temphilo • tekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni ... · 2015/16 2016/17 state old age grant...

3
INETIKHANGISO TEMISEBENTI Temphilo • Tekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni • Temisebenti • Tekuphepha Netekuvikeleka • Temfundvo FREE IVuk’uzenzele iMAHHALA ... kepha yendlulisele kulomunye nasewucedzile kuyifundza Likhasi 16 Sisebenta ngekuhlanganyela kukhulisa umnotfo Stephen Timm N jengaloku umnotfo wemhlaba wonkhe newalapha ekhaya ubukene netikhatsi letimatima, Indvuna Yetetimali Pravin Gordhan ucwayise bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise imali ngekonga futsi basebente ngekuhlanganyela. Ngesikhatsi atfula Inkhulumomcombelelo yakhe esikhatsini lesisandza kwendlula, Indvuna Gordhan umemetele tinyatselo lokuhloswe ngato kutsi tibeke umnotfo walelive endleleni lengiyo. Letinyatselo tifaka ekhatsi kwehlisa lucitfomali lwahulumende ngekutsi kuhlehliswe kucashwa kutikhala temsebenti letinsha emkhakheni wahulumende. Nasekuhlanganiswa naletinye tinyatselo, loku kutawusita hulumende kutsi onge tigidzigidzi letinge-R25 kuncitfomali kuleminyaka lemitsatfu letako. Hulumende futsi uhlela kwenta tigidzigidzi letingetulu kwale-R18 ngemtselo nga-2016/17, ngekusebentisa umtselo wemalingena yalowo nalowo lowenyuswe kancane, lokutawuvela kakhulu kulabo labahola kakhulu. Nome kunjalo, kute kwehla lokwentiwe kulucitfomali lwetibonelelo tahulumende. Hulumende utawuphindza futsi abuke kutsi ngeke yini awavale lawo mabhizinisi ahulumende langasebenti kahle nome awahlanganise,” kwasho yona Indvuna Gordhan. Letinyatselo letachazwa iNdvuna Yetetimali kuMcombelelo utente ngobe umnotfo ulindzeleke kutsi nje ukhule nga-0.9% kulomnyaka, lokwehlile kuloko lokulindzelekile lokunge-1.3% nga-2015. Indvuna Gordhan unemsebenti lomatima wekuzama kugwema kutsi kungabi nekwehliswa kwemazinga etilinganiso temandla emnotfo, lokuyintfo letakwenta kutsi kubite kakhulu kuhulumende kutsi aboleke imali yekukhokhela ligebe lekusweleka kwemali. “Angeke sikhone kutsi sisebentise imali lesingenayo. Angeke siboleke sengce emandla etfu ekuyibuyisa. Ngaphandle kwekutsi sivusetele kukhula kanye nekwenta imalingena lenyenti, kufanele kutsi sicinise sandla ekwenteni kwetfu tintfo,” kwagcizelela yena njalo. Kwenta njalo, ligebe lekusweleka kwemali – umehluko emkhatsini kwencitfomali yahulumende kanye nemalingena – litakwehliswa nga-3.2% encitfomali nga- 2016/17, kusukela ku-3.9% labiketelwa ngemnyaka wa-2015/16. KULAWULA INCITFOMALI YAHU- LUMENDE Indvuna Gordhan utsite tonkhe tikhala temisebenti tahulumende (ngaphandle kwale- to tabothishela, bahlengikati, bodokotela, emaphoyisa kanye naletinye letimcoka) titawuhlehliswa kusukela mhla lu-1 Mabasa. Loku kutawusita kutsi kunciphise imali yemi- holo yetisebenti tahulumende ngetigidzigidzi leti-R7.2. Ematiko kutawudzingeka kutsi abeke tizatfu tanome ngabe ngusiphi sikhala semsebenti lesisha ngekutsi angenise ti- nhlelo letibuyeketiwe tetidzingo tekucashwa kwetisebenti. Kwengeta kuloko, imitsetfo lemisha ita- kwenta kutsi kube nemkhawulo kuhulumende ekucitseni imali etindlekweni tekuhamba nekubhuka tindzawo tekulala (kulindzeleke kutsi kongeke tigidzigidzi le-R1.6 ngeminyaka lemitsatfu), kutingcungcutsela kanye naseku- tsengeni timoto tabosopolitiki. Bonkhe batfulitinsita kanye nematiko ahulu- mende kutawufuneka kutsi asebentise indlela yekutsenga le-elekthronikhi (i-eTender portal) kusukela mhla lu-01 kuMabasa. Loku kutakwenta kutsi kutsenga kube sebaleni kuphindze kunciphise tindleko tebatfulitinsita kanye netembuso. Ngemnyaka wa-2018/19 kulindzeleke kutsi umbuso wonge tigidzigidzi letinge-R25 ngemnyaka kuletigidzigidzi letinge-R500 latisebentisa ekutsengeni, ngekusebentisa tindleko letiphasi tekukhangisa nekuphatsa. Tonkhe tinkampani letifisa kuchuba i- bhizinisi nahulumende kufanele kutsi tibhalise kuluhlu lebatfulitinsita lolusendzaweni yinye kusukela mhla lu-01 Mabasa kute tikhone kusebentisana nahulumende wavelonkhe kanye newetifundza bese kutsi kusebenti- sana nabomasipala kusukela ngamhla lu-01 Kholwane. IMITSELO Indvuna Gordhan utsite hulumende uhlose kwenyusa imitselo ngesamba sesisonkhe lesitigidzigidzi letinge-R48 kuleminyaka lemitsatfu letako – Tigidzigidzi leti-R18 nga-2016/17 kanye netigidzigidzi le-R15 letengetiwe kulowo nakuleyo minyakatimali lelandzelako. Letigidzigidzi leti-R18 tekwe- nyuswa kwemtselo nga-2016/17 titawusita ekuvaleni leligebe lelivuleke ngesikhatsi hulumende ahluleka kufinyelela kuloko bekakuhlosile ekugcogceni umtselo lokube ligebe letigidzigidzi le-R11.6. Lokwenyuka kutawufezeka kancane ngekubuketa mtselo kanye nekwenyusa imitselo yesimondzawo kanye neyemtselo wemafutsa etimoto. Kubuketa umtselo kwenteka ngesikhatsi kwehla emandla emali bese kwenta kutsi labanye bakhokhi bemtselo bakhokhe lizinga lelisetulu lemtselo, lokubanga kutsi bese bona bakhokha umtselo lomnyenti. Kugwema loko, Litiko Lemafa Lavelonkhe livamise kutsi bese Indvuna Yetetimali Pravin Gordhan wetfule umcombelelo lobukene nato tonkhe tidzingo lohlose kugcugcutela kukhula kwemnotfo kulelive. PROTECTING SOCIAL GRANTS AGAINST RISING INFLATION T he value of social grants will increase in 2016/17 to ensure that grants keep up with inflation. Increases to the social protection budget will also cater for a rise in the number of beneficiaries, mostly those receiving the old-age pension grant and the child-support grant. This rise in beneficiaries is largely as a result of government’s improv- ing provision of healthcare and basic services over the years –old people are living longer and child mortality rates are falling. In 2016/17, the old-age pension grant is set to increase by R90 and the child- support grant by R20. 2015/16 2016/17 STATE OLD AGE GRANT R1 415 R 1 505 STATE OLD AGE GRANT, OVER 75s R1 435 R 1 525 WAR VETERANS GRANT R1 435 R 1 525 DISABILITY GRANT R1 415 R 1 505 FOSTER CARE GRANT R860 R890 CARE DEPENDENCY GRANT R1 415 R 1 505 CHILD SUPPORT GRANT R330 R350 Luhlelo lwemfundzate luyachubeka nekuntjintja timphilo Ema-Protea akulungele kuchudzelana nemhlaba Uyetfulelwa Tekuchumana Tahulumende Nekuniketa Lwati (GCIS) Siswati/English Indlovulenkhulu 2016 Lushicilelo 2 Likhasi 4 > Iyachubeka elikhasini le - 2

