“Unistus esivanemate talust tehakse teoks”

Hinni talust 2004. aasta detsembrikuu “Kodukirjas”

Unistus esivanemate talusttehakse teoks

s i s u s t u s

34

35

Tekst: Ene VoolFotod: Kalle Veesaar

Võrumaal on säilinud 130aastane unikaalne rehielamukoos kõrvalhoonetega oma

loomulikus kohas ja n-ömahlas. Miljöö on meile tut-

tav Ülesoo taluna filmist”Suvi”, kui Joosep Tootssaabus Venemaalt ja tegitaluõuel oma tükke. Mis

toimub selles paigas nüüd,kui peremehekohust täidabnoor disainer Ott Rätsep?

Kas riik tunneb peale kirikute, mõisate ja trah-terite huvi ka ühe laguneva legendaarse metsa-talu vastu, millest keegi eriti ei tea? Kas rahvassaaks aru sellest, miks peab riik jagama erakätesolevale Hinni talule miljoneid, et inimesed saak-sid tulevikus nautida üht ajaloolist vaatepiltiloomulikul kujul? Et näha Võrumaal reaalselteksisteerinud elamist, mitte kunstlikult kokkukantud muuseumivara?

Hinni talus asub üks kahest eravalduses olev-ast rehielamust, teine seisab Läänemaal omaesialgsel kohal ja kujul. Kummastki pole jõutudhooneid ja taluvara reservaatidesse tassida.

Ammuste aegade võlu ja lummusSilmitsed päikesevalguses heledat lihtsa sisus-tusega rehielamutuba, kus kardinapuuks on

rehavars ja toolikatted on viljakotiriidest. Ja saadaru, miks nii mõnelegi meist sobib vaesusestsündinud Eesti minimalism ja miks uhkedmõisahäärberid ei soojenda hinge. Tegelikultelas siinse talu küllaltki tillukese toas varempuntras kümme inimest. Talvel tehti samas karegesid ja mööblit, kuna rehe all olnuks külm japime meisterdada. Laual seisab kunagine ainusvalgusallikas – petrooleumilamp – ,seesama,mis Ülesoo Tootsi talus. Hinni talus on kõiketäpselt nii palju kui hädasti vaja. Kui kunagi oliperes kümme inimest, siis on alles ka kümmevana taldrikut ja tassi. Riiuleid ei kaunista nüüd-ki võõrastest peredest hangitud kulpide-kaus-side näitus. Sestap võlub ka noorperemeestOtt Rätsepat eheda lihtsuse ilu. Kauges tule-vikus teeks ta talumaale ehitatud moodsale jamugavustega majale lihtsa mätas- või heinaka-tuse. Esialgu poeb aga nahast välja, et teha vanuhooneid meile kõigile vaatamiseks korda, et siistalu vanavara ja ürikud nende õigetessekohtadesse paigutada. Selleks vajab ta spetsial-isti. Linnamees üksi ei saa etnograafilistestnüanssidest õiget sotti. Alles õpib.

Hinni talus on aeg kummalisel kombel pea-tunud. Kõik on nii nagu enne sõda. Köögis näebarhailisi, mõisa puusepa tehtud Äksi toole. Toalaiadest kuuselaudadest põrand on kõndimisestsügavalt lohus. Ka lagesid katavad vanad lauad.Vanad sängid on viidud toast aita. Alles on agakaunis, meespereliikme enda meisterdatudpähkliraamistuses riidekapp, sees surnud pere-naise puhtad rõivad. Usuõpetuse raamatudseinariiulis näivad samuti hämmastavalt puhtad,kuigi lehenurgad on keeramisest olematukskulunud.Ahju ääres, tikitud katte all, seisab vanaõmblusmasin. Uuematest asjadest on tuppa

toodud kaks tikkjalgset kapikest. Lubjatud tel-lisahju soemüüri vanus ei lähene ka niipea veelsajale aastale. Ahjuuks sai vahetatud vene ajal.

