www.emu.ee Eesti Maaülikooli ajaleht

16.09.2010 (187)

ILMUB 2 KORDA KUUS

Aeg on seada uusi sihteMaaülikool, nagu ka kõik teised üli-koolid, on viimase paari aasta ma-jandussurutisega päris kenasti toime tulnud. Kindlasti on olnud raske muuta oma harjumuslikku töörütmi ja traditsioonilisi tegevusi. Muutu-sed, mis algasid majanduslikel põh-justel, ei ole paraku ainukesed. Vä-henema hakkab ka õpetatavate arv ja suurenema täiend- ja ümberõppe koormus. Endiselt on probleemiks Riigikogus vastu võetud kõrghari-duse arengukava elluviimine, mis nägi ette jätkuva rahastamise tõusu, et Eestis antav ülikooliharidus oleks jätkusuutlik ja veidikenegi oma maksumusega võrreldav vanade EL-i liikmesriikide-ga. Püüame endiselt anda maailmatase-mel kõrghari-dust kordades odavamalt, kui see on üldse võima-lik, ja seda meie endi sisemise reser-vi arvelt.

Meie ülikooli toimimise mudel on üles ehitatud väga kiiresti tõus-va majanduse tingimusi arvestades. Meil on palju kinnisvara, mida sage-li ei kasutata piisava koormusega, lõ-pule viimata on ülikooli koondumine Tähtvere õppelinnakusse. Samal ajal hakkab liigne hajusus ja ruumide vähetõhus kasutus järjest enam mõ-jutama meie võimalusi kontsent-reerida vahendeid põhitegevustele: õppele, teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile.

Uued tingimused nõuavad ka üli-koolilt tervikuna ja igalt tema liik-melt tegevuste veelkordset lahtimõ-testamist ja vajadusel uute sihtide seadmist.

Paratamatult tuleb üle vaadata kõik ülikooli tegevused, et tagada meie põhikirjaliste eesmärkide täit-mise jätkusuutlikkus. Küsimus pole mitte ainult majandusmudelis, vaid ka sisemises tööjaotuses, paiknemis-tes, baaside kasutamise efektiivsuses ja paljus muus.

Sel sügisel alustab meie ülikooli turundusstrateegia väljatöötamise töörühm, aga kõige olulisema töö-grupina hakkab tööle komisjon, mis analüüsib ülikooli toimimismudelit ja vajadusel teeb ettepanekuid muu-ta seda mudelit, mille hulka kuulub ühe osana ka ülikooli majandamis-mudel.

Meie ülikooli moto on edendada akadeemilise kultuuri kandmise ja teaduspõhise hariduse kaudu loo-dussäästlikku mõtteviisi ning maa-elu tarka ja tasakaalustatud korral-damist.

Et seda kõike saavutada, peame olema ise hästi organiseeritud ja tugevad. Soovin maaülikooli perele aktiivset kaasalöömist meie elu kor-raldamisel ja suunamisel.

Jätkufoorum biomajandusest24. septembril kell 11.30 on EMÜ aulas Kreutzwaldi 1a foorum «Nutikas jätkusuutlik biomajan-dus».Foorumil käsitletakse teadmistepõ-hise biomajanduse arengusuundi Euroopas, räägitakse regionaalsest planeerimisest ja komplekssest mõt-lemisest, kogemustest teistes väike-riikides ja maakasutuse võimalustest Eestis, keskkonnahoidlikust energia-majandusest ja jäätmetest.

Ettekannetega esinevad Maive Rute Euroopa Komisjoni biotehno-loogia, põllumajanduse ja toidualas-te teadusuuringute direktoraadist, Anne Luik, Mait Kriipsalu, Argo Normak ja Rando Värnik (EMÜ), Tea Nõmmann (Säästva Eesti Insti-tuut), Maria Habicht (Archimedes) ja Urmo Lehtveer (Setomaa Valdade Liit).

Foorum on jätkuks 28. mai foo-rumile «Nutikas roheline majandus – uus võimalus Eestile?»

Mahepõllumajanduse suveülikool Poolas

Varssavi põllumajandusteaduste ülikoolis toimus suveülikool ma-hepõllumajandusest «Organic Food Production Chain». Lisaks maaülikoolile oli osalejaid Austria, Saksamaa, Hispaania, Slo-veenia, Tšehhi ja Poola ülikoolidest. Mahepõllumajandus kogub Euroo-pas üha enam populaarsust ja järjest laialdasemalt käsitletakse seda tee-mat ka kõrgkoolides.

Kahe nädala jooksul toimusid loengud, grupitööd ja ekskursioonid mahepõllumajandusega seotud tee-madel.

Õppejõududeks olid oma ala spetsialistid kõigist programmis osa-levatest ülikoolidest. Maaülikoolist käis loengut taimekaitsest andmas teadusprorektor Anne Luik.

Kursuse käigus külastati ka Poola kohalikke mahetootjaid ja -töötle-jaid, kes andsid ülevaate oma tööst ning mahepõllumajandustegevuse positiivsetest ja negatiivsetest kül-gedest.

Suveülikoolis jäi kõlama, et pea-mine takistus mahetoidu suuremaks tarbimiseks on inimeste teadmatus.

Lisaks sellele on paljudes väikse-mates riikides probleemiks töötlejate vähesus, mistõttu paljud tootjad on sunnitud oma mahedalt kasvatatud tooraine müüma tavatöötlejatele.

Tõdeti, et on ka palju talunikke, kes tegelevad mahetootmisega vaid riiklike toetuste pärast.

Eestis on praegu kogu põlluma-janduslikust maast peaaegu 11% mahepõllumajanduslik, mis on Eu-roopa mastaabis küllaltki hea näita-ja.

Pigem on meil probleemiks suur-te töötlejate vähesus, mis teeb töö-deldud mahetoodete hinna tavaost-jale liiga kalliks.

