september 2018 0,32 EURNr 174

„Tuleb palju õppida,et kas või vähestki teada.“

Charles de Montesquieu (1689–1755)

Teadmistepäev, 1. september on eriline väga paljudele meist, kuid langes sel aastal nädalavahetusele. Sestap alustasid Räpina valla koolid uut õppeaastat nagu üks mees esmaspäeval, 3. sep-tembril. Räpina Aianduskool aga alustas tööd juba 27. augustil.

Uut õppeaastat alustasid Räpina vallas kokku üheksa erinevat haridusasutust, rääkimata veel sellest, et ilma suurema tseremoo-niata on oma uut hooaega alustanud või peagi alustamas paljud erinäolised huviringid.

Tarkusepäev omab suurimat tähtsust just koolide ja laste-aedade seas. Piduliku aktusega tähistasid teadmistepäeva ning soovisid üksteisele ilusat uut aastat Mehikoorma Põhikool, Ruusa Põhikool, Viluste Põhikool, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Aianduskool ja Räpina Muusikakool, Räpina Lasteaed Vikerkaar ja Veriora Lasteaed Õnneseen.

Räpina valla aastaring 2018 on vallaelanike suurte juube-lite rohke. Augustikuu viimasel päeval tähistas oma sajandat sünnipäeva Hildegard Zupsman. Käisin auväärses eas juubilari õnnitlemas tema kodutalus Kõnnu külas, kuhu ta toodi miniaks Suure-Veerksust. Minuga oli kaasas ka sotsiaaltööspetsialist Karmen Kukk.

Väärikas ja hubases kodutalus tervitas meid erksa meelega sünnipäevalaps. Ka kõik kolm last olid emal abis tema tähtsat päeva tähistamas. Proua Hildegard ei liigu küll enam ilma abita, kuid tema mõistus on selge ja pilk terane. Taluperenaisena mu-retses ta ikka, kas laud on korralikult kaetud, suhkur ja leib laual? Talle meeldib vaadata seriaale ja nende sisu on talle ammu ette teada nii telekavade tutvustustest kui juba ka staažikale seriaa-lide vaataja kogemustele tuginedes. Ajalehtigi loeb juubilar hea meelega ja maailma asjadega on kursis.

Sellistel sünnipäevadel, kui inimese vanust saame hakata mõõtma sajanditega, olen ikka esitanud küsimuse, mis on pika ea saladus? Vastuseid on erinevaid, kuid kõik senised juubilarid on eraldi rõhutanud seda, et füüsiline töö kas talus või kolhoosipõllul ei lasknud muremõtetel ligi tulla ja hoidis ka keha tervena. Seda kinnitas ka proua Hildegard. Eesti vabariigi taasiseseisvumise ajal tuli temalgi suur soov oma laudas ikka veel lehma pidada ja hoolimata pidevast lubadusest piimamajandusega lõpp teha, leidsid lähedased varsti, et laudas on juba kaks lehma! Lisaks ütles ta, et tervisenapsi on ta vahel harva seltsis ikka võtnud, kuid enamasti on jäänud kangem kraam temast puutumata. Sõnum meie inimestele oli tal küsimise peale kohe varnast võtta – viin on hädade häda!

Soovime juubilarile palju tervist ja rõõmu igasse päeva!

Enel Liin,Räpina vallavanem

Hildegard Zupsman – 100

Foto erakogust

Räpina Rahvaleht

Väljaandja: Räpina Vallavalitsus

Kooli tn 1, Räpina 64504

Toimetaja: Vaike Tammes, telefon: 515 9271

E-mail: rahvaleht@rapina.ee

Kujundus & trükk: Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g

Uus kooliaasta Räpina vallasTeadmistepäeva kõige tähtsamad tegelased on kahtlemata

need julged, kes esimest korda vanemate õpilaste valvsa pilgu all koolipinki asuvad. Sel aastal astus Räpina vallas esimesse klassi kokku 44 õpilast – nendest kaks Mehikoorma Põhikooli, neli Ruusa Põhikooli, kaheksa Viluste Põhikooli ning 30 Räpina Ühisgümnaasiumisse. Räpina Ühisgümnaasiumi 10. klassi asus alanud kooliaastal õppima 24 noort inimest.

50 aastat tagasi koolipinki asunuid oli kuldkella aktusele kogunenud 16. Tegemist oli Räpina gümnaasiumi XXXI lennuga, kes alustasid kooliteed 1968. aastal. Koos kuldkellalistega oli aktusel ka õpetaja Tooni Kütt.

Uus õppeaasta tõotab hulgaliselt põnevat ja vahvat! Kaunist kooliaastat kõikidele Räpina valla õpilastele, õpetajatele, lapse-vanematele ja vanavanematele!

Anu-Cristine Tokko,Räpina valla haridus- ja noorsootööspetsialist

Kuldkellalised said taas kokku. Foto: Põlva Foto OÜ Mehikoorma Põhikooli astusid kaks esimese klassi õpilast.Foto: Inga Rõžova

Räpina Ühisgümnaasiumis alustas kooliteed 30 esimese klassi õpilast. Foto: Põlva Foto OÜ

Ruusa Põhikoolis alustas neli esimese klassi õpilast. Foto: Kurmet Karnsa

Viluste Põhikoolis alustas kooliteed kaheksa rõõmsat õpi- last. Foto: Einar Raudkepp

2 Räpina Rahvaleht september 2018

VallakaNtselei koNtaktid

Nimi Amet Telefon

Kalle Laht Vallasekretär 799 9502

Viigi Oru Registripidaja 799 9519

Maire Vahala Sekretär-asjaajaja 799 9500

Piret Sermandi Volikogu asjaajaja-arhivaar 799 9509

Ene Tammekun Kantseleispetsialist Meeksi 730 3431

Eva Morel Kantseleispetsialist Veriora 795 8333

RÄPiNa VallaVolikoGU

Otsusega nr 42 määrati AS Revekor (registrikood 10135942) vee-ettevõtjaks Räpina vallas Veriora aleviku ja Leevi küla ühis-veevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud aladel alates ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristu omandiõiguse üleminekust.

Otsusega nr 43 otsustati: 1) Osaleda teise omavalitsuse üldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Räpina valla haldusterritooriumil. 2) Osaleda tege-vuskulude katmises maksimaalselt riiklikult kinnitatud õppekoha maksumuse ulatuses. 3) Osaleda teise omavalitsuse üldharidus-kooli tegevuskulude katmises kooli pidaja igakuiselt esitatud arve alusel kuni 2018/2019. õppeaasta lõpuni.

Määrusega nr 25 kehtestati „Teiste omavalitsuste huvikoolide ja erahuvikoolide õpilaskoha maksumuse tasumise kord”.

Määrusega nr 26 muudeti Räpina Vallavolikogu 21.03.2018 määruse nr 14 „Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemine” § 4 sõnastust järgmiselt: „Erakooli pidajale makstakse toetatava õpilase eest toetust 20% ulatuses riiklikult kehtestatud õppekoha maksumusest kuni 2018/2019. õppeaasta lõpuni.ˮ

Määrusega nr 27 kehtestati „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord”.

Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallava-litsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda volikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil http://www.rapina.ee/et/vallavolikogu.

Piret Sermandivolikogu sekretär-arhivaar

Rahandusministeerium teatab, et riigihalduse minister kehtestas Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130, Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ pärast haldusreformi Tartu maakonda kuuluval alal 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/132 ning Valga maakonnapla-neering 2030+ pärast haldusreformi Tartu maakonda kuuluval alal 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/131.

Maakonnaplaneeringud algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 ning maakonnaplaneeringute peamiseks eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suun-dumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid.

Maakonnaplaneeringutes on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ kokku lepitud arengusuunad, samuti keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused ning kujunda-tud põhimõtted asustuse arengu suunamisel, taristu ja liikuvuse kavandamisel, väärtusliku põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmisel. Planeeringute elluviimisega kaasneb asustuse senisest jätkusuutlikum ruumistruktuur, tee-nuskohtade kohasem paiknemine ning ruumiliste väärtuste hoid.

Kehtestatud maakonnaplaneeringud on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning nende ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+.

Kehtestatud maakonnaplaneeringutega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud jaotises Jõgevamaa, Tartumaa ja Valgamaa.

Hajaasustuse programmi 2018. a taotlusvoorust oli või-malik toetust taotleda kõigil hajaasustusega maapiirkondades elavatel peredel. Programm toetas tegevusi veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide valdkondades.

Programm oli avatud kaks kuud alates 9. aprillist. Tähtaegselt, 11. juuniks esitati Räpina Vallavalitsusele 45 projektitaotlust. Hajaasustuse programmi hindamise komisjon tutvus 13. juunil majapidamiste kitsaskohtadega kohapeal ning teostas 20. juunil nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamise. Komisjoni hindamise tulemusena sai positiivse hinnangu 38 projekti. Riigi-halduse ministri 08.08.2018. a käskkirja nr 1.1-4/137„Hajaasus-tuse programmi riigi toetusvahendite jaotus“ ja hindamiskomisjoni ettepanekule tuginedes, rahuldas Räpina Vallavalitsus 6. sep-tembril 2018. a korraldusega nr 643 „Hajaasustuse programmi 2018. aasta taotluste rahuldamine“ 38 taotlust (tabel 1). Kokku eraldati toetusteks 84 371,02 eurot, millest 40 000,00 eurot rahastatakse riigieelarve vahenditest ja 44 371,02 eurot Räpina valla eelarve vahenditest.

Programmi raames kasu saadavate majapidamiste ning elanike arv:Projekti elluviimisest otseselt kasu saadavate majapidamiste arv 28

Projekti elluviimisest otseselt kasu saadavate inimeste arv 67

sh alla 18-aastaste isikute arv 5

Hajaasustuse programmi 2018. aasta taotluste rahastamine

Tabel 1 Rahuldatud projektitaotusedJkr nr

Taotleja/ Kaastaotleja(d) Projekti nimi Toetus, €

1. TANEL TALVIK Kalmatu, Köstrimäe küla, Räpina vald kinnistule kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2429,42

2. VIIVE KÄRTMANN Lillemäe, Sillapää külas omapuhastisüsteemi rajamine 2080,34

3. VIIVE KÄRTMANN Lillemäe, Sillapää külas salvkaevu ja veetorustiku rajamine ning pumba paigaldamine 2633,10

4. LEENA NARGLA Väike-Tamme talu veevarustussüsteemid 1326,605. LEENA NARGLA Väike-Tamme talu kanalisatsioonisüsteemid 2689,386. KAI KALBERG-KUKK Ritska talu kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine 1993,927. ELVE URB Kirmsi külas salvkaevu puhastamine ja remont 474,368. ALARI PIHLAPUU Viki talu veesüsteemi väljaehitamine 1072,959. ELMAR KOMMER Murumäe, Vändra küla kanalisatsioon 1869,3010. ALARI PIHLAPUU Viki talu juurdepääsutee ehitamine 1900,0011. GUNNAR PAE Kollo veevarustussüsteemi rajamine 3229,4012. LINDA TABO Meelva külas, Viira kinnistul omapuhastisüsteemi rajamine 2452,20

13. MERIKE KARSNA Põdrasilla talus, Väike-Veerksu külas salvkaevu puhastamine ja remont 582,90

14. AINI SELL Haavasaare kanalisatsioon 3404,94

15. LINDA TABO Meelva külas, Viira kinnistul salvkaevu puhastamine, veetorustiku rajamine ja pumba paigaldamine 1880,02

16. MAIT PALUOJA Peedoske, Linte küla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 3162,4017. ALARI PIHLAPUU Viki talu kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine 3522,1918. KARIN RÄMSON Naha külas, Alatalule juurdepääsutee ehitamine 2391,0819. RAUL RÄMSON Arna kinnistule sissesõidutee rajamine 2981,5020. TIINA KALDE Kalde, Verioramõisa küla omapuhastisüsteemi rajamine 2874,30

