KINNITATUD

Türi Vallavalitsuse 11.12.2012 määrusega nr 10

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA

2013-2015

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................3

2. MISSIOON.............................................................................................................................4

3. VÄÄRTUSED ........................................................................................................................5

4. VISIOON................................................................................................................................5

5. HINNANG HETKEOLUKORRALE......................................................................................5

6. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD ...............................................................................9

7. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD ............................................................................11

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2013-

2015..........................................................................................................................................12

ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUSKAVA 2012-2014........................................................24

3(25)

1. SISSEJUHATUS

Türi Ühisgümnaasiumi arengukava on koostatud eesmärgiga määratleda gümnaasiumi arengusuunad aastateks 2013-2015. Arengukava on aluseks Türi Ühisgümnaasiumi strateegiliste otsuste langetamisele ning iga-aastaste üldtööplaanide koostamisele.

Türi Ühisgümnaasiumi arengukava koostamisel lähtuti järgmistest õigusaktidest:

1) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS), mille § 5 sätestab gümnaasiumi ülesanded ning § 67 nõuded kooli arengukavale;

2) gümnaasiumi riiklik õppekava (GRÕK), mille § 5 sätestab gümnaasiumi lõpetaja pädevused - gümnaasiumi lõpetaja on eetiline, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, oskab olla meeskonnaliige, väärtustab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone, oskab arvestada oma võimeid ja võimalusi edasises tegevuses ning on aktiivne kodanik;

3) Türi valla haridusasutuste arengukavade kinnitamise kord, mis sätestab arengukavade olemuse ning nende koostamise ja kinnitamise korra.

Arengukava koostamisel lähtuti järgmistest strateegilistest dokumentidest:

Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007−2013

Üldharidussüsteemi arengukavas on välja toodud olulised tegurid, mida tuleb arengukava koostamisel arvestada:

1) laste arvu vähenemine ning sellest tulenevalt gümnaasiumide arvu oluline vähenemine; 2) kaasava hariduse põhimõtete järgimine (tõhusad tugivõrgustikud, nõustamisteenused); 3) eeldused teiste kultuuride ja religioonide mõistmiseks; 4) informatsiooni mahu suurenemine ning tehniliste vahendite kiire areng (valmislahendused ja hoiakud vs analüüs ja kriitika, e-õpe, elukestvaks õppeks vajalikud pädevused, õppimisvõimaluste suurendamine täppis-, loodus- ja tehnika/tehnoloogia õppesuundades).

Üldharidussüsteemi arendamise üldeesmärk on luua kõigile õpilastele võrdväärsed võimalused ja tingimused võimete- ja huvidekohase ning kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis võimaldab jätkata õpinguid ja elus väärikalt toime tulla.

Järvamaa tasandil olid hariduskorralduse arengusuunad kirjeldatud aastani 2010, uuendatud neid ei ole.

Järvamaa arengulepe 2007-2013 puudutab Türi Ühisgümnaasiumi tegevust I valdkonnas „oskustega, haritud ja aktiivsed inimesed“: Türi Ühisgümnaasiumi õpilastele on leitud majutusruumid.

Järvamaa arengustrateegia aastateks 2012-2020 deklareerib, et Järvamaa koolivõrk peab tagama soovijatele kõrgetasemelise ettevalmistuse nii ülikooliõpinguteks kui ka motiveerituse ja õppimisharjumuse kutseõpinguteks. Välja tuuakse ka vajadus rohkem tegeleda noorte ettevõtlikkus- ja majandusalaste teadmiste laiendamisega ning juhendada noori mini- ja õpilasfirmade loomisel nii koolides kui ka noortekeskustes.

Olulise seisukohana tuuakse välja, et Järvamaal on kuni kolm gümnaasiumi. Tähtsal kohal on kaasava hariduse põhimõtte järgimine, koolist väljalangemise ennetamine ning õpilaste erinevate

4(25)

andekustüüpide väljaarendamine. Eraldi on nimetatud, et maakonna koolides töötavad erialase haridusega, pädevad ja motiveeritud pedagoogid.

Tegevuste osas on märgitud haridusvõrgu korrastamine ja õpikeskkonna kaasajastamine, tugisüsteemide väljaarendamine õppeasutustes, õppeasutuste ja õppeasutuste pidajate koostöö kvalifitseeritud ja motiveeritud pedagoogide toomiseks maakonda, mentorite rakendamine noorte õpetajate toetamiseks, ettevõtlus- ja majandusõppe ning infotehnoloogia süvendatud käsitlemine koolides, koostöö kõrgkoolidega ja järjepidev õpilaste karjääri planeerimine ja nõustamine koolides.

Türi valla arengustrateegia haridus ja noorsootöö arengusuunas on oluliseks seisukohaks gümnaasiumihariduse tagamine vallas ning üldharidusõppe pakkumine täiskasvanutele.

Türi valla arengukavas 2011-2018 on põhiprobleemina välja toodud õpilaste arvu kahanemistendents, mis seab koolidele konkurentsivõime säilitamiseks kohustused arendada välja oma eripära. Õpilaste arvu jätkuv vähenemine avaldab mõju vallapoolsele koolide rahastamisele, kuna õpilaste arvu langemisel kahaneb ka riigipoolne õpilaskohtade kogutoetus. Eesmärgina on nimetatud gümnaasiumihariduse tagamine vallas ning täiskasvanutele üldharidusõppe võimaldamine.

Arengukava tegevuskava 2011-2013 haridus ja noorsootöö üldeesmärk on haridust väärtustav vallarahvas, kättesaadav mitmetasandiline haridus ja kaasaegne õpikeskkond.

