Reede, 5. jaanuar 2018 Tsooru kandi rahva teabelehtIlmub alates 27. mai 2006

nr 128

Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

president kersti kaljulaid antslas

21. detsembril 2017 külastas Eesti president Kersti Kaljulaid Antsla valda, peatudes ettevõttes Inno ja kohtudes Antslagümnaasiumis vallavalitsuse ja volikogu liikmetega. Fotod: Janek Joab

21. detsembril kohtus president Kersti KaljulaidAntsla vallavolikogu liikmetega. Kohal olid ka valla-valitsuse liikmed ja õpilasesindajad Antsla ja Kuldrekoolist. Presidendi visiidi eesmärgiks oli kohtumineühinenud valdade võimuesindajatega. Oma kolmvee-radtunnises sõnavõtus rääkis ta nii välis- kui ka sise-poliitikast. Sõnavõtu alguses rõhutas ta, et kõigest sel-lest on räägitud ja kirjutatud ka meedias, kuid kohatipealiskaudselt. Volinikele pani ta südamele, et neiljätkuks sihikindlust ja visadust. Selle asemel, et vaa-data Tallinna poole, tuleb ise astuda otsustavaid sam-me. Samuti rõhutas ta, et suureks toeks on omavalit-susele kolmas sektor, keda peab märkama ja tegutse-ma innustama. Jutust võis välja lugeda, et ka tema pole kohati samameelt, mis meil Eestis toimub, tuues mõned näitedeurorahade kasutamise koha. President ei poolda kakiire interneti saavutamiseks riigi raha kulutamistjämedate kaablite maassepanemisel. Elame kiire teh-nika arengu ajastul ning peame võimaldama turuma-jandusel, ilma riigi valikulise vahelesekkumiseta,vaba arengut. Mis aga puutub Antsla gümnaasiumi

ehitustegevuse rahastamisse riigi poolt, siis siin soo-vitas ta volinikel endile selgeks teha, millised inves-teeringud on vallas ikkagi kõige olulisemad. Ta pool-das olukorda, kus põhihariduse peavad õpilased või-malikult kodulähedalt kätte saama, gümnaasiumisvõib ka kaugemal käia. Iga kingsepp jäägu siiski oma liistu juurde ja nõndapole presidentki kõikvõimas. Igaüks meist peab omatööd tegema ja korralikult! Kohtumine presidendiga kestis kaks tundi ja sealkuuldust kõige edasiandmine pole kahjuks võimalik.Lühike kokkuvõte aga tekitaks pealiskaudsuse, midajust president soovis vältida. Seega jääb kohtumisetulem iga voliniku kanda, kuidas ta kõigest aru sai jakuidas öeldu kattus tema meelsusega. Allakirjutanumõtted igatahes langesid suures osas presidendiomaga ühte. Eks aeg näita, kuidas volikogu javallavalitsuse töö edaspidi kulgema hakkab. Kaspresident Kersti Kaljulaidi tähelepanekuid jasuunanäidikutele tähelepanu pöörati või mitte.

Pärast presidendi sõnavõttu oli võimalus vahetadamõned laused külalisega, rääkides natuke Tsoorust.President soovib tsoorulastele pealehakkamise indu.Sain ka teada, et jõulude ajal külastab presidentkindlasti neid, kes sel ajal tööl peavad olema.Antslast suundus president edasi Rõugevallavolinikega kohtuma.

Kalle Nurk

Pildil president Kersti Kaljulaid ja Külalehe toimetajaKalle Nurk mõtteid vahetamas Tsoorust ja tsoorulastest.

antsla vallavolikogu valimistest 15. oktoobril 2017 toimusid kohalike omavalitsustevalimised. Antsla vallavolikogu valimiste läbiviimi-seks moodustati kolm jaoskonda – Antslas 2449 vali-jaga, Kuldres 1072 valijaga ja Tsoorus 420 valijaga.Valimisaktiivsus kujunes vastavalt 37,1, 38,7 ja 41,0protsenti. Seega lähenesid valimistele kõige tõsise-malt tsoorulased, kellest 172 inimest andsid oma pa-nuse. Seoses kahe valla – Antsla ja Urvaste ühinemisega,oli sel korral valijate arv suurem ja ka valitavate ni-mekiri ulatus neljas nimekirjas – Eesti Keskerakond(KESK), Valimisliidud Me Elame Siin (MES),Antsla-Urvaste (VAU) ja Ühisjõud (ÜJ) 96 inimeseni.Neist peaaegu pooled (49) said tsoorulastelt ühe võienam toetushäält.

Valimisliit Me Elame Siin volikogu liikmed valimispäeval.Pildil Airi Hallik-Konnula (vasakul), Kalle Nurk, Kaia Pruuli,Veiko Haugas ja Evelyn Tõniste väikese Kedrikuga.

Foto: Kalev Joab

Kõige populaarsemaks valimisliiduks osutus MES76 häälega ja 19 häälesaanud inimesega. Temalejärgnes VAU vastavalt 73/13, ÜJ 68/12 ja KESK23/5. Volikokku pääsenutest jäi Tsooru kandikülaelanikele tundmatuks volikogu esimeheks valitudMargus Klaar ja asendusliikmena sissetulnud ÜllarAhi, kelle hääled siinkandi valimiskastis puudusid.

