Tarkvara „Metsakorraldus“ juhend

SISUKORD Tarkvara tutvustus ........................................................................................................................ 3

Tarkvara allalaadimine ja paigaldamine .................................................................................................. 3

Litsentsi tellimine .................................................................................................................................... 3

Tarkvara seadistamine .................................................................................................................. 4

Tarkvara ülesehitusest ............................................................................................................................. 6

Isikute lisamine ja isikute haldus ................................................................................................... 8

Isikute detailne kirjeldus ......................................................................................................................... 9

Tellimused ................................................................................................................................... 10

Tellimuse vormistamine ........................................................................................................................ 11

Kinnistute lisamine ja kinnistute haldus ..................................................................................... 12

Kinnistu detailne kirjeldus ..................................................................................................................... 13

Eraldiste lisamine ja eraldiste haldus .......................................................................................... 15

Eraldise detailne kirjeldus ..................................................................................................................... 16

Aruanded..................................................................................................................................... 21

Aruande tegemine ................................................................................................................................. 21

Andmete import .......................................................................................................................... 23

Kaart ............................................................................................................................................ 25

Kihi stiili muutmine ................................................................................................................................ 28

Töö objektidega ..................................................................................................................................... 28

Objektide muutmise tööriistad ............................................................................................................. 30

Metsakorralduse tööprotsess ..................................................................................................... 34

Tellimuse vormistamine ........................................................................................................................ 34

Eraldiste moodustamine ....................................................................................................................... 35

Metsaregistrile eksportfaili tegemine ................................................................................................... 44

Metsakorralduskava koostamine .......................................................................................................... 44

Topeltpunktide eemaldamine ............................................................................................................... 45

Kattuvuse eemaldamine ........................................................................................................................ 46

Katastriüksuse geomeetria kontroll ...................................................................................................... 47

Eraldistest joonobjektide väljalõikamine .............................................................................................. 48

Mitme eraldise lõikumispunkt ............................................................................................................... 50

Eraldisele „augu“ joonistamine ............................................................................................................. 51

Andmebaas ja selle varundamine ............................................................................................... 53

Konfiguratsioonifail ............................................................................................................................... 53

Deskis OÜ .................................................................................................................................... 54

Tarkvara tutvustus

Tarkvara METSAKORRALDUS on mõeldud kõigile metsa korraldamisega tegelevatele isikutele

metsakorralduskavade valmistamiseks. Tarkvaraga on võimalik hallata metsakorraldamise

protsess alates tellimuse vastuvõtmisest kuni kava väljatrükini ja Metsaregistri

andmeformaadis failide ekspordini. Tarkvara töötab Windows platvormil - seega enamus

kontori-, süle- ja tahvelarvutitel.

Tarkvara miinimumnõuded arvutile: protsessor 1,8 GHz, 3 GB RAM, kõvaketas 500 MB, Windows XP või uuem.

Tarkvara allalaadimine ja paigaldamine

Metsakorralduse tarkvara kõige uuem versioon on võimalik alla laadida Deskis OÜ

koduleheküljelt: http://www.deskis.ee/metsakorraldus/download/

Sellel lehel on võimalik näha, millised uuendused on programmis tehtud ja mis kuupäeval uus

tarkvara versioon on üles laetud. Arvutisse on võimalik laadida ainult kõige uuemat versiooni,

selleks tuleb klõpsata aktiivsel lingil. Arvutisse salvestatakse programmi installeerimiseks

vajalik fail, mis tuleb pärast allalaadimise lõppu käivitada. Programm paigaldatakse vaikimisi

kausta C:\Deskis\Metsakorraldus. Pärast paigaldamist saab tarkvara käivitada töölaual olevalt

ikoonilt.

Litsentsi tellimine

Tarkvara kasutamiseks on vajalik kehtiva litsentsi olemasolu, mida saab tellida Deskis OÜ-st:

Telefoni teel: +372 5568 3266

E-maili teel: metsakorraldus@deskis.ee

tarkvaras oleva Tagasiside vormi abil (Seaded -> Tagasiside).

Tellimuse realiseerumisel saadetakse Teile tarkvaravõti. Tarkvaravõti tuleb sisestada tarkvarasse ja litsents aktiveerida. Selleks käivitage programm, vajutage menüüribal nupule Seaded ja kopeerige Teile saadetud litsents lahtrisse Tarkvaravõti. Kui tarkvaravõti on õige, ilmub lahtrisse Litsents unikaalne litsentsivõti ja nupp Uuenda litsents muutub roheliseks. See tähendab, et tarkvara on kasutamiseks valmis. Kui litsentsi aktiveerimine ei õnnestunud, siis kontrollige esmalt, kas sisestatud Tarkvaravõti on täpselt sisestatud. Kui kõik on õige aga aktiveerimine ikka ei õnnestu, siis võtke ühendust Deskis OÜ-ga.

Tarkvara seadistamine

Kui litsents on aktiveeritud ja tarkvara on tööks valmis, siis tuleks lehel Seaded panna paika

programmi üldised seaded, mida reeglina väga tihti muutma ei pea.

Metsakorraldusfirma

Nimekirjast saab valida tarkvara kasutava ettevõtte, kelle andmed pannakse kava väljatrükile. Ettevõtte valimiseks tuleb see esmalt lisada Isikute andmebaasi (Isikud -> Lisa). Sellest on täpsemalt juttu peatükis „Isikute lisamine ja isikute haldus“.

Nimekirjad

Nimekirjade tabelis on võimalik paika panna erinevad muutujad, mida tarkvaras kasutatakse. Isiku tüübid - siin on võimalik lisada, muuta ja kustutada erinevaid tunnuseid, mida saab hiljem isikutele lisada (nt. hinnapakkumist küsinud klient, metsaomanik, võlglane jne.). Tunnused – saab vaadata ja muuta erinevate tunnuste tähendusi ning muuta nende järjekorda. Järjekorra muutmine võimaldab lihtsamalt leida sagedamini kasutatavaid tunnuseid. (nt. töödest saab ettepoole tõsta lageraie, istutamise, harvendusraie jne.). Sortimendid – saab muuta sortimentide peenema otsa minimaalset diameetrit, mida kasutatakse tagavara arvutamiseks.

e-RIK kasutaja

Kui Kinnistusregistriga on olemas leping, siis saab oma kasutajanime ja parooli sisestada „e-RIK

kasutaja“ lahtritesse. Tarkvara teeb kinnistusraamatu päringuid siia sisestatud nime ja

parooliga. Kui nimi ja parool on sisestamata, siis enne päringu tegemist küsib tarkvara neid

kasutajalt. Kui nimi on sisestatud ja parool sisestamata, siis tarkvara küsib kasutajalt ainult

parooli ja nime sisestama ei pea.

GPS seaded

Port – vali COM port, mille kaudu toimub arvuti ja GPS-i andmete liikumine. Kui port

tühjaks jätta, siis üritatakse kasutada Windowsi enda asukoha määramise teenust.

Windowsi asukoha teenus on võimalik ainult arvutitel, millel on Windows 7 või uuem

operatsioonisüsteem ja millel on riistvaraline asukoha määramise seade.

Baud rate – saab valida arvuti ja GPS-i vahelise andmevahetuse kiiruse. Kõige

levinumad kiirused on 4800 ja 9600.

GPS andmete aken – siit saab vaadata, kas GPS seadmest andmete lugemine töötab ja

kas asukoha määramine on õnnestunud. Avanevast aknast näeb ka asukoha

määramise täpsust.

Autostart – kui nupp on sees, siis tarkvara käivitamisel käivitatakse kohe ka asukoha

määramine. Kui kasutatakse välist GPS seadet, siis ei soovita seda kasutada.

Start/Stop – asukoha andmete lugemise alustamine või lõpetamine.

Kaardi seaded

Pikkuse ühik – kaardil vahemaid mõõtes kuvatakse pikkust valitud ühikus.

Valikus on m, km, mi, nmi, fd, yd. Vaikimisi kuvatakse pikkust meetrites.

Pindala ühik – kaardil pindala mõõtes kuvatakse pindala valitud ühikus.

Valikus on ha, m2, a, km2, mi2, nmi2, ft2, yd2. Vaikimisi on pindala hektarites.

Vali uus aluskaart - saab valida uue kaardi kujunduse faili. Kujunduse failis on

kirjeldatud kaardil olevate kihtide nimekiri, nende järjekord ja stiil. Vaikimisi

kasutatakse C:\Deskis\Metsakorraldus\Maps\default.gst kaardikujundust.

Näita ülevaate kaarti – kaardi vaates näitab asukohta ülevaatlikul Eesti kaardil.

Kui teha oma kujundusfail, siis oleks mõistlik teha sellest failist koopia, panna talle uus nimi ja siis seadete all see kasutusele võtta. Kuna uuendused kirjutavad vahel kaardifaili default.gst üle, siis võib enda valmistatud kujundus kaduma minna. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et enda kujundusfaili kasutamine tähendab seda, et tarkvara uuenduste käigus lisatud kaardikihte ei näidata.

Taasta algseaded

Taastab Seaded menüüs vaikimisi seaded, kuid midagi ei kustuta andmebaasist ega seadete lehel sisestatud nimekirjades.

Seadete tööriistad

Tagasiside – avab akna, mille kaudu saab anda tagasisidet tarkvara kohta (küsimused,

vead, ettepanekud jne.). Oluline on täita e-posti lahter, et saaksime tagasisidele

vastata. Tagasiside vormilt saadetud info jõuab otse Deskis OÜ töötajatele, kes saavad

tekkinud probleemid lahendada ja tarkvaralised ettepanekud võimalusel teoks teha.

Abi – avab tarkvara kasutusjuhendi. Sama funktsiooniga on klaviatuuril klahv F1.

Uuendus – kontrollib, kas tarkvarale on saadaval uuemat versiooni. Kui tarkvarale on

saadaval uus versioon, siis pakutakse seda automaatselt ka tarkvara käivitamise ajal.

Tarkvara ülesehitusest

Menüünupud Tarkvara kõige olulisemad menüü- ehk kiirvalikunupud on mustad nupud, mis asuvad vaikimisi

ekraani kõige vasakul servas. Need on nö. teemanupud ja otseselt midagi ei käivita, kuid neile

klõpsates muutuvad tööriistaribal hallid nupud, mis käivitavad juba mingisuguse tegevuse.

Muudatuste salvestamine Programmis muudatusi tehes pole üldiselt vaja midagi salvestada vaid pärast andmete

sisestamist või muutmist ja aknaid sulgedes salvestatakse kõik automaatselt.

Teemade vaade Menüünuppude TELLIMUSED, ISIKUD, KINNISTUD, ERALDISED valimisel kuvatakse esmalt

vastava teema otsing. Lehe ülemises pooles saab sisestada otsingukriteeriumid ning otsingu

tulemus kuvatakse lehe alumises osas. Otsingu tulemuse sorteerimiseks kliki veeru päises.

Andmete ja kaardi seos Kuna tegemist on GIS tarkvaraga, siis kõik andmebaasides ja kaartidel tehtavad muudatused on omavahel seotud. Näiteks kaardil eraldise pindala muutes, muutuvad pindala ja kõik sellega seotud andmed ka andmebaasis. Alati saab liikuda tabelandmete juurest otse vastava kinnistu või eraldise kaardipildi juurde ja kaardialal klikkides saab kohe näha ja muuta vastava ala kohta käivaid tabelandmeid.

