tartu maakonnas kastre vallas aardla külas aardla

Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6466657

Y 661759

EELNÕU AVALIKULE VÄLJAPANEKULE

Objekti aadress: TARTU MAAKOND, KASTRE VALD,

AARDLA KÜLA

Tellija: OÜ INEST INVEST

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Juhtekspert: URMAS URI

(KMH litsents nr KMH0046)

Juhteksperdi abi, projektijuht ja keskkonnaekspert:

NOEELA KULM

Kontrollija: ENE KÕND

Oktoober 2021 TARTU

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2020-013

Tartu maakonnas Kastre vallas

Aardla külas Aardla liivakarjääri

mäeeraldise kaevandamisloa taotluse

keskkonnamõju hindamise

aruanne

mailto:[email protected]

Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2020-013

Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald, Aardla küla

2 / 74

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS: Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamine

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Kastre vald, Aardla küla, katastriüksused Lingi (kü tunnus 18501:001:0562) ja Treiali (kü tunnus 18501:001:0461)

TÖÖ EESMÄRK: Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas kavandatava Aardla liivakarjääri maavara avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine

TÖÖ STAADIUM Aruanne

TÖÖ TELLIJA: OÜ Inest Invest


Aardla küla, Kastre vald,

62104 Tartu maakond

Kontaktisik: Tõnu Ojamaa

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS


Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid:

Urmas Uri – juhtekspert (KMH tegevuslitsents nr KMH0046)

Tel +372 730 0310

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert, juhteksperdi abi

Tel +372 730 0316, 5693 9300

[email protected]

Jaanus Elts – linnustiku ekspert, mõju lindudele

Tanel Mäger – geoloogia, diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus

nr 116662

Arvo Käärd – keskkonnapiirangud

Marite Blankin – mõju pinnaveele, maastikule

Maris Palo – mõju kliimale, kumulatiivsed mõjud

Ene Kõnd – keskkonnapiirangud

Ain Põldvere – Aardla uuringuruumis Aardla liivakarjääri geoloogilise

uuringu ja kaevandamisloa taotluse koostaja

Silvia Pihu – taimestiku ekspert, mõju taimestikule

http://www.kobras.ee/






3 / 74

OÜ Inseneribüroo STEIGER – mürataseme hindamine

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Konsultant: Erki Kõnd – volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122




4 / 74

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise litsents:

KMH0046 Urmas Uri

KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri;

Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud.

Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert

Kartau;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.




5 / 74

SISUKORD

KMH MENETLUS .............................................................................................................................................. 7

1.1 KMH ALGATAMINE ................................................................................................................................ 7

1.2 KMH OBJEKT JA EESMÄRK ................................................................................................................... 7

1.3 KMH PROGRAMMI MENETLUS ................................................................................................................ 9

KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...................................... 12

EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................................................................... 17

3.1 ASUSTUS JA LIIKLUS ........................................................................................................................... 17

3.2 MAAKASUTUS ..................................................................................................................................... 18

3.3 GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................ 20

3.4 HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED .......................................................................................................... 22

3.5 LOODUSKAITSELISED VÄÄRTUSED ....................................................................................................... 23

KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................ 27

REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD TAGAJÄRJED ................................. 28

KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA

KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMEETODITE KIRJELDUS .......................................................................................... 29

OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE SELGITAMINE ................................................................................................. 31

7.1 MÕJUALA ULATUS ............................................................................................................................... 31

7.2 MÕJU MAASTIKULE ............................................................................................................................. 31

7.3 MÕJU MAAKASUTUSELE ...................................................................................................................... 33

7.4 MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE ............................................................................................................. 34

7.4.1 MÕJU VEEREŽIIMILE ........................................................................................................................ 34

7.4.2 MÕJU VEEKVALITEEDILE .................................................................................................................. 36

7.5 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE .............................................................................................. 38

7.5.1 MÜRATASE ..................................................................................................................................... 38

7.5.2 ÕHUSAASTE ................................................................................................................................... 45

7.5.3 TEEDE KVALITEET JA LIIKLUSOHUTUS .............................................................................................. 46

7.5.4 PUHKEVÕIMALUSED ........................................................................................................................ 47

7.6 MÕJU LOODUSKAITSELISTELE VÄÄRTUSTELE ....................................................................................... 48

7.6.1 MÕJU LINDUDE RÄNDEPEATUS- JA PESITSUSPAIGALE ....................................................................... 49

7.6.2 NATURA HINDAMINE ........................................................................................................................ 51

LOODUSVARADE KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ........................ 61

ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ........................................................................................................................ 62

ETTEPANEKUD VAJALIKEKS KESKKONNAMEETMETEKS .................................................................................... 65

RASKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL ..................................................................................................... 68

LÜHIKOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED .................................................................................................................. 69

KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................................... 71

LISAD ............................................................................................................................................................... 74

LISA 1. AARDLA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KAEVANDAMISLOA TAOTLUSE KMH PROGRAMM ................................

LISA 2. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE (KESKKONNAAMETI 23.09.2020 KIRI

NR 6-3/20/3269-28) ...............................................................................................................................................




6 / 74

LISA 3. AARDLA POLDRI LIIVAMAARDLA LOODUSKAITSELINE INVENTUUR ...................................................................

LISA 4. AARDLA LIIVAKARJÄÄRI MÜRATASEME HINDAMINE ........................................................................................

LISA 5. AARDLA LIIVAKARJÄÄRI MÜRA MÕJU LINNUSTIKULE ......................................................................................

LISA 6. SALVKAEVUDE VEETASEMETE MÕÕTMISED ...................................................................................................

LISA 7. KMH ARUANDE KOHTA ESITATUD SEISUKOHAD, NENDEGA ARVESTAMINE JA MITTEARVESTAMINE ...................




7 / 74

KMH MENETLUS

1.1 KMH algatamine

Osaühing Inest Invest esitas 10.07.2019 Keskkonnaametile taotluse keskkonnaloa saamiseks Tartu

maakonnas Kastre vallas Aardla külas Aardla liivamaardlas Aardla liivakarjääri mäeeraldisel maavara

kaevandamiseks (lisas 1 esitatud KMH programmi lisa 1). Maapõueseaduse1 § 42 lõike 1 kohaselt peab

kaevandamiseks olema kaevandamisluba. Keskkonnaamet võttis 14.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-4

kaevandamisloa taotluse menetlusse.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse2 (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja

lõike 4, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 2243 § 15 punkti 8 kohaselt peab

otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline

keskkonnamõju või mitte ning otsustama keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või

algatamata jätmise üle, kui tegemist on sellise tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Keskkonnaamet koostas eelhinnangu ning jõudis esitatud informatsiooni põhjal järeldusele, et puudub

veendumus uue kaevandamisala rajamisel olulise negatiivse mõju puudumise kohta kaitseala veerežiimile,

kaitsealal pesitsevatele ja rändel peatuvatele liikidele ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikade ja neist

sõltuvate liikide soodsale seisundile. Kuna kaevandamisega ei saa välistada olulise ebasoodsa mõju esinemist

ka Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele, siis on Keskkonnaamet seisukohal, et tuleb jätkata Natura

asjakohase hindamisega KMH käigus. Keskkonnaamet algatas 12.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-8

keskkonnamõju hindamise Osaühing Inest Invest Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotlusele

(KMH programmi lisa 2) ning teavitas KMH algatamisest Ametlikes Teadannetes 13.11.2019 ning

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse4 (edaspidi ka KeÜS) § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid

menetlusosalisi.

1.2 KMH objekt ja eesmärk

Keskkonnamõju hindamise objektiks on kavandatav Aardla liivakarjäär. Taotletav Aardla liivakarjääri

mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas katastriüksustel Lingi (kü tunnus

18501:001:0562, registriosa nr 448004, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Treiali (kü tunnus

18501:001:0461, registriosa nr 117804, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) (joonis 1).

1 Maapõueseadus1, vastu võetud 27.10.2016. 2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 3 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224. 4 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.




8 / 74

Joonis 1. Aardla liivakarjääri ligikaudne asukoht (aluskaart: Maa-amet, 22.06.2021)

Ettevõte OÜ Inest Invest taotleb maavara kaevandamise luba Aardla liivakarjääri avamiseks. Aardla

liivakarjääri mäeeraldis on pindalaga 14,31 ha ja hõlmab Aardla liivamaardla (registrikaardi nr 964) täiteliiva

aktiivse tarbevaru 1 ploki (joonis 2). Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt on seisuga 01.10.2018

Aardla liivakarjääri mäeeraldise täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 588 tuhat m³ ja kaevandatava varu kogus

527 tuhat m³. Maavara kasutusalaks on teede ehitus ja ehitus. Materjali (valdavalt looduslikku, töötlemata liiva)

kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel mullete rajamiseks ja üldehitustöödel ehitusaluste ja trasside

täiteks. Vastavalt loa taotlusele on maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks planeeritud 36 tuh m³

ja taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat.

KeHJS § 31 kohaselt on KMH eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks

sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale

ning edendada säästvat arengut.

KMH eesmärk on Aardla liivakarjääri avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse

lõpetamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ja hindamine, mõju ulatuse määramine

ja vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamine. KMH on sisendiks kaevandamise loas kaevandamise

projekti koostamisele määratavate tingimuste seadmisel.




9 / 74

Joonis 2. Aardla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 plokk (aluskaart ja maavaravaru andmed: Maa-amet, 22.06.2021)

1.3 KMH programmi menetlus

Kobras AS koostas koostöös OÜ-ga Inest Invest Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse

keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu, mille Keskkonnaamet edastas KeHJS § 151 lg 1 ja lg 4 alusel

seisukohtade võtmiseks Kambja Vallavalitsusele, Kastre Vallavalitsusele, Keskkonnainspektsioonile,

Põllumajandusametile (alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus), Maa-ametile ja

Maanteeametile (alates 01.01.2021 Transpordiameti koosseisus). Kõik peale Keskkonnainspektsiooni ja Maa-

ameti esitasid KMH programmi kohta kirjalikud seisukohad, mille alusel programmi täiendati. Kirjalike

seisukohtade kirjade koopiad ja ülevaatlik tabel seisukohtadega arvestamisest on esitatud KMH programmi

lisas 6.

OÜ Inest Invest edastas 14.04.2020 Keskkonnaametile KeHJS § 151 lg 6 kohase asjaomaste asutuste

seisukohtade alusel parandatud ja täiendatud programmi KeHJS § 151 lg 7 alusel nõuetele vastavuse

kontrollimiseks. Keskkonnaameti 23.04.2020 kirja nr 6-3/20/3269-8 kohaselt tuvastati KeHJS § 15¹ lg 7

menetluse läbiviimisel programmis puudused, mille alusel ei olnud programmi avalikule väljapanekule

suunamiseks piisavalt täiendatud ning palus programmis teha kirjas esitatud märkuste osas täiendused ja

seejärel esitada programm uuesti nõuetele vastavaks tunnistamiseks. Keskkonnaamet oli seoses Vabariigi

Valitsuse 12.03.2020 korraldusega5 nr 76 väljakuulutatud eriolukorra jätkumisega seisukohal, et KMH

programmi avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu ei saa lähiajal korraldada ning kaalus edaspidi menetluse

peatamist, et vältida KeHJS seatud tähtaegade rikkumist. Keskkonnaamet palus arendaja/eksperdi seisukohta

5 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil”, Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76 (kehtetu alates 18.05.2020).




10 / 74

menetluse peatamise osas, samuti arvamust Keskkonnaameti seisukohale, et Kastre valda ei olnud tol hetkel

kaasatud mittearvestatud ettepanekute osas. OÜ Inest Invest korrigeeris KMH programmi ja edastas selle

uuesti koos omapoolsete seisukohtadega 24.04.2020 Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

OÜ Inest Invest nõustus KMH menetluse peatamisega kehtiva eriolukorra ajaks ja soovis KMH menetlusega

viivitamatult edasi minna, kui on selgunud avaliku arutelu korraldamise võimalikkus. OÜ Inest Invest ei pidanud

vajalikuks Kastre valla kohest kaasamist mittearvestatud ettepanekute osas ja nõustus Keskkonnaameti

seisukohaga, et asjaomane asutus saab omi seisukohti vajadusel esitada avaliku väljapaneku ajal.

Keskkonnaamet kontrollis veelkordselt KeHJS § 15¹ lg 7 alusel programmi vastavust programmi lisas vastavas

tabelis toodud asjaomaste asutuste täienduste ettepanekutega ning tuvastas, et programmi on vastavalt

ettepanekutele täiendatud ja ettepanekutega mittearvestamist on asjakohaselt selgitatud. Keskkonnaamet

leidis, et KMH programm vastab nõuetele ning seda on võimalik kasutada KeHJS § 16 kohasel avalikul

väljapanekul. Seoses eriolukorraga peatas Keskkonnaamet KMH programmi menetluse haldusmenetluse

seaduse6 § 5 lg 2 alusel avaliku arutelu korraldamise võimalikkuse selgumiseni ehk et jätkab programmi

menetlemist koheselt peale seda, kui on langenud ära eriolukorra piirangud avaliku arutelu korraldamisele ja

arendaja on teatanud Keskkonnaametile avaliku arutelu aja ja koha.

OÜ Inest Invest esitas 19.05.2020 Keskkonnaametile taotluse KMH programmi menetluse jätkamiseks seoses

eriolukorra lõppemise ja piirangute leevendamistega, mis võimaldas alates 01.06.2020 koosolekute

korraldamist siseruumides juhul, kui ruumi täituvus on maksimaalselt 50%. OÜ Inest Invest pakkus omalt poolt

välja avaliku väljapaneku toimumise kuupäevad ning avaliku arutelu toimumise kuupäeva, kellaaja ja koha.

Keskkonnaamet teavitas KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded (19.05.2020), Kastre valla Infolehes (15.06.2020), Priiuse seltsimaja infotahvlil, Aardla

ja Vangi bussipeatuse ootepaviljoni seinal (01.06.2020), Keskkonnaameti kodulehel ning 20.05.2020 kirjaga

nr 6-3/20/3269-12 KeHJS § 16 lõikes 3 nimetatud isikuid.

Aardla liivakarjääri KMH programmi avalik väljapanek toimus 18.06.2020–06.07.2020. KMH programmiga oli

võimalik tutvuda avaliku väljapaneku kestel elektrooniliselt Keskkonnaameti veebilehel

(https://www.keskkonnaamet.ee/) ja tööaegadel Keskkonnaameti Tartu kontoris. KMH programmi kohta

ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult kuni 06.07.2020.

Avaliku väljapaneku kestel esitasid endapoolsed ettepanekud ja seisukohad KMH programmi kohta

06.07.2020 Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ, 06.07.2020 Aardla Külaselts MTÜ, 06.07.2020 Kastre Vallavalitsus

(kiri nr 5-2/802-2), 30.06.2020 Riina Georg ning 06.07.2020 Aivar ja Riina Georg. Maanteeamet (alates

01.01.2021 Transpordiameti koosseisus) teavitas 21.05.2020 kirjas nr 15-5/20/24259-2, et nõustub Aardla

liivakarjääri rajamise KMH programmi eelnõuga. Avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjade koopiad on esitatud

KMH programmi lisas 7.

Riina Georg esitas 30.06.2020 Keskkonnaametile selgitustaotluse, mille Keskkonnaamet esitas OÜ-le Inest

Invest ja Kobras AS-le vastamiseks. Lisaks soovis Riina Georg taotlusega (06.07.2020) ettepanekute

esitamise tähtaja pikendamist, kuna pole saanud arendajalt ega Keskkonnaametilt vastuseid oma esitatud

küsimustele. Keskkonnaamet tähtaega ei pikendanud, kuna oodati ettepanekuid avalikustatud dokumentidele

6 Haldusmenetluse seadus, vastu võetud 06.06.2001.

https://www.keskkonnaamet.ee/




11 / 74

ning esitatud küsimused ei puudutanud otseselt KMH programmi vaid olid üldisemat laadi (50 km raadiuses

olevad karjäärid ja metsateatised). Keskkonnaamet vastas 08.07.2020 kirjaga nr 6-3/20/3269-25

Keskkonnaameti pädevuses olevatele küsimustele ja lisas tabeli ca 50 km raadiuses olevate karjääride kohta

ning väljavõtte Metsaregistrist ca 50 km raadiuses esitatud raiete metsateatiste väljavõtte. 07.07.2020 esitasid

Aivar ja Riina Georg ettepanekud ja seisukohad KMH programmile. 07.07.2020 esitas Riina Georg

pöördumise, milles ei olnud rahul Keskkonnaameti vastusega tähtaja pikendamisest keeldumisele ja teavitas,

et pöördub küsimuses õiguskantsleri poole. Keskkonnaamet vastas ja selgitas 14.07.2020 kirjaga

nr 6-3/20/3269-26 pöördumises tõstatatud probleeme ja menetlust puudutavaid küsimusi.

Avalikul väljapanekul esitas Kastre Vallavalitsus täiendavad seisukohad programmile. Seisukohad puudutasid

Lingi katastriüksuse sees olevat Võsastiku katastriüksust (kü tunnus 29101:001:0681), mida paluti käsitleda

kui elamumaad ja arvestada võimalike keskkonnamõjudega.

Aardla Külaselts MTÜ esitas avalikul väljapanekul mitmeid ettepanekuid ja seisukohti. Ekspert ja arendaja

analüüsisid esitatud ettepanekuid ning vastasid, kas nendega arvestatakse või ei, ja kui ei arvestata, siis

millistel põhjustel. Üks olulisemaid teemasid ettepanekute osas oli mürauuringu läbiviimine KMH käigus.

Algselt ei pidanud ekspert vajalikuks müra modelleerimise teostamist ja tugines selles osas analoogsete

karjääride mürahinnangutele. Aardla Külaselts MTÜ-le vastu tulles nõustus ekspert mürauuringu

koostamisega ja täiendus viidi KMH programmi sisse. Aardla Külaseltsi MTÜ esindaja esitas avalikul arutelul

ka mitmeid küsimusi, millele ekspert kohapeal vastuseid andis.

Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ esitas 06.07.2020 kirjas ettepanekud uuringute vajaduse, müra ning

hindamismetoodika kohta.

Arendaja korraldas KMH programmi avaliku arutelu 13.07.2020 kell 17.00 Priiuse Seltsimajas (Kurepalu küla,

Kastre vald, Tartu maakond). KMH programmi avalikul arutelul tutvustas juhtekspert kavandatavat tegevust,

eeldatavaid mõjusid, mida hindama hakatakse, ning KMH programmi kohta avalikul väljapanekul laekunud

seisukohti ja omapoolseid seisukohti nendele.

OÜ Inest Invest vastas avaliku väljapaneku ajal KMH programmi kohta laekunud kirjadele 11.08.2020 (kirjade

koopiad on esitatud KMH programmi lisas 7), MTÜ Aardla Külaseltsile saadetud vastuskirjas andis arendaja

muuhulgas vastused pärast KMH programmi avalikku väljapanekut ja arutelu Aardla Külaselts MTÜ poolt

saadetud kirjale (17.07.2020 edastatud kiri, KMH programmi lisa 7). Avaliku arutelu koosoleku protokoll koos

registreerimislehega on esitatud KMH programmi lisas 8.

OÜ Inest Invest esitas 27.08.2020 KMH programmi (lisa 1) koos lisadega Keskkonnaametile KeHJS § 18 lg 1

alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Keskkonnaamet tunnistas KMH programmi nõuetele vastavaks

23.09.2020 kirjaga nr 6-3/20/3269-28 (lisa 2).

Keskkonnaamet edastas 04.08.2021 KMH aruande seisukoha küsimiseks Kastre Vallavalitsusele, Kambja

Vallavalitsusele, Põllumajandus- ja Toiduametile, Maa-ametile ja Transpordiametile. Omapoolse seisukoha

esitasid Kastre Vallavalitsus, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Transpordiamet. Asjaomaste asutuste ja

Keskkonnaameti kirjade koopiad ning seisukohtade arvestamist ja mittearvestamist käsitlev tabel on esitatud

KMH aruande lisas 7. Seisukohtade alusel on KMH aruannet täiendatud.




12 / 74

KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

KIRJELDUS

Kavandatavaks tegevuseks on täiteliiva kaevandamine Aardla liivamaardlas Aardla liivakarjäärist (joonis 2).

Taotletav mäeeraldis hõlmab Aardla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 ploki täies mahus. Kavandatav

mäeeraldis ja selle teenindusmaa paikneb Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas valdavalt Lingi

(kü tunnus 18501:001:0562) maaüksusel. Vähesel määral jääb mäeeraldis ja selle juurde kuuluv

teenindusmaa ka Treiali maaüksuse (kü tunnus 18501:001:0461) lõunapoolsele alale. Lingi maaüksus kuulub

Tõnu Ojamaale ja Treiali maaüksus Priit Ojamaale. Maaomanikud on teinud OÜ-le Inest Invest volitused

maaüksustel kaevandamise loa taotlemiseks ja loa saamisel kaevandamiseks. Materjali (valdavalt looduslikku,

töötlemata liiva) kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel mullete rajamiseks ning üldehitustöödel

ehitusaluste ja trasside täiteks. Kaevandatava maavara kasutamise otstarvet ja järgnevalt kirjeldatud

kaevandamistehnoloogiat puudutav informatsioon pärineb Aardla uuringuruumi liiva varu geoloogilise uuringu

aruandest (Maavarauuringud OÜ, 2018) ja Aardla liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamise loa taotlusest

(Maavarauuringud OÜ, 2019) (KMH programmi lisa 1).

Mäetehnilised tingimused kavandatavas Aardla liivakarjääris kaevandamiseks on keerulisemad karjääri

lääneosas, kus liivakiht jääb kogu ulatuses vee alla ja seda katab suhteliselt tüse kattekiht. Vastavalt maavara

kaevandamise loa taotlusele toimub kaevandamine kaasaegsete ekskavaatoritega, millega kooritakse

esimeses etapis mäeeraldiselt kogu katend. Katendi eemaldamist alustatakse mäeeraldise lääneservast,

moodustades sellest esmalt mäeeraldise piirile keskmiselt pooleteise meetri kõrguse tõkkevalli (valli lagi kuni

33 m abs kõrguseni), mis peab kindlustama, et ümbritseva lammiala võimalike üleujutuste korral jääks

mäeeraldise ala ümbritsevast isoleerituks, et mäeeraldise alalt liiva kaevandamisel ei satuks ümbritsevasse

veekeskkonda hõljuvainet (liiva- ja savifraktsiooni) (joonis 3). Valli kõrgus lähtub Emajõe prognoositavast 10%

üleujutuse tõenäosuse absoluutkõrgusest Aardlapalus, mis on 32,57 m.

Katendi, mis koosneb huumusrikkast kamardunud mullast ning vee alla jäävast peliitset ja aleuriitset muda

sisaldavast hästilagunenud turbast, maht on mäeeraldise piires 172 000 m3, millest vähemalt 6000 m3

kasutatakse tõkkevalli moodustamiseks. Ülejäänud katendit on võimalik Keskkonnaameti nõusolekul

võõrandada või näiteks kasutada ümbritseva ala tõstmiseks, et luua põlluharimiseks või metsa kasvamiseks

soodsad tingimused. Juba katendi eemaldamise järel kujuneb mäeeraldise lääneserva ligikaudu 4,8 ha

suurune veekogu, mille veetase ei erine ümbritseva lammiala veekogude veetasemest. Kui võtta aluseks

geoloogilise uuringu ajal 2018. aastal mõõdetud veetase uuringuala lääneservas ja piirneva ala kraavides, siis

kujuneb karjääriala veekogu veetasemeks ligikaudu 30,5 m.

Kaevandamise teisel etapil alustatakse liiva kaevandamist pöördkopp ekskavaatoriga mäeeraldise idaservast.

Idaservas asuv liivakiht jääb osaliselt veetasemest kõrgemale. Kaeve-eega liigutakse mäeeraldise ida-

kaguservast lääne-loode suunas, tõstes veealuse liiva järk-järgult kagu-loodesuunalistesse vaaludesse

nõrguma. Kuna tavanoolega 21-tonnise pöördkopp ekskavaatori veealuseks ammutussügavuseks liivpinnase

puhul on praktikas ca 3 meetrit, siis on kirjeldatud tehnoloogilist skeemi kasutades võimalik liikuda lääne-loode

suunas kuni piirini, kus liivavaru lamami abs kõrguseks on 27,5 m. Siinjuures tuleb ka arvestada, et

kaevandamisel jääb ekskavaator ohutuse nõuetest tulenevalt veetasemest ca 0,5 m kõrgemale. Vaaludesse

veetasemest kõrgemale nõrguma tõstetud liiva on pärast selle tahenemist võimalik tõsta ekskavaatoriga




13 / 74

kalluritele ja vedada kas otse tellijateni või ladustada mäeeraldisest ida poole kavandataval teenindusmaal

(joonis 4).

Kaevandamise kolmandaks etapiks on veealuse liiva väljamine mäeeraldise osalt, kus liivavaru lamam jääb

27,5 m abs kõrgusest madalamale (valdavalt mäeeraldise kesk- ja lääneosas). Veealuse liiva väljamiseks

saab edukalt kasutada pinnasepumpa, sest liivalasundis jämepurdne materjal praktiliselt puudub.

Pinnasepumbaga imetav kobestatud pinnase ja vee segu (pulp) suunatakse torustiku kaudu vallidega piiratud

ladustamiskohta (settetiiki), kus väljapumbatud setend nõrgub. Vesi suunatakse toru kaudu tagasi

kaevandamisalal asuvasse veekogusse.

Mäeeraldise lääneosas ulatub liivakihi lamami abs kõrgus 22,4–25,5 meetrini, mis tähendab, et veetaseme

30,5 m abs kõrguse korral tuleb liiva ammutada vee alt kuni 8 m sügavuselt. Pinnasepumba süsteemi

koostisosad, töötamise tehnoloogiline kirjeldus, skeem ja põhjalikum kaevandamise tehnoloogia kirjeldus on

esitatud kaevandamise loa taotluse seletuskirjas (KMH programmi lisa 1).

