tuuliku rajad ja tunnid - battleit.eebattleit.ee/public/school/varia/tuuliku_rajad_ja_tunnid.pdf ·...
TRANSCRIPT
Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO Hollandi-Eesti keskkonnaharidusprojekt “TUULIK”
TUULIKU RAJAD JA TUNNID
Keskkond ja säästev areng üldhariduskooli õppekava läbiva teemana, koolikorralduses ja huvitegevuses
1
Tallinn, 2003
Projekti finantseerivad Hollandi Välisministeerium
(programm Social Transition Programme Central and
Eastern Europe (Matra); Haridusministeerium,
Keskkonnainvesteeringute Keskus ja
Keskkonnaministeerium.
Autorid: Sirje Aher, Heli Ahuna, Elli Altin, Laura Altin, Riina Annilo, Tatjana Anufrijeva, Meelika Aruots, Anneli Bogens, Merike Einma, Heli Ekštein, Tiina Erala, Sergei Gribov, Tea Johanson; Ruth Juss, Helle Järvalt, Taimi Jürgenstein, Ave Kalmus, Mariann Karja, Viia Karjus, Rita Kiiver, Ülle Klaasen, Ester Koplimets, Kaja Kress; Vilma Krünvald, Eve Kübarsepp Astrid Külaots; Valve Laas, Kaida Laks, Emilia Landra, Maimu Lass, Tiiu Leibur, Signe Lensment, Ele Linkmann, Karmen Luik, Aino Lukman Selma Luts, Tiia Luuk, Küllike Lõhmus, Mall Lõo, Helli Lõoke, Heidi Mallene, Ulvi Mihkeles, Ljudmila Moškova, Merle Muru, Olga Nagibina, Margit Ott, Vilma Pabbo, Katrin Pever, Liisa-Kai Pihlak, Priit Post, Signe Post, Lea Pung, Maia Põlajeva, Natalja Rasstrõgina,
2
Priit Riemann, Vaike Rootsmaa; Ludmilla Rumjantseva, Anne Ruubel, Kriste Ruuber, Vivika Saare, Anna Salmanova, Elle Salo, Kai Salumäe, Kaja Sarapu, Jaak Saukas, Eda Selgis, Maire Sepp, Arvet Silk., Lea Sinisaar Viimi Soom, Ilme Soomre, Ljudmilla Zolina,Viive Talvik, Aili Tamm, Liina Tamm, Anne Tammaru, Tatjana Terebilova, Jana Tiido, Anne Tiits, Andres Tiko, Mare Tina, Lea Tooming, Riina Tuur, Maiju Tõns, Ly Unt, Monika Vaher, Tiiu Valk, Sirle Varkentin, Jelena Vassiljeva, Dea Veeremäe, Õie Vilman, Siiri Visnapuu, Marika Väärsi.
Koostaja: Sirje Aher Vene keeles kirjutatud artiklid on eesti keelde tõlkinud Hille Roolaid
ISBN 9949-10-219-7
3
SISUKORD
SISSEJUHATUS..........................................................................................................7
KOOLIDE MATKARAJAD LÄÄNE – TARTUMAAL .........................................9 PUHJA GÜMNAASIUMI LOODUSRADA ..........................................................10 VALGUTA KOOLI ÕPPERADA - KULTUURILOOLISED OBJEKTID ...........21 HIUGEMÄE LOODUSRADA RÕNGUS ..............................................................29 KONGUTA ALGKOOLI LOODUSRADA............................................................33 TAMME PALJANDI MATKARADA JA VÕRTSJÄRV ......................................39 MATKAL KOGUTUD MULJETE KASUTAMINE KIRJANDUSE JA INGLISE KEELE TUNNIS. LOODUSLUULE......................................................................43
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPPERADA.............................................48
KLASSI- JA KOOLIVÄLINE ÕPPETÖÖ.............................................................52
ÕPPEEKSKURSIOON LAHEMAALE..................................................................52 ÕPPEEKSKURSIOON 3. KLASSILE IDA-VIRUMAALE ..................................56 ÕPPEEKSKURSIOON 2. KLASSILE LÄÄNE-VIRUMAAL ..............................60 ÕPPEEKSKURSIOON 3. KLASSILE LAHEMAAL ............................................69 MAASTIKUMÄNG I KOOLIASTMELE..............................................................72 ORIENTEERUMISMÄNG RAKVERE VALLIMÄEL JA SELLE ÜMBRUSES 79
KOOLIKORRALDUSEST, ÕPPEKAVAST JA PROJEKTIDEST....................85 KOOLIRAHU HALJALA GÜMNAASIUMIS: IDEEST LEPINGUNI .............85 UURIMISTÖÖD REAALKOOLI ÕPPEKAVA OSANA......................................88
Uurimistöö juhend Tallinna Reaalkooli õpilastele ..............................................89 KOOLIARENDUS LÄHTUVALT KONTSEPTSIOONIST “ILUS KOOL – ÜKSTEISEMÕISTMISE KOOL”...........................................................................96 KOOLIVARA KOKKUHOIUKUU......................................................................106 9. KLASSI KEEMIA AINEKAVA.......................................................................107 TÖÖKAVA KEEMIA ÕPETAMISEKS 9. KLASSIS .........................................111 PAEKIVI LÄBIVA TEEMANA 9. KL. AINEKAVAS .......................................114 VEEPÄEVA VIKTORIIN V - IX KLASSILE .....................................................115 ÜHISÜRITUS ALGKLASSIDE ÕPILASTELE. LINNUHOMMIK...................115 ÕHUPÄEV “PUHTA ÕHU EEST!” .....................................................................118 LOODUSAINETE NÄDALA “PUHAS ÕHK” LÄBIVIIMISE KAVA..............120 AVATUD LOENGUPÄEV „SÄÄSTEV SUHTUMINE LOODUSESSE“ .........122 BALTI ELEKTRIJAAMAD JA MEIE LINNA TERVIS.....................................123 KOOL JA TERVIS. INTEGREERITUD LOODUSTEADUSLIK PROJEKT 11. KLASSILE.............................................................................................................127
KESKKONNATUNDE I KOOLIASTMELE.......................................................129 EMAKEEL 1. KLASSILE. AEG ..........................................................................129 MATEMAATIKA 1. KLASSILE. AEG ...............................................................130 TÖÖÕPETUS 1. KLASSILE. AEG ......................................................................133 LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. AASTAAJAD...............................................135 LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. KODUKOHA LOODUS JA EHITISED......140 LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. KÜTMINE, SOOJUS JA OHUTUS.............143 LOODUSÕPETUS JA KUNSTIÕPETUS 1. KLASSILE. SOOJUS ...................146
4
LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. PUUD ...........................................................149 MATEMAATIKA 1. KLASSILE. ARVUDE VÕRDLEMINE ...........................152 MATEMAATIKA 1. KLASSILE. HULK. JÄRGARV. (KODULOOMAD - METSLOOMAD) ..................................................................................................155 MATEMAATIKA 1. KLASSILE. MEID ÜMBRITSEVAST LOODUSEST TEKSTÜLESANDE KOOSTAMINE...................................................................158 EMAKEEL 2. KLASSILE. KEVADE MÄRGID .................................................161 EESTI KEEL 2. KLASSILE. JUTUKESE KOOSTAMINE PILDI JÄRGI.........164 LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. LOODUSMÄNG..........................................165 LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. ILMASTIKUNÄHTUSED...........................169 EESTI KEEL 3. KLASSILE. JUTUKESE KOOSTAMINE PILDI JÄRGI.........173 LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. LINNUD (LINDUDE LAUL, LINDUDE NOKAD)................................................................................................................175 INGLISE KEEL 3. KLASSILE. I HAVE GOT A NEW PET ..............................179 EESTI KEEL 3. KLASSILE. LASTEKIRJANDUS.............................................182 LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ÜHISELULISED PUTUKAD......................183 LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ÜHISELULISED PUTUKAD......................184 LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ILMASTIKUNÄHTUSED...........................189 TÖÖÕPETUS 3. KLASSILE. RIBAMAA KASVUHOONE...............................193
KESKKONNATUNDE II KOOLIASTMELE .....................................................194 LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. KOOLIAIA PUUD.......................................194 LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. MAAVARAD...............................................198 LOODUSÕPETUS 4. –5. KLASSILE. VEE RINGKÄIK LOODUSES..............202 LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL ...................................205 EESTI KEEL 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL ............................................207 MATEMAATIKA 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL ....................................210 KUNSTIÕPETUS 4: KLASSILE: ELU ARENG MAAL ....................................212 MATEMAATIKA 4. KLASSILE. ARVUD MILJONINI ....................................213 MATEMAATIKA 5. KLASSILE. RISTKÜLIKU PINDALA JA ÜMBERMÕÕT. MURD....................................................................................................................215 EESTI KEEL 5. KLASSILE. INIMENE JA METSLOOM..................................219 LOODUSÕPETUS 5. KLASSILE. INIMENE JA METSLOOM.........................220 KUNSTIÕPETUS 5. KLASSILE. INIMENE JA METSLOOM ..........................222 EMAKEEL 5. KLASSILE. MIKS ME HOIAME JA KAITSEME? ....................224 MUUSIKAÕPETUS 5. KLASSILE. PUUD JA MUUSIKA................................226 INGLISE KEEL 6. KLASSILE. KEEP YOUR COUNTRY TIDY! ....................228 VÕÕRKEEL 6. KLASSILE. MEIE HINNALINE PLANEET.............................231 TÖÖÕPETUS 6. KLASSILE. PESAKASTI VALMISTAMINE.........................236
KESKKONNATUNDE III KOOLIASTMELE....................................................237
KEEMIA JA BIOLOOGIA 7. KLASSILE. KEEMILISED PROTSESSID INIMESES .............................................................................................................237 LOODUSÕPETUS 7. KLASSILE. ÖKOLOOGILINE BUMERANG ................241 AJALUGU 9. KLASSILE. TUUMAPLAHVATUS JA KESKKOND ................245 GEOGRAAFIA 9. KLASSILE: LÄÄNEMERE KAITSE....................................246 ARVUTIÕPETUS. AO 5. JA 7. MOODULI HARJUTAMINE.........................249 INGLISE KEEL GÜMNAASIUMILE: THE ENVIRONMENT AND NATURAL DISASTERS ..........................................................................................................250 KUNSTIÕPETUS 9. KLASSILE. PAEKIVI PAIDE LINNAS. ..........................252
5
BIOLOOGIA 9. KLASSILE. PAEKIVI EVOLUTSIOONI TUNNISTAJANA..254 GEOGRAAFIA 8. KLASSILE. MÄNG ...............................................................257
MAJANDUSMÄNG „RESSURSSIDE BÖRS“ GÜMNAASIUMILE ...............262
TALLINNA REAALKOOLI ÕPILASTE ESSEED FÜÜSIKAST ....................269
ESSEED FÜÜSIKAS, MILLEKS? .......................................................................269 Füüsika abiturientide sajapäevaballil ...............................................................270 Füüsika Imedemaal, kus kõndis Alice................................................................272 Füüsika tsirkuses................................................................................................274 Füüsika maanteel ...............................................................................................276 Füüsika lasteaias ...............................................................................................278 Füüsika Texase osariigi kohal ...........................................................................279
6
SISSEJUHATUS Kui Hollandi-Eesti keskkonnaharidusprojekt "Tuulik" 2001 aasta oktoobris algas, oli Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava juba viis aastat kohustanud koole integreerima keskkonna ja säästva arengu teemasid oma õppekava kõikidesse ainekavadesse. Mitmed projektiga liitunud koolid olid näinud palju vaeva, et seda teha, kuid haarasid kohe võimalusest koos teistega probleeme arutada ja ühiselt tegutseda. Praeguseks osaleb projektis 43 kooli. Väljaanne "Tuuliku rajad ja tunnid" on järjeks 2002. aastal ilmunud raamatule "Tuuliku tunnid", mis andis juhiseid õppekava arendustööks koolis ja kogus õpetajate ideid, kuidas võiks keskkonnateemat erinevate ainete tundides käsitleda. Nüüd, aasta hiljem, on meil väga hea meel pakkuda järgmist valikut säästvat arengut toetavatest tegevustest koolis. Osa ideid on koolikorralduslikud, osa õppekavakohased, osa huvitegevuslikud. Peaaegu keegi autoritest ei seleta, miks peaks kool oma arengut ja õppekava kujundades põhjalikult keskkonna ja säästva arengu peale mõtlema. See näitab, et nad peavad seda vajadust iseenesestmõistetavaks. Tooksin siin siiski välja mõned põhjused. Eesti on andnud rahvusvaheliselt lubadusi (Agenda 21, Baltic21E), et igal haridustasemel käsitletakse õppekavades keskkonda ja säästvat arengut. See on küll kooli jaoks väline sund, kuid riigi lubaduse täitmatajätmine ei näitaks meid heast küljest. Globaliseerumise tulemusena saavad maailmamajanduses kaasa rääkida vaid need riigid, kellel on selleks ressursse: finantse või oskusteavet. Esimesega me ei hiilga täna ega ilmselt ka tulevikus. Oskusteabe ja heade väärtushinnangute olemasolul saame me mõjutada arenguid nii, et need ei ohustaks meie heaolu. Eesti Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas seisab kohustus integreerida keskkond ja säästev areng õppekavasse. Õigusaktid nõuavad, et teeksime seda, mida riik oluliseks peab. Eesti vajab pädevaid otsustajaid, kes oskaksid näha keskkonda mitmekesisena – mitte ainult loodus-, kultuuri- või majanduskeskkonnana, vaid nende tervikuna; ja teeksid selliseid otsuseid, mis võimaldavad mugavalt elada, kahjustamata sealjuures tulevaste elanike heaolu. Need
7
otsustajad on täna koolis ning neil kujunevatest väärtushinnangutest sõltub palju. Eelöeldust vähemolulisem ei ole ka see, et keskkonnatöö muudab koolielu huvitavamaks nii õpilastele kui õpetajatele. Selles võite veenduda, kui loete selles väljaandes erinevate koolide õpetajate poolt kirjapandut. Huvitavam õpitegevus annab head eeldused, et õpilased mõistaksid paremini, milline on maailm, milles neid oodatakse edukalt toime tulevat. Adekvaatsete otsuste tegemiseks oma elu korraldamisel vajame palju infot, kuid ka kogemusi ja elamusi. Need lubavad paigutada info õigesse taustsüsteemi. Keskkonnatöö aitab tasakaalustada info, kogemuste ja elamuste vahekorda, et koolilastest saaksid sellised targad otsustajad, nagu neist ootame. Sirje Aher keskkonnaharidusprojekti "Tuulik" koordinaator
8
KOOLIDE MATKARAJAD LÄÄNE – TARTUMAAL
Viie kooli õpperadade kirjeldused on valminud paljudemitmete kirjandusallikate põhjal 2002.-2003. aastal,kodukoha vaatamisväärsuste teadvustamine või taasavtutvustamine. Õpperadadele on koostatud tööülekasutada ka teistes Eestimaa piirkondades, kus sarnKäesolevale kogumikule lisaks leidub infot ja tökodulehekülgedel: Puhja Gümnaasiumi loodusrada - www.puhjag.edu.eeKonguta Algkooli loodusrada - www.konguta.kool.ee
Puhja Gümnaasiumiloodusrada: Elle Salo,Mariann Karja, MaireSepp, Vilma Krünvald,Aili Tamm, Selma Luts,Kaja Kress; Rannu valla Tammepaljandi matkarada: Helle Järvalt, KüllikeLõhmus, Lea Tooming,Viimi Soom, Maiju Tõns,Vaike Rootsmaa;Konguta Algkooliloodusrada: MeelikaAruots, Vilma Pabbo,Liina Tamm, KarmenLuik, Riina Annilo,Margit Ott, AstridKülaots; V l t Al k li
inimeste koostöös ja mille eesmärgiks oli astamine ja õpilastele sandeid, mida saab aseid objekte leidub. ölehti ka järgmistel
9
Tamme paljandi matkaraja skeem, 6 töölehte ja fotod - www.rannu.ee/tammeLoodusradasid külastades õpivad lapsed looduses toimuvat märkama, kirjeldama ja teiste eluvaldkondadega seostama. Kultuurilooliste objektide lisamine õpetab tunnetama inimest looduse osana nii minevikus, tänapäeval kui ka tulevikus. Lääne-Tartumaale tulles võite kokku panna oma matkamarsruudi, kui kombineerite meie radadel olevaid loodus- või kultuuriobjekte ja kasutate liikumisel abimaterjalina Regio Eesti Teede Atlast. Tulge vaatama!
PUHJA GÜMNAASIUMI LOODUSRADA
1. Puhja Gümnaasium 2. Puhja kirik ja park 3. Mõisanurme kalmistu 4. Kavilda männid 5. Kavilda allikas 6. Kavilda jõgi
7. Kavilda õigeusu kirik ja pärnad
8. Siidrilinn 9. Kiigemägi 10. Kivikalmed 11. Tuuleveski
Matkaraja pikkus on ca 10 km
PUHJA alevik tekkis Puhja kirikukülast 20. sajandi alguses. Esimene kirjalik teade küla kohta - Pugen - pärineb aastast 1495, ehkki Puhja kihelkonda mainitakse ajalooürikutes juba 1397. aastal. Kogu kihelkond (haaras nüüdse Puhja valla ja osa Konguta vallast) kuulus keskajal Tiesenhausenitele. Tollal oli Puhja muust maailmast
10
eraldatud asundus, sest nii Viljandi kui ka Tartu suunas takistasid läbipääsu Sangla, Ulila ja Laeva sood. Muu maailmaga peeti sidet Rõngu kaudu ja mööda Emajõge.
PUHJA KIRIK JA PARK (plaanil nr. 2) Aleviku keskel seisab aastail 1495-1499 ehitatud gooti stiilis Püha Dionysiuse kirik, üks tähtsamaid ajaloomälestisi siinkandis (esmamainimine 1397. aastal, Pujen). Kirikupark (2,1 ha) on rajatud liigivaesena: 2 okaspuu-, 13 lehtpuu- ja 9 põõsaliiki. Kirikuaias köidavad pilku mitu muistset kiviristi. Eesti kultuurilukku on läinud Puhjas tegutsenud kirja- ja keelemees Johann Hornung (1660-1715), vaimulik kirjamees Adrian Virginius (Vergin, 1663-1706) ja köster ning koolmeister Käsu Ants (Hans Kes, Käszo Hansz). 32-salmilise kaebelaulu "Oh, ma vaene Tarto liin" (1708) järgi peetakse viimast esimeseks eesti soost kirjameheks. Luuletus kajastab Tartu hävitamist Põhjasõjas Vene vägede poolt. 1988. aastal paigutati kiriku ette suurele maakivile mälestustahvlid Adrian Virginiusele ja Käsu Hansule. Mälestuskivi toomise ja tahvlite paigutusega tegelesid Kavilda muinsuskaitsjad Osvald ja Urmas Salo, tänu tuleb avaldada ka tollasele Puhja kirikuõpetajale Kalju Kukele. Kiriku, seltsimaja ja gümnaasiumi vahel laiub lihtne, kuid kaunis regulaarse lahendusega park, mille rajas 20. sajandi esimesel veerandil Puhja Haridusselts. Pargi omapäraks on vaid ühe puuliigi, pärna, esinemine haljastuses. Pargis paikneb kujur A. Starkopfi (Tartu Kõrgema Kunstikooli kunagine direktor) loodud Vabadussõja mälestussammas. Puhja pargis elutseb hakkide koloonia. Hakk (kirikuhakk, haak, jaak, tsääk, väikevares, hakkvares, harjuvares, mustvares, raagas, kirikuvallamees) on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama musthalli sulestikuga lind. Haki tunneb ära helehalli silma värvuse järgi, mis eristub hästi tumeda sulestiku taustal. Hakk muneb aprilli keskpaigaks 4…6 muna ning haub neid 19…20 päeva. Hakipojad lendavad pesast välja umbes juuni keskel. Enamik vanalinde jääb talveks paigale. Üksnes noored linnud rändavad lõuna poole - Ida-Saksamaale, Poolasse ja Kaliningradi lähistele. Hakk ei kuulu looduskaitse alla, kuid toob inimesele kasu kahjurputukaid hävitades. Samas võib ta väikelinde pesadest välja tõrjudes pidurdada nende pesitsemist.
11
MÕISANURME ÕIGEUSKLIKE KALMISTU (3) asub Mõisanurme külas umbes 1 km kaugusel Kavilda kirikust (7). Kalmistu keskel on väike kabel, mille tornist helistati leinakella. Kalmistule on maetud peamiselt Mõisanurme küla inimesed, siin puhkab ka viimase Kavilda kooli juhataja Peet Rähn.
KAVILDA MÄNNID (4) ilmestavad maastikku vana tee ääres ürgoru idaveerul. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on nõudlik valguse, aga leplik kasvukoha suhtes. Kui mänd on noorem kui 40 aastat, saab tema vanust määrata üsna täpselt oksakodarike või nende jälgede järgi tüvel. Kasvades tekib puul igal aastal uus kodarik. Kui nüüd oksakodarike ja nende jälgede arv tüvel kokku lugeda ja liita juurde 2 aastat, mis kulus esimese okstekodariku tekkimisele, saamegi teada puu vanuse. Üle 40-aasta vanustel on oksakodarike jäljed tüve alumisest osast täielikult kadunud ja männi vanust välimuse järgi enam kuigi täpselt määrata ei saa. Kogemuste järgi on siiski leitud, et kui männile hakkab tekkima krokodillikorp, siis peab ta olema vanem kui 140 aastat. Krokodillikorp on saanud nime sellest, et meenutab krokodilli nahka. Vana männi korp ei ole enam päris krobeline, vaid pealt kulunud ja sile. Eestis on teada kasvavaid mände, mille vanus on rohkem kui 400 aastat.
KAVILDA ALLIKAS (5) Kohati esineb Kavilda ürgorus aluspõhjalise liivakivi paljandeid, kus on ka allikaid. Neist tuntuim on muistendite ja rahvatraditsioonidega seotud Kavilda allikas. Muistendid pajatavad, et allikaveel oli noorendav toime. Luuletaja Jakob Tamm on oma poolelijäänud luuletuses "Kave läte Kavildas" jutustanud, et eestlaste priiuseajal voolas allikast magus mõdu, kui aga eestlased orjastati, kadus see allikast. Laula rühmaga laul, milles esineb sõna “allikas”.
KAVILDA ÜRGORG on põhja-lõuna-suunaline 0,5 km laiune kohalikest orgudest suurim lammorg, mis ulatub Verevi järvest Emajõeni. Oruveerude kõrgus ulatub 32 m-ni, kusjuures lõunaosas on veerud kõrgemad ja lääneveer on järsem. Lõhestatud mitmetest lisaorgudest (Süvaorg Mõisanurmes). Idaosas asuvad Kaimi lammorg, Ridaküla moldorg jt. Kavilda ürgoru pindala on 30 hektarit. Kavilda ehk Soova ürgorus voolab KAVILDA (SOOVA) JÕGI (6), mis algab Elvast Verevi järvest, läbib Sangla soostiku ja suubub paar kilomeetrit Rekust
12
ida pool Emajõkke. Puhja valda jääb jõe kesk- ja alamjooks. Jõe pikkus on 26 km, valgala 73 km2.
Peatume sillal. On näha puid, mida kobras on langetanud. Kopra näritud kändudel on iseloomulik kuju – need näevad välja nagu teritatud pliiatsiotsad. Tüvesid ja jämedaid oksi kasutab ta pesa ja tammide ehitamiseks. Puude võrsed ja okste koor on ka tema peamiseks talviseks toiduks.
KAVILDA KIRIK JA PÄRNAD (7) Kavilda oru pervel Mõisanurmes seisab teest vasakul vene õigeusu Aleksander Nevski kirik. Lootes mõisnike surve leevenemist, siirdus 19. saj. keskpaiku 24,4% Puhja kihelkonna talupoegadest õigeusku. Poollagunenud kultusehoone on omapärane mälestis sellest perioodist. Kirikutagust maad kutsub rahvas Veremaaks. Vanasti asunud siin mõisa tallid, kus pekstud teolisi, nende verest olnud maa sageli punane. Muistseks hiieks peetud 6 põlispuust koosnev pärnasalu asub Kavilda ürgoru ääres vene kiriku juures eramaja (Toompere) õuel, kuhu ligi ei pääse. Kirjanduse andmeil on suurima puu ümbermõõt 273 cm (1,3), kõrgus 23 m. LK väärtus väike.
Harilik pärn (Tilia cordata) - niinepuu, lõhmus, pähn. Pärna õitest saavad mesilased väga palju head nektarit, millest valmib suurepärane pärnamesi, see aga on jälle vitamiiniderikas ravim. Ka pärnaõied sisaldavad vitamiini C. Pärna koorest valmistati varem viiske. Puit on tal huvitav selle poolest, et kuivades ei tõmba see kuskilt kokku, ei lähe kõveraks ega pragune ära. Seepärast ongi teda palju kasutatud nikerdamiseks ja mööbli meisterdamiseks.
SIIDRI (Siidre) LINN (8) oli asunud praegusest Kavilda kirikust põhja poole minna mäe harja pidi umbes 400-500 meetrit, siit leiame praegugi veel linna varemed. Seal oli olnud rauduks ja maa-alune käik. Muistsel aal oli karjalatsel üits lammas sinna käikku lännu ja karjane lännu järgi ja nännu sääl üte nasterahvast lootsiku päral istuman ja söe hunnik lüknu ta iin. Tütruk kohkunu ärä, aga nasterahvas ütelnu, et võta põll üles ja tütruk võtnudki. Nasterahvas oli kühvliga süse rüppe pannu ja käsnu vällä minna. Tütruk tullu vällä, põllen ollu hõberaha, aga lambast jäänu iki ilma.
Uuest teest jääb SIIDRI LINNAMÄGI umbes 100 m kaugusele. Oletatavasti paiknes siin II aastatuhande algul muistsete eestlaste
13
linnus. Hiljem rajati sellele kohale vasall-linnus. Esimesi ürikulisi andmeid Kavilda linnuse (dat stenwarck mit dem have Cawelecht) kohta leidub 1495. aastast. Arvatavasti oli siin 2-3-korruseline massiivne tornlinnus võlvitud vahelagede ja kitsaste aknaavadega, mida kasutati laskeavadena. Kindlasti olid siin ka elamiseks vajalikud ruumid. J. G. Arndti kroonika andmetel (A. W. Hupel) olla linnus ehitatud 1361. aastal, ehitanud Arnold von Vietinghoff. Edasi on teada, et Kavilda kuulus pikemat aega Tiesenhausenitele. Linnus hävis Liivi sõjas, kuid 1564. aasta rahulepingus Rootsiga on temast juttu (Gorod Kavalet, Kawelecht). 1590. aastal nimetati Kavildat veel Tiesenhausenite omandina, kuid Poola ajast alates juba riigimõisana. Samuti on ajaloost teada, et 1703. aastal toimus siinses mõisas talupoegade ja Rootsi väe moonamuretsejate kokkupõrge. Praegu on linnusest säilinud üksnes maakivist vundament. “Siidrilinna” ümbruses kasvab ravimtaimi. Metsa või niidule ravimtaimi korjama minnes on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha.
14
LEIA SARNASED Teema: nägemismälu arendav aktiivne vaatlusmäng. Rühma suurus: vähemalt kaks inimest. Vahendid: 5-10 ravimtaime (eset) ümbruskonnast, rätik või riie nende katmiseks. Mängu kirjeldus: Juhendaja kogub ümbritsevast loodusest 5 ravimtaime ja katab need rätiga. Siis kutsub ta lapsed enda ümber ja ütleb: ”Selle räti all on 5 taime ümbritsevast loodusest. Ma tõstan rätiku natukeseks üles, et saaksite taimi näha ja meelde jätta.” Pealevaatamist saavad lapsed ülesande leida ümbritsevast loodusest 5 min jooksul kasvamas analoogseid taimi. Seejärel võtab juhendaja ükshaaval taimi räti alt ja küsib, kes leidis sarnaseid taimi kasvamas. Iga taime juurde käib jutt. Vältida tuleks taimede kogumist, kui neid ravimtaimedena ei säilitata.
Linnuseasemest põhja pool üle sälkoru on rahvapidude paik
KIIGEMÄGI (9). Mäel on kiik ja jaanitulekoht. Veidi kaugemal on Kavilda ürgoru suursuguseim koht - org saavutab suurima laiuse (0,5 km) ja sügavuse (kuni 40 m). Kiigemäe nõlval on rohkesti lohukesi, sisselangenud koobaste tühikuid. Vanasti olnud koopaid paarisaja ringis, kus rahvajuttude järgi elanud rüütlid, kuradid ja mõisnikudki, ka algavat neist ühes maa-alune tee. Tegelikult hoidsid ümberkaudsed elanikud koobastes kartuleid, teravilja ja muid toiduaineid.
PUHJA KIVIKALMED (10) - 3 kivikalmet on Tartu maantee ja Rämsile kulgeva tee vahelisel alal endise Peedu talu maal. Need kuuluvad I aastatuhande esimesse poolde ja olid kasutusel veel II aastatuhande algul.
KONI TUULIK (11) asub Puhja aleviku idaserval. Hollandi tüüpi tuuleveski on ehitatud 1893. aastal. TÖÖLEHT punktis 1 - 2 Õpime eristama kooli ümbruses kasvavaid okaspuid. Igihaljas iseloomuliku lõhnaga harilik elupuu (Thuja occidentalis) on armastatud hekitaim, kes kasvab aeglaselt, kuid talub hästi pügamist. Soomusjad lehed kinnituvad tihedalt võrsele. Talvel värvub kaitsepigmendi tõttu pruunikaks. Väikesed käbid on oksal koondunud kobaratesse.
15
Torkav e hõbekuusk (Picea pungens) kasvab 15 m kõrguseks. Okkad selgelt halli värvi (hõbedased), võrdlemisi pikad ja väga terava tipuga, katsudes torkavad valusalt. Käbid helepruunid, kuuse käbidest pehmemate ja vetruvamate seemnesoomustega. Sabiina e kasakakadakas (Juniperus sabina) on madal, rohkesti hargnev, osalt lamavate, osalt tõusvate okstega põõsas. Kasvab ca 50 cm kõrgeks ja 1...1,5 m laiaks, kuid see võtab tal hulga aega. Võrsed ja okkad on tumerohelised, okkad 0,1-0,2 cm pikad. Kasvab looduslikult Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Siberis, Kaukaasias. Mõnedel andmetel kasvatatakse aedades 16.sajandist. Tundlikemail inimestel võib naha kokkupuude sabiina kadaka okastega tekitada lööbe, põõsa kõik osad on mürgised! Hariliku ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) võib kergesti segi ajada kuusega, kuid tema okkad on katsudes tuntavalt pehmemad. Käbi seemnesoomuste alt ulatuvad välja pikad kattesoomused, millel on iseloomulik kolmehambaline tipp. Kanada e valge kuusk (Picea glauca) sarnaneb harilikule kuusele. Tema okkad on lühemad kui harilikul kuusel. Käbi on kuni 5 cm pikk, kitsas ja värvuselt hele. Lehised (Larix sp.) on ainukesed suvihaljad okaspuud, kes heidavad oma okkad maha igal sügisel. Okkad asetsevad suurtes kimpudes. Käbid on väikesed. Kattesoomused on suured ning kergesti märgatavad. 1. Koolimaja lääneküljel kasvab lähestikku 4 okaspuud. Määra puude
liik. Võrdle: 1.� 2.� 3.� 4.�
Okaste pikkus Okaste värvus Mida tunned okkaid käega katsudes?
Käbide suurus Seemnesoomused
See puu on:
16
2. Kirjuta tekst kirjakeelde ümber. 1495-1499 a. ehidati Puhia kirik. Puhja kirik on Louna Eestis uks kolmesd koike vanemast kirigust. Kui kirikut ehidama hagati, kudsuti rahvas koku. Rahvalt kiisiti, kes tahap kiriku vottmeid kanda? Uks Anne- nimeline naine o]i oelnut: "Mina tahagsin vaka sele puha maia eest oolt kanda." Naine jooteti purrju ja muuridi elusald kirigu muuri sise. Seleparast kudsutigi Puhia kirigut Anne kiriguks. 3. Vasta küsimustele. Millisel sajandil on ehitatud Puhja kirik? __________________________________ Millistest materjalidest on ehitatud Puhja kirik? ____________________________ Puhja kiriku torni tipus on_____________., ülal tornis asub _________________ Milline ülesanne on tornikellal? _________________________________________ Millises ilmakaares asub kiriku peauks?_____________. kiriku altariosa?________ Kirikus peetakse ______________________________________________________ Milliseid inimese tähtsamaid sündmusi peetakse kirikus? ___________________ Kes oli Käsu Hans? ____________________________________________________
17
TÖÖLEHT punktis 4 - 6 1. Vali üks mänd ja püüa määrata selle vanus. 2. Paranda vead. Kirjuta suur algustäht, kus vaja. Puhja valla suurimad rabad on sangla ja laugcsoo rabad. rabas kasvavad rabamannid, sookased, murakad, johvikad, sookailud, sinikad, pohlad, turbasammal jm. luhtadest on suurim emajõe luht. rohttaimedest kasvavad siin tamad, hanejalad, ojamõõlud. esineb palju leppi, sookaski. palupõhja ümbruses läheb luht ule metsaks, mõnes kohas rabaks. puhja ümbrus on metsavaene. metsa esineb vaikeste salude ja tukkadena. kohati esineb okasmetsi, nasjas ja mõisanurmes peamiselt kuusikuid. istutatud on mände näiteks kavilda oru veerul, vihavus on kaasikud, härjanurmes lepikud. 3. Tõmba tegusõnadele joon alla. Silma allikas asub Kavilda mäe all orus Siberi talu karjamaal. Vanemal ajal viis ümbruskonna rahvas silmade ravimiseks selle allika vett. Kunagi olid ühe naise lapse silmad haiged. Ema ravis tema silmi igasuguste arstirohtudega, kuid tulemusteta. Siis võttis ta Silma allikast vett ja pesi lapse silmi selle veega. Lapse silmad said terveks. 4. Jaota pala lauseteks, pane vajalikud kirjavahemärgid. KAVILDA SUUR ALLIKAS KUST PRAEGUGI VETT VÕETAKSE ASUB MÄE ALL VANA TARTU VILJANDI TEE ÄÄRES VANASTI PÜHITSETI ALLIKA VETT IGAL KOLMEKUNINGA PÄEVAL TEOORJUSE AJAL OLI SELLE ALLIKA JUURES KAVILDA MÕISA TEOMEHI RISTITUD SIIN LUGES KUBJAS NOORELE TEOMEHELE ETTE TEOKÄSKE JA SEADUSI KUIDAS TEOMEES PEAB OLEMA LÖÖNUD NOORELE TEOMEHELE VITSAGA MÖÖDA KÜÜRU NIME SAANUD TEOMEES SELLE JÄRGI KUIDAS MEES ISE VÄLJA NÄGI VÕI MISSUGUNE TEMA KÕNEPRUUK OLI LÖÖNUD JÄLLE VITSAGA JA VISANUD VETT JA MEHEL OLNUDKI TEONIMI VÕI SÕIMUNIMI KÄES 5. Jooni alla eelmise teksti liitsõnad. 6. Kavilda oja voolukiiruse määramine oja sillalt. Vahendid: stopper, puupulk, mõõdulint 1. Mõõda aeg, mille jooksul puupulk silla alt läbi ujub: t = ………. 2. Mõõda silla laius: s = ……………………
18
3. Voolukiirus: v = …………………
TÖÖLEHT punktis 7 1. Võrdle Puhja ja Kavilda kirikut. Koosta Venni diagramm.
KAVILDA
PUHJA
19
TÖÖLEHT punktis 8 – 9 1. Puhja vallas on 2 alevikku ja 17 küla.
Pane need kiiruse peale tähestiku järjekorda. PUHJA, ULILA, KAIMI, RÄMSI, MÕlSANURME, JÄRVAKÜLA, VÕSIVERE, MÄESELJA, NASJA, TEILMA, TÄNNASSILMA, VIHAVU, KUREKÜLA, RIDAKÜLA, HÄRJANURME, PALUPÕHJA, PORIKÜLA, SAARE, VÕLLINGE. 2. Otsusta kas laused on tõesed või mitte. Paranda vead. Tõene /Väär Tundmatute taimede marju ega teisi taimeosi ei või süüa. Tõene /Väär Mürgistel taimedel on mürgised ainult marjad. Tõene /Väär Ravimtaimede korjamisel tuleb ühest kohast kõik taimed ära korjata. Tõene /Väär Ravimtaimi võib korjata igalt poolt. Tõene /Väär Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja. Tõene /Väär Ravimtaimi korjatakse kilekotti. Tõene /Väär Ravimtaimi tuleb kuivatada nii, et taimed ei muutuks mustaks. Tõene /Väär Kõige parem on kuivatada ravimtaimi päikese käes. 3. Vasta küsimustele. Milliseid pärna osi kasutatakse ravimisel? ________________________________ Millistest ravimtaimedest on abi köha puhul? _____________________________ Millised ravimtaimed aitavad peatada verejooksu? ________________________ Mis taime marju soovitatakse süüa iga päev? ____________________________ TÖÖLEHT punktis 10 Kivi kuju ja mõõtmete leidmine. Vahendid: pliiats, kompass, mõõdulint (nöör, millel 1 m vahega sõlmed). 1. Leia kivi kõrgus ja ümbermõõt meetrites kõige laiemast kohast: a) hinda silmaga kivi kõrgust …………… ja ümbermõõtu ……………………..
20
b) mõõda mõõdulindiga (nööriga) kivi kõrgus ………….ja ümbermõõt ……………. c) kui suur oli eksimus? kõrgus………………. ümbermõõt…………………
2. Määra kompassi abil ilmakaared ning märgi kivi skeemil õigesse kohta.
3. Tee joonis kivi kujust.
KOKKUVÕTE KODUTEEL
1. Millised ülesanded meeldisid Sulle kõige enam? 2. Milliseid linde ja loomi nägid või kuulsid oma teekonnal? 3. Millised ülesanded olid lihtsad ja millised tundusid pisut keerulised? 4. Mida uut ja huvitavat said teada? 5. Anna hinnang õppekäigule ja oma koostööle paarilisega. 6. Joonista looduslike vahenditega (taimeosad, muld jms) pilt
tuulikust.
VALGUTA KOOLI ÕPPERADA - KULTUURILOOLISED OBJEKTID
1. KOOLIMAJA , end.mõisahäärber 8. MAGASIAIT 2. PARK 9. End. õllevabrik 3. KOOLI KÕRVALHOONE, end 10. Töölistemajad, end.
saun-pesumaja moonaküla 4. E.ENNO KIVI , end. Köödsa kõrts 11. LAOHOONE, end. rehi 5. KIVIKALMED PÄRNAMÄEL 12. End. Ait
21
6. RÄNDRAHN “Karu kivi" 13. End. meierei
7. End. MOONAKAMAJA ("LONDON")
VALGUTA PARK (plaanil punkt 2). Aja o gi rajamisaasta k
iivane, k
VALGUTA KOOLI AJALUGU (1)
M 1 : 15 000
n 5
6
7 4
1
3 8
9
10
1112
13
põld
mets
lo allikatest ei ole täpset teavet paron, et Valguta koolimaja kohal, mis on ehitatud 1936.asajandil mõisahäärber. Tänane Valguta park piirmõisahooneid idakaarelt ja on oma kõrge asukoha tõnähtav. 4,2 ha suuruse pargi põhjanurgas, endise Köasupaigas asub luuletaja Ernst Enno mälestuskivi. Pargi aluspind on mitmepalgeline: kohati kuiv ja lja niiske. Täheldatud on 9 okaspuu- ja 24 lehtpuuliigiPargis kasvab ka üksikuid dendroloogilisi haruldusi kreeka pähklipuu). Liigikuse huvides on juurde istutatuvõõramaiseid puuliike (elupuu püramiidjas vorm jne.)
Ranu
2
ohta. Teada
ohati madal
., asus 17. ab endisi
ttu kaugele ödsa kõrtsi
olemasolu. (valgemänd, d mitmeid
22
alguta Lasteaed–Algkool asub vanas mõisapargis. Valguta külast on
li siin neli vallakooli: Ervu, Noorma, Lapetukme ja Verevi,
leteadlane Eduard Vääri. Siin on koolis käinud
ÕISA AJALOOST (Meenutab õp. Vilma Tuubel (sünd. 1932.a.)
õisa teenijate maja (7), mida juba lapsepõlves kuulsin millegipärast
ü
d töölised elasid nn. moonakülas (10) Õllevabriku lähedal
Vteateid aastast 1582 (Walkuth). Mõis kuulus Rannu mõisniku Tiesenhausenite suguvõsale. Pärast nende lahkumist 17. saj. oli mõis mitmete omanike käes. Viimased olid Bergid, kellelt mõis ka 1920.a. võõrandati. 19. sajandil ovanim neist oli asutatud 1842.a. 1919.a ühendati Lapetukme ja Ervu koolid Valguta algkooliks ja toodi Valguta mõisahäärberisse. Viiest Rannu kihelkonnas asunud koolist oli Valguta kool kõige suurem ja paremini korraldatud. Uus koolimaja ehitati 1936.a., kui puust mõisahoone lammutati. Eelmise sajandi keskpaigast alates on koolis olnud järgmised ümberkorraldused: 1946-1958 tegutses Valguta 4-kl. kool; 1958-1969 oli kool 7-kl ja siis 8-klassiline; 1969-1971 töötas 4-kl algkool; 1971-1989 oli kool suletud; 1989.a. taasavati 4- klassiline lasteaed–algkool. Majale tehti juurdeehitus. 1994.a. moodustati 6-kl. lasteaed–algkool, mis tegutseb siiani. 30. mail 1992.a. avati koolimaja ees mälestuskivi, mis tähistas Valguta hariduselu 150 aastat. Valgutast on pärit keekirjanik Einar Maasik (1942- 1944) ja laulja Voldemar Kuslap. Siin on sündinud ja veetnud oma lapsepõlve luuletaja Ernst Enno. Temamälestuseks on pargiservas suur rändrahn marmorplaadiga.
M
MLondoniks nimetatavat ja mille kohta oli liikvel väljend: See London – tore maja, kust kuulda naiste kaja. Londonis elanud seltskond, kes end lejäänud mõisatöölistest paremaks pidasid - aidamees, tööde
ülevaatajad, virtin, õmblusmamsel, piimaperenaine jt. Viimati nimetatut olevat eriti kadestatud, et tolle pere lausa “supelnud“ koores. Nõukogude ajal olid Londonis õpetajate korterid, praegu elab majas prk.Teras. Mõisa teisekuues majas, millest kaks olid kivist ja neli puumajad. Igas majas oli 4 kööktuba, igaüks neist kahe sahvriga. Sissepääsud olid kummaski
23
majaotsas. Kuues majas elas 14 perekonda. Nende perede tarbeks, kes tahtsid sigu kasvatada, oli ehitatud laut 8 suluga. Kuuest tollasest majast on ümberehitatutena alles kaks. Ühes kivimajadest elab praegu perekond Soodla (varem prk Hansing – Herman Külvi vanaema ja onu). Teises kunagises puumajas, mis on tundmatuseni ümber ehitatud, elab perekond Mälton (varem Rudolf Irsi pere). Võib veel näha ka teise kivimaja varemeid. Õllevabriku (9) ehitamist oli näinud H. Külvi vanaema, kes oli sündinud
Valguta mõisa õllevabriku etikett u. 1912
1857.a. Kõrge korstna ehitamisel olid abiks olnud kaks härga, kes ringi liikudes panid tööle tõstuki (ilmselt oli sel vanasti oma nimetus) kivide ülesviimiseks. Õllevabriku hoone on lagunemas, püsti on ilus korsten. Hoonet kutsutakse rahvasuus Tondilossiks. Praeguste koolilaste vanemad on sealt leidnud õlle- ja limonaadipudelite silte.
Kohta, kus teati olevat olnud mõisa saekoda, mäletan ma oma koolieelsest east. Suviti käisime koos vanatädi ja vennaga maasikaid korjamas. Olid alles suured marjad ja palju oli neid! Meile pakkus huvi süvend künka nõlval, püstloodis maakividest seinaga. Vanatädi ütles, et seal olevat olnud “voodakotška”. See oli väga salapärane sõna! Hiljem oli kuulda, et seal olevat olnud ka mingi seadeldis, mille abil juhiti vesi tükk maad eemal asuvatesse lautadesse. Kus aga vett saadi, ei oska arvata. Küün asus praeguse lõkkeplatsi juures, kus on kasetukake kivivarega. Rahvasuus kutsuti seda Lota küüniks, sest kunagi väga ammu olevat kas Lota- või Lotamõisa–nimeline mees end üles poonud. Mees oli kadunuks jäänud, teda eriti vist ei otsitudki, kuni lapsed, nende hulgas ka minu lell August, kevadel küüni juures
24
mängides nägid lakas “tonti”. Lapsed jooksid hirmunult kodudesse ja koduste ning kardavoi abiga leiti kadunu üles. Seda kohta aga hakati kartma.
m k
(1876- 1934)”. Mälestuskivi paigutamise mõte tuli tolleaegselt ajalooõpetajalt Karin Pruulilt. Kivi leiti lähedalt põllult ja see k v
suvad Pärnamäel. See kõrgem paik on
istatud kirstu, mille ümber laoti raudkividest
tel on
lased teavet saanud muistseid haudu uurides. Nii nagu tänapäeval kalmistud, vajab ka see muistne kalmistu
ERNST ENNO MÄLESTUSKIVI (4)
Valguta mõisapuiestiku ääres, teede nurgal, asus mõisale kuuluv Köödsa kõrts. Selle oli Valguta mõisnik rentinud oma kutsarile Prits Ennole. Noorelt mõisa võetud Prits olnud härra lemmik. Peale pulmi sai
õisa kutsarist mõisa kõrtsmi . 1876.a sündis kõrtsmiku pojana Ernst Enno. Nüüd tähistab paika, kus möödus luuletaja varasem lapsepõlv, mälestuskivi tekstiga: ”Siin sündis ja veetis oma lapsepõlve luuletaja Ernst Enno
aalus umbes 10 tonni. Ki ile paigutatud plaadi mõõtmed on 60x40 cm.
KIVIKALMED (5) a
muinsuskaitse all, sest siin asub muinaseestlaste matmispaik. Teadlased arvavad selle kasutusajaks olevat I ja II aastatuhande, kui inimesed siin juba elasid. Matmiskombed olid siis hoopis teistsugused kui tänapäeval. Surnu asetati kividest valmmüür. Müür võis olla ringne või kandiline. See võis sõltuda kasutusel olevast elamutüübist, kas oli sõõrja põhjaga püstkoda või kandilise põhiplaaniga elamu. Siin olid tõenäoliselt ristkülikukujuliselt laotud müürid, sellist matmispaika nimetatakse tarandkalmeks. Surnud maeti tarandkalmetesse enamasti põletatult. Kalmesse pandi põletamisel järelejäänud luukillukesed. Enamasti pandi surnuga kaasa mitmesuguseid esemeid, sest usuti ellu teispoolsuses. Esemeid, mida surnule kaasa pandi, nimetatakse panusteks. Väljakaevamistaolistest haudadest leitud kirveid, nuge, naaskleid, kamme, odaotsi, ehtenõelu, sõlgi, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid, kaelakee osi. Panuste hulk näitab surnud inimese ühiskondlikku positsiooni. Selle kauge aja kohta ongi ajaloo
25
inimeste lugupidavat suhtumist. Me ei tohi seda paika risustada,
kivi”. Kolmnurkse
krS
l
j
k dda
jäänud parunist järele, seda suuremaks paisunud se mehe silmade all tohutuks mürakaks ning us Tee” nr.6 - 30.VII 1959 lisa “Koduloolane”)
Valguta küla kohta?
Valguta tol
esialgselt Valguta
lõhkuda ega siin midagi muuta. KARUKIVI JA PÕRGUHAUD (6)
Tulimäe lõunapoolses servas, umbes 100 meetrit metsast Valguta poole, asub sügav org, mida hüütakse Põrguhauaks. Org on vaagnakujuline, selle põhjas ja veerudel kasvavad sarapuud. Kohaga on seotud mitmed muistendid. Aja jooksul on Põrguhaua ümbrus muutunud, kuid Põrguhaua suur kivi püsib endisena nagu väike saun. Tulimäe ja Valguta mõisa vahel, enne Rõngu valla piiri asub lääne pool maanteed endisel raielangil suur rändrahn “Karu põhiplaaniga, tugevasti sammaldunud rahnu ümbermõõt on 13,6 m,õrgus 1,8 m, pikkus 5,1 m ja laius 4,1 m. Saksa keeles on kivile aiutud “BÄR”. Kivi juures kohatud tihti suurt karu. ellest suurest kivimürakast jutustab legend, et vanal hallil ajal elanud
Valgutas üks väga tige parun. Tema olnud suur taltsutatud karu, kedata armastanud kaasa vedada ja kellega orje hirmutanud. Nii läinud parun ükskord oma karuga Põrguhauda, kus elanud lesk mees oma ainukese pojaga. Parun lasknud seal oma lõbuks vaese mehe pojakese karul lõhki kiskuda, hoolimata mehe härdast palvest. Siis aga heitnud vaene mees põlvili, sirutanud käed ahastuses taevavägede poole a neednud julma parunit ning palunud, et karu paruni ära neelaks ja nad sellesse paika kivistuksid, nagu on ivine paruni süda. Karu saanu ki parunile taltsutamatult tigedaks. Murdnud paruni ära ja hakanud sesööma. Mida vähemkaru ja tursunud vaekivistunud. (Ajalehe “U TÖÖLEHT ÕPILASTELE A. Vasta küsimustele: Mitmendast sajandist on teateid ______________________ Mis nimetust kandis ajal?_____________________________________ Kellele kuulus mõis?___________________________________
26
Nimeta veel mõni krahv Bergile kuuluv mõis?_____________________________
__ uidas toimus vanasti õpilaste toitlustamine ja koolimaja
mine?___________ o esimestel
er o : □ põllumees □ autojuht □ aednik m
hoidla…küün on : □ veevõtukoht □ eluruum □ heinah
laps kok□ talupoeg □mõisa põllutööline
kuivatati vilja meierei on: □ viljakuivati □ sepatöökoda □ ettevõte,
C.
