.Määruse eelnõud ei või muuta, pikendada, tühistada ega peatada (vaata edaspidi). Kuitegelik määrus on olemas, asendab see kinnitatud eelnõud ja kõik meetmed määruseeelnõust viiakse tegelikku määrusesse.Mõnikord harva võib juhtuda, et määruse eelnõu asendatakse rohkem kui ühe avaldatudmäärusega. Sellisel juhul asendub määruse eelnõu osaliselt iga sellise avaldatudmäärusega.

2.1.7.2.2. Meetmeid kehtestavad määrused

Edaspidi kirjeldatud alus-, dumpinguvastased või muutmismäärused võivad kehtestadatariifsed või kaubanduslikud meetmed. Neid nimetatakse ka “meetmeid kehtestavateksmäärusteks”. Muud määrused ainult mõjutavad kehtivate meetmete kohaldamist.Alusmäärus, ajutine ja lõplik dumpinguvastane määrusNeed määrused kehtestavad uued tariifsed ja kaubanduslikud meetmed. Need ei tuleneega sõltu mingitest teistest määrustest.Alusmäärused, kui neid ei peatata, on kehtivad jõustumisest kuni nende kehtivuselõppemiseni või on tähtajatud. Selliste määruste järgsetel meetmetel on samakehtivusaeg, kui neid spetsiaalselt ei peatata.

MuutmismäärusSee määrus muudab alus- või muutmismäärust.See võib mõjutada ajakohastatud määruse tariifseid ja kaubanduslikke üksikasju, kuid eipikenda ega lõpeta määruse kehtimist.Kui muutmismäärusel ei ole kehtivuse lõpptähtpäeva, siis määrab selle muudetavamääruse lõpukuupäev.

2.1.7.2.3. Pikendamismäärus

Pikendamismäärustel (‘Prorogation regulation’it nimetatakse vahel ka ‘extensionregulation’ iks) ei ole oma kehtivusaega, kuid nad pikendavad alus- võimuutmismääruse lõpukuupäeva. See tähendab, et pikendatud määruse alla kuuluvatemeetmete kehtivus samuti pikeneb.Pikendamismäärus võib pikendada mitut erineva kuupäevaga määrust ja ühte määrustvõib pikendada mitu korda.Kui määruse kehtivust on pikendatud, siis selle avaldatud lõpukuupäev ei arvestapikendamist ennast ning on oma kehtivast lõpukuupäevast erinev.

2.1.7.2.4. Lõplik tühistamismäärus

See määrus tühistab alus-, muutmis- või täieliku ajutise peatamise määruse. Tühistatudmäärust ja sellejärgseid meetmeid loetakse “mitte kunagi eksisteerinuiks”. See on



võrdne õigusakti tühistamisega. Seda kasutatakse harva. Seda võidakse kasutada,näiteks, vigadega väljaande puhul.Lõplikul tühistamismäärusel ei ole kehtivusaega.

2.1.7.2.5. Otsene tühistamismäärus

See määrus tühistab antud kuupäevaga alus-, muutmis- või täieliku ajutise peatamisemääruse. See annab tähtajatule määrusele lõpukuupäeva või taastab kehtivuse kaotanudmääruse kehtivuse. Määratluse järgi kehtib lõpukuupäev kõikide tühistatud määrusessätestatud meetmete kohta, kui neil meetmetel ei ole oma lõpptähtpäeva.Kui määrus on tühistatud, siis selle avaldatud lõpukuupäev ei arvesta tühistamist ennastning on oma kehtivast lõpukuupäevast erinev.Otsesel tühistamismäärusel ei ole kehtivusaega; see lõpetab meedet kehtestava määrusevõi täieliku ajutise peatamise määruse kehtivusaja.

