10 4. märts 2006 Nädaline

TEATRIKÜLJED

”

õige.Aga siis, kui ta ütleb, et ah,

täna ei tee üldse või et siinpole midagi vaja, siis peaksgrimeerija endast viga otsi-ma. Järelikult ei ole ta teinudsellist grimmi, mis näitlejataitab, vaid see hoopis segabteda. Kokkuvõttes võibki öel-da, et kui näitleja ei tahagrimmi, siis on tal olnud grim-miga halvad kogemused.Grimm peab olema selline, etta näitlejat aitaks ja kameeldiks.

Kui teha grimmi kellelegiesimest korda, siis ta ei usal-da, ei tea, aga kui näitlejatuleb teisest korrast alatesgrimmi hea meelega, siis järe-likult oli see esimene kord õigeasi.

Grimm, nagu kogu teater, onhästi kollektiivne töö, kõikühe asja eest. Keegi ei saaöelda, et mina näitan omakunsti ja sina ei ole mittemidagi väärt. Grimeerija kaei saa oma kunsti hakata näi-tama üksi.

Mis grimeerija töö huvita-

vaks teeb? Pead igal õhtul

tegema 10 inimesele ikka

üht ja sedasama, tään*

näkku ja natuke silma...?

See ongi üks vale arusaamgrimmist. See on vana ja ae-gunud, et tään ja puuder –ise-gi televisioonis ei ole seeenam vajalik. Seal on uueddigikaamerad ja grimm peabolema nii imeõhuke. Hea küll,et peab näo ühtlaseks tege-ma, kui midagi on vaja pei-ta... Tään, silmade ja kul-mude tegemine nagu vanastioli pluss selline teatraalne

mask, see pole tänapäevalenam üldse oluline. Grimmison tähtsad hoopis muud as-jad.

Mis on tähtis?

Grimmis töötavad, ütleme,heal juhul kulmud, mida joo-nistada, aga siis on igasugu-sed parukad, karvlisandid,naistel huuled... Näiteks kuikeegi mängib vanaema, siistal kõik kortsud otsitaksenäost üles ja joonistataksevälja. See pole ka õige, sestvanaemal on ka karakter.Tuleb ainult mõned kortsudvälja joonistada, mis teevad

karakteri.

Seda näitleja ju ise ei näe,

kui mängib?

Just seda tuleks küsidaneilt, kes etendust lava kõr-valt, saalist saavad vaadata.Et kas on mõtet teha seda võiteist. Teha lihtsalt sellepä-rast, et pole eetiline minnalavale ilma täänita, see onaegunud mõtlemine ja väljasurnud juba.

Kui palju grimeerija istub

proovides, vaatab, mida

näitleja teeb, et siis lähtu-

da grimmi tegemisel sel-

lest?

Kui ma tükki ei tea, siis makõigepealt loen selle läbi, siisloen juurde ajastu tausta, kuisee on selline tükk, et piltiette saada. Mida tehti, midaei tehtud. Üks suur viga, midatehakse näiteks, värvitakse19. sajandi naiste huuledpaksult ära. Tegelikult tolajal üldse ei värvitud, see olihäbiasi. Kui grimeerija tahaboma tööd hästi teha, siis tapeab asjasse väga süvenema.Lavastaja ja kunstnik ei jõuaju kõige peale mõelda.

Kellele sinul on olnud ja on

väga hea grimmi teha?

Neid on nii palju, kes on mõ-nusad. Üks lemmikutest onAndrus Vaarik. Ta teeb grim-mi ise ka. Kui talle hakkadgrimmi tegema, siis kohenäed, kuidas ta muutub jamuutub peegli ees. Anne Ree-mann näiteks on selline, kesgrimmi naudib, ükskõik kuikoledaks või ilusaks ta teed.Neid näitlejaid, kes grimminaudivad, on nii palju. Liht-sam oleks öelda, kellele seeei meeldi, aga neid ma ei nime-ta.

Oled vabakutseline gri-

meerija, miks?

Mulle meeldib projektide tööjuures see, võrreldes repertu-aariteatriga, et inimesed eivõta oma muresid kaasa.Õhkkond on hoopis teine. Olinju 25 aastat teatris, ühes teat-ris, ma teadsin kõike.

Kuidas sa endale kooli

grimeerijaid valid?

Olen alati võtnud neid heameelega, kes on mingil alalteatris töötanud. Kes on teat-rielu näinud. Noored ei kuju-ta üldse ette, mis töö see on.Arvavad tulles, et ma õpinnüüd ennast ja sõbrannat ilu-sasti värvima. Loovustesteteen.

Milline on me teatrite grim-

mi tase?

On viimase kümne aastagakohutavalt edasi läinud.Väga hea ja kõrge tase on.Võrreldes Soomega olemekõvasti ees. Eestis on 27 ates-teeritud grimeerijat.

Me grimeerijad on Euroopasväga oodatud. Mujal maail-mas on grimm väga paljujagatud. Üks teeb parukaid,üks grimme, üks jumestust,üks maske. Näitleja saabühelt pähe paruka ja kolib siisteise inimese, näiteks jumes-taja käe alla. Universaalseidterviku tegijaid ei ole. Tööand-ja aga tahaks just universaal-set tegijat. See tuleb ka oda-vam. Meie grimeerijad on uni-versaalsed.

