Teeviit November 2012

Reklaamlehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.eeProjektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@lehed.ee

Valikute rohkus teeb koolilõpetaja elu keeruliseksKoolilõpetajad hakkavad peagi oma tulevikku planeerima, mille käigus peab arvestama nii enda isiksuseomaduste, -võimete, tööturu nõuete kui ka palju muuga. Tegu pole kindlasti mitte lihtsa ülesandega.

Kaire Talviste

Õnnega on koos need 10% noortest, kes juba maast mada-last teavad, kelleks nad taha-vad tulevikus saada. Kutsumus võib endast märku anda pari-mas soorituses näiteks spordis, muusikas või reaalainetes või teab laps juba väiksest peale, et tahab ema eeskujul saada loomaarstiks või isa järgi polit-seinikuks.

Ülejäänud peavad endale sobiva kutse või eriala väl-jaselgitamiseks võtma aega põhjalikus enese- ja turuana-lüüsiks. Vastuseid ootavad küsimused: kas edasi õppida või tööle minna? Kui õppima, siis kuhu ja mida? Kui tööle, siis mida tegema? Tänavu kevadel avaldatud Praxise uuring „Koo-lilõpetajad ja nende karjääriva-likud” näitas, et 21% noortest

teeb oma otsuse põhikooli lõpus, 22% teeb lõpliku otsuse pärast riigieksamite tulemuste selgumist, 39% teeb otsuse vii-masel õppeaastal, 8% puudub eelistus.

Nõustajad aitavad sihte seadaPõhikooli lõpuklassides on rohkem levinud isiksuse tes-tide tegemine, et noor õpiks end analüüsima, et tal tekiks parem arusaamine oma tuge-vustest ja nõrkustest, mis meel-dib, mis mitte, millised on tema väärtused, millised võimed jne. Suureks abiks oma tuleviku planeerimisel on ka portaal Rajaleidja, kus on üles ehita-tud valikute struktuur ja lahti kirjutatud mitmete elukutsete olemus.

Keskharidusasutuse lõpetajate ees seisvas komplekses valikus

Vilu, kes aitab noortel orien-teeruda ka sisseastumistingi-mustes.

Vilu teab, et tuleviku planee-rimisel lähtuvad noored enda huvidest, ent samas mõeldakse ka sellele, kuidas kindlustada end hea sissetuleku ja töökohaga.

mängivad olulist rolli riigieksa-mite tulemused, õppimisvõima-lused, materiaalsed kaalutlused ning tööturu nõuded.

Enamus gümnaasiumide lõpetajaid soovib minna üli-kooli. Valiku tegemiseks han-gitakse infot nii avatud uste päevadelt, messidelt, teabe-päevadelt kui ka meediast. Ka

õppeasutuse kodulehekül-gedelt saab ohtralt infot, ent sageli ei pruugi noor selle tul-vas üksinda toime tulla. Seepä-rast moodustavad näiteks Tal-linna ülikooli karjäärinõustaja Ave Vilu sihtgrupist suure osa gümnasistid. „Pakkumine on suur ja noored ei tea oma või-malusi. On täiesti normaalne

küsida abi,” arvab ta.Enamasti tulevad tema

juurde nõustamisele need, kes on juba midagi välja valinud. „Tal on mitu alternatiivi ja ta tuleb saama kinnitust sellele, kas tema valik on õige. Samuti käiakse uurimas, mida mingi eriala endast kujutab,” selgitab

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu

2013/14. õppeaastaksbakalaureuse- ja magistriõppe

muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe

muusika ja teatrikunsti erialadele.

Dokumente võetakse vastu 12.-26. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni

Rävala pst 16, ruumis A 103.

Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini.

Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu,

ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt www.ema.edu.ee, telefonidel 6675 709, 6675 762 või e-posti aadressidel

vastuvott@ema.edu.ee

KURSUSED RIIGIEKSAMITEKSeesti keel

eesti keel e-õppenainglise keel

matemaatikakeemia

bioloogiageograafia

ajaluguühiskonnaõpetus

UUS! uurimistööd

PÕHIKOOLI LÕPETAJALEeesti keel

inglise keelmatemaatika

Vaata jõulupakkumistwww.gakk.ee

Võta meiega ühendust info@gakk.eevõi 6274065.

