toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2014 · Üldandmed eesti kohta asukoht:...
TRANSCRIPT
Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides2014
Väljaanne sisaldab faktilist teavet toiduainetööstuse, põllumajanduse, maaelu, kalamajanduse kohta. Arvulised andmed kajastavad üldiselt 2013. aasta seisu. Võrdlustes varasemate aastatega on võetud aluseks Euroopa Liidu finantsperiood 2007–2013.
Andmed pärinevad põhiliselt Statistikaameti (SA) andmebaasist. Kasutatud on ka Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandusameti ning teiste asutuste kogutud andmeid.
Koostanud Merike KoovFotod: Katrin Press, Tiit Koha, Merike Koov, Liis ReinmaKujundanud Hele Hanson-PenuTrükkinud AS PajoVälja andnud Põllumajandusministeerium
ISSN 2346–5638 (trükis)ISSN 2346–5646 (võrguväljaanne)
Tallinn 2014
Hea lugeja!
Õigeid ja kaugemale tulevikku vaatavaid valikuid saab teha, tuginedes täpsetele andmetele. Info küllusest ja kättesaadavusest hoolimata (või just selle tõttu) võib vajalike andmete leidmine osutuda sageli küllaltki aeganõudvaks.
Seepärast oleme koondanud faktikogumikku valiku Eesti toidutootmise, sh toiduainetööstuse, põllu- ja kalamajanduse statistikat – need arvu lised andmed, mida peame kõige olulisemaks Põllumajandusministeeriumi tegevusvaldkondade iseloomustamisel. Oleme püüdnud esitada need andmed konkreetselt ja ülevaatlikult, täpselt ja hästi visualiseerituna. Ajalises võrdluses ei ole me läinud väga kaugele – vaatlusaluseks perioodiks oleme valinud Euroopa Liidu eelmise finantsperioodi, aastad 2007–2013. Tabelid anna vad täpse ja graafikud ülevaatliku pildi nende aastate suundumustest ning 2014. aastaks Eesti toidutootmises väljakujunenud olukorrast. Esitatud faktilise materjali analüüsimine ja tõlgendamine jääb lugeja enda hooleks.
Loodame, et trükis pakub nii vajalikku teavet kui ka mõtlemis-ainet Eesti toiduainetööstuse, toiduainete väliskaubanduse, põllumajanduse, maaelu ning kalamajanduse arengute kohta.
Head süvenemist!Põllumajandusministeerium
3
Üldandmed Eesti kohta
Asukoht: Põhja-Euroopa, ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi Kuning riigiga.
Pindala: 45 227 km². Eestile kuulub 1521 Läänemere saart, suurimad neist on Saaremaa (2671 km²), Hiiumaa (989 km²) ja Muhu (198 km²). Eesti territooriumil on umbes 1150 järve, millest suurim on Peipsi (3555 km² koos Venemaale kuuluva osaga) ja Võrtsjärv (271 km²). Sood hõlmavad ligi veerandi ning mets ligi poole maismaast.
Rahvaarv: 1 315 819 (01.01.2014); maapiirkondades elab 32% Eesti rahvastikust.
Rahvastiku tihedus: 30 elanikku km2 kohta (aluseks Eesti maismaapindala).
Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima ülemine-kuline paraskliima. Mere mõjul on ilmastik tunduvalt pehmem kui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel. Keskmine õhutemperatuur 2013. a: aasta keskmine +6,8 °C, jaanuaris –5,2 °C, juulis +17,7 °C. Keskmine sademete hulk aastas 700–900 mm; keskmine õhuniiskus ligikaudu 80%.
Kasutatav põllumajandusmaa kokku: 965 907 ha (2013); katab 21% riigi territooriumist.
Põllukultuuride kasvupind: 609 395 ha (2014).
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal töö hõives: 4,3% (2013).
Kõigi tegevusalade SKP jooksevhindades: 18 737,8 mln eurot (2013); SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta: 14 218 eurot (2013).
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus lisandväärtuses: 3,6% (2013).