Valdkonda reguleerivad dokumendid on omavahel kooskõlas ning need annavad suuniseid kooli strateegiliste dokumentide koostamiseks. Probleemid tekivad eelkõige rahastamise osas. Nimelt on Türi valla arengukava tegevuskava hariduse valdkonna üheks eesmärgiks gümnaasiumihariduse tagamine vallas. Selle täitmiseks nähakse ette tegevused ning rahastamine:

1) Türi Ühisgümnaasiumi õpikeskkonna kvaliteedi tõstmine (investeeringute tegemine, õppevahendite soetamine, konkursside korraldamine, kooli dokumentatsiooni koostamine jms). Selleks 2011. aastal raha ette nähtud ei olnud ning aastal 2012 on ette nähtud summa 100 000 eurot (omaosalus 15 000€) vaid täiendavate vahendite laekumisel. Tegevuse eest vastutab Türi Ühisgümnaasium.

2) Türi Ühisgümnaasiumi õpilastele majutusruumide leidmiseks on 2012. aastal ette nähtud 45 000 eurot ja 2013 aastal 100 000 eurot, summad vaid täiendavate vahendite laekumisel.

3) Mittestatsionaarse õppe arendamiseks on igal aastal ette nähtud 1000 eurot.

Seega on kolme aasta jooksul arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks garanteeritud vaid mittestatsionaarsele õppele ettenähtud 1000 eurot aastas. Kõik muud tegevused viiakse ellu vaid täiendavate vahendite laekumisel.

2. MISSIOON

Türi Ühisgümnaasium annab gümnaasiumiõpilasele ja kogukonna täiskasvanud liikmele võimaluse end arendada, harida ja teostada erinevates õppevormides ja õppijaid toetavaid õppemeetodeid kasutades.

5(25)

3. VÄÄRTUSED

� TAHE ARENEDA JA ÕPPIDA – koolipere on motiveeritud, pühendunud ja

kohusetundlik, kasutab enda võimeid ja leiab oma huvidele vastavat tegevust; koolis toimib õpi- ja karjäärinõustamise süsteem;

� HARMOONIA – koolipere on positiivse ellusuhtumise ja objektiivse enesehinnanguga, oskab väärtustada ennast ja teisi;

� KOOSTÖÖ – toimib õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja kogukonna vaheline koostöö; töötavad ainekomisjonid; koolis on aktiivne õpilasesindus ja hoolekogu; erinevate ainete lõimingus teostuvad ühisprojektid;

� HOOLIVUS – koolis on sõbralik ja üksteist toetav koolipere, kus märgatakse ja tunnustatakse igaühe edusamme ning toetatakse abivajajaid.

4. VISIOON

Türi Ühisgümnaasium on atraktiivsete õppesuundadega tugev ja omanäoline kool ning hariduskeskus.

5. HINNANG HETKEOLUKORRALE

Türi Ühisgümnaasiumi üldiseloomustus Türi valla suurus on 598,82 km², siin on 35 küla, 2 alevikku ja 1 linn. Türi vallas elab 2012. aasta 1. augusti seisuga 10 250 elanikku. Üldhariduskoole on vallas kuus – üks gümnaasium, neli põhikooli ning toimetulekukool intellektipuudega lastele. Lisaks tegutsevad vallas munitsipaalhuvikoolina muusikakool ja erahuvikoolina spordikool.

Türi Ühisgümnaasium asub Türi linnas Tolli tänaval, vahetus läheduses on mets, staadion ja ujula. Vaikne, rahulik keskkond ning suurepärased sportimistingimused loovad võimalused mitmekülgseks kooliväliseks tegevuseks. Hoone on ehitatud koolimajaks (esialgsete plaanide järgi põhikooliks) ning 1. septembril 1989 alustas majas Türi II Keskkool. Kool on mahutanud peaaegu 300 õpilast rohkem kui õpilasi on 2012/13. õppeaastal.

Uue kooli kahel esimesel õppeaastal, niinimetatud üleminekuaastal, õpitakse korraga kaheksa erineva õppekava alusel. Türi Gümnaasiumi suundadena jätkavad kaks aastat reaal- ja humanitaarsuund, Türi Majandusgümnaasiumi poolt aga majandus-, spordi- ja kunstisuund. Türi Ühisgümnaasiumi 10. klass alustas 2011/12. õppeaastal õppimist uue õppekava järgi kolmes õppesuunas: rakendussuund, kunstisuund ning loodus-reaalsuund.

Loodus- reaalsuuna eesmärgiks on süvendada huvi loodus- ja reaalainete vastu, tõsta õpilase matemaatika- ja loodusteaduslikku pädevust, loogilise arutlemise, põhjendamise, järeldamise ja tõestamise oskust. See on suund, kus läbitakse matemaatika laiendatud kursus ning saadakse sügavamad teadmised nii füüsikas, bioloogias kui keemias – eesmärgiks õpilaste ette valmistamine õpingute jätkamiseks kõrgkoolis.

Kunstisuuna peamine ülesanne on kunstis andeka õpilase arengu toetamine. Tunnetada kunsti mitmekesisust, nihutada piire, mõelda loovalt, kogeda loomingus vabadust – see kõik peaks looma eeldused haridustee jätkamiseks kunsti valdkonnas, aga ka kunstiga tegelemiseks lihtsalt enda rõõmuks.

6(25)

Rakendussuunda iseloomustavad praktilisema suunitlusega valikained, tehnoloogia- ja majandusõpe. See suund pakub võimalusi nii humanitaarsete huvidega õpilastele kui ka neile, kes oma edasistes valikutes veel nii kindlad ei ole. Eesmärgiks on, et gümnaasiumi lõpetades on õpilane veendunud oma edasiste valikute õigsuses.