KADRI NURKTRIIN NÕU

SÕNA SAABUUDISED

Ülikoolide ruumiliseks visiitkaardiks on alati kas peahoone või raamatu-kogu. Maaülikooli arendajatel jagus tarkust paigutada mõlemad ühte hoo-nesse.

Visiitkaardi olulise osana olemegi püüdnud lisaks põhifunktsioonidele muuta raamatukogu võimalikult at-raktiivseks. Ja mis on veel sisekujun-duslikust seisukohast parem kui ehe kunst, mis pakub masudest ja kriisi-dest olenemata emotsioone, millel on sama püsiv väärtus kui teadmistel.

Õnneks on meie hulgas kunstihu-vilisi kolleege, lisaks veel korralda-jad-organisaatorid ja ka kriitikuid, kes üheskoos moodustavadki initsia-tiivgrupi.

Kuidas valikud sünnivad? Subjek-tiivselt. Kellelegi meist on kunstniku-fotograafi tööd pakkunud elamuse ja siis soovimegi seda emotsiooni teiste-ga jagada.

Oleme oma ruumides eksponeeri-nud Urmas Tartese makrofotosid, Ala-ri Kivisaare loodusfotosid ja Andres Lumi linnapanoraame, Lembit Saartsi ja Ilmar Kruusamäe maalitud rektori-te portreid, Anke Oksa maale ja Ahti Seppeti maale ning skulptuure.

Näitustest enim tekitas elevust ja huvi Anke Oksa maaliseeria baleriini-dest. See väljapanek kinnitas meie ar-vamust: üliõpilased ja õppejõud, kes kiire elutempo tõttu galeriidesse tihti ei jõua, naudivad kunsti meie ruumi-des hea meelega.

Muidugi on raamatukogu ruumid pretensioonikad: pole piisavalt lage-daid seinu suurte tööde eksponeeri-miseks ja rahvarohkus võib segada vaatamist. Meie oludes pole vaata-mata videovalvele tagatud ka tööde turvalisus. Kallimate fotode hinnad on 15 000 krooni ja õlimaalidel roh-kemgi. Nii et väike risk ikkagi. Rõõm

on aga sellest, et nii mõnigi teos on ostja leidnud.

Hea meel on tõdeda, et mitte ükski autoritest, kelle poole oleme pöördu-nud sooviga nende töid meie ruumides välja panna, pole keeldunud. Küllap aitab kaasa ka maaülikooli hea maine.

Ideid meil jätkub. Käivad läbirää-kimised mitme Eesti kunstnikuga. See on pikaajaline protsess ja hea tava kohaselt eeldaks ka lepinguid ja kind-lustusi.

Miks me seda siis ikkagi oma va-bast tahtest teeme? Sest meid huvi-tab. Huvitab nii kunst ise, kena töö-keskkond kui ka maaülikooli maine tervikuna.

Ja loomulikult boonus – rõõm jaga-tud emotsioonidest!

KERSTI LAUPALI SEPPET

maaülikooli raamatukogu töötajad

Seni Metsamajana üliõpilaste seas tuntud rohelise maja teise korruse pikikoridor moodustab täiusliku vär-vusmängu, mida arhitektid arhitek-tuuribüroost KAMP planeerisid ka esimesele pikikoridorile, kuid see ei tulnud nii välja teostuses, kuna seinu ei värvitud kirkaks valgeks.

Teise pikikoridori seintele ja lae-pindadele peegelduvad A-, B-, C-, D-koridori erinevad värvused, mis aita-vad eristada koridori jaotust.

Selline värvuste peegeldus ja val-guse mäng lisab akadeemilisele õhk-konnale juurde soojust, hubasust, loovust ja innovaatilisust.

Töötajad ja üliõpilased saavad alati hea meeleolu, kui nad koridori läbivad. Loodud on omanäoline at-mosfäär, mille mõju ini-mese alateadvusele on võimas.

Ruumipsühholoogid väidavad, et kõnelevad seinad õppeasutustes võivad üliõpilaste ala-teadvuses olla suurema mõjuvõimuga kui kesk-pärane loeng.

Kui suur osakaal siis üliõpilaste mõttemaail-ma kujundamisel võib olla rohelise ülikooli maaehituse osakonna kolmel korido-ril, kus on vahetuv ekspositsioon üli-õpilaste semestritöödest?

Kui võimas mõju võib olla maasti-kuarhitektuuri üliõpilastööde ekspo-

sitsioonil? Teistest riikidest külastajad on kõrgelt hinnanud näitusi peahoo-ne raamatukogus. Hulga tunnustust

on jagatud spordihoone näitustele.

Me ise loome endale atmosfääri ja kui rohe-lise maja fuajeesse pai-galdati ainult üks suur-sugune maal, muutus kogu fuajee soojemaks, loomingulisemaks, pi-dulikumaks, hubase-maks.

On oluline ühelt poolt väärtustada üli-õpilaste loomingut ja

teiselt poolt eksponeerida professio-naalset kunsti, pannes ülikooli sei-nad kõnelema nii meist endist kui ka erinevate ajastute ja erinevate riikide kultuuriruumist.

Tulge raamatukokku kunsti nautima

Kõnelevad seinad

«Hea vaheldus on teadusartiklit lugedes lõõgastuseks pilk pöörata kunstiteosele, mitte niisama tühjale seinale,» ar-vab I kursuse aiandustudeng Kamilla-Elis Kutnik, kes on istet võtnud raamatukogu lugemissaalis Ahti Seppeti suure kukemaali all. Foto: Sirje Pärismaa

Tuleb üle vaadata kõik

ülikooli tegevused.