2.1.7.2.6. Täielik ajutise peatamise määrus

Täielik ajutise peatamise määrus peatab teatud ajaks mingi määruse kohaldamise. Seetähendab, et kõik nendes määrustes sätestatud meetmed ajutiselt peatatakse nii kauaks,kuni täieliku peatamise määrus kehtib. Kui täielik ajutine peatamine on tühistatud võisaabub selle kehtivuse lõpptähtpäev, siis rakendatakse peatatud määruse kõik meetmedtaas.

2.1.7.2.7. Osalise ajutise peatamise määrus

Kui tuleb ajutiselt peatada üksnes mingi määruse mõned meetmed, siis ei saa kasutadatäieliku ajutise peatamise määrust, kuna see peatab määruse kõik meetmed. Selliseljuhul kasutatakse osalise ajutise peatamise määrust, peatamaks määruse piires teatavadmeetmed.Osalise ajutise peatamise määrusi ei kehtestata kui iseseisvaid TARICu objekte.Nendega peatatavatesse meetmetesse viiakse viited nendele ja nende kehtivusajad.Osalise ajutise peatamise määruse tüüpiline kasutus on meetmete peatamine määrusegareguleeritavate toodete alamhulgale.

2.1.7.3. Määruste rühmadMääruste rühmad on määruste liigitus vastavalt nende laadile. Kõige olulisemadmääruste rühmad vastavad SAD-dokumendi 36.lahtri sisule (“soodustus”).

2.1.8. SertifikaadidTARICus tähendavad sertifikaadid spetsiifilisi dokumente, mida deklarant peab esitama.Sertifikaadid on integreeritud tingimustesse ja allmärkustesse.

TARIC user guide TAR-UGTARICu KomponenDIDMeursingu tabelI ESITLUS TARICus


Tüüpilised TARICusse integreeritud sertifikaadid on:- autentsussertifikaat, kvaliteedisertifikaat, valmistise sertifikaat:- dumpinguvastaste meetmete puhul nõutavad dokumendid;- ekspordiluba;- seiredokumendid;- impordi- või ekspordilitsentsid.Kui ei kohaldata eri tingimusi, siis päritolutõendit nagu EUR1 või sertifikaati vorm A eiintegreerita TARICusse. Seda sellepärast, et päritolutõendit nõuavad liiga paljudmeetmed, eriti soodusmeetmed.

2.2. MEURSINGU TABELI ESITLUS TARICUSMeursingu tabel on antud kombineeritud nomenklatuuri III osa I jao I lisas (viimastversiooni vaata nõukogu määruses 2031/2001 – EÜT L 279, 23.10.2001. Meursingutabelis on neli koostisosa: piimarasv, piimavalk, tärklis/glükoos jasahharoos/invertsuhkur/isoglükoos. Täpsemalt vaadates on tabelis 32 rida ja 19 veergu.Piimarasv ja piimavalk on antud ridades, tärklis/glükoos jasahharoos/invertsuhkur/isoglükoos veergudes. Nende nelja koostisosa igalekombinatsioonile antakse lisakood. Lisakood on 4-kohaline arv, mis algab 7-ga(lisakoodi liik); see on meursingu lisakoodi tähistus.

TARICusse integreeritakse meursingu tabel seitset kirjet kasutades järgmiselt:

320* Meursingu tabeli süsteem32000 – meursingu tabeli süsteem

325* Meursingu rubriik32500 – meursingu rubriik32505 – meursingu rubriigi tekst32510 – Allmärkuse seotus – meursingu rubriik

330* Meursingu alamrubriik33000 – meursingu alamrubriik

340* Meursingu lisakood34000 – meursingu lisakood34005 – meursingu tabeli lahtri komponent

Kirje 32000Meurs tabeli süsteemi id Algtähtpäev Lõpptähtpäev

01 01-01-1988

Kirje 32000 kirjeldab tabelisüsteemi liiki – momendil eksisteerib ainult üks tabelisüsteem.



