TÖÖLEPINGU SEADUS - kuidas vältida töövaidlusi?

27. aprillil 2010.a.Neenu Pavel

Lõuna tööinspektsiooni jurist7 366 191; 55 74 051

Uut seadust on vaja, et: lepingupooled oleksid vabad lepingu sisu kujundamisel anda seadusega ette ainult miinimumnormid seal, kus see on

hädavajalik viia tööõigus kooskõlla eraõiguse põhimõtetega

Töölepinguseadus - võlaõigusseaduses käsunduslepinguregulatsioon - võlaõiguse üldosa – tsiviilõiguse üldosa

Töölepinguga on tegemist siis, kui: tööd tehakse tasu eest töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile

01.juulist 2009 kaotasid koos TLS-iga kehtivuse ka palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadus töötajate osas

TÖÖLEPING ja TÖÖLEPINGU KIRJALIK DOKUMENT TLS § 4, 5, 6

tööleping sõlmitakse kirjalikult

tingimused on kas kokkulepitavad (muudetakse kokkuleppel) või tööandjapoolselt reguleeritavad (tööandja muudab tingimusi ühepoolselt, kuid mõistlikult arvestades töötaja huvidega, töötajat teavitatakse allkirja vastu)

TLS § 5 loetleb andmed ja tingimused, millest tööandja peab töötajat teavitama

eelduslikult on kateseaeg 4 kuud; ei ole konkurentsipiirangut, ei ole kaugtöö või renditöö

Töökorralduse reeglid VÕS § 7 – mõistlik on see, mida samas olukorras heas usus

tegutsevad isikud tavaliselt loeksid mõistlikuks igal konkreetsel juhul eraldi hinnatav, lähtutaks

tegevuse eesmärgist, tavadest, praktikast jms asjaoludest

olemasolevad töösisekorraeeskirjad üle vaadata

tööpäeva algus ja lõpp, tööpäevasisesed vaheajad, vahetustega töötamine, tööajakava teatavaks tegemise tingimused, kuna ja kellele teatada haigestumisest,kellele teatada töötakistusest, kuidas tehakse kindlaks praak,

äri- ja tootmissaladuste määratlemine, kuidas antakse vaba aega isiklikuks ärakäimiseks, lähetamise kord, päevaraha määrad ja kuna nõuda lähetuse kuludeks avanssi, kuna esitada põhipuhkuse avaldus, kuidas antakse töötajale etteteatamise tähtaja jooksul vaba aega uue töö otsimiseks, kuidas töötajaid teavitatakse vabadest töökohtadest -võimalusest töökoormust muuta

Tähtajaline leping TLS § 9,

10

määratlemise aluseks on töö ajutine iseloom, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine

sõlmitakse kuni 5 aastaks (kuni 2 lepingut järjest või 1 kord pikendamist), äraoleva töötaja asendamisel võib olla pikem

tähtaja määramine kuupäevaga või sündmuse saabumisega

kuni 8-kuulise töösuhte puhul katseaeg mitte üle poole lepingu kestusest

kui tähtajalisus seadusega vastuolus, loetakse algusest peale sõlmituks tähtajatult (eeldab vaidlustamist)

TÖÖTAJA KOHUSTUSED TLS § 15 - 17

lepingust ja seadustest tulenevad õigused ja kohustused – ametijuhend või tööülesannete kirjeldus on vaidluses määrava tähtsusega!

töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (hoolsuse määr on igas ametis erinev)

tööandja ei või anda tööülesannetest mittelähtuvaid korraldusi - töötaja ei pea neid täitma, va hädavajaduse korral

töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu, esindab töötajaid või osaleb streigis, on ajateenistuses, õppekogunemisel või on muu lepingust või seadusest tulenev õigus (nt doonor Vereseaduses)

Töölähetus TLS § 21

rasedat või alla 3-aastast/puudega last kasvatavat isikut saab lähetusse saata ainult tema nõusolekul

alaealist võib lähetada ainult esindaja ja tema enda nõusolekul

lähetuskulud (kõik otsesed lähetusega seotud kulud) tuleb hüvitada

riigisisesel lähetusel päevaraha ei pea maksma, välislähetusel 350.- - 500.- krooni/päev

töötajal õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulude hüvitamiseks avanssi mõistliku aja jooksul enne lähetust ja õigus keelduda lähetusest, kui tööandja pole ettemaksu teinud

