tõuloomakasvatus 2002/3

1

3-02 Tõuloomakasvatus

NR. 3 SEPTEMBER 2002

SISUKORD

Loomakasvatus2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2002. aasta I

poolaastal

Veised5 T. Bulitko Uut holsteini aretuses9 A. Zeemann. Suvi 2002 aretusühistus Eesti Punane

Kari9 T. Bulitko. Eesti holsteini VISS 2002

11 O. Saveli, A. Meier. Punasekirju Stiller-Red ET eestiveisetõugude aretuses

13 I. Kübarsepp. Piima kaltsiumisisaldus Põlula katse-laudas

19 O. Saveli, T. Kaart.. Teise laktatsiooni 100 ning 200päeva piimajõudlus Põlula katsefarmis

Sead20 A. Põldvere. Noorkultide rümpade kvaliteedi

hindamine

Linnud22 H. Tikk. Aretustööst eesti vutitõuga

Hobused26 R. Kollom. Mis on Eesti sporthobune?28 K. Alp. Kes on trakeeni hobune?

Referaadid29 M. Thibier, H.-G. Wagner. Veiste kunstliku seemen-

duse maailma statistika

Kroonika31 E. Lokk. Akadeemik Adolf Möldri elu ja tegevus32 In Memoriam: Henn Elmet, Johannes Kuiv

E T L L

E A B A

EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EPMÜ LOOMAKASVATUSINSTITUUT·

TÕULOOMAKASVATUS

Hea lugeja!

Paar aastat tagasi alustati uue tõuaretuse seaduseettevalmistamisega. Teadmata põhjustel kulus sellekstõesti palju aega. Võib tunnistada, et 2000. aastal kokkupandud, 2002. a juunis riigikogusse jõudnud ja 10.septembril maaelu komisjonis arutelule tulnud eelnõuprojekt on parem eelmistest. Kohustus harmoniseerida katõuaretuse seaduslikkus Euroopa Liiduga aeglustaseesmärgile jõudmist.

Oma sisult on seaduse ideoloogia muutunud enamtõugu eitavaks, ametniku- ja kontrollikeskseks ningkaristustlubavaks. Uue mõistena on sisse toodudohustatud tõu säilitamine, mis seni haarab eesti hobust,eesti maatõugu veist ja eesti vutti. See nimekiri kindlastitäieneb, sest alla tuhande emaslooma ja kahekümneisasloomaga tõuge on teisigi (näiteks eesti raske-veohobune). Nende tõugude säilitamiseks on õigustaotleda riigilt tõuaretustoetust, aga samuti võib toetusttaotleda tõuraamatu ja aretusregistri pidamiseks ningjõudluskontrolli läbiviimiseks. Seni pole kindel, kas kategelikku aretustööd (välismaise aretusmaterjalisoetamist ja realiseerimist, hinnaliste isasloomadepidamist) toetama hakatakse.

Septembri esimesel laupäeval demonstreerisid tõuare-tajad oma parimaid loomi ja linde Ülenurmel TÕU-LOOM 2002 üritusel. Kaunis ilm ja tuhanded külastajadtoetasid loomaomanike püüdlusi. Arvukamalt oli sigu,küülikuid ja teisi karusloomi. Kahtlematult on paranenudtõuloomade tüüp, kehaehitus ja ettevalmistus esitluseks.Eri tõugu sigade lihavormid on paranenud. Uhke olivaadata kahe veisetõu VISSide auringi. Hobuste majes-teetlikkust süvendas koolisõidu demonstratsioon ja lõbu-sust šetlandi ponide kadrill. Kaunimaks loomaks valitieesti tumedapealine utt Harjumaalt Tiit Kaivo Sirelitalust, ute perenaine sai kaela kauni sinirebasenaha.

Läbirääkimised Euroopa Liiduga on jõudnud lõpu-sirgele, kus ületamatuna püsib veel põllumajanduse pea-tükk. Nagu Eesti poliitikud 10 aastat tagasi ei tunneEuroopa Liit praegu huvi põllumajandustootmise arenguvastu Eestis. Vaja on võtta see väikegi turg oma üle-tootmise haardesse, las eestimaalased arendavad omamaaelu kuidagi teisiti. Tore küll! Väga valusalt seeditakseEesti katseid kaitsta oma maad, turgu jm. See olgu ELseadustele vastav, aga võrdõiguslikkus teile ikka hiljem.Selline ongi väikerahva saatus, püüdes teistega koossuureks saada.

Olev Saveli

A. Juusi foto

Eesti loomakasvatus 2002. aasta I poolaastalPh D Matti PiirsaluPõllumajandusministeeriumi loomakasvatusbüroojuhataja

2002. aasta põuane kevad ei soosinud põllukultuuride jakarjamaarohu kasvu, mistõttu esines probleeme jubakevad-suvise loomade söötmisega. Sellest tulenevalt Ipoolaasta tulemused näitavad loomade ja lindude arvuvähenemist ning loomakasvatussaaduste tootmise lan-gust.

2002. aasta I poolaastal vähenes nii veiste kui lehmadearv. 1. juulist k.a karmistunud hügieeninõuded piimakvaliteedile sundisid väiketootjaid piimatootmist lõpeta-ma. Paljudel juhtudel piimatööstused ise ei olnud huvita-tud väiketootjate piimaringide säilitamisest, sest trans-port on kallis. Seetõttu vähenes lehmade arv poolaastal7200 võrra e 6%, kuid veiste arv näitas ainult 3%-list lan-gust, sest noorveiste arv on aastataguse ajaga 4% võrrakasvanud (tabel 1).

Kõige raskem on 10…20 lehma pidajatel, sest nendepiima ei võta piimatööstused ilma korraliku jahutamisetavastu ja investeeringud uute jahutusseadmete tarvis eitasu end majanduslikult ära.

Lammaste ja kitsede arv jäi peaaegu eelmise aastatasemele. Sigu oli Eestis 30. juunil 2% enam kui aastatagasi, kuigi I kvartaliga võrreldes on sigu 10% vähem.

Põuakahjustuste suurust maakondades hinnatakse kuni45%-ni, mis tähendab teravilja hinna tõusu ning seekahandab kindlasti sea- ja linnuliha tootmise tasuvust.Seega võime II poolaastal oodata mõningast sigade jalindude arvu vähenemist.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv (tuh) seisuga 30.06

Näitajad 2001 2002 ± %

Veiste arv 282,9 273,2 -9,7 97

sh lehmade arv 130,2 123,0 -7,2 94

Sigade arv 328,7 335,9 +7,2 102

Lammaste ja kitsede arv 54,5 53,4 -1,1 98

Allikas: ESA

Varem on avaldatud ajakirjas vähe andmeid maa-konniti, aga käesolevas artiklis on võimalik kujundadaettekujutus maakondade positsioonist loomakasvatuses(tabelid 2, 3, 4, 6, 7).

Tapaloomade ja -lindude elusmass oli 43 000 tonni,mis oli 2001. aastaga võrreldes 2000 tonni ehk 5% vähemkui aasta tagasi (tabel 4 ja 5).

2002. aasta I poolaastal lihatöötlemisettevõtete pooltkokkuostetud veistest saadi 3379 tonni liha, mis on 700 tvõrra ehk 23% enam kui eelneval aastal. Veiseliha kokku-

ostu suurenemine toimus põhiliselt piimalehmade karjastväljaviimise arvel.Tabel 2. Sündinud vasikate ja põrsaste arv Ipoolaastal 2002 maakonniti (tuh)

Vabariik/maakond Sündis aasta algusest

vasikaid põrsaid

Vabariigis kokku 71,2 333,6

Harju 4,5 19,7

Hiiu 0,8 0,3

Ida-Viru 1,2 3,8

Jõgeva 6,2 26,6

Järva 10,2 28,8

Lääne 2,9 9,8

Lääne-Viru 6,8 37,5

Põlva 4,4 10,1

Pärnu 9,9 8,8

Rapla 5,8 28,4

Saare 4,4 18,7

Tartu 3,8 21,2

Valga 2,1 4,2

Viljandi 5,5 108,6

Võru 2,7 7,1

Veiseliha kokkuostuhinnad on aasta algusega pisutlangenud, kuid II kvartalis on eelmise aasta samaperioodiga võrreldes makstud veiseliha kilo eest kesk-miselt üks kroon enam. Veiste lihakeha keskmine masskäesoleva aasta II kvartalis oli aga taasiseseisvusaastatesuurim ehk 222 kg. See näitab, et lihaks on hakatudkasvatama ka noorpulle.

2

Tõuloomakasvatus 3-02

L O O M A K A S V A T U S

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2000

/I

2000

/II

2000

/III

2000

/IV

2001

/I

2001

/II

2001

/III

2001

/IV

2002

/I

2002

/II

Loo

mad

ear

vtu

han

det

es

Veised Lehmad Ülejäänud Sead Lambad

Joonis 1. Loomade arvu muutus


3

Tabel 3. Loomade ja lindude arv I poolaastal 2002 maakonniti (tuh)

Maakond Veised Sead Lambad ja kitsed Linnud

kokku sh piimalehmad kokku sh kitsed

Vabariigis kokku 273,2 123,0 335,9 53,4 6,9 2218,0

Harju 19,5 8,6 21,7 4,3 1,2 1308,4

Hiiu 3,4 1,3 4,6 2,2 0,3 4,3

Ida-Viru 7,3 3,2 4,0 2,1 0,6 87,3

Jõgeva 27,1 11,7 27,4 3,9 0,1 44,3

Järva 39,0 18,3 26,2 1,9 0,3 26,3

Lääne 10,5 4,2 8,7 4,5 0,4 3,7

Lääne-Viru 30,0 12,7 47,3 1,8 0,5 277,4

Põlva 17,2 7,9 10,9 2,7 0,1 91,2

Pärnu 26,4 13,0 10,0 3,8 0,3 42,3

Rapla 19,2 8,7 27,0 2,3 0,1 31,4

Saare 14,6 7,0 18,6 7,7 0,3 33,0

Tartu 16,3 7,0 23,1 3,8 1,1 42,5

Valga 9,5 4,2 5,3 3,2 0,6 102,8

Viljandi 22,1 10,0 90,0 4,3 0,5 101,7

Võru 11,1 5,2 11,1 4,9 0,5 21,4

Tabel 4. Tapaloomade ja -lindude elusmass maakonniti I poolaastal (tonni)

Maakond Kokku Sellest

veised sead lambad ja kitsed linnud

Vabariik 42 987 11 886 23 892 259 6950

Harju 9304 720 1926 15 6643

Hiiu 506 188 306 12 0

Ida-Viru 579 247 327 5 0

Jõgeva 3688 1604 2062 17 5

Järva 3906 1828 2035 15 28

Lääne 1106 372 733 1 0

Lääne-Viru 4840 1368 3423 6 43

Põlva 1624 694 848 38 44

Pärnu 1844 1026 651 35 132

Rapla 2925 838 2071 11 5

Saare 1794 658 1084 40 12

Tartu 2770 736 1982 27 25

Valga 739 338 393 6 2

Viljandi 6506 862 5625 11 8

Võru 856 407 426 20 3

Tabel 5. Põhiliste loomakasvatussaaduste tootmine2001. ja 2002. a I poolaastal

Näitajad 2001 2002 ± %

Loomade ja lindude elusmass(tuh t) 45,0 43,0 -2,0 95

Piima kogutoodang (tuh t) 340,7 320,8 -19,9 94

Piima lehmalt (kg) 2519 2534 +15 101

Munade kogutoodang (mln tk) 142,6 128,5 -14,1 90

Allikas: ESA

Maikuu algul teatati esimesest BSEsse nakatunudveisest Poolas. Nimetatud juhtum puudutas otseselt Eestilihatööstusi, sest 99% aasta alguses imporditud veise-lihast pärines Poolast. Veiseliha kokkuostuhindu see agaei mõjutanud.

Lambaliha keskmine kokkuostuhind lihatööstustes ula-tub juba 35 kroonini kilogrammi eest, mis on ligi 5 kroonienam kui eelmisel aastal samal ajal.

Sigade kokkuostuhinnad on aasta algusest olnud pide-vas languses, kuid juunikuust alates on sealiha kokku-ostuhinnad küll vähehaaval paranema hakanud. SamasEesti Konjunktuuriinstituudi andmeil oli poolaasta lõpuseisuga sealiha keskmine kokkuostuhind eelmise aastasama perioodiga võrreldes veel ligi 6 krooni madalam.Enam kui kahekordistunud on eksporditud nuumsigadearv. Maikuu lõpu seisuga ulatus see 28 700-ni.

Piima toodeti 2002. aasta I poolaastal 320 800 tonni,mis on 19 900 tonni ehk 6% võrra vähem kui aasta tagasi.Keskmine piimatoodang lehma kohta ulatus 2534 kilo-grammini, mis on 15 kg ehk 1% enam kui 2001. aasta Ipoolaastal (tabel 4).

Jõudluskontrolli all oli 1. juulil ligi 102 700 lehma ehk83,5% kogu lehmade arvust. Kontrolllüpside põhjal ula-tus keskmine toodang lehma kohta 2786 kilogrammini.

Kogu I poolaastal toodetud piimast 247 229 tonni ehk77% müüdi piimatööstustele. Võrreldes möödunud aastasama perioodiga suurenes piima kokkuost 8% võrra.Varutud piima keskmine rasvasisaldus oli 4%. Eliit- jakõrgemasse sorti kuulus 89% varutud piimast.

Kui 2002. aasta I kvartalis oli piima keskmine varu-mishind 2987 kr/t, siis II kvartalis langes see veelgi ning

oli 2806 kr/t. Võrreldes eelmise aastaga oli piima hind324 kr/t ehk 6% madalam.

Tabel 6. Piimatoodang I poolaastal maakondades

Maakond Kogutoodang, t Lehma kohta, kg

Harju 22 412 2453

Hiiu 2628 2001

Ida-Viru 6033 1956

Jõgeva 31 653 2552

Järva 55 882 2987

Lääne 8614 1911

Lääne-Viru 36 065 2707

Põlva 21 737 2709

Pärnu 37 297 2750

Rapla 21 315 2483

Saare 15 124 2064

Tartu 17 320 2554

Valga 8033 1977

Viljandi 22 895 2183

Võru 13 801 2657

Praegune piimahinna langus tabas kõige valusamini justneid piimatootjaid, kes olid tootmist kaasajastanud, kuidpiimahinna langusest tingituna ei suuda laene ja intressetagasi maksta.

Tabel 7. Munatoodang I poolaastal 2002 maakonniti

Maakond Kogutoodang, tuh tk Mune kana kohta

Harju 48 403 142

Hiiu 212 107

Ida-Viru 8101 135

Jõgeva 2711 96

Järva 3300 115

Lääne 520 109

Lääne-Viru 25 218 155

Põlva 7974 126

Pärnu 2683 83

Rapla 1771 103

Saare 2755 131

Tartu 5616 118

Valga 8567 113

Viljandi 9642 112

Võru 1030 109

2002. aasta I poolaastal toodeti meil 128,5 miljonitkanamuna, mis oli võrreldes 2001. aasta sama perioo-diga 14,1 miljonit ehk ligi 10% vähem kui aasta tagasi.Keskmine munatoodang kana kohta ulatus 131 munani.Madalatest munahindadest ning kehvast turusituatsioo-nist tingituna oli lindude koguarv 30. juunil taasise-seisvumisaja väikseim, ulatudes vaid 2,2 miljonini.

4


0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

2000 I II III IV 2001 I II III IV 2002 I II

ts,k

r

Veiseliha kokkuost, tuh ts Veiseliha keskmine hind kr/kgSealiha kokkuost, tuh ts Sealiha keskmine hind, kr/kg

Joonis 2. Veiste ja sigade kokkuost

Uut holsteini aretusesTanel BulitkoEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Augustis avaldatud pullide hindamistulemused andsidesmakordselt mitmele 1997. aastal sündinud holsteinipullile aretusväärtuse, kellest Sungar 5890, Casimir 5891,Erotic 5888 ning Suntol 5893 on Hollandi päritoluga,Blaag 5886 ja Brix 5909 on emapoolselt Eesti päritolu.Ainult Suntol 5893 osutus piimajõudlusenäitaja tagasi-hoidlikuks, mistõttu pull koos temalt kogutud sperma-varuga läheb praakimisele.

Jätkuvalt on oma tütarde piimajõudlusnäitajate poolestparim pull Etazon Lambro ET EHF 5842 (EtazonLabelle ET x Stardel Valiant Winken ET). Lambro püsibINTERBULLi edetabelis väga kõrgel, 7. positsioonil.Vahe esikohal paikneva esmakordselt hinde saanud Ing-lismaalt pärit pulli Cogent Courierga ET on vaid 4 punkti.Lambro stabiilse hinnangu tagab tema tütarde väga suurpiimatoodang. Suhtelise piimajõudluse aretusväärtus on+2710 kg piima, +84 kg piimarasva, +69 kg piimavalkuning SPAV 149. Praeguseks I laktatsiooni lõpetanud 472tütre keskmine toodang on 6388 kg 3,96%-lise rasva ning3,26%-lise valgusisaldusega piima. INTERBULLi hinda-misest, kuhu on kogutud rohkem kui 65 000 holsteinipulli andmed kogu maailmast, selgub, et vaid üksikudpullid on suutelised oma järglastele suurematpiimatoodangut pärandama. Suure piimatoodangu tõttuon Lambro tütardel ka piimarasva- ja valgutoodangusumma suur. Vähem oluline ei ole fakt, et 763 tütartasuvad 173 erinevas karjas, mis tagab kõrgeusaldusnäitaja – 98%. Lambro isa on Etazon Labelle ET,keda peetakse üheks kaasaegsemaks ning ulatuslikumakasutusega pulliisaks maailmas. Viimastel aastatelholsteinide aretuses võimsalt domineerivatest Hollandipäritolu pullidest on Lambro piimajõudluse näitajadparimad.

Lambro tütarde tugevaim välimiku üldnäitaja on piima-tüüp (110). Üksiktunnustest tasub märkida suurust (110),kere sügavust (116) ning rinnalaiust (106). Lisaks eepoolloetletud üksiktunnustele on ideaalsed ka tütarde laudjahinnangud – laudja sirgus 108 ja laudja laius 129. Laudjahinnangu järgi on see Eestis hinnatud pullidest parim.Viimane tunnus on oluline tütarde poegimiskergust arves-tades.

Aretustöö osutuks mõtetuks, kui oleks kõikidelefarmeri jaoks soovitud tunnustele maksimaalselt hea pull.Eesmärk on see ometi. Farmerite ning aretusspetsialistideeesmärk peab olema valiku tegemine erinevate vanem-paaride kokku sobitamisel. Aretustöö on loomingulineettevõtmine, mis peab pakkuma mitmekesisust ja naudin-gut. Aretusotsuseid ei saa võtta vastu selliselt, et kogukarjale sobib üks pull.

Ei maksa karta Lambro tütarde udara omadusi eesudarakinnituse ning udarapõhja kõrguse nõrgema hinnangu

pärast, kuid vältida tuleb samade puudustega pullide (ntPilot ET, Berni ET, Burton ET Egbert, Lutz ET, BellwoodET) tütarde seemendamist. Lambrot sobib kasutada kind-lasti näiteks Magnumi, Luksori, Cedric ET, Starbuk ET,Cels ET, Adam ET tütarde seemendamisel. Kindlasti poleühes farmis lehmade ja lehmikute kooslus vaid nendepullide tütred. Valides oma karjale Lambro seemendus-pulliks, peab olema eesmärgiks piimatoodangu, tüübining suuruse parandamine.