Kirjed 32500 , 32505Meurs tabeli süsteemi

idMeurs rubriigi nr Meurs rea/veeru kood Algtähtpäev Lõpptähtpäev

01 010 0 01-01-1988

01 010 1 01-01-1988

01 020 0 01-01-1988

01 020 1 01-01-1988

Meurs tabeli süsteemiid

Meurs rubriigi nr Meurs rea/veeru kood Lühikirjeldus

01 010 0 Piimarasv (massi%)

01 010 1 Tärklis/glükoos (massi%)

01 020 0 Piimavalk (massi%)

01 020 1 Sahharoos/invertsuhkur/isoglükoos (massi%)

Kirjed 32500 ja 32505 annavad meursingu tabeli neli koostisosa järgmise tähendusega:010/0 = esimene horisontaalrida - piimarasv020/0 = teine horisontaalrida - piimavalk010/1 = esimene vertikaalveerg – tärklis/glükoos020/1 = teine vertikaalveerg – sahharoos/invertsuhkur/isoglükoos

Tegelikult tähistavad need neli kombinatsiooni 010/0, 010/1, 020/0 ja 020/1 kirjetes33000 ja 34005 vastavat koostisosa.

Kirje 33000Meurs tabeli

süst id

Meurs rubriiginr

Meursrea/veeru nr

Meursalamrubriik Algtähtpäev Lõpptähtpäev Lühikirjeldus

01 010 0 0010 01-01-1988 >= 0 < 1.501 010 0 0020 01-01-1988 >= 0 < 1.501 010 0 0030 01-01-1988 >= 0 < 1.501 010 0 0040 01-01-1988 >= 0 < 1.501 010 0 0050 01-01-1988 >= 0 < 1.501 010 0 0060 01-01-1988 >= 0 < 1.501 010 0 0070 01-01-1988 >= 1.5 < 301 010 0 0080 01-01-1988 >= 1.5 < 301 010 0 0090 01-01-1988 >= 1.5 < 301 010 0 0100 01-01-1988 >= 1.5 < 301 010 0 0110 01-01-1988 >= 1.5 < 301 010 0 0120 01-01-1988 >= 1.5 < 301 010 0 0130 01-01-1988 >= 3 < 601 010 0 0140 01-01-1988 >= 3 < 601 010 0 0150 01-01-1988 >= 3 < 601 010 0 0160 01-01-1988 >= 6 < 901 010 0 0170 01-01-1988 >= 6 < 901 010 0 0180 01-01-1988 >= 6 < 901 010 0 0190 01-01-1988 >= 9 < 1201 010 0 0200 01-01-1988 >= 9 < 1201 010 0 0210 01-01-1988 >= 9 < 12