Suur-Kloostri 16, Tallinn

3 a.

Keskkooli baasil

2013/2014 ÕPPEAASTALVÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

*

*

2,5 a.

2 a.

2 a.2 a.

1 a.1,5 a.2 a.

1,5 a.0,5 a.B. õmbleja eriala lõpetanutel (Kutsekeskharidus)

Mehhatroonik

2,5 a.Autotehnik* Arvjuhtimisega (CNC)

metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe)

Keevitaja (poolautomaat)JuuksurRätsep - stilistAutomaalerAutoplekksepp

Müügikonsultant rõivaalalA. töökohapõhine õpe

1,5 a.Autodiagnostik

2 a.Külmamehaanik

Uuring: „Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud”

•• Karjäärinõustamisel ja teabe jagamisel on väga suur tähtsus just viimasel õppeaastal – ligi 70% lõpetajatest teeb oma valiku alles siis.•• 2011. aasta kevadel plaanis 27% küsitletud gümnaasiumi lõpeta-jaist kandideerida sotsiaaltea-duste, ärinduse ja õiguse vald-konda. Sügisel oli selle tee ette võtnud 29 % noortest.•• 17% soovis edasi õppida huma-nitaaria ja kunstide valdkonnas (populaarseim eriala näitekunst). Sügiseks viis selle plaani ellu 11% noortest.•• 14% soovis õppida loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (popu-laarseimad erialad info- ja geeni-tehnoloogia). Sügisel õppis neil erialadel 21% vastanuist. •• Tervis ja heaolu oli mõttes 12% gümnaasiumi lõpetajaist. See tõi

suurele hulgale noortele pettu-muse, sest sügisel alustas õpinguid selles vallas vaid 7%.•• Kokkuvõte: 2011. aasta kevadel eelistatud õppevaldkonnas jätkas sügisel õpinguid keskmiselt üksnes 55% noortest. Paljud noored alus-tasid õpinguid valdkonnas, mis ei olnud nende esimene eelistus. Seda, et noored kohanevad kiiresti näitas aga ülekaalukas „jah” küsi-musele, kas nende plaanid reali-seerusid. Kõigest 29% noortest vastas sellele küsimusele eitavalt.•• Kõige enam mõjutab plaanide täitumist riigieksamite edukas soo-ritamine. Need õpilased, kes soori-tasid riigieksamid keskmisest parema tulemuse peale, pääsesid eelistatud kooli ja erialale õppima peaaegu kolm korda tõenäolise-malt.

www.praxis.ee

Jätkub lk 2.

Tallinna ülikooli karjäärinõustaja Ave Vilu nõustab sageli gümnasiste. Enamasti tulevad tema juurde need, kes on mingi eriala juba välja valinud.

Foto: Sven Arbet

2 Teeviit„Ennekõike peaks lähtuma iseendast: mida tahan, soovin, vajan, millised on minu eeldu-sed,” soovitab Vilu.

Nõustaja aitab asjalike küsi-muste ja viidetega pead sel-gena hoida. Ega valitud eriala ole noorele ülejõu käiv? Arut-letakse, kas nt näitlemine, mis noorele väga meeldib, peaks ehk jäämagi vaid hobiks või kujutab noor end tulevikus ka näitelaval ette. Kas õpetaja elu-kutset silmas pidav noor oleks valmis mõne aasta pärast klassi ees seisma ja tundi andma? „Need on reaalsuse kontroll-küsimused, mida noor võiks endalt küsida oma erialavalikut silmas pidades,” soovitab Vilu. „Kas kujutlen end sel erialal 3-5 aasta pärast töötamas? Kas ma eelistaksin töötada pigem suur- või väikeettevõttes, ise-seisvalt või mitte jne. Mis on mul hetkel veel puudu, milli-seid samme pean astuma, et sinna jõuda.”

Mõjutajad ja otsusedTugevasti mõjutavad noorte valikuid pereliikmed ja klassi-kaaslased. Harvad pole ka olu-

korrad, kui valitakse eriala, mis on vanematele südamelähe-dane. „Kui noor on valikuteks survestatud, siis pikas plaanis see ikkagi ei tööta. Mine oma rada. Pole mõtet hambad ristis midagi teha,” soovitab Ave Vilu.

