153

Tartu Linnamuuseum aastail 2013–2014

M e r i k e T o o m a s

I. Ülevaade linnamuuseumi ja fi liaalide tegevusest

Aastaid 2013 ja 2014 Tartu Linnamuuseumis iseloomustab muuseumitöö pii-ride laienemine ning aktiivne suhtlemine oma partnerite-kaastööliste ja kogu-konnaga. Muuseum pole külastajale enam koht, kus ruumis sees vaid vaadata ja kuulata. Muuseum on kaaslane, kes pakub aina erinevamas vormis kooste-gemise ja kaasalöömise võimalusi, temaatilisi ringsõite ja kohtumisi väljaspool muuseumi hooneid, mõnikord kaugemal Tartu linnastki.

Nii saigi pärandiaastal vahetatud mälestusi ja uudistatud üksteise vanu sal-mikuid, rattaretkedel tutvutud Tartu tööstuspärandiga, Tartu ja üldlaulupeo aastal Tartu laulupeopaikadega, lisaks veel kultuurireisid Pistohlkorside rada-dele Rutikverre ning lõunanaabrite laulupidude sünnikohta ja Liivimaa laulu-peole. Liikumisaastal õppisime koos ajaloolisi tantse, tegime jalutuskäike aja-loolistel linnatänavatel, jõudsime raekoja pööningulegi.

Muuseumi tegevuses tõuseb esile sotsiaalne suund, mille tulemuseks on näiteks laste koolivaheaegade sisustamine mitmekülgse tegevusega laagrites, noortele töömalevlastele tegevusvõimaluste pakkumine, eakamate külastajate kaasamine Ülejõe linnaosa tutvustava projekti ettevõtmistesse.

Linnamuuseumi ja fi liaalide külastajate arv on aasta-aastalt kasvanud. 2013. aastal külastati muuseumide näitusi või muuseumide korraldatud üritusi kok-ku 30 774 korral ja 2014. aastal 33 984 korral (vt tabel 1). Väljaspool muuseumi eksponeeritud näituste külastustega sai muuseumi pakutavatest näitustest ja tegevustest osa veel umbes 10 500 inimest.

Tabel 1Muuseum 2013 2014Tartu Linnamuuseum 7228 7707

Tartu laulupeomuuseum 9950 12 931

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum 3257 4806

Oskar Lutsu majamuuseum 4500 3136

KGB kongide muuseum 5839 5479

Kokku 30 774 34 059

154

Lisaks tavakülastustele ja muuseumides toimunud üritustel osalusele oli palju huvilisi ja kaasalööjaid ka muuseumitundides ja publikuprogrammides. 2013. aastal viidi linnamuuseumis ja fi liaalides läbi 103 muuseumitundi, 119 õpituba ja haridusprogrammi, 132 muud üritust ning muuseumi ekspositsioo-ne tutvustati 88 rühmale; 2014. aastal 130 muuseumitundi, 163 õpituba ja hari-dusprogrammi, 152 muuseumitutvustust ning 142 muud üritust (teadlaste öö, jõuluprogrammid, Oskar Lutsu muuseumi aiapäevad, kontserdid jms). Alus-tas kooliõpilaste ajalooklubi, juhendati töömalevlasi, korraldati linnarahvale huvireise, toimus 14 rahvateatri etendust ja 33 kontserti. Laulupeomuuseumis andsid etendusi Teatribuss («Pettsoni ja Finduse jõulud») ja Emajõe Suveteater («Vinski»).

Muuseumi traditsioonilise näituse- ja haridustegevuse ning muuseumiko-gu korraldamise kõrval on varasemast enam pööratud tähelepanu muuseumi aktiivsele rollile kogukonna kaasamisel. 2014. aastal hakati arendusjuht Mar-ge Renniti eestvedamisel ette valmistama Tartu Ülejõe ja Raadi-Kruusamäe linnaosa haaravat kaheaastast (2015–2016) projekti Üle Jõe. Ettevalmistustöö-de hulka kuulusid piirkonna kaardistamine, koostöö kavandamine partnerite (Eesti Rahva Muuseum, Tartu Ülikool, Tartu linnavalitsuse osakonnad) ja piir-konna asutustega (MTÜ Iseseisev Elu, linna pensionäride ühendus Kodukotus, Tartu hooldekodu, Raatuse põhikool jt), 2015. aasta tegevuskava väljatöötami-ne, projekti tutvustamine ja avatud arutelud linnamuuseumi kollektiivis ning kontaktide loomine Ülejõe kogukonnas. Projekti teostamiseks taotleti toetust kultuuriministeeriumilt ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, mõlemad taot-lused rahuldati ja 2015. aastal on enamik kavandatud tegevustest edukalt ellu viidud.

2014. aastal tõusis taas teravalt päevakorrale muuseumi pikaajaline ruu-miprobleem – hoidlaruumide ja säilitustingimuste puudumine. Vaadati üle mitmeid nii linna kui eraomandis olevaid ruume, paraku midagi sobivat ei lei-tud. Nii jäi selle küsimuse lahendamine muuseumi järgmise perioodi arengu-suundi kajastavasse arengukavasse aastateks 2015–2019 seoses uue püsinäituse koostamise ja teostamisega 2018. aasta alguseks.

Ekspositsiooni uuendamise ja täiendamisega on tegeldud ka fi liaalides. 2013. aastal kavandas kuraator Maris Viibur-Vilt Euroopa Komisjoni toetu-se abil KGB kongide muuseumi ekspositsiooni täiendamist ülekuulamiste toa sisustamisega. Paraku loodetud toetust ei saadud. 2014. aastal pöördus linna-muuseum KGB muuseumi kauaaegse toetaja Ameerika Eesti Fondi poole, kes leidis võimaluse toetada nimetatud projekti soovitud mahus (3339 eurot).

A N N A L I S

155

II. Töö kogudega

2013. aastal täienesid linnamuuseumi kogud 9630 museaali võrra ning aasta lõpus oli muuseumikogus 153 948 museaali. Oskar Lutsu majamuuseumi ko-gusse lisandus 72 museaali. Kogud täienesid eelkõige annetuste kaudu. Jätkus Raal Kivi materjali vastuvõtt kogumisprojekti «Tartu 20. sajandi kodu» raames. Projekti alustati 2011. aastal ning koguti nii Tähtvere linnaosas elanud haritla-se kui ka Supilinnas elanud vähekindlustatud pere kodusisustust. 2013. aasta alguses anti linnamuuseumile üle Tartumaa muuseumi fi liaali, näitleja Leo-pold Hanseni majamuuseumi 364 museaali sisaldanud kogu. Laulupeomuu-seumi kuraatori Kadi Kähär-Petersoni algatatud ning Karoliina Kalda ja Kris-tiina Taela poolt lõpuleviidud laulupeomälestuste kogumise projektiga laekus 89 kirjalikku mälestust ja kümme 40–60 minuti pikkust videointervjuud.

Linnamuuseumi kogusid kasutasid uurijad väljastpoolt muuseumi 2013. aastal 106 korral. Teiste muuseumide näitustele laenutati 49 museaali ja 92 uu-rijale tutvustati lisaks arheoloogiakogule veel 991 museaali kunsti-, foto- ja aja-loolisest kogust. Kõige suurem huvi oli fotokogu vastu – 689 kasutust.

2013. aastal puhastati ja konserveeriti 151 metalleset ja 516 tekstiileset (Sirje Härmas); 182 trükist, 7000 lehte arhiivimaterjalide kogust, üks maal, kaheksa graafi list lehte ja 11 fotot (Maie Austa); sisse ostetud teenusena 535 arheoloo-giakogu ja 30 ajaloolise kogu museaali, sh viis 19. sajandist pärinevat mööb-lieset. Tekstiilikogus tegi konservaator-koguhoidja Sirje Härmas inventuuri, mille käigus ta kontrollis 4048 museaali kohalolu ja säilivust ning märkis nen-de asukohad infosüsteemi. Arheoloogiakogu nelja leiunimekirja andmed kan-ti 2013. aastal MuISi ja tehti kogu osaline inventuur. TÜ arheoloogiakabinetis konserveeriti muuseumi tellimusel 960 tekstiilikatket. Suuremaks lõpule vii-dud tööks tuleb pidada Tartu toomkirikust 2008. aastal leitud hauakivi kon-serveerimist koostöös Tartu Ülikooli muuseumi ja konservaator Merike Lim-bergiga. Konserveeritud hauakivi on eksponeeritud Tartu Ülikooli muuseumis toomkiriku fuajees. Jätkus varem alustatud luukogude korrastamine.

2014. aastal täienesid linnamuuseumi kogud 3549 museaali võrra ning aas-ta lõpus oli muuseumikogus 157 498 museaali. Oskar Lutsu majamuuseumi ko-gusse lisandus 25 museaali. Uurijad väljastpoolt muuseumi kasutasid kogusid 89 korral ja teadurid andsid 71 konsultatsiooni. Teiste muuseumide näitustele laenutati 78 museaali ja kohapeal tutvusid uurijad 1974 museaaliga arheoloogia-, kunsti-, foto- ja ajaloolisest kogust. Oodatult oli üldlaulupeo aastal suur huvi lau-lupidude ajaloo vastu, seda nii foto- ja arhiivimaterjalide kogus kui ka teistes ko-gudes. Ainuüksi tekstiilikogust tutvuti aasta jooksul 1169 museaaliga, fotokogust

A N N A L I S

156

kasutati 442 museaali. Uurijatele jagasid teavet ja andsid konsultatsiooni arhii-vimaterjalide ja numismaatikakogu kohta Teesi Kivivare, ajaloolise kogu kohta Aime Kärner ja Sirje Härmas (tekstiilikogu), arheoloogiakogu kohta Arvi Haak ja Elis Tiidu, kunsti- ja ajaloolise kogu kohta ka Kaie Jeeser. Fotokogu osas kon-sulteeris uurijaid Eevi Kärdla, laulupidude materjalide kohta jagasid teavet Kadi Kähär-Peterson ja Kristiina Tael ning Oskar Lutsu pärandi kohta Liivi Rosenvald.

