terviseuudised märtsis

Ajaleht oma tervisest huvitatutele ∫ nr 3 (59) 4. märts 2015. Järgmine leht ilmub 1. aprillil ∫ Hind 2,80 eurot

Valuravi

Viimastel aastatel on müüki ilmunud erinevaid valuplaastreid. Valikus on tooteid alates Hiina meditsiini plaastrist rangete retseptiravimiteni välja. Küsisime nende kohta kommentaari valuarstilt. μ24–25

Plaaster

vahelduseks

tabletile

Rinna tervise uus peatükk Eestiski kasutusel olev 3D-seade aitab avastada rinnavähki varem ja tõhusamalt. μ4–5

3D-mammograafiat soovitatakse eelkõige keskealistele ja eakamatele, aga vajadusel ka noortele naistele. FOTO: SCANPIX

Põhilehe vahel raseduse ja imiku erileht, 12 lk

Viimastel aerinevaidon topl

www.apteegiinfo.ee annab infot apteekide, ravimite hindade ja Haigekassa soodus ngimuste kohtaLoe lk7

2 REKLAAM

TERVISEUUDISED 4. MÄRTS 2015

reklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

Eesmärk: jagada nii kohtuvaidlustest kui ka igapäevasest tervishoiuteenuse osutajate õigusala-

sest nõustamistööst saadud kogemusi tervishoiuteenuse osutajate töö nõuetekohaseks korralda-

miseks ja kohtuvaidluste ennetamiseks. Koolitusel käsitatakse eluliste ja praktiliste näidete varal

situatsioone, mis võivad tervishoiuteenuse osutamisel ette tulla ja antakse näpunäiteid, mida sel-

listes situatsioonides teha. Samuti on koolituse eesmärgiks tõsta osalejate õigusteadlikkust sel-

les osas, mida peaks teenuse osutamisel patsiendile või suhetes muude isikutega (kohtuga, ravimi

müügiloa hoidjatega) arvestama, et kaitsta oma huve ja õigusi ning vältida konflikte.

8. aprillil 2015 algusega kell 10.00

Park Inn by Radisson Centralis (Narva mnt 7c, Tallinn)

AKTUAALSET JA PRAKTILIST MEDITSIINIÕIGUSES

I Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja isiklik vastutus • Vastutuse tekkimise eeldused – vahetegu ravivea ja paratamatu

tüsistuse vahel, missugune raviviga toob kaasa vastutuse, milli-ses ulatuses vastutab tervishoiuteenuse osutaja ja millises ulatu-ses arst isiklikult

• Õiguskaitsevahendid, mida patsiendil on õigus kasutada – hinna alandamine, teenuse eest tasumisest keeldumine, kahju hüvita-mise nõue, samuti mis on käsitletav patsiendi kahjuna ja millistel juhtudel on kahjuhüvitisnõue põhjendatud

• Kahjuhüvitiste kohtupraktika – kohtusse jõudnud juhtumid, väl-jamõistetud kahjuhüvitiste summad ja nende tähendus tulevas-tele kohtuasjadele

• Kohtuvaidluste ennetamine ja vastutuskindlustus – mida on olu-line teada ja arvestada oma igapäevatöös, kuidas juba tekkinud konflikti juhtida ja kohtuvaidlust ennetada, millist tähendust omab vastutuskindlustus, kellel ja millistel juhtudel on mõistlik vastutuskindlustuse leping sõlmida

II Tervishoiuteenuse osutamise lepingu küsimused • Üldtunnustamata meetodite kasutamine ja soovitamine – alter-

natiiv- ja täiendmeditsiini meetodite eristamine tõenduspõhi-sest meditsiinist, millistel eeldustel on üldtunnustamata mee-todite (nt ka ravimi kasutamine mitte registreeritud näidustusel või isikul) kasutamine lubatud

• Teavitamiskohustus ja selle ulatus – millest peab patsienti tea-vitama, kes seda peab tegema ja missuguses vormis, teavitamis-kohustuse täitmise tõendamine ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed

• Patsiendilt nõusoleku saamine – millistel eeldustel on nõusolek kehtiv, millistel juhtudel ei pea nõusolekut küsima, nõusoleku andmisest keeldumine ja selle tagajärjed

• Alaealised isikud lepingupartnerina – lapse õigus iseseisvalt otsustada, lapsevanema esindusõiguse ulatus, lapsevanemate omavahelised lahkhelid ja esindusõiguse teostamine

• Tervishoiuteenuse dokumenteerimine ja isikuandmete kaitse – dokumenteerimise nõuded, dokumenteerimiskohustuse rikku-mise tagajärjed, patsiendi õigused dokumentide suhtes, isiku-andmetega tegelemise nõuded igapäevatöös, andmete väljas-tamine pärast patsiendi surma

• Saladuse hoidmise kohustus ja ajakirjandus – saladuse hoidmise kohustuse sisu ja erandid sellest, millal võib ja millal peab saladu-se hoidmise kohustusest kõrvale kalduma, juhtumite kommen-teerimine ajakirjanduses

III Tervishoiutöötaja muudes õiguslikes suhetes • Osalemine kohtumenetluses tunnistajana – mida peab arst ar-

vestama, kui ta on kutsutud kohtusse tunnistajana (nt pärandi-vaidluses, kahjuhüvitamise asjas)

• Osalemine kohtumenetluses eksperdina – millised on eksperdi õigused ja kohustused kohtumenetluses, mida peab arvestama eksperdiarvamuse koostamisel

• Tervishoiutöötaja kui reklaaminägu, tervishoiuteenuse reklaam – tervishoiuteenuse reklaami regulatsioon, tervishoiutöötaja osalemine tervishoiuteenuse, ravimi reklaamis

• Tervishoiutöötaja ja ravimitööstus – millised tegevused on luba-tud, mida peaks arvestama lepingu sõlmimisel ravimi müügiloa hoidjaga (nt üritusel osalemise toetuse saamiseks, ettekande pi-damiseks)

Osavõtutasu: 120 € + km

Hinnasoodustused!

Info ja registreerimine:www.preismann.ee

[email protected] 646 0002

Lektor: Ingeri Luik-Tamme, meditsiiniõiguse vandeadvokaat, Advokaadibüroo VARUL

Väike-Rõsna küla, Värska vald 64034 Põlvamaa www.spavarska.ee

Lisainfo ja broneerimine: [email protected] või telefonil 799 3901

Eripakkumised kehtivad kuni 13.03 ja 22.03-20.06.2015

või kuni vabu kohti jätkub!

• Klassikaline ravipakett (7 päeva)hinnaga al. 275 € (tavahind 330 €) inimene• Aktiivne puhkus (5 päeva)hinnaga al. 190 € (tavahind 285 €) inimene• Päev Värska kuurordishinnaga al. 30 € (tavahind 42 €) inimene

Märts on Naistekuu!Jah, ilma naisteta on kurb maailm!

LÜHIDALT 3


toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0451, e-post [email protected]

Tasub teada:Mida teha lümfi turse korral?⦁ Nahahooldus⦁ Tugisukk⦁ Võimlemine sukaga⦁ Õige riietus ja jalatsid⦁ Kehakaalu alandamine⦁ Lümfiteraapia ja sidumineAllikas: Anne Uuspalu

R innavähi ja emakakae-lavähi sõeluuringud on tänuväärne võimalus

avastada varakult paha hai-gus. Tore, et uuel aastal lisan-dub soolevähi sõeluuring nii meestele kui ka naistele. Kah-juks kurdavad arstid ja ka hai-gekassa esindajad, et naised ei kipu sõeluuringutele. Ees-ti paistab siin silma niru prot-sendiga võrreldes Soomega. Miks, on raske öelda. Samas on teine grupp naisi, kes kont-rollivad ennast ülearu tihtigi, ka sõeluuringute vahepealsel ajal. Kui siin leida mõistlik ta-sakaal, säästaksime nii mõ-negi inimelu ja lastel on ole-mas vanaema või ema. Täna-ses lehes tutvustab regionaal-haigla radioloogiateenistu-se juht Maret Talk uudset 3D-mammograafiat, mille abil on veelgi tõhusam vähki avasta-da. See sobib eelkõige keskea-listele ja eakamatele daamide-le. Miks mitte usaldada arste

Tundke huvi!Toimetaja veerg:

ja vajadusel seda tehnika imet enda kasuks rakendada.

Rinnavähi puhul on tähtis teada, et tavaliselt ei tähen-da valutav rind vähki, vaid pi-gem hormonaalseid muutu-si. Ka nibueritis pigistamisel ei tähenda enamasti seda. See on ikkagi sõlmeke või kaht-lane tükk rinnas, mida naine saab kodus leida. Samuti soo-vitan juhul, kui perekonnas on rinna- või munasarjavähi anamnees, konsulteerida ars-tiga, kas poleks tark teha nn Angelina Jolie geeniuuringud. Kliinikum seda teeb ja aega läheb kuni aasta, kuid hinge-rahuks on see tähtis.

Kadi [email protected]

Toimetus:Kadi Heinsalu, tel 6670 451, [email protected] Riidas, tel 6670 454, [email protected] Tabur, tel 6670 455, [email protected] Trull, tel 6670 446, [email protected] Estel EliFototoimetaja Raul MeeKeeletoimetaja Sven Saun

Reklaam: Vivian Berg, tel 667 0071,[email protected]

Väljaandja: Meditsiiniuudised, AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 TallinnTrükk: AS Kroonpress

Osa lugusid on varem ilmunud Meditsiini-uudistes või teistes meie väljaannetes Toimetus võtab õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik “Tervise-uudistes” avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päe-vakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud ning nende reprodut-seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogus-se, [email protected] või tel (372) 646 3363.

Tugisukad lümfi teraapias abiksJätkub veebruaris alanud lugu

lümfiteraapiast.


Lümfiterapeut Anne Uuspa-lu sõnul tuleb kompressioo-nisukka, -varrukat, -pesu või ortoosi igal juhul kanda, kui see on määratud.

“Seda mitte ainult seoses lümfiteraapia protseduuriga. Jalga-kätte tuleks need panna võimalusel pärast ärkamist,” lausus ta. Kanda tuleks õhtuni, võttes ära paar tundi enne und. Kompressioonivahendeid tuleb kanda pidevalt ja elu lõpuni. “Suvelgi on tänu neile lihtsam paistetust ära hoida, mis mui-du palava ilmaga kergelt juhtu-da võib,” toonitas Uuspalu. Ta lisas, et ka võimelda tuleb suka või varrukaga, ei pea neid en-ne ära võtma. Ta ei soovitanud võimelda 3–4 korda päevas, na-gu varem soovitati, vaid piisab ühest korrast. Küüne nahka ei tohi tema sõnul lümfitursega lõigata, sest igasugune naha-vigastus on halb.

Asendravi on samuti oluline. Turses kätt pikalt üleval hoida ei ole hea, parem puhke asend on hoida kätt kogu ulatuses näi-teks diivanipatjadele toetatult, mitte kõrgemal oma õlast. Tur-ses jalgade üles tõstes ei tohi tekkida teravnurka, piisab 30–45 kraadist. “Jalad peavad ole-ma kogu ulatuses näiteks pat-jadega toestatud, siis lihased ei tee tööd. Tuleb istuda na-

lega liigutataks põletik vere-ringesse.

Roospõletiku järgselt peab vahet pidama vähemalt kaks nädalat. Palavikuga ei tehta massaaži ja südamepuudlikku-sega (kui lümfi liigutada ja see läheb veenidesse, siis venoos-ne verehulk südamesse suure-neb ja tekitab koormust süda-mele juurde – toim). Ka madala vererõhuga ja ägeda tromboosi-ga seda ei tehta, lisas Uuspalu.

Tugisukki tuleb igal juhul kanda, kui need on arsti poolt määratud. Jalga ajada on neid tüütu, kuid see tasub ennast ära.FOTO: ERIK PROZES

gu purjus meremees, n-ö jalad laua peal. Selg natuke tahapoo-le, jalad pisut kõrgemal kui ist-mik,” kirjeldas Uuspalu. “Näi-teks poes järjekorras võiks seis-ta mitte liikumatult, vaid vahe-tada asendit. Vältimaks käte pi-kalt rippumist, võib need toeta-da taskusse,” lausus ta.

Tema sõnul tasub eelistada väikese kontsaga jalavarjusid. “Kõndida tuleb mitte jalgu lo-histades, vaid kindlalt, et väl-tida kukkumist, mis võib põh-justada turset,” rääkis Uuspalu. Aiatööd tehes panna ikka kin-dad kätte, et mitte saada krii-mustada.

Karvu võiks eemaldada karva eemalduskreemiga, tõm-mates hiljem karvad maha näi-teks pesemissvammiga, mit-te spaatliga, liigutades käsi õi-ges suunas, alt üles, soovitas lümfi terapeut. Ta kordas ka tõde, et paistes käest ei võe-ta vere proovi ega tehta sin-na süsti.

Vähiraviga ei tohiLümfimassaaž on tema sõnul mõeldud lümfi liikumise kii-rendamiseks. Vastunäidustu-sed on näiteks see, kui inime-sel on pahaloomuline kasva-ja või aktiivne ravi on pooleli. “Kiiritatud piirkonna juurest kaugemal võib massaaži teha, kuid mitte selle kohas – nahk vajab taastumist vähemalt 6 nädalat,” lausus Uuspalu. Ku-nagi ei tehta lümfimassaaži ka ägeda põletiku korral. Sel-

fookuses4 TERVISEUUDISED 4. MÄRTS 2015


Alla 35aastastel on esmavalik ultraheli rinda-dest, mammograafia alates 35. (40.) eluaastast.

Ida-Tallinna Keskhaigla rinna kabineti info.

Triin [email protected]

Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk rääkis vähiliidu sügiskonverentsil 3D-mam-mograafia ehk tomosünteesi kasutuskogemusest PERHis. Ta avaldas lootust, et uuest uuringumeetodist saab pea-gi efektiivne võimalus rin-navähi skriinimisel. Vähi-liidu andmetel on sama sea-de ka kliinikumis, kus seda veel häälestatakse.

Talk võrdles Eesti Vähire-gistri andmetel naiste haiges-tumist rinnavähki vanuse-gruppide kaupa aastas, täpse-malt aastaid 2000 ja 2009 ning ilmnes, et Eesti noorte naiste hulgas rinnavähki haigestu-mine tõusnud ei ole, küll aga on tõusnud vanemas eagru-pis haigestumine. Seega on rinna vähk jätkuvalt aktuaal-ne. Rinna vähi sõeluuringu-le kutsutud naiste sihtgrupp on liiga väike, leidis radioloog. Rinnavähki haigestumine, mis jõuab naiste hulgas tipptase-meni 50ndates eluaastates, pü-sib kõrge kuni naise elu lõpu-ni. Seega oleks arsti hinnangul igati põhjendatud uurida ka va-nemaid naisi.

“Alustasime üleriigilist sõel-uuringut aastal 2002, siis olid need naised 50aastased, nüüd on nad jõudnud 62. eluaasta-ni ning peaksid jätkama sõel-uuringul käimist, aga praegu me viskame nad sellest rüh-mast välja. Seda on kurb tõde-da, aga loodame, et meid võe-takse kuulda ja me saame uu-ringuid jätkata ka vanemas eas naistel,” rääkis Talk.

Pildid tehakse kogu rinna-näärme mahustPERH kasutab oktoobri algu-sest esimesena Eestis rinna-vähi diagnoosimiseks muu hulgas ka 3D-mammograafiat

ehk tomosünteesi. Selle mam-mograafilise protseduuri kor-ral liigub röntgentoru rinna ümber ja igas asendis tehak-se kihiti ülesvõte rinnanäär-mekoest. Nii saadakse ühe pil-di asemel ülevaade kogu rinna-näärme mahust.

Pildid tehakse 1 mm kihi paksu sega. “Uue mammograa-fi juurde lisandub ka biopsia-seade, mis on meil regionaal-haiglas juba olemas. Selle abil saame täpselt võtta proovi kol-dest, just sellest täpsest kihist mammograafi kontrolli all, kus see kahtlane muutus on,” lisas Talk. Ta märkis, et kui muidu tehakse ühest rinnast kaks pil-ti – üks põikiprojektsioonis ja teine ristiprojektsioonis –, siis nüüd on võimalik saada terve rida pilte, kokku tuleb neid üle mitmesaja, mille läbivaatami-sel on võimalik leida muutus rinnas just kindlas kihis.

Radioloogi kinnitusel kaas-neb uue meetodi rakenda-miseks ka oluline valeposi-tiivsete diagnooside vähene-mine. “Enne kutsusime me mammograafias kahtlased ju-hud tagasi ultraheliuuringu-le, naine muretses paar nä-dalat, sest ei teadnud, kas tal võib olla vähk,” jätkas ta. “Just nende naiste osakaalu saame me selle uuringuga vähenda-da. Me saame juba mammo-graafi alusel otsustada, et tal rinnas vähki ei ole, tagasi po-le vaja teda kutsuda,” ütles Talk. Uue meetodi puhul ei ole enam vaja teha tavalist ehk 2D-mammo graafiat. Nüüd on võimalus arvutirekonstrukt-siooni abil tomosünteesi ma-terjalist kihiti uurides rekonst-rueerida tagantjärele see 2D-pilt, mida on vaja võrrelda eel-mise pildiga.

“Meil ei ole vaja enam kaks korda patsienti kiiritada, saa-me uuringu sellest ühest tomo-sünteesist kokku. See virtuaal-ne 2D-kujutis oli kliiniliselt sa-

maväärne tavamammograafia kujutisega,” rääkis Talk.

Oktoobri algusest on PERHis uue meetodiga jõutud teha umbes paarsada uuringut. Kui suur võib olla hinnavahe tava-mammograafial ja tomosün-teesi meetodil, ei ole Talgi sõ-nul veel teada ja vajab detail-set arvestust. Tõenäoliselt see vahel siiski väga suur ei ole, li-sas ta.

Tomosünteesi lauskontrol-lina ei soovitataITK naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe tundis konve-rentsil huvi, kas tomosüntees võiks toimida ka skriining-meetodina.

Maret Talk kinnitas, et nii see olla võiks. “Kokku tuleb siiski leppida uuritavate vanu-sepiirang: nooremas eas nai-sed saavad tomosünteesi uu-ringu, kuna nende puhul on see efektiivsem. Transparent-sete rindadega vanemas eas naistele pole põhjust tomosün-teesi nii väga teha,” vastas ra-dioloog. Kuna sõeluuringus käiakse korduvalt, leidis Talk, et võib-olla oleks tarbekas mingit laadi eelselektsioon. “Kuidas me seda täpselt raken-dama hakkame, pannakse pai-ka lähiaastatel,” lisas ta.

Konverentsil sõna võtnud perearsti Tatjana Puškarjova sõnul saadavad perearstid noo-ri, alla 30aastaseid naisi pigem ultrahelisse, mistõttu tekib kü-simus, millistel puhkudel oleks hea valida tomosüntees. Talk märkis, et kuna mammograa-fiaga, sealhulgas tomosüntee-siga, käib kaasas kiirguskoor-mus, peaks noorte naiste pu-hul olema uuring põhjendatud. “Kui see naine midagi tunneb või kuulub riskirühma, on igal konkreetsel juhul vaja näidus-tused üle vaadata ja otsustada. Aga 30aastastele võiks valik-meetodiks jääda siiski ultrahe-li,” ütles radioloog.

dest, mammograafia alat

Rinnavähk Avastamisvõimalused paranenud

Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk rääkis 21. novembril Tallinnas toimunud vähiliidu sügis-konverentsil 3D-mammograafia ehk tomosünteesi kasutuskoge-musest PERHis. Ta avaldas lootust, et uuest uuringumeetodist saab peagi efektiivne võimalus rinnavähi skriinimisel.

PPõõhhhjjjaa-EEeessttii RReegggiioonnaaaallhhaaiigggllaa rraaddiioolllooooggiiiaaakkkeesskkkuussee jjjuuhhhaattaajja Marret TTalk rääkis 21. novembril Tallinnas toiimunud vähiliidduu ssüüggiis-kon erentsil 3D mammograafia ehhkk ttoommosüünteesi kasutuskoge

Uus meetod võib saada osaks sõeluuringust

Pane tähele:Positiivne tulem rinna tomosünteesist:⦁ Kõrgem sensitiivsus ja spet-siifilisus võrreldes tavamam-mograafiaga.⦁ Võimaldab vähendada asja-ta tagasikutsutute arvu sõel-uuringul.⦁ Saab võtta selle meetodi abi biopsia.⦁ Saab rekonstrueerida tava-mammograafia pildi, mida saab kasutada võrdluses vara-semate uuringutega.⦁ Saab uurida paremini tihe-daid rindasid ja sellega siis võib-olla saab edaspidi te-ha uuringuid ja tõestada, et ka nooremate naiste sõeluu-ring on efektiivne ja seda ta-sub teha.