Esialgu polnud köögi ja toa vahel ust. Sisenetiesiku kaudu. Krohvitud valgete seinte asemeletehakse edaspidi saviseinad, aga alles pärastmitme pehkinud seinapalgi vahetamist.Uksepiidad ja esikukapi karniisid värvis Otikontsertmeistrist ema väikese iluravi käigus. Tamuutis siin nii palju kui hädasti vaja ja nii vähekui võimalik. Majas valitseb nüüd helgemmeeleolu. Ott sõidab igal võimalikul juhul siia,et vaikuses loomingulisse töösse süveneda jaoma disainiprojekte teostada.

Astud ämblikuvõrkudesse mähkunudrehealusesse. Näed, mismoodi elasid kehvikudtegelikult enne 1939. aastat, paljukiidetudesimese vabariigi ajal.

Maad on Hinni talus vähe. Ühtpidi 1,5 kilo-meetrit, teistpidi 300 meetrit – kokku 30 ha.Pikal siilul kasvas ilus mets, kuni kolhoos sellemaha raius. Ainus hea asi oli see, et kedagi per-

Noorperemees Ott Rätsep armastab töödteha esivanemate talu õnnestavas vaikuses.‚ Joosep Toots saabus Venemaalt ArvoKruusemendi filmis suvi. Stseen on filmitudHinni talu õuel.

est ei küüditatud. Aga talu lauta ja rehe allapandi sunniviisiliselt kolhoosi hobused.Rehealuse seinal on tänini ametlik puukast kir-jaga ”Küsimused ja pretensioonid”. Hobustetõttu on rehielamu saanud kõvasti vatti ja lau-dakatus sisse langenud.

Hetkel midagi erilist ei toimuKaks aastat tagasi läks taevariiki viimne majaline,väga leplik, usklik ja heatahtlik vanapiiga Lilli

Rätsep. Tema kaaslane, sama üksik õde Lindalahkus juba kaheksa aasta eest. Vahel meenubOtile, kui puhtad olid nende vanatädideloomad, kui hellalt hoolitses Lilli oma lehmaeest – ei utsitanud teda vitsaga. Midagi erilistneil pärast filmimist siin ei juhtunud. Tartustkaugemal nad ei käinud. ”Mäletan, et muvanatädid istusid siinsamas mäekünkal, kusnüüd armastan istuda mina, passisid metsatukatagant paistva õe talu poole ja arutasid

isekeskis: näe, ta on 40vatise pirni 60se vastuvahetanud! Lihtsad-loomulikud päevauudised.”

Päris lähedal, koolimajast ehitatud häärberis,elab vanatädide 90-aastane vend – Oti vanaisaValter Rätsep.Tal on kümme aastat noorem jaselle võrra ka toimekam kaasa Ella – Otivanaema. Nende n-ö peenemas kodus filmitimõned ”Sügise” stseenid, kus maja oli Ülesoouueks taluks. Kuid see selleks.Valter Rätsep onEesti piimatööstuse suurkuju, legendaarne

s i s u s t u s

36

37

Talu ainukeses toas elasid kunagi kümme inimest.Talveltehti toas puutööd, ka pildil olev pähkliraamistusesriidekapp on siinsamas tehtud. Laual petrooleumilamp –seesama, mis Ülesoo Tootsi talus.Riiulis seisavad usuõpe-tuse raamatud.„ Vaade läbi kõrge lävepakuga ukse esikusse.Vananõudekapi on Oti ema rõõmsamaks värvinud. Siin onparajasti nii palju nõusid kui perel vanasti hädapärasttarvis läks.fl Vanad tindipotid on pandud esikukapi otsa.

meier, kes pani aluse Võrumaa juustutööstuse-le.Vanahärra tegi veel viis aastat tagasi paremathallitusjuustu, kui seda saab praegu pealinnapoodidest. Tragi mees korraldas külanaistelekursused, kuidas kasvatada raha kümnekord-seks - kaheteistkümnest liitrist odavast piimastsaab kilo kallist delikatessjuustu.Ainult et juustusäilitamisega määratud ajani, seega ka turus-tamisega, olid kehvad lood.Vastasel korral oleksvanahärra juba rikastunud.