2017. aasta kohalikud valimised

Häälte arvJRK Partei/valimisliit Nimi Kokku Tsoorust

1 ÜJ Jarek Jõela 49 432 MES Kalle Nurk 35 293 VAU Lehar Neve 63 224 VAU Lea Jõevere 43 225 KESK Tõnis Tuusis 12 126 MES Ly Raudsepp 16 107 KESK Kerstin- Oudekki Loone 99 68 VAU Üllar Salumets 65 69 ÜJ Kristjan Sibul 6 610 ÜJ Lauri Keerov 6 611 MES Helen Laidma 18 512 VAU Avo Kirsbaum 80 413 MES Rando Treimuth 33 414 MES Egeli Pruuli 15 415 VAU Raivo Vallner 140 316 ÜJ Tiit Tõnts 39 317 MES Karille Bergmann 27 318 VAU Aire Reiljan 20 319 KESK Merle Kukk 16 320 MES Veiko Haugas 97 221 MES Kaia Pruuli 89 222 VAU Kurmet Müürsepp 78 223 MES Evelyn Tõniste 62 224 ÜJ Riho Roon 56 225 VAU Kadri Hillak 35 226 ÜJ Rain Ruusa 33 227 VAU Signe Hellamaa 28 228 MES Jaanus Tammet 26 229 MES Taavi Kannimäe 23 230 MES Margus Konnula 21 231 MES Kaili Preisman 15 232 MES Helen Vettik 8 233 VAU Merike Prätz 87 134 MES Airi Hallik-Konnula 68 135 ÜJ Anita Tretjakov 26 136 ÜJ Janek Paeglis 22 137 ÜJ Piret Ojaveer 22 138 ÜJ Vjatšeslav Andritski 22 139 VAU Lehar Liibert 18 140 MES Risto Töniste 16 141 MES Helina Kuusk 14 142 MES Anna-Liisa Mandli 8 143 MES Allar Aalde 7 144 ÜJ Kairit Ladvig 6 145 ÜJ Enely Jaani 4 146 KESK Svetlana Kaasik 4 147 VAU Angela Mõts 3 148 VAU Sven Siska 3 149 KESK Merit Tuusis 2 1

Analüüsides juuresolevat tabelit kanditaatidest, kel-lele Tsooru jaoskonnas hääli anti, saame teha mitmeidjäreldusi:* valimistel arvestasid inimesed ikkagi peamiselt kan-didaatide panust piirkonna arengusse, sõltumata ni-mekirjast. Kõige suurem panus pandi Jarek Jõelale,kes 49. häälest sai 43 tsoorulastelt. Temale järgnesidKalle Nurk 35/29, Lehar Neve 63/22 ja Lea Jõevere43/22. Kuigi eelnimetatudest Lehar Neve elab Reidlekülas, on ta siiski paljudele siinkandi inimestele töö-andjaks. Kümme ja enam hääli loeti kokku TõnisTuusisel (12) ja Ly Raudsepal (10).* üllatavalt vähe pooldati volikokku pääsemisel en-dist vallavanemat Merike Prätzi (1 hääl) ja volikoguesimeest Kurmet Müürseppa (2 häält). See näitab, etteiselpool Mustjõge asuv valitsus on kaugenenud jasiia kanti jõutakse üha vähem. Tugevalt on langenudendistel aegadel väga populaarne olnud eks-vallavanem Tiit Tõnts (3 häält). * tsoorulaste valimistulemusi võib lugeda igati korda-läinuks. Kuna 17. liikmelises volikogus ei kogunudükski valimisliit ega Eesti Keskerakond enimhääli,moodustus koalitsioonivalitsus kahest või enamastgrupeeringust. Tsoorulased on aga esindatud kõigiskolmes. See kindlustab olukorra, kus vaatamata koos-töökokkuleppele, on võimuhoovale lähemal alati kakstsoorulast. Nii ongi suuremad eelised rahvale antudoma lubaduste elluviimiseks Jarek Jõelal ja LeaJõeverel. Veelgi enam. Valla kõige tähtsamat komis-joni – volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni-juhib tsoorulane Jarek Jõela.

Kalle Nurk

eesti noorim vallavanemavo kirsbaum

Avo Kirsbaum vallavanema laua taga ja toolil istumas. Pilt ontehtud 22. novembril 2017. Foto: Kalle Nurk

Ühinenud Antsla- ja Urvaste valla vallavanemakskinnitati 1. oktoobri volikogu istungil Avo Kirsbaum.Avo Kirsbaum on põline urvastelane, kes sündinud10. mail 1987 aastal kolhoosniku perekonnas.

Isa töötas traktoristina, ema oli suurfarmis lüpsja.Kolmeaastase poisikesena jäi ta ilma emata. Niilanges isa õlgadele tema ja aastase vennaüleskasvatamine. Kolhoosiajastu hakkas lõppema.Vaatamata keerulistele aegadele, kui kolhoosi lik-videerimisega kadusid paljud töökohad, sai Avo isaAre juhutöid otsides poistega ilusti hakkama. Isa ongiAvole kõige suuremaks eeskujuks. Pärast Kuldrepõhikooli lõpetamist suundus Avo edasi õppima Võrugümnaasiumi, kus elamiseks sai peavarju tädi juures.Võrreldes paljude teistega, hakkas Avo varakult töölkäima, töötades müürsepana. Töö kõrvalt jätkasõpinguid Tartu Mainoris. Kõrgkoolis aasta õpitud,kutsuti ta kaitseväkke Kuperjanovisse, kus teenisvälja miinipilduri lipniku pagunid. Vahepeal oliendine tööandja jõudnud pankrotistuda ning uuekssissetulekuallikaks sai ERGO kindlustus. Töökohtvõimaldas küll vorsti leivale teenida, kuid noorus va-jas enamat. Arengutulemuste saavutamine osutuskeeruliseks ja kriis oligi käes – raha sai otsa. Uueväljakutse esitas Inglismaal elav sõbranna, kes kutsusta sinna endale sünnipäevale ning ostis üheotsa pileti.Sünnipäev peetud, läks Avo järgmisel päeval endalevõõrsil hotelli tööd otsima. Kasuks tulid eelnevadehituskogemused. Juhataja abi andis Avole omatunked selga ja esimese proovitöö. Peagi oli aastahotellis töötamisest möödas. Lisaks sellele sai ta heakeelepraktika ning ilma näha. Eriti head mälestusedjätsid sealne inimestevaheline viisakas käitumine jaka tööohutusele tähelepanu pööramine. Elu saare-riigis oli ilus ja meeldiv, aga igatsus Eestimaa järeleosutus määravaks. Koju tagasi jõudes otsis parajastiUrvaste vald abivallavanemat. Sõprade soovituselandis ta avalduse sisse ning osutus valituks. Algasjustkui teine kool. Avo tundis küll hästi kohalikkeinimesi ja sealseid probleeme, kuid ettekujutusomavalitsuse tööst puudus täielikult. Neli aastat ko-duvallas töötatud, leidis ta vajaduse teha elus uusmuudatus. Antsla vald oli koondanud abivallavanemakoha ning leidis vajaduse majandusspetsialisti järele.Ka selle ametikoha täitmisel otsutati just Avo kasuks.Töötatud aastatest Antsla vallas peab ta kõige suure-maks saavutuseks kergliiklustee valmimist. Antsla-Kobela vahelisest kergliiklusteest oli räägitud aastaid,valmis oli projektki, kuid asi takerdus peamiselt läbi-rääkimiste taha maaomanikega. Avo suutis ka sellesõlmpunkti lahti harutada. Tarvis oli ka sisuliselt uusprojekt tellida, sest eelmine olnud väga kehv. 2016.aasta sügiseks oligi kuuesaja tuhande euro maksmaläinud tee valmis. Avo on rahumeelse iseloomuga jatöökas. Just neid iseloomujooni on tema juures eritirõhutatud. Ju on see ka üheks põhjuseks, miks poletal olnud erilisi raskusi töökoha otsingutel. Avo Kirsbaum on üles kasvanud ilma jäetuna emahellusest ja armastusest. Arvestades Avo kohusetun-net ja töösse suhtumist ja olles uue Antsla valla juh-timise eesotsas, siis kas ta suudab oma viie- ja ühe-