Lambro tütred on osalenud edukalt vissi-konkurssidel.Olgu siinjuures mainitud VISS 2001 reservviss Säre EST475925. Seni parimad 305 päeva laktatsioonitoodangugarekordlehmad on

1) Orta EST 549381 Põlva POÜst, kes lüpsis 2. lak-tatsioonil 13 192 kg piima ja 869 kg piimarasva ja -valku

2) Sanna EST 503479 OÜst Maasikamäe Piimakari,tema 1. laktatsiooni toodang oli 11 458 kg piima, piima-rasva- ja -valgutoodangu kogusumma oli 805 kg.

Läbi aegade pole olnud Eesti karjakasvatajatel võima-lust kasutada nii ulatuslikult üht maailma parimat holstei-ni pulli, kes asub Eestis. Lambroti kasutades on karja-kasvatajad teinud märkimisväärse investeeringu oma kar-ja geneetilise taseme tõstmiseks.

Jaco ET EHF 5841 (Delta Cleitus Jabot ET � To-MarBlackstar ET) oli viimases pullide hindamises esindatud1210 tütrega 296 farmist. Tal on väga hea piimajõudlu-sega tütred. SPAV on 137 (+2015 kg piima, +51 kg piima-rasva ja +58 kg piimavalku). Tema 803 esimest lak-tatsiooni lõpetanud tütre toodang on 5842 kg 3,99%-liserasva- ning 3,26%-lise valgusisaldusega piima. Jaco asubsuhtelise välimiku üldaretusväärtuse (SVAV 129) järjes-tuses 2. kohal. Teda edestab vaid Euroopas tuntud väli-miku ning näitusetüübi edasiandja – Saksamaa pullMagnum. Jaco tugevaimad välimiku näitajad on tüüp(125), suurus (114), rinna laius (111), kere sügavus (109),nurgelisus (111). Udara üldhinne on 110. Parimad üksik-tunnused: tagaudara kõrgus (118) ning udara keskside(128). Jalgade hinnangult (129) on Jaco holsteini pullidestparim. Esiletoomist väärib tagajalgade asetus tagantvaa-tes (106) ning sõrgade asetus (114).

Vältida tuleks Jaco spermaga seemendamisel püstisekannaliigese asetusega lehmi ja mullikaid. Jaco sobibideaalselt saabeljalgsusele kalduvate lehmade tiinesta-misel. Udaraomaduste poolest tuleks valida lehmi, kellelei esine nõrka eesudara kinnitust. Karja tüübi paranda-miseks on Jaco hästi sobiv pull. Mitmed Jaco tütred onlüpsnud 2. laktatsioonil rohkem kui 11 000 kg piima.

Jaap EHF 5840 (Delta Cleitus Jabot ET x SkalsumerSunny Boy ET) on kasutamise ulatuse poolest farmeriteüks lemmikuid. Oluliseks Jaapi puhul on nii piimajõud-luse (136), välimiku (111) kui somaatiliste rakkude (104)suhtelise aretusväärtuse positiivsed näitajad.

Pulle, kes kõiki neid näitajaid tütardel parandavad, onvähe. Jaapi 1250 tütart 241 karjast on piimajõudluse


5

V E I S E D

aretusväärtuse hindamises. SPAV on 136 (+1967 kgpiima, +66 kg piimarava ja +53 kg piimavalku). Jaapi tü-tardest on 835 lõpetanud I laktatsiooni (5859 kg -4,12% -3 ,27%). Välimiku üldhinnang on 111, millesttüüp (109), udar (108) ning jalad (111) tagavad stabiilselthea välimiku. Üksiktunnustest on parimad suurus (118) janurgelisus (108). Udara üksiktunnused on valdavaltkeskmisest tugevamad. Üha enam suurendavad farmeri-tes huvi piima kvaliteeti mõjutavad näitajad. Geneetilistmõju omav kvaliteedi näitaja on somaatiliste rakkude arv.Jaapi tütarde keskmine somaatiliste rakkude üldarv,võrreldes eesti holsteini populatsiooni keskmisega, onväiksem, mis väljendub heas suhtelise somaatiliste rakku-de aretusväärtuse hindes (104).

Jaapi tütar Ante EST 575074 (Kehtna Mõisa OÜ) püsti-tas tänavu Eesti kõigi aegade päevatoodangu rekordi,lüpstes 67 kg piima kahekordsel lüpsil. Imetlust väärib, etsellise tulemuseni jõuti platsillüpsiga 300 lehmaga farmis,mis ei võimalda üksikule loomale paremaid söötmis- japidamistingimusi. Seni parim 305 päeva laktatsiooni-toodangu rekord kuulub Põlva POÜst pärit Tuunile EST549339, kes lüpsis II laktatsioonil 12 019 kg piima ning904 kg piimarasva ja -valku.

Sungar EHF 5890 (Skalsumer Sunny Boy ET � EtazonGraton ET) ema imporditi tiinena Hollandist ning tasündis 1997. aastal OÜ Maasikamäe Piimakari farmis. Onesimene Eestis testitud legendaarse Hollandi pulli SunnyBoy poeg. Esmakordselt hinde saanud tütre suhtelinepiimajõudluse aretusväärtus on 132 (+1780 kg piima,+57 kg piimarasva, +50 kg piimavalku). Esimese laktat-siooni lõpetanud 10 tütre toodang on 7225 kg, 3,81%-liserasva- ja 3,40%-lise valgusisaldusega piima. Tema tütar-de välimiku üldtunnustest on esialgselt parim tüüp (104).Üksiktunnustest väärib esiletoomist rinna laius (113) jakeha nurgelisus (108). Välimiku hindamistulemused onesialgsed, sest klassifitseeritud tütarde arv on alles 27.Lühidalt võib Sungari tütreid iseloomustada keskmisesuurusega ning suure piimatootmisvõimega lehmadena.Kasutada tuleb teda heade udarate ja keskmisest suure-mate lehmade seemendamisel, kui eesmärgiks on piima-toodangu suurendamine. Ta sobib ka seetõttu, et on meiekarjadele võõra põlvnemisega ja aitab vältida sugulus-aretust.

Profil EHF 5965 (A Ronnybrook Prelude ET x Lyle-haven Sunrise ET) spermat kasutatakse juba aastaid ja taon pärit Osnabrückist, mis on suurima piimatoodangugapiirkond Saksamaal. Tema tütreid hinnatakse eelkõigepiimatoodangu ja välimiku parandajatena.

Välimiku üldtunnustest on parimad jalad. Väga kõrgelthinnatakse tema tütreid Saksamaal somaatiliste rakkudeväikse arvu tõttu piimas. Farmeri jaoks oluline on ka temavasikate sünnikergus. Aretajatele teadmiseks, et tütred onvaldavalt valge värvusega. Funktsionaalsete tunnustekõrge hinnangu põhjal saab väita ka tütarde suhteliseltpikka karjas püsimist.

Lamberg ET EHF 5843 (Etazon Labelle ET x Free-brook Sexation Amos ET) on Lambro poolvend. Cedricuning Jaapi kõrval on kõik suhtelised hinnangud positiiv-sed. SPAV on 132 ning +1825 kg piima, +67 kg piima-rasva, +47 kg piimavalku on hinnatud 874 tütre põhjal.Esimese laktatsiooni lõpetanud 587 tütre toodang oli

5784 kg 4,11%-lise rasva ja 3,29%-lise valgusisaldusegapiima. Välimiku üldaretusväärtus on 114, sealjuures üld-tunnused: tüüp 113, udar 107 ja jalad 115. Tüübi üksik-tunnustest on suurus 112, rinna laius 111 ning laudja laius114. Olulisemad udara üksiktunnused: udara kinnitus,tagaudara asetus, udara keskside ning udarapõhja kõrgusehinnangud on vahemikus 100... 116. Hea on somaatilisterakkude arvu aretusväärtus (105). Märkida tuleks, et 3.laktatsiooni lüpsvatel tütardel on see näitaja veelgi parem(106). Üldiseloomustusena saab öelda, et Lambergi tütredon tugevad, vastupidavad, tugevate jalgadega ning terveudaraga lehmad, kes püsivad karjas kaua. Seni parima Ilaktatsiooni lõpetanud tütre Võrgu EST 549325 (PõlvaPOÜ) toodang oli 11 507 kg piima, piimarasva- ja -valgu-toodangu üldsumma 788 kg.

Casimir EHF 5891 (Eastland Cash ET x Etazon LanciaET) on sündinud Hollandist imporditud tiinest mullikastA.Tamme Soone talu karjas. Isa on Hollandis ning maa-ilma holsteini aretuses väga populaarne suure järglas-konnaga pull Eastland Cash ET. Casimir on seni hinnatudväga väikese tütarde arvu põhjal. SPAV on 124. Hinda-mises oleva 37 tütre aretusväärtuse näitajad on +1760 kgpiima, +35 kg piimarasva ning +43 kg piimavalku. Casi-miri tütred paistavad silma tüübi ja suuruse poolest.

Cels ET EHF 5846 (Etazon Celsius ET x Southwind)SPAV on 122. Ta on üks vähestest holsteini pullidest, kesparandab lisaks rasva- ja valgutoodangule ka piimarasvasisaldust (+0,17%). Tütreid on hindamises 534(+1437 kg piima, +72 kg piimarasva, +30 piimavalku).

1. laktatsiooni on lõpetanud 338 tütart, keskmise too-danguga 6500 kg 4,30%-lise rasva- ja 3,23%-lise valgu-sisaldusega piima. SVAV on 114, sealjuures välimikuüldtunnuste aretusväärtusest on tüüp 104, udar 119 ningjalad 109. Tütarde iseloomustamiseks sobib märkida, etnad on keskmise suurusega ja äärmiselt kuiva piima-tüübiga lehmad. Udara üksiktunnustest on väljapaistva-mad eesudara kinnitus (119), tagaudara kõrgus (122) ningudarapõhja kõrgus (115). Parima laktatsioonitoodangu onseni lüpsnud Saale EST 503474 (OÜ Maasikamäe Piima-kari), tootes 1. laktatsioonil 12 082 kg 4,37%-lise rasva- ja3,28%-lise valgusisaldusega piima, rasva ja valgu kogu-summa 925 kg. Selle tulemusega on Saale parim 1. laktat-siooni lehm Eestis.

Cedric ET EHF 5845 (Etazon Celsius ET x SingingBrook NB Mascot ET) on parimaid pulle SVAV (121) jaSSAV (107) põhjal. Tütred on osalenud edukalt vissi--konkurssidel. Udarad on väga head (eesudara kinnitus114, tagaudara kinnitus 116, udara keskside 122, udara-põhja kõrgus 114, esinisade asetus 113). Head ja vastu-pidavad udarad loovad eelduse ka madala somaatilisterakkude arvuga kvaliteetse piima tootmiseks. Tütardeston 517 lõpetanud 1. laktatsiooni: 6067 kg 3,93%-liserasva- ja 3,19%-lise valgusisaldusega piima. Cedricukasutamisest huvitatud farmerid peaksid kiirustama, kunapullilt varutud sperma on lõppemas ning suurem osa alles-olevast on graanulites.

Erotic EHF 5888 (Eros x Etazon Jimtown ET) onHollandi päritolu OÜs Maasikamäe Piimakari 1997. aas-tal sündinud pull. Esmakordse hindamise sai sel aastal.Eroticu SPAV on 127 (+1367 kg piima, +58 kg piima-rasva, +42 kg piimavalku). Üks vähestest holsteini


6

pullidest, kellel on positiivne tulemus nii piima rasva- kuivalgusisalduse suhtes (+0,02; +0,00). Tütardest on vaidüksikud lõpetanud tänaseks 1. laktatsiooni. Seetõttu ei saavälja tuua kuni 305-päevase laktatsioonitoodangute kesk-mist. SSAV (100) ja SVAV (100) on populatsiooni kesk-mised näitajad. Välimiku üldtunnustest on parimad tüüp(102) ja udar (107). Üksiktunnustest on parimad taga-udara kõrgus (117), keskside (107), udarapõhja kõrgus(108) ning esi- ja taganisade asetus (108, 105).

Blaag EHF 5886 (Blacky ET x Agner) on eelpool loet-letud pullidest ainus, kelle ema on Eesti päritolu. Ta on2002. aastal esimest korda hinde saanud. SPAV on 119(+1204 kg piima, +46 kg piimarasva ning +32 kg -valku).Tütardest 37 on lõpetanud I laktatsiooni keskmise toodan-guga: 5870 kg 4,26%-lise rasva ja 3,29%-lise valgusisal-

dusega piima. Parim on pulli SSAV (120). Esimese laktat-siooni 8. kontroll-lüpsi põhjal on 41 tütre keskmine so-maatiliste rakkude arv 1ml-s piimas 139 000. Just viimasenäitaja järgi on mitmed farmerid pidanud oma karjalesobivaimaks Blaagi kasutada.

Lisaks eelpool märgitud pullidele on võimalik kasutadaka imporditud spermat Hollandist, Saksamaalt, Kanadastvõi Ameerika Ühendriikidest (tabel 1). ETKÜ on ostnudsel aastal aretusmaterjali enam kui 3,6 miljoni krooni eest.Spermat on ostetud 27 erinevalt pullilt umbes 28 000doosi. Varasemast rohkem (umbes 14 000 doosi) on oste-tud punasekirjute holsteinide spermat. Punasekirju aretus-materjali kasutamisel on farmerid seni eelistanud pea-miselt noorpullide spermat. Tänavu osteti ka hinnatud


7

Tabel 1. Imporditud sperma tootnud pullide INTERBULLi aretusväärtus Eesti skaalal

Pulli nimi Kood* Isa ja emaisa Suhteline aretusväärtus

piima kg rasva kg valku kg usutavus % SPAV SSAV

Mustakirju holstein

Trent 62834 Bellwood � Mountain 2353 83 67 0,71 147 103

Justice 62715 Bellwood � Rockie 2592 77 54 0,77 145 99

Saturn 62649 Bellwood � Mascot 2867 63 67 0,70 144 116

Kievest 56653 Jabot � Sunny Boy 2030 65 62 0,76 141 99

Apollo CV 56195 Wayne � Boss 1326 95 52 0,82 140 104

Hershel 62436 Luke-TW � Mascot 2846 49 63 0,73 140 101

Zebo 62511 Melwood � Future 2580 69 56 0,82 140 108

Glenwood 62585 Oscar � Cleitus 1753 66 57 0,82 138 107

Sierra CV 56714 Jabot � Aerostar 2129 36 60 0,79 136 102

Erin 62779 Emperor � Luke-TW 2415 43 58 0,73 135 110

Beauty 62520 Celsius � Blackstar 2069 59 52 0,72 134 87

Diablo 62985 Commotion � Rockie 2253 42 55 0,67 133 93

Aaron 60005 Luke-TW � Mascot 1996 26 58 0,80 132 98

Beltesassar 56312 Lexus � Ugela Bell 1500 54 49 0,77 131 83

Evert CV 56760 Celsius � Bar-Lee 1779 53 45 0,79 129 87

Cevis 62096 Mandel � Aerostar 2254 38 50 0,73 129 89

Impuls 56614 Lord Lily CV � Sunny Boy 1647 65 41 0,80 128 118

Addias 62404 Converse � Mascot 1773 37 49 0,76 128 96

Magic 62814 Mountain � Leadman 1682 50 44 0,79 128 87

Eddie 62673 Bencmark � Blackstar 1985 59 39 0,79 125 108

Copper CV 62820 Elton � Chief Mark 1893 39 41 0,74 124 92

Asterix 65690 Aerostar � Command 1037 45 26 0,76 115 79

Punasekirju holstein

König-Red 65919 Koerier 104 � Petisso RC 1284 50 39 0,71 124 90

Origin-Red 65090 Oregon-Red � Tristan-Red 497 52 24 0,70 115 119

Trademark Red 56965 Milestone Red � Jubilant 692 31 17 0,80 107 107

*CV – järglastel võib esineda CVM sündroom (Tõuloomkasvatus 2002/2)


8

Tabel 2. Eesti holsteini testpullid 2002. aastal

Pulli nimi,TR nr / kood

Sünnikari Isa ja emaisa Ema parim laktatsioonitoodang

nr piima kg rasva % valku % R+V

Mustakirjud holsteinid

Almelo 6066* A. Veidenbergi t. Choice Amel � Wister 1 11 177 4,08 3,21 815

Frent 6070* Estonia OÜ Blackstar Fred � Mascot 1 12 605 3,69 3,49 905

Fresco 6071* Estonia OÜ Blackstar Fred � Mascot 1 12 605 3,69 3,49 905

Marvin 6072 Põlva POÜ Marty � Vinston 3 10 458 3,88 3,22 733

Belro 6074 Estonia OÜ Bellwood � Lambro 1 7300 4,34 3,26 555

Belsum 6076 AS Adavere Agro Bellwood � Succession 3 7460 4,34 3,52 587

Belsius 6078 A.Tamme Soone t. Bellwood � Celsius 4 9696 4,43 3,47 767

Madrus 6079 S.Palloni Tüma t. Mascot � Lux S 3 9218 3,84 3,11 641

Monado 6080 S.Palloni Tüma t. Magnum � Lux S 4 9301 4,15 3,31 695

Marsel 6100 A.Tamme Soone t. Mascot � Cuties Mark 3 8852 3,38 3,54 613

Martin 6101 OÜ Maasikamäe PK Marty � Astro 4 9291 3,81 3,21 652

Markus 6102 Väätsa Agro OÜ Manfred � Starbuk 5 9400 5,01 3,32 782

Arlan 6103 A.Tamme Soone t. Aero � Lancia 2 11 908 4,00 2,83 814

Wilbur 6104 OÜ Maasikamäe PK Winchester � Royal 2 8300 4,23 3,91 676

Willem 6105 OÜ Maasikamäe PK Winchester � Neil 2 10 998 4,34 3,28 838

Juveel 6106 A.Tamme Soone t. Judge � Lord Lily 2 10 352 4,69 3,61 860

Aker 6107 Soome Addison � Goldfinger 1 9781 3,67 3,53 704

Askar 6108 Soome Addison � Etazon 1 9540 3,48 3,27 644

Vermol 6109 Soome Wallie � Gibbon 1 8219 3,19 3,55 554

Orion 6110 Soome Heldostar � Esentation 1 10 597 4,37 3,38 821

Marvo 6122 Torma POÜ Manfred � Vogd 2 10 571 4,18 3,44 806

Wincel 6123 OÜ Maasikamäe PK Winchester � Celsius 4 13 420 4,33 3,63 1068

Martek 6124 Torma POÜ Marty � Flex 3 10 072 4,81 3,79 866

Prolak 6150 Põlva POÜ Profil � Blacky 1 8638 3,95 3,11 610

Marnik 6151 Torma POÜ Marty � S. Maxi 2 9242 3,62 3,64 670

Masmar 6152 Põlva POÜ Mascot � Marker 4 8608 4,24 3,29 648

Matron 6153 S.Palloni Tüma t. Manfred � R. Lutz 2 8407 5,00 3,67 729

Hairon 6154 AS Adavere Agro Mark Cinder � Beltron 3 9792 4,41 3,30 756

Belfast 6155 AS Adavere Agro Bellwood � Amos 2 10 111 5,06 3,53 868

Belbert 6156 AS Adavere Agro Bellwood � Flip 3 9826 4,27 3,13 727

Genua 6158* Estonia OÜ Glenwood � Mark Cinder 1 9394 2,84 3,14 562

Glenli 6159* Estonia OÜ Glenwood � Mark Cinder 1 9394 2,84 3,14 562

Malek 6160 AS Adavere Agro Magnum � Lieutenant 2 9823 4,38 3,58 782

Malawi 6161 AS Adavere Agro Magnum � Woudhoeve 2 10 816 4,25 3,50 838

Ronan RC 6162 OÜ Maasikamäe PK Mario-Red � Jaguar 2 10 501 4,09 3,16 761

Centurion Rf 56531 Holland Celsius � Sunny Boy 2 10 687 4,72 3,88 917

Punasekirjud holsteinid

Ramon-Red 6163 AS Aatmaa Mario-Red � Sandor 4 10 434 4,22 3,36 790

Woudhoeve T-R 56251 Holland Tulip Red � Jabot 1 10 387 4,37 3,49 817

Fanatic Red 56673 Holland Tulip-Red � Evreux Cle 1 11 360 4,96 3,37 947

Yaron-Red 56797 Holland Yava Rf � Leader 3 12 282 4,08 3,54 936

Capo-Red 65415 Saksamaa Cadon-Red � Caristo R 1 15 720 3,98 3,25 1137

Lincoln-Red 65946 Saksamaa Laredo-Red � Anthem 2 11 715 4,26 3,73 936

Caribic-Red 65987 Saksamaa Cared � Tulip-Red 1 10 662 4,95 3,48 899

* Embrüod ostetud USAst

punasekirjute holsteinide spermat kahelt pullilt (König--Red, Origin Red).

