UssidUssideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme,

sageli  lülilise kehaga loomi kellel on kindel ehitus.Meie õpime tundma kolme erinevatesse

hõimkondadesse kuuluvaid usse.Usside hulgas on nii parasiitse eluviisiga kui ka

vabalt elavaid usse.Alamad ussid on lihtsama ehitusega kui kõrgemad

ussid.Parasiitussidel on tavaliselt väga huvitav

sigimisbioloogia.

Sissejuhatus

Enamikule inimestele manab sõna ,,uss’’ silme ette aiamullast tuntud pehmekehalise jalutu loomakese. Usse on aga tegelikult ligi miljon liiki ning neid elab tohutul hulgal väga erinevates elupaikades. Mõned (näiteks vihmaussid) elavad mullakäikudes ning söövad kõdunenud taimi. Osa veeorganisme filtreerib toitu mereveest või jõgedest-järvedest, osa usse on röövtoidulised. Usside seas on palju parasiite ning nad põhjustavad haigusi, mis igal aastal tapavad miljoneid inimesi. Kolm tähtsamat usside rühma on lameussid, rõngussid ja ümarussid ehk ümarloomad.

Ussid üldiselt Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme,

sageli  lülilise kehaga loomi kellel on kindel ehitus. Meie õpime tundma kolme erinevatesse

hõimkondadesse kuuluvaid usse. Usside hulgas on nii parasiitse eluviisiga kui ka

vabalt elavaid usse. Alamad ussid on lihtsama ehitusega kui

kõrgemad ussid. Parasiitussidel on tavaliselt väga huvitav

sigimisbioloogia.

Usside siseehitus

Usside välisehitus

Usside elutsükkel

Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda:

....lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas.

Rühmita

USSID. Iseseisev töö Lameussid Imiussid n. maksakakssuulane elupaik

…………………………………………………………………………….

välimus ……………………………………………………………………………

siseehitus: Seedeelundkonna osad:

………………………………………………………………………

Toit:..........

Iseseisev töö Hingamiselundkond:

…………………………………………………………………………

Hingavad (mida?): …………………………………………………………………………..

Erituselundkonna osad: ……………………………………………………………………..

Eritavad (mida?): …………………………………………………………………………….

Iseseisev töö Paljunemine ja areng: Liitsugulised loomad st.

………………………………………………………………………

Iseviljastamine Munevad Kirjelda muna arengut kuni uue

maksakakssuulaseni: ………………………………………..

Töö jätk Erituselundkonna osad:

…………………………………………………………………….. Eritavad (mida?):

……………………………………………………………………………. Paljunemine ja areng: Liitsugulised loomad st.

……………………………………………………………………… Iseviljastamine Munevad Kirjelda muna arengut kuni uue maksakakssuulaseni:

……………………………………….. ……………………………………………………………………………

…………………….

Töö jätk Kahjulikkus

………………………………………………………………………….

. Nakatumise vältimine:

………………………………………………………………..

Teisi imiusse: …………………………………………………………………………

Lameussid Lameussid on lihtsaimad, selgelt

eristatava ,,peaga’’ loomad. Nende lamendunud keha on paelataoline ning selle pindala on suhteliselt suur. Lameussidele on selline kehaehitus väga oluline, sest neil pole kopse ja hingavad ning ka eritavad jääkaineid naha kaudu. Lameusse on 30 000-80 000 liiki. Paljud neist elavad parasiitidena teiste loomade peal või sees. Ülejäänud elavad pinnases ja magedas või soolases vees.

Hõimkond: Lameussid.

Lameussidele on omane kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria. Keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Elundite vaheline ruum on täidetud parenhüüm- ehk täitekoega. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks on hästi arenenud umbtoruneerud ehk protonefriidid.

Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad

mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri pikkused valkjad või mustad. Kehal on väga palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitesks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Lima tekitamiseks kulub neil ligi 50% toidust saadavast energiast.

Ripsussid Esinevad silmad. Sooltorul on ka toidu

jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas lamelane, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes.