Allikad: SA, Riigi Ilmateenistus
Sisukord
Üldandmed Eesti kohta 5
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus .. 8
Toiduainete tootmine .................................................... 15
Põllumajandus ja maaelu............................................... 24
Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
Põllumajanduse majandusnäitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27
Taimekasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
Loomakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34
Mahepõllumajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39
Põllumajanduse ja maaelu toetused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
Kalamajandus 47
Üldandmed Eesti kohta
5
Eesti maakasutuse struktuur
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse ning toiduainete sektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel aastatel 2007–2013 (jooksevhinnas, %)
Märkus: aluseks on Eesti maismaapindala.Allikas: Maa-amet
Märkus: arvutused 2013. a piima kohta on esialgsed.Allikas: Põllumajandusministeerium
Allikas: SA
47% metsamaa
29% haritav maa ja looduslik rohumaa
24% muu maa
põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
toiduainete tootmine, joogi- ja tubakatoodete tootmine
piim
teravili
veiseliha
sealiha
lamba- ja kitseliha
köögivili
linnuliha
2007
2007
2008
2008
2009
2009
2010
2010
2011
2011
2012 2013
20132012
0%
40%
1%
60%
2%
80%
3%
100%
4%
120%
5%
180%
200%
160%
140%
Toiduainetega isevarustamise tase Eestis aastatel 2007–2013 (%)
3,5
2,7
22
2,4
2,5
3,2
2,1
4,13,9
2,11,9
3,6
2,1
Üldandmed Eesti kohtaÜldandmed Eesti kohta
6
Märkus: KN (kombineeritud nomenklaruur) grupp 1 – elusloomad; grupp 2 – liha ja söödav rups; grupp 3 – kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud; grupp 4 – piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; grupp 5 – mujal nimetamata loomsed tooted; grupp 6 – eluspuud ja muud taimed; taime sibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal; grupp 7 – köögivili ning söödavad juured ja mugulad; grupp 8 – söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor; grupp 9 – kohv, tee, mate ja vürtsid; grupp 10 – tera vili; grupp 11 – jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; grupp 12 – õliseemned ja õliviljad; mitme sugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravim taimed; õled ja sööt; grupp 13 – šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; grupp 14 – taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted; grupp 16 – tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest; grupp 17 – suhkur ja suhkru kondiitritooted; grupp 18 – kakao ja kakaotooted; grupp 19 – tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted; grupp 20 – tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; grupp 21 – mitmesugused toiduvalmistised; grupp 22 – joogid, alkohol ja äädikas; grupp 23 – toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; grupp 24 – tubakas.
Allikas: SA
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) väliskaubandus aastatel 2007–2013 (miljon eurot)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi struktuur 2013. aastal
import
eksport
2007 2008 2009 2010 2011 2012 201340
200
400
600
800
1000
1600
1400
1200
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
18% joogid, alkohol (gr 22)
17% piim ja piimatooted (gr 4)
13% kala ja kalatooted (gr 3)
8% mitmesugused toidukaubad (gr 21)
7% teravili (gr 10)
5% tooted lihast, kalast (gr 16)
5% liha ja subproduktid (gr 2)
5% tooted teraviljast, jahust (gr 19)
4% toidurasvad ja õlid (gr 15)
3% õliseemned ja -viljad (gr 12)
3% elusloomad (gr 1)
12% muu
Allikas: SA
1060
711
1130
777
939
660
1023
833
1261
1012
13611510
11741245
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi peamised partnerriigid 2013. aastal
19% Venemaa
18% Läti
18% Soome
13% Leedu
5% Rootsi
3% Saksamaa
3% Taani
2% Holland
1% Ukraina
1% Prantsusmaa
17% muud riigid
Allikas: SA
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusPõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
98
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi struktuur 2013. aastal
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi peamised partnerriigid 2013. aastal
22% joogid, alkohol (gr 22)
10% kala ja kalatooted (gr 3)
7% mitmesugused toidukaubad (gr 21)
7% liha ja subproduktid (gr 2)
6% puuviljad, marjad (gr 8)
6% loomasöödad (gr 23)
5% piim ja piimatooted (gr 4)
5% tooted jahust, tärklisest, piimast (gr 19)
4% tooted köögi- ja puuviljadest (gr 20)
3% kohv, tee, maitseained (gr 9)
3% kakao ja kakaotooted (gr 18)
3% tooted lihast, kalast (gr 16)
19% muu
Allikas: SA
Allikas: SA