Isikute lisamine ja isikute haldus Kui tarkvara on seadistatud, siis tuleks sisestada Isikud menüüs isikute andmed, et saaks

siduda kõik andmebaasi sisestatavad andmed konkreetsete isikutega. Isikute all on silmas

peetud nii füüsilisi isikuid kui ka asutusi. Siin võivad olla klientide, ettevõtete, taksaatorite jne.

andmed.

Isikute otsing

Otsida saab mitme tunnuse järgi korraga, selleks tuleb lahtritesse sisestada vastavad kriteeriumid.

Juriidiline Jah/Ei võimaldab otsida kas juriidilisi või füüsilisi isikuid. Kui lahtrid on täitmata, siis otsitakse mõlemaid.

Taksaatori lahtrisse linnukese pannes otsitakse andmebaasis olevaid taksaatoreid.

Kui otsingus ühtegi lahtrit ei täida ja vajutada nupul Otsi, siis kuvatakse kõik andmebaasis olevad isikud.

Lahtrite ja otsingutulemuste tühjendamiseks vajuta nupul Puhasta väljad. Otsingu tulemused

Otsingu tulemused kuvatakse lahe alumises osas. Isiku andmete vaatamiseks või muutmiseks

tuleb isiku real teha topeltklõps või valida isik ning vajutada tööriistaribal nuppu Muuda.

Isikute tööriistad

Lisa – uue isiku andmete lisamiseks

Muuda – isiku andmete vaatamiseks või muutmiseks

Kinnistud – näitab valitud isikuga seotud kinnistuid

Eraldised – näitab kõiki valitud isikuga seotud eraldisi

Aruanded – võimalik koostada otsingu tulemustes leitud isikutega aruandeid

Kustuta – kustutab valitud isiku andmebaasist

Isikute detailne kirjeldus

Isikute andmete vaatamiseks või muutmiseks tuleb isiku real teha topeltklõps või valida isik

ning vajutada tööriistaribal nuppu Muuda. Isikute sisestamiseks tuleb vajutada nupul Lisa.

Üldandmed

Isiku-/registrikood - eraisiku puhul isikukood, juriidilise isiku puhul Äriregistrikood.

Saab määrata, kas tegemist on juriidilise isikuga, füüsilise isikuga või taksaatoriga. Kui tegemist on taksaatoriga, siis tuleb sisestada ka metsakorraldaja tunnistuse number.

Tüüp tabelis saab isikule panna külge erinevaid tunnuseid, mis on sisestatud Seaded -> Isiku tüübid. Tüübid lihtsustavad isikute otsimist.

Märkuste lahtrisse saab sisestada vabas vormis informatsiooni, mida näidatakse ka otsingu tulemuste tabelis.

Isiku akna vasakus servas olevad nupud Eelmine ja Järgmine lubavad kiirelt liikuda otsinguga leitud isikute vahel.

Nupp Kinnistusr. avab kinnistusraamatu eeltäidetud otsinguvormi, kus on võimalik otsida antud isikuga seotud kinnistuid.

Nupp Sulge salvestab andmed, sulgeb Isiku vaate ja läheb tagasi otsingu menüüsse.

Tellimused Kõik tellimused on võimalik tarkvaras registreerida. Tellimuses saab märkida tellija andmed, kinnistu andmed, tellimuse kuupäeva ja staatuse. Lisaks sellele saab kirja panna antud kinnistu taksaatori, tööde teostamise kuupäeva, arve info ning andmete Metsaregistrisse kandmise kuupäeva. Tellimuse otsing Otsida saab mitme tunnuse järgi korraga, selleks tuleb lahtritesse sisestada vastavad kriteeriumid.

Kui otsingus ühtegi lahtrit ei täida ja vajutada nupul Otsi, siis kuvatakse kõik andmebaasis olevad tellimused.

Lahtrite ja otsingutulemuste tühjendamiseks vajuta nupul Puhasta väljad. Otsingu tulemused

Otsingu tulemused kuvatakse lahe alumises osas. Tellimuse vaatamiseks või muutmiseks tuleb

tellimuse real teha topeltklõps või valida tellimus ning vajutada tööriistaribal nuppu Muuda.

Tellimuste tööriistad

Lisa – uue tellimuse lisamiseks

Muuda – valitud tellimuse vaatamiseks või muutmiseks

Kaardil – näitab valitud tellimusega seotud kinnistut kaardil

Kinnistud – näitab valitud tellimusega seotud kinnistuid

Eraldised – näitab kõiki valitud tellimusega seotud eraldisi

Eksport – eksporditakse valitud tellimusega seotud kinnistu kava Metsaregistri andmeformaadile vastavas formaadis

Kava – valitud tellimusega kinnistust trükitakse PDF formaadis kava

Kustuta – kustutab valitud tellimuse andmebaasist

Tellimuse vormistamine

Uue tellimuse vormistamiseks tuleb tellimuste tööriistaribal vajutada nuppu Lisa, mis avab tellimuste vormi.

Kliendi nimi - kui klient on andmebaasis olemas, siis saab teda valida nimekirjast. Nime taga oleval nupul Ava vajutades, näidatakse selle isiku andmeid. Kui klienti pole, saab teda lisada, vajutades kliendi nime taga olevale nupule Lisa, mis avab isiku andmete sisestamise vormi. Kinnistu nimi - kui kinnistu on andmebaasis olemas, siis saab kinnistu valida nimekirjast. Nime taga oleval nupul Ava vajutades, näidatakse selle kinnistu andmeid. Kui kinnistu andmeid pole, siis tuleb vajutada kinnistu nime taga nuppu Lisa. Tellimuse staatus aitab tellimusi filtreerida ja jälgida nende täitmist. Näiteks saab leida kõik tellimused, mis on ootel. Tellimuse staatused:

Ootel – tellimus on registreeritud, aga pole veel töösse võetud

Töös – tellimus on edastatud taksaatorile

Kontrollis –välitööd on tehtud, aga lõplik vormistus on veel tegemata

Registrile esitatud – kava on valmis ja Metsaregistrile on esitatud takseerandmete sisestamise taotlus

Registrist tagastatud – kava on Metsaregistrist tagastatud andmete parandamiseks

Registris registreeritud – tellimusega seotud takseerandmed on registrisse kantud

Lõpetatud – tellimuse täitmine on lõpetatud ja kava on omanikule saadetud Taksaator – saab valida taksaatori, kellele antud tellimus suunati. Võimalik valida andmebaasist ainult neid isikuid, kes on sinna märgitud taksaatorina. Taksaatori lisamiseks tuleb minna Isikud menüüsse ja vajutada nuppu Lisa. Arve staatus aitab otsingus leida tellimusi, mille arve on esitamata, esitatud või makstud. Võimalik on sisestada ka Metsaregistrisse andmete saatmise ning registreerimise kuupäev koos registreerimise numbriga. Kui kava saadetakse tagasi, siis on võimalik sisestada ka see kuupäev. Kuupäevade järgi on võimalik otsingus leida sobivad tellimused. Selgituste lahtrisse on võimalik lisada tellimusega seotud märkusi (nt. omanik tuleb kaasa). Nuppudega Eelmine ja Järgmine on võimalik liikuda otsingus leitud tellimuste vahel. Nupp Sulge salvestab andmed, sulgeb Tellimuste vaate ja läheb tagasi otsingu menüüsse.

Kinnistute lisamine ja kinnistute haldus

Kinnistuid on võimalik otsida ja nende andmeid muuta, kui menüüribal vajutada nupul

Kinnistud. See avab lehe ülemises osas lahtrid, kuhu saab sisestada otsitavad väärtused ning

lehe alumises osas kuvatakse otsingu tulemused.

Kinnistu otsing

Võimalik on otsida mitme tunnuse järgi korraga, selleks tuleb lahtritesse sisestada vastavad kriteeriumid.

Kui otsingus ühtegi lahtrit ei täida ja vajutada nupul Otsi, siis kuvatakse kõik andmebaasis olevad kinnistud.

Lahtrite ja otsingutulemuste tühjendamiseks vajuta nupul Puhasta väljad. Otsingu tulemus

Otsingu tulemused kuvatakse lehekülje alumises pooles. Kinnistu andmete vaatamiseks või muutmiseks tuleb kinnistul teha topeltklõps või valida kinnistu ja vajutada nupul Muuda. Kinnistu tööriistad

Lisa – uue kinnistu andmete lisamiseks

Muuda – otsingu tulemustes valitud kinnistu andmete vaatamiseks või muutmiseks

Kaardil – näitab otsingu tulemustes valitud kinnistut kaardil

Eraldised – näitab otsingu tulemustes valitud kinnistu kõiki eraldisi

Kava – valitud kinnistust trükitakse PDF formaadis kava

Eksport – eksporditakse valitud kinnistu kava Metsaregistri andmeformaadile vastavas

formaadis

Aruanded – võimalik koostada erinevaid aruandeid otsingu tulemustes leitud

kinnistutega

Kustuta – kustutab otsingu tulemustes valitud kinnistu andmebaasist (kustuvad ka kõik

kinnistuga seotud eraldised)

Kinnistu detailne kirjeldus

Kinnistu andmete vaatamiseks või muutmiseks tee otsingu tulemuste lahtris kinnistul topeltklõps või märgi kinnistu ja vajuta Muuda. Uue kinnistu lisamiseks tuleb vajutada nupul Lisa, misjärel avatakse kinnistu andmete sisestamise aken.

Üldandmed

Nimi – kinnistu nimi. Kui kinnistu nime ei tea, siis võib lahtrisse kirjutada „-“ et saaks täita kinnistu teisi andmeid.

Reg.osa nr peab olema ametlik kinnistu registriosa number. Kui registriosa numbrit kohe ei tea, siis võib kirjutada lahtrisse „0“, et saaks täita teisi kinnistu andmeid. Kui on teada ainult katastritunnus, siis võib kirjutada nime lahtrisse „-“ ja reg.osa nr. lahtrisse „0“ ning vajutada katastritunnuse lahtrile ja sisestada sinna katastritunnus. Vajutades Otsi andmed laetakse Maa-ametist antud katastriüksuse andmed ning kinnistu nime ja reg osa nr. lahtrid täidetakse samuti automaatselt.

Kontakt - saab valida rippmenüüst isiku, kelle andmed on eelnevalt andmebaasi lisatud. Vajadusel saab lisada uue isiku andmed, kui vajutada nupul Lisa.

Taksaator – saab valida taksaatori, kelle andmed on eelnevalt andmebaasi lisatud.

Leia kinnistusraamatust omanikud (tasuline) – kinnistusregistri lepingu olemasolul on võimalik otsida kinnistusraamatust kinnistu omanikud.

Omanikud – saab lisada kinnistule omanikud, kelle andmed on eelnevalt andmebaasi lisatud. Uue isiku andmete lisamiseks vajuta nupul Lisa. Omaniku lisamiseks vajuta viimasel tühjal real (+), kustutamiseks vajuta rea lõpus oleval nupul (X).

Kirjeldus – võimalik lisada märkusi antud kinnistule. Märkused kuvatakse hiljem kinnistu otsingutulemustes lahtris Märkused.

