uudsus ja leiutustase

50
Margus Sarap, Euroopa Patendivolinik Mikk Putk, Eesti Patendivolinik Sarap ja Partnerid Patendibüroo Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus, 23.09.2013 Kuidas patenteerida leiutist? Kuidas muuta tehnilist lahendust uudseks ja anda talle leiutustase? XXXXXXX

Upload: sarap-putk-patent-agency

Post on 01-Jul-2015

630 views

Category:

Business


3 download

DESCRIPTION

Kuidas patenteerida leiutist? Kuidas muuta tehnilist lahendust uudseks ja anda talle leiutustase?

TRANSCRIPT

Page 1: Uudsus ja leiutustase

Margus Sarap, Euroopa Patendivolinik Mikk Putk, Eesti Patendivolinik

Sarap ja Partnerid Patendibüroo

Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus, 23.09.2013

Kuidas patenteerida leiutist? Kuidas muuta tehnilist lahendust uudseks ja anda talle leiutustase?

XXXXXXX

Page 2: Uudsus ja leiutustase

Millal uudsust ja leiutustaset hinnatakse?

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 2

1.Patenditaotluse koostamisel

2.Patenditaotluse ekspertiisi läbiviimisel

3.Patendi vaidlustamisel

4.Uudsuse, tehnika taseme, tegutsemisvabaduse uuringud

Page 3: Uudsus ja leiutustase

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 3

Kas avaldatu on kättesaadav enne patenditaotluse esitamise/prioriteedi

kuupäeva?

Tee kindlaks tehnilised tunnused!

Leia ühised tehnilised tunnused

Ei ole tehnika tase

Uudne

Ei ole uudne

Identne?

Ei

Jah

Ei

Jah

Kuidas uudsust kindlaks teha? Lahendus on uudne, kui seda ei ole kirjeldatud tehnika tasemes

Page 4: Uudsus ja leiutustase

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 4

aeg

2012 2014 2015 2011 2010 2009 2008

Taotluse esitamine

01.10.2013

Tehnika tase 1. Käsiraamatud, teatmeteosed, jms 2. Avaldatud kehtivad ja kehtetud patendidokumendid 3. Teadus- ja erialased artiklid 4. Tootekirjeldused, -tutvustused 5. Kasutamise kirjeldused 6. Igasugune muu suuline või kirjalik info, mis on avalikkusele kättesaadavaks

tehtud

Mis on tehnika tase?

Page 5: Uudsus ja leiutustase

Kas uudne või mitte uudne?

• Leiutis: veenõu valmistatud alumiiniumist

• Lähim tehnika tase: veenõu valmistatud tsingist

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 5

Page 6: Uudsus ja leiutustase

Kas uudne või mitte uudne?

• Leiutis: veenõu valmistatud alumiiniumist

• Lähim tehnika tase: veenõu valmistatud tsingist

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 6

Lahendused ei ole identsed Leiutis on uudne

Page 7: Uudsus ja leiutustase

Kas uudne või mitte uudne?

• Leiutis: veenõu valmistatud metallist

• Lähim tehnika tase: veenõu valmistatud alumiiniumist

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 7

Page 8: Uudsus ja leiutustase

Kas uudne või mitte uudne?

• Leiutis: veenõu valmistatud metallist

• Lähim tehnika tase: veenõu valmistatud alumiiniumist

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 8

Kas tehnika tasemest on teada „veenõu, mis on valmistatud metallist“?

Jah – alumiinium on metall

Leiutis ei ole uudne

Page 9: Uudsus ja leiutustase

Uudne või mitte uudne?

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 9

Leiutis: Seade taimede kastmiseks, mis sisaldab vee anumat (1), käepidet (2), kaanega ava (3) ja tila (4).

A B C

D F E

Page 10: Uudsus ja leiutustase

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 10

Page 11: Uudsus ja leiutustase

Mis on leiutustase?

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 11

Lahendusel on leiutustase, kui:

- arvestades olemasolevat tehnika taset

- see ei ole ilmselge

- antud ala asjatundjale.

Page 12: Uudsus ja leiutustase

Kuidas leiutustaset kindlaks teha?

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 12

Leiutis

Lähim tehnikatase

Mis probleemi lahendatakse?