Konkurentsipiirang TLS § 23 - 27

kaitsta tööandja erilisi majanduslikke huve töösuhte ajal või pärast seda kuni 12 kuuks

peab olema kirjalik kokkulepe, mille võib sõlmida töösuhte mistahes etapis

selgelt ja äratuntavalt piiritletud - ese, aeg, ruum

töösuhte ajal katab töötasukokkulepe piirangu kohustuse, eritasu maksma ei pea

pärast töösuhte lõppu tuleb maksta mõistliku suurusega tasu

piirangu rikkumise juhuks lubatud kokku leppida leppetrahv

TÖÖANDJA on kohustatud TLS § 28

I tagab töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja, peab

tööajaarvestust

tagab tööandja ettevõtluse huvidest lähtuvalt töötaja koolituse, kannab koolituskulud ja maksab koolituse ajal keskmist töötasu

teavitab vabadest tähtajatutest töökohtadest, võimalusest muuta töökoormust

annab töötaja nõudmisel talle andmeid arvutatud ja maksmisele kuuluva töötasu kohta

austab töötaja privaatsust ja kontrollib töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi

Töötasu maksmine TLS § 29 – 34 I

eeldatakse, et töötasu suuruses on kokku lepitud (brutosumma)

kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või seda ei suudeta tõendada, on vaidluse korral töötasu suuruseks sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu

töötasu makstakse rahas, muud kokkulepitud hüved antaksegi hüvedena, st töötajal ei ole õigus nõuda neid rahas

töötasu makstakse vähemalt kord kuus, eeldatavalt ülekandega pangakontole

Töötasu maksmine II pooled võivad kokku leppida:

- tasu maksmises majandustulemustelt- tasu maksmises tehingutelt

töötasu puutumatuse põhimõte: kinni pidada ehk tasaarveldada saab ainult konkreetsel juhul kokkuleppel, etteantud nõusolek kehtib ainult limiitide kohta

lisaks mõistlikele kulutustele töötaja koolitamiseks tehtud täiendavate kulude hüvitamiseks võib sõlmida kirjaliku kokkuleppe siduvusajaga kuni 3 aastat

Töötasu vähendamine töö mitteandmisel TLS § 37 I

tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude esinemisel, kui töötajat ei saa kindlustada tööga kokkulepitud mahus, võib töötasu vähendada kuni 3 kuuks 12 kuu jooksul

on kohustus maksta vähemalt töötasu alammäära, kui kokkulepitud tasu maksmine on ebamõistlikult koormav

tunnipalgalisel väheneb ainult tööaeg, mitte tunnipalgamäär või tükitööhinded

võimalusel peab enne vähendamist pakkuma töötajale teist tööd

töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega

Töötasu vähendamine töö

mitteandmisel II

tööandja peab teatama töötasu vähendamisest töötajate esindajale või töötajatele ette vähemalt 14 kalendripäeva

töötaja annab oma arvamuse 7 päeva jooksul

töötasu ajutisel vähendamisel või töö mitteandmisel pole enam vaja poolte kokkulepet, tööandja otsustab seda ühepoolselt

töötajal on õigus leping üles öelda 5-tööpäevase etteteatamisega TLS § 37 lg 5 alusel, saades hüvitist nagu koondamise korral (tööandjalt 1 kuu keskmise tasu)

Tööaeg TLS § 43, 44

eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul = täistööaeg

lühendatud täistööaeg on alaealistel ja haridustöötajatel

pooled võivad kokku leppida ületunnitöö tegemises

summeeritud tööajaarvestuses selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus

tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõtetele nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks

Töö tegemise aja piirang TLS § 46

tööaja kestus kokku ei või olla rohkem kui keskmiselt 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta

kokkuleppel kuni 52 tundi, kui ei ole töötaja jaoks ebamõistlikult kahjustav (töötajapoolne ülesütlemine)

kuni 4-kuuline arvestusperiood

erandina võib arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12-kuuliseks põllumajanduses, turismis, tervishoius, hoolekandes

tööandja teavitab töötajat tööajakava teatavakstegemise tingimustest (kuna ja kuidas)