Kavandatava mäeeraldise keskosas asub kagu-loodesuunaline maaparandussüsteemi eesvool, mis

kaevandamistegevuse käigus likvideeritakse. Teenindusmaa lõunaserval asuv analoogne eesvool ja osa

lääneserval asuvast eesvoolust on samuti kavas likvideerida. Eelnimetatud maaparandussüsteemi eesvoolud

on kavas täita kaevandamisest ülejääva pinnasega ja ümbritsevat maapinda on kavas tõsta tasemeni, mis

võimaldab selle kasutamist rohu- või metsamaana.

Karjääri väljaveotee on kaevandamisloa taotluse kohaselt kavandatud Lingi katastriüksusele. Kasutatakse

olemasolevat teed, millel on otseühendus Haaslava ‒ Vana-Kuuste kõrvalmaanteega.

Kaevandatud ala korrastatakse valdavalt veekoguks. Kaevandamisel varuploki (mäeeraldise) piiride lähedal

peab jälgima, et veealuse liiva nõlvuseks kujuneks kalle suhtega vähemalt 1:5 (väga peene lõimisega

liivpinnase püsiv nõlvus). Mäeeraldise lääneservale moodustatud tõkkevall on kavas pärast

kaevandamistegevuse lõpetamist säilitada.




14 / 74

Joonis 3. Kavandatava Aardla liivakarjääri kaevandamise tehnoloogiline skeem ning katendi eemaldamise järgselt ja kaevandamise järgselt kujuneva veekogu piir (Maavarauuringud OÜ, 2019)




15 / 74

Joonis 4. Kavandatava mäeeraldise alale kujunev veekogu ja likvideeritavad maaparandussüsteemi eesvoolud (Maavarauuringud OÜ, 2019)

Kaevandamistehnoloogilisi alternatiive KMH aruandes ei käsitleta. Samuti puuduvad kaevandamistegevuseks

asukoha alternatiivid, kuna kinnistute omanikel on see ainsaks kohaks (omandiks), kus oleks võimalik maavara

kaevandada. KMH aruandes käsitletakse 0-alternatiivi foonina ehk siis võrdlust olemasoleva olukorraga, mille

suhtes prognoositakse ja hinnatakse kavandatud tegevuse poolt esile kutsutud mõjusid.

KMH raames võrreldakse kahte kaevandamisjärgselt kujuneva veekoguga seotud alternatiivi.

Alternatiiv I – kavandatava Aardla liivakarjääri territooriumile kujuneb pärast kaevandamistegevuse

lõpetamist veekogu, mille kaldajoon imiteerib kaevandamisala piiri, mis on seotud looduslikes tingimustes

püsiva veetaseme kujunemisega (joonis 4).

Alternatiiv II – kaevandamisalale kujundatakse loodusliku ilmega liigendatud kaldajoonega veekogu.

Olemasoleva puittaimestiku kohale kujundatakse poolsaar. Looduslähedase ilmega veekogu muudab

kaevanduspiirkonna maastiku looduslikumaks. Eesmärgiks on kujundada võimalikult looduslähedase ilmega

veekogu ja selle kaldapiirkond. Kohalikule kogukonnale luuakse võimalus järve kasutamiseks

suplemiskohana. Veekogu kujundamisel peetakse silmas linnustikku soosivaid tegureid (st luuakse

eeltingimused, mis soodustavad järve ja selle kaldavööndi kasutamist lindude poolt nii toitumis-, peatumis- kui

ka pesitsusalana.

Lisaks käsitletakse alternatiivseid kaevise väljaveotee asukohti (joonis 5).

Mäeeraldis

Teenindusmaa

Likvideeritavad

eesvoolud




16 / 74

Alternatiiv I – kaevise väljaveotee asub kaevandamisloa taotluses näidatud asukohas Lingi katastriüksusel

juba olemasoleva tee asukohas.

Alternatiiv II – kaevise väljaveotee rajatakse Lingi katastriüksusele ning kulgeb lõunasuunaliselt Ööbiku,

Mätliku ja Papa katsatriüksuse vahel. Kaevis veetakse välja osaliselt läbi Rajanurme (kü tunnus

18501:001:0717) katastriüksuse Poldri teele ja sealt edasi Haaslava ‒ Vana-Kuuste kõrvalmaanteele.

Alternatiiv III – kaevise väljaveotee rajatakse Lingi katastriüksusele ning kulgeb loode-kagusuunaliselt

Haaslava ‒ Vana-Kuuste kõrvalmaanteele Raadiomajaka (kü tunnus 29101:001:0262) ja Papa (kü tunnus

18501:001:0627) katastriüksuste vahelt.

Joonis 5. Väljaveotee alternatiivsed asukohad (aluskaart ja maavaravaru andmed: Maa-amet, 16.06.2021)




17 / 74

EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Asustus ja liiklus

Kavandatav Aardla liivakarjäär asub Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas Lingi (kü tunnus

18501:001:0562) ja Treiali (kü tunnus 18501:001:0461) katastriüksustel Aardla liivamaardla alal. Tegemist on

hajaasustusega alaga. Seisuga 01.01.2020 elas Kastre vallas 5263 elanikku, neist on Aardla küla elanike arv

alla 200 elaniku. Tartu linna piir asub kavandatavast liivakarjäärist linnulennult ca 3,2 km kaugusel loode ja

põhja suunas. Aardla külakeskus jääb ligikaudu 0,5 km kaugusele kirdesse (joonis 6).

Joonis 6. Rahvaarv (1x1 km ruudustik, seisuga 01.01.2019) kavandatava Aardla liivakarjääri piirkonnas (Statistikaamet, 28.05.2021)

Lähimad majapidamised on Aardla liivamaardla piirist:

• ca 100 m kaugusel Treiali katastriüksusel (kü tunnus 18501:001:0461) (ida suunas);

• ca 130 m kaugusel Lingi katastriüksusel (kü tunnus 18501:001:0562) (ida suunas);

• ca 250 m kaugusel Ööbiku katastriüksusel (kü tunnus 18501:001:0663) (lõuna suunas);

• ca 350 m kaugusel Mätliku katastriüksusel (kü tunnus 18501:001:0039) (lõuna suunas);

• ca 250 m kaugusel Saage katastriüksusel (kü tunnus 18501:001:0120) (kirde suunas);

• ca 350 m kaugusel Sisaski katastriüksusel (kü tunnus 18501:001:0664) (kirde suunas);

• ca 400 m kaugusel Pärna katastriüksusel (kü tunnus 18501:001:0028) (kirde suunas);

• ca 400 m kaugusel Papa katastriüksusel (kü tunnus 18501:001:0627) (kagu suunas).

Eelnimetatud katastriüksustest kuuluvad kaevandamisest huvitatud isikutele järgmised:

Aardla liivakarjääri ligikaudne asukoht

Rahvaarv




18 / 74

• Lingi ja Saage katastriüksused – Tõnu Ojamaa;

• Treiali ja Sisaski katastriüksused – Priit Ojamaa.

Treiali katastriüksusel asuv hoone on põhikaardi järgi tootmis- või kõrvalhoone, kuid hoonet kasutatakse

elamuna. Lingi katastriüksusel asuv hoone on põhikaardi kohaselt elu- või ühiskondlik hoone, kuid tegemist

on suvemajana kasutatava hoonega.

Ca 220 m kaugusel kagu suunas asub Võsastiku maaüksus. Tegemist on reformimata maaüksusega. Kastre

Vallavalitsuselt saadud informatsiooni kohaselt tunnistas Kastre valla volikogu 18.02.2020 istungil maaüksusel

kasutusest väljalangenud ühekorruselise elamu (EHR kood 121158651) peremehetuks ja korraldab ehitise

oma valdusesse võtmise. Järgnevalt korraldab Kastre Vallavalitsus kõnealuse elamu teenindamiseks vajaliku

maa (ümber elamu asuv reformimata maa) munitsipaalomandisse taotlemise ning see tähendab seda, et

maaüksus võidakse tulevikus kasutusele võtta elukondlikel eesmärkidel (elamumaana, ühiskondlike ehit iste

maana vms). Kastre Vallavalitsuse 22.06.2020 korraldusega nr 3837 määrati Võsastiku katastriüksusele

sihtotstarbeks 100% elamumaa. Korraldusele järgnevalt edastati 26.06.2020 kirjaga nr 4-11/936 Maa-ametile

ettepanek Võsastiku katastriüksuse munitsipaliseerimiseks. Saadetud ettepanekuga taotleb Kastre

Vallavalitsus Võsastiku katastriüksuse Kastre valla omandisse andmiseks. Kastre valla vara valitsemist,

kasutamist ja võõrandamist reguleerib 23.01.2018 Kastre Vallavolikogu poolt vastu võetud määrus nr 158, mille

järgi otsustab vara valitsemise ja tehingute üle Kastre Vallavalitsus või Vallavolikogu.

Tõnu Ojamaalt pärineva informatsiooni kohaselt on Tõnu Ojamaa esitanud juba varasemalt taotluse Võsastiku

maaüksuse omandamiseks. Tõenäoliselt korraldatakse pärast maa munitsipaliseerimist oksjon maaüksuse

omaniku leidmiseks ning hetkel on teadmata, kas ostueesõigus selleks on Tõnu Ojamaal (kuna maaüksus

asub Lingi katastriüksuse sees ja juurdepääsuteed maaüksusele ei ole) või mitte.

Haaslava – Vana-Kuuste mustkattega kõrvalmaantee (tee nr 22141) jääb mäeeraldise piirist ca 300 m

kaugusele ida suunda. Lingi katastriüksusel on kõrvalmaanteega ristuv kruusakattega tee, mis on

juurdepääsuteeks Lingi, Treiali ja Saage maaüksustele. 2020. aasta liiklusloenduse andmetel on

ristumiskohast põhja poole jääval kõrvalmaantee lõigul aasta keskmine ööpäevane liiklus 754 autot, millest

85% moodustavad sõiduautod ja pakiautod, ning lõuna poole jääval teelõigul 308 autot, millest 94%

moodustavad sõiduautod ja pakiautod. Ca 3,3 km kaugusel põhja pool ristub Haaslava – Vana-Kuuste

kõrvalmaantee Tõrvandi – Roiu – Uniküla kõrvalmaanteega (tee nr 22140), mille aasta keskmine ööpäevane

liiklus on 4055 autot, millest 97% moodustavad sõiduautod ja pakiautod. (Maa-amet, 22.06.2021)

3.2 Maakasutus

Kavandatav Aardla liivakarjäär paikneb Emajõe lammil, Ropka ja Reola vahelisel tasandikul, Aardla poldri

idaservas. Käesoleval ajal polder ei tööta. Veepumpamist ei toimu alates 2010. aastast, vabavoolu regulaatorid

on avatud ja nii poldri kui Aardla järve veetase sõltub Emajõe ja Porijõe veetasemest.

Lingi maatulundusmaal, sh kavandatava Aardla liivakarjääriga kattuval alal, karjatatakse veiseid (275 veist)

(joonis 7) (PRIA, 22.06.2021). Kavandatav mäeeraldise teenindusmaa asub rohumaal, kus on ka ajutised

karjapidamise rajatised (tarad, kerged hooned).

7 „Ehitisele teenindusmaa ja sihtotstarbe määramine”, Kastre Vallavalitsuse 22.06.2020 korraldus nr 383. 8 „Kastre valla vallavara valitsemise kord“, Kastre Vallavolikogu 23.01.2018 määrus nr 15.




19 / 74

22.06.2021 seisuga on rohumaa majandamine PRIA poolt toetatav Treiali katastriüksusel asuval põllumassiivil

(nr 66146698522), mis ulatub väikeses ulatuses ka kavandatava liivakarjääri servale. Lingi katastriüksusel

karjäärialast ida pool asuval põllumassiivil (nr 66246603892) kasvatatakse põllukultuure (põldhernes, v.a

"Mehis" (100% põldhernest)). Ka mujal Aardla poldril ja selle ümbruses on PRIA toetuskõlbulikke rohumaid ja

põllumajandusmaid.

Joonis 7. Põllumajandusmaad ja loomakasvatus kavandatava tegevuse piirkonnas (PRIA, 22.06.2021)

Lingi katastriüksuse kagu- ja edelapoolne osa on kaetud metsaga. Lingi katastriüksuse metsaeraldise 1, 2 ja

5 põhjaosa jääb mõne meetri ulatuses teenindusmaa piiresse. Eraldis 1 on 65 aasta vanune jänesekapsa-

kõdusoo kaasik, eraldis 2 on 60 aasta vanune jänesekapsa-kõdusoo kaasik ning eraldis 5 on märgitud

jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübina. Lisaks jääb osaliselt teenindusmaale põhja pool asuv Lingi

katastriüksuse metsaeraldis 7, mis on 0,35 ha suurune 20-25 aasta vanune jänesekapsa-kõdusoo mets.

Kehtivaid metsateatisi alal esitatud ei ole. (Metsaportaal, 22.06.2021)

Lingi katastriüksusel on 23.10.2019 registreeritud harvendusraie kokku 2,6 ha suurusel pindalal ning

24.01.2020 lageraie 1,1 ha suurusel pindalal. 08.06.2020 registreeritud metsa inventeerimisandmetest

järeldub, et raied on tehtud. (Keskkonnaameti 08.07.2020 kiri nr 6-3/20/3269-25)

Osaliselt teenindusmaa piiril kulgeva edela-kirdesuunalise maaparanduskraavi ja Aardla jõe vaheline ala,

Aardla jõest lääne poole jääv ala ning Aardla järve ümbrus ei ole liigniiskuse tõttu kasutatav. Ühtlasi on Aardla

järve ümbrus hõlmatud Ropka-Ihaste looduskaitseala Aardla järve sihtkaitsevööndiga, kus on tegevus piiratud.

Põllumassiivid

Loomakasvatuskohad




20 / 74

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub täielikult maaparandussüsteemi (kood: 2102360010250)

maaparandusehitise reguleeriva võrguga AARDLA POLDER, mille kogupindala on 560,1 ha. Lisaks jääb

teenindusmaa lõuna- ja edelapoolsele alale vähesel määral ka maaparandussüsteemi (kood:

2102360010250) maaparandusehitise reguleeriv võrk LINGI METSAKUIVENDUS. (Maa-amet, 22.06.2021)

Mäeeraldise mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Lähim kultuurimälestis on

mäeeraldisest ca 500 m kaugusel teisel pool Haaslava – Vana-Kuuste kõrvalmaanteed asuv

arheoloogiamälestis kalmistu „Papa kabel“ (registrinumber 12791). (Maa-amet, 22.06.2021)

3.3 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Kavandatava mäeeraldise asukohas on aluspõhjaks Kesk-Devoni Aruküla lademe väga peeneteraline ja

peeneteraline liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega (Maa-amet, 22.06.2021).

Aardla uuringuruum asub Aardla mattunud ürgoru idaveerul, kus levivad liustikujõelised setted (valdavalt

erineva terajämedusega liivad), mida katavad soosetted (huumuserikas muld, hästilagunenud turvas).

Kavandatava liivakarjääri alal on Maavarauuringud OÜ poolt läbi viidud geoloogiline uuring 2018. aastal

Keskkonnaameti poolt välja antud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/331053 alusel. Aardla liivakarjääri

kasulikuks kihiks on liustikujõelised setted, mis on esindatud ühtlast lasundit moodustava ülipeeneteralise

liivaga, milles jämepurdne materjal (kruusafraktsioon) praktiliselt puudub. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on

enamasti 3–5% piires, vaid üksikutes intervallides võib ulatuda 10%-ni. Kõige tüsedam on liivalasund

mäeeraldise põhjaosas, kus ulatub 5,3–10,2 meetrini. Liivakihi paksus väheneb ida suunas. Liivale moodustab

lamami enamasti hall tihe plastne savi, mis üksikutes puuraukudes asendub tiheda liivsaviga. Liivalasundi

alumine pind (kasuliku kihi lamam) jääb 22,4–34,6 m abs kõrguse vahemikku. Lamava pinnasekihi pealispind

on madalam mäeeraldise lääneosas ja kõrgem idaosas. Liivale moodustab kattekihi kamardunud turbane

muld, mis mäeeraldise läänepoolsete läbilõigete veealuses osas on esindatud rohket mineraalset ainet

(peliitset ja aleuriitset muda) sisaldava hästilagunenud turbaga.

Aardla polder asub 8 km ulatuses piki Reola-Konsu ürgorgu. Ala reljeef on tasane ja vee äravoolu alalt

praktiliselt ei ole, mistõttu on põhjaveetase kõrge. (Kobras AS, 2011)

Maavarauuringud OÜ poolt juulis 2018 läbi viidud geoloogiliste uuringute ajal mõõdeti poldrisüsteemi kraavis,

mis asub taotletavast mäeeraldisest vahetult läänes, veetaseme absoluutkõrguseks ca 30,5 m. Samale

kõrgusele jäi veetase ka uuringuruumi lääneserva puuraukudes. Maapinna reljeef tõuseb ida ja kirde suunas

liikudes järsult. Samuti tõuseb põhjaveetaseme absoluutkõrgus, mis on maardla kirdeosas asuvas puuraugus

33,4 m. Ida pool, reljeefis kõrgemal, asuvates tiikides mõõdeti veetaseme absoluutkõrguseks 32,7 m (tiik

mäeeraldise põhjapiiril), 34,2 m (tiik mäeeraldise kirdepiiril) ja 38,2 m (mäeeraldise kirdepiirist ca 50 m ida

pool). Kuna oru nõlval asuvates tiikides kiildub põhjavesi välja, siis iseloomustab tiikide veetase põhjaveetaset.

Maa-ameti põhjaveetaseme andmestiku (seisuga 17.06.2021) põhjal jääb Kesk-Devoni põhjavee survetase

karjääri idaserval maapinnast veidi madalamale, tõuseb karjäärialal maapinna kõrguseni ja karjääri

lääneserval maapinnast veidi kõrgemale (joonis 8). Maa-ameti aluspõhja reljeefi andmestiku (seisuga

17.06.2021) ja Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu (2018) läbilõike G-H põhjal jääb karjääri idaservas

aluspõhi kaevandatava liivakihi lamamist ca 7 m sügavusele ja lääneservas ca 18 m sügavusele.



Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald,

Aardla küla

21 / 74

Joonis 8. Geoloogilise uuringu läbilõige G-H (Maavarauuringud OÜ, 2018), aluspõhja reljeef ja Kesk- Devoni põhjavee survetase (Maa-amet, 17.06.2021)

Karjääriala ulatus




22 / 74

Lähimad Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud on Mätliku (kü tunnus 18501:001:0039) ja Lingi (kü tunnus

18501:001:0562) katastriüksusel asuvad kaevud PRK0056036 ja PRK0007470 (joonis 9), mis ammutavad vee

vastavalt 43 ja 40 m sügavuselt Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas (VEKA, 10.06.2021).

Teised läheduses asuvad majapidamised kasutavad salvkaeve. 26.08.2020 ja 01.07.2021 mõõdeti

kaevandamisele eelneva olukorra dokumenteerimiseks läheduses asuvate salvkaevude veetasemed (lisa 6).

3.4 Hüdroloogilised tingimused

Aardla polder asub Emajõe lammil, Ropka ja Reola vahelisel tasandikul. Enne poldri rajamist ujutas Emajõgi

seda piirkonda aegajalt üle ning maa-ala oli kasutuseta. Polder asub 8 km ulatuses piki Reola-Konsu ürgorgu.

Ürgoru põhjas asus Konsu jõgi (Porijõgi), mis läbis Aardla järve ja suubus kahe haruna: Konsu jõgi ehk Porijõgi

ja Savijõgi ehk Valgma jõgi. Ürgoru nõlvadele rajati drenaaži- ja kuivenduskraave, et ala oleks võimalik

kasutada rohumaana. Konsu jõe looduslikust sängist suunati jõevool oru veeru ja lammi vahele kaevatud

Konsu kanalisse (praegu Porijõe osa). Aardla polder rajati 1983. aastal. Poldripealne pumpamine peatus 1997.

aastal. Uued pumbad pandi tööle 2005. aastal. (Kobras AS, 2011)

Pumpade töö lõpetati uuesti 2010. aastal. Pumpamise lakkamise järel sõltub poldri veetase Emajõe ja Porijõe

veetasemest. Aardla liivamaardla piirkond on seega seotud Emajõe, tema lisajõgede (Porijõgi, Savijõgi, Reola

jõgi, Aardla jõgi) ja poldrina mittetöötava maaparandussüsteemi (kood: 2102360010250) veetasemetega.

Maardla piirist ligikaudu 80 m kaugusel läänes voolab Aardla jõgi (VEE1023623), mis suubub Aardla järve

(VEE2084600). Jõe ehituskeeluvööndi laius veepiirist on 25 m ja piiranguvööndi laius 50 m. Aardla järv asub

kavandatavast mäeeraldisest ca 150 m kaugusel loodes. Aardla järve ehituskeeluvöönd on 50 m ja

piiranguvöönd 100 m. Kummagi veekogu kaldakaitsevööndid ei ulatu kavandatava Aardla liivakarjääri alale.

Maardla ala läbib kagu-loodesuunaline kraav, mis suubub mäeeraldise ääres edela-kirdesuunalisse kraavi,

mis omakorda suubub Aardla järvest allavoolu Savijõkke (VEE1023606). Tegemist on maaparandussüsteemi

(kood: 2102360010250) maaparandusehitise reguleeriva võrgu AARDLA POLDER alla 10 km2 valgalaga

eesvooludega, mille veekaitsevööndi ulatus on veeseaduse9 § 118 põhjal 1 m (joonis 9). Eesvoolude

kaitsevööndi ulatus on 12 m. Aardla jõgi on lühikese kraavi kaudu ühenduses kagu-loodesuunalise

eesvooluga.

Kuna poldri pumpade töö lõpetamise järel sõltub ala veerežiim Emajõe veetasemest, siis esineb poldril Emajõe

veetasemest tingitud üleujutusi. Riigi Ilmateenistuse veetaseme andmestiku (seisuga 28.10.2020) põhjal

hinnatud Emajõe üleujutuse tõenäosuse kõrgused on järgnevad:

• 1% – 33,36 m;

• 10% – 32,76 m;

• 25% – 32,33 m.

9 Veeseadus1, vastu võetud 30.01.2019.




23 / 74

Joonis 9. Veekaitselised kitsendused kavandatava tegevuse piirkonnas (Maa-amet, 10.06.2021)

3.5 Looduskaitselised väärtused

Taotletava Aardla liivakarjääri mäeeraldise vahetus läheduses asub Ropka-Ihaste looduskaitseala. Ala on

kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrusega nr 16210. Kavandatava mäeeraldise ala piirneb

läänes kaitseala Aardla järve sihtkaitsevööndiga. Aardla järve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitse-

eeskirja § 10 lg 1 kohaselt linnustiku elupaikade säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised

järved ja järvikud, lamminiidud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.

Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024 (KeA, 2015) põhjal on tegemist Eesti ühe

linnurikkaima paiga ning ühe tähtsama veelindude rändepeatuspaiga ja pesitsusalaga Ida-Eestis. Sellest

lähtuvalt ongi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks Ropka-Ihaste luha kui olulise lindude rändepeatus- ja

pesitsuspaiga kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Ropka-Ihaste looduskaitseala kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste loodus- ja linnualaga ning

hõlmab osa IBA (Important Bird Area) Ropka-Ihaste linnualast (EE039) (EELIS, 14.06.2021).

Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504, rahvusvaheline kood EE0080313) kaitse-eesmärgiks on nn

loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning II lisas nimetatud liikide isendite

(tiigilendlane (Myotis dasycneme), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik

hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus

latissimus) ja emaputk (Angelica palustris)) elupaigad ja kasvukohad.

10 „Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“, Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrus nr 162.





24 / 74

Ropka-Ihaste linnuala (RAH0000070, rahvusvaheline kood EE0080313) kaitse-eesmärgiks on järgmiste liikide

isendite elupaigad: soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons),

rabahani (Anser fabalis), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), tutkas (Philomachus pugnax), hallpõsk-pütt

(Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lisaks Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele on Ropka-

Ihaste looduskaitseala kaitse-eesmärgiks ka pehme koeratubaka (Crepis mollis), aasnelgi (Dianthus

superbus), valge vesiroosi (Nymphaea alba), ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõga

(Iris sibirica), värvi-paskheina (Serratula tinctoria) ja künnapuu (Ulmus laevis) kasvukohtade ning tiigikonna

(Rana lessonae), rabakonna (Rana arvalis) ja rohukonna (Rana temporaria) elupaikade kaitse.

EELIS andmebaasi põhjal (seisuga 14.06.2021) ei ole maardla alal inventeeritud Natura elupaiku. Mäeeraldise

ääres asuv edela-kirdesuunaline maaparanduskraav piirneb läänes väga kõrge väärtusega soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) (ID: 481645083) elupaigaga ja kõrge väärtusega lamminiidud (6450) (ID: 647545540)

elupaigaga. Lisaks on maardlast ca 150 m kaugusele jääv Aardla järv määratud väga kõrge väärtusega

huumustoitelised järved ja järvikud (3160) elupaigana (ID: 821445083).

EELIS andmetel (seisuga 14.06.2021) ei ole maardla alal ega ümbruses registreeritud kaitsealuste taimeliikide

ega seene- ja samblikuliikide leiukohti.

Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024 (KeA, 2015) kohaselt on kaitsealal kokku

registreeritud 222 linnuliigi esinemine. Peamise ja väärtuslikuma osa kaitseala linnustikust moodustavad

veelise ja poolveelise eluviisiga liigid, kellel on kaitseala nii pesitsus-, toitumis- kui rändepeatuspaigaks.