Meurs tabeli

süst id

Meurs rubriiginr

Meursrea/veeru nr


01 010 0 0220 01-01-1988 >= 12 < 1801 010 0 0230 01-01-1988 >= 12 < 1801 010 0 0240 01-01-1988 >= 12 < 1801 010 0 0250 01-01-1988 >= 18 < 2601 010 0 0260 01-01-1988 >= 18 < 2601 010 0 0270 01-01-1988 >= 26 < 4001 010 0 0280 01-01-1988 >= 26 < 4001 010 0 0290 01-01-1988 >= 40 < 5501 010 0 0300 01-01-1988 >= 55 < 7001 010 0 0310 01-01-1988 >= 70 < 8501 010 0 0320 01-01-1988 >= 8501 010 1 0010 01-01-1988 >= 0 < 501 010 1 0020 01-01-1988 >= 0 < 501 010 1 0030 01-01-1988 >= 0 < 501 010 1 0040 01-01-1988 >= 0 < 501 010 1 0050 01-01-1988 >= 0 < 501 010 1 0060 01-01-1988 >= 5 < 2501 010 1 0070 01-01-1988 >= 5 < 2501 010 1 0080 01-01-1988 >= 5 < 2501 010 1 0090 01-01-1988 >= 5 < 2501 010 1 0100 01-01-1988 >= 5 < 2501 010 1 0110 01-01-1988 >= 25 < 5001 010 1 0120 01-01-1988 >= 25 < 5001 010 1 0130 01-01-1988 >= 25 < 5001 010 1 0140 01-01-1988 >= 25 < 5001 010 1 0150 01-01-1988 >= 50 < 7501 010 1 0160 01-01-1988 >= 50 < 7501 010 1 0170 01-01-1988 >= 50 < 7501 010 1 0180 01-01-1988 >= 7501 010 1 0190 01-01-1988 >= 7501 020 0 0010 01-01-1988 >= 0 < 2.501 020 0 0020 01-01-1988 >= 2.5 < 601 020 0 0030 01-01-1988 >= 6 < 1801 020 0 0040 01-01-1988 >= 18 < 3001 020 0 0050 01-01-1988 >= 30 < 6001 020 0 0060 01-01-1988 >= 6001 020 0 0070 01-01-1988 >= 0 < 2.501 020 0 0080 01-01-1988 >= 2.5 < 601 020 0 0090 01-01-1988 >= 6 < 1801 020 0 0100 01-01-1988 >= 18 < 3001 020 0 0110 01-01-1988 >= 30 < 6001 020 0 0120 01-01-1988 >= 6001 020 0 0130 01-01-1988 >= 0 < 2.501 020 0 0140 01-01-1988 >= 2.5 < 1201 020 0 0150 01-01-1988 >= 1201 020 0 0160 01-01-1988 >= 0 < 401 020 0 0170 01-01-1988 >= 4 < 1501 020 0 0180 01-01-1988 >= 1501 020 0 0190 01-01-1988 >= 0 < 601 020 0 0200 01-01-1988 >= 6 < 1801 020 0 0210 01-01-1988 >= 18



Meurs tabeli

süst id

Meurs rubriiginr

Meursrea/veeru nr


01 020 0 0220 01-01-1988 >= 0 < 601 020 0 0230 01-01-1988 >= 6 < 1801 020 0 0240 01-01-1988 >= 1801 020 0 0250 01-01-1988 >= 0 < 601 020 0 0260 01-01-1988 >= 601 020 0 0270 01-01-1988 >= 0 < 601 020 0 0280 01-01-1988 >= 601 020 0 0290 01-01-1988 >= 0 < 10001 020 0 0300 01-01-1988 >= 0 < 10001 020 0 0310 01-01-1988 >= 0 < 10001 020 0 0320 01-01-1988 >= 0 < 10001 020 1 0010 01-01-1988 >= 0 < 501 020 1 0020 01-01-1988 >= 5 < 3001 020 1 0030 01-01-1988 >= 30 < 5001 020 1 0040 01-01-1988 >= 50 < 7001 020 1 0050 01-01-1988 >= 7001 020 1 0060 01-01-1988 >= 0 < 501 020 1 0070 01-01-1988 >= 5 < 3001 020 1 0080 01-01-1988 >= 30 < 5001 020 1 0090 01-01-1988 >= 50 < 7001 020 1 0100 01-01-1988 >= 7001 020 1 0110 01-01-1988 >= 0 < 501 020 1 0120 01-01-1988 >= 5 < 3001 020 1 0130 01-01-1988 >= 30 < 5001 020 1 0140 01-01-1988 >= 5001 020 1 0150 01-01-1988 >= 0 < 501 020 1 0160 01-01-1988 >= 5 < 3001 020 1 0170 01-01-1988 >= 3001 020 1 0180 01-01-1988 >= 0 < 501 020 1 0190 01-01-1988 >= 5

Kirje 33000 määratleb nelja koostisosa eri astmed. Piimarasva (010/0) ja piimavalgu(020/0) jaoks on tabelis 32 rida ning tärklise/glükoosi (010/1) jasahharoosi/invertsuhkru/isoglükoosi (020/1) jaoks on 19 veergu. Kõigi nelja koostisosaiga rea ja iga veeru jaoks määratletakse meursingu alamrubriik (4-kohalinenumbrikood).

Nende koodidega (kombinatsioon neljast koostisosast) saab tähistada iga meursingulahtrit (nn lahtri komponent) – vaata kirjet 34005.