aastasele tütrele ning kolmeaastasele pojale tagadaolukorra, kus jagub võrdselt nii isa kui ema hellust jatähelepanu. Noor perekond on selle omakeskis põja-likult läbi kaalunud ja teavad, et see kerge olema eisaa ilma vastastikuse toetuseta ja mõistmiseta. Samutiusub ta oma töökollektiivi edumeelsusse, mis kergen-dab tunduvalt hetke olukorda. Mitmeidki valla juhti-misega seotud kohustusi saab täita koos laste ja abi-kaasaga, võttes pere kaasa. Meie uus vallavanem tunnistab ausalt, et Tsoorupiirkond on temale Antsla valla üks kõige kaugemaidja tundmatum kant. Kahe ja poole aastaga, mil tööta-tud majandusspetsialistina, on siiski minisugunegiettekujutus olemas. Esimene kokkupuutumine tsooru-lastega oli tal 1999. aastal, kui Kuldre kooli 4-6 klassiõpilased esinesid Lepistus Kaika suveülikoolis. KunaRoosikul kauplust polnud, on tal hästi meeles klassi-kaaslastega jalgsimatk Lepistust Tsooru kauplusesse.Muret tunneb ta Tsooru kortermajade pärast, mistunduvad kuidagi õnnetutena. Nende olukorda vallapoolt paremaks teha on raske. Vald saab küll remon-tida teed. Tsoorus on puudu tööandjatest ning paljudon tööotsingutel pööranud pilgud just Võru poole.Vallavalitsejana saab ta kõige rohkem panustada, kuitagab rahvamaja ja raamatukogu tegevuse säilimise jasealsed soojad ruumid. Mõtteid Tsooru rahvaga side-mete tihendamiseks on mitmeid. Üks võimalustest onkoostöö külavanemate, vallavalitsuse töötajate (rah-vamaja ja raamatukogu) ning selle piirkonna vastva-litud volinikega. Urvastelasena võrdleb ta Urvaste jaTsooru piirkonna olukorda valla juhtimises. Väikesestkuni 400 inimesega Tsoorust on volikogus esindatudkolm volinikku, Urvaste ligi kolm korda suuremaelanikkonnaga territooriumilt ainult neli volinikku.Tsooru on nende valimistega teinud suuri edusammevõrreldes möödunuga. Nüüd tuleb võtta vastvalitudvolinikel nööbist kinni ja nende kaudu edastada valla-vanemale info, mis muret tekitab. Siiski soovib Avovallas saavutada sellist olukorda, kus iga vallakodaniktunneks ennast ühtse valla kodanikuna ning ei pooldaterritooriumi jagamist piirkondadeks. Antsla vallavanem Avo Kirsbaumiga vestles

Kalle Nurk

volikogu tööstantsla vallas

Volikokku pääsenud teada, oli selge, et sel korralühe valimisliidu valitsemisaega ei tule. Esmalt haarasohjad enda kätte valimisliit Antsla-Urvaste, kes hak-kas komplekteerima võimuliitu. Eks teisedki kompi-nud omavahelist sobivust. Lõplik lahendus seisis siis-ki valimisliidu Ühisjõd käes, sest möödunud aega ar-vestades oli valimisliit Me Elame Siin lahku löönud