Upload: others

Post on 17-Jan-2020

0 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: Temphilo • Tekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni ... · 2015/16 2016/17 STATE OLD AGE GRANT R1 415 R 1 505 STATE OLD AGE GRANT, OVER 75s R1 435 R 1 525 ... laba-176 ngalomfundzate

Vuk’uzenzeleVuk’uzenzeleVuk’uzenzeleVuk’uzenzeleVuk’uzenzeleVuk’uzenzeleINETIKHANGISO

TEMISEBENTI

Temphilo • Tekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni • Temisebenti • Tekuphepha Netekuvikeleka • Temfundvo

FREEIVuk’uzenzele iMAHHALA ... kepha yendlulisele kulomunye nasewucedzile kuyifundza

Likhasi 16

Sisebenta ngekuhlanganyela kukhulisa umnotfo Stephen Timm

Njengaloku umnotfo wemhlaba wonkhe newalapha ekhaya ubukene netikhatsi letimatima, Indvuna Yetetimali Pravin Gordhan

ucwayise bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise imali ngekonga futsi basebente ngekuhlanganyela.

Ngesikhatsi atfula Inkhulumomcombelelo yakhe esikhatsini lesisandza kwendlula, Indvuna Gordhan umemetele tinyatselo lokuhloswe ngato kutsi tibeke umnotfo walelive endleleni lengiyo. Letinyatselo tifaka ekhatsi kwehlisa lucitfomali lwahulumende ngekutsi kuhlehliswe kucashwa kutikhala t e m s e b e n t i l e t i n s h a e m k h a k h e n i wahulumende. Nasekuhlanganiswa naletinye tinyatselo, loku kutawusita hulumende kutsi onge tigidzigidzi letinge-R25 kuncitfomali kuleminyaka lemitsatfu letako.