Valikut pingestab samas ka endale seatud ootus, et nüüd tehtav otsus peab olema ainu-õige kogu eluks. „Tegelikult saab alati ümber mõelda,” lohutab Vilu. Elu on muutlik, inimesed muutuvad, samuti arusaamad ja soovid. See on täiesti loomulik.

Parim garantii töötuse vastu on hea haridusTööturu vajadustest nimetab Vilu jätkuvalt infotehnoloogia valdkonna, samuti on alati vaja meditsiini-, sotsiaal- ja haridustöötajaid. Ta tõdeb, et paljud noored on valinud õppimiseks ärijuhtimise, sest selles ringkonnas liigub palju raha. Teadmistest pole aga palju kasu, kui inimesel pole ettevõtluseks eeldusi. „Tuleb läbikaalutletult mõelda, mida õpitud eriala annab,” soovitab Vilu.

Parim garantii töötuse vastu on hea haridus. Nii arvab Ave Vilu ja sama kinnitab töötu-kassa nõustamisteenuste tee-nusejuht Lana Randaru. „Koo-lilõpetajad peaksid kindlasti mõtlema korraliku hariduse omandamise peale, sest poole-lijäänud haridus võib oluliselt takistada töökoha leidmist,”

Ametiala Töötuid TööpakkumisiRelvajõud 69 2Kõrgemad ametnikud ja juhid 2 568 190Tippspetsialistid 2 256 376Keskastme spetsialistid, tehnikud 3 172 652Kontoritöötajad 3 279 837Teenindus- ja müügitöötajad 6 117 1 805Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 645 140Oskus- ja käsitöölised 6 296 1 757Seadme- ja masinaoperaatorid 3 918 1 704Lihttöölised 6 522 1 092Varasem töökogemus puudub või pole sisestatud 3 339

KOKKU 38181 8555

Töötute haridus

•• Septembri lõpus oli töötukas-sas registreeritud ligi 40 000 töötut. •• Esimene tase (algharidus, kut-seharidus põhihariduseta, põhi-haridus) – 16%.•• Teine tase (põhiharidus kutse-haridusega, kutsekeskharidus põhikooli baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus keskkooli baa-sil) 53%.•• Kolmas tase (keskeriharidus, rakenduskõrgharidus, bakalaure-use-, magistri-, doktoriõpe) 31%.•• 12,6% kõigist töötuna regist-reeritud inimestest moodustasid noored vanuses 16-24.

Allikas: töötukassa

Töötuteerialaseettevalmistuse,samutivabadetöökohtadekohtavaldkonnitisaabülevaatejärgnevasttabelist.Suurimvajadusonpraeguteenindus-jamüügivaldkonnatöötajatejärele,samutioskus-jakäsitöölisteningseadme-jamasinaoperaatoritejärele.

ütleb Randaru. „Samuti tuleks läbi mõelda enda tugevused, millele tulevastel tööotsingutel toetuda. Olge agarad ja alga-tusvõimelised, võtke juba kooli ajal osa nt vabatahtlikust tööst, noorteühenduste vms tegevu-sest. Kõik see aitab kaasa enda paremale tundmaõppimisele, kontaktide loomisele ja tööhar-jumuste omandamisele.”

Randaru soovitab noortel koguda teavet, saamaks ette-kujutust, mida üks või teine valik endaga kaasa toob. Häid võimalusi selleks pakuvad näiteks praktikad kooli vahe-aegadel, töövarjuks käimine, koolide avatud uste päevad, messid ja internetist info kogumine.

Mida endalt küsida:

•• Millised on minu tugevused ja millised arenguvajadused?•• Kas kutsekool, ülikool või tööle?•• Mida tahan tööalaselt teha? Milline töö – praktiline või kontoritöö, millises valdkonnas?

Enamus gümnaasiumide lõpetajaid soovib minna ülikooli.

Foto: Andres Putting

3Teeviit

Täitmata ainepunktide õppekulu tuleb hüvitada

Riiklik kõrgkool RakenduskõrgharidusUSUS EST MAGISTER

OPTIMUS Praktika on parim õpetaja

• Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond

• Ehitusteaduskond• Mehaanikateaduskond• Rõiva- ja tekstiiliteaduskond• Transporditeaduskond

13 õppekava

Tule tudengivarjuks! Registreeri vastuvott.tktk.eePärnu mnt 62, tel 6664569, www.tktk.ee

www.facebook.com/tuletallinnatehnikakorgkooli

Lahtiste uste päev kevadisel koolivaheajal!