Valteri pojast Tõnis Rätsepast, kes varemkoos Juhan Viidinguga vallutas näitlejana-lavasta-jana Tallinna Draamateatri publikut, sai lavakun-stiõppejõud. Nüüd on ta kirjade järgi Hinni taluomanik, aga teatraalina talumehe seisusestkaugel nagu taevas maast. Tõnis andis omakohustused üle disainerist pojale OttRätsepale, kelle hing valutab nüüd prob-leemikuhja pärast. ”Tuled linnast oma kuningri-iki. Käid ja oled ja vaatad. Mõtled, kust ma siineesti mehena alustan – teise põlvkonna intelli-gent, ema poolt poola verd?”Aga miski tõmbab

s i s u s t u s

38

Kõik hoonete ukselingid ja lukud on säilinud oma esialgsel kujul. Ait on suhteliselt hästi säilinud, võrreldes laudaga, mille katus onsisse langenud ja seinad lagunevad tänavuses veeuputuses.

Otti Võrumaa metsa, kuigi ta peab hooldamaka emale kuuluvat mereäärset suvekodu. ”Südavaevab, kui tõmbled metsa ja mere vahel.”Selgub, et neil on sugulased Itaalias. Sinna tahabta tagasi jälle ja jälle! Kavatseb talumaale pannamõne vao viinamarju nagu neid Eestis juba1930. aastatel kasvatati. Ja ehk õnnestub kunagivalmistada ka erilist juustu!

Noor peremees ei kaota lootustOtt, südamliku olemisega tõmmu noor mees,juuksed pikas hobusesabas, istub aida ääresjustkui maastikumaali taustal ja piinab sülearvu-tit. Juhib Tallinnas üht väikest disainibürood. Niitaastub Eesti (kõrgtehnoloogiliselt varustatud!)metsarahvas – maa sool. Ott on vaimustusessiinsest avarusetundest, tähistaevast ja selletajutavusest nagu Konrad Mäe maalil. Aga kõikioma ettevõtmisi üles lugedes pole ta paremhunt Kriimsilmast, kel teadu järgi üheksa ametit.Ükski neist ei too kullakoormat Hinni taluõuele. Ott kissitab sügispäikeses silmi, vaadateskurgede lendu: ” Mina olen siinmail strateeg võikindral, isa on hädavajalik töömees. Elu oleksilus, kui rahalaev kiiremini randuks.”

Muinsuskaitsega on tal head suhted, aga või-malused on nutused. Eks proovi siin peremeestmängida, kui muinsuskaitse all ei ole vaidmaakelder – lihtne auk maa sees. Kreegivõsa javanad haiged õunapuud said kuni kaevunimaha võetud, kaev ka korda tehtud. Rohkemomapäi ei jaksa ega või. ”Kui ma hakkaksomapäi ja tormiliselt talu ennistama, kaoks siitajalooline lumm. Kui aga otsustajad venitavadabirahaga liiga kaua, langevad kõik katused sisseja seinad lagunevad koost. Mu enda rahakott eivõimalda praegu tõrvapapist etemaid katuseidteha ega majapalke vahetada.”

Kõige rohkem kardab Ott, et kutsuvad teevi-idad pannakse maanteele enneaegu – ja siisläheb lahti tants ja trall.Võivad tulla ka röövlid.Juba pandi maja seinale alumiiniumist tahvel.”Tegelikkuses on ju nii, et parem käsi ei tea, misvasak teeb.”

Rehielamu, kaks lauta, ait ja suitsusaun olidnõukogude ajal eriti range valve all. Siiski tehtimajale salaja eterniitkatus peale ja nüüd saidnad kiita, et ei lasknud eluaset hukka minna.Isegi kultuuriminister Urmas Paet lõi suvelMuinasteevee saates mõned sümboolsed nae-lad Hinni talu katusepapi sisse. Rääkis, kuispeaks olema riiklik missioon aidata seal, kusomanik pole nii rikas, et kõigega ise hakkamasaada.Või kui peremehel jääb oskustest puudu.

Jüri Kuuskema on varem manitsenud, etmõõdukas vaesus on muinsuse parim konser-vaator. Rikkad leiavad ju alati nõksu, kuidas väär-tuslikku vana ehitist ”kaunilt” ära rikkuda.

