Ülo Kask

Soojustehnika instituut

Kambja, 15.04.2013

Click to edit Master title styleEnergiatõhus omavalitsus, II etapi koolitus. Energiamajanduse arengukava

Projekt – Energiatõhus omavalitsusProjekti rahastamise meede: avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolituse

arendamine.

Teemad

• Ülevaade I etapi koolitusest

• Näidispiirkonna kohalikud kütused, nende saadavus ning kütuste ja energiahindade prognoos

• Projekti rakendamise sotsiaalmõjud

• Projektide rahalise toetuse võimalusi

Ülevaade I etapi koolitusest. Energiamajandus –

poliitika, arengukavad, õigusaktid

• Kiirpilk EL energiapoliitikasse• Energeetika praegune olukord ja

arengukavad Eestis• EL ja Eesti õigusaktidest

kehtivad ettevalmistamisel

• Hoonete energiatõhusus• Toetused• Hinnad ja maksud

EL kliima- ja energiapoliitika

Aastaks 2020 on seatud eesmärgiks:• vähendada energiatarbimist 20% võrra;• vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid

20% võrra, võrreldes aastaga 1990 (2005. a 6%) /või 30% võrra, kui ka maailma teised suured tööstusriigid selle initsiatiiviga kaasa tulevad/;

• suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energiatarbimises 20%-ni (2005. a 8,5%), s.h biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni (2005. a 1,0%).

Kokkuvõte

Eduka energiapoliitika üldised põhimõtted prioriteetsuse järjekorras:

• Vähendada energiakasutust, vältides raiskamist ja tõhustades energiakasutust.

• Kasutada taastuvaid energiaallikaid.

• Ülejäänud energiavajaduse rahuldamiseks kasutatavaid fossiilkütuseid rakendada võimalikult tõhusalt ja keskkonnasäästlikult.

Näidispiirkonna kirjeldus.• Haljala vald asub Lääne-Viru maakonna

põhjaosas, piirnedes idast Viru-Nigula ja Sõmeru valdadega, põhjast Vihula Vallaga, läänes ja lõunas Rakvere ning Kadrina valdadega.

• Haljala valla üldpindala on 183,02 km². Lääne-Viru maakonnas on Haljala vald pindala suuruselt üheksandal kohal.

• Eesti Statistikaameti andmebaasi järgi oli Haljala vallas 1. jaanuari 2012. aasta seisuga 2 855 elanikku. Rahvastiku tihedus on 16,60 inim/km2.

• Valla koosseisus on 20 küla ning Haljala alevik. Suurima elanike arvuga on vallas Haljala alevik, 1 259 elanikku.

• Asustus vallas on ebaühtlane. Asustus on koondunud suurema liiklusega teede lähetusse. Samuti on valla asustus tihedam valla suuremates asulates s.o. Haljala alevikus, Aaspere ja Essu külas.

Lääne-Viru maakond

Asukoht

Rahvastik

• Viimase kümne aastaga on valla rahvaarv vähenenud 374 inimese võrra.

Majandus• Suurimad sektorid ja ettevõtted vallas on:

toiduainetööstus Viru Õlu AS, tekstiilitööstus Baltic Fibres OÜ, mööblitööstus Bellus Furnitur OÜ, põllumajandusettevõte Aaspere Agro OÜ, OÜ Õitseng ja Idavere Mõis OÜ, puidutööstusettevõtted OÜ Maheda, OÜ Halvar Puit ja Valdepol OÜ.

• Suurimad tööandjad Haljala valla tööealisele elanikkonnale on Haljala Vallavalitsus (sh kool, lasteaed, rahvamaja ja raamatukogud).

• Valda varustab elektrienergiaga Eesti Energia AS (Elektrilevi OÜ). Suurtarbijad on AS Viru Õlu, Bellus Furniture OÜ, Baltic Fibres OÜ ja ASi Haljala Ehitus puidutsehh.

Valla energiamajanduse hetkeolukord

• Haljala valla ainus toimiv kaugküttesüsteem asub Haljala alevikus. Mujal kasutatakse lokaalkütet.

• Üldplaneeringuga on määratud kaugküttepiirkonnaks Haljala aleviku keskus kompaktse asustuse piirides. Haljala aleviku korruselamute ja ühiskondlike hoonete soojavarustuse tagab ASle Haljala Soojus kuuluv ja maagaasil töötav katlamaja. ASi Haljala Soojus aktsiad kuuluvad 100% Haljala vallale.