Praktika on parim õpetaja

Arhitektuuri ja keskkonnatehnika

Tänavu sügisel avas Tallinna Tehnikakõrgkool mehaanikatea-duskonnas elektritehnika õppekava. Huvi oli uue õppekava vastu suur ja avaldusi tuli kordades rohkem kui õppekohti. Mis kaalutlusel valisid just selle õppekava värsked üliõpilased, kes asusid kõrgkoolis õppima:

•• see eriala on uus; •• kool asub mu kodule ja töökohale lähedal – väga hea asukoht kesklinnas; •• minu endine kool soovitas just TTK-d ja elektritehnika õppekava valida; •• siin on võimalik saada rakenduskõrgharidus, mis on tulevikule ja töökoha otsinguile mõeldes kasulikum kui lihtsalt kõrgharidus; •• elektrivaldkonnal on jätkuvalt kasvav tähtsus igas eluvaldkonnas, nt auto-, meditsiini- ja kosmosetööstuses, lennunduses, tootmises jpt; •• elektriinseneri haridusega on võimalik saada hästi tasustatav töökoht, sest selle eriala inimesi on ikka ja alati vaja.

Energia tarbimine on maailmas üha kasvanud ja kasvab veelgi. Inimesed sõltuvad energeetikast peaaegu kõikides tegevustes ja puutuvad elektri või muude energiaallikatega kokku pidevalt. Kas aga jätkub insenere, kes on saanud ettevalmistuse, tunne-vad energiatehnikat ja automaatikat ning hooldavad, käitavad ja projekteerivad? Elektri- ja energeetikavaldkonna ettevõtete ning tööandjate hinnangul on tungiv vajadus rakendusliku kõrg-hariduse järele. Eriala võimaldab edaspidi spetsialiseeruda nii transpordi- ja autotehnika, ehituse kui ka masinatööstuse valdkonnas. Värskeimad märksõnad on elektriauto ja laadi-misjaamade võrgustik.

Pärast neli aastat kestvat õpet saab elektriinsener töötada keskastme juhina energeetikafirmades, Eesti Energias ja pro-jekteerimisfirmades. Laias laastus ootab elektriinsenere üle saja ettevõtte, teiste seas Fortum, Energiatehnika OÜ, AlarmNet AS, Ensto, Elektroskandia OÜ ja AS Elektrum. Tee on lahti ka magistriõppesse minekuks.

Lõpetanute tulevased töökohad ei piirdu ainult elektritöid tegevate ettevõtetega. Elektriala insenere vajavad ka tööstus- ja tootmisettevõtted, samuti projekteerimisfirmad, elektrikom-ponente ja -seadmeid esindavad ja/või müüvad rahvusvahe-lised ja ka kohalikud ettevõtted, tehnoloogiafirmad jne. Kõike eelnevat arvestades on vajadus rakendusinseneri haridusega spetsialistide järele ilmne. Seega tasub gümnaasiumilõpetajal tõsiselt kaaluda mida ja kuhu õppima minna, et pärast lõpe-tamist leida endale huvitav ja tasuv töö.

Miks õppida elektritehnikat

Tallinna Tehnika-kõrgkoolis?

Kristiina Viiron

Kuidas hakkab järgmiselõppeaastalkõrgkoolisisse-astuminejasaamineväljanägema?IRLNooredkodu-leheküljeltvõib lugeda,etülikoolidevastuvõttmuutubpeamiseltlävendipõhiseks,janeed,kesonlävendiületanud,saavadkisisse.Jaetpäriskõigierialadepuhulseeniieisaaolla(arstiteaduskonnasnäiteks)?Kessedaerialatiotsustab–koolise,haridus-ministeerium?