. Kasvavatest oht ime est on Valguta pargis haruldasemateks lõhnav kannike ja __ ____ ____ ____ _. K i lahendad järgneva ristsõna ea tei a is k svava haruldas roh aim nim .
Millest sõltus vanasti kooliaasta algus ja lõpp?___________________________KkütMissugune õppeaine li peamine kooliaastatel?__________________ B. Kas kärn n…häärber on: □ härraste aja □ loss □ taluniku maja …magasiait on: □ valla varuvilja ait □ kuivati □ juurvilja
oidmiskoht,
…virtin on: □ ehoidja □ k □ majapidajanna …moonakas on: □ mõisnik
…rehi on: □ sõiduriist □ töövahend□ ehitis, milles
…kus valmistatakse piimatooteid
Miks olid mõisas saekoda, sepikoda, meierei, loomalaudad, aed, õllevabrik?
D r ta d
_se p
_rg
_a
_ u, saad t da e tt e e
1
2
3
4
5
6
27
7
8
l pargid.
. Maakond, kus asub Valguta park. 6. Tuule abil töötav veski.
_____________________ kool. etus
ÜLErn
1. Hoone, mille ümber rajati vanal aja2. Luuletaja, kelle auks on pargiservas mälestuskivi. 3. Putuktoiduline loom, kes veedab enamuse elust mullas. 4. Eesti suurim sisejärv. 5
7. Selles pargis asub_8. Sarapuu rahvapärane nim
ESANDEID ÕPILASTELE st Enno mälestuskivi juures
I kooliaste
1. Moodusta liitsõnu, kus põhisõnaks on sõna KIVI.
Kõrts-
adi ümbermõõt! II koo
. Teisenda kivi kaal kilogrammidesse.
. Arvuta plaadi pindala.
. Kivist koolimajani on 95 sammu. Leia teekond meetrites, kui n 0,9 m.
2. Seleta sõnade tähendust:
Kutsar-Mõisnik-
3. Leia kivile kinnitatud pla
liaste 123
sammu pikkus o
Kivikalmete juures 1. Joonista kalmeala plaan. Kanna plaanile kõik, mida näed.
. Leia 3 põhjust, miks võisid inimesed I–II aastatuhandel siia kodu 2
rajada.
28
3. Koosta jutuke “Üks päev muinasaja asulas”. Joonista samal teemal pilt. 4.
Ka
tegelikega. 2. Määra põhja-lõuna suund ja leia Põrguhaua asukoht. 3. Määra puuliigid, mis kasvavad ümber Karukivi ja Põrguhaua. 4. Moodustage kaks v
sõn
kilomeetrise läbimõõduga platoojas
Raja ääres on tähistatud "Tammede värav", iidne euroopa lehis, nulg,ide tukk, harilik kuusk, iidne tamm, näsiniine
haavik, saar, arukask, õunapuu, aga ka metsapostkast, s.
e matmispaik
än ssiga, kits, orav 7. Sellest kohast võeti savi telliste valmistamiseks, lohku kujunes tiik 8. Vereurma- ja kopsurohtu, pärnaõisi
rukivi juures 1. Mõõda käepäraste vahendite abil Karukivi ümbermõõt. Võrdle
saadud andmeid
õistkonda ja leidke võimalikult palju liitsõnuaga “karu”
HIUGEMÄE LOODUSRADA RÕNGUS 1,1 km pikkune õpperada asub Rõngu alevikus Hiugemäe metsapargis. Raja alguses on tahvel plaaniga ja rajal 15 tähistatud objekti koos kirjeldustega. Rada saab alguse 27 ha suuruse maastikukaitseala nõlvalt, mis on umbes moreenseljak. Krahvimäe kõrgus on 18-20 m üle Rõngu jõe oru. Järsul nõlval on jõeoru poolt kuni 30° kaldenurk. Siin on asunud muistne hiis ja kalmekoht. Mõisnike ajal kasutati mäge Rõngu krahvide Manteuffelite matusepaigana.
sirgetüveliste mändkasvukoht, konnatiik, kuklasepesa. Rajatud on lõkkeplat
Vastused töölehele: 1. 1,1 km 2. Oletatavasti Rõngu krahvid3. Vanad lehised, ~150 a. 4. Varakevadel õitsev mürgine põõsas 5. Niinepuu, lõhmus 6. J es, met
29
9. Kuldtäht, ussilakk, maikelluke, näsiniin 10. Lõuna
30
1. Kui pikk on Hiugemäe loodusrada? 2. Kuidas on saanud oma nimetuse Krahvimägi? 3. Millised loodusraja kõrval kasvavad puud on kõige vanemad? 4. Mida said teada näsiniinest? 5. Kuidas nimetatakse pärna rahvapäraselt? 6. Milliste loomade jälgi võid näha lumisel looduserajal? 7. Kuidas tekkis konnatiik?
31
8. 9. 10. Missuguse ilmakaare suunas on sipelgad teinud pesa? Kuidas määrad ilmakaare?
Milliseid ravimtaimi saad korjata loodusrajalt? Millised mürgised taimed kasvavad Hiugemäel?
32
KONGUTA ALGKOOLI LOODUSRADA
N
Loodusraja punktid: 1. Puhkepark männikus 2. Rahvamaja
6. Soova oja, koprad, ves
7. Er3. Viinamäetigude kaitseala 4. Kentsi veehoidla 5. Põlismets
8. Alt-Laari linnamägi 9. Maiorg
Rada algab koolimaja juurest. Võimalik on läbida lühem (~3,5 km) või
iveskid umäe kants
ikem (~6,5 km) ring. Lühemal rajal on 5 ja pikemal 9 punkti, mis ptähistatakse looduses, rada tutvustatakse pikemalt kooli koduleheküljel www.konguta.kool.ee Lühem ring: Kool – puhkepark - rahvamaja - viinamäetigude kaitseala - Kentsi veehoidla - põlismets ja tagasi. Pikem ring jätkub põlismetsast: Soova oja - Erumäe kants - Alt-Laari linnamägi - Maiorg
üle. Infotahvlitelt saad
- põlismets ja tagasi. Loodusraja läbinuna tead: Mis on Konguta „Bermuuda kolmnurk“. Punktis 1 saad teada, missugune on prügimägi, sest Sul avaneb võimalus tutvuda kohaliku, inimeste poolt loodud tehisliku prügilaga. Saad arutleda inimtegevuse kahjuliku tegevuseteada, kui kaua lagunevad looduses „ohtlikud“ ained jne. Võib-olla
33
avaneb Sul võimalus näha maapinna läbilõiget ja samas saad teada
audsete teede ehitusest, karjääride askasutuselevõtust, rekultiveerimisest jne. Sul on võimalus kuulata
muist t männiga –
Viinam aad selgeks meil elava haruldase
adega ning sellega,
põder, keda siinkandis kohata võib ja rebane,
ödasõime juures põnevaid jahimehelugusid.
rumäe kants (7) ja Alt-Laari linnamägi (8) viivad Sind rändama ajaloos tagasi uidas meie
llatuseks!).
meie valla ühest suuremast loodusvarast - kruusast. Kuuled naljakaid juhtumeid karjäärist, ümberkta
endit Konguta kivikaksikutest ja teha lähemalt tutvusmeie puhkepargi tunnuspuuga. Rahvamaja pargis (2) kuuled lugusid meie rahvamaja ehitusest, ajaloost, aga samas saad lähemalt tuttavaks pargipuudega (tamm, pärn, kastan). Kuuled, mida kasulikku saab nendest puudest inimene, mida loodus.
äetigude levikukohas (3) slooma eluloo. Saad teada, kuidas ja miks nad meie maile sattusid. Kentsi veehoidla (4) juures saad teada Konguta valla järvede arvu, nimed ja legendid. Tutvud siinsete taimede ja loommida inimesed järvest püüavad. Saad teada, et Kentsi veehoidla (ehk Laatsi järv) on Tartumaa suurim tehisveekogu. Põlismetsaga (5) tutvudes saad taaskord tuttavaks meie metsulukitega: metskits, jänes, ka uhkekelle urgusid siin metsades sageli leiab. Ka põlispuud - kuusk, haab ja kask (Tartumaa tunnuspuu) ning sarapuud saavad Sulle tuttavamaks. Kindlasti kuuled kitsede sö Soova oja (6) meelitab Sind kobraste hingeelu ja eluviisidega tutvuma. Saad näha nende tegevuse tagajärgi looduses. Saad selgemaks vesiveskite töötamise põhimõtted ja mõtiskled meie esivanemate töökuse ja loodussõbralikkuse üle. E
. Võib-olla kujutad koos retkejuhiga ette, kesivanemad linnamägedest vaenlase vastu kaitset otsisid. Võid nautida kaunist loodust ja kõrgelt avanevaid ilusaid vaateid. Ja kindlasti saad tuttavaks mõne põneva ja haruldase taimega (see jäägu siinkohal saladuseks ja olgu Sulle kohapeal ü
34
Maiorg (9), mis on rikas oma taimeharulduste ja liigirikkuse poolest, rõõmustab Sind igal aastaajal.
4. KENTSI VEEHOIDLA - SOOVA JÕGI - VESIVESKID Konguta valla territooriumi läbib kagu-loode suunaliselt Kavilda ürgorg, mille veerude kõrgus küünib kohati 35 meetrini. Valla territooriumil on üheksa järve, lisaks veel Kentsi veehoidla, mis on rajatud ürgoru põhja Soova jõe ülespaisutamise tulemusena. Varem on asunud selles kohas Laatsi vesiveski. Kokku on olnud Soova jõel neli (mõnedel andmetel 7) vesiveskit: Laatsi, Soova, Sibula ja Rämpsi.
6. SOOVA OJA JA KOPRAD Koprad on kuni meetrise tüvepikkusega võimsa laia sabaga 30 kg
skused närilised, kes elutsevad aeglase vooluga metsajõgede ja -
puid. Langetatud puudest ehitavad
juurde käib ka hulgaliselt urge: seda
rajärvede kallastel. Toituvad pehme puiduga lehtpuudest ja põõsastest (eriti sobivad haavad). Neid on mitu erinevat liiki. Kobrastel on võimsalt arenenud lõikehambad, mille abil nad langetavad, laasivad ja tükeldavadkoprad tammi ja võivad üle ujutada suuri maa-alasid. Pikkade käikude uuristamisega võivad lohku vajuda heinamaad ja muutuda seega kasutamiskõlbmatuks. Kopra pesaks on ühe kuni kolme meetri kõrgune mudaga kokkumätsitud haohunnik, mille nimetatakse kuhilpesaks. Koprad paarituvad jaanuaris-veebruaris, pesakonda sünnib aprillis-mais 2-5 poega. Vaenlasteks on kõik suurkiskjad ja inimene. Tihti kütivad inimesed neid väärtusliku karusnaha pärast. Tabada pole kopraid kerge, sest nad on väga ettevaatlikud loomad. Kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. 2002. aastal loendati Eestis 14000 kobrast.
7./8. ALT-LAARI LINNAMÄGI JA ERUMÄE KANTS Maalinnad ja linnamäed. Kui vaenlane ootamatult eestlaste piiridesse tungis, põgeneti varjupaika. Lihtsaimateks varjupaikadeks olid metsad, soosaared, koopad jms. Sinna viidi ühes vara, mida oli võimalik kaasa võtta, nagu näiteks loomad ja vili.
35
Tõsisemat kaitset pakkusid rahvale juba meie maalinnad ja linnamäed, mis on veel tänapäevani paljudes maakondades säilinud. Ühed maalinnad ja linnamäed olid väiksemad, teised suuremad. Nende ehitamine nõudis palju aega ja vaeva. Linnamäge ehitades tehti kõigepealt mäe nõlvad järsuks. Mäe peale ehitati kividest ja mullast vall, näiteks 4-7 m kõrge, 20-30 m lai ja kaunis järsk. Kivide vahed täideti saviga, valli peale ehitati palkidest püsttara. Maalinnu ja linnamägesid piiras sageli sügav veega täidetud kraav, mis tegi linna piiramise tihti väga raskeks. Kaitselinnade õuedes olid ehitatud väikesed mätastest katustega majakesed. Nendes leidsid pagulased ühes oma varaga varju. Tähtsaim ehitis linnas oli kaev, vett pidi piisama nii inimestele kui loomadele. Vett oli tarvis ka linna kaitsmisel. Kui vaenlane alustas valli all piiramist, heideti vallilt alla kive, palke, põlevaid rattaid, keeva vett, tulist tõrva jms. ALT-LAARI LINNAMÄGI asub Konguta vallas Vahessaare külas vanalt teelt 1 km läänes ja ürgoru lammil olevast Alt-Laari perest 250 m idakagus. Linnus on põhiplaanilt kolmnurkse kujuga (umbes 900 m). Alt–Laari linnamäel puudub vall. 1927. aastal tegi Alt-Laari linnamäel koos üliõpilaste rühmaga kaevamisi arheoloog H. Moora. Kultuurkihist leiti arvukalt nõgiseid kive, sütt ja loomaluid. Sellest järeldub, et linnamäel on pikema aja jooksul pidevalt elatud. Leitud savinõutükkide järgi kuulub linnus I aastatuhande teise poolde m.a.j. Linnuselt avaneb avar vaade ürgorule ja selle teisel kaldal laiuvale Kobilu külale. Linnuse jalamile jääb MAIORG ja selle lõunapoolsele servale teine linnus - ERUMÄE KANTS, mida tuntakse rahvasuus veel Eeromäe linnamäe ja Aru Erumäe linnamäe nime all. Linnuse kaugus endisest Aru mõisast on linnulennult 1,5 km, Alt-Laari linnusest 300 m. Tugevate kaitseehitistega ja looduslikult hästi kaitstud Erumäe kants on rajatud teravalt lõppevale neemikule, mille nõlvade kõrgus on üle 18 m. Linnuselael on kõrgus 78 m, Maioru-poolsel jalamil 55 m. Maa poolt on linnus muust põllumaast eraldatud 56 m pikkuse kraavi ja 80 m pikkuse valliga. Ovaalse põhiplaaniga kantsi pikkus põhjast lõunasse on 80 m, laius idast läände 48 m, pindala umbes 3520 m². Linnusel puudub kultuurkiht. Kaitseehitiste välisilme järgi võib arvata,
36
et linnus pärineb I aastatuhande teisest poolest ja II aastatuhande oo, vallid ja nõlvad on kaetud tiheda metsaga. algusest. Linnuse plat
37
TÖÖLEHT punktis 4 Va
1. eetaimed kasvavad selles kohas?
3. veel nende taimede juures huvitavat märkad? märkad, milliseid oled siin varem näinud?
. igusid, putukaid jm. huvitavat märkad?
Mä el sobib mku st: "Haned, luiged, tulge koju!"; "Ojake"; "Leia sarnase ÖÖLEHT punktis 6
VVLahenda ristsõna ja saad teada, kuidas nimetatakse euroopa kobrast teise sõnaga
1. ... ... ... ... .2. ... ... ... ... ... ... ... ... . 3. ... ... ... ... ... . 4. ... ... ... ... ... ... ... . 5 6. ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... 1. Kuidas nim. kopra p2. Mida võivad koprad3. Kas kobras on taim-4. Missugused hambad5. Kas kobras on julge
1P u K
atlused: (kasutada luupi, binoklit, kahvasid ja sõela) Millised v
2. Millised on pilliroo varred? kõrkjate varred? hundinuia varred? Mida sa
4. Milliseid veelinde (valget, musta luike)
5. Veeloomade/taimede uurimine6. Milliseid tngud: Soova oja kaldapeals ängida lõbusaid lastemänge,
ines looduses oluliseks mänguosaks on ümbritsev ad!"; "Täidan, täidan laeva!".
Taatlus: kas leiad märke kobrastest? estlus: mis õpetaja jutustatust ja looduses nähtust meelde jäi?
.. ... ... ... ...
.. ...
.. ... ... ... ... ... ... ...
.. ... ... ... . ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...
esa? halba teha? või loomtoiduline? on kobrastel võimsalt arenenud?
või ettevaatlik loom? 6. Mida peetakse kobraste juures hinnaliseks? TEGEVUSED punktides 7 ja 8
. Liikumismängud: eitus; tag mine paar välja; sabatants; päikesekonserv (vt. kirjeldust eskkonnamängude kogumikust).
38
39
2V
3
45
elada loodussõbralikult?
tänapäeval? Miks on vaja taimi
suured tamme- ja vahtrametsad.
. Kuulamismängud: äljenda eri sõnadega VEE HÄÄLT (lapsed leiavad ise väljendeid) - vulin, sulin, solin,
kohin… METSA HÄÄLT (silmad kinni) – sosin, kohin, kahin, sahin,
vabin… . Ilmakaarte määramine: *Näita käega, kus pool on koolimaja, kodu, jne.
. Lõke ja söömine koos vestlusega
. Ideekonkurss Jäätmed, prügi, praht. Kuidas
Milleks kasutada linnust
Kuidas taastada linnus? kaitsta? Joonistusvõistlus
TAMME PALJANDI MATKARADA JA VÕRTSJÄRV
TAMME PALJAND 3 km - suunab teeviit Rannu-Sangla maantee Kureküla bussipeatusest. Mööda kruusateed Võrtsjärve poole minnes jõuab ~2 km pärast endise Tamme mõisa aladele, kus järvetuule kasutusvõimalusi meenutab
hollandi tüüpi pööratava peaga, kuid nüüd tiibadeta Tamme tuulik. Tamme mõis (Tammenhof) on rajatud Rootsi võimu ajal. Rannu mõisast eraldus Tamme 17. sajandil Põhjasõja ajal ja oli kogu oma
eksisteerimise aja riigimõis ehk rahvakeeli kroonumõis. Kohalik muistend pajatab, et praeguse Virtsjärve asemel olnud ka vanasti järv, aga ilusa kristallselge karastava veega ja ilusate kallastega. Järve ümber kasvanud Järve ümbruskonnas elanud aus rahvapõlv, kes harinud oma põldu, pidanud järve pühaks ja hoidnud selle vee puhtana. Järves elanud
kõiksugu kallid kalad. Järve nimi olnud siis Emujärv. Aegamööda muutunud aga rahvas halvemaks ja autumaks, reostanud järve kaldaid ja solkinud tema vett. Järv saanud pahaseks ja ühel päeval tõusnud
ra mere poole, kuni kadunudki rahva silmist.
Sinjaajär elava ja kirikugi ühes ra ise aga ei olnud si polnud ni ui endisel järvel. S eda enam Em ks ku järgi ka Võlts-, s.o. valejärveks. Ku me adusid? Tammikute, vahtrikute ja teiste vää in toimus muistsel ajal enne teiste metsade laastamist, sest nende all olnud viljakad maad võeti esimestena arimisele. 17.-18. sajandil oli Rannu kant juba täiesti metsavaene.
serv, mis iseloomustaks kihelkonna järveäärset asendit. Samas asuvad nii n rve kaldast mitme kilo elaensõn odunenud juba vanemal rauaajal. Siis latus Suur-Võrtsjärv tõesti Rannukülani, seega võib Rannuküla
ulami sulamisveed mahutas. Võ n paslik meenutada Barbara lugu. Rannu aadlipreili Barbara iesenhusen kasvas orvuna, põhiliselt kasvatas teda Rõngu lossiproua. Barbara armus Rõngu lossi kirjutajasse Franz Bonniusse, kes kaupmehe pojana ei kuulunud aadliseisusesse. Armunud üritasid põgeneda Riiga, et salaja abielluda, sest Barbara vennale nende suhe ei meeldinud. Barbara tabati ja toodi tagasi Rannu lossi, kus peeti sugukonna kohtuistung. Et Barbara oma eksimust ei kahetsenud, langetati surmaotsus. Vennad viisid Barbara külmal talvel Võrtsjärvele ja uputasid õe jääauku. Ta es juhatab teeviit juba viimasele kilomeetrile, mis viibki paljandile. Paljandiga seonduv on kirjas 10 infotahvlil ja rada ise
õhku ning vajunud äAsemele jäänud lage maa mudase pinnaga, kus vili hästi kasvanud.
na asunud elama inimesed ja ehitanud endile elamud. Ühel nilaupäeva õhtul läinud seitse venda korraga kirikusse ja siis tulnud v suure kohinaga tagasi ja matnud kõik hvaga enda alla. Järv enam nii ilus. Ta vei selge ja karastav k eepärast ei hüütud tujärveks, vaid Virts- ehk Võrtsjärve , kohaliku murra
hu siis Tam tammed krislehtpuude raium e
hArvatakse, et kohanimi Rannu tuleneb saksakeelsest sõnast rand - äär,
Ra nu mõis kui ka Rannuküla tegelikult jäme tri kaugusel. Keeleajaloolistel andmetel on germaani
ana rand eesti keeles kutekkimisaega otsida väga kaugest muinasajast. Suur-Võrtsjärve
tusest annab aimu tänane Võrtsjärve madalik (vt kaarti), mis nevikus mandrijäärtsjärve kaldal o
von T
mme mõisa juur
40
41
Suur-Emajõe veetaseme muutused Rannu-Jõesuus
57 183 209 235 261 287 313 339 365
-100
-501 27 53 79 105 131 1
0
50
100
150
200
1988 1994 1996
~2 km tammepikk. Lisaks koduleheküljel (www.rannu.ee/ ) toodud 6-le töö e
TÖ H
vereurma münt vesi saba pilli hein peni rohi sea roog kassi tulikas kuke kaisel võhu vits
lepik tapp põld mõõk vareme lill mets tapp park keel järv mari kaar rohi
2. Vali neist taimedest üks meelepärane ning kirjelda seda 5-6
lausega: a) asjalikult ja täpselt - nn teaduslikus stiilis; b) poeetiliselt ja elamuslikult kujundlikku keelt kasutades - nn
ilukirjanduslikus stiilis. 3.
c)
suurvee
leh le lisame veel ühe:
ÖLE T ÕPILASTELE 1. Moodusta liitsõnu, täiendsõna leiad vasemast, põhisõna paremast
tulba-poolest. Teraselt uurides leiad need taimed Tamme paljandi matkarajal käies. Kui tead nende rahvapäraseid nimesid, lisa sünonüümidena juurde. N. soo - nõianõges
Mida saab väita Suur-Emajõe kohta, kui lähtuda joonisel toodud kolme aasta veetaseme muutustest Emajõe väljavoolul Võrtsjärvest Rannu-Jõesuus: a) kevadel
esineb suurvesi
b) kevadeti sajab palju erinevatel aastatel on jõe vooluhulk erinev
d) kevadise
tingib jää ja lume sulamine e) sügisel on jões vett vähem kui talvel f) veevaesel aastal voolab Emajõgi tagurpidi
tase
õõdetud aastast 1921 ja rekonstrueeritud Emajõe veetaseme järgi
use
muutumist. Järve 8 m ja keskmine sesoonne veetaseme amplituud 1,4 m. Kõigi aegade kõrgeima ja
vee isu vahe on 3,2 m. veetasem ise graafikut ja leia vastused
kõikumise ühe tsükli pikkus
? Millal võib prognoosida järgmist kõrgveeperioodi?
g) jõe vee võib ühel aastal kõikuda üle 2 m 4. Võrtsjärve veetaset, mida iseloomustab suur kõikumine, on otseselt
mtagasi aastani 1885. Võrtsjärve veetaseme muutumine põhjustabkuni kolmekordset veemahu ja 2,4- kordset keskmise sügav
32
34,9
34,7 Aa sta ke skm ine ve e se is
keskmine sügavus on 2,
madalaima seUuri antud tsüklilist e kõikumjärgmistele küsimustele!
Mida näitab vertikaalteljel absoluutne veeseis? Mitu meetrit on aasta keskmine veetaseme kõikumine? Mitu aastat on veetaseme
kõrgveest kõrgveeni? Mis aastal on olnud kõrgeim veeseis? Mis aastal on olnud madalaim veeseis? Kas lähiaastatel valitseb veetaseme madal- või kõrgseis
,5
,7
5
1891
1897
1903
1909
1915
1921
1927
1933
1939
1945
1951
1957
1963
1969
1975
1981
1987
1993
32
32,9
3
3
3
3
3
188
1999
Abs
oluu
tne
vees
eis
m
4,1
4,3
34,5
7- a a sta lib ise v ke skm ine
3,1
3,3
3,5
33,7
33,9
42
Anveeseis ud väited on tõesed või väärad? Väär väide pa aTõene / e hapnikutase talvel oluliselt ei muutu Tõoht Tõene / n vesi väga sogane ja vähesoodne veeõitsenguks TõTõene / Väär Taimestiku vohamine soodustab kalade kudemist Tõene / V st ja sadamate kasutamist
ud
6. Vaadelge i Jutustage kaa lasteg si v kaevurherilase elus".
teatmeteostest, kuidas
LJETE KASUTAMINE
Viimi Soom, Rannu Keskkool
alüüsi võimalikke muutusi, mis kujunevad järves väga madala u korral. Kas ant
rand tõeseks. Väär Ve
ene / Väär Talvel esineb ummuksisse jäämise ja kalade suremise
Väär Suvel oene / Väär Suvel on vees palju mürgiseid sinikuid e. sinivetikaid
äär Raskendab laevaliiklu5. Millega selgitada, et varem on väljavool Võrtsjärvest toimun
Väike-Emajõe kaudu Koiva jõkke, hiljem voolas Emajõgi Pärnu lahte ja tänapäeval Peipsisse?
kaevurherilaste urukesi paljand seinas. s a fantaa alugu teemal "Üks päe
Iga õpilane lisab loole uue lause. Uurigekaevurherilased tegelikult elavad.
M TK GA AL KO UTUD MUKIRJANDUSE JA INGLISE KEELE TUNNIS.
LOODUSLUULE
Tunnikava 1
pandud kirja järve ja atkarajaga seonduvaid märksõnu.
I laastaaegadel. Võib olla ka laste joonistusi. Õpetaja jutustab legendi või paar Võrtsjärvest, seejärel loeb 4 haikut. Õpilased peavad mõtlema, kas loetu on luuletus või mitte. Õpetaja suunab küsimustega. II
Õppeaine: kirjandus Klass: VII Teema: Haiku põhimõtted, Võrtsjärv haikudes Seos teiste õppeainetega: loodusõpetus, võõrkeel, kunstiõpetus Eeltöö: õppekäik Võrtsjärve äärde, seejuures m Sissejuhatus: Klassis on välja pandud pilte Võrtsjärvest erinevate
43
1) Kas on ming
44
i motiiv, mis kordub ja on kõikides loetud e?
kse kuuldud haiku (üks haiku tahvlil), koputatakse
3) õpetaja teeb iga rea lõpus pausi). Jõutakse tulemuseni, et haiku koosneb 3 reast, mis igaüks
saada, missugune aastaaeg parajasti loetud haikus
s: vihje aastaajale. Õpetaja seletus sellest, mida haiku endast kujutab ja kust pärit on. Kuna teemaks on Võrtsjärv haikudes, siis igaüks ütleb oma kogutud märksõnu, mis seotud järvega ja kus vihje aastaajale. Näit.: kuldne pilliroog; kuldne leheke lainetel - sügis konnakapsa kuldsed õied - kevad suplejate naerukilked - suvi Märksõnad öeldud, proovitakse koos õpetajaga teha haiku näiteks sügisest, järgides kõiki haiku tingimusi (silpide arv + vihje aastaajale). Kuldne leheke (5) on peegelsiledal veel (7) justkui tardunud (5) - sügis Seejärel teevad õpilased igaüks 4 haikut: sügis, talv, kevad, suvi. Õpetaja juhendab. III Kodune töö: Etteantud paberile iga aastaaja kohta kirjutada haiku ja illustratsioon. Järgmisel tunnil köidetakse haikud raamatusse, lisatakse fotod Võrtsjärvest. Ülejärgmiseks tunniks püütakse oma kirjutatud haikud teha inglisekeelses variandis. Hiljem lisatakse need tööd oma haikuraamatusse, mida eksponeeritakse koolis. Võrtsjärve haikud - õp. Küllike Lõhmus ja illustratsioon Aigi Veisner (Rannu KK, 6b)
Kuldne leheke on peegelsiledal veel justkui tardunud.
haikudes ühin2) Silbitata
rütmi kaasa. Püütakse eristada read (
5+7+5 silpi. 4) Kas on aru
on? Järeldu
Jää praksub külmas,
elt särama.
iseb
härmakristalle särab kõrkjate kuuel.
Konnakapsaõis puhkend roostiku
serval kulds
Trepimäe kaldalt näen - purjekas libsuvesoojal veel
45
Tunnikava 2 Õppea Klass: VII
ühmatöö aegadega seotud sõnavara ja silbitamisreegleid
skust). ja joonistame kujundi, mis seostub antud
aastaaII Alla kirjutame sõnu vastuseks õpetaja küsimustele: What 1) Wh
s the weather like?
SPRING
SUMMER
AUTUMN
WINTER
ine: inglise keel Teema: Haiku kirjutamine - rEesmärk: Korrata aasta(arendab sõnade poolitamise oI Kordame aastaajad
jaga.
can you see? at can you do?
2) What`3) How do you feel yourself? 4) What`s the main colour?
46
1) the sun spring-flowers
birds insects
yellow leaves rain
snow trees without leaves
2) pick flowers walk
swim play hide and seek
walk in the rain pick autumn leaves
play snowballs make a snowman feed birds and animals
3) warm sunny
hot fine
rainy windy foggy nasty
frosty cold
4) excited glad
happy sad nervous
Fine tired
5) green green yellow white
III Vaatame üle sõnavara, mille iga grupp sai, kirjutame tahvlile täiendades seda erinevate sõnadega. IV Tuletame meelde haikude kirjutamisreeglid (eelnevalt tehtud emakeeles), silbitamisreeglid ja kirjutame omad. Õpetaja loeb ette mõne näite. Autumn
Oh! It is rainy.
I have a coat and umbrella but my boots get wet.
WL
I'veand Jär astaaja kohta haiku ja illu kolm parimat, kes saavad väi
inter ook at the snowman
with red nose and lovely eyes standing in the yard.
Spring The sun shines warmly. The snow and ice melt quickly. Everyone's happy.
Summer Where is my swimsuit
waited for you so long now you are hereV
gmiseks tunniks teeb igaüks oma lemmikastreerib selle. Kõik valivad klassistendilt kesed auhinnad.
47
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPPERADA Laura Altin 8 klass, juhendaja: Elli Altin, Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Uurimistöö peamiseks eesmärgiks on tõsta iseenda ja teiste keskkonnateadlikkust. Selleks otsustas autor koostada õpperaja oma koolimaja lähimas ümbruses. Valides välja erinevaid objekte, uurides neid ja tutvustades teistele, tahtis autor panna ka teisi märkama loodust enda ümber. Uurimistöö koostamisel kasutatud meetodid:
Objektide valimine. Objektide kaardile kandmine Geograafiliste koordinaatide määramine GPS-iga Info otsimine raamatutest ja internetist Objektide mõõtmine ja kirjeldamine Liikide määramine Testi koostamine Õpperaja läbimine õpilaste ja õpetajatega Testimine ja testide kokkuvõtte tegemine
Õpperada on umbes 1,2 km pikk. Rada on võimalik läbida keskmiselt 45 minuti kuni 1,5 tunniga. Objektide valimisel arvestas autor: objektide kaugust üksteisest ja koolimajast, mitmekesisust, koolis õpitavat. Autor lisas juurde ka teda huvitavaid objekte. Kokku on õpperajal 11 objekti, mida on töös tutvustatud. Nendeks objektideks on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi sümboliteks olevad mänd ja rändrahn koolimaja ees, kooli ümber kasvav mets (nõmme- ja palumets), õpilaste poolt rajatud park, GLOBE puuks valitud kask, kooli territooriumil kasvav põlispuu, haab, sarapuu, kukerpuu, sipelgapesa ja GLOBE vaatluspunkt (k evaseid atmosfäärivaatlusi).
pperada on läbitud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi mitme algklassi projekti “Tuulik” ist
näitasid, läbinute teadmised olid mad nende õpilaste omast, kes polnud rada läbinud.
us tehakse igapäÕõpilastega ning õpetajatega. Pärast raja läbimtehtud testi tulemused et raja tunduvalt pare
48
Seega võib töö eesmärgi, tõsta ise eskonnateadlikkust, es neile oma kooli ümbrus
enda ja teiste ktutvustad t, lugeda täidetuks.
Õpperaja kaart.
1. GLOBE-kask 2. Kukerpuu e. barbariss 3. Põliskask
4. A. Nõmmemets. B. Palumets 5. Park 6. Sipelgapesa
49
7. Sarapuu 8. Haab 11. Rändra
10. Mänd
9. GLOBE vaatluspunkt hn
50
TEST ÕPPEKÄIGU KOHTA Õig riandile tõmba joon alla! 1. Mis on Pärnumaa puu?
2. Mis näitab õhu puhtust?
, d
3. Mill
a) b) mänd, c) kuusd) pärn
4. Milline oli maailma esimene jõulupuu?
c) kuusk
b) pankrahnud, ahnud
6. Mitu ib olla suuremates sipelgapesades?
b)
7. okkad talvel
ele vastuseva
a) kadakas, b) leeder, c) mänd
a) marjad, b) samblikudc) leherootsu
ine järgnevatest taimedest pole puu? sarapuu,
k,
a) mänd, b) nulg,
5. Kuidas nimetatakse suuri kive, mida jää on Eestisse kandnud?
a) ränirahnud,
c) rändr
elanikku võa) tuhat,
kümme tuhat, c) sada tuhat
Milline on ainuke Eestis kasvav okaspuu, mille kuivavad?
51
a) kask,
c) nulg,
korjama?
a) murdunud taimed taastuvad aeglaselt
õib kasvada kõige viletsamal pinnasel?
b) lehis,
d) kuslapuu
8. Miks mustikaid peaks käsitsi
b) siis kasvavad suuremad marjad c) taimed kasvavad siis kiiremini
9. Milline puu va) tamm, b) kuusk, c) mänd
KLASSI- JA KOOLIVÄLINE ÕPPETÖÖ
ÕPPEEKSKURSIOON LAHEMAALE Ülle Klaasen, Rakvere Linna Algkool
Marsruut: Rakvere – Viitna – Palmse – Ilumäe – Nõmmeveski – Joaveski
– Altja – Võsu – Käsmu – Vainupea – Rakvere
lühendada vastavalt õpilaste vanusele. Antud arsruudil kujuneb õppepäev pikaks. Antud paigad võib käia läbi ka
mitme erineva õppekäigu raames. Eesmärgid:
– Sagadi – Vihula Marsruuti võib m
Tutvustada Lahemaa Rahvusparki, looduskauneid paiku
Lahemaal. Korrata loodusõpetuse programmis käsitletud teemasid (meri,
laht, saar, poolsaar, kallas, järved, jõed, joad, loomad, taimed) Õpetada lapsi käituma loodust hoidvalt, märkama looduse ilu. Õppida tegema õppekäigul märkmeid, koguda materjali. Arendada tähelepanu ja kuulamisoskust. Äratada huvi looduse, ajaloo vastu. Väärtustada rahvuspargi osa looduse kaitsmisel.
52
petus, inimeseõpetus, ajalugu, emakeel.
Tu indab. Vas 1.
Integratsioon: loodusõ
lemuste fikseerimine: õpilased täidavad töölehe, õpetaja h
tused töölehe küsimustele:
Marsruut: Rakvere – Viitna – Palmse – Ilumäe – Nõmmeveski –Joaveski – Sagadi – Vihula – Altja – Võsu – Käsmu – Vainupea –Rakvere
2. 3. 4. 5. 6. 7. talli-tõllakuur, aidahoone,
,
k,
8. 9. 10.11.12.
Soome laht Loobu jõgi ja Valgejõgi Viitna järved Palmse, Sagadi, Vihula mõis Kivistunud kuraditest Palmse mõisahoone, härrastemaja, kavaleridemaja, supelmaja, ümarpaviljon ehk rotund, sibulpaviljonallikapaviljon, jääkelder, valitsejahärra maja, moonamaja ehktöölistetuba, kohvimaja, palmimaja, õlleköök, viinavabrinuumhärjatall, pesumaja, linnaserehi, sepikoda, Prest, viljakuivati. Nõmmeveski juga ja Joaveski juga Sagadi mõisas Kalurid Võsu Käsmus.
53
TÖ
_________________________________________________________________
Nimeta veekogu, mis piirab Lahemaad põhjast!
_________________________________________________________________
Nimeta Lahemaa pikimad jõed!
_________________________________________________________________
Missuguse veekogu ääres oli esimene peatus?
_________________________________________________________________
Nimeta mõisaid, mis asuvad Lahemaal?
_________________________________________________________________
Kellest on tekkinud rahvapärimuse kohaselt Palmse Kloostrikivid?
_________________________________________________________________
Nimeta erinevaid hooneid, mida nägid Palmses!
_________________________________________________________________
Nimeta joad, mida õppekäigul nägid!
_________________________________________________________________
Mis mõisas asub Metsamuuseum?
_________________________________________________________________
Missuguse elukutse esindajad olid vanasti enamus Altja elanikest?
_________________________________________________________________
Nimeta tuntuim suvituskoht, kus käisime!
_________________________________________________________________
Kus asub Meremuuseum?
ÖLEHT. LAHEMAA
Märgi üles õppeekskursioonil läbitud marsruut!
54
_________________________________________________________________
Mis m
_________________________________________________________________
eeldis sulle tänasel õppepäeval kõige rohkem?
55
ÕPPEEKSKURSIOON 3. KLASSILE IDA-VIRUMAALE
Ülle Klaasen Rakvere Linna Algkool Marsruut: Rakvere – Padaorg – Purtse – Ontika paekallas – Valaste juga – Toila-Oru park Kukruse tuhamäed – Kurtna järved – Kuremäe – Uljaste järv – Rakvere Eesmärgid:
Tutvustada Kirde-Eesti looduskauneid paiku Tutvuda põlevkivi kaevandamisega, kasutamisega, jääkide
ladustamisega tuhamägedel. Tutvuda põlevkivitööstuse mõjudega Eesti loodusele. Tutvuda Eesti esimese presidendi lossi asukohaga Oru pargis.
Kodumaa-armastuse kasvatamine.
res Viru – Nigulast 2 km lõuna pool. Maaliline org kuulub ikliku looduskaitse alla. Maantee ääres on üksik looduskaitseobjekt,
dekoratiivse võraga kaheharuline Pada mänd (ümbermõõt 3,2 m,
Kinnistada teadmisi taimedest, veekogudest, pinnavormidest, maavaradest.
Õppida nägema mere mõju ranniku kujundajana. Õppida hindama ja hoidma puhast loodust. Kuulamis- ja vaatlusoskuse kasvatamine. Õpilaste silmaringi laiendamine.
Kasutatavad meetodid: vaatlus, vestlus, praktiline tegevus, võrdlus. Integratsioon: loodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu, emakeel. Eeltöö: Õpilased otsivad Internetist materjale läbitavatest kohtadest, kirjandust. Õpetaja koostab õpilastele töölehe ja marsruudi kirjelduse. Hindamine: õpilaste täidetud töölehed. Abiks õpetajale: Padaorg on mitmekesiselt huvitav maastikuline ala Tallinn – Narva maantee ääri
56
kõrgus 12 m). Maanteest mõnisada meetrit lõuna pool on Pada jõe parempoolsel lisajõel väike Linnamäe juga. Riikliku kaitse alla kuuluvad arheoloogiamälestistena ka kaks Pada linnamäge. Suurem linnus asub uue ja vana maantee ning Pada jõega piiratud kolmnurgas. Pada ürgoru lääneserval näeme kõrguvat võimsat kaitsekindlustust – Pada linnamäge. Looduslikult hästi kaitstud linnust ümbritses aekividest laotud vall, mis veel tänapäevalgi ulatub kohati 2 meetri
ilomeetrit una pool. Seda kasutati tõenäoliselt I aastatuhande esimesel poolel.
3.a. Jakob von raube. Juba Põhjasõjas kannatada saanud hoone hävis nõukogude
ta maksimumi – 55,6 meetrit. Panga ja veepiiri vahele jääv ebatasase pinnaga väga kivine rusukalle on valdavalt kaetud lehtpuumetsaga. Siin on palju kive, sest randa kantud rändrahnud on murenenud. Meri uuristab lainetega pankranniku seina, seetõttu kaugeneb pankrannik aastatega merest. Siin asub ka Eesti kõrgeim, 25 meetrine Valaste juga. Juga tekib, kui vesi voolab kõrgelt järsult kaldapealselt alla. Kevadeti on juga veerohke.
pkõrguseni. Linnus kuulub 11.-13. sajandisse, pindala on üle hektari, ringvall on selgesti äratuntav. Väravakäik taastati 1986 - 1987. Linnamäe vastas asub maa-alune kalmistu, milles leiti üle 170 luustiku koos rikkalike hauapanustega. Teine linnus asub pool klõSamast ajast pärinevad ka lähedased kivikalmed. Oru idanõlval kasvab Pada mänd, paikkonna sümbol, mis on seotud legendidega. Kuulsa puu istutanud Peeter I Põhjasõja ajal, kui ta oma vägedega seal laagris olnud. Purtse kindluselamu on Tallinn – Narva maantee äärde rajatud kivilinnustest ainsana restaureeritud. Kindluse rajas 153Tperioodil. Sihvaka vahitorni ja paksude paekivi-seintega hoone interjööri ilmestavad raidkivist kaminad ja siseportaalid. Hoone on ruutja põhiplaaniga, paksude kiviseintega. Saka – Ontika pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankrannikul paljandub paekivi. Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on ta pälvinud loodusteadlaste tähelepanu juba kahe sajandi vältel, eelkõige kambiumi ja alamordoviitsiumi paljandina. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 meetri. Ontika lähistel saavutab
57
Toila Oru park on üks liigirikkamaid (üle 200 puu- ja põõsaliigi) parke, mis asub Pühajõe suudmes ja on rajatud sajandivahetusel Riia
lusel ja juhendamisel
töösturid Oru lossikompleksi Jelissejevilt ja kinkisid Eesti Vabariigile
-Virumaal kaevandama põlevkivi ja raj ikaevandust ja 3 karjääri. Elektrienergiat tootsid põlevkivi baasil Balti SSEJ ja Eesti SEJ. Põlevkivi töötlemisel tekkinud tuhk on veetud Kukruse tuhamägedele. Ku liustikutekkelise pinnavormi põhjaosas – Kurtna mõhnastikus. Ligi 30 ruu lo aikneb 40 mitmesuguse suuruse ja sügavus esindajat. Järvistut ümbritseva piirkonna looduskasutus on aastakümnete jooksul loodust oluliselt atusteni. Ku raj remäe on Ulj m põhjas on rohkesti allikaid. Uljaste järvi on tegelikult kaks. Suurem (63 ha) s ehk Uljaste järve nime ja on
ab muistendeid Uljaste järve rändamise kohta.
Linnaaia direktori G.Kuphaldti pargiplaani aVenemaa kaubandusmagnaadile G. G. Jelissejevile. 1934.a. ostsid Eesti
riigipea Konstantin Pätsi suveresidentsiks. Selle sajandi alguses hakati Ida
ati keemiatööstus. Siin asus 7 põlevkiv
rtna järvistu on Eesti suurim ja paikneb Iisaku – Illuka – Kurtna
tki meetri suurusel alal pega järve, väheesinevate järvetüüpide
mõjutanud, viies pöördumatute muud
remäel asuv Pühtitsa nunnaklooster on Eestis ainuke. 1892.a.atud kloostrikompleks pidi kaasa aitama õigeusu levikule. Kuseotud nii Kalevipoja kui õigeusu legendidega.
aste järv asub samanimelise liustikutekkelise oosi ja raba vahel 66kõrgusel merepinnast, keskmise sügavusega 2,5 meetrit. Järve
ja ügavam (6,4 m) kannab Suure Uljaste looduskaitse all, üleni rabas asuvat hüütakse Soojärveks. Rahvasuu
te
58
TÖÖLEHT. IDA-VIRUMAA
1.
__________________________________________________________________
2. käisime?
Kirjelda juga
b) ivim seal paljandub?
ieneb? _________________________________________________________________ d) Mis liiki puid võib märgata mere ja panga vahelisel alal? _________________________________________________________________ e) Miks on siin rannas nii palju kive?
___
on juga eriti veerohke kevadeti? _________
3.
_________ 4. Kelle
_________________________________________________________________ 5.
_________________________________________________________________
____
Nimeta veekogusid, mida õppekäigul nägid! _____________________________________________________________________
_
Millise joa juures me_______________________________________
______________________________________________________
_________________________________________________________________
a) Kui kõrge on see juga? _________________________________________ Milline k____________________________________
c) Miks panga ja mere vaheline rannaala aastatega üha la
_________________________________________________________________
______________________________________________________________
f) Miks________________________________________________________
Mis nime kandis org, kus me käisime? ________________________________________________________
suveresidentsiks oli Toila Oru park?
Mille poolest oli Sulle huvitav Kuremäe klooster?
_____________________________________________________________
59
6. soojuselektrijaamades ning keemiatööstuses? _________________________________________________________________
___________________________________________ 8. ega kaasneb Ida-Virumaal kõige suurem
us? ____________________________________________________
9. Mis sulle ekskursioonil kõige rohkem meeldis? Miks?
_________________________________________________
__________________________________________________________
URSIOON 2. KLASSILE LÄÄNE-VIRUMAAL
Ma u– Salla – e - Väike-Maarja Eesmär
pilaste teadmisi koduümbruse taime- ja
.
Arendada tähelepanu ja oskust kaaslast kuulata.
Mis maavara kaevandatakse Ida-Virumaal ja kasutatakse
7. Kus asusid tuhamäed? ______________________
Millise tegevuskeskkonnareost_____________
________________
_________________________________________________________________
_______
ÕPPEEKSK
Mall Lõo ja Kaja Sarapu, Väike-Maarja Gümnaasium
rsru t: Väike - Maarja –Triigi – Avispea – Pudivere - Määri – Simuna Emumägi – Rakke - Äntu järved – Ebaver
gid: Õppida looduses liikumist ja teadvustada loodusega
ühtekuuluvust ning suhtlemiskultuuri. Kujundada säästvat ja hoolitsevat suhtumist loodusesse.
Laiendada õloomariigist ning vaatamisväärsustest, õppida tundma veeäärset olustikku
Süstematiseerida õpilaste teadmisi aasta jooksul toimuvatest muutustest looduses ja süvendada aastaaegade mõistet.
Omandada mängude kaudu uusi teadmisi, arendada loovust ja väljendusoskust.
60
Kinnistada õpitud mõisteid ja omandatud teadmisi, teha kokkuvõtteid ja üldistada.
asutatavad õppemeetodid:
Uurimistöö nistamine
Materjali kogumine vaatluseks, kirjeldamiseks ja järelduste
ed Õpilane
täita töölehte: loeb tähe a k tö h i loodust, uurib skeemi või kaarti ning teab tingmärkide st, oskab tundides õpitut kasutada looduses liikumisel. illistest osadest koosneb taim, oskab eristada okas- ja , oskab võrrelda erinevaid puid. looduses puid, põõsaid, puhmaid, oskab eristada
- vaatleb kaldal kasvavaid omi.
oomi ja linde, oskab neid kirjeldada.
, kuidas hoolitsevalt ja sõbralikult loomadesse suhtuda. 8. oskab koguda loodusest taimi nii, et ei kahjustaks loodust.
K
Individuaalne töö Iseseisev töö Paaristöö Rühmatöö Arutlus Vestlus Vaatlus
Joo
tegemiseks Mõistatuste lahendamine Õppemängud
Õpitulemus
1. oskab pilte võ
lep neli ult öju iseid, vaatleb
tähendu2. teab, m
lehtpuid3. tunneb
eluvorme. 4. oskab jutustada elust vee ääres
taimi, teab veetaimi ning vees elavad lo5. teab meie metsades elavaid l
6. teab ränd-ja paigalinde, oskab nimetada kodukohas pesitsevaid linde.
7. teab
9. teab, kuidas kasutada loodust säästvalt ja oskab ka teistele õpetada looduses käitumist.
61
10. teab kodukoha vaatamisväärsusi ja nendega seotud inimesi.
sutatud kirj Ka andus
dadel oduse õpperada
E. Leppik, Väike-Maarja lood A. Mäemets, Matk Eesti järvedele H. Joonuks, Pandivere teedel ENE (EE) ja ENEKE
TÖÖLEHT
H. Joonuks, Rakvere rajoon Siin ja sealpool maanteed O. Landberg, Rakvere raT. Lõugas, Äntu lo
Rakke ja Emumägi 1. Kui oskad õigesti korrutada ja tähed tabelisse kanda, saad teada mäe, mille otsa me ronisime. _________________ .Selle mäe kõrgus on ________m
15 18 20 18 14 12 10
5*4= U 6* 2= G 3*5= E 2*7= Ä 9*2= M 10*1= I 6*3= M 2. Mida toodetakse Rakke Lubjatehases? 3. Kirjuta Eesti rahvuskivi rahvuslill rahvuslind 4. Metsal on silmad ja kõrvad. Meie tegemisi jälgisid puud ja põõsad, linnud ja
62
loomad, lilled ja putukad. Olime tublid, ei murdnud ühtegi oksa ega l i inde ehmaMets d teile looduskaitse märgi, mille taga on sulle üks väike õpetus. Kui selle ära lahendad, saad telooduses käituma.
oop nud prahti vette. Me olime vaiksed, et mitte loomi ja ltada.
aelanikud kiidavad teid selle eest ja annava
ada, kuidas pead
63
TÖÖLEHT RES. 1. Pa a, kus me
pr
2. Kas sina oled kalal käinud?
1) Millised asjad on kalamehele vajalikud? Tõmba neile ring ümber!