MAIT KLAASSENrektor

LILIAN-HANNA TAIMLAmaaehituse lektor/doktorant

2 akadeemil ine külg

Veterinaarmikrobioloogia ja -parasito-loogia vastutusvaldkond on peamiselt nakkushaiguste osakonna töötajate kanda. Osakond on moodustatud en-diste loomaarstiteaduskonna, ELVI ja Eesti Agrobiokeskuse vastava vald-konna struktuuride liitmise tulemu-sena. Kui võrrelda praegust seisu paarikümne aasta tagusega, tuleb tõ-deda, et mitme teadusasutuse vahel jaotunud materiaalsete ressursside ja hõivatud inimeste arvu poolest suur veterinaarteaduse valdkond on kahanenud suhteliselt väikseks üksu-seks, mida kannab 7 doktorikraadiga õppejõudu/teadurit, kel abiks sama palju lektoreid/spetsialiste ja abitöö-jõudu. Kui arvestada, et need inime-sed jagunevad vähemalt kolme kit-sama teadusharu vahel – viroloogia, bakterioloogia ja parasitoloogia –, siis on selge, et elujõulisi töörühmi kõigis neis suundades meil pole. Samas on VLI nakkushaiguste osakonna näol tegemist ainukese allesjäänud üksu-sega, mis praeguse teadus-arenduste-gevuse korralduse kohaselt saab juh-tida uurimisprojekte oma valdkonnas. Kindlasti sellest ei piisa, et tagada kas või kõige akuutsemate probleemide teaduslikku läbitöötamist.

Põhjuseid, miks see nii on läinud, on nii subjektiivseid kui objektiivseid. Määravamad neist on ilmselt objek-tiivset laadi. Esiteks, Eesti on vaba kõige ohtlikumatest loomataudidest, mis paratamatult viib otsustajate tä-helepanu teistele teemadele. Teiseks, varasematel aegadel täitsid ELVI ja EPMÜ laboratooriumid nakkushai-guste kõrgema taseme diagnostika keskuste funktsiooni, mille nüüdseks on üle võtnud Veterinaar- ja Toidula-

boratoorium. Erandiks on veel vaid veiste tuberkuloos, mille diagnoosi-mise vallas on ametlikult Eesti refe-rentlaboriks meie mükobakteriooside laboratoorium.

Teine suur valdkond, millel oli 20 aastat tagasi oluline tähtsus, kuid on tänapäevaks potentsiaali minetanud, oli mitmesuguste biopreparaatide (peamiselt vaktsiinid) väljatöötamine ja tootmine loomade nakkushaiguste tõrjeks.

Seega tingisid suured muutused 1990. aastatel vanade tegevussuun-dade kokkukuivamise. Samas ümber-orienteerumine uutele ei ole mitte kõigis suundades toimunud kõige edukamalt. Positiivseks näiteks uute oludega kohanemisest on parasito-loogia haru professor Toivo Järvisega eesotsas, mis on suutnud säilitada kõi-gest hoolimata tegusa töörühma. Tun-nistuseks on arvukad publikatsioonid rahvusvahelistes teadusajakirjades ning kaitstud väitekirjad.

Ent mitmes teadusharus on vaja teha pingutusi, et uurimistöö saaks toimuda tänapäeva nõudmistega vas-tavuses, hoolimata sellest, et teaduse infrastruktuuri tehti EL-i astumise eel Phare projektide toel olulisi inves-teeringuid. Tehniline baas sai sellega loodud, kuid inimressursse ei ole pii-savalt lisandunud.

Kuid ei taha pessimistlikult lõpeta-da. Paremad päevad on kindlasti ees. Selleks annavad lootust kolme dokto-randi ja teotahteliste inimeste olemas-olu osakonnas.

ARVO VILTROPveterinaarmikrobioloogia ja

-parasitoloogia valdkonna juht

Maamajandus on tegevuste kogum, mille eesmärgiks on majandusliku väärtuse loomine maapiirkonnas, ja uurimisobjektiks need, kes võtavad seal osa väärtuste loomisest.

Erinevalt taimeuurijast, kes saab määratleda täpselt, et ta uurib konk-reetset taimeliiki ja selle kasvu-keskkonda mõjutavaid tegureid, on maamajanduse uurimisobjektide kir-jeldamine keerukam.

Kõige hõlpsam on seda teha maa-piirkonna mõiste kaudu, mis avab maamajanduse lähtuvalt tegevuste toimumise kohast.

Peamiselt uurime siiski protsesse – millised muutused leiavad maal aset – ja põhjusi, miks need aset leiavad. Uurime ka seda, millised on Eesti põl-lumajandustootjate eeldused konku-reerimaks maailmaturul: mida peab tootja teadma oma otsuste kujunda-

misel. On ju valdkondi, mille puhul on ettevõtjal võimalus mõjutada tule-must, kuid vahel tuleb tal lähtuda ka sellistest välisteguritest, mida ise mõ-jutada ei saa.

Meie uurimisvaldkond ei ole üks-nes ökonoomiliste näitajatega seotud, me mõõdame ja analüüsime ka ini-meste hoiakuid, arusaamasid väärtus-te loomise protsessi osana.

Lahkame ka turundusega seondu-vaid probleeme erinevates tootmis-valdkondades, juhtimise strateegiaid jne. Siiski on meie uurimisvaldkonna peamine ülesanne selgitada toot-misvaldkonnas sisendite kasutamise efektiivsust ja analüüsida kulude mi-nimeerimise ja tulude maksimeerimi-se võimalusi kõrgema lisandväärtuse saamiseks.

Jätkuvalt näitavad meie uuringud, et põllumajandustootmises on tootlik-

kus madalam mitmetest EL-i riikidest. Seega peame mõtlema, kuidas tootlik-kust tõsta, et konkurentsis ellu jääda. Üha enam tuleb meil analüüsida jät-kusuutlikkuse ja multifunktsionaalsu-se temaatikat maaelus.