Kirje 34000Meurs lisakood SID Lisakood Algtähtpäev Lõpptähtpäev

1 000 01-01-19886 001 01-01-19887 002 01-01-19888 003 01-01-19889 004 01-01-1988

10 005 01-01-198811 006 01-01-1988



Meurs lisakood SID Lisakood Algtähtpäev Lõpptähtpäev

12 007 01-01-198813 008 01-01-198814 009 01-01-198815 010 01-01-198816 011 01-01-198817 012 01-01-198818 013 01-01-198819 015 01-01-198820 016 01-01-198821 017 01-01-198824 020 01-01-19885 021 01-01-1988

25 022 01-01-198826 023 01-01-198827 024 01-01-198828 025 01-01-198829 026 01-01-198830 027 01-01-1988

ja nõnda edasi

Kirje 34000 määratleb meursingu lisakoodi (3-kohaline). TARICus kasutatavadlisakoodid on tavaliselt 4-kohalised, mis koosnevad 1-kohalisest lisakoodi liigist(määratletud kirjes 12000) ja 3-kohalisest lisakoodist. Meursingu lisakoodi puhul onlisakoodi liik 7.

Kirje 34005Kirje 34005 näitab ära meursingu tabeli lahtri komponendi. Meursingu tabeli lahtrikomponendis sisaldub ka seos meursingu lisakoodi ja meursingu nomenklatuuriosavahel. Kõik lahtri komponendid kokku koos eelpool nimetatud meursingu lisakoodigamoodustavad tervikliku meursingu nomenklatuuri. Tegelikult koosneb iga meursingutabeli lahtri komponent nendest neljast koostisosast (piimarasv, piimavalk,tärklis/glükoos ja sahharoos/invertsuhkur/isoglükoos).

Näide – Meursingu lisakood 7027 (027) on kirjeldatud järgmiselt:010/0 = piimarasv / meursingu alamrubriik 0020 = ">= 0 < 1,5"010/1 = tärklis/glükoos / meursingu alamrubriik 0080 = ">= 5 < 25"020/0 = piimavalk / meursingu alamrubriik 0020 = ">= 2,5 < 6"020/1 = sahharoos/invertsuhkur/isoglükoos / meursingu alamrubriik 0080 = ">= 30 <50"

Selle lahtri asukoht on meursingu tabeli 2.rida ja 8.veerg. Järgmine tabel näitab osa34005. kirjest (Alg- ja lõpptähtpäevi ei näidata). Sellest tabelist nähtub, et iga meursingulisakood hõlmab nelja koostisosa, mis on kirjeldatavad meursingu rubriigi, rea ja veerukoodi ning meursingu alamrubriigiga.



Meurs lisakood SID Meurs tabeli süst id Meurs rubriigi nr Meurs rea/veeru kood Meurs alamrubriigi nr Meurs lisakood1 01 010 0 0010 0001 01 010 1 0010 0001 01 020 0 0010 0001 01 020 1 0010 0006 01 010 0 0010 0016 01 010 1 0020 0016 01 020 0 0010 0016 01 020 1 0020 0017 01 010 0 0010 0027 01 010 1 0030 0027 01 020 0 0010 0027 01 020 1 0030 0028 01 010 0 0010 0038 01 010 1 0040 0038 01 020 0 0010 0038 01 020 1 0040 0039 01 010 0 0010 0049 01 010 1 0050 0049 01 020 0 0010 0049 01 020 1 0050 004

10 01 010 0 0010 00510 01 010 1 0060 00510 01 020 0 0010 00510 01 020 1 0060 00511 01 010 0 0010 00611 01 010 1 0070 00611 01 020 0 0010 00611 01 020 1 0070 00612 01 010 0 0010 00712 01 010 1 0080 00712 01 020 0 0010 00712 01 020 1 0080 00713 01 010 0 0010 00813 01 010 1 0090 00813 01 020 0 0010 00813 01 020 1 0090 00814 01 010 0 0010 00914 01 010 1 0100 00914 01 020 0 0010 00914 01 020 1 0100 00915 01 010 0 0010 01015 01 010 1 0110 01015 01 020 0 0010 01015 01 020 1 0110 01016 01 010 0 0010 01116 01 010 1 0120 01116 01 020 0 0010 01116 01 020 1 0120 01117 01 010 0 0010 01217 01 010 1 0130 01217 01 020 0 0010 01217 01 020 1 0130 012