2014. aasta jooksul puhastati ja konserveeriti 790 ajaloolise ja arhiivimater-jalide kogu museaali (Sirje Härmas) ning muuseumi tellimusel konserveeris mööblikonservaator Indrek Tirrul ajaloolisse kogusse kuuluva 19. sajandist pä-rineva käsitöölaua. Arheoloogiakogusse lisandus aasta jooksul 566 säilitusük-sust, sh üks muuseumis varasemast olnud ese ning mitu leiukogu. Muuseumi-le anti üle üheksa leiukogu, mis on kogutud 2012.–2014. aastal välitöödel, kõik need registreeriti eelnevalt MuISis ning võeti lõppenud aastal ka arvele. Lisaks eelregistreeriti kuus varasemat kogu. Jätkus leidude konserveerimine: Tartu Ülikooli arheoloogiakabinetis konserveeriti muuseumi tellimusel 467 tekstiili-leidu. 2014. aastal sisestati andmebaasi Urram muuseumi umbes 5500 raama-tust koosnev käsiraamatukogu.

Kogude täiendamisel ja läbitöötamisel, st teabe sisestamisel infosüsteemi MuIS, on suure töö ära teinud linnamuuseumi teadurid-koguhoidjad Aime Kärner, Teesi Kivivare, Eevi Kärdla, Sirje Härmas, Arvi Haak ja Elis Tiidu, näi-tuste osakonna juhataja Silja Paris ning fi liaalide kuraatorid Liivi Rosenvald, Kristiina Tael, Kadi Kähär-Peterson, Maris Viibur-Vilt ja Indrek Hallik. Ühte-kokku vormistasid muuseumi töötajad 2013.–2014. aastal 121 teabe eelregist-reerimislehte, koostasid 146 vastuvõtuakti ja sisestasid infosüsteemi 6014 mu-seaali andmed (arvestatud koos Oskar Lutsu muuseumi koguga). Teave mu-seaalide kohta on veebi vahendusel infosüsteemis MuIS aadressil muis.ee kät-tesaadav kõigile huvilistele.

III. Teadustöö

Artiklid1. teaduslikud artiklid

Arvi Haak, Erki Russow: «On the development of the town of Viljandi in the light of earliest fi nd complexes» ajakirjas Estonian Journal of Arc-haeology 17/1, 2013, lk 57–86;

Arvi Haak, Erki Russow: «Archaeological Fieldwork in 2012» kogumikus «Archaeological Fieldwork in Estonia 2012». Toim E. Russow, A. Haak, E. Oras. Tallinn 2013, lk 9–28.

A N N A L I S

157

Arvi Haak: «Tartust leitud keskaegsetest stiilustest» kogumikus «Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks» sarjas «Muinasaja teadus», 25. Toim Ü. Tamla. Tallinn 2014, lk 51–64.

Arvi Haak, Erki Russow, Ulla Kadakas: «Archaeological Fieldwork in Es-tonia 2013» kogumikus «Archaeological Fieldwork in Estonia 2013». Toim E. Russow, A. Haak. Tallinn 2014, lk 9–32.

Arvi Haak, Eve Rannamäe: «Tracing the castle crew. (Zoo)archaeological search for the inhabitants of Viljandi castle (South Estonia) in the late 13th century. Th e Castle as Social Space» kogumikus «Castrum Bene», 12. Toim K. Predovnik. Ljubljana, lk 139–152.

Arvi Haak, Ain Mäesalu: «Mittelalterliche Klöster in Dorpat (Tartu) und Fellin (Viljandi)» kogumikus «Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäo-logie im Hanseraum IX. Die Klöster». Toim M. Gläser, M. Schneider. Lübeck 2014, lk 521–529.

Kaie Jeeser, Kurmo Konsa: «Workfl ow and data exchange between museums: documenting of exhibitions in the Estonian Museum Information Sys-tem» ICOMi alakomitee CIDOC veebiväljaandes. Dresden 2014.

http://network.icom.museum/cidoc/archives/past-conferences/2014-dresden/Teesi Kivivare: «Leivavabrik Ceres. Toiduainetetööstuse arengust Eesti Va-

bariigi sünni eel ja vabariigi ajal» Tartu Linnamuuseumi aastaraama-tus 2013, lk 79–89.

Eevi Kärdla, Helve Otto: «Sportlik teekond läbi aja. Tartu Spordiriistade Vabriku lugu» Tartu Linnamuuseumi aastaraamatus 2013, lk 39–47.

Aime Kärner: «Tartu tööstuse kajastusi ajalehes Postimees aastatel 1920–1940» Tartu Linnamuuseumi aastaraamatus 2013, lk 25–36.

Marge Rennit: «18. sajandi Eesti alade kirjeldused Euroopa reisikirjandu-ses – kasutatud allikad ja raamatute retseptsioon Balti kirjasõna ja kul-tuurielu valgustusajastu peeglis» Eesti Ajalooarhiivi toimetistes 21 (28), Tartu 2014, lk 223–247;

«Th e image of Estonian towns in the 18th and 19th century travelogues (un-til the 1850s)» ajakirjas Faravid. Historian ja arkeologian tutkimuksen aikakauskirja / Journal for Historical and Archaeological Studies. Ro-vaniemi. Ilmub 2015. aasta lõpus;

«Narva ja Ivangorod: linnad kahe maailma piiril. 18. ja 19. sajandi reisikir-janduse põhjal», ilmus väljaandes «Piir ja jõgi – piirijõgi: uurimusi Nar-va piirkonna ajaloost». Narva Muuseumi toimetised 15, Narva 2014, lk 141–158.

Elis Tiidu, Martin Malve, Villu Kadakas, Mauri Kiudsoo: «Archaeological studies in the church and churchyard of Kose» kogumikus «Archaeo-

A N N A L I S

158

logical Fieldwork in Estonia 2013». Toim E. Russow, A. Haak. Tallinn 2014, lk 119–134.

2. aime- ja tutvustavad artiklidKaie Jeeser: «Tartu Linnamuuseumi kogude juurdekasv 2012. aastal» Tartu

Linnamuuseumi aastaraamatus 2013, lk 181–186.Kaie Jeeser, Kurmo Konsa: «Milleks dokumenteerida museaalide kasuta-

mist» Eesti Muuseumiühingu ajakirjas Muuseum nr 2 (36) 2014, lk 45–46.

Kaie Jeeser, Pilvi Põldma: «Väljaarvamine – poolt või vastu» Eesti Muuseu-miühingu ajakirjas Muuseum nr 2 (36) 2014, lk 16–17.

Liivi Rosenvald ja Külliki Kuusk (Eesti Kirjandusmuuseum): lühiülevaade «Müütiline Oskar Luts» Brasiilias ilmunud portugalikeelse «Kevade» juurde, 2014.

Liivi Rosenvald: «Nööbid on ära!» O. Lutsu rikkalikust keelepärandist ja võistkondlikust keelemängust» Õpetajate Lehes 14.3.2014.

Elis Tiidu, Martin Malve: «Päästekaevamised Kose kirikaias» Eesti arheo-loogia aastakirjas Tutulus 2013 (2), lk 30.

Merike Toomas: «Tartu Linnamuuseum aastal 2012» Tartu Linnamuuseu-mi aastaraamatus 2013, lk 157–178.

Tartu Linnamuuseumi 19. aastaraamatu rubriigi «Calendarium» ülevaated koostasid Marge Rennit, Arvi Haak, Merike Toomas, Kaari Siemer, Silja Paris, Teesi Kivivare, Karoliina Kalda, Liivi Rosenvald ja Elle Tarik.

VäljaandedArvi Haak ja ja Erki Russow koostasid ja toimetasid kogumiku «Archaeo-

logical Fieldwork in Estonia 2013» / «Arheoloogilised välitööd Eestis 2013». Tallinn 2014.

Marge Rennit koostas ja toimetas Tartu Linnamuuseumi aastaraamatu 2013 (nr 19) «Uurimusi Tartu tööstusest enne Teist maailmasõda».

Marge Rennit korraldas Tartu 19. sajandi mälestuste sarja teise väljaande, Friedemann Goebeli kirjade publitseerimise. Raamatu «Jenast Emajõe äärde. Kirjad kaugetest aegadest» tõlkis Kiira Schmidt, kommentaarid ja järelsõna koostas Mare Rand, toimetas Kristi Metste, kujundas Pee-ter Paasmäe. Ilmus 2015. aastal.

Kaari Siemer ja Keiu Telve koostasid püsinäituse teejuhi «Tuhat aastat saja sammuga», ilmus 2014. aastal.

A N N A L I S

159

Kaari Siemer osales Tartu linna muuseumide ühise 2014/2015. aasta seina-kalendri koostamisel.

EttekandedArvi Haak: «Distribution areas of pottery – a case for bordering? An examp-

le of pottery regions in northern Viljandi County, Estonia» rahvusva-helisel konverentsil «Borders, Margins, Fringes. Archaeologies on/from the Edge» Reykjavikis 21.–25.4.2013;

«Waste and the concept of household. Cesspits in medieval towns of Tartu and Viljandi, South Estonia» Euroopa Arheoloogiaassotsiatsiooni kon-verentsil Plženis (Tšehhi) 4.–8.9.2013;

«Th e introduction of wheel-made pottery in Viljandi County (South Esto-nia) – what kind of a change?» rahvusvahelisel konverentsil «Conti-nuity and Change in the Past» Kernavės (Leedu) 25.–27.10.2013;

«In search for households. Stratigraphic excavations in Tartu, Estonia» rahvusva-helisel seminaril «Perspectives on Urbanism» Kopenhaagenis 4.–5.12.2013;

«13. sajandi kultuurkihist Tartus. Üksusepõhisest kaevamisest ja hilisemast leiuanalüüsist kahe näite varal» Tartu arheoloogia kevadpäevade semi-naril 6.–7.6.2013;

«Über den Lebenstil in der Ordensburg Fellin aufgrund archäologischer Quellen» rahvusvahelisel konverentsil «Das Leben im Ordenshaus» Tallinnas 26.–27.9.2014;

«In the middle of a small town: Reanalysis of excavations next to the market place of Viljandi, South Estonia» rahvusvahelisel konverentsil «Urban archaeology and processing. Cultural heritage and new technologies» Viinis 3.–5.11.2014;

«Allika tõlgendamisest. Viljandi Muuseumi kinnistul toimunud uuringute tulemuste väljaselgitamisest ja (uuesti)mõtestamisest» Tartu arheoloo-gia kevadpäevade konverentsil 5.–6.6.2014.