valda valitsenud IRL-ist (tollase IRL-i põhijõud kuu-luvad nüüd ka valimisliitu Antsla-Urvaste). Mõnesmõttes praegune seis on igati loogikapärane, sestAntsla – ja Urvaste valla ühinemislepingule kirjutasidalla ja vastutasid ühinevate valdade ettevalmistuskäe-käigu eest just nende valimisliitude eesseisjad, kellelnüüd volikogus otsustamise juures häälte enamus –valimisliit Antsla-Urvaste ja Ühisjõud. Ometi puudub toimunus ka teatud loogika. Nimeltsai volikokku pääsemiseks rahvalt otsemandaadiRaivo Vallner (VAU-st). Ju soovisid vallakodanikudnäha juhtimises uusi tuuli. Nii mõistis ka olukordaRaivo Vallner, kes esialgu vedaski läbirääkimisi. Ühelhetkel oli rahvalt otsemandaadi saanu tagaplaanile lü-katud ja valla edasine käekäik taas nn endistes kätes.Veelgi enam. Volikogus kostub sageli fraas – meleppisime kokku nii. Samas on opositsioonis olevMES valla arengust justkui eemale lükatud ja neidkokkuleppimiste juurde ei kaasata. Hääletamisel toi-mub teerulli poliitika, millele on korduvalt tähelepa-nu juhtinud nii Raivo Vallner kui ka MESi liikmed. Esmakordselt tunnetame tugevasti valla juhtimisejuures poliitilisit mängu. Nii ühinemislepingut arves-tamata, tehti poliitiline abivallavanema koht ja kinni-tati sellele kohale Kurmet Müürsepp. Teine suuremopositsiooni väljaastumine koalitsiooni vastu oli, kui1. märtsist otsustati koondada ehitusspetsialisti ameti-koht ning selle töökohustused jagatakse laiali teisteametnike vahel. Hetke olukorral on ühinemislepingus väljajoonista-tud juhtimisstruktuur peapeale pööratud ning poleenam kindlat teadmist, milliseid ametikohti veel juur-de tekib või millised jäävadki täitmata. Ees ootab volikogu suur ja raske tööpõld. Tuleb juvastu võtta esimene ühine eelarve. Kas jagub raha,peetakse kinni ühinemislepingust või kerkivad päe-vakorda hoopis uued prioriteetsed investeeringud? Soovime uuele volikogule uueks aastaks, et otsusedoleksid põhjalikult läbimõeldud ja leitud see kõigeõigem vastus ühinenud valla ülesehitamiseks!

Kalle Nurk

raivo vallner, antsla valla uus täht või

pähkel

Sügisesel kohalikel omavalitsuste valimistel tõu-sis Antsla vallas esinumbriks Rimmi külas elavRaivo Vallner. Kui tsoorulaste jaoks oli ta peaaegutundmatu mehena niinimetatud mees metsast, siisAntsla vallas tervikuna andsid tema poolt oma häälekokku 140 valijat, mis tagas otsese mandaadi (138häält) volikokku.

Raivo Vallner volikogus allkirja kirjutamas. Tema kõrval istub volikogu liige Üllar Salumets. Pilt on tehtud 26. oktoobril 2017. Foto: Kalle Nurk

Kes on Raivo Vallner, ja miks temast seni Antslavallas on nii vähe räägitud? Raivo esivanemate taluasub Reidle külas Rimmi bussipeatuse lähistel. Tema-le kuulub ka osa samas asuvast paisjärvest. Tegusadtööaastad möödusid tal Tallinnas, kus oli Maa-ametieesotsas üle 30. aasta. Ta lahendas taasiseseisvunudEestis maaküsimusi, korraldas geoinformaatikaalasttegevust ja arendas välja ruumiandmete alase infra-struktuuri. Nüüd on ta pensionil ja naudib maaelu.Omades juhtimiskogemusi, aega ja tahtmist, otsustasta siinsete visade ja hoolivate inimestega koos kandi-deerida vallavolikokku, et jagada oma teadmisi jakogemusi. Raivo Valner oma valimistutvustuses avaldab sooviolla volikogus kaasarääkija just strateegilistes asja-des. Tuleb ju ühendvallas tuleviku suhtes selgusesaamiseks kiiresti alustada valla üldplaneeringukoostamist, mille käigus selguvad valla võimalused,väärtused ja erinevad huvid. Kui üldplaneering teh-tud, saab kokku panna üldise visiooni, mis omakordaon aluseks valla arengukavale. Edasi saab liikuda siis,kui me kõik teame (ehk oleme kokku leppinud), mison valla (ehk tegelikult ju selle elanike) eesmärgid,kuhu ja kui kiiresti tahame jõuda, mida suudame sel-leks ise teha, kust ja millist tuge me vajame. Ta leiab,et üks volikogu ülesandeid on pilk peal hoida sellel,et ametnikud oleksid professionaalid, kes lisaks kor-rektsele asjaajamisele suudavad rahvale selgitada,milliseid teenuseid vald pakub, kuidas ja missugustabi saavad elanikud oma probleemide lahendamisel.Volikokku kandideerimiseks otsustas ta liitudavalimisliiduga Antsla-Urvaste. Mis juhtus? Valimisliidu kaaslased ei seadnud Raivo Vallneritühelegi vastutusrikkale kohale. Ta lükati nn juhtimis-puldist võimalikult kaugele. Veelgi enam. RaivoVallner on tihti sunnitud volikogus hääletamisel tõst-ma otsustamise juures vastuhääletamiseks käe. Junäeb temagi, nii nagu MES, et valla arenguks onvalitud mitte just kõige parem tee ning vastu võetakseotsuseid, mis võiksid jääda vastu võtmata. Vaatamata

toimunule, käitub Raivo Vallner volikogus tasakaa-lukalt, ütleb välja oma seisukohti ning on valitudrevisjonikomisjoni liikmeks. Remisjonikomisjonisolemine annab talle võimaluse tõestamaks, millisestpuust mees ta ikkagi valla juhtimise juures oleksolnud. Edu sulle, Raivo, uuel aastal oma valla rahva teeni-misel!

Kalle Nurk

kas antsla valda tulnud„katuseraha” eest ostetakse

autokauplus ?

Külalehe toimetus sai telefoni teel in-fo, et riigikogulase Oudekki Loonekaudu on Antsla vald saanud järje-kordse „katuseraha”. Üks kuulujuttu-dest on, et selle raha eest ostetaksekauplusauto. Kas kuulujutul ka tõe-põhi on, seda sai uuritud otse raha-toojalt.