Meurs lisakood SID Meurs tabeli süst id Meurs rubriigi nr Meurs rea/veeru kood Meurs alamrubriigi nr Meurs lisakood18 01 010 0 0010 01318 01 010 1 0140 01318 01 020 0 0010 01318 01 020 1 0140 01319 01 010 0 0010 01519 01 010 1 0150 01519 01 020 0 0010 01519 01 020 1 0150 01520 01 010 0 0010 01620 01 010 1 0160 01620 01 020 0 0010 01620 01 020 1 0160 01621 01 010 0 0010 01721 01 010 1 0170 01721 01 020 0 0010 01721 01 020 1 0170 01724 01 010 0 0020 02024 01 010 1 0010 02024 01 020 0 0020 02024 01 020 1 0010 0205 01 010 0 0020 0215 01 010 1 0020 0215 01 020 0 0020 0215 01 020 1 0020 021

25 01 010 0 0020 02225 01 010 1 0030 02225 01 020 0 0020 02225 01 020 1 0030 02226 01 010 0 0020 02326 01 010 1 0040 02326 01 020 0 0020 02326 01 020 1 0040 02327 01 010 0 0020 02427 01 010 1 0050 02427 01 020 0 0020 02427 01 020 1 0050 02428 01 010 0 0020 02528 01 010 1 0060 02528 01 020 0 0020 02528 01 020 1 0060 02529 01 010 0 0020 02629 01 010 1 0070 02629 01 020 0 0020 02629 01 020 1 0070 02630 01 010 0 0020 02730 01 010 1 0080 02730 01 020 0 0020 02730 01 020 1 0080 027

Ja nõnda edasi

TARIC user guide TAR-UGTARICu KomponenDIDSKEEMID


2.3. SKEEMIDTARICu andmebaas koosneb:

• muutumatutest andmetestkõik kirjete 1**** andmed, mida väga tihti ei ajakohastata;

kehtivusaeg puudub.• suhtandmetestkõik muutuvaid kirjeid toetavad kirjed 2****;

ja kirjete 3**** andmed kehtivusajaga.• muutuvatest andmetestkõik kirjed 4**** , nomenklatuuri ja meetmeid regulaarselt ajakohastavadmuudatused;

andmed kehtivusajaga.

Järgmised skeemid esitavad näiteid TARICu kirjete rühmadest.

2.3.1. Skeem 1 – Meede

23500Meetme liik

24500Lisakood

(vaata ka skeemi 5)

25* and 26*Geograafiline piirkond(vaata ka skeemi 3)

40000Kaupade nomenklatuur

(vaata ka skeemi 2)

28500Alusmäärus

(vaata ka skeemi 4)

43000MEEDE

43015Välistatud meede

riik/regioon

43010Meetme komponentvaata ka skeemi 6)

43005Meetme komponent(vaata ka skeemi 5)

43011Meetme tingimuse

komponent

43020Allmärkuse seotus -

meede

43025Osalise ajutise

peatamise meede



2.3.2. Skeem 2 – Kaupade nomenklatuur

“Sulandub” ja “Tuleneb” kirjed (40035 ja 40040) ei ole skeemi lülitatud, kunalõpptarbija neid ei kasuta.