Puhkeaeg TLS § 47, 51 I tööpäevasisene – vähemalt 30 mininutit 6-tunnise töötamise

kohta (üldjuhul tööajast väljas)

suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad

igapäevane katkematu puhkeaeg - vähemalt 11 tundi järjest 24-tunnise ajavahemiku jooksul

ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust

tuleb anda täiendav vaba aeg vahetult pärast tööpäeva lõppu nende tundide eest, millises ulatuses töötaja töötas üle 13 tunni – rahas ei tohi hüvitada!

Puhkeaeg TLS § 51, 52 II erandina saab kohaldada lühemat puhkeaega 24-tunnises

ajavahemikus (st töötada pikemas vahetuses) ainult kollektiivlepinguga EN direktiivi 2003/88/EÜ art 17 lg 3 juhtudel ning tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust

igapäevast puhkeaega võib jagada osadeks töö- või kollektiivlepinguga direktiivis nimetatud juhtudel, tingimusel, et töötamine ei kahjusta tervist ja üks osa puhkeajast on vähemalt 6 tundi järjest

iganädalane katkematu puhkeaeg - 48 tundi järjestikust tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul

- summeeritud tööaja arvestusel vähemalt 36 järjestikust tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul

Öötöö TLS § 50

kes töötab vähemalt 3 tundi igapäevasest või kolmandiku iga-aastasest tööajast ööajal on öötöötaja

tööpäeva pikkus keskmiselt 8 tundi 7 päeva kohta st mitte üle 48 tunni nädalas (x töötundi : 6 päevale)

kui öötöötaja tervist võivad mõjutada ohutegurid või töö laad, ei tohi töötada rohkem kui 8 tundi 24-tunnises ajavahemikus

erandi saab teha töö- või kollektiivlepinguga EN direktiivi 2003/88/EÜ art 17 lg 3 juhtudel

Hüvitamine TLS § 44, 45

töötamise eest ööajal makstakse 1,25-kordset tasu (kui ei ole kokku lepitud, et see sisaldub töötasus – kui palju sisaldub?) või antakse vaba aeg (millal?)

riigipühadel töötamise eest makstakse 2-kordset tasu, kui ei ole kokkulepet vaba aja andmiseks

ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei ole kokkulepet rahalises hüvitamises 1,5-kordselt

millal antakse vaba aeg??

Valveaeg TLS § 48

poolte kokkuleppel on töötaja kättesaadav tööüleannete täitmiseks väljaspool tööaega

töötajale tuleb maksta tasu mitte vähem kui 1/10 kokkulepitud töötasust

valveaja kestuse määrab igapäevasest ja iganädalasest järjestikusest puhkeaja kestusest kinnipidamise kohustus (tööaeg – puhkeaeg –valveaeg – puhkeaeg – tööaeg – jne)

PUHKUSE ANDMINE TLS § 54 - 71 antakse kalendriaasta eest ja kasutatakse kalendriaasta

jooksul

tööandja puhkuste ajakava teatavaks I kvartali jooksul

ajakavas märkimata puhkuse kasutamisest, samuti lapsehoolduspuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teatab töötaja ette 14 kalendripäeva

võib kokku leppida puhkusetasu hilisemas maksmises

tööandjal õigus olulise vajaduse puhul puhkus katkestada või edasi lükata, kuid hüvitab tekkinud kahju

kasutamata põhipuhkus aegub 1 aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse

Puhkuse ümberarvestus ITöötaja asus tööle 01.05.1999Puhkamata on mitmesugustel põhjustel jäänud: 01.05.2000 – 30.04.2001 eest 14 kp 01.05.2003 – 30.04.2004 eest 5 kp (aegunud) 01.05.2008 – 30.04.2009 eest 7 kp 01.05.2009 – hakkas kulgema uus tööaasta