Väljakutsed ja muutunud tööprotsess:⦁ Radioloogil on varasema nelja pildi asemel uurida ca 300 võtet, mis võtab rohkem aega ja energiat. Ka arhivee-ritud uuringute maht on suu-rem. Ka aeg selle suuremama-hulise uuringu alla- või üles-laadimiseks on pikem.⦁ Tomosünteesi võimalusel on kindlasti oma täiendav hind ja kuna tegemist on nii uue mee-todiga, ei ole seda veel haige-kassa rahastatavate tervis-hoiuteenuste nimekirjas. See on töö, mis haiglal ja arsti-del tuleb ära teha, et see sin-na saaks.Allikas: Maret Talk, PERH

PERHis on uue seadmega tehtud juba paarsada tomo-

sünteesi uuringut, ütles radioloogiakeskuse juhataja

Maret Talk. FOTO: PERH

5 TERVISEUUDISED 4. MÄRTS 2015


protsendil naistest vaid võib olla rinnavalu vähi esmassümto-miks. Nibueritist esineb normaalsel stimulatsioonil u 81%-l nais-test. Rinnavähi puhul on see esmassümptomiks 1%-l juhtudest.3–5

Kuidas me täp-

selt seda rakenda-ma hakka-me, pan-nakse pai-ka ilmselt lähiaasta-tel.Maret Talk, radioloog

Rindu peab jälgima nii enne kui ka pärast menopausi, et pahaloomulisi muutusi mit-te maha magada.

Üks võimalus on rinna ter-vise kabinet. Refereering ITK naistearsti Anu Suurpalu ette-kandest haigla perimenopausi koolitusel.

Perimenopausis näärme-te ja juhade arv rinnas lan-geb. Seega tihedam näärme-kude asendub rasvkoega, millel on omakorda hea efekt: mam-mograafial avalduvad tiheda-mad koelised muutused sel ju-hul paremini.

USA soovitused on: rutiin-ne enese kontroll alates 20. elu-aastast, kliiniline kontroll 1–3 aasta järel ning mammogram-mid alates 35.–40. eluaastast. Eestis alla 35aastastel esma-valikuks ultraheli rindadest, mammograafia 35. (40ndast) eluaastast.

Rinnavalu ei tähenda ena-masti midagi ohtlikkuKõige sagedasem sümptom, millega naised pöörduvad, on rinnavalu ehk mastalgia ehk mastodüünia. Selliste kaebus-tega patsiendid moodustavad erinevatel andmetel u 93% rin-naspetsialisti külastajatest.

Rinna tervis perimenopausis

Kõige tähtsam sel puhul on patsiendi nõustamine. Valu ei ole tavaliselt rinnavähi tun-nuseks, pigem on tegu düshor-monaalsest geneesist tingitud probleemiga (premenstruaal-ne sündroom, perimenopausi muutused jt).

Risk rinnavähi esinemi-seks mastalgiaga patsientidest on sama kõrge kui naistel, kes mastalgiat ei kaeba, juhul kui puudub abnormne palpatsioo-nileid.

Erinevate uuringute and-metel möödub rinnavalulik-kus enamasti ravita mõne kuu vältel. Tähtis on tervislik dieet: vältida kohvi, koolat, šokolaa-di, rasvaseid toite, kanda mu-gavaid rinnahoidjaid.

Siiski, umbes 3-5%-l juhtu-dest võib olla rinnavalulikkus vähi esmassümtomiks.

Meditsiiniuudised

20.⦁ eluaastast on soovitatav rin-du rutiinselt kontrollida. Mam -mograafia aga vanusest 35.

MTÜ Kääpa Hooldekeskus asutati 19. juulil 2005. Kääpa Hooldekeskus asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas, mis on orienteeritud vanurite ja puuetega inimeste ööpäevaringsele hooldusele ja rehabilitatsioonile. Peahoone mahutab 35 elanikku. Elamiseks on ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad. Peahoones asub ka uus ja moodne köök söögisaaliga. Hooldekeskusel on ka suure võimsusega uus pesumaja.

Kellele mõeldud?Kääpa Hooldekeskus on asutus, mis on loodud 56 eakale või puuetega isikule alaliseks või ajutiseks elamiseks. Hooldekesku-se eesmärk on tagada oma klientidele nende eale ning seisundile vastav hooldamine, põetamine ja rehabilitatsioon.

Kuidas siia elama saab?Saare Hooldekeskuse elanikuks võib soovi korral saada iga eakas ja füüsiliste puuetega isik kõikjalt Eestist. Vajalik on eelnev kok-kulepe meie juhtkonnaga. Vajalikud dokumendid:

• pass• puude korral seda tõendav dokument• pere- või raviarsti väljavõte haigusloost• kohaliku omavalitsuse poolt suunatutele garantiikiri

tasumise kohta• eraisikust maksja puhul kohapealne leping

Kui inimene meile elama asub, võib ta soovi korral kaasa võtta oma armsaks saanud riided, nipsasjad.

Kääpa Hooldekeskus osutab järgnevaid teenuseid:• hooldus• põetus• sotsiaalnõustamine• esmatasandi arstiabi• Loob võimalused klientidele suhtlemiseks

ja huvialaseks tegevuseks.

Info ja broneerimine tel 528 8217

6 PEAVALU



Egle TürkITK valuteenistuse õde

Maailma Terviseorga-nisatsiooni (WHO) toetusel on alustatud

kampaaniat peavalude ala-se teadlikkuse tõstmiseks ko-gu maailmas juba mitmeid aastaid tagasi. Need haigused on sagedasemaks neuroloogi-liseks häireks ja arsti juurde pöördumise põhjuseks, kuid vähe tähelepanu saanud kogu maailmas.

Peavalu on maailmas (WHO):∫ kord elus tundnud väga pal-jud. Peaagu 50% täiskasvanud elanikkonnast on kogenud ühte või mitut peavalu liiki. Sagedasemaks on pingetüüpi peavalu ja migreen. ∫ Aladiagnoositud ja alaravi-tud. 50% peavaludega patsien-tidest ei ole arsti poole pöör-dunud, ravides end ise. Ainult 10% patsientidest on saanud ravi neuroloogi juures, veelgi vähem Aafrikas ja Aasias. ∫ Ravijuhendeid kasutab 56% riikidest, veelgi vähem ma-dalama sissetulekuga riigid. Spetsiaalselt peavaludele pü-hendatud õpet on arsti põhi-

õppekavas 4 tundi ja eriarsti õppekavas 10 tundi.∫ Rahalised kulutused ühis-konnale väga suured ajutise töövõimetuse tõttu. ∫ Migreeni esineb 10%-l ela-nikkonnast, 4% täiskasvanu-test kannatab peavalu käes üle 15 päeva iga kuu.∫ Peavaluravimite maksu-mus hüvitatakse vähem kui pooltes riikides, osaline hüvi-tamine toimub 2/3 riikidest. Piiratud ravimite hüvitami-ne takistab ravimite kättesaa-davust ja ravi efektiivsust. Nt migreeni ravis kasutatavad spetsiaalsed ravimid triptaa-nid on suhteliselt kallid. ∫ Surmajuhtumeid peava-lu tõttu ei ole dokumenteeri-tud ja seda peetakse ka üheks põhjuseks, miks peavalule on vähe tähelepanu pööratud. Sa-gedased peavalud põhjusta-vad küll kannatusi nagu valu ja isiklikud kannatused, mis mõjutavad elukvaliteeti, ma-janduslikku olukorda.

Peavalud mõjutavad aju-tiselt töövõimet. Migree-ni põhjustatud töövõimetust hinnatakse 1,3% kaotatud eluaastatest. Korduvad peava-

luhood ja sageli hirm järgmi-se peavalu ees mõjutavad pe-reelu, sotsiaalset elu ja töö-hõivet.

Sagedaste peavaludega töö-tajaid võidakse haiguse tõt-tu pidada mitteusaldusväär-seteks või arvatakse, et nad ei saa tööga hakkama. See võib takistada tööalast karjääri, edutamist ja põhjustada vähe-nenud sissetulekut.

Uuringute järgi ei vas-ta see aga tõele, kuna on lei-tud, et migreeni käes kanna-tavad inimesed on väga kohu-setundlikud ja töökad ning ei too oma haigust esile, et saa-da tööst vabastust. Ka teevad nad oma töö alati järele vabast ajast, kui on ajutiselt pidanud töö katkestama.

Kuna töö ei ole ainult sisse-tuleku allikas, vaid võimaldab ka eneseteostust, sotsiaalset suhtlemist, tunda ennast va-jalikuna ja aktiivse ühiskon-naliikmena, siis aitab töö kasvõi ajutiselt valust mõtted eemale juhtida.

Praktilise elu järgi mobili-seeritakse valu ajal kogu päe-vaks olev energia töötegemi-seks ja pigem kannatavad sot-siaalne ja pereelu kui töö. See-

tõttu ei oleks vaja tööandjatel karta, et töötaja hakkab ole-ma sageli ajutiselt töövõime-tuslehel.

Sagedased peavalud/mig-reen on ravimitega kontrol-litavad ajutised tervisehäi-red. ∫ Suurbritannias kaotatakse ainuüksi migreeni tõttu igal aastal 25 miljonit töö- või koo-lipäeva, ka on migreen seal sagedasem kui diabeet, astma või epilepsia. ∫ Eesti asub Euroopa peavalu-indeksi järgi 29-st riigist 26. kohal peavalude alase korral-duse osas (2012. a). ∫ Migreen/sagedased pea-valud on üks terviseseisun-di hindamise kriteeriumeid ka Tervise Arengu Instituu-di Eesti Terviseuuringus 2014. aastal.

Paljudele tuttav nuhtlusPeavalu Sage ja alahinnatud probleem

50⦁ protsenti peavalutajatest on vaid pöördunud arsti poo-le. Neist omakorda vaid 10% on saanud neuroloogi nõustamist ja ravi.

Sagedasti jääb peavalu diagnoosi ja ravita. Kuna tööd on vaja ikka teha, kannatab seetõttu pereelu. FOTO: ANDRAS KRALLA

REKLAAM 7

4. MÄRTS 2015 TERVISEUUDISEDreklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

Selle aasta algusest on avatud uus apteekide infosüsteem www.apteegiinfo.ee, mis annab reaalajas informatsiooni enamiku Ees apteekide asukohta ja avamisaegade, seal saadavate toodete hindade ning infot ravimite ning nende väljastamise ngimuste kohta. Alles kaks kuud avatud olnud koduleht on saavutanud juba ak ivse kasutajaskonna, saades kuni 4000 päringut päevas.

Apteegiinfo.ee on mõeldud igapäe-vaseks kasutamiseks apteekritele, ars-

dele, ravimite hulgimüüjatele ning kõigile neile inimestele, kes soovivad või vajavad informatsiooni ravimite hindade, saadavuse, koos sosade ja näidustuste kohta. Infosüsteem ei hõl-ma ainult teavet ravimitest, vaid ka kõigi teiste apteegis müüdavate too-dete nagu kohta šampoonid, sidemed, vitamiinid ja hügieenivahendid.

Apteekide ühise infosüsteemi esma-ne versioon oli tegelikult kasutusel ol-nud juba mõnda aega, kuid süsteemi arendaja Hansaso OÜ juhatuse liik-me Priit Kartoni sõnul ngis kasvav ka-sutajate arv ning pidevalt suurenev in-fomaht vajaduse uue versiooni loomi-seks.

Apteegiinfo.ee infosüsteem jaguneb

kolmeks valdkonnaks: Apteegid, Hin-nakirjad ja Tooteinfo.

Apteekide alt saab leida kõige lähemal oleva apteegi, vaadata ühe maakonna (klikates Ees kaardil), linna või linnaosa apteekide aadresse ja avamisaegu.

Hinnakirjad annavad võimaluse võr-relda erinevate apteekide hindu, sa-mu sama toimeainega teiste toode-te hindu ning arvutada erinevate pa-kendite hinnavahet. Kuigi täna veel ei ole töösse pandud apteekide interne-

kauplust, saab juba lasta arvu l enda eest arvutada ka mitme ravimipaken-di või -pudeli hinda. Olulised teabeks on hinnakirjade juurde toodud retsep-

ravimite soodusmäärad, tänu millele on nii apteekril, ars l kui ka patsien-dil lihtne vaadata ja võrrelda patsien-dile laienevaid soodustusi. Otsingu tu-lemust saab omakorda ltreerida ap-teegi asukoha, tootetüübi ja tootegru-pi järgi. Sama toimeainega odavama ravimi leidmiseks on võimalus klikata

toimeaine suurusel, mille tulemusel väljastatud pakendite koguseid saab muuta ja tulemust hinna järgi sortee-rida.

Tooteinfo edastab kogu vajaliku in-formatsiooni ravišampoonidest ja pea-valutable dest kuni spetsii lisemate ravimiteni koos pakendi pildi, toime-ainete, Haigekassa soodus ngimuste, näidustuste, koos ste ja hinnavahemi-kega erinevates apteekides üle Ees . Tooteinfo alt on võimalik otsida too-teid nimetuse, tootja, toimeaine, ravi-mi koodi, pakendi ribakoodi ja ka näi-dustuse alusel. Sobiva toote leidmisel saab hinnavahemikul klikates siseneda apteekide hinnakirjadesse.

www.apteegiinfo.ee annab infot apteekide, ravimite hindade ja Haigekassa soodus ngimuste kohta

Infosüsteemi on lülitatud automaat-selt kõik apteegid, kes kasutavad Han-saso i tarkvara. Kõik muudatused hin-nakirjades ja tootevalikutes tehakse automaatselt ning hinnakirjade uuen-damise aeg jääb kuupäevaliselt veebi-lehel nähtavaks. “Apteekritele annab meie päringusüsteem võimaluse mõne hiireklikiga anda patsiendile infot, mil-lisest kõige lähemast apteegist ta äsja otsalõppenud toote võib saada. Kõigil on mugav lugeda kodust lahkumata ra-vimite näidustusi ja koos saineid ning kuigi soodusmäärade määramine on ars de pärusmaa, saavad patsiendid ka ise vaadata, milline määr võiks või peaks neile laienema,” selgitab Karton.

Koduleht hõlmab ka parooliga kaitstud kinnist ala, mis on mõel-dud erialainimestele näiteks ret-sep ravimite kohta täpsema info saamiseks. Täna on apteegiinfo.ee kasutajaliides tõlgitud lisaks ees kee-lele ka vene ja inglise keelde ning lisan-dumas on soome keel.

OÜ Hansaso on 2001. aastal asu-tatud Ees kapitalil põhinev tarkvara arendus rma, mille peamised sihtgru-pid on apteegid, kaubandus- ja toot-mise evõ ed. Lisaks on e evõte loo-nud erinevaid tarkvaralahendusi riigi-asutustele.

• apteekide lah olekud, kontaktandmed

• ravimite hinnakirjad, sh hinnad haigekassa soodusmäärade lõikes

• ravimite soodusmäärad ja soodustuste ngimused

• retsep ravimite väljakirjutamise õigused

• ravimite ja muu apteegikauba infolehed

(sh näidustused, erihoiatused)

Apteegiinfo.ee

8 DIABEET



Ulvi Tammer-Jäätesdiabeediõde. diabeediliit

Insuliini manustamisel on mitmeid võimalusi. Eestis kasutatakse kõige rohkem

pen-süstlaid ja lastel on kasu-tusel ka insuliinipumbad.

Sobiv süstimisvahend tu-leb valida alati arsti, diabeedi-õe ja diabeetiku ühise otsuse alusel ning see süstevahend, mis on kasutusel naabril, ei pruugi sobida sinule.

Kasutusel on ka näiteks mäluga pen-süstlad, kus ini-mene saab vaadata, millal ja kui palju on insuliini manus-tatud. Kuna süstimisvahen-dite valik on tänapäeval väga lai, siis leitakse kindlasti igale inimesele sobivaim vahend.

Kasutatakse ühekordseid in-suliinisüstlaid (1 ml 100 TÜ insuliini). Insuliinisüstla-ga tõmmatakse flakoonist va-jalik kogus insuliini. Igal dia-beetikul peaks olema kodus üks pakk süstlaid, sest kui in-suliinipliiats juhtub katki mi-nema, on alati süstlaga või-malik süstida.

Insuliinipliiatsid ehk pen’id.

Enim on kasutusel insuliini-pliiatsid ehk pen-süstlad. Pen-süstlad on välja töötatud iga-päevase insuliiniannustami-se hõlbustamiseks. Erinevate firmade pen-süstlad erinevad oma suuruse, kuju ja mater-jali poolest. Samuti on nende kõigi kasutustehnika erinev.

Alati tuleb enne uut liiki süstimisvahendi kasutusele võtmist lugeda läbi kasutus-juhend.

Insuliinipliiatseid on kah-te liiki:● eeltäidetud pen-süstlad (võib nimetada ka ühekordseteks süstevahendiks), mida väljas-tatakse apteegist arsti retsep-ti alusel. Süstevahend on täi-detud insuliiniga ja enne süs-timise alustamist on vajalik vaid nõela paigaldamine ning õige insuliinidoosi valimine, kui pen-süstal saab tühjaks, siis visatakse see ära ja võe-takse karbist järgmine pen-süstal. Ühes karbis on tavali-selt viis pen-süstalt.● Korduvalt täidetavad pen’id. Pen’i tuleb eelnevalt paigalda-da insuliiniflakoon (3 ml) ja siis paigaldada nõel. Insulii-niflakooni vahetatakse vas-

tavalt vajadusele (siis kui fla-koon saab tühjaks).

Insuliinipump. Insuliini-pump on väike aparaat, mis tagab insuliini pideva ma-nustamise organismi vasta-valt programmile. Pumba sis-se paigaldatakse väike insu-liini reservuaar, sellest edasi paigaldatakse ca 0,5 m pikku-ne kateeder, mis omakorda on ühendatud kanüüliga. Kanüü-li paigaldab patsient ise naha alla nõela abil ning kanüüle tuleb vahetada 1–2 päeva järel. Insuliinipumbas kasutatak-se ainult kiiret insuliini. Hai-gekassa kompenseerib insu-liinipumpasid ja pumbatarvi-kuid Eestis ainult lastele.

Insuliini süstimine. Insu-liini imendumine vaheldub suuresti isegi samal inimesel. Olulist tähtsust omab süste-kohtade valik ja seisund ning süstimistehnika.

Süstimiseks kasutatavad nõelad on ühekordsed.

Eriti oluline on vahetada nõelu, sest korduvalt ühe ja sama nõelaga süstimine ar-mistab kudesid ja halvendab oluliselt insuliini imendu-

mist. Mitte mingil juhul ei to-hi süstida läbi riiete, sest nõe-laga viiakse kudedesse ka rii-dekiudusid ning see põhjustab süstekohtade muutusi ning armistumist.

Insuliini süstitakse naha-alusesse rasvkoesse, et taga-da võimalikult ühtlane insu-liini imendumine. Kui insu-liini süstimise ajal on tunda ebahariliku kipitust või va-lu, võib nõelaots olla lihases ja sellisel juhul tuleks süstida insuliin uude kohta. Lihases-se süstides imendub insuliin reeglipäratumalt ja võib põh-justada nii hüpo- kui ka hü-perglükeemiat.

Eestis saavad diabeetikud osta pen-nõelu soodustuse-ga ning kasutusel on 4 mm; 5 mm; 6 mm ja 8 mm nõe-lad. Soovitav on nõela valimi-sel küsida nõu diabeediõelt, kes soovitab sobiva pikkuse-ga nõelad ja sobiva süstimis-tehnika.

Süstekohad. Harilikumad süstekohad on kõht, reied ja tuharad. Kindlasti soovitame võimalikult laia süstepiirkon-na kasutamist, et vältida süs-tekohtades armistumist ning

Süstimisõpetus diabeetikuleNõuanded Probleemide korral küsi abi

Insuliinisüstimise juures tuleb silmas pidada asjaolu, et süste-pind oleks võimalikult lai. FOTO: RAIGO PAJULA

© Linus Medical OÜ Narva mnt 5, Tallinn 10117, Tel 661 9855

Täpsemat informatsiooni toodete kohta küsige apteekides üle Eesti või tasuta infotelefonil 800 30 30

www.veresuhkur.ee

Medismart Rubyveresuhkrujälgimissüsteem

Kiire.Täpne.Mugav.

• Koodivaba• Lai ja mugav testriba• Suur taustavalgusega ekraan• Töötab 2 AAA patareiga

Feel Fine nõeladFeel Fine nõeladinsuliini süinsuliini süstimiseks• Universaalsed• Elektropoleeritud • Silikoonkattega• Kolmeastmeliselt teritatud nõelad • Võimaldavad võimalikult valutut insuliini süstimist!

Feel Fine 8 mm 31G N100Feel Fine 8 mm 31G N100 Feel Fine 6 mm 31G N100 Feel Fine 6 mm 31G N100 Feel Fine 5 mm 31G N100 Feel Fine 5 mm 31G N100

DIABEET 9



koemuutusi. Soovitavalt tu-leks insuliini süstida vähe-malt 1 cm vahedega, et eelmi-ne süstekoht saaks täielikult paraneda. Erinevates piirkon-dades imendub insuliin erine-va kiirusega.

Süstekohti tuleb regulaar-selt vahetada. Süstekohast võib vahel süstimise järel im-mitseda tilk verd, see tähen-dab, et mõni väike veresoon sai vigastada. Süstekohale võib tekkida väike verevalum. See ei ole ohtlik ning paraneb mõne päevaga.

Kõhu piirkonnas soovita-me kasutada kogu kõhtu, kui on võimalik nahka volti tõs-ta või rasvkude on küllalda-ne. Päris naba ümbrusesse (ca 3 cm raadiuses) ei soovita süs-tida. Kindlasti tuleb vältida li-hasesse süstimist. Niinimeta-tud toiduinsuliin (Novorapid, Humalog, Apidra ja seguinsu-liinid, mida süstitakse enne toidukorda) on soovitav süs-tida kõhupiirkonda, sest sealt on insuliini imendumine kõi-ge kiirem.

Lastele ja kõhnadele ini-mestele soovitame kasutada 4–5 mm nõelu. Normkaalulis-tele soovitame 4–6 mm nõelu, ülekaalulistele 5–8 mm nõelu.