2) Millised asjad selle kalamehe varustusest puuduvad?
3. Mõista, mõista, mis need on? Talvel paljas, suvel haljas? Milliseid lehtpuid sa tunned? Kolm neitsit seisavad ühes riides nii suvel kui talvel? Milliseid okaspuid sa tunned?
4. Salajane jalutuskäik. Loodust avastamas. Leia metsa all endale pesa, koht, kus saab olla omaette. Esmalt kuulata hoolega, vaikseid hääli, seejärel uuri ümbrust. Lõpuks joonista ja kirjuta sellest, mida kuulsid ja nägid. Pärast esita kogu rühmale, (või üks rühm teisele) küsimusi.
5. Täida lüngad Kased kasvavad _____________________________________________
ÄNTU JÄRVEDE JUUne tähed õigesse järjekorda ja saad teada kohaegu oleme. UNTÄ DVEÄJR
64
Kuused kasvavad ___________________________________________
Tammed kasvavad __________________________________________
svavad
Männid kasvavad ___________________________________________
Lepad ka____________________________________________ Haavad kasvavad ___________________________________________
65
MÄNG “MINU SUHE LOODUSESSE.“ Kuna metsal on silmad ja kõrvad, meid nähakse ja kuuldakse, siis peame vaikselt olema. Mängud ei pea alati lärmakad olema. Mängu kirjeldus. Lapsed seisavad ringis ümber õpetaja nii, et kõik on nähtavad. Lapsed kuulavad õpetajat tähelepanelikult ja mõtlevad sellele, kuidas looduses käituda. Vastata tuleb liigutustega: kui sa teed nii, nagu lauses öeldud, täidad korralduse; kui sa aga seisad paigal ja liigutust kaasa ei tee, siis sa korraldust ei täida.
Kui sa usud, et metsa on vaja kaitsta, PLAKSUTA KÄSI. Kui sa ei loobi metsa prahti, HÜPPA KAKS KORDA Kui sa ei kiusa metsas putukaid, TRAMBI NELI KORDA JALGU. Kui sa metsas olles ei vigasta puid ega põõsaid (ei lõika noaga
ega murra oksi), NOOGUTA KOLM KORDA. Kui sa kasutad paberit säästvalt, PILGUTA SILMI. Kui sa aitad oma korterisse sattunud putuka välja, PUUDUTA
NINA. Kui sulle ei meeldi saasta hais, LEHVITA TUULT.
Eesmärk: paneb lapsed mõtlema selle üle, kuidas nad looduses käituvad. Õpetaja saab teabe õpilaste käitumise kohta looduskeskkonnas ning suhtumise loodushoidu. KEVADISED VÄRVID LOODUSES. SEERIAST “AASTAAEGADE JÄLJED“ Eesmärk: korrata aastaaegu ja teada, et igal aastaajal on oma värvid ja erinevad värvitoonid. Iga õpilane saab suure paberist jalajälje. Õpilane värvib jalajälje värvitoondega, mida antud aastaajal looduses esineb. Tööd riputatakse üles kõigile vaatamiseks. Koos otsustatakse, kelle tööd on kõige paremini õnnestunud ja miks.
66
67
TÖÖLEHT SIMUNA KOHTA
1 res, on punakashall ivisammas.
a) kilomeetripost
c) mälestuskivi
2. Jooni kivisammas sulle meelde!
3. Kas Simuna kirik k uluvad riikliku kaitse alla? Mi
4. ÄTE ja kirj a 5. Simuna kirikla taga olevast allikast saab alguse ___ . Kuidas nimetati rahvasuus seda allikat?
likas
. Keset põldu, Simuna- Laekvere tee ääk Kas see on:
b) meridiaankaare mõõtmise tähis
sta, millisena jäi see
oos kirikuaiaga kuks?
Leia entsüklopeediast ENEKE nr 1 üles mõiste ALLIKAS ehk Lut siia selle sõna tähendus!
__________________ jõgi.
4a) Järveal
b) Sooallikas
c) Katkuallikas
68
5. Mõista, mõista mis see on? Jookseb ööd ja päevad, ära ei väsi kunagi? Liigeldi, loogeldi niidust läbi allapoole? 6. Kas tunned meie jõgedes ja järvedes elavaid loomi? GAHU IGTU ÕHAVNEJE RÄGS NOHRUNOK
LAHEMAAL Aino Lukman ja Tiiu Valk, Väike Maarja Gümnaasium
Marsruut: PALMSE - KÄSMU - SAGADI - ALTJA Eesmärgid:
1) Tutvustada Lahemaa Rahvuspargi Lääne – Virumaa osa. 2) Korrata 3. klassi loodusõpetuses käsitletud teemasid: meri,
kallas, merepiir, laht, saar, poolsaar, ilmakaared. 3) Eristada looduses kasvavaid puid ja põõsaid. Võrrelda neid
metsamuuseumis olevate eksponaatidega. 4) Tutvustada merega seotud elukutseid. 5) Õpetada lapsi muuseumides õigesti käituma, hoidma ja kaitsma
metsades ja parkides olevat loodust. Abiks õpetajale Palmse kloostrikivid on üheks ilusamaks rändrahnude rühmaks Eestis. Rändkivid on jääaja asukad. Aastasadu äratasid need kivihiiud kohalikus rahvas huvi, kuna ei osatud seletada nende päritolu. See põhjustas terve rea legende. Ajaloos on teada, et Palmse alad on
8. Kuhu suubub Simunast alguse saav Pedja jõgi? Ringita õige vastus!
a) Porkuni järv
b) Peipsi järv
c) Emajõgi
Vastuse õigsust saad kontrollida ENEKE nr 3 lk 119
ÕPPEEKSKURSIOON 3. KLASSILE
69
kuulunud Püha Mikaeli nunnakloostrile. Klooster kasutas Palmset ajandusmõisana. Rahvas mõtles kloostrist välja järgmise loo. Palmse
kergemeelsed. Kuradid käinud unnade juures pidutsemas. Kui klooster Palmsest ära viidi ja nunnad
a endist viisi siia. Nad oodanud kuid lõpuks kivistunud suurest
lipoiss kapteniks saada..
eri kutsus mehepoegi ja poisikesed kippusid kõik merele ja
Käsmust saanud meresõidukeskus. Siin ehitati purjelaevu ja koolitati e aja
oksul lasti välja 1664 kaptenit ja tüürimeest.
männi- ja seenemets. anna ääres on võrgukuurid, kus kuivatati ja parandati kalavõrke ja
mmõisas elanud nunnad, kes olnudnlahkusid, tulnud kuradid õhtuti ikk
atsedes nunnade tagasitulekut, igootusest.
Käsmus unistas möödunud sajandil iga kooMraugastunud kaptenid ei raatsinud kaldale jääda. Selleks ajaks oli
meremehi. Käsmus asus merekool (1884 –1931) aastani. Selljo Altja on ajalooline rannaküla, mida ümbritsebRhoiti kalatarbeid. Rannaelanikud tegelesid kalapüügiga.
70
TÖÖLEHT PALMSE – KÄSMU – SAGADI – ALTJA 1. Märgi üles kohad, kus peatusime!
____________________________________________________________________
________
maa Rahvuspargis?
___________________________________________________________________
4. Kuidas ___________________ _________________
ivid tekkinud?
__________________________________________________________
7.M ____________________________________________________________________
8. M n
____________________________________________________________________
muuseumis?
____________________________________________________________
2. Miks on loodud Lahemaa looduskaitseala?
____________________________________________________________
3. Millised kolm suuremat mõisa asuvad Lahe _
on kloostrikivid Palmsesse saanud ?
_ _______________________________
5. Kellest olid muistendi järgi kloostrik ____________________________________________________________________
6.Kuidas saad metsas ilmakaari määrata, kui sul pole kaasas ompassi? k
__________
issugune merega seotud kool asus Käsmus 1884 – 1931. a. ?
illi e muuseum asub Käsmus?
9. Milliseid kaseliike tutvustati metsa ________
71
10 i ____________________________________________________________________
11 iteg s
____________________________________________________________________
12 s
_______
n seotud Lahemaaga !
Osavõtj Seosed ende rakenda etus, matemaatika, kehalin EesmärÕpilane
skeemi ri ja lihtsamaid leppemärke skeemil
Ürituse
. Ku das saad teada puude vanust?
. Ku das võib nimetada Altja küla? Miks? Millega inimesed seal ele id?
. Mi tuleb Sulle esimesena meelde, kui mõtled tänasele päevale?
____________________________________________________
ista pilt, mis on13. Joo
MAASTIKUMÄNG I KOOLIASTMELE Maimu Lass , Alavere Põhikool
ad: II, III, IV klass
õppeainetega: (praktilised teadmised ja oskused ,nmine) eesti keel, loodusõpetus, inimeseõp
e kasvatus.
k: oskab aru saada ja lugeda lihtsamat liikumise plaani või
tunneb ilmakaaoskab kasutada kompassi oskab teha meeskonnatööd,arvestada üksteisega oskab looduses liikuda, märgata ja tähele panna tunneb rõõmu ja põnevust nuputamisülesannete ja otsimisülesannete täitmisest käik:
Eeltöö:
72
1. tatakse
klassijuhatajatunnis maastikumängus kõige olulisemat t)
2. se
3. 4. d
s
Mäng:1. Kohalesõit.Häälestamine. Mängureeglite kordamine.
Mäng saab alguse looduskaunis kohast Voose vallseljakult
olist 11 km kaugusel. Kuna ala on eravalduses, on
da. Juttu tuleb ka
llpunktidesse sama plaan-
Võistkonnad moodustuvad klassiti, igale klassile on eraldi jõukohased ülesanded. Võistkonnad saavad kätte plaan-skeemi,määravad sellel põhja-lõuna suuna ja hakkavad liikuma vastavalt märguandele 5-minutiliste vahedega skeemil noolega näidatud suunas.
2. Mängu käik
Märguande peale liigub võistkond skeemil näidatud esimese kontrollpunktini ,otsib selle üles, saab ülesande ja hakkab seda lahendama. Lahendanud ära salakirja, saab ta teada konkreetse ülesande, mille peab täitma. Alles siis, kui kogu ülesanne on täidetud , vastuslehed üle antud ja kogu rühm koos, on lubatud edasi liikuda järgmise kontrollpunktini.
Loodusõpetuse tundides on eelnevalt õpitud ilmakaari, kompassi , plaani.(III, IV klass, II klassile tutvus
vajaminevaKõikides klassides tutvustatakse mängureegleid,korrataklooduses käitumist, osutatakse ,mida võiks tähele panna,mida arvestada. Koostatakse ja lahendatakse lihtsamaid salakirju Õpetaja käib raja läbi,koostab plaani ja märgib tuttavaleppemärgid sellele. Looduses tähistab kontrollpunktid,kuootavad lapsi klassijuhatajad või vanemad koolikaaslased ülesannetega.
Luurimäe jalamilt, mis asub Anija vallas, Harjumaal Alavere Põhikoküsitud maaomanikult mängu läbiviimiseks luba ning palutudteda kõigepealt tutvustada sealset piirkonkäitumisest looduses. Samal ajal siirdub osa õpetajaid või vanemaid koolikaaslasi nuputamisülesannetega kontroskeemi järgi, mille saavad ka võistkonnad.
73
Kui kõik kontrollpunktid on läbitud ja ülesanded lahendatud, jõuab võistkond finišisse ja fikseeritakse aeg.
3. Kokkuvõte õudnud,
toimub väike piknik ja vestlusring, kuidas mäng meeldis, mis oli
ndade ajaline paremusjärjestus, siis ülesannete lahenduste vastuste arvestamine. Selgub lõplik
imaja juurde.
Mängu ajal jälgida,et võistkond hoiaks kokku ega jätaks kedagi maha
Rõhutada,et aeg ei ole kõige tähtsam, vaid kontrollpunktides olevate ülesannete täitmine ja rajal nähtu
Liigne tormamine ja karjumine hirmutab linde ja loomi.
Kui kõik võistkonnad on raja läbinud ja finišisse j
raske,mis oli eriti põnev ja mida või keda märgati rajal. Rahuliku puhkepausi ajal jõutakse ka teha kokkuvõte - kõigepealt võistko
paremusjärjestus,mis teatatakse samas ka õpilastele. Kõikidele võistkondadele on auhindadeks maiustustekotikesed. Järgneb naasmine kool
NB!
Ülesanded peavad olema võistkonnale jõukohased Kogu võistkonnal peab olema võimalus nuputamisülesannet
pureda, mitte ainult üksikutel
74
TÖÖLEHT A.V 1
BÕ JÕ
alik nuputamisülesandeid ja salakirju algklasside õpilastele.
.Leia Õ asemele sobiv täishäälik ja lahenda ülesanne.
KÕRJÕ MÕTSÕ ÕLT ÕKS MÕNNÕKÕVÕTÕ KÕÕSÕ!
KÕRJÕMÕTSÕÕLTÕKSKÕNÕRBÕKÕÕKSJÕTÕÕÕPÕTÕJÕKÕTTÕ!
2.Tagurpidi kiri
ETTÄK AJATEPÕ OOT AJ UKKILBMASARDÕP EKIKÜT TSASTEM AIEL
KUSPMADUNTÕVELAEPSEKNOELLESUUPTSEJLÜSIMUUPDÜÜNDIARASIPUGIAVBATUN
1.SEK NO UKISUUK SAGNINUK? .............................. 2.SEK NO UKIVAAH ADNAME? .............................. 3.SEK NO ENAAL ENILUBMAL? .............................. 4.SEK NO EVRÕK ISSIOPAJRAK?............................
75
3.Leia lause algus ja liigu edasi ussina
S V U A R K A A Õ K M D I I A T K B Õ K E K A I L P E L
4.
Leia n
K2S 2L1BL44D
5.Numb
12 14 23 16 10 13 9 115
M3SS5G5N2 T13M 63TS2B PR12G5
umbri asemele sobiv täishäälikT44 S22 K11S1!
4L3 S22 H1R5LD1N2 L44M, K2S S55R - K1L1J7RV2S J1 4N 5SK13TS2 1LL?
riline tähestik
5 9 1 11 15 12 13 5 5 18 9 5 25 1 1 9 13 5 24 14 1 19 5 9 4 13 1 18 24 9 19 19 24 7 24 19 5 4 14 5 9 23
14 13 30 18 7 9 19 5 4 ?
76
6.Muud nuputamist
Otsusta lehtede järgi , mis puu see on. (Puulehed
on paigutatud alusele – näit. Sarapuu, haab, vaher, tamm – ja nummerdatud. Õpilased kirjutavad numbrite järgi puude nimetused. Sama ülesande võib anda rohttaimede, metsamarjade, seente jne kohta).
Metsatukas oli tetri ja rebaseid. Kokku oli neil 14 jalga. Mitu tetre ja mitu rebast oli metsas? Leia kõik erinevad võimalused
77
B .Mängu plaan-skeem.
78
ORISELLE ÜMBRUSES
1. a) Kes oli see tuntud kirjanik, kes õppis aastatel 1815-1818 kellele püstitati 1937. a.
mä
b) irjuta ausambalt ta sünni- ja surma-___________________
2. a) Kui mitmendale aastapäevale linna esmamainimisest on
___________________ akordselt Läti Henriku “Liivimaa
c) is nime kandis siis Rakvere? ____________________________________
a kuju püstitati 2002.a. suvel
______________________________
__________________________
4. äi läbi linnuses olevad 7 kontrollpunkti ja vasta neis esitatud
a)
____________________________________________________________________
b) Vahitorn.
ENTEERUMISMÄNG RAKVERE VALLIMÄEL JA
Ülle Klaasen, Rakvere Linna Algkool
Rakvere alg- ja kreiskoolis jalestussammas Kreutzwaldi
tänavale?_________________________________________________________Kaastad!_____
pühendatud Vallimäel asuv mälestuskivi, mille autoriks on R.Kuld?
b) Mis aastal mainiti linna esmKroonikas”? ______________________________________________________________ M_
d) Missuguseid nimesid on Rakverel veel olnud? ______________________________________________________________
3. a) Mis loom
Vallimäele?____________________ a) Mis seos on sellel loomal Rakverega?
b) Kes on skulptuuri autor? _______________
Kküsimustele! Vaata linnuse plaani!
Idavärav. Missuguste riikide valduses on olnud Rakvere Ordulinnus?
79
Milleks on linnuses vajalik vahitorn?______________________________________________________
Miks on suurtükitornil paksud müürid ja väikesed aknad? ____________________________________________________________________
d) Hoone 14.-15. sajandist.
____________________________________________________________________
e) Kagutorn.
___________________________________________________________________
Mis ilmakaarde jääb siin asetsev värav? ____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
a) Kelle järgi sai Rakvere muistendi kohaselt oma nime? __________________________
Rakvere uuesti maa
___________________________________________________________________
linnaväravaid? ___________________________________________________________________
c) Suurtükitorn.
Miks kogunesid elanikud vaenlase rünnaku puhul linnusesse?
Miks ehitati linnused mäe otsa ja ümbritseti kaitsva vallikraaviga?
_
f) Hooned 15.-16. sajandist.
g) Kuidas nimetatakse linnuse siseõuel asuvat suurtükki?
5. Laululava.
__________________________________________
b) Kuidas oleks maa alla vajunud hiigellinnpeale saanud?
_ c) Kuidas nimetati praeguse teatrimäe kandis asunud
_ d) Kes olid seal linnavahtideks?
80
____________________________________________________________________
as peab ussikuninga harja püüdma? ____________________________________________________________________
est? ____________________________________________________________________
. a) Kuidas nimetatakse Rakverest vägivaldselt Siberisse küüditatute mälestusmärki?
___________________________________________________________________
c) Mida on kirjutatud samba jalamil asuvale mälestustahvlile? ___________________________________________________________________
. a) Kuidas nimetatakse Rakvere suurimat, kauneimat parki? ___________________________________________________________________
b) Mis puuliik on siin ülekaalus? ___________________________________________________________________
8. Pikal tänaval pargi alguse juures on mälestussammas kirjanikule, kes on kirjutanud näidendid “Kroonu onu” ja “Eesti muinasjutud”. Kirjuta kirjaniku ees- ja perekonnanimi, sünni- ja surma-aasta!
____________________________________________________________________ 9. Aadressil Pikk 50 asub üks muuseum.
a) Mis muuseum see on? b) Kirjuta, millal on see muuseum avatud!
____________________________________________________________________ 10.Mitu trepiastet on trepil, mis viib Pikalt tänavalt Vallimäele? ____________________________________________________________________ 11.a) Mitmendast sajandist on pärit Rakvere Vallimäe tuuleveski?
b) Milleks kasutati tuuleveskeid?
e) Kuid
f) Kuidas pääseb ussikuninga kä
6
_
_ 7_
_
81
____________________________________________________________________ 12.Finiš.
app! akveres elanikke 2001.a. 1. jaanuaril?
kvere lipp? kvere linnapea?
a) Joonista Rakvere linna lipp ja vb) Kui palju oli Rc) Kus lehvib alati Rad) Kes on Ra
82
Vastused
) F Kreutzwald
2. 1226.a.
nbergh, Rakovor 3.
) Linna nimi – Tarvanpea – tulenes tarva peast. d) Tauno Kangro
4. a) Kivilinnuse valdajad: Taani kuningriik kuni 1346 Saksa (Liivi) ordu 1346-1558 Vene tsaaririik 1558-1581 Rootsi kuningriik 1581-1602 Poola kuningriik 1602-1605
b) Vahitornis peeti vahti, et märgata vaenlase rünnakut. d) Kaitseks vaenlase rünnaku puhul, enese varjamiseks suurtükitule
eest. e) Kaitseks vaenlaste rünnaku eest. Ülesmäge oli raskem rünnata,
allamäge parem kaitsta. Vallikraav oli vett täis, vaenlasel oli raske veetõket ületada.
f) Läände. g) Ööbik.
5. a) Kalevipoja koera Raki järgi. b) Kui mõni ristiinimene sooviks linna ülestõusmist. c) Põrguväravad d) Kaks suurt ja tigedat karu e) Ratsahobuse seljas spetsiaalselt selleks otstarbeks tehtud
tangidega. f) Päästab ainult vastu päikest põgenemine
6. a) Okaskroon b) Pühendatud Virumaalt pärit represseeritutele 14.06.1991.
7. a) Tammik b) tammed
1. a riedrich Reinhold
c) 1803-1882 a) 750. aastapäevale a) b) Tarwanpe c) Tarwanpe (Tarvanpea), Wesea) Tarva b
83
8. 9.
b) Avatud kolmapäev 17.00. 10. …… trepiastet
12.a) b) 17386 elanikku d) Rakvere linnue) Andres Jaadla
Juhan Kunder 1852-1888 a) Linnakodaniku Majamuuseum
ast laupäevani kell 11.00-
11.a) 19. sajandi esimesest poolest pärit mõisa tuuleveski. b) Jahu jahvatamiseks
se kagutornis
84
KOOLIKORRALDUSEST, ÕPPEKAVAST JA PROJEKTIDEST
KOOLIRAHU HALJALA GÜMNAASIUMIS: IDEEST LEPINGUNI
Egon Mets, Haljala Gümnaasium
Küllap on paljudes Eesti koolides tabatud end mõtlemast seesugusele udsevõitu sõnale nagu “koolirahu”. Haljala Gümnaasiumi jaoks aga
uidas me selleni jõudsime? Peab tunnistama, et nii, nagu paljud uued
hea olla. Hea õppida. ea töötada. Seega ei saa koolirahu olla mitte kellegi eralõbu, vaid
ujääbki koolirahu 2002/2003 õppeaasta keskseks märksõnaks, omamoodi motoks, mis on läbinud kõiki meie tegemisi aasta vältel. Kideed saabuvad ühes uute inimestega, jõudis ka mõte koolirahust Haljala kooli 2002. aasta septembris koos uue õppealajuhataja Inge Laiviga. Õppeaasta avaaktusel välja kuulutatud koolirahu oli tol hetkel, tõsi, suuresti vaid deklaratsioon ilma selgema sisuta, küll aga mitmete kaasnenud küsimustega. Kelle jaoks on koolirahu? Milleks see kohustab? Mida see koolielule annab? Kuivõrd on see tegelikkuses rakendatav? Õppeaasta esimesed nädalad kulusid suurelt jaolt sellele, et koolirahu iseenda jaoks eesmärgistada. Ühisaruteludest koorus välja järgnev: koolirahu eesmärk on kujundada Haljala koolist säärane paik, kus absoluutselt igaühel, nii õpilasel kui õpetajal, onHpeab võtma arvesse kogu koolipere heaolu ning vajadusi. Ja meie arvates on rahulik, sõbralik töökeskkond vahest üks suuremaid vajadusi üha närvilisemas, ettearvamatumaks muutuvas nüüdismaailmas. On tõsi, et nii mõneski koolis on seesuguse rahu, koguni vaikeluni jõutud hoopis teistsuguste vahenditega – direktori käskkirjade,
85
lastevanemate koosolekute, õhtuste “kohvilekutsumistega”. Me oleme sügavalt veendunud säherduste lahendusteede ekslikkuses. Tõelist rahu ei saavutata iialgi sunnivahenditega. Rahu peab sündima kahe oole – õpetaja ja õpilase – vastastikusest vabast tahtest, läbi koostöö,
õna,
etapp kujutas endast ajurünnakut rühmades, kus nii õpilased kui
võimalust
pealajuhataja ning allakirjutanu poolt. Selgus, et nii pilastel kui õpetajatel erinevates rühmades on teineteise suhtes väga
omakorda kõneleb nende aktuaalsusest. Sõnastanud väljasõelutud
pmitte käskude-keeldude.Siit omakorda tuleneski meie järgneva tegevuskava juhtmõte: koolirahu lepingu väljatöötamisse peab olema kaasatud iga õpilane. Ning teiseks – lepinguline rahu on palju raskemini rikutav kui see, mis sulle vastu sinu tahtmist peale on surutud. Eks igaüks meist tea, kui raske südamega murrad sa smille oled vabatahtlikult, parimate soovidega andnud. Seevastu võõrastest käskudest-keeldudest möödahiilimine polegi alati moraalselt nii ängistav. Olles sel moel koolirahuni jõudmise filosoofilised aspektid endi jaoks mõtestanud, tuli asuda konkreetse tegevuskava juurde. See koosnes mitmest etapist. I õpetajad pidid välja selgitama, mida nad teiselt poolelt esmajoones ootavad. Õpetajate ajurünnak viidi läbi mõnevõrra varem ning iga rühm sai ülesandeks sõnastada 5 punkti (nimetatagu neid ühtaegu nii palveteks, ootusteks kui heasoovlikeks etteheideteks), millega õpetajad tahavad käesoleval aastal õpilaste poole pöörduda. Kriteeriume oli kaks – aktuaalsus ning järgitavus. Ehk teisisõnu - me ei kutsunud õpilasi üles muutuma üleöö musterlasteks, küll aga juhtisime tähelepanu meie arvates kõige pakilisemale, kus iga õpilane saaks anda endast parima. Täpselt samasisuline ajurünnak toimus õpilaste seas, kusjuures põhimõttel, et esindatud oleksmööda iga klass – olgu või üheainsa õpilasega. II etapi käigus toimus kogutu sõelumine, nendest ühisosa leidmine ja sõnastamine õpõsarnased ootused. See lihtsustas valiku tegemist (ühtekokku sõnastasime kümmekond põhipunkti), teisalt andis aga tunnistust sellest, et koolipere näeb olulisimaid probleeme üpriski sarnaselt. Mis
86
ootused vastastikuste palvetena suurtele paberilehtedele, panime need välja kooli koridoridesse igaühele järelemõtlemiseks, nii-öelda nesevaatluseks kirjapandu valguses.
ga, ent see-eest kindla peale!
etapp oli tehnilist laadi – koolirahu lepingu lõpptekst tuli sõnastada nkkohustused ning see ohustused. Seega –
a klassi lepingutekst oli teataval määral erinev. Ja veel – lepingu
eie nägemust mööda
i võimalik.
ndas.
toimus
e III etapp kulges taas paralleeelselt nii õpetajas- kui õpilaskonnas. Ühisarutelude ning kohati ka kirglike debattide käigus valisid õpetajad õpilaste poolt oodatavast välja need seitse punkti, mis tundusid kõige põhjendatumaina, samas paljusid puudutavaina. Nende punktide täitmine võeti seega õpetajate poolt endale ühiseks kohustuseks. Samasugused arutelud toimusid klassijuhatajate eestvedamisel kõikides klassides, kusjuures olgu märgitud, et klassijuhataja roll oli rõhutatult formaalne, pigem läbiviiv kui sisuliselt suunav. Otsuse pidid tegema iga klassi õpilased iseseisvalt, mõistagi läbi ühise mõttetöö. Seejuures ei seadnud me ühelegi klassile konkreetseid piiranguid lepingupunktide arvu osas, toonitasime aga, et valitagu vaid tõepoolest täidetavad ning need, mis õpilastele endile tähtsad tunduvad. Parem vähem korra IVing trükitehniliselt kauniks vormida. Lepingu sissejuhatus tõi ära oolirahu esmärgid Haljala Gümnaasiumis, järgnesid õpetajatepoolsed
järel iga klassi endale võetud kiglõpuosa nägi ette ka kooli aukohtu loomise nii õpilaste kui õpetajate esindajatest võrdsetel alustel. Aukohus peaks molema Haljala kooli autoriteetseim instants, mille pädevuses on lepingu rikkumiste puhul vajalike sammude astumine. Samas loodame siiralt, et sel kohtul saab olema tööd nii vähe kuValmis lepingute üleandmine kõikidele klassidele leidis aset kooli jõulupeol. Selline ajastus ei olnud juhuslik – meie soov oli ühendada koolirahu jõulurahuga, andmaks igaühele võimaluse otsida ja leida rahu isee V ja kõige pidulikum etapp saabus 2003.aasta jaanuaris, kuilepingu allkirjastamine kordamööda kõikides klassides. Allkirja andsid Haljala Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal õpetajaskonna
87
esindajana, kõik õpilased ning lõpuks klassijuhataja. Lepingud kinnitati raamitutena iga klassi seinale.
si kokkuvõtteid sügisese
des kui
eesmärgile lähemale jõudnud? Ühtlasi loodame saada kõige raskemini
rgitavateks, millised aga ei vajagi ehk tuleval aastal enam lepingusse pan le me m kirjaliku le öine pikeskkond ümbritseb meid iga päev. Ning keegi ei mäletagi, et
näitab.
UURIMISTÖÖD REAALKOOLI ÕPPEKAVA OSANA
TalgümTööd iseseisUurimEeltrefvalmis1989.Süstemaatiliselt on uurimistöja t1999/2000 aasta tööde temaatika oli seotud oma kooli ajalooga,valmistuti kooli 120.sünnipäevaks. Autoriteks olid peamiselt
Mis edasi? Nüüd, kus koolirahu on Haljala Gümnaasiumis kehtinud juba pool aastat, on võimalik teha esimealgatuse tulemuslikkusest. Päris õppeaasta lõpul – ehk ka paar päevahiljem – kavatseme viia läbi arutelud nii kõikides klassiõpetajate seas. Küsimus kõlab: kuivõrd on osapooled koolirahulepingust kinni pidanud ning kas me oleme käesoleva aasta jooksul enda püstitatudtagasisidet sellest, millised lepingupunktid osutusid jä
ekut. Ja kes teab – võib-olla jõuame kord sinnamaani, kustpeail ei tulegi sedavõrd enesestmõistetavat asja nagu koolirahu ena
pinguni sõnastada? Sest rahulik, sõbralik ja tõkunagi oli teisiti. Aeg
Tiia Luuk, Tallinna Reaalkool
a Reaalkoolis on uurimistölinn öde koostamine saanud naasiumiõpilastele üheks õppekava osaks.
on koostatud 10.ja 11.klassides. Eesmärgiks on olnud õpilase va töö oskuste kujundamine ja mõtlemisvõime arendamine. istöö on eelkõige protsess ja töömeetod. deks võib lugeda eöö rinevates õppeainetes koostatud
eraate,seda juba algklassidest alates. Esimesed uurimistööd id asendamaks tavapäraseid gümnaasiumi lõpueksameid a.
öde koostamisele,õpilaste juhendamisele ööde kaitsmisele tähelepanu pööratud alates 1999.aastast.
88
10.klasside õpilased. Paremad tööd kanti ette kooli 120. aastapäeva teaduskonverentsil. 20ajalugu, majandus, teadus. Kõik 11. klasside õpilased koostasid uur20 koostamisel
olide kogemusi. töid 11.klassi kevadel.
SeoteemaUurim
ai Pihlak, Anne Tiits
se õpilase arengu suunamiseks kooliaasta vältel ning toimub õpi
2. Uurim äigus anaasjakohaselt struktureeritud viisil.
3. Uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus või kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja
4. ekava osa 11. klassis ja e kasvada 12. klassi koolieksamiks. 120. lend valib
ab selle õppealajuhatajale 15
5. Uu ähtajaks ühes eks mistöö 1.mär
00/2001.aasta tööde temaatika oli laiem-kooli ajalugu, Eesti riigi
imistöö ja kaitsesid seda komisjoni ees. 02/2003.aastal on valminud konkreetne juhend, mille
on kasutatud eelnevate aastate ja ka teiste koÕpilased valivad teema 10.klassis ja kaitsevad
ses osalemisega projektis “Tuulik” on avardunud uurimustööde de valik. istöö võib üle kasvada 12.klassi koolieksamiks.
Uurimistöö juhend Tallinna Reaalkooli õpilastele Heli Ahuna, Katrin Pever, Liisa-K
I Mis on uurimistöö?
1. Uurimistöö on individuaalõppe vorm, mis annab võimalu
lase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel. istöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille k
lüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja
sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö pole referaat, vaid on uurimata või vähe uuritud materjali analüüs ja selle korrektne ning loogiline kirjapanek. Uurimistöö on Tallinna Reaalkooli õppsee võib ülteema ja juhendaja ning esit
.aprilliks 2003. rimistöö esitatakse komisjonile määratud templaris köidetult paberkandjal. 120. lend esitab uuri
tsiks 2004.
89
Uurimistö
1. Erialase teaduskirjanduse läbitöötamise ja andmete kogumise omandamine
2. Korrektse kirjaliku väljendusoskuse arendamine. 3. Töö korrektse vormistamisoskuse omandamine.
Teaduslik
1. Uu us probleemile vastuse leidmiseks viiakse läbi andmete kogumine ja nende analüüs, ning arutletakse, mis tulemustest järeldub (nähtustevaheliste
analüüsimine jm) üldistab teiste autorite
seisu ja
II Uuri
1.
kirjanduse ja algallikate otsimiseks, konsulteerib õpilast uurimistöö käigus,
ö eesmärgid:
kogemuse
ud uurimistööd jagunevad kaheks:
rimus (case study), mille käig
seoste uurimine, probleemi põhjuste 2. Ülevaade (review) annab ülevaate ja
uurimistulemusi, määrab probleemi läbiuurituse edasiste uurimisprioriteetide suuna.
mistöö etapid
Teema ja juhendaja valik. Teema valikul tuleb silmas pidada: 1. teema aktuaalsust ja originaalsust 2. teema konkreetsust ja piiritletust (uurimistöö peab
vastuse andma teemas sõnastatud põhiprobleemile) 3. võimalusi erialakirjanduse hankimiseks ja andmete
kogumiseks 4. oma huve ja võimeid
Juhendaja on Tallinna Reaalkooli õpetaja. Õpilasel ja juhendajal on õigus kasutada konsultantide abi väljastpoolt kooli. Õpilane on vastutav, kui ta ei täida kalenderplaani, ning õpetaja on vastutav, kui ta ei konsulteeri õpilast.
Juhendaja:
aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust, aitab koostada uurimistöö kalenderplaani, annab suuna teemakohase
90
kontrollib töö valmimist osade kaupa, ilase tööprotsessi.
kohase kirjanduse ja allikad, jali sisuliselt,
rioodiliselt juhendajale aru töö käigust, ete õigsuse eest,
2. Kav3. All4. Tek5. Tek6. Töö
tähtööõpiReteesteaduslikkust, uurija enda panuse osatähtsust, eeslah tele, töö
7.
vastatakse kuulajate
hindab õp
Õpilane:
otsib teema analüüsib uurimismater annab pe vastutab töös esinenud andm vormistab töö nõuetekohaselt, kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees.
a ja kalenderplaani koostamine, ikmaterjalide valik ja läbitöötamine sti kirjutamine ja töö esimese variandi esitamine sti viimistlemine ja töö lõplik vormistamine esitamine retsenseerimiseks. Kaitsmisele lubatakse ainult tajaks esitatud, korralikult vormistatud ja retsenseeritud d. Retsensendid (2 retsensenti, sh üks Tallinna Reaalkooli lane) otsib juhendaja ja kinnitab kaitsmiskomisjon. sensioon peab välja tooma järgmist: töö vastavust püstitatud märgile, probleemi lahendamise põhjalikkust ja
märgi endamise otstarbekust, vormistamise vastavust nõue
peamisi väärtusi ja puudusi. Retsensent teeb ettepaneku hindeks. Töö kaitsmine. Uurimistöö kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ja grupi kaasõpilaste ees (komisjoni koosseis ja õpilasgrupid määratakse kooli juhtkonna poolt). Uurimistöö kaitsmine seisneb õpilase lühiettekandes ja küsimustele vastamises. Kaitsekõne peab olema arusaadav ja tooma välja põhilise. Selles arvestatakse retsensendi märkusi ja küsimustele. Tähtis on esinemisoskus (soovitavalt peast) kui ka kompetentsus küsimustele vastamisel. Soovitav on kasutada näitlikku abimaterjali (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed materjalid jm).
91
III UurimistöUurimistöö o
Tiit Sis Sis Põhiosa (vähemalt 12 lk)
etelu Lisad UT trükitakse paberile formaadis A4 (210x297 mm)
uurus 12. Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Iga põhijaotis algab uuelt leheküljelt. Põhijaotise alguslehe ülaosa jäetakse 5 cm laiuselt tühjaks. Teksti trükkimisel jäetakse igal leheküljel
ö osad ja vormistamine sad on:
elleht, ukord sejuhatus
Kokkuvõte Kasutatud materjalide lo
ainult lehe ühele poolele. Reavahe on 1,5 ja kirja s
vasakule 3-4 cm laiune ja paremale 1-2 cm laiune vaba äär. Alumine äär on samas mõõdus ülemisega või seda kasutatakse joonealuseks viitamiseks. Tekstilõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (mitte taandrida). Töö ees ja taga peab olema puhas nn köiteleht. Uurimistöö vormistatakse arvutil kusjuures jälgitakse üldiselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõudeid, vt www.real.edu.ee/anne/uurimus.htm#vormistamine.
Tiitelleht algab ülaservalt kooli nimetusega. Lehe esimese kolmandiku lõppu kirjutatakse töö täielik pealkiri. Kohe pealkirja alla märgitakse töö liik (nt uurimistöö, võistlustöö, referaat füüsikast). Tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva trükitakse autori ja juhendaja nimed, lisades nimedele teaduskraadi või kutset näitavad tiitlid. Lehe alumisse serva trükitakse töö valmimise koht ja aasta. Näidis on toodud vormistamise juhendi lõpus (vt näid
1.
e 1).
3. Sissejuhatus on soovitavalt lühike, sisaldab järgmist:
2. Sisukord on töö alguses tiitellehe järel. See sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri (vt näide 2). Põhijaotiste (peatükkide) pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata.
92
teema valiku põhjendamine töö eesmärgi sõnastamine (millisele probleemile
ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest
Heaks to d isikute tänam
4. Põhios
probleemi analüüsi itamise
Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud
5.
a esitata teiste autorite seisukohti.
otsitakse lahendust, mis on selles valdkonnas tehtud) ülevaade töömeetoditest ülevaade peamistest allikatest
oniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanuine sissejuhatuses.
a (sisu) koosneb peatükkidest, mis sisaldavad:
probleemi seletava kirjelduse
tulemuste es
küsimustele. Selgelt peab olema välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Sisu põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise alljaotised nummerdatakse samal viisil, jättes alles ka põhijaotise numbri. Numbrite vahel ja lõpus on punkt (tekstis osutamisel lõpus punkti ei ole (nt punkti 3.2.2 kohaselt). Viitamine on uurimistöö vormistamise juures kindlasti nõutav. Kõik esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viitega vastavale kasutatud materjalile. Ei viidata üldtuntud seisukohtadele (vt näide 3). Viitamise reeglid: Viitamissüsteem peab olema kogu uurimistöö piires ühtne! Kõik kasutatud materjalide loetelus ja lisades olevad allikad peavad olema viidatud. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Selle algusest või lõpust ärajäetud teksti asemele pannakse mõttepunktid.
Kokkuvõte on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. Lühidalt esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Kirjeldatakse tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. Ei viidata kirjandusallikaile eg
93
Kokkuvõte peab võimaldama lugejal põhiteksti vahele jättes
d tuleks vastavalt eristada ja nummerdada (vt näide 4):
aterjalid, käsikirjalised rnet)
aterjalid) irjandus, esitatakse järgmised andmed:
ekonnanimi, initsiaalid) tähestikulised
ilmumise koht ja aasta
use korral) sisaldavad materjali, mida on töö s vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole
slehed, kaardid, dokumendi v.
kaupa, nummerdatakse iseseisvalt (paremale lkirjastatakse; fotod, joonised,
se (kes või mis on esitatud, millal ja poolt jäädvustatud, kus on originaal jms.). Lisadesse utatakse materjal, mida töö eesmärkide saavutamiseks on
, kaardid, mõõtmis-, uurimis-jm. protokollid, illustreeriv materjal nagu dokumendi või
viidandviid(dianumtul le viidata). Igale joonisele tuleb tekstis
see
ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud. 6. Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida
antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Erinevat liiki allika
kirjalikud allikad ( arhiivimmaterjalid, kirjavahetus, perioodika, inte suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja
audiom kasutatud k
autorid (perjärjekorras
pealkiri
lehekülgede arv 7. Lisad (vajad
eesmärkide saavutamisekotseselt seotud (küsitlufotokoopiad). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Lisad loetletaksesisukorras üheülanurka nt LISA 1) ja peadiagrammid allkirjastatakkellepaigvaja läinud (küsitluslehed, plaanid
fotokoopiad jms.). Lisadele tuleb töös viidata. Kõik lisad tuleb ata. Tabelid peavad olema pealkirjadega, nummerdatud (kui med pärinevad teatmekirjandusest, tuleb tabeli all allikale ata). Igale tabelile tuleb tekstis viidata. Joonised grammid, skeemid, kaardid jm) allkirjastatakse ja merdatakse (kui andmed pärinevad teatmekirjandusest,
eb joonise all allikaviidata. Joonised ja tabelid võivad olla nii lisades kui ka teksti
s, vastavalt vajadusele.
94
IV UurimiHindamiskaitsmise( 90 – 10hinne 3):
0 p) 0 p)
uurimistöö struktuursus, terviklikkus ja proportsionaalsus
meetod (5 p)
V AbimKawww.t
stöö hindamine el arvestatakse töö sisu ja vormistamist, õpilase esinemist l ja suhtumist tööprotsessi. Hinnatakse 100 punkti süsteemis 0 punkti – hinne 5, 75 – 89 punkti – hinne 4, 50 – 74 punkti –
töö vastavus teemale (1 sissejuhatuse ja kokkuvõtte täpsus (1
(10 p)
korrektset eneseväljendus ja töö allikatega (10 p) vormistus (15 p) kaitsmine (20 p) tööprotsess (20 p)
aterjale uurimistöö koostajale sulikke viiteid:
tkool.ut.ee/olympiaadid www.tdl.ee/allikad/uurimistood
/real.edu.ee/uurimus/http//www.syg.edu.ee/Materjal/Uuhttp:/ rjuh/Vormistusjuhend.htm www.real.edu.ee/anne/uurimus.htm www.eas.edu.ee/juhiseid.html
ted ine issüsteeme on mitu. Viidatakse:
Joonealune viitamine: samal leheküljel joone all, täh
VI NäiViitamViitam
istatakse numbriga või kuni viie tärniga. Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number. Viidete numeratsioon on lehekülje või kogu töö (peatüki) ulatuses ühtne. Lehekülje allser esmakordsel m erjalides, e Tekst on suhteliselt
palju, sest siis on muudatuste tegemine viidete osas on lihtsam. Vastava lõigu järgi sulgudesse märgitakse viidatava
vas joone all märgitakse allika nimetus, ainimisel täies ulatuses – nagu on kasutatud mat
daspidi lühemalt. isisene viitamine: kasutatakse, kui viiteid
95
allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus või lisas ja seejärel lehekülje number, kust andmed on võetud (nt 5. 21). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaandmise aasta ning viidatav lehelülg nt (Vahtre 1994,151)
Vt viitamise võimalused arvuti abil: www.real.edu.ee/anne/uurimus.htm#viitamine. Näide 4 Näiteid kasutatud materjalide loetelu vormistamiseks
1. raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln. Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994.230 lk.
2. artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr. 6. Lk. 56-66.
3. artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11.august.
4. suuline allikas: August Allika, (s. 1925, eluk. …) mälestused. Kirja pandud ………. a. ……. poolt.
5. arhiivimaterjalid: arhiivi ametlik nimetus, fondi (F) number, nimistu (N) number, säiliku (S) number. Viitamisel lisada arhiividokumendi lehe number. Näiteks: ERA. F.957. N.17. S.3. L.9-10.
6. interneti materjalid: autori nimi, initsiaal, artikli pealkiri, URL-aadress, kuupäev. Näiteks: Burka, L.P. A hypertext of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http//www.utopia.com/talent/lpb/muddex/essay (02.08.1996). Kui autorit ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb näidata aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga).
KOOLIARENDUS LÄHTUVALT KONTSEPTSIOONIST “ILUS KOOL –
ÜKSTEISEMÕISTMISE KOOL”
96
Tatjana Terebilova, Narva Humanitaargümnaasium
Ümbritseva keskkonna ja tema jätkusuutliku arengu probleemid on aktuaalsed inimtegevuse kõikidel aladel. Ümbritsevat keskkonda vaadeldakse kolmest aspektist: looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest. Jätkusuutlik areng eeldab, et majanduslik ja ökoloogiline kapital, aga samuti inimressursid (inimeste tervis, nende teadmised ja oskused) kasvaksid aja jooksul või vähemalt jääksid samale tasemele. Vastavalt sellele on jätkusuutliku arengu tegurids looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed. Sotsiaalsete tegurite all peetakse silmas inimeste kultuurilisi ja religioosseid erinevusi, nende traditsioone, eetilisi norme ja tingimusi, mis mõjutavad inimese elu, tema käitumist. On selge, et erinevates ühiskondades kehtivate käitumismudelite mitmekesisusele vaatamata sõltub tulevik neist normidest ja väärtustest, millest need hiskonnad hakkavad juhinduma vastastikustes suhetes üksteise ja ü
loodusega. Ümbritsevale keskkonnale teadusliku ja väärtustava lähenemise kujundamisel on tähtis roll koolil. Pole kahtlust vajaduses süsteemse ökoloogilise hariduse järele, mis kindlustaks huvi ümbritseva keskkonna vastu ja kasvataks õpilastes kõlbelise ja esteetilise suhtumise sellesse. Ehk teisisõnu – vajalik on hariduse ökologiseerimine, st keskkonnaküsimuste lülitamine formaalsesse kooliharidusse. Sellisel juhul tegutseks süsteem kui ökoloogilise kultuuri – ühiskonna jätkusuutliku arengu faktori – kujundamise vahend. Kui eemalduda ökoloogilise kultuuri traditsioonilisest kitsast tõlgendusest – looduses käitumise normide, väärtuste ja reeglite kogumist – ja lisada ümbritseva keskkonna majanduslik ja sotsiaalne aspekt, siis ei tekita kahtlust vajadus laiendada ökoloogilise kultuuri tõlgendamist. Kui on tekkinud mõiste “ajalooline ökoloogia” – oma kultuuri ajalooliste juurte teadvustamise vajadus õpilaste etnilise eneseteadvuse arendamisel, siis miks mitte rääkida ka “mõtlemise ökoloogiast” – süsteemse mõtlemise (üldõpioskuste ja kogemuste, refleksiivse mõtlemisviisi) väärtuse tunnustamisest mõtlemiskultuuri arengus; “suhete ökoloogiast” – õpilaste teadvuses ommunikatiivsuse, osavõtlikkuse, headuse ja üksteisemõistmise
väärtuse kui iga kultuuri hingeliste alustalade kinnistamisest. Meile k
97
tundub, et “ökoloogilise kultuuri” mõiste tõlgendamise antud kontekstis on kohane rääkida “ümbritseva keskkonna kultuurist”, mille kujundamiseks ja arendamiseks on oluline, et õpilased teadvustaksid puhta, ilusa ja mitmekesise elukeskkonna väärtust. Selle saavutamiseks tuleb arvestada mitte ainult hariduse ökoloogilist aspekti selle traditsioonilises tõlgenduses, vaid oluline on tugevdada õpetamise ja kasvatamise ajaloolist ja sotsiaalkultuurilist aspekti. Sellisel juhul muutuksid kooli integreerumisprotsessid teadvustatud paratamatuseks. namgi veel – kui vaadelda ümbritsevat keskkonda kui multikultuurset
ruumi, siis omandavad ü integratsiooniprotsessid eidi teistsuguse mõttevarjundi. Iga riigi elanikkond – see on
k, et enamik probleeme n seotud õpilastes ümbritseva keskkonna kultuuri kujundamisega. Eriti
puudutab see suhteid süsteemis “INIMENE – ÜHISKOND – LOODUS: sandil “INIMENE” on jätkuvalt aktuaalne isiksustevaheliste suhete
on probleemid ka koostöö tegemises äliskeskkonna partneritega. Probleemid tasandil “LOODUS” on seotud
Ehiskonnas toimuvad
vinimressurss, oma kultuuri kandjad. Ümbritseva keskkonna väärtuse teadvustamine toob endaga kaasa arusaamise, et ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb väärtustada igat liiki ressursse (ökoloogilisi, majanduslikke ja inimressursse). Meie gümnaasiumi kollektiiv töötab koolikeskkonna arendamise teel seisvate probleemide lahendamisega juba mitu aastat. Ilmnenud probleemid on saanud kasvupunktideks kooli arengusirgel ning leidnud kajastuse kooli arengukavas. Kollektiiv on teadlio
taprobleem nii täiskasvanute kui laste kollektiivis (koostöö ja üksteisemõistmise probleem); tasandil “ÜHISKOND” on olemas faktorid, mis takistavad mitte-eestlastest noorte integreerumist eesti ühiskonda (kvalifitseeritud kaadri vähesus, keelelise kompetentsuse madal tase keelekeskkonna puudumise tõttu – see puudutab ka õpetajate eesti keele valdamise taset). Koolisvhumanitaar- ja esteetilise tsükli ainete integreerimisega. Need ja terve rida teisi probleeme äratasid kooli arengukava kallal töötavas õpetajate kollektiivis soovi määratleda konkreetsed muutuste sfäärid, otsida kõikide sfääride jaoks õppe-kasvatustööalase tegevuse kvaliteedi indikaatorid ja katalüsaatorid.