Kinnistu (ha) – kinnistu pindala

Kat. mets (ha) – metsamaa pindala katastriüksuse kõlviku järgi

Kava mets (ha) – kui kava on andmebaasis olemas, siis metsamaa pindala kava järgi

Maht (tm) – näitab kinnistu kogutagavara, kui olemas kava andmed

Maht (tm/ha) – näitab kinnistu hektaritagavara, kui olemas kava andmed

Kava reg.kpv. - kuupäev, millal on antud kinnistu kava Metsaregistris registreeritud

Katastritunnus – kinnistule katastriüksuse lisamiseks tuleb vajutada tühjal real (+). Avaneb katastriinfo aken, kuhu saab sisestada katastritunnuse. Seejärel tuleb vajutada nupul Otsi andmed, mis impordib Maa-ametist kinnistu ja katastriüksuse andmed ja täidab kõik vajalikud lahtrid. Nupuga Otsi eraldisi saab andmebaasi laadida antud katastriüksuse eraldised Metsaregistrist. Selleks on vaja Metsaregistri kasutajatunnust ja parooli. Avalike kavade importimiseks pole kasutaja ja parooli olemasolu vajalik. Katastritunnuse nimekirjast kustutamiseks tuleb vajutada rea lõpus oleval nupul (X), olemasoleva tunnuse muutmiseks tuleb vastaval real klikkida.

Nupud Eelmine ja Järgmine võimaldavad liikuda otsinguga leitud kinnistute vahel.

Nupp Kaardil kuvab antud kinnistu kaardil.

Nupp Kinnistusr. avab kinnistusraamatu eeltäidetud otsinguvormi.

Nupp Sulge salvestab andmed, sulgeb Kinnistu vaate ja läheb tagasi otsingu menüüsse.

Eraldiste lisamine ja eraldiste haldus

Eraldisi on võimalik otsida ja muuta, kui menüüribal vajutada nupul Eraldised. See avab lehe

ülemises osas lahtrid, kuhu saab sisestada otsitavad väärtused ning lehe alumises osas

kuvatakse otsingu tulemused.

Eraldise otsing

Võimalik on otsida mitme tunnuse põhjal korraga, selleks tuleb lahtritesse sisestada vastavad kriteeriumid.

Mitme eraldise otsimiseks tuleb need üksteisest komaga eraldada või sisestada eraldiste vahemik (eraldajaks sidekriips). Samamoodi saab otsida korraga mitme boniteedi, tuleohuklassi ja töö järgi.

Kui otsingus ühtegi lahtrit ei täida ja vajutada nupul Otsi, siis kuvatakse kõik andmebaasis olevad eraldised.

Lahtrite ja otsingutulemuste tühjendamiseks vajuta nupul Puhasta väljad. Otsingu tulemused Otsingu tulemused kuvatakse lehekülje alumises pooles. Eraldise andmete vaatamiseks või muutmiseks tuleb sellel teha topeltklõps või märkida eraldis ja vajutada nuppu Muuda. Eraldiste tööriistad

Lisa – uue eraldise lisamiseks. Küsitakse, millisele kinnistule eraldis lisada. Kui kinnistut pole andmebaasis, siis saab selle lisada, vajutades nupule Lisa.

Muuda – eraldise andmete vaatamiseks või muutmiseks.

Kaardil – näitab valitud eraldist kaardil.

Arvuta - arvutab läbi kõikide leitud eraldiste andmed ning kontrollib takseerandmete ja tööde korrektsust.

o Kui antud kinnistu katastri ja eraldise lahter on roheline, siis eraldise takseerandmed ja tööd on korrektselt sisestatud ning vead on kontrollitud.

o Kui rida on valge, siis pole seda eraldist veel kontrollitud. o Kui rida on punane, siis on andmetes viga, mida peaks parandama. o Kui rida on sinine, siis võiks andmeid kontrollida, kuigi tegemist pole otseselt

veaga.

Aruanded – võimaldab teha aruanded otsingu tulemustes leitud eraldiste kohta.

Kustuta – kustutab otsingu tabelis valitud eraldise.

Eraldise detailne kirjeldus

Eraldise aknas on kogu informatsioon ühe eraldise kohta: üldandmed, takseerandmed rinnete kaupa, puistuelementide takseerandmed, iseärasused, kahjustused, kaitsepõhjused ja tööd. Üldandmed

Kinnistu – kinnistu nimi, nime taga olev nupp avab kinnistu andmete akna

Kataster – katastritunnus, millel asub antud eraldis

Eraldis – eraldise number

Pindala – eraldise pindala (ha)

M (ha) – eraldise hektaritagavara tm (I+II+Y rinne)

M (er) – eraldise kogutagavara tm (I+II+Y rinne)

Arenguklass – eraldise arenguklass

Taks. kuupäev – eraldise takseerimise kuupäev

Reg. kuupäev – metsaregistris kava registreerimise kuupäev

Kuiv. – kuivenduse korral lahtris linnuke

Kasv.k – kasvukohatüüp. Lühendid on kirjeldatud Seaded -> Tunnused

Kõlvik – eraldise kõlvikutüüp

Bon. – boniteet

Juurdek. – tagavara juurdekasv takseerimise aastal (tm/ha/a)

Tule. kl. – tuleohuklass

H100 – enamuspuuliigi vanus 100 aastaselt

Metsakorraldusettevõte – metsakorraldusfirma

Taksaator – metsataksaatori nimi

Vead – värvub vastavalt sellele, kas eraldise andmetes on kõik korrektne või mitte. Nupul vajutades avaneb aken, mis näitab vea põhjust.

o Valge – vigu pole kontrollitud o Roheline – kontrollitud, kuid vigu ei leitud o Punane – kontrollitud ja leitud vead, mis tuleks parandada o Sinine – kontrollitud ja vajaks ülevaatust aga pole otseselt viga

Rinnete takseerandmed

Vasakus ääres ülevalt alla on rinded o 1 – esimene rinne o 2 – teine rinne o Y – üksikpuude rinne o J – järelkasvu rinne o A – alusmetsa rinne o S – surnud puude rinne o L – lamapuidu rinne

Üleval ääres vasakult paremale on vastava rinde andmed o G – rinnaspindala (m2/ha), o T – täius (%), arvutatakse rinnaspindala järgi o N – puude arv (tk/ha) o M/ha – rinde hektaritagavara (tm/ha) o M/er – rinde kogutagavara (tm/er)

Vanus ja normid Puistuelementide takseerandmed

o A-jooksev > A-raie - kaalutud keskmine jooksev vanus ja kaalutud keskmine raievanus. Jooksev vanus on esimese rinde puuliikide kaalutud keskmine vanus, millele on liidetud takseerimisest möödunud aeg. Kui jooksev vanus on suurem/võrdne kaalutud keskmisest raievanusest, siis on numbrid rohelised. Kui jooksev vanus on raievanusest väiksem, siis on numbrid punased.

o HR - Gnorm - lubatud rinnaspindala pärast harvendusraiet. Kui eraldise rinnaspindala on suurem, kui Gnorm, siis on numbrid rohelised. Kui eraldise rinnaspindala on väiksem, kui Gnorm, siis on numbrid punased.

o AR - Tnorm - lubatud täius pärast aegjärkset raiet. o Raiejärgne M/ha – kui eraldisele on lisatud raie ja puuliikidele

määratud raieprotsendid, siis antud väärtus näitab eraldise raiejärgset tagavara.

PPL – peapuuliik. Peab olema enamuspuuliik, suurima tagavaraga puuliik eraldisel

Rinne – puistuelemendi rinne

% - koosseisu osakaal, antud elemendi tagavara suhe rinde üldtagavara suhtes (noorendike puhul puude arvu suhe)

PL – puuliik

A – puistuelemendi keskmine vanus (a)

H – puistuelemendi keskmine kõrgus (m)

D – puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter (cm)

N – puude arv (tk/ha)

M/ha – puistuelemendi hektaritagavara (tm/ha)

M/er – puistuelemendi eraldise tagavara (tm/er)

Pärit. – puistuelemendi tekkeviis

Raie % - raie protsent, näitab väljaraiutava osa suurust

Puistuelemendi kustutamiseks tuleb klikkida rea lõpus oleval ristil (X). Puistuelemendi lisamiseks tuleb klikkida tühjal real (+). Puistuelemendi andmete muutmiseks tuleb klikkida elemendil, mida soovitakse muuta. NB! Kui on soov muuta elemendi kõrgust, siis on kõige kiirem võimalus klikkida vastava elemendi kõrguse lahtris. Sel juhul avatakse muutmise aken nii, et kõrguse saab kohe sisestada. Elemendi muutmine/lisamine Iseärasused

Iseärasused

Võimalik sisestada puistuelemendi andmed või neid muuta. Andmete kiiremaks sisestamiseks on võimalik rinne ja puuliik valida kiirvalikust, samuti saab väärtusi sisestada mugavalt ekraanilt. See lihtsustab andmete sisestamist tahvelarvuti kasutamise korral. Märkides lahtri Puude arv eraldisel on võimalik sisestada puude arv eraldisel mitte hektaril. Kui ühe elemendi andmed on sisestatud, siis järgmise elemendi sisestamiseks vajuta all keskel nupule Järgmine. Kui muudad viimast elementi, siis on võimalik kohe lisada uus. Eelneva elemendi muutmiseks vajuta Eelmine. Kui elementide sisestamine või muutmine on lõpetatud, siis vajuta Valmis.

Eraldise olulised iseärasused.

Kustutamiseks kliki rea lõpus oleval ristil (X)

Muutmiseks kliki real, mida soovid muuta

Lisamiseks kliki viimasel tühjal real (+)

Iseärasused on kirjeldatud Seaded-> Tunnused

Kahjustused

Eraldise kahjustuste kirjeldus.

Kustutamiseks kliki rea lõpus oleval ristil (X)

Muutmiseks kliki real, mida soovid muuta

Lisamiseks kliki viimasel tühjal real (+) Kahjustus peab olema seotud konkreetse puistuelemendiga. % näitab kahjustuse osakaalu,

aste näitab kahjustuse astet. Kahjustused on kirjeldatud Seaded -> Tunnused

Kaitsepõhjused

Tööd

Jrk. – töö järjekorra number (1/2 = esimene või teine jrk, 8 = lõpetatud töö, 9 = kiire töö, 0 = sisestatud on töö aasta). Ühel tööl tohib olla täidetud, kas ainult järjekord või töö aasta. Töö – tööliik. Tööd on kirjeldatud Seaded -> Tunnused. Aasta – töö teostamise aasta. Korraga pole lubatud sisestada nii töö järjekorda, kui ka aastat Puuliik – kui antud tööga on seotud konkreetne puuliik (nt: istutamine). Pindala – töö pindala. U tk – metsauuenduse korral puude arv (tk/ha). Kui tööliigiks on valitud harvendusraie, siis pärast Arvuta nupule vajutamist näidatakse töö lahtris ka Graie ja Gnorm väärtusi. Graie näitab tööga planeeritud raiejärgset rinnaspindala ning Gnorm näitab lubatud raiejärgset rinnaspindala. Kui tööliigiks on valitud aegjärkne raie, siis pärast Arvuta nupule vajutamist näidatakse töö lahtris ka Traie ja Tnorm väärtusi. Traie näitab tööga planeeritud raiejärgset täiust ning Tnorm näitab lubatud raiejärgset täiust. Töö muutmine/sisestamine

Eraldise kaitsepõhjuste kirjeldus, kui eraldisel asub kaitstavaid objekte.

