1

Tutvume arvutigaTutvume arvutiga

Anne RosenbergTartu Tervishoiu Kõrgkool

haridustehnoloogMärts 2010

2

ARVUTIARVUTI

3

ELEKTROONIKAELEKTROONIKA

Kas igapäevaseks kasutamiseks peab teadma, mis on arvuti sees?

?See teadmine ei tule iseenesest

kuskilt.

4

PÕHIPLOKK ehk KORPUSPÕHIPLOKK ehk KORPUS

• metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessorid, sisemälud, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.). Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed.

5

ELEKTROONIKAELEKTROONIKA

Elektroonilised trükiplaadid – KAARDID

• Graafikakaart – trükiplaat, millel olev mikroprotsessor tekitab ekraanile pildi

• Helikaart – arvutisse tuleb heli

• Emaplaat (keskprotsessor)– ARVUTI AJU – kõik matemaatilised arvutused, millel põhineb arvuti töö

6

ELEKTROONIKAELEKTROONIKA

• Kõvaketas (C:\ -ketas) – kõik programmid ja andmed

Hoiab andmed ka siis alles, kui arvuti on välja lülitatud

• RAM – töömälu (programmid, dokumendid, millega parajasti töötatakse)

7

MÄLUÜHIKUDMÄLUÜHIKUD

• Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. 1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ühe bitiga edasi anda kaks erinevat infohulka {0 1}, kahe bitiga juba neli {00 01 10 11}. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit.

• Suuremad mäluühikud: 1 kilobait = 1KB = 1024 baiti. 1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti.

8

HIIRHIIR

Töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega.

Vasak hiirenupp – kursoriga ekraanil mõnele ikoonil.....

Põhitegevused:1. Osutamine - hiirekursori viimine objektile hiirt

libistades. Sõltuvalt olukorrast võib nüüd hiirekursori kuju muutuda. Osutuskohaks noole tipp.

9

HIIRHIIR

Põhitegevused:2. Klõps - nupu alla vajutamine ning

seejärel kohe vabastamine. Hiireklõps sooritatakse sellel objektil, millel asus kursor nupu vabastamise hetkel. Noolekujulise kursori korral märgistab osutatud objekti, tekstis viib tekstikursori osutatud kohta.

10

HIIRHIIR

Põhitegevused:3. topelt- ehk kaksikklõps - kaks kiiresti

üksteisele järgnevat hiireklõpsu paigalpüsiva hiirekursoriga. Topeltkõps programmi ikoonil käivitab programmi, topeltklõps dokumendil või kataloogil avab selle.

4. lohistamine ehk vedamine - hiire liigutamine matil hiirenuppu all hoides. Kasutatakse muutolekus akna asukoha või ikooni asukoha muutmiseks töölaual, akna suuruse muutmiseks.

11

HIIRHIIR

Hiire paremklõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt kiirmenüü.

Viimasel ajal on laialt levinud ka kerimisrattaga hiired, millega on väga mugav pikkades dokumentides teksti kerida.

12

HIIRHIIR

• Sageli saab hiirt kasutada koostöös klaviatuuriga. Näiteks Windows töökeskonnas saab kataloogi sisu nimekirjas märgistada mitu faili hoides pärast esimese faili märgistamist all Ctrl klahvi ja klõpsates seejärel ülejäänud failide nimedel, Shift klahviga 1. ja viimast faili, märgitab kõik nende vahel olevad failid

... Aga võib töötada ka ilma hiireta, ainult klaviatuuri kasutades..... 

13

KLAVIATUURKLAVIATUUR

• ...Klaviatuur on vajalik ja kasutatakse arvuti ajaloo algusest peale.

Klaviatuuril on 4 erinevat osa:• Kirjutusmasina klaviatuur• Numbriklaviatuur• Funktsiooniklahvid (F-klahvid)• Noolekahvid jms, mis asub kirjutusmasina

klaviatuuri ja numbriklaviatuuri vahel

14

Leia klahvid!Leia klahvid!

15

KLAVIATUURKLAVIATUUR

• Õppematerjalid!