98
Antud kontseptsioon kujutab endast juba olemasoleva arengukava uut
ne”
otees Lapse ja täiskasvanu isiksuse arengu vajalikuks tingimuseks on koolike umaniseerimise kindlu E – ÜHISKOND – LOODUS; kooli töö kv eja ümbritsemäärav, haoma võimadialoogiks ümbritseva maailmaga, olles oma rahva kultuuri kandja ja ustades teiste inimeste kultuuri” (Arengukava.).
Koolikjätkusuutliküheks mu isatsiooni kultuuri uuenemisest ja tugevnemisest nii välisel (materiaalsed väärtused) kui ka sügavalt sisemisel (sisaldab aja suhtumist loodusesse, inimes Üheks tähökoloogiline kultuur kui osa organisatsiooni kultuurist, aga antud kontse okeskkonna i “Ilus kool – üksteisotsimises ja loomises, mille keskkond areneb kooskõlas jätkusuutliku arengu printsiipidega.
varianti. Me püüdsime väljendada oma nägemust “Ilusast koolis – üksteisemõistmise koolist”, kasutades kontseptsiooni koostamisel lähenemist: probleem – hüpotees – uurimuse ideed, eesmärgid ja ülesanded – prognoositavad pikaajalised tulemused – vahekokkuvõtted. Uuringu etappideks on aastate kaupa koostatud tegevusplaan kooli arengukavas, tulemuslikkus määratakse vastavuses peatükiga “Arengukava uuendami
Uurimuse hüp
skkonna jätkusuutlik areng; suhete hstamine kõikidel tasemetel: INIMENalite di näitaja. “Ilus kool – üksteisemõistmise kool”, ilusa sisemise
va keskkonnaga kool; kool, “mille lõpetaja on oma huvisid ise rmooniliselt arenenud isiksus, kes on võimeline realiseerima lusi, on valmis elukestvaks õppeks, konkurentsiks tööturul,
a
Uurimuse põhilised ideed
eskkond on osa meid ümbritsevast keskkonnast ja vajab samuti ku arengut. Kui rääkida kooli arengu modelleerimisest, siis
deliks on mudel organ
looliselt kujunenud tesse, ellu) tasemel.
tsamaks ühiskonna jätkusuutliku arengu faktoriks on
ptsi oni kontekstis on organisatsiooni kultuur ümbritseva kultuuri koostisosaks. Probleem
emõistmise kool” uurimuse idee seisneb sellise kooli mudeli
99
Koolikeskkond jagunebmakro-) keskkonn , ja välise keskkonna tinstrumentideks on ko(tema prioriteedid). Jätk ndamiseks on vaja kooli õppe- ja kasvatu ekujunemise loogikale. Muudatuse
1)
3) iendõppes); 4) organis o5) õppe- j s6) koostöö ä
lõpptulemus muutuses, kinnista k skkonna osa vää t
ite
1. a koostamine, milles kajastatud peatükk
mise kriteeriumite kinnitamine,
2. Int kursuste ja integreeritud tundide väljatöötamine.
töötamise süsteemi väljatöötamine, milles
aneerimine;
sisemiseks keskkonnaks ning väliseks (mikro- ja aks mis peavad omavahel tasakaalus olema. Sisemise
asakaalustamise ja talle vastupidavuse andmise oli strateegia (eesmärgid ja ressursid) ja poliitika usuutliku keskkonna kuju
steg vuses teha muudatusi vastavalt sisekeskkonna
d peavad leidma kajastamist: kooli õppekavas ja ainekavades;
2) töö ja õppetegevuse tingimustes; töös personaliga (pedagoogide tä
atsi oni juhtimises; a ka vatustegevuses; s v lise mikro- ja makrokeskkonna objektidega ning
ena – kõikide osalejate teadvuse ma s temas koolikeskkonna kui ümbritseva kertus .
Uurimuse eesmärk: sellise kooli mudeli variantide otsing, mis tegutseb ja areneb kooskõlas jätkusuutliku arengu printsiipidega; kooli tegevuse hindamise ja enesehindamise süsteemi loomine, koolikeskkonna jätkusuutliku arengu kriteeriumleidmine ja kinnitamine.
Uurimuse ülesanded: Kooli õppekav“Läbivad teemad” (sh läbiv teema “Keskkond ja säästev areng”), läbivate teemade osas kompetentsuse hinda
egreeritud (sh humanitaar-esteetilise suunitluse)
3. Personaliga sisaldub:
o täiendõppe perspektiivne pl
100
o kõikide õppe-kasvatustöö protsessis osalejate kaasamine loominguliste uurimisgruppide töösse;
kaasamisega töösse kooli üldise metoodilise li
ktides. 4. Ju
laienõhkk
5. Õpettäius
tustöö ökologiseerimist;
se kasvatusliku osa tugevdamist; õistuse
KOND –
arendamine , kooli
ö
7.
8. Kooli infrastruktuuri täiustamine, tervislike ja ohutute töö-, õ
Prognoositavad tulemused (aastatel 2001 – 2005) K
o pedagoogide tegevuse integreerimine nende
teemaga “Koolikeskkonna arendamine kooenesehindamise kaudu”;
o personali kaasamine osalemaks koolisisestes, koolidevahelistes ja rahvusvahelistes proje
htimise demokratiseerimine horisontaalsete sidemete damise arvel juhatuses, koostöö ja üksteisemõistmise onna loomise teel kollektiivis. amise ja õppimise, kasvatamise ja enesekasvatamise tamine, mis hõlmab endas:
o õppe- ja kasvao innovatsioonide juurutamist; o tingimuste loomist õpetajate ja õpilaste
loominguliste võimete arendamiseks; o õpetamio mõtlemiskultuuri arendamist, tuginedes m
ja tunnete arendamisele.6. Suhete humaniseerimine süsteemis INIMENE – ÜHIS
LOODUS: üksteisemõistmise ja koostöösuhetelaste ja täiskasvanute kollektiivis, lastevanemategapartneritega, sotsiaalse, koloogilise ja loodusliku keskkonnaga. Kooli koha otsimine multikultuurses ruumis. Monitooringu süsteemi loomine koolis, mis sisaldab kontrolli ja enesekontrolli, analüüsi ja eneseanalüüsi, keskkonna seisundi korrigeerimist eemaldada kõrvaldada võimalikud kõrvalekalded.
ppimise ja õpetamise tingimuste loomine.
valiteedi näitajad: 1. Kooli õppekava realiseerimine, ainealaste ja ainetevaheliste
pädevuste omandamine õpilaste poolt.
101
2. Integreeritud kur steetika”, “Õpi õppima” on kalt läbinud.
4. 5. 6. ikes ja rahvusvahelistes projektides:
õigi õppe-kasvatustöö protsessis osalejate
enteeritud osalemistunde
7. ub laiaulatuslikuks.
9. 10. 11. 12. 13.
satel suhetel
Tulemuste
sused “Eetika”, “Evälja töötatud ja katsetuse edu
3. On käivitunud õpetajate perspektiivse täiendkoolituse süsteem. On kasvanud õpetajate ja õpilaste loominguline potentsiaal. On välja selgitatud juhtiva kaadri reserv kollektiivis. Kool osaleb linna, vabariikl kool on leidnud oma niši multikultuurses ruumis; mitte-eestlastest noorte integreerumisprotsessid eesti
ühiskonda on kpoolt mõistetud ja vastu võetud, kool on läbinud adaptatsioonifaasi ja jõudnud Eesti riigi väärtuse teadvustamise faasi ning on oriformeerimise faasile; arenevad varase keelekümbluse traditsioonid.
Õpetajate ja õpilaste uurimustegevus muut8. Kooli kõikidel tasanditel valitsevad koostöösuhted ja
üksteisemõistmine. On kasvanud õpetajate ja õpilaste intellektuaalne tase. Kõik koolis toimuv on innovaatiline. Monitooring on muutunud iga õpetaja töövahendiks. Kooli partneritega on loodud sõbralikud suhted. Koolis on loodud tervislikud ja ohutud töötingimused.
14. Kõikide koolis toimuvate protsesside ökologiseerimise tulemusena on toimunud muutused õppe-kasvatustöö protsessis osalejate teadmistes-oskustes, nad tunnistavad ümbritseva keskkonna väärtust, on välja töötanud erilise käitumismudeli, mis tugineb inimese iluümbritseva keskkonnaga.
kvantitatiivseks hindamiseks on peatükis “Arengukava uuend2)
VastavHum
amine” koostatud indikaatorite süsteem (fragmendid toodud Lisas
alt kontseptsioonile toimunud positiivsed muutused Narva anitaargümnaasiumis ajavahemikus september 2001 – september
2002
102
(vahetulemused) u koolikeskkonna loomiseksJätkusuutlik : Kooli arengukava realiseerub ja uueneb vastavalt aastati lahti kirjutatud tegevusplaanile. Kaks korda aastas viiakse läbi arengukava, sealhulgas ka peatüki “Uuenemine”, audit ja vastavalt auditi tulemustele koostatakse järgneva perioodi konkreetne tegevusplaan. On koostatud uus
1.
2. kooli õppekava vastavuses uue põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga, mis hakkab kehtima 1. septembrist 2002.
3. Kool osaleb rahvusvahelistes projektides: Suurbritannia-Eesti projektis “Hariduse kvaliteet” ja Hollandi-Eesti 3-aastases
4. ise kohta on välja antud kogumik
5.
skva Füüsika- ja
üüsikaolümpiaade).
7. e jaoks organiseeritud
8. vaarium;
9.
10. – 10
keskkonnaharidusprojektis “Tuulik”. Integreeritud tundide läbiviim“Keskkonnateemalised ainealased tunnikonspektid”, mille koostamisest võttis osa kooli 14 õpetajat. Koolil on partnerlussuhted Eesti ja välismaa kõrgkoolidega: Tartu Ülikooliga, TÜ Narva Kolledžiga (2001. aastal allkirjastati koostöölepe, mis sisaldab sätteid kooli ressursside kasutamisest üliõpilaste õpetamisel ja teadusalast konsultatsiooni pedagoogidele), MoTehnikainstituudiga (meie kooli endised lõpetajad – kõrgkooli tudengid korraldavad meie koolis f
6. Aasta jooksul tutvusid meie kooli õpetajad nii Hollandi (2002. aasta märtsis) kui ka Eesti – Sagadi, Rannu, Kilingi-Nõmme, Tallinna, Jäneda, Kehra – koolide õpetajate töökogemustega, osalesid seminaridel ja konverentsidel, tutvusid Eesti kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsustega. 2002. aasta suvel töötas Narva-Jõesuus “Mereranna” puhkekodu baasil kooli andekate õpilastintegreeritud füüsika- ja tehnikalaager. Remonditi kooli fassaad; muretseti 375-liitrine akjätkub kooli territooriumi ja sisemise interjööri haljastamine. Kooli pedagoogilise kollektiivi liikmed – “Tiigrihüppe” projektis osalejad võitsid 2001/2002. õppeaastal koolile kolm arvutit. Kooli õpilased on tulnud võitjateks rahvusvahelistel ja vabariiklikel olümpiaadidel ja konkurssidel: matemaatikas
103
õpilast, füüsikas – 13 õpilast, keemias – 6 õpilast, emakeeles –
.-ndates, 8.-ndates ja 10.-ndates paralleelklassides; kujutavas kunstis – 6 õpilast
like ja
stail
12. Tegutseb eksperimentaalne töötuba probleemi “Monitooring tunni ülesehituses” teemal.
13. Kooli tunnivälise tegevuse raames areneb kunstilis-esteetiline suund. Koreograafiline ansambel “Unistus” on koolide tantsukollektiivide rahvusvahelise konkursi mitmekordne laureaat (2001. aastal Ungaris, 2002. aastal Ungaris ja Norras). Ansambel esineb pidevalt nii Narva Kultuurikeskuse kui ka kultuurimaja “Rugodiv” lavadel, osaleb pidustustel “Slaavi pärg” ja Tallinna konkursil “Koolitants”.
14. Kaks meie õpetajat omandavad pedagoogikamagistri kraadi Tartu Ülikoolis ja Narva Kolledžis.
15. Kooli metoodikaalaseks arutlusteemaks on kujunenud teema “Koolikeskkonna arendamine kooli tegevuse enesehindamise kaudu”. Loominguline grupp õpetajaid töötas välja kooli pedagoogide enesehindamise ankeedi ja süsteemi õpetajate koolialase tegevuse innustamiseks. Praegu töötatakse välja ühiskondlike organisatsioonide – ametiühingu ja kooli hoolekogu – enesehindamise süsteemi.
16. Koolis on kasutusel kooli koostatud programm üld- ja õppeainepädevuste kujundamiseks ja arendamiseks.
17. Eksamite sooritamise tulemused: kooli keskmine punktisumma on 78,5 , mis on kõrgem kahe viimase aasta keskmisest; kõikides õppeainetes on meie õpilaste eksamitulemused kõrgemad kui vabariigi keskmine, meie linnas ja maakonnas on need kõige kõrgemad tulemused.
7 õpilast, inglise keeles vabariiklikul Shakespeare´i festivalil saadi I koht Shakespeare´i näidendi dekoratsioonide eest, 3.-4. koht väitluses, auhinnalised kohad linnas korraldatud Briti Päeva viktoriinil, kollaažide ja esseede konkursil, eriauhind sõnavara ja uute ideede eest; linnas korraldatud eestikeelsete teatrietenduste konkursil esikohad 3
rahvusvaheliste konkursside võitjad, 18 õpilast – vabariiklinnkonkursside võitjad.
11. Jätkub laste osalemine keeleintegratsiooni laagrites – aa2001 – 2002 viibis neis 60 õpilast.
104
Järeldus: vahe väita, et arengukontsepts lapse ja täiskasvanu suhete humaniseerumise ilminguid (eriti suhe es INIMENE-ÜHISKOND), kasvavad kooli töö kvaliteedi näitajad, mis annab tunnistust koolikeskkonna jätkus Märkujätkusuutli rahvus ekohtumiste rateegiat
pealsed tulemused annavad alust ioonile vastavalt muutuvad meie koolis
isiksuse arengu tingimused, on märgata t
uutliku arengu printsiipide rakendumisest.
s: kooli arengukava kontseptsiooni koostamisel arvestati nii ku arengu ideid, mõtteid ja seisukohti, mis on välja öeldud
vah lises Hollandi-Eesti Keskkonnaprojektis “Tuulik” osalejate l kui ka Lembit Türnpuu koolikeskkonna arengu st
105
Eesmär
miseks.
iseks.
Osalej d:
1. Huvijuht (kokkuhoiukuu koordinaator). 2. Direkto3. Tööõpetuse ja kujutava kunsti õpetajad, gümnaasiumi
pedagoogid. 4. Kooli tehniline personal.
pilasomavalitsuse nõukogu. Kokkuhoiukuu läbiviimise kava:
», näiteks aplikatsioonid teemal «300 aastat St
eeritud raamatud». Töögrupp: gümnaasiumi
ogu töötajad.
raamatukogu aktiiv, läbib
KOOLIVARA KOKKUHOIUKUU Natalja Rasstrõgina, Narva Humanitaargümnaasium
gid: Töötada välja abinõud kooli ressursside ratsionaalseks kasuta
Näidata, et olemasolevate ressursside ratsionaalse kasutamise korral on võimalik kokku hoida teatud rahalisi vahendeid.
Kujundada õpilastes ja õpetajates motivatsiooni kooli ressursside ja tööaja ratsionaalseks kasutam
Arendada tegevuse planeerimise ja töö ratsionaalse korraldamise oskusi.
a
ri asetäitja majanduse alal.
5. Raamatukogu töötajad. 6. Õ
Kuu jooksul viiakse 1.-12. klassides läbi klassijuhatajatunnid teemal «Koolivara kokkuhoid».
Sekundaarsest toorainest (käsitsi valmistatud) esemete näitus «Meie pärandPeterburgi». Näitus «Restaurõpilaste esindajatest koosnev raamatukogu aktiiv ja raamatuk
Seminar «Bibliograafilise otsingu metoodika». Töögrupp: õpilaste esindajatest koosnev raamatukogu töötajad. Raamatukogu aktiiv
106
bibliograafilise otsingu alase koolituse ja seejärel viib klassides läbi vastavaid seminare/konsultatsioone.
Tööaja kokkuhoid». Seminari viib läbi õpilasomavalitsuse nõukogu. Seminaril osalejad –
naasiumi pedagoogid – omandavad Internetist erinevate mis
uluvat
Auhindade ja kingituste valmistamine sekundaarsest öögrupp: Tööõpetuse ja kujut nsti õpet
Koolimööbli remont. Töögrupp: Kooli ne perdirektori asetäitja majanduse alal, õpilasedEkspertgrupi töö «Soovitused soojuse, vee ja va use kokkuhoidlikuks kasutamiseks». Õpilasomavalitsuse nõukogu.
Se nõukogu.
1. AIÕpilane
Om keemiaslo
Ha ja looduslike pr ilist tagapõhja
Õpib seostama keemiateadmisi teistes loodusteadustes omandatuga
Õpib mõistma keemilisi nähtusi kodus, looduses, ümbritsevas elus ja tehnikas
Omandab oskused keemiakatsete tegemiseks, säilitades ohutuse
kuse lihtsamate ülesannete lahendamiseks aine
Seminar «
gümõppeainete metoodiliste materjalide otsimise kogemusi, võimaldab neil vähendada tundide et almistamistev eks kaega.
toorainest. T ava ku ajad. sonal, tehnili
. lg
inalehe väljaandmine. Õpilasomavalitsuse
9. KLASSI KEEMIA AINEKViia Karjus, Kehra Keskkool
AVA
NE ÕPPE-EESMÄRGID
andab lihtsa, kuid tervikliku ettekujodusteadusest kkab mõistma maailma terviklikkust otsesside keem
utuse t kui
Omandab osvalemi ja reaktsioonivõrrandite alusel;
Õpib väärtustama säästlikku suhtumist elukeskkonda.
107
2. AINE MAHT – 70 tundi õppeaastas. 3. ÕPPESISU
KK- k esti keel B- bioloogia IKT tT- K-
Tuarv teiste
õppeainetega
d teemad
Lühendid: kes kond ja säästev areng E- e-info ehnoloogia, meediaõpetus M- matemaatika A- ajalugu turvalisus I- inimeseõpetus F- füüsika tööalane karjäär, selle kujundamine G- geograafia Arv.- arvutiõpetus
ndide Teemad, Seos Läbiva alateemad
13 TÄHTSAMAID METALLE
2 steemis
KK Metallide üldomadused ja koht I perioodilisussü
2 KK, T Metallid kui redutseerijad M 2 Metallid argielus. Sulamid F T 2 Alumiinium, omadused,
alumiiniumiühendid, sulamid, F, I, G, Arv., KK, IKT
kasutamine 3 Raud, madused, rauaühendid, A, B, G, Arv. KK, K, IKT o
rauasulamid, kasutamine. Raua metallurgia
2 seseisvad tööd raua ja
e
E, M KK, T, K Praktilised ja ialumiiniumi omaduste uurimiseks ja võrdlemiseks. Arvutusülesannete lahendamin
rents 8.-9.kl. õpilastega “Keemia argielus” arendab pilastel kõiki pädevusi, koostöö emakeele, geograafia, bioloogia,
aloo, ja arvutiõpetusega. Õppekäik Kehra
4. PROJEKTID Õpilaskonveõinimeseõpetuse, aj
108
tsel o tmisprotsessi,
mentide tähiseid ja nimetusi elemendi asukohaga perioodilisuse
amisel ja laboritöödel
uste füüsikalist olemust 2) looduses toimuvate protsesside keemilist tagapõhja 3) füüsikaliste ja keemiliste nähtuste erinevust
Põhikoolilõpetaja oskab 1) kasutada perioodilisuse tabelit teabe hankimiseks 2) ära tunda keemilisi reaktsioone iseloomulike tunnuste järgi 3) ära tunda ainete põhiklasse, anda neile nimetusi, koostada
nende valemeid, koostada nendega reaktsioonivõrrandeid 4) määrata oksüdatsiooniastmeid, leida oksüdeerijat ja
redutseerijat 5) lahendada arvutusülesandeid ainehulga, massi, gaasi rumala
seoste abil, reaktsioonivõrrandite põhjal ja lahuste massi protsendi alusel
6) näha seoseid keemiliste ainete ja argielu vahel 7) iseloomustada peamisi keemilisi saasteallikaid ja nende mõju
keskkonnale 6. HINDAMINE
Arvestuslikud kontrolltööd teema lõpus, mahukama teema korral osade lõpus. Praktiliste tööde hindamine rühmatööna (2-4 õpilast). Testid üksikute ainelõikude kohta. Iseseisvate tööde kontroll. Tasemetöö
lul osi- ja paberitehasesse tookeskkonnaprobleemide ja elukutsetega tutvumiseks.
5. ÕPITULEMUSED Põhikoolilõpetaja teab
1) põhilisi keemiaalaseid mõisteid 2) tähtsamate keemiliste ele3) aatomi ehituse seoseid
tabelis 4) põhilisi ohutusnõudeid kemikaalide kasut5) tähtsamaid laborivahendeid
Põhikoolilõpetaja mõistab 1) keemiliste näht
109
7. KASUTATAV ÕPPEKIRJANDUS JA ÕPPEVAHENDID Õpik L.Tamm, H.Timotheus “Keemia IX klassile” 1999 L.Tamm, H.Timotheus
.Karik “Biometallid. Mürkmetallid” 2001 “Keemia ülesanded VIII-IX klassile” 1998 vaid katseid keemias” 1999
H.PH.KH.KR.P lüü u
, E.Viirsalu “Keemia töövihik 9.klassile” HL.Paaver, J.Vene
“HuvitaJ.Harold A.K ioor ts “Vesi ja lahused” 1996
leijel “Ökoloogiaraamat” 1993 arik “Hämmastavas ained” 1991 arik “Vask, kuld ja raud olid esimesed” 1984 ullerits, M.Mölder “Keemiaülesannete lahendamine” 2001
Abitabelid, mudelid, näidiste komplektid, katsevahendid, mik te komplektid
110
TÖÖKAVA KEEMIA ÕPETAMISEKS 9. KLASSIS Viia Karjus, Kehra Keskkool
utuse keem kui usteadusest
2) b m tma st loo protsesside keemilist tagapõhja
3 ostama keemiateadmisi teistes loodusteadustes da
4 õ eem si oo britsevas ja te
5 ab oskused atsete tege , säilitades
6 da l l is e valemi ja reaktsioonivõrrandite l
7) õpib väärtustama säästlikku suhtumist elukeskkonda. 8 ett tuse õpueksami so ek .
2. Õppekorraldus 70 tundi õppeaastas, s.o. 2 tundi nädalas 3. Õ jandu enPõhiõpik L.Tamm, H.Timot mia IX klassile”
L.Tamm, H.Timotheus, E eemia töövih le” H.Karik “Biometallid. Mürkmetallid” 2001 L e emia ded VI -IX klassi ” 1998 J.Harold “Huvitavaid katseid kA.Koorits “Vesi ja lahused” 1996 H.Pleijel “Ökoloogiaraamat” 1993 H.Karik “Hämmastavas ained” 1991 H.Karik “Vask, kuld ja ra ime 4 R.Pullerits, M.Mölder “Ke e da 001 Abitabelid, mudelid, näidiste komplek ev d, lüümikute komplektid
1. Eesmärgid Õpilane
1) omandab lihtsa, kuid tervikliku ettekuj iast loodhakka õis maailma terviklikku ja duslike
) õpib seoman
) õpib mtuga istma k ilisi nähtu kodus, l duses, üm
misekselus
) ohnikas
mand keemiakohutuse
) oman b oskuse lihtsamate ü esannete usel;
ahendam
oritamis
eks ain a
põhikoo) saab evalmis li l s
ppekir s ja vah did heus “Kee 1999 .Viirsalu “K ik 9.klassi
.Paaver, J.V ne “Ke ülesan II leeemias” 1999
ud olid esemiaülesann
sed” 198te lahen mine” 2
ahenditid, kats
111
4. ÕPP Lühendid: KK- äästev areng E- eesti keel B- b oloIKT- oloog - m a A ajalugu T- tu valisus I- inimeseõpetus F füüsika K-tö är, d G- g Arv.- arvu
Aeg
alateemad i used
ESISU
keskkond ja si ogia
infotehn ia, meediaõpetus M atemaatik
-r
selle kujun-
öalane karjä amine eograafia tiõpetus
Teemad ja Õppevahendd
Tunnitegevja meetodid
Seos teiste õppeainetega
Läbivad teemad
Kontroll ja hindamine
1 2 3 5 4 6 7 I.
TÄHTSAMAID METALLE
1.1. Metallide üldomadused. 1.2. Metallilised elemendid
lliline side
Õpik, töövihik Metallide näidiskomp-lektid
Metallinäidistega tutvumine Õpetaja jutustus Vestlus, arutelu
e
I.-biometallid ja mürkmetallid
,
perioodilisus-tabelis. Meta
Abitabelid Andmete otsimine tabelitest Töövihiku täitmin
KK-Hg,Pb,Ni,Cr jabiometallide (Na, K, CaMg) mõju organismi-dele
1.3.Metallid kui
1.4. Harjutustund
Töövihik
vumine
e
tegemine rühmatööna. Töövihiku täitmine Maatriksi õpetamine arvutusülesannete lahendamiseks, individuaalne abi.
, llide
elu
e
ndid
:
Valikuline protsessi-hindamine-reaktsioonivõrrandite kirjutamine
redutseerijad
Õpik, töövihik, Katsevahendid
Töölehtede täitmine, tutjuhenditega katseteläbiviimiseks. Katsete teostaminja järelduste
M- arvutusülesannete lahendamineühikute teisendamine
KK-leeliste teke, leelis-keskkonna ohtlikkus, metaoksüdeeru-mine igapäevanäidetel. T- leelismetallidsäilitamine, hõbevesi, pliiühe
Valikuline protsessi-hindaminekatsete teostamine ja järelduste tegemine.
1.5. Metallid argielus. Sulamid
Õpik, töövihik Sulamite näidiste komplektid
Sulamite näidistega tutvumine Näitkatsed sulamite tiheduse võrdlemiseks Ülesannete lahendamine sulamite koostise kohta, individuaalne abi.
F- tiheduse arvutamine
T- “kullast maja” Nikli kasutanine sulamites –allergia Metallkonstruktsioonide turvalisus
1.6. Kontrolltöö Töölehed Kontrolltöö Arvestuslik hindamine – I osa teemast
1.7.Alumiinium, tema omadused 1.8. Alumiinium-ühendid. Sulamid, kasutamine
Õpik, töövihik, Alumiiniumi-maakide näidised, katse-vahendid
Õpetaja jutustus, näidistega tutvumine, näitkatsed Näitkatsed, arvutusülesannete lahendamine, lisamaterjalide otsimine internetist
F-energia ja veekulu alumiiniumi-tootmisel I.-Al mõju organismile G-Al leidumine, kasutamine, tootjad riigid Arv.-lisamaterjali otsimine internetist
KK-Al.tootmise ja aluminotermia mõju keskkonnale; Al.ühendite ja happesa-demete koosmõju; IKT-lisamaterjali otsimine internetist
112
Aeg
Teemad ja Õppevahendi Tunnitegevused Seos teiste Läbivad Kontroll ja e alateemad d ja meetodid õppeainetega teemad hindamin
1 2 3 4 5 6 7
TÄHTSAMAID METALLE
I.
1.9. Raud. Raua omadused
1.10. Rauaühendid.
1.11 Rühmatöö
Õpik, töövihik, katsevahendid
tid rauamaakides
Näitkatsed, vestlus, arutelu, töövihiku
Tutvumine näidistega,
lahendamine. Töölehtede
A-rauaaeg, rauatootmine
inimese organismis
riigid Arv.-
KK-raua roostetamine
kahju. Viljapuude
aba
toidunõud. CO tekkimine
otsimine internetist
slik hindamine- II osa teemast
Näidiskomplek
täitmine.
Eestis B-raud
ja hävimine, majanduslik
Sulamid. Rauametallurgia
t ja sulamitest Töölehed, lisatekstid
Internetist lisamaterjali otsimine, arvutusülesannete
G-rauamaagi leidu-mine,kasutamine,tootjad
pritsimine Fe-ühenditega. Roostevterasest
Arvestu
täitmine internetist lisamaterjali
rauametallurgias
otsimine K- metallitöö erialad IKT-Lisamaterjali
1.1Arv
relduste gemine.
M-matemaatilise
e sattumise vältimine
teostamisel. K-praktiliste
kuline sessihinda
tegemisel.
ine esannete
isel.
1.12. Praktiline töö
Katsevahendid,
Rühmatöö Al ja Fe omaduste ning
E-töö vormistamine,
KK-keemiliste ainete
Valiprot
3. utusülesanne
juhendmaterjalid Õpik, töövihik,
ühendite uurimiseks. Jäte
järelduste sõnastamine
väikesed kogused,nend
mine järelduste
te lahendamine ülesannete kogu
Arvutusülesannete lahendamine, individuaalne abi.
algoritmi kasutamine ülesannete lahen-damisel , ühikute teisendamine
looduskeskkonda T-ohutusnõuete täitmine katsete
Valikuline protsessihindamüllahendam
oskuste omandamine tööks laborandina
113
PAEKIVI LÄBIVA TEEMANA 9. KL. AINEKAVAS Merike Einma, Paide Gümnaasium
aekivi kui rahvuskivi sobib hästi kasutada ühe läbiva teemana.
Ainfüü
– paekivi aluspõhja kivimina, pankrannik. Euroopa geograafia juures tagasiulatuvalt meenutada Eesti pinnamoodi ja
hnika, koemustrid. Kodu kaunistamine paest väikeskulptuuridega, paas sisekujunduses.
Praktiline õppekäik paest objektide juurde. Paide varemed
kui paearhitektuur. Objekti joonistamine väljas.
P
ete kaupa saab seostada: keemiaga, geograafiaga, bioloogiaga, sikaga, käsitööga, kunstiõpetusega, informaatikaga.
Keemia – paekivi keemiline koostis ja omadused, vee karedus. Geograafia
aluspõhja. Bioloogia – paekivi kui evolutsiooni tunnistaja, kivistised. Füüsika – paekivi füüsikalised omadused, kaalumine, mõõtmine,
tiheduse arvutamine. Käsitöö – paemustrilised käsitöökavandid ja nende järgi esemete
valmistamine. Kasutatav erinevate tehnikate õpetamisel: tikkimine, lapite
Kunstiõpetus – paest ehitiste kujutamine, mustrite kujundamine jne. paeskulptuurid Vallimäel ja linnas, Vallitorn ja linnuse
Informaatika – internetist erineva paekivi puudutava materjali otsimine ja vormistamine esitlusteks.
114
VEEPÄEVA VIKTORIIN V - IX KLASSILE na Erala, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium
. Õpetajatel paluti kaks nädalat enne viktoriini toimumist koostada
ioloogia, loodusõpetus, geograafia, matemaatika, keemia, eesti keel ja kirjandus, vene keel,
keel.
2. t
lahe stardist kaasa punktiarvestuse lehe, i
finiš tehti kohe kokkuvõtted ja selgitati
ne ülesanne oli klassi ühistööna valmistada infovoldik "Kuidas
säästa
4. Aulas ha
uurim
ÜN
Tii Viktoriin toimus Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis 25.märtsil 2003.a. 1
kolm küsimust oma ainest, mis oleksid seotud veeteemaga ja mille lahendamine võtaks aega 5-6 minutit. Küsimused koostati järgmistes ainetes: b
inglise
Viktoriini korraldus: start ja finiš olid aulas. Klasside 4-liikmelisedvõistkonnad liikusid kindlaksmääratud marsruudil kabinetiskabinetti (kontrollpunktist kontrollpunkti) viktoriiniküsimusi
ndades. Võistkond sai kuhu kohtunik/õpetaja kohe saadud punktid märkis. Tagas
isse jõudes paremusjärjestus.
3. Kodu
vett". Klassid tõid voldikud hindamiseks viktoriini starti.
oli samal ajal avatud näitus "Vesi meie ümber", kus sai näustööde plakateid, veeteemalisi joonistusi ja koomikseid.
HISÜRITUS ALGKLASSIDE ÕPILASTELE. LI NUHOMMIK
Maimu Lass, Alavere Põhikool
115
Os Läb ja Seosed loodusõpetus, inimeseõpetus, mu k Vahend uhääled” , M.Mäger “Linnud rahva kee d lindude
esmärk: Õp
o v s
n
Eeltöö:
nne lõhna,märka usehääli,kuid ei suuda
i kaasa toonud luulekogusid
3. K stkevad
avõtjad: I , II , III , IV kl. – 63 õpil.
ivii : IV kl.
õppeainetega: eesti keel, usi aõpetus, kunstiõpetus, tööõpetus.
id:Fred Jüssi helikassett “Linnles ja meeles”, K.Põldmaa „Nurmelt ja niidult“, värvilised pildi
st. R.Päts „Tinker tanker lauluvanker“. E
ilased skavad kuulata ja eristada meie tuntumate rändlindude hääli äärtustavad meid ümbritsevat loodust ja tahavad seda hoida aavad innustust valmistada lindudele pesakaste ja paigaldada eid oma kodu lähedale
tunnevad huvi linnulaulu imitatsioonide vastu ja tahavad neid ilmekalt esitada
saavad praktilise kogemuse ise ette valmistada ja juhtida ühisüritust.
1. Õppekäik parki.Õpi kuulama, eristama,tumärkamatut. (õpilased kuulavad looderistada erinevaid linnuhääli ega tunne hästi limde.Ühiselt saadakse aru vajadusest neid eraldi helikassetilt kuulata ja tundma õppida,siis oleks kergem neid ka looduses eristada.Miks mitte neid ka teistele algklasside lastele tutvustada.).
2. Eesti keele tunnis loetakse luuletusi linnulaulu ja linnulaulu mitatsioonidega. (õpilased onkodust ja raamatukogust ja otsinud eelnevalt huvitavamad välja.)
un iõpetustunnis vaadeldakse pilte meie ekuulutajatest, iseloomustatakse neid ja joonistatakse.
116
4. M s,mis o
5. Tööõpk usteeb s
msaid loodusfotosid i ja teabematerjali kuldnoka
ja teiste rändlindude kohta. 7. Koostatakse kava, kuidas viia läbi algklassi õpilastele huvitav
linnuhommik, jaotatakse ülesanded, valitakse üldjuht. rituse käik:
1. Sissej
(H ssiti koos omal vaibal. Kuulatakse he assetilt kevadise metsa hääli, kus on kosta läbisegi erinevad linnuhääled, mesilaste sumin,
aid kaasõpilasi, palub silmad sulgeda, kuulata ja luua kujutluspilt ,
tulvil mitmesuguseid erinevaid hääli, seejärel teeb ettepaneku püsti tõusta ja laulda ühislaul “Juba lin
u5. Ko htud
joonistused, iseloomustavad tema käitumist, pesitsemist jne. t on kaasa toonud erinevad kuldnoka pesakastid,
vad
7. milleks on „Laula linnuke“
8. isi linnulauluimitatsioone ja
uu ikaõpetuses valitakse ühislauludeks sobivad linnulaulud n jõukohased ka noorematele õpilastele. etuses saavad õpilased juhtnöörid ja mõõdud, kuidas
od koos isaga kuldnoka pesakasti valmistada.Osa poisse eda koolis puutööringis.
6. Pannakse välja stend, kus on palju rõõkevadest, lindudest, leitud luuletus
Ü
uhatus. ommik. Esimene tund. Õpilased istuvad saalis kla
lik
konnade krooksumine.) Ürituse juht tervitab noorem
kus nad võiksid parajasti viibida. 2. Hommikujuht küsib, kus keegi kujutas end olevat, üheskoos
leitakse, et kevad on
nukesed”, mis on kõigile tuttav ja selge. 3. Rahvalaul “ Kuldnokkade pulmalaul” 4. K ulatakse helilindilt kuldnoka laulu
lm õpilast kirjeldavad kuldnoka välimust, käes omate
6. Neli õpilasmis nad koos isadega on valmistanud ja kirjeldatööprotsessi,kuidas nad seda tegid. Järgneb ühine liikumismäng, (M.Liivak „Ringmängulaulud“) IV klassi õpilased tutvustavad teneid proovitakse järgi öelda.
° Metsvint:”Siit, siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!” - (kuulatakse metsvindi laulu kohe ka võrdlevalt helikassetilt, vaadatakse pilti)
117
° Peoleo.”Peoleo, kas Tiit teol?Teol, teol.Mis tal kaasas? Päts piima, laas leiba, kausiga kilet ka” – (proovitakse koos öelda, kuulatakse helikassetilt ja vaadatakse pilti)
° Põldlõoke:“Liiri-lõõri, liiri –lõõri, siri-lii, siri-lii, lõoke ub ).
ÕHUPÄEV “PUHTA ÕHU EEST!” Ludmilla Rumjantseva, Narva Soldino Gümnaasium
Tunniplaani järgi toimuvad õppetunnid seostataksepäeva teemaga. Kõiki õpetajaid, kellel on sel päeval õppetunnid, palutakse nädal varem teatada teistele õpetajatele läbiviidava tunni teema ja märkida ära ka teema käsitlemise metoodika. 12.00 Saalis kantakse ette näidend 1. – 3. klassi õpilastele. 13.00 Tund-konverents 4. klassi õpilastele. 14.00 Saalis toimub “Ideede kaleidoskoop”. Osalevad 5. – 9.
klasside õpilased (igast klassist viis õpilast) ja õpetajad. Klassijuhatajatele
1. Klassi plakat. Arutada õpilastega läbi plakati loomise idee. 2. Plakat joonistatakse kunstiõpetaja juhendamisel, tähtaeg:
nädal enne õhupäeva läbiviimist 3. Lõpuüritusel (saalis) – igal klassil on kaasas kaks heeliumiga
täidetud õhupalli, valge ja sinine. 4. Reklaam– enda või etteantud idee põhjal koostatud
dramatiseeritud reklaam (mitte üle kolme minuti). Võib kasutada erinevaid žanre: tšastuškad, luuletused, laulud, klipp, reklaam, paroodia, tants, pantomiim. Oma reklaametenduse
laulab nii“ –(Kõik eelnev kord9. IV klass esitab laulu „Lindude kevad“ 10. Üritus lõpetatakse ühismänguga.
118
demonstreerimise lõpuks – paberil vormistatud ülesloetakse ette ja kinnitatakse seinale.
kutse
Ideed
5. klassi6. klassid: õhu puhtus (katse tolmuimejaga). 7. klassid: õhu puh8. klassid: õhu puhtus (aerosoolid). 9 ssid: uhtus (vahetusjalatsid
d: õhu puhtus (haljastamine).
tus (suitsetamine).
. kla õhu p ).
119
LOODUSAINETE NÄDALA “PUHAS ÕHK” LÄBIVIIMISE K
Ludmilla Rumjantseva, Soldino Gümnaasium
07. 04. – 11. 04. 2003
Klass Aeg Üritus
AVA
7. aprill 5А 5В 5С
3. tund 1. tund 5. tund
Õhk – elu "karjamaa" Õhk – elu "karjamaa"
Mäng “Kas me vajame õhku?” 8. aprill – Õhupäev
6С 10А 10В
3. tund 3. tund 5. tund 5. tund 6. tund 7. tund
Mäng “Kodukoha ökoloogilised probleemid” Ökoloogilise projekti “Soojusmasinad ja
ökoloogilised probleemid” kaitsmine Näidend 1 – 3. klassi õpilastele
Tund-konverents 4. klassi õpilastele “Ideede kaleidoskoop” 1 – 9. klassi õpilastele
9. aprill 6А 6В 6D 7А 7С 8В 9С 11А 11В 11С
2. tund 1. tund 4. tund 4. tund 5. tund 2. tund 4. tund 2. tund 3. tund 4. tund
Mäng “Kodukoha ökoloogilised probleemid” Mäng “Kodukoha ökoloogilised probleemid” Mäng “Kodukoha ökoloogilised probleemid”
Mäng “Õhk ja elu temas” Mäng “Õhk ja elu temas” Mäng “Säästame õhku”
Mäng “Elekter atmosfääris” Rollimäng “Maa on meil üks” Rollimäng “Maa on meil üks” Rollimäng “Maa on meil üks”
10.aprill
8А 8С 8D 9А 9В
1. tund 2. tund 3. tund 5. tund
Mäng “Säästame õhku” Mäng “Säästame õhku” Mäng “Säästame õhku”
Mäng “Elekter atmosfääris”
120
9D 4 .tund 7. tund
Mäng “Elekter atmosfääris” Mäng “Elekter atmosfääris”
11. aprill 7В 7. tund Miks me kasutame väljendit “ vajalik nagu
õhk”?
121
AVATUD LOENGUPÄEV „SÄÄSTEV SUHTUMINE LOODUSESSE“
st; NOOREK tehtud videofilmi
o kuul
seisu Avatud loen11.00 – 11.10 – 11.30 – 11.311.35 – 11.40 – 2.10 – 12.1 .
dused.
Ljudmila Rumjantseva, Narva Soldino Gümnaasium
Loengupäeva eesmärgid: tutvustada Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve erinevate koolide
õpilastele ökoloogiaseltsi tegevu demonstreerida ökoloogiaseltsi
„Joogivee puhastamine ettevõttes “Narva Vesi“; rganiseerida koostöö teiste koolidega;
ata ära osalejate ettekanded nende tegevusest ja kohtadest Ida-Virumaa tänase ökoloogilise seisundi osas.
gu päevakava 11.10 Tervitussõnad, loengu avamine 11.30 Narva Vee spetsialisti ettekanne.
5 Küsimused. Vastused. 11.40 Eessõna filmile (11. klassi õpilane). 12.10 Filmi demonstreerimine.
5 Küsimused. Vastused112.15 – 12.45 Loomakaitseühingu esindaja ettekanne. 12.45 – 12.55 Küsimused. Vastused. 12.55 – 13.15 Kohvipaus. 13.15 – 13.30 Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi õpilaste ettekanded. 13.30 – 13.35 Küsimused. Vastused. 13.35 – 13.55 Osalejate ettekanded. 3.55 – 14.30 Arutelu. Järel1
Loengul osales 43 õpilast Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe koolidest.
122
BALTI ELEKTRIJAAMAD JA MEIE LINNA TERVIS
Pro2000. a. märtsikuust tegutseb meie gümnaasiumis kooli ökopiirkonna keskkonnaprobleemidest räägitakse palju ökoloogia-, bioloogia-, keemia- ja füüsikatundides. Õpilasi huvitab kes n
le objektiivsetest faktoritest lähtuvalt;
kasvatada õpilastes sügavat austust looduse ja ümbritseva keskkonna vastu;
mõista elu ja tervise hinnalisust; ja seos ümbritseva keskkonna seisundi ja
ista inimese ja looduse suhte sotsiaalset tagapõhja;
Selle projektoimuva loodusteaduste nädala jooksul keemiatundides läbi viidud uurimus8.–9. klass sed teemal «Keemiaküsimus: «Mmõjuvad meie linna tervisele?» Neist õpilaelektrijaama te midagi abinõudest, mida kparendamisÕpilasi eruta
Ljudmila Rumjantseva, Narva Soldino Gümnaasium
jekti taust.
loogiaselts «NOOREK». Selts on loodud laste initsiatiivil. Meie
kko naseisundi parandamine väga. Ökoloogiaseltsi peamised eesmärgid on:
aidata õpilastel mõista selle kahju reaalsust, mis tekitatakse ümbritsevale keskkonna
selgitada vältootmise moderniseerimise vahel;
mõ juurida välja tarbijalik suhtumine loodusesse kui ainult
materiaalse kasu allikasse.
ti kirjutamiseks andis tõuke meie koolis igal kevadel
. ide õpilased kirjutasid referaadid/mõtisklu
ja ümbritsev keskkond». Neis klassides oli õpilastele esitatud ida te teate Balti elektrijaamade tööst ja kuidas nad
stöödest selgus, et elades linnas, kus töötavad need d, ei tea õpilased praktiliselt mit
asutatakse jaamades meie regiooni ökoloogilise seisundi eks. vad väga järgmised küsimused:
123
Kui s Kui
kont Milli jaamad ümbritseva
Milli utavad jaamad õhu ja vee
Milline tegevuskava on ettevõttel keskkonna parandamiseks?
ing nende teadmised selles valdkonnas uudavad paremaks nende hariduse ja kasvatuse.
gas 30 inimest) nelja õpetaja rühma kohta) kogunevad kell
is, kus neid tutvustatakse ekskursiooni eesmärkidega ja ekskursioonil kehtivate
isreeglitega; Eesti
a; takse lastele spetsialiste, kes
ursiooni ja vastavad laste
lapsed külastavad keemiatsehhi, kus neile jutustatakse ja näidatakse, kuidas tehakse teste kahjulike ainete kontsentratsioonide määramiseks;
videofilmi tegemine jaamade tööst õhu puhtuse kaitsmisel; huvitavate momentide pildistamine ja hiljem neist fotodest albumite ja stendide koostamine;
Milliseid kahjulikke aineid heidavad need jaamad õhku? uur on nende kahjulike ainete hulk?
suured on nende kahjulike ainete maksimaalselt lubatavad sentratsioonid? seid kaitseabinõusid rakendavad
keskkonna kaitseks? seid kaasaegseid seadmeid kas
puhastamiseks?
Millised spetsialistid töötavad sellel alal? On väga meeldiv, et õpilased on mures meie piirkonna keskkonnaseisundi pärast nm Tegevuskava ja tähtajad. Eesmärkide saavutamiseks on koostatud selle keskkonnaprojekti tegevusplaan:
kaks õpilaste rühma (ijuhendamisel (2 õpetajat 12:00 Soldino Gümnaasium
käitum renditud bussidel sooritab üks rühm ekskursiooni
elektrijaama, teine rühm — Balti elektrijaam elektrijaamades tutvusta
viivad läbi temaatilise ekskküsimustele;
124
peale ekskursiooni kogunevad mõlemad rühmad Soldino aasiumis, kus lapsed vahetavad muljeid toimunud
teadsid ja mida said teada
e külastamist; de, uurimistööde
kskursioonil osalenutele. Laste edasises õppe- ja kasvatustöös, samuti ökoloogiaseltsi töös kas kirja video Laste a est ja a ProProjektiökoloogreaalainLjudmilAlevtina Bobõleva — bioloogiaõpetaja; Lar Pro
2. 3.
5. jad.
Gümnekskursioonist; võrreldakse seda, mida nad elektrijaamade tööst enne ekskursiooni pärast elektrijaamad
kavandatakse referaatide, esseepeamised küsimused/teemad;
maiustustelaud e
utusele tulevate esseede ja uurimistööde vormistamine, referaatidejutamine, seinalehtede ja albumite koostamine, fotode valmistamine
filmi monteerimine.
utasustamine auhindade ja kingitustega – parimate tööde ektiivse osalemise eest ökoloogiaseltsi töös.
jekti organiseerijad ja selles osalejad. koostas Ljudmila Rumjantseva — keemiaõpetaja, kooli iaseltsi «NOOREK» organisaator, keda toetasid kooli ete aktiivi õpetajad: a Moškova — füüsikaõpetaja;
issa Krašenkova — bioloogiaõpetaja.
jektis osalesid: 1. Soldino Gümnaasiumi ökoloogiaseltsi «NOOREK» liikmed.
Soldino Gümnaasiumi 8.–9. klasside õpilased. Keskkonnaameti esindajad.
4. Balti SEJ juhtkond ja spetsialistid. Soldino Gümnaasiumi reaalainete õpeta
125
Oodatav tuSellise proj
noor
videofilm võetakse kasutusele bioloogia-, ökoloogia-
sseed võetakse
al koolidevahelisel keskkonnakonverentsil
d teadlikud mitte udest ümbritsevale
ega
ageerimine;
lemus ekti teostamine annab ainult positiivseid tulemusi:
kasvatuslik moment kasvavale põlvkonnale; eneseteadlikkuse kasv;
uki isiksuse keskkonnakultuuri kasv; laste huvitatus ja püüd parendada piirkonna
keskkonnaseisundit; valminud
, keemia- ja füüsikatundides; tehtud fotosid kasutatakse stendide ja albumite kujundamisel; referaadid, uurimustööde tulemused ja e
kasutusele keskkonnaseltsi edaspidises töös; parimate uurimustööde ja referaatide autorid esinevad linna
poolt korraldatav huvitatuse korral esitatakse kogutud materjal SEJ
spetsialistidele ja teistele asjasthuvitatuile; line, et lapsed oleksi SEJ kollektiivile on olu
ainult jaama töö negatiivsetest mõjkeskkonnale, vaid oleksid täielikult kursis kõigi jääkainete puhastamise meetoditega ja ümbritseva keskkonna kaitsmise abinõudega, samuti kahjuliku mõju vähendamisperspektiivis;
jaamade poolt looduse ja regioonis elavate inimeste tervise säästmiseks tehtava prop
abi osutamine gümnaasiumi kollektiivile õppe-kasvatustöös antud projekti tulemusi võib igal aastal kasutada
gümnaasiumiosa õpilaste jaoks, kasutades valminud materjale keemia-, füüsika-, bioloogia- ja ökoloogiatundides; tutvumine jaama töös vajalike elukutse tega: laste kutsealane suunamine linnas vajalikele erialadele.