Tasakaalu leidmine maamajandu-ses majanduslike eesmärkide saavu-tamiseks, arvestades majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonna aspekte, on tõsine ülesanne, kuid globaliseeruv majandus peab tulevikus enam arves-tama ka jätkusuutlikkuse põhimõtete-ga.

Me peame arvestama küll konku-rentsis püsimise tingimustega, kuid me ei tohiks seda teha järeltuleva põlvkonna arvelt.

RANDO VÄRNIKmaamajanduse ökonoomika

vastutusvaldkonna juht

Palju on viimastel aastatel räägitud bioloogilisest mitmekesisusest ehk elurikkusest. Selle kaitsmise ja jät-kusuutliku kasutamise vajaduses ei kahtle ilmselt keegi.

Paljude jaoks samastub aga elurik-kuse mõiste vaid liikide mitmekesisu-sega, mis kahtlemata on üheks elu-rikkuse oluliseks komponendiks, kuid sugugi mitte ainsaks! Sama olulised on ka ökosüsteemide ja geenide mit-mekesisus. Kui liikide ja elupaikade kaitsele pööratakse üha rohkem tähe-lepanu, siis vajadust hoida mitmeke-sisust ka geenide tasandil (geneetilist

variatsiooni) teadvusta-vad vaid vähesed.

Ometi on geneetiline variatsioon kogu bioloo-gilise evolutsiooni (ning samuti aretustöö) ja po-pulatsioonide pikaajalise säilimise tagamise alusta-laks. Kui liigil puudub ge-neetiline variatsioon (või on see vähenenud kriitili-se tasemeni), siis pole ka loodusliku või kunstliku valiku jaoks lähtematerjali, mille seast valida pide-valt muutuvatele keskkonnatingimus-

tele paremini kohastunud või aretuses soovitud tun-nust kontrollivaid geeni-variante.

Paraku on elurikkuse kaitseplaanide (samuti aretusplaanide) rakenda-misel suhteliselt harva kä-sitletud geneetilist mitme-kesisust. Osaliselt on see tingitud ilmselt asjaolust, et geneetilise variatsiooni

väljaselgitamiseks ja seireks on vaja kasutada mitmesuguseid molekulaar-geneetilisi markereid, mis eeldavad

vastava pädevuse ja laboratoorse baa-si olemasolu.

Maaülikoolis on mõlemad eeldused täidetud ja meie (endise ZBI ja ELVI) teadlased on Eestis olnud vastavate uuringute pioneerideks juba alates möödunud sajandi lõpukümnenditest, uurides nii kalade, põllumajandusloo-made kui taimede geneetilist mitme-kesisust.

Tugeva tõuke laboratoorse baasi kaasajastamiseks andis edukas kon-kureerimine EL-i struktuurifondide teadusaparatuuri toetustele, mille tu-lemusena soetatakse meie looma- ja

taimegeneetika pädevuskeskusele tä-navu sügisel 6,7 mln kr väärtuses DNA uuringuteks vajalikke seadmeid.

See loob suurepärase eelduse edaspidisteks põnevateks teadusuu-ringuteks, millesse tingimata soo-vime kaasata ka asjast huvitatud ja motiveeritud üliõpilasi. Nende huvi äratamiseks ja vajalike oskuste oman-damiseks oleks aga lähitulevikus hädavajalik rajada meie ülikooli mo-lekulaargeneetika õppelabor. Ilma sel-leta pole tänapäeva põllumajandus- ja loodusteadusele üliolulise geneetika valdkonda arendada võimalik.

Nakkushaiguste uurijad koguvad jõudu

Maamajanduse ökonoomi-ka aitab maal ellu jääda

Geneetiline mitmekesisus – elurikkuse alustala

RIHO GROSSmolekulaargeneetika

professor

Parasitoloogia töörühma teadur Brian Lassen kaitses mullu detsembris dok-toriväitekirja. Foto: Toivo Järvis

Hetk mulluselt rahvusvaheliselt konverentsilt «Economic Systems Research in Agriculture and Rural Development». MSI direktor Rando Värniku kuulajateks on MSI dotsent Maire Nurmet ja Läti põllumajandusülikooli maaeluarengu projektide juht Ilze Stokmane. Foto: MSI arhiiv

Jalgrattaga tööle!

22. september on rahvusvaheline au-tovaba päev. Kutsume ka meie tööta-jaid ja tudengeid kaasa lööma mitte ainult ühel septembripäeval, vaid nii kaua kui ilusat sügisilma jätkub!

Paar lugu EMÜ töötajatelt, kuidas on autota tööl käia. Julgustame kõiki eeskuju võtma! Lisaks võite ka kiiga-ta: www.emu.ee/rohelineylikool.

Liis Oper (MSI):

Töökaaslaste Helise ja Antsuga ot-sustasime kevadel ühe nädala jalg-rattaga tööl käia. Harjumuste muut-mise mõtet ellu viima ärgitas Ants, kes Taanis õppides nägi, et jalgratas-tega sõidetakse aasta ringi ja mitte sellepärast, et poleks autosid või ühistransport kehv.

Alustasime oma teekonda tööle eri paigust. Pikima ja ilmselt raskei-ma distantsi läbis Helis, kelle tee kul-ges mööda maanteed autode ja rek-kadega võidu sõites ning maateeriba pärast võideldes. Ise sõitsin ohututel pargiteedel piki Emajõe kallast ning Antsu tee kulges läbi Tartu miljöö-väärtuslike puitlinnaosade. Helis lä-bis rattaga tööle sõites ühe nädalaga 90 km, mina ja Ants kumbki 40 km. Jäime eksperimendiga rahule, kuna ilm soosis rattasõitu, ning sõidame teinekordki jalgrattaga tööle.