Hulumende futsi uhlela kwenta tigidzigidzi letingetulu kwale-R18 ngemtselo nga-2016/17, ngekusebentisa umtselo wemalingena yalowo nalowo lowenyuswe kancane, lokutawuvela kakhulu kulabo labahola kakhulu. Nome kunjalo, kute kwehla lokwentiwe kulucitfomali lwetibonelelo tahulumende.

Hulumende utawuphindza futsi abuke kutsi ngeke yini awavale lawo mabhizinisi ahulumende langasebenti kahle nome awahlanganise,” kwasho yona Indvuna Gordhan.

Let inyatselo le tachazwa iNdvuna Yetetimali kuMcombelelo utente ngobe umnotfo ulindzeleke kutsi nje ukhule nga-0.9% kulomnyaka, lokwehlile kuloko lokulindzelekile lokunge-1.3% nga-2015.Indvuna Gordhan unemsebenti lomatima wekuzama kugwema kutsi kungabi nekwehliswa kwemazinga etilinganiso temandla emnotfo, lokuyintfo letakwenta kutsi kubite kakhulu kuhulumende kutsi aboleke imali yekukhokhela ligebe lekusweleka kwemali.

“Angeke sikhone kutsi sisebentise imali lesingenayo. Angeke siboleke sengce emandla etfu ekuyibuyisa. Ngaphandle kwekutsi sivusetele kukhula kanye nekwenta imalingena lenyenti, kufanele kutsi sicinise sandla ekwenteni kwetfu tintfo,” kwagcizelela yena njalo.

Kwenta njalo, ligebe lekusweleka kwemali – umehluko emkhatsini kwencitfomali yahulumende kanye nemalingena – litakwehliswa nga-3.2% encitfomali nga-2016/17, kusukela ku-3.9% labiketelwa ngemnyaka wa-2015/16.

KULAWULA INCITFOMALI YAHU-LUMENDE Indvuna Gordhan utsite tonkhe tikhala temisebenti tahulumende (ngaphandle kwale-

to tabothishela, bahlengikati, bodokotela, emaphoyisa kanye naletinye letimcoka) titawuhlehliswa kusukela mhla lu-1 Mabasa. Loku kutawusita kutsi kunciphise imali yemi-holo yetisebenti tahulumende ngetigidzigidzi leti-R7.2. Ematiko kutawudzingeka kutsi abeke tizatfu tanome ngabe ngusiphi sikhala semsebenti lesisha ngekutsi angenise ti-nhlelo letibuyeketiwe tetidzingo tekucashwa kwetisebenti.

Kwengeta kuloko, imitsetfo lemisha ita-kwenta kutsi kube nemkhawulo kuhulumende ekucitseni imali etindlekweni tekuhamba nekubhuka tindzawo tekulala (kulindzeleke kutsi kongeke tigidzigidzi le-R1.6 ngeminyaka lemitsatfu), kutingcungcutsela kanye naseku-tsengeni timoto tabosopolitiki.

Bonkhe batfulitinsita kanye nematiko ahulu-mende kutawufuneka kutsi asebentise indlela yekutsenga le-elekthronikhi (i-eTender portal) kusukela mhla lu-01 kuMabasa.

Loku kutakwenta kutsi kutsenga kube sebaleni kuphindze kunciphise tindleko tebatfulitinsita kanye netembuso. Ngemnyaka wa-2018/19 kulindzeleke kutsi umbuso wonge tigidzigidzi letinge-R25 ngemnyaka kuletigidzigidzi letinge-R500 latisebentisa ekutsengeni, ngekusebentisa tindleko letiphasi tekukhangisa nekuphatsa.

Tonkhe tinkampani letifisa kuchuba i-bhizinisi nahulumende kufanele kutsi tibhalise kuluhlu lebatfulitinsita lolusendzaweni yinye kusukela mhla lu-01 Mabasa kute tikhone kusebentisana nahulumende wavelonkhe kanye newetifundza bese kutsi kusebenti-sana nabomasipala kusukela ngamhla lu-01 Kholwane.

IMITSELO Indvuna Gordhan utsite hulumende uhlose kwenyusa imitselo ngesamba sesisonkhe lesitigidzigidzi letinge-R48 kuleminyaka lemitsatfu letako – Tigidzigidzi leti-R18 nga-2016/17 kanye netigidzigidzi le-R15 letengetiwe kulowo nakuleyo minyakatimali lelandzelako. Letigidzigidzi leti-R18 tekwe-nyuswa kwemtselo nga-2016/17 titawusita ekuvaleni leligebe lelivuleke ngesikhatsi hulumende ahluleka kufinyelela kuloko bekakuhlosile ekugcogceni umtselo lokube ligebe letigidzigidzi le-R11.6. Lokwenyuka kutawufezeka kancane ngekubuketa mtselo kanye nekwenyusa imitselo yesimondzawo kanye neyemtselo wemafutsa etimoto.

Kubuketa umtselo kwenteka ngesikhatsi kwehla emandla emali bese kwenta kutsi labanye bakhokhi bemtselo bakhokhe lizinga lelisetulu lemtselo, lokubanga kutsi bese bona bakhokha umtselo lomnyenti. Kugwema loko, Litiko Lemafa Lavelonkhe livamise kutsi bese

Indvuna Yetetimali Pravin Gordhan wetfule umcombelelo lobukene nato tonkhe tidzingo lohlose kugcugcutela kukhula kwemnotfo kulelive.