Tuharatesse süstimine on turvaline, sest tuharatel on tavaliselt ohtralt rasvkudet ka kõhnadel inimestel ja lastel. Kuna tuharasse süstimisel ei saa ise süstides tõsta üles na-havolti, siis soovitame kõhna-del inimestel ja lastel kasuta-da 4–5 mm nõelu. Normkaalu-

listel 4–6 mm nõelu, ülekaalu-listel 5–8 mm nõelu.

Baasinsuliin (pikatoimeli-ne) on soovitav süstida tuha-ra või reie piirkonda, sest nen-dest piirkondadest on imen-dumine aeglasem.

Reitel kasutatakse süste-kohtadena reite ees- ja külg-osi. Sobiv piirkond on labakäe laiuselt kubemest allapoole ja labakäe laiuselt ülespoole põl-ve. Kõhnadel ja ohtralt liiku-mist harrastavatel inimestel on reitel rasvkudet vähe ning suur oht on süstida lihasesse. Sellisel juhul tuleb kasutada 4 mm nõela ja õiget süstimis-tehnikat (45° nurga all).

Õlavarsi süstekohtadeks tä-napäeval ei soovitata.

Insuliini imendumine erine-vatest süstekohtadest. Ra-hulolekus imendub insuliin kõige kiiremini kõhu piirkon-nast, ülaltpoolt naba kiiremi-ni kui sellest altpoolt. Aegla-semalt imendub insuliin rei-test ja tuharatest.

Kuna insuliini imendumis-kiirus on piirkonniti erinev, tuleb insuliini iga päev samal kellajal süstida samasse piir-konda.

Piirkonna sees võib süste-kohta muuta nii, et järgmine süst tehakse alati vähemalt sõrmelaiuse võrra kaugemale kui eelmine.

Insuliini imendumist mõ-jutavad tegurid. Liikumine ja kõrgenenud kehatempera-tuur võivad kiirendada insu-liini imendumist süstekohast,

mispuhul võib veresuhkur liigselt langeda (hüpoglükee-mia). Süstekoha all olevate li-haste treenimine kiirendab vereringet ja insuliini imen-dumine kiireneb. Kuuma päi-kese käes või saunas viibimi-ne kiirendavad samuti insu-liini imendumist, kuna soojus laiendab veresooni. Ka süste-koha masseerimine kiirendab vereringet.

Süstekohtades tekkinud muutused (paksendid, turse, armistumine, kõvad tükid või tihkenemised jne) aga oma-korda aeglustavad insuliini imendumist ning muudavad selle toime ebaühtlaseks.

Liiga kõrge või kõikuv suhkrutasakaal võib olla tin-gitud süstekohaga seotud probleemidest või aegajalt li-hasesse süstimisest.

Enne insuliiniannuste muutmist tuleb alati kontrol-lida nii süstimistehnikat kui ka süstekohtade sobivust ja seisukorda.

Suitsetamine aeglustab in-suliini imendumist, kuna ahendab veresooni ja aeglus-tab nahaaluse koe vereringet. Ka paks rasvkude aeglustab insuliini imendumist. Mida paksem on nahaalune rasvku-

de, seda aeglasemalt insuliin imendub.

Kuna insuliini imendumist mõjutavad mitmed tegurid, võib selles olla suuri indivi-duaalseid erinevusi ja samal-gi inimesel võib imendumi-ne päevade kaupa erineda ise-gi kuni 30%.

Süstekohtade eest hoolitse-mine ning jälgimine. Parim viis oma süstekohtade eest hoolitsemiseks on järgida õi-get süstimistehnikat, hoida puhtust, vahetada nõelu igal süstekorral ja kasutada süsti-miseks võimalikult laialdasi piirkondi.

Kui süstekohale siiski on tekkinud muutusi, siis tuleb probleemsesse kohta enam mitte süstida. Uuesti tohib alustada samasse piirkonda süstimist, kui süstekoha nor-maalne seisund on taastunud (mõnest nädalast kuni mitme kuuni).

Tihkenenud kohti võib ker-gelt masseerida, mis paran-dab kudede verevarustust. Kuiva nahka soovitame kree-mitada tavaliste kreemidega. Süstekohtade põletikuliseks muutumisel (punetus, turse jne.) tuleb pöörduda raviarsti

poole ning siis on vajalik ravi antibiootiliste ravimitega.

Süstekohti on vajalik kont-rollida vähemalt kord näda-las ning lisaks 1 kord kvartalis dia beediõe või arsti juures.

Süstimiskartus. Süstimine võib hirmutada nii last kui ka täiskasvanut. Seetõttu tuleb süstimise õppimisele pööra-ta suurt tähelepanu. Igale ka-sutajale valitakse individuaal-selt talle sobiv süstimisva-hend ning viiakse läbi vastav õpetus. Oluline on, et diabee-tik räägiks avameelselt kõi-gist üleskerkivatest problee-midest ning küsimustest.

Insuliini ja eeltäidetud pen’ide säilitamine. Diabee-tikutele väljastatakse insulii-ne apteegist retsepti alusel. Korduva retseptiga on võima-lik osta välja kuni 6 kuu insu-liin. Insuliiniflakoone ja eel-täidetud pen’e tuleb säilitada jahedas, sobiv temperatuur on +2…+8°.

Sobiv hoiupaik on tavalise külmiku ukses olevad riiulid või allosas paiknevad kastid.

Insuliin ei tohi jäätuda. Tal-vel tuleb jälgida, et insuliini ei jäetaks seisvasse autosse ning käekoti asemel on soovitatav kanda insuliini kaasas keha lä-hedal taskus.

Suvel palavate ilmadega (rannas) ei tohi jätta insuliini päikese kätte, samuti ei ole lu-batud insuliini hoida radiaa-torite ja lampide läheduses.

Insuliini enda tempera-tuur ei tohiks tõusta üle 30°,

sest insuliinitoime langeb ja üle 50° temperatuuri korral kaob insuliini toime üldse.

Kasutusele võetuid pen-süstlaid hoitakse toatempera-tuuril.

Lubatud on insuliini säili-tamine toatemperatuuril ku-ni üks kuu.

Vahelduv temperatuur põhjustab pen’idesse õhumul-lide tekkimist, seetõttu ei soo-vitata kasutuses olevaid pen’e külmikusse panna.

Külmikust võetud insulii-ni ei tohi kunagi kohe süsti-da, vaid eelnevalt tuleb insu-liin soojendada vähemalt toa-temperatuurile. Insuliini võib soojendada käte vahel.

Diabeetik reisil. Diabeetik peab reisile minnes varuma kaasa piisavas koguses insu-liini, tagavara süstevahendid, piisavalt nõelu.

Insuliin soovitatakse pak-kida käsipagasisse, sest lennu-ki pagasiruumis võib tempe-ratuur langeda alla 0°, samuti võib pagas minna kaduma. Soo-vitavalt tuleks insuliin pakkida kahte erinevasse kohta.

Soojadesse maadesse reisi-misel ei ole tavaliselt vajalik rakendada kuni ühekuulise reisi korral mingeid erimeet-meid, sest hotellides on tavali-selt konditsioneerid ja tubades on tavaline temperatuur.

Soovi korral on võimalik kasutada insuliini säilitami-seks niinimetatud termoskot-ti, kuid siis jälgida kindlasti, et insuliin ei oleks otseses kon-taktis külmaelemendiga.

Süstimine võib hirmuta-da nii last kui ka täiskas-

vanut. Oluline, et diabeetik räägiks avameelselt murest.

E, T, N, R 9.00–17.00K 9.00–19.00, L 10.00–13.00

Liivalaia 32Tallinn 10118Tel 600 0666

• Ortopeedilised tugisidemed(ortoosid, korsetid)

• Songavööd/bandaažid

• Amoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu

• Ravisukatooted

• Valmislahased (sõrme, käe, jala)

• Silikoonist ortopeedilisedabivahendid

• Ortopeedilised tallatoed

• Taastusravivahendid

• Nahahooldusvahendid

• Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük ja laenutus soodustingimustel!

Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: [email protected]

E-pood: www.invaabi.ee

10 EKSEEM



Siret [email protected]

Kaks põhilist soovitust käte ekseemiga patsientidele on käte võimalikult vähene veega pesemine ning käte sage niisutamine kreemiga, rõhutab Põhja-Eesti Regio-naalhaigla naha- ja suguhai-guste keskuse õde Sirje Mätas.

Käte ekseem (kontaktder-matiit) on kõige sagedasem ek-seemivorm. See on krooniliselt retsidiveeruv nahahaigus, mil-lele kaasub tugev sügelemine. Haigus saab sageli alguse sõr-muse alt, kust ei ole võimalik kätt hästi kuivatada. Sealt hak-kab ekseem levima käe külg-metele ja randmetele. Kolded kätel võivad olla ebakorrapära-se kujuga ja need leemendavad tugevalt. Mõne aja pärast muu-tuvad kolded kuivaks, sinna võivad tekkida valulikud lõhed. Haiguskolded on väga ebasel-ged ja kätel võib olla erinevaid lööbeelemente: punased laigud, villid, valulikud sõlmekesed.

(20%-l patsientidest). See-juures võib haigus välja ku-juneda pärast aastatepikkust kokkupuudet ärritajaga. Kõige sagedasemad haiguse vallan-dumist soodustavad tegurid on pesuained ja vesi, mistõt-tu on käte ekseemi palju mär-ga tööd tegevatel inimesel. Sir-je Mätas selgitab, et märja töö-ga on tegemist siis, kui ¼ töö-ajast on käed märjad, kontaktis puhastusainetega või kummi-kinnastega. Haiguse tekkimist soodustab ka atoopia põdemi-ne. Käte ekseemi esineb nais-tel rohkem kui meestel, vallan-dub see enamasti vanuses 30–60 aastat. Haigus võib püsida teatud aja remissioonis, kuid siis uuesti ägeneda, sest tege-mist on kroonilise tõvega.

Kui lööbest on haaratud ka küünevall, kaasub ekseemiga küünevallipõletik. Kroonili-ne küünevallipõletik on üsna tavaline ekseemi komplikat-sioon. Küünevallid tursuvad ja küüs tuleb lahti. Mäda sealt ei eritu. Küüned muutuvad pak-suks ja inetuks. Sageli esineb küünevallipõletikku just mär-ga tööd tegevatel inimestel.

Sõrmeotsad kipuvad tööd tehes puruks minemaÜks sagedasi käte ekseemi kaaslasi on ka sõrmeotste der-matiit, kuna sõrmede otstes on nahk väga õhuke ja seal on pal-ju närve. Kui teeme märga tööd või hõõrume sõrmi, lähevad sõrmeotsad puruks. Selle hai-guse puhul on oluline, et ei ka-sutataks liiga pikalt tugevaid kortkosteroide, mis muuda-vad nahka veelgi õhemaks. Tu-leks kasutada keskmise tuge-vusega hormoonsalve ja kree-mitada käsi baaskreemiga (va-seliinkreemiga) vähemalt 15 korda päevas. Kontaktderma-

tiiti esile kutsuvaid ärritajaid saab välja selgitada nahates-tide abil. Tavaliselt kasutatak-se aplikatsiooniteste. Sellisel juhul kinnitatakse patsiendi nahale plaaster, mille sisekül-jel on väikesed metallkausike-sed, mis on täidetud erineva-te ärritavate ainetega. Võima-lik on testida kuni 30 allergee-ni. Plaastri paigaldamisel peab nahk olema lööbevaba ja pu-has. Patsiendil tuleb käia poli-kliinikus kolmel järjestikusel päeval: esimesel päeval plaas-ter kinnitatakse, teisel eemal-datakse ning kolmandal hin-natakse reaktsiooni erinevate-le ärritajatele.

Kontaktdermatiidist hoi-dumiseks tuleks vältida otsest kontakti ärritajatega. Kanda ei tohiks sõrmuseid, käekellasid jms, et ei tekiks haudumist ja sealtkaudu haiguse levimist. Külma ilmaga tuleb kanda kin-daid, sest ka külm võib käte ek-seemi vallandada. Hõõrdumise korral kanda tihedalt käe üm-ber olevaid nahast kindaid (nt golfi mängimine, pesapall, rat-sutamine, tennis jne).

Kui käed ei ole nähtavalt mustad, on pesemise asemel soovitatav kasutada alkoho-lil põhinevaid desinfitseeri-vaid vahendeid käte puhasta-miseks. Sirje Mätas selgitab, et naha normaalse happesuse (pH 5,5) taseme tagavad naha-näärmete sekreet ja naha bak-teriaalne floora. Naha happe-sus on väga tundlik pesuva-henditele ja veele. Veega nahka pestes tõuseb pH ajutiselt. Aga kui kasutame ka seepi, siis tõu-seb pH keskmiselt kolme ühi-ku võrra. Käte naha pH ei nor-maliseeru seebiga pesemise jä-rel ka pärast 90 minuti möödu-mist. Mida vähem seepi, seda parem, kinnitab meedik. Kui siiski seepi kasutada, võiks os-ta apteegist õliseebi, mis nah-ka niisutab.

Riski käte ekseemi tekkeks aitab vähendada seegi, kui ka-sutada pestes leiget või jahe-dat vett ja pesuvahendeid, mis ei sisalda lõhna- ja värvaineid ja milles on minimaalsel hul-gal konservante (nt tükiseep si-saldab vähem konservante kui vedelseep). Pärast pesu peab väga hoolikalt käsi kuivatama (kindlasti ka sõrmede vahelt) ja kreemi peale kandma. Sir-je Mätas rõhutab, et käte kree-mitamine on ekseemi korral väga oluline, see aitab haigu-sel kauem remissioonis püsida.

Märja töö puhul tuleks kan-da kindaid, kuid hoiduda la-

tekskinnastest, mis põhjusta-vad kõige sagedamini allergi-lisi reaktsioone. Selle asemel tuleb valida tugevad vinüül- või nitriilkindad. Ka kindaid kandes tuleks hoiduda võima-lusel kuumast veest ning vee-ga kokkupuude ei tohiks kes-ta üle 15 minuti. Kindad pea-vad olema terved, puhtad ja seestpoolt kuivad ning kerges-ti hooldatavad. Kummikinnas-te sees tuleks kanda puuvilla-seid kindaid.

Käte ekseemiga hädas oleva-tel inimestel tuleks võimalusel vältida või vähendada märga ja musta käsitsi tööd. Seejuures võib olla vaja muuta oma seni-seid harjumusi ka kodus: kasu-tada nõudepesumasinat, jaga-da koduseid töid rohkem teiste pereliikmetega jne.

Käte ekseemi aitab taltsu-tada sage kreemitamineKaks põhilist soovitust käte ek-seemiga patsientidele on käte võimalikult vähene veega pe-semine ning käte sage niisuta-mine kreemiga, rõhutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse õde Sirje Mätas.

Käte ekseem (kontaktder-matiit) on kõige sagedasem ek-seemivorm. See on krooniliselt retsidiveeruv nahahaigus, mil-lele kaasub tugev sügelemine. Haigus saab sageli alguse sõr-muse alt, kust ei ole võimalik kätt hästi kuivatada. Sealt hak-kab ekseem levima käe külg-metele ja randmetele. Kolded

kätel võivad olla ebakorrapära-se kujuga ja need leemendavad tugevalt. Mõne aja pärast muu-tuvad kolded kuivaks, sinna võivad tekkida valulikud lõhed. Haiguskolded on väga ebasel-ged ja kätel võib olla erinevaid lööbeelemente: punased laigud, villid, valulikud sõlmekesed.

Ekseem kätel võib olla ärri-tuslik (kontaktdermatiit, 80%-l patsientidest) või allergiline (20%-l patsientidest). Seejuu-res võib haigus välja kujune-da pärast aastatepikkust kok-kupuudet ärritajaga. Kõige sa-gedasemad haiguse vallandu-mist soodustavad tegurid on pesuained ja vesi, mistõttu on käte ekseemi palju märga tööd tegevatel inimesel. Sirje Mätas selgitab, et märja tööga on te-gemist siis, kui ¼ tööajast on käed märjad, kontaktis puhas-tusainetega või kummikin-nastega. Haiguse tekkimist soodustab ka atoopia põdemi-ne. Käte ekseemi esineb nais-tel rohkem kui meestel, vallan-dub see enamasti vanuses 30–60 aastat. Haigus võib püsida teatud aja remissioonis, kuid siis uuesti ägeneda. Kui lööbest on haaratud ka küünevall, kaa-sub ekseemiga küünevallipõle-tik. Krooniline küünevallipõ-letik on üsna tavaline eksee-mi komplikatsioon. Küüneval-lid tursuvad ja küüs tuleb lah-ti. Mäda sealt ei eritu. Küüned muutuvad paksuks ja inetuks. Sageli esineb küünevallipõle-tikku just märga tööd tegeva-tel inimestel.

Üks sagedasi käte ekseemi kaaslasi on ka sõrmeotste der-matiit, kuna sõrmede otstes on nahk väga õhuke ja seal on pal-ju närve. Kui teeme märga tööd või hõõrume sõrmi, lähevad sõrmeotsad puruks. Selle haigu-se puhul on oluline, et ei kasu-tataks liiga pikalt tugevaid kort-kosteroide, mis muudavad nah-

Käteekseemi saab taRavi Oluline on käed kuivad hoida

Teatud juhtudel soovita-takse vee asemel kasutada alkoholi sisaldavaid des-infi tseerivaid vahendeid. Kui veega käsi pesta, siis kuivatada tuleb hoolega, ka sõrmeotsi.FOTO: ANDRAS KRALLA

30–60⦁ eluaastat on vanus, mil inimestel käteekseem tavaliselt val-landub. Naistel esineb seda rohkem kui meestel. Tegu on krooni-lise haigusega, mis kord vaibub ja kord puhkeb.

EKSEEM 11



Tasub teada:Tasub teada: millist baaskreemi valida?Käte igapäevaseks hooldami-seks tuleb kasutada baaskree-mi, mida valides ja kasutades võiks silmas pidada järgmist: ⦁ nahahooldusvahend peab sisaldama vaseliini ja vähem vett; ⦁ eelista baaskreeme, mis ei sisalda lõhna- ja värvaineid;

⦁ kasuta nahahooldusvahen-deid töö ajal ja pärast tööd; ⦁ Kui kindaid ei kantud, tuleb nahahoolduvahendeid kasuta-da enne ja pärast märga tööd; ⦁ efekti saamiseks kasuta-da baaskreeme sageli (15 kor-da päevas).

Allikas: Sirje Mätas

Kontaktdermatiiti esilekutsuvaid ärri-

tajaid saab välja selgita-da nahatesti abil.

ka veelgi õhemaks. Tuleks kasu-tada keskmise tugevusega hor-moonsalve ja kreemitada käsi baaskreemiga (vaseliinkreemi-ga) vähemalt 15 korda päevas.

Kontaktdermatiiti esile kut-suvaid ärritajaid saab välja sel-gitada nahatestide abil. Tava-liselt kasutatakse aplikatsioo-niteste. Sellisel juhul kinnita-takse patsiendi nahale plaas-ter, mille siseküljel on väike-sed metallkausikesed, mis on täidetud erinevate ärritavate ainetega. Võimalik on testida kuni 30 allergeeni. Plaastri pai-galdamisel peab nahk olema lööbevaba ja puhas. Patsiendil tuleb käia polikliinikus kolmel järjestikusel päeval: esimesel päeval plaaster kinnitatakse, teisel eemaldatakse ning kol-mandal hinnatakse reaktsioo-ni erinevatele ärritajatele.

Kontaktdermatiidist hoi-dumiseks tuleks vältida otsest kontakti ärritajatega. Kanda ei tohiks sõrmuseid, käekellasid jms, et ei tekiks haudumist ja sealtkaudu haiguse levimist. Külma ilmaga tuleb kanda kin-daid, sest ka külm võib käte ek-seemi vallandada. Hõõrdumise korral kanda tihedalt käe üm-ber olevaid nahast kindaid (nt golfi mängimine, pesapall, rat-sutamine, tennis jne).

Vee asemel sobivad ka desin fitseerivad vahendidKui käed ei ole nähtavalt mus-tad, on pesemise asemel soo-vitatav kasutada alkoholil põ-hinevaid desinfitseerivaid va-hendeid käte puhastamiseks. Sirje Mätas selgitab, et naha normaalse happesuse (pH 5,5) taseme tagavad nahanäärme-te sekreet ja naha bakteriaal-ne floora. Naha happesus on väga tundlik pesuvahendite-le ja veele. Veega nahka pestes tõuseb pH ajutiselt. Aga kui ka-sutame ka seepi, siis tõuseb pH

keskmiselt kolme ühiku võrra. Käte naha pH ei normaliseeru seebiga pesemise järel ka pä-rast 90 minuti möödumist. Mi-da vähem seepi, seda parem. Kui siiski seepi kasutada, võiks osta apteegist õliseepi.

Riski käte ekseemi tekkeks aitab vähendada, kui kasutada pestes leiget või jahedat vett ja pesuvahendeid, mis ei sisal-da lõhna- ja värvaineid ja mil-les on minimaalsel hulgal kon-servante (nt tükiseep sisaldab vähem konservante kui ve-delseep). Pärast pesu peab vä-ga hoolikalt käsi kuivatama (kindlasti ka sõrmede vahelt) ja kreemitama.