Toiduainetööstuse eksport (miljon eurot) ja osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis (%) aastatel 2007–2013
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130 0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
50
100
150
200
250
300
350
400
450500
mln
eur
ot
toiduainetööstuse eksport, mln eurot
osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis, %
7,8
288,
4
325,
9
286,
2
349,
6
381,
3
411
470
8,2
9,9
8,2
6,87,4
6,6
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusPõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
18% Läti
13% Leedu
11% Soome
8% Poola
8% Holland
7% Saksamaa
6% Suurbritannia
4% Taani
4% Prantsusmaa
4% Rootsi
3% Hispaania
2% Itaalia
12% muud riigid
11
Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2013. aastal
Piima ja piimatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (miljon eurot) aastatel 2007–2013
Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2013. aastal
Allikas: SA
Allikas: SA Allikas: SA
0 50 100 150 200 250 300
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013netokaal, tuh t
väärtus, mln €
44% piim ja rõõsk koor
35% juust ja kohupiim
7% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir
5% vadak ja muud tooted piimakomponentidest
5% või ja muud piimarasvad, piimarasvavõided
4% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magusainelisandiga
78% piim ja rõõsk koor
8% vadak ja muud tooted piimakomponentidest
8% juust ja kohupiim
4% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir
1% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magus ainelisandiga
1% või ja muud piimarasvad, piimarasvavõided
224,4
271,8198,2
160,3
138,5140,7
62,991,9
111127
90,7125,7
157,2
158,2
Kala ja kalatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (miljon eurot) aastatel 2007–2013
Allikas: SA
0 50 100 150 200
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
netokaal, tuh t
väärtus, mln €
121,6
192111,9
190,5
119,2153,6
131,2136,4
120,598,1
123,699,9
114,797,6
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusPõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
1312
66% külmutatud kala, v.a kalafileed
17% kalatooted ja konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad
6% vähid, elusad ja töödeldud
5% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha)
4% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala 2% muud kalatooted
31% külmutatud kala, v.a kalafileed
21% vähid, elusad ja töödeldud
18% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha)
13% kalatooted ja -konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad
12% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala
3% tooted ja konservid vähkidest, limustest
2% muud kalatooted
Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2013. aastal Toiduainetööstuse kogutoodang jooksevhindades
(miljon eurot) ja osatähtsus töötlevas tööstuses (%) aastatel 2007–2013
Allikas: SA
Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2013. aastal
Allikas: SA
Allikas: SA
Toiduainete tootmine
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130 0%
5%
10%
15%
20%
25%
200
400
600
800
1000
1400
1600
1200
mln
eur
ot
kogutoodang, mln eurot
osatähtsus töötlevas tööstuses, %
15,3
1133
1257
1093
1115
1251
1263
1397
16,7
20
15,813,8 14,9 15,5
Toiduainete tootminePõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
14
Toiduaine- ja joogitööstuse väärtuseline struktuur aastatel 2007–2013 (miljon eurot)
Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
Allikas: SA
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
200
400
600
800
1000
1200
1400 muud tootedvalmis loomasöödadpuu- ja köögivilipagari- ja maka roni- tootedkala ja kalatootedjoogidliha ja liha tootedpiimatooted
Toiduaine- ja joogitööstuse struktuur (% väärtusest) 2013. aastal
26% piimatooted
18% liha ja lihatooted
15% joogid
11% kala ja kalatooted
9% pagari ja makaronitooted
4% puu- ja köögivili
3% valmis loomasöödad
14% muud tooted
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Joogipiim 82,7 81,9 88,7 93,9 89,3 85,6 87,6
Juust ja kohupiim 31,8 35,7 37,1 38,4 40,6 42,6 43,8
Hapendatud piim 36,1 35,5 37,5 42,3 41,9 39,1 38,8
Koor 30,8 26,9 27,9 32,6 27,5 26,9 31,7
Või 6,8 7,0 7,7 6,0 6,5 4,0 3,5
Lõssi pulber 4,1
Kokku 188,2 187,0 198,9 217,3 205,8 198,2 205,4
299,
220
6,9
215
311,
623
6,5
202,
2
257,
521
7,2
180
296,
421
1,6
158
331,
422
3,4
167,
4
320,
5
342,
6
227,
3
231,
5180,
9
189,
3
Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
250
200
150
100
50
või
koor
hapendatud piim
juust ja kohupiim
joogipiim
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine
1716
Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
Piimatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2013. aastal
Märkus: * – andmed pole avaldatud. Allikas: SA
Allikas: SAAllikas: SA
43% joogipiim
21% juust ja kohupiim
19% hapendatud piim
15% koor
2% või
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Eesti lihatoodang kokku (tapakaalus) 70,5 74,6 76 75,4 80,6 78,4 79,8
Liha tööstus toodang 45,7 45 44,9 45,5 43,1 * *
Vorsttooted 32,4 33,6 35,5 36,7 36,5 34,5 33,5
Termiliselt töötle-mata naturaalsed pooltooted lihast
32,4 32,9 33 32,9 34,5 29,5 29,5
Termiliselt töödel-dud tooted lihast 9,1 9,6 6,7 7,6 8,4 8,1 8,9
Suitsulihatooted, kuivatatud ja soola-tud lihatooted
10,1 9 9,6 9,9 10,3 9,6 9,9
Pelmeenid * * 5,6 3,5 5,9 3,8 3,4
Pasteet 0,3 0,4 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3
Lihakonservid * * 1 0,9 0,8 1 0,9
vorsttootedtermiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted lihastsuitsulihatooted, kuivatatud ja soolatud lihatootedtermiliselt töödeldud tooted lihastpelmeenid2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
0
5
10
15
35
30
2520
40
Lihatoodangu struktuur (% tapakaalust) lihaliigi järgi 2013. aastal
62% sealiha
23% linnuliha
14% veiseliha
1% lamba-, kitse-, küüliku- ja nutrialiha
Allikas: SA
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine
1918
Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
Allikas: SA
Allikas: SA
Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Segasööt 214,2 229,5 201,3 204,5 216,2 210,1 191,1
Jahu 71,9 73,5 74,4 78,7 81,2 89,4 89,2
Pagaritooted 78,8 77,3 74,1 75,5 77 76,7 78,1
Jahust kondiitri-tooted
9,7 8,7 7,1 8,4 9,5 8 8,6
Tangained 2,2 2,8 3,2 7,5 2,5 2,5 3,5
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
450
400
350
300
250
200
150
100
50
tangained
jahust kondiitri tooted
pagaritooted
jahu
segasööt
Teraviljasaaduste toodangu struktuur (% mahust) 2013. aastal
Allikas: SA
52% segasööt
24% jahu
21% pagaritooted
2% jahust kondiitritooted
1% tangained
Kalatööstustoodang aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Kalatooted (v.a konservid) 69,7 60 73,3 62,1 56,8 72,4 67,2
värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha
3,5 3,3 4,1 3,7 2,5 2,6 3,2
külmutatud kala 36,5 30,3 34,6 35,5 32,8 44 40,4
suitsukala 3,6 3,8 3,2 1,4 1,9 2,3 2,3
soola, vürtsi- ja kuivatatud kala, sügavkülmutatud ja paneeritud kala
24,4 20,8 25,1 19,8 16,5 17,3 14,4
kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes
2,9 1,5 1,7 1,5 1,3 4,7 4,3
Kalakonservid 5,1 7,1 3,7 5,1 3,8 3,7 3,3
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine
2120
Kalatööstustoodang aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
80
70
60
50
40
30
20
10
suitsukalavärske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakklihakalakonservidkulinaarsed kala tooted õlis, marinaadis, kastmessoola-, vürtsi-, kuivatatud, sügavkülmutatud, paneeritud kalakülmutatud kala
Allikas: SA
Kalatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2013. aastal
Allikas: SA
60% külmutatud kala
21% soola-, vürtsi-, kuivatatud, sügav külmutatud, paneeritud kala
6% kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes
5% kalakonservid
5% värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha
3% suitsukala
2008 2009 2010 2011 2012 2013
Piimatooted 245,9 220,6 145 151,8 149,4 156,5
Liha ja lihatooted 23,3 53,3 177 102,7 171,5 168,0
Tera- ja kaunviljatooted 279,5 660,8 370 617 702,4 678,6
Pagari-, kondiitri- ja makaronitooted 62 70,4 96 114,3 112,1 144,2
Taimeteed, maitseained 3,5 4,4 3,2 5,4 3,1 3,7
Tooted puu- ja köögivilja-dest, kartulist, marjadest 58,6 135,9 162,1 269 169,4 313,9
Mesi lisanditega 0,2 0,3 0,3 0,5 0,6 2,2
Külmpressitud toiduõli 2,3 6,9 8 72,7
Kalatooted 11,3 30,9 156,1
Sojatooted 1 2,6
Pärm 4,6 41,4 15,7
Šokolaad ja kompvekid 4,9
Valmistoidud 10,7
Alkohoolsed joogid (tuh l) 182,5 106,1
Mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2013 (tonni)
Allikas: mahepõllumajanduse register
Olulisemate mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2013 (tonni)
Allikas: mahepõllumajanduse register
2008 2009 2010 2011 20132012
800
700
600
500
400
300
200
100
0
tera- ja kaunviljatooted
tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest
liha ja lihatooted
piimatooted
pagari-, kondiitri ja makaronitooted
kalatooted
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine
2322
Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja maaettevõtete osakaal (%) aastatel 2007–2013
Põllumajandus ja maaeluMaapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
20 000
40 000
60 000
80 000
100 000
120 000 40%
35%
30%
25%
kõik Eesti ettevõttedmaaettevõtted
maaettevõtete osakaal, %