Looduskaitsealal on eriti ohtralt hanelisi (luiged, haned, pardid, vardid, sõtkas) ning kurvitsalisi (kiivitaja, tutkas,

tildrid, kajakad, viired ja tiirud). Alal pesitsevad kõik tüüpilised luha- ja järvelinnud. Lisaks on looduskaitseala

kuivemad rohumaad üheks parimaks rukkiräägu pesitsusalaks Eestis. Üleujutatud rohumaadel võib pesitseda

sadu täpikhuikusid, ka Eestis haruldane väikehuik on siin regulaarne pesitseja. Niitudel on iseloomulikeks

liikideks kiivitaja, sookiur, kadakatäks, lambahänilane, aga ka haruldane kuldhänilane, kes Lõuna-Eestis

pesitseb regulaarselt ainult Aardla poldril. Niisketel rohumaadel on tüüpiliseks rohunepp. Roostikes pesitsevad

kõrkja-, tiigi- ja rästas-roolind, roo-ritsiklind, rootsiitsitaja ning hüüp. Veelindudest on alale iseloomulikuks

hallpõsk-pütt, tuttpütt, lauk, sinikael-part, rääkspart, rägapart, luitsnokk-part, piilpart, tuttvart, punapea-vart.

Vähearvukad, aga tüüpilised pesitsejad on väikekajakas, jõgitiir ja mustviires. Kahlajatest on siin tavalised

pesitsejad tikutaja, vihitaja, kiivitaja, aga siin on pesitsenud ka Eestis väga haruldane lammitilder. Tuntud on

kaitseala aga eeskätt lindude rändepeatuspaigana. Kevadrändel peatub alal, peamiselt Aardla poldril,

massiliselt raba- ja suur-laukhanesid, keda on koos ümbritsevate rohumaadega loendatud isegi üle 40 000

isendi ja tegemist on Eesti ühe olulisema hanede rändepeatuspaigaga. Parimatel aastatel on alal kohatud kuni

5000 tutkast, 2000 mudatildrit, tuhandeid parte. Suurema üleujutusega kevadetel peatub Aardla poldril kuni

500 väikeluike. Ropka-Ihaste kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala rändlindudest väikeluigele ning

raba- ja suur-laukhanele.




25 / 74

Liigirikkuse peamiseks põhjuseks ja ala suurimaks väärtuseks on kevadised üleujutused ja üleujutatud

rohumaad, mis kujundavad taimestiku koosseisu ja maastiku lindude pesitsemiseks sobivaks (mätastunud,

madalaveelised, ebaühtlase taimkattega rohumaad) ning loovad soodsad toitumistingimused (madalaveeliste

alade mitmekesine ja arvukas mikroelustik). Üleujutuste ja liigniiskuse tõttu on Aardla polder ka lindude

kevadrändel massilise koondumise koht, soodne toitumisala näiteks must-toonekurele ja üleujutustest tingitud

rikkaliku mikroelustiku tõttu väga hea pesitsus- ja toitumisala paljudele värvulistele. Ala suur liigirikkus teeb

sellest soodsa toitumisala ka paljudele röövlindudele. (Kobras AS, 2011)

Aardla järv ja selle lähiümbrus on sobivaks pesitsuspaigaks järgmistele liikidele: hüüp, kühmnokk-luik,

hallpõsk-pütt, pardid, vardid, väike- ja täpikhuik, rooruik, lauk, tait jt vee-elulised linnud, samuti roostiku ja

põõsastikulinnud nagu roo-loorkull, roolinnud, ritsiklinnud, sinirind jt. Aardla järv ja seda ümbritsevad veealad

on oluliseks toitumisalaks haigrutele, naeru- ja väikekajakatele, jõgitiirudele, viirestele ja rändepeatusel

partlastele. Aardla järve kasutavad ööbimiseks haned. (Kobras AS, 2011)

EELIS andmetel (seisuga 14.06.2021) ei ole maardla alal tuvastatud kaitsealuste linnuliikide leiukohti.

Kavandatav mäeeraldis piirneb Treiali katastriüksusel II kaitsekategooriasse kuuluva rohunepi (Gallinago

media) mängupaigaga (KLO9111155). Viimane mängupaiga vaatlus toimus 24.05.2018, mil nähti alal kahte

kukke. Mäeeraldise ääres asuv edela-kirdesuunaline maaparanduskraav piirneb läänes III

kaitsekategooriasse kuuluva suurkoovitaja (Numenius arquata) (KLO9116632) ja mustviirese (Chlidonias

niger) (KLO9120869) leiukohaga. Lisaks on läheduses järgmised Ropka-Ihaste looduskaitseala Aardla järve

sihtkaitsevööndisse jäävad kaitsealuste linnuliikide leiukohad:

• sookurg (Grus grus), KLO9126615, III kaitsekategooria;

• hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), KLO9126628, III kaitsekategooria;

• jõgitiir (Sterna hirundo), KLO9126622, III kaitsekategooria;

• hüüp (Botaurus stellaris), KLO9126619, II kaitsekategooria;

• väikehuik (Porzana parva), KLO9126621, II kaitsekategooria;

• väikekajakas (Hydrocoloeus minutus), KLO9126620, II kaitsekategooria;

• sarvikpütt (Podiceps auritus), KLO9127467, II kaitsekategooria.

Kavandatava tegevuse alast ca 330 m kaugusel põhja pool on ka III kaitsekategooriasse kuuluva hänilase

(Motacilla flava) (KLO9126629), kuldhänilase (Motacilla citreola) (KLO9126625), roo-loorkulli (Circus

aeruginosus) (KLO9126618) ja rukkiräägu (Crex crex) (KLO9126626) leiukoht.

eElurikkuse andmebaasis (seisuga 01.07.2021) on karjääriala kohta aastatel 2012 kuni 2021 tehtud 54

sissekannet. Karjääri teenindusmaapiirist kuni ca 300 m kaugusele ulatuaval alal on perioodil 2010 kuni 2021

tehtud 562 sissekannet.

2021. aasta aprillis nähti karjääri alal kahte rägaparti (Anas querquedula) (liigi ainuke sissekanne alal), kahte

piilparti (Anas crecca) ja kahte suurkoovitajat (Numenius arquata). Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks

olevatest linnuliikidest on alal registreeritud järgmiste liikide esinemine: suur-laukhani (Anser albifrons, viimati

registreeritud 2018. aastal), rabahani (Anser fabalis, viimati registreeritud 2017. aastal), rukkirääk (Crex crex,




26 / 74

viimati registreeritud 2012. aastal), kiivitaja (Vanellus vanellus, viimati registreeritud 2019. aastal). Mitmel

korral on alal registreeritud ka arvukalt hanelisi.

KMH raames viidi läbi Aardla poldri liivamaardla looduskaitseline inventuur (lisa 3), mis hõlmas nii liivakarjääri

ala kui ka ala, kuhu soovitakse laotada kavandatava karjääri alalt kooritav pinnas. Inventeerimine viidi läbi

23.07.2020. Hinnati alal esinevaid taimekooslusi ja vaadeldi taimestikku eelkõige looduskaitseliste liikide

leidmise seisukohalt.

Alal on levinud peamiselt lamminiidud, märja lamminiidu kasvukohatüüp, päideroo kooslus (Paal, 1999). Tegu

on tüüpilise, ent laialt levinud ja liigivaese kooslusega, millel on üsna väike looduskaitseline väärtus. Lamminiit

on kujunenud kunstlikult kujundatud Aardla poldrile ja ei ole seega pikaajalise pärandkooslusena väärtustatav.

Kaitsealuseid taimeliike inventeerimisel ei leitud ja kaitsealuseid loomaliike ei kohatud, kuid kuna läheduses

asub Ropka-Ihaste looduskaitseala, siis võib ala olla seal pesitsevate/rändepeatusel olevate lindude

toitumisala osaks.




27 / 74

KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Kaevandamistegevust ei ole alal ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga ette nähtud ega ka otseselt ära

keelatud. Keskkonnaamet teavitas Kastre Vallavalitsust 14.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-4 maavara

kaevandamise loa taotluse menetlusse võtmisest ja 13.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-9 keskkonnamõju

hindamise algatamisest Aardla liivamaardla maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele. Kastre

Vallavalitsus avaldas 11.12.2019 kirjas nr 5-1/1788 (KMH programmi lisa 4) seisukohta Aardla liivakarjääri

kaevandamisloa taotluse KMH algatamise osas ning tõi välja, et tuleb arvestada kehtiva Haaslava valla

üldplaneeringuga (kehtestatud Haaslava Vallavolikogu 31.08.2007 otsusega nr 83), mis ei näe ette maavara

kaevandamist kõnealuses piirkonnas.

Tartumaa maakonnaplaneeringu (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29) järgi

asub kavandatava tegevuse ala Ülenurme väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on toodud

väärtuslike maastike säilimise tagamiseks mitmeid tingimusi, mis on suunatud seniste maastikuliste väärtuste

säilitamisele, võimendamisele ja parandamisele. Maakonnaplaneeringus on toodud tingimus, et maardlate

kasutuselevõtul tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel

maastikel. Arendaja seisukohast „võimalus“ puudub, kuna kaevandamisest huvitatud isikutel puudub teine

maatükk, kus võiks olla kaevandamisväärseid liiva varusid. Maakonnaplaneeringus on ühtlasi kirjutatud, et

kaevandamise majandusliku otstarbekuse korral tuleb kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele ning vajadusel lisada kaevandamisloale negatiivse mõju leevendustingimused.

Kaevandamise mõju väärtuslikule maastikule on käsitletud KMH aruande peatükis 7.2.

Maakonnaplaneering seab üldplaneeringule ülesandeks väärtuslike maastike ja maastiku üksikelementide

määramisel ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel hinnata üle säilinud maastikuväärtused.

Haldusreformijärgse Kastre valla üldplaneering on koostamisel. Üldplaneeringu koostamise käigus

täpsustatakse väärtuslike maastike piire ning nende kaitse- ja kasutustingimusi.

Tartumaa maakonnaplaneeringu (2019) põhjal asub kavandatav mäeeraldis Ropka-Ihaste looduskaitseala

hõlmava rohevõrgustiku ala vahetus läheduses. Maakonnaplaneeringuga ega üldplaneeringuga ei seata

rohevõrgustiku toimimisega seotud tingimusi tegevustele, mis toimuvad rohevõrgustiku alast väljaspool.

Kavandatavast mäeeraldisest ca 1 km kaugusel on Kastre Vallavalitsuse 16.04.2019 korraldusega nr 22911

algatatud Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneering Haaslava valla

üldplaneeringuga (2007) ette nähtud elamukvartali rajamiseks ca 5,4 ha suurusel alal.

Kastre valla arengukavas (kinnitatud Kastre Vallavolikogu 18.06.2019 määrusega nr 75) nenditakse, et valla

turismipotentsiaal on senini suuresti kasutamata. Valla atraktiivsete turismi sihtkohtade seas on nimetatud ka

Aardla polder. Valdkondlikuks eesmärgiks on arendada ja tutvustada koostöös turismiettevõtetega valla

turismiobjekte ja -teenuseid. Eesmärgi saavutamiseks on kavas linnuvaatlustorni ja toetava taristu rajamine

Aardla poldril. Kavandatava tegevuse mõju puhkevõimalustele on käsitletud KMH aruande peatükis 7.5.4.

11 „Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine”, Kastre Vallavalitsuse 16.04.2019 korraldus nr 229.




28 / 74

REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD

TAGAJÄRJED

Aardla liivakarjääriga kaasnevad või kaasneda võivad tagajärjed

• Kaevandamise ajal asendub põllumajanduslik maastik tööstusliku maastikuga. Kaevandamise järel

kujuneb varasemalt põllumajanduslikus kasutuse olnud alale veesilm. Karjääriala edela- ja

lääneservale jääb kaevandamise järel alles üleujutusohu tõttu rajatud pinnasvall.

• Aardla liivakarjääri rajamisel ei ole võimalik Lingi ja Treiali maaüksusel karjääriala ja selle ümbrust

põllumajanduslikul otstarbel kasutada. Maavaravaru ammendumise järel kujundatakse alale veekogu,

seega ei ole põllumajanduslik tegevus sel alal ka kaevandamise järel võimalik.

• Lingi ja Treiali katastriüksusele tekib kaevandamise tulemusena 14,31 ha suurune tehisveekogu, mis

on võimalik kujundada ümbruskonna inimestele sobivaks puhkekohaks ja/või lindudele sobivaks

toitumis-, pesitsus- ja peatumiskohaks.

• Aardla liivakarjääri mäeeraldise keskosas ja osaliselt mäeeraldise teenindusmaa ääres (v.a

põhjapoolne eesvoolu lõik) asuvad maaparandussüsteemi eesvoolud on kavas likvideerida.

Väljaspool mäeeraldist jäävad kraavid täidetakse kaevandamisest ülejääva pinnasega ja maapinda

tõstetakse tasemeni, mis võimaldab selle kasutamist võimalusel rohu- või metsamaana.

• Kaevandamistegevusega kaasneb müra ja õhusaaste (peamiselt tolmu) teke ning levik.

• Materjali väljaveoks karjäärist kasutatakse autotransporti, millega kaasneb müra ja õhusaaste teke

ning levik.

• Materjali väljaveoks autotranspordi kasutamine suurendab raskeliiklusega seotud liikluskoormust

piirkonna teedel.

• Liivakarjäär võimaldab pakkuda vajaliku ehitusmaavara piirkonnas toimuva ehitustegevuse jaoks.

Rajatava veekogu alternatiivide korral tuleb arvestada mõnevõrra erinevate tagajärgedega:

• alternatiivi I korral on kaevandamise järel kujunev veekogu inimtekkelise ilmega (liigendamata,

järgides mäeeraldise piiri), alternatiivi II korral on veekogu tänu liigendatud kaldajoonele looduslikuma

ilmega;

• alternatiivi I korral on veekogu sügavam, alternatiivi II korral on tänu liigendatud kaldajoonele veekogus

rohkem madalamaid kaldaalasid.

Väljaveotee alternatiivide korral tuleb arvestada mõnevõrra erinevate tagajärgedega:

• väljaveotee alternatiivi II ja III korral rajatakse uus tee, alternatiivi I korral kasutatakse olemasolevat

teed.




29 / 74

KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA

EELDATAVALT KAASNEVA KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMEETODITE KIRJELDUS

Keskkonnamõju hindamisel kasutati kvantitatiivset meetodit, tuginedes läbiviidud keskkonnauuringute (sh

mõõtmiste) tulemustele ja karjääri asukoha (looduslikule) iseärasustele (sh geograafilistele ja

hüdrogeoloogilistele iseärasustele). Kasutati ka kvalitatiivset hinnangut, tuginedes ekspertide ja konsultantide

senistele kogumustele. KMH aruande koostamisel on hinnatud mõju keskkonnale ning inimese tervisele ja

heaolule erinevate keskkonnaelementide ja -valdkondade kaudu. Täiendavate andmeallikatena on kasutatud

teemakohast kirjandust.

KMH läbiviimiseks tehti objekti ülevaatusi ja koguti informatsiooni töö tellijalt, küsiti arvamust ja informatsiooni

asjassepuutuvate osapoolte käest (Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Kastre

Vallavalitsus, piirinaabrid).

KMH aruande koostamisel anti hinnang, kas ja kui palju võib kaevandamistegevus ja Põllumajandusameti

(alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus) poolt välja pakutud piirdekraavide rajamine

mõjutada piirkonna pinna- ja põhjaveerežiimi, sh põhjaveetaset potentsiaalses mõjualas olevates

salvkaevudes ja maaparandussüsteemi toimimist ümbruskonnas.

Keskkonnamõju hindamisse kaasatati bioloog Silvia Pihu, kes viis läbi välitööd mäeeraldise ja selle

teenindusmaa taimestiku kirjeldamiseks (lisa 3).

KMH raames viis OÜ Inseneribüroo STEIGER läbi mürataseme leviku hindamise (modelleerimine) (lisa 4).

Müra leviku hindamisel arvestati nii kaevandamistegevuse poolt tekitatud müraga kui ka kaevise väljaveoteel

ja Haaslava – Vana-Kuuste kõrvalmaanteele lisanduva liikluse poolt põhjustatud müratasemega.

Keskkonnamõju hindamisse kaasatati ornitoloog Jaanus Elts, kes hindas kavandatava karjääri mõju Ropka-

Ihaste loodusala ja Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevate lindude seisundile (lisa 5).

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel kasutati järgimisi infoallikaid:

• Maa-ameti kaardirakendused;

• EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmebaas;

• eElurikkuse andmebaas;

• erialakirjandus;

• varasemalt kogutud uuringuandmed;

• piirkonna linnustiku seireandmed;

• informatsioon analoogsetes karjäärides kaevandamistegevusel kaasnevate tagajärgede ja mõjude

kohta;

• strateegilised planeerimisdokumendid ja Eesti Vabariigi õigusaktid;

• muu asjakohane informatsioon.




30 / 74

KMH programmis nähti ette, et aruandes käsitletavate alternatiivide (väljaveotee ja kaevandamisjärgselt

kujunev veekogu) eeliste ja puuduste esitamisel kasutatakse analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM) ehk

Saaty metoodilist analüüsi või muud sobivat metoodikat.

Saaty meetod on eeskätt mõeldud subjektiivsete hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja

kaalutletud otsusteni jõudmiseks. Meetodit on otstarbekas kasutada kui käsitletakse suurt hulka kriteeriumeid,

millest paljude puhul toimub mõju hindamine subjektiivsete hinnangute alustel.

KMH aruande koostamisel jõuti järeldusele, et kuna alternatiivide võrdlemisel käsitletavate kriteeriumite hulk

ei ole sedavõrd suur, et vajaks hierarhilist süstematiseerimist matemaatilise algoritmide abil, siis on mõju

hindamiseks antud juhul põhjendatud täisarvulisel skaalal põhineva kvalitatiivse hindamissüsteemi (-3...+3)

kasutamine, mis on ka huvitatud osapooltele selgemini jälgitav. Kvalitatiivses hindamissüsteemis tähistavad

negatiivsed hinded kavandatava tegevuse negatiivset mõju ja positiivsed hinded positiivset mõju.




31 / 74

OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE SELGITAMINE

7.1 Mõjuala ulatus

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud avalduvad eeskätt kaevandamistegevuse läbiviimise ajal.

Keskkonnamõju suuruse ja ulatuse määramisel lähtutakse objekti asukoha ja lähiümbruse geograafilistest ja

hüdrogeoloogilistest iseärasustest. Kavandatava Aardla liivakarjääri vahetu mõjualana käsitletakse Aardla

liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ja 300 m raadiusega ala selle ümber. Mõjuala määratlemisel on

lähtutud kaevandustegevuse poolt tekitatud tagajärgede (vahetute eeldatavate häiringute) levimise kaugusest.

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju avaldub põhiliselt karjääri kasutamise ajal ning tuleneb karjääris

töötavatest masinatest, liiva laadimisprotsessist ja autotranspordist.

7.2 Mõju maastikule

Tartumaa maakonnaplaneeringu (2019) järgi asub kavandatava tegevuse ala kohaliku tähtsusega II klassi

väärtusega (väärtuslikud, osaliselt hooldatud või kohati halvas seisus alad) Ülenurme väärtuslikul maastikul

(pindala kokku 2065 ha). Maastiku väärtustena on muuhulgas nimetatud kultuurilis-ajaloolise väärtusega

Aardla polder, Aardla org jõe ja järvega, kaitsealad ning vaated üle Aardla oru. Ala on ka väärtustatud

linnalähedane elupaik. Maastiku väärtuste püsimiseks on oluliseks teelt avanevate vaadete säilitamine.

Maakonnaplaneeringu põhjal tuleb väärtuslikul maastikul kaevandamistegevuse kavandamisel kaaluda

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

Mõju Aardla poldrile ning mõju Aardla jõele ja järvele on seotud mõjuga põhja- ja pinnaveele, mida on käsitletud

KMH aruande peatükis 7.4. Mõju kaitsealadele on seotud mõjuga Ropka-Ihaste looduskaitsealale, mida on

käsitletud KMH aruande peatükis 7.6.

Kavandatava tegevusega kaasneb mäeeraldise alal ja lähiümbruses Aardla oru maastiku ja ilme

ümberkujundamine. Kaevandamistegevusel hävib olemasolev taimkate, kujundatakse ümber ala reljeef ning

ala muutub põllumajanduslikust alast tööstusliku iseloomuga alaks. Kaevandamistegevuse järel kujundatakse

alale veekogu, seega ei looda endist olukorda, kuid ala looduslähedasem üldmulje taastub.

Maastiku väärtuseks on ka üle Aardla oru, eelkõige Haaslava ‒ Vana-Kuuste kõrvalmaanteelt, avanevad

vaated. Ala reljeefi ning olemasoleva teeäärse okaspuuheki ja muu haljastuse tõttu on karjääriala

kõrvalmaanteelt avanevates vaadetes nähtav vaid vähesel määral, eelkõige Papa talu juurdepääsutee juures.

Karjääriala on osaliselt nähtav ka Poldri teelt kõrvalmaanteega ristumise koha juures. Kavandatav tegevus ei

mõjuta seega oluliselt üle Aardla oru avanevaid vaateid.

Ülenurme väärtuslik maastik on hinnatud ka linnalähedase elupaigana. Aardla külas on tegemist

põllumajandusliku üldmuljega hajaasustusega piirkonnaga. Kuna elupaiga kvaliteet sõltub ka inimese tervisele

ja heaolule avalduvast mõjust ja ka ala esteetilisele väärtusele avalduvast visuaalsest mõjust, siis võib ala

muutumine põllumajanduslikust alast tööstuslikuks mõnevõrra mõjutada ka elupaiga kvaliteeti. KMH aruande

peatükis 7.5 on hinnatud kavandatava tegevuse mõju inimeste tervisele ja heaolule.

Karjääriala on kohati nähtav lähimate elamute juurest ja nende juurepääsuteedelt. Kõige enam on mõjutatud

Papa ja Ööbiku maaüksustelt avanevad vaated. Ööbiku maaüksuse suunal varjab karjääri teenindusmaa piiril

kasvav kaskede rida ja maaüksuse serval kasvav puittaimestik. Papa maaüksuselt on vaade avatud




32 / 74

maastikule ning karjääri varjab vaid maaüksuse serval kasvav suhteliselt hõre puittaimestik. Võsastiku

katastriüksus on praegu aktiivse kasutuseta, kuid ka sealt avanevad vaated on ala elamumaana

kasutuselevõtmisel ja karjääri rajamise korral tugevalt mõjutatud. Visuaalne mõju on tugevam väljaspool

vegetatsiooniperioodi.

Karjääri visuaalse mõju minimeerimiseks tuleb vältida puittaimestiku likvideerimist kavandatava

karjääriala ümbruses. Selleks et vähendada negatiivset mõju Ööbiku maaüksustel asuvate elamute

juurest avanevatele vaadetele, on võimalik rajada karjääri ümbritsev pinnasvall nii, et see varjaks

majapidamiste juurest karjääri suunas avaneva vaate võimalikult suurele osale karjääri alast.

Maakonnaplaneeringus on ära märgitud, et kaevandamisloale tingimuste seadmisel, kaevandatud ala

korrastamistingimuste andmisel ja korrastamisprojekti koostamisel tuleb taotleda maastikuliste väärtuste

taastamist võimalikult samaväärses seisundis. Kavandatava kaevandustegevuse järel rajatakse praegusele

rohumaale veekogu. Veesilma rajamine sobitub üldiselt maastiku pildiga ja on pigem positiivse visuaalse

mõjuga.

Kavandamistegevuse järel on kavas karjääri ümbritsev pinnasvall säilitada. Väärtuslikule maastikule oruservalt

avanevates vaadetes vall eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda, kuna vall asub oruserval kulgevast

teest, kust vaated avanevad, suhteliselt kaugel ja valli kõrgus on võrreldes oru reljeefiga väike. Rajatav

tõkkevall kamardub aja jooksul ja eeldatavalt on kaevandamistegevuse lõppemisel vallile kujunenud taimestik,

mis alale kujundatava veekogu serva ilmestab ja alal loodusliku taimestiku arenemist soodustab. Kui alal

lastakse looduslikul taimestikul kujuneda, siis ei ole ette näha, et vall maastikus sobimatu või tööstuslikuna

mõjuks. Kaevandamise järgne veekogu ümbruse, sh valli, kujundamine määratletakse täpsemalt

korrastamisprojektis.

KMH koostaja hinnangul ei ole valli likvideerimine looduskaitselisest seisukohast lähtuvalt vajalik. Alale

kujundatav veekogu peab jääma ala ääres asuvast maaparanduskraavist ja Aardla jõest eraldatuks, seega ei

tohi ala korrastamine mõjutada veekogude vahelise ala püsivust. Rajatav pinnasvall ja vallialune pinnas

tiheneb aja jooksul, pinnase omaduste muutumisel võib valli likvideerimine osutuda tehniliselt keeruliseks. Kas

ja mil määral on võimalik pinnasvall likvideerida, selgub korrastamisprojekti koostamisel. Maapõueseaduse

§ 81 lg 5 põhjal küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse

üksuse arvamust.

Rajatava veekogu alternatiivid

Alternatiivi I korral on veekogu karjääriala piiri imiteeriva kaldajoonega ja alternatiivi II korral liigendatud

kaldajoonega.

Alternatiiv I veekogu jätab inimtekkelise mulje, kuid see ei mõjuta negatiivselt maastiku väärtust, kuna

tegemist on maaparanduskraavidega kujundatud põllumajandusliku piirkonnaga, mille ilme on juba

olemasolevas olukorras inimtegevusest mõjutatud. Alternatiivi II korral kujundatav veekogu võib mõjuda

maastiku väärtusele neutraalselt või isegi positiivselt, kuna lisab maastikku looduslähedust ja mitmekesisust.

