tehniline andmeleht automaatsed tasakaalustusventiilid asv · näiteks nagu väikesed...

1DEN-SMT/SI VD.A6.E4.26 © Danfoss 05/2014

Tehniline andmeleht

Automaatsed tasakaalustusventiilidASV

ASV-P ASV-PV ASV-PV ASV-PV ASV-BD ASV-I ASV-M DN 15-40 DN 15-40 DN 50 DN 65-100 DN 15-50 DN 15-50 DN 15-50

Kirjeldus / Kasutamine ASV tasakaalustusventiile kasutatakse kütte- ja jahutussüsteemide dünaamiliseks hüdrauliliseks tasakaalustamiseks. Dünaamiline tasakaalustamine on: püsiv süsteemi tasakaal 0 kuni 100 % koormusel saavutatakse rõhu reguleerimisega muutuva vooluhulgaga süsteemides. Osalistel koormustel, kui vooluhulka piirab reguleerventiil, toimub samuti rõhu piiramine ning seega ka dünaamiline tasakaalustamine. ASV kasutamine aitab vältida keerulist ja aeganõudvat käikulaskmist. Süsteemi dünaamiline tasakaal kõikidel koormustel aitab säästa energiat ning parandab sisekliimat ja reguleerimist.

Vooluhulga piiramineVooluhulga piiramiseks kasutatakse kombineeritult rõhuregulaatorit ASV ja lõppseadme reguleerventiili.

Vooluhulga piiramine igal lõppseadmel tagab vajaliku minimaalse vooluhulga kaugeimatel seadmetel ja väldib liigset vooluhulka muudel seadmetel. Sellega võimaldab efektiivset pumba töötamist.

Madalam mürataseDiferentsiaalrõhu piiramise tulemuseks on, et rõhk üle reguleerventiili ei suurene ka süsteemi osalisel võimsusel. Sellega välditakse liigsuurest rõhust tekkivat müra. (See on põhjus, miks DIN 18380 näeb ette osalistel võimsustel diferentsiaalrõhu reguleerimist.)

Tasakaalustamine pole vajalikVooluhulga piiramine saavutatakse, reguleerides iga haru vooluhulka eraldi, teisi harusid mõjutamata. Selle tulemusena on vaja ainult ühte seadistusprotseduuri. Spetsiaalset tasakaalustust ei ole vaja, seega on võimalik säästa süsteemi käikulaskmise kulutustest.

Reguleerventiili suhtarvDiferentsiaalrõhu reguleerimine üle reguleerventiili tähendab, et ventiili suhtarv (authority) on suur, samuti on suhtarv termostaatventiilil suur. See võimaldab aga täpset ja konstantset reguleerimist ning energiasäästu.

Osade kaupa tasakaalustamineASV ventiilide paigaldamisega on võimalik jagada süsteem rõhust sõltumatuteks osadeks. See võimaldab ehitamisel või renoveerimisel hoone osade/püstikute kaupa ühendamist magistraaltorustikuga, ilma täiendava tasakaalustamiseta. Iga süsteemi muutuse korral pole vaja uut tasakaalustamist - see toimub automaatselt.

ASV-P ventiilidel on fikseeritud seadistus (10 kPa). Seadistuse väärtust saab vedru vahetamise teel suurendada 20 või 30 kPa-ni. Vedru saab vahetada rõhu all. Seadistuse väärtuse suurendamise võimalusest on eriti palju kasu veaotsingu korral. See võimaldab arvutusliku vooluhulga saavutada isegi juhul, kui arvutus ei vasta paigaldise tegelikule seadistusele.

ASV-PV ventiile saab seadistada erinevates vahemikes:• 5-25kPakasutataksepeamiseltradiaatoritega

süsteemides,• 20–40kPavõi20–60kPakasutataksepõrandaküttega,

jahutuskonvektoritega, jahutustaladega ja korterisoojussõlmedega rakendustes,

• 35-75kPakasutataksekorterisoojussõlmedega, fan coilidega ja jahutustaladega süsteemides,

• 60-100kPakasutataksesuurtelõppseadmetegasüsteemides (õhu töötlemisseadmed, fan coilid jne).

Kasutades ASV ventiile, on võimalik optimeerida pumba tõstekõrgust samal ajal, kui individuaalsed rõhutsoonid võimaldavad hoida lõppseadme reguleerventiili suhtarvu suurena.

2 VD.A6.E4.26 © Danfoss 05/2014 DEN-SMT/SI

Tehniline andmeleht Automaatsed tasakaalustusventiilid ASV

Partnerventiilide ASV (ASV-BD, ASV-I, ASV-M, MSV-F2) kasutamisel on kaks põhikasutusskeemi:

- partnerventiil väljaspool reguleerimiskontuuri (joonis 1).

Soovitatav kasutusskeem: tagab parima tulemuse, sest püstikul on saadaval kogu reguleeritav rõhuvahemik. Piiratakse püstiku iga lõppseadme vooluhulka (nt eelseadistusega radiaatoriventiil RA-N jmt).

DN15kuniDN50:ASV-MvõiASV-BD.DN65

kuni DN 100: MSV-F2, kusjuures impulsstoru ühendatakse allavoolu mõõtenipliga.

Joonis 2 ASV-PV seadistus = ∆priser + ∆piJoonis 1 ASV-PV seadistus = Δpriser

- partnerventiil seespool reguleerimiskontuuri (joonis 2).

Võimaldab püstiku vooluhulga piiramist, kuid osa reguleeritavast rõhuvahemikust kulub partnerventiili rõhulanguks (Δpi). See paigaldusskeem on soovitatav siis, kui iga lõppseadme vooluhulka pole võimalik piirata.

DN15kuniDN50:ASV-IvõiASV-BD.DN65

kuni DN 100: MSV-F2, kusjuures impulsstoru ühendatakse ülesvoolu mõõtenipliga.

Ventiili ASV-BD saab kasutada nii reguleerimiskontuurist väljaspool kui ka selle sees vastavalt sellele, milline mõõtenippel on avatud. Väljaspool reguleerimiskontuuri kasutamiseks peab olema avatud sinine mõõtenippel. Selles asendis saab kontrollida vooluhulka (vaikeasend). Seespool reguleerimiskontuuri kasutamiseks peab olema avatud punane mõõtenippel. Selles asendis saab vooluhulka piirata ja kontrollida.

Kirjeldus / Kasutamine(järg)

ASV tasakaalustusventiilid tagavad kõrge kvaliteediga automaatse tasakaalustuse, sest nendes on:- rõhu ülevoolu koonus,- seaduv membraan igale ventiili mõõdule,

mis tagab konstantse kvaliteediga töötamise,- lineaarse karakteristikuga vedru, mis

lihtsustab vajaliku Δp seadistamist.