Märja töö puhul tuleks kan-da kindaid, kuid hoiduda la-tekskinnastest, mis põhjusta-vad kõige sagedamini allergi-lisi reaktsioone. Selle asemel tuleb valida tugevad vinüül- või nitriilkindad. Ka kindaid kandes tuleks hoiduda võima-lusel kuumast veest ning vee-ga kokkupuude ei tohiks kesta üle 15 minuti. Kindad peavad olema terved, puhtad ja seest-poolt kuivad. Kummikinnaste sees tuleks kanda puuvillaseid kindaid. Käte ekseemiga hädas olevatel inimestel tuleks või-malusel vähendada märga ja musta käsitsitööd. Seejuures võib olla vaja muuta oma seni-seid harjumusi ka kodus: ka-sutada nõudepesumasinat, ja-gada koduseid töid teiste pere-liikmetega jne. Hea efekti kä-te ekseemi ravimisel annab okluseeriv ravi. Selle võtte kor-ral kantakse haige kätele baas-kreem, selle peale arsti mää-ratud ravikreem. Käed seotak-se toidukilega kinni ning pan-nakse peale puuvillased kin-dad. Mähis tehakse enamasti ööseks, kuna see peab peal ole-ma 6–10 tundi.

Mõnel juhul aitab ka val-gusravi.

altsutada kreemitamisega

Tursamaksaõli

Kalaõlikapslid

Red Oili kapslid

Red Oilis sisalduvad oomega-3-rasvhapped, EPA (eikosapentaeenhappe) ja DHA (dokosahek-saeenhape) on südamele ja ajule eriti tähtsad. On leitud, et need ained aitavad säilitada normaal-set südame funktsiooni. Kasulik toime avaldub siis, kui päevas tarbitakse 250 mg EPA-d ja DHA-d.DHA aitab säilitada normaalset ajutalitlust ning hoida normaalset nägemist. Kasulik toime aval-dub siis kui päevas tarbitakse 250 mg DHA-d.Red Oili kapslid aitavad varustada keha hädava-jalike EPA ja DHA rasvhapetega. Tähtis on ka mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik elustiil.

Süda, aju ja nägemine

Kõige puhtam ookean

Oomega-3

Punane ja võimas Punane ja võimas

Red Oil™

Kalaõli

Väga hea imendu-

mine

Ainult üks kapsel päevas

Looduslik antiok-südant

Red Oil on unikaalne kapsel Red Oil on unikaalne kapsel

Puudub kala-

maitse

Mäletame vist kõik oma lapsepõlves seda maitset suus, kui ema andis meile lusikaga tursamaksaõli. Hiljem tulid kalaõlikapslid ning seejärel Red Oil™ – punane ja väga võimas oomega-3 kapsel...Miks peame tarvitama kalaõli lapsepõlvest alates? Sellepärast, et saada kasulikke toitaineid – oomegarasvhappeid.

Oomega-3-rasvhapped – meie keha valvuridNeed on ühed tähtsamad keha ehitusmaterjalid, mida inimkeha ise ei sünteesi.

nimetatakse asendamatuteks

Kõige olulisemad neist rasv-

olulised südame- ja ajutege-vuses ning aitavad säilitada normaalset nägemist.

Miks on Red Oili kapslid nii erilised?

mega-3 allikas. Krilliõlis ole-

nevalt kalaõlist moodusta-

did sisenevad kergemini

omastamine väga hea. Krilli-

vat antioksüdanti astaksan-tiini, mida ei ole kalaõlis.

Kes on krill ja kus teda püütakse?

Euphausia su-perba väike kreveti-sarnane koori-

kloom – ookeanide suurima

ma tehnoloogiaga varusta-

krill töödeldakse otsekohe,

krilli õli ning selles lei-duvad toimeained kõrgeima kvaliteediga.Maailma puhtaim Red Oil on looduslikult

krilliõli oksüdeerumise eest,

värskena. Seega ei ole vaja kasutada täiendavaid antiok-südante.

Kuidas Red Oili tarvitada?

vähese veega. Kui tarvitate Red Oili esimest korda, võtke nelja nädala vältel kaks

Kust saab Red Oili kapsleid?Red Oili

kodulehelt www.newnordic.ee

Punane ja võimas...

Kas teil on küsimusi?

või külastades tootja kodulehte www.newnordic.ee

NEW NORDICUinternetipood

MÄRTSIS

SOODUSHINNAGA

12 KARDIOLOOGIA

TERVISEUUDISED 4. MÄRTS 2015toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0451, e-post [email protected]

Elektrofüsioloog ootab vastuvõtule inva-

siivseid manipulatsioone va-javat rütmihäirehaiget.Jüri Voitk, PERHi elektro füsioloogia vanemarst

PERHi kardioloogi Jüri Voitki käes on südamestimulaator. FOTOD: EIKO KINK


PERHi elektrofüsioloogia vanemarst Jüri Voitk andis mullu PERHi sisekliiniku sügiskonverentsil ülevaate rütmi häirete ravist Eestis.

Elektrofüsioloog on südame rütmihäireid invasiivselt ra-viv kardioloog. Kuna termin on keeruline ja raskesti mõistetav, siis on hakatud kasutama suu-pärasemat sõna “rütmikardio-loog”. See on kaasa toonud eks-liku arvamuse, et kõik rütmi-häire haiged on vaja saata otse elektrofüsioloogi vastuvõtule.

Elektrofüsioloog ootab vas-tuvõtule invasiivseid manipu-latsioone vajavat rütmihäire-haiget. Kuna elektrofüsioloogia on uus eriala, seda õpetatak-se ainult kardioloogia residen-tuuris, siis on haigel võimatu ja ka perearstil sageli raske ot-sustada, kas kitsa eriala arsti konsultatsioon on näidustatud.

Kardiostimulaator juba ligi 1%-l elanikkonnastViimase 20 aasta jooksul on implantatsioonisagedus tõus-nud üle 10 korra. Hinnanguli-selt on Eestis ca 0,5–1%-l kõiki-dest inimestest kardiostimu-laator. Voitk jätkas tõdemuse-ga, et kõikidel inimestel esi-neb rütmihäireid, kuid ravi va-javad ainult ohtlikud ja/või vä-ga sümptomaatilised.

Eelistatult tuleks tema sõ-nul ravida rütmihäire põhjust – vererõhku, südamepuudu-likkust, hüpertüreoosi. Valdav osa elektrofüsioloogilisi protse-duure tehakse plaaniliselt, elu-kvaliteedi tõstmise eesmärgil.

“Meie kõige erakorralise-malt vastuvõtule nõudvad hai-ged on paanikahäirega noored tütarlapsed või need kardio-stimulaatoriga haiged, kelle-le pere arst on öelnud, et ei näe kardiogrammil stimulaatori tööd,” lausus ta. Voitki sõnul ei peagi nägema, sest stimulaator võib olla siinusrütmi poolt väl-ja lülitatud. Samuti pole täna-päevase stimulaatori töö liht-salt kardiogrammil nähtav.

Samas jääb sageli diagnoo-simata stimulaatoriga haigel tekkinud kodade virvendus.

Elektrofüsioloogi tööks on stimulaatorite implanteerimi-ne, viimastel aastatel lisandu-nud resünkroniseerivate sti-mulaatorite (CRT) ja implan-teerivate kardioverter-defibril-laatorite (ICD) implanteerimi-ne ning erinevate rütmihäire-te kateeterablatsioonid.

Elektrofüsioloogia tase Ees-tis on teiste riikidega võrreldes üldiselt hea, tõdes Voitk. Võrd-lemisel kasutatakse protseduu-ride arvu miljoni elaniku koh-ta. Stimulaatorite implantat-

Rütmihäireid ravib rütmikardioloogSüda Mida ravib elektrofüsioloog?

sioonisageduselt on Eesti vae-se riigina Euroopa keskmisel tasemel. “Paarikümne aasta-ga on implantatsioonisagedus tõusnud üle 10 korra. See ei tä-henda, et nüüd lisandunud hai-ged oleksid varem rütmihäires-se surnud,” selgitas arst. Juur-de on tulnud haiged, kellel saab protseduuriga parandada elu kvaliteeti

Ablatsioone tehakse Euroo pa keskmiseltKa ablatsiooniprotseduuride arvult on Eesti Euroopa kesk-

misel tasemel. Ablatsioone te-hakse paljude erinevate rütmi-häirete korral. Supraventriku-laarsetest rütmihäiretest võib olla eluohtlik Wolffi-Parkinso-ni-White’i (WPW) sündroomi-ga haige seisund, isegi supra-ventrikulaarset tahhükardi-at (SVT) põhjustamata. WPW sündroomiga haige tuleb Voitki sõnul kindlasti suunata elekt-rofüsioloogi vastuvõtule. En-neaegse erutuvuse (preeksitat-siooni, toim) hindamiseks on vajalik 12-lülituseline kardio-gramm. Riski aitavad hinna-

ta ka Holter-EKG ja koormus-testi kardiogramm. Kui enne-aegse erutuvust SVT korral po-le, ablatseeritakse tihtiesine-vaid, kauakestvaid või halvas-ti talutavaid hoogusid. “Korra aastas mõneminutiline hoog, mis läheb ise üle, on ohutu,” lisas Voitk.

Kodade virvendusarütmia (AF) ablatsioon on tema hin-nangul pisut ülekäsitletud tee-ma. “Kindlasti peame neid protseduure tegema, kuid se-lekteeritud kontingendil,” rõ-hutas kardioloog. Populatsioo-nis on virvendusarütmia hai-geid ca 2%, seega Eestis 20 00–30 000.

“Ablatseerides 100 haiget aastas, suurt pilti ei muuda,” jätkas ta. “Ka siin peame ravi-ma suurima edulootusega hai-geid. Nooremaid terve süda-mega inimesi, kel on virven-dusarütmia põhjus elektrili-ne. Siis on loota elektri liiku-

Tugevus, energia ja kaitse Sinu südamele!

Uus toode südametöö ja vereringe toetuseks

Cardiopill on sobiv kasutamiseks üle 35-aastastele meestele ning naistele südametöö ja vereringe toetuseks.

Cardiopill sisaldab ainulaadset ja tõhusat kombinatsiooni kolmest koostisainest: viirpuust, koensüüm Q10 ja C-vitamiinist.

Viirpuu on tuntud ja tõhus ravim-taim, mis toetab südame tegevust, suurendab hapniku liikumist ja peri-feerset vereringet.

Vitamiin C aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ning kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest.

Uuringutes on leitud, et koensüüm Q10 toetab veresoonte tervist ja tõs-tab vastu panuvõimet stressile.

Cardiopill on modernne kõrgekvali-tee diline toode, mis on välja töötatud Saksa kardioloogide poolt, tuginedes kliinilistele andme tele ja igapäeva-sest praktikast saadud kogemustele.

Kasutamine: 1 kapsel päevas. Pakendis 30 kapslit.

KARDIOLOOGIA 13

TERVISEUUDISED 4. MÄRTS 2015toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0451, e-post [email protected]

Kardioloog Jüri Voitk südamestimulaatori paigaldamise protseduuril.

mist südames muutes ka suu-remale edule.”

Ablatseerida saab tema sõ-nul kõiki haigeid, kuid kui kaasneb juba kodade dilatat-sioon, puudulikkus, klappide probleem või elustiilist tingi-tud ülekaal, hüpertoonia, dia-beet, siis on edulootus kindlas-ti väiksem. Kodade virvendus-arütmia on samas tema sõnul selgelt alakäsitletud probleem. Mida arstid ka ette ei võta, on virvendusarütmia haigete arv suurenev elanikkonna vanane-mise ja üldise elustiili halvene-mise foonil.

“Kuna me enamasti ei suu-

da virvendusarütmiat ära hoi-da, siis peame haigeid nõuete-kohaselt käsitlema, et tagada neile elukvaliteet ja tüsistus-test hoidumine,” rääkis Voitk.

Antikoagulantravi on väga olulineKaks põhilist ravistrateegiat on siin antikoagulatsioon ja vatsakeste sageduse medika-mentoosne kontroll AFi ajal. Kindlasti alahinnatakse te-ma sõnul asümptomaatilise AFi osa.

Mida paremini on liigne vatsakeste tahhükardia ra-vitud, seda rohkem esineb

asümptomaatilist kodade vir-vendust.

“Ma ei ole ühtegi täieliku AV blokaadiga haiget näinud, kes tajuks kodade virvendusarüt-mia algust, kui vatsakesed jät-kavad regulaarsel stimulaatori rütmil,” lausus arst.

Sama on tema sõnul ka nor-maalse vatsakeste sageduse-ga stimulaatorita haigetega. Seetõttu ongi juba 2012. aasta AF ravijuhises üle keskea ini-mestel ja/või südamehaige-tel I klassi näidustuseks tõen-duspõhisusega B igapäevane pulsi katsumine, avastamaks asümptomaatilist AFi.

Protseduur algab.

“Ka see nn silent-arütmia põhjustab sümptomaatilisega võrreldes samaväärselt aju in-farkti kõrge riskiskooriga hai-getel,” lausus ta.

“Riskiteguriteks on vanus, südamepuudulikkus, dia beet, naissugu, varasem ajuinfarkt, aterosklerootiline kardiovas-kulaarhaigus.”

Hiljuti TÜ Tervishoiu Ins-tituudi publitseeritud anti-koagulantide (AK) kulutulusu-se uuringust selgus Voitki sõ-nul kõrvalproduktina ka AK kasutamine Eestis 2011–2012. Üle poole teadaolevalt AFi põ-devatest haigetest ei tarvita-

nud AKd järjepidevalt. AF foo-nil ajuinfarkti saanutest ei tar-vitanud eelneva aasta jooksul AKd järjepidevalt ca 80%. Um-bes 40% 2011. aastal AF-foonil ajuinfarkti saanud haigetest ei alustanud ravi antikoagu-lantidega.

“Viimasel ajal on väga ak-tuaalne küsimus marevani asendamisest uute antikoagu-lantidega. Ise arvan, et hästi sobivat marevani pole vaja väl-ja vahetada,” lausus Voitk.

“Marevanil on oma eelised nagu antidoot, uuritud koos-toimed teiste ravimitega, ka-sutamine erinevate invasiivse-

te protseduuride ajal.” See, mil-list antikoagulanti kasutada, ei peaks olema tema sõnul põ-hiküsimus. Selleks peaks ole-ma kõikide näidustatud haige-te viimine mistahes antikoa-gulandile.

“Sellega päästaksime kind-lasti rohkem elusid kui keeru-kate ablatsioonidega kokku,” rõhutas Voitk.

Sageli leitakse ravi mitte-alustamise ettekäändena aas-tatetagune verejooksu prob-leem või rahuldutakse IN-Ri kontrollimise ebamugavu-se või ravimi kalli hinna tõttu vaid aspiriiniga.

BP A3 Plus BP A2 BasicBP A6 PC

Kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga! Microlife vererõhuaparaadid on saadaval apteekides.

Microlife uued vererõhuaparaadid on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

14 AKNE



Eesti, Läti ja Leedu kooli-õpilastel esineb aknet ku-ni 90%-l ehk kokku rohkem kui 700 000 kooliõpilasel. Eestis kannatab akne all li-gi 142 400 kooliõpilast ning paljude jaoks jätkub haigus ka pärast teismeiga.

Põhja-Eesti Regionaalhaig-la nahaarsti Kairi Nurme sõ-nul ei ole akne vaid kosmee-tiline probleem ja õigeim viis sellega toime tulla on pöördu-da arsti poole.

“Loomulikult on võimalus, et akne kaob iseenesest, ent kui sellele ei leita õigel ajal ravi, võivad tekkida nahale inetud armid või muud akne jääknä-hud, mida on hiljem väga ras-ke ravida” ütles doktor Nurm.

Oluline on varajane ravi alustamineVistrikud ehk akne (ladina keeles acne vulgaris) on väga le-vinud nahahaigus, mis tekib peamiselt puberteedi- ja noo-rukieas. Tegemist on karva-nääpsu ja rasunäärme viima-juha ning neid ümbritseva koe kroonilise põletikuga.

Üldjuhul pole rasunäärmed väga aktiivsed, kuid pubertee-diea hormonaalsete muutuste tõttu hakkavad need rohkem rasu tootma. Kui rasu ei pääse vabalt naha pinnale, koguneb see rasunäärmesse, lisanduvad bakterid, tekivad komedoonid ja punetavad vistrikud, raske-mal juhul valulikud põletikuli-sed sõmed või tsüstid.

Arvatakse, et akne tekke põhjuseid on mitmeid, näiteks

valesti valitud kosmeetika, ra-vimid, suitsetamine, alkohol, vale toitumine, stress ja päri-likkus.

Tegemist pole siiski akne ot-seste põhjustega, vaid oluliste faktoritega, mis võivad mõju-tada haiguse kulgu ehk seda, kuidas ja kui kiiresti akne sü-veneb või paraneb. Akne tekki-mist aitab ennetada õige naha-hooldus, varane ravi ja tervis-

Akne all kannatab ligi 142 400 kooliõpilast Eestis

Akne varajane ravi ennetab armide teket

Kairi NurmPõhja-Eesti Regionaalhaigla

Enamik noori kannatab teatud eluperioodil nõr-gema või raskema akne

vormi käes. Mõned uuringud näitavad, et kuni 90% inimes-test põeb elu jooksul mingis vormis aknet. Levinud hai-gusega liigub kaasas ka sage müüt – akne möödub iseene-sest. Kahjuks peavad nahaars-tid tihtipeale nägema patsien-te, kes ei ole õige ajal problee-mile reageerinud ja kannata-vad ka täiskasvanuna koleda-te armide ning madala enese-hinnangu käes. Seepärast on lapsevanematel oluline jälgi-da oma teismelisi lapsi ja va-jadusel suunata oma noorukid arsti juurde nõu ja abi saama.

Akne ehk rahvakeeli vistri-kute näol on tegemist kar-vanääpsu ja rasunäärme vii-majuha ning neid ümbrit-seva koe kroonilise põleti-kuga. Rasunäärmete ülesan-ne organismis on rasu toot-mine. Aknet võib esineda nii näol kui ka rinnaku piirkon-nas, samamoodi turjal.

Lapsevanemana on oluli-ne märgata, millised muutu-sed lapse nahal toimuvad. Kui nooruki näos on harvaesine-vad üksikud vistrikud ja ko-

medoonid, siis saab abi ka kä-simüügis olevatest puhastus- ja ravivahenditest. Kui aga vistrikke tekib rohkem ning need muutuvad põletikuli-seks, tuleks külastada naha-arsti. Viimane aitab määrata õige ravi, mis põletikuliseks läinud koldeid ravida aitab. Kindlasti ei tasu lootma jääda sellele, et vistrikud iseenesest mööduvad.

Eespool kirjeldatud müüti on oluline murda just sel liht-sal põhjusel, et ravimata jää-nud akne võib nahale jätta ar-mid jm jääknähud, mille ra-vi võib olla problemaatiline ja seetõttu tasub oma lapse-le osta sobivad nahahooldus-vahendid ning jälgida, et lap-se toitumine oleks tervislik ja eluviis sportlik. Kui nahale tekib põletikulisi vistrikke ai-na juurde ja need ei allu enam käsimüügis olevate vahendi-tele, tuleb arsti juurde juurde pöörduda.

Üha rohkem näevad naha-arstid Eestis ka täiskasvanu-te aknet, mistõttu tuleb ju-ba noores eas tegeleda vist-rikute raviga. Teismelise-eas probleemide lahendami-ne väldib hiljem mitmeid ilu-vigu, nagu aknearmid näos, mis inimese enesetundele ja -kindlusele hästi ei mõju.

Vistrikud Abi saamiseks tuleb pöörduda arsti poole

lik toitumine. Pidev rämpstoi-du söömine on samuti üks ak-ne tekke põhjuseid.

“Teismeliseeas, kui välimus mängib olulist rolli, võivad ak-nest tingitud nahamuutused tekitada kogu eluks nii psüh-holoogilise kui ka emotsionaal-se trauma, mistõttu on taolised seminarid väga olulise tähtsu-sega,” lisas dr Nurm.

Terviseuudised

Kindlasti ei tasu lootma jääda sellele,

et vistrikud iseenesest mööduvad.

Aknega tuleb juba varakult arsti poole pöörduda, et ennetada tüsistusi.

VANANEMINE 15


toimetaja Violetta Riidas, tel 667 0451, e-post [email protected]

Loe ka jaanuari ja veebruari Terviseuudiseid

Kadi-Kai EljasteTartu Ülikooli Pärnu kolledži rah-

vusvahelise magistriprogrammi Wellness and Spa Service Design and

Management magister

Inimese vanust saab kirjel-dada kasutades kahte mõis-tet – kronoloogiline vanus

(vanus, mis kirjeldab aja möö-dumist inimese sünni het-kest) ja bioloogiline vanus (va-nus, mis määratakse kindlaks pigem füsioloogiliste näitajate kui kronoloogia järgi, hinna-takse kehalisi muutusi, mo-toorseid võimeid, tundlikkust ja aistinguid).

Näiteks võib esineda olu-kord, kus kronoloogiliselt 35aastane inimene on bioloogi-liselt tegelikult 38aastane või vastupidi. Kui me soovime väl-ja näha ja ka tunda end noore-mana, kui me tegelikult ole-me, siis ei piisa ühekordsest teraapiast. Bioloogilise vanu-se püsivaks pidurdamiseks tu-leb tervisliku elustiili põhi-mõtteid ja harjumusi juuruta-da ning rakendada igas meie päevas arvestades seejuures iseennast kui tervikut kehast, vaimust ja hingest. Ühtlasi mõjutab see ka meie üleüldist heaolu ja loomulikku ilu.