Argo Normak (taastuvenergia

keskus):

Püüan igapäevatoimingud teha au-tota. Põhjusi on mitu: mulle meeldib rattaga liikuda, lisandub eesmärk vä-hendada igapäevakulusid. Meie klii-mas on täiesti ilma autota keeruline, et tegemised aetud saada, eriti koos väikelastega. Aga üksi liikudes on lihtne autosõit asendada ühistrans-pordi, jalgsi käimise ja rattasõiduga, kui päevakava vastavalt planeerida. Eriti käib see linnas elavate inimeste kohta, kaugemal elavatel isikutel on auto ilmselt asendamatu.

Töölkäimiseks on mul autosõidu asemele kombineeritud strateegia jalgratta ja bussiga, valik sõltub il-mast (vihma-lörtsiga buss ja auto).

Auto pole igapäev hädavajalik, üksi sõites on tegu kulukaima liiku-misviisiga: olen suutnud transpor-dikulusid piirata, kuid mitte ainult. Autoga tööl käies läbin 16 km päe-vas (kütusekulu min 25 kr päevas ja 500 kr kuus). Reaalne summa on isegi poole suurem, sest autoga tekib lisasõitude ideid ning aegajalt lisan-duvad hoolduskulud.

Kombineeritud alternatiivse va-riandi kulu on 300 kr, mis sisaldab rattasõitu ilusate ilmadega, kuupile-tit ning paari taksoarvet, kokkuhoid vähemalt 500 kr kuus. Tulemuseks ei ole niivõrd suur kokkuhoid, vaid elukorralduse muutus, mis võimal-dab liikuda rohkem värskes õhus ja annab hea enesetunde.

Kokkuhoitud bensiini asemel olen ostnud spordikaupu, mis omakorda on heaks katalüsaatoriks, et olla füü-siliselt paremas vormis. Meie hulgas !"#$%"&'(#'())*%+)$)%,#-)#-./-0+%",-lamaid kondimootoriga liikujaid, neile soovin head ilma, aga kahtle-jatele pealehakkamist enda aktiivse-maks liigutamiseks!

3t u d e n g i k ü l g

2. sept MÜ-s teatasime aiandustu-dengite võidukast vanaema aiast Tallinna lillefestivalil. Järgnevalt aia sünniloost tegijate silme läbi.Lillefestivalist saime osa tänu vabaai-nes tehtud aiaprojektile. Õigupoolest tehtigi vabaaine «Praktiline aia kujun-damine ja rajamine» selleks, et üliõpi-lased saaksid osaleda konkreetses pro-jektis. Ainele registreerus 15 õppurit, kuid konkursile said minna vaid neli: aianduse magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson ja Reelika Rätsep ning maastikuarhitektuuritudeng Anu Kägu. Märkimata ei saa jätta ka meie kauni aialoo kirjutajat Einike Mõtust (aiandus, mag), kursuse juhendajat Ele Voolu ja professor Kadri Karpi.

Alguses tegi igaüks kavandi, nii nagu ise teemat ette kujutas. Semi-naride käigus arutasime iga kavandi üksipulgi läbi ning koondasime pa-rimad mõtted ühele paberile. Kuna võistlusplats oli 55 m2 suurune, tuli hakata ideid antud alale mahutama. Lõppfaasis sai iga asjaosaline erine-va ülesande, et projekt saaks ruttu korrektselt paberile ja tähtajaks pos-ti. Edasipääsenute nimekirja oodates hakkasime tasapisi otsima sponsoreid ja materjale. Täname siiralt Juhani Puukooli ning Baltic Agro AS-i!

Aeg möödub, kuid vanaemad olid, on ja jäävad ning nendega käib kaasas midagi salapärast, samas äratuntavat. Meie nägemus kujutab aja jooksul muutuva vanaema lillepeenart. Ajas muutusid nii taimed kui ka kasutatud aiadetailid. Esindatud said lopsaka ta-luaiaga maavanaema 1930. aastatest, nõukogudeaegne vanaema sotsialis-

miajale iseloomuliku torkava kuuse ja leeksalveiga ning kaasaegne vanaema minimalistliku maitseka lillepeenraga. Läbi kolme vaate näeme roosi arengut kurdlehise kibuvitsa aretustööst täna-päevase tüviroosini välja. Roos on läbi aegade sümboliseerinud naiselikkust ja armastust oma kaunite õite, imelise lõhna ja värvikirevuse tõttu.

Maaülikoolis võiks olla rohkem õp-peaineid, kus saaks praktikat reaalsel tasandil. Osalemine lillefestivalil oli väga huvitav ja arendav kogemus, esindatud olid ju nimekad tegijad Ees-tist ja välismaalt. Võitu ei osanud me oodatagi, sest tegelikult olime juba eelnevalt võitnud enda sees.

Rajamise järel oli tunne hea, samu-ti saime positiivseid kommentaare ja vastukaja sõpradelt-tuttavatelt ning taimede kasvades rõõmustasime aia lopsakuse ja projekti õnnestumise üle. Rohkem ei olnudki vaja. I koht tuli boonusena eduka kursuse kinnituseks ning kindlasti motiveerib meid edasi tegutsema.

Kogemus annab märku, et oleme võimelised läbi lööma valitud erialal. Tuleb vaid olla julge ja teha tööd hin-gega. Kes teab, ehk järgmisel aastal jälle!

REELIKA RÄTSEPaianduse mag II

Metsaüliõpilaste seltsi liikmetel ava-nes võimalus veeta paar suvenäda-lat Vilsandi saarel. Tegime koostööd RMK-ga ning nautisime suve vilsand-laste moodi.