PROTECTING SOCIAL GRANTS AGAINST RISING INFLATION

The value of social grants will increase in 2016/17 to ensure that grants keep up with infl ation.

Increases to the social protection budget will also cater for a rise in the number of benefi ciaries, mostly those receiving the old-age pension grant and the child-support grant.

This rise in benefi ciaries is largely as a result of government’s improv-ing provision of healthcare and basic services over the years –old people are living longer and child mortality rates are falling.

In 2016/17, the old-age pension grant is set to increase by R90 and the child-support grant by R20.

2015/16 2016/17STATE OLD AGE GRANT

R1 415 R 1 505

STATE OLD AGE GRANT, OVER 75sR1 435 R 1 525

WAR VETERANS GRANTR1 435 R 1 525

DISABILITY GRANTR1 415 R 1 505

FOSTER CARE GRANTR860 R890

CARE DEPENDENCY GRANTR1 415 R 1 505

CHILD SUPPORT GRANTR330 R350

Luhlelo lwemfundzate

luyachubeka nekuntjintja

timphilo

Ema-Protea akulungele

kuchudzelana nemhlaba

Uyetfulelwa Tekuchumana Tahulumende Nekuniketa Lwati (GCIS) Siswati/English Indlovulenkhulu 2016 Lushicilelo 2

Likhasi 4

> Iyachubeka elikhasini le - 2

Page 2: Temphilo • Tekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni ... · 2015/16 2016/17 STATE OLD AGE GRANT R1 415 R 1 505 STATE OLD AGE GRANT, OVER 75s R1 435 R 1 525 ... laba-176 ngalomfundzate

Vuk’uzenzele 4 Indlovulenkhulu 2016 Lushicilelo 2

HULUMENDE WASEKHAYA

Tigidzi tifakwe kutemanti kanye nakutekuhanjiswa kwekungcola

Albert Pule

Tinsuku tetitaladi letigcwele ema-nti, indlela lembi yekuhanjiswa kwekungcola kanye netigodzi emigwacweni yaseMissionvale e-

Bhayi, madvute nje loko sekutawuba yi-ntfo lengasatiwa. Emakhaya lalinganiselwa eti-2 500 kulendzawo atawufakelwa tinsita tekuhanjiswa kwekungcola kanye nemanti ekupheleni kwaMabasa.

Masipala waseNelson Mandela Bay utawusebentisa tigidzi letinge-R50 ekwenteni ncono sakhiwonchanti semanti lamanyenti lageletako, kuhanjiswa kwekungcola kanye netinsita tahulumende.

Ngesikhatsi kunetimvula letinkhulu ummango waseMissionvale uhlangabetana netinsayeya macondzana netikhukhula nekungakhoni kufinyelela kwetimoto kanye netigitjelwa temmango.

“Lendzawo bey ikadze iy indzawo

yemikhukhu futsi takhamuti betitentela tona ngekwato kutsi titfole tinsita. Nyalo sekufakwe gezi, sekunetinsita temanti temaphayiphi labekeke emamitheni lalinganiselwa e-200 kusuka kulinye likhaya,” kuchaza yena njalo Sihlalo Welikomidi Lesakhiwonchanti Nekunjiniyela kuMkhandlu wamasipala Andile Mfunda.

“Umsebenti lomayelana nekuhanjiswa kwekungcola kanye netinsita temanti s e w u s e s i g a b e n i s e k u g c i n a s e k u t s i uphotfulwe,” kwangeta yena njalo Mfunda.

Utsite emabhizinisi lamancane kukhona lakuzuzile ngalokwentiwa ncono kwaletinsita letentiwe ngumasipala.

“Masipala akazange agcile kuphela ekuletseni tinsita kubantfu baseMissionvale, kepha kusekela mabhizinisi lasafufusa kube yintfo futsi lesemcoka.”

Ngesikhatsi kwentiwa ncono Emabhizinisi Lamancane Lasemkhatsini Nalamancane kakhulu (ema-SMME) la-25 azuza, kwase

kutsi bantfu labange-98 basemmangweni waseMissionvale bacashwa besebenta misebenti leyahlukahlukene.

Lokwentiwa ncono kwehlukaniswe tigaba letisihlanu kuto tonkhe kutawuba n e s a k h i w o n c h a n t i s e k u h a n j i s w a kwekungcola, tinsita temanti, kucocwa kwemanti etikhukhula, siteshi sempompi kanye nemgwaco.

Thozama Qayiso (loneminyaka lengema-51), sakhamuti saseMissionvale, utsite lommango utawuba netinsita letikahle njengalabanye bantfu bakuletinye tindzawo.

“Nyalo sesingasho ngekutigcabha kutsi siyincenye yaMasipala waseNelson Mandela Bay ngobe nyalo natsi sesitawutfola leto tinsita letitfolakala kuletinye tindzawo."