Sperma ja embrüote iImportimisel on lähtutud kolmestvalikukriteeriumist:

• maailmas pulliisade programmis olevate pullidesperma ostmine tipp-emasloomde seemendamiseks,

• hinnatud pullide sperma kasutamine kogu populat-sioonile,

• noorpullide spermat paralleeltestimiseks.Farmerid, kes on huvitatud oma karjas Kanadast tipp-

isadega embrüote kasutamisest, võiksid oma piirkonnaspetsialistile sellest teada anda. Embrüote ligikaudne siir-damise aeg on oktoobris-novembris. Orienteeriv hind

4000 krooni. Pullvasikad ostetakse vahetult pärast sündiETKÜ noorpullikasvandusse. Lehmvasikad jäävad oma-nikule ning neid on hiljem võimalik oma karjaskasvatada.

Usutavasti aretusmaterjali valik on piisav ning soovitavoleks, et farmerid küsiksid rohkem nõu piirkonna aretus-spetsialistidelt või peaklassifitseerija Ilmar Kallaselt.

Ühine eesmärk holsteinide aretamisel on kujundadaEestimaale holsteini kari, kellel on hea piimatoodang ningvälimik, tugev tervis ja et nendel oleks pikk kasutusaegning kes läbi nende näitajate aitaksid farmerite tulukusttõsta.

Suvi 2002 aretusühistus Eesti Punane Karipm-mag Anne ZeemannAretusühistu Eesti Punane Kari

Suvised üritused algasid 24. mail pullide ülevaatusegaMärjal. See ettevõtmine on alati kokku kutsunud hulga-liselt aretushuvilisi. Erilist huvi pakub aretajatele jälgida,kuidas oma karjast võrsunud pullil aretuses läheb. Rahvaeest käis läbi 38 aretuspulli. Kõige arvukamalt on aretus-se tulemas pullide Vest Top, Hansmoen ja Vest Safir järg-lasi. Pull Hansmoen on hetkel punaste pullide edetabelitipus, SPAV 162. See on väga paljutõotav tulevik temapoegadele. Kõige suuremal arvul aretuseks sobivaid pulleon suutnud anda OÜ Sallasto ja OÜ Kõpu PM, mõlemadasuvad Viljandimaal.

Järgmine üritus toimus 8. juunil Upal Saaremaal. Selle-le andsid uudse mulje Kaarma valla päevad, mille raamesvaliti ka kaunimad lehmad eri tõugudest. Lehmade liiku-vusele lisasid hoogu külapillimehed. Konkureerivate leh-made arv oli Saaremaal enneolematult suur, punaseidlehmi võistles 29. Soovida jättis lehmade ettevalmistus.Eriline õnnepäev oli OÜ-l Hekva, kes võttis võistlusteltkoju kaasa kolm II kohta ja ühe III koha. Vissi tiitligapärjati Kõljala POÜ lehm Piisa. See oli juba teine SaarteViss, kes Kõljalalt pärit.

VISS 2002 toimus 12. juunil Ülenurmel. Osavõtt olijällegi rekordiline, kuna võistlustulle astus 68 veist, neist

üheksa lehmikut. Uuendust oli ürituses niipalju, et kuisiiani on vissivõistluste kohtuniku raske roll olnud artikliautori õlgadel, siis tänavu jagasime koormuse kaheks.Nimelt hindas võistluse eelvoorud aretusühistu konsulentRein Hallik.

Lehmikute rühm oli seekord väga tasavägine, nii etkohtunik ei olnud suuteline loomi paremuselt järjestama.Seetõttu kuulutatigi välja ainult võitja ja selleks õnne-likuks loomaks oli Viljandimaalt Lea Puuri lehmik Tisko.

Kõige arvukamalt oli esindatud OÜ Sallasto Viljandi-maalt – 17 veisega, AS Tartu Agro 14 veise, OÜ KõpuPM Viljandimaalt 12 veisega. Kõige rohkem auhinnalisikohti viis Ülenurmelt koju kaasa AS Tartu Agro, kolm IIkohta ja kaks III kohta. Kõige võidukam oli seekord OÜKõpu PM. Finaalringile ehk “vissiringile” pääses OÜKõpu PM kolme lemaga ja viis koju kaksikvõidu.Kaunimaks punaseks lehmaks tunnistati tänavu SydJasoni tütar Ooli ja teisele kohale Ralla tütar Õisu,mõlemad OÜ Kõpu PM lehmad. Eriauhinna pälvis OÜSallasto lehm Kirjak, kelle sünniaasta on 1990 ja kes oliseega võistluste vanim osaleja. Kirjak oli 1999. aastavissivõistluste võitja. Ka kahekordne vissivõistlustevõitja Roosi oli heas vormis ja jõudis finaalringile.

Suurepärased loomad ja hea esitlus! Jõudu ja edutuleval aastal!

Eesti holsteini VISS 2002Tanel BulitkoEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Karjaaretajatele ja loomakasvatushuvilistele on aastatippsündmuseks tõuveiste konkursid. Eesti Tõulooma-kasvatajate Ühistu poolt korraldatud eesti holsteini kon-kurss “VISS 2002" oli arvult 13. ning toimus 15. juunilHarjumaal Luigel.

Taoliste ürituste eesmärgiks on• pakkuda võimalust tutvustada oma karja,

• saada teavet konkureerivate piimatootjate tipplehma-de tasemest,

• reklaamida kaunite loomadega Eesti aretustöö tasetvälisriikide aretajatele,

• saada objektiivne hinnang rahvusvahelistelt kohtu-nikelt,

• võrrelda erinevate pullitütarde rühmi,• pakkuda sportlikku mõõduvõtmist ja meelelahutust.Lehmade ettevalmistamine konkursiks algab varakult.

Loomade valik, pesemine, kammimine, pügamine, sõrga-de värkimine, harjutamine kuuletuma ühele kindlale ini-mesele ning lõpetuseks oskuslik looma esitlemine on


9

tegevused, mis edukaks konkursil osalemiseks on tähtsad.Varasematest konkurssidest on selgunud 10 vissitiitliomanikku. Ainult AS Aatmaa karjast pärit Helta on võit-nud korduvalt VISSI tiitli (1993, 1994 ja 1995).

VISS 2002 konkursi kohtunik oli rahvusvahelistekogemustega lehmade välimiku hindamise ekspert CeesRuyter Hollandist. C. Ruyter töötab Hollandi farmeritearetusorganisatsioonis CR Delta. Sealses tõuraamatu osa-konnas (NRS) on 15 lehmade välimiku klassifitseerijat.C. Ruyter hindab aastas umbes 12 000 lehma 17 üksik- jakolme üldtunnuse põhjal. Nii kogenud eksperdi kaasa-mine tagab objektiivse ning õiglase hinnangu.

Konkursil hinnatakse looma välimikku ning esitlust.Toodang ega põlvnemine hindamistulemusi ei mõjuta.Kohtunikuni jõuab teave loomade toodangu ning põlvne-misandmete kohta alles pärast konkurssi. Kohtunikkuassisteeris Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu klassifit-seerija Ilmar Kallas.

Vissi-konkursid on populaarsed ning igal aastal lisan-dub ka uusi osalejaid. Sel aastal võtsid konkursist esma-kordselt osa AS Adavere Agro, AS Risti Agro ja OÜVetiku Suurtalu. Esimestest konkurssidest alates onosavõtjad olnud OÜ Väätsa Agro, OÜ Estonia, OÜAravete Agro, AS Aatmaa, OÜ Piistaoja Katsetalu, OÜSelja, OÜ Hiiumaa Agro ning Pihlaka talu Harjumaalt.Tänavusel konkursil osalesid 19 farmerit 63 lehmaga.

Enne põhikonkursi algust esitleti erinevate pullidetütarde rühmi, mille eesmärgiks on lihtsustada farmeriteloma karja jaoks sobivate seemenduspullide valikut.Euroopa näitustel hinnatakse ka pullitütarde rühmi.

Põhikonkursil olid lehmad jaotatud vanuse järgi 3klassi.

I klass, esmaspoeginud lehmad, oli kõige arvukam (34).Kohtuniku töö lihtsustamiseks jaotati see rühm omakordakolmeks alarühmaks, kust 3 paremat lehma pääsesidosalema esmaspoeginute lõppvõistlusele. Suhteliselt suurlehmade arv tõestab viimaste aastate head aretustaset ningmõju avaldab ka noorkarjakasvatusele suurema tähele-panu osutamine. Esmaspoegimise vanus varieerus 24kuni 33 kuu vahel. Lisaks oma välisele ilule lüpsavadesmaspoeginud ka 40 kg päevas.

Kõikide osalenud lehmade isadeks olid imporditud võiimportpõlvnemisega pullid. Arvukaimalt oli konkursilSaksa pullide Nilsi, Siouxi, Magnumi ning Hollandipullide Lambro, Cedricu ja Celsi tütreid. Konkurents oliväga tihe. Palju oli heade udaratega ja tüübiga lehmi.

Võitjaks kuulutati AS Aico Agrost pärit lehm Tipi (regnr 650164, isa Impuls ja emaisa Salut). Võitja oli äärmi-selt hea udara ning holsteini tõule omase kuiva piima-tüübiga. Kindlasti lisas plusspunkte ka ideaalilähedanelooma esitlemine, mille eest tuleb eraldi tänu avaldada.Finaaliringis pälvis Tipi reservvissi tiitli. See oli AS-leAico Agro esimene kord vissivõistlustel nii kõrgelekohale jõuda.

Klassi teine koht kuulus AS Tartu Agro lehmale nr 561(Dreamstar x Starbuk) ning kolmas koht OÜ Selja lehma-le Näksi (Cedric x Pilot). Osales ka eelmise aasta VISSINalivka tütar Nihvi OÜst Piistaoja Katsetalu.

II klassi noored lehmad lüpsavad teist laktatsiooni.Osavõtjaid oli 18, kellest eelmise aasta konkursikogemus olid OÜ Väätsa Agro lehmadel Pulsi ja Vehta

III, Peetri talu lehmal Lemmikul ning OÜst Hiiumaa Agropärit reservviss 2001 Särel. Osales ka lehmi, kelle Ilakstatsiooni toodang ulatus üle 8000 kg. Esindatud olid14 erinava pulli tütred. Enim oli võistlemas Lambro (3),Jaapi (2) ja Nilsi (2) tütreid. Selle klassi võitjaid on vara-sematel konkurssidel tunnistatud kuuel korralüldvõitjaks.

Teise klassi võit kuulus OÜ Aravete Agro lehmaleKissa, kes sai ka üldvõidu. Teise koha sai OÜ Estonialehm Larre (Lamberg x Starbuk) ja kolmanda kohaväärliseks tunnistati OÜ Selja lehm Sillu (Starbuk x Mar-kant).

III klassi täiskasvanud lehmad on poeginud 3 või enamkorda. Konkureeris 12 lehma. Täiskasvanute lehmadeeeliseks on nende suurus ja väljaarenenud keha. Parimatelehmade piimatoodang ületas 9000 kg piiri. Arvukaim olipullide Vinstoni, Piloti, Belltroy ja Neili tütarde osavõtt.OÜ-le Väätsa Agro kuuluv Koria III ning OÜ-le HiiumaaAgro kuuluv Erika on osalenud vissi-konkurssidel varem-gi. Viimane saigi Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu eri-preemia visaduse eest konkurssidel käimisel, mille andisüle ETLL president professor Olev Saveli.

Tabel. Konkursi tulemused

Lehma nimivõi nr

Reg nr Isa Omanik

Esmaspoeginud lehmad

1. Tipi 650164 Impuls ET AS Aico Agro

2. 561 1105612 Dreamstar AS Tartu Agro

3. Näksi 578041 Cedric ET OÜ Selja

Noored lehmad

1. Kissa 582363 Bert ET OÜ Aravete Agro

2. Larre 627588 Nils OÜ Estonia

3. Sillu 577674 Starbuk ET OÜ Selja

Täiskasvanud lehmad

1. Renal 495567 Luksor OÜ Estonia

2. Kaare 554556 Belltroy ET OÜ Kaarli Farm

3. Erika 475921 Cels ET OÜ Hiiumaa Agro

Võitjaks osutus OÜ Estonia karjast pärit Renal, kelle isaLuksor 5788 on sündinud Jaan Ploompuu karjas ning onjärglaste välimiku omadustelt parim. Kohtunikule meel-dis Renali ideaalilähedane udar, roiete avarus ning tuge-vad jalad. Täiskasvanud lehmad paistsid silma omaelegantsusega ning hea esinemisega. Kuuel varasemalvissi-konkursil on tunnistatud parimaks täiskasvanuteklassi lehm.

VISS 2002 tiitli võitis Kissa, kes on sündinud1. septmbril 1998. aastal, isa on Saksa päritolu pull Bert,kelle tütred suuruse ja tüübi poolest on varemgi silmapaistnud. Kissa poegis teist korda 18. märtsil 2002. Koh-tunik märkis võitjat iseloomustades, et ta on väga hearaamiga, kõrge ning ideaalse laudjaga lehm. OÜ AraveteAgro tõuaretuse zootehnik Karin Puhke oli saavutuse üleväga üllatunud ning õnnelik. Võitjale spetsiaalselt min-


10

geid eritingimusi 2000 lüpsilehma hulgas ei ole olnud.Peaauhinnaks sai võitja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühis-tult 10 000 krooni väärtuses Ameerika tipp-pullidespermat, millest ilmselt jagub ka tema karjakaaslastele.

AS Dimela poolt oli võitjale imeilus pärg ning AS AnuAit kostitas ASi Aravete Agro esindajaid maitsva tordiga.Kõigile kolme klassi kolmele parimale lehmale olid lisakskõrge aretusväärtusega pullide spermale auhinnad väljapannud AS Dimela, AS Anu Ait ja AS Remedium. Kenalehma kujuga seinaplaat Hollandi firmalt Schaap Agrojääb samuti võitjaile mälestuseks.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nimel täname veelEestimaa Piimatootjate Ühistut, TÜ-d E-Piim, ASi RaplaDairy, ASi Tallinna Piimatööstus, ASi Rävala Piim ningASi Võru Juust, kes oma piimatootjaid toetasid.

Lõõgastust tublidele karjakasvatajatele pakkusid MaitMaltis ning Valdur ja Väino.

Eesti loomapidajate huvi taoliste konkursside vastu ühasuureneb ning plaanide tegemist järgmiseks aastaks saabalustada juba täna.

Punasekirju Stiller-Red ET eesti veisetõugudearetusesprof Olev Saveli, ETLLAarne Meier, ETKÜ

Saksamaalt osteti 1994. aastal rühm mustakirjuid hols-teini noorpulle, kelle hulka sattus, võib uskuda, et mittejuhuslikult, ka üks punasekirju holstein. Kõrge hinnangusaanud Stollbergi poeg sündis Saksamaal Melle linnalähedal Menslage külas Hermann Rohde karjas 7. augustil1993. aastal. Nii tema isa kui ka ema Legende on musta-kirjud, kuid punase värvuse geenikandjad. Stilleri isaema-isa ja emaemaisa on USA punasekirju holsteini tõugu pullHanoverhill Triple Threat-Red, kes oli Roybrook Telstaripoeg ja kandis nn Telstar-faktorit. Osa punasekirjuna sün-dinud vasikatest muutusid poole eluaasta jooksul musta-kirjuteks või kolmevärvilisteks. Emaisa on punast geenikandev Kanada pull Glenafton Enhancer, kelle ema olipunasekirju holsteini lehm Gina Lea-Red. Enhancer oliüks punasekirju holsteini esiisadest, sest tema tütardepiimajõudlus ja välimik olid silmapaistvad, kuigi suhte-liselt pikka ja pehmet sõrgatsit esines sageli, ka Eestisseimporditud järglastel.

Stilleri valis tolleaegne aretusühistu direktor EnnoSiiber. Põhjus, miks Stiller kui punasekirju pull osteti, olisee, et 1993. aasta suvel otsustasid Põlva POÜ juhid(J. Hinrikus ja L. Linnus) alustada eesti punase karja rista-misega, et üle minna mustakirjule holsteinile.

Eestisse imporditi ta 11. juulil 1994. aastal. Spermavarumist alustati 1994. a novembris. Testseemendused600 doosiga tehti Stilleriga mustakirjute holsteini lehma-dega. Sama aasta detsembris alustati tema kasutamistPõlva POÜ karjas eesti punast tõugu lehmade seemenda-misel.

Esialgu tundus ost kummaline, kuid asi muutus veelgikummalisemaks, kui punasekirjut Stillerit asuti hindamaeesti mustakirjute esmaspoegijate seemendamise kaudu.Kehtnas avalikul pullide hindamisel valisid tõuaretajadStilleri kaunimaks noorpulliks. Oli sündinud järgmineootamatus, mida peale hakata punasekirju pulliga, pealegiparimaga mustakirjute seas, mustakirjute lehmade are-tuses? Olukord oli pisut koomiline, kuid sisaldas äri-plaani.

Mitmed kahe veisetõu kasvatajad polnud rahul eestipunast tõugu lehmade jõudluse mahajäämisega musta-

kirjutest. Seda sooviti leevendada punasekirju holsteinipullide kasutamisega. Eks äri on sageli piiritu, mistõttusattus Stilleri sperma veel teistessegi edukatesse karja-desse. Tekkis vastuseis eesti punase tõu aretusjuhtidepoolt ja segadust oli omajagu. Vaieldud on selle üle,kelleks pidada tema järglasi, kuhu nad kuuluvad. Kahle-mata on probleemid inimkesksed, kuna lehmade problee-mid on seotud vaid nende jõudlusega.

Stiller oli seemendusjaamas 30 jaanuarini 2002. a , s.o7,5 aastat. Selle aja jooksul varuti temalt 64 500 doosispermat, millest on tänaseni realiseeritud 46 500 doosi,sealhulgas 5500 doosi Läti Vabariiki.

