ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISMATERJAL TASEMETÖÖKS 6. KLASSILETasemetöö toimub 21.05.2014

Inimeseõpetuse osa 70-75%, ühiskonnaõpetuse osa 25-30%.

ÜHISKONDKELLEST KOOSNEB ÜHISKOND?

Ühiskonna moodustavad kõik ühes riigis elavad inimesed, ükskõik millised nad ka ei oleks: linna-ja maaelanikud, noored ja vanad, toimekad ja vähem toimekad.

Selleks, et inimestest saaks ühiskond, peavad nad omavahel suhtlema. Inimesed saavad omavahel suhelda kõneldes, kirjutades, kehakeele, näoilmete ja puudutuste abil.

Ühiskondlikud suhted väljenduvad suhtumises teistesse inimestesse ja väärtustesse. Püsivad suhted perekonnas, sõpruskonnas ja klassis on samuti ühiskondlikud suhted.

Ka erakud on ühiskonna liikmed.

KELLEST KOOSNEB ÜHISKOND?

Ühiskonna mõiste on aegade jooksul muutunud, kuid alati on inimesi ühiskonnaks sidunud eelkõige ühesugune arusaam maailma asjadest ja ühtekuuluvustunne.

Kui inimesi ei seo ühised väärtused, jäädaks üksteisele võõraks ning eraldutakse. Mõnikord asutakse isegi teise riiki elama.

KÜLA JA LINN Meie kauged korilastest ja küttidest esivanemad elasid

väikeste salkadena ja vahetasid toiduotsingutel sageli elupaika.

Piirkondades, kus toitu oli võimalik hankida piisavalt, sealhulgas Eesti alal, tekkisid küttidel, korilastel ja kaluritel püsivad elupaigad.

Nende külad koosnesid kolmest, neljast, harvem isegi enamast perekonnast.

Üldiseks muutus paikne eluviis siis, kui inimesed õppisid ise vilja kasvatama ning kodustasid karilooma. Vilja-ja karjakasvatus muutis inimeste elu pöördumatult.

Elama jäädi veekogude lähedale, kus pinnas oli viljakas.

Majad ehitati vastupidavamad. Juba kiviaja lõpul oli maailmas külasid, kus elasid koos

tuhanded inimesed.

KÜLA JA LINN

Aegapidi arenes pllumajandus, toitu oli rohkem ja inimesed said hakata tegelema ka muuga. Valmistati tööriisu ja majapidamistarbeid, ehteid, kudumeid. Ühiskond mitmekesistus ja kihistus.

Kaubavahetus tõi kaasa turgude kujunemise. Paljudes kohtades üle maailma kasvasid tähtsamad külad linnadeks.

Paljud linnad olid alguse saanud vajadusest kaitsta end ja oma vara. Algul ehitati kõrge tara või müüriga ümbritsetud linnuseid, mis laienesid linnadeks.

Kaitsevarustus ja sõjalised oskused on olnud eriti olulised linnade kujunemisel keerukatel ja sõdaderohketel aegadel.

KÜLA JA LINN Linnaelanike hulk maailmas kasvab pidevalt. Veel 100

aastat tagasi ei elanud linnas veeranditki elanikest, tänapäeval on üle poole maailma inimestest linlased.

2013. aasta seisuga on Eestis 30 linna. Neist suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn (393 222 elanikku) ja väikseima elanike arvuga Mõisaküla (825 elanikku, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel).

Ka tänapäeval erineb linnaelu maaelust, kuid arvutiga saab pea kõikjal tööd teha ning asju korda ajada. Kui vaja saab maalt kiiresti linna sõita.

Paljud kipuvad linnakärast maale, sest seal on elu rahulikum.

Üldine elutempo on linnas närvilisem, õhk saastatum, müra rohkem ja kuritegevuse tase kõrgem.