• Soojusvarustussüsteemi probleemiks on osaliselt vananenud ja üledimensioneeritud seadmed (katel), põhjuseks suurtarbija lahtiühendamine mõni aasta tagasi. Suvel sooja tarbevett ei anta.

Kokkuvõte

• KOV (asula) energiamajanduse (või ainult soojusmajanduse) arengukava esimeses peatükis tuleks anda lühike ülevaade KOV asukoha, geograafilise eripära, looduslike tingimuste, rahvastiku, majandustegevuse, sh energiamajanduse olukorrast ja senistest plaanidest.

• Kahjuks paljude KOVide kohta avalikku materjali nimetatud ülevaate koostamiseks napib või on see väga kesine. Hea näitena piisava informatsiooni kohta võiks esitada Rae valla.

Renoveerimismeetmed hoonete energiatõhusamaks muutmiseks

• Antakse ülevaade piirkonna hoonete olukorrast, lisatakse fotomaterjali.

• Välispiirded, küttesüsteem, õhuvahetuse olukord, energiakasutus.

Kompleksne renoveerimine• kõikide piirete soojustamine (seinad, katus, pööningu

põrand jne),• vanade akende asendamine kaasaegsete kahe- või

kolmekordse klaaspaketiga akende vastu (vana akna renoveerimine),

• vanade välisuste asendamine kaasaegsete soojustusega ustega,

• termostaatventiilidega kahetorusüsteem (koos individuaalse küttekulujaotamise süsteemiga),

• kaasaegse plaatsoojusvahetiga soojussõlm, • liiniseadeventiilide paigaldamine ja küttesüsteemi

hüdrauliline tasakaalustamine,• Kütte- ja sooja vee torustiku isoleerimine keldris

mineraalvillast torukoorikuga,• soojustagastusega ventilatsiooni rajamine.

Kokkuvõte

• Nõukogudeaegsed hooned vajavad enamikus renoveerimist.

• Renoveerimise käigus on soovitav kaaluda hoone energiasäästlikumaks muutmist, st lisaks ilusale välisilmele vähendada hoone energiavajadust nõuetekohase sisekliima tagamiseks

• Renoveerimise tasuvust ei saa 100% taandada ainult energiasäästule.

• Renoveerimata hoone nn komplekssel renoveerimisel on võimalik säästa 50-60% olemasolevast kütteenergiavajadusest (soovitatav sisekliima on tagatud ka enne renoveerimist).

• Kompleksne renoveerimine on kokkuvõttes odavam, kui teha töid etappidena.

Haljala aleviku soojusvarustusehetkeolukorra tutvustus ja

esmane analüüs• Kaugküttetorustike skeem

Katlamaja soojuse toodang

Soojuse tarbijahinna dünaamika

Lahendust vajavad ülesanded

• Kaugküttevõrgu jaoks sobivate soojusallikate tehnilis-majanduslik analüüs: hakkpuidukatel soojuspump tööstuse (Viru Õlu) heitsoojuse

kasutamine

• Alternatiivsete küttelahenduste analüüs lokaalkütte jaoks: soojuspump hakkpuidukatel

Näidispiirkonna kohalikud kütused, nende saadavus ning kütuste ja

energiahindade prognoos

• Käsitletakse vaid Haljala aleviku rekonstrueeritavas katlamajas potentsiaalselt kasutatavaid biomassi liike, nagu puit- ja rohtne biomass.

• EL programmi INTERREG IVA raames valminud töö „Biogaasi tootmise ja kasutamise uuring Lääne-Virumaal“ andmetel on nii põllumajanduslike kui tööstuslike biojäätmete kasutamisel biogaasi (energia) tootmiseks rohkem potentsiaali Rakvere vahetus ümbrused, Vinni ja Väike-Maarja vallas. Haljala valda ei ole peetud biogaasi tootmiseks perspektiivseks alaks

Rohtne biomass

• Koristuskuivade õlgede kütteväärtuseks võib võtta kuni 4,2 MWh/t ja seega oleks kogu Haljala valla eeldatud põhusaagi primaarenergia sisaldus 54,76 GWh.

• Umbes kolmandikku põhusaagist sobib kasutada energiatootmiseks. Lähtudes sellest, oleks Haljala valla põllumajandusmaadel kasvatatava teravilja põhust eeldatavalt võimalik saada põhkkütust energiasisalduse järgi ligikaudu 18 GWh/a.