21. IVO KAREV Müüri, Meerapalu küla, Räpina vald, Põlvamaa kanalisatsioonisüsteemid 3364,74

22. MARTIN RAUDMÄE Järveotsa talu septiku paigaldus 2054,22

23. RAIVO HAMMER Põlva maakond, Räpina vald, Pääsna küla, Liivaku talu veevarustussüsteemi rajamine 1482,84

24. TIINA KALDE Kalde, Verioramõisa küla joogiveetorustiku rajamine ja vee pumpamiseks vajaliku seadme paigaldamine 1115,55

25. LEA HÄIDKIND Tolsta talu septik 2060,8026. ÜLO KONTKAR Solna kinnistule, Raadama külas omapuhastisüsteemi rajamine 2435,4427. VALMER SAKSING Kõnnu külas Soe kinnistu juurdepääsutee remont 963,50

28. MARGUS LÕIV Võiardi küla Kuninga talu elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimist tagava süsteemi rajamine 2832,71

29. RAUL RÄMSON Arna kinnistule septiku paigaldamine 1842,50

30. VALENTIINA RUDÕK Sülgoja külas Pärna talus salvkaevu puhastamine, joogiveetorustiku rajamine ja vee pumpamiseks seadme paigaldamine 1381,54

31. MARGUS LÕIV Võiardi küla Kuninga talu majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamine 1353,40

32. MERIT SIILBAUM Saare talu veesüsteemi rajamine 1334,6433. MERIT SIILBAUM Saare talu kanalisatsioonisüsteemi rajamine 3250,7834. VALENTIINA RUDÕK Sülgoja külas Pärna talus omapuhastisüsteemi rajamine 2366,44

35. REIN PALO Võru mnt 3, Rahumäe, Räpina vald kinnistule kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2458,90

36. ANU VIHULA Varese-Hindriku kinnistu juurdepääsutee renoveerimine 4305,4237. RIHO ZIRNASK Pähna talu, Raigla küla-veepuhastusseadmed 2003,3038. KALLE MÄLBERG Kõrvõotsa talu juurdepääsutee taastamine Konsa kinnistul, Naha

külas, Räpina vallas 2814,00

KOKKU 84 371,02

Ester Lemats, arendusspetsialist

Tegevused ja rajatavad objektid valdkondade kaupa:Veesüsteemide valdkond

salvkaevu rajamine 1salvkaevu süvendamine/puhastamine 7joogiveetorustiku rajamine 8vee pumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine 9vee puhastamiseks vajalike seadmete paigaldamine 2kaevumaja ehitamine 1vee kvaliteedi analüüs 10

2. Kanalisatsioonisüsteemide valdkondomapuhasti (imbsüsteem, filtersüsteem) ehitamine 18

kogumiskaevu ehitamine 3kanalisatsioonitorustiku ehitamine 17vanade heitvee kanaliseerimissüsteemide ja- seadmete likvideerimine 1

Rajatud hoonetevälise kanalisatsioonisüsteemide teostusmõõdistamine 16

3. Juurdepääsuteede valdkond

teepõhja ja -katte ehitamine 6truubi ehitamine 2teeala kuivendamine 2

SA Räpina Kultuurkapital taotluste esitamise järgmine tähtaeg 2018. aastal on 5. oktoober.

Taotlemise kord, taotluse ja aruande vormid on leitavad SA Räpina Kultuurkapital kodulehel www.rapinakultuurkapital.ee.

Lisainfo telefonil 514 2596 või e-posti teel kultuurkapital@rapina.ee.

Anu-Cristine Tokko,SA Räpina Kultuurkapital juhatuse liige

RaHaNdUsmiNisteeRiUm teatab

RÄPiNa kUltUURkaPital teatab

Räpina Rahvaleht 3september 2018

RÄPiNa Valda tUtVUstaVate PostkaaRtide Foto- Ja

JooNistUskoNkURssRäpina Vallavalitsus kuulutab välja 1. septembrist kuni 1.

oktoobrini vältava Räpina valda tutvustavate postkaartide foto- ja joonistuskonkursi, kuhu on osalema oodatud nii professionaalsed kui hobifotograafid ja kunstnikud.

Konkursi läbivaks teemaks on Räpina vald, tema looduskau-nid paigad ja arhitektuur. Konkursile on oodatud nii fotod kui ka fotografeeritud/skanneeritud maalid/joonistused (edaspidi tööd) Räpina valla eri paigust, mis annavad edasi meie koduvalla ilu ja eripära.

Konkursitööde paremikust trükitakse Räpina valla meenepost-kaartide komplekt(id) ning koostatakse rändnäitus.

Konkursitingimused1. Konkursile esitatavad tööd peavad olema esitatud digitaalsel

kujul ning kinnitatud autorsusega.2. Konkursitööd peavad olema esitatud hiljemalt 1. oktoobriks

2018.3. Konkursile esitatavad tööd peavad olema vähemalt suu-

rusega 3,5 MB, kusjuures esitatavaid fotosid ei ole lubatud eelnevalt suuremaks venitada või foto pikslite arvu tehislikult suurendada.

4. Konkursile esitatavad joonistused/maalid peavad olema kvaliteetselt digitaliseeritud.

5. Iga konkursile esitatava töö failinimi peab olema esitatud järgmisel kujul: Autori Nimi_Pildi pealkiri_pildistamise aeg (näiteks: Jaan Tamm_Räpina mõisapark_jaanuar2016).

6. Koos konkursitöödega esitatakse ka järgmised andmed: töö(de) autori nimi, telefoninumber, e-posti aadress, kinnitus tööde autorsusest.

7. Konkursikomisjon valib välja tööd, millest moodustatakse postkaartide komplektid ning koostatakse rändnäitus.

8. Igal postkaardil ja näitusel esineval tööl on märgitud autori nimi, töö pealkiri ja kujutatud koht ning töö valmimise aeg.

9. Konkursikomisjonil on õigus väljavalitud fotosid enne trükki saatmist vajadusel digitaalselt korrigeerida (näiteks lõigata servasid, parandada pildi kontrastsust või värve jne).

10. Esitatud tööl ei tohi olla vesimärke, logosid, teksti ega muud digitaalselt lisatud infot. Vajalik info lisatakse fotodele trüki-ettevalmistuse käigus.

11. Konkursile laekunud töid ei kasutata ilma täiendavate kok-kulepeteta muudes trükistes.

12. Konkursikomisjoni hindamisprotsess on anonüümne.13. Konkursikomisjonil on õigus hindamisprotsessi kaasata

hääleõiguseta eksperte.Trükki minevate tööde autorite nimed avalikustatakse Räpina

valla kodulehel hiljemalt 19. oktoobril 2018.Konkursikomisjoni poolt välja valitud tööde autorid saavad

endale kingituseks valminud postkaartide komplekti ning võima-luse tutvustada oma loomingut rändnäituse avamisel.

Konkursitöid märgusõnaga „Postkaartide konkurss” ooda-takse e-postitsi aadressil ariabi@ariabi.ee või andmekandjal Räpina Vallavalitsuses (Kooli 1, Räpina 64504) hiljemalt 1. oktoobriks 2018.

Lisainfo Maiu Vares tel 5301 0830 või maiu@ariabi.ee.

Kui 20 aastat tagasi oli paroolikaart innovatsioon, siis täna-seks on see jäänud paraku ajale jalgu. Tuleva aasta sügisel jõustub üleeuroopaline seadusemuudatus, mis piirab oluliselt paroolikaardiga tehtavaid tehinguid ja muudab kaardi kasu-tuks. Seetõttu saadame paroolikaardid teenitud puhkusele ja alates järgmise aasta 1. veebruarist tuleb nende asemel isiku tuvastamiseks kasutada mõnda muud lahendust. Samuti tasub meeles pidada, et paroolikaardiga ei saa enam siseneda meie mobiilipanka ning alates 13. septembrist saab internetipangas paroolikaardiga teha 100 euro ning 8. novembrist kuni 50 euro ulatuses makseid päevas.

Muretsemiseks ei ole põhjust, sest paroolikaardil on mitu head alternatiivi – Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaart või PIN-kalkulaator. Selle aasta jooksul on juba üle 80 000 interneti- ja mobiilipanga kasutaja valinud endale kaasaegsema isiku tuvastamise vahendi, kuid ainult paroolikaarti kasutab jätkuvalt päris suur hulk inimesi – ligikaudu 150 000 Swedbanki klienti. Kui Teie olete üks nende seast, siis soovitame juba täna endale sobiva alternatiivse lahen-duse välja valida. Nii saate juba varakult uut lahendust katsetada, kuid samal ajal on ka paroolikaart taskus varuks.

Millal valida ID-kaart ja PIN-kalkulaator?Kui Teil ei ole nutitelefoni ja kasutate ainult internetipanka,

siis soovitame valida ID-kaardi või PIN-kalkulaatori. ID-kaardiga panka sisenedes on vaja ID-kaardilugejat (kasutajatunnus on sama, mis paroolikaardil). Lisaks tasub jälgida, et ID-kaardi ser-tifikaadid oleks uuendatud, vastasel juhul ei saa internetipanka ega muid e-teenuseid kasutada.

PIN-kalkulaator on lihtne seade, mis loob automaatselt ühe-kordseid paroole. PIN-kalkulaatori saab osta pangaesindusest ning kui vajate selle kasutamisel abi, siis meie nõustajad juhen-davad Teid hea meelega.

Kellele sobivad Smart-ID ja Mobiil-ID?Kui kasutate nii interneti- kui ka mobiilipanka, soovitame

valida Smart-ID või Mobiil-ID. Smart-ID on tasuta ja see sobib

Ukraina vabariigi Tshernigovi oblasti Kulikovka rajooni ja Põlva maakonna vahel on ammused sõprussuhted - nii ammused, et vahepeal on muutunud riigikorrad mõlemas riigis ja kasvanud üles kaks põlvkonda noori. Mõlema riigi iseseisvuse taastamisjärgse-tel aastatel jäi omavaheline suhtlus küll veidi tahaplaanile, sest oma iseseisva riigi ülesehitamisega nähti mõlemas riigis kõvasti vaeva, kuid õnneks asuti suhteid taastama uuel aastatuhandel ja 2006. aastal sõlmiti ka maakondade vaheline koostööleping. Miks õnneks? Peale järjekordset külaskäiku meie sõprusmaakonda saan taas tõdeda, et iga selline eemalolek oma koduseks saanud keskkonnast rikastab ja paneb elu veidi teise nurga alt vaatama.

Seekord saime kutse Kulikovka rajooniadministratsioonilt tulla osa saama Ukraina taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühen-datud üritustest ja arutamaks edaspidiseid plaane. Kutsujatele on natuke segaseks jäänud meie maakonna haldusreformijärgne koosseis ning seetõttu ei saanud kutset Kanepi vald. Seega osalesid üritusel Põlva ja Räpina valla esindajad.

Kuna ka meie riik tähistas äsja oma taasiseseisvumise 27. aastapäeva, on mõlemal piirkonnal ette näidata kakskümmend seitse vabaduse aastat ja selle jooksul saavutatu. Reisil osale-nud saavad tõdeda – me oleme erinevad ja me saavutused on erinevad.

Vastuvõtt oli slaavi rahvastele omaselt sõbralik, pidulik ja valmistatud ette sooja südamega.

Pidulik üritus algas riigihümniga. Edasi toimus pidulik rongkäik. Rongkäigus osalesid Kulikovka rajooni ettevõtjad, kultuuri- ja spordikollektiivid, haridus- ja meditsiiniasutused ning paljud teised. Nii öelda väljanäituseks oli valmistatud hoolega, üksteist prooviti heas mõttes üle trumbata originaalsemate esit-luste ja eriti kostüümidega. Esikohal oli ikka rahvuslus, palju kanti ka rahavariideid. Peale rongkäiku toimusid sõnavõtud: tervitati ja sooviti palju õnne Ukraina riigile ja rahvale riigi sünnipäeva puhul. Põlvamaa omavalitsuste liidu nimel võttis sõna liidu esimees Georg Pelisaar. Omavalitsuste poolt kinkisime Kulikovka rajooni lasteaedadele kaks tuhat eurot. Varasemalt olime juba kokku leppinud, et toetuse eest ostetakse kõigile lasteaedadele (neid on seitse) arvuteid.