RAHVAS JA RAHVUS Rahvas – kõik ühes riigis elavad inimesed, kes peavad

seda riiki oma kodumaaks. Rahvaks on peetud ka keeleliselt, kultuuriliselt ja

majanduslikult tegevuselt sarnaseid inimeste rühmi, kes asustasid alasid, mille piirid polnud kindlad. Niisugused rahvad olid aluseks rahvuse väljakujunemisele. (Näiteks slaavlased, soome-ugrilased)

Rahvuse moodustavad sama keele ja kultuuriga inimesed.

Maailmas on tuhandeid rahvusi. Rahvuste täpset arvu on keerline kindlaks määrata, sest sageli erinevused nende vahel väga väikesed.

Maailma kõige suurem rahvus on Hiina hanid, neid on kokku 1,3 miljardit. Seda on 1000 korda rohkem kui elanikke kogu Eestis.

RAHVAS JA RAHVUS

Rahvuse mõiste endises tähenduses hakkab kaduma, kuna rahvused segunevad omavahel järjest enam. Näiteks elab Eestis palju segaperekondi ja eestlased on ise kolinud välismaale ja loonud seal segaperekondi.

Nimeta Eesti sportlasi kellel on võõramaine nimi või päritolu. Kas sinu jaoks on oluline, millise päritoluga inimene Eesti lipu all võistleb? Põhjenda.

Kõik inimesed on võrdsed. Teiste inimeste alavääristamist ja nende õiguste rikkumist nimetatakse diskrimineerimiseks.

Erinevate rahvuste ja kultuuride (sh rahvusvähemuste) tundmine aitab mõista teistsuguse päritoluga inimesi.

RIIK Selleks, et inimesed saaks koos elada ja tegutseda,

tuleb nende elu korraldada ja juhtida. Sellise korralduse kõikehaaravaks vormiks on riik.

Riik on seotud mingi kindlaksmääratud maa-alaga, millel on kindlad piirid. Riigi võim kehtib üksnes sellel maa-alal ja nende piiride sees.

Maailmas on ligi 200 riiki. On riike, kus inimeste liikumine teistesse maadesse

on piiratud või lausa keelatud, ning riike, kus liikumine on vaba. Liikudes läbi Euroopa Liidu, ei märkagi me sageli, et oleme jõudnud ühest riigist teise. Piirid on muidugi olemas, neist annavad märku vaid sildid.

Kuidas on võimalik Eestist teistesse riikidesse elama asuda?

RIIK

Teine riigi oluline tunnus on avaliku võimu teostamine. Avalikku võimu teostatakse mitte üksikisiku, vaid riigi ja ühiskonna kui terviku huvides. Avalik võim täidab neid ülesandeid, mida üksikisikud ja eraettevõtted ei suuda.

Vaid avaliku võimu kandja (politseinik, piirivalvur jne) saab erapooletult kohut mõista, raha trükkida, piiri kaitsta, isikutunnistusi väljastada.

Kolmandaks riigi tunnuseks on kodanikud, kelle suhtes omab riik teatavaid õigusi (näiteks õigus koguda makse, nõuda teenistust kaitseväes, aga ka kohustusi (näiteks kohustus maksta toetusi, pensioni, tagada tasuta haridus).

RIIK

Praegu oleme ühel ajal nii Euroopa Liidu kui ka Eesti kodanikud ja meie piirideks on nii Eesti kui ka Euroopa Liidu piirid. EL-s võime liikuda vabalt, kuid väljapoole liikumiseks, näiteks Venemaale või Taisse sõiduks on vaja vastavat luba (viisat).

Kas kõigis Euroliidu riikides kehtib ühisraha euro? Igal riigil on oma sümbolid, lipp ja vapp, mis

väljendavad värvide ning kujundite kaudu maa ajalugu, loodust, pühaks peetavaid väärtusi.

Mis on Eesti rahvussümbolid? (kivi, lill, kala, lind) Millistel tähtpäevadel heisatakse lipud? Milliste rahvusvaheliste sündmuste puhul heisatakse

lipud?

EESTI VABARIIKÜLDANDMED

Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1 311 000 (01.01.2014, allikas: Eesti

Statistikaamet) Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev,

1918) Riigipea: Vabariigi President – Toomas Hendrik

Ilves Riigikeel: eesti keel Riigikord: parlamentaarne vabariik Pindala: 45 227 km² Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 (4.) Raha: alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis kehtiv

euro.

EESTI VABARIIKÜLDANDMED

Eestis on 15 maakonda, 30 linna ja 185 valda.

Kas oskad nimetada peast kõiki maakondi ja linnasid?

Vaata üle ka riiklikud sümbolid, nt mida on kujutatud suurel riigivapil ning mis värvides see on.

Tuleta meelde ka hümni autorid. Põhiseadus on riigi põhikorda sätestav

seadusandlusakt.

EESTI VABARIIKRIIGIKORD

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega.

Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament Riigikogu, millel on 101 liiget.

Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi

Presidendi.

EESTI RIIGI VALITSEMISE PÕHILISED INSTITUTSIOONIDKOHALIK OMAVALITSUS

Kohaliku omavalitsuse üksused on linnad ja vallad.Näiteks Tallinna linn, Viimsi vald, Torma vald, Tartu linn.

Kohalik omavalitsus vastutab alg-, põhi- ja keskkooli ülalpidamise eest, kattes eelpoolnimetatud asutuste tegevuskulud (hoonete remont, inventari ning õpikute soetamine jm). 

Kohalik omavalitsus vastutab kohaliku omavalitsuse omanduses olevate raamatukogude, kultuurimajade, muuseumide, spordirajatiste ning muude valdkonna asutuste ülalpidamise eest.

Kohalik omavalitsus vastutab esmatasandi tervishoiuteenuste osutamise eest (valla- ja linnaarsti töötasu, velskripunktide ülalpidamise kulud) ning korraldab tema territooriumil asuvate tervishoiuasutuste nagu haiglad ja kliinikud ülalpidamist.

EESTI RIIGI VALITSEMISE PÕHILISED INSTITUTSIOONIDKOHALIK OMAVALITSUS

Kohalik omavalitsus vastutab looduskasutuse, loodusressursside (maa, mets ja veekogud) kasutamise ja jäätmemajanduse korraldamise eest.

Kohalikud omavalitsused vastutavad omandi- ja maareformi läbiviimise eest. Samuti koguvad kohalikud omavalitsused andmeid riigiregistrite jaoks.

EESTI RIIGI VALITSEMISE PÕHILISED INSTITUTSIOONIDRIIGIKOGU

Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, kellele põhiseaduse kohaselt kuulub  seadusandlik võim.

Lisaks õigusloomele on Riigikogul ka muud ülesanded: näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm.

Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65.

Riigikogul on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane.

Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus.

EESTI RIIGI VALITSEMISE PÕHILISED INSTITUTSIOONIDVABARIIGI VALITSUS

Valitsuse liikmetega tutvu siin - http://valitsus.ee/et/valitsus/Valitsuse-liikmed. Oska nimetada peaministrit ja paari-kolme ministrit.

Valitsuse ülesannetega saad tutvuda siin - http://www.pohiseadus.ee/ptk-6/pg-87/ .

EESTI RIIGI VALITSEMISE PÕHILISED INSTITUTSIOONIDVABARIIGI PRESIDENT

Vabariigi President on Eesti riigipea. Üldjoontes on riigipeal piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtunik ehk võimude tasakaalustaja rollis.

Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks ning üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest.

Vabariigi President peab olema sõltumatu nii ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.

Alates 09.10.2006 on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Teiseks ametiajaks valitud Vabariigi President andis ametivande 10. oktoobril 2011.

EESTI RIIGI VALITSEMISE PÕHILISED INSTITUTSIOONIDVABARIIGI PRESIDENT

Vabariigi presidendi ülesannetega saad tutvuda siin - https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/riik/pohiseadus/v_vabariigi_president .

NB! Oska nimetada ka varasemaid Eesti presidente.

EESTI RIIGI VALITSEMISE PÕHILISED INSTITUTSIOONIDKOHUS

Eesti kohtusüsteem koosneb:1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest;2) ringkonnakohtutest;3) Riigikohtust.

Kohtu ülesanne on mõista kohust, olles oma tegevuses sõltumatu ja kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega.

Vt ka: https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/riik/pohiseadus/xiii_kohus

EESTI VABARIIKVÕIM Seadusandlik: Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid,

kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, võtab vastu riigieelarve, esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid riigielu küsimusi.

Täidesaatev: Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.

Kohtulik: I astme kohus on maakohus, II astme ringkonnakohus ja III astme kohus Riigikohus, mis vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ja täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet. Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.

ÜHENDUSED, KUHU EESTI KUULUB

22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige 17. septembrist 1991 kuulub Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEsse, 13. novembrist 1999 WTOsse, 29. märtsist 2004 NATOsse, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi, 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1.

jaanuarist 2011 euroalasse. Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitse

alasele Kyōto protokollile.

MIS ON DEMOKRAATIA?

Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on:

• kodanikkonna osalemine poliitikas, • võimude lahusus ja tasakaalustatus, • seaduse ülimuslikkus,• inim- ja kodanikuõiguste austamine.

MIDA SAAB VEEL RIIGI JA ENDA HEAOLU NIMEL TEHA? Luua kodanikuühendusi. Kodanikuühendus on

kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. Näiteks Kaitseliit.

Kodanikualgatus:1) Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt. avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Tavalised kodanikualgatuse vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid, survegruppide ja liikumiste moodustamine.2) Laiemalt võttes on kodanikualgatus igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. Väljend "kodanikualgatuse korras" viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele.

• Näiteid kodanikualgatustest: Teeme ära – üle-eestiline koristuskampaania ning Minu Eesti – üle-eestilised mõttetalgud.

MIDA SAAB VEEL RIIGI JA ENDA HEAOLU NIMEL TEHA?

Vabatahtlik töö -  ilma kohustuse või sunduseta, omast tahtest tehtav töö, enamasti ilma palka saamata.

Miks on vaja teha vabatahtliku tööd?Kuidas saad sina aidata abivajajaid?

MINA JA TEISEDNIMI Kui inimene sünnib, saab ta endale nime – nii

perekonna- kui ka eesnime. Veel paarsada aastat tagasi polnud meie

esivanematel üldse perekonnanime! Neid kutsuti talukoha ja eesnime järgi.

LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOON – Lapse sünd registreeritakse ning sünnihetkest peale on lapsel õigus nimele.

NIMESEADUS – Isikunimi koosneb eesnimest ja perekonnanimest. Elusalt sündinud lapsele antakse:1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi.

NIMI NIMESEADUS – Eesnimi võib koosneda:

1) andmisel mite rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest/.../

Eesnimeks ei tohi anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega/.../2) isiku soole mittevastavat nime.

Eesti Vabariigis peab igal täisealisel kodanikul olema isikutunnistus. Selleks võib olla kas kodaniku pass või ID-kaart, paljudel on mõlemad. Passi tunnistavad kõik riigid, ID-kaardiga aga väljaspool Euroopat reisida ei saa.

Nii passis kui ka ID-kaardil on kirjas inimese isikukood, mis on igal inimesel erinev.

MÕISTEID

Minapilt – ettekujutus iseendast ehk kõik see, mida inimene iseenda juures oluliseks peab;

Enesehinnang – väljendab seda, kuidas inimene endasse suhtub;

Emotsioonid – väljendavad seda, mida inimene tunneb.

Empaatia – võime panna end teise olukorda, tajuda sama tunnet, teda mõista;

Egoistlik – isekas, omakasupüüdlik; Väärtushinnangud – tõekspidamised, mida

peetakse tähtsaks ning mis on õige ja mis vale.

INIMESED ON ERINEVAD Igal inimesel on ainult talle omane välimus ja iseloom. Tavaliselt märatakse esmalt välimuse eripära, näiteks kasvu.

Inimesed erinevad ka rassi ja soo poolest. Inimese kasv ja välimus on üldiselt kaasasündinud ehk

pärilik. Inimesed erinevad iseloomult ja andekusel. Iseloom ja

andekus on teatud määral pärilikud. Mõni inimene on enamasti heatjuline ja naerab sageli, kuid

on ka neid, kes on sageli ärevil ja tihti nutavad. Mõned õpilased on väga korralikud ega unusta kunagi

kodutöid tegemata, teistel on aga palju muid huvisid ja mõnikord läevad kooliülesanded lihtsalt meelest ära.

Mõni õpilane saav matemaatikaülesannete lahendamiseks kergesti hakkama, teine näeb nende aga hirmsasti vaeva.

Laiskus, hooletus ja vaenulikkus on omadused, millest tuleks lahti saada.

INIMESED ON ERINEVAD

Erinevate iseloomuomadustega inimestele sobivad erinevad ametid, olukorrad ja tegevused.

Pea iga inimene oskab midagi paremini kui teised.

ÜRO LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOONLAPSE ÕIGUSED (KUNI 18. ELUAASTANI)

Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest.

Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes.

Igal lapsel on õigus koolis käia, õppida ja teadmisi saada.

Igal lapsel on õigus olla koos ema ja isaga isegi siis, kui vanemad ei ela koos.

Igal lapsel on õigus olla kaitstud hooletu ja julma kohtlemise eest, samuti ei tohi ühtegi last kohelda ebaväärikalt ja alandavalt.

ÜRO LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOONLAPSE KOHUSTUSED

Lapsel on kohustused oma perekonna ja vanemate ees, ühiskonna ees, kaasinimeste ees.

Laps peab täitma koolikohustust. Lapsel on kohustus hoida oma tervist. Laps on kohustatud järgima avalikku korda.

Oluline on teada, et alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades ajavahemikus 23.00-6.00.

Riik peab kandma hoolt selle eest, et kõigi laste õigused oleksid tagatud ja et hädasolevatele lastele antaks õigeaegset ning vajalikku abi.

LAPS PEAB VASTAVALT OMA VANUSELE...

austama oma kodumaad; lugu pidama riigikorrast ja seadustest; hoidma loodus-, kultuuri- ja elukeskkonda; tunnustama käitumise üldtunnustatud

tavasid (vajalik on välja anda juhendmaterjal, mis on ka lastele arusaadav);

tundma huvi talle suunatud teabe vastu ja õppima leidma talle huvi pakkuvat teavet;

osalema eakohastes ettevõtmistes.

LAPS PEAB VASTAVALT OMA VANUSELE...

austama oma vanemaid ja kasvatajaid (hooldajaid), nagu nemad peavad austama last;

abistama oma vanemaid, kasvatajaid (hooldajaid) ja teisi pereliikmeid ning osalema perekonna ühistes tegevustes ja igapäeva töödes;

laps peab hoidma puhtust ja korda.

LAPS PEAB VASTAVALT OMA VANUSELE...

abistama nõrgemaid; käituma ja suhtlema kaasinimestega

lugupidavalt; oma õiguste teostamisel arvestama teiste

laste ja täiskasvanute õigustega. laps peab hoidma oma tervist; laps peab vastutama isikliku hügieeni eest; laps peab toituma tervislikult; laps peab arendama oma kehalist võimekust; laps peab puhkama (magama) ja viibima

värskes õhus.

LAPS PEAB VASTAVALT OMA VANUSELE...

täitma koolikohustust; õppima vastavalt oma võimetele; õppima tegema ea- ja võimetekohast tööd (ei

pea silmas tööd töö seadusandluse tähenduses);

austama oma õpetajaid ja juhendajaid nagu nemad peavad austama last;

valmistuma iseseisvaks eluks.

KOOLKOOL ENNE MEID Esimesed koolid Eestis asutati juba 700 aastat tagasi.

Need olid ladinakeelsed ja asusid toomkirikute ja kloostrite juures;

Esimesed eestikeelsed koolid, kus said vaid vähesed lapsed õppida, avati umbes 500 aastat tagasi. Õpetati lugemist ja kirikulaulu.

Rahvakoolide rajamisele pani aluse B. G. Forselius, kes avas Tartus õpetajate ettevalmistamise õppeasutuse.

18. sajandi lõpupoole kehtestati lugemisoskuse sundlus.

Koolikohustus kehtestati 1860. aastatel. Koolis pidid lapsed käima 10.–13. eluaastani.

Pärast Eesti riigi loomist 1918 pikendti kooliaega kolmelt õppeaastalt neljale ja seejärel kuuele. Koolis käimine oli kõigile kohustuslik ja tasuta.

KOOL ENNE MEID

Tänapäeval kehtib Eestis koolikohustus kõikidele lastele. Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et igal inimesel on õigus saada haridust ja kohustus õppida.

Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas on vanim pidevalt tegutsenud gümnaasium Eestis.

Eestis on koolidel ja õppimisel pikk ja huvitav ajalugu. Haridus on varandus, mida keegi ei saa ära võtta.

KOOL TÄNAPÄEVAL

Koolis töötab erinevates ametites palju täiskasvanuid, kes kõik aitavad kaasa, et lastel oleks hea õppida.

Mis ülesandeid täidavad koolis direktor, majandusjuhataja, sekretär, õppealajuhataja, aineõpetaja, raamatukoguhoidja, arst, psühholoog, klassijuhataja, kokk, huvijuht, garderoobitöötaja, turvamees?

Turvatunde tagavad koolis täiskasvanud ja õpilased üheskoos.

Koolis, kaubanduskeskustes, ööbimispaikades, raviasutustes ja mujal peavad väljas olma evakuatsiooniplaanid, mille järgi tuleb vajaduse korral väljuda.

REEGLID KOOLIS

Kooli kodukord on justkui kooli seadus, mida peavad jägima kõik. Seal on kirjas nii õpilaste õigused kui ka kohustused, samuti tunnustamise ja karistamise viisid selles koolis.

Kõigil õpilastel on võrdsed õigused: õigus saada tasuta haridust, õigus saada õiglasi hindeid, õigus oma mõteid välja öelda, õigus tunda end turvaliselt.

Õpilastel on ka võrdsed kohustused: kohustus osaleda kõikides tundides, kohustus arvestada kaasõpilaste ja kooli töötajatga, kohustus hoolida kooli varast jne.

Miks on kooli kodukorda tarvis?

ÕPPIMINE

Õppimine on mõtestatud tegevus, mille eesmärk on saada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi.

Õppida võib kõikjal ja mitmel viisil: kogedes, suheldes, kuulates, nähes, katsudes, nuusutades ja tundes.

On suur oskus mitte ainult palju teada, vaid õpitut ka igapäevaelus kasutada.

Õppimisele tuleb keskenduda. Õppides tuleb palju meelde jätta. Hea

arvutamisoskus nõuab korrutustabeli peast teadmis. Keelt õppides tuleb teada keelereegleid.

VÄGIVALD KOOLIS

Vägivald kaasõpilaste suhtes võib väljenduda mitmeti. Mõnikord kasutatakse kellegi kohta halvustavaid sõnu, näiteks paks, rumal või haisev. See on sõnaline vägivald. Küllaltki tihti esineb ea- ja klassikaaslaste seas ka füüsilist vägivalda, nagu tõukamine, löömine, jalgade või lusikatega tagumine, asjade äravõtmine.

Vahel hakatakse mõnda õpilast lihtsalt ignoreerima, ei räägita temaga ega võeta ühistegevustesse. See on vaikiv vägivald.

Vägivallale ei ole mõistlikku selgitust. Vägivald on seadusega karistatav. Hädasolijat tuleb aidata. Hädasolija saab abi

saamiseks pöörduda psühholoogi poole.

MÕTLEMISEKS...

Too näiteid ühiskonna toimimiseks ja arenguks vajalikest elukutsetest ja ettevõtetest.

Millised on sinu õigused ja vastutus omanikuna, millised tarbijana?

Kust on võimalik leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks? Kas Internetis leiduv info on alati tõene?

Miks peab väärtustama teiste (autorite) tööd?

Kust on võimalik saada abi elus ettetulevate probleemsituatsioonide lahendamisel?