Märkus: maaettevõtted on maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kus juures maapiirkonna alla loetakse vallad, vallasisesed linnad ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad.Allikad: Eesti Maaülikooli uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengu trendid ning toetusvajadus“ (2012), Põllumajandusministeerium
3333 33
35 35 34 34
76 1
5924
853
77 9
4825
695
81 9
0926
833
100
216
34 7
57
103
833
36 0
31
108
884
112
760
37 4
06
38 0
08
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tööjõud, tuhat 194,9 196,8 192,8 194,2 200,1 199,7 200,3
hõivatud, tuhat 184,9 185,5 168,1 164,1 177,2 181,4 186,9
töötud, tuhat 10 11,3 24,7 30,1 22,9 18,3 13,4
15–74aastased kokku, tuhat 315,4 314,5 313,9 313,3 310,8 309,4 310,3
Tööjõus osale mise määr, % 61,8 62,6 61,4 62 64,4 64,6 64,5
Tööhõive määr, % 58,6 59 53,6 52,4 57 58,6 60,2
Töötuse määr, % 5,1 5,7 12,8 15,5 11,4 9,2 6,7
Tööhõive maa-asulates aastatel 2007–2013
Märkused: maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad (sinna ei kuulu linnad, vallasisesed linnad ja alevid, mida loetakse linnalisteks asulateks).Tööga hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil kas töötas ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena, töötas otsese tasuta pereettevõttes (nt talus) või ajutiselt ei töötanud.Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises (vanus 15–74 aastat) rahvastikus.Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.Allikas: SA
Tööhõive ja töötus maa-asulates aastatel 2007–2013
Allikas: SA
20082007 2009 2010 2011 2012 2013
155
160
165
170
175
180
185
190
tuha
t
150 0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
hõivatud, tuhat tööhõive määr, %
töötuse määr, %
59
5 613
1611 9 7
5954 52
57 59 60
164 17
7 181 18
7
168
186
185
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
25
Märkused: Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.Allikas: SA
Hõivatuse struktuur majandussektori järgi maa-asulates aastatel 2007–2013 (tuhat hõivatut)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%
10%
20%
30%
40%
50%
60%70%
80%
90%
100%
tertsiaar-sektor
sekundaar-sektor
primaar-sektor
9764
24
101
6420
9852
18
9451
19
9956
22
102
107
57 58
22 21
Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives aastatel 2007–2013
Põllumajandussaaduste toodangu väärtuse struktuur aastatel 2007–2013 (%)
Põllumajanduse majandusnäitajad
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi lisandväärtus jooksevhindades (mln eurot)
493 405 300 413 567 627 590
osatähtsus lisandväärtuses (%)
3,5 2,8 2,4 3,3 4 4,1 3,6
Hõivatud põllu-majanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (tuhat)
30,8 25,5 24 23,9 26,6 27,6 26,5
osatähtsus tööhõives (%) 4,7 3,9 4 4,2 4,4 4,5 4,3
Hõivatud põllu-majanduses ja jahinduses (tuhat)
20,6 17,3 17,4 17,2 19,3 19,3 17,7
osatähtsus tööhõives (%) 3,1 2,6 2,9 3 3,2 3,1 2,8
Allikas: SA
Allikas: SA, Põllumajandusministeerium
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%
10%20%
30%40%50%60%70%80%90%
100% muu põllumajan dus-toodanglinnudpuu- ja köögivilikartulveisedõliseemesöödakultuuridseadteravili kokkupiim
2626
106
7
3115
1310
7
2616
1410
8
2918
117
9
2917
129
9
25 30
26 18
11 11
10 9
10 8
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
27
Põllumajanduslikud majapidamised ja nende põllumajandusmaa kasutus erinevates põllumajandusmaa suurusklassides aastatel 2007–2013 (%)
Üle 100 ha suuruse põllumajandusmaa jaotus ja üle 100 ha kasutavate majapidamiste jaotus põllumajandusmaa suurusklasside järgi 2013. aastal
2007 2007 20072010
< 10 ha 10 – < 10 ha
majapidamised, %
≥ 100 ha
2010 20102013 2013 20130%
10%20%
30%
40%
50%
60%
70%80%
põllumajandusmaa, %
Allikas: SA
Allikas: SA
5854 53
6
24
69
5
22
73
5
22
74
35 37 38
7 9 10
põllumajandusmaa, ha majapidamised0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%90%
100%
234 738
141
166 843
244
107 449
278
195 046
1131
> = 1000 ha
500 – < 1000 ha
300 – < 500 ha
100 – < 300 ha
Taimekasvatus
Põllumajandusmaa kasutus aastatel 2007–2013 (hektarit)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Kasutatav põllu-majandusmaa kokku
914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907
Põllumaa 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100
Viljapuu- ja marjaaed 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266
Looduslik (püsi)rohumaa 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605
Põllumajan-dustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllu-majandus- ja keskkonna-tingimustes
91 391 104 177 131 874 109 440 143 786 137 096 108 421
