tehnika ja sõda

19
2010 Tehnika ja sõda

Upload: sear

Post on 24-Jun-2015

1.193 views

Category:

Documents


2 download

TRANSCRIPT

Page 1: Tehnika ja sõda

2010

Tehnika ja sõda

Page 2: Tehnika ja sõda

Raske on alahinnata rolli, mida mängib sõda tehnika edasi arendamisel

http://dailycensored.com/2010/05/10/12935/

Page 3: Tehnika ja sõda

Vennad Wright´ide ehitasid esimese lennuki, mis püsis õhus 12 sekundit

Lennuk 1903

Vendade Wright’ide lennuk

http://www.old-picture.com/wright-brothers/Wright-Brothers-Glider-in-Flight.htm

Page 4: Tehnika ja sõda

Lennunduse areng ja kasutamine tõusis hüppeliselt I MS ajal.

I MS lõpuks olid lennukid arenenud väga efektiivseteks masinateks, saavutades suuri kiirusi ja häid manööverdusoskusi, aga disainis suuri muutusi ei toimunud.

Pärast sõda langes tootmine drastiliselt: 1918 toodeti 14020 (sh 13991 sõjaväele) lennumasinat ja 1920 toodeti 328 (sh 256 sõjaväele) lennumasinat.

Lennunduse areng

http://www.nzhistory.net.nz/media/photo/co-ordinated-attacks-western-front

Somme lahing 1916http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Royal_Aircraft_Factory_SE5a.jpg

Kuninglik lennuvägi

Page 5: Tehnika ja sõda

Õhupost päästis lennunduse täielikust hävingustKuni II MS oli lennumasinad kasutuses nii sõja kui

ka kommertslikel eesmärkidel. Sõjavägi toetas uute lennukite arenemist, mis osutus oluliseks ka kommertslikel eesmärkidel kasutavate lennukite ehitamisel.

Tänapäeval reisitakse tihti lennukiga

Reisilennuk

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Estonian_Air_Saab_340A_ES-ASN.jpg

Page 6: Tehnika ja sõda

Raua ja kroomi sulamEi korrodeeru õhu ja veega, jääb säravaks ja

seda saab poleeridaBrown Firth kompanii juhatajale Harry

Brearley’le anti ülesanne välja töötada erosioonikindel metall püssitorude valmistamiseks

Tänapäeva – kööginõud,mööbel, tehnika jne

Roostevaba teras 1913

http://on24.delfi.ee/kodu/koogitarbed_toidunoud/koogitarbed/25535?utm_source=Delfi&utm_medium=reklaamsektsioon

http://www.nzhistory.net.nz/media/photo/dillon-sniper-rifle

Roostevaba kastrul

Püss I MS

Page 7: Tehnika ja sõda

Esimest korda kasutati mürkgaasi Ypresi lahingus 1915

Keemiaravi tõhusus vähi vastu avastati seoses sinepigaasiga

Gaasi sisse hinganud sõdurite lahkamisel ilmnes lümfikoe ja luuüdi hävinemine

1942 hakati seda nähtust lähemalt uurima – sinepigaasi analoog sai mudeliks järgmiste ravimiklasside avastamisel, kuhu kuuluvad ravimid, mis mõjutavad raku pooldumist põhjustavat juhtimiskeskust, hoides ära edasist pooldumist.

Mürkgaas 1915

http://www.wired.com/science/discoveries/news/2008/04/dayintech_0422

Gaasi vastu aitasid gaasimaskid

Vähiravimidhttp://pilt.delfi.ee/album/157019/?view=blog&page=46

vähkhttp://www.mees.eu/artikkel/eesnaarmevahi-vastu-aitab.html

Page 8: Tehnika ja sõda

Enne I MS oli mootorsõidukid vähe levinud ja olemasolevad sõja pidamiseks olid ebasobivad.

1914 konstrueeriti brittide poolt esimesed tankid

I MS ajal juhtis laevastik, mitte armee, uute lahingumasinate kasutusele võttu,

Tank arendati välja kiiresti – ideest kuni esimese lahinguni läks alla kolme aasta.

Kiiresti arenes ka autotööstus

Tank

Inglaste tank Big Willie- Mark I

Ford T

http://autoconsultorio.com/coches-clasicos/ford-t-un-coche-de-record/

Page 9: Tehnika ja sõda

II MS sõdivad riigid arendasid välja radari, mis avastas vaenlase lennukeid, ühtlasi võttis see vastu ka vihmatilkadelt, raheteradelt ja lumehelvestelt peegelduvaid signaale.

Radar rakendati tööle ilmavaatlusel. Sellised radarid pandi ka lennukitele, et aidata meeskonnal avastada ohtlikke rünksajupilvede kujunemist. Tavaliselt annavad meteoroloogilised ilmaradarid täieliku pildi sademetest iga poole tunni tagant nt Londoni meteoroloogiakeskus kasutab radarskannerit tormide avastamiseks

Radar 1935

http://science.howstuffworks.com/radar2.htm

Radarhttp://www.w3.org/Talks/2007/10-policy-gijon/

Meteoroloogia radarhttp://www.atmos.washington.edu/~cliff/

coastalradar.html

Page 10: Tehnika ja sõda

Drew avastas, et punaste vereliblede eraldamine plasmast ja nende eraldi külmutamine võimaldab verd pikemat aega säilitada ja hiljem taasluua.