Leiutustaset ei ole Leiutustase on

olemas

Erinevused

Erinevuste efekt

Kas samas VÕI lähedastes valdkondades on erinevusi?

Ei

Jah

1. Mis on lähim analoogne lahendus? Sama või sarnane eesmärk või probleem; valdkond; otstarve. Tunnuste loetelu koostamine

2. Tunnuste võrdlemine

Mis on eesmärk ja mis probleemi lahendatakse? Milliste tunnustega probleemi lahendus saavutatakse?

Page 13: Uudsus ja leiutustase

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 13

Lähim tehnika tase

• Protsess/meetod – võrreldav protsess/meetod sama või sarnase tulemusega

• Seade, toode, aine – lahendus, millel on sama eesmärk või kasutus

Page 14: Uudsus ja leiutustase

1. Võrdlus patendidokumendiga

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 14

Valdkond

Eesmärk

Probleemi kirjeldus

Patendinõudlus

Tehnilised tunnused

Page 15: Uudsus ja leiutustase

Võrdlus muu publikatsiooniga

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 15

1.Mis valdkonnaga on tegemist?

2.Mis probleemi lahendamiseks on vastav toode suunatud?

3.Mis on need tunnused, millega vastav probleem lahendatakse?

Page 16: Uudsus ja leiutustase

Harjutus: kuidas anda tehnilisele lahendusele leiutustase?

Järgnev leiutustaset illustreeriv näide põhineb Euroopa Patendiameti poolt koostatud Euroopa patendivoliniku eksami materjalidel.

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 16

Page 17: Uudsus ja leiutustase

Valmistada ilmastikukindel katusekivi, millega oleks võimalik muuta päikeselt tulev energia soojusenergiaks

- lisaeesmärgiks valmistada piisavalt tugev ja lihtne

katusekivi, mille purunemisel ei kahjustuks soojusenergia kogumise süsteem

- NB! torud - NB! väljanägemine

Meie probleem

Page 18: Uudsus ja leiutustase

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 18

Page 19: Uudsus ja leiutustase

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 19

Page 20: Uudsus ja leiutustase

1 katuse”kivi” 3 läbipaistev kate 4 raam 5 päikesekollektor 6 fotoelement 7 metallplaat 8 elektrijuhtmed 9 läbipääs/kanal 10 isolatsioonikiht 11 ühendused 11a “isane”ühendus 11b “emane” ühendus 12 metalltoru 13 U-kujuline metallsein

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 20

Page 21: Uudsus ja leiutustase

1. Katusekivi (1), mis sisaldab läbipaistvat katet (3) ja päikesekollektorit (5). 2. Katusekivi (1) vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et sisaldab raami (4),

millel on toetatud läbipaistev kate (3) ja mille külge on kinnitatud päikesekollektor (5).

3. Katusekivi (1) vastavalt punktile 1 või 2, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor sisaldab metallplaati (7).

4. Katusekivi (1) vastavalt punktile 3, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor (5) sisaldab metallplaadile (7) paigutatud fotoelementi (6).

5. Katusekivi (1) vastavalt punktile 3 või 4, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor (5) sisaldab läbipääsu (9) vedelikule,

ja et metallplaat (7) on asetatud läbipääsu (9) kohale selliselt, et soojus on metallplaadilt (7) juhitav vedelikule. 6. Katusekivi (1) vastavalt punktile (5), mis erineb selle poolest, et läbipääs (9) on valmistatud metalltoruna (12), millel on ringikujuline ristlõige või metallplaadi (7) ja U-kujulise ristlõikega metallseinaga. 7. Katusekivi (1) vastavalt punktile 5 või 6, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor sisaldab „isast“ ühendust (11a) ja „emast“ ühendust (11b) läbi mille on vedelikult võimalik siseneda ja väljuda läbipääsust (9).