• Kaasaegsete seadmetega saaks sellest aasta keskmiselt toota umbes 15 GWh soojust (suvi välja arvatud).

• Haljala kaugküttevõrgu katlamajast väljastatakse aastas keskmiselt 5 GWh soojust koos võrgu kadudega, seega Haljala valla põldudelt kogutava põhuga peaks saama kütta soojaks kõik aleviku kaugküttel olevad hooned.

Rohtne biomass (2)

• Haljala valla looduslikelt rohumaadelt oleks teoreetiliselt võimalik saada tarbimisaine saagikuse 4 t/ha juures aastas minimaalselt (eeldades ühte saaki aastas) 28 GWh/a energiat.

• Kuna saagikused võivad olla väiksemad ja kõigilt 1 786,8 hektarilt ei ole ilmselt majanduslikult otstarbekas energiaheina varuda, saaks ka umbes 1/5ga sellest kogusest varustada Haljala kaugküttevõrgu tarbijaid soojusega.

• 5 GWh primaarenergia saamiseks piisaks ka 417 hektarist ja heina saagikusest 3 t/ha.

PuitkütusedTeoreetiline raiemaht Haljala vallas, tihumeetrites (tm)

(Allar Padari, Eesti Maaülikool)

Puitkütused (2)• Raiejäätmed sobivad paremini kaugkütte katlamaja või

soojuse ja elektri koostootmisjaama (SEKi) kütuseks ja aastas teoreetiliselt saadav kogus on hinnanguliselt 4 252 tm ehk 8 504 MWh. Osa sellest jääb metsa (kas ei tasu koguda või vajatakse seda metsamasinate liikumise kindlustamiseks) ja osa kasutatakse juba tänasel päeval.

• Sama olukord on küttepuudega. Teoreetiliselt saadav kogus on 3 297 tm ehk 6 594 MWh, millest osa juba kindlasti kasutatakse.

• Eeldatavalt 1/3 raiejäätmete ja 1/2 küttepuude mahust oleks tulevikus veel kasutatav, seega tulevikus täiendavalt kasutatav puitkütuse ressurss võiks olla ligikaudu 1 648 tm küttepuid ja 1 418 tm raiejäätmeid, mille energiasisaldus oleks kokku 6 132 MWh ehk umbes 6 GWh.

• Selle kütuse kogusega oleks võimalik puitkütuse katlamajas toota ja tarbijatele müüa (võrgu kadu 20 %) umbes 4 GWh soojust, täpselt nii palju kui praegused aleviku soojustarbijad aastas vajavad.

Puitkütused (3)• Puitkütuste saadavuse hindamisel ei ole vaja piirduda

ainult oma valla territooriumiga või selle osaga, sest puitkütuseid on majanduslikult tasuv tuua kuni 100 km kauguselt (isegi kaugemalt), võrreldes põhk- ja heinkütustega, mille varumisraadius peaks olema mitte suurem kui 10-15 km.

• Eeltoodud raadiusega territooriumil on piisavalt vaba puitkütuse ressurssi, et varustada suhteliselt väikest Haljala aleviku kaugküttevõrgu katlamaja, kui see üle viia puitkütusele.

• Võrreldes rohtsest biomassist saadavaid ja puitbiomassist saadavaid kütuseid, tuleks Haljala vallas siiski eelistada puitkütuseid, sest nende varumise probleemid on väiksemad ja varumispiirkond suurem.

• Tõenäoliselt kujuneb toodetava soojuse hind samaks, kas kasutada puitkütuseid või rohtsest biomassist saadavaid kütuseid, isegi kui viimased on odavamad, sest sel juhul vajab katlamaja suuremat ladu, tõstukit ja purustusseadet, mis teeb investeeringu maksumuse suuremaks.

Kütuste ja energiahindade prognoos

• Nii kütuste kui energia hinnad tõusevad pidevalt nii Eestis kui kogu maailmas ja see trend ei muutu ka tulevikus, kuigi mõnede kütuste maailmaturuhinnad (eriti naftakütuste) võivad tugevasti kõikuda ja seega lühiajalisi hinna langusi kindlasti esineb (vt autokütuste hindu).

• Maagaasil maailmaturu hind puudub, kuid Eestis ja ka enamikes Euroopa Liidu maades on selle hind tugevas sõltuvuses nafta maailmaturuhinnast (kohati tundub, et meile see ei kehti), lisaks sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast ja tarneallikate valikuvõimalustest.