Arvi Haak, Heidi Luik: «Decorated hammers and axes of antler from Esto-nia» rahvusvahelisel konverentsil «How Do We Study Objects? Analy-ses in Artefact Studies» Helsingis 8.–9.5.2014.

Kaie Jeeser, Kurmo Konsa: «Workfl ow and data exchange between mu-seums: documenting of exhibitions in the Estonian Museum Infor-mation System» ICOMi alakomitee CIDOC aastakonverentsil Dres-denis 4.–11.9.2014 ja UMAC-ICOMi seminaril Modenas (Itaalia) 28.–29.11.2014.

A N N A L I S

160

Marge Rennit: «Frenchman from Britain: Aubry de La Motraye’s travel to Russia and Baltic provinces in 1726» rahvusvahelisel konverentsil «Borders and Crossings / Seuils et Traverses. An international and mul-tidisciplinary conference on travel writing» Liverpoolis 22.–24.7.2013;

«Eesti elu eurooplase silme läbi 18.–19. sajandil – pilk vanadesse reisikir-jadesse» Sagadi Metsamuuseumi korraldatud öömuuseumis 10.7.2013;

«Narva ja Jaanilinn: linnad kahe maailma piiril. 18.–19. sajandi reisikirjan-duse põhjal» rahvusvahelisel (ajaloolise) linnauurimise võimalusi käsit-leval konverentsil «Jutustatud linnad / Narrated Towns / Pассказанные города» Tartu Ülikooli Narva kolledžis 18.–20.9.2014.

Kaari Siemer: «Estonians and russians. How to get closer these two commu-nities?» organistasiooni Bridging Ages konverentsil «Education, Heri-tage and Community Building» Ngurunitis (Keenia) 23.8.–1.9.2014.

Elis Tiidu: «Tartu Jaani kirikaia matused ja ruumikasutus – esimesed katse-tused» Tartu arheoloogia kevadpäevade konverentsil 5.–6.6.2014.

Elis Tiidu, Ragnar Saage: «Välitööd Käku kesk- ja varauusaegsel sepikoja-asemel» konverentsil «Arheoloogilised välitööd Eestis 2014» Tallinnas 5.12.2014.

LoengudArvi Haak: Tartu linnamuuseumi kesk- ja varauusaegse klaasi kogu ja eks-

positsiooni tutvustus teadlaste ööl 27.9.2013,loengud kursuse «Arheoloogiliste välitööde juhatamise metoodika ja prak-

tika» raames TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudis 2013,loengukursused «Arheoloogia teooria» ja «Esiaeg ja arheoloogia alused»

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis 2014.Kaie Jeeser: «Isikutega seotud andmeväljad infosüsteemis MuIS Tartu Lin-

namuuseumi kogude näitel» Eesti raamatukogutöötajate talvesemina-ril 28.2.2013,

«Kogude haldamine ja dokumenteerimine» Tartu Ülikooli üliõpilastele praktikumi raames 2014.

Teesi Kivivare: «1920.–1930. aastate toiduainetetööstuse reklaame Tartu Linnamuuseumi kogudes» 26.1.2013.

Eevi Kärdla, Elle Tarik: «Tartu kirjastused 1918–1940» 13.3.2013.Liivi Rosenvald: «Meie kodu Tammelinn. Arhitektuur ja Tammelinna «tä-

hed»» Tartu Tamme gümnaasiumis 27.9.2013.Keiu Telve: «Toit ja söömine keskajal» Tartu hansapäevadel 13.–14.7.2013.

A N N A L I S

161

Uurimistöö Näituste ettevalmistamine 2013–2014

Marge Rennit: «Mööbli tootmine Tartus 19. sajandi teisel poolel».Maris Viibur, Silja Paris: «Tartu – vabaduse saar?».Eevi Kärdla, Marge Rennit: «Kadunud Ülejõe».Kristiina Tael: «Tartu laulupeopaigad läbi aegade» ja «Tants on rõõm ja elu-

jõud (Ullo Toomi). 80 aastat Eesti tantsupidusid».Eevi Kärdla: «Tartu aegade tuultes. Fotosid 19. sajandist kuni tänapäevani». Kadi Kähär-Peterson: «Kellaaeg – kelle aeg?».Liivi Rosenvald: «Nõmmelill. Anna Haava 150».Teesi Kivivare, Aime Kärner, Silja Paris: «Tartu 20. sajandi esimese poole

haritlasi».Indrek Hallik: KGB kongide muuseumi ülekuulamiste toa ettevalmistamine.

Eksperdiarvamused ja retsensioonidArvi Haak retsenseeris Tartu Ülikooli üliõpilase Alo Ervini bakalaureuse-

tööd «Muinas- ja keskaegne Rakvere: uurimislugu, allikad ja problee-mid», kaitstud 2013. Arvi Haak koostas ka kaks eelretsensiooni välja-andele «Estonian Journal of Archaeology» 2014.

Marge Rennit retsenseeris Tartu Ülikooli üliõpilase Maarja-Liisa Laanetu bakalaureusetööd «Karlova asumi kujunemine linnaosaks 20. sajan-di esimesel kolmandikul», kaitstud 2013, ning Tartu Ülikooli üliõpila-se Birgit Nurme magistritööd «Oklaadiraamatud linnaajaloo allikana Tartu linna näitel perioodil 1836–1863», kaitstud 2014.

Juhendamine ja konsultatsioonidArvi Haak juhendas Tartu Ülikooli üliõpilase Elis Tiidu bakalaureusetööd

«Kirikaiad mitmekihiliste muististena. Uurimisvõimalused ja kaitse-korraldus Viljandi ja Järvamaa näitel» 2013 ning Mart Reiniku kooli 8. klassi õpilase Marc Davidi loovtööd «Raha ja majandus läbi aegade» 2014.

Kaari Siemer juhendas Tartu kutsehariduskeskuse vahetusõpilaste Juhani Järnforsi ja Mika Juhani Kristian Österholmi praktikatööd 2013.

Tartu Ülikooli üliõpilaste muuseumipraktikat juhendas 2013. aastal Kaie Jeeser ning 2014. aastal Kaie Jeeser ja Kadi Kähär-Peterson.

A N N A L I S

162

Keiu Telve juhendas Raatuse kooli 8. klassi õpilase Mattias Laiuse loovtööd «Ingliskeelne linnaekskursioon Tartus» (kaasjuhendaja õp Aire Rillu) ning tema klassikaaslaste Liis-Mari Märteni, Elis Bezi ja Kadri Jõulu loovtööd «Fotopäev Tartu Raatuse Koolis» (kaasjuhendaja õp Kaie An-derson), samuti Karlova kooli 8. klassi õpilaste Cedon Puusepa, Sand-ra Luige, Heylene Päikese, Leena Katteli, Maigi Hurti, Tauno Peepsoni, Joosep Tootsi ja Heido Nõmme loovtööd «Tartu rahu» (kaasjuhendaja õp Külliki Kask), kõik 2014. aasta oktoobrist 2015. aasta märtsini.

Mahukamad konsultatsioonid Arvi Haak andis konsultatsioone arheoloogiakogu osas 2013. aastal Paulina

Romanowiczile (Poola Teaduste Akadeemia, Szczecin) Tartust leitud kesk- ja varauusaegsete mänguvahendite kohta, Richard Annilole (Tar-tu Miina Härma gümnaasium, 8. kl) seoses loovtöö «Joonistus kesk-aegsest Tartust» ettevalmistusega, Helen Bomele (TLÜ AI) Tartu kesk-aegsete raidkivide kohta; 2014. aastal Mairo Rääskile (TÜ muuseumid) toomkiriku leidude kohta, Allan Kimale (Järvakandi klaasimuuseum) Tartust leitud klaaspudelite kohta, Aigi Mutsole (TÜ üliõpilane) Mün-nichi kabeli leidude ja kirstu kohta, Lea Leppikule (TÜ muuseumid) Toomemäelt pärinevate silmapaistvate arheoloogiliste leidude koh-ta, Andreas Allikule (TÜ magistrant) Tartu kahlileidude kohta, Mad-li Orasele (TÜ üliõpilane) Tartust leitud vilepillide kohta, Eve Alttoale (konservaator) muuseumi ekspositsioonis olnud Jaani kiriku terrako-tade kohta, Andres Rattasepale (TÜ VKA) Tartust leitud tohuleidude kohta, Mathias Nöpsile (TÜ üliõpilane) Tartu dendrokronoloogia koh-ta, muinsuskaitseametile ja kaevamisi teinud MTÜ-le AEG Ülikooli 14 keskaegsete müüride uurimise ja fi kseerimise kohta.

Eevi Kärdla andis konsultatsioone fotokogu ja linna välisilme muutumise kohta. Mahukamad neist olid 2013. aastal kirjastusele Tänapäev, Tapio Mäkeläinenile (Tuglase Selts), ajakirjale Eesti Naine Werneri kohviku kohta, Viljo Saldrele (teater Vanemuine) Vanemuise teatri ajaloo kohta ja Uno Trummile Tartu betoonitööstuse ajaloo kohta; 2014. aastal Mati Talvikule (ERR) Tartu Spordiriistade Vabriku kohta ja Tartu linnava-litsuse avalike suhete osakonnale Tartu fotoraamatu ettevalmistamise raames.