Oudekki Loone tegi sellise uudise peale suuredsilmad. Seekordsest katuserahast on suunatud siiski25 000 eurot Antsla linnas taluturu arendamiseks.Teine osa, 10 000 eurot, kuulub noortevolikogule,millele peavad nad ise leidma vajaliku rakenduse.Sellega avaldatakse usaldust noortel ise midagi vaja-likku korraldada. Millele aga kulub turule eraldatudsumma, on esialgu teadmata. Antsla taluturg asubjätkuvalt riigi omandis oleval maa-alal, mida vald onasunud munitsipaalomandisse taotlema. Aastaid taga-si võttis Kalev Joab turule elujõu sissepuhumise oma-le südamemureks. Turg küll toimib, kuid vajab endi-selt järjepidevat toimetamist-turgutamist. Mis ja kui-das edasi, ongi mõtlemiskohaks. Arvamusi on mit-meid. Üheks näiteks on taluturg välja ehitada bussi-jaama ringteele ja kasutusele võtta ka endine raudtee-hoone.

Antsla Tarbijate Ühistu rändkauplus 28. detsembril 2017 Roosiku külas. Fotod: Allar Raamat

Roosikulased rändkaupluses oste tegemas.

Antsla Tarbijate Ühistu (TÜ) kauplusauto, mis teenindasTsooru kandi külasid kahel korral nädalas, tegi viimaseringi 28. detsembril. Novembri Antsla Valla Lehes kirjutabarenguspetsialist Kalev Joab, et Antsla TÜ kauplusautoasemel sõidab sama ringi kord nädalas teisipäevitiosaühing Poole Parem kauplus-auto. Samas on ära toodudka peatuskohad13.20 Litsmetsa13.35 Savilöövi14.00 Tsooru Potitsehh14.25 Juhan Jaigi lapsepõlvekodu14.40 Luhametsa bussipeatus15.10 Piisi15.20 Roosiku15.30 Kikkaoja15.50 Pulsti

Kalle Nurk

tsooru kandi rahvale kiik

ja välijõusaal15. novembrist kuni 5. detsembrini sai Antsla vallasesitada ideid, milleks kasutada 2018. aasta kaasavaeelarve raha. Kaasava eelarve raha eest elluviidav in-vesteering peab pakkuma avalikku hüve, olema avali-kus kasutuses, soosima kogukonna koostööd ja aktiiv-seid eluviise ning ei tohi tekitada ebamõistlikke kulu-sid järgnevate aastate eelarvetele. Realiseeritavaobjekti minimaalne maksumus peab olema 5 000 eu-rot ja valmima 2018. aasta jooksul.

Parki rajatud välijõusaal. Just midagi analoogset taotleb ka MTÜ Vingerpuss kaasava eelarve kaudu rajada Tsooru rahva-maja juurde. Foto: internetist

Vallavalitsusse laekus kokku 12 ideed, millest peeti nõuetekohaseks nelja. Nelja idee hulgas on ka Roosiku külla registreeri-tud MTÜ Vingerpuss projekt, mis koostatud suve lõpus läbi viidud küsitlusele toetudes. Projekt näeb ette paigaldada Tsooru rahvamaja juurde kahe kohagarippkiik ja rajada välijõusaal. Kiik ja välitrenažöör peaks tooma rõõmu ja kasu nii noortele kui vanadele. Parimad ideed pannakse rahvahääletusele, mis korral-datakse 5.- 15. jaanuarini. 2018. a.

Kutsume kõiki Tsooru kandi elanikke ja kasõpru toetama selle idee rahastamist valla poolt.

Kalle Nurk

taas üks piimatootja vähem

Veerandsada aastat Roosiku külas perefirmana pii-matootmisega tegelenud perekond Sloog laadis 1.novembril autosse 11 viimast lüpsilehma ja saatistapamaja poole. Tasapisi olid nad karja vähendanudaasta jooksul. Nüüd on õue peal tühi laut ja hingesimelik tunne. Viimased loomad sai ära viidud ajal,kui just selja taga kõige raskemad ajad. Aga samas onaeg teinud oma töö. Rutiinne töö väsitas ja kulutasfarmerit parasjagu. 29. november tehti lõpparve ka Rõuge piimaühis-tuga. Ligikaudu 15 aastat tagasi panid 22 piimatootjatrahad kokku ja ostsid Nursis vana lauda ning piimavastuvõtuseadmed. Siis jäi asi toppama. Nüüdsekstegeles asutajaliikmetest piimatootmisega ainult kaks. Omal ajal oli meil Tsoorus omajagu suuremaidperefarme. Nüüd siis on ainukesena 12pealine lüpsi-kari Lalli külas Mati Ilvesel. Aga temagi rääkivatlõpetamisest. Aivar Slooga käest sai küsitud: „Misedasi?” Mine tea, võib-olla tuleb kunagi uuesti loomadlauta tuua! Praegu aga remonti vajavast laudast tulebseadmed kevadel välja lõhkuda ja hoonet kasutadaesialgu laoruumina. Ja põllutööd ootavad. Tänu pii-matootmisele suutsin maksta liisingud ja võlad. Teh-nika on justkui olemas ja ka koos soodega 195 hamaad. Põllu all 135 hektarit, millele tänavu 20 ha saitalivilja külvatud. Raske uskuda, aga just tänavu olimeie talus 25 aasta kõige parem viljasaak. Eks ühekspõhjuseks oli ka agronoomi soovituste ja nõuannetekasutamine ja lisakulutuste tegemine. Läks täkke jatasus ära. Vili sai kõik koristatud tänu nädalaselepõuaperioodile. Siis sai ka poole ööni koristatud.Vilja niiskus küündis küll 30ni, aga vili sai aita jaaidakaalus kujunes keskmiseks saagiks 5,2 tonni/ha.Üks kaerapõld andis koguni 7,7 tonni/ha välja.Aga et maad saaki annaksid, tuleb teha ka täienda-

vaid kulutusi. Meie maad on happelised ja vajavadlupjamist. Lubi iseenesest on odav, aga selle transportja laotamine ongi peamine kulu. Hektari maksumu-seks kujuneb kusagil 100 eurot. Kui pilk tagasi heita, siis oli hea viljasaak veel2012. aastal ja siis 2007. aastal. Ehk siis viie aastatsükkel. Kahte sellist aastat nagu tänavu oli, paljudkindlasti üle ei ela ja pankrotistuvad. Põllumaad juurde saada on raske. Pigem läheb osarendimaast käest, sest mahetootjad suudavad suure-mat renditasu maksta. Vabu põlde aga pole. Eks näis, mida toob kevad ja siis sügis. Kui varemtõi piim iga kuu sisse, siis nüüd tuleb tibusid lugedasügisel. Selles olen kindel, et leib saab meil ikka laualolema. Jõudsin pensioni ikka ja nüüd on kindelsissetulek riigi poolt. Esialgu saame hakkama japeabki hakkama saama. Maamehel teist valikut pole.Ei oska lihtsalt käed rüpes istuda.