90° nurk kõikide hooldusfunktsioonide vahel (sulgemine, tühjendus, seadistamine, mõõtmine) võimaldab lihtsat juurdepääsu ükskõik millise paigaldamise puhul.

Kõik ülaltoodud omadused ja funktsioonid on mahutatud väikeste mõõtmete sisse, seega on ASV kerge paigaldada ka kitsasse kohta.

ASV ventiilid reguleerivad rõhku mitte ainult arvutuslikes tingimustes (100% koormusel), vaid ka mis tahes osalise koormuse korral (vastates seega DIN 18380 normatiivide nõuetele). Reguleerides rõhku osalise koormuse korral, saab vältida radiaatorite termostaatventiilidega seotud müraprobleeme, mis sageli esinevad tasakaalustamata süsteemides.

ASV ventiilid (DN 15 - 40) on pakitud vahtplasti (EPS), mida võib kasutada soojusisolatsioonina vee temperatuuril kuni 80 °C. Kõrgematel temperatuuridel (kuni 120° C) on vaja isolatsioon eraldi tellida. ASV ventiilid nimiläbimõõduga DN 15–40onsaadavalniisise-kuikaväliskeermega,kuid DN 50 on saada ainult väliskeermega. Väliskeermega ventiilide ühendusliitmikud tellida eraldi.LäbimõõdudDN65-100onäärikventiilid.

ASV tasakaalustusventiilidel on hooldusfunktsioonid nagu sulgemine ja tühjendus.

ASV-PV ventiilidele saab vooluhulga mõõtmiseks kinnitada nipli. Need mõõteniplid tuleb tellida eraldi ning paigaldada ventiilile:• tühjenduskraanipeale(DN15-50),• äärikventiilidelenneveegatäitmist(DN65-100).

ASV-PV ventiilid paigaldatakse tagasivoolutorule kombineerituna partnerventiiliga, mis paigaldatakse pealevoolutorule. Partnerventiilid ASV-M/ASV-I on soovitatavalt läbimõõtudega DN 15 kuni DN 50ningMSV-F2DN65kuniDN100.

3VD.A6.E4.26 © Danfoss 05/2014DEN-SMT/SI


Joonis 3 ASV püstikul / küttesüsteem

ASV ventiile kasutatakse radiaatoritega küttesüsteemides diferentsiaalrõhu hoidmiseks püstikutel. Radiaatorite vooluhulki piiratakse eelseadega termostaatventiilidega koos ASV poolt pakutava konstantse rõhuga, sellega tagatakse tasakaalustatud soojusvarustus. Püstikute vooluhulka saab alternatiivina piirata ka ASV-I ventiiliga.

Võimalik on püstiku vooluhulka piirata ventiili ASV-I seadistusfunktsiooni abil. Püstiku diferentsiaalrõhu reguleerimine tähendab ka, et termostaatventiilil on suur rõhusuhtarv (authority), mis võimaldab temperatuuri täpset ja stabiilset reguleerimist ning energiasäästu.

Joonis 4 ASV põrandaküttesüsteemis

ASV ventiile kasutatakse põrandaküttesüsteemides. Iga kontuuri vooluhulka piiratakse sisseehitatud vooluhulga piirikuga või eelseadega ventiilidega ning ASV-PV ventiilid hoiavad süsteemis konstantse rõhu. Võimalik on kollektori vooluhulka piirata ventiili ASV-I või ASV-BD seadistusfunktsiooni abil.

ASV-PV reguleerib diferentsiaalrõhku erinevates vahemikes, vastavalt vajadusele. Tänu oma väikestele mõõtmetele on ASV tasakaalustusventiili lihtne paigaldada põrandakütte seinapaigalduskarbikusse.

Kirjeldus / Kasutamine(järg)



Joonis 6 Korterisoojussõlmedega süsteemis

Korterisoojussõlmedes on rõhu tingimused muutuvad, kui toimub sooja vee tarbimine või vajatakse ainult kütet.Kasutades ASV-PV ventiile, on võimalik ka nendes muutuvates tingimustes reguleerida diferentsiaalrõhku.

Konstantne diferentsiaalrõhk koos eelseadistatavate reguleerventiilidega (nt ASV-I või ASV-BD) piirab vooluhulka.

ASV automaatseid tasakaalustusventiile saab kasutada ka teistes süsteemides. Näiteks reguleeritakse ASV-ga diferentsiaalrõhku, et vältida müra probleeme termostaatventiilidega väikestes süsteemides. ASV-d saab kasutada igas süsteemis, kus on vaja väikest diferentsiaalrõhuregulaatorit, näiteks nagu väikesed põrandakütte kollektorid või korterisoojussõlmed. Korterisoojussõlmedega hoonetes saab ASV ventiile kasutada, et tagada automaatset tasakaalustamist ning seda rõhu reguleerimisega püstikutel/tsoonides.

Joonis 5 ASV-I jahutuskonvektoritega (fan-coil) süsteemis

Ventiile ASV kasutatakse jahutuskonvektorite (fan coil), induktsiooni- ja õhusoojendusseadmetega süsteemides, et tagada harude või iga seadme konstantne diferentsiaalrõhk. Konstantne diferentsiaalrõhk koos eelseadistatavate reguleerventiilidega (nt ASV-I või ASV-BD) piirab vooluhulka.

Kirjeldus / kasutamine (järg)


Keere Äärik

Q min ≤ Q ≤ Q 10 kPa

Vool

uhul

k


Joonis 7 ASV ventiilide suuruste tulpdiagramm, Δpv = 10 kPa. Teistsuguse Δpv jaoks vaata Lisas toodud diagramme A ja B.

Soovitame ASV-P/PV ventiilide suurused määrata joonisel7toodudtulpdiagrammiabil.Maksimaalsete vooluhulkade aluseks on võetud diferentsiaalrõhk üle ventiili 10 kPa, mis optimeerib pumba tööd ning säästab energiat.

Pärast ventiilide ASV-P/PV dimensioneerimist tuleb valida samade mõõtmetega partnerventiil ASV-BD / ASV-I / ASV-M / MSV-F2.

Näide:

Antud:Vooluhulk 200 l/h, torustik DN 15.

Lahendus:Horisontaaljoon vooluhulga teljelt ristub tulbaga DN 15, mis ongi otsitav läbimõõt. Üksikasjalikuks dimensioneerimiseks vaata näiteid lehekülgedel 12 ja 13. Teistsuguse Δpv (diferentsiaalrõhk üle ventiili) jaoks vaata diagramme Lisas A.

Seos ventiilide suuruse ja torusuuruse vahelKv väärtused konkreetsete suuruste kohta on kavandatud katmaks vooluhulga vahemikku vastavaltdirektiivileVDI2073veevoolukiiruselkuni 0,8 m/s, ventiili diferentsiaalrõhu 10 kPa korral. Kui vee voolukiirus torus on vahemikus 0,3 kuni 0,8 m/s, peavad ventiil ja toru olema ühesuurused.