Väljaveotee alternatiivid

Alternatiivi I korral kasutatakse Lingi katastriüksusel juba olemasolevat teed, mis on elamute juurest ja

Haaslava ‒ Vana-Kuuste kõrvalmaanteelt avanevates vaadetes osaliselt olemasoleva puittaimestiku poolt




33 / 74

varjatud. Kaevise väljaveotee alternatiivi III korral rajatakse tee Lingi katastriüksusele ja see kulgeb suhteliselt

avatud maastikul ida suunas Haaslava ‒ Vana-Kuuste kõrvalmaanteele. Kõrvalmaanteelt avanevates

vaadetes varjab teed osaliselt okaspuuhekk, kuid tee on Papa ja Võsastiku maaüksustelt avanevates vaadetes

hästi jälgitav. Alternatiiv II korral on tee asukoht samuti avatud maastikul. Väljaveotee on pikem ning on

läheduses asuvate elamute juurest ja Poldri teelt hästi jälgitav. Alternatiivi II ja III korral rajatakse tee valdavalt

puittaimestikuta põllumajanduslikule alale, kus see on lähimate elamute juurest hästi nähtav ning seega

avaldub negatiivne visuaalne mõju elukoha kvaliteedile. Arvestades tee pikkuse, maastiku avatuse ja

läheduses asuvate majapidamiste arvuga, on alternatiiv II korral negatiivne mõju mõnevõrra tugevam.

7.3 Mõju maakasutusele

Kavandatava liivakarjääri alal on rohumaa, kus karjatatakse veiseid. Kaevandamise ajal ei ole võimalik Lingi

ja Treiali maaüksusel karjääriala ja selle ümbrust põllumajanduslikul otstarbel kasutada. Maavaravaru

ammendumise järel kujundatakse alale veekogu, seega ei ole põllumajanduslik tegevus sel alal ka

kaevandamise järel võimalik. Maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemine on üldiselt toidu tootmise

seisukohast negatiivse mõjuga.

Kavandatava mäeeraldise keskosas asub kagu-loodesuunaline maaparandussüsteemi (kood:

2102360010250) eesvool, mis kaevandamistegevuse käigus likvideeritakse. Teenindusmaa lõunaserval asuv

analoogne eesvool ja osa lääneserval asuvast eesvoolust on samuti kavas likvideerida.

Kaevandamise loa taotlusele (KMH programmi lisa 1) lisatud Põllumajandusameti (alates 01.01.2021

Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus) 28.11.2017 kirjast nr 14.2-1/21293 selgub, et Lingi katastriüksusel

asuv drenaaživõrk ei mõjuta teiste maaomanike maakasutuse tingimusi. Kirja kohaselt kannab

kaevandamisloa väljaandmisel Põllumajandus- ja Toiduamet karjääri teenindusmaa piiresse jääva

maaparandussüsteemi osa maha.

Maaparandussüsteemi eesvoolude likvideerimine on võimalik Põllumajandus- ja Toiduameti

nõusolekul. Eesvoolude likvideerimisel tuleb tagada, et ei halvendata ümbruskonnas olemasolevate

kuivendussüsteemide toimimist.

Eelnimetatud maaparandussüsteemi eesvoolud on kavas täita kaevandamisest ülejääva pinnasega ja

ümbritsevat maapinda on kavas tõsta tasemeni, mis võimaldab selle kasutamist rohu- või metsamaana. See

suurendab kaevandamistegevuse järgselt veidi maa-ala kasutamisvõimalusi (nt metsamaana).


Väljaveotee alternatiivi I korral kasutatakse olemasolevat teed, kuid alternatiivi II ja III korral tuleb rajada uus

tee põllumajanduslikus kasutuses olevale alale. Alternatiivi II asukohas on tegemist rohumaaga ning

alternatiivi III asukohas PRIA toetusel põllukultuuride kasvatamiseks kasutatava põlluga (põllumassiiv

nr 66246603892). Uue tee rajamisel ei ole ala endine maakasutus tee alal ja tõenäoliselt ka teatud ulatuses

selle lähiümbruses võimalik. Kuna alternatiivi II korral rajatav tee on mõnevõrra pikem, siis on ka ala, mille

maakasutust mõjutatakse, suurem, samas on alternatiivi III asukohas olev põllukultuuride kasvatamiseks

kasutatav maa määratletud väärtusliku põllumajandusmaana. Maa põllumajanduslikust kasutusest

väljalangemine on toidu tootmise seisukohast negatiivse mõjuga, kuid väljaveotee puhul on tegemist




34 / 74

suhteliselt väikese alaga ja mõju on seega vähene. Ka veidi suuremat ala mõjutava alternatiivi II korral võib

hinnata mõju ala põllumajanduslikule kasutamisele väheseks.

7.4 Mõju põhja- ja pinnaveele

7.4.1 Mõju veerežiimile

Kavandatava tegevuse piirkonnas on nii varasemalt kui ka praegu hüdroloogilised tingimused inimtegevusest

tugevalt mõjutatud. Kuna Aardla järv, poldri veejuhtmed ja pinnase niiskustase on olulised looduskaitseliste

väärtuste säilimise seisukohast, siis tuleb vältida ala veerežiimi mõjutamist määral, mis võib põhjustada olulisi

muutusi alal kasvava taimestiku ja elupaikade ning lindude toitumis- ja pesitsemistingimuste osas.

Poldri rajamisega alandati Aardla järve veetaset 1 meetri võrra ja muudeti esialgset looduslikku veerežiimi

kogu poldril. Kuna polder ei toimi alates 2010. aastast, siis ei mõjuta kavandatav kaevandustegevus poldri

süsteemi toimimist. Aardla järve äärse märgala ja poldriala veerežiim sõltub Emajõe ja Porijõe veetasemest

ning on seega looduslike olude tõttu muutlik. Kavandatav karjäär on Aardla järvest ja seda ümbritsevast

märgalast eraldatud Aardla jõe ja edela-kirdesuunalise maaparanduskraaviga. Ida ja kirde poolt karjääri

süvendisse kogunev vesi infiltreerub karjääri lääneserval läbi turbaaluse liivpinnase ka karjäärist läänes

asuvate veejuhtmete poole, kuid kaugemale (sh Aardla järveni) ulatuv mõju puudub.

Maavara kaevandamise loa taotlemisel on geoloogilise uuringu raames tehtud veetaseme mõõtmiste põhjal

järeldatud, et karjäärialale kujuneva veekogu veetasemeks on ca 30,5 m (veetase vastab karjääri lääneserva

juures asuva maaparanduskraavi ja karjääri lääneserva puuraukude veetasemele). Geoloogilise uuringu

tulemuste järgi tõuseb põhjaveetase ida ja kirde suunas reljeefis kõrgemale liikudes. Kaevandamisalale

hakkab toimuma pidev pinna- ja põhjavee pealevool ida ja kirde suunast (kõrgemalt alalt). Veetaseme jäämine

kõrgusele 30,5 m eeldab seega liigse vee karjääri alalt ärajuhtimist.

Põllumajandusamet (alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus) on oma 22.10.2019 kirjas

nr 14.5-1/1858-1 (KMH programmi lisas 6) välja pakkunud, et kaevandusalale valguva pinna- ja põhjavee ära

lõikamiseks ja allavoolu juhtimiseks, tuleb kaevandusala põhja-kirde piirile rajada piirdekraav suubumisega

lääne-loode pool paiknevasse maaparanduse eesvoolu lõiku ning kaevandusala ida-kagu piirile piirdekraav

suubumisega Lingi maaüksuse edelapiiril paiknevasse maaparanduse eesvoolu lõiku.

Karjääriala ümbritsevate kraavide rajamisel koguneb kraavidesse nõlva mööda kõrgemalt alalt valguv

pinnavesi ja maapinnalähedane põhjavesi. Kraavid toimivad hästi pinnavee kogumiseks, kuid põhjavee puhul

oleneb meetme toimimine kraavi sügavusest ja konkreetse asukoha pinnakattest. Põllumajandusameti (alates

01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus) ettepaneku järgi ei tohiks piirdekraavide põhja

absoluutkõrgus ületada 30,5 m. Kuna piirkonna pinnakattes esineb nii savipinnast kui ka hästi vett juhtivaid

liiva vahekihte, siis jõuab põhjavesi karjääri süvendisse ka kraavi põhjast sügavamalt. Kraavide rajamine

vähendab seega küll karjäärisüvendisse koguneva vee kogust, kuid ei taga veetaseme püsimist. Veetaseme

hoidmiseks tuleb rajada mäeeraldise äärde kavandatud valli ülevool, mis võimaldaks veetaseme tõusu

korral juhtida karjäärivett maaparandussüsteemi eesvoolu (suublasse). Projekteerimise staadiumis

ülevoolu kõrguse määramisel tuleb arvestada vallidele avalduvat vee survet, et tagada valli püsivus.

Väljapakutud piirdekraavid toimiksid täiendava meetmena, mis aitab veetaset hoida, kuid eraldiseisvalt

ei pruugi kraavid tagada veetaseme püsimist. Piirdekraavide rajamise vajaduse üle otsustakse




35 / 74

projekteerimise staadiumis, mille raames töötatakse vajadusel välja kraavide rajamise täpsem

lahendus.

Kaevandamise loa taotluse kohaselt on kavas likvideerida teenindusmaa lõunaserval asuv kagu-

loodesuunaline maaparandussüsteemi (kood: 2102360010250) eesvool ja osa lääneserval asuvast

eesvoolust. KMH ekspert teeb ettepaneku säilitada kraavid kaevandusalale idast ja kirdest valguva

pinna- ja põhjavee äralõikamiseks rajatavate piirdekraavide süsteemi osana (juhul kui projekteerija

hinnangul on piirdekraavide rajamine veetaseme hoidmiseks vajalik). Kui kaevandamise järel on

arendajal jätkuvalt soovi kraavid likvideerida, siis tuleb tagada, et ei halvendata ümbruskonna

kuivendussüsteemide toimimist (ei põhjustataks ümbritsevate alade niiskustingimuste muutumist).

Ööbiku maaüksust ümbritseb põhjast ja läänest maaparandussüsteemi (kood: 2102360010250) reguleeriv

võrk LINGI METSAKUIVENDUS, mille kraave kavandatava tegevusega ei mõjutata. Reguleeriva võrgu ala

ääres kulgeb Ööbiku katastriüksuse juurest lähtuv kraav, mis suubub maaparandussüsteemi (kood:

2102360010250) reguleeriva võrgu AARDLA POLDER kagu-loodesuunalisse eesvoolu. Kui eesvool

likvideeritakse, tuleb tagada kraavi ümberjuhtimine ja ei tohi halvendada maakasutustingimusi

naaberkinnistutel (Ööbiku ja Mätliku katastriüksus).

Põllumajandusamet on 23.03.2020 kirjas nr 14.5-1/285 viidanud, et kui liiva väljakaevamisega vähendatakse

ülemist rõhku liiva all paiknevale voolavale savile, siis võib rõhu vähenemisel tekkida olukord, kus savikihi all

paiknev surveline põhjavesi surub savikihi üles ja vallandub karjäärialale.

Maa-ameti põhjaveetaseme andmestiku (seisuga 17.06.2021) põhjal jääb Kesk-Devoni survetase karjääri

idaserval maapinnast veidi madalamale, tõuseb karjäärialal maapinnale ja karjääri lääneserval maapinnast

veidi kõrgemale (vt joonis 8). Maa-ameti aluspõhja reljeefi andmestiku (seisuga 17.06.2021) põhjal jääb

aluspõhi karjääri idaservas kaevandatava liivakihi lamamist ca 7 m sügavusele ja lääneservas ca 18 m

sügavusele. Survetase on kogu Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu läbilõike G-H ulatuses kõrgemal

liivalasundi alumisest pinnast. Karjääri keskosa läbilõige iseloomustab suhteliselt hästi kogu karjääriala ning

võib eeldada, et maardla läbilõigetes on aluspõhja ja liivakihi lamami vaheline savikiht sarnase tüsedusega.

Kaevandamisel asendub liivakiht veega ja materjalide erikaalude erinevusest tulenevalt väheneb liivakihi

lamamiks olevale savikihile avalduv rõhk. Savikiht on siiski suhteliselt suure tüsedusega ning survelisest

põhjaveest tulenev rõhk ei ole piisav savikihi üles surumiseks. Savikihi üles surumine ja põhjavee

vallandumine karjäärialale on seega ebatõenäoline.

Karjääri läheduses asub Kesk-Devoni põhjaveekogumi vett ammutavaid puurkaeve, kuid mõju puurkaevude

veetasemele on veekihi suure sügavuse tõttu välistatud. Piirkonnas kasutatakse ka salvkaeve, mis

ammutavad maapinnalähedast põhjavett. Karjäärisüvendisse toimub maapinnalähedase põhjavee juurdevool

eelkõige kõrgema reljeefiga aladelt idast ja kirdest. Kavandatav tegevus mõjutab maapinnalähedase põhjavee

taset eelkõige karjääri idaserva läheduses, kus on lähimaks salvkaevuks Treiali maaüksusel asuv salvkaev.

Kuna tegemist on kaevandamistest huvitatud isikule kuuluva maaüksusega, siis on eelkõige oluliseks

võimaliku mõju teadvustamine. Karjäärist kirdesse jäävad kaevud asuvad karjäärist piisavalt kaugel ja

salvkaevude veetase on reguleeritud kaevude ja karjääri vahelisele alale jääva isevoolse kraaviga, mistõttu

on kaevandamise mõju kaevude veetasemele ebatõenäoline. Karjäärist lõunasse ja kagusse jäävad kaevud

on karjäärile lähemal, kuid põhiline põhjavee pealevool karjäärialale toimub ida ja kirde suunast, seega on ka




36 / 74

lähemal asuvate kaevude veetaseme mõjutamine vähetõenäoline. Karjäärist kagus asuvate Papa ja Rätsepa

maaüksusel asuvate salvkaevude veetaseme mõjutamise tõenäosust vähendab ka asjaolu, et alal on

põhjaveetase kõrge ja põhjavee pealevool intensiivne.

KMH raames viidi 26.08.2020 ja 01.07.2021 läbi välitööd salvkaevude veetaseme määramiseks (lisa 6).

Mõlemal korral olid välitöödele eelnevad nädalad pigem kuivad, kuid eelneva nädala jooksul oli esinenud

suuremate sadudega päevi. Veetasemed olid mõlemal korral suhteliselt sarnased, suurim veetaseme

erinevus (14 cm) oli Mätliku talu salvkaevus. Välitööde tulemused viitavad, et miinimumveetaset võib pidada

suhteliselt vähe kõikuvaks.

Kavandatavast karjäärist lõunas asuva Ööbiku talu peremees ütles, et vahel harva on vesi talu salvkaevust

kuival perioodil ka ära kadunud. See viitab, et lõunas asuvate kaevude veetase võib väheneda ka

kaevandustegevusest sõltumatult. Ööbiku talu majapidamises kasutatakse salvkaevu vett pesu pesemiseks,

kuid joogivett saadakse poest ja Mätliku talu puurkaevust. Mätliku talus on olemas ka salvkaev, kuid joogivee

võtmiseks kasutatakse puurkaevu.

Juhul kui kaevandamine põhjustab läheduses asuvates kaevudes veetaseme alanemise määral, mille

tõttu on häiritud majapidamise veevarustus, peab kaevandaja tagama majapidamiste veevarustuse.

Kaevandamise järel kujundatakse alale veekogu. Kaevandamisel peab mäeeraldise piiride lähedal jälgima, et

veealuse liiva nõlvuseks kujuneks seal kalle suhtega vähemalt 1:5 (väga peene lõimisega liivpinnase püsiv

nõlvus). Karjäärialast vahetult lääne poole jääva peakraavi näite põhjal jäävad vee alla ulatuvad

orgaanikarikkast pinnasest nõlvad püsivaks. Nõlvade püsivust suurendavad ka aja jooksul kaldal kasvavama

hakkavate taimede juured.

Kaevandamise ajal ja ka kaevandamise järgselt toimub alale pidev pinna- ja põhjavee pealevool ida ja kirde

suunast (kõrgemalt alalt). Mäeeraldise äärde kavandatud pinnasvall tuleb kaevandamistegevuse järel

säilitada alale kujuneva veekogu eraldamiseks maaparanduskraavist ja Aardla jõest. Kui korrastamisprojekti

koostamisel soovitakse vall ümberkujundada, tuleb arvestada põhjavee pealevooluga.


Alternatiivi I korral järgib veekogu kaldajoon karjääriala piiri ning alternatiivi II korral kujundatakse liigendatud

kaldajoon. Alternatiivi II korral on rohkem kaldalähedasi madalamaid alasid ja veekogu keskmine sügavus

on mõnevõrra madalam. Alternatiivide mõju piirkonna pinnavee režiimile ja kvaliteedile on sarnane.

Väljaveotee rajamine ja selle alternatiivid ei oma mõju veerežiimile.

7.4.2 Mõju veekvaliteedile

Pinnaspumba kasutamisel lastakse veekogu põhja pinnasekobestaja (frees). Kobestatud pinnase ja vee segu

(pulp) imetakse pinnasepumbaga ja suunatakse torustiku kaudu vallidega piiratud ladustamiskohta (settetiiki),

kus väljapumbatud setend nõrgub ja vesi suunatakse toru kaudu tagasi veekogusse. Pulp pumbatakse

settetiigi veepealsesse ossa, kus liiv settib ning nõrutatud vesi valgub tiigi teise ossa. Settetiigi veealusesse

ossa on rajatud vee väljalasketoru, mille kaudu juhitakse selginenud vesi tagasi karjääri kujunenud

veekogusse. Settetiigis settib välja suur osa heljumist ja karjäärivette tagasi juhitav vesi on selginenud. Kuna

kobestaja ja pulbi imemine pinnasepumbaga paiskab karjäärivette heljumit, siis on karjäärivee heljumi

sisaldus suurem allavoolu asuvate veekogude vees olevast.




37 / 74

Kaevandamise keskkonnaloa taotlemisel ja KMH algatamisel on peetud oluliseks, et Aardla poldrisüsteemi

veekogudesse ei tohi sattuda rohkelt heljumit (liiva- ja savifraktsiooni) sisaldavat vett, mis võiks kahjustada

Aardla poldrisüsteemi teenindavaid pumpasid. Poldri pumpade töö peatati 2010. aastal. Heljumi allavoolu

kandumine ei põhjusta seega ohtu pumpade tööle ega poldrisüsteemi veetaseme hoidmisele. Karjäärivesi võib

siiski mõjutada allavoolu jäävate veekogude veekvaliteeti.

Põllumajandusameti (alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus) 22.10.2019 kirja

nr 14.5-1/1858-1 põhjal on kaevandamise ajal vee pumpamisega maaparanduse eesvoolu oht, et eesvoolu

pumbatakse liivasegust vett, millega Põllumajandusamet ei saa nõustuda. Sellest tulenevalt tuleb ülevoolu

lahenduse väljatöötamisel pöörata tähelepanu heljumi leviku takistamise meetmetele. Keskkonnaministri

08.11.2019 määrusega nr 6112 on kehtestatud nõuded karjäärivee juhtimiseks suublasse. Karjäärivee

juhtimiseks maaparandussüsteemi peab olema Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus

maaparandusseaduse13 kohaselt. Keskkonnaamet otsustab vee erikasutuse keskkonnaloa vajaduse üle.

Kuna poldri veetase sõltub pumpade töö peatamise järgselt Emajõe ja Porijõe veetasemest, siis on oht, et

Emajõe üleujutuste korral tungib vesi karjääri, seguneb rohkel heljumit sisaldava karjääriveega ning viib

heljumit kaasa ka Ropka-Ihaste kaitsealale. Mäeeraldise lääneserva on kavas moodustada keskmiselt

pooleteise meetri kõrgune tõkkevall (valli lagi kuni 33 m abs kõrguseni), mis peab kindlustama, et ümbritseva

lammiala võimalike üleujutuste korral jääks mäeeraldise ala ümbritsevast isoleerituks, et mäeeraldise alalt liiva

kaevandamisel ei satuks ümbritsevasse veekeskkonda hõljuvainet (liiva- ja savifraktsiooni). Valli kõrguse

puhul on lähtutud Emajõe prognoositavast 10% üleujutuse tõenäosuse absoluutkõrgusest (32,57 m).

Kõrgenenud veetaseme perioodil on Aardla jõe ja maaparandussüsteemi eesvoolu ala üleujutatud ja ülevoolu

kasutamine ei ole võimalik, kuna esineb oht rohkelt heljumit sisaldava vee sattumiseks Aardla jõkke ja Aardla

järve (olukorras, kus veetase väljaspool karjääriala tõuseb sedavõrd kõrgele, et on oht selle tungimiseks

karjäärialale).

Karjääri piirdevalli rajatud ülevoolu peab olema võimalik sulgeda, kui Emajõe veetaseme tõusu tõttu

esineb oht üleujutusvee tungimiseks karjääri või kui esineb oht suure heljumi sisaldusega või

saasteaineid sisaldava vee sattumiseks maaparandussüsteemi eesvoolu.

Kui esineb oht üleujutusvee tungimiseks karjääri, siis tuleb kaevandamine ajutiselt peatada, kuna

pinnasepumba kasutamisel paiskub karjäärivette heljumit juurde.

Heljumi sisalduse suurenemine veekogudes muudab vee hägusemaks, võib mõjutada veetaimestiku kasvu ja

lindude kalapüügiedukust. Kuna karjäärist allavoolu jääv maaparanduskraavi lõik jääb ka Ropka-Ihaste

looduskaitsealale, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, siis võib veekogude seisund mõjutada

ka kaitstavate liikide elukohtade kvaliteeti. Võimalikku mõju looduskaitsealustele aladele ja liikidele on

kirjeldatud KMH aruande peatükis 7.6.

Vee juhtimisel karjääri piirdevalli rajatud ülevoolu tuleb rakendada meetmeid suublasse juhitava vee

heljumi sisalduse vähendamiseks:

12 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1”, keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61. 13 Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018.




38 / 74

• ülevool tuleb sulgeda, kui esineb oht üleujutusvee tungimiseks karjääri;

• kõrgenenud veetaseme perioodil, mil esineb oht rohkelt heljumit sisaldava vee sattumiseks

Aardla jõkke ja Aardla järve, on kaevandamine võimalik vaid juhul, kui karjääri veetase ei ole

olulisel määral tõusnud ning ei esine ohtu, et karjääri kogunev vesi ületaks piirdevalli;

• ülevoolu ette tuleb kavandada heljumi levikut takistavad kardinad või rakendada teist

samaväärset meetodit heljumi leviku takistamiseks;

• kui kaevandamine toimub ülevoolu läheduses ja kardinate kasutamine ei anna soovitud

tulemust (st on näha, et suublasse juhitav vesi on väga hägune), siis tuleb vee suublasse

juhtimine ajutiselt peatada. Vett võib suublasse juhtida siis, kui vesi on selginenud.

Veealusel kaevandamisel ja ka ekskavaatoriga veeäärsel alal kaevandamisel on oht karjäärivee saastumiseks

kütuse ja määrdeõliga. Reostusoht on eelkõige seotud avariiolukordades lekete esinemisega ning vähesel

määral ka määrdunud masinatelt kütuse ja määrdeõli maha pesemisega. Kaevandamise loa taotluses on

kirjas, et kasutatava pinnasepumba mehhanismid töötavad elektriga ning et vajalik elektriühendus

kooskõlastatakse Elektrilevi OÜ-ga karjääri projekteerimise etapis. Teiste karjääride ja veekogude

tervendamise tööde näidete põhjal saab analoogseteks töödeks kasutada ka diiselmootoriga pinnasepumpa

või diiselgeneraatori toitel töötavat elektriajamiga pinnasepumpa. Kui pinnasepumba elektritoide on võimalik

lahendada elektrivõrgu ühenduse abil, on pinnasepumbaga seotud lekete esinemine välistatud. Kui

kasutatakse diiselmootoriga pumpa või diiselgeneraatorit, tuleb rakendada meetmeid kütuse lekete

ennetamiseks (seadmete hooldus ja tehnilise seisukorra kontrollimine jmt) ja reostuse leviku piiramiseks

(lekkevannid, õlitõkkepoomid jmt). Veeäärsel alal ekskavaatoriga kaevandamisel peab ekskavaator ohutuse

nõuetest tulenevalt jääma veetasemest ca 0,5 m kõrgemale, seega otsene kokkupuude veega suures osas

puudub.

Lekete esinemise tõenäosust vähendab kaasaegsete ja heas seisukorras masinate kasutamine,

seadmete õigeaegne hooldus ja oskuslik kasutamine. Masinate regulaarse hoolduse abil on ka

võimalike lekete avastamine kiire. Sõidukite tankimine, remont ja hooldus peab toimuma selleks ette

nähtud ja vastavalt kohandatud platsidel veekogudest, sh karjääriveekogust eemal.

Reostusohu korral tuleb vee juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu koheselt peatada, rakendada

meetmeid avarii ja sellest põhjustatud reostuse likvideerimiseks. Avariide likvideerimise viisid

nähakse ette kaevandamise projektis. Karjääris peavad olema vahendid reostuse likvideerimiseks.

Väljaveotee rajamine ja selle alternatiivid ning ka veekogu rajamise alternatiivid ei oma mõju veekvaliteedile.

7.5 Mõju inimese tervisele ja heaolule

7.5.1 Müratase

KMH raames tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER müra modelleerimise (lisa 4), milles arvestati nii

kaevandamistegevuse poolt tekitatud müraga kui ka kaevise väljaveoteelt ja Haaslava – Vana-Kuuste

kõrvalmaanteele lisanduva liikluse poolt põhjustatud müratasemega.

Taotletavas karjääris esineb kavandatava tegevusega kahte tüüpi müraallikaid:




39 / 74

• statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktallikad: pinnasepump-süvendaja, ekskavaator,

kopplaadur;

• transport ehk joonallikad: materjali vedu karjääris, valmistoodangu väljavedu, muu lähipiirkonna liiklus.

Punktallikatel on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Modelleerimisel on arvestatud, et

kaevandamine toimub etappide kaupa. Teises etapis toimub kaevandamine ekskavaatoriga alal, kus liivakiht

jääb osaliselt ka veetasemest kõrgemale. Kolmandas etapis toimub veealuse liiva väljamiseks kaevandamine

pinnasepumbaga. Kui kaevandamine toimub etappide kaupa, ei teki olukorda, kus korraga töötavad

pinnasepump-süvendaja, ekskavaator ja kopplaadur. Müra modelleerimisel on arvesse võetud mäeeraldisel

korraga töötavaid mäemasinaid ja tööprotsesse ning nende maksimaalseid töötamisega kaasnevaid

helirõhutasemeid, mis iseloomustab maksimaalset müra levikut tootmisterritooriumilt.