Märkused: kasutatava põllumajandusmaa hulka on arvestatud põllu majandustootmises kasutatav ja heades põllumajandus- ja keskkonna tingimustes säilitatav maa. 2013. aasta näitaja „Kasutatav põllumajandusmaa kokku“ hõlmab ka jõulukuusekasvatust.Põllumaa hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatatavate kultuuride kasvupind.Viljapuu- ja marjaaia pinna hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatatavate viljapuude ja marjakultuuride kasvupind ning puukoolid, maasika kasvupind on arvestatud põllu maa hulka.Alates 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka.Allikas: SA
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
28
Põllumajandusmaa kasutuse struktuur aastatel 2007–2013 (tuhat hektarit)
Põllukultuuride kasvupinna struktuur 2014. aastal
2007 2008 2009 2010 2011 201320120
200
400
600
800
1000
1200 viljapuu- ja marjaaedpõllumajandustootmises mittekasutatav, heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maalooduslik (püsi-)rohumaapõllumaa
Allikas: SA
Allikas: SA
55% teravili
27% söödakultuurid
13% tehnilised kultuurid
3% kaunvili
1% kartul
0,5% avamaaköögivili
Teravilja kasvupinna struktuur 2014. aastal
46% nisu
38% oder
8% kaer
5% rukis
1% segavili
2% muu
Allikas: SA
Allikas: SA
Peamiste teraviljade kasvupind aastatel 2007–2014 (tuhat hektarit)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 201420130
20
40
60
80
100
120
140
160
nisu
oder
kaer
rukis
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
3130
Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2011–2013
Kultu
ur20
1120
1220
13
kasv
upin
d(tu
h ha
)sa
agi k
ogus
(tuh
t)sa
agik
us(k
g/ha
)ka
svup
ind
(tuh
ha)
saag
i kog
us(tu
h t)
saag
ikus
(kg/
ha)
kasv
upin
d(tu
h ha
)sa
agi k
ogus
(tuh
t)sa
agik
us(k
g/ha
)
Tera
vili
ko
kku,
sh
297,
077
1,6
2 59
829
0,5
991,
23
412
311,
097
5,5
3 13
6
ruki
s13
,331
,02
325
16,9
57,1
3 38
111
,521
,91
906
talin
isu
52,8
159,
03
013
63,5
296,
24
662
44,9
137,
83
073
suvi
nisu
75,6
201,
22
659
60,8
188,
53
102
79,3
269,
03
392
kaer
28,4
62,8
2 21
131
,778
,42
471
34,8
85,3
2 45
3
oder
118,
329
5,0
2 49
410
9,0
341,
23
131
133,
044
0,9
3 31
4
Kaun
vili
8,5
15,5
1 81
111
,012
,91
179
13,6
31,4
2 31
5
Raps
ja rü
ps89
,014
4,2
1 62
087
,215
7,8
1 81
186
,117
4,0
2 02
1
Õlili
na0,
100,
1087
80,
100,
0451
30,
080,
101
338
Kartu
l9,
216
4,7
17 8
367,
613
8,9
18 2
176,
612
7,7
19 2
45
Avam
aa
köög
ivili
3,0
74,1
24 8
652,
953
,818
389
2,8
67,4
23 9
51
Sööd
a kul
tuur
id17
7,6
2152
,912
286
168,
926
01,3
15 5
0116
8,9
2246
,213
483
Põllu
kultu
urid
ko
kku
585,
356
8,8
590,
2
Allikas: SA
Märkus: rahvaarvu ümberarvutuste tõttu on aastate 2007–2012 andmed korrigeeritud 05.06.2014. Allikas: SA
Märkus: 2014. aasta saagi prognoos (oktoobri andmed). Prognoos on valminud koostöös Põllumajandusministeeriumiga. Allikas: SA
Peamiste teraviljade saagikus aastatel 2007–2014 (kg/ha)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
talinisu
suvinisu
suvioder
rukis
kaer
Taimekasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2012 (kilogrammi)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
100
200
300
400
500
600
800
700
teravili
kartul
köögivili
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
3332
Loomakasvatussaaduste tootmine aastatel 2007–2013
Loomade arv aastatel 2007–2013(31. detsembri seisuga, tuhat)
Loomakasvatus
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Liha eluskaalus, tuhat tonni 106,8 111,3 113,2 111,7 118,5 115,5 117,1
Liha tapakaalus, tuhat tonni 70,5 74,6 76 75,4 80,6 78,4 79,8
Piim, tuhat tonni 692,4 694,2 671 676 693 721,2 772
Munad, mln tk 157,6 146,5 173,3 181,9 183,8 179,5 189,9
Vill füüsilises kaalus, tonni 155 151 134 154 126 138 167
Mesi, tonni 756 501 575 682 694 957 979
Allikas: SA
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
50
100
150
200
250
350
300
400
sead
veised kokku
piima lehmad
lambad ja kitsed
Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2007–2013
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
100200300
400500600700800900 9000
010002000
300040005000
600070008000
piimatoodang, tuhat tonni
piimalehmade arv, tuhat
keskmine piimatoodang lehma kohta, kg
tuha
t leh
ma;
tuha
t ton
ni
kg le
hma
koht
a
Allikas: SA
6484
692
103 69
410
0 671
97
676
97
693
96
721
97
772
98
6781 6838 7021 7168 75267990
Piima kogutoodang ja realiseeritud piim naturaalkaalus aastatel 2007–3013 (tuhat tonni)
Allikas: SA
0 200 400 600 800
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
piima kogutoodang
realiseeritud piim
721,4
771,6705,5
693
676621,1
671612,3
694,2605,9
692,4593,4
642,3
665
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
35
Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti aastatel 2007–2013 (%)
Allikas: PRIA põllumajandusloomade register
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
90%
80%
100%
300 ja rohkem lehma
100–299 lehma
50–99 lehma
10–49 lehma