Uphindze wangenta ngekutsi kubona baholi bamasipala endzaweni yakubo kubanike litsemba.

"Lokutsi nje baholi bayeta kulendzawo bafike bakhombise kutinikela, kantsi

vele kunemsebenti lesiwubona wenteka ebantfwini, kuyakhutsata.

“Empeleni loko kusitjela kutsi tsine njengemmango labosopolitiki lesabakhetsa sabanika emandla abaiahleli imali etintfweni bese bayayekela njalo, bayalandzelela kute bacinisekise kutsi kwentiwa umsebenti losezingeni, kuleso sikhatsi lesincunyiwe."

Mfunda wengete ngekutsi masipala utawuchubeka asebentisane nemmango kute kwentiwe ncono kuletfwa kwetinsita kubantfu.

“ N g i j a b u l i l e k u t s i u m m a n g o waseMissionvale usebentisana namasipala kute kuletfwe tinsita ngekushesha. Setendlula leto tinsuku lapho labasetikhundleni bebatentela khona labakutsandzako.

“Kuphendvula ngemsebenti wetfu ngiko lokumcoka kitsi kute sikhone kwenta loko lesigunyatwe kutsi sikwente. Ngibanike tinsuku letingumncamulajucu leticinile, ngobe tinkinga taseMissionvale setengcelwe sikhatsi. Bantfu bakitsi bahluphekile sekwanele."

Njengencenye yekutfutfukisa temnotfo kulendzawo kanye netindzawo letakhelene nayo, indzawo leyi-mall lenetitolo ivulwe ngalokusemtsetfweni kulomnyaka lophelile, kwadaleka ematfuba emsebenti lamanengi ebantfu balendzawo.

"Nangabe siletsa tinsita kufanele kutsi kube yintfutfuko lehlanganisiwe kute sikhone kutfola kuhlaliswa kwebantfu lokungiko njengaloku kusho Inchubomgomo Yekuhlaliswa Kwebantfu. Setendlula leto tinsuku lapho bantfu nabakhelwa tindlu bakhelwe tona ekudzeni nendzawo yetemnotfo, khashane netikolo kanye netindzawo tekutijabulisa,” kwasho yena.

Masipala futsi usebentela kufaka gezi etindzaweni temikhukhu, etindzaweni letitfola tinsita, ngesikhatsi bantfu basalindze tindlu tabo.

Nonkhululeko

Kusuka ekufundzeleni emkhukhwi-ni, lonetimbobo futsi kute nagezi, etitaladini taseBrandvlei letineti-ntfuli emaphetselweni neRandfon-

tein (eNshonalanga yeJozi) adzimate atfole kuphasa tifundvo letimbili ngemalengiso elibangeni le-12, Sithelosethu Sigwela usendleleni yekufezekisa liphupho lakhe aphindze antjintje imphilo yakhe.

Lelijaha lelineminyaka lenge-20 lase-Ithuteng Secondary School lisebente kahle kakhulu etifundvweni talo nanome beli-bukene netinsayeya, lokubufakazi kutsi kute lokungema endleleni yakhe kutsi aphumelele. Ungulomunye walabange-40 labatfole umfundzate wasodolobha waku-Masipala waseKhaya waseRandfontein, lomnike litfuba lekutsi achubeke netifu-ndvo takhe eNyuvesi yaseJozi.

Lomfundzate utfole imali lengetulu kwe-tigidzi leti-R12 kuleminyaka lelishumi ku-sukela wasungulwa.

Kute kube ngunyalo, sekuzuze bafundzi laba-176 ngalomfundzate kantsi labange-56 babo baneticu temfundvo yasenyuvesi, kwatsi labange-47 bona sebacalile bayase-benta.

Kute utfole lomfundzate kufanele kutsi utfole i-avareji yema-53% etifundvweni ta-kho kantsi labo labatawutfola lomfundzate batawufundza emkhakheni wekufundza weTetimali, Tebunjiniyela, Temnotfo kanye neTemtsetfo.

KufezeKA KweliPhuPho Sigwela ungulomdzala ebantfwaneni bakubo labasitfupha kantsi uwekucala

emndenini wakubo kutsi aphase tifundvo ngemalengiso, kanye nekutsi ayewufundza enyuvesi, lokuyintfo lebeyiliphupho labe-kangatsembi kutsi litawufezeka.

“Bengicabanga kutsi ngitawuhlala ekhaya mhlawumbe ngitfole umsebenti weku-shaya umshini esitolo nome nje lokunye,” kwasho Sigwela.

“Make uhlupheke iminyaka leminyenti khona nyalo bese kumatima nje kutsi a-ngichube esikolweni.”

Watsi bekafuna kutsi abe ngulophuma embili kepha bekangakhoni ngenca ye-kweswela imali.

“Bekubakhona tikhatsi lapho bengiva khona kutsi ncono ngiphose lithawula, kepha bengati kutsi ikhona imphilo lencono kunaloko futsi-ke nguloko lokwangenta ngachubeka.