Õppetööd toetavad Tartu Ülikooli õpikodade programm ning teaduskoolis osalemine. Koostöös TTÜ ja EKAga on toimunud tootedisainitöötoad. Korraldatakse õppekäike ja -reise, ainenädalaid, loenguid, kontserte ning kõrgkoolide infotunde, toimuvad laagrid (riigikaitse- ning keskkonnalaager).

Koolis tegutsevad huviringid: rahvatantsurühmad, noortekoor, ansambel, solistid.

Õppe- ja kasvatustöö toetamiseks saadi 2011/12. õppeaastal lisavahendeid 12 projektist.

Koolil puudub arengukava. Türi Ühisgümnaasiumi õppekava kavandi valmistas ette komisjon, kuhu kuulusid Türi valla haridusvaldkonna inimesed. Õppekava muudeti esimese õppeaasta alguses ning viidi sisse uue kollektiivi ettepanekud. Koolil on üldtööplaan ning sellest tulenevad valdkondade tööplaanid, mis lähtuvad kooli väärtustest, õppekavast ning vastava õppeaasta prioriteetsetest läbivatest teemadest.

Personal

Türi Ühisgümnaasiumis on 2012. aasta septembrikuu seisuga 41 töötajat, neist 30 pedagoogilist ning 11 haldus- ja abipersonali töötajat. Koolis on 27 õpetajat. Tähtajatu töölepinguga õpetajaid on 20, lisaks töötab koolis seitse tähtajalise lepinguga õpetajat (kuus valikainete õpetajat ja üks ajutiselt äraoleva töötaja asendaja). Kaks õpetajat ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Koolis töötab üks pedagoog-metoodik ning kuus vanempedagoogi.

Õpetajate keskmine vanus on 47 eluaastat.

Õpilased

Türi Ühisgümnaasium alustas tööd 1. septembril 2011. Koolis õpib 2013. aasta oktoobrikuu seisuga 180 õpilast. Lisaks statsionaarsele õppele pakutakse võimalust õppida mittestatsionaarses õppes või omandada gümnaasiumiharidus eksternina. Türi Ühisgümnaasiumi õpilased on põhikooli lõpetanud Käru, Imavere, Vändra, Võhma, Tallinna, Sürgavere, Kehtna või Türi valla koolides. Paidest on Türi Ühisgümnaasiumi sisseastumiskatsetel käinud vaid üksikud õpilased. Põhjuseks võib olla Paide koolide senine jätkamine 1.- 12. klassilistena (nn torukoolidena), kus koolid teevad jõupingutusi, et nende põhikoolide lõpetajad jätkaksid õpinguid samas gümnaasiumis. Türi valla elanike arv on näidanud 2006. aastast (11 561 elanikku) alates kahanemistendentse ning elanike arv on vähenenud 2012. aastal 10 250 elanikuni. Rahvastikupüramiid näitab Türi valla gümnaasiumiealiste õpilaste osakaalu jätkuvat vähenemist järgmisel 14 aastal. Oluline on märkida, et 15-19 aastaseid õpilasi on 1. jaanuari 2012 seisuga Türi vallas rohkem kui Eestis keskmiselt. Samas on Türi vallas elavate väikelaste ning I kooliastmes õppivate õpilaste arv mitme protsendi võrra madalam Eesti keskmisest. Seega potentsiaalsete gümnaasiumiõpilaste arv Türi vallas järgnevatel aastatel langeb veelgi.

7(25)

Läbiviidud küsitlused

Türi Ühisgümnaasiumis toimus 2012. aasta märtsikuus õpilaste, lastevanemate ning koolitöötajate rahuloluküsitlus. Küsitluse tulemustest selgus, et kõik vastajad pooldasid gümnaasiumihariduse säilimist Türil. Eelkõige peeti oluliseks, et kool pakuks piirkonna lastele võimalust omandada gümnaasiumiharidus, kuid samuti peeti tähtsaks mittestatsionaarse õppe olemasolu ning kooli arenemist kogukonna hariduskeskuseks. Vastajate ühine seisukoht oli, et Türi Ühisgümnaasiumi eesmärgiks on ettevalmistus kõrgkooliks. Kutseõppe suhtes olid arvamused erinevad. Kõikides vastajate gruppides oli 30% neid, kes arvasid, et gümnaasium pigem ei peaks õpilasi ette valmistama kutseõppeks.

Türi Ühisgümnaasiumi tugevaks küljeks peeti esmajoones õpihimulisi õpilasi, head sisekliimat, tugevaid ning head meeskonnatööd tegevaid õpetajaid ning võimalust õpilastega individuaalselt tegeleda. Nõrkade külgedena toodi välja, et koolimaja on talvel külm, õpilasi on vähe ja sellest tingitult on õpetajatel väike koormus, koolil puudub veel oma nägu, reklaami tehakse vähe ning koolitoit ja majutusvõimalus on liiga kallis.

8(25) SWOT-analüüs Analüüsi tegid Türi Ühisgümnaasiumi töötajad 23. märtsil 2012. Ohud Nõrkused � Õigusaktide muutmisest tingitud

ebakindlus: gümnaasiumi toime tulekuks vajalike õpilaste arvu muudetakse; gümnaasiumide arvu muudetakse; õpetajate koormust muudetakse.

