Transporditeenuste Transporditeenuste õppekavarühma õppekavarühma

õppekavadõppekavad4.12.20084.12.2008VanaõueVanaõue

Riiklikud õppekavad

Kutse- või erialade riiklikud õppekavad koostab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös kutseharidussüsteemi sotsiaalsete partneritega, võttes aluseks kutseharidusstandardi ja kutsestandardid.

Riiklikud õppekavad kehtestab Haridus- ja teadusminister määrusega

Riiklik õppekava

Kutse- või erialade riiklikud õppekavad määravad kindlaks kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.

Kutseõppeasutuse seadus § 11.

Moodulid

Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, mis määratleb kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud.

Kutseharidusstandard § 7

Moodulid

Moodulid jagunevad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks.

Mooduliga määratud õppe mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures mooduli maht on täisarv ja väikseim mooduli maht on üks õppenädal. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle.

Kutseharidusstandard

Moodulid Üldõpingute moodulid määratlevad

õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumid.

Põhiõpingute moodulid määratlevad kutse-, eri- või ametialal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste kogumid.

Moodulid

Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikmoodulid võivad moodustada 5–30% õppekava mahust.

Kutseharidusstandard § 7.

Õpingud toimuvad auditoorse töö, praktilise töö, praktika ja iseseisva töö vormis.

(2) Auditoorne töö on õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud muus vormis.

Kutseharidusstandard § 8.

Õpitulemused Teadmiste, oskuste ja/või kompetentside

kogum, mida õppija on õppeprotsessi läbimise järel omandanud ja/või suudab ette näidata.

Õpitulemused kirjeldavad seda, mida õppija peaks teadma, mõistma ja/või olema võimeline tegema pärast õppeprotsessi läbimist.

EQFi definitsioon

Kompetentsus Kompetentsus – edukaks

kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum

Kutseseadus

Kutseseadus

Kompetentsid

Kompetentsid – töökohal rakenduvad oskused ja teadmised

Kompetentsipõhise hindamise eesmärk on kinnitada, et inimene suudab tegutseda vastavalt töökohal nõutud tasemele, nagu on väljendatud kas sektoraalsetes tööstusharu-standardites või ettevõtte kompetentsistandardites.

Benny Wielandt. Technical Education Copenhagen

Kompetentsid kognitiivne kompetents, mis hõlmab teooria ja

mõistete kasutamise oskust ning kogemuslikul teel omandatud informaalseid vaikivaid teadmisi

funktsionaalne kompetents (oskused või oskusteave) hõlmab seda, mida antud valdkonnas töötav, õppiv või sotsiaalsfääris tegutsev inimene peaks olema võimeline tegema;

personaalne kompetents tähendab teadmisi sellest, kuidas konkreetses olukorras käituda;

eetiline kompetents hõlmab teatud isiklike ja .Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku (EQF) definitsioon

Riiklikud õppekavadRiiklikud õppekavad

Logistikaerialade riiklik õppekava

Mootorliikurite juhtide riiklik õppekava

Väikesadama spetsialisti riiklik õppekava

Lennuliiklusteeninduse riiklik õppekava

Laevapereliikmete riiklik õppekava

Logistikaerialade riiklik õppekava Kaubakäsitleja

Laohoidja

Logistika klienditeenindaja

Veokorraldaja

Logistik

Mootorliikurite juhtide riiklik õppekava

Sõitjate- ja veoseveo autojuht

Liikurmasinajuht