See reegel tuleneb faktist, et Kv väärtused konkreetsete mõõtmete kohta on kavandatud katma vooluhulga vahemikku vastavalt direktiivile VDI2073ventiilidiferentsiaalrõhu10kPakorral.

Dimensioneerimine



Tellimine ASV-P tasakaalustusventiil; komplekti kuuluvad: 1,5 m impulsstoru (G 1/16 A) ja tühjenduskraan (G 3/4 A) Konstantne diferentsiaalrõhk 10 kPa; saab muuta vastavalt seadistuseks 20 või 30 kPa

Tüüp DNkVS Sisekeere

Kood TüüpVäliskeere

Kood(m3/h) (ISO7/1) (ISO 228/1)

15 1.6 Rp ½ 003L7621 G ¾ A 003L762620 2.5 Rp ¾ 003L7622 G 1 A 003L762725 4.0 Rp 1 003L7623 G 1¼ A 003L762832 6.3 Rp 1¼ 003L7624 G 1½ A 003L762940 10 Rp 1½ 003L7625 G 1¾ A 003L7630

ASV-PV tasakaalustusventiil; komplekti kuuluvad: 1,5 m impulsstoru (G 1/16 A) ja tühjenduskraan (G 3/4A)

Tüüp DN kVS Ühendus

∆p seadevahemikKood

(m3/h) (kPa)15 1.6

Sisekeere ISO7/1

Rp 1/2

5-25

003L760120 2.5 Rp 3/4 003L760225 4.0 Rp 1 003L760332 6.3 Rp 11/4 003L760440 10.0 Rp 11/2 003L760515 1.6 Rp 1/2

20-40


20-60


35-75003L7616

40 10.0 Rp 11/2 003L761715 1.6

Väliskeere ISO 228/1

G 3/4 A

5-25

003L760620 2.5 G 1 A 003L760725 4.0 G 11/4 A 003L760832 6.3 G 11/2 A 003L760940 10.0 G 13/4 A 003L761020 2.5 G 1 A

20-60

003L771725 4.0 G 11/4 A 003L771832 6.3 G 11/2 A 003L771940 10.0 G 13/4 A 003L7720

ASV-PV tasakaalustusventiil; komplekti kuuluvad: 2,5 m impulsstoru (G 1/16 A), tühjenduskraan (G 3/4 A) ja adapter 003L8151



(m3/h) (kPa)

50 20 Väliskeere ISO 228/1 G 2 1/2

5-25 003Z061120-40 003Z062135-75 003Z063160-100 003Z0641

ASV-PV tasakaalustusventiil koos 2,5 m pikkuse impulsstoru (G 1/16 A) ja ASV suure adapteriga 003Z0691 ja 003L8151



(m3/h) (kPa)65 30

Äärik EN 1092-2

20-40

003Z062380 48 003Z0624

100 76.0 003Z062565 30

35-75

003Z063380 48 003Z0634

100 76.0 003Z063565 30

60-100

003Z064380 48 003Z0644

100 76.0 003Z0645



ASV-BD sulgventiil, mitmeotstarbeline partnerventiil (sulgemine, pöörlev mõõtejaam)

Tüüp DNkVS Sisekeere

Kood(m3/h) (ISO7/1)

15 3.0 Rp ½ 003Z404120 6.0 Rp ¾ 003Z404225 9.5 Rp 1 003Z404332 18 Rp 1¼ 003Z404440 26 Rp 1½ 003Z404550 40 Rp 2 003Z4046

ASV-M sulgventiil, ilma mõõtenipliteta

Tüüp DNkVS

(m3/h)Sisekeere(ISO7/1) Kood Tüüp Väliskeere

(ISO 228/1) Kood

15 1.6 Rp ½ 003L7691 G ¾ A 003L769620 2.5 Rp ¾ 003L7692 G 1 A 003L769725 4.0 Rp 1 003L7693 G 1¼ A 003L769832 6.3 Rp 1¼ 003L7694 G 1½ A 003L769940 10 Rp 1½ 003L7695 G 1¾ A 003L770050 16 G 2¼ A 003L7702

ASV-I reguleerventiil koos kahe mõõtenipliga

Tüüp DNkVS

(m3/h)Sisekeere(ISO7/1) Kood Tüüp Väliskeere

(ISO 228/1) Kood

15 1.6 Rp ½ 003L7641 G ¾ A 003L7646 20 2.5 Rp ¾ 003L7642 G 1 A 003L7647 25 4.0 Rp 1 003L7643 G 1¼ A 003L7648 32 6.3 Rp 1¼ 003L7644 G 1½ A 003L7649 40 10 Rp 1½ 003L7645 G 1¾ A 003L7650 50 16 G 2¼ A 003L7652

Tellimine ( järg)



Tehnilised andmed Tüüp ASV-I/M/P/PV ASV-BDNimiläbimõõt DN 15-40 50-100 15-50

Suurim rõhkbar

16(PN16) 20

Katserõhk 25 30

Ventiili diferentsiaalrõhk kPa 10-150 1) 10-250 2) 10-250

Temperatuur °C –20…120 –10…120 –20…120

Veega kokkupuutuvate osade materjal

Ventiili korpus Messing Hallmalm EN-GJL-250 (GG 25) Messing (DZR)

Koonus (ASV-P/PV) Messing (DZR) Roostevaba teras

Kuul - Kroomitud messing

Membraan/rõngastihendid EPDM

Vedru Roostevaba teras -1) Ventiili suurimat lubatud diferentsiaalrõhku 150 kPa ei tohi ületada ka osalisel koormusel.2) Ventiili suurimat lubatud diferentsiaalrõhku 250 kPa ei tohi ületada ka osalisel koormusel.