“Angati nekutsi ngingacala kuphi ngi-bonge ngekutfola kwami lomfundzate,” kwasho yena SigweIa.

Utsite konkhe loku ngabe akuzange kuphumelele kube akazange watihlupha wafundza ngisho nasebusuku kanye neku-tinikela kwakhe etifundvweni takhe.

Ukhutsate bafundzi kutsi bayitsatsele etulu imfundvo, batsatse inshisekelo kuloko lokwenteke kuye kanye nekutfola umcondvo kutsi imfundvo ingamentelani umuntfu lomusha lochubeka ngendlela lefananako nalena yena lahambe ngayo.

Nakakhuluma emcimbini wekunikwa kwemifundzate, Sodolobha wakuMasipala waseRandfontein, Mzi Khumalo uphindze washo loko lokushiwo Ngumculu Wenkhu-luleko, lotsi iminyango yekufundza nemasiko itawuvulekela bonkhe bantfu.

“Siyati kutsi loko lesininika kona aku-

Luhlelo lwemfundzate luyachubeka nekuntjintja timphilo

kaneli. Nome kunjalo, lokukhulu kuseta, kungaleso sizatfu-ke kutsi sitinikele eku-tjaleni imali lenyenti kulesikimu sete-mfundzate.

“Ngaleyo ndlela-ke ngiphosela insayeya bonkhe bosomabhizinisi lapha eRandfontein kanye nemmango wonkhana kutsi udlale indzima yawo kutsi ifake ligalelo kuleSikhwama Semfundzate Sasodolobha.

“Umnikelo lomncane we-R10 ngenyanga n g e l i k h a y a u t a w e m u k e l e k a k u t e kucinisekiswe kutsi bafundzi labanengi labafanelekako kutsi batfole lolusito, bangatfunyelwa esikolweni ngemnyaka wekufundza lolandzelako.

“Likusasa lebantfu labasha betfu alikho kuphela etandleni tabo kepha nasetandleni tetfu,” kusho Khumalo lotsembise kutsi utawukhokha R1 000 emholweni wakhe tinyanga tonkhe anikelele lesikimu semfundzate.

Lesikimu silawulwa ngemalunga ebhodi lalishumi lanikwe umsebenti wekutsi acinisekise kutsi imali lesetjentisiwe iyatiwa.Khumalo uyetsemba kutsi ngekuhamba kweminyaka akekho umntfwana lapha eRandfontein lofaneleka kutsi atfole umfundzate lotawusala ngephandle futsi ete imfundvo.

Sihlalo welikomidi lesakhiwonchanti Nekunjiniyela weMkhandlu wamasipala, likhansela Andile Mfunda, atjela emalunga emmango waseMissionvale eBhayi ngalokusha lokusandza kwenteka kulendzawo yabo.

Masipala waseRandfontein usite Sithelosethu Sigwela kutsi afezekise liphupho lakhe lekuchubeka nekufundza.

Page 3: Temphilo • Tekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni ... · 2015/16 2016/17 STATE OLD AGE GRANT R1 415 R 1 505 STATE OLD AGE GRANT, OVER 75s R1 435 R 1 525 ... laba-176 ngalomfundzate

Vuk’uzenzele 2 Indlovulenkhulu 2016 Lushicilelo 2

LOKUVAMILE

lilungisa lizinga lemtselo minyaka yonkhe.Imitselo yesikilidi kanye netinatfo noko

itakwenyuswa ngemali lesemkhatsini wa-6% na-8.5%, bese kutsi umtselo wemafutsa wetimoto utakwenyuka nge-30c bese kutsi tindleko tekutsenga tindlu telinani lelingetulu kwetigidzi leti-R10 tenyuke kusukela ku-11% kuya ku-13%.

Kwengeta umtselo wemathaya, kute ku-khokhelwe tinhlelo tekusetjentiswa kabusha, kutakwenyuswa kanye newemabhalbhu ekukhanyisa lasebentisa gezi kakhulu (ku-sukela kula-R4 kuya kula-R6), tikhwanyana temapulasitiki (e-6c kuya e-8c) kanye nemoya wentfutfu lokhishwa tigitjelwa.

Indvuna Gordhan uphindze futsi waphakamisa kutsi kube nemtselo wetinatfo letihozako, njenge-Coca-Cola ne-Pepsi, kusu-kela ngenyanga yaMabasa 2017.

KWENYUKA KWETIBONELELO TA-HULUMENDE Nanome tikhatsi timatima, tibonelelo ta-hulumende titakwenyuka ngetigidzigidzi leti-R11.5 kuleminyaka lemitsatfu letako, kufinyelele etigidzigidzini leti-R165 nga- 2018/19. Sibonelelo semphesheni yalabadzala kanye nesibonelelo salabakhubatekile sita-kwenyuka kusukela e-R1 415 kuya e-R1 505, bese kutsi tibonelelo tabomabuya emphini kanye netebantfu labangetulu kweminyaka lenge-75 senyuka kusukela e-R1 435 kuya e-R1 525. Tibonelelo telunakekelobantfwana

i tenyuka tiye e-R890 bese tibonelelo tekondla bantfwana tisuke e-R330 tiye e-R350. Kwe-ngeta, tigidzigidzi le-R4.5 tibekelwe eceleni kutsi tiye kuMshwalensi Wavelonkhe Wete-mphilo (i-NHI) kuleminyaka lemitsatfu letako. Hulumende sewucalile kwanyalo ngekucalisa kusebentisa Umshwalensi Wavelonkhe We-temphilo etindzaweni letinge-390.