Peale pidukõnesid liikusime edasi keskväljaku parki, kus kohalikud käsitöömeistrid olid oma tööde näitused üles seadnud. Meie delegatsiooni saatjad tutvustasid meile kohalikke käsitöölisi

Põlvamaa omavalitsuste esindajate delegatsioon külastas Ukraina kulikovka rajooni

ja nemad omakorda oma töid-tegemisi. Kõik meistrid said tun-nustatud kohaliku administratsiooni tänukirjaga.

Pärastlõuna veetsime samuti pidulikult. Nüüd juba pidulaua ääres. Külaliste auks oli lauale toodud ohtralt rahvusroogi. Ürituse jooksul jagasime nii häid kui halbu kogemusi oma taasiseseis-vumise ajast ja lubasime edaspidigi erinevates valdkondades koostööd teha.

Tõdesime ka, et Ukraina rahvas, eriti noored, vajavad abi ja see ei pea ilmtingimata olema materiaalne. Kõige suuremat huvi tuntakse sealt poolt noortevahetuse vastu. Kas ja kuidas oleks võimalik panna lapsi omavahel suhtlema? Mõtted liikusid ka tu-rismi ja kultuuritöö koostöö peale. Lisaks on suhtlemist alustanud lasteaedade esindajad. Kulikovka rajooni esindajad said kutse külastada Põlvamaad järgmisel suvel Võidupüha ajal.

Sada sõpra on väärt rohkem kui sada rubla. See vanasõna leidis kinnitust.

Enel Liin,Põlvamaa omavalitsuste liidu aseesimees

Pidulikul kohtumisel oli esikohal rahvuslus, palju kanti ka rahavariideid. Foto: Enel Liin

eelkõige aktiivsele nutiseadme kasutajale. Smart-ID saab ise-seisvalt Google Play või App Store kaudu nutiseadmesse alla laadida. Rakenduse aktiveerimine on lihtne, tuleb vaid järgida rakenduse juhiseid. Kui Teil ei õnnestu mingil põhjusel Smart-ID registreerimist lõpuni viia, siis ootame Teid Swedbanki esindustes üle Eesti, kus meie nõustajad aitavad Teil teenuse aktiveerida. Võtke kaasa ID-kaart ja veenduge, et selle paroolid on Teil meeles.

Mobiil-ID sobib nii nupu- kui ka nutitelefoni omanikele ning selle abil saab ka dokumente digiallkirjastada. Mobiil-ID-d saab vormistada oma mobiilioperaatori juures. Täpsustage teenuse tingimusi. Üldjuhul on see tasuline (maksab umbes 1 euro kuus), kuid mõnel operaatoril võib pakett juba Mobiil-ID teenust sisaldada ning sellisel juhul selle eest eraldi maksma ei pea.

Meie jaoks on oluline, et igaüks leiaks vastavalt enda vaja- dustele sobiva alternatiivi paroolikaardile. Rohkem infot autenti-misvahendite kohta leiate lehelt: www.swedbank.ee/autentimine. Samuti saab nõu küsida nõustamiskeskuse numbril +372 631 0310.

Ede Raagmets, Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht

mida valida paroolikaardi asemele?

kassi tulistamine kastani tänavalPöördun lehelugejate poole palvega. Kas keegi Räpinas

Kastani tänava piirkonnas on märganud kurja kassivihkajat, kes tulistab kasse? Meie vesihall kassike on üks ohvritest juba mitu aastat. Igal aastal läheb asi hullemaks. Varsti ei ole kassil selja peal enam ühtegi tervet kohta. Kahju loomakesest!

Pöörduda võib tel. 56817412.

Kassiomanik

Siret Kullerkupp

Uuel aastal 01.01.2019 jõustub uus rahvastikuregistri sea-dus, mille kohaselt kaotavad kehtivuse kõik kodanike Räpina valla täpsusega aadressid(puudub tänava nimi, maja ja korteri number või kinnistu nimi). Pärast seda Teie elukoha andmeid rahvastikuregistris enam pole.

Elukohaandmete kehtivuse lõppemine rahvastikuregistris toob inimesele kaasa ebameeldivusi, kuna enam ei saa taotleda toetusi ega kasutada riigi ja valla poolt pakutavaid teenuseid (näiteks lasteaiakoht, elukohast sõltuvad toetused, juhiloa pi-kendamine jms), samuti ei saa osaleda valimistel. Seetõttu on väga oluline, et vallakodanikud, kellel puudub rahvastikuregistris konkreetne aadress, enne uue aasta saabumist oma aadres-sandmed korrastaksid.

Kuidas toimida?Palun esitage aegsasti vallavalitsusele praeguse elukoha

andmed aadressi täpsusega, et ka järgmisel aastal oleks Teil või-malik kasutada mitmesuguseid omavalitsuse või riigi teenuseid.

Elukohaandmeid saate uuendada, kui esitate vallavalitsusele elukohateate:• riigiportaalis eesti.ee;• digiallkirjastatuna e-posti teel;• vallavalitsuses kohapeal;• postiga, lisades koopia isikut tõendava dokumendi lehe-

küljest, millel on teie isikuandmed.Kui teil ei ole täpseid elukohaandmeid võimalik esitada (nt

pole üürilepingut ja omanik ei anna registreerimiseks nõusolekut), palun pöörduge vallavalitsuse poole, püüame teid aidata.

Esitades täpsed elukohaandmed aegsasti, saate ka uuel aastal soovitud teenuseid ega jää neist ilma ning annate oma panuse Eesti rahvastikuregistri andmete õigsusesse.

Enamik Eesti elanikke on oma õiged elukohaandmed esita-nud, tehke seda teiegi!

Viigi Oru, registripidaja

elukohaandmed tasub rahvastikuregistris hoida täpsetena

4 Räpina Rahvaleht september 2018

Ruusa vabaõhulava mängis avatuks meidon

Pühapäeval, 19. augustil, kui toimus üle-eestiline üheslaul-mine, avati Ruusal esimene katusega vabaõhulava. Ruusal avatud vabaõhulava on meie piirkonna enamusele inimestele teadaolevalt kolmas, lava asukoht on olnud sama.

„Sovhoosi ajal toimusid suuremad peod ka pargis vabaõhu-lava juures, oli see siis külvilõpu- või jaanipidu. Umbes 12 aastat tagasi ehitati ka lava kuid see oli ilma katuseta nagu esimenegi lava ning ilmastikust tingitult muutus liiga kiiresti kasutuskõlbma-tuks,“ ütles Räpina valla kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi. Eelmisest lavast jäänud betoonpostid olid mitu aastat n-ö ootel, et end jälle kasulikuna tunda. Arvati küll, et võiks üldse ära likvi-deerida ning unustada uue lava mõte, kuid volikogu aseesimehe Tiit Kala ja vallavanem Enel Liini ühise arutelu tulemusena sündis siiski otsus, et lavaehitus saab teoks. Avamisel ütles vallavanem, et ta ei ole üldiselt külade vabaõhulavade usku, kuid Ruusa puhul oli tal kohe tunne, et siia on seda vaja – siin see elaks ja teeniks kohalikke kindlasti hästi.

Praegune lava on varasematest suurem ja uhkem ning ka-tusega. Trumsi sõnul meeldib lava väga nii piirkonna inimestele kui ka külalistele, kes avamispeol käisid. „Loodame, et sündmusi saame seal edaspidi korraldada varakevadest hilissügiseni ning ka igapäevaselt kasutatakse seda mõistlikult ning hoolivalt,“ sõnas Trumsi. Vabaõhulava asukoha plussiks on ka suur ja hooldatud haljasala erinevatel tasapindadel. Marge Trumsi usub, et uuel suvel on ka mõni väiksem etendus või kontserttuur sellele lavale esinema tulemas. Ta toonitab, et koostööks nendega peab ka kohalik rahvas ise valmis olema ning panustama taustajõuna eri-nevate tegevustega. Kohalike sündmustena on plaanis tegevusi lastele ja noortele, jaanipidu ning kindlasti mitmed kontserdid.

Üheslaulmise päeval, mil vabaõhulava avati, sai esimesena au lavalaudadele astuda ja seal musitseerida Ruusa kohalik ansambel Meidon. Tantsulisi vahepalasid pakkusid kohalikud rahvatantsutrupid. Lavale paigutatud suurele ekraanile kuvati otseülekanne Tallinna laululaval toimunud suurejoonelisest üheslaulmisest nii, et ka Ruusale kogunenud rahvas sai ekraani vahendusel nendega ühineda ja kaasa laulda. Õhtul mängis tantsuks ansambel Untsakad.

Vaike Tammes

Reedel, 24. augustil peeti Põlva Gümnaasiumis traditsioo-nilist Põlvamaa õpetajate Augustifoorumi. Tunnustati ja tänati maakonna parimaid õpetajaid, aineühenduste juhte ja kuulu-tati välja 2017/18. õppeaasta parim ettevõtlik edulugu. Lisaks kuulati haridusele ja õpetajatööle keskenduvaid ettekandeid.

Päeva juhatas sisse Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esinda-ja, Kanepi vallavanem Andrus Seeme vastuvõtt Põlvamaa õpetajatele, kus anti üle tunnustused 2018. aasta parimatele Põlvamaa õpetajatele ja aineühenduste juhtidele.

Üleriikliku konkursi „Eestimaa õpib ja tänab“ Põlvamaa lau-reaadid 2018. aastal on:

Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja: Nele Risttee (Põlva lasteaed Pihlapuu);Põlvamaa aasta klassiõpetaja: Kersti Kõiv (Põlva Kool);Põlvamaa aasta klassijuhataja: Sigrid Mallene (Krootuse Põhikool);Põlvamaa aasta põhikooli aineõpetaja: Siiri Hommik (Vastse-Kuuste Kool);Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja: Kaia Tamm (Põlva Gümnaasium);Põlvamaa aasta õppeasutuse juht: Alo Savi (Põlva Gümnaasium);Põlvamaa aasta tugispetsialist: Anne Nukk (Põlva Roosi Kool);Põlvamaa aasta hariduse sõber: Saima Salomon (AS Põlva Haigla Rehablitatsioonikeskus

ja taasturavi osakond);Põlvamaa haridusasutuse aasta tegu: Küpsiste müügiga

soetatud ronimissein Kanepi Gümnaasiumis.Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise konkursi «Ees-

timaa õpib ja tänab“ nominentide hulgast. 2018. aasta konkur-sile esitati Põlvamaalt 34 nominenti. «Eestimaa õpib ja tänab» üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 14. oktoobril Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimuval tänuüritusel.

Põlvamaa aineühenduste juhid planeerivad ja korraldavad maakondlikke olümpiaade ja õpilasüritusi ning organiseerivad oma aineühenduste tööd ning õpetajate koolitusi.

2017/2018. õppeaasta Põlvamaa aineühenduste juhid:eesti keel ja kirjandus – Merle Pintsonmatemaatika – Malle Mägi, Marika Veiko

loodusained (KBGF) – Live Kõimainglise keel – Merike Luts vene keel – Anne Seimsaksa keel – Rael Anijalg ajaloo- ja ühiskonnaõpetus – Tarmo Tammeskunst – Vesta Naruski töö- ja tehnoloogiaõpetus – Voldemar Ansi käsitöö ja kodundus – Merle Randla huvijuhtimine – Marika Ääremaa kooliraamatukogud – Anne Ojaste klassiõpetajad – Karin Buhvestov, Ere Rekker-Mägi kehaline kasvatus – Maret Puna koolijuhid ja õppealajuhatajad – Ruth Elias lasteaiajuhid ja õppealajuhatajad – Ene Tigaslasteaiaõpetajad – Heldin Punga Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant ja haridus-

programmi Ettevõtlik kool Põlvamaa koordinaator Diana Plakso andis üle riikliku edulugude konkursi „Õppimine on põnev!“ Põlvamaa preemia, mille pälvis Kanepi Gümnaasium oma projekti eest, millega koguti küpsiste valmistamisega raha kooli ronimisseina rajamiseks.

