Tõmbekeskuste ehk tugevate

omavalitsuste Eesti Sulev Valner

8.05.2013

Suuta rohkem vähemate kulutustega

• Statistika näitab, et alla 3000 elanikuga valdades on juhtimiskulude osakaal omatuludest keskmiselt 24 protsenti, 3000–5000 elanikuga omavalitsustes 20 protsenti ning üle 5000 elanikuga valdades ja linnades keskmiselt 16 protsenti.

• Ehkki see ei ole nii üksühene – et sääst tuleb, kui elanike arv kasvab –, on vähemalt võimalusi efektiivselt majandada suurema omavalitsuse puhul rohkem.

• Postimees 10.05

Suund on selge• Avalik konsensus on selgelt kujunenud

ühes suunas: • - kõik erakonnad on läbi aastate

pooldanud (värskelt seadusena Riigikogus üksmeelselt uuendatud) KOV liitumiste soodustamist;

• - kõik kiidavad neid omavalitsusi, kes on ise liitunud või liitumas

• - keegi ei ole juba ammu tõsiselt arutanudki mõne valla võimalikku jagunemist.

Õiguskantsleri mure• „Paljud minu käest läbi käinud kaasused näitavad

väga selgelt, et Eesti vajaks inimeste põhiõiguste ja vabaduste paremaks tagamiseks haldusreformi. Kohalike omavalitsuste sisulist tugevdamist, muutmist, mille üks traditsiooniliselt kaalumisväärne võimalus on nende arvu koomale tõmbumine.

• Samas, kui ikkagi piiride joonistamine mitte kuidagi ei õnnestu, siis võiks ju kaaluda kohalike omavalitsuste ülesannete ülevõtmist riigi poolt, sest isikute põhiõigused peavad ju olema tagatud.“

• Õiguskantsler Indrek Teder Riigikogus 11.10.2011

Seniste KOV ühinemiste näited on reeglina head

• Räpina• Kohila• Rapla• Märjamaa• Türi• Saarde• Antsla jt

Eestis on omavalitsusi elaniku kohta märgatavalt rohkem kui

naabritel• Kohalik omavalitsus Euroopas (2011)• Eesti 226 (elanikke 1,29 milj)• Läti 119 (2,07 milj)• Leedu 60 (3,18 milj)• Taani 98 (5,58 milj)• Soome 336 (5,41 milj)• Rootsi 290 (9,52 milj)• Aga...• Prantsusmaa 36 697

Eesti haldusreformi katseid lähiajaloos

• 1997 esitasid KMÜ valitsuse ministrid Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare valitsemiskulude kokkuhoiu ettepanekud — muu hulgas, et vähendada kohalike omavalitsusüksuste arvu vähemalt 2/3 võrra.

• 2000 Tarmo Looduse reformikava: maavanematele anti valdade liitumise kõnelusteks pool aastat. Maavanemate edastatud ettepanekute järgi oleks Eestis jäänud 87 omavalitsust (sh Harjumaal 10). Aprillis 2001 välistas Reformierakond valdade liitmise.

Kuus võimalikku mudelit – pakutud regionaalministri poolt aruteluks sügisel

2012• Minivaldade Eesti• Omavalitsusliitude Eesti• Kihelkondade Eesti• Tõmbekeskuste Eesti• Maakondade Eesti• Kahetasandiline Eesti

Kes vastasid?• KOVid (29) • Omavalitsusliidud – Harju, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Lääne,

Põlva, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru, ELL, EMOL• Maavalitsused – Hiiu, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru,

Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi, Võru• Riigikontroll, Vabariigi Presidendi Kantselei, Liikumine

Kodukant, Patsientide Esindusühing• Erakonnad – Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond,

Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond• Eksperdid ja ülikoolid – Tartu Ülikool geograafia õppetool

(Garri Raagmaa), Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, TTÜ Avaliku Halduse Instituut ja Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituut

• Kokku 67 vastust

Tõmbekeskuste Eesti • Kavandatava muutuse eesmärgiks on eelkõige

tugevdada kohalikke keskuseid ja kujundada nende ümber senisest tugevamad omavalitsused, et pakkuda inimestele võimalikult lähedal keskuses kõike vajalikku.