Käesolevaks ajaks on kujunenud ainulaadne olukord,kus sama pulli tütreid on kahes tõus arvul, mis tagabhindamise täpsuse üle tõenäosuse (0,95 ehk P 0,05) läve.Teisisõnu saab hindamistulemust lugeda statistiliselt usu-tavaks nii eesti punases kui ka eesti holsteini tõus, kuidkahe hinnangu võrdlust statistiliselt hinnatud pole egapeeta seda otstarbekaks. Stiller on kantud nii eesti hols-teini kui ka eesti punase tõu tõuraamatusse (Stiller-RedET EPK 703 ja EHF 5703). Piimajõudluse hindaminetõestas kaheselt, et Stilleri tütarde piimajõudlus abso-luutsete näitajate järgi, vaatamata emade kahte tõugukuuluvusele, oli küllalt sarnane. Vaid 104 kg ulatusespiimatoodangu erinevus neutraliseeris 0,14% võrra eri-neva piima rasva- ja 0,05% võrra valgusisalduse (tabel 1).Suhteliselt suur oli erinevus vaid somaatiliste rakkudearvus (71 000).

Aretusväärtuse suhtelistes näitajates on erinevusedhoopis märgatavamad, mis iseloomustavad tõugude eri-nevust, kuna sama genotüübiga isa tütred pärinevad nen-dest tõugudest. Stiller osutus eesti holsteini tõu hinnangujõudlusnäitajate diferentside alusel neutraalseks pulliks,kuid suhtelise piimajõudluse indeks võtab hinnangu kok-ku kindla halvendajana (SPAV = 94).

Eesti punase tõu hinnangul osutus Stiller piimajõudlusejärgi usutavalt parandajaks (SPAV = 132; P 0,05). Pii-marasva- ja valgutoodangu suurendamine 114 kg võrra onselle aluseks, mis tagati piimatoodangu suurenemisega,kuigi oodatavalt piima rasva- ja valgusisaldus vähenes.

Somaatiliste rakkude arvu aretusväärtuse hinnang osu-tus mõlema tõu juures neutraalseks, kuigi absoluutnenäitaja oli 71 000 võrra parem eesti punasel tõul.

11


12


Tabel 1. Stilleri aretusväärtus kahe tõu võrdluses (M. Uba 27. augusti 2002. a andmeil)

Näitaja EPK EHF Erinevus

abs näit +/- abs näit +/- abs näit suht näit

Tütreid 337 x 610 x 273 x

Majandeid 35 x 155 x 120 x

Piima kg 4631 + 1674 4735 + 77 104 1597

Rasva % 4,49 -0,08 4,35 +0,11 0,14 0,19

Rasva kg 208 + 69 206 + 9 2 60

Valku % 3,32 -0,15 3,27 -0,01 0,05 0,14

Valku kg 154 + 45 155 + 2 1 43

R+V kg 362 + 114 361 + 11 1 103

SPAV* x 132/0,96 x 94/0,98 x 38

SSAV 191 000 104 262 000 101 71 3

SVAV* x 112/0,95 x 106/0,92 x 6

*) kaldjoone järel usalduskoefitsientStilleri 1998. a hinnang (Tõuloomakasvatus 1/99):

EPK 185 tütart 9 karjas: +723 kg +0,27% +40,5 kg +0,04% +24,7 kg; SPAV = 136EHF 57 tütart 36 karjas: - 147 kg +0,21% + 2,1 kg +0,07% - 1,9 kg; SPAV = 89.

Tabel 2. Tütarde välimiku lineaarne hindamine

Tunnus Minimaalne EPK EHF Diferents Maksimaalne

Tüüp x 124 106 17 x

Udar x 106 106 2 x

Jalad x 98 103 6 x

Suurus väike 128 110 18 suur

Piimatüüp toores 86 x – kuiv

Keha nurgelisus vähenurgeline x 92 – nurgeline

Kere sügavus väike 123 90 33 suur

Rinna laius kitsas x 93 – lai

Laudja sirgus tõusev 115 103 12 luipu

Laudja laius kitsas 120 101 19 lai

Tagajalad küljelt püstine 79 83 4 saabel

Tagajalad tagant kooskandne x 92 – paralleelne

Sõranurk lame 95 98 3 püstine

Sõrgats pehme 100 x – püstine

Eesudara kinnitus nõrk 119 111 8 tugev

Tagaudara kõrgus madal 122 99 23 kõrge

Keskside nõrk 113 98 15 tugev

Udarapõhja kõrgus madal 122 110 12 kõrge

Nisade asetus ebaühtlane 105 x – ühtlane

Esinisade asetus väljapoole x 89 – sissepoole

Taganisade asetus väljapoole x 95 – sissepoole

Nisade pikkus* lühikesed 94 94 0 pikad

*) EHF-l esinisade pikkus

Problemaatiline on olnud Stilleri tütarde välimiku, eritijalgade hinnang. Kevadel üllatusid eesti punase tõu kas-vatajad infost Stilleri 66-punktilise hinnangu suhtes.Hiljem selgus, et metoodika erinevuse tõttu põhjustasmõne tütre sattumine eesti punase tõu tütarde hulka suuresegaduse. Jalgade hinnang on Stilleril madal mõlemastõus (tabel 2). Põhjus on ilmselt tema eellastes, sest muidusilmapaistva tüübiga Enhanceri järglastel on sageli prob-leeme tagajalgade ja sõrgatsi asendi ning sõra kujuga.

Vaatamata sellele, et välimikutunnuste loetelu kaheltõul mõnevõrra erineb, on võimalik võrrelda kahe tõuhinnanguid. Mõlemal juhul rakendatakse lineaarse hinda-mise printsiipe, kuid kahtlematult on üksiktunnuste kesk-mine hinnang erinev, mis süvendab hinnangute lahk-nemist.

Huvitav on, et udara ja jalgade üldhinnangud langesidkokku, kuid tüüp oli eelistatum EPK lehmadel. Ekstreem-selt suur erinevus on kere sügavuses. Tegelikult on abso-

luutne hinnang mõlemas tõus sarnane (5,6 ja 5,8), kuidkõikide lehmade keskmine on EPKl 4,9 ja EHFl 6,4 palli,mistõttu suhtelise hinnangu erinevus on suur. Tema tütar-de suuruse, laudja ja udara hinnang on EPK tütardelmärgatavalt parem kui EHF tütardel.

Esitatud andmed peaksid täiendama veisekasvatajateteadmisi kahest tõust, sest sama genotüübiga isa kasuta-mine kahe tõu emadelt tütarde saamiseks pakub võimalustvõrrelda tõugude geneetilise väärtuse erinevust. Objek-tiivsust kahandab aga mõneti erinev metoodika, kuidsama pulli positsiooni tõestab küll.

Kokkuvõttes tuleb märkida, et punasekirjute veiste osa-tähtsus on märgatavalt suurenenud, nende hulgas hols-teinide järglased mõlemas tõus. Sellega on mitmekesis-tatud veisekarjade värvuse kirevust, aga veelgi enam onrikastatud eesti tõugude genofondi, eriti punase tõu oma.Vahel ootamatud ettevõtmised annavad võimaluse ootus-pärasuste tõestamiseks.

Piima kaltsiumisisaldusPõlula katselaudaspm-mag Ivi KübarseppEPMÜ LKI piimanduslaboratoorium

Piima ja piimatoodete tähtsust kaltsiumiallikana meietoidus on raske üle hinnata. Meie organismis on kaltsiumivaja paljude elutähtsate funktsioonide täitmiseks, nagunäiteks luude ja hammaste moodustamiseks, lihastööks,vere hüübimiseks, mitmete ensüümide aktiveerimiseks.Kaltsiumil on ka oluline roll mitmete raskete haigustenagu osteoporoosi, hüpertoonia, jämesoole vähi ningneerukivide tekke riski vähendamisel. Piimas on kaltsiu-misisaldus suhteliselt suur ja kogu piimas leiduv kaltsiumon hästi omastatav, kuna seda soodustavad teised piimakoostiskomponendid kaseiin ja laktoos. Mitmete uuri-muste põhjal on selgunud, et piimatoodete tarbimineEestis on vähenenud ja toiduga ei saada vajalikku hulkamineraalaineid. Organismi vajaduste paremaks rahulda-miseks on oluline, et toorpiim sisaldaks võimalikult paljukaltsiumi ja teisi mineraalaineid.

Lisaks eeltoodule mõjutab piima mineraalainetesisal-dus ka mitmeid tehnoloogilisi protsesse piimatoodetetootmisel. Nii näiteks võtavad kaltsium ja fosfor aktiivseltosa piima laapumisest ning nende elementide sisalduspiimas mõjutab oluliselt piima laapumist ja seeläbi kajuustu kvaliteeti ning väljatulekut.

Põlula katselaudas (KL) olevate eri tõugu lehmadepiimas määrati ühe aasta jooksul mineraalelementidesisaldusi ja leiti, et piima kaltsiumisisaldust mõjutasidoluliselt piima valgusisaldus, lehma individuaalsed oma-dused (genotüüp), tõug ja laktatsioonikuu. Udara tervis,mida iseloomustab somaatiliste rakkude arv piimas, eimõjutanud oluliselt Põlula katselaudas lehmade piimakaltsiumisisaldust.

Piima kaltsiumisisaldus oli kõige tugevamalt seotudpiima valgu- ja tuhasisaldusega (korrelatsioonikordajadvastavalt 0,62 ja 0,73; joonis 1). Tugev oli ka kaltsiumi-

sisalduse seos fosforisisaldusega. Kaltsiumi- ja fosfori-sisalduste tugeva seose valguga põhjustab nende elemen-tide kuulumine piimavalkude koostisse. Ligikaudu kakskolmandikku kaltsiumist ja üle poole fosforist on kolloid-se kaltsiumfosfaadina kaseiini koostises. Piima kaltsiumi-sisaldus sõltus veel laktatsioonikuust. Piimatoodangu jarasvasisalduse otsene mõju piima kaltsiumisisaldusele eiolnud küll suur, kuid nimetatud näitajad olid seotud kalt-siumisisaldust mõjutava valgusisaldusega.

Erinevad lehmad kannavad oma geenides erinevat päri-likkuse informatsiooni. Et piimatoodang ja koostis onosaliselt geneetiliselt determineeritud omadused, ongeneetiliste iseärasustega seletatav suur lehmadevahelineerinevus, eriti siis, kui neid peetakse sarnastes söötmis- japidamistingimustes. Lehma individuaalset mõju kuigeneetilist faktorit, piima mineraalainete sisaldusele onesile tõstetud ka mujal maailmas tehtud uurimustes.

13


0,6 � �r� � 0,8 0,5 � �r� � 0,60,35 � �r� � 0,5

Joonis 1. Piima kaltsiumisisalduse seosed teiste piimakoostiskomponentide, piimatoodangu, laktatsiooni- jakalendrikuuga

Lehma individuaalne mõju piima kaltsiumisisaldu-sele oli piima valgusisalduse mõju järel olulisuselt teiselkohal. Põlula KL erinevatest katserühmadest valitudlehmade piima kaltsiumisisaldus varieerus suurtes piiri-des. Esimese laktatsiooni madalaim kaltsiumisisaldus0,104% oli maakarja lehmal Unna (reg nr 635466) jakõrgeim 0,150% oli punasekirju holsteini tõugu lehmalJohanna (reg nr 605773). Tabelis 1 on toodud andmedPõlula katselaudas moodustatud katsegruppide lehma-dest, kellel oli esimese laktatsiooni piima kaltsiumisisal-dus kas grupi suurim või väikseim.

Tabel 1. Suurima ja väikseima piima kaltsiumisisal-dusega erinevate katsegruppide lehmad

Nimi Reg nr Katse-grupp

Kaltsiumi-sisaldus, %

Päritolu

Miia 577746 EHF 0,122 OÜ Selja

Narri 545221 EHF 0,115 SA Piistaoja KT

Sellik 549454 EHFt 0,123 Põlva POÜ

Dorte 549450 EHFt 0,109 Põlva POÜ

Johanna 605773 RHF 0,150 OÜ Triigi Farmer

Santa 605744 RHF 0,117 OÜ Triigi Farmer

Meira 203775 EPK 0,141 OÜ Allafar

Kiita 366785 EPK 0,117 OÜ Vändra

Uiva 635471 EK 0,123 Lanksaare talu

Unna 635466 EK 0,104 Lanksaare talu

Põlula katsefarmi keskm. 0,120

Tõu mõju piima koostisele, sealhulgas mineraalainetesisaldusele, on küllalt hästi tõestatud. Eestis kasvatatavatelehmatõugude piima kaltsiumisisalduse kohta on andmedsiiani olnud väga puudulikud. Põlula katselauda baasil onavanenud väga hea võimalus võrrelda Eesti piimaveisetõugusid, kuna kõik lehmad on samades söötmis- ja pida-mistingimustes. Esimese laktatsiooni andmetel oli piimakaltsiumisisaldus suurem punasekirju holsteini ja eestipunast tõugu lehmadel (joonis 2). Sarnaselt mujal tehtuduurimustega näeme, et ka Eestis on mustakirju holsteini

tõugu lehmade piimas vähem kaltsiumi ja fosforit kuiteiste uuritud tõugu lehmade piimas.

Piima kaltsiumisisaldus oli suurem laktatsiooni algusesja lõpus ning väiksem kolmandal-neljandal laktatsiooni-kuul (joonis 3).

Väike piima kaltsiumi- ja fosforisisaldus kolmandal janeljandal laktatsioonikuul võib olla põhjustatud piimasekretsioonimehhanismide muutustest, mis leiavad asetindlemiste ja tiinestumise ajal. Sellekohaseid uurimusi onvarem tehtud ja leitud, et piima mineraalainete kontsent-ratsioonides toimuvad muutused juba neli päeva enneinna algust; piimas suureneb naatriumi- ja kloriidioonidening väheneb kaltsiumi-, kaaliumi- ja laktoosisisaldus.

Piima kaltsiumi- ja valgusisalduse sarnane sõltuvuslaktatsioonikuust (joonis 3) on tingitud suure osa kaltsiu-mi seotusest piimavalguga.

Põlula katselaudas piima kaltsiumisisalduse võrdlusEestis varutava piima keskmise tasemega

Meil varutava piima keskmisest tasemest ülevaatesaamiseks ja Põlula katselaudaga võrdlemiseks kogutipiimaproove viie meierei segupiima tankidest.

Tabel 2. Joogipiimade, meiereidesse laekunud ja Põlu-la katselauda keskmine piima kaltsiumisisaldus (%)

Piima päritolu Kaltsiumisisaldus

Joogipiimad:ALMA 0,119

FARMI 0,118

KAVASTU 0,117

MEIERI 0,117

MILLA 0,115

MUMUU 0,118

TERE 0,119

Segupiimad:Meierei 1 0,117

Meierei 2 0,115

Meierei 3 0,118

Meierei 4 0,116

Meierei 5 0,118

Keskmine

14


Joonis 2. Eri tõugu lehmade piima kaltsiumisisaldus(%) Põlula katselaudas

Joonis 3. Piima kaltsiumi- ja valgusisaldus (%)laktatsioonikuude lõikes

15


16


17


18


Joogipiimad 0,117

Meiereid 0,117

Põlula KL 0,120

Et nende meiereide varumispiirkonnad hõlmavadpraktiliselt kogu Mandri-Eesti, kirjeldavad saadudandmed Eestis varutava piima kaltsiumisisalduse kesk-mist taset. Erinevate meiereide piima keskmised kaltsiu-misisaldused jäid vahemikku 0,115…0,118% (tabel 2).Meiereide keskmine piima kaltsiumisisaldus (0,117%) olioluliselt väiksem (erinevus 2,5%) Põlula katselauda piimakaltsiumisisaldusest (0,120%). Põlula katsefarmi piimasuurem kaltsiumisisaldus on ilmselt saavutatud tasa-kaalustatud söödaratsiooniga, mille metaboliseeruva

energia sisaldus (~11,5 MJ/kg kuivaines) on üldisestsöötmistasemest kõrgem.

Tarbijani jõuab reaalselt aga joogipiim. Eestis 2001.aasta jooksul läbiviidud seitsme 2,5%-lise linnapiimakaltsiumisisalduse monitooringu käigus ei täheldatudjoogipiimade ja meiereidesse laekunud toorpiimadekaltsiumisisaldustes olulisi erinevusi (tabel 2). Teistestjoogipiimadest madalam kaltsiumisisaldus oli kõrg-kuumutatud Milla piimas (0,115%). See võib olla põhjus-tatud kaltsiumi osalisest väljasadenemisest kõrgelpastöri- seerimistemperatuuril (135 �C). Tavaliselpastöriseerimistemperatuuril (72…75 �C) kaltsiumiolulist väljasadenemist ei toimu.

Piima kaltsiumisisalduse uurimine Põlula KL baasiljätkub ka käesoleval ajal, kusjuures alates 2002. aastaalgusest on uurimusse haaratud kõik katselehmad.

Teise laktatsiooni 100 ning 200 päevapiimajõudlus Põlula katsefarmisOlev Saveli, Tanel Kaart

Informatiivses materjalis esitatud andmetest selgub, etkatsefarmi lehmade kahe laktatsiooni võrdluses on teiselaktatsiooni enamtoodang 100 päeva jooksul 973 kgpiima, 25,5 kg piimarasva ja 31,0 kg piimavalku (tabel).

Teise 100 päeva jooksul toodangute erinevus suurenes,aga tempo vähenes. Diferentsid on vastavalt 1339 kg,32,7 kg ja 42,8 kg.

Katserühmade 100 päeva diferentsid on sarnased, kuid200 päeva toodangutes on erinevused suuremad.Märgatavalt väiksemad erinevused on punasekirjute

19


Näitaja Lakt EK EPK RHF EHF EHFt Keskmine

100 päeva piimajõudlus

Arv 1. 5 27 23 30 21 106

2. 1 17 11 9 9 47

Piima kg 1. 2181 2797 3153 3248 3341 3081

2. 3074 3897 4070 4159 4336 4054

Diferents 893 1100 917 911 995 973

Rasva kg 1. 85,4 112,3 116,8 122,5 129,2 118,3

2. 122,6 144,4 139,0 141,5 153,0 143,8

Diferents 37,2 32,1 22,2 19,0 23,8 25,5

Valku kg 1. 74,2 96,7 105,3 103,0 108,3 101,6

2. 102,5 131,2 133,7 131,7 138,2 132,6

Diferents 28,3 34,5 28,4 28,7 29,9 31,0

200 päeva piimajõudlus

Arv 1. 5 24 19 26 18 92

2. 0 11 7 6 6 30

Piima kg 1. 4339 5619 6060 6454 6658 6080

2. x 6987 6972 8201 7960 7421

Diferents x 1368 912 1747 1302 1339

Rasva kg 1. 181,1 218,7 212,4 237,2 249,0 226,5

2. x 256,3 239,0 270,3 276,9 259,2

Diferents x 37,6 26,6 33,1 27,9 32,7

Valku kg 1. 153,9 196,5 206,8 207,1 219,2 203,7

2. x 242,2 238,5 259,5 255,9 247,5

Diferents x 47,7 31,7 52,4 36,7 42,8

holsteinide rühmal ja suuremad mustakirjute holsteinide(EHF) tavarühmal.

Noorkultide rümpade kvaliteedi hindaminepm-knd Aarne PõldvereEesti Tõusigade Aretusühistu

Mõistet “liha kvaliteet” kasutatakse ja mõistetakse eri-nevalt, lähtudes tootja, lihatööstuse ja tarbija huvidest.Tarbija vajab õhukese seljapekiga õrna ja mahlakat,iseloomuliku lõhna ja maitsega taist sealiha. Lihatööstu-ses klassifitseeritakse sea rümpade kvaliteeti: sigadetoitumuse, rümpade kuju ja massi ning peki paksuse järgi.Lihaskude hinnatakse värvuse, lõpliku pH-väärtuse, vee-siduvuse ja õrnuse järgi. Viimastel aastatel eristatakserümba ja liha kvaliteeti.

