<<<< >>>>

 

 

Teadus muutuvas maailmas.

Ene Grauberg

Akadeemia Nord rektor

1. Mis on teadus?

     Mis on teaduslik teadmine ehk tõde?

     Kuidas tõde tunnetada(meetodi küsimus)?

     Kuidas tõde muutub(kumulatiivselt või revolutsiooniliselt)?

 

<<<< >>>>

 1.   Aja jooksul on küsimust, mis on teadus, käsitletud erinevalt.

 

2.  1. Antiikteadus(VI saj. e. m. a. – V saj. m. a.)

 

     episteme- doxa probleem

     teaduse eesmärk: absoluutse tõe ehk tõsikindla teadmise tunnetamine.

     lähtumine üldprintsiipidest ja loogikast.

 

<<<< >>>>

Nt., kui osatekse defineerida, mis on

armastus, siis teatakse ka armastuse olemust(essentsialism)

 

     teadlase tüüp: filosoof- loogik

 

<<<< >>>>

 

2. 2.  2. Klassikaline teadus(XVII- XIX saj.)

 

     mis on tõsikindla teadmise lähtealus(fundamentalism)?

     teaduse eesmärk: absoluutse tõe tunnetamine

     teadlase tüüp: õpetlane, kes opereerib süsteemsete teadmistega.

 

.

<<<< >>>>

2.  3. Klassikalise teadusparadigma hakkab murduma(XIX saj. lõpp- XX saj. keskpaik)

 

     kuidas mingit väidet tõestada või ümber lükata(verifitseerida või falsifitseerida)

     loogika asemele tuleb kogemus(vaatlus, mõõtmine, eksperiment jms.)

     laia kandepinna leab positivistlik teadusmetodoloogia(teaduse ühtsuse idée)

     teaduse etaloniks on füüsika

 

<<<< >>>>

Teaduslik teadmine:

     objektiivne(kontrollitav)

     selge ja täpne

     põhjendatud(verifitseeritud või falsifitseeritud)

     süsteemne ehk koherentne(teaduse väited on omavahel kooskõlas)

     universaalne ehk kõikehaarav

     kriitiline

<<<< >>>>

 

 

2.  4. Positivistlik teadusparadigma hakkab murduma XX saj. 50- ndatel- 60- ndatel aastatel

     hermeneutika kui vaimuteaduste

metodoloogia

     tõe mõiste hakkab kaotama oma endist tähendust

     tekib diskursuste paljusus

     maailmale hakatakse otsima uut lähenemisviisi

     tekib postmodernistlik opositsioon

 

<<<< >>>>

1.   Postmodernism kui ajastu

     viimaste aastakümnete muudatused majanduses(globaalne majandus, energia- ja naftakriis)

     poliitikas(külma sõja lõpp, Euroopa ümberkorraldus)

     sotsiaalsetes küsimustes(regionalism, feminism, fragmentaarsed ja mitmekesised identiteedid jms.)m.

 

 

<<<< >>>>

Postmodernismi on tugevdanud

     kübertehnoloogia ja biogeneetika areng

     neoliberalistlik majandus

     kommunismi kokkuvarisemine

 

<<<< >>>>

1.   Postmodernism kui meetod

 Dekonstruktsioon- algus M. Heideggeri filosoofiast(`väljaspool`, `sealpool`)

Derrida(1995, “Positsioonid”)

 Dekonstruktsiooni eesmärk:

     osutada tähelepanu teadussüsteemi välistele väärtustele, eesmärkidele, konfliktsetele jõududele

     eesmärk: vabaneda modernistlikust logotsentrismist

     igasugune tekst funktsioneerib alati teiste tekstide keskel ja mõjuväljas

<<<< >>>>

 

<<<< >>>>

<<<< >>>>

<<<< >>>>

<<<< >>>>

<<<< >>>>

<<<< >>>>

<<<< >>>>

 

<<<< >>>>

 

<<<< >>>>

<<<< >>>>

<<<< >>>>

<<<< >>>>