Frontaallaaduri ja ekskavaator põhjustatud müra on iseloomult tavapärane ehitusmasinate tekitav müra.

Ehitusmasinate mootorimüra on valdavalt suhteliselt ühtlase iseloomuga. Pinnasepump-süvendaja

põhjustatud müra on samuti ühtlase iseloomuga ja eeldatavalt sarnane ehitusmasinate põhjustatud mürale.

Tehnika kasutamisega kaasneb mõningane vibratsiooni teke, kuid ei ole ette näha läheduses elavaid inimesi

või piirkonnas elavaid loomi ja linde mõjutava vibratsioon ei levikut (KMH aruande koostamisel on

konsulteeritud maavarade ammutamiseks pinnasepumpa kasutavate kaevandajatega).

Joonallikate puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite

müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb

müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka raskete

sõidukite osakaal, teekate (asfalt, kruuskate) ning liikumiskiirus.

Väljaveost tingitud liiklusintensiivsus on otseses sõltuvuses välja veetavast maavara mahust. Liikluskoormuse

hindamisel on arvestatud 14-aastase kaevandamise ja väljaveo perioodiga, kuna taotletav loa kehtivusaeg

hõlmab ka katendi eemaldamise ja kaevandamise järgsetete korrastustööde perioodi. Eeldatavalt toimub töö

keskmiselt üheksa kuu jooksul aastast ning väljaveod toimuvad tööpäevadel ajavahemikus 08.00–17.00.

Arvutuslikult kujuneb liiklusintensiivsuseks 3,2 masinat/tunnis, kuid tõenäoliselt jääb väljavedu vahemikku

3 kuni 4 kallurit/tunnis. Modelleerimisel on väljaveoteid käsitletud kui kruuskattega teid, kus raskeveokite

osakaal on arvestuslikult 98% ja kiiruspiirang 30 km/h.

Mäeeraldise lähiümbruses teisi arvestatavaid ja pidevalt töötavaid paikseid müraallikaid (tööstus vms) ei esine,

kuid arvestati 2020. aasta loendusandmetele tuginedes Haaslava ‒ Vana-Kuuste kõrvalmaantee

liikluskoormusega.

Maapinna akustilise omaduste määramiseks kasutati heli neeldumiskoefitsiente vahemikus 0 kuni 1, kus 0

vastab heli peegeldavale pinnale ja 1 vastab heli neelduvale pinnale. Taotletava Aardla liivakarjääri

mäeeraldise ulatuses (v.a tehisveekogu alal) on kasutatud väärtust 0,8 ning ümbruskonna maapinnale omistati

väärtus 1 (looduslik maapind). Karjääri kujuneva tehisveekogu pinnale omistati väärtus 0 (peegeldav).

Mäeeraldise lääne- ja lõunaservale lisati katendivallid absoluutkõrgusega kuni 33 m. Metsa ehk

kõrghaljastusega ei ole taotletava ala piires ega selle ümber arvestatud, mis võimaldab hinnata müra levikut

konservatiivsemalt (heli vaba leviku tingimustes).




40 / 74

Avamaastiku (vaba helivälja) tingimustes mõjutab helirõhutaseme kujunemist tundliku objekti juures eelkõige

müraallika kaugus. Modelleerimistulemustest on näha, et ülenormatiivne müratase (>60 dB) levib peamiselt

töötavate mäemasinate vahetus läheduses, sõltuvalt masinast ca 40–60 m kaugusele (joonis 10). Kauguse

suurenedes ei pruugi see olla eristatav muust foonimürast (muu liiklus, looduslik müra). Karjäärialal on müra

levik mõnevõrra laialdasem, sest maapinna helineelduvusel on arvestatud peegeldavamate omadustega.

Müra mudelis on arvestatud, et mäemasinad kaevandavad maavaravaru pealmist kihti.

Modelleeritud stsenaariumites toimub mäemassi kaevandamine ja laadimine kalluritele karjääri servades, mille

korral paiknevad müraallikad ümbritsevate majapidamiste ja ka Natura 2000 ala suhtes kõige lähemal.

Kuivõrd müra modelleerimise näol on tegemist prognoosiga, tuleb reaalse müra levimisel looduskeskkonnas

töötava karjääri korral arvestada, et:

• töötavad mäemasinad ei paikne karjääri piiride lähistel pidevalt, vaid ainult kaevandamiseks vajaliku

aja jooksul. Seetõttu on ka üldine pikemaajaline keskmine müra levik ümbruskonda (ja lähimate

majapidamisteni) modelleeritust tõenäoliselt väiksem;

• kaevandamise tulemusel tekkiv süvend, settekaardi tammid ning valmistoodangu laod aitavad

täiendavalt lokaliseerida müra levikut (eelkõige kirde ja kagu suunal);

• liiva kaevandamisel ega selle laadimisel kalluritele ei kaasne kolksatusi ega muid kõrgendatud heliga

tegevusi, erinevalt näiteks lubjakivikarjääridest;

• modelleeritud stsenaariumites ei ole arvestatud olemasoleva loodusliku mürafooniga (metsakohin,

linnulaul jne) ümbritsevatel aladel, mis teataval kaugusel hakkab ületama karjäärist levivat mürataset.

Ettevaatusprintsiibiga arvestades lähtutakse mõjude hindamisel konservatiivsest müra leviku

hinnangust ja võimaliku ebasoodsama olukorra esinemisest. Modelleerimistingimustest ja -tulemusest

tulenevalt ei ole tõenäoline mürataseme leviku suurem ulatus looduskeskkonnas, vaid pigem väiksem. Seda

kinnitavad üldjuhul ka teostatud kontrollmõõtmised teistes karjäärides. Samuti ei paikne taotletava karjääri

lähiümbruses teisi pidevaid müraallikaid, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevusega kumulatiivset mõju

piirkonna müratasemele. Tegevuse elluviimisel vastuvõtjateni jõudvad müratasemed on seega

eeldatavalt modelleeritust väiksemad ja häiringu esinemist vähendab teatud kaugusel ka

kaevandamistegevuse müra kattev olemasolev looduslik mürafoon.




41 / 74

Joonis 10. Kavandatava tegevusega kaasnev müratase karjäärialal ja ümbruses (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021)

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse14 §-s 59 sätestatule, peab müraallika valdaja tagama, et tema

müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavalt müra väljaspoole tootmisterritooriumi. Välisõhus leviva

müra normtasemed on määratud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 7115. Määrust ei kohaldata alal,

kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad

töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Normväärtuste eesmärk on seega inimestele avalduva

negatiivse mõju vältimine.

Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtiva Haaslava valla

üldplaneeringu (2007) põhjal on ümbruses elamumaa juhtotstarbega alasid, mis kuuluvad II

14 Atmosfääriõhu kaitse seadus1, vastu võetud 15.06.2016. 15 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Väljaveotee alternatiiv I

Väljaveotee alternatiiv II

Väljaveotee alternatiiv III




42 / 74

mürakategooriasse. Ümbruses on ka maatulundusmaid, mille puhul on asjakohane arvestada, et

maatulundusmaa õuealad kuuluvad samuti II mürakategooriasse. Kaevandustegevus toimub päevasel ajal,

seega lähtutakse Aardla liivakarjääri müra modelleerimisel II kategooria päevase aja (ajavahemikul 7.00–

23.00) tööstusmüra piirväärtusest 60 dB ja liiklusmüra piirväärtusest 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel

küljel).

Lähimate majapidamiste õuealad paiknevad taotletavast karjäärist piisavalt kaugel, et kaevandamisega

kaasnev müra nendeni otseselt ei levi või levib vähesel määral. Summaarne müratase (kaevandamine

karjääris koos maantee liiklusega) õuealade piiridel ei ületa II mürakategooria piirväärtust.

Karjäärist kirdes asuvate elamute jaoks on ebasoodsaim olukord, kui kaevandustegevus toimub karjääri

põhjaosas ning väljaveotee on alternatiivi I või III asukohas. Sel juhul ulatub mõlema väljaveo alternatiivi

korral elamute õuealadel müratase valdavalt vahemikuni 40–45 dB, kuid mõnevõrra kõrgem müratase (45–

50 dB) esineb Lingi ja Treiali katastriüksuse hoonete juures. Kuna Lingi ja Treiali maaüksused kuuluvad

kaevandamisest huvitatud isikutele, siis eeldatavalt see häiringut ei põhjusta. Karjäärist kaugemal kirdes

asuvate elamute (Pärna, Keskuse vkt 7, 6 ja 5 maaüksustel) juures on müratase eelkõige mõjutatud

kaevandamistegevuse asukohast ning väljaveotee alternatiivsed asukohad mürataset hoonete juures

märgatavalt ei mõjuta.

Väljaveotee alternatiivi II korral möödub väljaveotee karjäärist lõunas asuvate majapidamiste juurest. Nende

majapidamiste jaoks on ebasoodsaim olukord, kui samaaegselt toimub kaevandamistegevus karjääri

lõunapoolses osas ja laadur töötab teenindusmaa kagunurgas. Sel juhul ulatub majapidamiste juures

müratase vahemikuni 40–45 dB. Settetiik ja laoplats rajatakse eeldatavalt teenindusmaa kagunurka, seega on

majapidamised ka teiste väljaveotee alternatiivide korral laaduri tööst mõjutatud. Müratase on suurim karjäärist

kagus asuval Võsastiku maaüksusel, kus ulatub mürakaardi põhjal müratase vahemikuni 40–45 dB, kuid

olenevalt laaduri asukohast võib müratase eeldatavalt ka veidi ületada 45 dB. Papa maaüksusel jääb müratase

vahemikku 40–45 dB.

Subjektiivset mürahäiringut võimendab ka see, kui müra põhjustav tegevus on visuaalselt jälgitav. Nii settetiigi,

laadimisplatsi kui ka mäeeraldise ala on Võsastiku ja Papa maaüksustelt visuaalselt hästi jälgitav, seega on

neil maaüksustel häiringu esinemine tõenäolisem. Karjääriala nähtavus mõjutab müra mõju ka Lingi, Treiali ja

Saage maaüksutel, kuid tegemist on kaevandamisest huvitatud isikutele kuuluvate maaüksustega, seega ei

ole põhjust eeldada häiringu esinemist. Väljaveotee alternatiivi II korral on vedude toimumine hästi jälgitav

nii Papa, Ööbiku, Mätliku kui ka aktiivse kasutuseta Võsastiku maaüksuselt. Alternatiivi III korral on tee

paremini jälgitav Papa ja Võsastiku katastriüksuselt.

Väljaveotee asukoht mõjutab mürataset eelkõige kaevandamisest huvitatud isikutele kuuluvate majapidamiste

juures. Teiste majapidamiste juures on müratase rohkem mõjutatud kaevandustegevuse asukohast ning

settetiigi ja laoplatsi paiknemisest. Arvestades müra mõju võimendava visuaalse mõjuga võib öelda, et mõju

on kõige tagasihoidlikum väljaveotee alternatiivi I korral. Sel juhul on karjäärist kagus ja lõunas asuvad

majapidamised väljaveotee mürast ja visuaalsest mõjust vähem häiritud. Kuna väljaveotee müra ei ulatu

kaugemal kirdes asuvate majapidamise juurde, siis on eelkõige mõjutatud kaevandamisest huvitatud isikutele

kuuluvad maaüksused. Tegemist ei ole tervist kahjustava müraga ja sel juhul ei ole põhjust eeldada ka häiringu

esinemist.




43 / 74

Müratase Haaslava ‒ Vana-Kuuste kõrvalmaantee ääres paiknevate majapidamiste juures on enim mõjutatud

olemasolevast liiklusmürast, sest elamud paiknevad kohati teele suhteliselt lähedal. Olemasolevas olukorras

levib kõrvalmaanteest tingitud müratase 50–55 dB päevasel ajal tee välimisest servast kuni 10 m kaugusele,

täites sellega nii II kategooria piirväärtust kui ka sihtväärtust. Hajumiskaardilt on näha, et väljaveoga lisanduv

liikluskoormus ei oma olemasoleva kõrvalmaantee liiklusfoonile eristatavat mõju (suhteliselt madala

liiklussageduse tõttu) ning liiklusmüra suurenemine on seetõttu minimaalne.

Elamute juures valdavalt esinev mürataseme vahemik 40–45 dB on oluliselt madalam II

mürakategooria aladel päevasel ajal kehtivast piirväärtusest (60dB). Müratase 45 dB vastab

virgestusrajatiste maa-aladel ehk vaiksete aladel kehtivale tööstusmüra sihtväärtusele, mis on

lähedane kohati esinevale looduslikule mürafoonile. Modelleerimistulemuste põhjal ei ole põhjust

eeldada mürahäiringu esinemist. Võimalik, et tuulesuuna mõjul või muude asjaolude

kokkulangevusest tingitult esineb elamute juures kohati ka kõrgem müratase, kuid ei ole siiski ette

näha piirväärtuste ületamist ning eeldatavalt on tegemist lühiajalise mõjuga.

Alternatiivi I ja II korral toimub toodangu väljavedu orunõlva mööda üles viivat tee kaudu. Veokitest tingitud

mürateke on suurim olukorras, kus kallur peab sõitma täiskoormaga orunõlva tõusust üles. Kirjeldatud olukorra

puhul on tegemist lühiajalise kõrgema müratasemega. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 § 6 lg 3

kohaselt ei tohi liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel (LpA,max) ületada

päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).

Orunõlvast ülessõitva täislastis veoki tekitatud müratase teel on eeldatavalt lähedane maksimaalsele

teoreetilisele helivõimsustasemele (95 dB), kuid müratase väheneb teest eemaldudes kiirelt ja hooneteni

jõudev müratase on madalam. Võimalik, et teele lähimate elamuteni jõuab kohati määruses sätestatud

maksimaalsest lubatud müratasemest valjem müra, kuid tee vahetus läheduses asuvad müratundlikud hooned

kuuluvad kaevandamisest huvitatud isikutele, seega ei ole põhjust eeldada olulise häiringu esinemist.


Alternatiivi II ja III marsruudi jaoks tuleb rajada uus teelõik. Tee rajamise ajal võib ajutiselt esineda kõrgem

müratase, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis lakkab ehitustööde lõppemisel. Päevasel ajal ei ole

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 ehitusmüra osas piirväärtust määratud. Määruse kohaselt

rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena kellaaja vahemikus 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Ehitustööd toimuvad päevasel ajal, mil ehitusmüra tase ei ole normeeritud.

Alternatiivi II korral on rajatava teelõigu pikkus ca 600 m ja ehitustegevus toimub olemasolevatest

majapidamistest ca 150 m kaugusel (joonis 11). Alternatiivi III korral rajatakse ca 400 m pikkune teelõik,

millele lähim elukondlik hoone Lingi katastriüksusel asub ca 200 m kaugusel. Hoonet kasutatakse suvemajana

ja see kuulub kaevandamisest huvitatud isikule, kellele tee eeldatavalt häiringut ei põhjusta. Tee läheduses

on ka Võsastiku katastriüksus, kus asuv elamu (mida olemasolevas olukorras ei kasutata) jääb ca 200 m

kaugusele. Eeltoodu põhjal on väljaveotee rajamisest tingitud mürahäiring kõige tõenäolisem alternatiivi II

korral, kuid tegemist on vähese negatiivse mõjuga.




44 / 74

Joonis 11. Väljaveotee alternatiivid ja neist 200 m raadiusesse jääv ala (aluskaart: Maa-amet, 30.06.2021)

KeÜS § 14 sätestab, et igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava

keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. KeÜS § 18 kohaselt peab isik,

kes kavandab käitise püstitamist, selle asukoha valikul lähtuma eesmärgist vähendada võimalikult suures

ulatuses keskkonnahäiringuid, eelkõige arvestades ala tundlikkust kavandatava tegevuse suhtes, kaugust

elamupiirkonnast ning senist ja võimalikku sihtotstarvet. Modelleerimistulemuste põhjal on

kaevandamistegevusest tingitud müra tõttu piirväärtuse ületamine lähimate elamute õuealadel

ebatõenäoline ja ei ole põhjust eeldada inimeste tervist mõjutava müra esinemist. Elamute juures on

eeldatavad müratasemed lähedased looduslikule foonile, kuid aeg-ajalt võib olenevalt tuulesuunast

ning teistest müra levikut ja mürataseme looduslikku fooni mõjutavatest teguritest esineda ka kõrgema

mürataseme esinemist, kuid ei ole ette näha vähendamist vajava häiringu esinemist.

Müra tekke minimeerimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja heas seisukorras tehnikat ning vältida

asjatut mürateket läbimõeldud töökorralduse ja logistika abil.

Väljaveoteest

ligikaudsest asukohast

200 m raadiusesse jääv

ala




45 / 74

Kaevandamine peab toimuma etappide kaupa, et ei tekiks olukorda, kus korraga töötavad

pinnasepump-süvendaja, ekskavaator ja kopplaadur.

7.5.2 Õhusaaste

Liivakarjääri kaevandamisega tekkida võiv õhusaaste on ennekõike seotud ehitusmasinate mootoris kütuse

põlemisel tekkivate heitgaasidega ning transpordist ja kaevandustegevusest tuleneva tolmu levikuga.

Heitgaase paisatakse siiski välisõhku nii kaevandamistegevuse käigus kui ka kaevise transpordil.

Ekskavaatori, laaduri ja kallurite puhul on tegemist tavapärase ehitus- ja veotehnikaga ning arvestades madala

liiklussagedusega ei ole ette näha olulist mõju õhukvaliteedile. Kaasneva õhusaaste vähendamiseks on

asjakohane kasutada kaasaegset ja heas seisukorras tehnikat.

Kaevandamise loa taotluses on kirjas, et kasutatava pinnasepumba mehhanismid töötavad elektriga ning et

vajalik elektriühendus kooskõlastatakse Elektrilevi OÜ-ga karjääri projekteerimise etapis. Kui pinnasepumba

elektritoide on võimalik lahendada elektrivõrgu ühenduse abil, siis ei heitgaaside välisõhku paiskamist. Teiste

karjääride ja veekogude tervendamise tööde näidete põhjal saab analoogseteks töödeks kasutada ka

diiselmootoriga pinnasepumpa või diiselgeneraatori toitel töötavat elektriajamiga pinnasepumpa.

Diiselmootoriga pinnasepumpa või diiselgeneraatori kasutamisel tekib heitgaase ka pinnasepumba töötamisel,

kuid mõju õhukvaliteedile on analoogne tavapärase ehitustehnika kasutamisega.

Tegemist on valdavalt veealuse kaevandamisega (mäeeraldise aktiivsest tarbevarust ca 81% asub

põhjaveetasemest allpool). Kaevandamine toimub pinnasepumbaga, seega on liiv pidevalt liigniiskes

keskkonnas ja tolmu kaevandamisel ei teki. Ka ladustatud materjal jääb looduslikult niiskeks, tänu millele ei

teki tavapärastelt ka materjali nõrgumise ajal, laadimisel ja transpordil olulisel määral tolmu.

Tolmu tekkimine on tõenäolisem kaevandamistegevuse algusperioodil katendi eemaldamisel ja veetasemest

kõrgemale jääval alal kaevandamisel ning kuiva materjali transportimisel ja laadimisel.

Veealuse liiva väljamiseks kasutatakse pinnasepumpa. Veekogu põhjas pinnase kobestajaga kobestatud

pinnase ja vee segu imetakse punnasepumbaga välja ja suunatakse torustiku kaudu settetiiki, kus setend

nõrgub. Pinnasepumba kasutamisel pestakse veega liivast välja savikad ja tolmjad osakesed, mis liiva

tolmamist mõnevõrra vähendab. Settetiigis nõrgunud ja ladustatav pinnas jääb looduslikult niiskeks, kuid

olenevalt ladustamise ajast võib materjal muutuda kuivaks ja siiski tolmu tekitada.

Kuivemal perioodil või juhul, kui liiv on pikema ladustamise aja tõttu muutunud kuivaks, on võimalik

ladustatud materjali niisutada. Kuival perioodil tuleb tööde tegemisel arvestada tuule kiiruse ja

suunaga ning vältida kuiva pinnasega töid tugevamate tuulte esinemisel. Samuti tuleb vältida kuiva

materjali laadimist tugevate tuulte esinemisel. Kuna karjäärialal liikuvad masinad (laadur ja kallurid)

tekitavad samuti tolmu, tuleb vajadusel kasta ka karjääriala siseteid.

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 7516 on kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused ning

hindamispiirid. Osakeste ühe tunni keskmiseks piirväärtuseks on kehtestatud 500 μg/m³. Analoogsete

olukordade varasemate õhusaaste leviku modelleerimise tulemuste põhjal võib punktsaasteallikas (nt liiva

laadimine) põhjustada olulisi saastetasemeid vaid saaste tekitaja vahetus läheduses (maksimaalselt 60–70 m

16 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1”, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.




46 / 74

raadiuses). Lähimad elamud jäävad karjäärist ning settetiigi ja laadimisplatsi eeldatavast asukohast

kaugemale, seega pole põhjust eeldada, et Aardla karjääri tegevusega kaasneks õhusaaste, mis mõjutaks

negatiivselt õhu kvaliteeti lähimate elamute juures.

Tolmu tekitajaks on ka kaevise äravedu, kuna tolmu võib lenduda veokite koormatelt ja teedelt. Haaslava –

Vana-Kuuste kõrvalmaantee on mustkattega ja sellel liiklemine olulisel määral tolmu ei tekitata. Kavandatava

tegevusega kaasnev liikluskoormus ei põhjusta ka teekatte kulumist määral, mis tolmu teket oluliselt

suurendaks.

Kõikide väljaveotee alternatiivide korral on või rajatakse väljaveotee kruusakattega. Erinevate väljaveo

alternatiivide korra oleneb mõju inimeste tervisele ja heaolule kruusakattega väljaveotee pikkusest,

väljaveoteede ääres asuvate majapidamiste arvust ja kaugusest.

Väljaveotee on kõige pikem alternatiivi II korral, mil rajatakse ca 0,6 km pikkune teelõik ja masinad jätkavad

liikumist kruusakattega teel ca 0,4 km. Tee asukohast ca 150 m kaugusele jäävad Mätliku ja Ööbiku talu (vt

joonis 10). Kuna tee on avatud maastikul ning asukoha ja talude vahel puudub taimestiku puhver, siis on tolmu

levik teelt majapidamisteni suhteliselt tõenäoline. Väljaveotee alternatiivi III asukoha lähedusse jääb

elamumaa sihtotstarbega Võsastiku katastriüksus. Kuigi praegu on maaüksus kasutuseta, võib tulevikus

Võsastiku talu majapidamine jääda teest ca 200 m kaugusele. Teest teisele poole ligikaudu samale kaugusele

jääb Lingi katastriüksusel asuv suvemajana kasutatav hoone, mis on teest eraldatud puittaimestikuga.

Alternatiivi I korral on tee ümbruses valdavalt kaevandamisest huvitatud isikutele kuuluvad maaüksused. Teest

vaid ca 30 m kaugusel on Lingi katastriüksusel asuv suvemajana kasutatav hoone ja teest ca 40 m kaugusel

Treiali maaüksusel asuv kõrvalhoone, mida kasutatakse elamuna. Mõnevõrra takistab tolmu levikut teeäärne

puittaimestik, kõrvalhooned ja rajatised.

Maavara väljaveoks kasutatav tee tuleb vähemalt 100 m ulatuses enne tolmuvaba kattega riigiteega

ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse17 § 72 lõikele 1 on keelatud teed

kahjustada ja risustada. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks

kuival perioodil on teede niisutamine. Samuti on võimalik kasutada tolmutõrjeks tee katmist

kaltsiumkloriidlahusega. Tolmu tekke vältimiseks tuleb liiva vajadusel transportida kaetud veokitega.

Veekogu rajamise alternatiivid ei avalda mõju õhukvaliteedile.

7.5.3 Teede kvaliteet ja liiklusohutus

Toodangu väljaveost tingitud liiklusintensiivsus on otseses sõltuvuses kaevandatava maavara mahust.

Liikluskoormuse hindamisel on arvestatud 14-aastase kaevandamise ja väljaveo perioodiga, kuna taotletav

kaevandamise loa kehtivusaeg (15 aastat) hõlmab ka katendi eemaldamise ja kaevandamise järgsetete

korrastustööde perioodi. Eeldatavalt toimub töö keskmiselt üheksa kuu jooksul aastast ning väljaveod

toimuvad tööpäevadel ajavahemikus 08.00–17.00. Ühe päeva jooksul toimub hinnanguliselt 14 vedu, seega

on väljaveoteel liikluskoormus 28 kallurit/tunnis. Arvutuslikult kujuneb liiklussageduseks 3,2 kallurit/tunnis, kuid

tõenäoliselt jääb väljavedu vahemikku 3 kuni 4 kallurit/tunnis.

Mõju Haaslava – Vana-Kuuste kõrvalmaantee liiklusolukorrale oleneb sihtkohast, kuna sellest sõltuvalt

liiguvad autod kõrvalmaanteel kas põhja või lõuna poole. Lõunapoolsel kõrvalmaantee lõigul moodustab

17 Liiklusseadus1, vastu võetud 17.06.2010.




47 / 74

lisanduv liikluskoormus alla 10% olemasolevast liiklussagedusest. Põhjapoolsel kõrvalmaantee lõigul on

liikluskoormus suurem ja lisanduv liiklus moodustab veelgi väiksema osa olemasolevast liiklussagedusest. Küll

aga suureneb mõlemal juhul lisanduva liikluse tõttu raskeveokite osakaal mõlemal teelõigul. Raskeveokite

lisandumine mõjutab mõnevõrra teede kulumist, kuid madala liiklussageduse tõttu ei ole tegemist olulise

mõjuga.