Lameussid Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea

piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus.

Üldiseloomustused Lameussid on lihtsaimad, selgelt

eristatava ,,peaga’’ loomad. Nende lamendunud keha on paelataoline ning selle pindala on suhteliselt suur. Lameussidele on selline kehaehitus väga oluline, sest neil pole kopse ja hingavad ning ka eritavad jääkaineid naha kaudu. Lameusse on 30 000-80 000 liiki. Paljud neist elavad parasiitidena teiste loomade peal või sees. Ülejäänud elavad pinnases ja magedas või soolases vees.

Rõngussid

Rõngusside hulka kuuluvad kõige tuntumad ussid (vihmaussid, kaanid ja hulkharjasussid), kellest viimaseid hindavad kalamehed kui suurepärast õngesööta. Neist enamikul, nagu tiiblisandlasel, on pikk väljavenitatud keha, mis jaguneb vedelikuga täidetud lülideks ehk segmentideks. Rõngussidel on arenenud närvisüsteem ning ringe- ja erituselundkond. Paljudel liikidel on iga segmendi küljes ka jalataolised jätked.

Ümarussid

Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega – enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga.

Ühest saab kaks

Enamik lameusse on hermafrodiidid – neil on nii mees- kui ka isassuguelundid -, ent sellest hoolimata nad paaruvad, et suguliselt sigida. Osa liike sigib siiski ka mittesuguliselt, lihtsalt pooldudes. Lameussidel on imepärane regeneratsiooni- ehk taastumisvõime. Kui lõigata uss tükkideks, kasvab igast tükikesest pea ja meeleelunditega varustatud uus uss.

Käigud

Paljud ussid elavad pinnasesse kaevatud urgudes-käikudes. Mõni neist on osav kiskja, kes passib saaki paljude sissekäikudega urustikus merepõhjas. Tajudes veevõnkeid urgude kohal, sööstavad nad välja ning krabavad mööduva looma kinni. Osa usse (näiteks liivatõlvad) toitub põhjaliivas leiduvast orgaanilisest ainetest. Nad paisutavad ja tõmbavad kokku oma keha, et imeda urgu hapnikurikast vett.

Liikumine

Rõngussidel (näiteks vihmaussidel) on kaks lihaskihti, mis ümbritsevad vedelikuga täidetud kehaõõnt. Sisemine kiht koosneb pikilihastest ja välimine ringlihastest. Edasiliikumiseks tõmbab uss kokku oma ringlihased ja sirutab keha välja. Keha eesosas tungivad esile harjased ning haakuvad mullaosakestega. Seejärel pingutab uss oma pikilihaseid ning tõmbab keha tagaosa eesosale järele.

Jõhvussid

Osa parasiitusse (näiteks jõhvussid) elutseb ja muneb magevees. Nende vastsed elavad parasiitidena vähilaadsete ja putukate kehas. Nad nugivad niikaua, kuni peremees sureb. Jõhvussideks kutsutakse neid usse sellepärast, et vanasti märgati neid loomade jootmis- ja ujutamispaikades ning arvati, et need on hobuste elluärganud sabajõhvid.

Kerajad ussid

Mitte kõik ussid ei ole ,,klassikaliselt’’ usja kehaehitusega. Rõngusside hulka kuuluvail konuvakladel on omapärane piklik puhetunud keha. Nad elavad enamasti merepõhja kaevatud urgudes ning hangivad hapnikku ümbritsevast veest kogu keha pinnaga. Nad toituvad pikalt väljasirutava kärsa kaudu; selle pikkus võib kehapikkust ületada kümnekordselt. Toiduks on liivast väljasõelutud orgaaniline aines.