• http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/index.html

• http://www.taebla.edu.ee/~kristel/oppematerjalid/10_klass/Kordamine/klaviatuur.pdf

16

ARVUTI KÄIVITAMINEARVUTI KÄIVITAMINE

• Lülita arvuti sisse.• Käivitub arvuti operatsioonisüsteem, antud juhul

Windows...• Ekraanil jookseb hulganisti teksti.• Oota, kuni arvuti on rahulikuks jäänud ja kõik

ikoonid on kuvatud.• Saad hakata programme avama.

17

TÖÖLAUDTÖÖLAUD

18

ARVUTI VÄLJALÜLITAMINEARVUTI VÄLJALÜLITAMINE

• Kinni ei tohi panna nupust!!!• Sulge kõik programmid X ülevalt paremast

nurgast.• Ava alt vasakult Start • Turn off Computer (Lülita välja)• Turn off

19

Harjutame hiirega tööd!Harjutame hiirega tööd!

• SOLITAIRE (Pasjanss)

• Start – Programs – Games – Solitaire

• Mängu põhimõte:

1. Klikk – kaart pöörab õiget pidi

2. Topeltklikk – kaart hüppab õigesse kohta

3. Kaardi lohistamine hiirega

20

Surfame INTERNETISSurfame INTERNETIS

• Veebilehitsejad e brauserid – toovad sinuni Internetis leiduvad leheküljed.

21

Surfame INTERNETISSurfame INTERNETIS

• Ekraanipilt – kui avada n. Mozilla Firefox

Tiitelriba

MenüüribaAadressiriba

22

Surfame INTERNETISSurfame INTERNETIS

• www

Word Wide Web`is ringi liikumine

Ülemaailmne võrgustik

23

Surfame INTERNETISSurfame INTERNETIS

• Otsingumootorid

Hetkel levinum Google

http://www.google.ee

guugeldame

24

TURVALINE arvutiTURVALINE arvuti

Palju on juttu olnud arvuti turvalisusest ja ohtudest, mis võrgus olevat arvutit varitsevad. Koos võrgunduse üha laialdasema levikuga arenevad kiires tempos ka Interneti pahupoolega seotud protsessid, kusjuures toimub kahtlase väärtusega meetodite ja tehnoloogiate imbumine legaalsetesse sfääridesse.

http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/18518_3B.HTM

25

TURVALINE arvutiTURVALINE arvuti

1. Andmete füüsilise säilimise tagamine ja inimtegevusest ning võrgust lähtuvad ohud

2. Viirused, nuhkvara, troojad ja spämm

Tegelikult on väga raske saavutada korraga kõrget turvalisust ja meeldivat ning mugavat arvutikasutamist.

26

TURVALINE arvutiTURVALINE arvuti• Ohud, mis on suunatud väljast sisse, ja ohud, mis

suunduvad seestpoolt välja. (Näiteks, kui keegi püüab tungida teie arvutisse või mõni pahatahtlik veebileht püüab sokutada teie arvutisse nuhkvara)

• Kui aga arvutis juba kanda kinnitanud viirus saadab midagi välja, siis on tegu seest välja suunduva ohuga. Paraku levivad järjest laialdasemalt kombineeritud skeemid. Näiteks surfates veebis või avades tundmatult saatjalt pärit e-kirja manuse, saab külge mõne trooja, mis teatab oma asukoha koju, ja valmistab arvuti ette, et väljast saaks selle üle kontrolli haarata. Kuna ohud on kompleksset laadi, siis peavad ka kaitsevahendid olema komplekssed.

27

TURVALINE arvutiTURVALINE arvuti

Et vältida riske, peaks arvutil olema:• väline riistvaraline tulemüür; • arvutisse installeeritud tarkvaraline tulemüür; • viirusetõrje; • üks või mitu nuhkvaratõrje programmi; • mõni aktiivselt opsüsteemis toimuvat jälgiv

programm, mis ei lase tundmatul koodil muuta registrit, käivitada uusi teenuseid jne.