Äratehtu nimistu sai päris pikk: raiusime kümneid poste kiviklibu-sesse pinnasesse, märgistasime mat-karajad, korrastasime telkimisalad, tõrvasime vaatetorni, lammutasime ning ehitasime uued kuivkäimlad,

värvisime üle RMK teabepunktid. Käisime vilsandlaste matkal mä-

lestuste radadel ja osalesime ka Vil-sandi rahvuspargi kaitsekorralduska-va algatuskoosolekul.

Tutvusime nii saare kui ka kogu Vilsandi rahvuspargiga ja külastasime Harilaiu poolsaart ning kohalikku aja-lugu ja loodusväärtusi tundvat Arvo Kullapere.

Mõned meist said proovida võr-

gupüüki merel, saime näha hüljes-te lesilat ning nendega koos ujuda. Mitmeid õhtuid veetsime Jaan Tätte mereäärses saunas. Sauna ees istudes jälgisime muinasjutuliselt kauneid päikeseloojanguid. Viimasel õhtul lau-lis Jaan kõigile soovilaule, mängisime jalgpalli ning vaatasime tagasi tehtud tööle.

JUTA JAGOEMEÜS

Kuidas meie tudengid vanaema aeda rajasid

Tudengisuvi vilsandlaste moodi

Mida teha militaarpärandiga?Rahvusvahelise projekti «Baltic Green Belt» toel viiakse maaülikoo-li eestvõttel läbi ulatuslik pärand-kultuuri inventuur Eesti rannikul ja suurematel saartel. Esialgsete tulemuste kohaselt leidub uuritaval alal rohkesti erineva suuruse, funkt-siooni ja seisundiga militaarrajatisi, mille tulevikust praegu ettekujutus puudub.

Metsamajas toimunud aruteluõh-tule «Militaarpärand – säilitada või hävitada» kogunes üle 40 tudengi maaülikoolist ja Kieli ülikoolist prob-leemistikuga tutvuma ning uusi ideid genereerima. Suurem osa tudengi-test nõustus, et kõiki militaarobjek-te ei ole mõttekas säilitada ning nii mõnedki tuleks täielikult hävitada. Kuna see nõuab suuri investeerin-guid, pakuti huvitava lahendusena välja, et ebavajalike objektide hävi-tamisega võiksid leevendusmeetme-tena tegeleda kinnisvaraarendajad. Kasu saaksid kõik: arendajad ehitus-loa, täiendava täitepinnase ning ava-likkuse parema suhtumise, ühiskond puhtama ja turvalisema keskkonna.

Samas leiti aga, et on hulgaliselt säilitamist vajavaid objekte, mil on nüüdseks juba kõrge ajalooline- ja kultuuriline väärtus. Lisaks kohalike-le inimestele võiksid need huvi pak-kuda ka välisturistidele, kelle jaoks 12&+!3&,0# /0*%%$%# -.."&+%(0# ".30-mine oleks tõeline eksootika.

HENRI JÄRV

KÜS Green Weekil Brüsselis toimunud Euroopa suuri-mal keskkonnapoliitika konverentsil Green Week oli läbivaks teemaks bio-loogiline mitmekesisus. Tänu EMÜ toetusele oli ka keskkonnakaitseüli-õpilaste seltsil võimalus osaleda.

Toimus üle 30 sessiooni, käsit-leti nii kliimamuutust kui inimes-te tarbimisharjumusi. Suurriikide keskkonnaministrid tõdesid oma sõnavõttudes üksmeelselt, et kesk-konnaprobleemid muutuvad järjest kriitilisemaks, ja rõhutasid, et rää-kimise asemel tuleks konkreetsetele tegevustele keskenduda.

Konverentsi lõpetas preili Mesila-ne, kes pani inimkonnale südamele, et me üha suuremaid kasumeid tee-nivas maailmas ei unustaks tähele panna ka loodust, mille käekäigust sõltub suuresti inimkonna toidulaud.

Päevakorraliste arutluste kõrval näidati filme ja tutvustati näituseid. Üks huvitavamaid oli Gene Rosowi ja Bill Benensoni koostöös valminud mullafilmi «Dirt!» linastus. Filmis tutvustati mulla elu väga lihtsalt ja arusaadavalt, kohati lausa lapseli-kult.

Sessioonide vaheaegadel sai tut-vuda ka keskkonnaorganisatsioonide väljapanekutega, kus tutvustati oma projekte ja tegevusi. Green Weekil osalemine andis uut infot maailmas keskkonna valdkonnas toimuvast ja oli hea täiendus loengus kuuldule-räägitule.

TRIIN JAAGUSTRIIN NÕU

KÜS

UUDISED

2004. aasta suvel pärast keskkooli lõ-petamist tuli mul teha oluline otsus: millises koolis alustada kõrghariduse omandamist. Valisin ja kaalusin kahe võimaluse, Tartu Ülikooli ja Eesti Maa-ülikooli vahel. Kuigi rahvusülikool ah-vatles oma nime, ajaloo ja kuulsusega, langes minu valik siiski maaülikoolile, loodusvarade kasutamise ja kaitse eri-alale. Ja seda vaid õppekavade võrdle-mise põhjal – maaülikooli kava tundus lugedes elulähedasem ja praktilisem, samas mitmekülgne ja laiahaardeline.

Ja just selline see tegelikkuses oli-gi. Huvitavaid aineid seinast seina, sinna sekka loomulikult ka kursuseid, mis nii huvipakkuvad ei olnud. Kuid mida aeg edasi, seda enam tajusin, et olin valinud endale vägagi õige eriala. Maaülikooli suurimaks plussiks pean välipraktikate rohkust ning paindlik-ku ja mõistvat suhtumist tudengitesse: õppejõud olid alati abivalmid ja vastu-tulelikud.

Tantsisin ülikooli ajal maaülikooli rahvatantsuansamblis Tarbatu, mis

pakkus õppetöö kõrvale kordumatuid ja unustamatuid elamusi. Kooli ega eksamite tõttu ei jäänud kirev tuden-gielu elamata.