Lisavarustus ja tagavaraosad Kirjeldus Märkused/ühendus Kood

Sulgemiskäepide ASV-I ventiilile (must)

DN 15 003L8155DN 20 003L8156DN 25 003L8157DN 32/DN 40/DN 50 003L8158

Sulgemiskäepide ASV-M ventiilile (must)

DN 15 003L8146DN 20 003L8147DN 25 003L8148DN 32/DN 40/DN 50 003L8149

Ühendusotsik diferentsiaalrõhu mõõtmiseks Tühjenduskraanile 003L8143

Tühjenduskraan Ventiilile ASV-PV (DN 15 - 50) 003L8141

Kaks mõõteniplit ja üks lukustusplaat Ventiilidele ASV-I ja ASV-M, rectus-tüüpi 003L8145

3 mm mõõteniplid, 2 tk Ventiilile ASV-BD 4) 003Z4662Käepide Ventiilile ASV-BD 4) 003Z4652

Impulsstoru rõngastihenditega

1.5 m 003L81522.5 m 003Z06905 m 003L8153

Plastist impulsstoru koos ühenduste ja adapteritega (tööstuslik pakend) Tellimiskogus 10 tk 003Z0689

Suur ASV adapter 1) G ¼-R ¼; G 1/16 003Z0691

Nippel impulsstoru ühendamiseks 2) G 1/16-R ¼ 003L8151

Nippel impulsstoru ühendamiseks muude ventiilidega (USA standard) G 1/16-4/16-20 UNF-2B 003L8176

Rõngastihend impulsstorule 3) 2.90×1.78 003L8175Kork impulsstoru ühendusele ASV-I/M 3) G 1/16 A 003L8174

20 kPa ASV-P vedru (kollane)

DN 15 003L8182DN 20 003L8183DN 25 003L8184DN 32/DN 40 003L8185

30 kPa ASV-P vedru (roheline)

DN 15 003L8192DN 20 003L8193DN 25 003L8194DN 32/DN 40 003L8195

1) Soovitatav kasutada koos ventiiliga MSV-F2, ühendatuna mõõteavasse, võimaldab ASV ventiili impulsstoru ühendamist, säilitades samal ajal mõõtmisfunktsionaalsuse.

2) Soovitatav kasutada koos ventiiliga MSV-F2, ühendatuna mõõteavasse. Võimalik kasutada ASV ventiili impulsstoru ühendamiseks otse toruga.

3) Komplektis 10 tk.4) ASV-BD lisavarustuse kogu nimekirja leiate Leno™ MSV-BD tehniliselt andmelehelt.

Tellimine ( järg)



ASV-P hoiab konstantset diferentsiaalrõhku püstikus. Läbi ventiili koonuse sisemise kanali ja reguleerimisvedru abil, pääseb tagasivoolutorustikus olevrõhkdiafragma(7)alla.Samalajal,kuirõhkpealevoolutorustikus mõjub läbi impulsstoru (5) diafragma peale. Sellisel viisil hoiab tasakaalustusventiil fikseeritud diferentsiaalrõhku 0,1 bar (10 kPa).Seadistuse väärtust saab vedru vahetamise teel suurendada kuni 20 või 30 kPa-ni. Vedru saab vahetada rõhu all. Seadistuse väärtuse suurendamise võimalusest on eriti palju kasu veaotsingu korral. See võimaldab arvutusliku vooluhulga saavutada isegi juhul, kui arvutus ei vasta paigaldise tegelikule seadistusele.

Joonis 8 ASV-P

n (pööret)

5-25 20-40 20 - 60 35-75(kPa) (kPa) (kPa) (kPa) 1)

0 25 40 60 75

1 24 39 58 73

2 23 38 56 71

3 22 37 54 69

4 21 36 52 67

5 20 35 50 65

6 19 34 48 63

7 18 33 46 61

8 17 32 44 59

9 16 31 42 57

10 15 30 40 55

11 14 29 38 53

12 13 28 36 51

13 12 27 34 49

14 11 26 32 47

15 10 25 30 45

16 9 24 28 43

17 8 23 26 41

18 7 22 24 39

19 6 21 22 37

20 5 20 20 35

Tehaseseadistus∆p seadevahemik (kPa) kPa

5 - 25 10

20 - 40 30

20-60 30

35-75 60DN

15 2.5

20 3

25 4

32 5

40 5

Joonis 9 ASV-PV (DN 15-40)

1) ainult DN 32/40

Ehitus

1. Sulgemiskäepide 2. Sulgemisspindel 3. Rõngastihend 4. Reguleerimisvedru 5. Impulsstoru ühendus 6. Diafragmaelement 7. Reguleerdiafragma 8. Ventiili koonus 9. Ventiili korpus 10. Tugipind

1. Sulgemiskäepide 2. Diferentsiaalrõhu

seadistusspindel 3. Rõngastihend 4. Reguleerimisvedru 5. Impulsstoru ühendus 6. Diafragmaelement 7. Reguleerdiafragma 8. Ventiili koonus 9. Ventiili korpus 10. Tugipind



n(pööret)

5-25 20-40 35-75 60-100

(kPa) (kPa) (kPa) (kPa)

0 25 40 75 100

1 24 39 73 98

2 23 38 71 96

3 22 37 69 94

4 21 36 67 92

5 20 35 65 90

6 19 34 63 88

7 18 33 61 86

8 17 32 59 84

9 16 31 57 82

10 15 30 55 80

11 14 29 53 78

12 13 28 51 76

13 12 27 49 74

14 11 26 47 72

15 10 25 45 70

16 9 24 43 68

17 8 23 41 66

18 7 22 39 64

19 6 21 37 62

20 5 20 35 60

Joonis 10 ASV-PV (DN 50)

ASV-PV hoiavad konstantset diferentsiaalrõhku. Läbi ventiili koonuse sisemise ühenduse ja reguleerimisvedru abil (4), mõjub rõhk tagasivoolu torustikusdiafragma(7)alla.Samalajal,kuirõhkpealevoolu torustikus mõjub impulsstoru (5) kaudu diafragma peale. Sellisel viisil hoiab tasakaalustusventiil seadistatud diferentsiaalrõhku.

ASV-PV ventiile tarnitakse nelja erineva Δp seadevahemikuga. Ventiilide tehaseseaded on toodud tabelites joonistel 9, 10 ja 11.

Soovitud diferentsiaalrõhu seadistamine: ventiili ASV-PV seadistuse muutmiseks tuleb keerata seadespindlit (2). Spindli keeramine päripäeva suurendab seadeväärtust, vastupäeva keeramisel seadeväärtus väheneb.

Kui seadesuurust pole teada, keerake spindel päripäeva lõpuni. Sellisel juhul on ventiil AS-PV seadevahemiku suurimal väärtusel. Nüüd keerake spindlit joonisel 9, 10 või 11 näidatud pöörete arvu (n) võrra, kuni on saavutatud rõhkude vahe soovitud seadistus.