� Õpilaste arvu vähenemine alla kriitilise piiri

� Konkurents Paidega � Õpetajate tööahvatlus väljaspool kooli � Töökohtade puudus abikaasadel,

ettevõtlikkuse vähesus piirkonnas � Kvalifitseeritud õpetajate järelkasvu

puudus, eriti reaalainetes � Rahastamine jääb samale tasemele või

väheneb; valla ja maakonna hariduse arengukavale pole rahalist katet

� Hoone seisukord (talvel külm, vajab remonti)

� Vähe reklaami, kool ei ole nähtav � Koolil puudub oma nägu � Majutamise hind on kõrge � Koolitoidu hind on kõrge

Võimalused Tugevused � Esimene klassikaline „puhas“ gümnaasium

piirkonnas, teistel piirkonnas seisavad ümberkorraldused ees

� Olla kogukonna hariduskeskus � Teha projekte, on palju (avastamata)

rahastamisvõimalusi � EOK huvi tulevikus rajada spordiklasse

maapiirkondadesse (Türil hea spordibaaside olemasolu)

� Kõrgkoolidel huvi saada üliõpilasi � Ennast reklaamida (Türi Rahvaleht, Kuma

raadio, Järva Teataja, Õpetajate Leht, sotsiaalmeedia, erinevad üritused)

� Teha koostööd Kevadpealinna toimkonnaga, ennast nende toel tutvustada

� KOV rahaline toetus (transport, toit, majutus)

� Rongiliikluse olemasolu

� Tugev personal, paindlikud, muudatusteks valmis inimesed

� Täienduskoolituste võimalus � Üle keskmise motiveeritud õpilased � Võimekus märgata igat õpilast

individuaalselt � Majutus (kuigi pole kooli oma ) � Loovus – erinevad huviringid; � Akadeemilisus – õppekäigud, -toad;

erinevad valikkursused � Palju ruumi – spetsiifilised, puhtad,

varustatud; � Spordirajatised � Asukoht – rahulik, ilus, spordivõimalused

nii talvel kui suvel � Väga head võimalused kunstiga

tegelemiseks (ateljeed, töökojad jne) � Positiivne sisekliima � Võimalus ise otsustada ja oma mainet luua � Pole vanu traditsioone kammitsemas � Tulemuslik õppetöö – aktiivne ja edukas

osalus olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel

9(25)

6. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD

Eeltoodust tulenevad järgmised strateegilised eelistused: � Türi vallas on haridus ümber korraldatud, lähipiirkondades seisab see alles ees � Võimekus märgata igat õpilast individuaalselt � Võimalused nii loovuseks (huviringid, kunstisuund) kui akadeemilisuseks (õppekäigud,

õpikojad, erinevad valikkursused) � Soodne asukoht, sealhulgas väga head kunsti- ja sportimisvõimalused � Võimalus kujundada uued traditsioonid � Õpilased on näidanud esimesel õppeaastal olümpiaadidel ja konkurssidel väga häid

tulemusi, kooli esindamist peetakse oluliseks � Positiivne sisekliima � Kvalifitseeritud ning õpihimuline personal � Valmisolek kujuneda kogukonna hariduskeskuseks

Arendustegevuse üldeesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad EESMÄRK MÕÕDIK PEAMISED TEGEVUSED 1. eesmärk

Õpilaste arv

Kõrgkooli või kutseõppesse sissesaamine ning edaspidi erialal töötamine

Kool on elujõuline ja edukas Püsiv ja motiveeritud

personal

� Enesetutvustus, reklaam, mainekujundus

� Olümpiaadidel, konkurssidel, õpilasvõistlustel osalemine

� (regionaalsete) olümpiaadide vm. haridust propageerivate ürituste korraldamine, laagrite korraldus

� Koostöö põhikoolide ning teiste haridusasutustega

� Individuaalsus, õpiabi, töö andekatega

� Karjäärinõustamine � Huvitegevus � Koostöö ettevõtetega � Koostöö vilistlastega,

informatsiooni kogumine õppimis- ja töövalikute kohta

� Vabatahtlik tegevus � Soodustused (majutus, transport,

toit) � Õpetajate toetamine, motiveerimine,

koolitamine

10(25)

Edukas esinemine olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel

� Innustamine, õpilastes huvi äratamine (erinevad õppetööd toetavad tegevused, teaduskool, õpikojad, valikained, huviringid, aineringid, klubid, laagrid) ning tunnustamine

� HEV, individuaalne töö andekatega � Õpetajatele koolitus andekate

õpilastega tegelemiseks � Õpetajate toetamine, motiveerimine

Head tulemused õppetöös � Konsultatsioonide ja järelevastamiste kord

� Õpinõustamine � Koostöövestlused üks kord aastas � Kooli vastuvõtu tingimuste

muutmine � Õppimise õpetamine � Õppekava ja õppesuundade (sh

valikained) arendamine

Õppekeskkond � Kogu õppehoone renoveerimine � Turvaline ja kaasaegne

õppekeskkonna loomine (sh katuse, küttesüsteemi, akende renoveerimine, keemiaklassi kaasajastamine, arvutiklassi õppekohtade arvu suurendamine)

� Kaasaegsete õppevahendite soetamine

2. eesmärk

Kursuste arv aastas

Koolitusel osalejate arv aastas

Kool on kogukonna hariduskeskus Mittestatsionaarse õppe

lõpetajate arv

� Reklaam, enesetutvustus, koostöö � Nõudluse uurimine – senise

olukorra analüüs 2012-13 � Koostöö vallaga ja Kevadpealinna

toimkonnaga � Projektide leidmine ning teostamine � Õpetajate leidmine erinevate

kursuste jaoks � Mittestatsionaarse õppe arendamine

Lisa-aasta võimaluse pakkumine

� Reklaam � Koostöö JKHK

11(25)

7. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava on ajas muutuv dokument, mida vajadusel uuendatakse või täiendatakse.

Direktor esitab arengukava ja selle muudatused enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Seejärel esitab direktor arengukava muutmise ettepanekud Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale, kus valmistatakse ette arengukava muutmise eelnõu.

Arengukava muutmise ja täiendamise otsustab Türi Vallavalitsus kui täitevorgan määrusega.

Arengukava täitmist kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Arengukava tegevuskava vaadatakse läbi iga õppeaasta alguses, võttes aluseks sisehindamise tulemused.