Kui 2007. aasta kevadel bakalau-

reuseastme lõpetasin, oli kindel otsus õppida edasi magistriõppes. Samal ajal hakkasin endale ka erialast tööd otsima. Saatsin laiali paarkümmend CV-d, teadmata tegelikult veel täp-selt, millist tööd ma tahaksin tegema hakata. Kuid elu pani asjad ise paika. Sain tööle RMK Kiidjärve looduskes-kusesse ja sattusin nii tegelema loo-dusharidusega. Valdkonnaga, millest ma senini midagi ei teadnud, aga mis mulle endalegi ootamatult hästi sobis: hakkasin ülikoolis omandatud tead-misi jagama lastele ja seda vahetult looduses. Käisin kooli kõrvalt väikese koormusega tööl, sest pidasin esma-tähtsaks siiski õpinguid ja magistri-õppe lõpetamist, kuid kasulikku töö-kogemust sain sellegipoolest kuhjaga.

Töötan RMK-s siiani, vahepeal va-hetasin tööpiirkonda ja praegu olen Viimsi looduskeskuse juht.

Alati ei peagi iseenda otsused nii kindlad olema, elu võib mõnikord ise õige teeotsa kätte juhatada. Jaksu ja kannatlikkust oma leidmisel!

VILISTLANE

SIRLI VIJARRMK Viimsi looduskeskuse juhataja

Elu võib õige teeotsa ise kätte juhatada

Vanaema aed Tallinna vanalinna müüride vahel hakkab ilmet võtma. Taimi on istutamas Anu Kägu. Foto: Ele Vool

Toi me ta ja Sirje Pärismaa (sirje.parismaa@emu.ee), tel 731 3004Keeletoimetaja Sirje Toomla (sirje.toomla@gmail.com) Küljendaja Margus Nõmm (kirjatuvi@gmail.com)

Kaastööd e­posti aadressil leht@emu.ee  või Kreutzwaldi 1, 51014 TartuKuulutuste avaldamine prii.

Il mub kaks kor da kuus, nel ja päe vi ti!"#$%%&#'())Trükk AS Ecoprint

4 mitmesugust

TÜ RAAMATUPOOD

PLANT BIOLOGY

By Alison M. Smith, George Coupland, Liam Dolan, Nicho-las Harberd, Jonathan Jones, Cathie Martin, Robert Sablowski, Abigail Amey Garland Science, 2009 Pehme köide, 679 lk, ISBN: 9780815340256

HIND: 886 kr / 56.63 €

EMÜ üliõpilastele ja töötajatele kehtib 10% soodustust!

Võõrkeelse kirjanduse telliminewww.raamatupood.ut.ee

VALITSUS

STIPENDIUM

ÕNNITLEME

7. septembri valitsuses:1. EÜL-i lepingu projekt kaardihal-dussüsteemiga liitumiseks.2. EMÜ linnakus asuvatele tänavate-le isikunimede andmise ettepanek.3. Komisjoni moodustamine ülikooli toimimise hindamiseks uutes majan-dusoludes.4. Institutsionaalse akrediteerimise ettepanek.5. Õppega seotud komisjonide töö ümberkorraldamine.6. Ehitusinseneri kraadi nimetuse kasutuselevõtmine.7. DoRa välisprofessorite konkurss.8. Mälestuspäeva info.

Maaülikooli mahekeskus kuulutab välja mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde stipendiumikonkursi. Premeeritakse parimat bakalaureuse-tööd 2000 krooniga, parimat magist-ritööd 3000 krooniga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspubli-katsioonide eest 5000 krooniga.

Kandideerida saavad EMÜ baka-laureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemal lõputöö 2009/2010. õa, ning doktorandid/töötajad, kes on 2009. või 2010. a publitseerinud mahepõl-lumajandusest teadusartikleid.

Kandideerimiseks saata avaldus ja bakalaureuse- või magistritöö või tea-dusartikkel aadressil mahekeskus@emu.ee hiljemalt 20. okt. Materjalid võib esitada ka paberkandjal mahe-keskusesse Tõnissoni majas.

Täpsemad tingimused: http://ma-hekeskus.emu.ee.

21. september

Mari Nõmmela, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi dotsent – 60

23. septemberAndres Elias, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor – 30

26. septemberEle Vool, põllumajandus- ja keskkon-nainstituudi lektor – 35

29. septemberMario Plaas, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadur – 30Madli Jalakas, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu aia juhataja – 55

Tee ajalugu «Tudengibändil»!Kui sa tead, kuidas kitarri käes hoi-da ja lavalauad pole sinu jaoks mitte sugugi võõrad, siis tule ja pane 14. okt kell 20.00 publik rokkima «Tu-dengibändil 2010».

Konkursil osalemiseks veendu, et vähemalt üks bändiliige on tudeng.

Pane kokku 15-minutiline kava (u 3 lugu), mille seast vähemalt kaks lugu on omalooming. Ankeet ja lood saada hiljemalt 6. okt Tartu üliõpi-lasmajja (MTÜ Tartu Üliõpilasmaja, Kalevi 24, 51010 TARTU) või liina.liiv@gmail.com.

405*6/%%# 7)5%8# ')),0(&,# 5&3&,0#hulgast parimatest parimad, kes pää-sevad edasi lõppkontserdile. Bände 9%",)8#:/!;0''%!"))5"0#*6/%%#-)#72%(-ja saab pärjatud tiitliga tudengibänd <=>=?# @&%# +)/$A# )3)# 2%35)"0# *6/%%#teeb otsust, hoiab meeleolu üleval «Tudengibänd 2009» võitja Kasside-le Iirised!

«Tudengibänd 2010» peaauhind on IS Music Teami 10 000 kr kinke-kaart.