Silja Paris jagas teavet toidutööstusest ja Lille reklaamidest Indrek Kangurile (ERR), ajaloolistest linnavaadetest Kõlleste šokolaadivabrikule, Toome-mäe poterni kohta lastefi lmi «Supilinna salaselts» produktsioonifi rmale.

A N N A L I S

163

Teesi Kivivare andis konsultatsioone Tartu Tuletõrjeühingu, Tartu veskite, Gustav Matto mündikollektsiooni jms kohta, Aime Kärner kellakol-lektsiooni ja Tartu tööstuste toodangu kohta, Kaie Jeeser kunstikogu ja mööblikollektsiooni kohta.

Kristiina Tael andis konsultatsioone laulupidude ajaloo kohta ja muuseu-mikogus leiduvatest materjalidest üldlaulupeo korraldajatele, mitme-tele Eesti ja välismaa meediaväljaannetele ning Helsingi Kunstiülikooli doktorandile Saijaleena Rantanenile.

Komisjonid ja töörühmadArvi Haak osales väljaande «Arheoloogilised välitööd Eestis» toimetuskol-

leegiumi ja Marge Rennit ajakirja Muuseum kolleegiumi töös.Arvi Haak osales Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse kesk- ja uusaja

töörühmas, arheoloogiliste leidude töörühmas muinsuskaitseameti juures ning arheoloogia terminoloogia töörühmas Tartu Ülikooli aja-loo ja arheoloogia instituudis.

Merike Toomas ja Kaie Jeeser osalesid 2013. aastal seoses uue muuseumi-seaduse väljatöötamisega Riigikogu kultuurikomisjoni kokku kutsu-tud töörühmades.

2014. aastal astus Tartu Linnamuuseum Balti regiooni muuseumide ühen-duse liikmeks ja Merike Toomas osales selle organisatsiooni aastakoos-olekul Turus 20.–22.9.

Kristiina Tael osales 2014. aasta Tartu laulupeo «Enne ja nüüd» korraldus-komisjoni töös.

Kaie Jeeser on ICOMi alakomitee CIDOC juhatuse liige ja kultuuriminis-teeriumi muuseuminõukogu liige, samuti osales ta kogude järelevalve-komisjoni töös.

Merike Toomas osales Eesti Muuseumiühingu juhatuse töös.Liivi Rosenvald esindas Tartu Linnamuuseumi Eesti Kirjanike Muuseumi-

de Ühingus.

A N N A L I S

164

Konverentsid ja ettekandepäevad

Linnamuuseumis2.2.2013 Tartu rahulepingu sõlmimise 93. aastapäeva ettekandepäev, korraldas Maris Viibur. Ettekandega «Baltisaksa rahvusvähemusest Eesti Vabadussõjas» esines Eesti Sõjamuuseumi teadur Siim Õismaa. 31.10.2013 Tartu Linnamuuseumi 31. linnaajaloo päev «Tartu – vabaduse saar?», rahvusvahelise konverentsi korraldasid Silja Paris ja Maris Viibur.

Ettekanded: Malle Salupere (Tartu), «Teadus areneb alati, tänu soodsatele tingimustele ja takistavate asjaolude kiuste»; Jelena Strukova (Moskva), «Neli episoodi Eestist almanahhi Acta Samizdatica esimese väljaande põhjal»; Vik-tor Pavlenkov (Boston), «Таrtu: see on vabade inimeste parool»; Igor Rosen-feld (Tartu), «Tartu Ülikooli fi losoofi aringi viimane aasta. Mõnest endise Nõu-kogude Liidu ideoloogilisest repressioonimeetodist»; Rafi k Grigorjan (Tartu), «Tartu venekeelse intelligentsi osalusest Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel perestroika aastatel (1987–1991)»; Tatjana Kuzovkina (Tallinn), «Juri Lotman ja inimõiguslik liikumine 1960. ja 1970. aastatel (J. Lotmani arhiivi materjalide põhjal)»; Boriss Jegorov (Peterburi), «Uued «vabad» materjalid Lotmani, Mint-si ja Jegorovi kirjavahetuses»; Ljubov Kisseljova (Tartu), «Таrtu üliõpilased-fi loloogid Jooksvate Sündmuste Kroonika lugejatena».

21.3.2014 tähistati Oskar Lutsu majamuuseumi 50. aastapäeva Eesti Kirjandus-muuseumis aset leidnud konverentsiga «Kirjandus ja haridus», korraldas Liivi Rosenvald.

Ettekanded: Hasso Krull (Tallinna Ülikool), «Haridus ja nihilism»; Maar-ja Vaino (A. H. Tammsaare muuseum), «Tekst teeb oma töö»; Külli Saia (Tartu Tamme gümnaasium), «Kirjandustunni väärtustest»; Epp Ollino (Tartu Üli-kool), «Kadunud aega õpetamas: nõukogude kirjandus eesti kirjanduse õpiku-tes».

22.4.2014 ettekandepäev «Raadist ajendatud», korraldas Marge Rennit koos-töös Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikuarhi-tektuuri osakonna dotsendi Mari Nõmmelaga.

Ettekanded: Mari Nõmmela (Eesti Maaülikool), «Raadi kalmistu kujune-misest ajalooliste kaartide põhjal»; Aime Pärna (Tartu linna asutus Kalmis-tu), «Kaitsealuste matusealade hooldamine ning haldamine: investeeringud ja probleemid»; Ants Tooming (EELK Tartu Peetri kogudus), «EELK kalmistute hooldajana: Tartu Peetri koguduse praktika, koostöövõimalused ja perspek-

A N N A L I S

165

tiivid»; Raili Kivisalu (Eesti Maaülikool), «Hoolduskava ettepanekud Raadi kalmistule»; Ilme Mäesalu (muinsuskaitseamet), «Kalmistud täna ja homme. Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon (ASCE) ning kalmistuturismi perspektiivid Eestis»; Jaak Taevas (Tallinna Kalmistud), «Urnimatuse koge-mus – kas poolt või vastu?»; Siiri Römer (Eesti Maaülikool), «Kalmistute laien-damisest Rakvere kalmistuarenduse projekti taustal»; Liisa Prost (inseneribü-roo Urmas Nugin), «Ühe mõisakalmistu restaureerimislugu von Uexküllide matusepaiga näitel».

23.5.2014 seminar «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohl-korsid», korraldas Marge Rennit.

Ettekanded: Anne Untera (Eesti Kunstimuuseum), «Avastamata kunstipä-rand, isa ja poja, Otto Friedrich von Pistohlkorside joonistused»; Epi Tohvri (TTÜ Tartu kolledž), «Otto Friedrich von Pistohlkorsid kui vabamüürlastest kunstnikuhinged»; Merlin Lumiste (Tartu Ülikool), «Otto Friedrich von Pis-tohlkors mõisaomanikuna»; Ründo Mülts (Tartu Ülikool), «Rutikvere mõisast, külast ja Pistohlkorsidest läbi kohaliku rahvapärimuse».

31.10.2014 Tartu 32. linnaajaloo päev ajalooliste seinakatete ja tapeetide aja-loost, korraldas Marge Rennit koostöös Kadri Kallastega.

Näitust «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid» võis linnamuuseumis näha 2014. aasta suvel. Foto: Joonas Õunapuu.

A N N A L I S

166

Ettekanded: Viljar Vissel (Ees-ti Vabaõhumuuseum / Kanut), «Aja-looliste interjööride arengu tõlgen-damine läbi detailide»; Oliver Orro (Eesti Kunstiakadeemia), «Ruu-mid tapeetide ümber. Mõned mõt-ted 19. sajandi ja 20. sajandi alguse linnainterjööridest Tallinna ajaloo-liste eeslinnade näitel»; Kadri Kal-laste (MHK Deutsches Tapetenmu-seum), «Mängud tapeediga: seina-kujundus Eesti interjöörides»; Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), «Peidetud mustrid Tartu elamutes»; Kurmo Konsa (Tartu Kõrgem Kuns-tikool, Tartu Ülikool), «Paber tapee-dimaterjalina – ekskurss läbi ajaloo»; Kristiina Ribelus (OÜ Tartu Restau-raator), «Trafarettmaalingud Tartu 20. sajandi interjöörides»; Ene Sarap (OÜ Mandragora), «Tartu vanema-test hoonetest leitud 18.–19. sajandi tapeetide konserveerimisest».

Rahvusvahelistel konverentsidel osalemine kuulajanaKaie Jeeser osales rahvusvaheli-se muuseumikomitee ICOM aasta-konverentsil ja selle raames toimu-nud alakomitee CIDOC konverentsil «Th e new world of community mu-seology» Rio de Janeiros 9.–17.8.2013 ja Euroopa registraatorite konve-rentsil Helsingis 6.–11.6.2014 ning ettekandega CIDOC aastakonve-rentsil «Access and Understanding – Networking in the Digital» Dresde-nis 5.–13.9.2014.Keiu Telve osales rahvusvahelisel

Näituse «Mängud tapeetidega» avamine linnamuuseumis 31. oktoobril 2014. Esiplaanil näituse kuraator Kadri Kallaste. Foto: Joonas Õunapuu.

Kompositsioon näitusel «Mängud tapeetidega». Foto: Joo-

nas Õunapuu.

A N N A L I S

167

muuseumihariduse konverentsil «Th e Leaming Museum» Bolognas 16.–22.9.2013.

Eevi Kärdla osales Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Komitee (BAAC) kon-verentsil «Open Doors: New Ideas, New Technologies» Vilniuses 5.–11.10.2013.

Merike Toomas osales ICOMi linnamuuseumide alakomitee CAMOC aas-takonverentsil «Industrial heritage, sustainable developement and the city museum» Göteborgis 5.–10.8.2014 ja ICOMi näitusevahetuse ala-komitee ICEE konverentsil Helsingis 24.–25.9.2014.