• See ei ole vaid valdade liitmine suuremaks. See on visioon optimaalsest omavalitsuskorraldusest Eestis, kus kõigi omavalitsuste võimekus tugevneb tasemele, mida täna suudab pakkuda oma elanikele vaid tugevam osa neist.

• Kompromiss võrreldes 2009 pakutud maakondade Eesti reformikavaga.

Mis on antud juhul tõmbekeskus?• Toimepiirkonna keskus (nt planeeringus Eesti

2030+).• 1) Regionaalsed toimepiirkonnad – Tallinn,

Tartu• 2) Maakonnatasandi toimepiirkond on ala,

kust on võimalik jõuda tööle, kooli, igapäevateenusteni poole tunniga. On peamiseks töö ja teenustega seotud pendelrände sihtkohaks mitmele ümberkaudsele omavalitsusele.

• 3) Maakonnatasandi tugi-toimepiirkond. Nende roll on toetada maakonnakeskusi – kui need (näit vahemaade tõttu) üksi ei suuda pakkuda kõigile maakonna elanikele vajalikke teenuseid.

Tõmbekeskuste määratlemise kriteeriume

• Maakonnakeskus on kindlasti tõmbekeskus

• Tiheasustusega asula (1000 el), kindla tagamaaga (reeglina kokku vähemalt 5000 in)

• Haridus: jätkusuutlik gümnaasium või vähemalt tugev põhikool

• Ümbruse elanike tööl käimise koht

• Huviharidus, tervisekeskus, vabaaja võimalused jms

• Esmatarbe- ja tööstuskaupade pood, apteek, kohvik, tankla, sularahaautomaat jm

• Ühistranspordi sõlmpeatus

• NB! Tähtis on oluliste tunnuste kogum!

Mida võidab omavalitsus• Võimalus palgata paremaid inimesi ja lasta

neil spetsialiseeruda, täita kõik vajalikud rollid

• Kasvab eelarveline võimekus, suutlikkus leida vaba raha olulisteks suurteks asjadeks

• Võimekam projektirahade taotleja kohaliku elu arenguks, eriti suurte projektide puhul

• Suudab olla tugevam piirkonna huvide kaitsja, ka suhetes keskvalitsusega

•

Mida annab tugevam omavalitsus kohalikule inimesele?

• Ei garanteeri, aga suudab tõenäolisemalt toetada jätkusuutlike koolide, sh gümnaasiumide jätkamist väiksemates keskustes;

• Suudab teha rohkem ettevõtluse arengu ja töökohtade loomise toetuseks kohapeal.

• Saab tugeva omavalitsuse elanikuks võimalusega rääkida valijana kaasa suurema piirkonna asjades;

• Konkureerivate tegevuste ja investeeringute pealt kokkuhoitud raha saab koos suunata kohalikele inimestele olulistesse asjadesse – raamatupidajate palk külaliikumisele!?

Ka määramatuse lõpetamine on võit

• Kui 2017 reformi ei toimu, jääb haldusreform tõenäoliselt üheks avaliku debati pidevaks teemaks veel aastateks.

• Määramatus takistab kohapeal paljude arengute osas kindlaid plaane teha. Pidev tunne vaiksest kindla plaanita taandumisest tekitab kohalikes inimestes täiendavat ebakindlust.

• Kas aus ja kiire reform või sama sihiga pikaajaline kurnamis- ja ühinemistoetusega meelitamise taktika?

Võimalikke hirme ja vastuargumente reformile

• Ääremaastumine suureneb, võim kaugeneb?

• Omavalitsuse-põhise identiteedi kadumine?

• Oht kohalikule demokraatiale?• Põhiseadus ei luba sundliita?• Oht kaotada liitudes tasandusfondist

saadavad nn väikese valla toetused• Omavalitsusametnike ebapiisavad

garantiid ühinemise järel

Kuidas läheb protsess edasi?– Ettepanekud tõmbekeskuste

määramiseks maakondades – aprill-august 2013

– Reformi raamseaduse eelnõu – Raamseaduse vastuvõtmine Riigikogus – Omavalitsused valivad seejärel ise,

millise kokkulepitud tõmbekeskusega liituda

– Valimised uutes tugevates omavalitsustes – sügis 2017

Tööperioodi pendelränne Harjumaal (ilma Tallinnata)

Tänan kaasamõtlemise eest!

sulev.valner@regionaalminister.ee53 079 322

http://haldusreform.wordpress.com/