Veel enne kui alustame tee-konda iseenda parima ver-siooni suunas, tuleb kasuks visualiseerida hetkeks, kui-das võiks tunduda olla vana – ülekaal, apaatsus, elujõu puu-dumine, uimasus, seksuaal-se huvi kadumine, unehäired, keskendumis- ja mälu rasku-sed ning kiire väsimine.

Need on kõige tavapärase-mad märgid vananemisest, millega enamik meist tule-vikus suure tõenäosusega ka kokku puutub – seda seetõttu, et antud sümptomid on seo-

tud otseselt inimese kasvu-hormoonide hulga vähenemi-sega vanemas eas.

Kindlasti ei ole see viis, kuidas iseennast ettekujuta-da tulevikus, kui me oleme viimaks pensionile jäänud ja omame aega, et nautida iga-päevaselt kõikvõimalikke he-donistlike tegevusi.

Püüdes saada 122aastaseks nagu Jeanne Calment (kõr-geim dokumenteeritud vanus) või siis võttes mõõtu Metuu-salaga, on seda igatahes pa-rem teha täie tervise juures ja väärikalt, säilitades seejuures nii hea enesetunde kui ka vä-limuse.

Kui alustada personaal-se vananemisvastase elustii-li loomisega, on mõistlik ala-ti järgida seestpoolt väljapoo-le põhimõtet, mis tähendab, et alustada tuleks vaimsest ja hingelisest heaolu loomisest, jätkata füüsilise tervise juh-timisega ning alles pärast se-da kaaluda vajadusel välise ilu korrigeerimist.

Selline järjestus on soovita-tav, kuna meie keha ja meele heaolu mõjutab otseselt juba ka meie välist ilu. Olles iseenda-ga rohkem rahul väheneb suu-re tõenäosusega ka vajadus me-ditsiinilise sekkumise järele.

Varem rääkisime depres-sioonist – tänapäeva üks peamisi elustiili haigusi, mis põhjustab ka vanane-misprotsessi kiirenemist. Depressiooni sümptomite ja tagajärgede leevendamiseks on üks effektiivseimaid teraa-piaid Micronutrition. See on innovaatiline protseduur, mis mõjutab inimese üleüldist vaimset heaolu – aitab lisaks veel nii kroonilise stressi, lä-bipõlemise, toitumishäirete kui ka ärevuse puhul.

sioonidega. Korrapärane füü-siline tegevus nagu kõndimi-ne, jooksmine ja tantsimine on samuti soovitatavad, sest teatavasti just füüsiline te-gevus on parim loomulik viis vabaneda negatiivsetest mõ-tetest ja pingetest.

Selleks, et saada teadli-kuks, kui vanad me tegeli-kult oleme, tuleks läbida gee-nitest, mis aitab määrata ini-mese bioloogilist vanust. Li-saks bioloogilise vanuse mää-ramisele on geenitestide abil võimalik määrata toidutalu-matust (paljastada toidualler-giad), spordivõimekust (mää-rata vastavalt kehatüübile ja ainevahetusele parim võima-lik personaalne treeningprog-ramm) ja haigestumise riskid (geneetiliselt päritavate hai-guste riskifaktorite määrami-ne, mis näitavad, kui suure tõenäosusega inimesel võivad tekkida erinevad vähi tüübid, teist tüüpi diabeet, või mõ-ni muu pärilik haigus). Gee-nitestide läbimine võib an-da meile tugeva motivatsioo-ni edapidisteks elustiili muu-datusteks, andes selge ülevaa-te meie tervise seisundist ja näidates, “kuidas meil tegeli-kult läheb”.

Korrektne ja põhjalik diag-nostika on üks oluliseimaid samme ennetavas tervis-hoius, mida iga indiviid vana-nemisprotsessi juhtimise hu-vides peaks läbima – seda võib võrrelda oma tervise tuleviku prognoosimisega teaduslikul viisil. Ühes üpris huvitavas katses on esimest korda tead-lastel õnnestunud pöörata ta-gasi laboritingumustes loo-ma vanus. Tõestati, et regu-leerides labori hiirel telome-raasi geeni sai ta uuesti noo-reks. Jay Williams sõnul on inimestel potentsiaali elada

juba praegu kuni 130aastaseks tänu vananemisvastasele me-ditsiinile. Vananemisvastast kontseptsiooni praktiseerides tuleks pärast geeni teste juu-rutada saadud elustiili nõu-andeid vähemalt kolm kuud ning läbida geenitestid taas-kord tulemuste kontrolliks pärast kuute kuud – ja nii me võime kaotada oma bioloogi-lisest vanusest ühe või enam aastat.

Kui rääkida “nooruse alli-kast”, milleks hormoonasen-dusteraapiaid on vahest ka peetud, siis hiljuti on pal-ju argumenteeritud bioident-ne hormoon asendus teraa-pia saanud laiema avalikkuse heakskiidu. Bioidentset hor-moonasendusteraapiat loe-takse nüüd ohutuks ja efek-tiivseks vahendiks, et säili-tada nii nooruslik ainevahe-tus, füüsiline ja vaimne ter-vis kui ka emotsionaalne heaolu ning elujõulisus igas vanuses.

Aga mida kätkeb siis en-das see maagiline bioident-ne hormoonasendusteraa-pia? Harvard Health Publica-tionsi andmetel mõiste “bio-identne” ei oma konkreetset meditsiinilist selgitust, kuigi “endokrinoloogide selts” sel-gitab bioidentseid hormoo-ne kui “ühendeid, millel on täpselt samasugune keemili-ne ja molekulaarne struktuur kui hormoonidel, mida too-dab inimese keha”. Tervishoiu spetsialistid tavaliselt kasuta-vad sõna “bioidentne”, et kir-jeldada preparaate, mis sisal-davad ühte või teist järgneva-test: progesteroon või ühte või mitut erinevat tüüpi östrogee-ni (östradiool, östroon ja öst-riool).

Jätkub aprillinumbris

Me saame hea tahtmise korral kaotada oma kehalt lisaks kaalule ka aastaid

kombineeritakse vastavalt in-diviidi vajadustele, et viia ini-mese aju keemia uuesti tasa-kaalu ning säärasel viisil lik-videerida mikrotoitainete puudujäägid organismis.

Üks Micronutritioni te-raapia kestab tavaliselt mini-maalselt kolm kuud, et vaim-ne tervis täielikult tasakaa-lustada. Teraapiat võib läbi viia vastava protseduuri jaoks spetsialiseerunud psühhiaa-ter, kes lisaks mikrotoitaine-te määramisele toetab kogu protsessi ka pideva konsultee-rimise ja psühhoteraapia ses-

Positiivne ellusuhtumine ja aktiivne eluviis säilitab noorust.

FOTO: EIKO KINK

Kui alustada perso-naalse vananemis-

vastase elustiili loomi-sega, on mõistlik alati järgida seestpoolt välja-poole põhimõtet.

Micronutrition sisaldab en-das geenitesti, vereanalüü-si, uriiniproovi või süljetesti analüüsi, millele järgneb per-sonaalselt mikrotoitainete ja annuste määramine. Mikro-toitained nagu vitamiinid, aminohapped ja mineraalid

16 HAMBAKIVI



Tasub teada:Hambakivi tuleb eemaldada⦁ Hambakivi ärritab ümb-ritsevaid kudesid ja soodus-tab igemepõletiku arenemist, seepärast tuleb ta eemaldada. Hambale moodustunud ham-bakivi ei eemaldu hambahar-ja abil.⦁ Hambakivi saab eemalda-da ainult hambaravikabine-tis, sest see nõuab steriilsust, spetsiaalseid instrumente ja professionaalseid oskusi.⦁ Harva osutub sügaval aset-seva hambakivi eemaldami-seks ja igeme õige kuju taasta-miseks vajalikuks kirurgiline operatsioon.⦁ Kui eespool toodud ravivõt-ted ei too oodatud tulemust või põletik ägeneb uuesti, võe-takse appi konkreetsetele hai-gustekitajatele mõjuvad an-tibiootikumid. Kalli ja aega-

nõudva raviga on võimalik hä-vinud luu asemele kasvata-da hambajuure ümber ka uut luud.⦁ Hambakatu moodustu-mise pärssimises on oluli-ne roll hammaste puhasta-misel. 2 korda päevas tuleb hambaid pesta hambaharja ja pastaga; hambavahesid tu-leb puhastada hambaniidi, -teibi, tikkude või hambava-he harjadega ; on olemas veel spetsiaalsed harjad viimas-te purihammaste tagumis-te külgede pesemiseks, mida nimetatak se sooloharjadeks. On olemas ka katu teket pärs-sivad ained (näiteks kloorhek-sidiin).⦁ Hambakivi eemaldamisel igemepõletik kaob, kadunud luu aga ei taastu.

Hambakivi vältimiseks on tarvis suud korra-

päraselt hooldada.

Hambakiviks nimetatakse kõva kattu hammastel, mil-lesse on kogunenud kalt-siumi ja fosfori soolad sülje keemiliste omaduste muu-tumise tõttu.

Hambakivi vältimiseks on tarvis suud korrapäraselt hool-dada. Põletiku ilmnemisel suu limaskestal või igemetel tuleb koheselt pöörduda hambaarsti poole, kes selgitab välja nende tekkepõhjused ja kavandab ra-vi. Hambakivi moodustumine hambapinnale on üsna tavali-ne eestlaste hulgas. Tihtipea-le inimesed ei teagi, et selline probleem neid vaevab. See on tingitud vähesest informeeri-tusest ja hügieeniõpetuse puu-dulikkusest. Kui katt on olnud hamba pinnal pikka aega, hak-kavad sellesse süljest ladestu-ma mineraalsoolad. Minerali-seerunud hambakattu nime-tatakse hambakiviks.

Sõltub toitumisestHambakatul on võime kogu-da endasse kaltsiumi. Ham-bakatus on kaltsiumisisaldus 20 korda suurem kui süljes. Ka fosfori sooladel on hambakivi moodustumises oluline roll. Inimestel, kellel on kalduvus

hambakivi tekkele, on tähel-datud süljes kolm korda enam fosforiühendeid. Soolade lades-tumisel tekivad kristallid kõi-gepealt rakkude vahelises ai-nes, hiljem ka mikroobides.

Kõrvuti hambakatu kogune-misega on hambakivi moodus-tumisel oluline tähtsus ka toi-tumisel, eriti toidu konsistent-sil. Hambakivi tekkele on vas-tuvõtlikumad pehmet ja süsi-vesikute (suhkrute) rikast toi-tu eelistavad inimesed. Ham-bakivi võib toidu- ja tubakapig-mentide toimel värvuda oman-dades kollakas-pruunika kuni mustja värvuse.

Kõige enam tekib hambaki-vi süljenäärmete juhade avane-miskohtade läheduses, s.o alu-miste esihammaste keelepool-setel pindadel ja ülemiste puri-hammaste põsepoolsetel pin-

dadel. Üksikutel juhtudel (ju-hul kui vastashambad on pik-ka aega puudunud) võib näha hambakivi plaadina hammas-te mälumispindu katmas. Ena-masti moodustub hambakivi hammaste vahele, kust ham-baharjaga pole kattu võimalik eemaldada.

Gingiviit ja parodontiitHammastele ohtlikum on ige-metaskuvedeliku kaasabil tek-kiv igemealuse katu kivistu-mine. Tekkiv igemealune ki-vi kasvab järjest sügavamale hambajuure tipu suunas, ku-ni hambad hakkavad liikuma ja irduvad lõualuust.

Kui suuhügieen on olnud pikka aega halb, siis kõrvuti hambakõvakudede kahjustu-sega areneb välja põletik ham-mast ümbritsevates pehme-

tes kudedes kas üksikute ham-maste või terve hambakaare osas. Sõltuvalt protsessi süga-vusest eristatakse gingiviiti ja parodontiiti. Gingiviit – igeme põletik, mis kujuneb välja eba-soodsate tegurite toimel, kus-juures on säilinud igeme ter-viklik kinnitus hamba pinna-le. Tüüpilised nähud on igeme-te valulikkus, punetus ja tur-se, harvem igemete vohamine ja haavandid.

Parodontiit – põletikust on haaratud kõik hammast ümb-ritsevad koed (ige, luu, luu-ümbris, hambajuure tsement ja periodont ehk kiuline side-kude, mis ümbritseb hamba-tsementi ning hoiab hammast hambasombus kinni), mis on ravimata igemepõletiku loo-mulik tagajärg. Iseloomulik on, et igemete veritsus on püsi-nud paljude aastate jooksul. Li-saks igemepõletiku sümptomi-tele on tekkinud igemetaskud, mis võivad edasi areneda luu-taskuteks. Põletiku tagajärjel hävineb hammast ümbritsev luu. Selle tõttu hakkavad ham-bad liikuma, muudavad asen-dit üksteise suhtes ja närimine on valulik ning raskendatud.

inimene.ee

Hambakivi viib põletikuniSuuhooldus Hambakatt kogub kaltsiumi

Hambakivi tekib eriti alumiste esihammaste külge.

AS Surgitech Pärnu mnt. 148, 11317 Tallinn, Tel. 646 0660

BioGaia ProDentisainulaadsed suuõõne

probiootilised imemistabletid

30 suhkruta probiootilist imemistabletti (piparmündimaitseline),Toidulisand.Müügil hästi varustatud apteekides: Apotheka, Südameapteek; Ülikooli Apteek või hambaravi kabinetides.Tootja: BioGaia AB, Rootsi, www.biogaia.com; Maaletooja: Baltic Business Partners OÜ, [email protected]

DIGIRETSEPT 17



Ärikriitiliste protsesside ta-litluspidevusest Digiret-septi näitel rääkis haige-kassa IT-osakonna juht Rai-mo Laus Äripäeva teemavee-bi ituudised.ee Pilvekonve-rentsil.

Seadus, mis kohustab arste välja kirjutama vaid toimeai-nepõhiseid retsepte, võeti Ees-tis vastu juba varem.

Tänu digiretseptile suutis Eesti Haigekassa panna arste välja kirjutama oluliselt roh-kem toimeainepõhiseid retsep-te kui varem. Kui arst kirjutab

välja toimeainepõhise retsep-ti, siis saab patsient ise valida, millise pakendi ta välja ostab ja apteeker on kohustatud pak-kuma talle ka odavaimat va-rianti, seejuures ravim on ik-kagi sama.

Üldjuhul valivad patsiendid Lausi sõnul odavama ravimi ehk geneeriku, mitte originaa-li. “Tänu sellele, et Eestis digi-retseptisüsteem loodi, on ravi-mite omamaksumus retsepti kohta langenud umbes 2 eurot. Arvestades, et aastas on kokku 11 miljonit retsepti, hoiab Ees-

ti rahvas aastas kokku 22 mln eurot. Lisaks sellele, et nad saa-vad veel kiiresti ka asja ära ae-tud,” ütles Laus.

Ta selgitas, et kui digiret-septi ei oleks, siis ei oleks näh-tavasti suudetud viia kogu süs-teemi üle toimeainepõhistele ravimitele ja tänu sellele tekib see kokkuhoid.

Täna on Eestis 90% väljas-tatavatest ravimitest n-ö toi-meainepõhised ja nende hind on soodsam.

“Tänu toimeainepõhistele ravimitele on Eestis ka ravimi

omahind langenud 20%,” mär-kis Laus ja lisas, et varem tuli ka suur osa sellest 20%st pat-siendi taskust.

Digiretsepti kasutamise kõige kriitilisem koht on ap-teek – infosüsteemi mitte toi-mimisel ei saa ta ravimeid väl-jastada, samuti siis, kui pole ühendust ega elektrit. Aga sel juhul on tal võimalus helistada haigekassassa operaatortelefo-nile, identifitseerida ennast te-lefoni teel ja saab inimesele ik-ka ravimi välja anda.

Terviseuudised

Number:

10,7%⦁ kogu Eesti rahvastikust oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga puudega.

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisu-ga kogurahvastikus puude-ga inimesi 10,7%. See arv on viimasel kümnendil kasva-nud, mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on aga üsnagi kitsas, kirjutab sta-tistikaameti juhtivstatis-tik Marianne Leppik statis-tikablogis.

Kui jätta kõrvale igakuised põhitoetused nagu puudega lapse, tööealise ning pensio-niealise inimese toetus, mida saab enamik puudega inime-si, siis märksa vähem on neid, kes kasutavad erinevaid hoole-kandeteenuseid või spetsiifili-semaid toetusi.

Puudega inimeste vajadusi on üha enam tunnustama ha-katud ning laienenud on nen-de ring, kellel on seaduse alu-sel õigus erinevatele puudega inimeste toetustele. Kui 2004. aasta 1. jaanuari seisuga moo-dustasid puudega inimesed ko-gurahvastikust 7,1%, siis aas-taks 2014. oli nende osatähtsus suurenenud 10,7%-ni.

Koormus on suurenenudTaoline trend tähendab ühtlasi suuremat koormust nii riikli-kule sotsiaalkindlustus- kui ka -hoolekandesüsteemile, mille ülesanne on osutada puudega inimesele või tema perekonna-le abi puudest tingitud raskus-te ennetamiseks, kaotamiseks või kergendamiseks.

Paraku on kehtiv süsteem meditsiinikeskne, mis tähen-dab, et laias laastus on tege-mist puudega inimeste esma-vajaduste rahuldamise, mitte nende reaalse ühiskonda kaa-samisega.

See tähendab, et puudega inimestele laiema valiku tu-giteenuste pakkumise asemel makstakse mitmesuguseid sot-siaalkindlustustoetusi, mille peamine eesmärk on siiani ol-nud hüvitada puudest tingitud lisakulutusi.

Oluline on siinkohal maini-da, et erinevate toetuste arvu-tamise aluseks on puudega ini-meste toetuste määr (25,57 eu-rot), mis on püsinud muutuma-tuma alates 2005. aastast.

Digiretsept säästab 22 miljonit eurot

Enim taotletakse puudest tingitud lisakulude hüvita-miseks mõeldud toetusi nagu puudega lapse, puudega töö-ealise ja puudega vanadus-pensioniealise toetust. Nii na-gu on kasvanud puudega ini-meste arv, on suurenenud ka neile väljamakstavad sotsiaal-toetused.

Enim taotlejaid on vähemalt 16aastaste puudega inimeste seas (siin: täisealised). Toetu-se saajate arv on vahemikus 2009–2013 märkimisväärselt kasvanud – kui 2009. aastal oli neid 115 000, siis 2013. aastal 130 000. Neil aastatel suurenes ka vanaduspensioniealiste toe-tusesaajate arv peaaegu kaks korda. Kui suhestada toetuse-saajate arv üle 16 aasta vanuste inimese koguarvuga, ilmneb, et neid on veidi enam kui 11% ehk enamik puudega inimesi nimetatud toetusi ka taotleb (2013. aastal oli puudega ini-mesi üle 16aastaste seas 11,5%).

Oluline rühm alaealisedOluline rühm puudega ini-meste toetuste taotlejate seas on alaealised. Puudega laste toetusi saab praeguse seisuga kokku üle 9000 lapse, seejuu-res 60%-l neist on raske või sü-gav puue.

Nii nagu täisealistel on ka puudega laste toetuse saajate arv kasvanud – kui 2009. aas-tal sai riiklikku toetust umbes 6400 last, siis 2013. aastal oli neid juba ligikaudu 2700 võr-ra rohkem. Võttes arvesse, et puudega laste toetusi maks-takse alla 16aastastele lastele, said 2013. aastal seda toetust 93% kõikidest puudega lastest ning veidi enam kui 4% kõiki-dest lastest.

Terviseuudised

Millest koosneb puudega inimeste sotsiaalne kaitse?

Ravimite omamaksu-mus retsepti kohta on

langenud umbes 2 eurot. Raimo Laus, haigekassa IT-osakonna juht

18 SEEDIMINE



Karel RivisMed. Sc. proviisor

Söök peaks andma meile vajalikku energiat, mit-te olema kehale koor-

maks. Lisaks peaksime toi-dust saama piisaval hulgal vi-tamiine, mineraalaineid ja muid vajalikke toitaineid, et suudaksime enda igapäe-va toimetusi teha täies ma-hus ja ilma ebamugavustun-deta kõhus.

Seedeensüümid – kindlas-ti oled kuulnud sõna ensüüm või mäletad midagi põhikoo-li bioloogiast. Ensüümid on lihtsalt öeldes ained, mis ai-tavad midagi lagundada või vastupidi uut tekitada. Sõna “seede” viitab sellele, et tegu on toidu lagundamisega.

Voib-olla oled ka mõelnud, et kas seedeensüümide lisaks tarvitamine on sinu puhul

hea mõte ning kas nendest oleks kasu seedimisele?

Et valitsevat segadust na-tukene vähendada, tuleb mai-nida, et ükskõik millise lisa-aine, kaasa arvatud see-deensüümide mitteteadlik manustamine, võib olla sa-ma hea kui lisandi mitte üld-se tarvitamine.

Seega, kui oled teinud va-liku enda keha mõne lisandi-ga turgutada ja abistada, soo-vitan kõigepealt näiteks kir-ja või e-kirja teel konsultee-rida apteekri, arsti või mõne usaldusväärse toitumisnõus-tajaga.

Mis need seedeensüümid ik-kagi on ja miks nad meile nii olulised on? Me küll sööme ja närime toitu, kuid keha ei suuda toiduaineid lihtsalt nii-sama alla neelates ilma seede-ensüümide abita omastada

ning toidus sisalduvad toit-ained ei saa ilma seedimata imenduda. Terves ning tasa-kaalus kehas imenduvad toit-ained, milleks on vitamiinid, mineraalained, rasvad ja süsi-vesikud, ilma probleemideta.