3–9 lehma
1–2 lehma
6916
10
6716
11
6517
11
6317
12
6018
13
58 56
19 19
13 14
Allikas: PRIA põllumajandusloomade register
Piimalehmade koguarvu jagunemine suurusgrupiti aastatel 2007–2013 (%)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
90%
80%
100%
1–2 lehma
3–9 lehma
10–49 lehma
50–99 lehma
100–299 lehma
300 ja rohkem lehma47
247
12
712
712
711
711
7 6
9 9
24 24 21 22 21 20
49 50 54 55 58 61
Lihatoodang aastatel 2007–2013 (tapakaalus, tuhat tonni)
lamba- ja kitseliha
veiseliha
linnuliha
sealiha
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
10
30
20
40
50
60
70
80
90
Allikas: SA
Tapaloomade ja -lindude eluskaal aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
lambad ja kitsed
linnud
veised
sead
0
20
40
60
100
80
120
140
Märkus: aluseks on tapaks müüdud ja majapidamises tapetud (k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud.Allikas: SA
59,6
29,7
16,1
64,3
2718
,2
64,1
26,8
20,5
63,7
24,4
22,1
69,9
2324
,2
67,9
68,8
23,2
21,7
22,8 25
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
3736
Munatoodang aastatel 2007–2013
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
200
mln
tükk
i
tk k
ana
koht
a
275
270
265260
255250
245
240235
230
180160140120100
80604020
0
Allikas: SA
munatoodang, mln tükki
keskmine munatoodang kana kohta, tükki
157,
6
146,
5
173,
3
181,
9
183,
8
179,
5
189,
9
245
269
263261
268265
260
Loomakasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2013
piim, kg
munad, tk
liha, kg
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
600
500
400
300
200
100
Märkus: rahvaarvu ümberarvutuste tõttu on aastate 2007–2012 andmed korrigeeritud 05.06.2014. Allikas: SA
Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa kasutamine 2013. aastal
Allikas: mahepõllumajanduse register
43% põllumaa
43% püsirohumaa
12% looduslik rohumaa
1% karjatatav mitte- põllumajanduslik maa
1% viljapuu- ja marjaaed
Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa pindala ja mahetootjate (ettevõtete) arv aastatel 2007–2013
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
160 1600
1400
1200
1000
800
600
400
200
0
140
120
100
80
60
40
20
0
Allikas: mahepõllumajanduse register
Mahepõllumajandus
mahepõllumajandusmaa, tuh ha
mahetootjate arv
tuha
t ha
toot
jate
arv
1211
81,5
87,3
102,
8
121,
8
134,
1
144,
1
153,
4
1245 12781356
1431 14781553
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
3938
Maheloomade, sh üleminekuajal olevate loomade arv aastatel 2011–2013
Allikas: mahepõllumajanduse register
2011 2012 2013
Veised, sh 28 701 31 431 35 582
lüpsilehmad 3 255 2 937 2 609
lihaveise ammlehmad 7 734 9 532 10 882
Lambad 46 496 48 314 47 566
Kitsed 940 1 108 1 245
Hobused 1 987 2 068 2 136
Sead 1 327 1 139 890
Kodulinnud, sh 12 864 30 648 28 582
munakanad 7 759 9 051 16 820
Küülikud 1 208 436 1 524
Mesilased (perede arv) 632 864 1 510
Põllumajanduse ja maaelu toetused
Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused aastatel 2007–2014 (miljon eurot)
Märkus: 2014. a – eelarves planeeritud.Allikas: Põllumajandusministeerium
EL-i eelarve
Eesti eelarve
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2014*20130
20
40
60
80
100
120
140
38,3
846
,62
49,8
750
,97
28,6
561
,47
34,5
271
,55
35,8
280
,54
28,6
690
,51
22,4
1
110
101,
17
Toetused põllumajandustootjatele ja töötlejatele ning maaelu arenguks aastatel 2007–2014 (miljon eurot)
Märkused: 2007–2013 makstud toetused vastava aasta 31. detsembri seisuga; 2014. a vastavalt eelarvele.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) I sammas sisaldab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid.ÜPP II sammas sisaldab maaelu arengukava raames antavaid toetusi.Riiklikud toetused sisaldavad põllumajandustootja asendusteenuse, kindlustuse, praktika, turuarenduse, ohtliku taimekahjustaja, aretuse, hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise toetust.Kütuseaktsiisi maksusoodustus on hinnanguline väärtus, kus hinnangu aluseks on põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmine kütusekulu eksperthinnangu järgi. Maksusoodustus on põllumajanduses hinnanguliselt kasutatud diislikütuse koguse tavaaktsiisi ja erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära vahe.Allikas: Põllumajandusministeerium
riiklikud toetused
kütuse-aktsiisi maksu-soodustus
ÜPP II sammas
ÜPP I sammas
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*0
50
100
150
200
250
300
350
89,8
2,6
102,
53,
9
93,1
3,4
111,
53,
7
120,
53,
1
138,
23,
6
137,
2
112,
4
4,4
4,2
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
61,2
18,4
104,
625
112,
926
,3
125,
624
,5
152,
124
,8
166,
922
,4
130
26,6
145,
226
,7
40
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahastamiskava telgede kaupa