Maavara väljaveoks kasutatav tee tuleb vähemalt 100 m ulatuses enne tolmuvaba kattega riigiteega

ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 lõikele 1 on keelatud teed

kahjustada ja risustada.

Väljaveotee alternatiiv I korral kasutakse teed, mis ristub riigiteega 22141 Haaslava – Vana-Kuuste 2,53

kilomeetril. Transpordiameti 06.08.2021 kirja nr 7.1-7/21/19184-2 kohaselt ei vasta praegune ristmik

liiklusohutuse ja raskeveokitega liiklemise nõuetele. Kavandatava tegevuse elluviimiseks tuleb praegune

ristmik rekonstrueerida, tagades nähtavuskolmnurgad, pöörderaadiused ning tolmuvaba katte,

võimaldamaks kaevandamisest tuleneva liiklusintensiivsuse kasvu tingimustes teede ohutut

kasutamist. Selleks peab arendaja esitama Transpordiametile taotluse oleva tee ristmiku

rekonstrueerimise nõuete väljastamiseks, rahastama teeprojekti koostamist ja ristmiku

ümberehitamist.

Väljaveotee alternatiiv II korral rajatakse tee kohaliku teeni (Poldri tee), mis ristub riigiteega 22141 3,07

kilomeetril. Ristmik ja kohalik tee tuleb viia tolmuvaba katte alla minimaalselt 100 m ulatuses.

Alternatiivi II korral ristub väljaveotee Poldri teega, kust peavad kallurid edasi liikuma vasakule Haaslava –

Vana-Kuuste kõrvalmaantee suunas (kuna paremale jääval teelõigul on kandevõime piirang 8 t). Paremalt

poolt on nähtavus puittaimestiku tõttu piiratud. Kuna liiklussagedus teel on suhteliselt väike, siis ei põhjusta

vasakpöörde sooritamine eeldatavalt olulist liiklusohtu. Vajadusel on võimalik pöördekohale paigaldada

peegel. Poldri tee ja Haaslava – Vana-Kuuste kõrvalmaantee ristmikul on paremalt poolt nähtavus piiratud

reljeefi tõttu. Kuigi lisanduv liikluskoormus ei ole suur, tuleb arvestada, et raskeveokite aeglase kiirenduse tõttu

võivad kallurid ette jääda kõrvalmaanteel liikuvatele autodele. Alternatiivi II korral avaldub seega

liiklusohutusele mõningane negatiivne mõju.

Väljaveotee alternatiiv III korral rajatakse uus tee, mis ristub riigiteega 22141 Haaslava – Vana-Kuuste (täpne

asukoht lahtine). Vastavalt ehitusseadustiku18 § 99 lõikele 3 tuleb arendajal esitada Transpordiametile

taotlus teeprojekti nõuete väljastamiseks ja teeprojekti kooskõlastamiseks.

7.5.4 Puhkevõimalused

Kavandatava tegevuse asukohaga piirnev kaitseala pakub võimalust rekreatiivseteks tegevusteks

loodusvaatlustega tegelejatele. Ala kasutamine sel otstarbel on otseselt seotud kaitseala seisundiga. Kui

kaevandamine toimub nii, et kaitseala seisundit ei mõjutata, siis ei ole ette näha olulist mõju loodusvaatlustega

seotud puhkeväärtustele.

KMH eksperdile teadaolevalt on üks ettevõtja avaldanud soovi Aardla poldril loodusturismi (matkarajad,

linnuvaatlustornid) arendamiseks. Ettevõtja on KMH aruande valmimise ajaks tutvustanud plaane

Keskkonnaametile ning tegevuste edasine kavandamine toimub koostöös Keskkonnaametiga. Kavandatav

18 Ehitusseadustik1, vastu võetud 11.02.2015.




48 / 74

tegevus on kooskõlas Kastre valla arengukavas (2019) seatud eesmärgiga turismi arendamiseks piirkonnas.

Ettevõtte teeb koostööd ka OÜ-ga Inest Invest ja ei pea karjääri plaanide elluviimisel takistavaks teguriks.

KMH eksperdile ei ole teada teisi piirkonnas kavandatavaid loodusturismi ja puhkevõimalustega seotud

arendusplaane. Tulevikus võib piirkonnas rekreatiivseid tegevusi eelkõige mõjutada kaevandamisest tingitud

müratase ja õhusaaste, kuid olulise mõju avaldumine või olulise häiringu esinemine väljaspool

kaevandamisest huvitatud isikutele kuuluvaid maaüksusi on vähe tõenäoline (vt ka KMH aruande peatükki

7.5.1 ja 7.5.2). Olenevalt kavandatava puhketegevuse asukohast võib avalduda visuaalne mõju, mis võib

eelkõige osutuda oluliseks lähemal asuvatel maaüksutel toimuva tegevuse korral.


Kavandatava Aardla liivakarjääri territooriumile kujuneb pärast kaevandamistegevuse lõpetamist veekogu, mis

võimaldab ala kasutamist supluskohana. Alternatiivi I korra imiteerib kaldajoon kaevandamisala piiri ning

kujunev veekogu on suhteliselt sügav. Alternatiivi II korral on tegemist liigendatud kaldajoonega veekoguga,

kus kujundatakse olemasoleva puittaimestiku kohale poolsaar. Alale on sel juhul võimalik luua ka madalama

kaldaäärse veealaga supluskoht kohalikule kogukonnale. Alternatiivi II korral rajatav veekogu on seega

puhkealana kasutamiseks sobivam (v.a idapoolne osa, mis jääb põhjavee väljavoolu tõttu pigem „mudaseks"

ja liigniiskeks alaks).

7.6 Mõju looduskaitselistele väärtustele

KMH raames läbi viidud Aardla poldri liivamaardla looduskaitselise inventuuri (lisa 3) põhjal ei asu liivakarjääri

alal ega alal, kuhu soovitakse laotada kavandatava karjäärialalt kooritav pinnas, looduskaitseliselt väärtuslikku

taimesikku. Alal on peamiselt levinud lamminiidud, märja lamminiidu kasvukohatüüp, päideroo kooslus (Paal,

1999). Kuna tegu on laialt levinud ja liigivaese kooslusega, millel on üsna väike looduskaitseline väärtus, siis

ei kaasne kavandatava tegevuse tõttu taimestiku ja kasvupinnase eemaldamisega olulist mõju

looduskaitselistele väärtustele.

Kavandatav mäeeraldis asub Ropka-Ihaste looduskaitseala vahetus läheduses. Looduskaitseala kaitse-

eesmärgiks on Ropka-Ihaste luha kui olulise lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiga kaitse ning kaitsealuste

liikide ja nende elupaikade kaitse. Mõju kaitsealale kui lindude rändepeatus- ja pesitsuspaigale on käsitletud

KMH aruande peatükis 7.6.1. Ropka-Ihaste looduskaitsealaga kattuva Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala kaitse-

eesmärke ja kavandatava tegevuse mõju neile on käsitletud KMH aruande peatükis 7.6.2.

Lisaks Natura 2000 aladega seotud kaitse-eesmärkidele kaitstakse Ropka-Ihaste looduskaitsealal ka KMH

aruande peatükis 3.5 nimetatud taimeliikide kasvukohti ja kahepaiksete elupaiku. Maardla alal ega selle

läheduses ei ole teada sellistele liikide leiukohti ning kavandatava tegevusega ei kaasne kaitstavate liikide

leiukohtadeni ulatuvat mõju pinna- ja põhjavee režiimile (vt ka peatükki 7.4.1).

Maardla vahetusse lähedusesse jääb Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks oleva suurkoovitaja (Numenius

arquata) ja rohunepi (Gallinago media) leiukoha osa, mis ei kuulu linnuala koosseisu. Kuna liikide seisundit

linnualal mõjutab mõningal määral ka linnualast väljapoole jääv territoorium, siis on kavandatava tegevuse

mõju leiukohtadele käsitletud Natura hindamise raames KMH aruande peatükis 7.6.1.




49 / 74

7.6.1 Mõju lindude rändepeatus- ja pesitsuspaigale

Maardla ala ei kuulu looduskaitseala hulka, kuid linnud kasutavad rändepeatus- ja toitumiskohana ka

looduskaitsealast väljaspool asuvaid põlde ja rohumaid.

Kobras AS (2011) töös pakuti välja, et Ropka-Ihaste looduskaitseala piirid tuleks määrata selliselt, et see

hõlmaks kogu poldri. Ropka-Ihaste linnuala linnustikust suurema osa moodustavad veelise või poolveelise

eluviisiga liigid, kellele sobilikke elupaiku on ka väljaspool linnuala (Ropka-Ihaste kaitseala), sest kõrgemate

veetasemetega aastatel on veetase üle maapinna ka moodustatavast kaitsealast väljapoole jääval poldri osal

(joonis 12). Väljaspool kaitseala pesitsevad ning kasutavad poldrit rändepeatus- ja toitumispaigana ka

kuivema eluviisiga linnuliigid, näiteks rukkiräägud ja haned.

Keskkonnaamet tõi eelhinnangus välja, et riikliku hanede seire 2017. aasta andmetel oli kevadine hanede

kogum Aardla poldril ca 64 500 isendit, mis tõendab Aardla järve ja selle lähiümbruse olulisust haneliste

rändepeatuspaigana. Sealjuures kasutavad hanelased iga-aastaselt toitumisalana ja peatumiskohana ka

planeeritavat kaevandamisala. Ka Aardla poldri liivamaardla looduskaitselise inventuuri kohaselt sobib

karjääriala Ropka-Ihaste looduskaitsealal pesitsevate või rändepeatusel olevate lindude toitumisala osaks,

kuid sarnaseid piirkondi on ümbruskonnas veel. Ümberkaudsete sobivate alade kasutamist võib mõjutada

Angervaksa ja Kadakavälja detailplaneeringuga (algatatud) kavandatav elamukvartal, mille tõttu väheneb

haneliste peatumiskohaks oleva ala pindala ja kvaliteet mõnevõrra karjäärialast kaugemal põhja pool. Poldril

on siiski rohkelt sobilikke alasid ning KMH eksperdile ei ole teada teisi arendustegevusi, mis hanelistele sobiva

ala pindala (olulisel) määral vähendaksid.

Ropka-Ihaste looduskaitseala piire ei ole Kobras AS (2011) töös tehtud ettepaneku põhjal muudetud.

Kaitsealast väljapoole jääval poldrialal ei ole keelatud loomade pidamine, põllupidamine, metsakasvatus või

teised tegevused (näiteks niitmine või niitmata jätmine), mis võivad muuta ala iseloomu ja vähendada ka ala

kvaliteeti lindude rändepeatus- ja toitumispaigana. Planeeritaval karjäärialal ei ole keelatud tegevusloa

kohustuseta tegevused, mille tõttu võib ala langeda välja rändlindude peatuspaikade eelistustest, seega ei ole

ala sobivus rändepeatuspaigaks ka olemasolevas olukorras kindlalt tagatud.

Kavandatava tegevuse elluviimisel langeb karjääriala välja haneliste rändepeatuspaikade valikust,

kuid ei ole põhjust arvata, et tegemist oleks olulise mõjuga, kuna ümbruses on teisi sobilikke

peatuspaiku, mida kavandatav tegevus ei mõjuta.




50 / 74

Joonis 12. Vasakul on näidatud ala, kus on kõrgemate veetasemetega aastatel veetase üle maapinna, ning paremal lindude peamised rändeaegsed peatuspaigad (Kobras AS, 2011)

Pärast kaevandamise lõppu kujundatakse alale veekogu, mis võib samuti lindudele peatuspaika pakkuda.

Alternatiivi I kohaselt järgib veekogu kaldajoon kaevandamisala piiri, kuid alternatiivi II korral kujundatakse

liigendatud kaldajoon (sh puittaimestikuga poolsaar). Liigendatud kaldajoone ja poolsaarega veekogu pakub

rohkem kaldalähedasi madalaid veekogu osasid, seega luuakse alternatiivi II korral mitmekesisem keskkond,

kus on erinevatel lindudel peatumispaikade ja toitumisvõimaluste leidmine tõenäolisem. Arvestades, et ala

kasutavad rändepeatus- ja toitumispaigana eelkõige hanelised, kellele sobivad hästi Aardla poldri üleujutatud

põllumajandusmaad, siis ei saa veekogu rajamist pidada positiivseks mõjuks ala tüüpiliselt kasutavate lindude

jaoks. Samas on ümbruses piisavalt alasid, mida hanelised rändepeatusteks kasutada saavad ning veekogu

võib alale tuua ka teisi linnuliike. 2012. aastal viidi läbi veelindude loendused 39 karjääris (Pehlak et al., 2012).

Uuritud aladel leiti pesitsemas 27 liiki veelinde, nende seas ka Ropka-Ihaste looduskaitsealal esinevaid liike.

Uuringu põhjal on karjääride kasutamisel ja ammendumisel tekkivad elupaigad sarnased looduslike

siseveekogude ja ranniku-elupaikadega ning neid asuvad kasutama osalt samad linnuliigid. Liivavaru

sügavuse tõttu on Aardla liivakarjääris kujunev veekogu suhteliselt sügav, seega sobib veekogu

peatumispaigaks ja toitumiskohaks sügavamaid veekogusid eelistavatele liikidele, kuid alternatiivi II korral

on piisavalt ka madalamaid kaldalähedasi alasid. Veekogu sobivus lindudele oleneb suuresti veekogus

kujunevast taimestikust ja elustikust. Peatumis- ja toitumisvõimalusi pakub ka ümbritsev rohumaa ja veekogu

kaldaalad. Veekogu rajamise mõju linnustikule võib üldiselt hinnata neutraalseks, alternatiivi II korral

positiivseks. Selleks et ala oleks lindudele võimalikult sobilik, tuleks veekogu kujundamisse

(kaevandamisprojekti koostamisse) kaasata linnustiku ekspert.


Veetase 31,30 m (BK77)




51 / 74

7.6.2 Natura hindamine

Keskkonnaamet on Aardla liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele KMH algatamisel 12.11.2019

kirjas nr 12-2/19/4158 esitanud eelhinnangu, mille raames on viidud läbi Natura eelhindamine (KMH

programmi lisa 2).

Keskkonnaametil puudub veendumus, et uue kaevandamisala rajamisel ei ole kaitseala veerežiimile

negatiivset mõju. Veerežiimi muutus mõjutaks nii kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade kui ka sellest sõltuvate

liikide soodsat seisundit. Eelhinnangu põhjal ei ole seega Aardla poldri lõunaossa kavandatava

kaevandustegevuse võimalik mõju Ropka Ihaste loodus- ja linnualale teada ning negatiivne mõju ei ole

olemasoleva info põhjal välistatud. Vastavalt Euroopa Ühenduste Nõukogu 21.04.1992 direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta preambulale tuleb asjakohane

hinnang anda iga kava või programmi kohta, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba määratud ala kaitse-

eesmärke.

Natura asjakohasel hindamisel on lähtutud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar et al., 2013, viimati täiendatud 2019).

Natura asjakohane hindamine (ehk täishindamine) on Natura hindamise teine etapp, mis on Natura alale

avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest ning leevendavate

meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamise ja ala terviklikkuse.

Asjakohase hindamise keskmes on alale seatud kaitse-eesmärgid ja konkreetselt need liigid ja/või

elupaigatüübid, mille kaitseks Natura ala on määratud ning nendele püstitatud kaitse-eesmärgid.

1. Informatsiooni koondamine kava või projektiga kavandatavate tegevuste osas ja

mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus.

Kavandatavat tegevust on kirjeldatud KMH aruande peatükis 2.

Kavandatava mäeeraldise mõjupiirkonda jääb Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504, rahvusvaheline kood

EE0080313) ja Ropka-Ihaste linnuala (RAH0000070, rahvusvaheline kood EE0080313). Natura alade

kirjeldus on esitatud tabelis 1.




Aardla küla

52 / 74

Tabel 1. Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504) ja Ropka-Ihaste linnuala (RAH0000070) (EELIS, 09.06.2021)

Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504) Ropka-Ihaste linnuala (RAH0000070)

Kirjeldus Ropka-Ihaste loodusala (kattub Ropka-Ihaste linnualaga) asub Tartumaal ning

ala pindala on ca 755 ha. Geoloogiliselt asub loodusala Kesk-Devoni platool

Aruküla lademe liivakivide avamusalal. Piirkonda läbib Suur-Emajõe osaliselt

mattunud ürgorg ja Raadi-Ropka mattunud ürgorg. Loodusala maastiku ja

iseloomu määrab suuresti seda läbiv Emajõgi koos alale tungivate sootide ja

suubuvate jõgedega ning ala lauge pinnamood ja minimaalsed kõrguste

vahed, mistõttu kogu ala on Emajõe veetaseme otsese mõju all ja selle poolt

kujundatud. Loodusala põhjapoolse osa moodustavad peamiselt üleujutatavad

avatud luhaheinamaad, mis osaliselt on võsastunud, ning liivamaardla. Ala

lõunapoolse osa moodustab endistele luhaaladele rajatud Aardla

poldrisüsteem niidetavate kultuurheinamaade ja nendevahelise kraavide ja

teedevõrguga ning Aardla järv ja üksikud metsatukad, mis küll liigniiskuse tõttu

on enamasti hävinud või hävimas. Loodusalal on kokku registreeritud 222

linnuliigi esinemine, mis teeb sellest Eesti ühe linnurikkaima paiga. Tegemist

on ka ühe tähtsama veelindude rändepeatuspaiga ja pesitsusalaga Ida-Eestis.

Loodusalal kasvab teiste haruldaste taimeliikide kõval ka emaputk, pehme-

koeratubakas ning aasnelk ja ala on suviseks elupaigaks tiigilendlasele (Myotis

dasycneme). Emajõgi on rikas erinevate oluliste kalaliikide poolest - vingerjas

(Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio), hink (Cobitis taenia), tõugjas

(Aspius aspius); lisaks laiujur (Dytiscus latissimus).

Ropka-Ihaste linnuala pindalaga 752 ha asub Tartumaal.

Piirkonda läbib Suur-Emajõe osaliselt mattunud ürgorg ja

Raadi-Ropka mattunud ürgorg. Kaitseala maastiku ja

iseloomu määrab suuresti seda läbiv Emajõgi koos alale

tungivate sootide ja suubuvate jõgedega. Maastik on lage

ja lauge ning on Emajõe veetaseme otsese mõju all.

Linnualasse on hõlmatud üleujutatavad ja avatud

heinamaad, endistele luhaaladele rajatud Aardla

poldrisüsteem, Aardla järv ning üksikud metsatukad.

Samuti jääb linnualale endine liivamaardla, mille

kaevandusala on veega täidetud.

Olulisus Ropka-Ihaste loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved

ja järvikud (3160), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080). Loodusala pindalast 77% on kaetud hea või väga hea

esinduslikkusega elupaikadega. Mitmekesine maastik on heaks elupaigaks

tiigilendlasele (Myotis dasycneme), suur-rabakiilile (Leucorrhinia pectoralis),

harilikule tõugjale (Aspius aspius), harilikule hingile (Cobitis taenia), harilikule

võldasele (Cottus gobio), harilikule vingerjale (Misgurnus fossilis), laiujurile

(Dytiscus latissimus) ja emaputkele (Angelica palustris).

Ropka-Ihaste linnuala on rahvusvahelise tähtsusega

linnuala ning see on üks linnurikkaimaid paiku Eestis.

Muuhulgas on see üks olulisemaid veelindude

rändepeatuspaiku ja pesitsusalasid Ida-Eestis. Alal on

registreeritud 222 linnuliigi esinemine. Peamise ja

väärtuslikuma osa linnustikust moodustavad veelise ja

poolveelise eluviisiga liigid, kes alal pesitsevad, toituvad või

peatuvad. Olulise osa moodustavad hanelised (luiged,

haned, pardid, vardid, sõtkas) ning kurvitsalised (kiivitaja,

tutkas, tildrid, kajakad, viired ja tiirud). Piirkonnas asuvad




Aardla küla

53 / 74

Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504) Ropka-Ihaste linnuala (RAH0000070)

rohumaad on ühed paremad rukkiräägu (Crex crex)

pesitsusalad Eestis. Parimatel aastatel pesitseb nendel

üleujutatud rohumaadel sadu täpikhuikusid (Porzana

porzana), ka Eestis haruldane väikehuik (Porzana parva) on

alal regulaarne pesitseja. Niitudel on iseloomulikeks

liikideks kiivitaja (Vanellus vanellus), sookiur (Anthus

pratensis), kadakatäks (Saxicola rubetra), lambahänilane

(Motacilla flava), aga ka haruldane kuldhänilane (Motacilla

citreola), kes Lõuna-Eestis pesitseb regulaarselt ainult

Aardla poldril. Tüüpiliseks asukaks niisketel rohumaadel on

ka looduskaitseliselt oluline liik rohunepp (Gallinago media).

Lisaks pesitseb alal arvukalt teisi linnuliike.

Kaitse-eesmärk I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane

(Myotis dasycneme), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik tõugjas

(Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio),

harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja emaputk

(Angelica palustris).

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e

pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata),

viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-

laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), tuttvart

(Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires

(Chlidonias niger), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), rohunepp

(Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus),

naerukajakas (Larus ridibundus), tutkas (Philomachus

pugnax), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik

(Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik

(Rallus aquaticus), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

Ohud Peamised ohud tulenevad eutrofeerumisest, mida põhjustavad Tartu linna heitveed ja põllumajanduse hajareostus, luhaniitude vähesest

niitmisest tingitud võsastumisest, puhkemajandusest/turismist, kuivendamisest ja kraavitamisest.




54 / 74

2. Kava või projekti mõju hindamine ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Ropka-Ihaste loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevad

liigid on seotud veekogude ja märgaladega. Maardla läheduses on inventeeritud kõik loodusala kaitse-

eesmärgiks olevad elupaigatüübid. Elupaigatüübile huumustoitelised järved ja järvikud (3160) võib avalduda

mõju pinna- ja põhjavee režiimi ning pinnavee kvaliteedi kaudu. Elupaigatüüpidele lamminiidud (6450) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) võib avalduda mõju pinnase niiskust mõjutava pinna- ja põhjavee režiimi

kaudu.

Kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele on kirjeldatud KMH aruande peatükis 7.4.

Kaevandamistegevuse mõju pinna- ja põhjavee režiimile ei ulatu kaugemale loodusala piiriks olevast Aardla

jõest ja karjääri lääneserval asuvast maaparanduskraavist. Karjäärialale kujuneva veekogu veetaseme

hoidmiseks tuleb rajada ülevool, mille kaudu juhitakse karjäärivett maaparandussüsteemi eesvoolu. Eesvool

on karjääri äärses ja sellest allavoolu jäävas kokku ca 500 m pikkuses lõigus kaasatud Ropka-Ihaste

loodusalasse. Maaparandussüsteem ei ole hõlmatud loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübiga,

seega ei avalda vee eesvoolu juhtimine mõju loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele.

Poldri veetase sõltub pumpade töö peatamise järgselt üksnes Emajõe ja Porijõe veetasemest. Kõrgenenud

veetaseme perioodil on Aardla jõe ja maaparandussüsteemi eesvoolu ala üleujutatud ning esineb oht heljumit

sisaldava vee sattumiseks Aardla jõkke ja Aardla järve. Mäeeraldise lääneservale on kavas moodustada

keskmiselt pooleteise meetri kõrgune tõkkevall (valli lagi kuni 33 m abs kõrguseni), mis peab kindlustama, et

ümbritseva lammiala võimalike üleujutuste või karjääriala veetaseme tõusu korral jääks mäeeraldise ala

ümbritsevast isoleerituks. Rajatavat ülevoolu peab olema veevahetuse vältimiseks võimalik sulgeda. Sel juhul

on mõju loodusalal kaitstavatele elupaigatüüpidele välistatud.

Kui esineb oht üleujutusvee tungimiseks karjääri, siis tuleb kaevandamine ajutiselt peatada, kuna


Karjääri läheduses ei ole teada loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide leiukohti, seega ei ole ette näha

pinna- ja põhjaveega seotud mõju avaldumist loodusalal kaitstavatele liikidele. Tegevusest tingitud müra mõju

võib ulatuda kaugemale, kuid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide puhul ei ole tegemist kavandatava

tegevusega kaasneva müra suhtes tundlike liikidega.

Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevad linnud on eelkõige seotud veekogude ning poldril asuvate

põllu- ja rohumaadega. Kavandatava tegevuse mõju linnuliikidele on seega seotud piirkonna pinna- ja

põhjavee režiimiga ning pinnavee veekvaliteediga, mis lindude elupaiga, toitumisala ja rändepeatuspaigana

kasutatava ala kvaliteeti mõjutab. Lisaks on mõju seotud tegevusest tuleneva mürataseme muutumisega.

Pinna- ja põhjavee režiim ning pinnavee veekvaliteet

Mõju piirkonna pinna- ja põhjavee režiimile ning pinnavee veekvaliteedile on käsitletud KMH aruande peatükis

7.4. Kaevandamistegevuse mõju pinna- ja põhjavee režiimile ei ulatu kaugemale loodusala piiriks olevast

Aardla jõest ja karjääri lääneserval asuvast maaparanduskraavist. Karjäärivett tuleb juhtida

maaparandussüsteemi eesvoolu, mis kulgeb osaliselt linnuala serval. Kui rakendatakse meetmeid heljumi

leviku tõkestamiseks, siis ei avaldu veejuhtmele mõju, mis võiks negatiivselt mõjutada linnuala kaitse-

eesmärgiks olevate liikide seisundit.




55 / 74

Natura loodus- ja linnuala peamised ohud tulenevad eutrofeerumisest, mida põhjustavad Tartu linna heitveed

ja põllumajanduse hajareostus, luhaniitude vähesest niitmisest tingitud võsastumisest,

puhkemajandusest/turismist, kuivendamisest ja kraavitamisest. Heljumi sisaldus võib kaudselt ja vähesel

määral Natura ala mõjutada, kuid tegemist ei ole otsese ohuteguriga.

Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevad rändlinnud kasutavad rändepeatuspaigana ka kavandatava

karjääri ala. Mõju on käsitletud KMH aruande peatükis 7.6.1. Kavandatava kaevandustegevusega ei kaasne

linnualast väljaspoole jääval alal olulist mõju linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele rändlindudele.

Karjääri läheduses on linnuala kaitse-eesmärgiks oleva suurkoovitaja (Numenius arquata) ja rohunepi

(Gallinago media) leiukohad, mis jäävad osaliselt linnualast väljapoole. Mõnevõrra mõjutab liikide seisundit

linnualal ka sellest väljapoole jääv leiukoha osa. Karjäärialale toimub pinna- ja põhjavee pealevool idast ja

kirdest, seega mõjutab karjäär mõnevõrra pinnase niiskustaset ka rohunepi leiukoha alal. Seireandmete järgi

on looduskaitsealal isaslindude mängude toimumist seganud leiukoha alade niitmata jätmine, võsastumine ja

üleujutused (KeA, 2015). Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnase niiskusele ei vähendada

ala väärtust rohunepi mängupaigana. Kui karjääri rajamine ala kuivendab, siis pigem lihtsustab see ala niitmist

ning võib seega toetada leiukoha kvaliteedi säilimist ja paranemist. Karjääri mõju veerežiimile ulatub karjääri

lääneserval asuva maaparanduskraavini, seega ei avaldu mõju maaparanduskraavi ja Aardla jõe vahelisele

alale ulatuvale suurkoovitaja leiukohale. Kui maaparandussüsteemi eesvool likvideeritakse, siis muutub

maaparanduskraavi ja Aardla jõe vahelise ala veerežiim. Arvestades, et suurkoovitaja leiukoht hõlmab ka

suure osa linnualast, siis ei ole põhjust eeldada, et võimalik pinnase niiskusrežiimi ja sellest tulenev taimestiku

muutus leiukoha servas oleks liigi jaoks olulise mõjuga.

Müra

Kavandatava tegevusega kaasneb mürateke, mida on käsitletud peatükis 7.5.1. Müra mõju linnustikule on

keeruline hinnata, kuna see oleneb konkreetsest asukohast ja sealsetest mõjuritest, on liigiti väga erinev ja

varieerub ka periooditi, olles tavaliselt olulisem pesitsusperioodil. Looduslikes oludes tehtud uuringute korral

oleneb linnustiku käitumine samaaegselt mitmetest mõjuteguritest, mille mõju eristamine ei pruugi olla

võimalik. Samas ei pruugi kontrollitud laboritingimustes uuringute läbiviimine adekvaatselt iseloomustada

käitumist looduslikes tingimustes. Olemasolevate uuringute tulemused ei ole seega otsekohaldatavad ning

mõjuhinnangu puhul tuleb arvestada teatava määramatusega. KMH raames on koostatud linnustiku

eksperthinnang (lisa 5), millele tuginedes on järgnevalt kirjeldatud müra mõju linnualal kaitstavatele liikidele.

Dooling & Popper (2007) määratlesid maanteemüra uurides lindude reaktsioonist tulenevad mõjutsoonid

(joonis 13).




56 / 74

Joonis 13. Maanteemüra mõju lindudele Dooling & Popper (2007) põhjal

Linnud suudavad taluda kuni 110 dB võimsusega müra ilma kuulmiskahjustusi saamata. Pikemaaegne müra

kuni 93 dB võib põhjustada ajutise kuulmiskadu. Üldiselt suudavad linnud kuulmiskahjustusest taastuda

(Dooling & Popper, 2007). On ebatõenäoline, et vabalt elavad linnud sellises mürafoonis pikemalt püsiksid,

seega looduslikes tingimustes selliseid tervisekahjustusi üldjuhul ei esine.

Mõju lindude suhtlemisele on oluline pesitsusajal, sest teatud müratasemest alates ei kuule linnud

liigikaaslaste hääli. Selle probleemi lahendamiseks kasutavad linnud erinevaid strateegiaid. Näiteks

muudetakse laulu valjusust (Bermudez-Cuamatzin et al., 2011) või muudetakse laulu sagedust kõrgema

sagedusega helide suunas, mis on madalama sagedusega liiklusmürast vähem mõjutatud (Halfwerk et al.,

2011). Liigikaaslaste hääled on olulised nii partneri leidmiseks (Habib et al., 2007) kui ka näiteks ohtude

märkamiseks, sest linnud jälgivad ka teiste liikide hoiatushäälitsusi. Lindude suhtlemist hakkab häirima

regulaarne maanteemüra vahemikus 50–60 dB (Doolin & Popper, 2007).

Füsioloogilises plaanis mõjub müra stressi tekitavana, mistõttu tõuseb stressihormoonide tase. Erinevate

mõjude kombineerumisel, näiteks mürarikkas linnakeskkonnas, kus on ka teisi häirivaid tegureid, võib stress

viia pesakonna suuruse vähenemiseni ja seega ka populatsiooni kahanemiseni. (Halfwerk et al., 2011)

Pidev ühtlane müra võib mõjutada lindude suhtlemist ja võib pikemas perspektiivis läbi kõrgenenud

stressitaseme halvata linnu tervise ja vähendada finessi (suguküpseks saavate järglaste arvu), kuid selline

mõju ei sunni linde enamasti oma territooriumilt lahkuma. Ebaregulaarsed tugevad mürahäiringud ehmatavad

linde ning võivad sundida neid lendu tõusma või sootuks alalt lahkuma. Pesitsevatele lindudele võib selline

mõju olla kahjulik juhul, kui alal on palju kiskjaid, kes lendu peletatud lindude pesi võivad rüüstata.

Toodangu veoga seotud liiklus põhjustab suhteliselt madalat, kuid ühtlast mürataset. Kaevandamisega seotud

seadmed asuvad linnualale lähemal ja summutavad liiklusmüra. Kaevandamistehnika ja liikluse müra

Tsoon 1 Tsoon 2 Tsoon 3 Tsoon 4

Kuulmiskahjustus või püsiv kuulmis-

läve nihe

Ajutine kuulmis-läve nihe

Suhtlemise häiring, summutamine

Käitumuslik või füsioloogiline efekt

Pidev müra: <110 dB(A) Impulssmüra: <125–140 dB(A)

Pidev müra: <93 dB(A)

Pidev müra 2–8 kHz vahemikus: < looduslik foon

Kõik maanteemüra komponendid: < looduslik foon

EFEKT

ÄÄRETINGIMUS




57 / 74

kumuleerumine linnualale jõudvat mürataset oluliselt ei mõjuta, kuna materjali veoks kasutatavate kallurite

põhjustatud helivõimsustase on madalam kaevandamisel kasutatavatest seadmetest. Kaevandamise endaga

seotud müra on valjem, kuid samuti suhteliselt ühtlase tasemega. Kohati võib esineda ka ebaregulaarseid

mürasündmusi.

Karjääri läheduses linnualalt väljapoole jääval alal on müratase kõrge, kuid see väheneb kaugemale liikudes

kiirelt. Mürauuringu põhjal on linnualale ulatuv maksimaalne müratase valdavalt alla 45 dB (üle 45 dB vaid

väikese alal ulatuses linnuala serval). Toodangu vedamisega seotud liiklusmüra linnuala mürataset

märkimisväärselt ei mõjuta, kuna väljaveoteed jäävad karjäärist itta ja linnualast kaugemale.

Linnuala kaitse-eesmärgiks on mitmed kurvitsaliste liigid. Wright et al. (2010) uuris eksperimentaalselt mõnede

kurvitslaste reaktsiooni mürale. Katsed toimusid väljaspool pesitsusaega (jaanuar kuni märts) ning uurimise

all olid järgmised liigid: kalakajakas (Larus canus), suurkoovitaja (Numenius arquata), rüüt (Pluvialis apricaria)

ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Uuringu tulemused näitasid, et lindude reaktsioon helile oli tugevam visuaalse

häiringu korral, kui helile lisandus ka inimeste tegevuse nägemine. Töö tulemused näitasid, et reaktsioon

mürale oli liigiti erinev. Uurijad leiavad, et kindlasti tuleks vältida olukordi, kus ebaregulaarne müra ületab

70 dB, kuna see põhjustab lindude lahkumist alalt.

Waterman et al. (2004) uuris raudtee müra mõju luhalindudele. Analüüsis leiti, et kahlajatele (kurvitsalistele)

on kriitiliseks müra piiriks 45 dB (k.a mustsaba-vigle) ning rägapardi jaoks 49 dB. Selliste soovituste korral

lähtutakse printsiibist, et alalt lahkub 1% seda asustavatest lindudest, seega on tegemist väga range

kriteeriumiga.

Mäeeraldise ääres asuv edela-kirdesuunaline maaparanduskraav piirneb läänes III kaitsekategooriasse

kuuluva suurkoovitaja (Numenius arquata) leiukohaga, mis jääb enamikus linnualale, kuid on

maaparanduskraavi ja Aardla jõe vahelises osas väljaspool linnuala. Kaitse-eesmärgiks oleva liigi seisundit

mõjutab ka linnualalt väljaspool asuv leiukoha osa. Müra mõju ka suurkoovitajale (Numenius arquata)

käsitlenud Wright et al. (2010) uuringu põhjal tuleb vältida ebaregulaarset müra, mis ületab 70 dB, ning

Waterman et al. (2004) uuringus tuvastati, et kahlajate esinemistihedus väheneb, kui raudtee müra ületab

45 dB. Linnualal kaitstavate kurvitsaliste leiukohtadeni ulatuv kaevandustegevusest põhjustatud müratase

jääb eelnimetatud piirväärtustest madalamaks. Linnualast väljapoole jäävast suurkoovitaja (Numenius

arquata) leiukohast väikesel osal on hinnanguline müratase 45–50 dB.

Tõenäoliselt võivad linnud eelistada kaevandamistegevuse toimumisel pesitsemiseks karjäärist kaugemale

jäävat leiukoha osa. Suurkoovitaja esinemistihedus võib seega leiukoha serval olla võrreldes linnualale jääva

osaga väiksem, kuid suurkoovitajale sobilik ala Aardla poldril on ulatuslik ning ei ole ette näha, et elupaiga

kvaliteedi mõningane vähenemine leiukoha serval põhjustaks negatiivset mõju kaitsealuse liigi seisundile.

Planeeritav kaevandusala piirneb põhjas rohunepi mängukohaga, millest kuulub Ropka-Ihaste linnuala

koosseisu maardlast enamikus ca 330 m kaugusele jääv osa (EELIS, 14.06.2021). Rohunepp on madala

arvukusega kahlaja, kelle isaslinnud moodustavad paaritumiseks mängud, mida emaslinnud külastavad.

Emaslinnud loovad pesa mängust eemal. Rohunepp on toidu- ja elupaigaspetsialist, kuid arvatakse, et üldist

laadi häirimise suhtes on ta vähetundlik, sest pesa rajatakse tihedasse taimestikku ning emalind lahkub pesalt

vastumeelselt (Løfaldli et al., 1992). Üleeuroopalises kaitse-tegevuskavas pole eraldi välja toodud transpordi-

ja ehitusmüra olulisust sellele liigile, küll on häirimise all käsitletud turismi, jahikoerte treenimise ja




58 / 74

kulupõletamise kui häiringu olulisust mõnedes riikides (UNEP / AEWA Secretariat, 2004). Siiski võib müra,

eriti ebaregulaarne, ehmatada mängivaid isaslinde ja mänge külastavaid emaslinde, sundides neid mängualalt

ajutiselt lahkuma (Kålås et al.,1995). Rohunepi mängud toimuvad pimeajal.

Linnualal asuv rohunepi leiukoha osa jääb enamikus kavandatavast karjäärist ca 330 m kaugusele, kuhu

kaevandustegevusest tingitud häiringud olulisel määral ei ulatu. Kaitse-eesmärgiks oleva liigi seisundit

mõjutab ka linnualast väljaspool asuv mängukoha osa, mis jääb karjääri vahetusse lähedusse. Kuna

kaevandustegevus ei toimu öisel ajal, siis võib lugeda kaevandamisega seotud müra mõju mängudele siiski

väheoluliseks ning seega ei ole ette näha negatiivset mõju linnualal kaitstavale rohunepile. Lisaks tuleb

arvestada, et ala on praegu kasutuses karjamaana. Maakasutusest oleneb, kas ala on rohunepi mänguks

sobilik. Kui karjatamine mõjub mängu häirivalt, siis ei ole ala ka kaevandamistegevuse toimumiseta mängu

jaoks kasutatav.

Paljud linnuala kaitse-eesmärgiks olevad linnud on seotud eelkõige Aardla järvega. Mürauuringu kohaselt on

järvele ulatuv müratase valdavalt vahemikus 35–40 dB, kuid juhul, kui pinnasepump-süvendaja ja laadur

töötavad mõlemad järvepoolses karjääri osas, siis on järvele ulatuv müratase vahemikus 40–45 dB.

Karjäärialalt lähtuv müra on enamjaolt suhteliselt ühtlase iseloomuga. Järveni ulatuv müratase jääb

madalamaks, kui Wright et al. (2010) määratletud lindude lahkumist põhjustav müratase, Doolin & Popper

(2007) poolt maanteemüra osas määratletud lindude suhtlemist häiriva müra piirväärtus ja Waterman et al.

(2004) poolt kahlajate ja ka rägapardi puhul määratletud esinemistihedust mõjutav müratase.

Keskkonnaregistrisse on liikide leiukoha andmed kantud polügoonidena, kuid tõenäoliselt paiknevad nende

liikide tegelikud leiukohad pigem polügooni keskmes. Linnud liiguvad toiduotsinguil ja paarilise leidmiseks ringi

suuremal alal, mida nimetatakse kodupiirkonnaks. Kodupiirkonna sees paikneb enamasti väiksem territoorium,

mida osa linnuliike aktiivselt kaitseb. Kuigi leiukohtade polügoonid ulatuvad maardla lähedusse, jääb lindude

eeldatava kodupiirkonna paiknemisega arvestades Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate lindude põhiline

tegevusala planeeritud karjääri piirist kaugemale.

Mürauuringu ja linnustiku eksperthinnangu põhjal ei ole põhjust eeldada, et lindude kodupiirkonnani leviv müra

põhjustaks otseselt lindude lahkumist alalt või mõjutaks oluliselt lindude arvukust. Linnud on oma

territooriumiga seotud eelkõige pesitusajal, mil ebaregulaarne ja tugev müra võib lindude pesitsust mõjutada.

Paljud linnuala kaitse-eesmärgiks olevad linnud pesitsevad Aardla järvel ja kallastel. Väljaspool pesitsusaega

ei ole linnud oma territooriumiga nii seotud ja saavad vajadusel ümber paikneda neile turvalisematele aladele.

Sel ajal ei ole põhjust eeldada, et kaevandamistegevus mõjutaks linde negatiivselt.

Pärast kaevandustegevust kujundatakse alale veekogu. Alternatiiv I korral imiteerib veekogu kaldajoon

kaevandamisala piiri ning alternatiiv II korral on tegemist liigendatud kaldajoonega veekoguga, mille keskele

kujundatakse võimaluse korral poolsaar. Kuna kaevandamistegevuse järgselt tekkiv veekogu on suhteliselt

sügav, siis sobib ala eelkõige sügavaid veekogusid eelistavate linnuliikide pesitus- ja toitumisalaks.

Liigendatud kaldajoon ja võimalusel poolsaare rajamine muudab ala siiski looduslähedasemaks ning

võimaldab tänu madalamate kaldaäärsete veealade kujunemisele ala mitmekülgsemat kasutamist lindude

poolt.

3. Kindlaksmääramine, kas kava või projekt võib kahjustada ala terviklikkust.




59 / 74

Ala terviklikkus on tagatud, kui alal säilivad need elupaigad ja liikide populatsioonid, mille kaitseks ala on

määratud ehk see on selgelt seotud ökoloogilise terviklikkusega. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala

ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis

tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide

normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab

minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. (Kutsar et al., 2013, viimati täiendatud 2019)

Natura alade kirjelduste kohaselt tulenevad Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala peamised ohud eutrofeerumisest,

mida põhjustavad Tartu linna heitveed ja põllumajanduse hajareostus, luhaniitude vähesest niitmisest tingitud

võsastumisest, puhkemajandusest/turismist, kuivendamisest ja kraavitamisest.

Kavandatav tegevus ei mõjuta järve veetaset ega ümbritsevate alade põhjaveetaset ning ei ohusta seega

elupaikade säilimist ega ala kaitse-eesmärgiks olevate liikide seisundit ala kuivendamise kaudu. KMH peatükis

7.4 kirjeldatud nõuetele vastava ülevoolu rajamisel on karjäärivee jõudmine loodusalal kaitstavate

elupaigatüüpideni välistatud.

Tegevus võib puhkemajandusega analoogselt põhjustada lindudele mürahäiringut. Müratase võib mõjutada

ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist ning

mõjutada liigi isendite arvukust. Müra mõju linnustikule on keeruline hinnata, kuna see oleneb konkreetsest

asukohast, on liigiti väga erinev ja varieerub ka periooditi, olles olulisem pesitsusperioodil. KMH raames

koostatud mürauuringu põhjal on linnualale ulatuv maksimaalne müratase valdavalt alla 45 dB. Mürauuringu

ja linnustiku eksperthinnangu põhjal ei levi linnualale müratase, mis võiks häirida lindude liigisisest ja -vahelist

suhtlust. Ei ole seega põhjust eeldada, et lindude kodupiirkonnani leviv müra põhjustaks otseselt lindude

lahkumist alalt või mõjutaks oluliselt lindude arvukust. Linnud on oma territooriumiga seotud eelkõige

pesitusajal, mil ebaregulaarne ja tugev müra võib lindude pesitsust mõjutada. Mõju võib eelkõige avalduda

karjääri läheduses pesitsevatele lindudele. Eelistatud pesitsuspaigad on karjäärist kaugemal Aardla järvel ja

selle kallastel, kus on müratase valdavalt alla 40 dB. Juhul kui pinnasepump-süvendaja ja laadur töötavad

mõlemad järvepoolses karjääri osas, võib müratase olla kõrgem, kuid ka sel juhul jääb müratase soovitusliku

maksimaalse mürataseme 45 dB (Waterman et al., 2004) piiresse.

Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud eelnimetatud peamiste ohuteguritega (eutrofeerumine, mida

põhjustavad Tartu linna heitveed ja põllumajanduse hajareostus, luhaniitude vähesest niitmisest tingitud

võsastumine, puhkemajandus/turism, kuivendamine ja kraavitamine). Kõige olulisemaks saab pidada

müratasemest lähtuvat mõju, mille saab viia miinimumini leevendavate meetmete rakendamise abil.

Linnustikule on eelkõige väärtuslik Aardla järv, seda ümbriseva märgala ning poldri põllumaad ja rohumaad.

Tagasihoidlik mõju müratasemele on linnustiku jaoks võrreldes kaitseala elupaikade üldise kvaliteediga

väheoluline. Kuna tegemist ei ole intensiivse mõjuga, siis võimaldaks mõju hinnata vaid pikaajaline, pidev ja

laiaulatuslik seire, kuid alal ei ole toimunud süstemaatilist seiret, mis võimalaks eristada lisanduva müra mõju

ala veerežiimi muutumise ja poldri niitmise mõjust.

Kaevandamise järel rajatav veekogu toetab linnuala, kuna luuakse kaitseala lähedane täiendav ala, mis

olenevalt kujundustest ja veekogus kujunevast elustikust muutub lindudele sobivaks pesitsus-, toitumis ja/või

rändepeatuspaigaks.

4. Leevendavate meetmete kavandamine




60 / 74

Kaevandamistegevusel tuleb vältida linde häiriva müra levikut linnualale, eelkõige Aardla järvele, mis on

lindude eelistatud pesitsuspaik. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt lindude pesitsust häiriva müra vältimiseks tuleb

rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:

• karjääri rajamise algusperioodil tuleb kavandada karjääri lääne- ja põhjaosas pinnase koorimine ja

valli moodustamine väljaspool lindude põhilist pesitsusaega (15.03 kuni 31.07);

• pesitsusperioodil (15.03 kuni 31.07) peab pinnasepump töötama karjääri idapoolses ja lõunapoolses

osas, et minimeerida kaitsealale levivat müra.

Kaevandamise lõppedes tuleks kujundada võimalikult looduslähedane veekogu, mis võimaldaks selle

mitmekülgset kasutamist lindude poolt. Karjääri kaldavöönd tuleks kujundada laugelt süvenevaks, et sinna

saaks kujuneda Aardla järve kaldavööndile iseloomulik suurtaimestik, mis pakuks pesitsusvõimalusi

pilliroostikus või hundinuiastikus pesitsevatele niiskete elupaikade liikidele. Sellise lauge kalda võiks rajada

kaevandusjärgse rekultiveerimise ajal karjääri idaserva. Veekogu kujundamisel tuleb kaasata linnustiku

ekspert.

Natura hindamise tulemus: leevendavate meetmete rakendamisel on võimalik vältida negatiivset mõju

loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikide seisundile ning ala

terviklikkusele.




61 / 74

LOODUSVARADE KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU

PÕHIMÕTETELE

Aardla liivamaardla liivavaru sobib kasutamiseks looduslikul kujul, kuna jämepurd liivas puudub. Tegemist on

kvaliteetse maavaraga, mille kaevandamisel ei teki jäätmeid.

Täiteliiv on Tartu linna ümbruses toimuva aktiivse arendustegevuse jaoks oluline ehitusmaavara.

Kaevandamise loa menetluse jooksul on mitu ettevõtet pöördunud OÜ Inest Invest poole sooviga viia

taotletava loa alusel ellu kaevandamistegevust Aardla liivamaardlas. Aktiivsest ehitustegevusest tingitult on

seega huvi liiva kaevandamise vastu suur.

Ehitustegevuses on otstarbekas kasutada võimalikult lähedal kaevandatavat maavara, kuna see vähendab

kütusekulu materjali transpordile. Liivamaardla asub Tartu piirkonna varustamise jaoks heas asukohas.

Liivavaru katab suhteliselt tüse kattekiht, mille moodustab kamardunud turbane muld. Kavandatava karjääri

rajamiseks eemaldatakse esmalt katend, mille maht mäeeraldise piires on 172 000 m3. Katendist vähemalt

6000 m3 kasutatakse ära karjääriservale tõkkevalli rajamiseks. Ülejäänud katend ladustatakse

teenindusmaale. Kuna alal ei ole olnud tööstust ja ei ole teada jääkreostuse esinemist, siis on tegemist

saastumata pinnasega. Pinnas võõrandatakse Keskkonnaameti nõusolekul või kasutatakse ära ümbritseva

ala tõstmiseks, et luua soodsad tingimused põlluharimiseks või metsa kasvatamiseks.


Kaevandamise järel kujundatava veekogu alternatiivi I korral järgib kaldajoon karjääri piiri ning veekogu

kujundamiseks ei ole loodusvarade kasutamine vajalik. Alternatiivi II korral rajatakse liigendatud

kaldajoonega veekogu, kus kujundatakse ka madalamaid kaldaäärseid alasid. Poolsaare rajamiseks jäetakse

puittaimestiku alune liiva varu välja kaevamata ning madalamate alade kujundamiseks kasutatakse olenevalt

vajadusest karjääri alalt saadavat liiva ja mulda.


Väljaveotee alternatiivi I korral kasutatakse olemasolevat teed, mis on kaevandamise ajal ja ka edaspidi

kasutatav majapidamiste juurdepääsuteena. Alternatiivi II ja III korral rajatakse uus tee, mille edasine kasutus

on teadmata. Teede rajamiseks kasutatakse kavandatavast karjäärist ja/või mujalt saadavaid

ehitusmaavarasid.




62 / 74

ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE

Alternatiivsete lahenduste võrdlemiseks on kasutatud meetodit, mille aluseks on intervallskaalal põhinev

eksperdiarvamus.

Keskkonnamõju kriteeriumite määramisel lähtuti KMH programmis eelnevalt nimetatud kriteeriumitest.

Kriteeriumitele kaalude omistamiseks võrreldi neid omavahel, arvestades nii kavandatava tegevuse iseloomu

kui ka konkreetse mõjuvaldkonna olulisust kavandatava tegevuse piirkonnas. Paari kaupa võrdlemisel anti

väärtus 1 olulisemale mõjuvaldkonnale ja väärtus 0 vähem olulisele. Kui kriteeriumite olulisus oli samaväärne,

siis anti mõlemale väärtus 0,5. Leiti igale mõjuvaldkonnale võrdlemisel antud väärtuste summa ning arvutati

osakaal kõikide valdkondade väärtuste summast. Kõikide mõjuvaldkondade kaalude summa on võrdne ühega

ehk 100%. Seega iga kriteerium moodustab osakaalu 100 protsendist ehk kogukaalude summast.

Mõjukriteeriumite hindamisel kasutati skaalat -3 kuni +3, mõju puudumise korral anti hinne 0 (tabel 2).

Tabel 2. Mõjude olulisuse hindamise skaala ja selgitused

Kriteeriumi hindepunkt Selgitus

-3 oluline negatiivne mõju

-2 mõõdukas negatiivne mõju

-1 nõrk (vähene) negatiivne mõju

0 mõju puudub

+1 nõrk (vähene) positiivne mõju

+2 mõõdukas positiivne mõju

+3 oluline positiivne mõju

Alternatiividele hindepallide andmisel arvestati avalduva tagajärje ja mõju suurust (st vaadeldava

keskkonnaelemendi omaduse muutuse suurust), tähtsust (väljendab mõjutatavale objektile ning selle

muutuvale omadusele omistatavat väärtust), mis võtab omakorda arvesse ruumilist ulatust ja mõjutatud

objektide hulka (iseloomustab ala, milles muutus esineb).

Kriteeriumite olulisust arvesse võtvate alternatiivide lõplike hindepallide saamiseks korrutati kriteeriumite

kaupa alternatiividele antud hindepallid kriteeriumitele antud kaaluga ehk niiviisi saadi kaalkriteeriumid.