Kustutamiseks kliki rea lõpus oleval ristil (X)

Muutmiseks kliki real, mida soovid muuta

Lisamiseks kliki viimasel tühjal real (+) Pind – kaitsepõhjuse pindala Kaitsepõhjused on kirjeldatud Seaded -> Tunnused

Tööd

Eraldise tööde kirjeldus

Kustutamiseks kliki rea lõpus oleval ristil (X)

Muutmiseks kliki real, mida soovid muuta

Lisamiseks kliki viimasel tühjal real (+)

Töö – rippmenüüst saab valida tööliigi Puuliik – mõne töö puhul on vaja valida puuliik (nt: uuendus) Järjekord – tööde teostamise järjekord Aasta – töö teostamise aasta Pindala – töö pindala, vaikimisi eraldise pindala Puude arv (tk/ha) – metsauuenduse puhul puude algtihedus, lageraie korral seemnepuude arv Kui tööliigiks valida lageraie, siis on võimalus kohe lisada ka istutus, külv, maapinna mineraliseerimine, kultuuride hooldamine, looduslik uuendamine (muud) või looduslikule uuendamisele jätmine. Istutamise ja külvi lisamisel on võimalik kohe lisada maapinna mineraliseerimine ja kultuuride hooldus.

Nupud Eelmine ja Järgmine võimaldavad liikuda ühe eraldise vaatest järgmise või eelmise

eraldise vaatesse. Liikumine toimub otsingus leitud eraldiste vahel.

Nupp Muuda ala avab eraldise kaardil, kus valitud eraldisest tehakse automaatselt koopia

Ajutisele kihile. Muuta saab ainult kaardiobjekte, mis asuvad Ajutisel kihil. Võimalik muuta

näiteks eraldise piire. Kaardifunktsioone ja ala muutmist on kirjeldatud eraldi peatükkides.

Nupp Arvuta kontrollib sisestatud takseerandmed ja arvutab nende põhjal ülejäänud

väärtused (tagavara, puude arv jne.). Kui eraldisel mingeid väärtusi muuta, siis tuleks lasta

tarkvaral andmed üle arvutada. Antud funktsioon kontrollib nii andmete korrektsust, kui tööde

vastavust normidele. Kui leidub vigu, siis annab tarkvara teada selle põhjuse ning võimalus on

vead parandada.

Koopia teeb eraldise andmetest ja kaardiobjektidest täpse koopia. Kui koopia tehakse

eraldisest 1, siis eraldise koopia saab numbriks 1001, eraldisest 2 saab 1002 jne. See on vajalik

saamaks aru, et tegemist on koopiaga. Koopia tegemine on vajalik siis, kui tahetakse näiteks

eraldist poolitada.

Nupp Tee tühjaks kustutab kõik eraldise elemendid, nullib tagavarad ja täiused. Ühtlasi

kustutab kõik tööd, kahjustused ja kaitsepõhjused.

Nupp Kust. tööd kustutab kõik eraldisele märgitud tööd.

Nupp Sulge salvestab andmed, sulgeb Eraldise vaate ja läheb tagasi otsingu menüüsse.

Aruanded

Võimalus koostada, salvestada ja trükkida erinevaid aruandeid. Aruandeid on võimalik

koostada isikutest, kinnistutest ja eraldistest.

Aruande tööriistad

Isikutest – võimalik koostada isikutega seotud aruandeid

Kinnistutest - võimalik koostada kinnistutega seotud aruandeid

Eraldistest – võimalik koostada eraldistega seotud aruandeid

Salvesta – koostatud aruanne on võimalik salvestada Exceli tabelina

Prindi – koostatud aruandest tehakse PDF fail, mida on võimalik salvestada või printida

Aruande tegemine

Aruande tegemiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on vajutada menüüribal nupul Aruanded ning valida aruande teema (isikud, kinnistud, eraldised). Teine võimalus on vastava teema all vajutada nupule Aruanded, ning aruanne koostatakse antud teemast. Valides välja aruande teema on võimalus koostada aruanne kõikidest antud teema andmetest või filtreerida endale vajalikud andmed ja koostada aruanne nende kohta. Vali tööriistaribalt teema ning vajuta nupule Filter. Filtreeri isikud, kinnistud või eraldised, mille kohta soovid aruannet teha ning vajuta nupule Aruanne. Võimalik on valida seda, kui detailset aruannet tahetakse koostada. Kui filtreerimise väljal jätta lahtrid tühjaks, siis koostatakse aruanne kõigi andmebaasis olevate andmete põhjal.

Aruande tulemused on võimalik salvestada Exceli failina arvutisse, kus on võimalik andmeid edasi töödelda. Võimalus on koostada ka PDF formaadis dokument ning see arvutisse salvestada või kohe printida. Aruande PDF väljatrükile ja metsakorralduskavale on võimalus lisada ka ettevõtte logo. Selleks tuleb kataloogis C:\Deskis\Metsakorraldus\style asendada logo.png fail ettevõtte logo failiga.

Andmete import Erinevate andmete ja kaardikihtide andmebaasi laadimiseks on võimalik kasutada importimise

võimalust. Andmebaasi on võimalik importida metsakorralduskavad, isikute andmed ja

kaardifailid.

Metsakorralduskava import Metsakorralduskavade importimiseks on vajalikud metsakorralduse andmed CSV formaadis ning eraldiste kaardifailid. Kava importimiseks tuleb vajutad nupul Eraldis CSV ning otsida arvutist imporditava kinnistu kaust, kus asuvad CSV failid. Kui CSV failis on mitme kinnistu andmed, siis märgi kinnistud, mida soovid andmebaasi lisada. Enne importimist on siin võimalik muuta veel kinnistu nime ja registrinumbrit. Andmete importimiseks vajuta Impordi ning seejärel annab tarkvara teada, kas importimine õnnestus või mitte. NB! Tarkvara kasutab kinnistute registrikoode kui unikaalseid identifikaatorid. Kui andmebaasis on kinnistu, mille registrikood kattub imporditava kinnistu koodiga, siis asendatakse olemasoleva kinnistu andmed imporditud andmetega.

Isikute andmete import Isikute andmed on võimalik importida andmebaasi CSV formaadis failist, mida on võimalik teha Exceli tabelis. Selleks, et isikute import õnnestuks, peab CSV fail sisaldama täpselt järgmiste pealkirjadega veerge: NIMI;KOOD;JUR_ISIK;EMAIL;TELEFON;MAJA;ASULA;VALD;MAAKOND;INDEKS

NIMI - isiku või ettevõtte nimi on kohustuslik täita

KOOD - isikukood või ettevõtte äriregistri number on kohustuslik täita NB! Andmebaasis sama koodiga olevad isikud kirjutatakse imporditavate andmetega üle.

JUR_ISIK - 1 kui tegu on juriidilise isikuga ja 0 kui tegu on füüsilise isikuga

EMAIL - kontakti e-maili aadress

TELEFON - kontakti telefoni number

MAJA - talu nimi või tänav, maja ja korter

ASULA - küla, alev või alevik

VALD - valla või linna EHAK kood. Kui ei tea, siis võib ka 0 olla.

MAAKOND - maakonna EHAK kood. Kui ei tea, siis võib ka 0 olla.

INDEKS – isiku aadressi postiindeks EHAK koodid on võimalik leida siit - http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=3820799 Postiindekseid saab otsida siit - https://www.omniva.ee/sihtnumbrite_otsing

CSV faili tegemiseks tuleb Excelis teha tabel täpselt etteantud formaadis.

Salvestada tabel CSV formaadis (komaga eraldatud) ja importida fail Metsakorralduse tarkvarasse.

Pärast importimist on Isikute menüüs näha tarkvarasse laetud isikute andmed.

Eraldiste kaardikihi import Võimaldab olemasolevatele takseerandmetele importida juurde eraldiste kaardiobjektid. Näiteks kui pole kaardifaile aga kava on Metsaregistris, siis saab eraldiste kaardikihi SHP failina arvutisse salvestada ja need tarkvarasse importida. Eraldiste piirid lisatakse ainult eraldistele mille andmed on andmebaasis olemas ja millel alad puuduvad. Metsaregistri eraldiste kaardikihid saab alla laadida Keskkonnaagentuuri koduleheküljelt. Andmete importimine Metsaregistrist Võimaldab importida eraldiste takseerandmed otse Metsaregistrist. Selleks on vajalik Metsaregistri kasutaja ja paroolide olemasolu või peavad olema kava andmed Metsaregistris avalikuks tehtud. Registrist importimiseks tuleb sisestada kinnistu nimi või katastriüksuse tunnus. Kui sisestada kinnistu nimi, siis leitakse kõik selle nimega kinnistud ning on võimalik valida kinnistud, mida importida. Tulenevalt Metsaregistri andmete iseärasustest ei soovita me andmete importimiseks seda meetodit kasutada. Soovitame kasutada katastriandmete vormil olevat nuppu „Otsi eraldised“, mis impordib ainult sellel katastriüksusel olevad eraldised.

Kaart

Kaart on kinnistute, eraldiste ja tellimuste lahutamatu osa. Kõik kaardil tehtavad muudatused kajastuvad automaatselt ka andmetabelites ning tabelist rea kustutamine kustutab objekti ka kaardilt. Kaardil olev info on paigutatud erinevatele kaardikihtidele, mida on võimalik sisse-välja lülitada. Kaardi vaatamiseks tuleb vajutada menüüribal nuppu Kaart. Kaardile on võimalik liikuda ka otse kinnistute, eraldiste ja tellimuste menüüdest. Kaardi tööriistad

Suurenda - vajutades nupule, valitakse kaardi suurendamise tööriist. Sellega saab: o vajutada kaardi peale - seepeale suurendatakse kaarti 2 korda o tõmmata kaardi peale sellega ristkülik - seepeale suurendatakse kaarti nii

palju, et ekraanil on näha täpselt selle ristküliku sisse jäänud ala o vajutades nupule teist korda, lülitatakse suurendamise tööriist välja ning

aktiivseks muutub Vali/Nihuta tööriist

Vähenda – vajutades nupule, valitakse kaardi vähendamise tööriist. Sellega saab: o vajutada kaardi peale - seepeale vähendatakse kaarti 2 korda o tõmmata kaardi peale sellega ristkülik ja kaarti vähendatakse nii, et ekraanil

olev kaardi ala on tõmmatud ristküliku suurune o vajutades nupule teist korda, lülitatakse vähendamise tööriist välja ning

aktiivseks muutub Vali/Nihuta tööriist.

Vali/Nihuta - sellel nupul on mitu funktsiooni: o klikkides kaardil saab sellega valida objekte o klikkides ja hoides seejärel hiire vasakut klahvi all saab sellega

kaarti nihutada. Pane tähele et siis on kursor käe kujuga. o topeltklõpsuga näidatakse aktiivse kaardikihi andmeid

Avavaade – suurendab tagasi vaatele, mis oli kaardi avamisel o kui on vajadus kaardil mõnda kohta lähemalt vaadata, siis pärast saab tagasi

vaatesse, mis oli kaardi avamise hetkel

Mõõtkava - sellele nupule vajutades avaneb aken, kus on võimalik soovi korral: o sisestada kaardi keskpunkti koordinaadid, mille ümber kaardipilt

moodustada – sisestada saab nii geograafilisi- kui ka ristkoordinaate o sisestada kaardiala laius meetrites o valida kaardi täpne mõõtkava o Akna sulgemiseks vajuta Loobu või uuesti nupul Mõõtkava

Mõõdik – kaardil vahemaa ja pindala mõõtmiseks. o kliki kaardil kohas, kus alates soovid mõõtmist teha. o liiguta hiirt vahemaal, mida soovid mõõta. Kaardil näidatakse

abistavat joont punktiirina. o kui soovid mõõta kõverjoont või ala, kliki järgmises käänupunktis. o mõõtmise lõpetamiseks tee viimasel punktil topeltklõps või

vajuta Enter klahvi. Mõõtmist saab lõpetada ka Mõõtmise aknas nupuga Lõpeta mõõtmine.

o viimase käänupunkti eemaldamiseks vajuta klahvi Backspace o pindala mõõtmise käigus näidatakse ka ala ümbermõõtu. o akna sulgemiseks vajuta Loobu või uuesti nupul Mõõdik

Kihid – kaardi teemad

o Saab sisse/välja lülitada erinevaid kihte, teema- ja aluskaarte. o Pane linnuke kihi nime ette, mida soovid kaardil näha. Muudatus

kajastub kohe kaardil. o Klikkides kihi nime ees oleval ristikesel, avaneb kaardikihi legend,

mis näitab vastava kaardikihi legendi. Näiteks puuliikide teemakaardi kihi puhul näitab, mis värv vastab mingile puuliigile.

o Kihi nime taga olev märkus (www) näitab, et vastav kiht tuleb kaardile internetist erinevatest riiklikest kaardiserveritest. Nende vaatamine on võimalik ainult internetiühenduse olemasolul ja kaardi joonistamise kiirus hakkab sõltuma interneti kiirusest.

o Kava tööd näitab töid, mis on metsakorralduskavas märgitud. Vajutades akna all servas oleval suurel nupul Kihid, avaneb suuremate

võimalustega Kihtide halduse aken.