Parasiidid ja haigused

Paljud ussid nugivad teiste loomade kehas. Lame- ja ümarussid on loomadele ohtlikud ning põhjustavad ka inimese haigestumist. Näiteks elavad lameusside hulka kuuluvad paelussid selgroogsete loomade, sh inimese soolestikus. Neil pole suud ning nad omastavad toitaineid kogu kehapinnaga. Kinnituvad keha peapoolses otsas asuvate konksude ja iminappade abil peremehe sooleseina külge ning võivad kasvada enam kui 30 m pikkuseks

Enamlevinud sooleparasiididsolge

Kõige sagedamini esineb ümarusside klassi kuuluvaid solkmeid. Eestis on neid kolm liiki:koerasolge (Toxascaris leonina), kutsikasolge (Toxocara canis) ja kassisolge (Toxocara mystax). Solkmed on kollakasvalge värvusega keskkohast paksemad, peapoolses osas iseloomulike tservikaaltiibadega ümarussid. Koerasolkmed võivad kasvada kuni 10 cm pikkuseks ja parasiteerivad nii koerte kui sama hästi kasside, rebaste ja teiste ulukilihasööjate peensooles. Ka inimese sooles.

Nakatumine

Kutsikasolge võib areneda veelgi pikemaks. Emaste usside pikkus võib ulatuda 18cm-ni. Esineb koertel, kassidel ja ulukilihasööjatel.Kassisolge kasvab kuni 11 cm pikkuseks ja esineb lisaks kassidele ka rebastel ning mõnikord ka inimestel.

Koerad nakatuvad neelates alla solkmemune, millede kõige suuremaks reservuaadiks on koerte ja kasside väljaheited. Solkme munad on väliskeskkonnas väga vastupidavad ja võivad püsida aastaid nakatamisvõimelistena.Solkme munad satuvad allaneelates mao kaudu peensoolde, kus neist arenevad vastsed. Vastsed sooritavad koera organismis rände - peensoolest maksa ja sealt südame kaudu kopsu. Edasi liiguvad juba suguküpsed ussid mööda hingetoru neelu, kust koer nad alla neelab. Uuesti peensoolde sattununa hakkavad emased ussid munema mune, mis koos roojaga satuvad väliskeskkonda.PILT

Paelussid Teiseks suuremaks koertel esinevaks usside

klassiks on paelussid. Paeluss koosneb päisest, kaelast ja lüliketist. Nende pikkus on liigiti väga erinev, mõnest millimeetrist kümnekonna meetrini. Vastupidiselt levinud arvamusele ei sisalda toores liha paelussi mune. Parasiidi vastsed on siseelundites. Aga hügieeninõudeid eirates võib lihunik siseelundeid eemaldades saastata liha. Koerad nakatuvad kodu - ja ulukloomade tooreid elundeid süües. Nakkusallikad on ka toores kala ja kirbud.

Laiussid Enam esinevateks laiussideks on Taenia hydatigena, Taenia pisiformis, ja

Diphyllobothrium latum. Kõige sagedamini esineb Dipulidum caninum, mis levib kirpude vahendusel. Kui koeral õnnestub mõni kirp, kelles peitub vastse vormis parasiit, kätte saada ja alla neelata - on tema sooles umbes paari nädala pärast täiskasvanud paeluss.

Laiussid Teistsugune on lugu laiussidega. Nemad vajavad

oma arenemiseks vaheperemehi, näiteks lehma, lammast, kala. Koer või ka inimene on siin lõpp-peremeheks, kelle organismis hakkab paeluss elama. Et aga niikaugele jõuda, peab paeluss läbitegema väga pika ja keeruka arenguprotsessi. Igal juhul on paelussinakkust palju keerulisem hankida. Koera jaoks on see mõnevõrra lihtsam tema eluviiside tõttu-toore kala, ka hiirte, jäneste söömine ja just koos sisikonnaga.

Nakatumine Dipylidiumiga nakatuvad inimesed siis,. kui

neil koeraga kokkupuutumisel jääb kätele koera poolt puruks hammustatud kirpe või nende osi, mis satuvad kätelt suhu.Lastel esinevad sageli linaluu-ussid ehk naaskelsabad (Enterobius vermicularis) See liik koertel ei parasiteeri.Nakkusallikaks on teine inimene.