Veekogu alternatiivid

Kaevandamise järel kujuneva veekogu alternatiivide puhul ei eristatud lühiajalist ja pikaajalist mõju, kuna

tegemist on kaevandamise järel avalduva püsiva mõjuga. Veekogu alternatiivide võrdlemise kriteeriumite

kaalude määramine on esitatud tabelis 3 ja alternatiivide võrdlus tabelis 4.




63 / 74

Tabel 3. Veekogu alternatiivide võrdlemise kriteeriumite kaalude määramine

Kriteerium (mõjuvaldkond)

Linnustik Maastik (sh väärtuslik maastik)

Elanike puhke-võimalused

Maavara-varude kasutamine

Summa Kaal

Linnustik

0,5 1 1 2,5 0,42

Maastik (sh väärtuslik maastik)

0,5

1 1 2,5 0,42

Elanike puhkevõimalused

0 0

0,5 0,5 0,08

Maavaravarude kasutamine

0 0 0,5

0,5 0,08

KOKKU

6

Tabel 4. Veekogu alternatiivide võrdlemine

Alternatiiv I Alternatiiv II

Kriteerium (mõjuvaldkond) Kaal Hindepunkt Kaalutud hindepunkt

Hindepunkt Kaalutud hindepunkt

Linnustik 0,42 0 0 2 0,83

Maastik (sh väärtuslik maastik) 0,42 0 0 2 0,83

Elanike puhkevõimalused 0,08 0 0 1 0,08

Maavaravarude kasutamine 0,08 0 0 -1 -0,08

KOKKU 1

0

1,67

Linnustikule, maastikule (sh väärtuslik maastik) ja elanike puhkevõimalustele avalduva positiivse mõju tõttu on

parimaks alternatiiv II, mille korral kujundatakse loodusliku ilmega liigendatud kaldajoonega veekogu.

Looduslähedase ilmega veekogu sobitub paremini maastikku, on tänu madalamatele kaldaäärsetele aladele

ja mitmekesisemale kaldajoonele lindude jaoks sobilikum ning on tänu madalamatele kaldaäärsetele aladele

sobivam kohalikule kogukonnale sobiva suplemiskoha loomiseks.


Väljaveotee puhul ei eristatud lühiajalist ja pikaajalist mõju, kuna mõju piirdub valdavalt kaevandamise

perioodiga ning tee hilisema kasutamise kohta info puudub. Väljaveotee alternatiivide võrdlemise kriteeriumite

kaalude määramine on esitatud tabelis 5 ja alternatiivide võrdlus tabelis 6.

Tabel 5. Väljaveotee alternatiivide võrdlemise kriteeriumite kaalude määramine Müra-tase

Õhu-kvaliteet


Maa-kasutus

Liiklus-ohutus


Summa Kaal

Müratase

0,5 0,5 1 0,5 1 3,5 0,23

Õhukvaliteet 0,5

0,5 1 0,5 1 3,5 0,23

Maastikule (sh väärtuslikule maastikule)

0,5 0,5

1 0,5 1 3,5 0,23

Maakasutus 0 0 0

0 0 0 0

Liiklus-ohutus

0,5 0,5 0,5 1

1 3,5 0,23


0 0 0 1 0

1 0,07

KOKKU

15




64 / 74

Tabel 6. Väljaveotee alternatiivide võrdlemine Alternatiiv I Alternatiiv II Alternatiiv III

Kriteerium (mõjuvaldkond)

Kaal Hinde-punkt

Kaalutud hindepunkt

Hinde-punkt

Kaalutud hindepunkt

Hinde-punkt

Kaalutud hindepunkt

Müratase (inimese tervise huvidest lähtuvalt)

0,23 -1 -0,23 -2 -0,47 -2 -0,47

Õhukvaliteet (inimese tervise huvidest lähtuvalt)

0,23 -1 -0,23 -2 -0,47 -1 -0,23


0,23 0 0 -2 -0,47 -1 -0,23

Maakasutus 0 0 0 -1 0 -1 0,00

Liiklusohutus 0,23 -1 0 -2 -0,47 -1 -0,23

Maavaravarude kasutamine

0,07 0 0 -1 -0,07 -1 -0,07

KOKKU 1

-0,47

-1,93

-1,23

Võrdluse põhjal on parimaks alternatiiv I (kaevise väljaveotee asub kaevandamisloa taotluses näidatud

asukohas Lingi katastriüksusel juba olemasoleva tee asukohas), mille korral on vastuvõtjatele häiringut

põhjustava müra esinemine kõige vähem tõenäoline. Ühtlasi ei mõjuta olemasoleva tee kasutamine

negatiivselt maastikku ja maakasutust.




65 / 74

ETTEPANEKUD VAJALIKEKS KESKKONNAMEETMETEKS

Mõju maastikule ja maakasutusele

• Karjääri visuaalse mõju minimeerimiseks tuleb vältida puittaimestiku likvideerimist kavandatava

karjääriala ümbruses. Selleks et vähendada negatiivset mõju Mätliku ja Ööbiku maaüksustel asuvate

elamute juurest avanevatele vaadetele, on võimalik rajada karjääri ümbritsev pinnasvall nii, et see

varjaks majapidamiste juurest avaneva vaate sihil võimalikult suure osa karjääri alast.

• Maaparandussüsteemi eesvoolude likvideerimine on võimalik Põllumajandus- ja Toiduameti

nõusolekul. Eesvoolude likvideerimisel tuleb tagada, et ei halvendata ümbruskonnas olemasolevate

kuivendussüsteemide toimimist.

Mõju põhja- ja pinnavee režiimile

• Veetaseme hoidmiseks tuleb rajada mäeeraldise äärde kavandatud valli ülevool, mis võimaldaks

veetaseme tõusu korral juhtida karjäärivett maaparandussüsteemi eesvoolu (suublasse).

Projekteerimise staadiumis ülevoolu kõrguse määramisel tuleb arvestada vallidele avalduvat vee

survet, et tagada valli püsivus. Täiendava meetmena tuleb projekteerimise staadiumis kaaluda

Põllumajandusameti (alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus) poolt välja pakutud

piirdekraavide rajamist. Piirdekraavide rajamise vajaduse üle otsustakse projekteerimise staadiumis,

mille raames töötatakse vajadusel välja kraavide rajamise täpsem lahendus. KMH ekspert soovitab

piirdekraavide rajamise korral säilitada maardla edela- ja lääneküljel asuvad maaparandussüsteemi

eesvoolud piirdekraavide süsteemi osana.

• Kui maaparandussüsteemi (kood: 2102360010250) maaparandusehitise reguleeriva võrgu AARDLA

POLDER kagu-loodesuunalise eesvoolu likvideeritakse, tuleb tagada Ööbiku maaüksuse juurest

algava kraavi ümberjuhtimine ja ei tohi halvendada maakasutustingimusi naaberkinnistutel (Ööbiku ja

Mätliku katastriüksused).

• Juhul kui kaevandamine põhjustab läheduses asuvates kaevudes veetaseme alanemise määral, mille

tõttu on häiritud majapidamise veevarustus, peab kaevandaja tagama majapidamiste veevarustuse.

• Kaevandamistegevuse lõpetamisel tuleb säilitada pinnasvall, et eraldada alale kujunev veekogu

maaparanduskraavist ja Aardla jõest. Kui korrastamisprojekti koostamisel soovitakse vall

ümberkujundada, tuleb arvestada põhjavee pealevooluga.

Mõju pinnavee kvaliteedile

• Karjääri piirdevalli rajatud ülevoolu peab olema võimalik sulgeda, kui Emajõe veetaseme tõusu tõttu

esineb oht üleujutusvee tungimiseks karjääri või kui esineb oht suure heljumi sisaldusega või

saasteaineid sisaldava vee sattumiseks maaparandussüsteemi eesvoolu.

• Kui esineb oht üleujutusvee tungimiseks karjääri, siis tuleb kaevandamine ajutiselt peatada, kuna


• Vee juhtimisel pinnasvalli rajatud ülevoolu tuleb rakendada meetmeid suublasse juhitava vee heljumi

sisalduse vähendamiseks:




66 / 74

o ülevool tuleb sulgeda, kui esineb oht üleujutusvee tungimiseks karjääri;

o kõrgenenud veetaseme perioodil, mil esineb oht rohkelt heljumit sisaldava vee sattumiseks

Aardla jõkke ja Aardla järve on kaevandamine võimalik vaid juhul, kui karjääri veetase ei ole

olulisel määral tõusnud ning ei esine ohtu, et karjääri kogunev vesi ületaks piirdevalli (veetase

püsib 30,5 m juures);

o ülevoolu ette tuleb kavandada heljumi levikut takistavad kardinad või rakendada teist

samaväärset meetodit heljumi leviku takistamiseks;

o kui kaevandamine toimub ülevoolu läheduses ja kardinate kasutamine ei anna soovitud

tulemust (st on näha, et suublasse juhitav vesi on väga hägune), siis tuleb vee suublasse

juhtimine ajutiselt peatada. Vett võib suublasse juhtida siis, kui vesi on selginenud.

• Võimalike kütuse ja määrdeainete lekete tõenäosuse vähendamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja

heas seisukorras masinaid ning tagada seadmete õigeaegne hooldus ja oskuslik kasutamine.

• Masinate tankimine, remont ja hooldus peab toimuma selleks ette nähtud ja vastavalt kohandatud

platsidel veekogudest, sh karjääriveekogust eemal.

• Reostusohu korral tuleb vee juhtimine ülevoolu koheselt peatada, rakendada meetmeid avarii ja sellest

põhjustatud reostuse likvideerimiseks. Avariide likvideerimise viisid nähakse ette kaevandamise

projektis. Karjääris peavad olema vahendid reosutse likvideerimiseks.

Mõju inimese tervisele ja heaolule

• Müra ja õhusaaste minimeerimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja heas seisukorras tehnikat ning

vältida asjatute häiringute põhjustamist läbimõeldud töökorralduse ja logistika abil.

• Kaevandamine peab toimuma etappide kaupa, et ei tekiks olukorda, kus korraga töötavad

pinnasepump-süvendaja, ekskavaator ja kopplaadur.

• Kuivemal perioodil või juhul, kui liiv on pikema ladustamise aja tõttu muutunud kuivaks, tuleb

tolmamise vältimiseks ladustatud materjali vajadusel niisutada.

• Kuival perioodil tuleb tööde tegemisel arvestada tuule kiiruse ja suunaga ning vältida kuiva pinnasega

töid tugevamate tuulte esinemisel. Samuti tuleb vältida kuiva materjali laadimist tugevate tuulte

esinemisel.

• Maavara väljaveoks kasutatav tee tuleb vähemalt 100 m ulatuses enne tolmuvaba kattega riigiteega

ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 lõikele 1 on keelatud teed

kahjustada ja risustada.

• Väljaveotee alternatiiv I korral tuleb praegune ristmik rekonstrueerida, tagades nähtavuskolmnurgad,

pöörderaadiused ja tolmuvaba katte, võimaldamaks kaevandamisest tuleneva liiklusintensiivsuse

kasvu tingimustes teede ohutut kasutamist. Selleks peab arendaja esitama Transpordiametile taotluse

oleva tee ristmiku rekonstrueerimise nõuete väljastamiseks, rahastama teeprojekti koostamist ja

ristmiku ümberehitamist.




67 / 74

• Väljaveotee alternatiiv II korral tuleb ristmik ja kohalik tee (Poldri tee) viia tolmuvaba katte alla

minimaalselt 100 m ulatuses.

• Väljaveotee alternatiiv III korral tuleb arendajal esitada Transpordiametile taotlus teeprojekti nõuete

väljastamiseks ja teeprojekti kooskõlastamiseks.

• Alternatiivi II korral ristub väljaveotee Poldri teega, kust peavad kallurid edasi liikuma vasakule

Haaslava – Vana-Kuuste kõrvalmaantee suunas (kuna paremale jääval teelõigul on kandevõime

piirang 8 t). Paremalt poolt on nähtavus puittaimestiku tõttu piiratud. Kuna liiklussagedus teel on

suhteliselt väike, siis ei põhjusta vasakpöörde sooritamine eeldatavalt olulist liiklusohtu. Vajadusel on

võimalik pöördekohale paigaldada peegel. Poldri tee ja Haaslava – Vana-Kuuste kõrvalmaantee

ristmikul on paremalt poolt nähtavus piiratud reljeefi tõttu. Kuigi lisanduv liikluskoormus ei ole suur,

tuleb arvestada, et raskeveokite aeglase kiirenduse tõttu võivad kallurid ette jääda kõrvalmaanteel

liikuvatele autodele. Alternatiivi II korral avaldub seega liiklusohutusele mõningane negatiivne mõju.

• Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede

niisutamine. Samuti on võimalik kasutada tolmutõrjeks tee katmist kaltsiumkloriidlahusega. Kuna

karjäärialal liikuvad masinad (laadur ja kallurid) tekitavad samuti tolmu, tuleb vajadusel kasta ka

karjääriala siseteid.

• Tolmu tekke vältimiseks tuleb liiva transportida kaetud veokitega.

Mõju looduskaitselistele väärtustele ja linnustikule

• Lindude pesitsust häiriva müra vältimiseks tuleb ettevaatusprintsiibist tulenevalt rakendada järgmisi

leevendavaid meetmeid:

o karjääri rajamise algusperioodil tuleb kavandada karjääri lääne- ja põhjaosas pinnase

koorimine ja valli moodustamine väljaspool lindude põhilist pesitsusaega (15.03 kuni 31.07);

o pesitsusperioodil (15.03 kuni 31.07) peab pinnasepump töötama karjääri idapoolses ja

lõunapoolses osas, et minimeerida kaitsealale levivat müra.

• Kaevandamise lõppedes tuleks kujundada võimalikult looduslähedane veekogu, mis võimaldaks selle

mitmekülgset kasutamist lindude poolt. Karjääri kaldavöönd tuleks kujundada laugelt süvenevaks, et

sinna saaks kujuneda Aardla järve kaldavööndile iseloomulik suurtaimestik, mis pakuks

pesitsusvõimalusi pilliroostikus või hundinuiastikus pesitsevatele niiskete elupaikade liikidele. Sellise

lauge kalda võiks rajada kaevandusjärgse rekultiveerimise ajal karjääri idaserva. Selleks et ala oleks

lindudele võimalikult sobilik, tuleks veekogu kujundamisse (kaevandamisprojekti koostamisse)

kaasata linnustiku ekspert.




68 / 74

RASKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL

Keskkonnamõju hindamise osapooled olid koostööaltid ning vajalike materjalide ning informatsiooni

kättesaamisega probleeme ei esinenud. Kohalikud elanikud olid abiks olulisemate keskkonnaküsimuste

tuvastamisel ning avatud arutelule.

Problemaatiliseks on linnustikule avalduva mõju hindamine. Mõju hindamisel on uuringutele toetumine

raskendatud, kuna mõju oleneb konkreetsest asukohast ja sealsetest mõjuritest, on liigiti väga erinev ja

varieerub ka periooditi, olles tavaliselt olulisem pesitsusperioodil. Looduslikes oludes tehtud uuringute korral

oleneb linnustiku käitumine samaaegselt mitmetest mõjuteguritest, mille mõju eristamine ei pruugi olla

võimalik. Samas ei pruugi kontrollitud laboritingimustes uuringute läbiviimine adekvaatselt iseloomustada

käitumist looduslikes tingimustes. Olemasolevate uuringute tulemused ei ole seega otse kohaldatavad ning

mõjuhinnangu puhul tuleb arvestada teatava määramatusega. KMH raames on koostatud linnustiku

eksperthinnang (lisa 5), milles on käsitletud asjakohaseid uuringuid ja nende kohaldatavust kavandatava

tegevusega kaasneva mõju osas.

Linnustikku mõjutab lisaks kavandatava tegevusega kaasnevale mürale ka poldriala veerežiim ja rohumaade

niitmine. Mõjude eristamine on keeruline ning ei ole toimunud pidevat laiaulatuslikku seiret, mis mõjude

eristamist võimaldaks.




69 / 74

LÜHIKOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Kavandatava tegevuse eesmärk on täiteliiva saamine kohaliku tähtsusega Aardla liivamaardla liivakarjäärist.

Kavandatav tegevus hõlmab kattepinnase eemaldamist ja maavara kaevandamist nii ülalpool kui allpool

põhjavee taset ning kaevandatud materjali transportimist. Vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele on

maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks planeeritud 36 tuh m³ ning taotletav loa kehtivusaeg on

15 aastat.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on Aardla liivakarjääri avamise, töötamise, väljaveoga seotud

tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ja

hindamine, mõju ulatuse määramine ja vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamine.

Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitleti kaevandamistegevusega kaasnevaid mõjusid ning nähti ette

keskkonnameetmed negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Keskkonnamõju hindamise aruanne

ja selles esitatavad leevendusmeetmed on sisendiks maavara kaevandamise loa keskkonnatingimuste

määramisel.

Keskkonnamõju hindamise aruandes ei analüüsita kaevandamistehnoloogilisi alternatiive ja asukoha

alternatiive. 0-alternatiivi käsitletakse foonina ehk siis võrdlust olemasoleva olukorraga, mille suhtes

prognoositakse ja hinnatakse kavandatud tegevuse poolt esile kutsutud mõjusid.

KMH raames võrreldi kahte kaevandamisjärgselt kujuneva veekoguga seotud alternatiivi.

Alternatiiv I – kavandatava Aardla liivakarjääri territooriumile kujuneb pärast kaevandamistegevuse

lõpetamist veekogu, mille kaldajoon imiteerib kaevandamisala piiri, mis on seotud looduslikes tingimustes

püsiva veetaseme kujunemisega.

Alternatiiv II – kaevandamisalale kujundatakse loodusliku ilmega liigendatud kaldajoonega veekogu.

Olemasoleva puittaimestiku kohale kujundatakse poolsaar. Looduslähedase ilmega veekogu muudab

kaevanduspiirkonna maastiku looduslikumaks. Eesmärgiks on kujundada võimalikult looduslähedase ilmega

veekogu ja selle kaldapiirkond. Kohalikule kogukonnale luuakse võimalus järve kasutamiseks

suplemiskohana. Veekogu kujundamisel peetakse silmas linnustikku soosivaid tegureid (st luuakse

eeltingimused, mis soodustavad järve ja selle kaldavööndi kasutamist lindude poolt nii toitumis-, peatumis- kui

ka pesitsusalana).

Lisaks käsitleti alternatiivseid kaevise väljaveotee asukohti.

Alternatiiv I – kaevise väljaveotee asub kaevandamisloa taotluses näidatud asukohas Lingi katastriüksusel

juba olemasoleva tee asukohas.

Alternatiiv II – kaevise väljaveotee rajatakse Lingi katastriüksusele ning kulgeb lõunasuunaliselt Ööbiku,

Mätliku ja Papa katsatriüksuse vahel. Kaevis veetakse välja osaliselt läbi Rajanurme (kü tunnus

18501:001:0717) katastriüksuse Poldri teele ja sealt edasi Haaslava ‒ Vana-Kuuste teele.

Alternatiiv III – kaevise väljaveotee rajatakse Lingi katastriüksusele ning kulgeb loode-kagusuunaliselt

Haaslava ‒ Vana-Kuuste maanteele Raadiomajaka (kü tunnus 29101:001:0262) ja Papa (kü tunnus

18501:001:0627) katastriüksuste vahelt.




70 / 74

Käsitletud alternatiivide võrdlemisel ja eelistatud alternatiivi valimiseks kasutati täisarvulisel skaalal põhinevat

kvalitatiivset hindamissüsteemi (-3...+3). Intervallskaalal põhineva eksperdiarvamuse põhjal määratletud

alternatiivide kogukaalud näitasid, et parimaks kaevandamise järgse veekogu lahenduseks on

alternatiiv II (liigendatud kaldajoonega veekogu rajamine) ja parimaks väljaveotee asukohaks on

alternatiiv I (olemasoleva tee kasutamine).




71 / 74

KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid

1. Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu

algatamine, Kastre Vallavalitsuse 16.04.2019 korraldus nr 229.

2. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

3. Ehitisele teenindusmaa ja sihtotstarbe määramine, Kastre Vallavalitsuse 22.06.2020 korraldus nr 383.

4. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.

5. Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil, Vabariigi Valitsuse 12.03.2020

korraldus nr 76 (kehtetu alates 18.05.2020).

6. Haldusmenetluse seadus, vastu võetud 06.06.2001.

7. Kastre valla vallavara valitsemise kord, Kastre Vallavolikogu 23.01.2018 määrus nr 15.

8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

9. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

10. Liiklusseadus, vastu võetud 17.06.2010.

11. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018.

12. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.

13. Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused,

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61.

14. Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrus

nr 162.

15. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu, keskkonnaministri 29.08.2005 määrus nr 224.

16. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.

17. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,


18. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,


Strateegilised planeerimisdokumendid

1. Haaslava valla üldplaneering, kehtestatud Haaslava Vallavolikogu 31.08.2007 otsusega nr 83.

2. Kastre valla arengukava, kinnitatud Kastre Vallavolikogu 18.06.2019 määrusega nr 75.

3. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr

1.1-4/29.




72 / 74

Muud allikad

1. Bermúdez-Cuamatzin, E., Rios-Chelen, A., Gil, D. & Garcia C. M., 2011. Experimental evidence for

real-time song frequency shift in response to urban noise in a passerine bird. Biology Letters 7(1):36-

8 DOI: 10.1098/rsbl.2010.0437.

2. Dooling, R. & Popper, A., 2007. The Effects of Highway Noise on Birds.

https://www.researchgate.net/publication/228381219_The_Effects_of_Highway_Noise_on_Birds.

3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (viimati vaadatud

14.06.2021).

4. eElurikkuse andmebaas: https://elurikkus.ee/ (seisuga 18.06.2021).

5. Ehitisregister: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 (viimati vaadatud 22.06.2021).

6. Elts, J, 2021. Aardla liivakarjääri müra mõju linnustikule.

7. Habib, L., Bayne, E. M., & Boutin, S., 2007. Chronic industrial noise affects pairing success and age

structure of ovenbirds Seiurus aurocapilla. Journal of Applied Ecology, 44(1), 176–184.

https://doi.org/10.1111/j.1365-2664.2006.01234.x.

8. Halfwerk, W., Holleman, L. J. M., Lessells, C. M., & Slabbekoorn, H., 2011. Journal of Applied Ecology,

48(1), 210–219. https://doi.org/10.1111/j.1365-2664.2010.01914.x.

9. Kålås, J. A., Fiske, P. & Sæther, S. A., 1995. The effect of mating probability on risk taking: an

experimental study in lekking great snipe. American Naturalist 146:59-71.

10. Keskkonnaamet (KeA), 2015. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024.

11. Kobras AS, 2011. Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuring (töö nr V 076).

12. Kutsar, R., Eschbaum, K. & Aunapuu, A., 2013 (viimati täiendatud 2019). Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

13. Løfaldli, L., Kålås, J. A. & Fiske, P., 1992. Habitat selection and diet of Great Snipe Gallinago media

during breeding. Ibis 134.1: 35-43.

14. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-

p2.html (viimati vaadatud 22.06.2021).

15. Maavarauuringud OÜ, 2018. Aardla uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (töö nr 18-185).

16. Maavarauuringud OÜ, 2019. Kaevandamise loa taotlus Aardla liivakarjääri mäeeraldisel (töö nr 19-

203).

17. Metsaportaal: https://register.metsad.ee/#/ (viimati vaadatud 22.06.2021).

18. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021. Aardla liivakarjääri müra taseme hindamine.

19. Paal, J., 1999. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tartu.

20. Pehlak, H., Aua, J., Aaslaid, L., & Salumäe, M., 2014. Veelindude inventuur Eesti karjäärides 2012.

Hirundo 2014 (1) 1-8.

https://www.researchgate.net/publication/228381219_The_Effects_of_Highway_Noise_on_Birds

https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1

https://doi.org/10.1111/j.1365-2664.2006.01234.x

https://doi.org/10.1111/j.1365-2664.2010.01914.x

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

https://register.metsad.ee/#/




73 / 74

21. Pihu, S., 2020. Aardla poldri liivamaardla looduskaitseline inventuur.

22. PRIA kaardirakendus: https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 22.06.2021).

23. Riigi Ilmateenistus: https://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/tartu-kvissentali-

hudromeetriajaam/ (andmed seisuga 28.10.2021).

24. Statistikaameti kaardirakendus: https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (viimati vaadatud

28.05.2021).

25. UNEP / AEWA Secretariat, 2004. nternational Single Species Action Plan for the Conservation of the

Great Snipe Gallinago media. AEWA Technical Series No. 5.

https://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/action_plans/docs/galinago_media.p

df.

26. Waterman, E., Tulp, I., Reijnen, R., Krijgsveld, K., ter Braak, C., 2004. Noise disturbance of meadow

birds by railway noise. The 33rd International Congress and Exposition on Noise Control Engineering.

Prague.

27. VEKA: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803 (viimati vaadatud

10.06.2021).

28. Wright, M.D., Goodman, P. & Cameron, T.C., 2010. Exploring behavioural responses of shorebirds to

impulsive noise. Wildfowl 60: 150–167.

https://kls.pria.ee/kaart/

https://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/tartu-kvissentali-hudromeetriajaam/

https://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/tartu-kvissentali-hudromeetriajaam/

https://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/action_plans/docs/galinago_media.pdf

https://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/action_plans/docs/galinago_media.pdf

https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803




74 / 74

LISAD

Lisa 1. Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse KMH programm

Lisa 2. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine (Keskkonnaameti 23.09.2020 kiri

nr 6-3/20/3269-28)

Lisa 3. Aardla poldri liivamaardla looduskaitseline inventuur

Lisa 4. Aardla liivakarjääri mürataseme hindamine

Lisa 5. Aardla liivakarjääri müra mõju linnustikule

Lisa 6. Salvkaevude veetasemete mõõtmised

Lisa 7. KMH aruande kohta esitatud seisukohad, nendega arvestamine ja mittearvestamine

tartu maakonnas kastre vallas aardla külas aardla

Documents