12(25)

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA AA STATEKS 2013-2015 RE - riigieelarve KE – kooli alaeelarve 1. Tegevusvaldkond: õppe- ja kasvatusprotsess Eesmärk 1: Õppetöö tulemused vastavad õpilaste võimetele Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta - mine

Indikaatorid

Õpilase individuaalse arengu toetamine Kõik pedagoogilised töötajad, koordineerija: õppealajuhataja

Pidev RE KE

� Toimub individuaalne õpinõustamine (igale õpilasele vähemalt kord aastas)

� Õpilastele ja lastevanematele on tutvustatud individuaalseid õpiabivõimalusi (lastevanemate koosolekul)

� Korraldatud on karjäärinõustamine � Koostöövestlused toimuvad üks kord aastas � Andekate õpilaste arendamiseks on leitud erinevaid võimalusi

(teaduskool, õpikojad, olümpiaadid, kunstitöötoad jne) � Läbi on viidud vähemalt kolm õppetööalast projekti aastas � Huvitegevus toetab õppetööd

Õppima õpetamine. Sissejuhatav kursus 10. klassile

Õppealajuhataja Õpinõustaja

Pidev alates 2013

KE � Kursuse ainekava on koostatud ja kursus toimub � Koolitus õpetajatele on läbi viidud 2013

Kooli vastuvõtu tingimused toetavad tulevaste gümnasistide õigeid valikuid

Õppealajuhataja 2013 KE � Läbi on viidud analüüs vastuvõetud õpilaste edasijõudmisest ja väljalangemise põhjustest

� Vastuvõtutingimused on üle vaadatud, vajalikud muudatused sisse viidud

Õpiabisüsteem Aineõpetajad Juhtkond

Algus 2013 edasi pidev

KE � Konsultatsioonide ja järelevastamise korralduse analüüs, sh rahuloluküsitlus on läbi viidud

� Koolis on toimiv järelevastamise ja konsultatsioonide süsteem

13(25)

Eesmärk 2: Õppetöö on mitmekesine ja õppesuunad on õpilastele atraktiivsed Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta - mine

Indikaatorid

Õppekava arendamine Kvaliteedijuht Juhtivõpetajad Õppealajuhataja

pidev RE

� Õppekava on läbi vaadatud üks kord aastas, vajadusel on õppekava iga aasta juunikuuks täiendatud

� Valikkursuseid on tutvustatud 10. klassile septembris ja mais, 11. klassile mais

� Rahulolu küsitlused on läbi viidud üks aastas (sh on küsitud õpilaste rahulolu õppesuundades pakutavaga)

� Õppesuunad on selgelt kirjeldatud � Õppesuunad vastavad õpilaste ootustele

Õppesuundade arendamine Õppealajuhataja Juhtivõpetajad

Pidev 2013 2014

RE KE � Huvigruppide rahulolu õppesuundadega on välja selgitatud � Õppesuundade atraktiivsus ja kooli hea maine suurendavad

iga-aastaselt õpilaste arvu koolis � Õppesuuna valikkursused on innovaatilised, praktilise

suunitlusega ning toetavad üldpädevuste kujunemist � Laia matemaatika kursust on võimalik valida kõikides

õppesuundades � Tunniväline tegevus toetab õppesuundade arengut � Koostöös õpilaste, lastevanemate ja vilistlastega analüüsitakse

ja täiendatakse õppesuundade õppekava Õppekäigud Juhtivõpetajad

Klassijuhatajad

Pidev RE, KE 7000 eurot, projektid

� Igale klassile on toimunud aastas kaks õppekäiku (üks klassi- või lennupõhine, üks suunapõhine)

� Õppekäikude läbiviimisel kasutatakse lastevanemate ja vilistlaste abi

Õppetööd toetatakse loengute ja kohtumistega erinevate elualade inimestelt, sh osaletakse „Tagasi kooli“ projektis

Kvaliteedijuht Aineõpetajad

pidev KE 400 eurot

� Loengud ja kohtumised on toimunud neli korda aastas � Vähemalt kaks korda aastas kohtutakse kogukonna

liikmetega (ettevõtjad, lapsevanemad ja vilistlased)

Toetatakse õpilaste osalemist kõrgkoolide juures tegutsevates teaduskoolides

Juhtivõpetajad Aineõpetajad

pidev KE 300 eurot

� Teaduskoolis õppivad õpilased saavad tuge aineõpetajatelt � Teaduskoolis osaleb vähemalt 5% õpilastest � Kool tasub vähemalt 50% osalustasust

14(25)

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid Aineõpetajad pidev � Õpetajad kasutavad erinevaid õppemeetodeid � Õpetajad kaasavad õpilasi õpetamise ja hindamisprotsessi.

Kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid Aineõpetajad alates 2013

Vähemalt üks arvestuslik hinne kursuse jooksul ei ole kontrolltöö eest

Eesmärk 3: õppetöö on tulemusrikas Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta - mine

Indikaatorid

Osalemine olümpiaadidel, ainealastel võistlustel ja konkurssidel

Aineõpetajad pidev KE JOL-i toetus 250 eurot olümpiaa-dide sõiduraha,

� Olümpiaadidest ja konkurssidest võtab osa vähemalt 30% õpilastest

� Välja on töötatud motivatsioonisüsteem (2014) � Toimub vähemalt kaks koolisisest ainealast võistlust

Ainealased laiendatud valikkursused, mis aitavad valmistuda ka olümpiaadideks ja konkurssideks

Aineõpetajad 2014 2015

� 2014 – pilootprojekt (vähemalt ühes aines) on toimunud � 2015 – kolmes aines on kursused läbi viidud