Mida teevad seedeensüü-mid? Need aitavad toitu, näi-teks lihatükki ja brokolit, väiksemateks osadeks nagu vitamiinideks, mineraalaine-teks, aminohapeteks, rasvha-peteks ning süsivesikuteks la-gundada.

Et meie keha saaks need omastada ja jällegi vajalikes kohtades nagu näiteks lihas-te, naha ning juuste loomisel kasutada. Kui meil ei ole pii-savalt seedeensüüme, siis ei saa keha alla neelatavat toitu vajalikul hulgal lagundada ja endale kättesaadavaks teha.

See võib omakorda tähen-dada, et kuigi me sööme kor-ralikult, ei pruugi me kõiki kehale vajaminevaid toitai-neid kätte saada. Lisaks, kui meil ei ole kehas piisavalt see-deensüüme, siis ei pruugi toit

meie soolestikus lõplikult see-duda, võivad tekkida seede-häired ning ohtlikud jääkai-ned võivad hakata keha aega-mööda kurnama.

Samuti võib olla neid oht-likke jääkaineid raske kehast eemaldada, kuna seedima-ta toit liigub soolestikus aeg-laselt ja võib seal põhjustada väiksemaid ning suuremaid ummistusi, mille tulemuseks võivad olla gaasid, puhitus, kõhukinnisus ja muud see-deprobleemid.

Kuna keha ei pruugi tea-tud ensüümide puuduse tõt-tu toiduainete lagundamise-ga enam hakkama saada, siis võib hakata ta neid hoopiski tõrjuma. Halvemal juhul võib see viia allergiate (pähklid), toidutalumatuse (gluteen, pii-matooted) ning põletike (är-ritunud soolesündroom) tek-keni.

Millised põhjused võivad häirida seedeensüümide tootmist ning nende tööd? Põhjused, mis võivad häirida seedeesnüümide tööd, nende

normaalset tasakaalu ja toot-mist, on erinevad haigused, allergiad ning toidutaluma-tus. Kuna seedeensüüme too-detakse põhiliselt pankreases ja peensooles, siis võivad need mured esineda sagedasti ini-mestel, kellel esineb problee-me pankrease tööga nagu näi-teks Crohni tõbi või tsöliaa-kia korral. Isegi ilma igasugu-se näiva haiguseta võib seede-elundkonna ja seedeensüümi-de töö olla häiritud.

Kuid millised on need kõige sagedasemad põhjused, mis võivad seedetööd häirida?● Väiksemad seedeelundkon-na põletikud, mis võivad olla

põhjustatud toiduallergiatest, soolte läbilaskvushäiretest ja parasiitidest.● Vananemine – kuna paljudel juhtudel inimkehas toimuvad protsessid vananedes aeglus-tuvad, siis paratamatult puu-dutab see ka seedimist. Mida vanemaks inimene saab, seda lihtsamaks, kuid mitmekülg-semaks peaks muutuma tema toidulaud. Näiteks, kui nooremana või-sid süüa, mida tahtsid ja mil-lal tahtsid, siis vanuse lisan-dudes pead hakkama jälgima, millised toiduained kokku so-bivad ning millised mitte. Inimesed peaksid sööma puu-vilju alati enne sööki ja tühja

Mida peaksid teadma seedeensüümidest?Toitumine Seedimine lihtsa vaevaga korda

Mida vanemaks ini-mene saab, seda liht-

samaks, kuid mitmekülg-semaks peaks muutuma tema toidulaud.

®

SEEDIMINE 19



kõhuga, sest kui süüa neid pä-rast sööki, võib enne söödud toidu seedimine kauem ae-ga võtta kui puuviljade puhul. Sellisel juhul võivad puuvil-jad hakata fermenteerima ehk käärima ning võivad tekki-da gaasid, puhitus ning muud seedeprobleemid. Kui oled harjutanud mõnda aega puuviljade söömist enne toidukorda, siis näed, et oled

leidnud enda seesmise ja vä-limise ilu, normaalse kaalu ning tervislikkuse saladuse. Suurema huvi korral soovi-taksin siinkohal lugeda mõn-da Ajurveda toidusobivusest rääkivat raamatut (Ajurvedic Food Combinations), näiteks inglise keeles ilmunud “Ayur-vedeic Cooking for Self Hea-ling”.● Stess – kroonilise stressi,

ärevuse, hirmu ja mure korral annab meie keha seedeelund-konnale märguande töötada poole võimsusega. See tähen-dab, et ka normaalse puhke ja seedimise oleku asemel on meie keha ärevusseisundis, kus seedefunktsioonid, sel-lega koos ka seedeensüümi-de tootmine ja sekretsioon, on jäetud tagaplaanile. See võib omakorda viia toidu mitte-

täieliku lagundamiseni ning seedehäireteni.

Kuidas me saame vältida ensüümide defitsiiti ning luua vajamineva ensüümide tasakaalu enda kehas? Pii-savalt puhates, mitmekülg-selt süües ja mõistlikku füü-silise koormuse taset hoides, saad enda keha normaalsed ensüümide tasemed ning or-ganite töö taastada. Kindlas-ti tuleb kasuks ka seedeelund-konna heade bakterite hul-ga taastamine. Lisaks selle-le võib mõnel inimesel aida-ta ka piima- ja teraviljatoode-test ning suhkrut sisaldava-test jookidest loobumine mõ-neks ajaks.

Lihtsalt tasakaalus ja puh-ta toidu söömine ei tähenda siiski automaatselt, et seedi-mine saab korda ning püsib-ki korras.

Kahjuks on seedeproblee-mid sellised, mida ei ole ai-nuüksi söömise ja toitumis-skeemide muutmisega ala-ti võimalik kõrvaldada. Paljud meist söövad kontoris töölaua taga või kuskile kiirustades. Me elame suure osa enda elust kiires rütmis, andmata aega kehale lõõgastuda ja toitu see-dida ning omastada.

Enda kehale piisava puh-kuse andmine ja kroonilise stressi vähendamine on vä-ga tähtsateks osadeks, et taas-tada normaalne ja tasakaa-lus seedeelundkonna funkt-sioon. Lisaks mainitud elu-stiili muutustele, nagu stressi vähendamine, kehale piisava

puhkuse andmine ja mitme-külgselt toitumine, võib olla paljudel juhtudel vajalik toidu lagundamiseks ning toitaine-te kehale kättesaadavaks te-gemiseks ka seedensüümide lisandite näol tarvitamine.

On leitud, et õiges kogu-ses seedeensüümide toidu-kordade ajal lisaks tarvita-mine on turvaline ja suhteli-selt odav vahend seedeelund-konna normaalse töö taasta-miseks ning ka selle tasakaa-lus hoidmiseks. Konsulteeri-des esmalt apteekri või arsti-ga võib seedeensüüme alati julgelt proovida ja siis juba ise jälgida, kas nende abil tekib ka positiivseid muutusi seedi-mises või mitte.

Kuidas ma tean, kas piisab muutustest elustiilis ja toi-duvalikus või peaksin siiski seedeensüüme ka preparaa-tide näol lisaks tarvitama? Sümptomid, mis viitavad sel-lele, et sul võib olla problee-me seedeensüümidega ning sa peaksid neid toidukordade ajal lisaks tarvitama, on järg-mised:● kui on gaasid, kõhupuhitus või ebamugavustunne pärast söömist;● täiskõhutunne, aga võimen-datud kolmekordselt ning see kestab veel tunde pärast söö-mist;● täiskõhutunne tekib ka pä-rast vähese toidukoguse söö-mist;● kui sul on laktoositaluma-tus, kuid soovid siiski piima-tooteid tarbida.

Milliseid seedeensüüme peaksin tarvitama? Müügil on suur hulk erinevaid too-teid ja preparaate, kaasa arva-tud üksik ning multiensüü-mide komplekse.

Et omistada seedeelund-konnale baasiliselt vajaminev hulk ensüüme, soovitan tava-liselt teha valik segaensüümi-de kompleksi kasuks.

Nagu kõikide touidulisan-dite ja tervisetoodete puhul, tuleks otsida ensüümide toot-jaid, kes oleksid usaldusväär-sed, kelle tooted ei ei sisal-daks ebamääraselt palju lisa-aineid ning oleksid kättesaa-davad ka apteekides.

Millal ning kui palju peaks seedeensüüme tarvitama? Seedeensüüme tuleks võtta enamasti koos toiduga või pä-rast toidukorda.

Kõige parem on võtta see-deensüüme 1–2 kapslit või tab-letti klaasi veega 30 minutit enne või pärast põhisöögikor-da. Tavaliselt ei ole tarvis see-deensüüme väiksemate toidu-kordade ajal lisaks tarvitada.

Kui oled leidnud endale õi-ge doosi ja preparaadi, mis koosneb eeldatavasti taimse-test ensüümidest, kuna taim-setest allikatest pärit ensüü-mid on teadupärast saastu-miskindlamad ning puhta-mad kui loomse allika puhul, siis peaksid sinu seedekaebu-sed mõne nädalaga, mõnin-gatel juhtudel ka juba päeva-de või isegi tundidega, kadu-ma ja enesetunne oluliselt pa-ranema.

Puuvilju tuleks süüa enne põhitoitu. FOTO: TERJE LEPP

• Immuunsuse taastamiseks ja hoidmiseks; angiini, gripi ja hinga-misteede haiguste vastu

• Kasvuks ja arenguks (Tänu aminohappe arginiini, B-rühma vita-miinide, A- ja E-vitamiini ning plii rohkele sisaldusele on seedri-seemnetooted eriti kasulikud lastele, noorukitele ja rasedatele)

• Terve närvisüsteemi jaoks ning depressiooni vastu• Vere koostise parandamiseks ja „halva” kolesterooli taseme alan-

damiseks • Ajutegevuse ja nägemisteravuse toetamiseks• Terve naha tagamiseks ja organismi noorendamiseks• Ainevahetuse (metabolismi) normaliseerimiseks • Seedesüsteemi toimimiseks• Kaalu langetamiseks • Energiavarude täiendamiseks ja kroonilise väsimuse sündroomi

ennetamiseks • Hormonaalseks tasakaaluks • Meeste jaoks (Tänu tsingi, E-vitamiini ja arginiini kõrgele sisal-

dusele avaldab positiivset mõju potentsile)

Kõlab liiga hea, et olla tõsi? Proovige ja veenduge sel juhul ise! Rohkem infot meie kodulehel: WWW.BIOKARMA.EU

MAHEDAD SIBERI SEEDRISEEMNETOOTED: PUHAS KASU NII SUURTE KUI VÄIKESTE JAOKS!Seedriseemnetete koostis on niivõrd rikkas aminohapete (valkude), rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mi-neraalide poolest, et suudab varustada organismi kogu vajalikuga. Meie seedriseemned, külmpressi seedri-seemneõli ja seedriseemnejahu on mahedad ning kuumtöötlemata. Teisisõnu on need tooted elusad, inimor-ganismile mõistetavad, neil on otsene kontakt meie geenidega! Eraldi väärib märkimist ostetava toote kvali-teet. Seedriseemned ja selle saadused on väga õrnad tooted, mis kaotavad oma väärtuslikke omadusi igal üm-berpakendamisel. Kõige parem, kui värske toode on võimalikult kiiresti pärast korjamist või tootmist toot-misettevõtte poolt pakendatud ja jõuab tarbijani originaalpakendis. Kasu sellistest seedriseemnetest ja seed-riseemnetoodetest on nii suurte kui väikeste jaoks väga palju:

WWW.BIOKARMA.EU„Rolson Trade OÜ“, [email protected], tel: +372 53038332 LOODUSES ON OLEMAS KÕIK TEIE TERVISE JAOKS. MEIE ÜLES-ANNEKS ON SEDA TEILE PAKKUDA.Mahedad Siberi seedriseemned, seedriseemneõli ja seedriseemnejahu Venemaa ain-salt Euroopa Liidu ökomärgisega sertifitseeritud seedriseemnete ja neist valmistatud toodete tootjalt-tarnijalt.Meie tooteid leiate järgmistest kohtadest:

TALLINN:Kaubamaja Toidumaailm (Gonsiori 2)Ökokauplus “Ökosahver” (Mulla 6a)Ökokauplus “Mahemarket” (Mustamäe tee 3A)Ökopagarikoda - kauplus “Pagar Võtaks” (Vana-Lõuna 17-4)Ökokauplus “Bio4you” (Järve keskus/Pärnu mnt. 238; Foorumi keskus/Narva mnt.5)

RAKVERE: Ökopood „Mahe Mees“ (Pikk 18)JÕHVI: Promenaadi Talupood (Keskväljak 7)

ANNANNANNEKSEKSEKS ONONON SESESEDADADA TEITEITEILELELE PAKPAKPAKKUDKUDKUDAAA.Mahedad Siberi seedriseemned, seedriseemneõli ja seedriseemnejahu Venemaa ain-salt Euroopa Liidu ökomärgisega sertifitseeritud seedriseemnete ja neist valmistatud toodete tootjalt-tarnijalt.Meie tooteid leiate järgmistest kohtadest:

TALTALLLINLINLI NN:Kaubamaja Toidumaailmilm (G(Gonsiori i 2i 2))ÖkoÖkokauk plul s “Ökosahver” (Mulla 6a)ÖkokoÖkookaukakaupluplu “s “MahMahemaemaaarkerkrkerket” t” t (Mu(M(MMustastast mäemäemäemä tetee 3e 3A)A)AÖkÖkÖkopagariariarikodkodkodk a -a -a - kakakakaauplupluplupluu us usus “Pa“Pa“Pa“PaP gar VõVõVõV taktak ”s”s” (Va(Va(Va(Vanana-na-nn LõuLõuõuna nanan 17-17-7-4)4))4)4)ÖkoÖÖÖÖÖÖ kauuuplupplupluplp s “s “s “s BioBioBBio4yo4yo4yoyoyooyou” u” u” u”u (Jä(Jä(Jä(Järverveve kekekk skukuuuus/Ps/Ps/Ps/PPPärärnää u mmnt.nt.nt.nn 2332323338;88;8;8;; FooFooooFooFoorumrumrumrumi ki ki ki ki kkeskeskeskeskus/us//NarNarNarNararva va vaa vaaa mntmntmntmnm .5).5)5)5)

RRAKRAKR VVVERVERVERVVV E:E: E: ÖkoÖkoÖkoÖkoÖkoÖkopoopoopoopoopoopo d „d „d „d „d MahMahMahahMahhe Me Me Me Me Me eeseeseeseeeeses“ (““ ( ( ( ((PikPikPPikPikPikPikPikikk 1k 1k 1k 1k 1k 1k k 8)8)8)8)8)8)JÕHJÕHJÕHÕHÕHJÕÕHÕÕJÕÕJÕHJÕJJJ VI: PrPrPrPrPrPromeomeomeomeomeomenaanaanaananaana di di di di dii TalT lT lTalTalTalupoupopooupooupoupou od od ooood od od odoo (Ke(Ke(Ke(Ke(Ke(Ke(KK skvskvskvskvskvskvskvskväljäljäljäljäläljäl ak k ak kkkkk 777)7

20 VALU




Seedeorganite funktsiooni-häiretest, mis on kõhuvalu sagedane põhjus, tegi Eesti Valu Seltsi konverentsil Jõh-vis ettekande ITK gastroen-teroloog Benno Margus.

Kõhuvalu võib jaotada äge-daks ja krooniliseks. Viimane kord vaibub, kord tekib ehk on

taastekkiv. Krooniline kõhuva-lu on üks sagedasemaid sümp-tomeid, millega gastroentero-loogi poole pöördutakse.

Margus sõnas, et kõhuva-lu põhjus võib olla ka mujal kui kõhus paiknevates organi-tes. “Enamasti on aga tegemist funktsionaalse kõhuvaluga, näiteks soole ärritussündroo-miga,” rääkis ta.

Kõhuvalu jaguneb olemuselt kolmeks. Viststeraalne valu on kramplik, painav, tuim, di-fuusne. Somaatiline on terav ja lõikav ja paremini lokaliseeri-tav kui vistseraalne valu. Kiir-guv valu on tekkekohast kau-gemal ja võib lähtuda mistahes organsüsteemist, selgitas gast-roenteroloog vahet.

Lisaks võib olla kõhuvalu põhjuseks funktsionaalne düs-pepsia, mõnikord laktoosita-lumatus, valuvaigistitest tek-kinud kahjustused, kroonili-ne pankreatiit, kasvajahaigu-sed jne.

Kõhuvaevuseid, mis on kestnud üle 4 nädala ja mille põhjuseks ei ole ükski konk-reetne haigus, liigitatakse

funktsionaalse düspepsia alla. Selle sündroomi levimus maa-ilmas on 1,9–43%, rääkis Mar-gus. Kõrgema levimusega rii-gid on Argentina ja Suurbri-tannia. Soole ärritussündroo-mi (ingliskeelne ühend on IBS) levimus on samuti väga kõrge, kuni 30% rahvastikust.

Põhjuseid võib olla mitme-suguseidMargus jätkas kõhuvalu tekke-mehhanismide selgitamisega. “Seedetrakti funktsionaalsed häired on omavahel väga tihe-dasti seotud. Sümptomid on nii ühe kui ka teise probleemi kor-ral seotud ja patsiendile võikski panna kolm diagnoosi korraga,” lausus ta. “Näiteks reflukshai-gus, funktsionaalne düspepsia ja soole ärritussündroom.”

Funktsionaalsete seede-häirete patogeneesis mängi-vad arsti sõnul tõsist rolli ka psühho sotsiaalsed fakto-rid: inimene mõtleb endale haiguse(d) külge.

“Võib muidugi esineda ka geneetiline eelsoodumus,” jät-kas ta. Põhjuseks võib olla

ka näiteks helikobakteri in-fektsioon, toiduallergia, aga ka muud kahjustavad fakto-rid seedekulgla valendikus. “Üksik juhtudel mängib rolli ka sooleseina põletik, mis po-le sama kui põletikuline soole-haigus,” jätkas Margus.

Funktsionaalne düspepsia jaguneb kaheksOluline on tema sõnul selline mõiste nagu aju-soole telg. En-teraalse närvisüsteemi kaudu reguleeritakse sooletrakti mo-toorikat ja sekretsiooni.

Seedeorganite funktsioonihäiredValu Kõhuvalu sagedane põhjus on seedimis-häired. “Vistseraalne ülitundlikkus

tähendab seda, et kui tervetel inimestel kõik seedetraktist lähtuvad impulsid ei jõua aju-koorde (jõuavad vaid kahjuli-kud), siis haigetel jõuavad sin-na nii kahjulikud kui ka füsio-loogilised impulsid nagu toidu liikumine seedetraktist, mis tekitab kõhuvalu. Filter on pilt-likult öeldes kadunud,” selgitas ta mehhanismi.

Funktsionaalse düspepsia korral soovitatakse alati tes-tida helikobakteri infektsioo-ni suhtes ja positiivse testitu-

lemuse korral määrata heliko-bakteri infektsiooni ravi, rää-kis Margus.

Funktsionaalse düspepsia all kannatab iga neljas inime-ne ja selle haiguse diagnoosi-miseks tuleb Marguse sõnul välistada muud haigused.

Funktsionaalset düspepsiat jagatakse ülakõhuvaluga kul-gevaks düspepsiaks, mis pole seotud toidu söömisega, ja tun-dub põletava valuna ülakõhus, teine variant on söögijärgse distressi sündroom: tekib va-rajane düskomfort.

Krooniline kõhuvalu on üks sagedasemaid

sümptomeid, millega gast-roenteroloogi poole pöör-dutakse.

Kõhukinnisuse sümptomaatiliseks raviks. Forlax (makrogool 4000) suurendab vedeliku kogust soo-lestikus, mille tagajärjel suureneb soolesisu maht. Suurem soolesisu stimuleerib soole liikuvust ning peristaltikat. Forlax (makrogool 4000) ei imendu ega lagune organismis. Lubatud kasutada ka rase-datel, rinnaga toitvatel emadel ja lastel alates 8. eluaastast. Enne ravi alustamist tuleb arsti poolt välistada orgaaniline põhjus. Forlax (makrogool 4000) peab olema ajutine täiendus tervislikule elu-viisile ja dieetravile.

Kasutamisõpetus: Pakikese sisu lahustada klaasitäies vees ja ära juua. Tavaline annus 1-2 pakikest ööpäevas, soovitavalt hommikul. Apelsini-greibi lõhna ja maitsega.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Lisainfo: Ravimiameti humaanravimite registrist või Ipsen Pharma Baltikumi esindusest: 9-ojo Forto g. 47, Kaunas, Lithuania LT-48100, tel: +37037337854, Eesti esindaja: Linda Valkna +3725026016 [email protected]

Müügil apteekides ilma retseptita.

Karbis 20 pakikest.

KÕHUKINNISUSE KORRAL

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

KÕHULAHTISUSE KORRAL

pakikestpäevas

täiskasvanudüle 1

aastasedlapsed

pakikestpäevas

pakikestpäevas

alla 1 aastasedlapsed

Kasutamine ägeda kõhulahtisuse korral lastel ja täiskasvanutel: 3 päeva jooksul

Müügil apteekides ilma retseptita.Apelsini maitse-aroomiga

Lisainfo: Ravimiameti humaanravimite registrist või Ipsen Pharma Baltikumi esindusest: 9-ojo Forto g. 47, Kaunas, Lithuania LT-48100, tel: +37037337854.Eesti esindaja: Linda Valkna +3725026016 [email protected]

Pakikese sisu segada poole klaasi veega ja kohe ära juua. Lastele võib pakikese sisu segada ka lastetoiduga, riivitud puu- või juurviljadega. Ravimit tuleks võtta söögikordade vaheaegadel.