Rümba kvaliteedi hindamisel arvestatakse tapasaagist,rümba koostist (lihas-, side-, rasvkoe suhe), rümba kuju,seljapeki paksust, lihassilma pindalat, liha marmorsust(nähtavate rasvkoekihtide arvu lihaskoe ristlõikes), lihahügieenilist taset.

Liha kvaliteedi näitajatest peetakse olulisemateks lihatoiteväärtust (keemiline koostis), organoleptilisi (värvus,välimus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus), tehnoloogilisi(veesiduvusvõime, pH) ja sanitaarhügieenilisi näitajaid.

Sealiha kvaliteedi näitajad sõltuvad paljudest teguritest:geneetilistest (tõug, liin, isa jt), loomakasvatuslike võteterakendamisest (söötmine, pidamistingimused jt) jalihakombinaadis toimuvast (paigutuse tihedus, transportlihakombinaati, tapaeelse pidamise tingimused) ninglihas endas toimuvatest biokeemilistest protsessidest.

Eeltoodust lähtudes on kvaliteetse sealiha tootmiseksvajalik tihe koostöö aretaja, seakasvataja ja lihatööstusevahel.

Kõige tähtsam liha kvaliteedi määramise kriteerium onliha pH-väärtus. On välja töötatud vastavad pH-väärtuseskaalad, eristamaks normaalset, PSE- (hele, pehme,vesine) ja DFD- (tihe, tume, kuiv) liha. Liha kvaliteedimäärab lihaskoe happesuse (pH) tõusu kiirus ja ulatusesimestel tapajärgsetel tundidel. Tervete, puhanud looma-de liha pH on pärast tapmist 6,8…7,2. Siis hakkab seelangema ning jääb normaalsel lihal jahtumisel 24 tunnijooksul püsima 5,6…6,3 piires. Erandjuhtudel võib pHväärtus stressi mõjul langeda alla 5,3 juba 5…10 minu-tiga, enamasti aga toimub see 1…1,5 tunni jooksul pärasttapmist. Liha kõrge happesuse tõttu sellise liha rakkudesvalgud denatureeruvad ja kaotavad veesidumisvõime.Tekib hele, pehme, vesine PSE-liha. PSE-liha vee-siduvusvõime on madal – alla 53%. Sellele lihale oniseloomulikud suured keedu-, jahutus- ja suitsutuskaod.DFD-liha tekke põhjuseks on see, et kestva tapaeelsestressi või pika transpordiaja tõttu kulutavad loomad ärakogu energiavaru, mis on pärast tapmist piimhappemoodustamiseks vajalik ja seetõttu pH-väärtus jääb suu-

reks (6,8…7,0). Kõrge pH-väärtus soodustab mikroflooraarengut, mis võib põhjustada liha riknemist. Sellise lihaveesidumisvõime on normaalse liha omast suurem.

PSE- ja DFD-liha esinemissagedus on tingitud päri-likest teguritest, tapaeelsest pidamisest, tapmistehno-loogiast jm.

Liha kvaliteedi hindamiseks kasutatakse mitmesugustaparatuuri. Liha happesust määratakse portatiivse(kaasaskantava) pH-meetriga viimase ribi kohalt lahti-lõigatud poolkere selja pikimasse lihasesse (lihassilma)torgatud elektroodi abil. Määramist teostatakse enamasti45 minutit ja 24 tundi pärast tapmist. Liha värvus on kavisuaalselt vaadeldav. Värvuse mõõtmiseks on väljatöötatud samuti vastavad aparaadid (optomeetrid). Nendeabil mõõdetakse lihassilmale peegeldunud või neeldunudvalgust. Liha veesiduvuse määramiseks kasutatakse Grauja Hammi pressmeetodit. Nimetatud meetod on tülikas,sest eeldab lihassilmast proovitükkide võtmist ja nendeanalüüsi. Viimasel ajal on pressmeetodi asemel soovi-tatud kasutada liha elektrijuhtivuse määrajaid.

2001. a lõpus käivitus Eesti Tõusigade Aretusühistuskvaliteetse sealiha tootmise programmi Marmorliharaames uus lihakehade hindamise süsteem. SaksamaaltRudolf Matthäusi inseneribüroost, kus tegeldakse elekt-rooniliste mõõteriistade arenduse ja turustusega ninglihatööstustele tarkvaralahenduste pakkumisega, ostetisigade lihakehade hindamiseks seljalihase (m. longissi-mus dorsi) mõõtmise süsteem Scan Star automaatse and-mehõive jaoks. Andmetöötlusprogramm Scan Star või-maldab määrata arvutisse salvestatud fotodelt lihassilmapindala, pekipindala ja küljepeki paksused. Komplektison digitaalkaamera, statiivid, foto-smart andmekandja,kalibreerimismaterjal, andmeedastus- ja süsteemprog-rammid ning tarkvara.

Samast firmast on võimalik hankida Saksamaalihatööstustes laia kasutamist leidnud ja Euroopa Liidupoolt aktsepteeritud lihakehade ZP. (nn kahe mõõtmejärgi) klassifitseerimisseadet Lin-Star CPU. See aparaatvõimaldab kahe mõõtme järgi (pekimõõt – peki paksus,mõõdetuna nimmelihase kõige õhemal kohal, ja lihamõõt– lähim kaugus nimmelihase eesmise otsa ja selgroo-kanali ülemise seina vahel) määrata rümba lihaskoe-sisaldust. Komplektis on vastavad programmid, mis või-maldavad andmeid salvestada, kahe mõõtme aluseltailihaprotsenti määrata, aparaati on võimalik ühendadaprinteriga, personaalarvutiga ning kaaludega. Pärastmäärangu lõppu on võimalik välja printida taparaport.Aparaati on mugav kasutada, on ilusa disainiga ja sedavõib probleemideta teisaldada. Kahe punkti klassifitseeri-

20


S E A D

misseadet Lin-Star CPU sobiks soodsa hinna tõttu kasu-tada Eesti väiksemates lihatööstustes.

Rudolf Matthäusi inseneribüroo tegeleb ka liha kvali-teedi hindamise aparatuuri väljatöötamisega. Praeguselajal on sellest firmast võimalik osta liha kvaliteedi hinda-

mise süsteem, mis koosneb lihaskoe happesuse määra-mise aparaadist (pH – STAR CPU), lihaskoe värvusemääramise aparaadist (OPTO – STAR CPU) ja lihaskoeelektrijuhtivuse määramise aparaadist (LF – STAR CPU).Kõik nad on püstolikujulised, kerged, mugavad kasutada.

21


Tabel 1. Noorkultide lihakeha kvaliteedinäitajad tõuti

Näitaja Tõug Kokku/keskmine

landrass suur valge ristandid*

Kontrollitud noorkultide arv 8 18 2 28

Nende järglaste arv 65 171 12 249

Lihakeha mass, kg 74 70,9 73,7 71,8

Lihakeha pikkus, cm 101,5 97,9 95,8 98,7

Seljapeki paksus 6…7. roide kohal, mm 16,1 18,0 19,4 17,6

Lihassilma pindala, cm2 44,8 45,4 51,0 45,6

Lihasuse indeks ** 0,45 0,32 0,36 0,36

Lihaskoe osatähtsus rümbas, % 58,4 58,1 58,7 58,2

Küljepeki paksus x1, mm*** 15,3 16,0 15,9 15,8

Küljepeki paksus x3, mm 16,5 16,5 17,2 16,5

Seljalihase läbimõõt x2, mm 52,6 51,7 53,8 52,0

Rümpade jagunemine klassidesse SEUROP klassifikatsiooni järgi, %

S 26 19 8 20

E 67 73 84 72

U 7 8 8 8

* – (P x H) x H – (pjeträän x hämpšir) kult x hämpšir emis; P x H – pjeträän kult x hämpšir emis** – Pekipindala ja seljalihase lõikepinna suhe*** – Ultra FOM 100 mõõtekohad

Tabel 2. Mõningate noorkultide lihakehade kvaliteedinäitajad

Kuldi nimi janr

Tõug Kontrolli-tud järg-laste arv

Lihakehapikkus,

cm

Seljapekipaksus

6…7. roi-de kohal,

mm

Rümpade jagunemineSEUROP süsteemis,

rümpade arv

Tailihaosatähtsusrümbas, %

Lihassilmapindala,

cm2

Lihasuseindeks

S E U

Jommi 2864 Y* 38 96,8 18,6 7 28 3 58,1 45,6 0,33

Jommi 757 Y 24 98,5 17,0 4 18 2 58,1 46,2 0,27

Asse 7398 L** 23 102,2 16,1 6 16 58,6 45,1 0,47

Fram 4398 L 23 99,4 14,1 5 16 2 58,3 43,2 0,47

Curry 2654 Y 22 97,0 16,1 5 16 1 58,1 45,7 0,35

Hudson 2862 Y 12 96,9 20,4 4 6 2 58,7 45,0 0,34

Hudson 2958 Y 8 98,4 20,8 7 1 57,6 47,8 0,37

Pontos 7134 Y 8 97,8 17,5 8 56,6 47,2 0,26

Palaani 1147 L 7 103 17,3 3 3 1 59,1 48,0 0,39

Aris 593 Y 5 96,8 18,2 1 4 58,2 52,4 0,33

Jallis 231 Y 5 99,0 17,6 5 57,9 45,7 0,27

*jorkšir**landrass

Neis kasutatakse tarkvara, mis võimaldab edastada näitu-sid personaalarvutile ja printerile.

Asjasthuvitatutel on võimalik eeltoodud seadmete koh-ta saada täiendavat infot koduleheküljel http\\ www.ingenieurbueromatthaeus.de.

Programmi Marmorliha raames hinnatakse aretusühistuaretusspetsialisti poolt lihatööstustes (AS Valga LT, ASNõo LT) baasaretusfarmidest (Kaiu LT OÜ, KehtnaMõisa OÜ, Saimre Talu Toivo Teng, OÜ Pihlaka Farm,OÜ Estonia) prakeeritud testitud tõutuumiku noorkuldid.Neid ei müüdud Tartu Seemendusjaamale, farmidele,talunikele kas välimikuvigade, madala aretusväärtusetõttu või muudel põhjustel. Seega saadakse lihaandmedseemendusjaamadesse ja farmidesse müüdud kultidevendade kohta. Nimetatud andmed võimaldavad täpsus-tada karjatestil saadud andmete alusel määratud suhtelistaretusväärtust.

Aretusspetsialist mõõdab lihatööstuses poolrümba pik-kuse kahest kohast (esimesest kaelalülist häbemeluuni,roide ja rinnaku ühinemiskohast häbemeluuni), seljapekipaksuse neljast kohast ( turjalt, 6…7. roide kohalt, landelt(m. glutaeus medius) ja kõige õhemalt kohalt. Samutipildistab 13…14. roide vahekohalt lahtilõigatudpoolrümba lihassilma spetsiaalse digitaalfotoaparaadigaKodak. Saadud fotod lihassilmadest töödeldakse spet-siaalse andmetöötlusprogrammiga Scan Star, määratakselihassilma pindala, pekipindala, küljepeki paksused.

Lisatakse lihatööstusest saadud Ultra FOM 100 andmed(küljepeki paksused x1, x3 ja seljalihase läbimõõt x2).

Kogutud andmed saadetakse Jõudluskontrolli Keskuseandmebaasi, kus edaspidi on võimalik neid lülitada are-tusväärtuse hindamisse. Tulevikus on plaanis väljaarvutada rümba lihaandmete alusel lihasuse aretusväär-tus.

Milline on noorkultide liha kvaliteet?Hindamise tulemused on esitatud tabelites 1 ja 2.2002. a jaanuarist aprillini hinnati AS Valga

Lihatööstuses 249 noorkuldi rümba kvaliteeti, nendest 65landrassi tõugu, 171 suurt valget (jorkširi), 12ristandkulti. Vaadeldi järgmisi ristandkombinatsioone:

kult (pjeträän (P) x hämpšir (H)) x emis hämpšir ja kultpjeträän x emis hämpšir.

Landrassi tõugu kuldid pärinesid Kehtna Mõisa OÜst,OÜ Pihlaka Farmist, jorkširi tõugu ja ristandkuldidSaimre talust.

Tabelist 1 nähtub, et noorkultide rümbad on hea liha-susega. Neil on õhuke seljapekk (kõikumine 16,1…19,4mm) ja suur lihassilma pindala. Ristandkultide rümbad onnatuke paksema seljapekiga (19,4 mm), kuid suuremalihassilma pindalaga (51 cm2). Lihaskoe osatähtsusrümbas on kõikidel sigadel soovitult kõrge (kõikumine58,1…58,7 %). Samuti on rümbad suhteliselt õhukeseküljepekiga (kõikumine 15,3…17,2 mm) ja suure selja-lihase läbimõõduga (51,7…53,8). Kõik hinnatudnoorkultide rümbad kuuluvad SEUROP-klassifikatsioonialusel S, E, ja U klassi. Landrassi tõugu kultidest kuulubS-klassi 26%, E- klassi 67% rümpadest, jorkširi tõugukultidel olid vastavad näitajad 19 ja 73%. Rümpadejagunemine klassidesse: S (lihaskude 60% ja rohkem), E(55…60%), U (50…55%), R (45…50%), O (40…45%),P (alla 40%).

Tabelis 2 esitatakse mõnede landrassi ja suurt valgettõugu noorkultide rümpade kvaliteedi näitajad.

Enamik kultide järglasi on soovitult õhukese selja-pekiga ja suure lihassilma pindalaga (kõikumine43,2…52,4 cm2). Kõige suurem lihassilm (60,4 cm2) onSaimre talust pärineva vanempaari Aris 593 (kult) xTorkku 257 (emis) järglastel. Samuti 60 cm2 lähedasedlihassilmad on ka vanempaaridel Hudson 2864 x Torkku3037 (59,1 cm2) ja Jommi 2864 x Torkku 2926 (59,1cm2). Mõlemast tõust kultide rümpades sisaldub ka paljulihaskude (kõikumine 56,6…59,1%). Enamus lihakeha-sid kuulub SEUROP-süsteemis E-klassi. Lihassilmadevärvuse visuaalse hindamise põhjal on kõik hinnatudkuldid normaalse liha kvaliteediga.

Kokkuvõttes võib öelda, et kõik hinnatud noorkultiderümbad on hea lihasusega (õhuke seljapekk, suur lihas-silma pindala, suur lihaskoesisaldus rümbas) ja hea liha-kvaliteediga.

Et Eestis esineb ka mõningal määral kvaliteedistkõrvalekalletega PSE- ja DFD-liha, tuleks tulevikussigade aretusprogrammi raames täiustada ka sealiha

kvaliteedi hindamist. Lähiaastatel tuleks Eesti TõusigadeAretusühistul hankida lihaskoe happesuse (pH-meeter)ja värvuse määraja.

Aretustööst eesti vutitõugaEmeriitprof Harald Tikk(Algus Tõuloomakasvatus 2002, 2)

Eesti vutitõu geneetiliste ressursside taastamiseksläbiviidud selektsioonitöö Rene Treieri tõuvutifarmis2001. ja 2002. aastal.

Tõuaretustöö aluseks vuttidega on nende individuaalnemunevuse kontroll. Ilma emasvuti munatoodangu andme-teta ei ole võimalik ei perekondade moodustamine, liini-alustajate väljaselgitamine ja liinide moodustamine.

Kuivõrd eesti vutitõu loomisel said kõik need etapidläbitud, ei tohiks eesti vuttide jõudlusomaduste taastamise

22


L I N N U D

ja säilitamise programmi käivitamine olla väga raske.Vajalik oleks esialgseks parimate munejate väljaselgita-miseks paigutada individuaalpuuridesse umbes 300emasvutti ja 100 isasvutti. Emasvutid paaritatakse pärast3-kuist munemisperioodi individuaalselt haudemunadesaamiseks välimiku ja etoloogia alusel valitud isasvutti-dega.

Seoses asjaoluga, et Kehtna Kanade Kontrollkatsejaamkuulub kohalikule ühistule ja see ei huvitunud seal läbiviima eesti vuttide tõuaretustööd, saadi kokkulepe sellekstööks R. Treieri erafarmis. Farmi ei saa aga selektsiooni-tööks kasutada eespool soovitud mahus, kuna tootmisehuvides (tegemist on erafarmiga) ei ole farmis selekt-sioonitööks võimalik väga suures koguses puuripatareidemahtu eraldada. Vutimunade tootmiseks kasutatud puuri-patarei 36 puuri baasil rekonstrueeriti 108 individuaal-puuri, mis 2001. a kasutati F0- ja F1-põlvkondade emas-vuttide munevuse individuaalseks kontrolliks.

Jõudluskontrolli tulemused F0-põlvkonnasVuttide sugukarjast aretustööks sobiva lähtematerjali

väljaselgitamiseks viidi läbi kaks järjestikust individuaal-jõudluskontrolli perioodkatset.

1. rühma vuttidega (108 emasvutti) alustati jõudlus-kontrolli 12. märtsil 2001. a. Jõudluskontrollile allutati 28päeva kestel farmi sugukarjast kolmandat kuud munevademaslinnud keskmise kehamassiga 246 g. Vuttide sugu-karja (koorus 18. nov 2000. a) munemisintensiivsus oli2001. a. järgnev:

jaanuaris 82,3%veebruaris 85,2%märtsis 77,4%aprillis 77,5%mais 78,0%juunis 77,7%juulis 75,2%Vuttide individuaalse jõudluskontrolli 1. rühm komp-

lekteeriti seega 115 päeva vanuste ja 3. kuud munevateemasvuttidega.

1. individuaalse jõudluskontrolli 28-päevase kestusegaperioodkatse tulemused olid kokkuvõtlikult järgmised:

kokku saadi mune 2814 tk,ühelt vutilt saadi 26,1 muna,munemisintensiivus 93,1%,muna keskmine mass 13,2 g.Munemisintensiivsuse alusel kontrollitud vutte ana-

lüüsides selgus järgnev (tabel 4).

Tabel 4. Jõudluskontrollile allutatud 1. rühma vuttidejagunemine munatoodangu alusel

Munatoodangvutilt

perioodis

Vuttide Munemis-intensiivsus

%

Päevas kaksmuna

munenudvuttide arv

arv %

26 ja vähem 57 52,8 88,0 5

27 28 25,9 96,4 2

28 20 18,5 100,0 4

29 1 0,1 103,6 1

31 1 0,1 110,7 1

34 1 0,1 121,4 1

Kokku 108 – – 14

Kontrollitud 108 emasvutist viidi selektsioonirühma 51lindu (47,2% kontrollvuttidest). Teisest jõudluskontrolliall olevast vutirühmast valitutega oli selektsioonirühmas128 emasvutti, kelle järglased moodustasidF1-põlvkonna.

2. rühma vuttidega (108 emasvutti) alustati jõudlus-kontrolli 9. aprillil 2001. a ja lõpetati 27. aprillil, testimisekestus 19 päeva. Jõudluskontrollile allutatud vutid päri-nesid farmi suguvuttide karjast samuti kui 1. jõudluskont-rolli rühma vutid, kuid olid katse algul umbes ühe kuuvõrra vanemad (143-päevased).

Jõudluskontrolli tulemused osutusid 2. rühma jõudlus-kontrollil järgnevaiks.