Maagaasi käibemaksuta ostuhind ASis Haljala Soojus, €/MWh

Keskmise käibemaksuta elektri hinna muutus kodutarbijatele sõltuvalt aastasest tarbimismahust, kWh

Küttepuidu hinnad käibemaksuta. TNS Emori hind on jaehind, RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil,

EMKl lõpplaohind (allikas: EKI, TNS Emor, RMK),

Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma

käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor)

Biokütuste käibemaksuta hindade võrdlus Erametsakeskuse andmete alusel 2012. a

detsembri seisuga, €/MWh

Projekti rakendamise sotsiaalmõjud

• Projektina käsitleme maagaasil töötava katlamaja üleviimist kohalikule puitkütusele.

• Olulisim sotsiaalne mõju võiks olla valla eelarve kasv, mis suureneb lisandunud töötajate tulumaksu või olemasolevate töötajate tulumaksu kasvu arvelt.

• Rootsi näite alusel loob 5MW soojuslikku võimsust puitkütusel piirkonda kuni 3 töökohta.

• Kui inimestel on tööd ei lahku nad (kodukohast) piirkonnast.

• Töötav ja normaalselt teeniv inimene ei vaja sotsiaalabi, väheneb surve valla eelarvele.

Projektide rahalise toetuse võimalusi

Toetused ELi struktuurivahenditestStruktuuritoetust pakuvad erinevad fondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Ühtekuuluvusfond (CF)

Euroopa Regionaalarengu Fond

• Fookus energeetikas: Infrastruktuuriprojektid mis seotud:

• Energiamajandusega• Taastuvenergeetikaga• Transpordiga

Näited projektidest:• Kaugkütesüsteemide rekonstrueerimine• Koostootmisjaamade (CHP) ehitus

(biokütus)• Katlamajade (ümber-)ehitus (biokütus)• Taastuvelektrijaamad (hüdro, tuul)• Energiaaudit, ekspertiis ja ehitusprojekt

(KÜ-d

Euroopa Sotsiaalfond

• Fookus energeetikas: Keskkonna ja energeetika alase hariduse

arendamine:• Olulisus läbi rohelise mõtteviisi arenduse

Näited projektidest• Keskkonna hariduse arendamine

(Keskkonnaamet)• Energia ja geotehnika doktorikool II (TTÜ ja

EMÜ)• Erinevad konverentsid nt. “Tark võrk”

(EAS)• Tööjõu uuring energeetika sektoris• Õppetoetused (DoRa)

Euroopa Ühtekuuluvusfond• Fookus energeetikas (pigem kaudne):

Keskkonna- ja transpordisektor: • Heitvee ja jäätmekäitlus• Keskkonnasäästlikud transpordilahendused

Näited projektidest:• Üldine riiklik strateegia: energeetikat

puudutavate keskkonnaprojektide finantseerimine (põlevkivituha ladustamine, õhusaastet vähendavad tehnoloogiad ja taastuvenergia)

• Biojäätmete energeetiline rakendus (Tallinna Biojäätmed OÜ) ja Balti elektrijaamade tuhaväljade taastamine (Tuulepark 39 MW)

Eesti prioriteetsed valdkonnad

• Ettepaneku kohaselt kaasrahastatakse EL vahenditest viie üleriigilise eesmärgi saavutamist:

• 1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav.

• 2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu.• 3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline majandus.• 4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond

ning loodusressursside tõhus kasutus.• 5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust

toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused.

Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus -

probleemid

• Energiasäästu potentsiaali ebapiisav ärakasutamine.

Selleks tuleb EL vahenditest kaasrahastada:

• energiavarustuse mitmekesistamist; • võrkude töökindluse parandamist ja integreerimist

naaberriikidega;• energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu

suurendamist (sh investeeringud energiatõhusatesse hoonetesse, tööstusse ja avaliku sektori taristu energiamahukuse vähendamisse).

• Tegevused aitavad tagada tarnekindlust ja leevendada energiahindade volatiilsust, mis on oluline teiste valdkondade toimimisele.

Rakendusasutused Eestis

• Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK)• Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)• Ekspordi Krediteerimise Fond (KredEx)

• ELi programmehttp://www.jaspers-europa-info.org/http://www.eib.org/products/elena/http://www.eib.org/products/jessica/http://www.eif.org/what_we_do/jeremie/

http://ec.europa.eu/regional_policy/thefunds/instruments/index_en.cfm

Tänan Teid kuulamast!