Tehaseseadistus∆p seadevahemik

(kPa) kPa

5-25 10

20-40 30

35-75 60

60-100 80

DN 50 5

Ehitus (järg)


seadistusspindel 3. Rõngastihend 4. Reguleerimisvedru 5. Impulsstoru ühendus 6. Diafragmaelement 7. Reguleerdiafragma 8. Ventiili koonus 9. Ventiili korpus 10. Tugipind



n (pööret)

20-40 35-75 60-100

(kPa) (kPa) (kPa)

0 40 75 100

1 39 74 99

2 38 73 98

3 37 72 97

4 36 71 96

5 35 70 95

6 34 69 94

7 33 68 93

8 32 67 92

9 31 66 91

10 30 65 90

11 29 64 89

12 28 63 88

13 27 62 87

14 26 61 86

15 25 60 85

16 24 59 84

17 23 58 83

18 22 57 82

19 21 56 81

20 20 55 80

Joonis 11 ASV-PV (DN 65-100)

n (pööret)

20-40 35-75 60-100

(kPa) (kPa) (kPa)

21 54 79

22 53 78

23 52 77

24 51 76

25 50 75

26 49 74

27 48 73

28 47 72

29 46 71

30 45 70

31 44 69

32 43 68

33 42 67

34 41 66

35 40 65

36 39 64

37 38 63

38 37 62

39 36 61

40 35 60

DN

65 13

80 13

100 13

Tehaseseade

∆p seadevahemik (kPa) kPa

20-40 30

35-75 60

60-100 80

Ehitus (järg)


seadistusspindel 3. Rõngastihend 4. Lametihend 5. Reguleerimisvedru 6. Impulsstoru ühendus 7. Diafragmaelement 8. Reguleerdiafragma 9. Ventiili koonus 10. Ventiili korpus 11. Tugipind 12. Mõõteavad - korkidega 13. Õhutus



Partnerventiile ASV-BD/I/M tuleb püstikute diferentsiaalrõhu reguleerimisel kasutada koos automaatsete tasakaalustusventiilidega ASV-PV/P.

ASV-BD on kombineeritud eelseadistus- ja sulgventiil, millel on rida väärtuslikke omadusi:

• väikesterõhukadudekohtasuuredKv väärtused;• partnerventiiliasukohasees-võiväljaspool

reguleerimiskontuuri (üksikasju vt lk 2) saab valida isegi pärast seda, kui ventiil on paigaldatud ja rõhu all;

• mitmenurgaaltnähtavnumbritegaeelseadistusskaala;

• eelseadistustonkergefikseerida;• 3mmnõelventiilidelemõeldudsisseehitatud

niplitega pöörlev mõõtejaam;• sisseehitatudtühjenduskraansissevoolu/

väljavoolu eraldi tühjendamiseks;• eemaldatavkäsirataspaigaldamise

lihtsustamiseks;• avatud/suletudasendivärvilinenäidik.

Impulsstoru ühendusImpulsstoru tuleb ühendada impulsstoru ühenduskohta (15). Tööasendis peab üks mõõteniplitest olema avatud ja teine suletud. Võimalikke paigaldusskeeme on kaks: partnerventiil seespool või väljaspool reguleerimiskontuuri. Asukoha saab valida impulsstoru ühenduspoole abil:- partnerventiil väljaspool

reguleerimiskontuuri: avatud on väljavoolu mõõtenippel (sinine märgistus). ASV-BD tuleb seada maksimaalsele seadeväärtusele (täielikult avatud). Vooluhulga kontrollimine on võimalik.

- partnerventiil seespool reguleerimiskontuuri: avatud on sissevoolu mõõtenippel (punane märgistus). Vooluhulga piiramine koos vooluhulga kontrollimisega on võimalik.

Märkus:Vaikeasend on sissevoolu avatud mõõtenippel (sinine märgistus).

Vooluhulga piiramineToimige järgnevalt:1. Kui ventiil on avatud, lukusti avaneb. Avamiseks

võib kasutada ka kuuskantvõtit.2. Käepide klõpsab ülespoole. Nüüd saab

seadistada vajaliku vooluhulga väärtuse.3. Seadistuse lukustamiseks vajutage käepidemele

kuni kuulete klõpsatust.4. Vajadusel saab vooluhulka mõõta mõõteseadmega

PFM 4000 või mõne teise tootja mõõteseadmega.

Vooluhulga kontrollimine (juhul, kui ventiili ASV-BD kasutatakse väljaspool reguleerimiskontuuri).Toimige järgnevalt:1. ASV-BD on seadistatud maksimaalsele väärtusele.2. Vooluhulka saab mõõta mõõteseadmega PFM

4000 või mõne teise tootja mõõteseadmega.3. Kui rõhulang ventiilis on vooluhulga usaldusväärseks

mõõtmiseks liiga väike, siis tuleb ventiilis piisavalt suure rõhulangu saamiseks määrata ventiili ASV-BD väiksem seadeväärtus.

4. Pärast vooluhulga mõõtmist seadke ventiil maksimaalsele väärtusele; väärtuse lukustamiseks vajutage käepidemele kuni kuulete klõpsatust.

Tühjendamiseks toimige järgnevalt:1. Sulgege avatud mõõtenippel.2. Eemaldage impulsstoru.3. Eemaldage adapter. Pärast adapteri eemaldamist

kontrollige lehtvõtme abil, et tühjenduskraan oleks suletud.

4. Sinine nippel avab väljavoolu, punane nippel aga sissevoolu. Ärge tehke üle 3 pöörde. Tühjenduskraani ja niplid saab keerata mistahes asendisse.

Märkus: Tühjendamisel hoidke ASV-P/PV membraani ülaosas sama või suuremat staatilist rõhku. Seepärast tühjendage süsteem alati esmalt tagasivoolutoru kaudu ja eemaldage impulsstoru alles pärast tagasivoolutoru tühjenemist. Kui süsteem tühjendatakse esmalt pealevoolutoru kaudu, võib membraan kahjustuda.

Joonis 11a ASV-BD DN 15-50

Ehitus (järg) 1. Ventiili korpus 2. Kuul 3. Kuuli tihend 4. Pingutuskruvi 5. Hülss 6. Sulgepuks 7. Ventiili ülaosa 8. Spindli pea 9. Spindel 10. Pöörlemistõke 11. Tühjenduskraan 12. Käepide 13. Pöörlev mõõtejaam 14. Mõõtenippel 15. Impulsstoru ühendus


Port A Port B

DN

15 2.5

20 3

25 4

32/40/50 5

Port A Port B


Ventiili ASV-M kasutatakse sulgventiilina. ASV-M on varustatud ühendustega ASV-P/ ASVPV impulsstoru ühendamiseks. Ventiile saab varustada niplitega (lisavarustusena) vooluhulga mõõtmiseks.

Joonis 13 ASV-M

1. Sulgemiskäepide 2. Sulgemisspindel 3. Rõngastihend 4. Ventiilikoonus 5. Tugipind 6. Ventiili korpus

Joonis 12 ASV-I

ASV-I sees on kaheosaline koonus, et anda ventiilile maksimaalne käigupikkus, mille abil piiratakse vooluhulka. Ventiilil on ka sulgemisfunktsioon. ASV-I on varustatud niplitega vooluhulga mõõtmiseks ja ühendusega ASV-P/ASV-PV impulsstoru jaoks.