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 21

Page 22: Uudsus ja leiutustase

101 katuse”kivi” 103 läbipaistev kate 104 keraamiline raam 106 fotoelement 107 metallplaat 108 elektrijuhtmed 109 läbipääsud/kanalid 114 jahutuspiid

D1

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 22

Page 23: Uudsus ja leiutustase

• D1 /1 – katusekivi, mis sisaldab päikesekollektorit, millel on fotoelement ja metallplaat

• D1/2 - katusekivi, mis sisaldab päikesekollektorit, millel on fotoelement ja metallplaat, mille külge on kinnitatud kärjekujuliselt metallist piid , nii et nende vahel moodustuvad läbipääsud

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 23

Page 24: Uudsus ja leiutustase

201 katuse “kivi” 203 läbipaistev kate 204 raam 207 metallplaat 210 isoleeriv kiht 211a “isane” ühendus 211b “emane” ühendus 212 metalltoru

D2

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 24

Page 25: Uudsus ja leiutustase

• D2 – katusekivi, mis sisaldab päikesekollektorit koos metalltoruga, mis on paigutatud peegeldava metallplaadi kohale

Päike kütab toru ja selle sees olevat vett, osa soojust kantakse metallplaadilt metalltorule peegeldusega

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 25

Page 26: Uudsus ja leiutustase

303 läbipaistev kate 306 fotoelement 307 plaat 309 kanalid 315 päikesepaneel

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 26

Page 27: Uudsus ja leiutustase

• D3 – päikesepaneel, mis sisaldab fotoelemendi ribasid, mis on paigaldatud metallplaadile ja mida jahutatakse veega, mis voolab nende kohal olevates kanalites.

Ühtlasi on vesi lääts, mis koondab päikeseenergia fotoelementidele.

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 27

Page 28: Uudsus ja leiutustase

Uudsus

• D1/1 – puuduvad kanalid

• D1/2 – kanalid ei ole vedelikutihedad

• D2 – metallplaadi asukoht

• D3 – suur päikesepaneel, mis kinnitatakse katusele

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 28

Page 29: Uudsus ja leiutustase

Uudsus

• Katusekivi (1), mis sisaldab läbipaistvat katet (3) ja päikesekollektorit (5), kusjuures päikesekollektor (5) sisaldab metallplaati (7) ja vedelikutihedat läbipääsu (9) vedelikule ...

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 29

Page 30: Uudsus ja leiutustase

Leiutustase

Probleem - lahendus lähenemisviis • Leiutustaseme hindamiseks kasutab EPO nn "probleem -

lahendus lähenemisviisi„ (Problem-and-solution approach, vt GofE Ch VII 5)

• NB! Ainult erandjuhtudel kaldutakse sellest kõrvale. • Kolm põhisammu: • (i) määratakse kindlaks "lähim tehnika tase„ ehk nn „prior art“ • (ii) tuuakse välja „objektiivne tehniline probleem“, mida vaja

lahendada, ja • (iii) kas kaitstav leiutis, võttes arvesse lähima tehnika taseme ja

tehnilise probleemi, oleks asjatundjale ilmne

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 30

Page 31: Uudsus ja leiutustase

mõningatel juhtudel võib olla mitu lähtepunkti ehk viidet, samas

– kui patent on välja antud tuleks tühistamisel kõik erinevad lähtepunktid lahti harutada leiutustaseme hindamiseks

– kui aga ekspertiisi käigus küsimuse all tagasilükkamine, siis piisab ühest tehnika taseme dokumendist näitamaks leiutustaseme puudumist

Lähim tehika tase 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 31

Page 32: Uudsus ja leiutustase

I Lähim tehika tase

• Viide, milles on kõige lähedasem tunnuste kombinatsioon, mis viiks leiutiseni • Esmane valik –lahendus suunatud sama eesmärgi või efekti

saavutamisele, mis leiutisel –või vähemalt kuulub samasse või lähedasse

valdkonda –üldisemalt vastab sarnasele kasutamisele

ning nõuab minimaalselt struktuurset ja funktsionaalset muutmist, et jõuda leiutiseni

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 32

Page 33: Uudsus ja leiutustase

Leiutustase

• Lähim tehnika tase

– kas D1 või D2

• Pigem D2 sest

– eesmärk sama – päikese katusekivi soojusenergia saamiseks

• D1 ainult elektrienergia saamiseks

• D3 soojusenergia, kuid pigem terve paneel

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 33

Page 34: Uudsus ja leiutustase

• NB! Lähim tehnika tase enne esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva

• NB! Ekspert võtab arvesse kindlasti seda, mida taotleja ise peab tuntuks, seda seni, kui taotleja kinnitab, et eksis