Kokku saadi mune 1921 tk,ühelt vutilt saadi 17,8 muna,munemisintensiivus 93,6%,muna keskmine mass 13,6 g.Kontrollitud vuttide jagunemine munatoodangu alusel

on esitatud tabelis 5.Tabelis 5 esitatud näitajate alusel komplekteeriti need

vutid, kes munesid kontrollperioodil 18 ja rohkem muna(67 vutti), täiendavalt selektsioonirühma. Seega moodus-tus selektsioonirühm 128 emasvutist, kellelt saadi rühm-paarituse järel haudemunad, millest koorus F1-põlvkond.

Lisaks eeltoodule viidi 19. märtsil ja 23. aprillil läbivutimunade morfoloogiline analüüs.

Tabel 5. Jõudluskontrollile allutatud 2. rühma vuttidejagunemine munatoodangu alusel

Munatoodangvutilt

perioodis


%

Päevas kaksmuna

munenudvuttide arv

arv %

16 ja vähem 17 15,7 72,8 7

17 24 22,2 89,5 9

18 24 22,2 94,7 6

19 26 24,1 100,0 14

20 8 7,4 105,3 8

21 6 5,6 110,5 6

22 3 2,8 115,8 3

Kokku 108 – – 53

Dublette munevad vutid – eeldus uuele liinileDublettideks nimetatakse edaspidi ühe vuti poolt kahte

samal päeval munetud muna.Munemise päevarütmi uuriti eesti vuttidel 1984. a.

Munad korjati igal täistunnil 3 ööpäeva jooksul. Arvu-tuses kasutati 306 muna andmeid. Tsüklis kahejärjestikku munetud muna keskmiseks intervalliks (munamoodustumise kestuseks) kujunes keskmiselt 26,0 tundi.Uuritud munadest muneti 23-tunnise intervalliga ainult 7(2,3%). Pikimaks intervalliks oli 29 tundi, ka selliseid

23


mune oli 7 (2,3%). Leitud intervall oli ligikaudu kokku-langev vastava näitajaga jaapani põldvuttidel. Siiskiesineb erialases kirjanduses andmeid, et jaapani vuttidehulgas esineb emasvutte, kes munevad teisel ja kolmandalmunemiskuul (30 päeva kestel) üle 31 muna. Sellistelvuttidel on muna arenemise kestuseks 14…16 tundi. Eestivuttide juures sellist nähtust Kaiavere vutifarmis eestivuttide aretustöös ei täheldatud.

2001. a alustatud eesti vuttide individuaaljõudlus-kontrollil ilmnes, et mitmed eesti vutid munevad päevaska 2 muna. Ilmnenud nähtuse kontrollimiseks korraldati23…28. aprillini 2001. a kontrollkatse, mille vältel 2katsetöötajat korjasid munad iga tunni tagant 5 ööpäevajooksul. Ilmnes, et 5 päeva jooksul munesid dublette 108emasvutist 44, seejuures munesid neist 8 emasvutti samaaja jooksul 2 dubletti ja üks emasvutt isegi 3 dubletti.Kokku muneti 5 päeva jooksul 53 dubletti, munade kella-ajalist vahet tundides iseloomustab tabel 6.

Keskmiseks ajavaheks dubletis kujunes 8,4 tundi.Dubletile eelneva muna ja dubleti 1. muna keskmineajavahe oli 19,7 tundi, 14 juhul oli eelmine päevmunavaba. Dubletile järgnev muna muneti keskmiselt24,4 tunni pärast, oli ka 12 munavaba päeva. Katses oli ka2 emasvutti, kes munesid dublette kahel järjestikuselpäeval, kusjuures munemistel oli vahet vastavalt 11,10 ja16 tundi ning 15, 20 ja 19 tundi.

Samas katserühmas oli tavaliselt munevate vuttidemunemise vaheaeg (n=304) 24,8 tundi (ei arvestatudmunavabasid päevi).

Kogu rühma munemisintensiivsus oli katse vältel vägakõrge – 98,3%. Kogu katserühma emasvuttide keskminekehamass oli 260,6 g, dublette munenud emasvuttidel248,5 g, erinevus polnud statistiliselt usutav (P>0,05)katserühma lindude kehamasside küllalt suure varieeru-vuse tõttu.

Tabel 6. Kahe samal päeval munetud muna kella-ajaline vahe tundides

Munemisevaheaegtundides

Dublettidearv katsejooksul

Munemisevaheaegtundides

Dublettidearv katsejooksul

1 1 9 1

2 12 10 5

3 1 11 6

4 3 12 5

5 3 15 4

6 1 16 4

7 2 19 1

8 3 20 1

Kokku 53

Et dublette munevate emasvuttidega munemisintensiiv-sus võib ületada 100%, loob see aluse nende selekteeri-miseks uue liini alustajateks.

Jõudlusnäitajad F1-põlvkonnas

F1-põlvkonna saamiseks paigutati 12. juunil 2001. ahaudurisse hautamiseks 4160 üldkarja suguvuttide ja 975selektsioonirühma vutimuna (I haudepartii).

1. juulil koorus üldkarja suguvuttide munadest 2807vutitibu ja selektsioonirühmast 478 vutitibu. Koorumis-tulemused vastavalt 67,4 ja 49,0%. Kooruvusnäitajad olidmadalad. R. Treieri arvates oli siin otsustavaks põhjusekskogemuste puudumine vutitibude hautamisel erakordseltkuumade suveilmadega. Et koorumisel selektsioonitibudüldrühma tibudega segamini ei läheks, olid selektsiooni-rühma hauderaamaid hauduris ülemised ja nende külg-seinad kinnised. Et temperatuur hauduris tõusis kõrgevälistemperatuuri tõttu optimaalsest kõrgemaks, ei taga-nud ventilatsiooni- ja niisutusseadmed normaalset muna-de kooruvust. Ka üleskasvatamisel peeti selektsiooni-tibusid eraldi.

Sama tõumaterjali baasil komplekteeriti II haudepartii,kus 22. juunil 2001. a paigutati inkubaatorisse 4305 üld-karja suguvuttide ja 700 selektsioonirühma vuttide muna.10. juulil 2001. a koorus üldkarja suguvuttide munadest3219 ja selektsioonirühma vuttide munadest 364 vutitibu,koorumine vastavalt 64,3 ja 52,3%. Ka II haudepartiikoorumistulemused on ainult rahuldavad ega kajastaobjektiivselt antud vutipopulatsioonide potentsiaalseidkoorumistulemusi.

Üleskasvatatud F1-põlvkonnast oli võimalik indivi-duaalsele jõudluskontrollile allutada I haudepartiist 108emasvutti 201-st, II haudepartiist 108 emasvutti 195-st.

I F1-põlvkonna haudepartiist valitud emasvutid olidjõudluskontrolli all ajavahemikus 10. septembrist kuni1. oktoobrini 2001. a 22 päeva kestel, mil nad munesid Imunemiskuu II poolt ja II munemiskuu algust.

Jõudluskontrolli tulemused munemislehtede alusel onesitatud tabelis 7.

Tabelist 7 selgub ühtlasi, et dublette munesid 71 vutti108-st ehk 65,7%. Munemislehtede alusel munatoodan-gust kokkuvõtet tehes selgub, et kontrollialuse rühmaemasvuttide toodang perioodis kokku oli 2351 muna,munemisintensiivsus 98,9%. Dublette munenud vuttidemunemisintensiivsus oli seejuures 101,7%, tavalistel(dublette mittemunenud vuttidel) 93,7%. Need näitajadon tähelepanuväärselt kõrged.

Tabel 7. F1-põlvkonna vuttide munatoodangu jagune-mine 10.09…01.10 kestnud jõudluskontrolli andmetel(I partii)

Mune vutiltperioodis


%

Dublettmunemunevatevuttide arvarv %

Vähem kui 19 4 3,7 79,5 3

19 3 2,8 86,4 1

20 18 16,7 90,9 5

21 24 22,2 95,5 9

22 26 24,1 100,0 20

23 17 16,7 104,5 17

24 8 7,4 109,1 8

25 4 3,7 113,6 4

24


26 3 2,8 118,2 3

27 1 0,9 122,7 1

Kokku 108 – – 71

II haudepartiist paigutati F1-põlvkonna munajõudluseselgitamiseks 6. oktoobril individuaalpuuridesse 108emasvutti, kes alustasid II munemiskuud. Kontroll lõpe-tati 26. oktoobril 2001. a, kestus seega 21 päeva. Vutidolid kontrollperioodi lõpul 109 päeva vanad.

Jõudluskontrolli tulemused munemislehtede alusel onesitatud tabelis 8.

Tabel 8. F1-põlvkonna vuttide munatoodangu jagune-mine 6…26.10.01 kestnud jõudluskontrolli andmetel(II partii)

Mune vutiltperioodis


%

Dublettmunemunevatevuttide arvarv %

Vähem kui 18 9 8,3 72,0 4

18 4 3,7 85,7 2

19 16 14,8 90,5 5

20 20 18,5 95,2 12

21 22 20,4 100,0 20

22 16 14,8 104,8 16

23 12 11,1 109,5 12

24 5 4,6 114,3 5

25 2 1,9 119,0 2

26 1 0,9 123,8 1

27 1 0,9 128,6 1

Kokku 108 – – 80

Kokku on selles kontrollrühmas 80 dublettide munejatehk 74,1% kontrolli all olevaist vuttidest. Neist 37 emas-vutti munes 21 päeva jooksul rohkem kui 21 muna. Dub-lette munevate vuttide keskmine munatoodang oli 21päeva jooksul 23,0 muna, munemisintensiivsus seega109,5%.

21 muna ja rohkem munes antud rühmas kokku 59 vutti:nende poolt muneti 1313 muna, vuti kohta seega 22,25muna, munemisintensiivsus 106,0%. Keskmiselt saadidublette munenud vuttidelt 21,3 muna, tavalistelt mune-jatelt 18,6 muna – munemisintensiivsus vastavalt 101,4 ja88,6%.

F2-põlvkondSelektsioonivuttide F2-põlvkonna saamiseks paigutati

16. oktoobril haudesse 925 dublette munenud vuttidelt jarohkem kui 95%-lise munemisintensiivsusega dublettemittemunenud vuttidelt kogutud muna. Emasvutid paari-tati samast haudepartiist üleskasvatatud isasvuttidega.Paralleelselt oli haudes suguvuttide osakonnast 4155haudemuna. 3. nov koorus 680 selektsioonirühmavutitibu ja 3001 suguvuttide osakonna vutitibu.Koorumisprotsent vastavalt 73,5 ja 72,2%.Hautamistulemused võib lugeda rahuldavaiks.

Tibude säilivus 21 päeva vanuselt (noorlindude sugu-poole määramise ja munejate vuttide puuridesse paiguta-

mise aeg) oli selektsioonirühmas 87%. Isasnoorvutte olisugupoole määramisel 284, emasnoorvutte 308. Üldrüh-mas oli vutitibude säilivus 21-päevaselt 86,5%. Küllaltmadala vutitibude säilivuse põhjuseks on ruumipuudus(üleasustatus) tibulas. Kahjuks ei ole reaalne üldkarja jasuguvuttide karja tibusid tihedamini hautada, et tibudelekasvuks ideaaltingimusi luua, kuna see suurendakskulutusi tibude kasvatamisel mitmekordseks.

Selektsioonirühma emas- ja isasnoorvutid paigutatipärast sugupoole määramist rühmapuuridesse. 1. jaanuar2002. a paigutati esimene partii, 108 F2-põlvkonna emas-vutti, individuaalpuuridesse, kus nende munemiskontrolltoimus kaks 28-päevast munemiskuud (kuni 25. veeb-ruarini 2002. a).

Teine jõudluskontrolli rühm samast populatsioonistpaigutati individuaalpuuridesse 7. märtsil 2002. a ja kont-roll lõpetati 30. aprillil 2002. a.

2002. a valiti emasvuttide F2-põlvkonna jõudluskont-rolli I partiist edasiseks aretustööks (perekonnaalustajatekandidaatideks 14 emasvutti ja paigutati uuesti indivi-duaalpuuridesse individuaalpaarituste läbiviimiseks. Nadmunesid kahe munemiskuu kestel (56 päeva) keskmiselt57,71 muna (munemisintensiivsus 103,1). Kõik väljavali-tud munesid kontrollperioodi kestel 3…12 dubletti (kesk-miselt 5,8 dubletti). Sama F2-põlvkonna jõudluskontrollialusest II partiist valiti edasiseks aretustööks 26 emasvuttija paigutati samuti individuaalpuuridesse individuaal-paarituseks. Need vutid munesid 55 päeva kestel 56,58muna (munemisintensiivsus 102,9%). Kõik väljavalitudemasvutid munesid kontrollperioodi kestel 1…9 dubletti(keskmiselt 5,1 dubletti).

Edasi järgneb kahe partii parimate emasvuttide indi-viduaalpaaritamine sama populatsiooni isasvuttidega,munade selektsioonirestidel hautamine ja koorutamine,tibude märgistamine ja üleskasvatamine (F3-põlvkond) jajällegi emasvuttide jõudluskontroll. Selles populatsioonisselguvad tulevased perekonna- ja liinialustajad.

Kokkuvõte selektsioonitööstRene Treieri tõuvutifarmis tõuaaretustoetusel alates

2001. a märtsikuust toimunud eesti vuttide selektsiooni-töö põhietapid olid järgmised.

1. F0-põlvkonnas selgitati kahe individuaalkontrollikatsega (a´ 108 vutti) välja parimad munejad – lähte-materjal F1-põlvkonna saamiseks. Avastati eesti vuttidevõime muneda kaks muna päevas (nn dublette munevadvutid), need lülitati selektsiooniprogrammi.

2. F1-põlvkonnas jätkati kahe jõudluskontrollkatse abil(a´ 108 vutti) parima munatoodanguga vuttide välja-selgitamist. Selgus, et nn dublette munevate vuttide kesk-mine munatoodang ületas tavamunejaid vutte, mistõttujätkati dublettmunejatega selektsioonitööd eeldusegahiljem nende baasil kujundada vastav liin.

F1-põlvkonna baasil saadud F2-põlvkonna vutid paigu-tati jaanuaris 2002 individuaalpuuridesse järjekordseksmunemisjõudluse selgitamiseks ja edasise, juba teadaole-vate vanematega F3-põlvkonna saamiseks.

3. Individuaaljõudluskontrolli põhjalselektsioonirühma valitud vutid paigutati hiljem farmisuguvuttide osakonda, kus nad aitasid parandada eestivuti munajõudlusnäitajaid (munemisintensiivsuse tõusvõrreldavail perioodidel 79,0-lt 83,8%-le).

25


2001. ja 2002. a on eesti vuttide tõuaretustööd finant-seerinud läbi Eesti Linnukasvatajate Seltsi Tõuaretus-

inspektsioon, tänu kellele eesti vutitõu säilitamine jaaretus kulgeb edukalt.

Mis on Eesti sporthobune?Raigo KollomEesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees

Maailma, aga eriti Lääne-Euroopa hobusekasvatusestoimus 1960-ndatel aastatel järsk pööre spetsialiseeru-misele sporthobuste suunas. Universaalseid hobuseidenam ei vajatud. Hobuste arvu vähenemine toimus vä-hemsportlike tõugude arvel ja kuna nende populaarsuslanges, muutus paljude tõuraamatute pidamine mõttetuks.Esimesena ühendati kõik ratsahobusetõud ühetõuraamatu (Cheval Selle Francais – SF) alla ja kaotatirida vanu tõuge Prantsusmaal 1967. a. Muidugi säilitatitäisvereliste tõugudena aretatud inglise täisvereliste,araabia ja prantsuse anglo-araabia tõuraamatud.

Järgmiseks väga otsustavalt läbiviidud reformiks oligroningeni ja gelderlandi tõuraamatute ühendamine hol-landi soojavereliste hobuste tõuraamatuks (KWPN)1969. a, kusjuures täkkudena ei kasutatud groningeni jagelderlandi hobuseid hulk aastaid peaaegu üldse.

Järgnevatel aastatel kuulutasid edukuse klassikaliseratsaspordi aladel oma aretuseesmärgiks pea kõik Saksa-maa tõuraamatud ja hakati kasutama nende ühise tõu-nimetusena väljendit “saksa ratsahobune”, mis siianiesineb statistilistes aruannetes, kuid mida tõuraamatudpüüavad vältida, sest igaüks tahab luua oma kaubamärki.Selsamal kaubamärgi loomise eesmärgil ja Euroopa Liidupõhimõtte tõttu, et igal tõul saab olla ainult üks originaal-tõuraamat ja teised sama tõu nimetuse kasutajad on nntütartõuraamatud, on viimase vähem kui 20 aasta jooksulloodud või ümber kujundatud suur hulk tõuraamatuid,mis kasutavad peale täisvereliste araabia ja inglise ratsa-hobuste peamiselt trakeeni, holsteini, hannoveri,westfaali, oldenburgi, prantsuse ratsahobuse, hollandiratsahobuse jms täkke.

Mõnedes riikides, nagu Soome, Norra, Itaalia, Kanada,USA, on ka märade koosseis täielikult või suuremas osasimporditud. Kõigi nende ühesuguste aretuseesmärkidegatõuraamatute katusorganisatsiooniks on World BreedingFederation for Sport Horses (WBFSH), kuhu kuulub kogumaailmas 46 organisatsiooni, neist Euroopas 37 ja ainu-üksi Saksamaal 16.

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts loodi samadelpõhjustel kui eeltoodudki.

1. Puhtatõulisuse põhimõte (meil tori ja trakeeni tõupiirides) pidurdab arengut, ja pealegi kasvatajad ei peaturumajanduse tingimustes sellest niikuinii kinni. Kuiaretuseesmärk on ühine, kui peamiseks valiku kriteeriu-miks on edu spordis (WBFSH peab ka maailma sportho-buste ja sugutäkkude edetabeleid), ei hakka keegi kasu-

tama kehvemat täkku oma tõust, kui on saadaval paremmõnest sugulastõust (nagu kõik sporthobuste tõud ainarohkem on). Muide, isegi Saksamaa Trakehner Verband’is, mis on konservatiivseim sporthobuste selts, käis paaraastat tagasi äge diskussioon, kus uuendajad nõudsid nnteise trakeeni tõuraamatu loomist, kuhu võetaks hobused,kelles on vähemalt 50% trakeeni verd. Uuendajad kaota-sid, aga juba varem oli rangeid puhtatõulisuse reegleidtunduvalt pehmendatud.

2. Tõu (õigemini tõuraamatu) autoriteet ei põhinetänapäeval sellel, kui vana ta on ja mis ta on varem are-tusele andnud, vaid sellel, kuidas on kasutatud kõiki omaja laenatud võimalusi sportliku kvaliteedi tõstmiseks, kuiefektiivne on nn kvaliteedisüsteem, kui õnnestunud onvalikud. Tõust rohkem loevad täkuliinid (mis on sagelikasutusel paralleelselt paljudes tõugudes) ja täku isiklikautoriteet.

3. Võõra kaubamärgi kasutamine (Eestis ei oletrakeeni, hannoveri vms tõu tütartõuraamatu pidamiseõigust) on Eesti usaldusväärsuse kõigutamine. Kui mekasutame Venemaa mõtteviisi, et näiteks hannoveri põlv-nemisega hobune on hannover ka siis, kui ta vanemaid eiole tunnustanud selleks volitatud organisatsioon, siis onsee aretuslikust küljest “tõu lahjendamise” kultiveerimi-ne, õiguslikust küljest samasugune piraatlus nagu arvuti-piraatlus.