Augustifoorumi viisid läbi ja muusikaliste vahepaladega esinesid Põlva Muusikakooli õpilased Hanna Maria Laane ja Jan-Mattias Kottise. Tunnustamise järgselt tegi avaettekande Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik, kes edastas algava õppeaasta olulisemad sõnumid. Jätkas kommunikatsiooniõppejõud ja -koolitaja Annela Laaneots, kes rääkis, milline peaks olema kooli meediasuhtlus ja kom-munikatsioon avalikkusega. Päeva lõpetas intrigeeriv ja väga uuenduslik ettekanne seksuaaltervise koolitaja Epp Kärsinilt, kes tutvustas koolidele seksuaaltervise reformi ideed.

2018. aasta Põlvamaa õpetajate Augustifoorumi korraldasid ja rahastasid Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Arendus-keskus.

Kertu Annikommunikatsiooni ja hariduskoostöö koordinaator

Põlvamaa ArenduskeskusTel: 5887 6870

E-post: kertu.anni@polvamaa.ee

Räpina Ühisgümnaasium peab väga tähtsaks õhkkonda koolis, kus iga töötaja ja õpilane tunneb end vajaliku ja hinnatuna. Sellise õhkkonna loomise oskust harjutasid õpetajad 28.–29. augustil Rogosi mõisas. Toimus koolitus „Motiveeriv suhtlemine muutunud õpikäsitluses“.

Kõigepealt pühenduti õpetajate motivatsiooni tõstmisele, eduhoiakute juurutamise ja edu planeerimise harjutamisele. See-järel praktiseeriti positiivse psühholoogia rakendusvõimalusi ning coachingu võtteid õpilase individuaalseks suunamiseks koolis.

Kursuse lõpuks sõlmiti koostöökokkulepe:• Kuulame ära ja kaalume kõigi ideid• Harjutame ja juurutame positiivset mõtteviisi• Märkame ja tunnustame enda, kolleegi ja õpilaste tugevusi

Positiivset mõtteviisi ja motiveerivat suhtlemist aitas omaseks muuta rahvusvaheliselt sertifitseeritud koolitaja ja nõustaja Imbi Viirok.

Koolitusi toetas SA Innove „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste ju-

hid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“.

Irmen NagelmaaRäpina ÜG õppekvaliteedi juht

Vibuspordist8.septembril toimus Puiatus Viljandimaal Puiatu Cup, mis

on ühtlasi viimane platsilaskjate õuevõistlus noortele, kuhu kutsutakse ka sihikuta vibudega laskjaid. Kuigi suvel suuremalt treeninguid ei toimu, siis Mehikoorma noortel toimus ka suvekool, mille tulemusi sai näha Puiatus. Üks noorimaid vibuklubi liikmeid, kes veel ei käi koolis, kuid on agaralt osalenud treeningutes, otsustas võistlema minna. Karel Sillakivi, kes oli noorim osaleja ja alles 6-aastane, tuli pikkvibuga laskjate seas, suurepärasele 4. kohale, omas vanusegrupis (kuni 12 aastased). Seda spordi-kooli õpilaste vahele.

Kagu Vibuklubist oli võistlustules neli võistlejat ja tulemused olid suurepärased, mille üle uhke olla. Saagiks saime kaks esikoh-ta ( Vastse-Kuuste ja Orava), ühe kolmanda koha (Vastse-Kuuste) ja ühe 4. koha Räpina valda.

Septembrist alustab viburing/vibutrenn Räpina linnas tuletõrje- väljakul 7–19 aastastele noortele, kelle elukoha aadress on rah-vastikuregistri andmetel Räpina vallas, TASUTA. Mõeldud on nii noorimatele kui ka lõpuklasside õpilastele. Lisainfot kellaaegade ja päevade kohta saab Facebookis: Kagu Vibuklubi (palume kirju-tada sõnumitesse), julgelt helistades tel 556 08488 või e-post: kaguvibu@gmail.com

Kagu Vibuklubi

Karel Sillakivi saavutas noorima võistlejana 4. koha.Foto erakogust

Põlvamaa õpetajate augustifoorumil tunnustati aasta õpetajaid ja juhatati sisse uus kooliaasta

Positiivsus vajab harjutamist

Õpetajate rühmatöödena valmisid ettepanekud koostöö- kokkuleppeks. Foto Räpina ÜG erakogust

Kohalikud muusikud olid esimesed esinejad Ruusa vaba-õhulaval. Foto: Andrus Karpson

Vanavanemate päev Räpina aianduskooli saalis

Pühapäeval, 9. septembril toimus aianduskooli saalis vanava-nemate päevale pühendatud laulukontsert. Südamlikud avasõnad tulid Helje Põvvatilt. Kohaletulnuid tervitas Räpina vallavolikogu esimees Teet Helm. Kuulajaid oli kogunenud terve saalitäis, sest vanavanemate päev toimub ju vaid üks kord aastas. Ja head põhjust pidutsemiseks ei saa ju raisku lasta minna!

Kõigepealt astusid publiku ette noored Räpina Muusikakooli solistid Arhanna Sandra Arbma, Andry Must, Angelo Raoul Lom-bardo, Amalia Belaš ja Tairi Tolmik, kes kõik esinesid säravalt. Noori lauljaid juhendav Margot Suur astus üles ka klaverisaatja rollis. Ja siis tuli publiku ette Heidy Tamme koos klaverisaatja Vladimir Kriegeriga. Kokkuvõtlikult võiks öelda seda, et kultuuri-keskuse töötajad olid esinejat otsides teinud suurepärase valiku Heidy Tamme näol - tabamus otse kümnesse. Kõik me mäletame lauljatari Horoskoobi kuldaegadest. Laulud “Meie kaks”, “Püha-päev” ja paljud teised viisid kuulajad taas noorusaegadesse. Sama meisterlik kui laulmises oli esineja ka kontserdijuhina. Naljad, nööked, eneseiroonia, naiselik innustamine - see kõik viis selleni, et kaks parimates aastates härrasmeest tulid publiku ette võluva lauljatari tantsupartneriteks ning sellist toredat vaatepilti juba iga päev ei näe! Heidy Tamme pani oskuslikult ka kogu publiku laulma ning liikuma.

Kontserdi lõpus tõusis kogu publik püsti ning tänas šarmant-set esinejat kiiduavaldustega. Kontsert lõppes lisalooga. Ilus vanavanemate päev oli.

Marika Klimberg-Hyötyläinen,vanaema

Heidi Tamme koos vallavolikogu esimehe Teet Helmiga.Foto Marika Klimberg-Hyötyläinen

Räpina Rahvaleht 5september 2018

koPi sügisvoor on avatudAlates 2018. aastast toimub kohaliku omaalgatuse pro-

grammist (KOP) toetuste taotlemine Põlvamaa Omavalitsuste Liidu kaudu. Taotluste menetlemine on delegeeritud Põlva-maa Arenduskeskusesse. Sügisene taotlusvoor on avatud 31. augustist – 1. oktoobrini 2018.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2018 kell 16.30. Taotlused koos kohustuslike lisadega tuleb esitada Põlvamaa Omavalitsuste Liidule e-postiga (esindusõiguslik isiku poolt digitaalselt allkirjastatult) aadressil kop@polvamaa.ee.

Programmi määrus ja selle seletuskiri, meetmete taotlus- ja eelarvevormid, hindamismetoodika ja muud abimaterjalid on leitavad Põlvamaa portaalis aadressil: http://www.polvamaa.ee/kohaliku-omaalgatuse-programm.

KOPi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saa-vutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu:

Meede 1 – kogukonna areng, millega panustatakse kogukon-naliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse.

Meede 2 – elukeskkonna ja kogukonnateenuste arenda-mine, millega panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pak-kumisse.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetu-lundusühingud, milles liikmena ei osale kohaliku omavalitsuse üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole ja sihtasutused, mis ei ole asutatud kohaliku omavalit-suse üksuse ega riigi osalusel ja mille asutajatest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on 2000 eurot ning omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti kogumaksumusest. Omafinantseering peab olema rahaline.

Lisainfo:Aivo Ülper, arendusspetsialistPõlvamaa ArenduskeskusTel: 5300 8771, E-post: aivo.ylper@polvamaa.ee

Noorte Tugilad asuvad üle Eesti ja tegutsevad tänaseks 42. noortekeskuse juures. Noorsootöötajad toetavad noori, pakkudes õigele rajale saamiseks tuge.

Räpina Avatud Noortekeskuses on NOORTE TUGILA juba 2015. aasta novembrist. Selle aja jooksul oleme 15–26 aastaste noorte kõrval kõndinud, julgustanud noori tegema valikuid, aida- nud sobiva töö leidmisel või hariduse omandamisel. Räpina tugilas on tegeletud kokku rohkem kui 130. noorega. Neist 73% on saavutanud endale püstitatud eesmärgi, ülejäänud veel te-gutsevad selle nimel.

Noorte Tugila programmi kolmeaastane tegevuskava lõpeb 2018. aastaga, kuid senine töö ja juhtumite analüüs näitab, et vajadus programmi jätkumiseks ja pakutavate teenuste järele on väga suur. Meie edasine saatus on hetkel lahtine ja sõltub suuresti KOVi otsustest ja ENTK väljakuulutatud riigihankes „Raskemates oludes noorte (NEET noorte) jaoks tugimeetmete käivitamine ja

Räpina noored muusikud astuvad rahvusvahelise muusikapäeva

raames lavalaudadele1.oktoober on kõikidele muusikasõpradele pidupäev, sest just

siis leiab aset rahvusvaheline muusikapäev, mille raames Eesti Muusikanõukogu korraldab üle saja tasuta kontserdi üle terve Eestimaa. Lisaks Muusikapäeva põhiprogrammile, kuuluvad juurde ka välis- ja eriprogramm.

Rahvusvahelise muusikapäeva rattad jõuavad ka Räpinasse, kus eriprogrammi raames esinevad Räpina muusikakooli õpila-sed, kes on EV100 kingituse “Igal lapsel oma pill” läbi endale uued instrumendid saanud ja jagavad oma õpitut koos suurema kuulajaskonnaga. Kell 18 on oodatud kõik huvilised Räpina Muusikakooli kaasa elama noortele muusikutele.

Muusikapäeva lõppakordid kõlavad õhtul, kui Tallinna Lennu-jaamas toimub pidulik gala, kus Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapital tunnustavad kahasse silmapaistvaid muusikatege-lasi. Tseremooniat saab jälgida otsevahendusel läbi ETV.

Lisainfo: http://muusikapäev.ee/

Marika Klimberg-Hyötyläinen

Räpina muusikakooli ja Räpina avatud Noortekeskuse ühisprojekt

“Räpina noorte loovuse arendamine läbi muusika”

Olime juba ammu arutanud, milliseid koostöövõimalusi saaks muusikakool ja noortekeskus arendada. Varaait vol 14 projekti-konkurss, mida toetab Haridus- ja Teadusministeerium Hasart-mängumaksu Nõukogu vahenditest, andis selleks võimaluse.

Muusika huvialavaldkonda laekus 31 taotlust, millest rahastati 18 projekti, sh ka meie projekt. Eelnevalt viidi noortekeskuses läbi koosolek, kus arutati, milliseid väljundeid noored soovivad. Selgus, et suur huvi on muusikainstrumentide ja muusikakoolis toimuva õppe vastu. Kuna julgus puudub omal käel uurima tulla, siis kasutamegi noorsootöö võimalusi. Suurim huvi on kahtlemata kitarrimuusika vastu, mistõttu soetatakse kitarre ja kitarrivõimen-deid. Kui noorte huvi on suur ning huvi püsib, jätkame ka edaspidi analoogsete tegevustega.