Lähim tehika tase

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 34

Page 35: Uudsus ja leiutustase

II Tehnilise probleemi sõnastamine

• analüüsitakse – taotlust või patenti – lähimat tehnika taset – erinevusi (kaitstava leiutise eristavad tunnused)

leiutise ja lähima tehnika taseme vahel

• määratletakse tehniline effekt mis tuleneb eristavatest tunnustest ning

• formuleeritakse tehniline probleem kusjuures tunnuseid, mis ei oma tähtsust leiutise tehnilise iseloomu suhtes, jäetakse leiutustaseme hindamisel kõrvale

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 35

Page 36: Uudsus ja leiutustase

• Tehniline probleem tähendab tegelikult eesmärki või ülesannet lähima tehnilise lahenduse muutmiseks või kohandamiseks, et saavutada tehnilist effekti, mis on leiutisel võrreldes lähima tehnika taseme lahendusega ehk siis mõistetakse seda kui nn objektiivne tehniline probleem

Tehnilise probleemi sõnastamine

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 36

Page 37: Uudsus ja leiutustase

Selliselt ei pruugi objektiivne tehniline probleem kattuda taotluses kirja pandud probleemiga –mis vajab seejärel ümbersõnastamist –võib anda leiutisele uue vaatenurga ning • esialgne ambitsioonikas probleem võib osutuda

väiksemaks kui esialgne ehk • kui taotleti väikest paranemist, siis selgub et pole

tõendeid paranemise kohta võrreldes tehnika tasemega, peaks probleemi ümber sõnastama alternatiiveks lahenduseks

Tehnilise probleemi sõnastamine

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 37

Page 38: Uudsus ja leiutustase

– NB! endastmõistetavuse probleem arvestades lähimat tehnika taset

• samas iga efekti, mis on kirjas taotluses saab kasutada tehnilise porbleemi ümbersõnastamiseks niikaua, kui see on saavutatav taotluses kirjas oleva lahendusega

• Võimalik tuua sisse uus efekt, kui asjatundjale oleks selge, et see on seotud esmalt väljapakutud tehnilise probleemiga

Tehnilise probleemi sõnastamine 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 38

Page 39: Uudsus ja leiutustase

• tehnilist probleemi tuleks tõlgendada üldisemalt ehk tehniline lahendus ei tähenda tingimata tehnilist paremust võrreldes tehika tasmega ehk eesmärgiks/probleemiks on näiteks tuntud seadmele/meetodile alternatiivi leidmine, millel on sama või sarnane effekt või mis on odavam.

• Mõnikord on tehniline probleem väiksemate probleemide kogum ehk tehnilist effekti ei saavutada kõigi tunnuste kombinatsioonis vaid väiksemate probleemide rohkus on lahendatud eraldi erinevate eritunnuste kogumiga

Tehnilise probleemi sõnastamine

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 39

Page 40: Uudsus ja leiutustase

III Võiks-oleks

• vastus küsimusele: –Kas tehnika tasemes tervikuna on õpetust, • mis oleks (mitte lihtsalt võiks, vaid oleks) ajendanud

asjatundjat,

• kelle ees oli objektiivne tehniline probleem,

• muutma või kohandama lähimat tehnika taseme lahendust võttes arvesse nimetatud õpetust,

• jõudes seeläbi millelegi, mis langeb kokku nõudluses kirjapanduga ning

• saavutades selle, mille leiutis saavutab

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 40

Page 41: Uudsus ja leiutustase

ehk • tähtis ei ole kas asjatundja võiks tulla leiutisele

muutes ja kohandades lähimat tehnika taset vaid • kas ta oleks seda teinud, sest lähim tehnika tase

sunniks seda tegema – lootes lahendada objektiivne tehniline probleem või –oodates mõningast parendust või eelist

• NB! Isegi kaudne vihje või kaudselt äratuntav vajadus on piisav, näitamaks, et asjatundja oleks lähima tehnika taseme elemente kombineerinud