Tigidzi letengetiwe letinge-R984 tibekelwe kutsi tisite ekwelapheni nasekuvikeleni Sa-ndvulelangculazi Nengculazi (i-HIV/AIDS), bese kutsi tigidzi letinge-R740 tibekelwe kutsi tisetjentiselwe kwelapha sifo sesifuba (i-TB). Kwaphindze futsi kwabekelwa eceleni tigidzi letinge-R475 letengetiwe taphakelwa Litiko Letekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane kuleminyaka lemitsatfu letako.

Ngekulandzela sivumelwane sahulumende sekuhlangabetana netimfuno tebafundzi tekunganyusi imali lekhokhwa emanyuvesi kulomnyaka, kubekelwe eceleni tigidzigidzi le-R16.3 kutsi tisetjentiselwe Imfundvo Lephakeme.

Luphakelo lolwengetiwe lwetigidzi letinge-R813 luphakamisiwe kutsi lusetjentiselwe tikhungo tekutfutfukisa bantfwana etigabeni tekukhula tekucala (ema-ECD) kute kwandze nge-104 000 linani lebantfwana leliya etikhu-ngweni te-ECD kuleminyaka lemitsatfu letako.

KUBUKANA NESOMISO Indvuna Gordhan utsite kuleminyaka lemi-

tsatfu letako sekubekwe eceleni sigidzigidzi le-R1.1 kute kubukwane nesomiso, ngekuse-bentisa tingenelelo letifana nekubhola imigodzi yekudvonsa emanti phasi, kwaba kudla kwemfuyo, kuhambisa tinkhomo kanye nekuhambisa emanti ayiswe kuleto tindzawo letikhahlabetwe somiso.

Umbuso utawuphindza futsi utjale tigidzigidzi letinge-R865 kumiklamo yeta-khiwonchanti kuleminyaka lemitsatfu letako.

KUTJALA IMALI KUMADOLO-BHAKATI ETFU Indvuna iphindze futsi yaphawula nge-miklamo leminyenti lechubekako kuma-dolobhakati alelive lokuhloswe ngayo kutsi tibuyiselwe esimeni tinhlelo tetekutfutsa kuletindzawo. Tinhlelo tekuhamba nge-bhasi letiphutfumako tiyachubeka eJozi, eTshwane, eKapa kanye naseGeorge, kantsi titakwenatjiselwa nase-Ekurhuleni kanye naseThekwini kulomnyaka.

“Tigidzigidzi letilinganiselwa kule-R6 tibekelwe eceleni loluhlelo nga-2016/17. Kwentiwa ncono kwetindlela tesitimela kanye nesakhiwonchanti sato kutawucala kwente ncono kuhamba kwebagibeli kwe-malanga onkhe,” kwasho yena.

Imiklamo lengetulu kwe-90 lehlanganisiwe yekutfutfukisa umhlaba lelinganiselwa esa-mbeni setigidzigidzi leti-R130 iyachubeka:• EThekwini, endzaweni yaseCornubia

inetindlu letinge-25 000. Luhlelo lweku-vusetela ekhatsi edolobheni luyachubeka, lokufaka ekhatsi imiklamo eBridge City, eCentrum, ePoint kanye nemgwaco lohlanganisako.

• Endzaweni yaseTembisa Ekurhuleni, ku-tjalwe tigidzigidzi leti-R6.5 letitawungeta tigidzigidzi leti-R8 kumkhakha wanga-sese kute kwetfulwe tindlu ebantfwini, tisetjentiswa temabhizinisi kanye nema-hhovisi.

• EKapa, luhlelo lwetindlu lwe-N2 Gate-way kanye nekutfutfukiswa kabusha kwe-Voortrekker Road Corridor, si-bhedlela iConradie, Sikhungo Sekuphe-hla Emandla Agezi sase-Athlone kanye nakuletinye tindzawo.

• ETshwane, lutjalo lugcile kakhulu e-Mabopane Station Hub, lokuyindlela yekufinyelela enyakatfo yebagibeli labangetulu kwe-150 000 ngelilanga iphi-ndze futsi ibe nemakethe lengakahleleki lemumatsa bahwebi labalinganiselwa e - 2500.

• EManguang, Kutfutfukiswa kweSikhu-mulo Setindiza lokubita tigidzigidzi le-R2.6 kusachubeka. Intfutfuko yendzawo yekuhlala ekhatsi edolobheni ihleliwe

kanye neVista Park kanye netinhlelo tase-Brandkop titawukhicita emayunithi eti-ndlu ngetindleko letingetulu kweti- 8500 letilinganiselwa kutigidzigidzi letingetulu ku-R1.9.