Sisseastumistingimused otsustab iga õppeasutus ise. Reeglina peaksid kõrgkoolid sisseastumiseks kehtestama lävendid, mille ületajad immat-rikuleeritakse üliõpilaseks. See tähendab, et kui näiteks õppe-kava sisseastumislävend on 70 punkti 100-st, immatrikuleeri-takse kõik 70 punkti ületanud isikud üliõpilaseks. Teatud juhtudel võib kõrgkool keh-testada ülempiiri, millest roh-kem üliõpilasi vastu ei võeta. Sellisel juhul seatakse piirmäär üliõpilaste arvu põhiselt ja moodustatakse sisseastumisel pingerida. Näiteks õppekavale võetakse vastu 30 parimat sis-seastujat. Pingereapõhist vas-tuvõttu võib õppeasutus kasu-tada olukorras, kus üliõpilaste rühma suurus on otseselt seo-tud õppetöö läbiviimise võima-lustega (nt praktikabaasidega seotud piirangud, õppeklasside mahutavus vms).

Kaslävendipõhinesissesaa-mineerialasteeranditegakehtib kõikide ülikoolidekohta?Seetähendab,etkaeraülikoolidekohta?

See kehtib kõigile, kuna ei ole seotud ei rahastamise ega õppeteenustasuta õppi-misega. Alates 2013. aas-tast jõustuvad muudatused kõrgkoolide rahastamisel ja õppeteenustasuta õppimisel puudutavad avalik-õiguslikke ülikoole, riigi rakenduskõrg-koole ja Eesti infotehnoloo-gia kolledžit ning neis alates 2013/14. õppeaastal õpinguid alustavaid üliõpilasi.

EelmainitudIRL-ileheküljeltvõiblugeda,etkõrgharidus-reformijõustumiselvõibkanäiteksEBShakatatasutaõpetpakkuma?Kuidasonsenitasulistõpetpakkunudkõrgkoolidega täpsemalt?

Mis muutub tudengite jaoks tulevast õppeaastastTuleval aastal jõustub kõrgharidusreform, mis toob endaga kaasa mitmeid muutusi. Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Rein Joamets jagab selgitusi selle kohta, mis tulevast õppeaastast saama hakkab.

Millealuselüldseeraülikoolidhakkavadsaamatasutaõpetpakkuma?

Erakõrgkoolidele riik üld-juhul tegevustoetust ei eralda, millest tulenevalt peab era-kõrgkoolis õppides õppe-maksu ise tasuma. See aga ei piira erakõrgkoole oma vahen-ditest looma õppeteenusta-suta õppekohti, pakkuma stipendiume vms. Täpsema info saamiseks tasub kind-lasti pöörduda vastava õppe-asutuse poole.

Kuidasonedaspidiriiklikesülikoolidessenivaidtasu-listenapakutuderialadega?

Samutin.ökaugõppe,agasiiskitäiskoormuselõpita-vateerialadega,missagelionõpilaseletasulised.Missellesosasmuutub?

Edaspidi saavad eestikeel-sele õppekavale sissesaanud ja täiskoormusel õppivad üliõpi-lased õppida ilma õppeteenus-tasuta, muidugi sõltuvalt siis iga üliõpilase õppekava täit-mise mahust. Ülikool võib aga avada võõrkeelse õppekava, mille puhul on õigus nõuda üliõpilaselt ainepunktide hüvitamist täies mahus.

Juhul, kui isik õpib täis-koormusel ja täidab õppe-kava täies mahus, aga teeb

seda nt kaugõppe vormis, ei ole tegevustoetust saaval õppeasutusel õigust temalt õppeteenustasu küsida.

Järgmisedküsimusedpuu-dutavadõppetoetusi.Kelonõigussaadavajadus-põhistõppetoetust?Kasvajaduspõhist õppetoe-tustsaavadtaotledakaerakõrgkoolideüliõpilased?

Vajaduspõhine õppe-toetus on ette nähtud neile üliõpilastele, kes täidavad õppekava täies mahus ning kelle perekonna sissetulekud jäävad alla 280 euro pere-liikme kohta. Kehtestatud tingimuste täitmise korral on vajaduspõhisele õppetoetu-sele õigus kõigil üliõpilastel olenemata sellest, mis tüüpi omandivormiga õppeasutu-ses nad õpivad.

Kuidashakatakseõpilasevajaduspõhisusthindama?Kasõpilanepeabkooliesi-tamavanematesissetule-kuttõendavaddokumendid–pangakontoväljavõtte?Kasõpilanepeabesitamakaomakontoväljavõtte,tõestamaks,ettaleiolesissetulekuid?