* Tään - ükskõik millise grim-

mi või jumestusvahendiga naha

ühtlaselt katmine, et sellele

hakata peale kandma erinevaid

toone- värve, näo muutmiseks,

kas siis karakteersemaks või

jumestuses ka lihtsalt värske-

maks- ilusamaks

Tiiu Luht, mille poolest

grimmi tegemine teatris

erineb sellest, mida suu-

rem osa naistest teeb en-

dale näkku igal hommikul?

Erinevus on see, et teatristehakse inimesest keegi teine,ent tavalise jumestusega ini-mene tahab iseendaks jääda,aga ilusamaks muutuda.Teatris tehakse inimene va-hel ka koledamaks, tehaksenii, kuidas on vaja, aga tava-liselt ei jää jumestatu ise-endaks.

Mis teeb tavalisest ennast

värvida oskavast naisest

grimeerija? Millised oma-

dused grimeerijal peaksid

olema või on?

Teatripisik peab olema.Teater peab meeldima. Egasee teatritöö väga meelakku-mine ole. Ka grimeerijal. Õh-tune töö ja kui tahad hästiteha, hingega, siis elad teat-ris. Lähed hommikul ja tuledõhtul hilja.

Muidugi peab grimeerijalolema natuke joonistamis-soont. Kõik on ju õpitav, agasee, kuidas grimm välja tuleb,see on kaasa antud.

Kui palju grimeerija

arvestab näitleja soove,

kunstniku soove, lavastaja

soove? Kui palju iseenda

maitset?

See ongi päris ränk kompro-miss. Päris raske. Mõnigrimeerija mõtleb, et kunst-nik on ette näinud ja nii mateen. Ma olen mõelnud, etgrimeerija osa on suurestinäitleja aitamine rolli lahen-damisel. Kui sa grimmiga rolliära segad, siis see ei tule eten-dusele ka kasuks. Hästitähtis on, kuidas näitleja en-nast ette kujutab. Teinekordon muidugi vaja näitlejaga kajonnida.

Kuidas näitlejad grimmi

suhtuvad?

Olen sellele palju mõelnud,miks osa tahab, osa ei taha.Miks osa kardab grimmi?Grimm on jube hea indikaa-tor. Kui näitleja tuleb grim-mi ja sa näed, kuidas ta peeg-li ees hakkab rolli minema.Nägusid tegema, läheb teist-suguseks. See näitab ta-valiselt, et ta on väga heanäitleja, ta on laval ka hea.Grimm aitab ja järelikult on

Näitleja jaoks algab etendus grimmitoas

Ühe inimesemitu palet

Modell ilma grimmita

Muutumise autor

Tiiu Luht.

Tiiu Luht on Eesti ainus grimeerijate koolitaja. Tema käeall on lõpetanud 7 lendu grimeerijaid. „Keskkooli viimastesklassides sai minust tõeline teatrigurmaan. Käisin teatrisseitse korda nädalas. Otsustasin, et ma pean teatrissetööle saama. Läksin ja küsisin. Pakuti rekvisiitori kohta,Draamateatris oleksin saanud intspitsendi koha. ValisinEstonias grimeerija koha. Pool aastat tegin seal tööd tas-uta. Mind pandi proovile. Tegin abitöid, pesin hoolegapõrandaid.

Mind valiti ja ma jäin.Kui piirid lahti läksid, sain Hollandist koolitustoetuse ja

läksin õppima. Olin siis juba üle 10 aasta Estonias grim-mi teinud. Enne õppimist olin enda arvates jube heagrimeerija. Siis sain aru kui vanaaegne oli meie grimm.Kolmkümmend aastat ajast maas. Õpiti üksteise pealt jakorrati teineteise vigu.

Hollandis käisin õppimas kaks korda. Jumestuse pooltõppisin Soomes. Soome grimmikool oli hirmkallis. Sainkaubale, et õpetasin ise seal teatrigrimmi ja õppisin isejumestust. Siis tegin rahvusvahelise eksami ära. Nüüdõpetan ise, teen teles, teatrites, teen jumestusi... Teateron ikka kõige armsam mulle.“

Tiiu Luht annab grimmitunde ka alles ametit õppivatelelavastajatele, näitlejatele ja kunstnikele. Tippgrimeerijategemistest annab aru ka võrgulehekülg http://www.grimm.ee/ .

Eesti hetkel kuulsaim grimeerija Tiiu Luht on seda

meelt, et grimeerija ei saa olla pahas tujus. Just

tema juurest astub näitleja publiku ette. Grimeerija

peab olema ka psühholoog.

“Libahundi” sulane Jaan -

Väino Rast grimmita...

...ja grimmiga. Fotod erakogust

Tiiu Luhti käe all saab näitleja Helene Vannarist Paka mäel

“Libahundi” vanaema. MARGUS MIKOMÄGI foto

Aga hoiatada ongi haritlaste missioon,

kuna nad näevad kaugemale kui teised.

See, et väikeriigi turustiihias ei jää kvali-

teetleht ellu, võib olla esimene pääsuke.

Võib-olla varsti käib meile üle jõu kutseline

teater, omakeelne teadus ja kõrgharidus

jne.

Mihkel Mutt Eesti Päevaleht 30. juuni 2006