126
KLASSILE a, Narva Soldino Gümnaasium
Sotnäitajate l
Õpp i uurimused: füüsika, bioloogia, kee ProjekPeamise probleemi väljaselgitamine ja sõnastamine. Pro
Projek
amine (regulaarne aruandlus,
te viimase viie aasta jooksul
põII rühm viib läbi õpilaste anketeer
tervisesse, tubakasuitsetamise ja nismi füüsilise ettevalmistuse
olulisusesse.
KOOL JA TERVIS. INTEGREERITUD LOODUSTEADUSLIK PROJEKT 11.
Ljudmila Moškov
siaalne tellimus: gümnaasiumiõpilaste keskmise tervisetaseme angus.
Eesmärk: õpilaste tervist mõjutavate peamiste faktorite väljaselgitamine ja tervishoidlike olude parandamine.
eained, mille raames viiakse läbmia, inimeseõpetus.
titöö etapid
bleemide väljaselgitamine: õpilaste tervislik seisund käesoleval aastal; keskmiste tervisetaseme näitajate võrdlus mingi kindla perioodi
järel; tervisele mõju avaldavad positiivsed ja negatiivsed faktorid; tervisele negatiivset mõju avaldavate faktorite vähendamise
võimalused. ti töötoa organiseerimine. Töörühmade loomine (rühmade arv, töö koordinaatori valimine).
är Töö põhimõtete kindlaksmävastastikune abistamine, kohustuste jaotamine rühmas)
rühmade vahel: Ülesannete jaotamine tööI rühm selgitab välja 11. klassi õpilastoimunud haigestumiste statistilised seaduspärasused, õpilastefüüsilise ettevalmistuse taseme, haigused, mida kõige rohkem
evad paralleelklassi õpilased. imise, mille eesmärgiks on välja
selgitada nende suhtumine omanarkomaania probleemidesse, orga
127
III rühm kogub infot elektromagnetväljade mõjust inimesele ja lles valdkonnas tehtud teaduslike uurimustööde kohta. se
ja kooli mise valdkonnas.
V rühm tegeleb koolihoone, kabinettide ja teiste kooliruumide
õp
Uurimpilased määravad õpetaja juhendamisel kindlaks, kus ja kuidas on
du kvaliteeti, kalorsuse, valmistamise viiside
ügiga tegelevate
resoonkonna haiguste kohta käivate statistiliste
imi, valgustuse, kraanivee isundi, toataimede hulga,
vahetusjalatsite
Ko
; materjali üldistamine, ettekannete koostamine, hüpoteeside
püstitami määramine.
ö esitlus (
IV rühm teostab uurimusi tervisliku toitumise toitlustamissüsteemi optimeeri
ökoloogia probleemiga. VI rühm vaatab läbi/uurib gümnaasiumide kohta käivaid määrusi
ilaste terviseprobleemide valguses.
uslik tegevus Õvõimalik koguda infot:
pöördumine kirjanduse poole; teabe otsimine Internetis; õpilaste anketeerimine ja küsitlemine; köögitööliste ja koolitoitlustamise eest vastutava isiku
küsitlemine toikohta; vestlus elektritarvete, arvutite ja telefonide mükaupluste konsultantidega; koos kooliarstiga nägemise, seedetrakti-, allergiliste, külmetus- ja südame-vemeditsiiniliste andmete uurimine; koolimööbli, temperatuurireži
kvaliteedi, kooliruumide sanitaarse sekabinettide tuulutamise kvaliteedi, õpilaste olemasolu vastavuse uurimine.
gutud informatsiooni töötlemine: statistiliste andmete töötlemine, diagrammide koostamine; referaatide koostamine; illustreeritud tekstide koostamine; fotografeerimine, videofilmide valmistamine (võimaluse korral)
ne, hüpoteeside kontrollimise võimaluste
Tehtud tö presentatsioon):
128
uurimustööde tulemuste vormistamine ja esitamine skeemide, fotode, videofilmide ja arvutiesitluste kujul;
(ettekannete) ettevalmistamine;
Hinnang tehtud tööle ja töö jätkamise võimaluse analüüs: d andmete rakendamise/kasutamise võimaluste ja nende
aliseerimise viiside projekteerimine; i Õpilasomavalitsuse
u ja administratsiooni poole.
Üldiste õpioskuste ja ainealaste teadmiste kujundamine: dusteadusliku lähenemise kujundamine kasvava
ötada kirjanduslike ja teiste informatsiooniallikatega; lüüs, võrdlemine,
probleeme ja leida a järeldusi;
oma seisukoha kaitsmise, lmistatud materjali vormistamise ja esitlemise oskuste
kinnistamine järgmistel teemadel: - “Elektromagnetlained” (füüsika); - “Päike ja elu Maa peal” (astronoomia); - “Toitu- “Õhu- läbivate teem , “Tööalane karjäär
ja selle kujundamine”, “Infotehnoloogia”, “Meediaõpetus” ja
LE
. AEG m
ssi lugemik)
diagrammide, referaatide ja esitluste kooli ajalehe väljaandmine.
saadure pöördumise koostamine gümnaasium
Nõukog
ühtse loopõlvkonna tervise keerulise probleemi lahendamiseks. oskus tö mõttetegevuse arendamine (ana
vastandamine); oskus püstitada hüpoteese, suutlikkus näha
neile lahendusi, argumenteerida om auditooriumi ees esinemise,
ettevaarendamine; õpilaste teadmiste
mise tähtsusest inimese elus” (bioloogia); keemiline koostis” (keemia)
ade “Keskkond ja säästev areng”
“Turvalisus” kujundamine ja omandamine.
KESKKONNATUNDE I KOOLIASTME
EMAKEEL 1. KLASSILEÕie Vilman, Paide Gümnaasiu
Teema: Tikk-takk (Avita 1. kla
129
Seos teiste õppeainetega: loodusõpetus, matemaatika, tööõpetus ilane
istab loetud teksti Oskab end suuliselt väljendada Oskab siduda loetud teksti igapäeva eluga Oskab kasutada aega säästlikult
Eesmärgid: Õp Mõ
Tunni käik Eeltöö Õpilastel on palutud kaasa võtta pilte kelladest.
ib teha ka näituse)
määramise kohta, mil kella veel ei
ikk-takk, Töö tekstiga, lugemine, arutelu, küsimused
iks on kell sulle vajalik? äästlikult?
ul kodus on!
LASSILE. AEG
as: Suurused. Ajamõõdud
akeel, loodusõpetus, tööõpetus esmärgid: Õpilane
ühikuid ja nendevahelisi seoseid
ndada ajaga seotud ülesandeid mõistab ja hindab keskkonda säästvat elustiili
Õppematerjalid ja –vahendid:
Sissejuhatus Vaadatakse pilte, vesteldakse (võMõistatused kellast Teema arendus
Õpetaja seletus + pildid ajatuntud Mõistekaart erinevatest kelladest + pildid Lugemikust luuletus T
Arutelu, m Kuidas kasutan aega s
Kokkuvõte Joonista lehele selline kell, mis sTöödest tehakse näitus.
MATEMAATIKA 1. KÕie Vilman, Paide Gümnaasium
Teema riiklikus õppekavTunni teema: Millega mõõdame aega Seos teiste õppeainetega: emE
teab aja oskab liita ja lahutada 20 piires oskab lahe
130
K. Belials, S. Piht “Matemaatika 1. klassile 2. osa Kellamudelid
T
Stopper
unni käik: Eeltöö Iga lapse jaoks on trükitud tabel 1 minut = 60 sekundit 1ööpäev = 24 tundi 1 nädal = 7 päeva 1 kuu = 28-31 õõpäeva 1 aasta = 12 kuud 1 sajand = 100 aastat (Võib read lahti lõigata ja lasta lastel kokku sobitada) Tabel kleebitakse vihikusse. ISESEISEV TÖÖ Kirjuta lünka sobiv ajaühik Mina olen 7 ……………. vana. Vaheaeg oli 1 …………….. pikk. Kooliaasta kestab 9 …………… . Suvevaheajal olin 2 ………………. vanaema juures. Vahetund on 15 ………………….. pikk. Hoidsin hinge kinni 20 ………………… . Minu vanaema on 60 ……………….. vana. Kui kaua jõuad sina hinge kinni hoida ? ( õpetaja mõõdab stopperiga ) TÖÖ TÖÖRAAMATUGA Ülesannete lahendamine lk 88 (kodus jääb lõpetada) Äraarvamismängud lk. 110 LILLEDE KELL Mitu tundi on õis avatud? Võilill 5.00 - 15.00 (pildid lilledest,
131
Kibuvits 4.00 - 20.00 vestlus )
agnettahvlil sõnad MURRA ÜHTKI ÄRA ASJATA TAIME ! ÄRA MURRA ASJATA ÜHTKI TAIME
paljundatud)
i onu Roberti uue seifi juurde? Lk 8 Kes võidab spagetisöömisvõistluse? Lk 41 Ko
Vesiroos 7.00 - 17.00
MPane sõnad õigesse järjekordaTugevamatele lisatöö (õpetajal varemWalt Disney Mustmiljon mõistatust nr. 10 Kes jõuab kiiremin
kkuvõte tunnist.
132
TÖÖÕPETUS 1. KLASSILE. AEG Õie Vilman, Paide Gümnaasium
Teema õppekavas: Voolimine Tunni teema: Kellamudeli voolimine Seos teiste õppeainetega: emakeel, matemaatika, loodusõpetus Eesmärk: Õpilane
Tunneb kella Oskab kasutada aega säästlikult Oskab kasutada materjali(plastiliin) säästlikult Hoiab puhtust ja korda
Õppematerjalid ja –vahendid: Plastiliin Voolimispulk ja voolimisalus Papp Tunni käik Sissejuhatus Pildid päevaplaanist Pane õigesse järjekorda! Lisa juurde kellaajad! (õpetajal on väikesed kellamudelid, mille seiereid saab liigutada) Vestlus kella vajalikkusest ja erinevatest kelladest Teema arendus Praktiline töö
Täna töötame kellatehases ja teeme ise ühe toreda ja veidi naljaka kella. Materjali on vaja kasutada säästlikult. Miks? Arutelu. Mõõtmine Lastel on laual papp, sellest tuleb lõigata 10x10cm (õpetaja
juhendab) Papi katmine plastiliiniga Osutite voolimine Kella kujundamine (numbrid, osutid, kaunistused)
Kokkuvõte Töödest tehakse näitus
133
Töökoha korrastamine.<
134
lvi Mihkeles, Paikuse Põhikool
Tee Seo l, kunstiõpetus Eesmä Õpilane
oskab teha koostööd, jagada ja täita ülesandeid rühmas skab olla tähelepanelik kuulajana, vaatlejana, osalejana
r,
LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. AASTAAJAD Monika Vaher, U
ma riiklikus õppekavas: aastaajad
sed teiste õppeainetega: eesti kee
rk:
märkab ja oskab kirjeldada aastaajalisi muutusi looduses oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi teab aastaaegu ja kuude nimetusi
o Materjal ja vahendid: neli A1 formaadis paberilehte, värviline pabeliim, käärid, vilt- ja värvipliiatsid, töölehed, kataloogid, ajakirjad väljalõigeteks. Tunni käik: Eeltöö: selleks tunniks õpilased midagi eelnevalt ei teinud.
kuud”. Õpilased arutavad, millised kuud millise
a.
) ülesannete tutvustamine rühmadele õpetaja poolt, laudadel on
ma ja
Sissejuhatus: ( 45 min ): hommikuringis teema tutvustamine. Õpetajaloeb raamatut “12 aastaajaga kokku sobivad. Rühmadesse jagunemine toimub aastaaegade järgi, loosi võtmiseg Teema arendus: (2x45 min
ka täpsed tööjuhised rühmade ülesanded:
a) leida aastaajale sobiv tekst, õppida see ilmekalt lugekleepida aluspaberile (lisa 1)
135
b) leida sobiv luuletus ja õppida see pähe ning kleepida
e ning
ivad laused, kirjutada need aluspaberile (lisa 2)
f) teha õunapuu oma aastaajast asutades katalooge, ajakirju kaunistada töö sobivate
levad oma tööd – tutvustavad loeb ilmekalt jutu.
hise vestluse käigus.
i ja valmib einamaadel tehakse loomade jaoks heina. Päike
sed. Väljas saab ud teevad poegadele pesa ja munevad. Tihti
. Peenardel
ad öödest lühemaks; õues on vilu ja niiske. Sagedasti hub kange tuul,
kukuvad maha. maa linde rändab ära soojale maale. Põllumehed
se puu- ja aedvilja. Kõik valmistab end talve vastu. Päevad lähevad pikemaks. Päike hakkab palavamini paistma. Lumi sulab. Aasade ja põldude peal tuleb maapind nähtavale. Jõed täituvad veega ja heidavad jääkatte ära. Rändlinnud tulevad tagasi. Rohi tärkab. Puud katavad end lehtedega. Kukulinnu rõõmus hüüdmine kostab metsast. Põllumees läheb põllule tööle. Karjane ajab karja värske rohu peale. Igal pool on uus elu.
aluspaberile (lisa 4) c) leida aastaaegu kujutavate piltide hulgast sobiv, värvida se
kleepida aluspaberile d) leida sõnade liitmise teel uusi sõnu ja kirjutada need
aluspaberile (lisa 3) e) leida aastaaegadest sob
g) kväljalõigetega
Kokkuvõte: (45 min) Rühmad esitaastaaega, deklameerivad luuletuse, üks rühmaliigeToimub tööde analüüs ü LISA 1 See aastaaeg on kõige palavam. Põllu peal sirgub vilkoristamiseks. Hpaistab kõrgelt. Päevad on väga pikad ja ööd lühikeõhukeselt riides käia. Linnsaab ujumas käia. Aias valmivad maasikad, vaarikadõitsevad lilled. Päevad lähevsajab vihma ja hommikud on kaua udused. Vahel pumis puid murrab. Puude ja põõsaste otsas on lehed kollaseks läinud jaSuurem osa meie lõpetavad viljakoristamise. Aedades kogutak
136
Sel aastaajal on päevad lühikesed ja ööd pikad. Päike käib madalalt ja
ega. Jõed ja järved seisavad aresed, rongad,
nud. Soojemate umememme
ISA 2 ivad laused ja kirjuta need välja.
äevad on väga pikad. On väga kuum.
ajab lund. Õues on väga külm.
soojendab vähe. Maa on kaetud lumjääkatte all. Rändlinnud on kõik soojal maal, ainult vharakad, tihased ja varblased on meie juurde jääilmadega, kui lumi on pehme armastavad lapsed lvalmistada ja jääl liugu lasta. LLeia sobP
Lapsed käivad ujumas. Rannas saab päevitada. Rändlinnud saabuvad. Puud lähevad lehte. Lumi sulab. Lilled tärkavad. Alustatakse aiatöödega. Lehed langevad puudelt. Rändlinnud lahkuvad. Sajab tihti vihma. Aias koristatakse saaki. Algab kool. S
Lapsed saavad suusatada. Algab uus aasta. Veekogusid katab jää.
137
LISA 3 Leia sõnade liitmise teel uusi sõnu. VIHMA PRILLID PÄIKESE VARI LUME MEES JÄÄ PURJEKAS PILV PIISK LISA 4
Kooli läks SÜGIS ja joonistas aia, pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialt kollaseks saialillede suud, kollaseks pirnid ja ploomid puul.
Kooli läks TALV ja joonistas pildi, kasukas poisi, jalas vildid. Kelgu ja tuisused lumehanged, värvidest kasutas ainult valget
Kooli läks KEVAD ja joonistas aasa, rohkesti rohelist oli tal kaasas. Rohekaks värvis kõik rohunutid, rohekaks puude ja põõsaste tutid.
Kooli läks SUVI ja joonistas mere, rannaliivale lastepeSiniseks värvis ta lained ja taeva, sinistel lainetel rändasid laevad.
re.
139
LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. KODUKOHA
Teema Seosed a, kunstiõ EesÕpilane
ldada oma kodukoha loodust, vaatamisväärsusi, ehitisi
hinnata selle tähtsust ja väärtust a lihtsamat plaani, saada sellest aru
Ma
akonnakaardid, pildid aatamisväärsustest, lüümikud
unni käik:
LOODUS JA EHITISED Vivika Saare, Rakvere Linna Algkool
riiklikus õppekavas: Plaan
teiste õppeainetega: emakeel, inimeseõpetus, matemaatikpetus, kehaline kasvatus
märk: oskab: märgata ja kirje
luged joonistada lihtsamat plaani
juhatada teed.
terjal ja vahendid: tööraamat, pliiatsid, kontuurplaanid, telefoniraamatud linnaplaanidega, mav T
estlus laste kooliteest. Millistest kohtadest möödutakse. Mis
itmas”. eema arendus:
linna vaatamisväärsusi nautida. Selleks kasutatakse tihti
Rakvere plaaniga). kaardi lugemine.
Erinevate kaartide tutvustamine (kliima, taimestik,
Sissejuhatus: Vmeeldib ja mis mitte oma kooliteel. Meenutus hiljutisest õppekäigust “Rahvapargis linde toT
Kodulinn on kõigile tuttav, aga ka külalised soovivad meie
kaarti linna plaaniga (kaartide jagamine maakonna ja
Tutvumine leppemärkidega ja nende järgi
140
geograafiline jne). Töölehe täitmine paaristööna, lehele
Vestlus kohtadest, mida kirjutati tuttavale näitamiseks. mõlema pinginaabri nimed.
Nende kohtade vaatamine piltidelt. Tahvlile mõistekaardi
Mäng: Võõrale tee juhatamine. Näitena tehakse üks kõik muusika
saatel klassiruumis ringi. Kui muusika vaikib, võetakse paari
kohast teise ja teine vastab. Seejärel vahetatakse kohad.
paarilised. Lüümikul toa pildi ja plaani võrdlemine, selle lugemine.
Õpilased saavad pinginaabritega kahepeale joonistada plaani klassiruumist.
Kokkuvõte: Plaanide ülesriputamine ja võrdlemine – mis oli piltidel ja
mis puudus –mida sa varem polnud oma klassiruumis märganud, aga mõnel plaanil oli olemas?
Mida uut sa tänases tunnis teada said? Lühivestlus Kodune töö: Joonista oma toa plaan. TÖÖLEHT: ÕPPEKÄIK RAKVERES Rakvere on ilus linn. Siin on palju vaadata ja teistele näidata. Kas sa tead, mis on Rakvere sümboliks? __________________________________________________________________ Kui sulle tuleb külla tuttav teisest Eestimaa linnast, siis kuhu sa teda
Rakveres viiksid ja mida põnevat talle näitaksid?
__________________________________________________________________
koostamine: kuhu võiks võõras meie linnas teed küsida?
juhatamine klassi ees läbi. Seejärel liiguvad
kõige lähemal oleva lapsega ja üks küsib teekonda ühest
Taas jalutuskäik muusika saatel ning pausi ajal on juba uued
141
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
Leia kaardi uta
nende tänavate nimed, mida mööda pead liikuma.
__________
______________
abil tee koolimaja juurest Ordulinnuse juurde. Kirj
________________________________________________________
____________________________________________________
142
LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. KÜTMINE, SOOJUS JA OHUTUS
na Anufrijeva, Narva Kesklinna Gümnaasium
eema õppekavas: Aastaajad (loodusõpetuse ainekavas), värvi-,
aidata õpilastel omandada uusi soojusallikate mõisteid neile juba tuntud soojusallikate kaudu, sisendades nende
nika nõudeid;
l di, m ütet, elektrikütet ja keskkütet
hindama s
ppimisest rõõmu;
aasiat ja loovust. Võkütteõ Läbiva ad: 1. 2. tur Õppem
öraamat 1. klassile”;
Tatja
Tkompositsiooni- ja perspektiiviõpetus (kunsti ainekavas)
Seos teiste õppeainetega: lugemine, emakeeL, kunst Õppe-eesmärgid ja pädevused:
soojusallikate ettevaatliku käsitlemise vajadust; õpetada lastele vastavaid ohutusteh õpilane omandab väärtushinnangud ja käitumisnormid, mis
kaitsevad ümbritsevat keskkonda; aiendada õpilaste jaoks soojusallika, sealhulgas ka elusolen
õistet, tutvustada õpilastele ahikkui toa soojendamise erinevaid võimalusi; õpilane õpib vastutustundlikult suhtuma oma elukeskkonda ja
äästvat tarbimist; õpilane tahab õppida ja tunneb õ õpilane õpib töötama õpikuga;
õpilane õpib värve segama, arendab oma fant
tmesõnad: soe, ahi, radiaator, patarei, puud, brikett, kivisüsi, li.
d teemkeskkond ja säästev areng;
valisus.
aterjalid ja –vahendid: T. Elvisto, K. Maaste ja V. Laugi “Loodusõpetus. Õpik-tö
143
akv Tunni TeemTäna m“Sooju 1. e);
Kevadel, kui päike on kõrgel ja soojendab maad rohkem, hakkab talv taamidag 2. Soojus on vajalik kõigile elusolendeile meie Maal. Inimene on
l? s? (talv on
ri? a
adides)
Millal on väljas soojem, kas siis kui kraadiklaas näitab 10°C või j
? gitakse külmakraadidest, siis väiksem kraadide arv
tähendab soojemat ilma. s ° või
da) aitab meil riietus. Küll on hea, kui külma ilmaga on toas soe! Miks tuba soojeneb?
(tuba soojeneb soojusallika olemasolu tõttu) Mis need on, mis tuba soojendavad? St, mis on toa
arellvärvid
käik
a arendus e läheme teiega huvitavale reisile, mille nimeks on
sallikad”
Kuidas nimetatakse tähte, mis soojendab meie maad? (päikMida annab meile päike? (soojust, valgust);
nduma, lumi sulab, katuseLT tilgub vett. Soojus sulatab, paneb i liikuma, sulatab tahke jää ja jääst saab vesi.
elusolend, järelikult vajab ta soojust. Millal te riietute soojemalt: talvel või kevadel? Suvel või sügiseMillal te panete ennast kõige soojemalt riidesse? Mikkõige külmem aastaaeg, sajab lund, läheb aina külmemaks,õhutemperatuur langeb alla nulli) Millise seadme/mõõteriista abil me määrame õhutemperatuu
(kraadiklaasi/termomeetri, kr adiklaasi näitamine, tutvumine tema ehitusega, temperatuuri mõõdetakse kra Kus tavaliselt asub kraadiklaas?
siis kui 20°C? Mitme kraadi võrra on soo em? Millal on külmem, kas 10 soojakraadi või 10 külmakraadi korral
Kui rää
Millal on talvel soojem, kas siis, kui kraadiklaa näitab –10–20°? Mida te teete, kui teil külm hakkab? (riietume soojemalt)
Tähendab, sooja saada (hoi
144
soojendamisel soojusallikateks? (radiaator, ahi, pliit, kamin) id, kus on ahi, nimetatakse ahiküttega korteriteks.
ojusallikaks radiaator, mille torudes on radiaatorid alati soojad.
ajas või takse torusid mööda
gaasi, puude,
küte!
d. nda.
Mida siis vajab ahi selleks, et ta hakkaks soojendama? (on vaja
abil) Igaüks teist on näinud tuletikke. Võttes tikutoosis
tiku upea
es peab lema veega täidetud purk)
i, see on
a.
3. Mid
nuM s- ja p
KortereKeskküttega korteris on soringleb kuum vesi – sellepärast Keskküttekatel, mis vett soojendab, võib asuda samas mhoopis kaugemal. Soe vesi pumbakorterisse. Katelt köetakse kas kütteõli, maakivisüsi või muu energiarikka põleva materjaliga. Palun tõuske püsti kõik need, kellel on kodus kesk On olemas ka elektriradiaatorid ja elektrisoojendusega
põranda Aga tuleme tagasi ahju juurde. Ahi iseenesest tuba ei sooje
tuld) Kuidas kaasaegne inimene saab tuld? (tikkude või välgumihkli
t tiku, lööd väävlist peaga vastu tikutoosi külge ülevalt alla, tik
hõõrdumisel vastu tikutoosi külge tekibki tuli/leek. (demonstreerida seda tule süttimist lastele, seejuurkäeulatuses o Miks on vaja tikuga lüüa mööda tikutoosi külge ülevalt alla,
mitte vastupidises suunas? (et kuuma tikupea killuke ei satuks kellelegi silma või kergeltsüttivale materjalile) Kas lapsed võivad võtta tikke ja mängida nendega? (eohtlik) Millega saab tuld kustutada? (veega, tekiga) Lahtine tuli on väga ohtlik ja seda ei või jätta ilma järelvalvet
Miks?
a tuleb teha, kui on juhtunud õnnetus? (helistada hädaabi mbril 112)
ida tuleb rääkida, kui helistad hädaabi numbril 112? (aadress, eeerekonnanimi, mis juhtus,)
145
Ko
1.
ral? Millega tuleb olla eriti ettevaatlik?
eeldis meie reis.
el foonil. sel
f K l
LOODUSÕPETUS JA KUNSTIÕPETUS 1. KLASSILE.
Tepersp
ppe-e
endi, kütet
si; ikult suhtuma oma elukeskkonda ja
kkuvõte Refleksioon:
Millest me tunnis rääkisime? Milliseid soojusallikaid sa tead? Millisel telefoninumbril tuleb helistada õnnetuse kor
2. Nüüd vaatame, kuidas teile m Kui reis teile meeldis ja te saite enda jaoks midagi uut teada, siis
võtke endale kingituseks naeratus punas Kui te paljusid asju juba enne teadsite, võtke naeratus kolla
oonil. ui teil ei o nud eriti huvitav, võtke naeratus sinisel foonil.
SOOJUS Tatjana Anufrijeva, Narva Kesklinna Gümnaasium
ema õppekavas: Aastaajad. Värvi-, kompositsiooni- ja ektiiviõpetus.
esmärgid ja pädevused: Õ aidata õpilastel omandada uusi soojusallikate mõisteid neile
juba tuntud soojusallikate kaudu, sisendades nende soojusallikate ettevaatliku käsitlemise vajadust; õpetada lastele ohutustehnika nõudeid;
ngud ja käitumisnormid, mis õpilane omandab väärtushinnakaitsevad ümbritsevat keskkonda; laiendada õpilaste jaoks soojusallika, sealhulgas ka elusol
õpilastele ahikütet, elektrikütet ja keskmõistet, tutvustada kui toa soojendamise erinevaid võimalu õpilane õpib vastutustundl
hindama säästvat tarbimist; õpilane tahab õppida ja tunneb õppimisest rõõmu; õpilane õpib töötama õpikuga; õpilane õpib värve segama, arendab oma fantaasiat ja loovust.
146
Tunni käik Kordamine ja kinnistamine Millest me rääkisime eelmises tunnis? Milliseid soojusallikaid te teate? Miks peab tulega väga ettevaatlikult ümber käima?
Teema õppimise jätkamine Mitte ainult tuli ei ole ohtlik, ohtlik võib olla ka kuum vesi. Miks? Mida peab tegema, kui juhtub õnnetus? Millega köetakse maju? Kust saadakse kütet? (küttep
1.
2.
uud – üsi –
Maa
loo mist nii promatmaterjalide ümbertöötamine ja säästlik kasutamine. Kuidas siis teie, mu väikesed õpilased, saate aidata meie Maad?
(säästlikult kasutada elektrit, säästlikult kasutada kütet, vett, olla väga ettevaatlik tulega ja mitte teha metsas lõket)
3. Õpilase iseseisev töö õpiku-tööraamatuga (lk 50 – 53). Ülesanded
iseseisvaks tööks valib välja õpetaja, ülejäänu võib anda kodus täitmiseks. Joonista lapsele ilmale vastavad riided selga (lk 50 – joonis). Kirjuta, mis on piltidel (lk 50). Kust ja millest saadakse kütet (lk 51)? Joonista veel asju, millega peab olema ettevaatlik (lk 53). Pane tähele (lk 52)!
4. Psühholoogiline häälestatus
Elusolendid on samuti soojusallikad. Ta sööb, toit “põleb” temas, andes soojust, st energiat. Süües ja puhates kogub inimene energiat, mis teda soojendab. Nii toimub kõigi elusolenditega. Kui elusolend sureb, muutub tema keha külmaks ja lakkab olemast
valmistatakse puudest, brikett – valmistatakse turbast, kiviskaevandatakse Maa seest, kütteõli – kaevandatakse samutiseest)
Kütet annab meile Maa, tema loodusressursid. Tekib mulje, et dusvarasid on küllaldaselt, kuid kui jätkata nende kaevandaintensiivselt nagu siiani, seisab inimkond varsti silmitsi tõsiste bleemidega. Nende probleemide lahenduseks võib saada uute erjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, olemasolevate
147
soojus võib tõesti olla soojusallikaks. Kui linnud hauduvad munadest oma poegi välja, istuvad na es neid oma keha soojusega pikki päevi ja öid, kuni munadest kooruvad
omade emad kingivad
kingivad oma hingesoojust üldse kõigele elavale. Nendega
des sooje värve, proovige joonistada muinasjutulist
allikas. Jah, ma ei eksinud sõnadega – elusolendi keha
d kannatlikult munadel, soojendad
pisikesed linnupojad. Nagu inimeste nii ka looma lastele soojust – mitte ainult otseses mõttes soojusenergiat, vaid ka hingesoojust. Ema süles on lapsel soe ja rahulik olla. Head inimesedon meeldiv suhelda, pärast nendega lävimist muutub tuju heaks. Kogu maailm kangastub soojades rõõmsates värvides. Milliseid värve nimetavad kunstnikud soojadeks värvideks? Kasuta
taevast. Ä rge kartke segada värve, kuid enne segamist tilgutage igassärvi puhast vett, jootke oma värve, tehke neile head, sest
e va s vesi. Kuid ärge
lka ja temasse ehtib ka kraanist tuleva vee
kvarellvärvid armastavad vett – aqua on tõlkeusressursside huunustage, et vesi kuulub lood
see ktuleb suhtuda säästvalt, (kraanivee) kohta.
148
LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. PUUD Anne Tammaru, Kehra Keskkool
Teema Eeskujuehitised Seo maatika, kunst Eesmär
1. 2.
3. 4.
õppimine ÕppemT.Elvist HerbaaPildikogTööleht
mine. Õpilastele anti ülesanne märguande peale leida viie erineva puu leht. (keh.kasv). tund jätkub klassis, õpilased jaotatakse 4-liikmelistesse
rühmadesse lipikute järgi, millel on peal puuleht. Ühesugused lehed moodustavad ühe rühma.
2) Esimene ülesanne: jaotada korjatud lehed liikide järgi hunnikutesse. Lehed, mida rühm ei tunne, pannakse eraldi.
3) Teine ülesanne. Iga rühm tutvustab oma lehti. Tundmatuid liike määratakse õpetaja koostatud herbaariumi järgi.
riiklikus õppekavas: Kodukoha taimed. ks M.Veierti loodusõpetuse tund “Kodukoha loodus ja ”.
s teiste õppeainetega: lugemine, kehaline kasvatus, mate, tööõpetus, inimeseõpetus
gid: Kooliümbruse pargi tundmaõppimine Tuntumate puuliikide tundmaõppimine, praktiline tegevus looduse objektiga Looduse jälgimine, sügisvärvide vaatlemine Herbaariumi koostamine
5. Rühmatöö
aterjalid ja –vahendid: o, K.Maaste, V.Laug Loodusõpetus. Õpik-tööraamat, Avita,2001rium u Lehtpuud
Tunni käik:
1) õppekäik kooliümbruse parki Puude vaatle
149
Mäng: Üks õpilane igast rühmast näitab puulehte ja teised rühmad ga (lipikud on eelneval ma - puude õigekiri) Mäng: Olen puu. (Puu äraarvamine kirjelduse järgi.)
Rühmad hakkavad kordamööda esitama” puule” küsimusi: Kas su lehed on sakilised?jne Puu annab eitava või jaatava vastuse. Küsitakse seni, kuni jõutakse selgusele.
4) Kolmas ülesanne:Töölehe täitmine - puuleht ühendada nimetusega Mäng: Õpilased asetavad korjatud lehed ringi keskele ja
liiguvad ringjoonel. Mängujuhi käskluse peale “Vaher!” otsivad mängijad kuhjast vahtralehe jne. Üleskorjatud lehed jäetakse kuhjast välja. Mäng muutub seda pingelisemaks,mida vähem lehti alles jääb Kes haarab vale lehe või jääb ilma, läheb mängust välja. Võitjaks osutub õpilane, kes on tähelepanelik, kiire ja hea lehtede tundja.
5) Kokkuvõte:
Hinnatakse rühmatööd, kaaslastega arvestamist, tööjuhendite täitmist, distsipliini Herbaariumi valmistamise õpetus.(tööõpetus). Kuivatada
vähemalt viie erineva lehtpuu (vaher, kask, kastan, pihlakas, tamm) leht, liimida A3 joonistusploki lehele ja koostada herbaarium.
Märkus:
näitavad vastavat lipikut puu nimetuset valmistatud emakeeletunnis – tee
1. klassis tunni teema ületab ühe õppetunni raami, soovitav käsitleda päevateema
na.
150
TÖÖLEHT: KAS TUNNED PUUDE LEHTI ?
Puu Number
Tamm Kask Vaher Hobukastan Pihlakas Haab
151
MATEMAATIKA 1. KLASSILE. ARVUDE DLEMINE
rnu Koidula Gümnaasium Tunni m Seose t u, arvutiõpetus Tunni m
1. a ja väiksema mõiste kordamine ja kinnistamine 2. 3. 4. 5. u loomade suuruse üle 6. 7. t8. jutustamisoskuse arendamine
Mater ja
1. Tarkvara programm KidPix
VÕRTiiu Leibur, Pä
teema: Suurem ja väikse
d teis e õppeainetega: emakeel, kodulug
ees ärk: suuremtempli suurendamine ( KidPix ) kujundi kasutamine kujundi ja templi paigutus arutelhuvi tekitamine loomade vastu vas utustunde arendamine
jalid vahendid:
2. Pildimaterjal loomadest Tunni käik: Eeltöö:
1. Vestlus loomadest 2. Arutelu loomade suurusest – väike/suur
Kas elevanti saab kodus pidada? Teema arendus:
1) Suuruse võrdlemiseks on matemaatikas kasutusel märgid ”>” ja ”<”
2) Kes on loomad, nimeta! Mäng ”Täidan, täidan laeva”. 1. Sisene KidPix-I 2. Vali töövahendite ribalt ruut 3. Vali valikuribalt seest tühi ruut 4. Klõpsa sellel
152
5. Paiguta ruudud töölehel nii, et nad oleksid kahekaupa koos 6. Vali templirull 7. Vali tempel 8. Klõpsa sellel 9. Vajuta alla Alt Gr klahv, hoia seda all ja samal ajal klõpsa tempel esimesse ruutu 10. Klõpsa sama tempel kõrvalasuvasse ruutu 11. Mis on neil kahel templil ühist? 12. Mis on neil kahel templil erinevat? 13. Vali uus tempel ja tee samamoodi , suurusjärjekorda võid muuta
. Vali töövahendite ribalt A klahv, klõpsa sellel
. Vali töövahenditest sirgjoon ja tee kahest sirgjoonest kas < või > märk ja paiguta kahe ruudu (kasti) vahele õiget pidi Näide. 16. Mille poole on alati “nokk” kinni? – väiksema poole 17. Mille poole on alati “nokk” lahti? – suurema poole 18. Asu tööle 19. Valminud töölehe prindib õpetaja välja 20. Õpetaja saab ülevaate e tagasiside õpilase oskuse kohta
Hindamine: Hinnanguline ( individuaalselt ) Märkus: Igal õpilasel valmib doominomäng, mida saab kasutada nii matemaatika, eesti keele kui inglise keele tunnis.
1415
153
Näide
154
MATEMAATIKA 1. KLASSILE. HULK. JÄRGARV. AD)
Tunni t
Seo /arvutiõpetus/emakeel Tu e1. la
h jä
2. Õpila m
ine )
3. Õpilane nneb loomade vastu huvi
Materjalid ja vahendid:
Arvuti tarkvara programm KidPix Pildimaterjal loomadest
Tunni käik:
(KODULOOMAD - METSLOOMTiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium
eema: 1. Hulgad 2. Järgarv 3. Koduloom 4. Metsloom
sed teiste õppeainetega: loodusõpetusnni esmärk: Õpi ne teab ulga mõistet
rgarvu mõistet kodulooma mõistet metslooma mõistet
ne oskab oodustada hulka
leida õiget järgarvu võrrelda kodulooma ja metslooma arvutiprogrammis templeid kasutada (suurendamine ja paigutus), pildile sõna lisada , lauset koostada töötada hiirega ( ringi ümber vedam
tu
Eeltöö: Eelnevalt on loodusõpetuse tunnis vesteldud loomadest, liigitusest. Räägitud loodusest ja selle hoidmisest.
155
Teema arendus: 1. Õpetaja küsimus – Mis on hulk? Kas hulgaks võib olla üks
saabas ? Kas hulgaks võivad olla neli rebast? S.o. tuletatakse meelde hulga mõiste. Mitu tüdrukut on meie klassis? Kas see on hulk? Mitu poissi on meie klassis? Kas see on hulk? Kuidas võib nimetada meie klassi tüdrukuid? Kuidas poisse?
2. Sisene KidPix –I 3. Vali vasakult töövahendite reast templirull 4. Klõpsa sellel 5. Vali ülalt ribalt sõna GOODIES (õpetaja teeb kaasa ja näitab ette
videoprojektoril)
8. Avanes templirull loomapiltidega 9. Ülesanne: Iga õpilane kujundab ühe hulga koduloomadest,
teise hulga metsloomadest 10. Koduloomade hulk ümbritse pliiatsiga punase joonega 11. Metsloomade hulk ümbritse rohelise joonega 12. Joone saamiseks klõpsa pliiatsi klahvil ja vali värvi tabelist
punane värv, alt realt vali joone jämedus (õpetaja näitab ette valiku protseduuri)
13. Nüüd tõmba musta pliiatsiga ring ümber esimese kodulooma 14. Kirjuta kodulooma hulga alla ESIMENE KODULOOM ON KASS 15. Tõmba musta pliiatsiga ring ümber kolmanda metslooma 16. Kirjuta alla lause KOLMAS METSLOOM ON REBANE 17. Igal õpilasel valmib oma tööleht 18. Töölehe võib välja printida ja panna õpilase õpimappi
Näide.
6. Vali 4 templi riba ja klõpsa sellel 7. Vali alt klahv OK
156
157
indamine: Ei hinnata numbriliselt H
MATEMAATIKA 1. KLASSILE. MEID ÜMBRITSEVAST LOODUSEST TEKSTÜLESANDE
KOOSTAMINE
asium Tu
3. ine Seo loo Tunni e
1.
4.
9. lesande sõnastamine
Materjalid ja vahendid: 1. Eelnevalt valmistatud ülesande kavand paberil 2. Tarkvara programm KidPix
Tunni käik:
Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümna
nni teema: 1. Peastarvutamine 2. Huvitava tekstülesande koostamine numbritest
Tekstülesande lahendam
sed teiste õppeainetega: dusõpetus/kunstiõpetus/arvutiõpetus
esmärk: Arvutamisoskuse lihvimine
2. Mõtlemisoskuse arendamine 3. Arendada vastutust kaaslase ees
Arendada koostööd õpilaste vahel 5. Töö hiirega KidPix 6. Vallatu pliiatsi kasutamine ( värvivalik-värvusõpetus,
joonejämedus) KidPix 7. Huvi äratamine meid ümbritseva looduse vastu 8. Undo klahvi kasutamine ( KidPix)
Koostatud ü10. Tekstülesande lahendamine
Eeltöö: loodusõpetuse tunnis on eelnevalt räägitud meid ümbritsevast loodusest. On vesteldud teemal, kuidas kujutada meid ümbritsevat
158
oma pildil. Matemaatika tunnis on eelnevalt harjutatud loendamist ja rvutamist. Võib kasutada ka numbrite kirjutamise kinnistamisel.
Teema arendus: 1. Sisene KidPix-I 2. Joonista naljakas ülesanne kasutades ainult numbreid 3. Klõpsa töövahendite ribal pliiatsi klahvil 4. Vali värv ja klõpsa 5. Vali joonejämedus, klõpsa sellel 6. Asu joonistama 7. Kui pilt numbritest on valmis, sõnasta ülesanne
Näit. Kui vana on hiir? Mitu lille kasvab aasal?
ku kohta ning klõpsa a. Kui läheb
se pinginaabriga koht ( dab ülesande ning
edasi ) ning õpilane kontrollib
14. Õpetaja võib kokku panna klassi kogu/raamatu “ Naljakad ülesanded”
Hindamine: Numbrilist hindamist ei toimu.
a
8. Vali töövahendite ribalt A klahv, klõpsa sellel 9. Vali alt valikuribalt sulle sobivad tähed Näide 10. Klõpsa sobiva tähe peal, pane ta vajalik
jälle. Täht on paigas. Samuti talita teiste tähtedegvalesti klõpsa kohe töövahendite ribal viimase klahvi peal ( poisi nägu) ja vale täht kaob
11. Kui kõigil on ülesanne valmis, vahetatakistutakse 1 koht edasi ) ja õpilane lahentrükib vastuse
12. Vahetatakse uuesti koht ( 1 kohtvastuse õigsust, kui on valesti siis parandab
13. Töö salvestatakse ja prinditakse välja
159
Näide.
160
EMAKEEL 2. KLASSILE. KEVADE MÄRGID
us, kehaline kasvatus
esmärgid: apsi nägema kevadet enda ümber ja teha tuttavaks
4. Arendada tähelepanu- ja keskendumisvõimet
Õp esti keele õpik 2. lkirjadega Tunni k
Ly Unt, Rakvere Linna Algkool Integratsioon teiste õppeaainetega: loodusõpetus, muusikaõpetus, draamaõpet E
1. Õpetada lselle eripäradega.
2. Arendada paaristöö oskusi. 3. Õpetada lapsi oma mõtteid väljendama kehakeele abil.
5. Arendada iseseisva töö oskusi
pematerjalid ja –vahendid: E. Hiiepuu, Leelo Tungal “Eklassile”, eesti keele töövihik, kassett lauludega,sildid pea
äik: atus Sissejuh
ÕpOi kevaOlen Sivantsides murelikult kooli poole, raOl
ngutab unine kastan mu akna all.
sulamist, d lindude esimesi viise.
etaja loeb luuletuse ja lapsed peavad ära arvama tunni teema. d, millal Sa jõudsid ! nd ainult aimanud,
ske koolikott õlal. en sind ainult aimanud,
piiludes tavalise koolitüdruku kombel raamatuvirna tagant aknast välja. Olen ainult lootnud , et kohe riVaevalt olen tundnud päikesekiirte soojust ja märganud lume vaevalt olen kuulnuAga nüüd oled Sa juba siin- uued tuuled juustes ja heledus pilgus. Oi kevad, millal Sa jõudsid!
161
(Triin Tobber) Õpetaja paneb tahvlile sildi “Kevade märgid”
le:
vade tunnuseid!
ed kirjutatakse tahvlile mõistekaardiks
102-103 (lugemine,küsimustele vastamine,erinevate lõikude esile toomine)
Õpetaja tutvustab lastele metsvinti (vt lisa nr 2) kuulamine, lindude pildi vaatamine
Töö lugemistekstiga jätkub (tundmatute sõnade tähenduse
Kokkuvõtte tegemine tunnist: Õpilased toovad välja, mida uut nad kevade kohta teada said LISA NR 1. KEVAD
Õpetaja laseb lastel kuulata A. Lõbini laulu “Kevade marss” ja lapsed peavad leidma vastuse küsimuste1.Missugune on selle laulu meeleolu ja missugune seos on sellel kevadega? 2.Leia laulust ke Teema arendus
Paaritöö tulemusel leitakse erinevaid kevade märke looduses Tulemus Õpetaja selgitab lastele kevade kolme erinevat olemust (vt lisa
nr 1) Töö lugemistekstiga lk
Metsvindi laulu
leidmine sõnastiku abil, lausete leidmine nimetatud sõnade järgi)
Puhkepaus ( mõistatamismäng - üks õpilane on peidus,õpetaja kirjutab tahvlile mingi kevade tunnuse, teised õpilased peavad peidus olnud õpilasele selle ainult kehakeelt kasutades selgeks tegema)
Töö tekstiga(teksti ilmekas lugemine) Töövihiku ülesannete täitmine
Kevad tuleb samm-sammult. Talle eelneb kevadtalv ja varakevad. Klimaatilist aastaaega ei saa kalendrisse kirja panna, see selgub tagantjärele. Küll saab arvutada selle pikaajalist keskmist.
162
Kevad hak , tihane laulab ja g algab metsisemäng. Keskmiselt alga del. Olenevalt paigast kestab see 34-4
arakevad algab lumikatte kadumisel. Varakevad on maapinna apuu ja
ui maapind on sula ja lumeta, võib kevadtalvest ilma vahepealse
eskmiselt kestab kevad 40 päeva. Õhutemperatuur on siis püsivalt
ib ka imelühikeseks jääda, nagu juhtus 1993.aastal - vaid kolm päeva. Siis tõusis ööpäevane temperatuur püsivalt üle 13 kraadi, mi LIS estis on umbes 2-3 miljonit metsvinti. Metsvint on rändlind, kes
aprilli algul. Isaslinnud saabuvad varem mbes
maslind, isa on mi valvamisega. Tõenäoliselt on
. Suvisel ajal kuuleme ma laulu igas metsatukas ja pargis. Metsvint harjub kergesti
a muutub hämmastavalt julgeks.
kab lähenema, kui valitsevaks saavad sulailmadlumikate alaneb, saabuvad künnivaresed nin
b kevadtalv veebruari viimastel päeva2 päeva.
Vsulamise ja soojenemise aeg. Mahlakask hakkab tilkuma, sarsinilill õitsema. Ketapita kevad saada. Küle viie kraadi. Kevad võ
da loetakse suve alguseks.
A NR 2. METSVINT.
Esaabub meile märtsi lõpul võining otsivad sobiva pesapaiga. Pesa hakkavad vindid ehitama ukuu aega pärast kohalejõudmist. Pesa ehitab eenamasti tegevuses territooriumetsvint meie kõige rohkearvulisem laululindteinimestega j
163
EESTI KEEL 2. KLASSILE. JUTUKESEKOOSTAMINE P
ILDI JÄRGI
Tiido,Tali Põhikool TeTöötamine paberiga. Lõikamine ja kleepimine. Seo ÕpÕpilan
teab,mis on teksti teema; oskab teksti pealkirjastada;
adelda;
endusest;
ÕpIgal õpilasel on oma tööõpetusekarp värviliste paberite ja muude eelnevatest töödest järelejäänud materjalidega,valge paber,pliiatsid,käärid,pulgaliim. Kir
unni käik:
Jana
ema õppekavas: Sündmusest,isikust ja loomast kirjutamine.
s teiste õppeainetega:Tööõpetus,kunstiõpetus
pe-eesmärgid ja pädevused: e
oskab va oskab ennast kirjalikult ja suuliselt väljendada; tunneb rõõmu loovast enesevälj oskab korralikult,puhtalt ja säästlikult kasutada materjale.
pematerjalid ja _vahendid:
jutamiseks:mustandi jaoks jooneline paber.
T issejuhatus
Õpeblihtsalt ära vis
estlus säästlikust materjalikäsitlusest.Kas juba kasutatud paberist
ältida uut paberiraiskamist,soovitavalt kasutada lemasolevaid huvitava kujuga paberitükke.
Setaja oalub lastel vaadata üle oma karpide sisu:kui palju on aotstarbekalt lõigatud pabereid,kui palju on värvilisi pabereid
atud? Vsaaks teha midagi huvitavat? Teema arendus Õpilased valivad huvitavamaid paberitükke,millest annaks koostada uus pilt.Püüda vo
164
Pildi valmistamine.Pinginaabrid võivad teineteisel aidata valida ja õib kasutada ka ülejäänud
:paberinööri,pitsi.nööpe jms.
anda soovitusi jutukese ks;
veelkord materjali säästliku kasutamise olulisust-tööd on
midagi uut teha.
mõeldud kahe järjestikulise tunnina - eesti keel ja
T s: ja pargis. A s mad. Kuidas kirjeldada looma. Looduslik ja tehiskeskkond. Inimese osa looduse k Seos teiste õppeainetega
sobitada erinevaid paberitükke.Vmaterjale
iga õpilane koostab oma pildi järgi jutukese ja kirjutab selle joonelisele paberile; esitab selle jutukese naabrile; naaber võib esitada küsimusi ja
huvitavamaks muutmise õpilane palub õpetajal parandada vead; õpilane kirjutab oma jutukese ilusa käekirjaga ja vigadeta eraldi
paberile ja kleebib selle oma töö juurde; saadud töödest kujundada näitus ja anda võimalus kõigile
esitleda oma tööd; Kokkuvõte Tööde hindamine;arvestatakse nii fantaasiat,säästlikku materjalikäsitlust kui töö puhtust. Rõhutadaju huvitavad ja lapsed saavad aru sellest , et äraviskamiseks mõeldud paberitest on võimalik Töökohtade koristamine. Märkus Tund on tööõpetus.
LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. LOODUSMÄNG Heli Ekštein, Anneli Bogens; Illuka Põhikool
eema kooliõppekava Puud ja põõsad metsas, aiasLoomaaialooedviljad. Aias ja met as elavad loomad.
ujundamisel.