Aivar Sloog Roosiku külasPäkka talust. Pilt ontehtud 3. jaanuaril 2018.

Foto: Kalle Nurk

Edukat uut aastat uutes ettevõtmistes ja mõnusatpensionipõlve Sulle Aivar!

Aivar Sloogiga vestlesKalle Nurk

lumeinimene roosiku külas

5. detsembril sõitis Aivar Kroonmäe RoosikultKikkaoja suunas, kui korraga märkas Pulsti mäe alltee ääres lumel palja jalaga jäetud jälgi. Ta teatasleiust Külalehe toimetusele. Olen Roosiku külavahe-teel näinud sportimas jalgrattaga sõitjaid, pikamaa-jooksjaid ja ka kepikõndijaid. Aivari sõnade kohaseltjäljed lumel viitasid pigem kõndijale, kui jooksjale.Mõni tund hiljem töölt koju sõites jälgisin huviga lu-mist teed. Koolimaja juurde jõudes võiski lumel nähasuuri jälgi. Kõndija oli paljaste tallaalustega sulatanudõhukese lumekihi, mille alt paistsid puudelt langenudlehed. Et jutt oleks usutav, sai tehtud ka pilt ningotsitud lumeinimese kohta selgust. Merike Alev teadis jutustada, et nende juures olitõesti peatunud Tallinnas elav tuttav, kel tavainime-sest erinevalt veidrad kiiksud. Nii näiteks harrastab tahilissügisel Mustjões ujumas käia. Ju siis jalutas taka paljajalu lumel läbi küla.

Lehe paremal allnurgas pildil: Roosikul pargi ääres teel oliselgesti näha lumel palja jalaga jäetud jäljed. Pilt on tehtud 5.detsembril 2017.

Foto: Kalle Nurk

mõisaaegsed lõhmusedtuleroaks

17. novembril puhus külm tuul ja sadas vihma. Justselline halb päev sattus töötegijatele, kes askeldasidTsooru keskuses korterelamute juures kolme mõisa-aegse pärnapuu mahavõtmisega. Kuna hooned ja kaelektritraadid olid liiga lähedal, pügati puu ükshaavalokstest paljaks, enne kui tüvi maha langetati. Töödetellijaks oli riigi teedeamet ja langetajateks arboristid.Töölised endast täpsemalt rääkimisest keeldusid.Miks just need puud märgitud olid, jäigi teadmata.Korterelamu elanik Heli Palm teadis rääkida, et ta onvallaametnikke juba ammu teavitanud pärnapuulühest poolmurdunud majale ohtlikust oksast. Aga etterve puu maha võetakse, seda polevat ta taotlenud.Tema sõnade kohaselt olevat nimetatud puu tüvi seestolnud päris ilus. Tänu kolme lõhmusepuu okstele ontuleva aasta jaanilõkke materjal olemas.

Tsooru – Kikkaoja tee ääres pärnapuu langetamiseks lõigatikõigepealt puutüvi okstest paljaks. Pilt on tehtud 17.novembril 2017. Foto: Kalle Nurk

Suured põlispuud majade lähistel on siiski omajagutüliks. Iga suurem tuuleiil külvab laiali oksarisu ja sü-gisel lehtede langemise ajal on tegu, et maapind leh-tedest puhas hoida. Samas varjavad puuvõred päike-sekiirte tuppa pääsemist ja sammaldavad majakatust.Need pärnad istutati mõisa ajal siis, kui maju veelpolnud. Küll kipuvad inimesed istutama aeda puuisti-kuid, arvestamata, et paarikümne aasta pärast on nadsama probleemiga silmitsi.

Kalle Nurk

tsoorul justkui

oma kirik

Tsooru rahvamaja nüüd kirikuga võrrelda on küll patt.Aga kirjaridu paberile pannes tuli just esimesena sel-line mõte pähe. Miks? Viimastel nädalatel jäävad üle saaliukse astunudtükiks ajaks imetlusest seisma. Tasapisi libiseb nendepilk mööda seina lakke ja püsib sealgi tükk aega. Siistuleb kuuldele üllatusohe. Kuidagi tuttavlik tunnekirikusse astudes.

Tsooru rahvamaja saal 28. jaanuaril 2010Fotod: Kalle Nurk

Tsooru rahvamaja saal 5. jaanuaril 2018 mälumängurite ootel.