Kihid – kihtide haldus

Tööriistad – nupp avab alumise tööriistariba kaardiobjektide muutmiseks

Otsi – avab akna, kus on võimalik otsida katastriüksust aadressi või tunnuse järgi

Kihtide haldus aken avaneb samas aknas, kus Kaardi teemad akengi. Ka siin saab kihte sisse/välja lülitada. Kuid avanevad veel ka lisavõimalused kaardipildi muutmiseks. Võimalik on: muuta kihtide järjekorda

o kliki kihi nimel - kiht on siis valitud o vajuta vasakul akna servas olevatel nuppudel Üles või Alla

muuta kihid mitteselekteeritavateks (linnuke kihi nime järele). Näiteks ei soovita, et kaardil klikkides muutuks aktiivseks maakonna ala - siis tuleks maakonna kiht lukustada, tehes linnukese Kihtide halduses Maakonna kihi järele. lisada oma kihte kõvakettalt nupuga Ava. Lisada saab näiteks:

o .shp ja .tab formaadis kaardifaile o .gpx faili (GPS-i teekonna fail) o koordinaatidega rasterfaile (geotiff, tiff, jpg, ecw, png, bmp)

eemaldada kaardikihte nupuga Eemalda muuta kihtide stiile (joonte värve, alade täitevärve, teksti suurust jne.)

o kliki kihi nimel - kiht on siis valitud o vajuta nupul Stiil o sõltuvalt kihi tüübist avanevad erinevad muutmisvõimalused -

rasterkihid saab näiteks muuta poolläbipaistvaks (Läbipaistvus) vektorkihtidel muuta joonte värvi, alade täitevärvi ja läbipaistvust jm.

lülitada välja üksikuid teemakaardi kihte näidata kogu valitud kihti kaardil salvestada/eksportida kihte (sh. teemakaartide üksikud kihid) .shp ja .tab faili

o kliki kihi nimel - kiht on siis valitud o vajuta nupul Salvesta kiht

nupp Salvesta salvestab kaardi kujunduse nupp Teemad avab taas Kaardi teemad akna

o Otsida saab nii täpset vastet, kui ka ainult tunnuse alguse järgi – selleks tuleb otsitava sõna lõppu panna tärn (*). Näiteks kui soovid leida kõik katastrid, mis algavad numbritega 12601:003:0 siis võib otsingusse kirjutada 12601:003:0* ja otsingus leitakse kõik sellise algusega katastritunnused.

o Otsingu tulemusena kuvatakse kõik leitud katastriüksused ja soovitud üksusele klikates leitakse see üksus kaardil.

Trüki – avab kaardi salvestamise akna o võimalus valida mõõtkava või salvestada pilt

ekraani suuruse alaga o võimalus valida kas püst- või rõhtasetus o võimalus lisada teksti, mis lisatakse kaardi alla

Vajutades nupul Trüki koostatakse PDF formaadis kaart, mis on võimalik arvutisse salvestada (File -> Save As) või printida.

Asukoht – töötab juhul, kui arvutiga on ühendatud GPS o näitab GPS-i asukohta kaardil o nupust on võimalik GPS ka sisse lülitada o GPS-i seaded saab paika panna Seaded lehel

Kihi stiili muutmine

Kihi stiili muutmiseks tuleb kihtide halduse aknas välja valida kiht, mille stiili soovime muuta, ning vajutada nupul Stiil. Avaneb aken, kus on võimalik muuta antud kihi joone, ala, teksti, ja sümboli stiili.

Joone stiili muutmiseks vajuta nupule Joone stiil, see võimaldab muuta joone värvi, paksust, stiili ja läbipaistvust.

Ala stiili muutmiseks vajuta nupule Ala stiil, see võimaldab muuta ala mustri ja ääre stiile.

Teksti stiili muutmiseks vajuta Teksti stiil, mis võimaldab muuta kirjastiili, suurust jne.

Sümboli stiili muutmiseks vajuta Sümboli stiil, mis võimaldab muuta GPS-i sümbolit jne.

Lipikud võimaldavad kaardil kuvada infot kaardikihi tabelitest, näiteks eraldiste või teatiste kihil kuvatakse eraldise number, katastrikihil katastriüksuse number. Kui ei soovi kaardil kuvada eraldise numbrit, siis tuleb Kihi stiili aknas eemaldada linnuke lahtri Lipikud eest.

Töö objektidega

Kaardil olevaid objekte saab valida, tehes objekti peal hiirega kliki. Objekt muudab värvi ning avaneb valiku tööriistariba. Valida saab ainult neid objekte, mis asuvad kihil, mille valimine on Kihtide halduses lubatud. See tähendab, et kihtide halduses, ei ole nende kihtide taga linnukest Lukustamise veerus. Oluline on jälgida tööriistariba päist, kus on kirjas, milliselt kihilt on objekt valitud. Muutmisel on oluline tähele panna, et muuta saab ainult Ajutisel kihil olevat objekti. Seda, mis kihilt on objekt valitud näidatakse valiku tööriistariba tiitelribal.

Eemalda valik – tühistab objekti valiku.

Vali mitu – võimalik valida kaardilt mitu objekti korraga. Korraga mitme objekti valimiseks võib ka hoida all SHIFT klahvi ja seejärel objektid valida.

Vali järgmine – kui mitu kaardikihti on üksteise all, siis selle nupuga on võimalik valida

objekt järgmiselt kihilt. Näiteks asub ühe kinnistu eraldise alal ka piirangu objekt. Klikk

kaardil valib ära eraldise ja kui soovitakse valida piirangut, siis tuleks vajutada nuppu

„Vali järgmine“ ning valitakse ära eraldise all olev piirangu ala.

Muuda – alade muutmiseks luuakse valitud kihist koopia Ajutisele kihile. Algne ala jääb

alles ja seda muuta ei saa. Avatakse ka objektide muutmise tööriistariba.

Info – näitab valitud objekti kohta infot. Eraldise kihilt infot küsides näidatakse eraldise

andmeid, teatise kihi puhul teatisega seotud infot, katastri kihi puhul katastri infot jne.

Joonobjekt – valitud joonele saab määrata tüübi (tee, kraav, siht jne) ja laiuse. Eraldise

pindalast arvutatakse kattuvate joonobjektide pindalad maha. Juba olemasolevale

eraldisele joone lisamisel ei arvestata joonealust pindala maha. Joonobjekti pindala

arvutatakse eraldise pindalast maha siis, kui uuest alast tehakse eraldis.

LK ala – valitud alale saab määrata, millise piiranguga on tegemist ja ala värvitakse

kaardil ja väljatrükil vastavalt piirangu tüübile. Ala salvestatakse kihile „Minu

piirangud“. Kui piirang asub mõne eraldise alal, siis lisatakse piirangu kirjeldus ka

eraldise andmetesse. Kui eraldise kaitsepõhjuste tabelist põhjus kustutada, siis kaob

see ka kaardilt.

Uus eraldis – valitud alast saab teha uue eraldise. Kui eraldis asub mõne katastri peal,

siis seotakse eraldis automaatselt selle katastri ja kinnistuga. Kui eraldis joonistada

väljapoole andmebaasis olevatest kinnistu piiridest, siis tuleb esmalt siduda objekt

kinnistuga või lisada uue kinnistu andmed andmebaasi. Kui uue eraldise ala kattub

olemasoleva eraldise alaga, siis asendatakse vana eraldise kaardiobjekt uue eraldisega.

Topeltpunktid – võimalik kontrollida, kas objektil on punkte, mis asuvad üksteisele

lähemal kui 30cm ja kas võib olla tegemist joonistamise veaga. Vali objekt, mida

kontrollida ning topeltpunktide leidmisel näidatakse neid punkte punase ringiga.

Seejärel on võimalik kaarti suurendada nii, et oleks võimalik topeltpunkt kustutada.

Kattuvus – kontrollib kahe ala kattuvust. Saab kontrollida, kas nt. eraldiste alad

kattuvad mõnes kohas. Kui on kattumisi, siis näidatakse seda ala punase piirjoonega

ning seejärel on võimalik nihutada punkte nii, et kattumine kaoks.

Lõika katastrit – vali kaardilt joonistatud eraldise piirid ning lõika selle all olev kataster

eraldisteks. Eraldise piiri joonistamiseks tuleb kasutada tööriistaribal olevat funktsiooni

Lisa er.piir, millega saab kaardile joonistada ajutise eraldise piiri.

Kontrolli kat. – pärast eraldiste moodustamist saab kontrollida katastriüksuse eraldiste

geomeetriaid. Näidatakse ära kõik topeltpunktid ja alade kattuvused, kui need on

olemas.

Objektide muutmise tööriistad

Vali/Nihuta - sellel nupul on mitu funktsiooni: o klikkides kaardil saab sellega valida objekte. o klikkides ja hoides seejärel all hiire vasakut klahvi saab sellega kaarti nihutada,

siis on kursor käe kujuga. o topeltklõpsuga näidatakse valitud objekti andmeid.

Lisa punkt - punkti lisades tekib see Ajutisele kihile. o eraldise joonistamisel saab lisada punkti selleks, et oleks võimalik lisada

eraldisele takseerandmed. o punkti lisamist võib vaja minna mingi objekti (nt. kotkapesa) ümber kindla

raadiusega puhvri tegemiseks. o selleks tuleb märkida kaardile punkt ning lisada punktile puhver, mis joonistab

ümber punkti määratud raadiusega ringi.