Voolu piiramine: Ventiili avamiseks keerake ventiili käepidet vastupäeva kuni lõpuni. Märk käepidemel on skaalal kohakuti märgiga „0“. Keerake käepidet päripäeva soovitud seadistuseni (nt seadesuuruse 2,2 puhul tuleb keerata kaks täispööret ja siis skaalal väärtuseni „2“). Hoidke käepidet vajalikul seadesuurusel (nt 2,2) ja keerake kuuskantvõtmega spindlit lõpuni

vastupäeva (kuni on tunda takistust). Nüüd keerake ventiili käepidet lõpuni vastupäeva kuni märk skaalal kohakuti väärtusega „0“.

Ventiil on nüüd avatud nii mitme pöörde võrra suletud asendist (2,2) kui vaja - seadesuurus vastab nüüd arvutatud vooluhulga väärtusele. Seade tühistamiseks keerake kuuskantvõtmega päripäeva lõpuni (kuni on tunda takistust).

Pidage meeles, et samal ajal peab käepidet hoidma asendis „0“.

Eelseadistuse lugemiseks peab ventiil olema suletud.

Ehitus (järg) 1. Sulgemiskäepide 2. Sulgemisspindel 3. Seadespindel 4. Skaala 5. Rõngastihend 6. Ventiilikoonus 7. Tugipind 8. Ventiili korpus



Δpa = Δpm + Δpr + Δpv

Δpv Rõhulang ventiilis ASV-P/PVΔpm Rõhulang ventiilis ASV-MΔpr Vajalik rõhk püstikusΔpa Püstikus saadaolev rõhk

Joonis 14

2. Näide:Vooluhulga korrigeerimine diferentsiaalrõhu seadistamisega.

Antud: Mõõdetud vooluhulk püstikule Q1 ............1,500 l/hVentiili ASV-PV seadistus Δpr ........................... 20 kPa

Otsitavad:Uus seadesuurus, et suurendada vooluhulka 10% võrra, Q2=1650l/h.

ASV-PV ventiili seadistamineVajadusel saab rõhuseadistuse teha kindla väärtuse jaoks (ASV-PV puhul 5 - 25 kPa või 20 - 40 kPa). Seadistuse suurendamise või vähendamisega on võimalik muuta vooluhulka püstikus, seadmes vms. (Rõhuseadistuse suurendamine 100% suurendab vooluhulka 41%.)

24kPa1500

165020.0

Q

Qpp

22

1

212 =⎟

⎠⎞

⎜⎝⎛×=⎟⎟

⎠

⎞⎜⎜⎝

⎛×=

Suurendades seadistust kuni 24 kPa, suureneb voolhulk10%kuni1650l/h.

1. Näide:

Antud:Radiaatorisüsteem koos eelseadistatud termostaatiliste ventiilidega.Püstiku soovitud vooluhulk (Q):..................1,500 l/hPüstiku minimaalne saadaolev rõhk (Δpa) .. 70kPaHinnanguline rõhulang püstikus soovitud vooluhulga korral (Δpr) ...................................... 20 kPa

Otsitavad:- Ventiili tüüp- Ventiili suurusEt radiaatori ventiilid on eelseadega, on valitud ventiil ASV-M.Kuna soovitud rõhulang püstikus on 20 kPa, on valitud ventiil ASV-PV.ASV-PV reguleerib püstikus rõhku 20 kPa, mis tähendab,et50kPa70kPa-stjagatakseärakaheventiili vahel.

Δpv + Δpm = Δpa−Δpr=70−20=50kPa

Selle näite puhul eeldame, et õige ventiili suurus on DN 25 (palun pidage meeles, et mõlemad ventiilid peavad olema sama suurusega). Kuna ASV-M DN 25 on täielikult avatud, arvutatakse rõhulang järgmise valemiga:

14 kPa0.14bar4.0

1.5

Kv

Q∆p

22

m ==⎟⎠⎞

⎜⎝⎛=⎟

⎠⎞

⎜⎝⎛=

Või diagrammilt Lisas A, joon. E.Tõmmake väärtuselt 1,5 m3/h (~1 500 l/h) horisontaalne joon ventiili suurust DN 25 tähistava kaldjooneni.Rõhulang ventiilis ASV-P on seega:

Δpv= (Δpa-Δpr)−Δpm=50kPa−14kPa=36kPa

Seda on näha ka diagrammilt Lisas A, joon. A.

Dimensioneerimine - näited



Δpa = Δpi + Δpr + Δpv

Δpv Rõhulang ventiilis ASV-PVΔpi Rõhulang ventiilis ASV-IΔpo Rõhulang püstikus koos ventiiliga ASV-IΔpa Püstikus saadaolev rõhkΔpr Rõhulang püstikus koos ventiiliga ASV-I

Joonis 15

Δpa = Δpi + Δpr + Δpv

Δpv Rõhulang ventiilis ASV-PVΔpi Rõhulang ventiilis MSV-F2Δpo Rõhulang püstikus koos ventiiliga MSV-F2Δpa Rõhulang püstikusΔpr Rõhulang püstikus koos ventiiliga MSV-F2

Joonis 16

4. Näide:Korterisoojussõlmega süsteem

Antud:Ühe püstikuga ühendatud korteri soojussõlmede arv ...........................................5Iga soojussõlme soojusvõimsus ...................... 15 kWIga soojussõlme STV soojendamisvõimsus ........................................... 35 kWSamaaegsuse tegur (allikas: TU Dresden) ...............................................0.407Soovitud vooluhulk harus (Q): ....................6,400l/hPüstiku vähim saadaolev rõhk (∆pa) ........................................... 80 kPaArvutuslik rõhulang püstikus soovitud vooluhulga korral (∆po) ................... 50 kPa

Otsitavad:- Ventiili tüüp- Ventiili suurus

Suurima vooluhulga arvutamisel püstikus arvestatakse samaaegsuse teguriga, sest STV tarbimine on muutuv ja ei toimu kõikides korterites samaaegselt. Kuna STV soojendamise ajal vee vooluhulka läbi soojusvaheti ei reguleerita, tuleb piirata ka suurimat vooluhulka.

Kuna soovitud rõhulang püstikus on 50kPa, on valitudASV-PVvahemikuga0,35–0,75bar (35–75kPa).

Kuna püstikus saadaolev rõhk on 80 kPa, on Δpv väärtus 30 kPa.

∆pv = ∆pa–∆po=80–50=30kPa

/h11.7m0.3

6.4

Δp

Qk 3

vv ===

Ülaltoodud arvutuse järgi valitakse vooluhulgale 6400l/hjaoksventiilDN50.Sedasuurustsaabvälja lugeda ka Lisas A joonis B. Vajaduse korral kasutatakse püstikut läbiva vooluhulga piiramiseks ventiili ASV-I või MSV-F2.

Dimensioneerimine - näited (järg)

3. Näide:Vooluhulga piiramine ASV-I ventiiliga

Antud: Soovitud vooluhulk harule (Q): ..................... 880 l/hASV-PV ja ASV-I (DN 25)ASV-PV ventiili seadesuurus (Δpo).................. 10 kPaArvutuslik rõhulang püstikus soovitud vooluhulga korral (Δpr) ........................................ 4 kPa

Otsitavad:ASV-I ventiili seadesuurus soovitud vooluhulga saavutamiseks.