Piirkondliku õpilaste teaduspäeva korraldamine Kvaliteedijuht Uurimistööde juhendajad

2015 KE 250 eurot

� Teaduspäev on toimunud

Riigieksami tulemused on konkurentsivõimelised

Õppealajuhataja Aineõpetajad Õpinõustaja Kvaliteedijuht

alates 2014

� Riigieksamitulemused võimaldavad vähemalt 75% õpilastest asuda õppima soovitud erialal

� Õpilaste karjäärinõustamine alates 10. klassist � Kogutakse ja analüüsitakse informatsiooni vilistlaste

edasiõppimise ja töövalikute kohta

15(25)

Eesmärk 4: koolis on võimalused mitmekesiseks huvitegevuseks Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

Rahvakultuuriga seotud ringide tegevuse jätkamine ja pärimuskultuuri viljelemine

Huvijuht Pidev 2014

KE Projektid rahvariided (3 rühma 3x10 000 eurot)

� Koolis tegutseb noortekoor, rahvatantsurühmad, ansambel. � Kaks korda aastas on toimunud pärimuskultuuriga seotud

üritused � Rahvatantsurühmadele on soetatud riided

Huviringide töö alustamine Huvijuht Kunstisuuna juhtivõpetaja

2013 KE � Koolis töötavad kunstiringid (keraamika, puutöö, metallitöö, jne);

� Töötab näitering � Tegutsevad huviklubid

Traditsioonide algatamine Huvijuht pidev KE projektid

Koolis on kujunenud traditsioonid (näiteks esimene koolipäev, tüügimine, õpetajate päev, jõulupidu, kevadkontsert, kunstipäev, kooli sünnipäevanädal, kooli tänuõhtu, ainenädal jne)

Eesmärk 5: kool pakub mittestatsionaarse õppe võimalust Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

Igale õpilasele sobiva õppevormi ja koormuse pakkumine

Juhtivõpetaja Aineõpetajad Õpinõustaja

pidev RE

� Õpilased on teadlikud erinevatest võimalustest õppekava läbimisel (IÕK, IÕAP jne)

� Õpilased jõuavad õppetöös edasi vastavalt oma võimalustele

Koostöö asjaomaste organisatsioonidega

Direktor Kvaliteedijuht

2013 2014

� Välja on selgitatud organisatsioonid, kellega mittestatsionaarse õppe valdkonnas koostööd teha

� On alustatud koostööd võimalike partneritega

16(25)

2. Tegevusvaldkond: eestvedamine ja juhtimine Eesmärk 1: kool on kogukonnas nähtav Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

Kogukonna teavitamine kooli tegevustest Kvaliteedijuht Juhtkond

pidev Vt inforessursside juhtimine

Kooli arendamine kogukonna hariduskeskuseks

Juhtkond 2013 2014 2014 2015

KE Projekt Osavõtjate omaosalus

� Välja on selgitatud koostöövõimalused kogukonnas � Toimunud on küsitlused, uuringud nõudluse välja

selgitamiseks � Leitud on täiendavad rahastamisallikad � Korraldatud on esimesed kursused (vähemalt 12 osavõtjat

igal kursusel) Osalemine valla üritustel Juhtkond Pidev

alates 2013

� Kooli esindaja kuulub Kevadpealinna toimkonda � Kool viib läbi vähemalt ühe ürituse Kevadpealinna ürituste

raames (kunstipäev, laste kunstituba, laada toomine ka kooli ümbrusse vmt)

� Koolipere osaleb valla erinevatel üritustel Eesmärk 2: kooli dokumentatsioon on sidus ning toetub väärtustele Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

Kooli dokumentatsiooni arengukavaga kooskõlla viimine

Direktor pidev � Kooli dokumentatsioon lähtub kooli väärtustest � Kooli dokumentatsioon on arengukavaga kooskõlas � Kooli üldtööplaan tuleneb arengukava tegevuskavast � Kooli üldtööplaan ning ainesektsioonide tööplaanid on

kooskõlas

17(25)

Eesmärk 3: koolitöötajad kaasatakse kooli juhtimisse Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

Töötajad on kaasatud koolikorralduslike dokumentide väljatöötamisse

Direktor Pidev alates 2013

� Arengukava on üks kord aastas läbi vaadatud üldkoosolekul � Kooli dokumentatsiooni muudatused on enne vastuvõtmist

töötajatega läbi arutatud Koolitöötajad osalevad sisehindamises Direktor pidev � Sisehindamiseks on moodustatud töögrupid

� Sisehindamine on läbi viidud üks kord aastas Toimuvad koolitöötajate üldkoosolekud Direktor pidev � Koosolekud on toimunud kaks korda aastas

� Kooli töötajad osalevad oluliste otsuste vastuvõtmisel 3. Tegevusvaldkond: personalijuhtimine Eesmärk 1: koolis töötab kvalifitseeritud ja motiveeritud personal Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

Kool märkab ja tunnustab head tööd Direktor 2014 KE alates 2014 20% palga-fondist

� Motiveerimissüsteem (lisatasustamise, sh tulemustasustamise süsteem ) on välja töötatud

� Üks kord aastas toimub töötajate rahulolu-uuring

Personalivajaduse planeerimine ja töötajate leidmine

Direktor pidev � Koostöös kõrgkoolidega on leitud vajalikud õpetajad � Osaletakse programmis „Noored kooli“ � Valikainete õpetajate konkursid on tulemuslikud

Uutele õpetajatele mentorite määramine Juhtkond 2014 � Välja on töötatud mentorluse põhimõtted ja rakendamise süsteem

� Uutele õpetajatele ja mentoritele pakutakse koolitusvõimalusi

Iga-aastase koolitusplaani väljatöötamine Juhtkond pidev � Väljatöötatud iga-aastane koolitusplaan vastab arengukavale ning õppeaasta üldeesmärkidele