40000KAUPADE

NOMENKLATUUR

40005Kaupade nomenklatuuri

taane


kirjeldamisperiood


kirjeldus


kaupade nomenklatuur

40025Kuulumine

nomenklatuurigruppi

41000Eksporditoetuste

nomenklatuur


nomenklatuuri taane


nomeklatuuri kirjeldus


eksporditoetus



2.3.3. Skeem 3 – Geograafiline piirkond

25500GEOGRAAFILINEPIIRKOND (RIIK)

25505Geograafilise piirkonna (riigi) kirjeldamisperiood

25510Geograafilise piirkonna

(riigi) kirjeldus


(rühm) kirjeldamisperiood

25515Kuulumine (riik)

geograafilisse piirkonda

26015Kuulumine (regioon)

geograafilisse piirkonda

26500Geograafiline piirkond/

Geonomenklatuur

25000GEOGRAAFIL.PIIRK. (RÜHM)

26000GEOGRAAFIL.

PIIRK.(REGIOON


(rühma) kirjeldus

26005Geograafilise piirkonna(regiooni) kirjeld.periood


(regiooni) kirjeldus



2.3.4. Skeem 4 – Alusmäärus

Mõned jooned on katkendlikud üksnes parema loetavuse tagamiseks (tegelikult näitavadkatkendlikud jooned seda, millist määrust saab asendada).

28500ALUSMÄÄRUS15000

Määruste rühm

29500Pikendamismäärus

29505Pikendamismääruse

tegevus

30005Täieliku ajutise peatam.

määruse tegevus

30500Määruse asendamine

28000Otsene

tühistamismäärus

27500Täielik

tühistamismäärus

30000Täielik ajutise peatamise

määrus

29000MUUTMIS-MÄÄRUS

16000Määruse toime liik



2.3.5. Skeem 5 – Meetme komponent

2.3.6. Skeem 6 – Meetme tingimus

20500Sertifikaat

35000Meetme tingimus

22000Mõõde

22500Rahaühik

43010MEETME

TINGIMUS

21000Mõõtühik

11000Sertifikaadi liik

43011Meetme tingimuse

komponent

35500Meetme tegevus

21500Mõõtühiku täpsustaja

23000Tollimaksu tähistus

23000Tollimaksu tähistus

22500Rahaühik

22000Mõõde

43005Meetme

komponent21000Mõõtühik

21500Mõõtühiku täpsustaja



2.3.7. Skeem 7 – Lisakood

2.3.8. Skeem 8 – Meursingu tabeli süsteem

12000Lisakoodi liik

23500Meetme liik

32000Meurs. tabeli süsteem(vaata ka skeemi 8)

24500LISAKOOD

24505Lisakoodi kirjeldus


lisakood

24000Lisakoodi liik või

meetme liik

43000Meede


meursingu rubriik

32505Meursingu rubriigi tekst

34000Meursingu lisakood

32000MEURSINGU

TABELI SÜSTEEM

33000Meursingu alamrubriik

34005Meursingu tabeli lahtri

komponent

32500Meursingu rubriik



2.3.9. Skeem 9 – Allmärkus (Joonealune märkus)

10000Allmärkuse liik

20010Allmärkuse kirjeldus

20005Allmärkuse

kirjeldamisperiood

20000Allmärkus


kaupade nomenklatuur


meursingu rubriik


lisakood


eksporditoetuste nomenkl.


meede



2.3.10. Skeem 10 – TARICu loogiline kontseptsioon

Määrus võib kehtestada ühe meetme või mitu meedet.Ühte meedet tohib kehtestada ainult üks määrus.

Geograafiline piirkond võib piirata ühe või mitme meetme mõju.Üks meede tohib kehtida ainult ühe geograafilise piirkonna kohta.

Nomenklatuur võib määrata ühe või mitme meetmega hõlmatud kaubad.Üks meede peab olema ainult ühe nomenklatuuri kohta.

Meedet võib edaspidi täpsustada üks või mitu allmärkust.Nomenklatuuri võib edaspidi täpsustada üks või mitu allmärkust.Allmärkus võib piirata ühe või mitme meetme mõju VÕI võib edaspidi täpsustada ühtevõi mitut nomenklatuuri.