Marge Rennit osales ICOMi alakomitee MINOM 16. aastakonverentsil «Community museology and sociomuseology» Kuubal Havannas 6.–11.10.2014 ning esines ülevaatega Eesti muuseumitest ja Tartu Linna-muuseumi kavandatavast Üle Jõe projektist.

Linnamuuseumi perepäeval «Mängime tapeetidega» juhendas konservaator Kristiina Ribelus trafarettidega maalimise õpi-tuba. Foto: Kaari Siemer.

A N N A L I S

168

IV. Näitused, muuseumipedagoogika ja programmid

LinnamuuseumNäitused a) muuseumis

«Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940» (koostajad Aime Kärner, Eevi Kärdla, Teesi Kivivare, kujundajad Taisi Kadarik, Peeter Paasmäe) kuni 2.5.2013, «Arheoloogilised välitööd Eestis 2012» (koostajad Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, muinsuskaitseamet, MTÜ Arheoloogiakeskus) 7.5–22.6.2013, üheöönäitus «Salmikust Facebooki» (koostajad Kaari Siemer, Keiu Telve) muu-seumiööl 14.5.2013, «Tartu aegade tuultes. Fotosid 19. sajandist kuni tänapäe-vani» (koostaja Eevi Kärdla, kujundaja Tiina Viirelaid) 29.6–17.8.2013, «Imp-ressionist Tartu öös. Ernst Tiido 100» (koostaja Enn Lillemets) 10.9–19.10.2013, «Tartu – vabaduse saar?» (koostajad Silja Paris, Rünno Vissak, teostus Joonas Õunapuu, Kaimo Ader) 30.10.2013–29.3.2014, «Euroopa kirjanduslikud karak-terid» (Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu koostöönäitus) ja «Minu lemmik-tegelane eesti kirjanduses» (korraldaja Keiu Telve) 9.4–17.5.2013, «Kunst, arhi-tektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid» (kuraatorid Epi Tohv-ri, Anne Untera, kujundaja Krista Lepland) 23.5–30.8.2014, «Vaatenurk hobu-se ja piibuga» (koostaja Enn Lillemets) 5.9–24.10.2014, «Eesti Muuseumimee-ne 2014 (EMMA) võidutööd» 6.–29.10.2014, «Mängud tapeetidega» (kuraator Kadri Kallaste, kujundaja Tuuli Aule) 31.10.2014–4.4.2015.

b) väljaspool muuseumi

«Kui rong tuli …» Tartu vaksalihoones alates 8.2.2013, «Tartu aegade tuul-tes. Fotosid 19. sajandist kuni tänapäevani» Narva muuseumis 30.9–15.11.2013, Tähtvere päevakeskuses 8.1–26.2.2014 ja Tartu kiirabijaamas 4.3–30.4.2014, «Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940» Dorpati konverentsikesku-ses 7.–20.10.2013, «Vabadussõda» Tiigi seltsimajas 23.2–1.4.2013, «Minu Tar-tule, minu Eestile. Arhitekt Arnold Matteuse elu ja looming» Tartu kiirabijaa-mas 4.4–30.5.2013, «Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940» A. Le Coqi õllemuuseumis 2.–30.5.2014, «Pääsukesest tARTuFFini. Filmilinn Tartu» Elektriteatris 26.–28.2.2014, «Tartu – vabaduse saar?» Narva muuseumis 21.9–20.11.2014, Tartu linna valitsemist kajastav näitus Tartu raekojas.

Muuseumitunnid, programmid ja üritusedMuuseumitundide ettevalmistamisel on linnamuuseum lähtunud riiklikust õppekavast, pakkudes õpilastele võimalust koolis õpitut kinnistada. 2013. aas-

A N N A L I S

169

Enn Lillemetsa koostatud näitus «Vaatenurk hobuse ja piibuga» tutvustas pallaslase Eugen Kase loomingut. Hetk 5. sep-tembril 2014 toimunud näituse avamiselt, kõnelemas Enn Lillemets. Foto: Tiia Reisner.

Näitus «Tartu – vabaduse saar?» võitis Narva muuseumide festivalil esimese auhinna, näitust eksponeeriti Narva Muu-seumis 2014. aasta sügisel. Fotol näituse koostaja Silja Paris ja tehnik Kaimo Ader. Foto: Joonas Õunapuu.

A N N A L I S

170

tal koostati kolm uut muuseumitundi: «Tartu tööstus», «Mis on maa all?» ja «Meistrid, sellid, õpipoisid». Pedagoog Keiu Telve ja kuraator Kaari Siemer juh-tisid aasta jooksul 42 muuseumitundi ning korraldasid lastele ja noortele hari-dusprogramme ja üritusi. Traditsiooniliselt toimusid Eesti Vabariigi aastapäe-vale pühendatud koolidevaheline põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste viktoriin 20.2, vana aja mängupäev 12.6, kodanikupäeva tähistav näidisväitlus (teemal «Anonüümsed internetikommentaarid tuleks keelustada») 26.11; lauamängu-päev, fotojaht ja ajalooline linnaorienteerumine linnamalevas osalevatele noor-tele; talvise, kevadise ja sügisese koolivaheaja programmid ning nahkpaunade õpikoda, juturetked Toomel ja mitmed teised koostööüritused koolide ja teis-te muuseumidega. Eraldi märkimist väärivad pärandiaasta üritused: lastelaa-ger «Päri julgesti!» ja teemakohane fotojaht. Pärandiaasta programmis oli ka suulist linnapärandit tutvustav «Õuduste õhtu. Noorte eri» 20.11. Aasta jook-sul tähistasid meie muuseumis oma sünnipäeva 12 väikest tartlast ja jõulurõõ-mu saime pakkuda kümnele rühmale. Giidi juhendamisel tutvusid muuseumi ekspositsioonidega 29 rühma.

2014. aastal koostati kolm uut muuseumitundi: «Linnamäng» (koostöös ERMiga), «Euroopa kirjanduslikke karaktereid» ja «Kuidas rääkida kunstist». Püsinäituse tutvustamiseks valmis teejuht «Tuhat aastat saja sammuga» (koos-tajad Kaari Siemer, Keiu Telve, kujundaja Mari Ainso). Aasta jooksul juhtisid

2014. aasta septembri lõpus toimunud teadlaste ööd sisustasid Tartu Ülikooli arheoloogid. Foto: Joonas Õunapuu.

A N N A L I S

171

Kaari Siemer ja Keiu Telve 43 muuseumitundi, seitset sünnipäevaprogrammi ja 11 jõuluprogrammi «Päkapikkude jõulurõõm». Traditsioonilistest üritustest korraldati taas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud koolidevaheline vikto-riin. Liikumisaastat tähistati nädal aega kestvate laagritega «Liigutame suve!» ning korraldati veel kolm koolivaheaja laagripäeva. Kaks korda kuus kohtusid muuseumis Ajaloohuviliste Klubi liikmed, et koos muuseumi pedagoogi Keiu Telvega midagi uut avastada, oma loovuse ja kunstioskuse said proovile panna noored joonistusvõistlusel «Minu lemmiktegelane eesti kirjandusest». Kirjan-dushuvilistel oli võimalus kohtuda lastekirjanik Ilmar Tomuskiga.

Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku toetusel tutvustati linna ajalugu 16 koolirühmale ning linnamuuseumi, Lodjakoja ja teatri Vanemuine ühise prog-rammi raames külastas muuseumi 14 koolirühma. Kokku tehti muuseumis 2014. aasta jooksul 64 giidi juhitud ekskursiooni.

Üritused täiskasvanutele ja peredele

2013Aasta esimesel poolel eksponeeritud näitusega «Eesti töös on Eesti kuld. Tar-tu tööstus 1920–1940» kaasnes kohaliku tööstuse ajalugu tutvustav loengusa-ri: «1920.–1930. aastate toiduainetetööstuse reklaame linnamuuseumi kogudest»

Koolivaheaegadel toimuvad lastelaagrid on alati osalejaterohked. Laagrilised linnamuuseumis kostüümipäeval, esiplaa-nil vasakul üks juhendajatest Kaari Siemer, 2013. Foto: Joonas Õunapuu.

A N N A L I S

172

(Teesi Kivivare) 23.1, «Milleks on Tartule tööstusarhitektuuri vaja?» (Enriko Tal-vistu) 27.2, «Raamatupealinn Tartu: kirjastamisest 1920–1940» (Elle Tarik) 13.3 ja «Hugo Masingust ja Golitsõn-Vilipi seismograafi dest» (Toomas Pung) 17.4.

Pärandiaastale pühendati loengusari «Õudsed õhtud linnamuuseumis»: «Üks jutt käib ringi mööda maad. Kuulujuttudest, nende tekkimisest ja tähendu-sest oma ajas» (Eda Kalmre) 19.9, «See hirmus Must Surm» (Reet Hiiemäe) 24.10, «Kurat eesti rahvapärimuses: kannibal, moralist ja kannataja» (Ülo Valk) 21.11.

Ajutiste näitustega kaasnesid giiditunnid, mida juhtisid Aime Kärner, Teesi Kivivare, Eevi Kärdla («Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940»), Sil-ja Paris («Tartu – vabaduse saar?»), Arvi Haak («Arheoloogilised välitööd Ees-tis 2012») ja Enn Lillemets («Impressionist Tartu öös. Ernst Tiido 100»), ning Martin Malve pidas loengu «Tartu Maarja kalmistu arheoloogilistest pääste-kaevamistest» 13.6.

Meeleolukaks kujunes muuseumiöö 18.5. Linnamuuseumis eksponeeriti üheöönäitust «Salmikust Facebooki», kus sai uudistada nii muuseumitöötajate kui nende sõprade vanu salmikuid. Teine populaarne pereüritus oli teadlaste öö 27.9 teemal «Klaas kui staatuse sümbol». Muuseumis sai maalida Veneet-sia peekrite motiive, osaleda Liina Martoja klaasehete õpitoas, kuulata Andres Tvauri ettekannet Kesk-Eesti 18. sajandi klaasitööstusest ja tutvuda Arvi Haagi vahendusel klaasiekspositsiooniga.