III Võiks-oleks

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 41

Page 42: Uudsus ja leiutustase

Lähim tehnika tase

• tohib kobineerida ühes või mitmes dokumendis avaldatut

• tohib kombineerida dokumendi osasid või muud tehnika taset, näiteks varasemat avalikku kasutamist, kirjutamata üldist tehnilist teadmist

lähima tehnika tasemega

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 42

Page 43: Uudsus ja leiutustase

D2 on metallplaat peegeldav, seega peavad vedelikutihedad läbipääsud olema plaadi kohal, et neelata plaadilt tagasipeegeldavat päikeseenergiat. Kuna otsene päeikesevalgus soojendab samuti torusid, ei kavatseks antud ala asjatundja metallplaati paigutada läbipaistva katte ja torude vahele, sest siis läheks osa soojusenergiast kaduma

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 43

Page 44: Uudsus ja leiutustase

201 katuse “kivi” 203 läbipaistev kate 204 raam 207 metallplaat 210 isoleeriv kiht 211a “isane” ühendus 211b “emane” ühendus 212 metalltoru

D2

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 44

Page 45: Uudsus ja leiutustase

D2 + D1

+

+

=

=

?

?

Mis on dokumentide D2 ja D1 tunnused? Kas neid kombineerides oleks võimalik jõuda samale tulemusele, mis kaitstav lahendus?

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 45

Page 46: Uudsus ja leiutustase

+ = ?

Mis on dokumentide D2 ja D3 tunnused? Kas neid kombineerides oleks võimalik jõuda samale tulemusele, mis kaitstav lahendus?

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 46

Page 47: Uudsus ja leiutustase

• NB! Rohkema kui ühe avaldatu kombineerimine lähima tehnika tasemega selleks, et jõuda leiutise tunnuste kombinatsioonile võib olla märgiks, et leiutustase on siiski olemas v.a. juhul, kui leiutis pole lihtne tunnuste loetelu (juxtaposition or aggregation)

Lähim tehnika tase

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 47

Page 48: Uudsus ja leiutustase

1. Katusekivi (1), mis sisaldab läbipaistvat katet (3) ja päikesekollektorit (5), kusjuures päikesekollektor (5) sisaldab metallplaati (7) ja vedelikutihedat läbipääsu (9) vedelikule, mis erineb selle poolest, et metallplaat (7) on paigutatud läbipaistva katte (3) ja vedelikukindla läbipääsu (9) vahele nii, et soojust on võimalik üle kanda metallplaadilt (7) vedelikule.

2. Katusekivi (1) vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et sisaldab raami (4), millele on toetatud läbipaistev kate (3) ja mille külge on kinnitatud päikesekollektor (5).

3. Katusekivi (1) vastavalt punktile 1 või 2, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor sisaldab metallplaadile (7) paigutatud fotoelementi (6).

*23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 48

Page 49: Uudsus ja leiutustase

4. Katusekivi (1) vastavalt mistahes eelnevale punktile, mis erineb selle poolest, et vedelikutihe läbipääs (9) on valmistatud metalltoruna (12), millel on ringikujuline ristlõige või metallplaadi (7) ja U-kujulise ristlõikega metallseinaga.

5. Katusekivi (1) vastavalt punktile 5 või 6, mis erineb selle poolest, et

päikesekollektor sisaldab „isast“ ühendust (11a) ja „emast“ ühendust (11b) läbi mille on vedelikult võimalik siseneda ja väljuda läbipääsust (9).

6. Katusekivi (1) vastavalt punktile 5, mis erineb selle poolest, et „isane“ ühendus

(11a) ja „emane“ ühendus (11b) on paigutatud katusekivi (1) erinevatele külgedele nii, et kui hulk katusekive on paigaldatud osana katusest, siis katusekivi (1) „isane“ ühendus (11a) on ühendatav kõrvaloleva katusekivi „emase“ ühendusega (11b).

23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 49

Page 50: Uudsus ja leiutustase

Mikk Putk, Margus Sarap 50

Täname kuulamast!

23.09.2013

Kontakt Sarap ja Partnerid Patendibüroo, http://www.patent.ee, [email protected] Tartu: Margus Sarap, [email protected], tel 747 7058 Tallinn: Mikk Putk, [email protected], 53 039 088, Skype: mikkputk

https://www.facebook.com/Patent.ee

Ettekande slaidid: http://www.patent.ee/et/esitlused/

50