4. Iga riik tahab igal alal esindada ennast ise. Kuinäiteks trakeeni põlvnemisega Topaas N, kes kuulubmaailma 1000 parema hüppehobuse hulka, oleks kandnudeesti sporthobuse tähist ESH, oleks see andnud maailmasmärku, et ka Eesti on hobusekasvatusmaa, nüüd agatõstab ta tähise Rus-Trak all vene trakeenide autoriteeti.Ükski Lääne-Euroopa riik ei toeta oma hobuste regist-reerimist võõrastes tõuraamatutes ega võõraste hobusteregistreerimist oma tõuraamatutes. Näiteks Soomes saa-vad otsetoetusigi ainult Soome tõuraamatutesse võetudhobused. Ja Eestis on loomisel oma soojavereliste traavli-te tõuraamat, kuna teised analoogilised tõuraamatud(Rootsi, Soome jne) tohivad rahvusvaheliste reeglite järgiregistreerida ainult neid traavleid, kes on sealsetel üle-vaatustel üle vaadatud ja identifitseeritud.

Eesti sporthobuste aretusprogrammi on arvustatudliigse liberaalsuse tõttu. Kui mõeldakse paljude tõugudekasutamist aretusmaterjalina, on nende arv natuke väik-sem Soome FWB komponenttõugude nimekirjas ole-vatest ja ei ole tegelikult kasutuses olnud tõugude osasoluliselt suurem ega erinev tori sporthobuse suuna pooltkasutatavate täkkude nimekirjast. Etteheide liberaalsusekohta mõne hobuse tõuraamatusse võtmisel on mõnevõr-

26


H O B U S E D

ra õigustatud, kuid samas rajanenud ka arusaamatusel.Peame nimelt vajalikuks, et kõik hobused, kes tegelikultsünnivad, oleksid arvele võetud kas meie või mõnes teisestõuraamatus. Teeme aga väga selgelt vahet hobuste klas-side vahel kvaliteedi ja põlvnemise järgi ning regist-reerime hobused vastavalt tõuraamatu 4 sektsiooni: pea-tõuraamat, tõuraamat, eelregister A, eelregister B. Kõiksektsioonid (ka registrid) on tõuraamatu osad, see on kaEL direktiivides sätestatud ja meie jaotus on analoogilinenäiteks Hannoveri tõuraamatu omaga.

Eesti sporthobuse aretuses registreeritakse järglastenapeatõuraamatusse hobused, kelle isa, emaisa ja emaema-isa on ESHKS või mõne välismaise täisvereliste, sooja-vereliste või sporthobuste tõuraamatu poolt tunnustatudsugutäkk, tõuraamatusse hobused, kelle isa ja emaisa onESHKS või mõne välismaise täisvereliste, soojaverelistevõi sporthobuste tõuraamatu poolt tunnustatud sugutäkk,eelsektsiooni (registrid A ja B) hobused, kelle sugupuuson 4. põlvkonnas vähemalt 50% mõne täisverelise, sooja-verelise või sporthobuste tõu esindajaid.

Üleminekuperioodil 2001…2003. a võib tunnustatudtäkkude nõude asendada verelisuse nõudega protsentides(peatõuraamat 87,5%, tõuraamat 75% ja eelsektsioon50% täisvereliste, soojavereliste või sporthobuste esin-dajaid 4. põlvkonnas).

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts täidab meie arva-tes efektiivsemalt kui hobusekasvatajate varasem organi-satsioon ja ideoloogia just neid ülesandeid, mis on aretuseeesmärkidena sõnastatud põllumajandusloomade aretus-seaduse eelnõu seletuskirjas.

Jõudlusvõime suurendamine toimub meie aretusprog-rammi kohaselt valikuga sportlike võimete suunas, arves-tades aina rohkem ratsavõistluste tulemusi. Peame Eestissündinud hobuste edetabelit Eesti Ratsaspordi Liidu ede-tabeli põhjal ja soovitame kasutada võimalikult rohkemspordis edukaid täkke. Meie arvates ei tohi nõuded sport-hobuste jõudlusele Eestis lähemas tulevikus erineda teistemaade omadest. Peame vajalikuks kasutada ja olemekasutanud Soome, Taani ja Hollandi lektoreid ja kohtu-nikke. Erinevate hindamiskriteeriumide kasutamine igaltõul eraldi ja tõugude kinniste võistluste korraldaminekahjustab jõudlusvõime suurendamist, loob kasvatajateseksliku rahulolu praeguse olukorraga ning on vajalik vaidväiksema jõudlusega tõugude säilitamiseks.

Geneetilise väärtuse tõstmine on praegusel etapilvõimalik ainult geenide impordi abil. Eestis ei ole ega olekunagi olnud nii kõrgete sportlike võimetega täkke, nagutänapäeva spordis vajatakse. Mingi valikuga ei olevõimalik meie genofondi parandada. Oleme suutnud tõstaimporttäkkude ja importsperma populaarsust ja nendeseemenduste arv on viimasel kahel aastal kiiresti tõusnud.Eestis sündinud täkkude osa on siiski veel umbes 1/3 jame püüame seda vähendada. Ka on kallimate täkkudeomanikud meie eesmärke mõistes ja aretuse vastu rohkemhuvi tundes vähendanud seemenduste hinda. Isegi Soomesporhobuste kasvatajate internetileheküljel on imetletud,kui palju on Eestis hakatud investeerima täkkudesse.

ESHKS on 2002. a tunnustanud peatõuraamatu või tõu-raamatu täkkudena trakeeni, hannoveri, holsteini, west-faali, hollandi (KWPN), inglise täisverelisi (xx), araabia

täisverelisi (ox), belgia (BWP), taani (DWB), prantsuse(SF) täkke ning registreerinud lisaks eelregistris pealenende tõugude ka oldenburgi ja ahhaltekiini täkke ningtori suure sporthobuste veresusega ristandtäkke ja kõiginende nende järglasi, ratsaponide aretuses araabia, šetlan-di, new forest'i, connemara täkke ja nende järglasi.

Genofondi säilimine ei ole meie jaoks oluline. Kõik eisaa tegeleda kõigega. Sporthobuste aretuseks vajalikgenofond on Eestis minimaalne. Meeldib see meile võimitte, aga lõpuks jõuame ka tori tõus niikuinii niikaugele,et ütleme nagu üks Läti hobusekasvatuse suurkuju:“Parim läti hobune on see, kelles ei ole tilkagi läti hobuseverd”. Tegelikult on parimas läti hobuses nimega Rusty(ex Rotors), kes juhib ülekaalukalt maailma koolisõidu-hobuste edtabelit, siiski 1/8 läti hobuse verd.

Majanduslik tasuvus on Eestis raskesti hinnatav, kunaenamik kasvatajaid ei avalda oma hobuste hindu ega tulu-sid. Kui lähtuda sellest, et sporthobuste kasvatajad ei nõuaega palu toetusi nii agaralt kui teised, peaks neil arvata-vasti paremini minema. Euroopas on selge tendents, etkeskmist hobust on aina raskem müüa. Tahetakse kasväga häid, väga iseäralikke (nn spetsiaaltõud, nagu anda-luusia hobune) või väga odavaid ja “lollikindlaid.” Meiestrateegia on üritada kasvatada võimalikult häid ja mitteväga odavaid hobuseid Eesti kiiresti laieneva ratsaspordijaoks ja valmistuda ekspordiks Venemaale, kus kasvabkiiresti huvi Lääne sporthobuste vastu. Peame endi jaoksvaleks orienteeruda keskmisele hobusele, sest siis saameenamuses alla keskmise hobuseid. Orienteerudes vägaheale, saame vähem õnnestunud hobustega ometi täitakeskmiste hobuste turu. Iseenda või hobusekasvatuse tar-beks tootmine ei saa end ära tasuda, see pole isegi põllu-majandustootmine, kuna pole käivet. Tuleb silmas pidadamaksujõulist tarbijat.

Usaldusväärsus rahvusvahelises suhtlemises on mei-le eriti tähtis ja üks peamisi põhjusi, miks me pidasimevajalikuks EHSist eralduda. Kõigepealt on meie aretus-programm ja tõuraamatu ning seltsi nimetus arusaadav jausaldusväärne seal, kus sporthobuste aretus käib ana-loogiliste põhimõtete järgi. Teiseks on JõudluskontrolliKeskuse poolt meie initsiatiivil välja töötatud arvutiprog-ramm ja selle abil loodud andmebaas hõlpsasti vaadeldavja kontrollitav, meie poolt välja töötatud põlvnemis-tunnistuse vorm (analoog Belgia omale) ja tõuraamatulehekülje väljatrüki võimalus vastavad Euroopa Liidumiinimumnõuetele ning võimaldavad dokumente ka seni-sest palju kiiremini väljastada. On juba esinenud juhtu-meid, et meie seltsi mittekuuluvad inimesed on omahobusele taotlenud meie põlvnemistunnistust ainult sel-leks, et näidata seda välismaistele ostjatele. Viisime kasisse Euroopa Liidu ja WBFSH poolt kohustuslikukspeetava kõigi varssade identifitseerimise kirjeldust jajoonist sisaldava sertifikaadi, mida Eestis varem ei tehtud.Taotleme riigi toetust kõigi hobuste varustamiseks kiipi-dega ja passidega.

Eesti sporthobuste aretus on kiiresti arenev, tarbijaleorienteeritud, majanduslikult perspektiivne ja sportlikulthuvitav tegevus, mis võib saada maamajanduse tasuvaksharuks.

27


Kes on trakeeni hobune?Kersti AlpHeimtali Hobusekasvandus OÜ

Trakeeni hobuse tõug on loodud esialgselt ratsaväetarbeks kohalike vastupidavate märade baasil Ida-Preisi-maal. Aretus muutus sihipäraseks ja sai uut hoogu 1732.aastal pärast Köningsbergi piirkonnas, Tustenburgi(Tšernjohovski) lähistel Trakehneni Kuningliku hobuse-kasvanduse asutamist. Siit ka tõu nimetus. Selletõttu, etTrakehneni hobusekasvandust juhiti riiklikul tasandilkuni 1945. aastani, on olemas rikkalik arhiiv, mis annabvõimaluse üksikute põlvnemiste analüüsiks XVI sajan-dini välja. Aretus toimus väga sihipäraselt, kasutadesparandajatena põhiliselt inglise täisverelisi ja araabia täk-ke ning üksikuid idamaist päritolu, kuid väga silmapaist-vaid täkke. Trakeeni kasvanduse tõuraamat asutati ole-masolevate materjalide põhjal 1878, kasvanduse märgiksoli üksik põdrasarv. Aastal 1888 asutati Ida-Preisipäritolu trakeeni hobuste tõuraamat ja hakati hobuseidmärgistama praegugi kehtiva kahe seitsmeharulisepõdrasarve kujulise põletusmärgiga vasakul reiel.

1945. aasta oli trakeeni hobuse ajaloos üks mustemaid,mida on väga põhjalikult analüüsinud Borislav Kamzolov2002. a Valgevenes Minskis ilmunud raamatus “Trakeenihobuse ajalugu”. Raamatu autoripoolne presentatsioonEestis toimus Heimtalis 14. septembril k.a pärast noor-hobuste ülevaatust.

Trakehneni ja teiste Ida-Preisi kasvanduste hobusedevakueeriti Läände vaid osaliselt. Venelased said vägakvaliteetse ja arvestatava osa hobustest, samuti maha-jäänud arhiivimaterjalid ja hobuste dokumendid, milleevakueerisid sõjasaagina Rostovi oblasti Tselinski steppi-desse, kus asutati Kirovi-nimeline trakeenikasvandus.

Õnneks jätkus venelastel mõistust säilitada trakeenihobused tõupuhastena ja jätkata aretust trakeeni tõuare-tuse varasematel põhimõtetel. I Nõukogude Liidu riikliktrakeeni hobuste tõuraamat anti välja 1974. aastal Üle-liidulises Hobusekasvatuse Teadusliku Uurimise Insti-tuudis I. N. Tšashkini juhtimisel veel praegugi trakeenitõuaretusega tegelevate teadustöötajate Ninel Dorofejevaja Inna Šahhova osavõtul. Selles köites on väga põhja-likult analüüsitud trakeeni populatsiooni kasutamistalates 1945...1971. aastani. Edasi anti tõuraamatuid väljaregulaarselt ja toimus trakeeni aretuse sihipärane juhti-mine, kusjuures jälgiti ka tõu originaaltõuraamatut pidavaSaksa Trakeeni Liidu tegevust. V tõuraamat(1984…1987) ilmus 1993. a.

Oma sportlaste varustamiseks heade sporthobustegaloodi Vasalemma sovhoosis trakeenikasvandus Kirovi--nimelisest kasvandusest toodud materjali baasil juba 60.aastate lõpul. Eestis hakkas trakeeni hobuseid tõuraama-tusse kandma alates II köitest Madis Hallingu, kes juhtistrakeeni aretust Vasalemma sovhoosis 1969…1987.

1985. aastal sündisid Heimtalis esimesed trakeeni var-sad ja seega sai alguse meie riigi teine trakeenikasvandus,mis tänaseks on ka ainuke. Alates 1986. aastast on siinpidevalt olnud aretuspopulatsioonis 20 trakeeni tõugu

sugumära. Selle aja jooksul on saadud üle 300 trakeenitõugu varsa, kes kõik on tõuraamatus registreeritud.

Sakslastel algas suurem praktiline koostöö Vene kol-leegidega 1993. a, mis andis ka positiivseid tulemusi.Vahepeal oli Saksa Trakeeni Liit kuulutanud trakeenisuletud tõuks, kindlate aretusreeglitega, loaga kasutadaverevärskenduseks ainult araabia ja inglise täisverelisihobuseid ning nende anglo-araabia ristandeid.

Tutvunud kohapeal vene trakeeni aretajate dokumentat-siooni ja hobustega, leidsid sakslased, et tõule on vajasellist ligi 50 aastat eraldi aretatud populatsiooni, kusTrakehneni põhikasvandusest pärit eellased on märksalähemates põlvkondades kui Saksamaal.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi poolt külastas tollaneseltsi president Heldur Peterson Kieli Ülikooli juuresstaþeerides 1995. a jaanuaris Neumünsteris asuvat Tra-kehner Verband’i, kus sealne aretusala direktor soovitaskasutada Eestil vastavat Vene trakeeni tõuraamatut, mison palju kordi odavam sakslaste omast, kuid erialasestseisukohast on samaväärne. Teades meie rahanappust,soovitati Trakeeni Liitu registreerida võimaluse korralvaid mõni üksik, n-ö super hobune.

1996. a novembris toimus Stuttgardis aretusalane kon-verents Saksa Trakeeni Liidu eestvõttel, kus kuulati aru-andeid kõigi endiste idabloki riikide trakeenide aretusest.Võeti vastu otsus trakeeni tõu puhasaretusest ja kinnitatitingimused teiste riikide trakeeni populatsioonide tunnus-tamiseks Saksa Trakeeni Liidu poolt.

Endise Nõukogude Liidu alade trakeeni hobuseid tun-nustatakse ja lubatakse võtta aretusse ainult Ülevenemaa-lises Hobusekasvatuse Instituudis välja antudtõuraamatu- paberitega.

Pärast Stuttgari konverentsi tunnustasid sakslased VeneRiiklikku Trakeeni tõuraamatut ja Vene trakeeni assot-siatsiooni alates 1997. aastast.

6. ja 7. aprillil 1998. a organiseeris Saksa Trakeeni Liit(Trakehner Verband) Hamburgis ülemaailmse trakeeni-kasvatajate kohtumise, kuhu oli kutsutud osalejaid 30maalt (Eestit esindasid EHS tegevdirektor Andres Kallas-te ja juhatuse otsusega määratud trakeenikasvatajate esin-daja Krista Sepp). Selts oli ette valmistanud põhjalikudmaterjalid ja tõdes, et on oma tegevuses edestanud Eu-roopa Ühendust 20 aasta võrra. Kasutati uut mõistet“aretus üle piiride”, sest aretustöö käis üle kogu maailma.Kohtumisest võtsid osa peale Eesti Inglismaa, Austraalia,Itaalia, Leedu, Venemaa, Hollandi, Luxemburgi, Austria,Šveitsi, Belgia, Iirimaa, Poola, Tšehhi, USA, Horvaatia jaSaksamaa esindajad.

1998. a mais külastasid STL esindajad härrad Hans E.Schneider ja Michael Rahlke Vasalemma (AS Niitra) jaHeimtali trakeenikasvandusi, mille kohta esimene esitaspõhjaliku aruande. Soovitati kuni 30 eliit- ja I kategooriatrakeeni mära tekkimiseni jätkata oma hobuste kandmistVene Trakeeni tõuraamatusse, pidades sidet Saksa Tra-keeni Liiduga. Venemaal otsustati välja anda VI trakeenitõuraamat, mis hõlmab aastaid 1988 kuni 1998.

28


Eesti trakeeni haruselts otsustas EHS materjalide põhjalesitada ka Vasalemma trakeeni hobuste andmed tõuraa-matusse kandmiseks, sest paljud omanikud, kes AS Niitralagunemise käigus olid sealt hobuseid ostnud, soovisidseda. VI tõuraamat ilmus 2001. aastal (Eestist – 78 mära ja15 täku andmed koos 30 järglasega).

VII tõuraamat (1999…2002) on registreerinud EHStrakeeni haruseltsi liikmete hobuste andmed pidevalt.Mais 2002 vaatasid tõuraamatu pearegistraatorid NinelDorofejeva ja Inna Shahhova üle VII tõuraamatussekantavad märad ja täkud. Esitatavasse 2002. a varssu-miste ja paarituste aruandesse on kantud 73 põhi- janoormära andmed. Puhtatõulise trakeeni varssu onregistreeritud 40.

Vaatamata kõigele, mis viimasel ajal trakeeni hobusteston kirjutanud härra Raigo Kollom, otsustasid EHStrakeeni haruseltsi liikmed Heimtalis 7. augustil 2002 üld-koosolekul ka Eestis edasi minna trakeeni hobustepuhasaretusega, registreerides oma hobuseid seni Vene-maa Riiklikus Trakeeni Tõuraamatus, kuni avaneb või-malus avada Eestis oma rahvusvaheliselt tunnustatudtõuraamat.

Mis siis ikka innustab trakeeni hobuse sõpru kogu maa-ilmas?

Saksa Trakeeni Liidu aretusprogrammi järgi: “Trakeenihobune kehastab õilsaimat Saksa ratsahobuse tõugu, milletunnuseks on eelkõige trakeeni tõutüüp. Soovitatav oneriti elegantne, suurejoonelise, ühtlase harmoonilise ja

õilsa ratsahobuse välimus, mille tunnusteks on ilmekus,suursugusus ja markantsus. Need tunnused peavad esiletulema nii kuiva ilmeka pea, plastilise lihastiku kui kakorrektsete, hästi arenenud liigestega jäsemete kaudu.”

Selge on see, et maailma hobuste aretusala spetsialistidetähelepanu ei köida ainult trakeeni hobuste hea välimik.

Trakeeni hobuste aretuses on algusest peale olnud suuretähelepanu all märaperekonnad, mis toodi välja Kuning-liku Trakehneni kasvanduse I tõuraamatus. Unikaalsedvana-trakeeni märaperekonnad omavad perekonna alus-tajaid juba XVII sajandis. Eestis on neist 6 perekonnaesindajad, kes paistavad silma hea piimakuse ja sigivuse-ga. Sihikindla aretusega on loodud väga suur genealoogi-line andmebaas, mida pidevalt oskuslikult kasutades liinija perekonna aretuses on saadud tugeva genotüübigaintelligentne, universaalne vastupidav sporthobune.

