KÕMSI LASTEAED – ALGKOOL

KOER

Timo Jairus

4. klass

12/15/2012

SisukordSissejuhatus......................................................3

Üldiseloomustus...............................................4

Liigitus..............................................................4

Aretuseesmärgid..............................................5

Kokkuvõte........................................................6

Kasutatud kirjandus......................................... 7

Lisad

Sissejuhatus

Koer on üks vanimaid koduloomi. Osadel andmetel algas inimese ja koera kooselu juba 33

tuhat aastat tagasi. Teadlased on veendunud, et 15000 aastat tagasi elasid koerad ja inimesed

juba kindlasti koos. Kodukoerad põlvnevad algselt aasia hundist, kes oli suhteliselt väikest

kasvu ja peamiselt raipesööja. Koertel oli kasulik inimeste juures elada, see kindlustas neid

toiduga. Inimesed said koertelt liha, nahka, luid, verd.Samuti hakati koeri kasutama

jahipidamisel. Tänapäeval on nendest kujunenud välja üks populaarseim lemmikloom.

Üldiseloomustus

Koerad on vaga head õppijad. Nad õpivad oma peremeest tundma ja tema soove täitma.

Ühiskonna arenedes hakkasid koerad järjest rohkem inimesi aitama.Algul kasutati neid

jahipidamisel, hiljem kande- ja veoloomana. Karjakasvatuse arenedes, aga karjahoidjana.

Tänapäeval kasutatakse koeri politseis, piirivalves ja päästetöödel. Nad on ka väga head

abilised puuetega inimestele, näiteks pimedate juhtkoerad.

Liigitus

Maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu. Eestlaste kodudes on populaarsemateks

koeratõugudeks: saksa lambakoer, kuldne retriiver , labradori retriiver, taks, lääne-siberi laika,

tiibeti mastif, bernhardiin, berni-alpi karjakoer, chow- chow, alaska malamuut jne.

Koerad jaotatakse suuruse järgi

Väikesed koerad: kaal alla 10 kg, turja kõrgus 15–40 cm.

Keskmised koerad: kaal 10–20 kg, turja kõrgus 25–70 cm.

Suured koerad: kaal 20–40 kg, turja kõrgus 40–80 cm

Ülisuured koerad: kaal üle 40 kg, turja kõrgus 50–90 cm.

Koeri jaotatakse gruppidesse ka kehaehituse tüüpide järgi:

Traavija– pikema keha ja heade nurkadega liikuvad koerad .Kestval liikumisel

vastupidavad (nt , saksa lambakoer, pikakarvaline kolli, dalmaatsia koer,

soome hagijas).

Galopeerija– nelinurkse kehaplaaniga, väiksemate nurkadega, kõrgejalgsed.

Lühemaajalisel liikumisel väga kiired (nt, dobermann, hurdad, soome

püstkõrv).

Jõutüüp– ümara kehakujuga, tugevad, jõulised, võitluskoerad (inglise buldog).

Loomulikult on olemas ka segatüüpi koeri– norra hall põdrakoer, bouvier,

Kesk– Euroopa valve –ja karjakoerad .

Aretuseesmärgid

Olenevalt sellest, milliseid koerte füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks

neil paremini tööga toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte „tüübid“, mis

klassifitseeruvad nende võimete järgi. Selle põhjal jaotatakse koerad praktilisel alusel: jälje-,

linnu-, töökoerad ja terjerid. Lisaks veel: lamba– ja karjakoerad, mastifid, pinsherid,

shnautserid, šveitsi mägi– ja karjakoerad, terjerid, taksid, spitsid, primitiivsed liigid,

jäljekoerad ja nende sugulased, osutajad, kättetoojad, saagi peidupaigast väljaajajad ja

veekoerad, kaaslased ja sülekoerad ning nägemise abil jahti pidavad hurdad. Kahjuks ei

kajasta see nimekiri ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust .

KokkuvõteSelle pika aja jooksul, millal inimene ja koer on koos võidelnud oma olemasolu eest, on

kumbk kindlasti oma partneris midagi muutnud. Võib ainult soovida, et see sõprus ja koostöö

kestaks veel tuhandeid aastaid .

Lisad

Bernhardiin Saksa lambakoer

Pekingi paleekoer

Kasutatud kirjandushttp://et.wikipedia.org/wiki/Koer

Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618