Käesolev projekt annab võimalusi noorte loovuse arendami-seks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks. Räpina Muusikakooli ja Räpina Avatud Noortekeskuse ühisprojekt loob head tingimused noorele mitteformaalseks õppimiseks, kus teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamisel lähtutakse noorte huvidest ja vaja-dustest. Tegevustes saavad osaleda kõik noored, kes soovivad.

Kõigepealt noored tutvuvad muusikakooliga ning selles õppi-mise erinevate võimalustega. Seejärel hakatakse noortega läbi viima kitarriringi, kus nad saavad elementaarsed oskused sellel instrumendil musitseerimiseks ning teada kuidas kasutada kitarri saateinstrumendina, näiteks laulu saateks. See toimub noortele sobivas ja vastuvõetavas keskkonnas, et sisendada nendesse julgust ning enesekindlust. Sellise koostöö tulemusena saavad kahe asutuse töötajad paremini tuttavaks ning teavet teise orga-nisatsiooni omapära, töötingimuste ja noortele lähenemisviiside ning meetodite kohta. Edaspidi jätkub koostöö asutuste vahel seda enam, et osad noored käivad nii muusikakoolis kui ka noortekeskuses.

Marika Klimberg-Hyötyläinen ja Ene Pikner

RÄPiNa NooRte tUGilarakendamine“ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse osalemise tulemustest.

MTÜ Räpina Avatud Noortekeskuses tegutseb Noorte Tugila aga aasta lõpuni kindlasti edasi ja veel on võimalik meiega liituda.

Võta ühendust ja lepime kokku Sinule sobiva aja ja koha. Kadri 56218492, kadri.rapinaank@gmail.com, FB/Räpina Kats/.

Täpsem info https://tugila.ee/.Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist

rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noor-sootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Kadri JürgensonNoorte Tugila spetsialist

tasuta bussisõitViimasel ajal olen sunnitud päris sageli Põlvasse ja Tartusse

bussiga sõitma. Augusti lõpus pidin juba kell 8 hommikul linnas olema. Räpina-Tartu buss väljus Räpinast kl 6.15 ja teel sai buss rahvast nii täis, et kolm inimest pidid isegi püsti seisma.

Bussijuht teavitas reisijaid, et ta ei saa enam üle istekohtade inimesi peale võtta, sest siis peab ta sõitma tunnikiirusega 60 km/h ning siis kannatab ajagraafik. Kui bussil on silt “Vabu kohti pole”, siis buss peatuses ei peatu. Kooli ajal pidavat asi veelgi hullemaks minema. Mulle tundus, et tookord tegi osa inimesi lihtsalt lõbusõitu, kuna sõit ju tasuta.

Mitmeid kordi olen sõitnud bussidega, kus pole ühtegi õhu-auku, olen olnud seetõttu minestamise äärel. Viimati ütles üks bussijuht selle peale, et tema pole seda bussi teinud. Päris ülbe ütlemine! Sõitsin seekord ainult Põlvasse. Mis kasu on tasuta sõidust, kui vanadel ja tõbistel on nii raske reisida, tihti ei sobi ka bussiajad. Kord oleks tulnud Tartus neli tundi oodata ja nii olin sunnitud eraauto palkama. Linnas tuleb samuti taksoga edasi-tagasi sõita, rahakulu on seetõttu päris suur, eriti kui kuu jooksul on tarvis mitu korda sõita. Tõbised ja vanad käivad linnas arstil, kaubanduse pärast ei sõidetagi. Õhupuudus bussides annab eriti tugevalt tunda nüüd, kui vanus on kõrgem. Muidugi on tasuta sõit hea, kuid seda ei maksa üle tähtsustada.

Maie Vaino

autokauplus peatub ka Räpinas!Alates 18. septembrist 2018 peatub Oü Aaroksi autokauplus

igal teisipäeval ja reedel Vabaduse tänava parkimisplatsil kell 7.45. Olemas on kaardimakse võimalus.

Kaupa saab ise valida. Info ja tellimine telefonil 5284512

eelk RÄPiNa miikaeli kiRikU teatedPühapäeval, 30 septembril,

eelk Räpina miikaeli kiriku 233. aastapäeva missa ja hõbeleer nendele, kes leeritati

25 aastat tagasi 1993.a. Jumalateenistus algab kl. 11.

Pärast missat kohvilaud kirikus.

6 Räpina Rahvaleht september 2018

luhtunud autoostSee on tõestisündinud lugu. Oli aasta 1975. Töötasin põllu-

majanduses põllutööliste ja traktoristide brigadirina. Olin kahe lapse – 6- ja 3-aastase ema. Tööpäevad olid ka laupäeviti. Lapsed saatsime nädalaks lasteaeda, mees läks hommikul vara linttrak-torit ette valmistama. Laudas oli vaja loomad talitada – oli ju oma majapidamine – ja ise jooksujalu talli juurde kuhu igal hommikul töölised kogunesid. Seal jagasin neile päeva ülesanded. Kui oli kaugemal töö, viidi töölised Gaz-53 furgoonautoga tööle ja kella ühe-kahe vahel majandi keskusesse sööklasse sööma.

Ühel päeval ütles osakonnajuhataja, et täna peab veoauto teisele tööle minema ja mul tuli brigadirina oma villisega töölisi vedada. Mul koos abikaasaga oli aga plaan autot osta. See asus ühes Setumaa külas 7 kilomeetri kaugusel. Küsisin, et kui töölised viidud, kas võin minna autot vaatama. Juhataja oli nõus. Nii sõitsingi villisega Setomaa külla. Õues seisis Moskvitš, aga ratasteta, pukkide peal. Küsisin, et miks ratasteta, omanik ütles, et no kui rattad ka veel, siis on hind teine. Lõin käega ja vurasin villisega tagasi. Olles paar kilomeetrit sõitnud, peatas mind miilits, kes ütles, et ma olevat jälle kiirust ületanud ja nüüd tuleb Võrru jaoskonda minna. Mina paluma, et kuidagi pole võimalik, sest pean töölised lõunale sõidutama. “No siis tuleb ikka trahv maksta,” ütles miilits. “Kui suur see trahv siis seekord on, mul pole rohkem kui 200 rubla kaasas, sada ju maksin teile siiasõidu ajal. Ütlesite ka siis, et ületasin kiirust,” rääkisin mina. “No lepin seekordki saja rublaga,” ütles miilits. Keskusesse jõudes rääkisin juhtumust osakonnajuhatajale. Ta võttis kohe kõne jaoskonda ja teatas neile, et sõitjaks oli algaja autojuht, kes ei sõidagi üle 50-ne ja küsis, mis õigus on neil mind trahvida. Jaoskonnast vastati, et sealt pole meie poole ühtki patrulli saadetud. Osakonnajuhataja ütles, et telefonist olla veel kuulda olnud hüüet: “No kurat, jälle need libamiilitsad tegutsevad!”

Kõik see juhtus sügaval Sovjetiajal. Orava sovhoosis oli osakonnajuhatajaks Heino Hääl ja põllubrigadiriks allakirjutanu.

Sinaida Türkson

suures isamaasõjas langenud võitlejate ausamba lugu

Omaaegse Räpina rajooni parteikomitee korraldusel oli vaja tuua langenud kangelaste ausammas Lepistu kalmistult Räpina alevi keskväljakule, mis tol ajal asus bussijaama juures.

See ülesanne anti tööstuskombinaadi heakorra tsehhile, mis tegeles kõnniteede rajamise ja parkide korrashoiuga, nagu praegu meil Revekor. Mina töötasin parajasti seal.

Vene sõdurite ausammas asus Lepistu kalmistul Räpina poolses küljes. Meil nii suurt kraanat polnud, seepärast telliti Tallinna autobaasist. Olime hädas ausamba aluselt lahtisaami-sega. Tuli kasutada ettevaatlikult meisleid, et nurgad vabastada ja tropid alla saada.

Tööd tuli teha äärmiselt ettevaatlikult, et mitte vigastada sammast. Kõigepealt panime autokasti prussid alla, mille peale tõstis kraana ausamba koos troppidega. Sõit algas Räpina kesk-väljakule. Väljak oli väga kitsas, kõrged puud ja põõsad segasid, aga midagi maha võtta ei lubatud. Samuti läks sellest kohast üle kõrgepingeliin. Algul panime kraana paika, siis tagurdas auto kraana juurde koos sambaga. Ruumi oli nii vähe, et sammas tuli tõsta püstloodis, et saaks õigesti värskelt valatud alusele panna. Nägime kõvasti vaeva, et saada autokastis sammas püsti. Tropid olid jäigad terastrossid, mis ei paindunud, seega nägimegi kõvasti vaeva. Praegused tropid on laiad ja pehmed ning tugevad. Saime sambale tropid alla ja läks tõstmiseks, aga oh häda - kraananool läks kõrgepinge traatidesse! Ülemist kraananoole otsa hakkas kõrgepingeliin keevitama, mis särises ja sädemeid kukkus alla. Kraanajuht ei taibanud, mis lahti. Sain talle hüüda, et ärgu puu-tugu kange, sest on voolu all. Üks töömees jooksis ruttu Meeksi mnt Nurga peale, kus asus alajaam ja lülitas voolu välja, seega saime edasi töötada.

Ausamba alus oli veel natuke pehme, kuidagi saime samba sellele peale tõsta, aga alusesse tekkisid praod, mille saime tsemendi ja kelluga parandatud. Hea oli, et jätsime saalungilauad veel võtmata, see oli praegu kasuks, hoidis alust koos. Selle töö eest vastutas Leiman. Meie brigaadi kuulusid: autojuht Lelbert, töölised Kalsa Herbert, Tõrlov Volli, Leiman ja mina.

Räpina rajooni sõjakomissariaat võttis edasise töö enda kan-da. Petseri sõjaväeosast tulid sõdurid, kaevasid säilmed Lepistu kalmistult välja ning need toodi koos kirstudega uude kohta samba juurde, kuhu maeti uuesti. Matmine toimus aupaukude saatel. Enne oli uuritud, kas keegi omastest tahab säilmeid ära viia kodumaale, kui ei, siis maeti ühishauda.

Mina olen nendest töömeestest viimane, kes veel elab ja kes seda mäletab, seepärast tean seda jutustada.

Kalju-Johannes KullerkuppKirja pandud jaanuaris 2017

Pühapäewal elas Weriora wald suursündmuste tähe all. Wi-luste koolimaja ehitus oli lõpule jõudnud ja wallarahwa noorsoole kenim haridustempel Wõrumaal üles kerkinud. Seda päewa taheti täie pidulikkusega pühitseda. Ja pühitsetigi. Pidustused algasid väikese hilinemisega kell 4 p.l. Rahwast oli murruna kokku tulnud, küll wanu, küll noori. Kõik kohad olid publikust wallatud. Protse-duur algas kirikliku talitusega Räpina õpetaja Saarmanni poolt. Pääle seda kõneles wallasekretär Tooming. Terwitusi üteldi küll suuliselt, küll kirjalikult.

Maawalitsuse ja kooliwalitsuse nimel terwitas hra Wainola, oma nimel koolinõunik Sultson, Wäimela põllutöökooli poolt hra Narusk, Räpina koguduse ja keskkooli poolt õp Saarmann, Pindi algkooli poolt õp Pintmann, Pindi „Weliste“ seltsi poolt hra Siiliwask, oma nimel maawalitsuse asjaajaja Otto Werrew ja põllumeeste koguduse poolt Kiisk. Telegraafi teel terwitasid õp Palgi, Wõru majandusühisus „Põllumees“, Timo wallawalitsus jt.