Tõsi, Tsooru rahvamaja saal on tundmatuseni muu-tunud. Olen siiralt tänutunnet jaganud eksvolikoguesimehele Kurmet Müürsepale ja disainer VirjePärtinile, et nad võtsid vaevaks 1. mail 2016 astudaläbi Tsooru rahvamajast ja kolmekesi sai plaanigipeetud. Eks igal ühel olnud tollal peas ka omadmõtted. Mina olin kui pagan, kes ei tahtnud uut usku-must vastu võtta. Kõik tundus olevat nii muinas-jutuline. Aga näe, imesid juhtub. Kurmetil oli sel kor-ral tõsi taga. Peagi olid projekteerijad kohal ja jubajärgmise aasta rahvamaja eelarvesse kirjutati kopsa-kas summa saali remontimiseks. Selliseid hinnalisitöid ette võttes on ikka toetutud ka projektirahale.Seekord oli teisiti. Tsooru rahvamaja saali remont ontehtud 100% valla rahadega. Seda enam peame me

lugu pidama tehtud tööst. Ja mis peamine, projek-teerimise käigus mõeldi palju ka tuleviku suunitlu-sega, mis omajagu veelgi kogumaksumust suurendas. Nüüd on kõik selja taga. 30. oktoobril 2017 alus-tatud remonditööd lõpetati tähtajaliselt. Nii nagu ik-ka, tuleb tööde käigus ette ootamatusi, mida projek-teerimise käigus ei osatud näha või jäi arvestamata.Mul oli suur au ja võimalus näha igapäevaseid muu-tusi. Kõik töötasid kui sipelgad ja asi toimis kui kel-lavärk. Au kõigile, kes sellega seotud olid. Pikemalt tahaksin peatuda lae panemise juures. Seeoli ka kõige suuremaks pähkliks, sest projekteerimisekäigus jäi lae allapoole toomise juures arvestamataselle kandevõime. Nüüd tuli tööde tegemise ajal peadmurda, kuidas olukord kõigile vastuvõetavalt äralahendada. See leiti ning selle tulemusena on saal kalae tõttu omamoodi unikaalne. Kilest lae panemine onküll kasutuses juba 15 aastat, kuid sellist lahendust onkasutatud peamiselt suurlinnas. Nii jälgisid isegi tei-sed pikaajalise ehitusstaažiga töölised, kuidas viisTallinna noormeest mõne tunniga katsid ära saali lae.Ka noormehed tunnistasid, et siinne töö oli neile mit-meti esmakordne. Varem pole nad seda kuue meetrikõrguses tellingutel teinud. Seega omamoodi välja-kutse. Ja varem on ka kõige suurem laepind olnud 80ruutmeetrit, siinne aga 100 ruutmeetrit.

Tallinna noormehed ettevõttest Manager, kes paigaldasidTsooru rahvamajale ripplae. Pilt on tehtud peale tööde lõppu15. detsembril 2017.

Nüüd ootame kõiki, nii vaeva nägijaid, õigete ot-suste tegijaid ja maksumaksjaid, kelle raha on paigu-tatud rahvamaja saali remondiks, 11. jaanuaril kell 15saali pidulikule avamisele. Tsooru kandi rahvas ja sõbrad, kes te hoiate silmapeal siinse elu käekäigule, olete kõik oodatud. Teemeüheskoos filmilindi abil tagasivaate möödunule javõimalus on isiklikult tänada asjaosalisi. Samuti onsamal päeval kell 17 kõigil soovijatel võimalus osa-leda käsitöö õpitoas ja väike mälestus sellest päevastendale meisterdada.Kohtumiseni!

Kalle NurkTsooru rahvamaja juhataja

jõulujumalateenistustsooru rahvamajas

Esmakordselt praeguse Tsooru rahvamaja ajaloos toimus selle saalis jõulujumalateenistus, kus osales paarkümmend inimest nii koha pealt kui ka Kaika ja Võru kandist.

Foto: Veiko Teekel Kõik läks plaanipäraselt ja jõuludeks oli Tsooru rah-vamaja saal oma uues rüüs ning ootas külastajaid.Mõned päevad hiljem, 24. detsembril kell 16 toimuskiselles ruumis jõulujumalateenistus. Jutluse pidas VõruBaptisti koguduse karjane vend Toivo Teekel, kes onseda rolli täitnud juba 30 aastat (alates 1987).

Võru Baptisti koguduse karjane vend Toivo Teekel Tsoorusjõulujumalateenistusel.

Koguduse jumalateenistused Võrus toimuvad igalpühapäeval kell 10 ja kolmapäeval kell 19. Lisaksnendele päevadele sõidab Toivo Teekel oma abilis-tega neljapäeviti kell 18.30 Uue-Antsla rahvamajja jakahel korral (teisel ja neljandal pühapäeval) kell 16Tsooru rahvamajja.

Jõuluteenistusel tõi jumala karjane mitmel korralheast küljest näitena Tsooru rahvamaja ja tsoorulasi.See on üks kohtadest, mis jumala poolt välja valitudning mis pulbitseb heast aurast. Teise kohta, Uue-

Antsla rahvamajja, olevat samuti alati meeldiv minnaja kus südamlikult vastu võetakse. Nüüdseks kuulub

ka see piirkond Antsla valla alla. Ju peitub ToivoTeekeli väljaütluses, et mõlemad kandid on jumalapoolt väljavalitud, üks vastustest, miks on Antsla

valla tunnuslauseks - HÄÄ VÄEGA KOTUS.

tsooru mälumängur10. hooaeg

29. oktoobril tehti Tsoorus algust kümnenda mälu-mängu hooajaga. Osales rekordarv võistkondi, misnäitab mälumängu populaarsuse kasvu. Novembristoimus ka teine voor. Esmakordselt mälumängu aja-loos jäi sel korral üks kuu vahele. Nii ei saadud jõu-lude ajal enne uue aasta algust kokku ning kolmasvoor lükkus uue aasta esimesele pühapäevale. Niisaadaksegi taas kokku 7. jaanuaril kell 14. Kui mälu-mängu põhireeglid on jätkuvalt muutumatud, siis ol-metingimused on mälumänguritele olnud sel korralekstreemsed ja muutlikud. Nii näiteks kulges esimenevoor remonti vajavas saalis. Teise vooru ajal aga olidvõistkondade lauad paigutatud tellingute vahele. Saa-lis puudus ka elekter ning valgustus lahendati paigal-datud prožektorvalgusega. Kolmas voor aga saab ole-ma uhkes vastrenoveeritud saalis, kus valgust jagubigasse nurka.

Kutsumegi kõiki mälumänguharrastajaid sel korralkaasa lööma, et ka mälumängurite poolt sisse õnnis-tada paleele sarnanev rahvamaja saal.