39

Piiblite ja lauluraamatute lehed on väga puhtad, kuigi lehed keeramisest väga kulunud.Perenaine Lilli oli tasane ja usklik naine.

Köögiaknast näeb aita, kaevu ja lagunenud suitsu-sauna.

s i s u s t u s

40

Köögis on vanad mõisa puusepa tehtud Äksi toolid. Lähedalelav Oti vanaema Ella saatis lauale oma ahjust tulnud soojadkuklid.Ott on toonud uued teekannud ja kokku klopsinudajutise poti-panni riiuli. Kõik muu on täpselt nii nagu ennesõda.

Rätsepate suguseltsis pole kunagi olnud mam-monat, et siia uut maja ehitada. ”Ja vanim poegei pärinud siin hea kombe kohaselt ”kuningrii-ki”, sest linnaelu tõmbas rohkem. Nii läks taluminu vanaisa Valteri kätte, kes noore mehenalahkus Lõuna-Eesti piimatööstuste juurde tead-misega, et isatallu ta enam ei naase. Kuid lõpukssaabus ikka tagasi Hinnile.”

Rätsepate suguvõsa luguVaatasime koos kappidesse peidetud salmikuid,algkooli rehnutivihikuid, üht katlakütjate kursuseprogrammi aastast 1933, vanatädi Lilli tehtudkoolipõlvepilte. Neist paar tükki on raamitunaseinal. Lilli tundlikku kätt kiitsid ka Tallinnfilmikunstnikud. Imestasid, et talunaine joonistas”Suve” filmimise käigus vaba käega üles kõiksu-guseid kujundusdetaile. Selles andis Lilli kutselis-tele silmad ette. Paremini kui mehed oskas tavoolida rehavarsi, kuid armastas ka heegeldada.Ott leidis vanaisa päevikust ainult ühe õdeiseloomustava lause: ”Lilli oli kolhoosi ori!”

Huvitav oli lugeda mõisast antud talulepingut,mille pealdises seisis: ”Werro maakonnaKannapä kihelkonna Kooraste mõisa HinniTallo. Talloasseme kaubakontraht”. Selles onsätestatud, et Mihkel Rätsep saab 13 taalri ja 24krossi eest walla orjusemaad. Kaubakontrahti allseisab 27. juni 1872. ”Mõisa linapeksjast vaarisaMihkel pani jonni pärast käega kolm risti alla. Iseoskas lugeda ja kirjutada küll, pidas talus rehnut-ti. Kõik siinsed külamehed nägid linakasvatusegakõvasti vaeva, karjakasvatuseks ei jätkunudenam võhma.”

Mihkli perre sündis kiigetäis lapsi. Kõik ülimaltmusikaalsed, nii et oleks võinud orkestri kokkupanna, kui nad oleks õpetust saanud. Üheksastisa karmi käe all kasvanud järeltulijaist abielluskolm, kellest üks jäi lastetuks.Vanimal vennal olitütar, Valteril on teatritegijast Tõnise kõrval kakunstihuviline tütar Mall. Kokkukuivanud sugu-võsas mõeldakse nüüd Otist kui ainumastRätsepate nime kandjast.

Oti armas vanaema Ella, kes saatis Hinni talluahjust tulnud lõhnavaid kukleid, meenutasnüüdki veel pisarsilmil: ”Kui ma 60 aastat tagasiViljandimaalt siia tulin, seisin mäe otsas jaütlesin nuttes oma noorele mehele: ”Oleks samind ette hoiatanud, et Eestimaa võib olla niiilus! Jõksi järveni on siit 5 minutit rattasõitu. Maloodan väga, et Ott jaksab esiisade talu taasta-da ja tema tulevastel lastel on siis väga ilus elu.”

41www.kodukiri.ee

Rehe all on aeg peatunud üleeelmiselsajandil. Kunagine talukraam seisab omaloomulikus mahlas – ootab pikisilmi muuse-umi valmimist.· Aida ääres mäekünkal armastasid istudaOti vanatädid ja siin imetleb taeva lähedust,nagu Kondrad Mäe maastikumaalil, ka noor-peremees ise.

Esikuaknal seisab koorunud glasuuriga vanasavikann.