Pääle pidulikku aktust waadati külaliste ja rahwa poolt uut koolimaja. Koolimaja läks maksma 3.864.300 senti, sellest on weel maksmata 1.700 krooni. Eelarwe oli kokku seatud 4.360.000 sendi pääle. Koolimaja ehitamise kulu wõrreldes teiste koolima-jade ehitamisega, on tuntawalt odaw, mis on olenew sellest, et üks osa ehitusmaterjali saadi walla metsast ja tasuta tööpäewad wallarahwa poolt ei ole arwestatud rahale ümber.

Koolimaja ise on wäga otstarbekohaselt ja kõigile peda-googilis-terwishoidlistele nõuetele wastawalt ehitatud. Niihästi koolimaja asend kui ka ruumide jaotused jne wastawad uuemaaja koolimajade ehitusnõuetele. Maja on ehitatud 4 kl algkooli jaoks.

Weriora haridustempel awatudWõru Teataja nr 101, 4. september 1928

Temas on pääle suurte klassiruumide weel 4 õpetaja korterid, 2 laste magamistuba, ruumikas koridor ja suur ilus saal. Puudu-seks wõiks lugeda wast seda, et koolijuhataja korter on siiski wäga wäike.

Pääle pidulikku aktust ja majaga tutwunemist oli korraldatud külalistele ja kohalikkudele tegelastele pidusöök, omawaheline kooswiibimine, kus üteldi wastastikke terwitusi ja tänusõnu, ja kus lasti wallarahwal elada, et ta on suutnud oma wallas nii suurt ja nii ilusat haridustemplit püstitada. Eriliselt kriipsutas alla koolinõunik hra Sultson endise ja praeguse wallawalitsuse suurt tööd koolima-ja ehitamises ning tuletas tänuga meelde wallasekretäri Toominga püsiwat tahet, kelle õlgadel suurel määral lasus kogu koolimaja ehitamine ja walmissaamise korraldused. Tänusõnu öeldi aga ka maawalitsusele, haridusosakonnale ja koolinõunik J. Sultsonile.

Siinkohal tuleb weel seda ära märkida rõõmustawa asjaoluna, et Weriora wallawalitsus on esimene Wõrumaal, kes korraldas pidusöögi ilma alkoholita. See on korraldus, mida peaksid teised wallawalitsused enesele eeskujuks wõtma, wähemalt sääl, kus on tegemist haridusküsimustega. Paljud wallawalitsused on seda “walget” aga senini liiga palju lasknud suliseda küll õpetajate wa-limisel ja teistelgi pidulikkudel juhtudel. Õhtul oli koolimajas pidu-õhtu, mille puhas sissetulek läks koolimaja ehituskulude katteks.

Vanu ajalehti sirvis

Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum

Viluste koolimaja. Foto muuseumi erakogust

Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu 10. kuupäevaks!toimetaja Vaike tammes

rahvaleht@rapina.eetaskutelefon +372 515 9271

toimetaja vastuvõtt on neljapäeviti kell 10-14 Räpina Vallavalitsuses (kabinet 215).

RÄPiNa RaHValeHe mÜÜGikoHadRäpina Rahvalehte saab osta järgmistest kohtadest:• Räpina Konsum • Leevi kauplus LEPO • Kauplus Võõpsu • Põlvamaa Turismiinfokeskus • Veriora A&O• Mehikoorma A&O• Räpina postkontor• Autokauplus

Räpina Rahvaleht 7september 2018

Rahvapidu leevil20. augusti õhtul tähistasime EV 100. aastapäeva ja taas-

iseseisvumispäeva Leevi Rahvamajas RAHVAPEOGA. Pidulisi tervitas Räpina vallavanem pr Enel Liin. Kontserdiosas esinesid ansambel Sõnasabakõlks ( kohalikud noormehed Raul Petersell, Uku Sõrmus ja Andres Tigasing), telesaate Rahvalõõts 2015.aasta võitja Kristin Semm, noorte neidude ansambel FolkMelody, Veiko Kivi akordionil, noored lõõtsamängijad Oliver Lepik ning Martin Otsing, rahvatantsude ilu ja väge näitasid oma etteastetega tantsurühmad Eideratas ja Paras Paar. Järgnes ühislaulmine, kus kõik peolised said kaasa lüüa, laulusõnad kuvati saali seinale. Eeslauljateks olid naisansambel Kadri, Raina Luht ja Tõnis Tartes, saadet mängisid Veiko Kivi, Heino Tartes ja Noored Sõbrad ning kõik kohale tulnud rahvamuusikud. See energia, mis saalis tekkis, oli võimas, tantsupõrand täitus tantsijatega ja “Mu isamaa armas” laulu ajal moodustati suur ühine sõprusring. Kontserdiosa läks sujuvalt üle simmaniks, kus rahvast tantsutas ansambel Heino Tartes ja Noored Sõbrad.

Peolised said toetada Noorte Kotkaste Leevi rühma ostes heategevuslikke õnneloose. Ühe eurose õnneloosi eest võideti istikuid, kinkekaarte, mett, ehteid, keraamikat, mänguasju jpm, millega sponsorid olid NK Leevi rühma toetanud.

Korraldajana tänan kõiki esinejaid ja osalejaid, toetajaid ja abilisi! Usun, et see oli meie riigi 100.sünnipäeva vääriline oma küla pidu ja jääb osalejatele kauaks meelde.

Anu Luiga,Veriora valla Kultuur juhataja

suve algus Piirissaarel, lõpupidu kihnusLõppenud tantsuhooaega on hea kokku võtta tõdemusega, et

esinemiskutsed viisid Reilendri segarühma paikadesse, kuhu va-rem pole sattunud. Tantsusuvi algas suve alguse peol Piirissaarel. Meie rühma hea sõber Külli Kell kutsus tantsijaid saarele esinema. Traditsiooniliselt avatakse Piirissaare turismihooaeg suve alguse peoga. Sel aastal oli see 2. juunil. Pidu on mõeldud kohalikule rahvale ja saart uudistavatele turistidele. Saarele sõitsime ühiselt Laaksaare sadamast parvlaevaga Koidula.

Koos Räpina naisvõimlejate ja lõõtsamees Henrikuga sai kokku pandud ühine kontsertkava. Peale esinemist saime aega saarega tutvuda: süüa kohalikku toitu, jalutada külades, külastada vanausuliste muuseumi, kus peale sisukat ekskursiooni pakuti juua ehtsa kooresuhkruga teed ning krõbistamiseks barankasid.

Ilm oli sellele suvele kohaselt palav ja päikesepaisteline, suplus Peipsis jäi ajapuudusel siiski ära.

Suve lõpupidu pidasime Kihnu saarel traditsioonilisel päri-musüritusel Kihnu Tantsu Päev. Meie reisiseltskonda kuulusid veel Ruusa naised, Räpina võimlejad, naisrühm Põlva Memmed ning rahvamuusikud Piret Kase ja Valdur Truija.

Päevad Kihnus olid täis huvitavat tegevust: ühiselt ja ise-seisvalt saare avastamine, rannamõnud, õhtused koosolemised, tantsupäeva üritustest osasaamine jm. Ilmataat oli jälle meie poolel ning soosis kõiki meie tegemisi.

Tantsupäeva ürituste ühe osana toimunud pärimustantsude õpitoas õppisime Kihnu tantse ning õpetasime ise Kagu-Eesti tantse. Meie Põlvamaad tutvustav koondkava võeti kontserdil publiku poolt väga hästi vastu. Küllakutsujatele jäid meilt kingiks Räpina meened.

Kohe saarele saabumisel kohtusime ERR-i võttegrupiga ja meenutus meie saarele saabumisest oli eetris juba 8.septembri Maahommikus.

Sel aastal jäi Reilendri suvepuhkus väga lühikeseks, sest uus hooaeg on juba alanud. Sügist tervitame Irboska muuseumis, kus Ruusa rahvatantsijad esinevad koos Heino ja Tõnis Tartesega.

Alanud tantsuaasta kulgeb üldtantsupeo tähe all.Soovin kõikidele positiivsust ja rõõmu koos tegemisest!

Hele Aia,Ruusa naisrühma ja Reilendri juhendaja

20. augusti hommik oli väga vihmane, kuid see polnud ühele õigele eestlasele sugugi takistuseks ja nii kogunes hulk rahvast Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval juba kella kümneks Leeva-ku külakeskuse hoovi, kuhu oli üles seatud suur valge telk vihma varjuks. See päev oli Leevakule eriline, sest EV100 raames said Leevaku talud oma õuedele lipumastid. Niisiis kogunetigi küla-keskuse juurde, et üheskoos tähistada Eesti taasiseseisvumist ja lipupäeva. Leevaku perenaised olid küpsetanud kooki ja pirukaid, külarahvast ja külalisi ootas kuum kohv ja tee.

Piduliku sündmuse juhatas sisse Räpina Miikaeli koguduse pastor Urmas Nagel väikese palvuse ja kõnega. Pühakirja sele-tusele järgnes põhjalik ülevaade Eesti Vabariigi lipu saamisloost ja hoidmisest. Leevaku lipu- ja perepäevale oli kohale sõitnud ka vallavanem Enel Liin koos tütre Lemmega. Vallavanem kõneles kohe pärast pastorit: “Kui Miia oma tagasihoidlikul kombel mind külaüritusele kutsus, mõtlesin, et see on väga õige koht, kuhu ma tulla tahan, selle ürituse mõttes just. Eesti lipp on kindlasti Eesti sümbol, minu jaoks suurim sümbol Eestile on eesti keel, see on, mis seob meid rahvaks. Lipu saamisloost me juba kuulsime, aga võib-olla teadmiseks ka nii palju, et maailmas on kakssada riiki, aga ainult veerandil neist on oma rahvus, mis on vanem kui sada aastat. Meie oleme niisiis esimese veerandi sees. Veelgi vähem on rahvaid, kellel on esimene, see algupärane lipp säilinud. Ma arvan, et me oleme päris esimeste seas. Mitte kunagi ei ole kii-dusõnu liiga palju oma riigile ja rahvale ning oma riigi sümbolitele. Teinekord tundub, et neid sõnu hakkab saama liiga palju. See võib mulle nii tunduda, sest ma käin küllalt palju valla erinevatel üritustel – see on minu roll ja kohustus. Kuid igapäevaelus näen ma tihti seda, et ega nendest asjadest väga välja ei tehta ja oma riigi üle aasimine läheb sageli isegi ebaviisakaks, lipustki ei peeta kuigipalju lugu. Aga sümbolid hakkavad rääkima siis, kui häda käes – kui me peaksime seisma oma riigi ja rahvuse eest, et siis oleks meil see, kust võtta, et oleks olla see mõte, mis meid seoks, idee, et oleme eestlased ja meie riik jääks püsima.”

Vallavanem tunnustas ja tänas oma sõnavõtus Leevaku kandi inimesi, öeldes et nad on oma valda ja oma riiki külakogukonnaga teinud tugevamaks selle toreda lipumasti projekti kaudu.