: inimeseõpetus, kehaline kasvatus, eesti keel
165
Õppe-eesmärgid ja päde
d puid, nende lehti ja vilju. tunneb Eestis kasvavaid aedvilju ja teab nende maitset.
et inimene muudab oma tegevusega loodust ja peab
adusi ja kehaosi ning oskab neid kirjeldada. ppematerjalid ja vahendid: kirjutamisvahendid, kirjutamisalused,
õngad, töölehed, prügi (paberid, plastpudelid, klaasist it (paber, plastmass, klaas,
htlikud jäätmed), viis erinevat mahla, plasttopsid, stopper
vused: Õpilane:
tunneb metsas, aias ja pargis kasvavai
teab, seejuures olema vastutustundlik. oskab sorteerida prügi. teab tuntumaid aed-, mets- ja loomaaialoomi. teab loomade eluvaj
Õtöölehed, resemed, patareid), neli siltidega prügiämbro Mängu kirjeldus: eltöö: Kogu klass on lE äbinud eelnevalt nimetatud teemad. Raja ja ontrollpunktide tähistamine. Igas kontrollpunktis üks kohtunik. egevused: Õpilased jaotatakse 5-liikmelisteks võistkondadeks. Iga
võistkond mõtleb endale nime. Kõik võistkonnad käivad eelnevalt tutvumiseks kontrollpunktid
läbi. Start ( võistkonnad stardivad 5 minutilise ajavahega) Finiš
ontrollpunkt ülesanne NKT - sordi jäätmed – paber, plastmass, klaas,
htlikud jäätmed NKT- “soo” ületamine (maas rõngad, koos
meeskonnaga “mättalt mättale”) NKT- vii kokku vili + leht + puu (ühenda joonega) NKT- mis puuviljad kasvavad Eestis NKT- aita jänesel leida tee porgandini NKT- jooks üle takistuste
7. KONTROLLPUNKT- arva ära, millises topsis, mis mahl 8. KONTROLLPUNKT- peitepilt, kes vihmavarjude all peidus (varjude
alt paistmas loomadele iseloomulikud
kT
K1. KONTROLLPUo2. KONTROLLPU
3. KONTROLLPU4. KONTROLLPU5. KONTROLLPU6. KONTROLLPU
166
tunnused: rebane - saba, jänes - kõrvad, elevant-lont, kaelkirjak-kael jne)
okkuvõte: igete vastuste avaldamine. Autasustamine
Mäng võiks toimuda kooli ümbruses. Kontrollpunktid peaksid olema tähistatud lipukeste, õhupallide vms ning olema silmsideme kaugusel. Ülesandeid võib õpetaja vastavalt vajadusele ja teemale muuta. Mängu kestus on umbes 1 tund. TÖÖLEHT: Töölehed: kontrollpunkt 4, kontrollpunkt 5
TÕMBA RING ÜMBER NENDELE AEDVILJADELE, M1IS KASVAVAD EESTIS!
KÕ Märkused:
167
AITA JÄNESEL PORGANDINI JÕUDA!
168
LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. ILMASTIKUNÄHTUSED
Te Seose
b rühmas kuulata, vaadelda, olla tähelepanelik ja aktiivne
oskab teha koostööd, jagada ja täita ülesandeid rühmas rendab oma sõnavara
loodusnähtused kaasa toovad
al ja vahendid: töölehed tekstidega, “Laste Entsüklopeedia”,
uringis toimub ajurünnak, kus pannakse daolevad ilmastikunähtused (LUMI, KASTE, VIHM, UDU). Edasi
sid uurima eraldi ilmastikunähtusi, et pärast kodugrupis eistele liikmetele, mida teada saadi
mised saadud, ühinetakse taas kodugrupiga, kus iga ekspertgrupi liige kandis oma teema ette ja vastas rühmaliikmete küsimustele
Monika Vaher, Ulvi Mihkeles Paikuse Põhikool
ema riiklikus õppekavas: ilmastikunähtused
d teiste õppeainetega: eesti keel, kunstiõpetus Eesmärk: Õpilane
oskaosaleja oskab otsida vajalikku informatsiooni teatmeteostest
a teab, milliseid ohtusid
Materjlünktekstid, kirjutusvahendid, viltpliiatsid, veeprits Tunni käik: Eeltöö: selleks tunniks õpilased midagi eelnevalt ei teinud. Sissejuhatus: (7 min): hommikkirja teaarutatakse, mida täpsemalt teatakse ilmastikunähtustest ning pannakse kõigi mõtted eraldi lehtedele kirja. Teema arendus: (28 min)
moodustati ilmastikusümbolite põhjal ekspertgrupid, kes hakkaseletada t ( Ekspertgruppide tekstid on lisa 1) ekspertgrupis tead
169
järgnevalt toimus kodugrupis rühmatöö, kus tuli uurida ja kirjeldada pilvede liike, abiks oli “Laste Entsüklopeedia” (tkirjeldus on lisa 2)
öö
sõnavaralise töö osas tuli kodugrupis leida antud loetelust sõna,
seid õnnetusi võivad d
istest (lisa 5) ärkused: kunstiõpetuse tunnis toimus teema kinnistamine
ähtuste joonistamise näol. Selleks kasutati viltpliiatseid ja i.
tega erinevaid loodusnähtusi, d.
huga üles. Kõrgel on külm. ülmas ei kogune veeaur veepiiskadeks, vaid väikesteks
mena. id, mis tekivad õhus, on nii kerged, et hõljuvad nagu
mehelbed
mis iseloomustaks iga loodusnähtust kõige paremini (näidis on lisa 3) edasi toimus rühmas arutelu, milli
loodusnähtused endaga kaasa tuua ning jagada rühma mõtteikogu klassiga ja arutada ,kuidas tuleks siis toimida (lisa 4)
Kokkuvõte: (10 min) Toimus viktoriin omandatud teadmMloodusnveepritsÕpilased joonistasid paberile viltpliiatsimille hiljem veega üle pritsisid. Hiljem võis õpilane lisada väljalõikei LISA 1 EKSPERTGRUPPIDE TEKSTID LUMI Maapinnalt aurunud vesi tõuseb koos õKjääkristallideks. Tekkinud jääkristallid langevad pilvedest alla luJääkristalltolmukübemed. Kui kristallid omavahel ühinevad, tekivad lu umehelbed on 6 harulised).
htul, päikese loojudes maapind, rohi, lilled ja kivid jahtuvad. Ka utuv õhukiht ja eval aurus vett õhku
i, siis õhtul tekib veeauru ülejääk – osa sellest ei mahu enam
(lKASTE Õaluspinnaga kokkupu htub. Kui pärohkestõhku ära. See osa veeaurust muutub veepiiskadeks. Nii tekib kaste. Veepiisad ilmuvad rohule, kividele ja muudele maapinnal asuvatele
IHM veepiisku, mis
esemetele. VÕhu jahtudes tekib rohkem veeauru ja sellest omakorda sajavad vihmana maha.
170
Kerge seenevihma korral on vihmapiisad väikesed. Paduvihma korral s ühinevad need teiste
d). DU
ib tavaliselt öösel. Öösel jahtub koos maapinnaga ka õhk. Õhu htumisel koguneb veeaur piiskadeks. Need piisad on nii pisikesed, et
piiskadest
ett aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimede lehtedelt. tekib higistades ja seda on ka väljahingatavas õhus.
eeaur seguneb õhuga. Soe õhk on jahedast õhust kergem ja tõuseb õrgel üleval on aga külm. Ülespoole kerkinud õhk jahtub
ja veeaur koguneb väikesteks piiskadeks. Piisad liiguvad pidevalt, miljoniteks suuremateks
on vihmapiisad suured (sest alla langedepiiskadega ja tekivad veelgi suuremad piisaUUdu tekjaei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus. Seega udu koosneb tohutult paljudest imepisikestest veening nende vahelt ei paista valgus otse läbi. Seepärast polegi udus kaugele näha. Udu kaob siis, kui õhk uuesti soojeneb. LISA2 PILVED Pilved tekivad õhus olevast veeaurust. VVeeauruVülespoole. K
põrkuvad üksteise vastu ja liituvadpiiskadeks, mis koonduvad pilvedeks. PILVEDE LIIGID Kirjuta pilvede liikide nimed ja kirjelda neid
diat” lk 16,17.
DUS
lühidalt. Kui oskad, joonista ka need pilved.
Kasuta “Laste Entsüklopee PILVE LIIK (nimetus) KIRJELLISA 3 MILLINE SÕNA ISELOOMUSTAB IGA LOODUSNÄHTUST KÕIGE PAREMINI? Tõmba sobivale tegusõnale joon alla! UDU – puhub, teeb märjaks, segab nähtavust, purustab RAHE – keerutab, krõbistab, vilistab, sulatab VIKERKAAR – kuivatab, kastab, paistab, pimestab
171
ÄIKE – raksatab, keerutab, müristab, sajab TUUL – naVIHM – pö LISA 4
ILLISEID ÕNNETUSI VÕIVAD LOODUSNÄHTUSED ENDAGA KAASA
…………………….. DU - ……………………………………………………………………………
………………... AHE - …………………………………………………………………………..
………………………………………… R - …………………………………………………………………..
LIS VIK
1. . Mis tekivad kristallide omavahel ühinemisel?
bed?
vihma korral, millised aga paduvihma
. Millest koosneb udu? kaob? lved ennustavad ilusat ilma?
erab, ulub, pimestab, sinetab örleb, rabistab, paistab, puhub
MTUUA? KUIDAS TOIMIDA, KUI ÕNNETUS ON JUHTUNUD? ÄIKE - ……………………………………………………UKEERISTORM - ………………………………………………RPADUVIHM - …………………………VIKERKAA
A 5
TORIIN
Mis juhtub veeauruga külmas? 23. Mitmeharulised on lumehel4. Mis juhtub õhtul maapinna, rohu, lillede ja kividega? 5. Kuidas tekib vihm? 6. Millised on vihmapiisad seene
korral? 78. Millal udu9. Millised pi10. Millised pilved ennustavad tuult? 11. Nimeta ilmastikunähtusi!
172
EESTI KEEL 3. KLASSILE. JUTUKESE
do, Tali Põhikool
Te e. Töötamine paberiga. Lõikamine ja kleepimine. Seo ÕpÕp
kab vaadelda; oskab ennast kirjalikult ja suuliselt väljendada;
rõõmu loovast eneseväljendusest;
ÕpIgaeel aterjalidega,valge paber,pliiatsid,käärid,pulgaliim. Kirjutamiseks: mustandi jaoks jooneline paber. TuSisÕpetaja palub lastel vaadata üle oma karpide sisu: kui palju on ebaotstarbekalt lõigatud pabereid, kui palju on värvilisi pabereid lihtsalt ära visatud? Vestlus säästlikust materjalikäsitsusest. Kas juba kasutatud paberist saaks teha midagi huvitavat? Teema arendus
KOOSTAMINE PILDI JÄRGI Jana Tii
ema õppekavas: Sündmusest, isikust ja loomast kirjutamin
s teiste õppeainetega: Tööõpetus,kunstiõpetus
pe-eesmärgid ja pädevused: ilane
teab,mis on teksti teema; oskab teksti pealkirjastada; os
tunneb oskab korralikult,puhtalt ja säästlikult kasutada materjale.
pematerjalid ja _vahendid: l õpilasel on oma tööõpetusekarp värviliste paberite ja muude nevatest töödest järelejäänud m
nni käik: sejuhatus
173
Õpilased valivad huvitavamaid paberitükke, millest annaks koostada uus pilt. Püüda vältida uut paberiraiskamist, soovitavalt kasutada
vitava kujuga paberitükke. ad teineteisel aidata valida ja
olemasolevaid huPildi valmistamine. Pinginaabrid võivsobitada erinev nud materjale: paberinööri, pitsi, nööpe jms.
iga õpilane koostab oma pildi järgi jutukese ja kirjutab selle
esitab selle jutukese naabrile; a soovitusi jutukese
jal parandada vead; ga ja vigadeta
töö juurde; aa imalus oma tööd sitleda;
ii fantaasiat, säästlikku
veelkord materjali säästliku kasutamise olulisust - tööd
mõeldud paberitest on võimalik midagi uut teha.
aid paberitükke. Võib kasutada ka ülejää
joonelisele paberile;
naaber võib esitada küsimusi ja andhuvitavamaks muutmiseks;
õpilane palub õpeta õpilane kirjutab oma jutukese ilusa käekirja
eraldi paberile ja kleebib selle omaSe
dud töödest kujundada näitus ja anda kõigile võ
Kokkuvõte Tööde hindamine; arvestatakse nmaterjalikäsitsust kui töö puhtust. Rõhutadaon ju huvitavad ja lapsed saavad aru sellest, et äraviskamiseks
Töökohtade koristamine. Märkus Tund on mõeldud kahe järjestikulise tunnina - eesti keel ja tööõpetus.
174
LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. LINNUD (LINDUDE LAUL, LINDUDE NOKAD)
Teema õppekavas: Loomade maailm Seos teiste õppeainetega: emakeel, kodulugu Õppe-eesmärgid:
Õpilane õpib tundma linde Huvitub loodusest Tunneb vanarahva tõlgendusi linnulaulust Täiendab oma teadmisi lindudest Saab teada lindude vajalikkusest looduses
Õppematerjalid ja –vahendid:
2. klassi loodusõpetuse õpik „Lindude laulud“ rmt. aastast 1942
Tunni käik:
Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium
Eeltöö: Õpetaja loeb ette raamatust linnulaulu vanarahva tõlgenduses. Sissejuhatus: Tagasisidena ja kinnistamiseks saavad õpilased töölehed, kus neil tuleb linnunimi ja linnulaul ühendada. Peale töölehe täitmist toimub arutelu ja analüüs (mida annab linnulaul, kus seda kuulda saab, lindude vajalikkus) Teema arendus: Õpetaja annab ülevaate lindude sulestikust, pesadest ning linnunokkadest Õpetaja loeb raamatust ette teksti. Tunni käigus toimub arutelu ning õpetaja poolt esitatud küsimustele vastamine. Tunni lõpus täidavad õpilased töölehe, kus tuleb täita tabel. Toimub vastuste kontroll ning analüüs – toitumise seos noka ehitusega
175
Rühmatööna tuleb arutelu - millisele linnule milline nokk kuulub ning iks.
odune töö: Õpilane valib ühe linnu ning teeb tema kohta referaadi.
m K
176
TÖÖLEHT: LINNUD Ühenda joonega. Igale linnule oma laul. Ööbik Kiriküüt, kiriküüt, Vaole, vaole. Laisk tüdruk, laisk tüdruk, Too piits, too piits, Plaks, plaks; öö pikk.
etsvint Siit, siit siit metsast ei tohi Sa üht pirrutikkugi võtta.
eib lukku! Võti vanaeide tasku.
usse – sirrrr!
Mul pole täna palju aega. Üdik, tik – tik.
M Pääsuke Sitsim-vitsim, sitsim-vitsim, Ostsin orja, ostsin härja, Tegin orjale kasuka, Härg tõmbas lõhki - patsorr! Kägu Kukku! L Lõoke Siir, siir, siga metsa, Poiss perra, päts põue, Vits kätte, kalasaba task Linavästrik Eest ära, ära,ära,ära! Peoleo Peoleo, kas Tiit teol? Teol teol. Mis tal kaasas? Päts piima, lass leiba, Kausiga kilet ka.
177
Kes on see lind?
Suuremal osal lindudest on isaslinnud uhkemas rüüs kui emalinnud. Em n ad poegi ja h taSeepärast emalinnud ei ehi ennas ula ka. Lauljad on enamasti …………………………………………………. Nad laulavad is . Nagu näiteks
hn või tikutaja.
indude pesad.
odukaku pesa on …………………. õõnsuses.
ääsukesed ehitavad pesa …………………äärde. ab oma pesa ……………..alla.
Lint linnu tiivad sobivad ainult lendamiseks, tuleb nokal täita korraga nii
t. Nokk peab olema piisavalt tugev, et püüda ja hoida toitu ning kihutada minema vaenlased. Teisalt peab ta olema piisavalt õrn ja osav, et siluda sulgi ja punuda pesa. Linnu nokk on
oodustunud luust ja seda katab eriline aine, keratiin. Sellestsamast a linnu suled ja küünised ning meie endi juuksed ja
alin ud istuvad ju nädalate kaupa pesal – munevad, hauvoolitsevad nende eest. Seepärast ongi emalindude rüügasihoidlikum, et mitte olla liiga märgatav vaenlasele.
t ega la
egi siis, kui ei oska oma häälega lauldarä LÖösorri pesa on ………………….. pinnal. KMetsvint punub pesa ………………..külge PKaldapääsuke ehit
dude nokad Esuu kui ka käte ülesanne
mainest on ksõrmeküüned. Keratiin kasvab pidevalt ja seepärast ei kulu linnu nokk
178
vananedes lühemaks. Noka ülemine osa kinnitub tugevalt koljule ja on seega liikumatu. Enamasti kõneleb linnu noka kuju küllalt palju ka tema eluviisidest See k, puLihatoid neelamiseks liiga suurt saaki paremini tükkideks kiskuda. Kontrol
2. olema nokal?
4. el lindudel?
INGLISE KEEL 3. KLASSILE. I HAVE GOT A NEW
Kla Tu Seosed teiste õppeainetega: u ugu Tunni e
Ma
kvara programmid “My first dictionary”, “KidPix”
unni käik:
mnetoidulistel liikidel on tavaliselt lühike ja tugev noktukavastsete urgitsejatel on see aga pikk nagu pintsetid.
uliste nokk on sageli kõver, sellisega saab alla
li, mis jäi meelde! 1. Milleks on linnul nokka vaja?
Missugused omadused peavad3. Nimeta aine, mida on linnu küünistel ja ka sinu küüntel.
Missugune nokk on putuktoidulist5. Kirjuta välja kolm asja, mis jäid sul tekstist meelde.
PET Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium
ss: 3 (õpivad 3. aastat inglise keelt)
nni teema: I´ve got a new pet/he has got
loodusõpetus, kod l
esmärk: uute väljendite omandamine, I´ve got/he has got pööramine
terjalid ja vahendid:: õpik “I love English 2”, arvuti tar
T eltöö: Kodulootundides on arutatud teemat – minu loom, tema eest
hoolitsemine. Iga õpilane teab, millised on tema lemmikloomad. E
179
Eelnevalt on õpilased mänginud loomakaartidega, mille tagumisel küljel on tekst pildi kohta. Iga õpilane ütleb paar lauset oma lemmiklooma kohta. Teema arendus:
-õpetaja kirjutab tahvlile uued väljendid (õpiku sõnastikust) Õpilased avavad programmi “My first dictionary” ning asuvad
elektroonilisest sõnaraamatust väljendeid otsima. Koos arutatakse läbi tähendused. Üks õpilane kirjutab tahvlil olevatele ingliskeelsetele
väljenditele eestikeelsed vasted Õpilased loevad ükshaaval valjusti ette uued väljendid koos
eestikeelsete tähendustega. Õpetaja kustutab tahvlilt mõned inglisekeelsed väljendid ning
mõned eestikeelsed tähendused. Loetakse koos ja püütakse tahvlilt kustutatu meelde tuletada.
Mäng käib, kuni tahvlilt on kustutatud kõik ingliskeelsed väljendid ning kõik koos loevad kustutatud väljendid peast
Õpiku abil tutvutakse have got/has got tähendustega ja pööramisega
Õpilased avavad arvutis tarkvara programmi “KidPix” ja alustavad töölehe tegemist.
Töölehele paigutatakse esimesele reale I´ve got teisele reale pinginaabri nimi Raul has got kolmandale sõbra nimi Reet has got neljandale reale Reet and Raul have got viiendale reale We have got Küsimuste esitamise teel Have you got? saab teada teiste
õpilaste loomade kohta. Igale reale lisatakse templid loomadest Valminud tööleht prinditakse välja ja vahetatakse
pinginaabriga. Kodus: õppida uued väljendid ning valmistada töölehe järgi jutustama, kusjuures õpilane peab kasutama mina vormi asemel ka tema vormi.
Hindamine: hindamist ei toimu
180
181
EESTI KEEL 3. KLASSILE. LASTEKIRJANDUS
a Algkool
Seo etus Õp
ekaarti
äeva eluga
ppematerjalid ja-vahendid: .Perviku raamat “Kunksmoor” ildid ravimtaimedest erbaarium
unni käik: pilased on eelnevalt läbi lugenud raamatu unksmoor”(“Kunksmoor”, “Kunksmoor ja Kapten Trumm”).
issejuhatus: estlus Kunksmoori elust üksikul saarel (elukoha kirjeldus ).
eema arendus: Õpilased jutustavad Kunksmoori tegevustest. Õpilased nimetavad herbaariumi ja piltide põhjal ravimtaimi
Arutelu: Kuidas ravimtaimi kasutatakse, kuidas ja millal ravimtaimi korjatakse, kus kuivatatakse
Eve Kübarsepp, Rakvere Linn
s teiste õppeainetega: kirjandus, loodusõp
pe-eesmärgid: Õpilane
oskab tekstist olulist välja tuua oskab koostöös kaasõpilastega koostada mõist
oskab kuulata kaasõpilasi ja väljendada oma suhtumist kuuldusse oskab seostada loetut tänap
huvitub loodusest mõistab ja hindab keskkonda säästvat elustiili
ÕAPH TÕ“K SV T
182
Mis Õpilased otsivad raa is jutustb laevaõnnetusest.
Iseseisev töö: Õpilase
Mis oli õlikatk?
Kes said selles õnnetuses kannatada?
uidas nüüd likvideeritakse merel õlireostusi?
am, meie
aaristöö: Õpilased koostavad mõistekaardi “Mina ja loodus” ja as nemad saavad ise loodust puhtana hoida.
juhtus: kui üks moosekantidest taimi valesti kasutas? matust koha, m
vastavad küsimustele.
Kuidas juhtus, et õli sattus merre?
Kuidas tegutses Kunksmoor õnnetuspaigal?
Arutelu: K Millist kahju õlireostus veekogule tekitab?
e rääkida (sad Millistest õnnetustest teavad lapsed islinna tiikides, merel, jne.)?
Pkirjutavad sellele, kuid
Mina ja loodus
183
LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ÜHISELULISED PUTUKAD
Viive Talvik, Alavere Põhikool
kavas: Organismide rühmad ja kooselu
eel,inimeseõpetus
pilane teab, et paljud loomad elavad perekondadena koos teab loomadest, kes elavad üksikult ; oskab rühmas leida vastuseid küsimustele ja teha kokkuvõtet; mõistab , milleni võib viia sõnakuulmatus.
Materjal ja vahendid: ENEKE nr.2 (lk. 307), ENEKE nr. 3 (lk. 331). Kassett - koostanud M.Müürsepp, A. Uusen ,,Kas tunned hääli?,” I.Leuhin, M. Pedaste ,, Loodusõpetus 3. kl. “ Sipelgate, mesilaste, herilaste pildid. Tunni käik: Sissejuhatus (7 min): Lapsed kuulavad kassetilt helipilti palavast suvepäevast, kus on kuulda mesilaste ja teiste putukate hääli. Kelle hääli kuulsid? Tahvlil on tähed segamini.Korrasta tähed, saad teada kellest tuleb täna tunnis juttu
PELSI KAS NELASIME NERILAHE Teema arendus: (20 min) Meenuta !
Loomad, kes elavad üksikult; Mis on perekond, kari, parv, koloonia.
Teema riiklikus õppe Seosed teiste õppeainetega: eesti k Eesmärk: Õ
184
Õpetaja palub võtta igal õpilasel ühe sõnalipiku. (sipelgad, mesilased, erilased) Moodustatakse vastavad rühmad. Rühmad otsivad vastuseid
ST ja õpetaja poolt antud materjalist. ühmad teevad kokkuvõtte.
okkuvõte (13 min) pere,herilaspere ühiselu sarnasused
ja erinevused. Kodune ülesanne .
ramatiseering ,,Sõnakuulmatus”
hküsimustele ENEKESER KTahvlile mesilaspere, sipelga
D
185
Küsimused rühmatööks Missugune on pesa? Millest on pesa ehitatud? Kui palju on peres emasid?
Mis ülesannet täidavad peres ema(d) / isad? Mida teevad töömesilased.? töösipelgad?. tööherilased? Millest nad toituvad?
Kuidas nad ennast kaitsevad vaenlaste eest? Kasulikkus Kuidas talvituvad. HERILASED Eestis on10 - 11 liiki herilasi. Nad elavad suure perena pesas, mis on valmistatud läbimälutud ja süljega immutatud puidust. (paberitaoline aine). Pere koosneb isastest, emastest ja töölistest.Pesas paiknevad kärjed, seal elavad vastsed.Tööherilased toidavad neid peenestatud putukatega Mett herilased ei varu. Herilased toituvad nektarist. Tööherilased hukkuvad esimeste külmadega. Üle talve elavad vaid viljastatud herilasemad.Sügisel otsivad nad endale varjupaiga talvitumiseks.Kuni ta ei tunne enda elule ohtu, ei nõela ta ka
186
enesekaitseks. Nõelavad tagakeha tipus oleva mürgiastlaga. Kasu a. Jätke herilaste pesad rahule! toovad nad kahjurputukate hävitamiseg
187
SÕNAKUULMA Peeter ja Toomas l jalutada. Ainult mesipuid ei
itavat. Viimaks jõudsid ad mesilaste tarude juurde.
eeter ütles:,,Ma õige koputan vastu taru.” Toomas hoiatas: ,,Ära a mesilased rahule!”
Pee vas sid tarust.Nad tormasid poisile kallale. Pee tada.
esilased nõelasid. Varsti oli ta nägu paistes. Isegi ema ei tundnud
TUS (DRAMATISEERING)
tulid aeda. Aednik lubas neil sealubanud puutuda.
Poisid kõndisid aias. Nad nägid seal palju huvn Pkoputa! Jät
ter lausus: ,,Ah, tühja! Aednik ei näe seda.” Peeter põrutas kepigatu mesipuud” Ta jäi ootama, mis juhtub. Mesilased välju
ter jooksis mööda aeda. Vehkis kätega, et mesilasi hirmuMteda ära. Vaat niisugune oli sõnakuulmatuse tagajärg.
188
LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ILMASTIKUNÄHTUSED
Monika Vaher, Ulvi Mihkeles, Paikuse Põhikool
eosed teiste õppeainetega: eesti keel, kunstiõpetus, matemaatika
Eesmärk: Õpilane:
tunneb ilmastikusümboleid, oskab lugeda lihtsamat ilmakaarti teab ja oskab ära märkida Eesti suuremate linnade asukoha teab ilmakaari oskab teha koostööd, jagada ja täita ülesandeid rühmas oskab olla tähelepanelik kuulajana, vaatlejana, osalejana
Materjal ja vahendid: töölehed ülesannetega, erinevad ilmastikusümbolid, Eesti kontuurkaardid, pliiatsid, viltpliiatsid, väljalõiked ilmaennustustega ajalehtedest. Tunni käik
Teema riiklikus õppekavas: ilmastikunähtused S
: Eeltöö: koduseks ülesandeks oli tutvuda erinevate ilmaennustustega televisioonis, raadios, ajalehes ja internetis. Võimaluse korral teha väljalõikeid. Sissejuhatus: ( 10 min ) Tänase ilma kirjeldamine klassis , sümbolite kordamine (kinnitada need tahvlile), mõõtühikute kordamine ( + - t° C, m/s). Õpilased tutvustavad oma kodust ülesannet. Toimub rühmadesse jagamine ilmasümbolite järgi. Teema arendus: ( 25 min)
töölehtede jagamine ja selgitused tööks iga lehega rühmade ülesanded olid:
a) kirjuta kaardi järgi väga täpne ilmateade (lisa 1)
189
b) täida ilmakaart töölehe järgi, märgi kontuurkaardile, missuguse aastaajaga ilmaennustus sobib ja too välja
okkuvõtted oma töödest ja le.
stamiseks toimus õppekäik ilmajaama.
kõrgeim ning madalaim temperatuur linnades (lisa 2) c) ilmaennustuse uurimine (lisa 3)
toimus töö rühmades Kokkuvõte: (10 min ) rühmad esitavad kvalminud kontuurkaardid kinnitatakse seina Märkused: teema kinni
190
TÖÖLEHT. ILM äeval tuleb vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhuvad edela- ja
Ilm suuremates linnades: Viljandi 10 C Kohtla- Järve 6 C
8 C äeval tuleb pilves sademetega ilm. Puhuvad idatuuled 20-24 m/s.
Ilm Kuressaare 8 C Võru 6 C Narva 2 C Päeval tuleb selge sademeteta ilm. Puhuvad lõunatuuled 3 – 5 m/s. Sooja on 20 – 25 kraadi. Ilm suuremates linnades: Tallinn 21 C Tartu 25 C Narva 21 C Pärnu 24 C Päeval tuleb vahelduva pilvisusega sademetega ilm. Saartel ja Lääne- Eestis sajab. Külma on 10 – 15 kraadi. Ilm suuremates linnades: Tallinn - 10 C Valga - 14 C Narva - 15 C Pärnu - 11 C Märgi kontuurkaardile, missuguse aastaajaga ilmaennustus sobib. Too välja kõrgeim ja madalaim temperatuur linnades. ILMAENNUSTUSE UURIMINE Vastake küsimustele:
Pläänetuuled 3-9 m/s. Sooja on 5-12 kraadi.
Tallinn
Pärnu 6 C PSooja on 2 – 8 kraadi.
suuremates linnades: Tallinn 3 C
191
1. Ilmaen………
2. Selleks päevaks progn eratuur
Eestis…………
…………………………………………………...
. Väikseim tuulekiirus Eestis? ……………………………………………
nustuse kuupäev: ………………………………………………….
oositud kõrgeim temp…………….
3. Koht, kus ennustatakse vihma?
4
…………
192
TÖÖÕPETUS 3. KLASSILE. RIBAMAA KASVUHOONE
Te Seo EesmärÕp
u
Tähelepanu juhtimine keskkonna ohtudele (kulu põletamine, väetised, mürgid jne.)
oskab korrektselt tegutseda kääride ja liimiga silmaringi laiendamine ( kasvuhoone efekt- seos kasvuhoone
abil oskab anda hinnanguid oma ja teiste tööle
ahendid: valge joonistuspaber, käärid, liim, värviline aber, tööleht ristsõnaga.
n “Valgus” 1984; K.Kinkar “Sõnavara istsõnad I” Avita,2000 (lk.17); Koduarsti ABC “Õhu saastumine”
unni käik:
Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium
ema riiklikus õppekavas: Paberitöö
sed teiste õppeainetega: kodulugu, loodusõpetus, eesti keel
k: ilane teab kasvuhoone mõistet tunneb meil Eestis kasvuhoones kasvatatavaid taimi (kod
kogemusel)
tajub suurusjärke
nimetusega) oskab ennast väljendada tööõpetuses kasutatavete vahendite
Materjalid ja vpU.Andressoo “Ribala” TallinR T
us: ÕpÕpetaja uhoone efektist, selle tagajärgedest ning sellest, miArutata i kasvumaja ning kasvuhoone efekti seoJär
Sissejuhatetaja küsib, mida tähendab kasvuhoone efekt.
räägib kasvda meie saaks teha õhu saastatuse suhtes.
kse seost kasvuhoone kusest.
eldused.
193
Kujutluspildi loomine oma kasvuhoonest. Arutlus, mida kasvatakse eie kodu kasvuhoonetes. Kujutluspildi loomine suuruste suhtest.
-Praktiline töö. Õpetaja individuaalne juhendamine , kes saavad oma töö varem valmis lahendavad
eelnevalt eesti keele tunnis
ühe mürgisema taime nime. : õpilane kirjeldab ja põhjendab ome tööd.
Näitus töödest klassi seinal (peale esitlust paigutab õpilane
oon, mida saame meie teha, et meid ümbritsev keskkond ei kahjustuks ning säiliks kahjustamatuna
ETUS 4. KLASSILE. KOOLIAIA PUUD
Vaatlusoskuse arandamine ja oskus kogetut oma sõnadega endada.
Mõõtmisoskuse arendamine.
mTeema arendus:
-Õpilased
valmistatud ristsõna, mille lahendamisel saavad nad teada Eeti
Tööde esitlus
oma töö seinale) Kaasõpilaste hinnangud tööle. Õpetaja positiivne kokkuvõte Diskussi
.
KESKKONNATUNDE II KOOLIASTMELE
LOODUSÕPEle Linkmann, Häädemeeste Keskkool
Teema riiklikus õppekavas. Tutvumine kodu(kooli) ümbrusega õppekäikudel. Tunni teema: Kooliaia puud. Seos teiste õppeainetega: eesti keel, matemaatika, kunstiõpetus. esmärk: E
välj Kujundada oskust lugeda, mõtestada ja luua lihtsat
loodusteaduslikku teksti. Õppida tundma lihtsamaid bioloogilisi liike.
194
Süvendada kompassi kasutamise oskust. Õppetöö vorm: Välitund. Koht: Kooliaed. Aeg: Maikuu.(vaatlus 1 tund + 2 tundi seinalehe ja hindamise tarvis).
eetod: Rühmatöö.
ppevahendid: Õpetaja poolt koostatud vaatlusülesanded (puude kojoonlaud ja kompass(igale rühmale), puhtad lehed, kirjutusvahendid ja kirjuta Töö käik: sil on kas männiokas, vahtraleht jne.), vastavalt sellele saadakse ka kohe teada, missugust puud vaatlema tuleb hakata.(Igas rühmas 4-5 last, mitte rohkem). Jaotan rü tluse teostamiseks on aega 20 Sel st kokku ndma. Edasin aatluskaardi, teatm tut Kokku ku teksti olemasolu, ku t. Hindamisel osalevad ka õpilased, kes peavad oma hinnangute andmisel lähtuma samadest kriteerium KirjandusJean- De stus; Koolibri (
M Õ
hta) lehtedel, (harilik mänd, hobukastan, saar, vaher), mõõdulint,
misalus.
Jagan klassi, loosi alusel, rühmadeks. (Igal loo
hmadele vajalikud õppevahendid. Vaaminutit.
le aja jooksul tuleb täita vaatlusülesanded ja koostada vaatlusevõte, mille iga rühm peab 3-5 min. jooksul teistele ette kae töö jätkub klassis, kunstiõpetuse tunnis, kus v
eteoste ja raamatute põhjal koostatakse rühmatööna antud puudvustav seinaleht.
võte: Hindamisel arvestan: loodusteaduslijundust, informatiivsust ja üllatuslikkus
itest.
nis Godet (1998), Puude ja põõsaste määraja. Kirja2000).
195
Dorling Kindersley(2000), Loodus lühientsüklopeedia. Kirjastus; KoolibDr. W a ravijõMaale TÖÖLEHT: K Harilik hobukastan.
1. Kirjelda puu võra______________________________________________
_____________________________________________________________
2. Puu ligikaudne kõrgus
cm, km, vali sobivaim ühik)
3. Mõõda puu tüve ümbermõõt:
a. 1 meetri kõrguselt _______________ b. ½ meetri kõrguselt _______________
4. Kirjelda kastanipuu koort (koor sile ja helepruun või vanemas eas tumepruun plaatjas korp, plaatide servad eenduvad- ulatuvad ette, milline kirjeldus sobib antud puule?) _____________________________________________________________
5. Hariliku hobukastani lehed on lihtlehed/ liitlehed. 6. Mõõda kastanilehe pikkus cm: ___________ mitme lehekese- ja
rootsuga see on?_________________________ 7. Lehe serv on sile/ sakiline/ saagjas. 8. Õied:
a. Mõõda õie pöörise pikkus _________________________ b. Kirjelda õit: c. mitu kroonlehte . _________________________________, d. kroonlehtede servad on ___________________________, e. õie värvus on ____________________________________., f. õies on ____ tolmukat, need on kroonlehtedest pikemad/
lühemad.
ri. ilfred Weustenfeld(1996), Puud ja põõsad- müüdid, kultus jud. he Raamat; Tallinn.
OOLIAIA PUUD
on _____________________ ______(mm; m;
196
9
____________ _______________
_____________________________________________________________
10. Mis ilmakaarde jääb vaadeldud puu?
____________________________________________
b. tiigist
________________________
__________________
. Vaatle maapinda kastanipuu all. Mida märkad? Mitut liiki erinevaid taimi seal kasvab?
__________________________________
a. koolimajast
__________________________
c. mägimännist
_________________________
197
LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. MAAVARAD Sig
eema riik kus õppe
eosed tei te õppeai
esmärk: pilane õpib tundma Eesti maavarasid oskab luua lihtsat loodusteaduslikku teksti oskab hankida loodusteaduslikku infot väärtustab säästvat tarbimist
Materjal ja vahendid: “Kahtlased väited”, tööleht, loodusõpetuse õpik 4. klassile, Laste geograafiaentsüklopeedia
Tunni osad: Evokatsioon: “Kahtlased väited” – õpilane peab otsustama, kas
antud väited on õiged või väärad.
Tähenduse mõistmine: Õpiku abiga “kahtlaste väidete” kontrollimine ja parandamine. Õpetaja esitlus maavaradest.
Refleksioon: Töölehe täitmine arvuti abiga. Interneti aadress: http://www.miksike.ee/elehed/6klass/1maa/maa6%2D1%2D23
ne Lensment, Paikuse Põhikool T li kavas: Maa ehitus. Maavarad. S s netega: arvutiõpetus, eesti keel EÕ
%2D2.htm
Esitlus: Slaidikava “Maavarad” Hindamine: enesehinnang Kodune ülesanne: Töölehe lõpetamine ning maavarade kordamine
Tööleht. Maavarad “Kahtlased väited”:
ÕIGE VÄÄR VÄIDE 1. Maavarad on maakoores olevad ained.
198
2. Kõik maavarad asuvad sügaval maapõues. 3. Lubjakivi e. paas on Eesti maavara. 4. Graniidivarud on kasutuseta. 5. Ma vandust nime rjääriks. apealset kae tatakse ka 6. Eestis kasutatakse fosforiidi leiukohti aktiivselt.
199
Tööleht Teema: maavarad
1. Täida tabel. Kasuta õpikut või internetiaadressi: http://www.miksike.ee/elehed/6klass/1maa/maa6%2D1%2D23%2D1.htm
Maavara Kasutusala Leiukoht
2. Kuidas Sina saad kaasa aidata loodusvarade säästlikule kasutamisele ja säästmisele?
______________________________________________________
______________________________________________________
______________________________________________________
______________________________________________________
______________________________________________________
Uuri: Laste geograafiaentsüklopeediat
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
200
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________
Mis on kukersi________________________________________________
ttp://www.miksike.ee/elehed/6klass/1maa/maa6%2D1%2D23%2D1.h
it?
Vastuse leiad: htm
201
LOODUSÕPETUS 4. –5. KLASSILE. VEE RINGKÄIK LOODUSES
, Illuka Põhikool
graafia, bioloogia, eesti keel,
hjendada vee omadustega
oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust veekeskkonnale ta vee saastumist ja teab, kuidas kaitstakse vett
tlemis-, kujutlusvõime,
iagrammid vee jaotumisest Maal Vaatluspunktidesse paigaldada seinapildid, kaardid, millel on
jutatud kohti, kus looduses esineb vett (meri, järv, jõgi, liustik, pilv, allikas, põhjavesi, muld, taimed, loomad jne.).
brik, milles sedelitele on kirjutatud rinevaid sündmusi, mis antud kohas veetilgaga juhtuda võib
l õpilasel pliiats ja A5 formaadis aruandeleht
Emilia Landra Teema riiklikus õppekavas: Vee ringkäik looduses Seos teiste õppeainetega: geokunstiõpetus Eesmärk: Õpilane
oskab seletada veeringet ja teab vee tähtsusest looduses teab, kuidas vesi mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda
põ teab vee olekuid ja nende muutumist
oskab märgasaastamise eest
teadvustub läbi mängu vee ringkäiku looduses, arendab mõ mõistab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid
Materjal ja vahendid: Vee ringkäigu skeem, gloobus, d
ku
Igas punktis topsik või ümeIga Tunni käik:
Sissejuhatus (5 min) Õpetaja ja õpilaste vaheline vestlus-arutelu: kus leidub maakeral vett, kui palju maakera pinnast on kaetud veega, millist vett on rohkem –
202
kas soolast või magedat, kus seda esineb, millises olekus võib esineda nevad
st
petaja võib esitleda ennast võlurina ja muuta kõik õpilased teks veetigakesteks. Nüüd algab väikese veetilga teekond
selt seitsmeks grupiks vaatluspunktide ndi ja läheb oma
simesse vaatluspunkti. Vaatluspunktis võtab topsikust ühe sedeli, olevad andmed oma aruandelehele ja asetab sedeli tagasi.
le –Vahetus! - lähevad mängijad järgmisse hemalt 7 – 8
gu taustaks võib kõlada rahulik veemuusika.
ärast kõikide punktide läbimist arutletakse ühiselt, mis on kõige emad ja kõige haruldasemad kohad , kuhu vaid mõni üksik
õpilane oma vaatluspunktide t veetilgana läbi maailma erinevate
ste. Kes tahab, võib esitada oma
ISA
Ülesanded vaatluspunktides
Taim Taimest aurad sa lehtede kaudu õhku. Mine pilve sisse! Taim talletab su söödava puu-, juurviljana. Taim kasutab su kasvamiseks. Püsi taimes ! Põhjavesi
vesi (tahke, vedel, gaasiline).Ka taimed, loomad ja inimene koossuuremalt osalt vee Mäng: Veetilga teekond (15 min) Õväikespaikadesse, kus esineb vesi. Klass jagada võimalikult võrdvahel. Iga õpilane saab paberi ja kirjutusvaheekirjutab sealÕpetaja märguande peapunkti. Liikumist jätkatakse, kuni mängijad on käinud väpunktis.
Män
Kokkuvõte (5 min.) Püldisveetilgake pääses. Lõpetuseks (20 min.) kirjutab igaülesannete põhjal lühijutu retkespaikade ja kõige erinevamate olevuretke veetilgana ka koomiksi näol. L
203
Sind pumbatakse talus kaevust kastmiseks. Mine taime sisse! Sinust saab osake maa-alusest vetevoolust, mis tõuseb allikana jõkke.Mine jõkke!Voolad allikasse, loom joob sind.. Mine looma sisse! Sinust saab osake maa-alusest vetevoolust, mis suubub merre. Mine merre!
eri
ine pilve sisse! endud veelooma naha kaudu. Mine looma sisse!
ägiliustik u. Mine pilve!
Imbud maasse ja sinust tuleb põhjavesi. Mine põhjavette! ImsisSulJää
ajad lumena mägedele. Mine mäele! a jõkke. Mine jõkke!
Mine merre!
atust “Keskkonnamängude kogumik”
MOled üks lugematutest mere veemolekulidest.Ole meres! Aurad õhku. MIm MAurad õhk
endud maasse ja taimede juured imevad su endasse. Mine taime se! ad ja voolad mööda mäge allapoole. Mine jõkke! tud. Püsi mägedes!
Pilv Sajad vihmana mägedele. Mine mäele! SSajad vihmanSajad vihmana merre. Mine merre! Sajad lumena merre. Sajad vihmana autoparklasse. Mine põhjavette! Mängu idee pärineb raam
204
LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL
Te
etega: loodusõpetus, eesti keel, matemaatika,
eema: LOODUSÕPETUS. Elu areng Maal
esmärk: anda ülevaade elu tekkimisest ja arengust Maal võrrelda erinevate olendite tekkimist Maal “Elu kalendri “abil arendada õpioskusi õpetada kasutama sarja “Mitmepalgeline maailm” mõistete fossiil, liik, evolutsioon selgitamine
Vahendid: Avita 4. kl. loodusõpetuse õpik ja töövihik,valge paber, Koolibri “Eelajalooline elu”, loodusõpetuse vihik Tunni käik:
Ester Koplimets, Paide Gümnaasium
ema riiklikus õppekavas: Elu maal
Seos teiste õppeainkunstiõpetus T E
Eeltöö: Õpilased täitsid kodus töövihikust Elu kalendri Sissejuhatus (3 min) Iga laps võtab karbist nööbi ja värvi järgi kogunetakse 3-liikmelistesse gruppidesse. Teema arendus(35 min)
Ajurünnak Tahvlil teema: Kuidas tekkis planeet Maa? Toimub ajurünnak töögruppides.Iga grupp valib välja ja kannab ette ühe oma versiooni.
Õpetaja võtab kokku, et teadlased on seda kaua uurinud ja uuringud jätkuvad
Uritakse õpikust, kuidas teadlased on elu teket Maal uurinud Vaadeldakse “Elu kalendrit” ja võrreldakse tekkimisi “enne”,
“pärast”, “nooremad”, “vanemad”
205
Raamatu”Eelajalooline elu” abil fossiili mõiste selgitamine ja
1. Mitu põhilist dinosauruste tüüpi on Maal elanud? 2. Mille järgi otsustasid teadlased, et pterosaurused olid
3. Mis põhjustas dinosauruste väljasuremise? tuste andmine küsimustele, viited raamatust
KoMuutused looduses toimuvad väga aeglaselt. Õp
mineviku jälgede uurimine Grupitöös vastuste leidmine “Eelajalooline elu”abil
soojaverelised?
Vaskkuvõte (7 min)
ilased avaldavad arvamust tööst oma grupis
206
EESTI K Paide Gümnaasium
Teema: Ne Eesmärk:
sel
harjutada teabetekstist olulisemat välja tooma korrata varem õpitud mõisteid liik,evolutsioon, fossiil
Vahendid: Avita 4. klassi eesti keele õpik, harjutuste vihik, “Eelajalooline elu”, Õpetajal näitamiseks, tutvustamiseks Punane raamat, ristsõna igale lapsele Tunni käik:
EEL 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL Ester Koplimets,
madki elasid kord Maal….
gitada Punase Raamatu vajalikkust õpetada kirjutama liikide nimetusi
Sissejuhatus
Õpetaja meenutab, et loodusõpetuses räägiti dinosauruste väljasuremisest ja põhjustest. Ka tänapäeval jätkub väljasuremine mitmesugustel põhjustel
Arutelu 1. kuidas inimene kasutab loodust ? 2. mis võib juhtuda, kui me ei tee seda heaperemehelikult 3. kuidas satub mõni taime-, looma- või linnuliik
väljasuremisohtu? Töö õpikuga
Õpetajal on laual väljasurnud või –suremisel liikide nimekaardid Paari peale võetakse üks ja loetakse tema kohta õpikust Seejärel jutustatakse sellest klassikaaslastele.
Silpidest sõnade koostamine Õpilased saavad õpetajalt ümbriku ühe hävimisohus oleva looma nimega, mis tuleb silpidest kokku panna.
Õigekirja harjutamine
207
Tuletatakse meelde suure ja väikese algustähe reegleid
tundvat just tema käes oleva looma nimetuse, tõstab käe. Bambuskaru,bengali tiiger, orangutan, batagur(suurim magevee kilpkonn),neptuntigu, aafrika elevant, ninasarvik,hiina tiiger,mägikorilla, krokodillid, vaalad, merilõvid Lapsed kirjutavad vihikusse ja õpetaja seejärel tahvlile.
Varemõpitud mõistete kordamine ristsõna abil
Õpetaja kirjeldab üht eelpool silpidest kokkupandud looma. Need, kes arvavad ära
208
Kui lahendad õigesti, saad teada, kuidas nimetatakse kivistunud taime- ja loomajäänuseid.
1. Kus elavad väljasuremisohus elevandid? d katseid.
3. M va4. H la5. Kõik ühetaolised organismid moodustavad … 6. M to7. Kuidas nimetatakse uute liikide tekkimist?
KoÕpetaja s git uremisohus olevate liikide aitseks. unase raamatu tutvustus
2. Koht, kus teadlased teevaaa ra, mis on tekkinud taimede kivistumisel. iig slik taimtoiduline loom minevikust.
is idulised olid enamus dinosaurustest?
kkuvõte
el ab, mida on ette võetud väljaskP
209
MATEMAATIKA 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL
eema: Kordame 100 000 piires peast arvutamist, kirjalike
Ees
teliste tekstülesannete kirjalikku lahendamist eid nimetusega arvudega
VaTöölehed ülesannetega, ruuduline vihik Tunni käik
Ester Koplimets, Paide Gümnaasium Ttekstülesannete lahendamist
märk: arvutada peast 100 000 piires korrata kaheteh
korrata teht koostada ise kahetehteline ülesanne
hendid
Sissejuhatus
kui arvutad, saad teada : ° mitu aastat tagasi suri välja mammut 20* 500 ° kui kõrged kasvasid kollad (meetrites) 300 000 : 10000 ° millal suri välja rändtuvi 3*638 ° mitu miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed inimesed
maale 420 : 7 Teema arendus:
Peast arvutamine ° Mitu taimeliiki on maakeral?
+ 1450 800 + 600
+ 500
* 100
:500 * 350 : 7
210
Iseseisev tpilased lahendavad töölehe ülesandeid, mis aitavad selgitada elu
arvudes. Õp
oolt Vahetatakse pinginaabriga vihikud ja lahendatakse ülesanne.
kivate küsimuste korral pöördutakse õpetaja poole
kkuvõte Elu kestmine Maal sõltub suuresti inimesest endast, igaühest
t
Tuletame meelde tekstülesannete vormistamise öö
Õteket Maal
etaja kogub töölehed pärast kokku Ülesande koostamine õpilase p
Tekindividuaalselt
Ko
meis Koduse ülesande vihikusse kirjutamine
211
KUNSTIÕPETUS 4: KLASSILE: ELU ARENG MAAL Ester Koplimets, Paide Gümnaasium
sal
Eesmärk: arendada laste fantaasiat, vaatlusoskust õpetada akvarelltehnikas tausta kujundama puhumistehnika rakendamine
Vahendid: Akvarellpaber (A3), -värvid, pintsel, veetops, lauakate, joogikõrs, tuss,
vrätte
Tunni käik: Eeltöö: Lapsed on kaasa võtnud kodus leiduvaid pilte ja materjale.