Linnamuuseumi jõuluprogramm, 2014. Ülal peeglis linnamuuseumi pedagoog Keiu Telve. Foto: Joonas Õunapuu.

A N N A L I S

173

Nagu varemgi, on muuseumi kaunis saal menukas kontserdipaik: aasta jooksul toimus 32 muusikaüritust.

2014Jätkuvalt eksponeeriti näitust «Tartu – vabaduse saar?», millega kaasnesid te-maatilised loengud ja kohtumised: mälestusi Aleksandr Solženitsõni seostest Eestiga jagas kirjaniku peretuttav Heli Susi 23.1, aastatel 1966–1975 Tartus te-gutsenud sotsioloogialaborist rääkis TÜ emeriitprofessor Ülo Vooglaid 27.2, ettekandega «Vabaduse märgid: Tartu semiootiline koolkond» esines professor Mihhail Lotman 27.3.

Tavapäraselt tähistati 2.2 Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeva ja loen-gu «Eesti riik luules» pidas Toomas Kiho.

Seoses ajutise näitusega «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid» esinesid ettekannetega Epi Tohvri («Millest jutustavad Katarii-na maja putod?») 29.5 ja Anne Untera («Rutikvere ja Põltsamaa sidemetest mõi-sakultuuri tõusuajal 18. sajandi lõpus») 12.6.

Näitusel «Vaatenurk hobuse ja piibuga» juhatas Enn Lillemets kolme kuraa-toritundi, 24.9, 8. ja 22.10.

Näituse «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid» avamisjärgsel päeval, 24. mail 2014 sõideti tutvuma Rutikvere mõisa ja selle lähema ümbruskonnaga. Reisi lõpetuseks külastati Koigi mõisat Järvamaal, Peetri kihelkonnas. Fotol paremas servas Pistohlkorside perekonna järeltulija, ajaloolane Gert von Pistohlkors abikaasaga. Foto: Sirje Härmas.

A N N A L I S

174

31.10 avatud näitusega «Mängud tapeetidega» kaasnes loengusari, mille avaloengu «Eesti moodsate taluelamute interjöör 100+ aasta eest» pidas Heiki Pärdi 20.11.

Harivatest ja meeleolukatest üritustest toimusid veel näituse «Kunst, arhi-tektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid» raames kultuuriloolised rattaretked giid Märt Männikuga Tartu mõisatesse ja ajaloolistesse linnaosa-desse 7. ja 11.6 ning väljasõit Põltsamaale ja Rutikvere mõisasse 24.5, samuti muuseumiöö «Öös on tähti» 17.5, teadlaste öö 26.9, linnamuuseumi perepäev «Mängime tapeetidega» 1.11 ja jõuluüritus «Tubane advendikalender» 12.12 ning muuseumihariduse infopäev õpetajatele 11.9.

Seoses üle-eestilise liikumisaastaga oli linnamuuseumis kolmel korral ava-tud õpituba «Tantsud läbi aegade»: 16.–18. sajandi tantse õpetas vanatantsuan-sambel Saltatriculi 15.3 ning 19. sajandi seltskonnatantse Rufi na Noor tantsu-trupi Kadrill juhendamisel 19.4 ja 3.5.

Linnamuuseum osales Tartu muuseumide suvemängus ja üle-eestilises muuseumide sõjamängus, Tartu muuseumikuu raames muuseumide messil Tasku keskuses, Tartu hansapäevadel ja Tartu Kunstimuuseumi näituse «Ar-heoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist» programmis.

Linnakodaniku muuseumi 20. sünnipäeva tähistati 11. juulil 2013 piknikuga Tartu botaanikaaias, baltisaksa söögikultuu-rist rääkis ajaloolane Ulrike Plath. Foto: Joonas Õunapuu.

A N N A L I S

175

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumNäitused«Vanal Tartu turul» (koostaja Kristi Musteikis, kujundaja Silja Paris) 24.4–28.7.2013, «Taimede sõnumid» (koostaja Irje Karjus, teostaja Silja Paris) 5.9–1.10.2013, Andres Tarto fotonäitus «Päevinäinud peeglid» 5.1–20.3.2014 (kor-raldas Kadi Kähär-Peterson, teostasid Silja Paris, Joonas Õunapuu), «Kellaaeg

– kelle aeg?» 15.10.2014–10.1.2015 (koostaja Kadi Kähär-Peterson, kujundaja Uku Peterson). Vanemuise väikeses majas eksponeeriti fotonäitust «Pingid» (fotode autor Tiia Reisner, idee autor Kristi Musteikis) 1.9–15.11.2013.

Muuseumitunnid, programmid ja üritusedKuraatorite Kristi Musteikise ja 2013. aasta teisel poolel tööle asunud Kadi Kä-här-Petersoni juhendamisel toimusid muuseumitunnid «Bürgeripere köök. Vürt-sid ja ürdid» ja «Värviline muuseum». Kadi Kähär-Peterson jätkas muuseumitun-dide, jõuluprogrammide «Jõulud linnakodaniku kodus» ja juturetkede juhtimist ning külastajarühmade vastuvõtmist muuseumis. 2014. aastal lisandusid muuseu-mitundide nimistusse «Mis kell on?» ja «Küünlapäev – elu enne elektrit». Koolilas-te kevad-, sügis- ja suvevaheajal on muuseumis aset leidnud linnalaagrid.

Kristi Musteikis korraldas 2013. aastal koostöös Tartu Kunstimuuseumi pe-dagoogi Reeli Kõivuga kunstiõhtute sarja «Maalitud möödaniku Tartu», milles

2014. aastal lõppes muuseumiöö linnakodaniku muuseumis Tartu Popi ja Roki Instituudi hoovikontserdiga. Samal keva-del fi lmis ansambel muuseumis oma laulu «Marienbad» video. Foto: Uku Peterson.

A N N A L I S

176

peeti kolm loengut: «Andrus Johani «Emajõe kallas»» 10.4, «Hando Mugasto «Tartu Kivisild» ja «Lepo Mikko «Tartu vaade»» 17.4 ning «Friedrich Schlater. «Vaade Tartu Emajõe paremalt kaldalt (u 1869–1870)»» 24.4. Seoses ajutise näi-tusega «Taimede sõnumid» toimus vestlusõhtu loodusterapeut Irje Karjuse ehk Metsamooriga 1.10.

2014. aastal esines muuseumis Ulrike Plath loenguga «Metsaannid balti-saksa söögilaual. Põimunud söögikultuur või kultuuriülekanne», 28.2. Seoses näitusega «Kellaaeg – kelle aeg?» esines Rait Labotkin loenguga Junghansi kel-ladest 31.10, Maria Tamm loenguga «Subjektiivse aja muutlikkusest» 5.11 ning Eri Myano rääkis aja mõistest Jaapanis 13.12.

2013. aasta kevadel tehti koostöös giid Märt Männikuga jalgrattaretki: «Tar-tu linna ajaloolised piiritänavad: Veski-Supilinna piirialad ja Puiestee tänav. Lood ja legendid piiride kujunemisest, tänavatest ja inimestest» 27.5, «Emajõgi kui linna ühendaja ja eraldaja. Rattaretk Emajõe vasak- ja paremkaldal» 1.6 ja «Laulupidu kui rahvusliku liikumise suurimaid sümboleid» 2.6.

2013. aastal tähistati muuseumi 20. sünnipäeva ettelugemistega «Lugusid 19. sajandi alguse Dorpatist ja linna värvikatest karakteritest» ja piknikuga Tar-tu botaanikaaias, kus Ulrike Plath rääkis baltisaksa söögikultuurist 19. sajan-dil, 11.7.

Muuseumi hoovis korraldati 2013. aasta Tartu linna päeval 29.6 kollektsio-nääride turgu ja 2014. aasta hansapäevade ajal 13.7 disainilaata.

2013. aasta muuseumiööl oli muuseumis käärilõike töötuba ja ettelugemi-sed, muuseumist algas kostümeeritud kuninglik rännak laulupeomuuseumis-se. 2014. aasta muuseumiööl mängiti tähtede mängu, ettekande pidas Toomas Liivamägi ja kontserdi andis Tartu Popi ja Roki Instituut.

Muuseumi eestvõttel kohtusid linnakodanikud 26.11.2014 raekoja kella all kellasseppadega näituse «Kellaaeg – kelle aeg?» raames, 19.7 ehitati muuseu-misse camera obscura ja koostöös Tiigi seltsimajaga toimus 13.12 temaripallide tegemise õpituba.

Laulupeomuuseum

Näitused«Muuseumi aardeid. Haruldused Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudes» (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum) 18.1–8.3.2013, «Rahvuspühad Lätis» (Ma-dona muuseum) 11.–30.3.2013, «Esimene Eesti laulupidu Tartus 1869» (Elmar Kitse maali tervikesitlus, korraldaja Katrin Välja) 4.–16.4.2013, «Eesti-Maa-Vil-lane» (Tartu Käsitööklubi) 23.4–9.5.2013, «Puhkpilliorkester Tartu 65» (puhk-

A N N A L I S

177

pilliorkester Tartu) 11.5–19.8.2013, «Lapsepõlvelood» (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum) 12.9–20.12.2013, «Klaveritoolid ja klaverite noodipul-did läbi aegade» (Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum) 8.1–1.2.2014, «Tar-tu Tulekustutajate Selts 150» (Ees-ti Tuletõrjemuuseum) 6.3–12.4.2014, «PLAHV ja meistrid» (Tartu Käsi-tööklubi) 16.4–10.5.2014, «Tartu lau-lupeopaigad läbi aegade» (koosta-ja Kristiina Tael, kujundaja Joonas Õunapuu) 15.4–10.5.2014, «Tants on rõõm ja elujõud (Ullo Toomi). 80 aastat Eesti tantsupidusid» (koosta-ja Angela Arraste, kujundaja Peeter Paasmäe) XIX tantsupeol «Puudutus» Kalevi staadionil 2.–6.7.2014 ja laulu-peomuuseumis 8.7–21.11.2014.