Mälumängu teine voor toimus ruumis, kus saali remonditöödalles poole peal. Pilt on tehtud 26. novembril 2017.

Foto: Kalle Nurk

Mälumängu tulemusedJrk Võistkond I voor II voor Kokku

1 VELLED 19 20 392 VÕRU 19 18 373 MÄHA TALU 17 19 364 MAM 20 16 365 300+ 16 15 316 METSAPOOLE 15 15 307 KOSTILISED 12 17 298 KRAAVI 15 13 289 MENDIS 10 12 2210 ADC 8 13 2111 MÄLUJAD 10 9 1912 FAASID 7 11 1813 KAARNAKIVI 6 10 1614 HAUKA SERVITI 13 0 1315 INNO 12 0 12

palju õnne!

2017. aastal sündis Tsooru piirkonda ainult üks laps.

Palju õnne emale ja isale pisitütre

Lisandra Kask (21. august 2017) sünni puhul.

29. oktoobril Tsooru rahvamajas pärast Viljandi laste- ja Nootreteatri REKY etendust Kunksmoor ja Kapten Trumm täitus lava paljude lastega, et lähemalt tutvuda Kunksmoori koduga.

Foto: Kalle Nurk

Tänavu üllatas jõuluvana palju-sidTsooru kandi lapsi oma kü-laskäiguga, jagades Antsla valla kommipakikesi. Pildil Lisandra Kask Laiakõivu talust jõuluvana süles. Foto: Kristi Ristisaar

rahvamajas jaanuari kuus

7. jaanuaril kell 14 Tsooru mälumängur III voor

11. jaanuaril kell 15 Tsooru rahvamaja saali pidulik avamine

11. jaanuaril kell 17Käsitöö õpituba (tasuta)

23. jaanuaril kell 15 Antsla vallavolikogu väljasõiduistung Tsooru

28. jaanuaril kell 14Tsooru mälumäng IV voor

Jätkuvalt oodatakse igal teisipäeval kell 19 Tsooru rahvamajja linetantsule uusi liikmeid

Tsooru kandi rahva teabeleht

Väljaandja ja toimetaja: Kalle Nurk tel: 5193 0084Kuulutused ja kaastööd: nurgake@hot.eeKülaleht Internetis: http:/tsoorukant.planet.eKalle Nurga filmimaterjal youtube`s: Tsooru Kant

92 BERGMANN KOIDU 02.01.1926 Tsooru küla

85 KASAK LEONHARD 05.01.1933 Luhametsa küla

85 VÄRNIK VÄINO 29.01.1933 Savilöövi küla

82 THEALANE JOHANNA 20.01.1936 Roosiku küla

82 VÄITS ELSA 07.01.1936 Tsooru küla

81 TAMMEMÄGI MARIA 15.01.1937 Roosiku küla

80 REILJAN ÜLO 21.01.1938 Litsmetsa küla

79 PALM HELI 10.01.1939 Tsooru küla

78 KUZMIN ANATOLI 15.01.1940 Roosiku küla

72 TIGANE KALJU 06.01.1946 Kikkaoja küla

71 LUIK VALDUR 23.01.1947 Luhametsa küla

69 JÜRISOO VELLO 28.01.1949 Savilöövi küla

69 KÖÖTS AINU 26.01.1949 Roosiku küla

69 TARNASTE MARJE 22.01.1949 Luhametsa küla

67 SÕMER ENE 14.01.1951 Tsooru küla

65 VELLAK TOOMAS 26.01.1953 Luhametsa küla

60 VÄITS HELDUR 31.01.1958 Kikkaoja küla

59 VIIMNE URMAS 21.01.1959 Tsooru küla

58 SISASK ALBERT 12.01.1960 Tsooru küla

56 HORG URMAS 06.01.1962 Tsooru küla

55 NEEDO ANU 13.01.1963 Roosiku küla

54 VÄITS HEINAR 26.01.1964 Tsooru küla

53 SIBUL PRIIT 11.01.1965 Tsooru küla

86 JAARMA ELSA 25.12.1931 Savilöövi küla

83 LIEBERT THEODOR 10.12.1934 Litsmetsa küla

83 KALDA ILSE 06.12.1934 Piisi küla

77 LAIDVER JÜRI 15.12.1940 Tsooru küla

76 LIIBERT AGU 31.12.1941 Litsmetsa küla

74 SOIKKA EINO 25.12.1943 Viirapalu küla

72 ILVES LEO 05.12.1945 Kikkaoja küla

68 LOKK TOIVO 27.12.1949 Tsooru küla

68 VASSILJEV VLADIMIR 22.12.1949 Tsooru küla

66 VEIDE REIN 23.12.1951 Roosiku küla

65 ANTSOV MART 24.12.1952 Tsooru küla

61 VANKASTEEL JAN EDWARD 27.12.1956 Roosiku küla

61 KOOBAKENE AIVAR 18.12.1956 Tsooru küla

61 SISASK TIINA 30.12.1956 Tsooru küla

59 HORG VILJA 22.12.1958 Savilöövi küla

59 RÄTSEP ESTER 08.12.1958 Tsooru küla

58 MÕTTUS TOOMAS 05.12.1959 Savilöövi küla

56 PALM ÜLLAR 17.12.1961 Tsooru küla

56 SAAVO MARTIN 31.12.1961 Tsooru küla

52 PÄRN TIINA 8.12.1965 Roosiku küla

90 ADSON EMILIE-ANNETTE 05.11.1927 Luhametsa küla

84 VAAB LINDA 17.11.1933 Savilöövi küla

83 LIIDER VIIVE 24.11.1934 Viirapalu küla70 ANNUS LAINE 25.11.1947 Kikkaoja küla

67 SÕMER VALTER 08.11.1950 Tsooru küla

66 LEIMANN PEEP 28.11.1951 Tsooru küla55 VALLING EILI 23.11.1962 Tsooru küla52 ADAMSON AARE 24.11.1965 Luhametsa küla