Lennuta end filmikunsti ajalukku!

Ehkki selleks aastaks on Oscarid ja-gatud, pole siiski põhjust kurvasta-da, sest igati auväärne tiitel on tu-dengifilm 2010!

Filmikunsti meistriteosed linastu-vad 12. okt kell 20.00 «Tudengifilm 2010» suurel ekraanil. Konkursist osavõtuks täida kodulehel osalemis-ankeet ja saada see kjuusu@gmail.com hiljemalt 4. okt. Film toimeta DVD-l või CD-l Tartu üliõpilasmajja 4. oktoobriks.

405*6/%%# 7)5%8# ')),0(&,# ;%5$%,0#hulgast pärlid, mis pääsevad lõpp-võistlusele. Filme hindab professio-"))5"0# *6/%%# "%"3# 72%(-)50# +&&5&8#tiitel tudengifilm 2010 ja eriti magus auhind. Peaauhind on Nordea stipen-dium «Elu nagu filmis!» 15 000 kr.

EMEÜS-lased avastasid müstilist Lõuna-Koread

Looduskaitse näitus

Baeri majas on looduskaitse 100. sün-nipäeva näitus «Kes on kes Eesti loo-duskaitses». Juba kaugetest aegadest on meie looduseuurijad ka looduse-kaitsjad olnud: Johannes Piiper, Teodor Lippmaa, Gustav Vilbaste, Karl Orvi-ku, Eerik Kumari, Endel Varep, August Karu, Lembit Muiste, Viktor Masing, Hans Trass, Jaan Eilart jne. Väljapanek algab Vilsandi linnuriigi rajajast Artur Toomist. On meie esimene, 1935. aas-ta looduskaitseseadus. Tutvuda saab sõjaeelse looduskaitse süsteemi looja Gustav Vilbastega, kelle sünnist möö-dus 125 aastat. Selle, mille Vilbaste lõi, lammutas II maailmasõda. Läbi raskuste alustati uuesti Eerik Kumari eestvedamisel. On nõukogudeaegse looduskaitseseaduse sünnilugu, aga ka ühiskondlike looduskaitse komisjonide, seltside tegevusest jpm.

VAIKE HANG

Lõuna-Koreas toimus Rahvusva-helise Metsandustudengite Assot-siatsiooni (IFSA) tippkohtumine. Tegemist on iga-aastase ürituse-ga, mis koondab metsandustu-dengeid üle terve maailma. Lõuna-Koread (korea keeles Daehan Min-geuk !"#$ !"#$) valluta-ma ja Eestit esindama läksid ka kaks Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi liiget.

Pikk lennureis seljataga ja armas kodumaa ligi 8000 km kaugusel, jõud-sime lõpuks niiskesse ja sooja Lõuna-Koreasse. Juba mõne aja pärast suun-dusime esimesse majutuspaika, auto aknast saatmas kõrged mäed. Lõu-na-Koreas moodustavad mäed 70% maismaast, millest enamik on kaetud tiheda metsaga.

Edasised päevad viisid meid huvi-tavatesse paikadesse üle terve Lõuna-Korea, tutvustades sealset loodust, metsandust ja kultuuri. Lisaks ekskur-sioonidele toimusid ka loengud, osa-lejamaade ettekanded ja sümpoosioni tähtsaimad üldassambleed. Ei puudu-nud ka rahvusvaheline õhtu, kus kae-rajaan sai selgeks igal sümpoosionil osalejal. Ja musta leiva mõnus maitse

meelitab loodetavasti Eestisse nii mõ-negi välismaalase.

Külastasime Korea rahvusarboree-tumi, Korea metsauurimise instituuti, kus alustati puudearetusprogrammi juba 1956. aastal, ja S*uli ülikooli õppemetsa, mille eesmärgiks on aren-dada üliõpilaste praktilisi oskusi ning kus saab korraldada eksperimente.

Vahelduseks metsandusvaldkonna-le oli meil võimalus avastada Hahoe-dongi maskimuuseumi ja Pungsani Korea traditsioonilise paberi töökoda, kus valmistati käsitsi paberit.

15. augustil tähistas Korea iseseis-vuspäeva. Sellega seoses saime vaa-data muusikali kaunite korea laulude ja tantsudega, mis viis vaataja tagasi aastasse 1945.

Eredamate sündmustena jäävad kindlasti meelde jalgsimatk kõrgele mäetippu, paadisõit kärestikulisel ja kiirevoolulisel Dong-gangi jõel ning

Eunmorea rand, kus soolase veega mere rannas sai imetleda suuri teo-karpe ja meritähti, mille mõõn oli lii-vale jätnud.

Teine nädal viis IFSS-i osalejad ta-gasi põhja poole, demilitariseeritud tsooni. Tegemist on 992 km² suuruse alaga, kuhu inimese ligipääs on pii-ratud. Tsoon on geograafiliselt tähtis regioon, kus mägede ja ranniku öko-süsteem, sisemaa rabad ja magevesi eksisteerivad kõik üheskoos. Seal lei-dub mitmeid loodusobjekte, ohusta-tud liike ja kaitse all olevaid metsloo-mi ja -taimi.

Rääkida Lõuna-Koreast ja mäles-tustest võib lõputult. Suurema huvi korral on kõik oodatud peatselt toi-muvale ettekandeõhtule.

KATRIN SEGLINŠJUTA JAGO

loodusvarade kasutamise ja kaitse III

LÕUNA-KOREA:Pindala: 98 480 km!Rahvaarv: 49 773 145 (2009)Peapuuliik: Pinus densiflora – Korea punane mänd Metsasus: 64% maismaastRahvuslill: Hibiscus syriacus – Süüria hibisk

Katrin Seglin! ja Juta Jago S!uli ülikooli õppemetsas. Foto: erakogu