Kairi Kasearu, üks projekti eestvedajatest kõneles lipumastide saamisloost: “Me ei tahtnud teha tänast lipuüritust hilja õhtul, seepärast kutsusime teid siia juba hommikukohvile, et tähistada taasiseseisvumist üheskoos. Kuidas kõik see lipupäev alguse sai – vahest on vaja seda ühte inimest, kes eest võtaks. Nii oli meie puhul ka. See idee, miks meil ei võiks olla Leevaku külas taludes oma lipumastid, pärineb Urmas Mälbergilt, kes juba mitu aastat tagasi, kui ta endale lipumasti pani, ütles, et miks teistelgi ei

Eelmisest Rahvalehest lugesime huviga, kuidas Räpina tantsijad Vormsil käisid. Meie, Räpina Pensionäride Seltsi liik-med, käisime ka. Kuna osa kohti ei kattunud ja giid oli ka teine, siis veidi meie ühepäevasest reisist. Meie giid oli Andreas Viks, kes esmapilgul tundus hilisteismelisena, kuid hiljem selgus kõigi üllatuseks, et mees on 29-aastane ja kahe lapse isa. Püha Olavi kirikusse meie kahjuks sisse ei saanud, sest ei leitud kedagi, kel oleks võti. Kirik on ilma kellatornita, kell on ukse kohal kõrge katuseharja all. Peaukse kohal orvas seisab Püha Olavi kuju, ühe jalaga suure mao peal, mis kujutab kurjuse alistamist. Maol on ilge nägu ees. Kiriku ees kahe jändriku männi vahel asus vanasti häbipost. Nõukogude võimu tulekul muudeti kirik välja-pühitsemise teel tavaliseks hooneks, varad viidi ära peamiselt Rootsi. Venelased lagastasid hoone, seal oli viljahoidla ja muud laod. 1990. aastatel pühitsesid kolm piiskoppi hoone uuesti kirikuks. Teenistustel osaleb tavaliselt vaid mõni inimene, aga Püha Olavi päeval tuleb alati Rootsist mitusada külalist, missa on nii eesti kui rootsi keeles. Kiriku juures kinkis meie reisiline Heino giidile raamatukese „Vormsi loodus“ aastast 1977. Kiriku lähedal oleva Vabadussõja mälestussamba kohta rääkis giid, et piirivalvekordoni ülemale öeldi algul, et sammas on uppunud kaluritele, aga too sai tõe teada. Võibolla Eesti juurte tõttu, aga ta tegi kohalikega kokkuleppe, et sammast ei austata ja selle ümber istutatakse tihe sirelihekk. Nii too pääseski hävingust, mille osalisteks said enamus Eesti vabadussõja mälestusmärke. Sammas on seisnud 1929. aastast saadik, rootsikeelne, kolmele hukkunud sõdalasele. Seal oli üks tore hetk, kui selgus, et Eval on igaks juhuks alati kotis küünal, mis süüdati ja Sveta asetas selle samba juurde. Saxby tuletorni juurde sõitsime läbi saare ainukese eestikeelse nimega küla – Suuremõisa. Tuletorn on 24 meetri kõrgune, püstitatud 1871. aastal valumalmist, esimene sedasorti Eestis. Torn on Inglismaal valmistatud osadest kohapeal kokku pandud. Soovijad said ülevalt kaunist vaadet nautida, v.a. esimesed, kes ei saanud ust lahti. Uks ise on tammepuust, 150 aastat vana. Torni kõrval on väike armas muuseum, kus saab tutvuda saarerahva eluoluga ja töödega erinevatel perioodidel. Seal on tööriistu, kalastusvahendeid, mürsukilde, ehteid, vanu fotosid, pilkupüüdev hülgeküti ülikond ja palju muud. Saarel on üksainus farm, Kanarbiku talu, millest mööda sõitsime. Moodus-tatud vanade lautade baasil, nende vahel asub elumaja. Talus on igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Käsitöökoja külastus pani meie nobenäppudel silmad särama! Mida iganes: kudumid, sepatööd, puutööd, ehted, vaibad, hülgenahast pastlad jne. Uudistati kan-gastelgi ja nendel pooleliolevaid töid. Sealt ei lahkunud vist küll keegi eurosid tuulutamata! Ilusad pikad punutud paelad, mida meil on näha laste randmetel, olid neil omal ajal pika seeliku ääre köitmiseks, kui paati mindi. Vormsi naise „lahutamatu kehaosa“ oli vanasti vardakott käsivarrel kõlkumas – käed pidid kogu aeg käima, nii istudes kui kõndides. Kui mõnda naist nähti niisama istumas, öeldi: “Mis sa istud nagu mees!“ Vardakott oli käsivarrel

võiks olla ja pöördus minu poole: Kairi kirjuta projekt. Algul mulle tundus, et selle jaoks pole küll ühtegi kohta, kust raha küsida saaks. Kuna juba eelmine aasta alustati EV100 pidustustega, siis selle raames “Oma küla EV100” ürituse me tegime ka juba ära... aga kevadel tehti uus taotlusvoor Külaliikumise Eesti Kodukant juhtimisel kogukonna projektide toetamiseks. Siis tuligi mõte, et miks mitte üritada selle natuke hullu ideega kandideerida. Taotlus valmis viimase päeva õhtul nagu ikka. See idee, see Urmase mõte toimis. Sõnastasin oma projekti nii: “EV100 igas kodus”. Mõte oli, et lipumastidega viime EV100 iga kodu õuele. Sellistel projektidel on mahupiirangud, muidu oleks võinud teha projekti “Lipumastid igasse Eesti tallu”, seda kahjuks pole võimalik. Nii pidime ka siin tegema omad valikud ja piirduma oma kalli külaga, kahjuks naaberküladele ei jagunud. Kui saime rahastuse, hakka-sime uurima, kes meie külast projektis osaleda soovib ja tore oli näha, et nii paljud inimesed tulid kaasa. Projekt sai endale nimeks “Sinimustvalge Leevaku” ja nii tore oli siia külakeskusesse sõites näha neid lippe talude hoovides mastide otsas lehvimas - nüüd on siis tõesti meil sinimustvalge küla. Taotlusi oli 430, millest 70 said rahastuse, meie “Sinimustvalge Leevaku” sealhulgas. Põlvamaalt oli kokku 16 taotlust ja Põlvamaa oli selles taotlus-voorus väga edukas. Räpina vallast oli neli taotlust, mis kõik olid edukad.” Tänati külakogukonnas tekkinud meeskonda, kes selle projekti juures kaasa lõid, kes aitasid kasvõi näiteks auke kaevata mastide paigaldamiseks talude õuedele. Külakeskuselgi on nüüd hoovi peal oma lipp lehvimas, mille eest peab samuti keegi hoolt kandma. Seda oli nõus tegema Enn Otsus, kellele omistati aumärk – küla lippuri ametimärk.

Nüüd oli aeg kohvi ja koogi jaoks, keedetud oli isegi hom-mikuputru, et rõskel augustihommikul keha tugevasti kinnitada. Taustaks mängis Leevaku külabänd. Ilmataadi vingerpussi tõttu jäid paljud planeeritud vabaõhu tegevused ära, kuid väikese mängu lastega tegi koeratüdruk Lotte siiski ka õues, misjärel suunduti ühiselt külakeskuse ruumidesse, kus jätkusid erinevad mängud ja tegevused. Nii lapsed kui täiskasvanud said ka Heivi Kurg juhendamisel saori kangastelgedel kudumist proovida. Lõuna ajal sõitis külla Leevi külateater Pungad. Teatritrupi saa-budes lakkas ka vihm, nii et etendust “Imelik” sai juba päikese käes nautida. Lipu- ja perepäev lõppes ühise supisöömisega ning soovijad said külastada ka Leevaku hüdroelektrijaama. Oli tõesti tore ja pidulik päev!

Vaike Tammes Räpina valla avalike suhete spetsialist

sinimustvalge leevaku lipu- ja perepäev

„meretagune asi“ võrokestele

ka Sviby külas asuva talumuuseumi emandal. Palju oli vaadata nii sees kui väljas. Elutoas oli erinevate ajastute talumööbel, osa omatehtud, osa poekaup, nn. „linnamööbel“. Imetlesime Vormsile omast kurrutatud rahvariideseelikut, mille imepeeni volte kuumutati vanasti ahjust võetud leibade vahel. Emand rääkis meile üliagarast misjonärist Lars Österblomist, kes tõi 19. saj. lõpupoole saarele kombe ehitada korstnaid ja taredele põrandaid. Ta pani kõrtsid kinni ja keelas mängimise hiiu kanneldel, sest „...muidu jäävad sõrmed hauas liikuma!“ Lõpuks löödi mees kiriku (!) algatusel saarelt minema, ju siis jõudis pappide pattudele ka jälile... Käsitöökojas saime oma seltsi juhatusega jutule Vormsi Pensionäride Ühenduse liikmega, kes rääkis meile nende tege-mistest. Koos käiakse tavaliselt sealsamas igal teisipäeval, valla buss teeb tiiru saarel, toob ja viib huvilisi. „Et nad saaks kodunt välja!“ nagu proua ütles. Nokitsetakse käsitööd teha ja arutatakse kohvilauas saare ja ilmaasju. Traditsioon on, et vanadekodus käiakse sünnipäevalisi õnnitlemas. Kordamööda käiakse kodudes üksikuid hädalisi abistamas ja neile seltsiks. Rääkisime ka oma seltsi tegemistest.

Küsitlesin tagasisõidul reisilisi, mis enim meeldis. Sage vastus oli: giid. Palju mainiti ka rõngasriste kalmistul, tuletorni ja paljudele meeldis kõik. Juhatus tänab toredaid reisilisi, keegi ei virisenud ega vingunud. Suur tänu KOP-i kevadvoorule, kes meie reisi toetas. Meie taotluse pealkiri on ka artikli pealkirjaks.

Tiina Ilves,Räpina Pensionäride Seltsi esinaine

Rootsikeelne sammas hukkunud sõdalastele aastast 1929.Foto: Tiina Ilves

Foto Eda Volkov

Reilender osales Kihnu Tantsu Päeval. Foto erakogust

8 Räpina Rahvaleht september 2018

Sel aastal tähistasime 18. augustil Linte külas kahte sündmust koos: Linte külapäeva „Kõik koos, pidu hoos“ ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva koos erilise ja mälestusrikka kivi avamisega.

Rõõm oli näha, et kell 11.00 oli Linte mänguväljak täitunud külalistega, praeguste kui ka endiste Linte küla elanikega, kes ootasid põnevusega MTÜ Noored Toredate Mõtetega tegevusi. Esmakordselt toimus Linte küla territooriumil interaktiivset vee-bikeskkonda kasutades maastikuorienteerumine, kus tuli läbida ligikaudu 20 matkapunkti, mis paiknesid Linte küla territooriumil (põldude keskel, elumajade hoovis, talunike kuivatites aga ka küla südames). Paljud noored kaasasid orienteerumisse vane-mad õed, vennad ja ka emad-isad, sest igas kontrollpunktis tuli vastata Linte külaga ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seotud küsimustele. Esimeses kontrollpunktis küsiti näiteks, mis oli Linte küla ajalooline nimetus? Mäng tekitas põnevust ja mängulusti kogu perele.

Lisaks maastikuorienteerumisele ootasid külapäevalised Räpina päästekomando ja politsei tehnika tutvustamist.

Aitäh, Räpina päästekomando, Põlva politseijaoskonna piirkonnavanem Katrin Satsi ja MTÜ Noored Toredate Mõtetega meeskond.

Rohkelt elevust tekitas küladevaheline jalgpallimatš, mis leidis aset Linte raamatukogu-külakeskuse jalgpalliväljakul. Eelregistreeritud võistkondi oli kaks: Linte küla ja Raadama küla meeskond. Enne matši algust tekkis juurde veel üks meeskond – Kõnnu küla.

Mäng oli humoorikas, tempokas ja väravate rohke. Jalgpal-limatši tulemused:

Kõnnu küla III kohtLinte küla II kohtRaadama küla I kohtMängijad soovisid traditsiooni jätkata ja lubasid järgmisel

külapäeval taas oma meeskonnaga välja tulla.Kõige enam ootasid külapäevalised õhtust meelelahutusprog-

rammi ja külapäeva ametlikku avamist. Ametlikult avasime Linte külapäeva kell 16.00 toetajate, sponsorite, aktiivsete külaelanike, korraldusmeeskonna tänamise, Räpina vallavanem Enel Liini sõnavõtu ja Eesti Vabariik 100. aastapäevaks pühendatud kivi avamisega.

Peale pikka avatseremooniat olid palutud kõik pidulised ja külalised suurele juubelitordile. Tordimesiter oli Raadamaa küla taluperenaine Kadi.