Seisuga 30.06.2009 on sissenõutavaks muutunud, kuid kasutamata jäänud puhkust:perioodi 01.05.2000 – 30.04.2001 eest 14 kp perioodi 01.05.2008 – 30.04.2009 eest 7 kp perioodi 01.05.2009 - 30.06.2009 eest 5 kpSellele 26 kp-le kohaldub 4-aastane aegumistähtaeg (aegub 01.07.2013)

Puhkuse ümberarvestus II Seisuga 31.12.2009 on töötajal saada pooliku 2009. aasta

ehk perioodi 01.07.2009 – 31.12.2009 eest 14 kp puhkust, mille töötaja peaks ära kasutama 2010. aasta jooksul, sest see aegub 01.01.2011.

edaspidi antakse 28 kp põhipuhkust kalendriaasta kohta kalendriaasta jooksul. Nt 2010.aasta eest kasutamata jäänud puhkus aegub 01.01.2012.

ÕPPEPUHKUS TLS § 67

õppepuhkus kuni 30 kalendripäeva; sellest tasemekoolituse või tööalase koolituse korral 20 kp keskmise töötasu maksmisega

õppepuhkus tasemekoolituse lõpetamiseks – 15 kp töötasu alammääraga

välja maksta eelviimasel tööpäeval enne õppepuhkuse algust, kui pooled ei leppinud kokku teisiti

Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 5 – õppepuhkust antakse töötajatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes

TÖÖTAJA VASTUTUS TLS § 72 - 78

tööandja peab töötaja süü ära tõendama, arvestades töötaja hoolsuse määra, pole hüvitamise ülempiiri

süü olemasolul töötaja ALATI vastutab kahju tekitamise eest

süü vormid(VÕS 104) - hooletus, raske hooletus, tahtlus

ei saa kohaldada ühisvastutust, kui ei saa üksiku töötaja süüd kindlaks teha

hüvitab reaalse kahju + saamatajäänud tulu, kui tööandja suudab seda tõendada

kahju hüvitamise nõue aegub 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist

Varalise vastutuse kokkulepe TLS §

75

süüst sõltumatu varaline vastutus = vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolul töötaja hüvitab kahju, ilma et tööandja peaks tõendama tema süüd

kokku on lepitud varalise vastutuse ülempiir

töötaja vastutuses olev vara täpselt ja selgelt määratletud

varale piiratud juurdepääs

tööandja maksab töötajale igakuiselt mõistlikku hüvitist

TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE TLS § 79 - 113

poolte kokkuleppel võivad töötaja ja tööandja igal ajal töölepingu lõpetada

kõik töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks töölepingu lõppemisega

ülesütlemisavaldus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

anda töötajale Tööandja tõend kindlustatule

tööandja ei pea vormistama kirjalikult töölepingu lõppemist (kuid keelatud ei ole)

Tähtajalise lepingu lõpetamine TLS § 80

lõpeb tähtaja möödumisel (tööandjal aega 5 päeva töötaja ärasaatmiseks)

kui tööandja on töölepingu üles öelnud majanduslikel põhjustel ennetähtaegselt, on tööandja kohustatud hüvitama tähtaja saabumiseni saadaoleva töötasu

töötaja ei või tähtajalist lepingut korraliselt üles öelda, va töötaja asendamiseks sõlmitud lepinu puhul

Korraline ülesütlemine TLS § 85, 86

ainult töötaja võib tähtajatu lepingu igal ajal üles öelda, teatades ette 30 kalendripäeva, ei pea põhjendama

katseajal võib tähtajalise ja tähtajatu lepingu ülesöelda nii töötaja kui tööandja (etteteatamine 15kalendripäeva)

tööandja võib katseajal lepingu üles öelda ainult katseaja eesmärgist lähtuval põhjusel

Erakorraline ülesütlemine töötaja

poolt TLS § 91 I

TLS § 91 lg 1 - mõjuvatel, töötaja isikust tulenevatel tervislikel või perekondlikel põhjustel

töötaja peab ülesütlemist põhjendama (eriti tähtajalise lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel)

ei eelda pikemat etteteatamist, kui asjaolusid arvestades ei ole mõistlik nõuda töösuhte jätkumist