Lahendus:Vajadusel on võimalik ASV-I seadistada vooluhulga piiramiseks. ASV-I on nimelt rõhuregulaatori reguleerkontuuri sees, seetõttu ASV-I seadistamine mõjutab vooluhulka. (Üldine reegel on, et kv-väärtuse suurendamine 100% suurendab vooluhulka 100%.)

hm3.60.06

0.880

Δp

Qk 3

vv ===

Tulemusi võib lugeda ka diagrammilt Lisas A, joon D.

Soovitud vooluhulga korral on rõhulang kogu harus 4 kPa. Ilma ventiilita ASV-I on vooluhulk harus täielikult avatud reguleerventiili korral 58% suurem, põhjustades seega ületäitumist (4 kPa võimaldab 880 l/h , samas kui 10 kPa võimaldab 1 390 l/h). Seadistades ventiili ASV-I DN 25 väärtusele90%kv-väärtusest(3,6m3/h), piirame vooluhulka soovitud väärtuseni 880 l/h. See väärtus saadakse järgmise arvutusega:

Δpi = Δpo − Δpr=10−4=6kPa.



Vooluhulga ja diferentsiaalrõhu mõõtmine

ASV-BD (nõeltüüpi) ja ASV-I (rectus-tüüpi) on varustatud kahe mõõtenipliga nii, et oleks võimalik mõõta ventiili diferentsiaalrõhku. Selleks võib kasutada Danfossi mõõteriista vm mõõteseadet. Kui mõõteriista ühendusvoolikud on ühendatud, võib mõõteniplid avada, keerates neid 8 mm lehtvõtmega pool pööret vastupäeva.

Lisas A joonisel C esitatud ASV-BD ja joonisel D esitatud ASV-I rõhulangu graafikut kasutades, on võimalik tegelik diferentsiaalrõhk üle avatud ventiili teisendada vooluhulgaks. Pärast mõõtmist peab niplid uuesti sulgema, keerates neid tagasi päripäeva ning eemaldama mõõtevoolikud.

Märkus: Mõõtes vooluhulka, peavad kõik radiaatori termostaatventiilid olema täielikult avatud (nominaalvooluhulk).

Diferentsiaalrõhu (Δp r) mõõtmine püstikus.Paigalda mõõteotsik (Danfossi kood 003L8143) ASV-P/PV tasakaalustusventiili drenaažikorgiga (DN15 - 50) või lõppseadmele (TU) lähima keermesühendusega. Mõõtmised tuleb teostada ASVI/ ASV-M/MSV-F2 ventiili ava B ja ASV-P/PV drenaažikorgi mõõteotsiku vahel.

Paigaldamine ASV-P, ASV-PV paigaldatakse tagasivoolutorule. Voolu suund peab ühtima ventiili korpusel oleva noolega. ASV-M/I/BD, MSV-F2 paigaldatakse pealevoolutorule, noole suund ventiili korpusel peab ühtima voolu suunaga. Impulsstoru paigaldatakse ASV-M/I/BD, MSV-F2 ja ASV-P/PV ventiilide vahele.Enne paigaldamist tuleb impulsstoru läbi loputada. Peale selle peavad ASV-PV ja ASV-I/BD olema paigaldatud vastavalt projektis esitatud nõudmistele.

Surveproov Suurim katserõhk ................................................ 25 bar

Süsteemi rõhukatsetustel peab veenduma, et membraani mõlematel pooltel on ühesugune staatiline rõhk, et vältida rõhuregulaatori kahjustusi. See tähendab, et impulsstoru peab olema ühendatud ja kõik ventiilid avatud.

Süsteemi käivitamisel (ASV-PV ja sellega koos töötava sulgeventiili avamisel) tuleb veenduda, et membraani mõlemal poolel oleks ühesugune staatiline rõhk või, kui rõhud on erinevad, siis membraani ülemisel poolel oleks rõhk kõrgem. Kui täitmine toimus ASV-PV ja selle partnerventiili avamise teel, veenduge, et membraani ülemine pool on rõhu all, avades selleks enne ASV-PV avamist partnerventiili.

Käiku laskmine

Kui ASV-P / PV DN 15 - 50 on paigaldatud koos ASV-M ventiiliga, peavad mõlemad ventiiid olema avatud või suletud (mõlemad ventiilid peavad olema ühesuguses asendis!). Kui ASV-P/PV on paigaldatud koos ASV-I/ASV-BD ventiiliga, peavad mõlemad olema avatud. Membraani kahjustamise vältimiseks ventiilide sulgemisel või avamisel palun veenduge, et membraani ülemisele poolele ei tekiks kunagi madalam rõhk.



ASV-PV

DNL1 L2 L3 H1 H2 D1 D2 S a b c

mm ISO7/1 ISO 228/1

15 65 120 139 102 15 28 61 27 Rp ½ G ¾ A

G ¾ A

20 75 136 159 128 18 35 76 32 Rp ¾ G 1 A

25 85 155 169 163 23 45 98 41 Rp 1 G 1¼ A

32 95 172 179204

29 55 122 50 Rp 1¼ G 1½ A245 1)

40 100 206 184209

31 55 122 55 Rp 1½ G 1¾ A250 1)

1) Seadevahemik 35–75 kPa

ASV-P

DNL1 L2 L3 H1 H2 D1 D2 S a b c

mm ISO7/1 ISO 228/1

15 65 120 139 82 15 28 61 27 Rp ½ G ¾ A

G ¾ A

20 75 136 159 103 18 35 76 32 Rp ¾ G 1 A

25 85 155 169 132 23 45 98 41 Rp 1 G 1¼ A

32 95 172 179 165 29 55 122 50 Rp 1¼ G 1½ A

40 100 206 184 170 31 55 122 55 Rp 1½ G 1¾ A

Joonis 17

Mõõtmed



ASV-PV

DNL1 H1 H2 D1 D2 D3

mm

65 290 385 93 68 205 145

80 310 390 100 68 218 160

100 347 446 112 68 248 180

ASV-PV

DN∆p seadevahemik L1 L2 L3 H1 H2 D1 D2 b c

kPa mm ISO 228/1

50

5-25

130 244 234

232

61 55 133 G 21/2 G 3/4 A20-40

35-75273

60-10

Joonis 18

Mõõtmed(järg)