18(25)

Toimuvad ühiskoolitused Juhtkond pidev � Igal aastal toimub vähemalt kaks � ühiskoolitust

Puhastusteenindajate õppepäev Majandusjuhataja 2014 � Koristajad on läbinud � puhastusteenindajate koolituse

Kogemuskoolitused Juhtkond Ainesektsioonide juhid

pidev � Kord aastas kogu õpetajaskonnale � Kord aastas ainesektsioonides

4. Tegevusvaldkond: koostöö huvigruppidega Eesmärk 1: Hea koostöö hoolekogu ja lastevanematega Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

Lapsevanemate kaasamine kooliellu Juhtkond Pidev 2013 alates 2013

� Vähemalt korra aastas on toimunud lastevanemate üldkoosolek ja klassikoosolek

� Õppeaasta jooksul on vähemalt kaks üritust, kuhu kutsutakse lapsevanemaid

� Lapsevanemad on kaasatud ettevõtlusõppe läbiviimisse (töövarjud, karjääripäev jms)

� Lapsevanemad on kaasatud hariduskeskuse loomisesse � Õpilaste koostöövestlused on toimunud vähemalt üks

kord aastas � Lastevanemate rahuloluküsitlus on üks kord aastas läbi

viidud � Õpilaste rahulolu-uuringu tulemustest on lapsevanemaid

üldkoosolekul teavitatud Hoolekogu Juhtkond � Toimiv hoolekogu (ühiskoosolekud juhtkonnaga on

toimunud vähemalt kolm korda aastas)

19(25)

Eesmärk 2: aktiivne õpilasesindus Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

ÕE kaasamine juhtimisotsuste tegemisse Huvijuht pidev � ÕE esindaja on aktiivne hoolekogu liige � ÕE esindaja osaleb õppenõukogu töös � ÕE ja juhtkonna ühisnõupidamised on toimunud kaks

korda aastas

ÕE korraldab klassivälist tegevust Huvijuht 2013 2014

200 eurot � ÕE korraldab iseseisvalt vähemalt kaks klassivälist üritust õppeaastas

� Kooli eelarves on ette nähtud vahendid ÕE tegevuse rahastamiseks

Eesmärk 3: kool teeb koostööd kohalike ettevõtjatega Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

Kostöövõimaluste väljaselgitamine Direktor Pidev 2014

� Koostöövõimalused on selgitatud (ettevõtjad kindlaks tehtud, valdkonnad selgitatud, võimalikud koostöökohad kirjeldatud)

� Sõlmitud on üks pikaajaline koostöölepe Töövarjupäev kohalikes ettevõtetes ja asutustes Direktor Pidev � Töövarjupäeval osalenud õpilastest on kohalikes

asutustes 60% Ettevõtluspäeva korraldamine Juhtkond 2013 KE 100

eurot projekt, JAK

� Koolis on toimunud maakonna ettevõtlusnädala raames ettevõtluspäev

Vabatahtlik tegevus Huvijuht ÕE

pidev � Õpilased on vabatahtlikena osalenud vähemalt kahel ettevõtmisel aastas

� Vähemalt kümme koolipere liiget on vabatahtlikud doonorid

20(25)

Eesmärk 4: tihe koostöö Türi vallaga Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta - mine

Indikaatorid

Kooli esindajad osalevad haridusega seotud töögruppides ja komisjonides

Juhtkond pidev � Kool on esindatud volikogu haridus- ja noorsookomisjonis

� Kool on esindatud ajutistes haridusalastes komisjonides Valla esindajad osalevad kooliorganite töös Juhtkond pidev � Türi valla esindajad on hoolekogu ja

atesteerimiskomisjoni aktiivsed liikmed � Üks kord aastas toimub Türi valla esindajate

ühisnõupidamine kooli juhtkonnaga Kool osaleb valla ürituste korraldamisel Juhtkond 2013 � vt tegevusvaldkond 2 (eesmärk kool on kogukonnas

nähtav) Kool kaasab Türi valla esindaja maakondlike või vabariiklike ürituste korraldamisse koolis

Juhtkond 2014 � Ürituste korraldamisse on kaasatud Türi valla esindajad

Õpilastele ning koolitöötajatele on tagatud majutusvõimalused

Juhtkond 2013 � Koostöös on leitud majutust vajavatele õpilastele majutuseks võimalused

� Koostöös on vajadusel leitud võimalused koolitöötajate (sh valikaineõpetajate) majutamiseks

Turvalisuse tagamine koolis Direktor pidev � Koolis on turvaline keskkond � Kooli dokumentides on sätestatud turvalisuse tagamise

abinõud Eesmärk 5: järjepidev koostöö lasteaedade ja põhikoolidega Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta – mine

Indikaatorid

Toimub koostöö põhikoolide õpetajatega Juhtkond Õpinõustaja

pidev � Tihe koostöö põhikoolide 9. klasside klassijuhatajatega � Põhikoolile antakse tagasisidet nende õpilaste

edasijõudmisest gümnaasiumis 1x aastas Põhikooli õpilaste informeerimine õppimisvõimalustest Türi Ühisgümnaasiumis

Juhtkond pidev KE 180 eurot

� Põhikooli õpilaste ootused koolile on välja selgitatud � Kord aastas korraldatakse lahtiste uste päevi

21(25)

aastas gümnaasiumis ja infopäevi põhikoolides � Koolil on tulevastele õpilastele infovoldik � Põhikoolide õpilasi on kaasatud kooli tegemistesse � Põhikooli õpilased valivad õppimiseks Türi