Lisa joon - joont lisades tekib see Ajutisele kihile. Jooni on vaja näiteks selleks, et: o joone abil saab alasid pooleks lõigata o joonele saab hiljem teha kindla raadiusega puhvri ja näiteks selle puhvri osa

alast välja lõigata (teed, kraavid jne) Joone lisamiseks:

o kliki kohal, kus soovid joont alustada o kliki järgmisel joone käänupunktil o viimase käänupunkti eemaldamiseks vajuta klahvi Backspace o joone lõpetamiseks tee topeltklõps, kliki paremklahvi või vajuta Enter klahvi

Joont saab Ajutiselt kihilt kustutada, kui valida joon ja: o vajutada alumiselt tööriistaribalt Kustuta nuppu või vajutada klaviatuuril

Delete klahvi

Lisa er.piir – ajutise eraldise piiri joonistamiseks, millest hiljem saab moodustada eraldised. Oluline on, et jooned lõikuksid kas katastripiiriga või kõrval oleva eraldise piiriga. Vajalik seepärast, et ajutise piiriga hakatakse hiljem katastri ala lõikama ning kui joon ei ulatu üle katastri piiri, siis ala lõikamist ei toimu ja ala ei moodustata. Piiri lisamiseks:

o kliki kohal, kus soovid alustada o kliki järgmisel joone käänupunktil o viimase käänupunkti eemaldamiseks vajuta klahvi Backspace o piiri lõpetamiseks tee topeltklõps, kliki paremklahvi või vajuta Enter klahvi

Piiri saab kustutada, kui valida piir ja: o vajutada alumiselt tööriistaribalt Kustuta nuppu või vajutada klaviatuuril

Delete klahvi

Lisa ala - ala lisamisel tekib see Ajutisele kihile. Alasid saab kasutada selleks, et: o joonistatud ala abil saab mõnda olemasolevat ala lõigata o joonistada kaardile vajalikke objekte

Ala lisamiseks: o kliki kohal, kus soovid ala joonistamist alustada o kliki järgmisel ala nurgapunktil o viimase käänupunkti eemaldamiseks vajuta klahvi Backspace o ala joonistamise lõpetamiseks tee hiirega topeltklõps, kliki hiire paremklahvi

või vajuta Enter klahvi. Ala saab Ajutiselt kihilt kustutada, kui valida ala ja:

o vajutada alumiselt tööriistaribalt Kustuta nuppu o vajuta klaviatuurilt Delete klahvi

Lisa ring - ringi lisamine on sisuliselt ringikujulise ala lisamine. (vt. Lisa ala) o ringi lisamiseks tee klikk ringi keskpunkti ja siis venita ring soovitud laiusega ja

lõpetamiseks vabasta hiire klahv o ringi lisamise ajal näidatakse kaardi nurgas ringi jooksvat raadiust

Lisa puhver - puhver on ala, mille saab moodustada punkti, joone või ala ümber. Puhvrit saab kasutada selleks, et:

o punkti ümber moodustada kindla raadiusega ringi o joone ümber moodustada kindla laiusega ala o ala suurendada kindla arvu meetrite võrra

Puhvri moodustamiseks: o vali objekti, mille ümber soovid puhvrit moodustada o kliki nupul Lisa puhver o sisesta avanenud aknasse soovitud puhvri raadius

Puhvri abil moodustatud ala saab Ajutiselt kihilt kustutada, kui see valida ja: o vajutada alumiselt tööriistaribalt Kustuta nuppu o vajuta klaviatuurilt Delete klahvi

Muuda tippe - tippude muutmise abil saab muuta olemasoleva ala või joone kuju. Seda tööriista on mõtet kasutada siis, kui on vaja muuta üksikute nurgapunktide asukohta. Tipu muutmiseks tuleb:

o valida objekt o kui objekt ei ole veel Ajutisel kihil, tuleb ta sinna tõsta Muuda-nupu abil

(ülemisel, valitud objekti tööriistaribal)

o klikkida nupul Muuda tippe o objekti nurgapunktid muutuvad hallideks ristkülikuteks o võta hiirekursoriga soovitud nurgapunktist kinni ja lohista ta õigesse kohta o muutmise lõpetamiseks vajuta Vali/Nihuta o kui muudad olemasolevat metsatöö või eraldise ala ära unusta vajutada

rohelist Salvesta muutus nuppu Mitme tipu korraga valimiseks:

o vali välja esimene tipp (valitud tipp muutub punaseks) o hoia klaviatuuril all SHIFT klahvi o kliki järgmisel tipupunktil o kui esimese ja teise valitud tipupunkti vahele jääb veel tippe, valitakse neid

kõik kui SHIFT-klahvi all hoitakse - nii saab valida palju tippe korraga ja neid korraga liigutada või korraga kustutada.

Tippude lisamiseks: o hoia all klaviatuuri nuppu CTRL ja vajuta hiirega soovitud kohas

Tippude kustutamiseks: o kliki hiirekursoriga tipul või tippudel, mida soovid kustutada o vajuta Delete klahvi

Lisa tipp – saab lisada objektidele tippe juba olemasolevate tippude vahele. o vali objekt, millele tippe lisada ning vajuta Lisa tipp. o lisa tipp soovitud kohta ning pärast seda vajuta uuesti Lisa tipp nuppu, et

toiming lõpetada. o tippe on võimalik lisada ka kui valida objekt, vajutada nuppu Muuda tippe ning

siis hoida alla CTRL klahvi.

Kustuta tipp – saab kustutada objektide tippe. o vali objekt, mille tippu soovid kustutada ning vajuta Kustuta tipp. o objekti tipud muutuvad nähtavaks ning saad kustutada soovitud tipu.

Haagi tipp – haagib hiirekursori tipupunkti külge, kui ollakse punktile lähedal. o vähendab topeltpunktide tekkimise võimalust. o funktsiooni saab sisse/välja lülitada ka klaviatuuril S klahvi vajutades. o tippude haakimine lülitatakse automaatselt sisse, kui valitakse mõni objekti

lisamise või muutmise tööriist.

Kustuta objekt – kaardiobjektide kustutamiseks o kustutada ei saa eraldisi ega katastripiire. Eraldisi ja kinnistuid saab kustutada

eraldiste ja kinnistute nimekirjadest. o tuleb valida objekt ning vajutada nupul Kustuta objekt.

Lõika objekti - ajutisel kihil olevaid objekte saab lõigata teise Ajutisel kihil oleva objektiga. Esimesest objektist eemaldatakse teise objektiga kattuv ala. Tulemuseks on väiksemaks lõigatud esimene ala ilma selle osata, mis kattus teise alaga.

o lõikamisel tuleb valida kõigepealt objekt, millest soovitakse tükk välja lõigata o seejärel tuleb valida objekt (ala), millega soovitakse lõigata esimest objekti o vajutada nuppu Lõika objekt o kustuta teine objekt, ning näed, et esimene objekt on selle koha pealt lõigatud o kui muudad olemasoleva eraldise ala ära unusta vajutada rohelist Salvesta

muutus nuppu

Poolita objekti - ajutisel kihil olevaid objekte saab poolitada (kaheks tükiks lõigata) teise Ajutisel kihil olevate objektiga. Esimene objekt lõigatakse pooleks teise objektiga (joonega või teise ala servaga). Tulemuseks on kaheks tükiks lõigatud objekt.

o lõikamisel tuleb valida kõigepealt objekt, mida soovitakse pooleks lõigata o seejärel valida objekt (joon/ala), millega soovitakse lõigata esimest objekti o vajutada nuppu Poolita objekti o kustuta teine objekt, ning on näha, et esimene objekt on selle koha pealt

pooleks lõigatud o kui muudad olemasoleva eraldise ala, siis ära unusta valida välja uus ala ja

vajutada rohelist Salvesta muutus nuppu

Liida objektid – ajutisel kihil olevaid objekte saab liita üheks objektiks. Võimalik liita näiteks kaks eraldist üheks.

o vali objektid, mida soovid liita. Mitme objekti valimiseks hoia all SHIFT klahvi või kasuta nuppu Vali mitu.

o olemasolevate eraldiste liitmiseks tuleb valida eraldis, millega soovid teist eraldist liita ning vajutada nuppu Muuda.

o kui objektid on valitud, siis vajuta Liida objektid. o kui eraldised on liidetud, siis ära unusta valida välja liidetud ala ja vajutada

rohelist Salvesta muutus nuppu.

Tee jooneks – võimalik teha valitud ala piirjoon eraldi joonobjektiks.

Tee alaks – võimalik muuta joonobjekt alaks. o Nt. kui GPS-iga on tekitatud joonobjekt ümber eraldise ja sellest tahetakse

moodustada eraldise ala.

Er. jätk 0°ja Er.jätk 90°– eraldise jätkumise sümboli lisamiseks. o horisontaalse joone korral kasuta 0° o vertikaalse joone korral kasuta 90° o sümboli kustutamiseks vali tööriist Vali/Nihuta ja kliki sümboli keskel. Kui

sümbolile tekib punane ruut, siis saab lipiku kustutada nupuga Kustuta objekt.

Kat. lipik - lisa katastritunnuse lipik. o vali kataster, seejärel vali tööriist Kat. lipik ja kliki kohta, kuhu soovid

katastritunnust tähistavat lipikut lisada. o lipiku kustutamiseks vali tööriist Vali/Nihuta ja kliki lipiku teksti all-keskel

valgel täpil. Kui selle tulemusel tekib lipiku alla punane ruut, siis saab lipiku kustutada nupuga Kustuta objekt.

o katastritunnuse teksti stiili saab muuta, kui minna kaardikihtide haldusesse ja valida kiht kataster_label. Pärast kihi valimist vajuta nupul Stiil.

o katastritunnuse lipikut saab nihutada, kui klikkida lipiku all-keskel valgel täpil ja valida tööriist Muuda tippe.

Metsakorralduse tööprotsess

Tellimuse vormistamine

Kõik tööd, mis tellitakse, on võimalik tarkvaras registreerida. Tellimuste vormistamine pole kavade tegemisel kohustuslik aga see aitab tellimusi ja välitöid paremini planeerida. Tellimuse vormile on võimalik sisestada tellija andmed, kinnistu andmed, tellimuse kuupäeva. Saab märkida ka taksaatori, kellele töö suunatakse, arvega seonduva info ning andmete Metsaregistrisse kandmisega seotud kuupäevad. Tellimuse sisestamiseks tuleb tellimuste menüüst vajutada nuppu Lisa, mis avab tellimuse vormi. Kui kliendi andmed on andmebaasis olemas, siis saab kliendi valida rippmenüüst. Kui andmed puuduvad, siis tuleb vajutada lahtri taga olevat nuppu Lisa, mis avab kliendi andmete sisestamise vormi. Sama asi kehtib ka kinnistu andmete kohta.

Isiku vormil on kohustuslik täita isiku nime ja isikukoodi lahtrid, lisaks sellele saab märkida isiku

kontaktandmed ning määrata isikule tüüp.

Kinnistu vormil on oluline täita kõik andmed korrektselt, sest neid andmeid kasutatakse CSV

failis, mis saadetakse hiljem Metsaregistrisse. Kinnistu andmeid on võimalik lisada nii, et

kinnistu nime lahtrisse sisestada „-„ ning registriosa numbri lahtrisse „0“ ning vajutada

katastritunnuse lisamise nupule (+).

Avaneb katastriinfo aken, kuhu saab sisestada katastritunnuse. Seejärel tuleb vajutada nupul Otsi andmed, mis impordib Maa-ametist kinnistu ja katastriüksuse andmed ja täidab kõik vajalikud lahtrid. Nupuga Otsi eraldisi saab andmebaasi laadida antud katastriüksuse eraldised Metsaregistrist. Selleks on vaja Metsaregistri kasutajatunnust ja parooli. Avalike kavade importimiseks pole kasutaja ja parooli olemasolu vajalik.

Eraldiste moodustamine

Eraldiste lisamisel või muutmisel peaks alustama kaardist. Selleks tuleks kaardil üles otsida katastriüksus, millele eraldisi hakatakse tegema. Seda saab teha kui valida ära tellimus või kinnistu ja vajutada nuppu Kaardil. Aluskaardiks saab valida nii ortofotot, põhikaarti kui ka metsanduslike erivärvidega ortofotot. Kõik need kihid avatakse otse Maa-ameti WMS teenusest ja see tagab, et kasutatakse alati kõige uuemat saadaolevat infot. WMS teenused on internetis olevad teenused ja seega nende kasutamisel peab arvestama sellega, et aeglase internetiühenduse puhul võivad kaarditööd pisut aeglasemaks muutuda. Isegi siis kui eraldiste piirid olid varem olemas, tuleks ikkagi joonistada kaardile uued eraldise piirid. Kuna vanad eraldised on alana, siis nende piiride muutmine võib tekitada auke või ülekattuvust kahe kõrvuti oleva eraldise vahel. Samuti võivad olla katastripiirid pisut muutunud. Eraldise piiri joonistamine Kui vajutada Kaardi menüüs nuppu Tööriistad siis avaneb tööriistariba, kus on vahendid kaardiobjektide lisamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks. Eraldise piiride lisamiseks on spetsiaalne tööriist, mis aktiveerub vajutades nuppu Lisa er. piir. Eraldise piiride nägemiseks veendu, et kiht ajut_eraldise_piir on kihtide halduses sisse lülitatud.