Nomenklatuur40*

Meede43*

Geograafiline piirkond

25* ja 26*

Allmärkus20*

Määrus275*- 300*

Lisakood245*

TARIC user guide TAR-UGEDASTUSEDMÕISTED


3. EDASTUSED

3.1. MÕISTED

3.1.1. Täismahus andmete alglaadimineKõik TARICu andmeid kasutavad süsteemid vajavad esialgseks allalaadimiseks omaandmebaasi käivitusfaile. Täismahus andmete alglaadimine sisaldab TARICuandmebaasi koopiat formaadis, mida saab automaatselt laadida teise sihtandmebaasi.Kui see on tehtud, on sihtandmebaas valmis muudatusfaile vastu võtma (vaata edaspidi).Algandmete failid on lahutatud keelest sõltuvateks andmeteks, nt tootekoodidekirjeldused, ja keelest sõltumatuteks andmeteks, nt meetmetes määratletudtollimaksumäärad. Keelest sõltuvaid andmeid sisaldav fail on ainult ühes keeles.Failid on lahutatud ka vastavalt aktiivseteks andmeteks ja nn “arhiiviandmeteks”.Aktiivsed andmed on andmed, mis kehtivad teataval kuupäeval või pärast seda.Kehtimiskuupäev määratakse kehtivusajaga. Nn “arhiiviandmed” on andmed, miskehtisid teatud kuupäeval ja pärast seda, kuid ei kehti enam teataval kuupäeval. Teinefail on fakultatiivne ja seda kasutatakse vajadusel “vanade” andmete kättesaamiseks.Näide:- teatav kuupäev: 01.01.2002: aktiivne fail sisaldab kõiki andmeid, mis kehtivad

01.01.2002 ja pärast seda. See ei sisalda andmeid, mis suleti enne;- teatud kuupäev: 01.07.2001: arhiivifail sisaldab kõiki andmeid, mis kehtisid

01.07.2001 ja pärast seda, kuid mis ei kehti enam aktiivsel kuupäeval – 01.01.2002.See ei sisalda andmeid, mis suleti enne 01.07.2001.

Oma suuruse tõttu edastatakse algandmefaile tavaliselt andmekandjate kaudu, näiteksCD-ROMil (laserkettal).Dokument 763 TAR-IDS “Liidese andmespetsifikatsioonid” (Interface DataSpecifications) kirjeldab algandmefailide formaati.

3.1.2. Muudatusfaili allalaadimineEt pidada riigisisest andmebaasi koos TARICu andmetega ajakohasena, on vaja luua jaedastada muudatusfaile. Need failid sisaldavad TARICu andmebaasi tehtud muudatusi.Neid tehakse regulaarselt, tavaliselt igal tööpäeval, ja edastatakse riikidetolliadministratsioonidele kell 19.00 Brüsseli aja järgi.Muudatusfail sisaldab kõiki TARICu andmebaasi tehtud muudatusi, alates eelmisemuudatusfaili moodustamisest. Selles on nii keelest sõltuvad kui ka keelest sõltumatudandmed.Riikide tolliadministratsioonid, kes tahavad pidada oma andmebaase koos TARICUandmetega ajakohastena, peavad muudatusfaile järjestikku töötlema. Kõik failid tulebtöödelda, vastasel juhul jäävad ajakohastamisse lüngad ja riigisisene andmebaas ei oleenam kooskõlas komisjoni TARICu keskandmebaasiga.

TARIC user guide TAR-UGEDASTUSEDMÕISTED


Muudatusfailidel on läbiv numeratsioon, võimaldamaks nende identifitseerimist jasortimist.Muudatusfailid saadetakse automaatselt, CCN/CSI võrgustiku kaudu, riikidetolliadministratsioonidele.Dokument XXI/763/92 TAR-IDS “Liidese andmespetsifikatsioonid” (Interface DataSpecifications) kirjeldab muudatusfailide formaati.

3.1.3. Muudatusfaili vastuvõt

taric user guide - maksu- ja tolliamet · title: taric user guide author: renato lazzaroni...

Documents