Siss hmi ja loomi
hitõed
ise kodust kaasa d materjalidega
id ll olema..
Need on vaatamiseks teabelaual. eju atus Meenutatakse eelajaloolisi tai
Õpetaja näitab pilte eelajalooliste taimede ja loomadega
Fantaseeritakse samal teemal Tuletatakse meelde akvarellitehn k põi a Valmistatakse ette vahendid ning värvitakse taust Tausta kuivamise ajal tutvuvad õpilased ükste
võetu Õpetaja selgitab puhumistehnika võtteid Praktiline tegevus
Kokkuvõte Vaadeldakse üksteise töid Kõigi tööd pandi järgmisel päeval vaatamiseks välja, aga enne pidnad hommikuni vajutise a
212
MATEMAATIKA 4. KLASSILE. ARVUD MILJONINI Siiri Visnapuu, Tali Põhikool
Teema riiklikus õppekavas: Arvud miljonini : Arvud miljonini,korrutamine ja jagamine kahekohalise
usvaradest ja -ressurssidest; mõistab ja hindab keskkonda säästvat elustiili.
Pädevused: Õpilane
oskab arvutada miljoni piires; huvitub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt.
Õppematerjalid ja –vahendid: Info taimede kohta http://sunsite.ee/taimed/
Tunni teemaarvuga Seos teiste õppeainetega: kodulugu Eesmärgid: Õpilane
tunneb arve miljonini,oskab tehteid järguühikutega; teadvustab inimese sõltuvust lood
K.Kaasik, B.Balčytis ,,Matemaatika 4.klassile’’ A.Kaasik, K.Kaasik,,Matemaatika töövihik 4.klassile’’ Tunni käik: Eeltöö Koduloo tunnis on räägitud taimede ehitusest ja levikust. Sissejuhatus Õpilastele on eelnevalt jagatud andmed looduskaitse all olevate taimede kohta.Õpilane esitab taimedega seotud fakte ja kirjutab esinenud arvud tahvlile. Teema arendus
Õpetaja teatab tunni teema ja eesmärgid. Suuline Õpilased koostavad tahvlile kirjutatud andmeid kasutades
ülesandeid. Tuletatakse meelde järkarvuga korrutamist-jagamist ning
järkarvude korrutamist-jagamist. Vestlus looduskaitse all olevatest taimedest.
213
Kirjalik Õpilased lahendavad ülesandeid kirjalikult. (Õpik lk
e nim
Kokkuvõte
pilased nimetavad järkarve miljoni piires (mäng ,,Täidan,täidan
e, et loodusesse tuleb hoidvalt
114/tv.lk.82) Nuputusülesanne (lahendiks ühe looduskaitse all oleva taim
etus)
Õlaeva’’) Õpilased räägivad, mis jäi tunnist meelde seoses looduskaitse all levate taimedega, teevad järelduso
suhtuda.
214
MATEMAATIKA 5. KLASSILE. RISTKÜLIKUPI
NDALA JA ÜMBERMÕÕT. MURD.
Kaida Laks, Rakvere Linna Algkool
Teema: Ristküliku pindala ja ümbermõõt. Murd. Osa leidmine ter Seos teiste ainetega: kodulugu esmärk:
Õpilane ab joonestada ristkülikut, jaotada seda osadeks,
omab teadmisi talumajandusest ja maa-ala otstarbekast
saab aru õpitud oskuste vajalikkusest tulevikus.
ahendid: tööleht, joonlaud, pliiats.
unni käik: Korratakse plaani joonestamist ja ristküliku jaotamist osadeks. Õpilased jaotuvad 3 – 4 liikmelisteks gruppideks. Töölehe ülesannete täitmiseks on aega 35 minutit. Töölehed korjatakse kokku ja õpetaja annab suulise hinnangu
gruppide tööle.
vikust. Kümnendmurd.
E
osk oskab leida ristküliku pindala ja ümbermõõtu,
jaotamisest, oskab planeerida ja arutleda,
V
T
Järgmises tunnis analüüsitakse ülesannete lahendusi.
215
Valige grupijuht. Kirjut
TÖÖLEHT ÕPILASTELE
age oma grupi õpilaste nimed alustades
……….
ja teise serva pikkus on 600 meetrit. Kui suur
__T
on taluhoonete ja taluõue all. Märkige see ala joonisele
värvige. Kui suur on taluhoovi maa-ala?
________________________________
___________________________________________________________________
grupijuhist.
1. ……………………………………………………………
2. …………………………………………………………………….
3. …………………………………………………………………….
4. …………………………………………………………………….
Ülesanne:
I Tõnule kuuluv talumaa on ristküliku kujuline. Maa-ala ühe serva
pikkus on 800 meetrit
on Tõnule kuuluv talumaa? Tee joonis nii, et 100 meetrile vastaks 1cm
ja arvuta.
__________________________________________________________________
alumaast 1/12
ja
_
_
216
Kui suur osa maast on aedviljade ja maasikate all, kui see moodustab
/6 kogu talu-maast? Märkige joonisele ja värvige teise värviga.
____________________
.
e
v
leb 3 meetri laiune?
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
II Lahendage õpikust ülesanne 799. (AVITA, 2001)
Kui ülesandes antud joonisel oleks kujutatud kooli hoovi, siis
paigutage sinna spordiväljak nii, et oleks piisavalt mänguruumi nii
väljakul kui ka ülejäänud maa-alal.
Kui suur on teie planeeritud mänguväljaku pindala ja ümbermõõt?
Tehke joonis.
1
_
Kui suur on Tõnu põllumaa, kui see moodustab ¼ kogu talumaast?
Märkige joonisele ja värvige
___________________________________________________
1/24 talumaast on kaevatud tiik. Kõik ülejäänud talumaa on kaetud
metsaga. Kui suur on metsaga kaetud talumaa-ala? Märkige joonisel
ja värvige.
____________________________________________________________________
Tõnu kavatseb ümber talumaa piiri ehitada traataia kahekordse
traadireaga. Mitu meetrit kulub Tõnul selleks traati, kui lattidest vära
tu
217
_____________________________________________________________________
___________
________________________________________________
________________________________________________________
___________________
_____________________________________________
_________
___
________________________________________________________
Milliseid töid tuleks teha mänguväljaku rajamiseks?
_____________________
___________
__________________________________________________
______________________
____________________________________________________________
________________________________________________________________
218
EESTI KEEL 5. KLASSILE. INIMENE JA
Taimi Jürgenstein , Paide Gümnaasium
õppeainetega: loodusõpetus, kunstiõpetus dusele ja sellega
vorme, eluviiside
er. Emakeele õpik
METSLOOM.
Seosed teisteEesmärk: 1. Õpilane tunnetab inimtegevuse mõju lookaasnevat vastutust. 2. Õpilane tunnetab ja väärtustab teisi eluerinevust. 3. Tekstist teabe leidmise harjutamine. Materjal ja vahendid: V. Maansoo, K. Vardja “Sõnasõb5. klassile”, töölehed
unni käik:T Häälestamine: Õpetaja teatab tunni teema ja kirjutab tahvlilkäsitlemisele tuleva teksti pealkirja ja tegelased (rebane, talunik,
e
alutakse
ruohakastki võib mett lugemise käigus jälgida iga
last just nii käituma. evad tegelased?
elistesse rühmadesse, igale rühmale antakse ing
lugeda ja otsida konkreetseid lauseid või teavet, mis pakub huvi nende rühma vaatekohast ja neid komm5. Arutelu erinevatest vaate ntud seisukohtade üle. Kokkuvõte: Õpilased panev u seisukoha inimese ja looma teemal (töölehe
taluniku pojad, kanad, hirv koos pojaga). Õpilastel pennustada, millest jutt täpsemalt räägib. Teema arendus: 1.Õpilased loevad õpikust teksti “Kaleida” (E.Seton – Thompson), lisaülesandeks on
gelase mõtteid ja arvamusi, mis panevad antud tegete2. Sõnastatakse probleem: kuidas näevad antud lugu erinKuidas lahendada inimese ja loomade vajaduste vastuolu? 3. Õpilased jaotatakse 4- liikmühe tegelase nimi ja palutakse antud lugu vaadelda tema vaatenurgast ntäita töölehe 1. osa. . Õpilastel palutakse tekst veelkord läbi4
enteerida.(töölehe 2. osa täitmine) nurkadest antud aad kirja oma isiklik
3. osa täitmine). TÖÖLEHT “ERINEVAD VAATENURGAD”
219
I osa: Sinu vaatenurk ..inimeste ja loomade vajaduste vastuolu e
______________________
Vajadused Mured ja
........................................ ....................................................................
....................................
sed Sinu
............................................................
III osa: Kokkuvõtlik ......................................................................... ....................................................... .........................................................................................................................................................
MENE JA
Taimi Jürgenstein , Paide Gümnaasium
Seosed teiste õppeainetega: emakeel, kunstiõpetus
probleemilRoll ______________________________________________ probleemid .......................................................................................................... ....................................................... ...................................................................... II osa: Loe ja reageeri Teksti laureageeringud ...................................................... ...................................................................... ...................................................... ..........
seisukoht .........................
LOODUSÕPETUS 5. KLASSILE. INIMETSLOOM
Teema riiklikus õppekavas: Inimese mõju loodusele.
220
Eesmä1. Õpikeskkonnale ja ohte, mis s 2. Õpilane teadvustab inim use muutmisel, looma- ja taimeliikidele va
dusõpetus 5. lassile”
rk: lane teadvustab inimtegevuse ulatuse mõju ümbritsevale
ellega kaasnevad. ese vastutuse lood
jaliku elukeskkonna säilitamisel. Materjal ja vahendid: K.Hellat, I. Leuhhin, E. Pärtel “Look
Tunni käik: ine: Õpetaja palub õpilastel meenutada oma hommikust
kooliteed ja nimetada, milliseid inimese poolt tehtud muutusi nägid miks neid muutusi on tehtud
Õpetaja kirjutab tahvlile tunni teema. us.
.Õpetaja teeb tahvlile (või annab töölehtedel) tabeli ja seletab, kuidas seda täitma hakatakse.Teksti lugemise käigus peatub õpilane mõne
muse av ette
anda.
Laused tekstist Minu arvamused, kommentaarid
Häälestam
nad ümbritsevas keskkonnas. Arutatakse,ja milline võiks see paik välja näha ilma inimtegevuse jälgedeta.
Teema arend1
talle olulise lause juures, kirjutab selle tabelisse ja lisab oma arvavõi kommentaari (koos põhjendusega). “Peatuste” arv on soovit
1. 1.
3. Õpilased loevad ette oma valitud lauseid ja2. Õpilased loevad õpikust tekstid ja täidavad tabeli.
oma kommentaare.
Arutelu.
Kokkuvõte: Õpilased kirjutavad eelnevale tööle tuginedes jutukese teemal “Kas inimesel on õigus loodust muuta?”
221
KUNSTIÕPETUS 5. KLASSILE. INIMENE JA
Seosed teiste õppeainetega: loodusõpetus, eesti keel
Eesmärk::
Õpilane
1. õpib kujutama looma, tema karvkatet.
2. harjutab õlipastellidega pinna katmist, värvitoonide segamist ja
sulatamist.
Materjalid ja vahendid: Reprod loomamaalidest, pildid rebasest,
õlipastellid, A3 joonistuspaber, raamat “Räägi mulle rebasest”
Tunni käik
METSLOOM Taimi Jürgenstein , Paide Gümnaasium
:
Eeltöö: õpilased võtavad kaasa pilte ja raamatuid rebasest.
Häälestus: Õpetaja juhtimisel tuletab klass meelde emakeele tunnis
loetud teksti “Karuohakastki võib mett leida”. Arutatakse, milline on
rebase loomulik elukeskkond ja mida ta eluks vajab. Õpetaja teatab
tunni teema- Rebase kujutamine tegevuses.
Teema arendus:
1. Loomapiltide vaatlus, tähelepanu pööratakse looma kujutamisele ja
pildi
kompositsioonile.
222
2. Värvide valimine ja segamine, karvkatte kujutamise proovimine.
3. J
Kok eb
ja mida ta sel hetkel võiks t ööd pannakse välja.
nalüüs ja hindamine toimub järgmisel tunnil. Õpilane tutvustab oma
ärkused: Töö jaoks on soovitav kasutada paaristundi.
oonistamine
kuvõtteks: Valmis töö taha kirjutab õpilane, mida tema rebane te
unda ja mõelda. T
A
tööd.
M
223
EMAKEEL 5. KLASSILE. MIKS ME HOIAME JA KAITSEME?
Teem skkond. Linnud, loomad ja kal Seo iõpetus Ees
pöörab suuremat tähelepanu inimtegevuse mõjule loodusele hoidub loodust kahjustamast oskab teha koostööd oskab teha lühikokkuvõtteid oskab leida arvuti abil vajalikku informatsiooni
Materjal ja vahendid: töölehed, arvutiklassi kasutamine, ELF`i põhieesmärgid, kaitsealuste liikide nimekiri. Tunni käik:
Sirle Varkentin, Paikuse Põhikool
a riiklikus õppekavas: Mina ja elukead
sed teiste õppeainetega: loodusõpetus, arvut
märk: Õpilane oskab leida vastuseid, hankida vajalikku teavet, teavet
tõlgendada, kasutada
Eeltöö: Õpilastel oli koduseks ülesandeks välja uurida, mis on ELF. Sissejuhatus: ( 3 min): Mis on ELF? Keda või mida on kujutatud ELF`i logol? Miks? Teema arendus:
Vestlus Eestimaa Looduse Fondi põhieesmärkidest ja nende analüüs. Miks on need eesmärgid tähtsad? ( 5min) Paaristöö, leia interneti abil kaitsealuseid liike Eestis. Selgita I,
II, III kategooria tähendus ja too näiteid. Mis on tegevuskava?( 10 min)
224
Arutelu- milliseid vastuseid leidsime, mis jäi arusaamatuks, on
Töö tekstiga ja töö öleht teemal lendorav. ( 12min) Õpetaja saad kide
nimekirja, kust iga õpilane valib enesele ühe liigi.
sest teha lühiülevaade, kasutades teatmeteoste, interneti jm. abi,
pidepunktid leiab iga õpilane oma töölehelt.
Juhul, kui ei ole võimalik kasutada arvutiklassi võib antud tunni delt,
teatmeteostest. Õpilastele on antud vajalik interneti aadress, kust aab ( http.//www.loodus.ee)
milliseid uusi teadmisi omandasid, kas saadud teadmisedsinu jaoks olulised? ( 8 min)
lehe täitmine, tö
ab klassis ringikäima kaitsealuste lii
Töölehe kontrollimine ( 3 min)Kokkuvõte: ( 4 min) Koduseks ülesandeks jääb valitud kaitsealuliigist
Märkused:
osas leida teavet õpetaja poolt valmistatud töölehte
teavet s
225
M
eema riiklikus õppekavas: Rahvalaul.
skogemuse arendamine. Puude liigid Illuka kooli pa
Seosed teiste õppeainetega: Loodusõpetus ja ajalugu. Eesmärk: Õpilane
näeb enda ümber ilu, tunneb illuka pargis ole-vaid puid. oskab luua ise rahvalaulu, oskab kuulata ja hinnata teiste poolt loodut.
Materjal, vahendid :
Viltpliiatsid või värvilised pliiatsid. Erinevast puidust ja erineva pikkusega puupulgad. Männi-, kuuse- ja seedrikäbid. Nelja liiki puulehti.( võib olla tehtud ka värvilisest paberist.)
Tunni käik:
UUSIKAÕPETUS 5. KLASSILE. PUUD JA MUUSIKA.
Riina Tuur, Illuka Põhikool
TMuusika kuulami
rgis.
Teema: Puu läbi muusika ja rahvalaulu.
Sissejuhatus: Vestlus. Meeleolu loomine. Millised puuliigid kasvavad Illuka pargis. Teema arendus:
Puude, parkide tähtsus. Nende mõju inimesele. Puu kui stressi maandaja. Igal inimesel oma puu. Puu kasutamine muusikas ( pillide valmistamisel )
226
Klaasi jaotamine 4.rühma. Iga laps valib ühe puulehe. Rühma
“. ( Pikkus vähemalt 8 rida . Rühm valib eeslaulja.)
Luua rahvalaulule rütmiostinaatolemasolevai d, käbid )
rutelÕpetajapoolse hinnangu andmine.
idsime nendest lauludest? Märütmiostin
jaotamine toimub puulehtede järgi ) Ülesanne rühmadele – Tuleb luua ise rahvalaul “ Minu puu
o, kasutades mängimiseks d looduslikke rütmipille ( pulga
Rühmade esinemine. A u tehtust.
Mida õpetlikku lerkus : Tunnis toimuv eeldab, et õpilased teavad, mis on
aato ja rahvalaul ning kuidas neid teha.
227
INGLISE . KLA . KEEP YOCOUNTRY
Maia Põlajeva, Ke ool
ling. our country tidy!
ims: The discussion
° “Where have you been?”
eveloping the sense of responsibility of students when they are on a trip.
Wa uThe tea
KEEL 6 SSILE UR TIDY!
hra Keskk Topic: Travel Keep y A
° “Tips for travellers”
Demonstration that only people together can keep the country not polluted and clean.
D
Geograhpy of Estonia, Biology and Drawing are subsidiary subjects. rocedure: P
rm- p activity:
cher asks the questoins: Do you like travelling?
What places have you visited in Estonia? What kind of transport do youlike best? Have you ever been to any foreign country? . Where would you like to travel next? etc
Task 1.The teacher places the set of the cards of the road signs on the board and asks the students
to give the names to all the signs and to divide them in 4 groups, for example:
228
Sigrest reservoirs places
ntry road signs
ns in the Signs near Signs in public Coufo Don’t make a
Keep dogs under
fire! Don’t make noise!
Keep water clean!
control! Don’t throw litter!
Then the teacher asks the students to create their own signs, which also could be fantastic, and add them to the table. (This activity could be done as a group work or the whole class activity.) Task 2. The teacher divides the class in groups of 3 or 4 and sets the following tasks
draw an imaginary way of your trip to some place in South Estonia
put all possible signs on your way Task 3. After that activity the students make an oral report – they explain to the whole class using the map
why they have chosen travelling to that particular place what signs and what for they have put
Task 4. The students make a conclusion comparing the maps they have done what are the most frequent signs in their maps. At the same time the teacher writes these signs on the board. As home task the students are asked to answer the question
229
This lesson plan could be us tional material to Units 13, 15 of the Student’s Book “I Lo y Ülle Kurm and Mare Jõul.
What signs and where would I put at the place I live?
ed as an addive English 4” b
230
VÕÕRKEEL 6. KLASSILE. MEIE HINNALINE PLANEET
hkool
konnasõbralik käitumine
ainetega: geograafia, eesti keel
esmärk:
ja põhjuseid ning pakkuda välja lahendusi
tekstist spetsiifilist informatsiooni oskab kasutada tingimuslause 2 tüüpi
“Enterprise 2”
Ruth Juss, Paikuse põ Teema riiklikus õppekavas: kesk Seosed teiste õppe EÕpilane
oskab viia kokku probleeme
leiab
väärtustab keskkonnasõbralikku käitumist Materjalid ja vahendid: Virginia Evans – Jenny Dooley Express Publishing, 2000, Unit 11, lk 76-78 Tunni käik: Eelmises tunnis oleme vaadanud videot “Our Precious Planet”, õppinud
gimuslause teise tüübi
(8 min Ex 2)
lata kassetilt kõnelejaid ja osata vastata küsimustele (16 min Ex 3)
jutus sõnavarale (5 min Ex 4)
selgeks tin Sissejuhatus: vaadates õpikupilte, leida õiged vastused (5 min Ex 1) Teema arendus:
Viia kokku probleemid ja põhjused ning leida lahendused
Kuu
Lünkhar Tingimuslause 2 tüüp (10 min Ex 5)
Koduse ülesande andmine: tingimuslaused, tekst lugeda - tõlkida, osata vastata küsimustele
231
TÖÖLEHT ÕPILASTELE Exercise 1
ures. Which picture shows: Look at the pict
a car fumes ? ; public transport ? ; a rainforest ? ; a person planting tree ? ; a hunter ? ; a wild life ? What is acid rain? light rain ? rain with chemicals from factories ? What can cause acid rain? rainforests ? pollution ? animals ? Exercise 2 Match the problems to the causes. Try to find possible solutions. Problems Causes endangered species/kill cars air pollution/cause hunters rainforests/destroy logging companies Solutions Use bicycles, plant new trees, drive electric cars, use less paper, create special parks for animals, teach hunters it is wrong to kill animals. e.g. Air pollution is caused by cars. We must use more bicycles. Exercise 3 Roberta – Italy If I were leader of my country, I would ban cars because they cause too much air pollution. I hate it when I’m riding my bike in the street and I can hardly breathe because of the traffic fumes. It makes me feel really ill. Air pollution causes acid rain, too, which kills trees and plants. I would also improve public transport. People wouldn’t need to use their
232
cars so much then. I think people should walk more often, or use a bicycle, like me! If they did, d be healthier places to live
where these animals could live safely.
our cities woulin. James – Kenya If I were the leader of my country, I wouldn’t allow hunters to kill endangered species. Did you know that animals such as tigers and rhinos have been hunted so much that there will soon be none left? I think we need to teach hunters that it’s wrong to kill these animals. I would also create special parks
233
Maria – Brazil
If I r from destroying the rainforest. It’s terrible the way that animals and rar a that they’re not just destroying the trees and the wildlife? They could de yneeds. One answer to the problem is to make the logging companies plant new trees. If they did that, it could save the rainforest and give all of us cleaner air to breathe. Questions.
1. Why can Roberta hardly breathe when she’s riding her bike? 2. What does acid rain kill? 3. What would happen if public transport were better? 4. What will happen if hunters continue to kill endangered
species? 5. What happens when trees disappear? 6. What do trees produce? Why is it important to us?
Exercise 4 Language development Fill in the words from the list. Basic, rare, ban, acid, logging, safely, plant, air, cleaner, species, public, traffic. 1. to ………………….cars 7. …………………….plants 2. …………………….pollution 8. to………………….. trees 3. ……………………..fumes 9. …………………….air 4. endangered…………………. 10. …………………….rain 5. ……………………..transport 11. …………………….needs 6. ……………………..companies 12. to live ……………….….. Exercise 5 Make sentences using the prompts, as in the example. e.g. we all use bicycles > there not be so much air pollution
we e the leader of my country, I would stop logging companies
e pl nts die when the trees disappear. Don’t these companies know
stro us all! Trees produce oxygen, which is one of our most basic
234
If we all used bicycles, there wouldn’t be so much air pollution.
ins in towns and cities > ets
1. there be more b there not be so much
litter on our stre2. we not pollute l clean drinking water 3. we recycle all of our waste > rubbish not pollute environment
n rainforest > fewer plants and animals die
akes and rivers > we have
4. we stop cutting dow
235
TÖÖÕPETUS 6. KLASSILE. PESAKASTI VALMISTAMINE. Priit Post , Tali Põhikool
Tunde: Te : Seosed teiste õppeainetega: loodusõpetus – lindude kasulikkus;
õõtmine, mõõtühikud. EesÕp
saagida. tamise kohad.
teab milliste mõõtmetega ja kujuga pesakast tuleb valmistada
teab kuhu ja mis suunas tuleb pesakast asetada. oskab materjali säästlikult kasutada.
Materjalid:
1. 25 mm pak2. 60 – 70 mm3. tööriistad
4 ( 2 paaristundi ).
ema Saagimine. Naelliide.
matemaatika – m
märgid: ilane oskab märkida mõõtmeid materjalile ja nende järgi oskab valida õige pikkusega naelad ja õiged naelu
teatud linnuliigile.
sune hööveldamata laud naelad
Tunni käik:
1. Tunni alguses õpetaja seletab lindude kasulikkusest ja pesakasti vajalikkusest. Räägib, millistele lindudele ja kuhu
utada ning milline see olema peaks. petaja kirjeldab tööoperatsioonide järjekorda ja seletab,
ikult
3. saevad osad välja (vajadusel kasutades tarvikuid).
tuleb pesakast paig2. Õ
kuidas tuleks materiali tükeldada, et seda kuluks võimalvähe. Õpilased märgivad materjalile ja
236
4. Õpetaja kontrollib töö üle (vajadusel laseb tehtut parandada). Puurib lennuava ja seletab kui suur see peaks vastavale
I paaristunni lõpp Kokkuvõte tööst II p
1. I topelttunni kokkuvõte ja sissejuhatus järgnevasse tundi. klassis õpitud naelutamise põhitõed.
, aidates teineteist kasti
isaküsimused: b pesakasti põhi lüüa seinte vahele, aga mitte alla?
kesed, pikad ega jämedad? Kas on pesakastile vaja lennuava alla pulka, miks?
epindasid?
ol Õppe-ee r n kahes erinevas õppeaines. Õpilane oskab m ostada, kasutada g Kujundatavad pädevused: Õpilane
- -õpib seostama keemiateadmisi teistes loodusteadustes
o
linnuliigile olema.
aaristund.
2. Tuletatakse meelde 5.3. Õpilased töötavad paaris
kokkulöömisel. 4. Kokkuvõte tööst.
L Miks tule Miks on tähtis lennuava mõõt? Miks naelad ei tohi olla liiga lühi
Miks ei tohi hööveldada pesakasti sis
KESKKONNATUNDE III KOOLIASTMELE
KEEMIA JA BIOLOOGIA 7. KLASSILE. KEEMILISED PROTSESSID INIMESES Ilme Soomre, Aegviidu Põhiko
smä gid: Integratsiooõlemas õppeaines esinevaid termineid samastada, se nin siduda igapäevaeluga.
saab aru keemia- ja bioloogiateadmiste vajalikkusest
mandatutega
237
-oskab rakendada bioloogias omandatud teadmisi ja seostada n t
- järelduste tegemise oskust
imese üldist ainevahetust -
Kasut pematerjalid: BioloogiaH. Karik K
1
9.k , inimese see ud 7.klassis. Aeg: 2x4 mi Tunni kä
eid eistest teabeallikatest saadutega arendab loogilise mõtlemise, analüüsi ja
-teab inteab seedeelundite ehitust, talitust ja tervishoidu.
atavad õp 7.klassile Avita, 1997 eemia 9.klassile Koolibri, 1997
L.Tamm, H.Timotheus Keemia 9.klassile Avita, 200
Eelteadmised: l. orgaanilise keemias on vastvad teemad läbituddimise teema on läbit
5 n., soovitatav on paaristund
ik 1. Klass jaotatakse 4 töörühmaks ja iga rühm saab eraldi
tööülesanded 20 minutiks.Iga rühm töötab iseseisvalt õpikuga, otsib vastuseid küsimustele, vormistab vastused kirjalikult.
I rühm: Sahhariididid e. süsivesikud Õpilased kasutavad keemiaõpikut (Avita, 2001) lk. 105-108, ja selgitavad kokkuvõtvalt 1) sahhariidide koostis ja omadused 2) glükoos ehk viinamarjasuhkur; 3) fruktoos ja mesi 4) tärklis – ehitu, omadused, tähtsus eluslooduses 5) tselluloos – ehitus, omadused, tähtsus eluslooduses II rühm: Rasvad ja valgud Kasutavad keemiaõpikut (Avita, 2001) lk.108-110 ja selgitavad kokkuvõtvalt 2) Rasvade olemus , jagunemine, omadused 3) Margariin
238
4) Seep de koostis , omadused
6) Valkude tähtsus elusorganismides
rü m1 a t a k m a ikut( Koolibri, 1997) lk.115-121 2) Vastavad küsimustele lk.121 rühm 1 a t a bioloogiaõpikut (Avita,1997) lk.172-177 2) Vastavad ü m s le lk. 174 ja 177
a ühm k n b tte oma küsimuste vastused Teised õpilased on aktiivsed kuulajad.
. a m k o ta o te stide põhjal kolm hüüdlauset, mida elus l g a er is k t itu spidades.Laused
ir s ta v e IV rühma hüüdlausetest:
r i n e atoit!
5) Valgud , nen
III h
) K su av d ee i õp
IV ) K su av d
k si u te2. Ig r a na e
3 Ig rüh o sa b ma k
tu eks jär id t v lik u o mist silmak jutatak e h lil .
Näide° Lastele ei sobi ainult taimetoit! ° Pa
Toit olgu värske, maitsev ja isuäratav! im to t o s g
°
239
4. Ristsõna
lahendamine
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 1 . seedenääre 16 .vitamiin. mida organ2. tekivad valkude seedimisel sünt3. imenduvad lümfisoontesse 4. närvivitamiinid
5. element, vajalikenergia vabanemiseks
eensoole algus, l6. p õpliku
15. smi biokatalüsaatorid
ism alguses eesib päikesev
seedimise osa 7. saadakse suhkrupeedist 8. sülje ensüüm 9. süsivesikute seedimise õppsaadus l10. rasvad teise nimega 11. keskkond maos
a 12. rikub magu ja maks13. mao ensüüm
organi
240
LOODUSÕPETUS 7. KLASSILE. ÖKOLOOGILINE BUMERANG
Sergei Gribov, Narva Soldino Gümnaasium
Teem a onna ökoloogia
a: füüsika, keemia, bioloogia ja ökoloogiliselt
Näidata, et ökoloogiaküsimused sõltuvad meie suhtumisest ümbritsevasse keskkonda.
“ökoloogilise bumerangi” ldavad küsimused
hendatakse viiest konkursist/võistlusest koosneva mängu käigus. alitakse mängureeglid: igale rühma liikmele oma kindel roll: ) majandusjuhataja – võtab õpetajalt üle varustaja rolli; ) koordinaator – juhataja (juhib arutelu); ) ettekande tegija – iga rühm valib ise; iga rühma liige peab esinema
ettekande tegija rollis; ) sekretär – paneb täpselt kirja rühmas toimuva (kes mida ütles, kuidas
argumenteeris).
konkurss: 3 minu
a: Ümbritsev keskk
Seos teiste õppeainetegpuhaste ainete tootmine Eesmärk:
Juhtida õpilaste tähelepanu probleemile.
Tunni käik Tunni viivad läbi vanemate klasside õpilased vormis. Klass jagatakse kolmeks rühmaks ja vaadelaV123
4
I tit tteantud sõnadest lausete koostamine teemal “Ökoloogia”.
lik sõnu on ises ümbrikus, iga rühm valib endale kreetse ülesandega.
) ning suhete ökoloogia keskkonnatingimuste koosluste nende populatsioonide tegeleb ja vastastikuste organismide, uurimisega
al zooloog “ökoloogia” 1866. kasutusele võttis
EIga va omaette kinnümbriku kon 1
2) termini E. Haeckel saksa aast
241
3) mõjutavad keskkond ökoloogid kuidas uurivad, ja mõjub kuidas
) ka ökoloogia olelusvõitluse kuulub populatsioonides huviorbiiti
) tõttu ümbritseva rahutus keskkonna ökoloogilise kasvab seisundi ühiskonnas
loogia ümbritseva on mõjust elusolendite adus
keskkonda elusolendid elusolendeile 4
toimuva uurimine 5
6) vastastikusest ökokeskkonna ja te
II konkurss: 15 minutit Essee kirjutamine etteantud teemal: ) Hinnake tänast keskkonnaseisundit meie linnas ja kogu Eestis.
2) Millisena te sooviksite näha teid ümbritsevat looduskeskkonda? 3) Kuidas parandada ümbritseva keskkonna seisundit? III konkurss: 10minutit Jutustada ja anda selgitus ökomärgistele 1 – 5. http://www.keskkonnaveeb.ee/okomark/okomark.php
1
2. 1
.
242
4. 5.
.
k r s 1 min o m n u n ö o d n u e e i a m loo e mi
t a a o g e a p d ee a bd n u k l o t st.
3 IV kon u s : 0 utitL o i g li e tö .T o a g l s ll se rekl a i min , s tõestaks veenvalt tema eeliseid teis e n l o s te k u a e s. K u amärgi loomine, mis näitaks teie too a g ö o o gilis puhtu
243
V konkurss: 5 minutit Ökoloogiateemaline ristsõna
4
1 2 3 1 2 53 4 5 6 6 7 8 Horisontaalselt:. terviklik osa looduse ga, st
seostunud organismid isereguleeruva
s leiduvaid taimi, ainsaid elusolendeid, kes suudavad valmistada eluta ainest elusat ehk orgaanilist ainet; (tootjad)
koolis õppeaine), mis uurib elusloodust; (bioloogia) väiksem olend maakeral; (mikroob)
6. uud loo
7. (to
st koos selles sisalduva elusa ja eluta poole1
funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavadareneva terviku; (ökosüsteem)
2. üks viiest selgroogsete rühmast; (kalad) 3. nii nimetatakse kõigis elukoosluste
4. teadus (5. kõige
teadus (koolis õppeaine osa), mis uurib pinnamoodi, veekogusid ja mdust; (loodusgeograafia)
neid moodustavad olendid, kes elukoosluses üksteisest toituvad; iduahelad)
244
8. esi. (auk)
e seoseid
m ühetaoliste
õigis elukooslustes leiduvaid (enamasti) loomi; nad toituvad rgaanilisest ainest, st teistest taimedest ja loomadest; (tarbijad) e pindmine kobe kiht, millest taimed ammutavad mineraalaineid;
ikas)
õo semaid rühmi.
Te Seose ogia, füüsika, keemia, bioloogia,
us, ühiskonnaõpetus EesÕpilane
omandab tuumak atud hinnangulised kriteeriumid ;
maa osoonikihi ......, võib ohustada inim Vertikaalselt: 1. teadus, mis uurib organismidevahelisi seoseid ning organismid
ümbritseva eluta loodusega; (ökoloogia) 2. üksteisega seotud olendite kogum, mis elab enam-vähe
alal; (elukooslus) tingimustega 3. nii nimetatakse k
valmis o4. maakoor
(muld)5. nii nimetatakse kõigis elukooslustes leiduvaid organisme (näiteks, seeni ja
baktereid), kes toituvad surnud loomadest ja taimedest ning muudavad orgaanilist ainet tagasi mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks; (lagundajad)
6. halvalõhnaline putukarühm, üks liikidest on inimkaasleja ,. (lut Kokkuvõte Žürii hindab rühmade konkursitulemusi, märgib ära kõige nnestunumad, oskuslikumalt kirjutatud esseed, vastused. Parimaid savõtjaid autasustatakse, tunnustatakse aktiiv
AJALUGU 9. KLASSILE. TUUMAPLAHVATUS JA KESKKOND
Anna Salmanova, Narva Soldino Gümnaasium
ema riiklikus õppekavas: Teise maailmasõja lõpp
d teiste õppeainetega: ökoloinimeseõpet
märk:
on teadlik tuumarelva kasutamisega seotud keskkonna- ja globaalprobleemidest;
atastroofi ennetamisele suun
245
õpib hindama ja armastama elu.
aterjal ja vahendid: jalugu 9. klassile”;
. Tannberg, U. Linnus. Lähiajalugu. Ajaloo töövihik 9. klassile; kel “Kui lõpeb Teine maailmasõda”;
ma Tu
ME. Värä, T. Tambergi, E. Pajuri õpik “LähiaEN. Rabotnovi artik
ailmakaart.
nni käik EelTutvumine N. Rabotnovi artikliga “Kui lõpeb Teine maailmasõda” (artikli
elsest ajakirjast "Русский журнал" /круг чтения/ Периодика. "Ж(vt . htt
töö:
leiab venekeурнальное чтиво", 34. väljaanne)
p://magazines.russ.ru/znamia/2001/3/rabotn.html )
Sis juhÕpetajaHirošim a amilles ei olnud ameerika sõjavangide laagr Teema arendus: Õpilased sõnastavad nende arvates kõige aktuaalsemad probleemid, mis on atastroofiliste tulemustega
imkonna jaoks. eejärel moodustatakse rühmad väljatoodud probleemide arutamiseks: tuumakatastroof – hädaoht tsivilisatsioonile;
katsetuste tagajärjed inimkonnale; tuumaenergia kasutamine: plussid ja miinused majandusele ja
i Põhikool
se atus: esitab õpilastele tsitaadi N. Rabotnovi artiklist: “Räägitakse, et a saatuse otsustas asjaolu, et see oli inus suur Jaap ni linn,
it”.
seotud tuumarelvaga ja selle kasutamise kinS
maaaluste tuuma
ümbritsevale keskkonnale Kokkuvõte:
rühmade aruanded; tuumavastase temaatikaga plakatite koostamine.
GEOGRAAFIA 9. KLASSILE: LÄÄNEMERE KAITSE Priit Riemann, Tal
246
Tunni teema : Läänemere kaitse Seosed teiste õppeainetega : bioloogia. Õppematerjalid :
9. klassi geograafia õpik (Rummo, T; Kont, A. Geograafia IX klassile. Tln, Avita, 2001 ); lk 37 – 39. Leinonen, M; Dahlström, H; Nyberg, T. Läänemeri. Helsingissa Kustannusosakeyhtiö Otava; 1992. Tõlkinud: Anu Haak. Internet
Tunni käik: 1. Õpetaja annab üldülevaate Läänemerest, tema
keskkonnakaitsealasest haavatavusest. (10 minutit ) 2. Õpilastele jagatakse kätte Läänemerd tutvustavad brošüürid (õppematerjalid, punkt 2) ja neil tuleb sealt läbi töötada 8
peatükk , mis käsitleb Läänemere kaitset ja teevad selgeks järgmised mõisted ja probleemid: vee eutrofeerumine ja seda põhjustavad tegurid, “vee õitsemine”, naftareostuse probleem. ( 20 minutit. ).
3. Õpilased uurivad Internetist, milliseid õigusakte ja otsuseid on Eestis vastu võetud Läänemere kaitseks. ( 10 – 15 minutit ).
4. Õpilased esitavad oma tunnikonspektid. TÖÖLEHT.LÄÄNEMERI Läänemere pindala on 373 000 km2 , koos Taani väinade ja Kattegati väinaga 415 000 km2. Läänemeri on madal (keskmine sügavus vaid 50m ), poolsuletud sisemeri, ühendus Atlandi ookeaniga on läbi kitsaste ja madalate Taani väinade tõttu oluliselt piiratud. Mainitud asjaolu teeb Läänemere keskkonnakaitse seisukohalt väga haavatavaks. Suurema keskonnareostuse korral võtab Läänemere isepuhastumine väga kaua aega. Seetõttu peavad kõik Läänemereäärsed maad tegema kõik mere keskonnaalase seisundi parandamiseks.
247
1974.aastal võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, mida lai meid, mürke j vastu Läänemere piirkonna Ag onkreetne tegevuskava Läänemere kaitseks aastan
endati 1992.a. Selle kohaselt on keelatud lasta merre heita naftat. 1996.a. võeti Läänemeremaade Nõukogu poolt
enda 21, mis on ki 2010. Sellega on ühinenud ka Eesti.
248
ARVUTIÕPETUS. AO 5. JA 7. MOODULI
Signe Post , Tali Põhikool Sihtgru Ae u Eesmär d infot analüüsida ,töödelda ning esitleda tulemusi. Üle
1. Võ Leedus. 2. Riikide kohta otsi vajalik materjal internetist (CIA factbook 2002
3. Koosta vaja äiku !)
ss : www.odci.gov/cia/publications/factbook/index.html
HARJUTAMINE
pp: 9.-12. klass
g : k ni 2 tundi
k: arendada oskust hankida internetist informatsiooni , saadu
sanne : rrelda elektrienergia tootmise allikaid Eestis , Lätis ja
) likud tabelid ja diagrammid (vt. töö k
Aadre Tau
- electricity production ia tootmise allikad - electricity production by
foshüdro- o
uma- - nuclear
öö käik : 1. Leia valitud riigi energiatootmise andmed:
stinformatsioon :
CIA FACTBOOK –is on antud “ Select a country” Otsi sulle vajalik riik.
Ava link “Economy” lektrienergia kogutoodang E
Elektrienergsource
siilk il fuel ütus (põlevkivi, kivisüsi, nafta vms.) - foss - hydr
tu
T
249
www.odci.gov/cia/publications/factbook/index.html
Select a country Economy
electricity production , electricity production by source
i elektrienergia kogutoodangu ja tootmise allikate ed.
keskkonna ja säästva n 3 riigist .
MILE: THE ENVIRONMENT AND NATURAL DISASTERS
to enrich students’ vocabulary with the words on the topic ENVIRONMENT AND NATURAL DISASTERS;
to give students opportunity to express their opinion about the
the topic.
Materials: Textbook Blueprint Pre-Intermediate, with cassette Roleplay card on the topic ‘Saving Nature’ Any text on the ecological topic
LESSON 1
2. Koosta iga riig
kohta sobiv Exceli tabel , kuhu kannad leitud andm3. Koosta tabeli põhjal iga riigi kohta sektordiagramm.
ini 4. Koosta diagramm , mis sinu arvates näitab kõige parem5. Eesti , Läti ja Leedu erinevusi elektrienergia tootmisel. 6. Vormista töö : autori nimi , koostamise kuupäev , koostatud
tabel , sektordiagrammid koos väikese analüüsigaare gu seisukohast, ülevaatlik diagramm kõigist
INGLISE KEEL GÜMNAASIU
Olga Nagibina, Soldino Gümnaasium Aim:
topic, discuss serious ecological questions; to expand students’ knowledge about
Time: two lessons (90 minutes)
250
Stage 1. 5 minutes. Students work with the text ‘Global Weather’ (p.68, ex.4,StageStage 3. Students listen to the a member of Greenpeace (p.68, ex.6) twice and note down his predictions. Stage 4. DISCUSSION
1. Does school give enough environment knowledge? oblems in your area?
3. Which global problems are you most concerned about? you a member of our school environmentalist group NOOREK?
hat are its aims? What other environmentalist groups do you
6. What natural disasters can occur in Estonia?
Why\Where? \Why not?
ESSON 2 the ecological topic cut into paragraphs and
orld’. nts read the text and rearrange it (time depends).
StaSta on the text. Stage byl, etc.).
ture’. You may use any you like, I se Roleplay card B3 from State Examination 1999.
5) 2. Students with teacher go through the task.
interview with
2. What are the most burning envirinmental pr
4. AreWknow?
5. What natural disasters can you name?
7. Do you like Estonian climate? Why\not? 8. Would you like to live in a place with different climate?
9. Does the weather influence your mood? How? LYou need any text onscrambled. I use the text ‘The Amazon Forest and the Future of the WStage 1. Stude
ge 2. Teacher asks questions to the text. ge 3. Teacher can offer some grammar tasks
4. Discussion ‘ Global Ecological Catastrophes’ (Ideas: Cherno
Stage 5. Roleplay on the topic ‘Saving Nau
251
KUNSTIÕPETUS 9. KLASSILE. PAEKIVI PAIDE
ai Salumäe, Paide Gümnaasium
Seo Eesmärk: Õpilane
Oskab leida erinevaid objekte ja neid vaadelda Oskab leida joonistamiseks sobivaid rakursse Õpib edasi andma terviklikku kompositsiooni pildi ülesehituses Kasutab erinevaid tehnikaid, värvilahendusi Oskab hinnata ja väärtustada erinevate kunstnike loomingut
Materjal: joonistuspaber A3, A4, pliiatsid, pastellid, harjutuspaber, kustukumm. Esimese tunni käik: Õppekäik Vallimäele ja mõne õpilaste poolt valitud skulptuuri juurde. Sissejuhatus:
Õpetaja tutvustab, milliseid objekte tuleb leida ja vaadelda. Tutvutakse erinevate kunstnike töödega. Õpilased on eelnevalt tutvunud Paepäevi tutvustava interneti
leheküljega: www.paide.ee/yritused/ppp/frame.html
LINNAS. K
sed teiste õppeainetega: ajalugu, informaatika
Iga õpilane valib objekti, mida kujutama hakkab. Visandi joonistamine harjutuspaberile, õige rakursi otsimine. Kodus püüab iga õpilane leida lisamaterjali kunstniku kohta, kes on
tema valitud taiese autor. Õpilased kes valivad joonistamiseks ehitised või varemed, otsivad lisamaterjali oma objekti kohta.
Teise tunni käik:
252
S
oma ettepanekud m Õpilased joonistav itud tehnikas.
Kolmanda tunni käik:
Tööde demonstreerimine ja hindamine. rit.
issejuhatus: Vaadatakse üle eelmisel tunnil joonistatud eskiisid. Õpetaja teeb
uudatuste kohta. ad valitud objekti oma val
Joonistuste lõpetamine ja viimistlemine.
Iga õpilane tutvustab lühidalt oma objekti ja selle auto
253
BIOLOOGIA 9. KLASSILE. PAEKIVI EVOLUTSIOONI
Gümnaasium
eos teiste õppeainetega: keemia, geograafia, informaatika
Eesmärk: pilane Saab aru evolutsiooni kulgemisest Oskab leida paekivitükkidelt erinevaid organismide kivistisi
a internetist teda huvitavat teavet.
e pole võimalik peaks õpilased eelnevalt jagama väikestesse rühmadesse ( 4-5 õpilast
Organismid keda võib kivist leida
Dolomiit ja selle erinevus tavalisest paekivist a paetükke, milles võib
lava kerkimisega on paas paljandunud ja me saame näha erineva vanusega kihistuid. Millised
sitab see rühm, kes vastavat materjali otsis, oma
TUNNISTAJANA. Merike Einma, Paide
Teema riiklikus õppekavas: Loomariigi evolutsioon S
Õ
Oskab leid
Materjal ja vahendid: Võimalusel peaks tund toimuma arvutiklassis. Kui se
rühmas). Iga rühm saab ülesandeks leida kindlat materjali paekivi ja kivististe kohta.
Eestis esinevad lademed, nende vanus
Pankrannik Mandri Eesti paepaljandid
Õpetaja ja ka õpilased võtavad tundi kaasloomi leida.
Sissejuhatus: Eesti ala oli kunagi merepõhi. Mandri
organismid on paekivi peamiseks koostisosaks?
Teema arendus: Rühmatöö korral ematerjali. Arvutitunni korral otsitakse vastust internetist.
254
Edasi esitatakse küsimus nJa rühm kes materjali otsis, vastab sellele, või kasu
ende loomade evolutsioonilise vanuse kohta. tatakse interneti abi.
Millistes piirkondades on tõenäoline evolutsiooni jälgi leida? Nüüd
kohta, või jällegi kasutatakse internetti.
itud loomadest ja kivististe tähtsusest volutsiooni uurimisel.
Kodune ülesanne: saadud teave korrektselt kokkuvõtteks vormistada.
Viited lisainfole:
� Paas -- meie rahvuslik aare
vastavad töörühmad, kes otsisid materjali paelademete paiknemise
Lõpuks püütakse määrata kivitükkides olevaid fossiile. Õpetaja teeb kokkuvõtte lee
(Eesti Loodus 1997/6) - Rein Raudsepp http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9706/paas.html � Rahvusvaheline rahvuskivi /näitusetutvustus/ (Eesti Ekspress Areen nr. 36, 1997) - Karin Hallas http://www.ekspress.ee/arhiiv/vanad/1997/36/areen/naitus.html � Eesti Geoloogiakeskus OÜ - Paelehekülg http://www.egk.ee/paas/paelehekulg.html � Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituut http://www.gi.ee/en/start.php � Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut http://www.ttu.ee/maeinst/em.html � Paide Paepäevad http://www.paide.ee/yritused/ppp/frame.html � Tallinna Vanalinn (Valdo Praust) http://www.ee/vana-tallinn/index.html - Keskaegse Tallinna struktuur http://www.ee/vana-tallinn/osa3.html
255
� Eesti Panoraamgalerii http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/index.html � Pakri kodulehekülg (mitteametlik, palju pilte) http://www.pakri.ee/ � Paldiski, Pakri poolsaar, Pakri saared (Sepp Dietrich) ttp://www.hot.ee/pakri/h
256
GEOGRAAFIA 8. KLASSILE. MÄNG
Teema: Inimese ökoloogia
a: bioloogia, inimeseõpetus, ökoloogia, kunst,
er, viltpliiatsid, Eesti füüsiline kaart, stend,
Eesmärgid:
kujundada teadmiste alusel hoiakuid; kujundada loodushoidlik elustiil; kasvatada säästvat suhtumist oma tervisesse; õpetada suhtlemisoskust; laiendada teadmisi Eesti loodusest; kasvatada säästvat suhtumist loodusesse; õpetada konflikte rahulikult lahendama; õpetada nägema inimese tegevuse mõju loodusele; õppida välja ütlema oma suhtumist mingisse probleemi.
Ürituse käik
Ljudmilla Zolina, Narva Soldino Gümnaasium.
Seosed teiste õppeainetegkirjandus. Materjal ja vahendid: pabplakatid, klassitahvel.
Kestus: 60 minutit. Osalejad: 5 õpilast igast klassist, toetajate rühm, žürii (10. klassi õpilastest koosnev) Ülesanne nr 1. Koostage ja esitage tervitus(kõne) (3 minutit). Koostatakse. Loetakse ette. Kelle tervituskõne osutub kõige säravamaks, kelmikamaks ja meeldejäävamaks, see kuulutatakse võitjaks. Ülesanne nr 2. (5 minutit) Kodune ülesanne. Iga klass esitab ühe looduskaitseala kirjelduse (5 minutit).
257
Ülesanne nr 3. Punane Raamat. Osadest kokku panna Eesti Punasesse Raamatusse kantud loomaKes suudab meenutada kõige rohkem Eesti Punasesse Raamatusse kantud taimede nimetusi? (Näidata taimede pilte.)
kuju.
. (3 m
e eest, siis ...
ohuks haruldastele taimedele ja loomadele on ... .
Ülesanne nr 4 inutit) Lõpeta lausedKui Eestis ei hoolitsetaks niitude ja põldudEestis kaitseb loodust ... . Kõige suuremaks
258
Igale meeskonnale antakse mingi kutse/ettepanek. Meeskonna e kule väärikas vastus nii,
selt, ja samal ajal mitte
olvas mind!.“ 3. meeskond “Teeme tunnist poppi!“ 4. meeskond. “Lähme jalutama, kodused tööd kirjutame homme kelleltki maha.“ Võitjaks osutub see meeskond, kes suurima taktitunde ja eneseväärikusega vastab ebasobivale kutsele. Ülesanne nr 6. (3 minutit.) Ühe meeskonna ülesandeks on esitada argument antud väite poolt (jah-argument), teisel meeskonnal tuleb esitada argument antud väite vastu (ei- argument). Iga inimene vajab autot Narkootikume on kasulik tarvitada Ülesanne nr 7. (7 minutit) Huvitavate ökoloogiateemaliste lugude õhtu. “Lasi vanamees võrgu merre ja mõtleb: nüüd püüan kuldkalakese ...” Ülesanne nr 8. Fännide konkurss. Nimeta Eesti looduskaitsealasid või teisi kaitstavaid objekte
Ülesanne nr 5. (3 minutit) Oska enda eest seista.
ülesandeks on koostada sellel kutsele/ettepaneet mitte solvata ennast, toimides oma tahte vastaalandada kutsujat/ettepaneku tegijat. 1. meeskond “Teeme suitsu!“ 2. meeskond “Anname Vitjale tappa, ta s
. Ülesanne nr 9. (5 minutit) Embleemide joonistamine ja kaitsmine . Kokkuvõtete tegemine. Lisa Plakat.
259
„Loodusega tuleb sõbrustada, mitte teda kahjustada! Mitte võtta, palju tahad, vaid nii palju, kui ta suudab anda! Hävitad looduse, hävitad iseenda!“ Rahvuspargid Looduskaitsealad Lahemaa Alam-P
Viidumä Nigula
MurakaMatsalu Endla
edja Soomaa e Karula Vilsandi
260
Eesti Punane Raamat TaimHariliOdajas astelsõnajalg Saaremaa robirohi esti soojumikas
okeel Valge vesiroos Karukold
ed k kobarpea Hall käpp
Kahelehine kä
EHarilik jugapuu Luuderohi
Künnapuu Metsikud õuna- ja pirnipuud
Kärbesõis
Loomad Lendorav Säga Pähklinäpp Juttselg-kärnkonn Must toonekurg Lumekakk
Krüüsel Siniraag
Lõhe Kassikakk Eesti suuremad rändrahnud
/RohEhalkivi (Kunda) abelikivi (Muuga)
Maisiniidi kiv(Viimsi poolsaar) K
Majakivi (Juminda poolsaar)
i uneeme rahn
Hellamaa kivi/Aruküla hiidrahn (Aruküla)
261
MAJANDUSMÄNG „RESSURSSIDE BÖRS“ GÜMNAASIUMILE
Jelena Vassiljeva, Narva Juhkentali Kool
Seosed teiste õppeainetega: Geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus Materjal ja vahendid:
d.
Teema riiklikus õppekavas: „Ressursid, riigi roll ressursside jagamisel“ läbimisel. Osavõtjate arv – kogu klass, vähemalt 15 inimesest koosnev rühm.
Paber märkmete tegemiseks. Ettevalmistatud vormid laenulepingute vormistamiseks (vt Lisa). Ettevalmistatud vormid pakkumise tellimuste vormistamiseks (vt Lisa). Mänguraha – vältimaks valeraha ringlusesse tulekut, on vaja rakendada mänguraha kaitset (erinevad turvamärgid – templid, pitsatid jms). Tooraine ressurss (antud mänguvariandis – postkaardid, soovitavalt uued, nende hulga kohta teave hiljem. Postkaardid võivad olla erinevad, nad peaksid olema lõigatud 8 – 10 erinevaks osaks ja iga osa paigutatud eraldi ümbrikusse – niimoodi moodustub ressursi komplekt). Ümbrikud – soovitavalt uued. Riiklike vastuvõtuaktide ettevalmistatud vormid (vt Lisa). Töövõtulepingute ettevalmistatud vormid (vt Lisa). Rollide jaotus: Valitsuse juht/peaminister – mängujuht. Kui mäng viiakse läbi esmakordselt, siis täidab seda rolli õpetaja. Peakohtunik. Firma direktor. Keskpanga direktor/juhatuse esimees. Kommertspankade juhatuste esimehed. Firma raamatupidajaFirma töötajad.
262
Rollid jaotatakse – soovitavalt õpetaja poolt – rühma kuuluvate õpilaste psühholoogilisi iseärasusi arvestades, kuid rolle võib lasta ka õpilastel endil valida. Mängu käik 1. etapp: Rollide jaotamine, individuaalsed vestlused erinevaid rolle täitvate õpilastega. Mängujuht määrab mängu mineva rahasumma suuruse.
Reeglipäraselt pannakse 15 – 20 õpilasest koosneva grupi korral mängu 40–50 tuhat mänguraha ühikut ja 30–40 komplekti toorainet..
2. etapp:
ma märgitud, milline protsent ettevõtte
öd leida, võib õpilase töötuks kuulutada, maksta talle abiraha ja kasutada teda „ühiskondlikult kasulikel“ töödel – klassipõranda pesemine, lillede kastmine, abistamine rahalugemisel jms. 3. etapp:
Peaminister ja Keskpanga direktor lepivad kokku, kui suur osa mängusummast eraldada krediidina kommertspankadele (võib olla ka ainult üks pank) ja määravad krediidilt makstava protsendi suuruse. Vabrikute (3–4 firma) direktorid võtavad oma ettevõttesse tööle inimesed, jagavad nende vahel kohustused, sõlmivad töötajatega töölepingud. Töölepingus peab kindlasti oletulust makstakse töötasuna töötajale, kuidas lõpetatakse töötaja ja tööandja vaheline suhe mängu lõppedes, millega hakkab töötaja firmas tegelema, st töötaja töökohustused. Firmad peavad end peakohtuniku juures registreerima, igasugune firmade ühinemine või eraldumine toob kaasa uue registreerimise. On parem, kui peakohtunik ei võta raha esmakordse registreerimise eest, ümberregistreerimise eest aga tuleks juba tasuda. Jälgige, et teie riigis ei valitseks monopolid. Mängujuhi lisaülesandeks sellel etapil on jälgida, et kõik õpilased saaksid rolli. Kuid mõnikord õpilane kas ei saa või ei taha tö
263
Sellel etapil võivad kommertspangad võtta Keskpangalt protsendiga laenu. Ettevõtted direktori isikus võtavad omakorda kommertspankadelt laenu, mille laenuprotsendi määravad kommertspangad oma klientidele iseseisvalt. Kõikide tehingute kohta sõlmitakse lepingud (vt Lisa). Juhtige oma õpilaste tähelepanu sellele, et oma dokumente tuleb korralikult
ke lastele pärast mängureeglite eelnevat selgitamist 1 - 2 päeva antud etapi
eks. mitteobjektiivsete suhete kujunemist kommertspankade ja
hoida, muidu võidakse need salaja ärastada/varastada. Seda etappi on kõige parem läbida väljaspool klassiruumi, and
teostamisVältimaks firmade vahel, tuleb kindlasti kontrollida kommertspankade poolt laenude väljastamist firmadele – võib panna peale piirangu nii laenusumma suurusele kui ka laenuprotsendile, millega firmad laenu võtavad. 4. etapp: Riigi poolt müüdava tooraine enampakkumine. Enampakkumise korraldab mängujuht-peaminister, kontrollivad Keskpanga direktor ja peakohtunik, kes lahendab kõik firmade, pankade ja valitsuse vahel tekkinud vaidlused. Kui mängu on pandud kokku 30 komplekti toorainet, siis enampakkumisel müüb valitsus toorainet partiidena, reeglina 6 viiest komplektist koosnevat partiid. Enampakkumisel võivad osaleda kõik firmad ja need õpilased, kes on loonud oma erafirma/FIE-d. Mängujuht kuulutab välja etapi, firmad esitavad tooraine ostmise tellimused – mitu komplekti, millise hinnaga, konkurendid ei tohi üksteise pakutavaid hindu teada. Valitsus müüb tooraine sellele firmale, kes pakub komplekti eest kõrgemat hinda. Nii müüakse järjestikku, 5-6 etapi jooksul ära kogu tooraine. Loomulikult võivad mõned firmad jääda ilma tooraineta, aga siis võib mängujuht välja pakkuda oma variandid selle küsimuse lahendamiseks, näiteks võib ta
una kinkida 3-4 komplekti toorainet oma lemmikõpilasele loteriivõidsellest firmast, millel ei õnnestunud toorainet osta. Pärast enampakkumise lõppemist tuleb õpilastele rääkida, milliseid hindu pakkusid firmad, ja seletada, miks üks või teine firma ostis rohkem või vähem komplekte. Selline arutelu on vajalik, sest sarnase mängu võib teinegi kord korraldada ning siis, tänu seletustele, toimub mäng juba huvitavamalt.
264
Laste tähelepanu tuleb juhtida ka sellisele nüansile nagu „+1“ mäng enampakkumisel. See tähendab, et ostmise korral ei ole soovitav pakkuda „ümmargusi“ summasid, vaid alati tuleks sajale või viiekümnele lisada ühelisi, näiteks, 51, 151, 353, 357, 254, 401, 301 jne. Kuid kõiki neid seletusi on parem anda pärast enampakkumise lõppemist. Arusaamatuste vältimiseks müüdud toorainet õpilastele mitte kohe kätte anda, parem on tooraine väljastada otse enne tootmise algust. 5. etapp: Tootmine. Firmad peavad postkaardi tükkidest kokku panema valmistoote.
te võtab riik vastu ja annab firmale riikliku vastuvõtuakti –
tud peavad
isena, milline ote
dma ib töötaja alustada järgmise
ängu lõppemist ske komplekte taastada. Kui tootmine on lõppenud, jäävad firmale
ktide kaardikesed. Kontrollige, kas nende kaardikeste arv
a ka
Valmistookaardikese, mis jääb firmale. Nende kaardikeste hulga alusel võib firma direktor kindlaks määrata, mitu valmistoodet on töötaja valmistanud. Reeglina abistavad ühe firma õpilased üksteist. Tootmine kestab 8-10 minutit, algab ja lõpeb mängujuhi-peaministri käeviipe järgi. Nii peaminister, Keskpanga direktor, peakohtunik kui ka töötootmise ajal vastu võtma valmistooteid ja väljastama vastuvõtuakti kaardikesi. Kvaliteetseks loetakse järgmine toode: tükikestest kokku pandud postkaart, millel on selgelt näha joonise kujutis sellta oli enne postkaardi tükkideks lõikamist. Pärast valmistovastuvõtmist peab töötaja kohe postkaardi ümbrikusse panema ja anümbriku vastuvõtjale, alles pärast seda võpostkaardi kokkupanemist – muidu oleks Teil pärast mravastuvõtualangeb kokku Teie poolt mängu pandud komplektide arvuga – komplektide arv peab võrduma kaardikeste arvuga. Kontrollige sediga firma osas eraldi. 6. etapp: Vähempakkumine firmade valmistoodangu ostmiseks riigi poolt. Vähempakkumise viib läbi mängujuht-peaminister, kontrollivad peakohtunik ja Keskpanga direktor. Sellel etapil toob riik mängu uue oguse raha, millest firmad pidid olema juba varem teadlikud.
a variandi korral võib mängu tuua täiendavalt 15-20 tuhat ha. Selle rahasumma eest ostabki riik vähempakkumisel firmade
kVaadeldavmängura
265
valmistoodangu. Vähempakkumine viiakse läbi 5-6 etapis, pärast teistetappi võib teatada, kui palju raha on riigil veel jäänud valmistoodangu ostmiseks. Riik ostab madalamat hinda pakkuva firma valmistoodangut, sest toodangu kvalit
eeti on riik juba kontrollinud ja selle kvaliteediga
ellel etapil on parem kasutada „–1“ mängu, st pakkuda hindu 49, 99, 9, 449 jne.
kõiki oma komplekte, püüdke a, miks nii juhtus. Firmad saavad komplektide müügist
ee vähempakkumine lõpeb siis, kui riigil on raha otsas.
sentidega tagastama kommertspankadele. Kommertspangad peavad võetud laenu koos protsentidega tagastama Keskpangale. Riik nõuab firmadelt riigilõivu
ust võite Te ise varieerida, võib määrata väga hja jne).
jal. Üldse määratakse kõik tähtajad vaid mänguperioodiks. Pankrotistunud firmad ostavad pankuritele veidi midagi magusat (n.ö
puhuks eelnevalt kokkulepitud ülesandeid. Pankrotistunud pangad täidavad analoogseid ülesandeid.
. etapp:
avad leiud ja tehtud vead. valmistada mängu kokkuvõtva etapi – oksjoni –
oksjon, anda ülevaade maailma tähtsamatest oksjonitest, paluda lastel tuua kodust väikesi sümpaatseid asjakesi, mida kodus enam ei vajata. Ka kooli administratsioonilt võib paluda asjakesi või raha oksjoni korraldamiseks,, samuti võib oksjonile panna tunnikonspekte jms. 9. etapp: Oksjon.
rahule jäänud. S199, 24Firmadel ei pruugi õnnestuda müüaõpilastele seletadraha. S
7. etapp: Sellel etapil peavad firmad võetud laenu koos prot
tasumist (riigilõivu suursuure riigilõivu, kuid siis enamus firmasid kõrbeb põFirmade direktorid ja raamatupidajad maksavad töölistele väljateenitud palga, lõpetavad nendega töölepingud, sest need kehtivad vaid mängu a
teevad neile välja), koristavad territooriumi ja täidavad muid selleks
8Õpetaja peab iga firmaga, pangaga, kohtunikuga, Keskpanga direktoriga läbi arutama kõik mängus ettetulnud huvitRühm tuleb etteläbiviimiseks. Rääkida õpilastele, mida endast kujutab
266
Oksjoni läbiviijaks võib olla nii õpetaja kui ka õpilane. Alghinnad määrab oleks kõrged. Oksjoni käigu määrab
u l endale raha.
asju.
oksjoni juht. Parem, kui alghinnad eisamuti oksjoni juht. Oksjonil osalevad need õpilased, kes teenisid mängjooksuMittetõelise raha eest ostetakse oksjonil tõelisi LISAD Laenuleping (näidis) Leping Firma ______________________________ direktori _____________________________________ isikus võtab ________________________________ pangalt laenu summas ______________________protsendiga __________ mänguperioodiks ja kohustub tagastama mängu
_____ lõppedes
enusumma
Juhul, kui laenusumma koos protsentidega jääb osaliselt või täies mahus tagastamata, firma _____
______
r Panga juhatuse esimees
_______________________ __________________________
lakoos protsentidega summas ____________________________________________________________
________________________________________________________________________________
Firma direkto____ Vähem- või enampakkumine Firma ___________________________________________________________________________1 komplekti h
_____ ind ___________________ Hulk/kogus
_________ _______________________________Kokku (kogusumma) ___________________________________________________________________
267
Tööleping
a ______________________________ direktori _____________________________________
______________ erialal
Firmisikus Võtab tööle ________________________________________Tööandja kohustub________________________________ ______________ Töövõtja kohustub tegema järgmisi
id___________________________________________________
n õigus __________ Töövõtja_________ ______ _________________________ Riiklik va
______________
____________________________________________________ ________________________________________________________
tö______________________________________________________________________________________ Tööandjal on õigus ____________________________________________________________________ Töövõtjal o
___________________________________________________________
Tööandja ____________
stuvõtuakt – täidetud vabas vormis, allkirjastab akti peaminister ( tükike ) kartongi
Laenuleping
____________________________ direktori _____________________________________
galt ______
Firma __isikus võtab pan __________________________ laenu summas
______________________________________________________________________________________ Firma direktor Panga juhatuse esimees ___________________________ __________________________
___________________________ protsendiga __________ mänguperioodiks ja kohustub tagastama mängu lõppedes laenusumma koos protsentidega summas ____________________________________________________________ Juhul, kui laenusumma koos protsentidega jääb osaliselt või täies mahus tagastamata, firma ____
268
TALLINNA REAALKOOLI ÕPILASTE ESSEED
ESSEED FÜÜSIKAS, MILLEKS?
st meetodist ja
e teemal „Füüsika
FÜÜSIKAST
Jaak Saukas, Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja
Füüsika ainekava kohaselt on peamiseks õppeobjektiks õpilane, mitte aine (füüsika). Lühidalt kirjapanduna on õppe-eesmärgiks taotlus, et õpilane
omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest eesmärgiga osata neid kirjeldada ja seletada;
omandab teadmisi füüsika keelest, teaduslikumudeli tähtsusest loodusobjektide uurimisel eesmärgiga õppida tundma füüsikateadmiste rakendusvõimalusi;
õpib lugema ja mõtestama lihtsat loodusteaduslikku teksti, sellest ning teatmeteostest füüsikateavet leidma eesmärgiga aru saada, et füüsika on loodusteadus ning mõista isiksuse osa füüsika arengus.
Kuidas neid eesmärke täita nii, et kõik osapooled – õpilane, õpetaja, lapsevanem, üldsus – oleks võimalikult rahul? Nii, et füüsika kui õppeaine poleks valdavale osale õpilastest lihtsalt üks suur jama, mille pähetuupimisest on ka nende vanematele tihtilugu kurvad mälestused jäänud. Nii, et füüsikaõpetajate silmis oleks sära ja kõrge ametniku suust ei peaks kõlama mõttetera – minul küll füüsikast mingit kasu pole.
Arvan, et üheks oluliseks lähtepunktiks füüsika mõistmisel on mõttelaadi omandamine, mille kohaselt füüsika on loodusteadus, et kõik see, mida füüsikas käsitletakse, on tegelikult ka looduses. Mõistes füüsikat, mõistame ka meid ümbritsevat maailma. Kirjutades essemetsateel”, kirjeldame metsateel toimuvat lähtudes sellest, mida me muuta ei saa, ehk siis loodusseaduste vahendusel.
269
Järgnevad esseed on õpilased kirjutanud kas tunnis või kodus. Põhitõde on see, et essee pole referaat.
Füüsika abiturientide sajapäevaballil Merle Muru 12B
97 päeva enne kooli lõpetamist toimus Tallinna Reaalkoolis abiturientide
est osa aurustub, suureneb
õrva, s.t. helilaine levikuks on vaja midagi, mis panna võnkuma, vaakumis heli ei levi. Pillikeel pani võnkuma õhu, õhk pani võnkuma kõrva kuulmekile. Signaal läheb närvirakkude kaudu ajju ja avaldub kuulmisaistinguna.
elilained on pikilained, heli kõrgus sõltub sagedusest, valjus aga õnkeamplituudi suurusest. Kuna heli levib õhus kiirusega ligikaudu 330
sajapäevaball. Nagu iga teistki sündmust, võib ka seda füüsika seisukohalt kirjeldada. Kui lähed saaliuksest sisse ja kiirustad pikal sammul üle tantsuplatsi, võid libastuda. Seda sellepärast, et põrand on libedam, kui arvasid. Astudes toetub kingakonts põrandale mingi nurga all, mitte vertikaalselt. Seega mõjutab konts põrandat jõuga, millel on horisontaalne komponent. Kui see horisontaalne komponent osutub suuremaks kui talle vastassuunaline hõõrdejõud põranda ja kontsa vahel, siis hakkabki viimane mööda parketti edasi libisema. Järelikult on liikudes, ka tantsides, oluline arvestada hõõrdeteguri väärtust põranda ja kinga vahel. Tantsimisega on seotud veel teinegi füüsikaline aspekt. Tantsides inimese keha soojeneb ning tekib higi, mille aurustamiseks kulutatakse osa ülejäävast soojusest. (Ka soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel eraldub kehast soojus). Kui kehas olevast veruumis oleva õhu suhteline niiskus. Ruumis on õhk soojem kui õues, sellepärast on aknaklaasid külmemad kui saaliõhk. Mida madalam on temperatuur, seda vähem saab olla veeauru õhu iga ruumalaühiku kohta, et tekiks küllastunud aur. See veeauru kogus, mis saalis oleva õhutemperatuuri puhul ei tähenda veel relatiivset niiskust 100%, võib aknaklaasi temperatuuri jaoks seda juba tähendada. Sellega seletub udu tekkimine akendele balli lõpus. Tavaliselt tantsitakse muusika saatel. Ballil oli elav muusika. Heli, mille pillimehed pillikeelte ja lauljanna oma häälepaelte võngutamisega tootsid, jõudis tänu ruumis olevale õhule meie k
Hv
270
m/s, kuuleme me seda tegelikult veidi hiljem, kui laulja selle tekitas, kuid nii väikeste vahemaade puhu s pole see märgatav. auljanna laulis mikrofoni, s ka elektrivoolu võnkumine.
l nagu saali pikkueega tuleb mängu L
Hääl tekitab mikrofonis sama sagedusega vahelduvvoolu (elektronid hakkavad võnkuma helilaine sagedusega), see suundub juhtmeid pidi võimendisse ja sealt valjuhääldisse. Kõlari membraan hakkab võnkuma ja paneb ka õhu selle sagedusega võnkuma. Tekkinud heli on aga valjem kui see, mis tuli lauljanna suust. Vahelduvvoolu läks ballil vaja veel teiselgi otstarbel. Valgust andsid kunstlikud valgusallikad – hõõglambid. Vahelduvvoolu toodetakse elektrijaama generaatoris järgmiselt: püsimagnet pöörleb, selle ümber on üksteise suhtes 120° nurkade all 3 pooli (suletud kontuuri), poolides tekib elektromotoorjõud ja induktsioonivool, sest pooli läbiv magnetväli muutub. Teises poolis on vool nihkunud 120° esimese suhtes, kolmandas 120° teise suhtes – tekib kolmefaasiline vool. Seega võnguvad elektronid hõõglambi volframniidis. Volframil on suur eritakistus. Elektronid põrkuvad vastu ioone ja annavad neile energiat. Ioonid hakkavad kiiremini liikuma ning traat soojeneb. Soojuskiirgusega, mis on infrapunane kiirgus, esinevad koos ka nähtavale valgusele vastava sagedusega elektromagnetlained, mis valgustavadki ruumi. Lambi kasutegur on väike. Väike osa kiirgusest on valguskiirgus, suurem osa soojuskiirgus. Sellepärast on lambid tulised. Pidulikud sündmused on kombeks jäädvustada filmilindile. Sajapäevaballil oli kohal fotograaf. Fotoaparaadi objektiivi suunduv valgus juhitakse läätsede abil filmilindile. Läätsede fookuskaugusi saab muuta. Olenevalt fookuskaugusest on teravad kas kauged või lähedased kujutised. Filmilindi valgustundlik aine (nt hõbedaühendid), mille omadusi valgus on võimeline muutma, jätab endast jälje. Fotolaboris film ilmutatakse (töödeldakse vastavate ainetega), tekitatakse kujutis fotopaberile ja kinnitatakse ning ballisündmused ongi igavaseks jäädvustatud. Kuid aastate jooksul fotod siiski tuhmuvad, sest neile avaldab valgus ikkagi mingisugust mõju. Fotod on säilinud, kuid ball on juba minevik. See oli minu viimane ball Tallinna Reaalkoolis, kuid esimene pidu, mille seoseid füüsikaga ma välja otsisin.
271
Füüsika Imedemaal, kus kõndis Alice Andres Tiko, 12B
Ruumi ja aja peamiste sümmeetriaomaduste hulka kuuluvad kõigi ruumipunktide samaväärsus ja kõigi ajahetkede samaväärsus, millest järeldub, et loodusseadused on kõikjal ruumis ühesugused ning aja jooksul muutumatud. Arvatavasti ei olnud sellised mõtted hoopiski need, mis Lewis Carrollil raamatut „Alice Imedemaal“ kirjutama hakates peas keerlesid. Tema kirjutas maast, kus meile tuttavad loodusseadused ei ole alati toimuva suhtes ülemuslikud – asjata ei nimetanud ta seda maad Imedemaaks. Mis on ime? See on sündmus, mille tekkepõhjust me ei oska seletada ning mille sarnaseid ei toimu sageli, ehk siis füüsikaseadustest lähtuva maailmapildiga inimese jaoks sündmused, mille toimumist põhjustavaid füüsikalisi seaduspärasusi pole veel avastatud. Järelikult on Imedemaa selline maa, kus taolised juhtumid leiavad aset sageli ning on isegi tavalised. Kuigi kirjeldatud Imedemaa sarnaneb paljuski meie maailmaga, leidub seal siiski mitmeid nähtusi, mida tänapäeva teadus seletada ei suuda ning ka taolisi, mida on nüüd küll võimalik mõista, kuid kirjaniku eluajal see nii ei olnud. Imedemaale sattus jõepervel igavlenud Alice, kui ta järgnes küülikule, kes temast kella vaadates mööda tormas. Seda, et Alice peale pikka kukkumist mööda küülikuauku okste ja lehtede hunnikule maandudes põrmugi haiget ei saanud, on võimalik seletada asjaoluga, et Alice’i kleit toimis tema jaoks õnnelikul kombel langevarjuna ning suurendas õhutakistust piisavalt, et raskusjõule tugevat vastupanu osutada. Nii juhtuski, et jõud, mida nimetatud hunnik Alice’ile osutas (vastavalt Newtoni III seadusele oli see muide täpselt sama suur, kui jõud, millega Alice hunnikut mõjutas), ei suutnud tema kehal paiknevaid närve piisavalt deformeerida, et valuaistingut tekitada. Mitmesuguste inimkeeles rääkivate loomade olemasolu võib viidata evolutsiooni mõneti teistsugusele kulgemisele meie maailmaga võrreldes, kuid see jääb juba rohkem bioloogia valdkonda (olles aga samal ajal endiselt seletatav). Siin võib appi võtta ka kaoseteooria, millest selgub, et ka üliväike algtingimuste erinevus oleks võinud põhjustada maailma hoopis teistsuguse arengu praegusega võrreldes. Seetõttu oleksidki
272
võinud välja areneda inimkeeles kõnelevad loomad, kuid ka hoopis kummalisemad olendid või elu jääda hoopis tekkimata. Erinevate kasvamis- ja kahanemismooduste selgitamisel jääks aga
nurka ning seetõttu ihisesidki need mööda.
Irvik Kass ei ole sugugi mitte tavaline kass, kuid tema omapärasid on täiesti võimalik seletada. e kassi juures on tema ilmumine osade kaupa – talle eksponeerida oma irvitust. Lihtsaim seletus se holograafia. See tähendab aga, et Kass (või keegi teine, kes kassi hologrammi demonstreeris), pidi
apärasest erinev ka aja käsitlus. Nimelt on võimalik
igal püsib, liikuma valguse kiirusega, mille
tänapäeva teadus hätta. Materiaalse objekti, nagu Alice seda on, ülikiire suurendamine ja vähendamine kookide, jookide, lehvikute ja muu sellise abil ilma teda muul moel kahjustamata ongi võimalik ainult Imedemaal. Sama imelik on ka Hertsoginna lapse muutumine põrsaks. Energia võib küll minna üle ühest liigist teise, kuid inimene juba niisama lihtsalt põrsaks ei muutu (kuigi see saab vägagi edukalt juhtuda piltlikus mõttes). Hertsoginnaga seoses oli samas ka võimalik märgata harjumuspäraseid nähtusi – kui köögitüdruk erinevaid köögiriistu Hertsoginna poole teele saatis, ei osanud ta leida õiget algkiirust ega viskev
Kõige kummalisem toll kõige rohkem meeldis
llisele teguviisile on
olema tuttav lainete interferentsiga ning omama vajalikke laserseadmeid, et vastavat hologrammi tekitada. Kuigi pole teada sellistest tehnoloogilistest võimalustest Imedemaal, on see võimalus muid variante vaadates siiski ehk kõige tõenäolisem. Raamatust võib leida ka füüsikalisi teadmisi, millest on abi igapäevaelus. Kübarsepa kogemustele tuginedes on kasulik teada, et isegi kõige kõrgema kvaliteediga võid ning leivaraasukesi pole mõtet kella sisse toppida. Soovitud efekti, milleks oli arvatavasti hammasrataste ladusam kulgemine, asemel oli Kübarsepa kell juba kaks päeva maha jäänud. Imedemaal on tavajaga heades suhetes olles paluda ajal hetkeliselt edasi liikuda või siis pikalt ühes hetkes püsida. Kübarsepp oli ajaga tülli läinud ning sellest ajast peale oli kell tema jaoks kogu aeg kuus ning ta pidi pideval teed jooma (kell kuus on nimelt teeaeg), mida ta ka koos Märtsijänese ja Unihiirega tegi. Sellise probleemi lahendamiseks tuleks appi võtta erirelatiivsusteooria, millest järeldub, et aja paigalpüsimiseks peaksid need, kelle jaoks aeg patagajärjel aga suureneks vägagi märgatavalt nende mass. Kuna selliseid muutusi ei toimunud, siis võib selle võimaluse siin välja jätta. Hoopis
273
tõenäolisem on siinkohal võimalus, et Kübarsepa kell oli lihtsalt seisma jäänud (eelmises lõigus mainitud teguviisi tagajärjel) ja näitab pidevalt kuut. Ehkki suuremat osa raamatus „Alice Imedemaal“ aset leidvatest sündmustest saab seletada meile teadaolevate loodusseaduste abil, jäävad mõned juhtumised siiski arusaamatuteks. Sellest ei tohiks end
lisatakistus, mistõttu seadistatud raadio läheb paigast ära. Ka auto tuledest oli näha, et midagi on mäda. Tuled kustusid, sest juhtmed nihkusid paigalt. Igatahes olen kõleda ilmaga teel tsirkusesse jalgsi. Telgi sissekäigu ees pileti sabas seistes märkasin, et ukseavast tuleb auru, algul arvasin, et nad tekitavad juba kriitilisele temperatuurile viidud vedela lämmastikuga udu, lastes seda soemasse keskkonda, mistõttu lämmastik muutub auruks, aga kui telki sisse pääsesin ja nägin, et telgis sees udu ei olnud, vaid oli lihtsalt mõnusalt soe, siis sain aru, et aur mida mina nägin oli küllastunud aur. Soe õhk tuli telgist ja sattus välja jahedamasse keskkonda. Peale mõnusa soojuse oli telgis veel tohutu korratus. Inimesed sagisid ja ostsid popkorni, otsisid WC-d või oma istekohti. Ka minu edasiliikumine oli nagu Browni liikumine, sest vastutulevad inimesed põrkasid minuga
siiski heidutada lasta, vaid peaks meeles pidama, et nagu raamatu lõpus selgub, nägi Alice kõike toimunut unes. Nagu paljud meist teavad, ei austa unenägudes toimuv sugugi alati maailmaruumis kehtivaid seaduspärasusi. Lisaks pole Imedemaa tegelikkuses midagi muud kui Lewis Carrolli fantaasia vili. Olgu aga loodusseadused nii vääramatud kui tahes, fantaasialendu ei suuda nad ikkagi mõjutada.
Füüsika tsirkuses Dea Veeremäe 12B
Kõledal sügisõhtul olen teel tsirkusesse ja mingil imepärasel põhjusel lähen sinna jalgsi. Autodele ja oma teguviisidele ei saa ikka kunagi kindel olla. Nüüd on siis omast käest kogetud, et ei tasu elektroonilisele armatuurlauale külmkapi magnetitega teateid jätta ja samas autot käima panna. Kõik mõõdikud näitavad kohe valesti ja raadio läheb hulluks, sest võnkeringis toimuvad magnetvälja tõttu muutused. Induktsioonivoolust tekib võnkeringi poolis
274
kokku ja kõrval olevad nügisid niisama. Tekkis tunne nagu oleksin lõhnaõli osake, mis põrkab kokku õhu osakestega ning jõuab kellegi ninna väikese viivitusega peale lõhnaõlipudeli avamist. Sel hetkel soovisin, et ka siin oleks kahesuunaline liiklus nagu on tänavatel. Palju kiiremini saaksin mina edasi ja ka teised sinna, kuhu nemad minna tahaksid. Vaatan kella, etenduseni on veel aega, seega võin korra piiluda laste telki, seal oli trall juba alanud. Mudilased jälgisid pingsalt, kuidas ühe lapse
sepõlve illusioonid. Ka järgmine trikk oli vanema inimese jaoks labane aga lapse jaoks tkunstnik tekitas kahe vooluringis oleva varda abil välku. Juhtmeid polnud loomulikult väga näha, aga nad olid olem kurvastuseks kadus, või tegelikult kukkus, võlur, ülemaailmse gravitatsiooniseaduse tõttu, enda
elgis oli kindlasti suur,
meile natuke keerukamaid trikke kui lastele. Nimelt pani ta
ee
sõnul “kunstmustnik” võlub klaasi voolavaks plögaks. Lapse meelest oli täiesti võimatu nii tahkest asjast saada sellist vee taolist möksi. Mõtlesin omaette, et kui laps füüsikat õppima hakkab ja teada saab, et klaas ongi amorfne ja soojusega lähevad nii mõnedki asjad vedelaks, siis purunevad paljud lap
erakordne. Nimelt mus
as. Lõpuks laste
jalge all asuvasse avasse suure paugu ja tossu saatel. Minnes suurde telki tagasi avastasin, et suure rahvasumma poolt tekitatud korratus oli nagu iseenesest korraks läinud. Kõik istusid omadel kohtadel ja ootasid etenduse algust. Entroopia tsest osakesed ruumis, ehk siis inimesed, paiknesid ühtlaselt. Täitsa põnev, kus füüsika kõik võib avalduda, kuid siiski arvan, et see korratus iseenesest korraks ei läinud. Tehti ikka mingit tööd, sest muidu käiks see loodusseaduste vastu. Anti ilusa meloodiaga märku, et etendus algab ja tuled kustusid aeglaselt. Kindlasti kasutati selleks kondensaatoreid, mis peale voolu väljalülitamist tasapisi tühjaks laadusid. Lisaks igasugustele loomatrikkidele külastas vanemat publikut samuti mustas keebis mees, kes sooritasühe neiu õhku hõljuma. Kuidas seda trikki täpselt tehakse, seda mina ei tea aga olen selle üle mitmeti juurelnud. Minu üks teooria põhineb magnetitel. Arvan, et neiul, kes hõljuma hakkab on keha raskemate osade külge kinnitatud magnetid ning laua sees, mille peal neiu algul lamab on mitu pooli, mida läbib vahelduvvool. Kui need poolid vooluvõrku ühendatakse, siis tõusebki neiu Lenzi reegli tõttu üles. Kuna aga voolu sagedust pidevalt suurendatakse, tõuseb ta aeglaselt ülespoole. S
275
selgitaks seda, miks saab mustkunstnik tõmmata neiu läbi rõnga. Kui tüdruk oleks nööridega lae küljes, siis rõngast kasutada ei saaks. Seekord isegi arvan, et minu teooria sai väikese tõestuse, sest kui mustkunstnik parajasti toda metallrõngast kasutas, mis oli ka kinnine kontuur, siis läks ta sellele vastu teises käes oleva vasest kepikesega, mistõttu sai ta väikese siraka. Hämaras ruumis oli isegi sädet näha. Mina arvan, et tolles rõngas tekkis induktsioonivool ja kui ta kepi sinna lähendas, siis tekitas ta enda kätest vooluringi. Koju minnes leidsin, et see õhtu oli vägagi hariv, kuigi see pidi olema meelelahutuslik õhtu ja viima mõtted eemale õppimisest. Aga arvatavasti ei saa sinna midagi parata, sest füüsika on kõikjal ja minu meelest on see hea kui me seda ka märkame ning endale mingil määral selgitada oskame.
Füüsika maanteel Kriste Ruuber 11B
Füüsika ümbritseb meid igal pool: koolis, kodus - kõikjal, kus me liigume. Ta on nagu vari, mis kõigega alati kaasas käib. Maanteel toimub palju nähtusi, mida saab füüsika abil selgitada. Lihtsustamiseks võin rääkida väikese loo, mis minuga sel suvel juhtus. Oli üks järjekordne ilus suveilm. Energiarikkad Päikese footonid langesid maapinnale, soojendades meie alla jäävat Maa osa nii tugevalt, et mõnele, kes Antarktikas elama harjunud, see kuumus lausa piinav paistaks. Kuid minule, kes armastab päikest, tundus jälle üks positiivne päev tulevat. Otsustasin oma kehamassi natukene liigutada ehk siis füüsilise töö abil jõudu rakendades rattaga sõitma minna ja hiljem oma kehatemperatuuri vedela veega täidetud madalamal pinnasel alandada. Hea idee nõudis rakendust. Võtsin keldrist oma ratta, millega ma ise väga rahul olen, ning hakkasin enda tajude järgi liikuma mitteühtlaselt, kuid ikkagi sirgjooneliselt, muutes oma suunda vaid nihet takistavatest objektidest möödumiseks. Muidugi liikusin ma tee ja majade suhtes, kuid mitte ratta suhtes. Kui ma ratta suhtes liiguks, oleks mul võimatu temaga sõita, kui ma seal peal samal ajal just mingeid akrobaatilisi hüppeid ei sooritaks. Seda tehes oleks aga oht põhjustada oma luudele mitteelastseid deformatsioone.
276
Jõudsin maanteele, liikudes enda jaoks piisavalt kiiresti (umbes 20 km/h). Mööduvate autode kiirused olid minu suhtes aga nii suured, et tundsin
rattaga sedavõrd uri võnkeid tegema, et mu trajektoor enam eriti sirgjooneline ei olnud.
änu gravitatsiooni- ja hõõrdejõule, mis meie maailmas valitseb, suutsin ma ratta kontrolli all hoida ning liikumine ei katkenud. Tegelikult sõltus tasakaalu hoidmine siiski üpriski palju ka mu sõitmisoskusest, kuna gravitatsiooni- ja hõõrdejõud eksisteerib maailmas meist sõltumata, kuid
ttaga ikkagi kukutakse. ja hõõrdejõudu poleks,
suurenemist oli ta vist nii juubeldamisärevuses minu segamise
teise teepoole suunas. Kuid auto
mobiilivõrgu
end pigem Maa suhtes paigal seisvat kui liikuvat. Autod olid võrreldes minuga palju võimsamad. Üks suur veoauto koos nahaalse autojuhiga möödus minust nii lähedalt, et tema suurest kiirusest tingitud järelmõju, mis avaldus tuule kineetilise energiana, pani mu koossuT
ra Kui gravitatsiooni-lendleksin ma oma rattaga sihitult kosmoses, mis oleks iseenesest kindlasti väga huvitav tunne. Kuid see ennasttäis autojuht sai ka oma karistuse: pärast meie koordinaatite peaaegu võrdsustumist ja sellele järgnenud meievahelise kauguse pärast, et ei märganud ühel tee poolel seisvaid keeluposte ja tee tasandiga määratud nullnivoost tunduvalt madalamat pinda nende taga. Elektrilised närviimpulsid liiguvad kõigil inimestel sama kiirusega, kuid nähtavasti ei suutnud too juht neid impulsse piisavalt hästi kasutada: ta märkas poste liiga hilja ning vajutades pidurit, millega üritas arvatavasti tee ja kummide vahel valitsevat hõõrdejõudu rakendada auto peatamiseks, ei suutnud ta enam peatada kindlasti üle 100km/h liikunud suure massiga veokit (lubatud nihe ajaühikus oli kõigest 70km/h). Tal jäi üle ainult rooli keeramisega rataste suunda muuta, millega ka auto liikumise trajektoor peaks muutumasuure massi tõttu ei piisanud enam maa külgetõmbejõust, et sõidukit püsti hoida ja auto koos mitte just kõige intelligentsema juhiga kukkus suhteliselt mitteelastse põrkega kraavi külili. Seda nähes mõjutasin tugevamini pedaale. Süda kiirest sõtkumisest ja vapustusest lühikese perioodiga impulsse tekitamas, kihutasin õnnetuskohale. Tänu meie ajastu tehnoloogilistele saavutustele õnnestus mul oma kaasaskantava raadiotelefoniga (hea, et ma omasignaalide levipiirkonnas olin!) saada heliline side hädatelefoni 112 operaatoriga. Autojuhi keha ei olnud läbi elanud suurt rõhkude kasvamist mingile piirkonnale ning seega ei olnud tal märkimisväärseid
277
deformatsioone, kuid auto kasti üks pool ja selle alla jäänud pinnas olid küll piisavalt deformeerunud. Kõike seda kiirabi ja politsei askeldamist nähes ei olnudki mul enam nii väga tuju rattaga sõita. Nii et ujumine jäi samuti ära. Otsustasin oma trajektoori kodu poole suunata, kuid seekord sooritades nihkeid mööda kõrvalteid, kus suured sõidukid mind mõjutada ei saa.
Füüsika lasteaias Heidi Mallene 12A
Abituriendina - ja veel reaalkooli omana - tean loomulikult väga hästi, et füüsika ümbritseb meid kõikjal. Nii mõndagi nähtust olen suuteline füüsika seisukohalt seletama. Lasteaed on aga selline naljakas koht, kus laps õpib nii palju juurde, taipamata veel maailmast ja loodusseadustest midagi. Eks mõnes mõttes ole see hea: pulgakommid ja päkapikud, kõige selle valemite ja teooria virr-varri asemel. Samas oleks aga päris hea olla väike tark Mari või Jüri rumalukeste lasteaia laste keskel. Lasteaias juhtub ju nii palju põnevat, mida pisikene hoopis teistmoodi taipab, või ei taipa üldse.
õige ahvatlevam oleks aga nö “ära teha” kasvatajale, kes naguK nüüd selgub, lastele vahel veidi luiskab. Kasvataja ütleb tihti enne õue minekut: “Pange kampsun ooja!” Väike asi küll, aga siiski arvatakse ek n on nii kõva tegelane, et nnab meile sooja. Tegeliku eie enda oma
id ja joped selga, need annavad teile sslikult, et kampsult tuleb aga välja, et see on ma
soojus mida kampsun kõigest hoiab. Kui lastel on vaja lõbus mäng lõpetada, et alustada märksa igavamat õppimist või hoopis uinakut, lausub targa ilmega kasvataja tähtsalt: “Kõigel on oma algus ja ka lõpp.” Ja tõepoolest, lapsed kuulavad sõna, sest nende kasvataja ütles neile ju nii uhked õpetussõnad, et ei oska midagi selle peale kosta. Aga kui vaid need lapsed teaksid, et neid on jälle ninapidi veetud: magnetvälja jõujoontel ju ometi puuduvad algus ja lõpp. Mis küll kasvataja selle peale omal ajal oleks öelnud? Nii mõnigi ulakas lasteaia poiss saaks oma käitumist füüsika abil natukenegi välja vabandada. Päris lahe oleks peale teise poisi müksamist öelda, et too mõjutas teda ju arvuliselt täpselt sama suuruse jõuga vastu.
278
Või siis, peale kruusi maha pillamist süüdistada selles härra Gravitatsiooni, kes pahatahtlikult kruusi alla poole tõmbas. Lasteaias valitseb üks suur teadmatus. Nagu juba räägitud, vahel ka kasvatajate seas. Küll aga kindlasti kasvandike seas. Naiivselt pesevad nad oma pannkoogiseid käsi jaheda veega, mõni isegi ilma seebita,
id nähtamatud laetud osakesed, suunatult,
õhurõhk väga madal ning seetõttu on ta võimeline endasse tõmbama
lootes, et ehk lähevad puhtaks. Aga oh häda, märgamist suurt ei toimugi ja käed on peaaegu sama rasvased edasi. Süües keedetud makarone, ei ole neil õrna aimugi, (ja ega nad suurt ei mõtle selle peale ka) kuidas said need enne olla nii kõvad, et ragisesid hamba all. Veel ei suuda nad ettegi kujutada kuuma vett kiirete molekulidega, mis hoogsalt makarone pehmeks “peksavad”. Mõnusalt pugivad nad makarone pehme juustuga, mõistmata midagi soojusülekandest ja juustu sulamistemperatuurist. Lamp põleb ja ruum on valge - see on kõik, mis on vaja teada ühel heal lasteaia lapsel. Mõni nutikam on kuulnud keerulist sõna “elekter”. Ei tea nad aga seda, et liiguvad mingja et elektri saamiseks peab ka vaeva nägema. Ja on vist päris kindel, et lasteaia ajal ei teata isegi seda, et pole mitte valge, vaid seitsmevärviline see valgus, mis meid ümbritseb. Kokkuvõttes tahaksin öelda, et tegelikult on ikka päris õige, et füüsikast tulvil lasteaed on täis lapsi, kelle pead on füüsikast tühjad. On hea hinnata tarkust, kui tead, mis tunne on olla rumal. Ja eks olegi tore lasteaias avastada maailma ning alles koolis seda seletama hakata.
Füüsika Texase osariigi kohal Helli Lõoke, 12B
Texase osariik asub USA n.ö. allosas, ühe otsaga vastu USA sõbralikku naabermaad Mehhikot. Texas ei ole mingi keskpärane osariik, tal on palju häid ja halbu eripärasid. Ilmselt on esimesteks, mis Texasega seostuvad, kauboid, rodeod, preeriad ja kantrilaulud. Kuid Texase asukoht on selline, et tornaadode tekkeks on suur võimalus. Texas ongi USA-s tornaadode arvu poolest osariikidest esimesel kohal. Ja sealsed elanikud on võimetud vastu astuma füüsikale, mis leiab aset seal kõrgel ning ulatub ka maapinnani. Loodus on neist siiski üle. Tornaado on õhusammas, mida tekitab äikesepilv. Tema keskmes on
279
maapinnalt sooja ja niisket õhku. See õhk moodustabki tugeva pöörise, kuna kiirus, millega ta ülespoole liigub, on tohutu. Kuna õhurõhk on
mselt on neidki, kes nuputavad, kuidas saaks selle kurja pilve
laengud hõivavad pilves erinevad pooled. Seega tekib elektriväli. Välk pilvede või pilve ja maapinna vahel tekib siis, kui elektriväli on piisavalt tugev. Välk on oma olemuselt niisiis tugev elektrit edasi kandev nähtus. Ma usun, et Texases on püsti pandud palju piksevardaid. See on väga tõhus variant, et võidelda kahjustuste vastu, mida välk tekitada võib. Piksevarda idee on imelihtne, kuid just oma lihtsusega suudab ta päästa kindlasti palju elusid ning ka materiaalset vara (näiteks maja põlemast). Piksevarras tehakse hea elektrijuhtivusega metallist ning püstitatakse maja lähedusse. Kui tekib välk maa ja äikesepilve vahel, siis kõige tõenäolisemalt “püüab” piksevarras laengu endasse ning juhib selle ohutult maasse. Kindlasti ei tekita Texase kohal toimuvad füüsikalised nähtused ainult negatiivseid tagajärgi. Suur osa Texasest on ju preeria, mis tähendab, et sealne kliima on põhijoontes kuiv ja soe. See eeldab meie kõigi suure sõbra Päikese olemasolu. Kuna Päike ei ole sugugi kade, siis ta jagab soojust ja valgust ka Texase elanikele. Ma arvan, et nad on selle üle õnnelikud. Vahemaa Päikese ja Texase vahel on üüratu- ligi 150 miljonit kilomeetrit. Siiski suudab Päike nii mõnegi Texase kauboi täiesti punaseks kõrvetada. Kuidas see suur kollane kera sellega hakkama saab? Päike saab oma energia tema sisemuses toimuvatest reaktsioonidest, kus vesiniku aatomi tuumad ühinevad heeliumi tuumadeks. Seejuures kaotab Päike igas sekundis mingi osa oma massist. See mass on meie jaoks küll tabamatult suur, kuid pole võrreldavgi Päikese enda massiga. Seetõttu ei pea Texase praegused kodanikud muretsema, et nad näeksid, kuidas
madal, siis kisub tornaado oma keerisesse kõik, mis talle ette jääb ning teeb kohutavat laastamistööd. Seega ei ole neil seal Texases see elu midagi nii väga lilleline. Ilmselt vaatavad nii mõnedki Texase elanikud murelikult taevasse ning püüavad mõistatada, kas seal on mõni äikesepilv, mis tahab neile kurja teha. Ilvastu võidelda. Loodusprotsesside vastu on aga väga raske kui ehk võimatugi midagi ette võtta. Kuidas aga tekib siis äikesepilv? Pilve enda sees toimuvad protsessid, mistõttu laaduvad sealsed osakesed (enamasti vihmapiisad) ning erinimelised
280
281
Päikesest saab pisike kollane pall ja ta ei anna enam energiat. Päikeseenergiat jätkub ikka väga-väga pikaks ajaks. Texase kohal asuvas õhuruumis liiguvad ka inimese poolt konstrueeritud objektid- lennukid. Ka lennukeid ehitades arvestatakse füüsika seaduspärasustega. Mitte keegi ei ehita nurgeliste vormidega või krobelise pinnaga lennukit. Lennukid on tehtud ikka võimalikult voolujoonelised, et vähendada tööd, mis on vaja teha õhutakistuse mõju tõttu. Texase osariigi kohal toimub siis nii mõndagi, mida annab seletada lähtudes füüsikast. Ma usun, et hoolimata neid kimbutavatest tornaadodest on üks õige Texase elanik siiski rõõmsameelne ja liigub elus edasi ikka naeratus näol.