Eraldise piiride lisamisel on väga oluline, et joonistatud jooned lõikuksid kas katastripiiriga või kõrvaloleva eraldise piiriga. See on vajalik seepärast, et nende joontega hakatakse hiljem katastri ala lõikama ja kui eraldise joon ei ulatu üle katastri piiri, siis ala lõikamist ei toimu ja eraldise ala ei moodustata. Eraldise piirid on kaardil vaikimisi näha sinise punktiirjoonena, aga seda stiili saab kasutaja ise muuta kihtide halduse aknas, vajutades nupul Stiil.

Joonobjektide lisamine

Kaardile saab sisestada ka teede, kraavide, trasside ja sihtide jooned. Kindlasti peaks seda

tegema juhul, kui nende pindala soovitakse eraldise pindalast maha arvata. Selleks, et lisada

spetsiaalseid joonobjekte vali tööriistaribalt nupp Lisa joon ja joonista see kaardile. Pärast

objekti joonistamist on see välja valitud ning avaneb objektide tööriistariba, millel tuleks

vajutada nuppu Joonobjekt.

Avanevas aknas tuleks valida joonobjekti tüüp ja määrata talle laius. Laius võib olla ka 0, aga

siis ei arvutata tee/trassi/sihi laiust eraldise pindalast maha. Vajutades nupule OK muudetakse

joon vastavalt objekti stiilile. Joonobjekte saab kustutada kui joon kaardilt välja valida ja

vajutada tööriistribalt Kustuta objekt või klaviatuurilt Delete klahvi. Joonobjektide nägemiseks

tuleb teemakihtides sisse lülitada kiht Teed, kraavid, sihid.

Eraldise piiride kustutamine ja muutmine

Kui eraldise piirid on looduses üle kontrollitud, siis võib tulla vajadus piiride muutmise järgi. Muutmiseks tuleks kõigepealt valida eraldise piir, mida soovitakse muuta. Siis tuleks tööriistaribalt valida tööriist Muuda tippe. Kaardil peaks olema näha joone käänupunktid hallide kastidena. Käänupunktil klikkides muutub see roosaks, mis tähendab, et punkt on ära valitud.

Käänupunkti nihutamiseks vali hiirega punkt ja lohista see soovitud kohta.

Punkti kustutamiseks vali hiirega ära mõni punkt ja vajuta klaviatuurilt nuppu Delete

või vali tööriistaribalt nupp Kustuta tipp ja vajuta punktil, mida soovid kustutada.

Käänupunkti lisamiseks hoia klaviatuuril nuppu Ctrl ja kliki kohas kuhu soovid punkti

lisada või vali tööriistaribalt nupp Lisa tipp ja vajuta kohal, kuhu soovid punkti lisada.

Korraga saab muuta ka mitut tippu. Selleks vali üks käänupunkt, vajuta alla Shift klahv

ja vali teine käänupunkt. Valitakse ära kõik kahe valitud tipu vahel olevad punktid. Nii

saab kõik valitud käänupunktid korraga kustutada või neid korraga uude kohta

lohistada.

Eraldise piiri kustutamiseks tuleks valida kaardilt eraldise piir, mida soovitakse

kustutada ja siis tuleks vajutada tööriistaribalt nuppu Kustuta objekt. Valitud objekti

saab kustutada ka klaviatuuril Delete klahvi vajutades.

Kui eraldise piiriks soovitakse lisada kas olemasolevat jõge või teed, siis tuleks see joon kaardilt

ära valida ja valitud objektide tööriistaribalt valida tööriist Joonobjekt. Avaneb aken, kus tuleks

valida joone tüübiks Ajutine eraldise piir ja vajutada nuppu OK. Eraldise piirile pole vaja laiust

määrata.

Eraldise takseerandmete sidumine asukohaga

Nupuga Tööriistad avaneb tööriistariba kaardiobjektide muutmiseks. Avanevast tööriistade valikust tuleks valida tööriist Lisa punkt. Järgnevalt tuleks lisada punkt joonistatud eraldise alale. Kui punkt on lisatud, siis avaneb ka valitud objektide tööriistariba. Sealt tuleks valida tööriist Uus eraldis. Kuna hetkel lisame eraldise punktile, siis küsib tarkvara üle, kas soovime ikka lisada 0 pindalaga eraldise. Võime vajutada Jah, sest hiljem, kui seome punkti selle alla jääva eraldise alaga, siis tekib andmetesse automaatselt õige eraldise pindala. Avaneb eraldise vorm, kuhu saab lisada eraldise takseerinfo. Esialgu võib selle akna sulgeda. Takseerinfo on võimalik otse metsas või hiljem kontoris antud vormile sisestada.

NB! Kui varem oli selle kohta peal eraldis (andmed andmebaasis olemas), siis võetakse uuele eraldisele külge eelmise eraldise andmed ja vana eraldis kustutatakse kaardilt ära. Avatakse eraldise andmete vorm vanade andmetega. Andmeid võib parandada kohe, aga seda võib ka hiljem teha. Kui varem selle kohta peal polnud eraldist, siis avatakse tühi eraldise vorm. Eraldise numbriks pakub tarkvara eraldise lisamise järjekorra numbrit. Seda saab hiljem muuta. Muud andmed võib täita kohe, aga võib ka seda hiljem teha. Kui punktile on lisatud takseerandmed, siis on kaardil eraldise number näha punkti peal. Igale joonistatud eraldisel tuleks lisada sel moel andmed. Eraldise punktide ja hiljem eraldise piiride nägemiseks tuleb sisse lülitada kiht Minu eraldised.

Eraldise piiridest alade moodustamine Kui eraldise piirid on looduses kontrollitud ja vajalikud muutused sisse viidud siis võib joontest

teha eraldise alad. Selleks tuleb valida ära kõik katastris piiridesse joonistatud eraldise piirid.

Vali esimene joon, ning lülita sisse nupp Vali mitu, mis lubab korraga valida mitut objekti.

Mitme objekti korraga valimiseks võib ka all hoida Shift klahvi ja seejärel joontel klikkida.

Joonte valimise järjekord on väga oluline. Katastrit hakatakse lõikama eraldise piirjoontega ja

seda tehakse TÄPSELT sellises järjekorras nagu kasutaja neid kaardilt valis. Katastrit lõigatakse

esimesena valitud eraldise piiriga. Selle tulemusena peaks tekkima katastri alast kaks uut ala.

Kahte tekkinud uut ala lõigatakse järgmisena valitud eraldise piiriga. Selle tulemusena peaks

tekkima omakorda uued alad. Nii toimitakse iga valitud joonega ja lõpuks peaks olema kaardil

iga eraldise kohta uus ala. Kui mõne eraldise kohta ala ei tekkinud, siis tuleks üle kontrollida,

kas joone otspunktid ületavad katastri ja/või naabereraldise piirjooni või kas valitud järjekorras

lõigates tekivad ikka uued alad.

Näide: joonisel on kaks kasti, mida soovitakse lõigata kahe joonega. Esimesel juhul valitakse

esimesena roheline joon ja teisena sinine joon. Rohelisega lõigates tekib kaks ala ja kui siis

sinise joonega lõigata neid kahte tekkinud ala, siis tekib lõikamise tagajärjel kokku kolm ala.

Teisel juhul valitakse esimesena sinine joon, millega lõigates ei teki kahte uut ala. Teisena

valitud rohelise joonega lõigates tekib kaks ala. Lõpptulemuseks ongi kaks uut ala.

Vali kaadilt kõik eraldiste piirid õiges järjekorras ning vajuta Lõika katastrit. Lõikamise tulemusena peaks moodustuma eraldiste piirjoontest alad, mis esialgu on ajutisel kihil. Kui peaks juhtuma, et kõik eraldiste alad ei teki nii nagu peaks, siis tuleks valida ajutiselt kihilt kõik alad ning peaks need kustutama. Seejärel on võimalik teha eraldiste piiride parandused. Kui muudatused tehtud, siis tuleb piirid uuesti valida ning lõigata katastrit. Need alad, kuhu eraldisi ei moodusta, võib kaardilt valida ja ära kustutada. Kui alad on tehtud ja kõikide eraldiste kohta tekkis uus ala, siis võib hakata eraldise andmeid siduma aladega. Selleks vali ala ja avanevast tööriistaribast vali Uus eraldis. Nagu eelpool oli juttu, siis uue eraldise lisamisel kontrollitakse, kas sellega kattub mõni olemasolev eraldis. Kui kattuvus on olemas siis ei lisata andmebaasi uut eraldist vaid asendatakse olemasoleval eraldisel kaardiobjekt. Kuna kaardil peaks olema iga eraldise ala all üks andmetega seotud punkt, siis selliselt tekivadki kaardile alad, millel on küljes ka takseerandmed. Tarkvara arvutab

andmetesse ise eraldise pindala. Kui eraldisel on kattuvus mõne joonobjektiga, siis arvutatakse eraldise pindalast maha selle joonobjekti pindala. Eraldise ala salvestamisel pakutakse võimalust kontrollida ala ka piirangukihtidega. Kui eraldisel on kattuvus mõne piirangukihiga, siis arvutatakse eraldise ja piirangukihil oleva objekti ühisosa pindala ja lisatakse see piirang eraldise andmetesse koos ühisosa pindalaga. Võib juhtuda, et eraldis kattub mitme piirangukihiga, siis lisatakse kõik piirangud eraldise andmetesse. Hiljem saab ülearused piirangud ära kustutada ja alles jätta kõige olulisema piirangu. Eraldise takseerandmeid on veel võimalik üle kontrollida ja vajadusel muuta. Kui eraldise alad on valmis ja selgub, et piire oleks vaja muuta, siis tuleks teha eraldised uuesti punktideks, parandatud joontega teha katastri lõikamine ja tekkinud uued alad eraldistega uuesti siduda. Äärmisel juhul võib muuta eraldise piiri ka valmis tehtud alal. Seda ainult siis kui

soovitakse muuta piiri, mis ei puutu kokku kõrval oleva eraldise piiriga. Selleks tuleb valida kaardil ära eraldise ala ja objekti valiku tööriistaribalt tuleb valida nupp Muuda. Avaneb eraldise ala muutmise aken, kus saab muutusest loobuda või muutuse ära kinnitada. Vali tööriistaribalt tipu muutmise tööriist, korrigeeri eraldise ala ja kui muutus on tehtud, siis vajuta muutuse kinnituseks rohelist nuppu Salvesta muutus. Kuna eraldise alade muutmine võib tekitada ebakõlasid (piiride ristumine või lahknemine) naaberobjektidega, siis tuleks hilisemat alade parandamist vältida ja kasutada piiride muutmisel katastri ala lõikamise funktsiooni. Kui parandatakse joonobjektide (teed, kraavid, trassid) laiuseid ja soovitakse eraldise pindalad uuesti arvutada või uuendatakse piirangukihte ja soovitakse kontrollida võimalikke kattuvusi siis vali kaardilt eraldis, avanevast valitud objektide tööriistaribalt vali Muuda ja vajuta kohe uuesti rohelist nuppu Salvesta muutus. Ala muutust ei toimunud, küll aga arvutati uus pindala ja kontrolliti kattuvust piirangukihtidega. Pärast takseerandmete ja tööde sisestamist tuleks vajutada nupule Arvuta, mis kontrollib andmete ja tööde korrektsust. Eraldiste otsingu nimekirjas on näha, kas eraldise andmeid on kontrollitud ja mis oli kontrolli tulemus. Arvutuste ja kontrollide tulemust iseloomustavad järgmised värvid:

Roheline - takseerandmed ja tööd on korrektselt sisestatud ning vead on kontrollitud.