Smecta (diosmektiit) on lehelise struktuuriga pulber, mis sissevõetuna

katab ja kaitseb seedetrakti limaskesta ning seob haigustekitajaid.

VALU 21



Number:

25%⦁ sagedamini esineb naistel soole ärritussündroomi kui meestel.

Soole ärritussündroom vajab pikaajalist ravi. FOTO: MEELI KÜTTIM

Soole ärritussündroom rohkem naiste haigusSoole ärritussündroomi (IBS) võib esineda periooditi või pidevalt. Tihti on see arstile pöördudes kestnud juba aas-taid. Naistel esineb seda ku-ni 25% sagedamini kui mees-tel. See võib Marguse sõnul kaasneda pahatihti põleti-kulisele soolehaigusele.

IBSi võib esineda kõhulah-tisusega või kõhukinnisuse-ga, kuid esineb ka segavarian-ti. Enamasti on selle haiguse puhul tegemist välistava diag-noosiga, st kõik teised haigu-sed on välistatud. “Seejuures tuleb tähelepanu pöörata ohu-sümptomitele: näiteks kui soo-leärrituse vaevused esinevad öösel, on kaalulangus, verit-sus, steatorröa, püsiv ühetao-line diarröa, kui lähisugulas-tel on seedetrakti vähki jne,” rääkis gastroenteroloog Benno Margus.

IBSi ravimisel on tema sõ-nul üldisemateks põhimõte-teks patsiendile selgitada, et haigus ei ole eluohtlik ja õpeta-da haigusega kohanema. “Ra-vi osas puudub kuldstandard. Enamasti määratakse sümp-tomaatiline medikamentoos-ne ravi, mille efektiivsus on ta-gasihoidlik,” nentis ta.

Lisaks on hea piirav dieet, kiudaineterikas toit, probioo-tikumid. Ka FODMAP dieet (vt lähemalt www.ibsdiets.org) on andnud Marguse sõnul head efekti: piiratakse mitmeid

süsi vesikuid, laktoosi, fruktoo-si, mannitooli, sorbitooli jne. Psühhoteraapia annab samuti teatud osal patsientidel efekti. “Ravi antidepressantidega ai-tab vähendada valutundlik-kust, tõsta valuläve ja meele-olu ning parandada und,” jät-kas Margus.

Antidepressandi valik sõl-tub sellest, kas patsiendil on kõhukinnisus või -lahti-sus. Paljud patsiendid ei soo-vi omaks võtta seost antidep-ressandi ja kõhuvalu vahel ega võta neid ravimeid. “Nad on pe-rearstidele ja eriarstidele vä-ga suureks väljakutseks,” tun-nistas Margus. Ta lisas, et anti-depressandi annused on antud juhul väiksed, kuid ravi kestus peab olema ikkagi vähemalt kuus kuud, kuid võib olla ka 9 kuud või aasta kuni paar.

“See probleem ei kao iseene-sest. Eriti siis, kui on patsiendil on mingid püsivad stressifak-torid, kestab ravi aastaid,” kin-nitas gastroenteroloog.

22 ASTMA



Tasub teada:Kõrge riskiga astmaatik● Anamneesis raske astma, mis on vajanud intubeerimist või juhitavat ventilatsiooni● Hospitaliseerimine või era-korralise vastuvõtuosakonna visiidid viimase 12 kuu jooksul● Süsteemne glükokortikoste-roid (GKS) sagedaste kuuridena● Hiljuti lõpetanud süsteemse GKSi kasutamise

● Ebaregulaarne inhlaleerita-va GKSi kasutamine● Sõltuvus lühitoimelisest bronhilõõgastist (patsient ei anna aru oma haiguse ras-kusest) – üle 1 originaali (200 doosi) kuus kasutanud hoora-vimit● Psühhiaatriline haigus, psühhosotsiaalsed probleemid

● Halb ravisoostumus, indivi-duaalse raviplaani puudumine● Kaasuvad haigused (kardio-vaskulaarhaigus, teised kroo-nilised kopsuhaigused, üle-kaalulisus, rinosinusiit)● Toiduallergia● Rasedus

Allikas: Pille Mukk


PERHi pulmonoloogiakesku-se juht Pille Mukk tõdes PERHi sisekliiniku mullusel sügiskonverentsil, et astma-ravis on astutud küll pikk samm edasi, kuid valvsust kaotada ei saa.

Ägeda hingamisteede obst-ruktsiooni kõige sagedasem põhjus on Muki sõnul bronho-spasm ehk bronhiseinte sileli-

haskiudude kokkutõmbumine. Sellega on kõige rohkem hädas astmaatikud haiguse ägenemi-se ajal, aga ka bronhiidiga pat-siendid või suitsetajad.

Diferentsiaaldiagnostikas tuleb Muki sõnul silmas pidada järgmisi haigusi: mehaaniline hingamisteede obstruktsioon (tuumor, sekreet, võõrkeha), õhkrind, kõriturse, häälepaelte düskinees, aspiratsioon, trah-hea düskinees, trahhea ma-laatsia. “Ägeda bronhospasmi-

ga on tegemist eelkõige bron-hiaalastma ägenemise korral. Samas ka bronhiidi, kroonili-se obstruktiivse kopsuhaigu-se ja kopsuemfüseemiga võib kaasas käia raske bronhospas-miga ägenemine,” lisas Mukk.

Astmaravis on viimaste aastakümnete jooksul astutud pikk samm. Alates 1980. aasta-test on suremus astmasse olu-liselt langenud, eelkõige tänu inhaleeritava glükokortikos-teroidi (GKS) kasutamise kas-

Raske astma ei ole veel piisavalt käsitletudAstma Palju sõltub patsiendist

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

ASTMA 23



Kuni 90% astmasurma-dest on väldita-vad, kui ei ala-hinnataks hai-guse ägenemist.Pille Mukk, PERHi pulmonoloog

Tasub teada:Astma raskusastmedNäit Kerge Keskmine Raske Ähvardav hinge seiskusHingeldus Kõnnib Kõneleb, Raske (laps ei söö), eelistab istuda ette küürusKõne Laused Fraasid SõnadÄrritus Võib olla Tavaliselt on DesorienteeritudHingamissagedus Tõusnud Tõusnud >30 × min Hingamise abilihased Tavaliselt Tavaline Tavaline Paradoksaalne mittetorako- abdominaalne liikumineViled-kiuned Mõõdukas, Vali Tavaliselt vali Puuduvad ekspir-sPulss <100 100–200 >120 BradükardiaPEF pärast BDT % >80% 60–80% <60% eeldatavasteeldatavast või perso- või personaalsestnaalsest parimast parimastPaO2 ja/või PCO2 N. <45 mmHg >60 mmHg, <60 mmHg, >45 mmHg < 45 mmHgSaturatsioon >95% 91–95% <90%Allikas: Pille Mukk

Tasub teada:Astma ägenemise algoritm● Hinda raskusastet (mõõdu-kas-raske)● Inhaleeritav lühitoime-line bronhilõõgasti (SABA), 2–6 doosi (või nebuliseerita-vana) iga 20 min järel esime-sel tunnil● Hinda ravivastust 1 tunni möödumisel (düspnoe, PEF)1. Hea (vilinaid, õhupuudust ei ole, PEF >80%, kontaktee-ru arstiga)2. Osaline ravivastus (vili-nad, tahhüpnoe, PEF 50–79%, kohene arstikontakt, haigla-ravi)3. Halb (PEF <50%, helista 112)

Astmaataki korral ei ole soovitatav kasutada:● rahusteid (rangelt keela-tud)● mukolüütikuid● füsioteraapiat● hüdratatsiooni rohke vede-liku koormusega (võib vajali-kuks osutuda imikutel ja väi-kelastel)● antibiootikume (v.a kui kaasuvalt kopsupõletik või sinusiit)● adrenaliin/epinefriin● makroliidantibiootikumi ägenemise korral on seni vä-he tõestust.

Allikas: Pille Mukk

vule, jätkas Mukk. “Vaatama-ta suremuse langusele on siis-ki võimalik astma raske ja fa-taalne kulg,” tõdes pulmono-loog. “Patsiendid on väga eri-nevad, ja astmal võivad olla erinevad mehhanismid. Raske astma ei ole täna optimaalselt käsitletud, ehkki ravivõimalu-sed paranevad.” Ta kinnitas, et kuni 90% astmaga seotud sur-madest on välditavad, kui me-ditsiinitöötajad ja patsiendid ei alahindaks obstruktsiooni äge-nemise raskust. Mida raskem astma, seda tõenäolisem, et aasta jooksul ägenemisi esineb. Raske obstruktsiooniga ägene-misi võib ette tulla aastas mi-tu korda. Ägedat bronhospasmi on Muki sõnul lihtne ära tunda vilistava hingamise läbi, kuid

ei tohi ära unustada, et kõigil patsientidel siiski pole tüüpili-si kaebusi. “Ka see, kui subjek-tiivsed kaebused raviga vähe-nevad, ei pruugi tähendada, et obstruktsioon on taandunud,” hoiatas Mukk.

Ägenemise patofüsioloogias on tema sõnul vallanduvate faktorite seas esikohal respira-toorsed viirused. Teiseks ei te-ki ükski ägenemine üleöö. “Ala-ti on päevi varem tunnuseid ja kaebusi, mida tuleb märgata, et rasket obstruktsiooni süvene-mist ära hoida,” rõhutas Mukk.

Fataalsel astmal on kaks alagruppi: kiire ja aeglase tek-ke variant. Kiire tekke alatüü-pi esineb 8–15%-l, aeglast 86–92%-l juhtudest. Aeglase tek-ke puhul on ka hoo lahenemi-

ne aeglane. Arst peab Muki sõ-nul teadma, kes tema patsien-tidest kuulub kõrge riskiga ast-maatikute gruppi. Riskifakto-reid on mitmeid.

Ohumärk, kui patsient küsib tihedasti retsepteAstmaravimite kasutamise juures on Muki sõnul raviars-ti jaoks alarmeeriv näitaja see, kui patsient küsib iga paari kuu tagant täiendavaid retsepte lü-hitoimelisele bronhilõõgastile. “Järelikult on baasravis mida-gi korrast ära, eelkõige tuleks hinnata, kas patsient kasutab adekvaatselt inhaleeritavaid glükokortikosteroide,” lausus ta. Obstruktsiooni raskust on Muki sõnul oluline patsiendi-ga kohtumisel hinnata, mee-

les tuleb pidada, et näiliselt ai-na rahulikumaks jääv patsient võib tegelikkuses tähendada seisundi halvenemist kuni äh-vardava hingamisteede seisku-seni,” lausus Mukk.

Põhiravimid on ägeda obst-ruktsiooni puhul endiselt in-haleeritavad bronhilõõgastid. “Nende kasutamisel on olemas tugev teaduslik baas, mis lubab väita, et ravimid jõuavad kop-su ja annavad piisava efekti,” rääkis Mukk. Kui kasutada õi-get inhalatsioonitehnikat, on Muki sõnul inhalaatorid võrd-selt efektiivsed. Ägeda obst-ruktsiooni kontekstis on kõige kasutatavam aerosoolinhalaa-tor, eriti selle koos vahemahu-tiga kasutamine. “Vahe mahuti annab võimaluse ravimi inha-

latsiooni paremini teostada siis, kui on parasjagu paha olla ja pole jõudu koordineerida ae-rosooli vajutamist ja sissehin-gamist. Nii võib adekvaatsest doosist palju kaduma minna,” selgitas Mukk.

Muki sõnul on tähtis veen-da patsiente aerosooli headu-ses ka seetõttu, et kui tal aida-ta kasutama õppida inhaleeri-tavat aero sooli piisava efektiiv-susega iseseisvalt ka haigla või erakorralise vastuvõtuosakon-na tingimustes, saab ta hiljem koduski kinnituse, et võib kii-resti end ise abistada ja pole va-ja oodata kiirabi ja päästvat ne-bulisaatorihuulikut. “Mitte vä-hetähtis pole ka see, et aero-sooli kasutada on odavam kui nebulisaatorit,” märkis Mukk.

• Täisautomaatne juhtimine (lõhna ja tolmu sensor)• Pestav eelfilter• Külmkatalüüsfilter• Hepa filter• Kookossöe filter• Filtrite puhastusvõime 99,9%

Õhupuhasti Airvitamin AIR-1001 iseloomustus:

Õhupuhasti Airvitamin AIR-1001 leevendab puudulikust ventilatsioonist tingitud värske õhu puudumist ning vähendab õhus oleva peene tolmu ja bakterite hulka. Reostunud õhk filtreeritakse läbi eelfiltri, katalüüsfiltri, HEPA-filtri ja söefiltri. Seadmel on iseseisvaks töökiiruse reguleerimiseks õhu puhtuse sensor.Öörežiimil töötamine toimub väga vaikse heliga (25 dB).

NB seade on spetsiaalselt turule toodud selleks, et pakkuda mõistliku hinnaga kvaliteetset alternatiivi kallitele Lux, Coway ning Ocean Air õhupuhastitele mida kodudesse pakutakse.

Astma ja tolmu probleemide vastu uue Airvitamini õhupuhastiga

Airvitamin Grupp OÜKaupmehe 6, TallinnSalong avatud tööpäeviti kella 9.00 kuni 18.00Tel 682 5705 / 5635 [email protected]

AIRVITAMIN AIR 1001 tutvumishind vaid

319 €Saatmine üle Eesti tasuta.

24 VALU



Ma ei nimetaks seda va-luplaastriks, vaid pigem

on tegemist väikestes mõõt-metes meditsiiniseadmega.Erakorralise meditsiini arst Aile Kaasik


Valu käes kannatavad ini-mesed on harjunud seda sa-geli vaid tablettidega vai-gistama. Viimastel aastatel on aga turule tulnud ka mit-med erinevad valuplaastrid.

Plaastrid võivad olla valmis-tatud alates Hiina meditsiinist lähtuvast, kuni narkootilise toimeainega retseptiravimini välja. Vastavalt sellel saab neid kasutada kas arsti ettekirjutu-se järgi mõne raske kroonilise haiguse puhul või siis oma hu-vi järgi apteegist, teraapiakes-kusest või netipoest ostes.

Üks valuplaastri väljund on mikrovooluteraapia. Tegemist ei ole ravimiga, vaid tervise-ameti liigituse järgi partiijälgi-tava esmaabivahendiga.

Ravimeetodi käigus saade-takse ravi vajavasse kohta or-ganismis väga madala ja spet-siifilise võimsusega elektrivoo-lu. See aitab vigastunud koel paraneda ja vaigistab valu.

Plaaster ei sobi kõigileMikrovooluteraapia korduska-sutatavad plaastrid on lisavõi-malus valust vabanemiseks. Need plaastrid on näidustatud lihaste valu ja kokkutõmme-te leevendamiseks nii kaelas, turjas, liigestes kui ka närvi- ja küünarnuki valu korral ning artriidi puhul.

Plaastritest tulenev mikro-elektrivool tungib põletiku-listesse rakkudesse, taastades sellega nende verevarustuse ja eemaldades raku elutegevuse jääkproduktid. Plaastrid paigu-tatakse mõlemale poole valuta-

vat kohta, kus õrn elektrivool stimuleerib ohutult vigastatud kudet ja aktiveerib loomuliku paranemise. Neid võib kasuta-da 3–5 ööpäeva, siis peaks paar päeva vahet pidama.

Samas ei tohi neid kasutada südamestimulaatori või insu-liinipumba olemasolul, samu-ti nahaaluste raviplaastrite ka-sutamisel või raseduse ajal. Lu-batud ei ole need plaastrid ka kaelal unearteri piirkonnas ega kahel pool pead kasutamiseks. Seega peavalu vastu need ei so-bi. Plaastreid ei tohi paigaldada ka lahtisele haavale.

Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aile Kaasik ütles, et pole tao-lise plaastriga kokku puutu-nud. “Aga kindlasti ei ole tege-mist klassikalises mõttes valu-plaastritega, kus alati on tege-mist mingi ravimi sisaldusega, mis toimib nahale kleepimise järel, kas siis valdavalt selles piirkonnas, kuhu see kleebi-ti (nt diklofenakk), ja süsteem-ne toime on vähene või puudub üldse või on tegemist plaast-

ritega, milles sisalduv ravim imendub vereringesse ja aval-dav ka suurelt osalt süsteem-set toimet (nt fentanüül).

“Kõnesoleval juhul ma ei ni-metakski seda valuplaastriks, vaid pigem on tegemist väikes-tes mõõtmetes meditsiinisead-mega,” ütles arst. “Kui me aga räägime valuravist kui kombi-neeritud tegevusest, siis kind-lasti on see üks arvestatav lisa-võimalus valu vaigistada mit-temedikamentoosselt,” ütles doktor Kaasik.

Kuna meditsiin on tõendus-põhine, jätkas tohter, siis saa-vad arstid soovitada vaid selli-seid võtteid, ravimeid ja sead-meid, millede tõhusust on uu-ringutes tõestatud. Konkreet-se valuravi seadme kohta tal aga midagi taolist leida ei õn-nestunud.

”Seega jääb siinkohal õigus patsiendil ise otsustada, kas ta seda seadet kasutab ja kui ta seda teeb, siis võiks anda pä-rast ka tagasisidet, kas sellest ka mingit kasu sündis,” sõnas doktor Kaasik.

Valu leevendavad plaastrid vahelduseks tablettideleVahend Kahjustunud kude ravib elektrivool

Ravimiameti meditsiini-seadmete osakonna juha-taja Tagne Ratassepp ütles, et elektriravi on kasutatud valu vaigistava toimena väga pikalt ja seega ei ole tege-mist millegi uuega.

“Sellised plaastrid on uued ja oma olemuselt liigituvad nad meditsiiniseadmeteks,” lausus ta. Väga paljusid, võib isegi öel-da, et enamikku meditsiini-seadmeid võib tema sõnul ka-sutada arsti järelevalveta.

“Need, mis on mõeldud ai-

nult meditsiinipersonalile ka-sutamiseks, omavad vasta-vat viidet kasutusjuhendis,” lisas ta.

Toode ise on kantud me-ditsiiniseadmete andmebaa-si msa.sm.ee ja sealne teave on kõigile avalikult kättesaa-dav https://msa.sm.ee/ctrl/et/MeditsiiniSeade/andmed/7720. Analoogsete toodete kohta ter-viseametil andmed puuduvad. Samuti pole selliste plaastri-te vastu ka ühtegi kaebust esi-tatud.

Elektrit on varemgi ravi eesmärgil kasutatud

Iga häda vastu on abi! Puhas loodus, rahvatarkus ja Šveitsi kvaliteet- kolm ühes!

www.nahrin.ee

Ostke e-poest!

Ostke mugavalt e-poest www.nahrin.ee või tulge Swiss Nahrin

esinduspoodi Rooskrantsi 17, Tallinnas E-R 10-18, tel 618 0733

Teepuu kreemÜlitundliku ja põletikulise naha kreem• Aitab naha traumade, mädanike- abstsesside, ekseemide,

lõikehaavade, kriimustuste, marrastuste korral;• Abiline herpese, akne, mädapaisete puhul. Sobib vistrikulise

naha hoolduseks ja raviks; • Efektiivne seenhaiguste korral (parandab lõhed varvaste

vahel, soolatüügastest vabanemiseks, hemorroidide korral;• Leevendab putukahammustusest tingitud nähaärritust.

Surnumere soolaga kreemAbiks probleemse naha korral• Eemaldab nahapõletikud, leevendab valu, sügelust ja

ärritusnähtusi, alandab turseid;• Toidab efektiivselt kuiva ketendavat nahka sõrmenukkidel,

küünarnukkidel ja põlvedel;• Sobib allergilisele nahale, on aktiivne psoriaasi,

neurodermiidi, ekseemide, dermatiitide, dermatooside puhul;• efektiivne meestele habemeajamis järgse kreemina

probleemse näonaha puhul.

KummelikreemNaha kaitse ja hooldus• Antiseptiline, naha põletikke ja ärritusi vähendav kreem.

Kaitseb käte nahka pesemisvahendite kahjuliku mõju eest moodustades nahapinnale kaitsva kihi;

• Kaitseb käsi madalate temperatuuride kahjuliku mõju eest;• Suurepärane imikute õrna naha hoolduseks; aitab vältida

naha haudumist.

TüümianikreemTõhusaim abiline nohu korral ja spasmide

leevendaja• Aitab üle saada vaimsest ja füüsilisest väsimusest;

tõstab kergelt vererõhku; • Tõhus bronhiidi, rinnakelmepõletiku, kopsupõletiku,

köha korral (vedeldab rõga);• On desinfi tseeriva ja põletikuvastase toimega; • Leevendab tugevat kõhuvalu, aitab maksa- ja sapiteede

probeemide, kõhukinnisusest või lihtsalt ülesöömisest tingitud vaeguste korral;

• Toob kergendust valulike menstruatsioonide korral (määrida alakõhu piirkonda, tugeva vooluse korral määrida selja piirkonda).

KadakakreemValuvaigistav, põletikuvastane ja kiire mõjuga• Kreemil on hingamisorganeid desinfi tseeriv toime.

Soovitav suitsetajatele• Aitab kauakestvate liigese- ja lihasvalude, venituste,

põrutuste ja kõõlusepõletiku korral;• On toeks võitluses reumaprobleemide, artriidi ja

podagraga.