Andmed saadakse riikli-kest infosüsteemidest ning üliõpilasel on vaja vaid usi-nalt õppida ja kui perekonna sissetulek liikme kohta jääb allapoole suhtelist vaesus-piiri, tuleb esitada läbi riik-like infosüsteemide taotlus vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks.

Kuitihtipeabõpilaneomatoetusvajadusttõestamahakkama?Kordkuus?Sesttoetusevajadusvõibjukii-restimuutudavõihoopistekkida,kuivanemnäitekstöökaotab?Kuidastaga-taksesiinkohalandmetesalastatus?

A n d m e d v õ e t a k s e maksu- ja tollimeti and-mebaasidest varasemate sissetulekute kohta. Kiirete muutuste puhuks on meil ka toimiv sotsiaalkindlustus-süsteem ning töö kaotuse puhul töötukassa meet-med. Loome võimaluse ka erakorraliste stipendiu-mite maksmiseks selleks puhuks, kui toimuvad eriti traagilised sündmused nagu vanemate kaotus jne. Nende taotlemine käiks kõrgkoolis.

•• Neilt üliõpilastelt, kes asuvad alates 2013. õppeaastast õppima täis-koormusel eestikeelsetel õppekavadel, ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda. Alates teisest semestrist sõl-tub see, kas üliõpilane peab õppekulusid osaliselt hüvitama või mitte, üliõpilase poolt läbitud õppekava mahust ning kõrgkooli kehtestatud tingimustest. •• Osakoormusel õpinguid alustavate üliõpilaste käest on võimalik õppeteenustasu küsida juba esimesel semestril vastavalt õppeasutuse tingimustele ja seatud määradele. •• Juhul, kui üliõpilane täiskoormusel õppides ei soovi või ei suuda õppekava semestrite lõikes kumulatiivselt täies mahus täita, peab ta oma õppekulud täitmata ainepunktide eest osaliselt hüvitama. •• Kumulatiivselt täies mahus õppimise eelduseks on, et üliõpilane soo-ritab keskmiselt igas semestris 30 EAP-d (ainepunkti). Juhul, kui I semestril täidab üliõpilane 32 EAP-d ja järgmisel semestril 28 EAP-d, on ta ikkagi kumulatiivselt õppekava täitnud, kuna aasta lõpuks on kogutud 60 EAP-d. Kõige olulisem on 30 EAP täitmine esimesel semestril, kuna õppeteenustasu võib üliõpilaselt küsida semestripõhi-selt. Seega, kui esimesel semestril jääb nt 1 EAP 30-st puudu, on õppe-asutusel II semestri alguses üliõpilaselt õigus 1 EAP mahus õppetee-nustasu nõuda. Kui aga II semestril täidab üliõpilane 32 EAP-d, on tal aasta lõpuks kogutud 61 EAPd ja III semestril üliõpilane õppeteenus-tasu maksma ei pea. Vastavalt kooli nõukogu otsusele võib õppekoor-muse nõudeks olla ka vähem kui 30 EAP-d. •• Õppima asudes määrab üliõpilane, kas ta õpib täiskoormusega ja täi-dab õppekava kumulatiivselt vähemalt 75% ulatuses või osakoormu-sega ning täidab õppekava kumulatiivselt 50–75% ulatuses õppeaas-tas. Oluline on, et koormus määratakse kord õppeaastas ning tulemust hinnatakse õppeaasta lõpus. •• Täiskoormusel õppides saab üliõpilane taotleda õppetoetust ja õppe-laenu, osakoormusega üliõpilased seda aga teha ei saa. Õppides täis-koormusega vähemalt 75%, kuid mitte 100%, nõutakse üliõpilaselt osalist õppekulude hüvitamist ainult täitmata jäänud ainepunktide eest. Juhul kui üliõpilane ei täida täiskoormuse nõudeid näiliselt juba I semestri lõpuks, siis osakoormusesse võib ta üle viia alles siis, kui sel-gub, et aasta lõpuks ei ole tal endiselt vajalikul määral punkte koos, et täiskoormuses õppida. •• Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastelt on ülikoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist neile enne 2013/2014. õppeaastat kohaldatud tingimustel ja korras ehk vastavalt riigieelarve-listele (RE) ja riigieelarvevälise (REV) kohtade jaotuseni ja seda kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Alates 2016/2017. õppeaastast kohalda-takse kõigile õppeasutuses õppivatele üliõpilastele samu nõudeid – ehk ainepunkti hüvitamine sõltub akadeemilisest edukusest.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