Muuseumitunnid, programmid ja üritusedKatrin Välja juhatas 2013. aastal muuseumitunde «Hümn», «Riie ei riku meest», «Elu Jaama tänaval 150 aastat tagasi», «Kas tunned ko-dulinna teatri ajalugu?» ja «Kõik on staarid» ning 2014. aastal lisandu-nud tunde «Koidula», «Postimehest e-ajaleheni» ja «Ärkamisaeg ja selt-sid». Noortele korraldati 2013. aastal pärandiaasta joonistusvõistlus «Kui minu vanaema/vanaisa väike oli» ja viktoriin «Koidula 170».

Koostöös Teatribussiga toimusid 2013. aastal etendused «Tähtsad as-jad» ning Külliki Laulustuudio abi-ga korraldati lastekaitsepäeva kont-sert ja koguperepäev Nubluga. Koos-

2013. aasta lastelaagris osalejad Tartu laulupeomuuseu-mis, paremal juhendaja Katrin Välja. Foto: Joonas Õunapuu.

Tartu laulupeomuuseumis toimunud joonistusvõistlus, 27. september 2014. Foto: Joonas Õunapuu.

A N N A L I S

178

töös Tartu linna ja maakonna emakeeleõpetajate ainesektsiooniga peetakse igal aastal juba tavaks saanud etlusvõistluse «Koidulauliku valgel» maakondlik eelvoor. Linnamuuseumi suvises laste linnalaagris oli 2013. aastal laagripäev «Päev täis muusikat ja teatrit» ning 2014. aastal «Liigutame suve!». Jõulukuul toimusid menukad jõuluprogrammid ja jõuluetendused, mida aitas mõlemal aastal läbi viia Teatribuss. Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi toetu-sel jätkusid 2013. ja 2014. aastal rahvateatrite etendused.

Laulupeo juubeliaastal 2014 korraldati koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SAga ning Tartu juubelilaulupeo toimkonnaga mitmeid temaatilisi ja üleriigi-lisse peoprogrammi kuuluvaid üritusi: laulupeotule süütamine, albumi esitlus, Tartu laulupeo «Enne ja nüüd» avamisüritus ning väljasõit Läti laulupidude ajalooga seotud kohtadesse Diklis, Janis Cimze muuseumisse ja Liivimaa lau-lupeole Valkas 31.5. Kunagise Wiera teatri näitleja, vanemuislase Leopold Han-seni 135. sünniaastapäeva tähistati etendusega «Leopold». Ürituste korralda-misele aitasid kaasa muuseumi juures tegutsevad laulupeomuuseumi segakoor, sõnakunstiring Stuudium ja Laulupeomuuseumi Selts.

KGB kongide muuseum

NäitusedEesti Filmiarhiivi näitus «Nõukogude propagandafoto pressis 1944–1985» (koostaja Aigi Bremse) 25.1–30.8.2013, Eesti Riigiarhiivi näitus «Metsavenna elu» (koostaja Tiit Noormets, kujundaja Peeter Paasmäe) 24.9–31.12.2013, Ees-ti Riigiarhiivi, Eesti Filmiarhiivi ja Okupatsioonide Muuseumi koostöönäitus «Karm kevad» 13.1–20.5.2014, «Kirjad Salale» (kureeris USA saatkond) 21.5–25.6.2014, Eesti Riigiarhiivi näitus «Pildirindel» (koostaja Margus Lääne, ku-jundaja Gerli Raadik) 27.6–30.12.2014.

ÜritusedMärtsiküüditamise aastapäeval 25.3.2013 esines ettekandega «Küüditamise in-terpreteerimisest Eesti süüasja (1949–1952) kontekstis» Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi ja Eesti Ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik, juuniküü-ditamise aastapäeval 14.6 näidati dokumentaalfi lmi «Mälestuste jõel» (Eesti, 2011) ja kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval 23.8 dokumentaalfi l-mi «Sinimäed» (Eesti, 2006). Tartu Linnaraamatukogu korraldatud vene kir-janduse nädalal esinesid 1.10 Heli Susi ja ajakirja Võšgorod peatoimetaja Ljud-mila Gluškovskaja teemal «Aleksandr Solženitsõn ja tema Eesti». 2014. aastal esines märtsiküüditamise aastapäeval Pearu Kuusk ettekandega «1949. aasta

A N N A L I S

179

märtsiküüditamise ettevalmistamisest ja väljasaadetavate kindlaksmäärami-sest». Näituse «Kirjad Salale» raames näidati 4. ja 18.6 dokumentaalfi lmi «Fin-ding Kalman», natsismi- ja kommunismiohvrite mälestuspäeval rääkis Mart Niklus Balti apellist ja vaadati üheskoos dokumentaalfi lmi «Balti apell 25» (Eesti, 2004), vastupanuvõitluse päeva puhul esinesid 20.9 loenguga «Metsa-vendade vastupanuvõitlusest Rõuges ja Vastseliina lähistel» endine metsavend Arnold Ojaste ja Mari Pukkonen.

2014. aasta augustis asus KGB kongide muuseumi kuraatori Maris Vii-bur-Vilti asendajana tööle Indrek Hallik, kes koostas muuseumitunni küüdita-misest, juhatas ekskursioone, korraldas ajutisi näitusi ning üritusi.

Oskar Lutsu majamuuseum

Näitused «Taasiseseisvunud Eesti peaministrite miniatuursed kujud» (Alma Maari pi-siplastika) 13.2–2.3.2013, «Marie Under 130» (koostöönäitus Underi ja Tuglase kirjanduskeskusega) 4.3–30.4.2013, Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus «Di-sainloomad» 2.5–22.6, «Poiss ja liblikas. Mati Unt 70» (koostatud A. H. Tamm-saare muuseumis) 4.10.2013–30.1.2014.

2014. aasta esimesel poolel eksponeeriti KGB kongide muuseumis Eesti Riigiarhiivi, Eesti Filmiarhiivi ja Okupatsioonide Muuseumi koostöönäitust «Karm kevad». Foto: Joonas Õunapuu.

A N N A L I S

180

Püsiekspositsiooni täienduseks korraldati eriväljapanek «80. aastat O. Lut-su «Tagahoovis» esitrükist» 28.8–30.9.2013 ja muuseumi piirdeaial eksponeeri-ti fotonäitust «Meie kodu Tammelinn» 23.9–30.11.2013.

«Nahkköites eesti raamat» 5.2–8.3.2014, «Juhan Liiv ja teised. Lugusid eesti kirjanikest» (Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu ühisnäitus) 15.4–1.6.2014, «125 aastat karskusliikumist Eestis» (koostatud Tartu linnaraamatukogus) 21.8–1.10.2014, «Nõmmelill. Anna Haava 150» (koostaja Liivi Rosenvald, ku-jundaja Joonas Õunapuu) 9.10.–30.12.2014, «Uks lapsepõlve» (koostaja Liivi Rosenvald, kujundaja Joonas Õunapuu) muuseumi 50. aastapäevaks märtsis 2014.

Näitust «Mälestusi «Kevadest»» eksponeeriti 2013. aastal Tartu linnaraa-matukogus ning Kõrveküla, Ahja, Elva, Vara, Välgi, Tõrvandi, Lähte, Laeva ja Rannu raamatukogus, 2014. aastal Värska, Lahe, Vastse-Kuuste, Põlgaste, Sa-verna, Vanaküla ja Mikitamäe raamatukogus.

Muuseumitunnid, programmid, üritusedKuraator Liivi Rosenvald koostas ja viis 2013. aastal läbi uued muuseumitun-nid Marie Underist, Mati Undi elust ja loomingust, draamaloo «Kuningas» ja mälumängu «Oskar». Varem koostatud muuseumitundidest, õpikodadest ja draamalugudest olid menukaimad fi lmitund «Pilk fi lmimaailma», pärimus-

Lastelaagrist osavõtjad Oskar Lutsu majamuuseumi elutoas, 2013. Foto: Liivi Rosenvald.

A N N A L I S

181

tund «Tartlane Oskar Luts», muuseumitund «Kapsapea ja teised», muinasju-tumäng «Nukitsamees loeb», draamalood «Kuidas lõpeb vanaema muistne jutt», «Isaga linna» ja «Kuningas», õpikojad «Kes laskis parve põhja?», «Seda rehkendust ei tohi sa Imelikule näidata» ja «Teeme koos kevadpühade ajakirja», keeletund «Tootsi taskud», viktoriin «Kivi alt Lutsu otsimas», aiandusõpiko-da «Tootsi peenar». Jätkusid traditsioonilised üritused: võistkondlik keelemäng «Nööbid on ära!», aiapäevad, mille jooksul toimusid nii jutupliiatsitunnid, teat-ripäev kui aiandusõpikoda, muuseumiööl esines Raatuse gümnaasiumi teat-ritrupp, lastekaitsepäeva kontserdil esines pärimusansambel Tuli Taevast ja korraldati laulumängu õpikoda. Suvises linnamuuseumi lastelaagris tutvu-ti üheskoos Tammelinna põnevamate ja tähtsamate paikadega, Tammelinna päevade ajal ja sügisesel koolivaheajal korraldati Tammelinna maastikumäng. Aasta lõpus said huvilised osa «Jõulueelsest muinasjutumängust». Aasta jook-sul viidi läbi 80 haridusprogrammi.