Artifi ti kreemLiigeseid toetav ja tugevdav toime• Aitab säilitada sidekoe elastsust, moodustades

liigesevedlikku• On põletikuvastane ja vähendab valusid kulunud

liigeste puhul

Made in Switzerlandm ühes!Puhas loodus, rahvatarkus ja Šveitsi kvaliteet- kolm ühePuhas loodus, rahvataPuhas loodus, rahvatarkus ja Šveitsi kvaliteet- kolm ühes!

Ostke e-poest!p

Ostke mugavalt e-poest www.nahrin.ee või tulge Swiss Nahrin

esinduspoodi Rooskrantsi 17, Tallinnas E-R 10-18, tel 618 0733

Teepuu kreemTeÜlitundliku ja põletikulise naha kreemÜ

esside, ekseemide,Aitab naha traumade, mädanike- abstsesside, ek• tuste, marrastuste korral;lõikehaavade, kriimustuste, marras

Abiline herpese, akne, mädapaisete puhul. Sobib vistrikulise• Abiline he•naha hoolduseks ja raviks; Efektiivne seenhaiguste korral (parandab lõhed varvaste • vahel, soolatüügastest vabanemiseks, hemorroidide korral;Leevendab putukahammustusest tingitud nähaärritust. •

Surnumere soolaga kreemSAbiks probleemse naha korralA

Eemaldab nahapõletikud, leevendab valu, sügelust ja • ärritusnähtusi, alandab turseid;Toidab efektiivselt kuiva ketendavat nahka sõrmenukkidel, • küünarnukkidel ja põlvedel;Sobib allergilisele nahale, on aktiivne psoriaasi, • neurodermiidi, ekseemide, dermatiitide, dermatooside puhul;efektiivne meestele habemeajamis järgse kreemina• probleemse näonaha puhul.

KummelikreemKNaha kaitse ja hooldusN

Antiseptiline, naha põletikke ja ärritusi vähendav kreem.• Kaitseb käte nahka pesemisvahendite kahjuliku mõju eest moodustades nahapinnale kaitsva kihi;Kaitseb käsi madalate temperatuuride kahjuliku mõju eest;• Suurepärane imikute õrna naha hoolduseks; aitab vältida • naha haudumist.

TüümianikreemTüTõhusaim abiline nohu korral ja spasmide

leevendaja• Aitab üle saada vaimsest ja füüsilisest väsimusest;

tõstab kergelt vererõhku; • Tõhus bronhiidi, rinnakelmepõletiku, kopsupõletiku,

köha korral (vedeldab rõga);• On desinfi tseeriva ja põletikuvastase toimega; • Leevendab tugevat kõhuvalu, aitab maksa- ja sapiteede

probeemide, kõhukinnisusest või lihtsalt ülesöömisest tingitud vaeguste korral;

• Toob kergendust valulike menstruatsioonide korral (määrida alakõhu piirkonda, tugeva vooluse korral määrida selja piirkonda).

KadakakreemValuvaigistav, põletikuvastane ja kiire mõjuga• Kreemil on hingamisorganeid desinfi tseeriv toime.

Soovitav suitsetajatele• Aitab kauakestvate liigese- ja lihasvalude, venituste,

põrutuste ja kõõlusepõletiku korral;• On toeks võitluses reumaprobleemide, artriidi ja

podagraga.

Artifi ti kreemLiigeseid toetav ja tugevdav toime• Aitab säilitada sidekoe elastsust, moodustades

liigesevedlikku• On põletikuvastane ja vähendab valusid kulunud

liigeste puhul

Made in Switzerland

VALU 25



Olfeni ravimplaasterTegemist on käsimüügiravi-miga, mis on sobilik aktiivse eluviisiga inimesele. Valuvaigistav toimeaine va-baneb järk-järgult ja tagab va-luvaigistava toime 12 tunni jooksul. Plaaster sisaldab toimeainet diklofenakk, mis läbi naha imendudes mõjub valu- ja põ-letikuvastaselt. Olfeni plaaster sisaldab men-tooli, mis avaldab valutavas piirkonnas jahutavat toimet. Ägeda valu puhul, näiteks ni-hestus või venitus, omab selle jahutav efekt positiivset mõju ning valu ja põletikuline turse vähenevad.

Matrifeni plaaster Opioidide rühma kuuluv tuge-vatoimeline valuvaigisti blo-keerib ajus valuimpulsid. Matrifen transdermaalse plaastri toimeaineks on fen-tanüül. Fentanüül vabaneb järk-jär-gult plaastrist, imendub läbi naha organismi ja leevendab tugevat kroonilist valu, mida saab ravida ainult opioididega. Üks plaaster leevendab valu 72 tunni (3 päeva) vältel. Tege-mist on retseptiravimiga.

Durogesic Ravim valu vaigistamiseks. Durogesic-plaastrite toimeai-ne on fentanüül, mis kuulub tugevatoimeliste valuvaigis-tite hulka, mida nimetatakse narkootilisteks valuvaigisti-teks ja mida tohib kasutada ai-nult vastavalt arsti korraldus-tele. Tegemist on samuti ret-septiravimiga.

Tasub teada:Valuplaastrid on saadaval nii käsimüügis kui ka retseptiga

FOHOW’ aromaatsete eeterlike õlidega plaasterTutvustuse järgi on toode vas-tavuses traditsioonilise Hiina meditsiini teooriaga. Regu-leerib ja harmoniseerib inim-organismi sisemist ja välist keskkonda. Kiirgab pikalaine-lisi infrapunakiiri (4–14 mikro-nit) ja aitab nii parandada or-ganismi mikrotsirkulatsiooni. Plaastri valmistamiseks ka-sutatakse uusimaid nanoma-terjale. Maksimaalse tulemu-se saavutamiseks hoida nahal vähemalt 8 tundi. Olemas on ka tervendavad FOHOW’ sokid naistele.

72⦁ tunni vältel leevandab valu fentanüüli sisaldav ja retsepti-ga saada olev plaaster.

Matrifeni plaaster on retseptiravim.

Osa valu-plaastreid on müügil aptee-gi käsimüügi-letis.

Hiina valu-plaaster.

Allikas: Meditsiiniuudised, ravimiinfo

PAINMASTERmikrovooluteraapia.Meditsiiniseade

Mikrovooluteraapia korduvkasutatavad plaastrid.Paikne valuvaigistus, mis peatab tõhusalt valu.

Rahustab ja leevendab valu kohta, suunatesloomulikku ja taastavat energiat valuallikasse.

- SELJAVALU? - LIHASVALU? - PIDEV JA JUHUTINE VALU?

KÜSI HÄSTIVARUSTATUDAPTEEGIST!

NB! Paljudes apteekideson toode saadaval tellimisel.

ILMA KIRURGILISE SEKKUMISETA!

PAINMASTER on spetsiaalselt välja töötatud unikaalne ja meditsiiniliselt testitud läbimurre valu vaigistamises. Paigaldades plaastrid mõlemale poole valutavat võivalulikku kohta, stimuleerib kergemikro-elektrivool ohutult ja õrnalt vigastatud kudesid, aktiveerides organismi loomulikku paranemisprotsessi.

Täiesti ohutu ja lihtne kasutada - 24 tundi päevas.Sisseehitatud patarei kestab kuni 300 tundi.Plaastreid on võimalik eemaldada ja paigaldadamitmeid kordi.Kerge ja diskreetne - võimalik kanda ka õhukesteriiete all.

KUIDAS MIKROVOOLU TEHNOLOOGIAPÕHJUSTAB OTSEST VALUVAIGISTUST?

Kahjustunud rakud pidurdavad organismi loomu-likku elektrivoolu liikumist, takistades rakkude va-rustamist vere, hapniku ja elutähtsate toitainetega. Painmasteri plaastest tulev mikro-elektrivool tungib põletikulistesse rakkudesse, taastades verevaruse, eemaldades raku jäätmed japõhjustades otsest leevendust valule.

etis.

&,

Gum® Kids ja JuniorTäielik valik

laste tervisele

Õrn geeljas hambapasta, mis pakublaste hammastele maksimaalsetennetavat kaitset kaariese tekke eest.

Efektiivne:Spetsiaalselt välja töötatud maksimaalsekskaariese ennetamiseks ja hambaemailitugevdamiseks.

Ohutu:Väga õrna valemiga: ei sisalda parabeeni,naatriumlaurüülsulfaati (SLS) ega limoneeni.

aastat

aastat

GUM laste hambapastad.

Tõhus hambakaariese

ennetamine.

Ei kriimusta emaili

26 TOITUMINE



Laura NulkKreete Lustmets

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased

Margit Lenk-AdusooTartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud

Paljud aktiivsus- ja tähe-lepanuhäiretega (ATH) laste vanemad on haka-

nud otsima infot täiend- ja al-ternatiivmeetodite kohta hai-gusega kaasnevate sümptomi-te leevendamiseks.

Peamiseks ajendiks on sealjuures farmakoloogilise ravi pikaajalise ohutuse kü-sitavus, mure kõrvaltoime-te pa?rast ning isiklik eelistus vältida ravi simulantidega.

Üheks täiend- ja alterna-tiivmeetodiks on toitumuslik sekkumine.

Enamlevinud meetodid, mida kasutatakse toitumus-likuks sekkumiseks ATH kor-ral on piiratud eliminatsioo-nidieet, lisaainete elimineeri-mine, suhkru tarbimise piira-mine ja toidulisandite, nagu polüküllastumata rasvhapete, tsingi, magneesiumi ja raua kasutamine.

Antud toitumuslikke sek-kumisi pole siiski uuritud pii-savalt palju ja vanemad peak-sid toitumise muutmisesse suhtuma ettevaatlikult. Jäl-gida võiks ja tuleks aga üldi-si tervisliku toitumise põhi-mõtteid.

Kontrollitud todiuainetega dieet. Aktiivsus- ja tähelepa-nuhäire sümptomite leeven-damisel on häid tulemusi näi-danud piiratud eliminatsioo-

nidieet (restricted elimination diet), mis võib vähendada ak-tiivsus- ja tähelepanuhäirega laste käitumisprobleeme, füü-silisi kaebusi ja unehäireid. See on hoolikalt kontrollitud väheste ja kindlate toiduaine-tega dieet, mida järgitakse vä-hemalt viis nädalat.

Tavaliselt sisaldab see toi-duaineid nagu riis, kalkun, lammas, valitud köögiviljad (lehtsalat, porgand, lillkapsas, kapsas, peet), pirn ja vesi. Pii-ratud hulgal lubatakse süüa ka kartulit, erinevaid puuvilju ja nisutooteid, et muuta dieet võimalikult mitmekesiseks.

Kindlustamaks selle, et lastel ei tekiks toitainete puu-dus, antakse lisaks kaltsiu-mit, mida lisatakse piimava-basse riisijooki.

Hollandis on läbi viidud kolm uurimust, mis kõik jõudsid tulemuseni, et elimi-natsioonidieedil on märki-misväärne kasulik mõju ATH sümptomitele.

Samas ollakse siiski arva-musel, et enne dieedi kliini-lisse praktikasse rakendamise kaalutlemist peaks tegelema põhjendatud ja oluliste kriiti-kapunktidega.

Eliminatsioonidieetide jä-reldused on sageli kitsendatud seoses uurimuse ülesehitu-se vigadega nagu näiteks eba-ühtlane patsientide kogum, standardiseeritud tulemus-näitajate puudumine, kõrge väljalangevus ning uurimu-se läbiviimisel pole kasutatud pimemeetodit.

Kunstlike lisaainete eemal-damine toidust pole imero-hi. Ka kunstlike lisaainete eli-

mineerimine ATH diagnoosi-ga laste dieedist võib anda po-sitiivseid muutusi sümptomi-tes. Inglismaal 2005. ja 2007. aastal läbiviidud uurimuste järgi suurendavad hüperak-tiivsuse sümptomeid tarvita-tavad värvained nagu päike-seloojangukollane (E110), ki-noliinkollane (E104), karmo-siin (E122), tartrasiin (E102), erkpunane 4R (E124) ning võ-lupunane (E129). Siiski ei saa öelda, et kunstlike lisaaine-te eemaldamine toidust oleks imerohi ATH sümptomite mõ-jutamiseks.

Aktiivsus- ja tähelepanu-

häirega laste vanemad tea-tavad tihti hüperaktiivsuse suurenemisest peale liigselt maiustuste või karastusjooki-de tarbimist.

Kahjulikku mõju pole tões-tatud. Üksikutel juhtudel toe-tatakse vanemate tähelepane-kuid, kuid suurem osa kont-rollitud uurimustest ei suuda tõestada sahharoosi ja aspar-taami märkimisväärset kah-julikku mõju aktiivsus- ja tä-helepanuhäire sümptomitele.

Praegune kirjandus ei toe-ta suhkru piiramist üksi kui ATH sümptomite leevenda-

Toitumisteraapia võib, aga ei pruugi mõjutada aktiivsus- ja tähelepanu-häiretega laste sümptomeid

mise meetodit, kuigi mõõdu-kas suhkrusisaldusega toitu-de tarbimise vähendamine on üldisele tervisele kasulik.

Küllastumata rasvhapped ATH diagnoosiga laste sümp-tomite mõjutajana on ühed viimasel kümnendil enim uu-ritud toidulisandid.

Asendamatute rasvhape-te, eriti oomega-3 rasvhapete madalat taset veres on seosta-tud mitmesuguste käitumis-häiretega, sealhulgas ATHga. ATH diagnoosiga lastel on lei-tud normist madalamad mi-neraalainete ja rasvhapete ta-semed veres.

Oomega-3 rasvhapete tar-vitamine toidulisandina on efektiivne viis parandamaks oluliselt ATH sümptomeid na-gu impulsiivsus, rahutus, tä-helepanematus ja halb enese-valitsus.

Raua, tsingi ja magneesiu-mi tarbimise suurendamine võib avaldada postiivset mõju aktiivsus- ja tähelepanuhäire-ga lapse sümptomitele vähen-dades hüperaktiivsuse, im-pulsiivsuse ja häiritud sotsia-liseerumise sümptome.Artikkel on koostatud Tartu Tervishoiu Kõrg-koolis 2015. aasta jaanuris kaitstud lõpu-töö põhjal.

Oomega-3 rasvhape

toidulisandi-na on efek-tiivne viis parandamaks impulsiiv-sust, rahu-tust, tähele-panematust ja halba ene-sevalitsust.

ATH lapsed eristuvad teistest oma käitumisega enamasti juba lasteaiaeas. FOTO: RAUL MEE

HIV 27



Sel aastal tahame

perearstide-le välja tööta-da HIV-posi-tiivsete pat-sientide käit-lemise juhise ning testimi-se koolituse.

Eesti on HIVi nakatunu-te arvu pingereas, mil-le tipus keegi ei taha ol-

la, vaieldamatult esikohal. Numbrid näitavad, et aeg on unustada mõtteviis, nagu HIV oleks mõne teistsuguse inim-grupi probleem. HI-viirus on viirus nagu iga teine – siin ei mängi rolli inimese sugu, va-nus, haridus või sissetulek.

Vanimad, kellel eelmisel aastal Eestis diagnoositi HI-viirus, kuulusid vanusevahe-mikku 65–69 aastat. Nakatu-nuid on igal mandril erineva-tes riikides, olenemata rahvu-sest ja rassist. HI-viirus ei vali oma ohvreid ka vanuse, hari-duse, kirjaoskuse või sissetu-leku järgi.

Maailma Terviseorganisat-siooni (WHO) hinnangul võib Eestis täna olla kokku kuni 13 500 HI-viirusesse nakatu-nud inimest. See on väga suur number arvestades meie rii-gi väiksust. Sealjuures paljud nendest 13 500st ise oma nak-kusest ei teagi.

Mille järgi neid inimesi ära tunda? See polegi võimalik, sest välimuse ja sümptomi-te järgi ei saa HIVi nakatumi-se üle otsustada. Sümptomid võivad ilmneda alles neli kuni viis aastat pärast nakatumist, vahel hiljemgi.

Lisaks sellele ei ole sümp-tomid ka HIV-nakkusele eri-omased, vaid võivad esineda paljude teistegi haiguste pu-hul. Seega näitab ainult HIV-

Veidi üle kümnendiku ela-nikest testitud. Eestis testiti 2013. aastal enam kui 150 000 inimest. See arv tundub suur, kuid seda on siiski vaid 11,5% elanikkonnast ehk 114 ini-mest 1000 elaniku kohta.

Kui sellest arvust jätta kõr-vale rasedad ning doonorid, on arv veelgi väiksem – 52 ini-mest 1000 elaniku kohta (HIV nakkuse ja kaasuvate infekt-sioonide epidemioloogili-ne olukord Eestis, 1988–2013. TAI ja terviseamet, 2014). Suu-rem osa nendest HIV-testidest viiakse Eestis läbi HIV testi-mis- ja nõustamiskabinetti-des ja kiirtestimiste käigus.

Maailma Terviseorganisat-siooni üks olulisemaid soovi-tusi Eestile on HIV-testimi-se laiendamine perearstide, haiglate statsionaari ja era-korralise meditsiini osakon-

dade kaasabil, tagades selleks nii rahalised vahendid kui ka tehnilise toetuse koolituste ja juhendite näol.

Toetamaks HIV-testimiste laiendamist perearstide kaas-abil on sotsiaalministeeriu-mil koostöös Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Infektsioon-haiguste Seltsiga 2015. aas-tal kavas ettevalmistavad te-gevused.

Alanud aastal tahame pe-rearstidele välja töötada HIV-positiivsete patsientide käit-lemise juhise ning testimise koolituse. Koolitust on kavas katsetada ühe Tallinna pere-arstikeskuse perearstide ja -õdedega.

Lisaks testime samas pere-arstikeskuses kolme perears-ti nimistusse kuuluvaid pat-siente vastavalt HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete

isikute ravile suunamise tege-vusjuhisele.

Projekti eesmärk on luua ühtsed reeglid, et viia läbi ela-nikkonnas masstestimist pe-rearsti praksistes ning koos-tada vajaminevate väljamine-kute kulumudel perearstidele.

Riik paneb varasemaga sar-naselt õla alla. Sotsiaalmi-nisteerium jätkab sel aastal ka kõikide olemasolevate te-gevuste rahastamist, sealhul-gas riiklikud ravimihanked ravimite tagamiseks kõikide-le HIV-positiivsetele, nõusta-misteenused, teavitus- ja en-netustegevused ning kahjude vähendamise teenused.

Oluline on meeles pida-da, et HIV-viiruse levimise ta-kistamisele saab igaüks kaa-sa aidata teadliku seksuaal-elu kaudu.

325⦁ inimesel diagnoositi mul-lu Eestis HI-viirust, aasta en-ne seda 315 inimesel. Kokku on aastate jooksul viirust diag-noositud rohkem kui 8700 ini-mesel, st, et meil on igal aastal ligi kaudu 24 uut nakkusjuhtu 100 000 elaniku kohta. Soomes on sama näitaja 100 000 elani-ku kohta 3 uut nakkusjuhtu, Leedus ligikaudu 5, Euroopas keskmiselt 6. Allikas: terviseamet

Vaata veebist:⦁ www.hiv.eeInfo HI-viiruse ja testimisvõi-maluste kohta⦁ www.esid.eeEesti Infektsioonhaiguste Seltsi kodulehelt leiab alajao-tusest “Kasulikku” ravijuhen-dite alt HIV testimise ja ravile suunamise uuendatud juhise.

HIV – meie kõigi probleemNakkus Leviku takistamisele saab igaüks kaasa aidata

Anna-Liisa Pääsukenesotsiaalministeeriumi

rahvatervise osakond

Tallinnas Tammsaare pargis avatud telk, kus iga soovija saab tasuta ja anonüümselt teha HIV-testi. HIV-kiirtesti tegemiseks ei võeta veeniverd ning vastuse saab mõne minuti jook-sul. FOTO: JULIA-MARIA LINNA

test, kas inimene on nakatu-nud või mitte.

HIV-testimised aitavad nak-kust ohjeldada. Olles teadlik oma HIV-positiivsest staatu-sest on võimalik kaitsta oma lähedaste tervist ja vältida ka nende nakatumist. Lisaks, mida varem saada teada oma staatusest, seda varem on või-malik alustada ravi ning elada pikka ja täisväärtuslikku elu.

HIV ei ole enam ammu sur-madiagnoos, vaid pigem kroo-niline haigus. Ravil viibiva-te HIV-positiivsete oodatav eluiga ei ole sugugi madalam teiste inimeste omast. Täna-päeva antiretroviirusravi-mid suudavad viirust organis-mis edukalt kontrolli all hoida ja ravirežiimi jälgides on või-malik nakkusoht miinimumi-ni viia.

WHO jagas soovitusi olukor-ra parendamiseks. Eelmise aasta kevadel külastasid Ees-tit eksperdid WHO koostöö-keskustest eesmärgiga hinna-ta Eesti HIV/AIDSi ravi ja tugi-teenuste süsteemi. Eksperdid külastasid erinevaid HIV/AID-Si valdkonnaga seotud organi-satsioone ning kohtusid roh-kem kui 40 valdkonnas tegut-seva spetsialistiga.

Visiidi tulemusena valmis augustis põhjalik raport, mis annab konkreetseid soovitu-si olemasoleva süsteemi pa-rendamiseks. Tehtud ettepa-nekud keskendusid HI-viiru-se epideemia seire, analüü-si ning kahjude vähendamise süsteemi parendamisele, tee-nuste integreerimisele ning ravisüsteemi arendamise-le. Üks olulisemaid ettepane-kuid oli HIV-testimise laien-damine.

28 REKLAAM


reklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

terviseuudised märtsis

Documents