Paljude värskelt loodud sporthobuse tõugude juures ontrakeeni tõug aretuskomponendi või verevärskendajanaväga nõutud. Siit ka trakeeni tõuhobuste kõrged hinnadsuguhobuste oksjonitel.

Muidugi pööratakse väga palju tähelepanu aretuseskasutatavate hobuste jõudluse kontrollile ja see süsteemon Saksamaal silmapaistvalt hästi korraldatud. Ka Eestispüütakse sellest mõõtu võtta.

Seisuga 04.08.02 juhivad Eesti takistussõidu edetabelitmeie tippratsutajad just trakeeni tõugu hobustel: I ReinPill Ecuadoril, II Gunnar Klettenberg Pallaadiumil ningIII Urmas Raag Topaasil.

Veiste kunstliku seemenduse maailma statistikaM. Thibier, H.-G. WagnerLivestock Production Science, 74, 203...212, 2002

Viimase ülevaate koostasid Bonadonna ja Succi 1980.aastal. Üksikute regioonide kohta on avaldatud andmeidka vahepeal.

Käesoleva andmestiku analüüsil käsitleti kuut regiooni,mille määrangus kasutati FAO põhimõtet:

1) Aafrika: Sahaarast lõunasse Marokost Egiptuseni;2) Põhja-Ameerika: Kanada ja USA;3) Lõuna-Ameerika: Mehhikost Tšiilini ja Kariibi-

mere maad;4) Kaug-Ida: Afganistanist Jaapanini ja Okeaania;5) Lähis-Ida: Marokost Egiptuseni - Iraanini;6) Euroopa.Kahe lehe küljeline ja 62-variandiline küsimustik veis-

te, väikemäletsejate ja sigade kunstliku seemenduse 1998.a andmete saamiseks saadeti 1999. aastal 198 riigile.Neist tagastati 109 täielike ja 10 osaliste vastustega(tabel 1) ankeeti.

Siinkohal käsitletakse ainult veiste kunstliku seemen-duse andmeid. Probleeme oli terminite samaselt mõist-mises ja veiste tõulises määrangus, kuid 57% vastustetagasisaamisega tagati küllalt objektiivne ülevaade.

Tabel 1. Ankeetide saatmine ja tagastamine regiooniti

Regioon Ankeedid

saadeti vastati

Aafrika 43 29

Põhja-Ameerika 2 2

Lõuna-Ameerika 34 17

Kaug-Ida 40 27

Lähis-Ida 29 12

Euroopa 45 31

Ekstensiivse veisekasvatuse regioonides on sperma-pankade arv mitu korda suurem võrreldes pullijaamade(sperma tootmisüksuste) arvuga (tabel 2). Samal ajaltoodeti spermatoodangust 96% kõrge intensiivsusegaregioonides (Euroopa, Kaug-Ida ja P-Ameerika), kaenamik aretuspullidest on seal.

Kuigi 95% spermast sügavkülmutatakse, siiski Uus--Meremaal ja Euroopas realiseeritakse veel arvestatavaltnn värsket spermat (kuni +4 oC juures säilitatavat). Aafri-kas toodetakse spermat põhiliselt Lõuna-Aafrika Vaba-riigis (muuseas, 1980ndatel toodeti Eestis 2,5 mlnspermadoosi aastas).

29


R E F E R A A D I D

Suurimad spermaeksportöörid (tabel 3) on Põhja--Ameerika ja Euroopa (96%) ning suurimad importööridEuroopa ja Lõuna-Ameerika (74%). Aafrikas ja Lähis--Idas on spermavahetus vähe tähtis.

Kui arvestada 41 miljoni pulliga, on kunstlik seemen-dus populaarne piimakarjakasvatuses, kuna piimatõugupullid moodustavad 73%. Ka lihatõugu pullide osa onsuhteliselt suur – 17%. Kombineeritud tõugude ekahesuunalise produktiivsusega pullide osakaal on vähetähtis. Nendest suurem osa (45%) asub Kaug-Idas,põhiliselt Jaapanis, Euroopas (27%) ja Põhja-Ameerikas(17%). Seebu- ja pühvlipullide arv seemendusjaamadeson väike, kuid valdav osa neist asub Kaug-Idas.

Seemenduskontingendiks arvestati 40% veiste arvust,mis moodustas 543 mln ja esmasseemenduste arv oli110 mln, mistõttu kunstliku seemenduse kasutuse ulatus

osutus väikeseks – 20% (tabel 4). Ainult Euroopas (61%)on KS kasutamine arvestatav, ootamatult madal (25%) onKS osatähtsus Põhja-Ameerikas ja Kaug-Idas, kus paik-neb valdav osa veistest (koos Euroopaga 97%).

Ankeetide varal, kus osa seemendusi jäi küll tõutimääratlemata, tõestati, et üle 50% esmasseemendustesttehti piimakarjades ja 40% lihakarjades. Teise tootmis-suunaga veiste ja seebude kunstlik seemendus jäi 2...3%piiridesse. Väike on kunstlikult seemendatud pühvlite arvIdamaades.

Esitatud andmed on mõneti ootamatud, eriti kunstlikuseemenduse kasutamise ulatuse osas. On harjutud lugemaartikleid Euroopa või Põhja-Ameerika riikide kohta, etkunstlikku seemendust kasutatakse 70...80% või isegirohkem.

Refereerinud Olev Saveli

30


Tabel 2. Sperma tootmise põhinäitajad

Regioon Sperma-pankasid

Pullijaamasid Pullide arv Toodetud spermat 103 doosi Regiooniti,%värske s-külmut. kokku

Aafrika 161 18* 646 55 1484 1540 0,6

P-Ameerika 73 69 9627 0 43 270 43 270 16,4

L-Ameerika 138 71 530 0 5917 5917 2,2

Kaug-Ida 644 188 9228 8875 69 938 72 812 27,5

Lähis-Ida 124 17 268 31 2559 2590 1,0

Euroopa 495 285 20 785 2694 135 563 138 258 52,3

KOKKU 1635 648 41 084 11 656 252 733 264 390 100

*) algallikas märgitud 1816, kuid summa järgi 18.

Tabel 3. Sperma import-eksport ja pullide jaotus tootmistüübiti

Regioon Spermadooside (103) Pullide jaotus tootmistüübiti Kokku

import eksport piima liha komb. seebu pühvel

Aafrika 569 2 553 45 7 16 25 646

P-Ameerika 1366 13 565 8322 1305 – – – 9627

L-Ameerika 5319 121 193 159 63 39 76 530

Kaug-Ida 1467 659 3470 3108 362 716 385 9228

Lähis-Ida 403 5 198 10 – 22 268

Euroopa 4885 5011 17 466 2358 961 – – 20 785

KOKKU 14 008 19 362 30 202 6975 1403 771 508 41 084*

*) 1187 pulli päritolu ei osatud määrata.

Tabel 4. Esmasseemenduste arv veiste tootmistüübiti

Regioon ES%*

Esmasseemenduste arv (103) tootmistüübiti Kokku

piima liha komb. ristand seebu pühvel 103 %

Aafrika 1,7 589 57 14 43 44 – 749 0,8

P-Ameerika 24,8 8224 2979 – – – 11 203 10,2

L-Ameerika 1,1 904 294 35 – 35 – 1270 1,2

Kaug-Ida 24,6 7822 25 496 – 232 2186 280 36 107 52,7

Lähis-Ida 4,6 381 0,3 39 447 147 39 1055 0,9

Euroopa 61,1 26 600 3960 1517 1300 1 – 33 379 34,2

KOKKU 20,3 44 523 32 788 1607 2024 2414 320 83 677 100

*) esmasseemenduste suhe seemenduskontingenti (40% veiste arvust) ´ 100

Akadeemik Adolf Möldri elu ja tegevuspm-knd Eha LokkEPMÜ Loomakasvatusinstituut

Käesoleva aasta augustis möödus 90 aastat ühe meieväljapaistva loomakasvataja Adolf Möldri sünnist. Kah-juks lahkus ta meie hulgast juba 4. veebruaril 1976 oma64. eluaastal.

Adolf Mölder sündis 1. augustil 1912. aastal VirumaalTudulinna vallas Pärniku külas talupidajate perekonnas.Pärast Tudulinna algkooli omandas ta 1930. a Kuremaalkontrollassistendi kutse ja asus tööle omandatud erialal.Edasine teadmiste täiendamine jätkus paralleelselt tööta-misega. 1937. a lõpetas ta Jäneda Põllutöökeskkooli,1940. a eksternina gümnaasiumi ja 1945. a Tartu RiiklikuÜlikooli põllumajandusteaduskonna õpetatud agronoomidiplomiga. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Adolf MölderEesti Punase Karja Kasvatajate Seltsi eriteadja-sekre-tärina. 1948. a reorganiseeriti tõuselts Eesti Punase KarjaRiiklikuks Tõulavaks, mille direktorina A. Mölder töötaskuni 1955. aastani.

Töötanud kontrollassistendina karjaravitsejana, raama-tupidaja-majandusmehena, majandijuhina ning eesti pu-nase veisetõu aretustöö organisaatorina, omandas A. Möl-der loomakasvataja 25-aastase praktilise töö kogemused.Nii tõuseltsis kui tõulavas töötamise aeg oli vabariigiveisekasvatuse seisukohalt väga raske periood. Sel ajaltuli taastada sõja käigus laostunud karjakasvatus talu- jariigimajandites, toimus põllumajanduse täielik kollektivi-seerimine, mille käigus läks kaduma palju väärtuslikketõuloomi, tõudokumente ning katkes seni kindlalt juurdu-nud karjakontroll. Tänu A. Möldri heale organisaatori-võimetele taastati eesti punase tõu plaanipärane aretus.Selgitati välja eesti punase tõu aretuseks olemasolevadtõuressursid, avaldati trükis 7 köidet tõuraamatuid.

Aastast 1947 on Adolf Möldri töö ja tegevus seotudEesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudiga. Juhti-des tõulava tööd, hakkas ta samal ajal kohakaasluse kor-ras töötama instituudis, algul noorem- ja vanemteadurinaja edasi tõuaretussektori juhatajana. Seoses instituudi re-organiseerimisega ja üleminekuga põllumajanduse minis-teeriumi süsteemi 1956. aastal määrati Adolf MölderLoomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku UurimiseInstituudi direktoriks, kellena töötas kuni surmani 4.veebruaril 1976. a.

Asunud juhtima instituuti, kujundas Adolf Mölder omatõekspidamiste järgi uue struktuuri ja uute uurimissuun-dadega instituudi. Instituut kujunes loomakasvatuslikuteadusliku uurimistöö keskuseks vabariigis. 1956. aastaloli instituudil ainult kaks väikest majandit – Tähtverekatsebaas ja Vändra katsejaam. Et avardada teaduriteuurimistöö baasi ning võimaldada kontrollida uurimistöötulemusi, organiseeriti direktori initsiatiivil instituudijuurde suured katsemajandid. A. Mölder oli üks veiste

kunstliku seemenduse laialdase rakendamise organi-saatoreid. Instituudi juurde loodi kunstliku seemenduselaboratoorium ja kujundati seemendusjaamade võrk.1960. a töötas instituudi süsteemis juba sellisel arvulkunstliku seemenduse jaamu, mis võimaldas sellemeetodi rakendamist kogu vabariigi ulatuses.

Veisetõugude täiustamise huvides pidas Adolf Mölderhädavajalikuks ühtse jõudluskontrollisüsteemi taastamistja selle rakendamist kõigis majandeis. Selle töö juuruta-miseks ning tulemuste trükis avaldamiseks organiseeritiinstituudi juurde 1960. a jõudluskontrolli laboratoorium.See laboratoorium töötas seni, kuni oli jõudluskontrollsisse viidud praktiliselt kõigis majandeis.

Adolf Möldri teadustöös võib eristada mitut suunda.Teadlasetee algperioodil pühendus ta eesti punase karjaaretuse küsimustele. Selle töö kokkuvõttena kaitses taoma kandidaaditöö “Eesti punase karja aretustulemusteanalüüs ja aretussiht” (1950) ning doktoritöö teemal“Eesti punane kari ja tema täiustamine” (1965) ning andisvälja monograafiad “Eesti punane kari” (1949) ja “Eestipunase veisetõu aretus” (1966).

Toetudes Skandinaaviamaade kogemustele, töötasA. Mölder koos kaastöötajatega välja veiste jõudluspäri-likkuse hindamise metoodika, mis võimaldas senisest täp-semalt hinnata pullide aretusväärtust. Instituudi katse-majandite baasil rajati jõudluspärilikkuse hindamise kat-sejaamad, s.o esimese laktatsiooni lehmade kontroll-lau-dad. Tol ajal oli Nõukogude Liidus see meetod kõigetäiuslikum ja paremini töötav. See süsteem Eestis arenesja kasutusele tuli täpsem pullide järglaste järgi hindamisesüsteem, kuid ta oli omal ajal samm edasi ja vajalik etapp.Üheaegselt jõudluspärilikkuse süsteemiga töötatiA. Möldri juhtimisel välja ja rakendati instituudi majan-dites veisekasvatuse ratsionaalne süsteem, mille sisuks olimajandisisene spetsialiseerumine ja kõigi noorloomadeüleskasvatamine. See süsteem pidi olema aluseks veise-kasvatuse üleviimisele tööstuslikule tootmisele üle viimi-sel. Adolf Mölder oli suurte loomakasvatusfarmide loo-mise initsiaator. Tema mõtetes olid suurfarmid uue tehno-loogiaga, kus inimese töö oleks kergem, tööpäev lühem,toodanguühiku kohta kulutataks võimalikult vähe inim-tööd ja materiaalseid väärtusi. Suurfarmid olid tollal pal-judele eeskujuks, nii meie kui ka teiste liiduvabariikideloomakasvatajatele, ning nendega käidi tihedalt tutvu-mas.

Viljaka uurimistöö tulemused on Adolf Möldri pooltüldistatud ja avaldatud 134 töös ja artiklis, sealhulgas 8monograafias. A. Mölder pühendas palju tähelepanu tead-laste kaadri ettevalmistamisele. Ta on olnud 3 doktori- ja4 kandidaaditöö konsultant ja juhendaja. Instituudi direk-torina soodustas ta igati kandidaaditööde koostamist javõimaldas selleks vajalikud tingimused ja seda mitteainult teaduslikele töötajatele, vaid ka katsemajanditespetsialistidele. Suurte teenete eest põllumajanduse aren-

31


K R O O N I K A

damisel valiti Adolf Mölder 1967. a Üleliidulise Põllu-majandusteaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja1972. a sama akadeemia tegevliikmeks, s.o akadeemi-kuks. Paralleelselt teadusliku tööga arendas Adolf Mölderka ulatuslikku ühiskondlikku tegevust – ta oli instituudiväitekirjade kaitsmise ja teadusliku nõukogu esimees,EPA ja Eesti TA teaduslike nõukogude liige, mitme aja-kirja toimetuse kolleegiumi liige ja mitme preemiate ko-mitee liige. 1966. aastal valiti ta NSVL Ülemnõukogu VIIkoosseisu saadikuks. Autasustatud oli ta mitmete ordeniteja medalitega. 1956. a anti talle ENSV teenelise zootehni-ku aunimetus, 1966 professori kutse, 1965. ja 1972. aastalNõukogude Eesti preemia. Teadlase nime jäädvusta-miseks anti 1976. aastal Tööpunalipu ordeniga Eesti Loo-makasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Ins-tituudile A. Möldri nimi.

Adolf Möldri edukuse pandiks olid tema haruldasedorganisaatoriomadused, põllumajandusliku tootmise heatundmine ja mis kõige olulisem, otsiv vaim. Ta oli juht,

kellel oli kogu aeg uusi mõtteid, mida ellu viia. Omaideede elluviijateks oskas ta ka inimesi valida. Ta ei olnudeksimatu, mitte kõik tema ettevõtmised ei olnud ühtmoodiedukad ja mõnigi neist ei pidanud aja valikutele vastu.Võib aga öelda, et igas tema idees ja alustatud tegevuseson midagi, mis oli aluseks edaspidisele arengule ja onseega jõudnud ka tänapäeva. Kindel on ka see, et AdolfMölder püüdis võtta maksimaalse nendest võimalustest,mis tolleaegne olukord pakkus. Seda tuleb ajaloolisestseisukohast hinnata ja see paigutab akadeemik AdolfMöldri meie põllumajandustegelaste esiritta.

Eluloo kirjutamisel on kasutatud A. Ilusa, H. Idaranna jaE. Valdmanni avaldatud materjale.

In MemoriamEPMÜ Rektor prof Henn Elmet04. 04. 1941 – 29. 08. 2002.

2002. aasta on olnud kaunis. Talvoli normaalne, kevad varane ja suviülimalt kuum. Kõik oleks olnud kuisoovitu. Kahjuks mitte Eesti Põllu-majandusülikooli rektoritele. 4. jaa-nuaril saadeti Pärnamäe kabelisEPA teist rektorit dots MinnaKlementit, kes jättis meid maha kõr-ges eas. Tema sarka ümbritses

paarkümmend inimest, nende hulgas vaid kümmekondtema kolleegi või üliõpilast EPA-päevilt.

3. septembril saadeti viimsele teekonnale EPMÜ rek-torit professor Henn Elmetit. Saatjaid oli sadu. Edukasportlase ja ühe optimistlikuma inimese murdis raskehaigus nii varakult maha.

Ülikooli rektori positsioon on mitmepalgeline: kaugeltsärav ja austav, paljudele ihaldatav amet, kuid loobumistväärt; mõnele post, kuhu tulistada. Rektorit on usaldatud,kes on võtnud kohustuse ja vastutab 1000 kaastöötaja jamõne tuhande üliõpilase töö- ja õppimisvõimaluste eest,kes peab nägema kaugele ette, et vältida karisid ja juhtidalaeva rahulikult ka tormisel merel.

Sinu avatus, avameelsus ja sõbralikkus on köitnud meidkõiki ja seisab kõigi mälestustes.

Johannes Kuiv15.12.1920 – 15.07.2002.

15. juulil 2002. a lahkus jäädavalt82. eluaastal Johannes Kuiv. Temaoli viimane viiest kolleegist, kesalustas kunstliku seemenduse laborija jaamade asutamisega Eestis1956. aastal. Neli varemlahkunudon Adolf Mölder, Ando Vasari,Georg Frorip loomakasvatusinsti-tuudist ja Herbert Lass põllumajan-

dusministeeriumist. Nemad panid aluse veiste kunstlikuseemenduse kasutamisele tõuaretuse praktikas.

Johannes Kuiv juhatas ligi 20 aastat Tartu seemendus-jaama Tähtveres. Kõik katsetused uue meetodi raken-damiseks tehti siin. Tuli üle elada ka ebaõnnestumisi.Teistele seemendusjaamadele anti edasi juba õnnelikultkatsetatu.

1970ndatel juhtis J. Kuiv uue kompleksi projekteeri-mist ja väljaehitamist Märjal. Üle 10 aasta töötas ta ELVIsigimisbioloogia osakonnas asejuhatajana või spetsia-listina.

Aus, töökas ja hea kolleeg puhkab Raadi kalmistul.

32


Toimetuse kolleegium:

Olev Saveli (peatoimetaja), 07 313 455Eha Lokk (toimetaja), 07 313 409Kalju Eilart, Käde Kalamees, Salme Kangur,Riho Kaselo, Heldur Peterson, Matti Piirsalu,Peep Piirsalu, Anne Zeemann, Enno Siiber.

Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 TartuAjakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo TänavotsTrükk: OÜ PaarInternet: http://www.hot.ee/etll/

tõuloomakasvatus 2002/3

Documents