4 Teeviit

Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine, vaid iga tudeng on sõltuvalt valitud erialast ka tegelikkuses tutvunud kõrg-koolis õpetatud taimeliikide ja nende kasvukohtadega, erinevate seadmete ning programmidega jne. Metsan-duse doktorant Kristi Teppo tuli enda sõnul maaülikooli seepärast, et soovis õppida keskkonnaga seotud eriala. Tallinnas pakutavad erialad ei tundunud talle piisavalt loo-duslähedased, pigem näisid võimalusena saada arvuti taga istuvaks ametnikuks. „Samuti eelistasin suure ülikooli ase-mel õppida kuskil, kus kur-sused on väiksemad ja saab tihedamalt õppejõududega suhelda,” põhjendab Kristi oma valikut.

Ühe olulisema osana maa-ülikoolis õppimise juures toob ta aga välja praktikad Tartu lähedal Järvselja katsemets-konnas – aasta jooksul õpitu rakendatakse kevadel ja suvel praktikasse. „Seeläbi osatakse palju rohkem hinnata loodust ja selle keerulisi suhteid,” arvab Kristi.

Bakalaureuseõppes on maaülikoolis võimalik õppida näiteks aiandust, keskkonna-planeerimist ja maastikuku-jundust, aga ka rakendusöko-loogiat ning maamajandus-likku ettevõtlust ja finantsjuh-timist. Rakenduskõrgharidus-õppes on võimalik omandada biotehniliste süsteemide ja tehnotroonika eriala, samuti on bakalaureuse- ja magist-riõppe integreeritud õppe-kavadel võimalik studeerida

veterinaarmeditsiini, veema-jandust ja maaehitust.

Palju valikuid ka kaugõppesLisaks päevaõppele pakub maaülikool võimalust õppida paljusid erialasid ka kaugõppe vormis, töö ja pere kõrvalt. Enim sisseastumisavaldusi on aastast aastasse kogunud maamajandusliku ettevõtluse

ja finantsjuhtimise õppekava, kuid populaarne on olnud ka näiteks loodusturism. Veel on kaugõppes võimalik õppida näiteks metsanduse või loo-dusvarade kasutamise ja kaitsega seotud erialasid, aga samuti aiandust, maaehitust või energiakasutust.

Möödunud kevadel loo-dusturismi eriala kaugõppes

cum laude lõpetanud Urmas Abel peab maaülikooli puhul enda jaoks kõige olulisemaks hästi läbimõeldud ja õppija-sõbralikku kaugõppe kor-raldust, akadeemilist, kuid samas rakendatavat haridust, ja meeldivat õpikeskkonda, mille lahutamatuks ja kõige väärtuslikumaks osaks on vaieldamatult õppejõud, kel-

lest nii mõnigi on Eestis oma erialal tipptegija. „Vähemolu-line ei olnud muidugi ka üli-kooli hea maine,” lisab Urmas oma valikut põhjendades.

Eesti Maaülikool on arenev ja uuenduslik ülikoolMaaülikool on viimastel aas-tatel läbinud pika ja põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on põliste põllumajanduseri-alade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid töö-turul hinnatud tegijad, aga eelkõige oma kodumaa head peremehed, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee. Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kus-juures meie õppe- ja teadus-valdkonnad ei kattu teiste ülikoolidega. Maaülikoolis tehakse maailmatasemel teadust – meil on iga aastaga järjest enam välisõppejõude ning -tudengeid ning igal tudengil on võimalik oma teadmisi täiendada välismaal.

Marge Kohtla, Eesti Maaülikooli kommunikatsioonispetsialist

Laiapõhjaline haridus maaülikoolistVesi, õhk ja muld hakkavad järjest enam maksma, seega tähtsustub loodushoid täna-päeval üha enam. Eesti Maaülikooli üheks ülesandeks on teaduskeeles tõestada, et me peame oma maad ning sellega kaasnevaid ressursse hoolega hoidma. Maaülikoolis on võimalik õppida arvukatel erialadel, ka neil, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa.

Maaülikoolis on võimalik õppida arvukatel eriala-del, ka neil, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa. 

Foto: Eesti Maaülikooli arhiiv