Telg
Avalik sektor
Avalik sektor kokku, eurot
EAFRD kaas-finantseerimise
määr, %
EAFRD summa,
eurot
I telg 352 159 822 75,1 264 592 330
II telg 328 460 344 80,0 262 768 275
III telg 130 856 145 75,8 99 182 646
IV telg 85 759 063 80,0 68 607 250
V telg 38 115 139 75,0 28 586 354
Kokku 935 350 513 77,4 723 736 855
Märkused: I telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine;II telg – keskkonna ja paikkonna säilitamine;III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine;IV telg – LEADER (kohaliku tasandi koostöö);V telg – tehniline abi.EAFRD – Maaelu Arengu Euroopa PõllumajandusfondAllikas: Eesti maaelu arengukava 2007–2013
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahaliste vahendite kasutamine seisuga 30.09.2014
Allikas: Põllumajandusministeerium
I telg II telg III telg IV telg V telg0
50
100
150200250300
350400 120%
0%
20%
40%
80%
60%
100%
mln
eur
ot
määratud, mln eurot
välja makstud, mln eurot
täitmise % välja-maksete järgi
379,
732
9,3
334,
533
3,5
139
108,
7
91,6
75,4
47,2
40,1
93,5101,5
83 87,9
105,2
Kutseline kalapüük aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)
Kutselise kalapüügi struktuur (% kogumahust) 2013. aastal
Kalamajandus
Märkused: arvestatud on toorkala.Allikas: SA
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
20
40
60
80
100
120 sisevete kalapüük
rannapüük Läänemerel
avamerepüük Läänemerel traallaevadega
ookeani kalapüük
65% avamerepüük Läänemerel traallaevadega
17% ookeani kalapüük
14% rannapüük Läänemerel
4% sisevete kalapüük
71,7
2,6
14,9
14,6
10,9
12,8
14,6
12 12
70,9
2,7
69,5
2,8
68,3
2,8
532,
6
43,5
44,9
3 2,9
KalamajandusPõllumajandus ja maaelu
4342
Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega kalaliikide kaupa (% mahust) 2013. aastal
Kutseline rannakalapüük kalaliikide kaupa (% mahust) 2013. aastal
Allikas: Põllumajandusministeerium
Allikas: Põllumajandusministeerium
66% kilu
33% räim
1% tursk
74% räim
13% ahven
5% tint
3% lest
1% koha
1% särg
4% muu kala
Kutseline kalapüük siseveekogudest kalaliikide kaupa (% mahust) 2013. aastal
Vesiviljeluse aastased müügimahud aastatel 2007–2013 (toorkala, tonni)
Allikas: Põllumajandusministeerium
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Vikerforell 413,5 333,8 549 487,5 333,8 455,3 465,5
Karpkala 27,5 52,3 45,4 39,4 37,5 38,2 43,7
Angerjas 29 46 30 20,3 2 * *
Jõevähk 1,3 0,7 2 0,4 0,6 0,1 0,4
Muud liigid 16,1 50,9 28,4 50,9 18,7 87,2 223,6
Kala kokku 488,3 483,7 654,8 598,5 392,6 580,8 733,2
Toidu-kalamari 7,1 6,7 7,4 4,5 0,1 4,1 5
Märkus: alates 2012. a on angerja andmed arvestatud muude kalaliikide hulka.Allikas: SA
32% ahven
24% latikas
24% koha
8% haug
7% särg
1% jõesilm
1% luts
3% muu kala
KalamajandusKalamajandus
4544
Vesiviljelusliikide müük aastatel 2007–2013 (tonni)
Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakendamine seisuga 31.12.2013 (miljon eurot)
Allikas: SA
Märkused: I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine;II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine;III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed;IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng;V telg – tehniline abi.Allikas: Põllumajandusministeerium
2007
I telg II telg III telg IV telg V telg
2008 2009 2010 2011 2012 20130
0
200
100
5
10
15
20
25
30
35
300
400
500
700
600
800
eelarve määratud välja makstud
20,4
18,7
13,8
32,8
37,2
18,4
28,3
27,6
15,2
25,7
23,3
16,3
5,6
5,2
3,7
muud liigid
karpkala
vikerforell
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni AmetNarva mnt 3, 51009 Tartu737 [email protected]
Veterinaar- ja ToiduametVäikePaala 3, 11415 Tallinn605 [email protected]
PõllumajandusametTeaduse 2, Saku 75501 Harjumaa671 [email protected]
Põllumajandusuuringute KeskusTeaduse 4/6, Saku 75501 Harjumaa672 [email protected]://pmk.agri.ee
Jõudluskontrolli KeskusKreutzwaldi 48A, 50094 Tartu738 [email protected]
Veterinaar- ja Toidu laboratooriumKreutzwaldi 30, 51006 Tartu738 [email protected]
Maamajanduse InfokeskusJäneda 73602 LääneVirumaa384 [email protected]
Eesti Taimekasvatuse InstituutJ. Aamisepa 1, 48309 Jõgeva776 [email protected]
Eesti Põllumajandus muuseumPargi 4, Ülenurme vald 61714 Tartumaa738 [email protected]://epm.ee
Eesti PiimandusmuuseumH. Rebase 1, Imavere 72401 Järvamaa389 [email protected]
C. R. Jakobsoni TalumuuseumKurgja küla, Vändra vald 87612 Pärnumaa445 [email protected]
Vireen ASEbavere küla, Väike-Maarja vald 46209 LääneVirumaa327 [email protected]
Maaelu Edendamise SihtasutusOru 21, 71003 Viljandi648 [email protected]
Põllumajandusministeeriumi valitsemisala
Kalamajandus
46
PõllumajandusministeeriumLai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn625 [email protected]