Ühisgümnaasiumi Põhikoolide lastevanemate kaasamine Juhtkond pidev � Üks kord aastas on toimunud lahtiste uste päevad

põhikooli lastevanematele � Lastevanematele suunatud infomaterjalid on välja

töötatud � Läbi on viidud küsitlus põhikoolide 8.-9. klasside

lastevanematele � Lapsevanemad on kaasatud haridusekeskuse tegevustesse

Toimub koostöö lasteaedadega Õpilasesindus Juhtkond

Pidev 2013 2014

KE 180 eurot aastas

� Õpilased on töövarjuks lasteaia õpetajatele � On toimunud ettevalmistused „Lasteülikooliks“ � Toimub „Lasteülikool“ � Õpilased valmistavad õppevahendeid lasteaedadele

5. Tegevusvaldkond: ressursside juhtimine Eesmärk 1: mitmekülgne kommunikatsioon (inforessursside juhtimine) Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta - mine

Indikaatorid

Kooli uue veebilehe valmimine Kvaliteedijuht 2013 Projekt KE 550 eurot

Uus koduleht on valmis

Infovahetussüsteemi parandamine Juhtkond pidev � Õpetajate infovahetund toimub üks kord nädalas, info dubleeritakse kirjalikult õpetajate toa stendil

� Õpilaste infovahetund toimub üks kord nädalas, info dubleeritakse kirjalikult kooli stendil ning koduleheküljel

� Kooli kodulehe materjalid on aktuaalsed ( jälgitakse ajaliini)

Meediakajastuste arvu suurendamine Juhtkond 2013 KE � Türi Ühisgümnaasium on vabariiklikus meedias

22(25)

Juhtivõpetajad Reklaami-deks 1000 eurot

kajastatud � Maakondlikul tasandil (leht ja raadio) neli korda aastas � Türi Rahvalehes septembrist juunini igas kuus � Kooli kodulehel ja valla kodulehel on kajastatud ürituste

eelinformatsioon � Kooli ajaleht on alustanud tegevust � Toimub koostöö kohalike ajakirjanikega � Uudised on kajastatud sotsiaalvõrgustikes Internetis � Kooli tutvustus ja sisseastumiskatsete reklaamid on

avaldatud lähimaakondade meedias Eesmärk 2: alternatiivsete reklaamivõimaluste leidmine Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta - mine

Indikaatorid

Reklaamivõimaluste kaardistamine Kvaliteedijuht 2013 Alternatiivsed reklaamivõimalused on kaardistatud

Võimalike koostööpartnerite väljaselgitamine Kvaliteedijuht 2014 Võimalikud koostööpartnerid on välja selgitatud

Reklaamimisel kasutatakse alternatiivseid võimalusi

Kvaliteedijuht 2015 Kasutatud on vähemalt kahte tavapärasest (ajaleht, raadio) erinevat reklaamivõimalust

Osalemine erinevatel infomessidel kvaliteedijuht pidev KE 1000 eurot

Kool on esindatud kahel korral aastas erinevatel üritustel (nt Teeviit, karjäärimessike)

23(25)

Eesmärk 3: kaasaegne füüsiline õppekeskkond 3.1 füüsilise õppekeskkonna kooskõlla viimine gümnaasiumi riikliku õppekavaga Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta - mine

Indikaatorid

Füüsilise õppekeskkonna tagamiseks vajalike vahendite väljaselgitamine

Aineõpetajad Juhtkond

2013 Nimekiri on koostatud ja prioriteedid seatud

Õppevahendite soetamine vastavalt prioriteetidele

Juhtkond 2013 2014

RE KE 120 000 eurot 60 000 eurot

Õppekeskkond vastab gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele

Keemia- ja bioloogiklassi kaasajastamine Juhtkond 2015 KE projektid (sisaldub eelmises reas)

Klassid on kaasajastatud

Arvutiklassi võimaluste parandamine Juhtkond 2014 KE projektid

Koolis on 24 töökohaga arvutiklass

3.2 koolihoone korrastamine Tegevused Vastutaja Tähtaeg

Rahasta - mine kokku 767 476 eurot

Indikaatorid

Akende ja uste vahetus Majandusjuhataja 2014 KE RE projekt

Koolimajal on vahetatud aknad, paigaldatud on turvauksed

Küttesüsteemi ümberehitus Majandusjuhataja 2014 KE RE projekt

Küttesüsteem on ümber ehitatud

24(25)

Fassaadi soojustus Majandusjuhataja 2014 KE RE projekt

Fassaad on soojustatud

Katuse vahetus Majandusjuhataja 2015 KE RE projekt

Katus on vahetatud

ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUSKAVA 2012-2014

Ühiskoolitused 2012/2013 õppeaasta

2013/2014 õppeaasta

2014/2015 õppeaasta

Õppima õpetamine X Koolitus „Ettevõtlik kool“ X Väärtuskasvatuse koolitus X Koolitus tööst HEV-õpilastega X Õppima õpetamine X Puhastusteenindajate koolitus (koristajatele) X 2014. aasta koolieksami koolitus X Sisehindamise koolitus X Keskkonnakoolitus X Sisekoolitused 2012/2013

õppeaasta 2013/2014 õppeaasta

2014/2015 õppeaasta

E- õppe koolitus X Uurimistööde juhendamine X Käitumine hädaolukorras X Kogemuskoolitus X X X Väitluskoolitus X Erinevad usundid Eestis X Uut õppemetoodikas X

25(25)

Individuaalsed koolitused ja enesetäiendamine 2012/2013 õppeaasta

2013/2014 õppeaasta

2014/2015 õppeaasta

Uue õppekava koolitused X X X Valikainete koolitused X X X Ainealased infopäevad ja – koolitused X X X Osalemine maakondlike ainesektsioonide töös X X X Mentorite koolitus X Individuaalne enesetäiendamine vähemalt ühel päeval veerandis X X X