• EJozi, “Takhiwonchanti Tenkhululeko” tichumanisa iSoweto, i-Alexandra, iSand-ton kanye nenkaba yedolobha laseJozi tihlanganise ndzawonye kwentiwa ncono kwetekutfutsa kwemmango, tindzawo tekutijabulisa kanye nekuhlanganyela nalabatfutfukisa tindlu kute kwandze kuhlaliswa kwebantfu netindlela teku-hamba.

KUKHUTSATA BANTFU BASE-NINGIZIMU AFRIKA KUTSI BONGE IMALIKute kukhutsatwe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bonge imali, Litiko Letemafa Lavelonkhe kulomnyaka lophelile letfule ema-akhawunti ekonga imali langadvonse-lwa umtselo. Lama-akhawunti asita umuntfu kutsi atfole konga imali angadvonselwa umtselo ngemnyaka kudzimate kube nge-R30 000.

Indvuna Gordhan utsite kwanyalo kusa-vulwe ema-akhawunti lange-150 000, lane-mali leyongiwe lesigidzigidzi.

NgeNdlovana, iKhabhinethi imemetele kutsi itakuhlehlisa ngeminyaka lemibili umtsetfo wekwenta imali yesikhwama sephrovidenti ikhokhwe njalo ngenyanga kute kube nekubonisana nalabatsintsekako labamcoka.

Indvuna Gordhan, nome kunjalo, utsite tinzuzo temtselo titawucala tisebente kusukela mhla lu-01 Indlovulenkhulu, kuyo yonkhe imali yemhlalaphasi, lokufaka ekhatsi sikhwama sephrovidenti. Loku kufaka ekhatsi kudvonselwa umtselo lokusetulu nga-27.5% wetamba letifinyelela e-R350 000 ngemnyaka letikhokhelwe imphesheni, sikhwama sephrovidenti kanye netikhwama temphesheni temhlalaphasi.

HOW IT WILL BE

OtherR153.7 bn

Basic EducationR228.8 bn

Human Settlement

and Munici-pal

Defence, Public Order and SafetyR181.5 bn

HealthR168.4 bn

Post-School Education and TrainingR68.7 bn

Social Protection

R167.5 bn

General Public Ser-

vicesR73.7 bn

Economic A� airs and AgricultureR238.4 bn

PERSONAL INCOME TAX

HOW DO THE PERSONAL INCOME TAX CHANGES AFFECT YOU?

TAX THRESHOLDS TAX YEAR: 2015/16 TAX YEAR: 2016/17

Below age 65 R73 650 R75 000

Age 65 to 74 R114 800 R116 150

Age 75 and over R128 500 R129 850

MEDICAL SCHEME TAX CREDITS TAX YEAR: 2015/16 TAX YEAR: 2016/17

Each of the � rst two bene� ciaries R270 R286

Each additional bene� ciary R181 R192

The 2016 Budget sees a reduction of R5.65 billion in personal income tax payable by individuals.

This is made up of R5.5 billion to partially reduce the eff ect of infl ation on tax payable by lower and medium income earners and R1.1 billion due to an increase in monthly medical scheme tax credits, less R950 million due to the increase in capital gains tax.

This Budget provides for some changes to personal income tax, including adjust-ments to the three lower taxable income tax brackets and the primary rebate, to provide some relief for lower income individuals from the eff ects of infl ation. The amount an individual can earn before being required to pay tax has been adjusted as follows for the tax year that runs from 1 March 2016 to 28 February 2017:

FUEL LEVY

INCREASE IN GENERAL FUEL LEVY

The general fuel levy will increase by 30c per litre on 6 April 2016. This will push up the general fuel levy to R2.85 per litre of petrol

and to R2.70 per litre of diesel.

TAX RATES

Tax payable by individuals for the tax year ending 28 February 2017.

TAXABLE INCOMEOF INDIVIDUALS (R) TAX PAYABLE (R)

0 to 188 000 18 percent of taxable income

188 001 to 293 600 33 840 + 26 percent of taxable income above 188 000

293 601 to 406 400 61 296 + 31 percent of taxable income above 293 600

406 401 to 550 100 96 264 + 36 percent of taxable income above 406 400

550 101 to 701 300 147 996 + 39 percent of taxable income above 550 100

701 301 and above 206 964 + 41 percent of taxable income above 701 300

Trusts other than special trusts Rate of tax 41 percent

TURNOVER TAX FOR MICRO BUSINESS

Financial years ending on any date between 1 March 2016 and 28 February 20170 – 335 000 0 percent of taxable turnover

335 001 – 500 000 1 percent of taxable turnover above 335 000

500 001 – 750 000 1 650 + 2 percent of taxable turnover above 500 000

750 001 and above 6 650 + 3 percent of taxable turnover above 750 000

THE TAX RATES

Budget 2016

> Ichubeka isukela elikhasini le - 1