Valge/hall – eraldise andmed on kontrollimata.

Punane - andmetes on viga, mida peaks parandama.

Sinine – tegemist on hoiatusega ja võiks andmed üle kontrollida, kuigi tegemist pole otseselt veaga.

Kui kõik eraldise alad on korras ja andmed sisestatud ning kontrollitud, siis on võimalik koostada metsakorralduskava või eksportida andmed Metsaregistri formaati.

Metsaregistrile eksportfaili tegemine

Metsaregistri eksportfaili tegemiseks tuleb Kinnistud või Tellimused menüüst otsida üles kinnistu, mille andmeid soovime Metsaregistrisse saata. Kui otsingus on kinnistu leitud, siis tuleb ta ära märkida ning vajutada nupul Eksport.

Seejärel küsib tarkvara, kuhu salvestada .zip fail, mis sisaldab CSV ja TAB faile. Pärast

eksportimise lõpetamist ütleb tarkvara, kas kõik õnnestus või tekkis vigu.

Metsakorralduskava koostamine

Kava on võimalik koostada sarnaselt eksportfaili tegemisega. Võimalik teha nii kinnistu, kui tellimuste menüüst, kui valida kinnistu ning vajutada nupule Kava. Kava on võimalik trükkida nii kaardiga kui ilma. Aluskaardina kasutatakse mustvalget põhikaarti, mis võetakse otse Maa-ameti WMS teenusest. Viimane tagab selle, et aluskaart on alati kõige värskema saadaoleva infoga. Trükitud kava sisaldab kõiki seaduses nõutud andmeid ja koondtabeleid.

Topeltpunktide eemaldamine

Eraldise moodustamisel võib juhtuda, et kaks punkti satuvad üksteisele liiga lähedale, see tähendab, et tegemist on üleliigsete punktidega ja need tuleks kustutada. Topeltpunktidest loetakse punktid, mis on üksteisele lähemal kui 30 cm. Kui pärast eraldise alade moodustamist tekib kaardile punase ringiga kohti, siis seal asuvad topeltpunktid. Topeltpunktide eemaldamiseks tuleb kustutada tekkinud alad ning suurendada topeltpunktide kohta nii palju, et oleks näha punktid, mis on topelt. Punktide paremaks nägemiseks on soovitatav ka aluskaardi kiht välja lülitada. Kui punktid on leitud, siis tuleb üleliigsed punktid kustutada.

Punkti kustutamiseks vali eraldise piir ning vajuta nuppu Kustuta tipp. Seejärel vajuta tipul, mida soovid kustutada. Kui topeltpunktid on eemaldatud, siis vali uuesti eraldise piirid ning lõika katastrit. Kui enam punaseid ringe ei tekkinud, siis oli topeltpunktide eemaldamine edukas. Topeltpunktide leidmiseks võib kasutada ka nuppu Topeltpunktid. Selleks vali objekt(id), mida soovid kontrollida ja vajuta nupul Topeltpunktid. Kui antud objektil leitakse topeltpunkte, siis saab need eemaldada nii nagu eelpool kirjeldatud.

Kattuvuse eemaldamine

Võib juhtuda, et mingite tegevuste tõttu nt. eraldiste alad kattuvad osaliselt. Objektide kattuvust on võimalik kontrollida, kui valida objektid ja vajutada nupul Kattuvus. Kattuvad alad kuvatakse kaardil punase joonega.

Enne, kui hakata alade katvust kaotama tuleks täpselt järgi vaadata, kumba ala peaks muutma, et eraldise ala oleks õiges kohas. Eraldise ala muutmiseks vali see välja ning vajuta nupule Muuda. Kattuvuse eemaldamiseks tuleb ala tippude asukohti muuta või neid kustutada. Tippude muutmiseks vajuta nupul Muuda tippe. Pärast ala muutmist vajuta nupul Salvesta muutus, ning salvestatakse uus eraldise ala kuju ja automaatselt muudetakse ka eraldise pindala. Kaardilt võib kustutada kattuvuse kontrolliga tekkinud punane joon ja kontrollida uuesti, kas esineb kattuvust. Kui kattuvust enam ei ole, siis oli protsess edukas.

Katastriüksuse geomeetria kontroll

Katastriüksuse sees olevate objektide geomeetriat on võimalik kontrollida, kui valida katastriüksus ning vajutada nupule Kontrolli kat. Sellega kontrollitakse valitud katastriüksuse sees olevate objektide topeltpunktide ja kattuvuse olemasolu. Kui leitakse topeltpunkte või alade kattuvust, siis näidatakse neid ja saab vead parandada.

Eraldistest joonobjektide väljalõikamine

Kui eraldised on juba moodustatud aga soovitakse eraldise alast välja lõigata nt. teede või kraavide alla jäävat ala, siis tuleb esmalt joonistada soovitud objekt. Tee või kraavi lisamiseks võib kasutada funktsiooni Lisa joon. Pärast objekti joonistamist saab lisada sellel puhvri, millega on võimalik anda joonele soovitud laius. 4 meetrise tee lisamiselt tuleb puhvri laiuseks sisestada 2 meetrit, kuna puhvri laius lisatakse objektile mõlemale poole. Pärast puhvri lisamist joonistatakse kaardile soovitud laiusega joonobjekt, mis tuleks eraldise alast välja lõigata. Selleks tuleb valida eraldise ala ja vajutada nupule Muuda.

Järgmiseks tuleb hoida all SHIFT klahvi ning valida lisaks eraldise alale välja ka joonistatud tee. Tähtis on see, et esmalt oleks valitud eraldise ala ning teiseks ala, mida soovitakse sellest välja lõigata. Mitme objekti korraga valimiseks saab kasutada ka nuppu Vali mitu. Kui mõlemad objektid on välja valitud, siis vajuta nupule Lõika objekti. Pärast lõikamist vali eraldise ala, millelt tee välja lõikasid ning vajuta nupul Salvesta muutus. Kui joonobjekt läbib mitut eraldist, siis tuleks sama toiming teha igal eraldisel. Kui lõikamine on lõpetatud, siis võib ajutisel kihil oleva joone kustutada. Eraldise pindalad muutuvad automaatselt eemaldatud pindala võrra väiksemaks.

Üldiselt on parem see, kui teed, sihid või kraavid, mida soovitakse eraldisest välja jätta, joonistatakse välja juba ajutiste eraldise piiride lisamisel ja katastri lõikamisel.

Mitme eraldise lõikumispunkt

Kui on vaja moodustada eraldisi, mille tipud lõikuvad, siis tuleks eriti tähelepanelikult jälgida nende tippude moodustamisel, et ei tekiks topeltpunkte ega jääks tühjad alad eraldiste vahele. Selle vältimiseks tuleb ajutise eraldise kihi joonistamisel lisada piiride lõikumise kohale punkt, kuhu haakida kõigi lõikuvate eraldiste tipud.

Eraldisele „augu“ joonistamine

Katastriüksusele eraldiste vahele „augu“ joonistamiseks on kaks võimalust. Tähtis on, et

moodustuks ala - see tähendab, et ajutise eraldise piir peab kas ristuma või ala alguspunkt ja

lõpp-punkt peavad olema täpselt samas kohas (snap).

Kui on oluline, et „auk“ jääks lõpuks alles oma kujuga, siis tuleks kõrvaloleva eraldise joonistamist alustada augu seest ja lõpetada joonistamine samuti augu sees. Seejärel valida esmalt „auk“, siis kõrvalolev eraldis ning lõigata katastrit. Moodustub kaks ala ning „auk“ jääb joonistatud kujuga.

Kui „auk“ on vajalik selleks, et saada ümbritsevad eraldised lõigatud, siis tuleks pärast „augu“ joonistamist alustada eraldise joonistamist väljapoolt katastripiiri, seejärel liikuda läbi „augu“ ja lõpetada joon katastripiirist väljas. Selline eraldiste moodustamine võib olla vajalik näiteks ümber kotkapesa eraldiste moodustamisel.

Andmebaas ja selle varundamine

Kui tarkvara kasutatakse ühes arvutis, siis asuvad nii tarkvara, kui ka andmebaas ühes arvutis.

Andmebaas asub failis metsainfo.db, mis vaikimisi asub C:\Deskis\Metsakorraldus\Database.

Andmebaasi varundamiseks tuleb metsainfo.db failist teha koopia ning salvestada see, kas

teise arvutisse, mälupulgale, Google Draivi, Dropboxi või mujale. Võimalik on ka

konfiguratsioonifailis muuta andmebaasi asukohaks nt. Dropboxi kataloog, millega hoitakse

andmebaas pidevalt varundatuna.

Konfiguratsioonifail

Kataloogis C:\Deskis\Metsakorraldus asub fail metsahaldus.conf, mis sisaldab infot selle kohta, kus kataloogis tarkvara jaoks olulised failid asuvad. Selles failis ei soovita muudatusi teha, sest see mõjutab otseselt tarkvara tööd.

DATABASE – näitab kataloogi, kus asub andmebaas

LOG_LEVEL – 0 - logitakse ainult vead, 1 – logitakse vead ja hoiatused

LK_HOIU – hoiuala kaardikiht

LK_KAITSE – kaitseala kaardikiht

MAP_FILE - kaardi kujunduse fail, mis kirjeldab kihtide nimekirja, jrk. ja stiili

LK_YKSIK – kaitsealuse üksikobjekti kaardikiht

LK_KALLAS1 – vooluvee piiranguvööndi kaardikiht

LK_KALLAS – järve piiranguvööndi kaardikiht

LAYERS_FOLDER – kaardikihtide kataloogi asukoht

EELIS_FILE – 0 – kasutatakse metsaregistri piirangukihte, 1 – EELISE piirangud

LK_MALESTIS – mälestiste kaardikiht

LK_RESERVAAT – reservaatide kaardikiht

LK_KOHALIK – kohaliku kaitseobjekti kaardikiht

PRINT_FOLDER – kavade kataloogi asukoht

LOG_FOLDER – logide kataloogi asukoht

LK_SIHT – sihtkaitsevööndi kaardikiht

DB_MODULE – näitab, millist moodulit või draiverit baasiga suhtlemiseks kasutatakse

Deskis OÜ Deskis on tarkvaraettevõte, mis on spetsialiseerunud geoinfosüsteemidele ja metsanduslikele

tarkvaradele. Lisaks Metsakorralduse tarkvarale pakume ka metsa haldamiseks ja harvesteriga

töötamiseks mõeldud spetsiaaltarkvara ning arendame tarkvara ka vastavalt kliendi

nägemusele. Lisaks arvutitele teeme metsanduslike ja GIS tarkvara infosüsteeme ka

mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele.

Deskis OÜ pakutavate toodetega on võimalik tutvuda lehel http://www.deskis.ee/tooted