1941 määrati Drew Ameerika Punase Risti verepanga direktoriks ja käivitati projekt “Plasma Suurbritanniale”, mille käigus koguti sõdurite jaoks vereplasmat

Pärast sõda muutus veri kättesaadavaks ka tsiviilelanikele.

Verepank 1937

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=285094

Page 11: Tehnika ja sõda

Teine maailmasõda kiirendas reaktiivmootori ja –lennuki edasi arendamist.

Reaktiivmootor tegi õhusõidu kiiremaks ka tavareisijatele

Reaktiivmootor 1937

http://uuseesti.ee/29020

NATO hävitajad

Page 12: Tehnika ja sõda

Võimaldas väeosade vahel sidet pidadaPeale selle hakkasid raadiosaatjaid kasutama ka

rannavalve ja politseiSillutasid teed mobiiltelefonidele 1970ndatelTänapäeval kasutavad neid näiteks veel

geodeedid

Raadiosaatja 1938

http://www.olive-drab.com/od_electronics_scr536.php

raadiosaatjahttp://www.tele2seriaal.net/?attachment_id=495

Mobiiltelefonhttp://telesputnik.lv/ee/ALINCO-DJ-

C7/41/0/205

Raadiosaatja tänapäeval

Page 13: Tehnika ja sõda

II MS ajal katsetati penitsilliini mõju hiirtel – bakteriga nakatud hiired surid, kellele ei süstitud penitsilliini.

Uurimisrühm nägi selles tohutuid võimalusi haigete raviks

Penitsilliini tootmine 1941

Penitsilliinhttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a3/Penicillin-nucleus-3D-balls.png

Page 14: Tehnika ja sõda

II MS alguses oldi teadlikud nähtavusprobleemist, mis takistas sõjaliste operatsioonide läbiviimist öisel ajal ja sellele otsiti lahendust

Spicer töötas välja esimesed öövaatlusprillidRoheline kujutis, sest silm suudab eristada

rohkem rohelise kui mis tahes muu värvi varjundeid ning see laseb märgata võimalikult palju üksikasju

Öövaatlusprillid 1942

öövaatlusprillidhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Night_vision_NTC_picture.jpg

öövaatlusprillidhttp://www.microglobe.co.uk/catalog/

product_info.php?pName=bushnell-1x20-night-vision-gen-1-goggle-headgear

Page 15: Tehnika ja sõda

USA kulutas 2 miljardit dollarit, et rahastada ülisalajast uurimis- ja arendusprogrammi – Manhatteni Projekti, mis töötas välja aatompommi

Esimene plutooniumpommi katsetus oli Mehhikos 16. juuli 1945, uraaniumpomm Little Boy Hiroshimas 6. aug 1945 ja plutooniumpomm Nagasakile Fat Man 9. aug 1945

Tuumaenergia

Tuumaelektrijaam Erie järve ääres Michiganis

http://www.ntanet.net/NRRPT.html http://topinews.com/blog/2009/08/06/hiroshima-day-64th-anniversary/

Page 16: Tehnika ja sõda

1946 alustati tuumaenergia arendamist nii militaarsetel kui ka mittemilitaarsetel eesmärkidel, kuid peamiselt keskenduti siiski militaarvajadustele.

President Dwight D. Eisenhower‘i kõne “Atoms for Peace” detsembris 1953 mõjutas tuumaenergia arendamist rohkem kommertslikel eesmärkidel.

Aastaks 1962 oli USAS seitse kommertslikel eesmärkidel välja töötatud prototüüpi. Mõned fanaatikud arvasid, et tuumaenergia teeb elektrihinna äärmiselt madalaks.

Loodetakse, et tuumaenergia asendab tulevikus suuremas osas fossiilsed kütused

Page 17: Tehnika ja sõda

II MS raames tehti pingutusi, et arendada välja arvuti.

Arvuti välja arendamisel on äärmiselt suur roll sõjaväel,

nt USAs õhukaitse süsteem arvutiseerimineArvutid võeti üle äri tegevusse ja ka isiklikku

kasutusse alles 1990ndatel.

Arvutitööstus

http://forum.planet.ee/showthread.php?t=1614

http://tyrigy.tyri.ee/laine/algopetus1.htm

Page 18: Tehnika ja sõda

1963 alustas USA kaitseministeeriumi agentuur ARPA esimese arvutivõrgu väljatöötamist.

Arvutivõrk pidi ühendama eri kohtadesse paigutatud arvuteid, et uurijad saaksid omavahel suhelda omamata kindlaid ühendusteid.

1970ndatel tuumaoht vähenes ja Internet avanes kõikidele kasutajatele. Sellest ajast peale on elektronposti areng, veebi loomine ja brauseri-tehnika võimaldanud muutuda Internetil võimsaks kommunikatsiooni edendajaks

Internet 1969

http://www.pc-help-ipswich.co.uk/internet.html

http://marketing.blogs.ie.edu/archives/2007/07/how_can_interne.php

Page 19: Tehnika ja sõda

Is War Necessary for Economic Growth? Military Procurement and Technology

Development.Vernon W. Ruttan.1001 leiutist, mis muutsid maailma. Jack

Challoner Lähiajalugu I gümnaasiumile. Mart Laar, Lauri

Vahtre.

Kasutatud kirjandus: