Üksikisik ja majandus
DESCRIPTION
Üksikisik ja majandus. Jõukus ja vaesus. 5.1. Jõukus ja vaesus. Kuidas saavutada üleüldine jõukus?. Võrdsustava ühiskonna pooldajad Kui kogu vara on ühisomand, siis pole vaesust. Liberaalid Turumajandus annab kõigile võimaluse rikastumiseks. Vaesuse vähendamine Rahu tagamine - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Ühiskonnaõpetus
1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm
2. Demokraatlik valitsemine
3. Kodanikud ja demokraatia
4. Majandus avatud ühiskonnas
5. Üksikisik ja majandus
6. Tulevikusuundumused
Ülesannete kogu 9. klassile
Üksikisik ja majandus
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Jõukus ja vaesus
5.1. Jõukus ja vaesus
LiberaalidTurumajandus annab
kõigile võimaluse rikastumiseks.
Võrdsustava ühiskonna pooldajadKui kogu vara on ühisomand,
siis pole vaesust.
Põhjenda, kas vaesus on paratamatus.
Kuidas saavutada üleüldine jõukus?
Vaesuse vähendamine Rahu tagamine Õiglane maksupoliitika Riigitulude mõistlik jaotamine
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Riikide võrdlus sisemajanduse koguprodukti (SKP) alusel
5.1. Jõukus ja vaesus
Selgita, kas rikastes riikides on vaesust vähem!
RIIK Eeldatav eluiga
SKP 1 elaniku kohta (USD)
Internetiühendusi 1000 elaniku kohta
1. Norra 78,5 29 918 101,1 2. Rootsi 79,7 24 277 67,3 3. Kanada 78,8 27 840 77,4 10. Soome 77,6 24 996 102,3 42. Eesti 70,6 10 066 28,4 49. Leedu 72,1 7 106 4,8 53. Läti 70,4 7 045 10,7 60. Venemaa 66,1 8 377 2,2 173. Sierra Leone 38,9 490 0,0… Allikas: ÜRO inimarengu aruanne 2002
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Majandusliku seisu muutumine
Inimeste majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud Riigi majanduse olukord
(stabiilsus/ebastabiilsus) Riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi
püsivus või muutumine) Kaupade ja teenuste hindade muutumine
5.1. Jõukus ja vaesus
Selgita, kas inflatsioon on paratamatu.
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Toimetulekuressursid
5.1. Jõukus ja vaesus
Põhjenda, kas haridus on investeering tulevikku!
Rahaline tulu
Toimetulekuressursid Füüsiline vara
Vaimne vara
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Tööturg
5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad
Tööturg
Töökohtade pakkujaTööjõu pakkuja
Mida müüakse ja ostetakse tööturul?
Müüjad Ostjad
Tööotsija Tööjõuotsija
Töövõtja Tööandja
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Tööturu põhijooned
Tööturul on 2 osapoolt - ostjad ja müüjad.
Tööturul kujuneb konkurents. Nõudmine ja pakkumine tööturul on
vastastikuses seoses. Tööturu osapoolte huvid on omavahel
seotud.
5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad
Kuidas võib töövõtjast saada tööandja?
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Tööpuudus
5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad
Millised töökohad on ihaldusväärsed?
Tööotsijad Saadaolevad töökohad
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Tööpuudus
5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad
Millised on töötu õigused Eestis?
Töötuse määr Eestis
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003
tööt
ute
osak
aal t
ööjõ
us (%
)
Mehed
Naised
Mehed janaised
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Tööjõupuudus
5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad
Mida tähendab väljend “aus amet”?
Tööotsijad Saadaolevad töökohad
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Tööleping
5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad
Kas tööleping võib olla ka suuline?
Töölepingus on kirjas:Töö sisu Töö- ja puhkeaja pikkusPalga suurusPalga maksmise tingi-mused
Töövõtja Tööandja
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Töötaja õigused
Millega tegelevad need riigiasutused?
5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad
Riigiasutus/institutsioon Tegevusvaldkond
Töövaidluskomisjon ?Tööinspektsioon ?Tööhõiveamet ?
Tööturuamet ?
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Töötasu
Võrdle töötasu ja palga suurust!
5.3. Raha teenimine ja kasutamine Töötasu
Palk
Brutopalk Põhipalk Alampalk
see on
Tulemuspalk Preemia
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Palk Eestis
Kes saab rohkem palka?
5.3. Raha teenimine ja kasutamine
Minister
Keskmine palk
Keskmine palk
Keskmine palk
Keskmine palk
Keskmine palkKeskmine
palk
Peaminister
Keskmine palk
Keskmine palk
Keskmine palk
Keskmine palk
Keskmine palk
Keskmine palk
+20% esinduskuludeks +20% esinduskuludeks
Tolliameti peadirektor
2003. aasta ametipalk210 000 krooni
2003. aasta lisatasud700 000 krooni
2003. aasta keskmine kuupalk oli
76 700 krooni
*NB! Keskmine brutokuupalk 2003. aasta lõpul oli 6512 krooni
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Brutopalk Eestis(brutokuupalk tegevusala järgi 2000-2002)
Loetle kõige kõrgema brutopalgaga tegevusalad!
5.3. Raha teenimine ja kasutamine
Brutokuupalk tegevusala järgi 2000-2002Tegevusala 2000 2001 2002
Tegevusalade keskmine 4 907 5 510 6 144Põllumajandus ja jahindus 2 823 3 293 3 896Metsamajandus 4 379 5 048 5 219Kalandus 3 552 3 936 4 701Mäetööstus 5 869 6 843 7 458Töötlev tööstus 4 772 5 149 5 665Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 5 916 6 727 7 321Ehitus 4 379 5 232 5 891
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 4 706 5 359 5 885Hotellid ja restoranid 3 054 3 771 3 551Veondus, laondus ja side 6 027 6 468 7 074Finantsvahendus 10 889 12 249 13 258Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 4 980 6 299 8 122Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 6 287 6 958 7 844Haridus 4 187 4 770 5 366Tervishoid ja sotsiaalhooldus 4 387 4 768 4 983Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 4 189 4 696 5 044
Brutokuupalk kroonides
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Reaalpalk
• Uurimused näitavad, et 2004. aastal võivad maailmas suuremat palgatõusu nautida ida-eurooplased, erandiks on aga Eesti, kus reaalpalk hoopis kahaneb.Analüütikute hinnangul tõusevad 2004. aastal eestlaste palgad kaks protsenti, inflatsiooniks prognoositakse aga kolm protsenti.
(www.delfi.ee)
Selgita kuidas on seotud palgatõus ja inflatsioon!
5.3. Raha teenimine ja kasutamine
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Peremajandus
5. 4. Peremajanduse planeerimine
MINU KUUEELARVE
Päev task
urah
a
teen
istu
s
king
ituse
d
muu
toit
trans
port
õppe
töö
kultu
ur
lõbu
stus
ed
riide
d
muu
Kokku
Tulud Kulud
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Vanasõnu rahast ja laenamisest
Kes suvel ei kogu, see talvel ei söö. Häda ajal on kopik kallim kui rikkal ajal
rubla. Mis kergelt tulnud, see kergelt läheb. Raha teenimine pole kunst, aga selle
hoidmine on kunst. Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. Raha ei hoia meest, kui mees raha ei hoia. Võlg olgu võtmata, aga mitte maksmata. Võlga kerge võtta, raske maksta.
5. 4. Peremajanduse planeerimine
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Osta või mitte osta?
5. 5. Tarbimiskäitumine
Põhjenda, kas osaled ostu- või ostuvabadel päevadel?
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Tarbijakaitse
5.5. Tarbimiskäitumine Tarbijakaitse on tarbija õigusi kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem.
Tarbimine ei ole elustiil, vaid vajadus.
Tarbija on kuningas.
Ma pole nii rikas, et osta odavat ülikonda.Tarbijal on õigus
KvaliteedileTurvalisuseleInformatsioonileTema huvide arvestamiseleKahjude hüvitamisele
Millised on Sinu õigused tarbijana?
5. Üksikisik ja majandus
Ülesannete kogu 9. klassile
Reklaam
5.5. Tarbimiskäitumine
Milline on hea reklaam?