Erakorraline ülesütlemine töötaja poolt II

TLS § 91 lg 2 - tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige:

kui töötajat on koheldud ebaväärikalt; tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule,

tervisele, kõlbelisusele, heale mainele

kui põhjuseks tööandjapoolse kohustuse oluline rikkumine, maksab tööandja töötajale hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses

Erakorraline ülesütlemine tööandja poolt I TLS § 88 – 90 Töötaja isikust tulenevatel põhjustel (§ 88 lg 1 p 1 ja 2):

töötaja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (4 kuud) või ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse (töövõime vähenemine) tõttu

ka töövõime vähenemine (p 2) eeldab hoiatamist

võimaluse korral peab eelnevalt pakkuma teist tööd või kohandama ümber töötingimusi, kui see ei nõua tööandjalt

ebamõistlikke kulutusi

järgida üldist staazist tulenevat etteteatamistähtaega

Erakorraline ülesütlemine tööandja

poolt II

Töökohustuste rikkumise tõttu ( § 88 lg 1 p 3 – 8):

töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi

on hoiatusest hoolimata viibinud joobes tööl

on toime pannud varguse või muu usaldusekaotusliku teo

on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale

on rikkunud saladuse hoidmise kohustust või konkurentsikeeldu

Tööandja võib töölepingu üles öelda mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise põhjuseks olevatest asjaoludest teadasaamist

Erakorraline ülesütlemine tööandja

poolt III

Majanduslikel põhjustel: (§ 89 lg 1 ja 2) koondamine, tööandja tegevuse lõppemine või pankroti

väljakuulutamine

enne koondamist peab pakkuma muud tööd

tööandja peab valikutes arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet

koondamisel on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja alla 3-aastast last kasvataval töötajal

Töölepingu ülesütlemisest etteteatamine TLS § 97, 99, 100

Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe on kestnud (Euroopa Sotsiaalharta artikli 4.4.vaimus):

staaziga alla 1 aasta - 15 kalendripäeva staaziga 1-5 aastat - 30 kalendripäeva staaziga 5-10 aastat - 60 kalendripäeva staaziga üle 10 aasta - 90 kalendripäeva

töötajale tuleb etteteatamise tähtaja jooksul anda mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks

Töölepingu ülesütlemise hüvitis TLS § 100

tööandja maksab 1 keskmise kuutöötasu hüvitiseks, ülejäänu töötukassa töötuskindlustuse seaduse alusel (staaziga 5-10 a. juurde 1 kuu, staaziga üle 10 a. juurde 2 kuud)

01.07.09 seisuga üle 20-aastase staaziga töötajatele 5-aastane üleminekuperiood, kus säilib õigus 4 kuupalga suurusele hüvitisele

tööandja teeb töötukassale vormikohase avalduse kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral 5 päeva jooksul alates töösuhte lõppemisest

Tööandjapoolse ülesütlemise piirangud TLS § 92 - 94

Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: töötaja on rase või täidab olulisi perekondlikke kohustusi tervise tõttu ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete

täitmisega esindab seaduslikult teisi töötajaid ei soovi töökoormuse muutmist töötaja on ajateenistuses

Tööinspektorilt nõusoleku asemel on nüüd pööratudtõendamiskohustus - vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ülalnimetatud asjaolud ei ole töölepingu ülesütlemisepõhjuseks

Ülesütlemise vaidlustamine TLS § 104 - 110

Seadusest tuleneva aluseta või nõuetele mittevastav töölepinguülesütlemine on tühine

saab vaidlustada 30 päeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest

töövaidluskomisjoni saab pöörduda rahalise nõudega kuni 150 000 krooni

ebaseaduslikul ülesütlemisel maksab tööandja töötajale hüvitist 3 kuu töötasu ulatuses

töötaja “ennistatakse” tööle ainult siis, kui tööandja on sellega nõus, va rasedad ja töötajate esindajad, kellel õigus nõuda töösuhte jätkamist

TÄNAN KUULAMAST JA KAASA MÕTLEMAST

NB! Ja lugege ikka seadust...

Tööinspektsiooni juristi infotelefon 640 6000 esmaspäevast reedeni kell 10 – 15