ASV-I

DNL1 L2 L3 H1 H2 D1 S a b

mm ISO7/1 ISO 228/1

15 65 120 139 48 15 28 27 Rp ½ G ¾ A

20 75 136 159 60 18 35 32 Rp ¾ G 1 A

25 85 155 169 75 23 45 41 Rp 1 G 1¼ A

32 95 172 179 95 29 55 50 Rp 1¼ G 1½ A

40 100 206 184 100 31 55 55 Rp 1½ G 1¾ A

50 130 246 214 106 38 55 67 - G 2¼ A

ASV-M

DNL1 L2 L3 H1 H2 D1 S a b

mm ISO7/1 ISO 228/1

15 65 120 139 48 15 28 27 Rp ½ G ¾ A

20 75 136 159 60 18 35 32 Rp ¾ G 1 A

25 85 155 169 75 23 45 41 Rp 1 G 1¼ A

32 95 172 179 95 29 55 50 Rp 1¼ G 1½ A

40 100 206 184 100 31 55 55 Rp 1½ G 1¾ A

50 130 246 214 106 38 55 67 - G 2¼ A

Joonis 19

ASV-BD

DNL H S a

mm ISO 228/1

15 65 92 27 G ½

20 75 95 32 G ¾

25 85 98 41 G 1

32 95 121 50 G 1¼

40 100 125 55 G 1½

50 130 129 67 G 2

L

G1/4

S

aa

H

Mõõtmed(järg)



Joonis A. ASV-P/PV DN 15-40 Dimensioneerimise diagramm

Lisa A. Dimensioneerimisediagramm



Joonis B. - ASV-PV DN 50 - 100 dimensioneerimise diagramm

Lisa A. Dimensioneerimise diagramm


10

20

30

50

100

200

300

400

600

1000

2000

3000

4000

6000

800010000

20000

30000

4000050000


Joonis C. ASV-BD DN 15–50 dimensioneerimise diagramm

Lisa A. Dimensioneerimise diagramm


väärtus


Joonis E. ASV-M DN 15-50 ventiilide rõhulang

Joonis D. ASV-I DN 15-50 dimensioneerimise diagramm

Lisa A


Tehniline andmeleht

Isolatsioon, liitmikud

Tellimine

LiitmikudTüüp Märkused Toruühendus Ventiiliühendus Tootekood

Keermesliitmik (1 tk)

R 1/2 DN 15 003Z0232

R 3/4 DN 20 003Z0233

R 1 DN 25 003Z0234

R 1 1/4 DN 32 003Z0235

R 11/2 DN 40 003Z0273

R 2DN 50 (2 1/4”) 003Z0274 2)

DN 50 (2 1/2”) 003Z0278 1)

Keevisliitmik (1 tk)

DN 15 DN 15 003Z0226

DN 20 DN 20 003Z0227

DN 25 DN 25 003Z0228

DN 32 DN 32 003Z0229

DN 40 DN 40 003Z0271

DN 50DN 50 (2 1/4”) 003Z0272 2)

DN 50 (2 1/2”) 003Z0276 1)

Märkus. Ventiilidel ASV-PV DN 50 (2 1/2”) ja ASV-I/M DN 50 (2 1/4”) on erineva suurusega ühendus. 1) Kasutamiseks koos ventiilidega ASV-PV

DN 502) Kasutamiseks koos ventiilidega ASV-I

ja ASV-M DN 50.

Kirjeldus

EPP-isolatsioon ventiilile ASVÜhendus Tootekood

DN 15 003L8170

DN 20 003L8171

DN 25 003L8172

DN 32 003L8173

DN 40 003L8139

EPP-isolatsioon ventiilile ASV-BDÜhendus Tootekood

DN 15 003Z4781

DN 20 003Z4782

DN 25 003Z4783

DN 32 003Z4784

DN 40 003Z4785

DN 50 003Z4786

IsolatsioonVentiili vahtpolüstüroolist (EPS) pakendit võib kasutada soojusisolatsioonina süsteemides, milles soojuskandja temperatuur on kuni 80 °C.

Ventiil ASV-BD tarnitakse koos vahtpolüpropüleenist (EPP) isolatsiooniga. ASV-BD klõpskinnitusega isolatsiooni saab ventiilile paigaldada kiiresti ja hõlpsalt. Kõrgemate temperatuuride korral (kuni 120 °C) võib kasutada EPP-isolatsiooni.

Mõlemad materjalid (EPS, EPP) vastavad DIN 4102 järgi tuleohutusklassile B2.

LiitmikudVäliskeermega ventiilidele pakub Danfoss lisavarustusena keermes- või keevisliitmikke.

MaterjalidMutter ....................................................................messingKeevisliitmik ...............................................................teras Keermesliitmik....................................................messing


A

BC

A

BC

D


ASV-PV hanketekst

DNA B C D

mm

15 61 110 111 37

20 76 120 136 45

25 100 135 155 55

32 118 148 160 70

40 118 148 180 70

DNA B C

mm

15 79 85 122

20 84 85 122

25 99 85 122

32 132 85 185

40 138 130 185

50 138 126 185

ASV-I/M/P/PV

ASV-BD

Mõõtmed – isolatsioon

1. DiferentsiaalrõhuregulaatoriventiiliosapeabolemasaadavalvahemikusDN15–100. 2. Diferentsiaalrõhu reguleerimine toimub sisseehitatud membraanelemendi abil. 3. DiferentsiaalrõhkpeabsuurusteDN15–40korralolemaseadistatavvahemikus5–25kPa,20–40kPA

või20–60kPaningsuurusteDN50–100korralvahemikus20–40kPa,35–75kPavõi60–100kPa. Radiaatoritegarakendustejaoksonsoovitatavvahemik5–25kPA. 4. Diferentsiaalrõhu seadistamine peab olema kaitstud soovimatute muutuste eest. 5. Diferentsiaalrõhu seadistamine peab olema lineaarne (olenevalt suurustest kas 1 pööre 1 kPA või

1 pööre 2 kPa). 6. DiferentsiaalrõhuvahemikpeabsuurusteDN15–40korralolemavedruvahetamiselmuudetav

ilma süsteemi tühjendamata. 7. Ventiilipeabsaamahooldamisekskäsitsisulgedakäepidemeabil. 8. TühjendamisfunktsioononvajalikvahemikuDN15–50korral. 9. TemperatuurivahemikpeabDN15–40korralolema–20…+120°CjaDN50–100korral–10…+120°C.10. Nimirõhkpeabolema16bar,katserõhk25bar.11. DiferentsiaalrõhuregulaatorikomplektvahemikusDN15–40peabsisaldamaimpulsstoru(pikkus

vähemalt 1,5 m) ja vahtpolüstüroolist isolatsiooni (kuni temperatuurini 80 °C).

Nimiläbimõõt: _ ________Ühendus: ________ Reguleerimisvahemik(alates–kuni)________kPaTootja: Danfossi tüüp: ASV-PVTellimiskood: 003L_ ____

tehniline andmeleht automaatsed tasakaalustusventiilid asv · näiteks nagu väikesed...

Documents