2014. aastal jätkati varasemate muuseumitundidega. Lisaks koostas Liivi Rosenvald keelemängu «Nööbid on ära» uue programmi, valmistas ette muu-seumi 50. aastapäeva viktoriini, näitusega «Juhan Liiv ja teised. Lugusid ees-ti kirjanikest» kaasneva muuseumitunni, Tammelinna maastikumängu, näi-tusega «Nõmmelill. Anna Haava 150» kaasneva muuseumitunni «Nõmmelill» gümnaasiumiõpilastele ja «Laanekivi Manni lood ehk kui kõik soovid täituk-sid» koolieelikutele ja nooremale koolieale ning Anna Haava lapsepõlve jõulu-mälestustel põhineva jõuluprogrammi.

Aasta jooksul toimus 95 haridusprogrammi, sh koolivaheaja ja laagriprog-rammid, õpitoad, sünnipäevaprogrammid ning veel mitmesuguseid lasteüri-tusi.

Täiskasvanute üritused2013. aastal korraldati Oskar Lutsu 126. sünniaastapäeva puhul kohtumisõh-tu Toomas Lõhmustega ning oma nägemusega «Kevade» tegelastest esinesid Tamme gümnaasiumi 11. klasside õpilased ja Mart Reiniku kooli näitetrupid, 10.1. Kahel korral toimus teetund «Kevadega», 12. ja 20.2. Oskar Lutsu 60. sur-ma-aastapäeva mälestusõhtul 27.3 esinesid ettekandega Aivar Kull («Oskar Luts ja maailmakirjandus») ja Tiit Hennoste («Kirjanik teotseb. Kirjanik kui tegelane Lutsu teostes ja tema arusaamad kirjandusest»). Näituse «Marie Un-der 130» raames toimusid luuletunnid, poetessi loomingut esitasid Miina Här-ma gümnaasiumi gümnasistid ja laulis Meeli Mesipuu, 17.–22.4.

Muuseumiööl 18.5 toimus muuseumi aias lühietendus «Luts ja Teele» ning anti kostümeeritud rattaretke start, tuntud kirjanduslikke tegelasi kehastasid giidid Märt Männik ja Tiina Auling. Augustis olid huvilised oodatud kroketi-

A N N A L I S

182

mängu tundi. X Tammelinna päeva-de ajal korraldati 25.9 kohtumisõhtu Alo Ritsinguga.

Näituse «Poiss ja liblikas. Mati Unt 70» avamisel 4.10 rääkis Jani-ka Kronberg Mati Undist ning näi-tuse raames sai 13.11 kuulata Maar-ja Vaino ettekannet «Postmodernism ja eksistentsialism. Mati Unt ja tekst». Aasta lõpus, 11.12, korraldati jõulu-laulude laulutund.

2014. aasta märtsis täitus Oskar Lutsu muuseumil 50. tegevusaasta. Seda tähistati Liivi Rosenvaldi kor-raldatud konverentsiga «Kirjandus ja haridus» 21.3. Kevadel toimusid tavaks saanud aiapäevad ja muuseu-miöö, liikumisaasta puhul korralda-ti kohtumised tuntud spordimees-te Tiidrek Nurme ja Rasmus Mägiga,

vastavalt 1.6 ja 17.9. Ettelugemispäeval 20.10 luges poetess Anna Haava luulet Linda Olmaru, lastekaitsepäeval kohtuti Hannes Hermakülaga ja musitseeri-sid lapsed – Mart Reiniku kooli mudilaskoor, saksofonikvartett ja lastekoor Juhhei.

Tunnustused

Tartu Linnamuuseumis 2013. aastal koostatud näitus «Tartu – vabaduse saar?» võitis esikoha 2014. aastal muuseumifestivalil Narvas.

Samal aastal valiti Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil parima teadusürituse kategoorias nominendiks linnamuuseumi ettekandepäev «Män-gud tapeetidega».

Rahalised vahendid

2013. aastal oli Tartu linna poolne fi nantseerimiseelarve 395 122 eurot, projek-te toetati 11 463 euroga ja muuseumi osutatud teenustest laekus 28 212 eurot.

Oskar Lutsu majamuuseumi 50. sünnipäeva peeti 2014. aas-ta märtsis. Fotol muuseumi kuraator Liivi Rosenvald (pare-mal) ja Tiina Konsen Tartu Tiigi seltsimajast. Foto: Valdur Rosenvald.

A N N A L I S

183

2014. aastal sai linnamuuseum linna eelarvest 417 543 eurot, projektitoetu-si eraldati 9922 eurot ja muuseumi osutatud teenuste eest laekus 36 147 eurot.

Toetajad ja koostööpartnerid

Täname toetajaid: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa eks-pertgrupp, Tartu Kultuurkapital, kultuuriministeerium, Ameerika Eesti Fond, kirjastus Koolibri, AS Tridens, Tartu Ülikooli stomatoloogiakliinik, AS Liivi-maa Pagar, OÜ Piilia Kaubandus, Tasku keskus.

Muuseumi ürituste korraldamisel oli suur panus ka koostööpartneritelt: Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, Tartu Linnaraamatukogu, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tamme gümnaasium, Mart Reiniku kool, Puškini gümnaasium, Raatuse kool, Lille Maja, Tammelinna haruraamatukogu, Tiigi seltsimaja, SA Eesti Laulu- ja Tantsupidu, Emajõe Suveteater, Teatribuss, teater Vanemuine, Vanemuise Selts, Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit, Endiste Metsavendade Liit, ühing Memento, Pille Lille Muusikute Toetusfond, Eesti Interpreetide Liit, H. Elleri nimeline muusikakool, Eesti Riigiarhiiv, Eesti Rahvatantsu ja Rahva-muusika Selts, Tartu Maarja kirik, Mäe Kodu, Tartu Ülikool, Domus Dorpa-tensis, TÜ Teatriteaduste Loož, Tartu Popi ja Roki Instituut, Genialistide Klubi, Tartu Käsitööklubi, Tartu Lodjakoda, teaduskeskus Ahhaa, Eesti Muuseumi-ühing ja paljud Eesti muuseumid, teadlaste öö korraldusmeeskond, 2014. aas-ta Tartu laulupeo «Enne ja nüüd» korraldusmeeskond, «Teeme ära!» talgute meeskond ning veel paljud organisatsioonid ja isikud.

Täname annetajaid: Heli Susi, Kaia Ivask, Eeva Potter, Ants Johanson, Lea Metspalu, Valdur

Helm, Vello Soodla, Ülar Tikk, Tiiu Müür, Iia Vaher, Varje Sootak, Raal Kivi, Andero Vaarik, Valter Haamer, Tiiu Keskpaik, Hilja Säärits Bergey, Silver Säga, Jüri Vahlberg, Ants Linnard, Sirje Bork, Daimar Lell, Rivo Bernotas, Juta Hen-noste, Elmar Vaher, Siiri Otsa, Vaike Hang, Ildike Jaagosild, Kalju Leib, Alek-sander Maastik, Ene Sarap, Helve Otto, Mari-Liis Muttik, Andrus Kilk, Tõ-nis-Ivar Abiline, Ülo Käppa, Maiga Kallas, Valli Ilvik, Toivo Pilli, Malle Elvet, Tartu linnavalitsus, SA Tähtvere Puhkepark ja OÜ Mandragora.

A N N A L I S

184

Tartu City Museum in 2013 and 2014

Summary

Th e years 2013 and 2014 at the Tartu City Museum were characterised by the broadening borders of museum work and the museum’s active communication with its partners-contributors and the community. Th e museum has ceased to be an inside space for just looking and listening. Besides the traditional exhibi-tion and educational activities and work with museum collections, increasing-ly more attention is being paid to the museum’s sociality and its active role in involving the community. Th e year 2013 saw the preparations for the two-year (2015–2016) project Üle Jõe (Over the River), which covers the Ülejõe and Raa-di-Kruusamäe districts. Social museum work has resulted, besides communi-ty cooperation, in various activities for children at hobby camps during school holidays as well as for youth working brigades.

Th e museum has become a companion off ering multiform joint activities and possibilities for involvement, fi rst-hand communication, thematic trips, and meeting outside the museum buildings, sometimes also outside the bor-ders of Tartu. Th e museum has organised, for instance, cultural trips to Ru-tikvere, associated with the Pistohlkors family, as well as to the birthplace of Latvian song festivals. In Tartu cycling trips have taken the participants to the places associated with the industrial heritage of Tartu and to the venues of song festivals, and those partaking in walking tours have been acquainted with the historic city streets and even the attic of the Tartu Town Hall. During the Song Festival Year special attention was turned to the Tartu Song Festival Mu-seum and museals at the Tartu City Museum related to song festivals; also the O. Luts Home Museum that celebrated its 50th anniversary received more at-tention than usual.

In 2013, the collections of the Tartu City Museum were supplemented by 9630 and in 2014 by 3549 museals. By the end of 2014 the museum collections included 157,498 museals. Th e O. Luts Home Museum added to its collections 72 museals in 2013 and 25 in 2014. As more signifi cant collection projects, we could mention here the continuing acquisition of Raal Kivi’s materials relat-ed to the project «Tartu 20th-Century Home», as well as receiving the mate-rials of the Tartumaa Museum branch – the 3500 museals from actor Leop-old Hansen’s Home Museum, and the project for the collection of song festival

A N N A L I S

185

reminiscences, which yielded written memories and video interviews. Th e mu-seum also continued to off er services to researchers as well as conservation and inventory work.

Th roughout the years 2013–2014, both the main building and the branches of the Tartu City Museum featured an interesting and concise schedule of tem-porary expositions, various events and educational programmes, which also refl ects in the gradual increase of visitor numbers. In 2013, the exhibitions and museum events were visited by 30,774 people; the respective number for 2014 was 33,984. Th e exhibitions and activities organised outside the museum add-ed some 10,500 more visitors. In 2013 the Tartu City Museum was awarded the fi rst prize at the Narva Museum Festival for its exhibition «Tartu – Island of Freedom?», and in 2014 the museum became nominee of the Estonian Mu-seums’ Annual Award competition in the category of scientifi c events, with its lecture day «Playing with Wallpapers».

A N N A L I S