Õhtune meelelahutusprogramm oli kokkutoov ja külakogukon-da liitev. Laval oli Karisilla külateater, Carolina Loog kõhutantsu-trupist Yaarian, laulja Kiira, õhtu täht-ansambel Eesti Gun ja Liisa ning Rootsi popmuusika ansambel ABBA (Benny Andersson’i kehastas Inge Geherman, Agnetha Fältskog’i kehastas Carolina Loog, Anni-Frid Lyngstad’i kehastas Mairet Parmason ja Björn Ulvaeus’i Andri Võsokovski). Aitäh juhendaja Virge Mastikule.

Külapäevale pani mürtsuva punkti kesköödisko, kus viima-sed pidulised said ennast tühjaks tantsida. Pidu kestis hiliste öötundideni. Aitäh parima eestikeelse disko eest, DJ Mati Lukk!

Minu kui külapäeva peakorraldaja arvates on sellise külapäe-va korraldamine äärmiselt oluline.

Jüri Võsokovski sõnul näitab see noortele, et kui kogukond töötab üheskoos, on võimalik korda saata suuri ja vahvaid sünd-musi. Külapäeva korraldusmeeskonda kiideti.

Kõnnu külavanem Arvet Kirotar ütles: „See oli mitut kogu-konda ja erinevaid põlvkondi läbivalt liitev päev, mis on aluseks erinevate traditsioonide järjepidevusele. Osalejana sain tunda, et külapäeval oli kõigile ja kõigele peensusteni mõeldud, mille tõttu sain nautida kogu päeva. Päevas oli palju tegevusi, mis annavad hingetoitu veel pikaks ajaks.“

Linte külapäeva korraldusmeeskond tänab ilmataati, kes oli meile hoolimata prognoosidest armuline ja laskis külapäeval päiksel paista.

Täname: Räpina vallavalitsus, Räpina Kultuurkapital, Põlva-maa ekspertgrupp, Mikk Puksov, Margarita ja Jüri Võsokovski, Valdo ja Inge Geherman, Carolina Loog, Mairet Parmason, OÜ Varola (Toomas Heering), Adeline Sunday OÜ, Värska Looduslik Mineraalvesi, Aivo Parmson, Sille Jaago, Mati Lukk, Üllar Kask ja Kadi Traagel, Värska Kuurortravikeskus, Räpina Rahvaleht, Ajaleht Koit, Kiira Mihnovitš, Räpina Päästekomando, Põlva piirkonnavanem Katrin Satsi ja Virge Mastik!

Andri Võsokovski,külapäeva korraldaja

linte külapäev „kõik koos, pidu hoos“ korraldati tänu heatahtlikele abilistele

Avati EV100 pühendatud mälestuskivi.

Linte külapäeva tort oli imemaitsev. Fotod:Andrus KarpsonPäästekomando pakkus palju lõbusaid tegevusi. Üllatusesineja “ABBA”. Fotod: Andri Võsokovski

20.–21. augustil toimus Räpina ja Veriora lasteaia töötajate õppereis Lätimaale, eesmärgiga saada uusi kogemusi, teadmi-si ja nutikaid lahendusi, kuidas nende töös kasutusel olevaid õppeelemente lõimida meie lasteaias toimuvate tegevustega, et rikastada ainevaldkondi.

Reisi programmi käigus külastasime kahte Gulbene laste-aeda. Tutvusime sealse töökorralduse ja alushariduse arengu-suundadega. Selgus, et meie õppetegevus, tööalased rõõmud ja mured on üldjoontes sarnased. Läti lasteaia õpetajatel on valdavalt kõrgharidus. Lätlaste suurimaks murekohaks on madal palgatase. Vaatamata natuke väsinud lasteaia välis- või siseilmele ja vähestele rahalistele võimalustele, oli õhkkond väga sõbralik, entusiastlik ja positiivne. Lasteaed on oma tegemistesse hästi kaasanud lapsevanemaid. Ma ei ole varem näinud nii palju koo-tud, heegeldatud ja õmmeldud õppevahendeid – kõik valmistatud lastevanemate ja õpetajate poolt.

Esimene külaskäik viis meid Gulbene lasteaeda Nr 3 „Ausek-litis”. Lasteaed on ehitatud kahele korrusele ja lastega tegelevad lasteaias lisaks õpetajatele ka psühholoog, massöör, füsiotera-peut, looduse esteetika õpetaja. Palju tähelepanu pööratakse looduslähedusele ning enamik õppevahendeid on looduslikud (nt teokarbid, seemned, liiv jne), ka vahendite ja mänguasjade tarvis on töötajad ise pununud ajalehepaberist vastupidavad kastid. Rühmaruumid on sisustatud tagasihoidlikult, väheste vahenditega ja oma sisult üsna sarnased, võrreldes meie lasteaia rühmaruumidega ka väiksemad. Lasteaia kasutuses on keldrikor-rusel füsioteraapia ja looduse tuba. Looduse toas on looduslik materjal - taimed, seemned, värviline liiv ja soe liiv ning lastega tegeleb looduse esteetika õpetaja. Toimuvad õppetunnid-taime-de-seemnete-värvitud liivaga ja WSB sooja liivaga. WSB on soe liivakivi soojusvarustusseade. Seade on välja töötatud Riia Teh-nikaülikoolis ja saanud ka mitmeid tunnustusi. Soe liiv parandab laste üldist tervist. Lasteaed jättis hea mulje, väga palju on oma kätega loodut, lastepärast ja hubasust pakkuvat.

Teine lasteaed Gulbene 1. primasskola asus väikeseses männitukas ja oma looduslikku asukohta kasutab lasteaed õues läbiviidavateks tegevusteks. Õuealal oli palju ronimisvõimalusi ja mänguvahendid on loovad ning lihtsad (plasttorud pallide veeretamiseks, veerenn laevade ujutamiseks jne).

tööalane kogemusreis Räpina-Gulbene-RäpinaGulbenes veedetud päevi muutsid veelgi sisutihedamaks

meie endi vestlusringid ja arutelud nähtust.Ka vaba aega sisustasime meeldivalt. Esimesel päeval toimus

tunniajaline linnaekskursioon väikse elektrirongiga, kus tutvusime Gulbene linna kaunimate kohtadega.

Teisel päeval suundusime vaatama Stameriena lossi, mida hetkel renoveeritakse ja mis sarnaneb meie Alatskivi lossiga. Stameriena lossi ajaloo huvitavam seik on see, et viimane mõisaproua Alexandra von Wolf abiellus 1932. aastal Itaalia kirjaniku Giuseppe Tomasi di Lampedusaga („Gepardi” autor). Koduloolased uurivad siiamaani põnevusega romaani, et leida sealt viiteid tema Lätimaal veedetud päevadele. Põikasime ka sisse Stameriena Aleksandri Nevski õigeusu kirikusse, mis on taastatud endises hiilguses ja uhkeldab tornidesse paigaldatud mägikristallidega.

Meie sisukas reis kulmineerus paadisõiduga maaliliselt kaunil Stameriena järvel humoorika laevakapteni ja läti rahvalaulude saatel.

Kokkuvõtteks julgen öelda, et õppereisile seatud eesmärk sai mitmekordselt täidetud ning võime kinnitada, et erinevate ja sa-mas väga lihtsate vahenditega on võimalik ilmestada ja huvitavaks muuta lasteaia igapäevatööd. Kõik sellised kogemused rikastavad meie silmaringi ja mõttemaailma ning aitavad meil paremini ning huvitavamalt õpetada lapsi ning laiendada ka nende silmaringi läbi meie enda kogemuste.

Mõned mõtted reisil osalejatelt:Kadi: Eriti meeldisid lasteaias kasutusel olevad valgus/liiva-

tahvlid, pehmed vaip-matid, erinevad kujundid rühma põrandatel. Sain palju ideid meisterdamiseks ning rühmaruumi kujundami-seks. Väga tänuväärt mõte oli ajalehepaberist isetehtud kastid. Soovin kindlasti ka proovida neid ise teha. Lihtsatest asjadest saab teha midagi väga imelist!

Jaanika, Gerli, Eve: Märksõnaks on „ keskkond õpetab last“. Väga meeldisid Gulbene lasteaia toa põrandal olevad geomeet-rilised kujundid, jooned, numbrid, millest lapsed ise, kasutades loovust, saavad erinevaid tegevusi välja mõelda. Meeldejääv oli ka lasteaia õueala, milles torkas silma lihtsus ja lapsesõbralikkus.

Tea ja Terje: Eriti meeldis lasteaia seiklusrada ilusas park-metsas, kus oli lastele palju liikumisvõimalusi. Kasvuhoone taimekasvatuseks, komposti tegemise võimalus.

Kätlin: Väga meeldis looduslike vahendite ruum, kus lastele tutvustatakse erinevaid looduslikke materjale ja meisterdamisvõi-malusi. Nautisin laevasõitu sillerdava veega järvel, väga mõnus.

Kairi, Rita, Ivi: Vahvad olid rippuvad pallid ja puidust liumäed väiksemates rühmades. Mõnusad seinakaunistused üldkasutata-vates koridorides, mida saab ka õppetöös kasutada. Ja muidugi meeltetuba, mis on valmis ja töötab.

Merle: Meeldis rongi- ja laevasõit, sain proovida ka laeva-kapteni ametit.

Sõprussuhted Gulbene lasteaia õpetajatega said alguse projekti Erasmus K2 raames.

24. septembril ootame Räpina ja Veriora lasteaeda vastu-külaskäigule Gulbene lasteaedade töötajaid (45 inimest).

Tänan südamest nii Räpina kui ka Veriora lasteaia töötaid, kes reisil osalesid ja reisiga rahule jäid.

Ja nii nagu igal aastal, planeerime juba uut õppereisi.

Regina Allik,Räpina Lasteaed Vikerkaar direktor

Räpina Rahvaleht 9september 2018

Millal ja mis toimuma hakkab? Alates 27.09.2018 oodatakse igal neljapäeval kella 10-19

Leevaku külakeskusesse neid, keda huvitab loovkudumine kangastelgedel. Lisaks sellele pakume soovi korral võimalust oma kootud kangast kordumatuid esemeid õmmelda. Hak-kame avastama Saori loovkudumise põnevat maailma.

Pakume ka võimalust kududa kaltsuvaipa suurtel telgedel. Vajalik oma materjal.

Kellele? Saori sobib lastele ja täiskasvanutele ja erivajadustega

inimestele sõltumata soost, vanusest, vaimsest ja füüsilisest tervisest. Intellektipuudega lapsed ja noored õpivad suhteliselt kergelt töövõtted ära.

Eelnevaid teadmisi kangakudumisest pole vaja. Mis on Saori loovkudumine? Saori kodumaaks on Jaapan. Saori sai alguse jaapanlannast

Misao Jo´st 1968. aastal Saori puhul pannakse rõhku eneseväl-jendusele ja inimlikele eksimustele. Seetõttu on ka Saori loovku-dumises üheks tähtsamaiks loosungiks: „Ole erinev masinast, jää inimeseks!” Saori on kaasaegne kangakudumine, millel pole reegleid ega piiranguid. Saori puhul pole näidiseid, mille järgi ku-duda ja pole ka vigu. Ebakorrektsed servad, kogemata tekkinud vead, see on kõik lubatud. Kõik tekkinud defektid on efektid. Saori loovkudumist võib pidada mediteerivaks tegevuseks.

Millistel kangastelgedel saab saorit kududa? Saorit saab kududa igal kangasteljel. Kuid igal kangasteljel

kudumine ei ole jõukohane igaühele. Seetõttu on MTÜ Leevakk muretsenud Leader projekti raames Leevaku külakeskusesse kaks Saori kangastelge. Üks neist on Saori Piccolo telg, mis on märk innovatiivsusest. See kangastelg on reguleeritav ja kan-gakudumiseks sobilik isegi juba alates 4 eluaastast. Kõik Saori kangasteljed on väga kasutajasõbralikud, lihtsad, kompaktsed, hoolikalt disainitud, kahe tallalauaga. Neid saab kokku lükata ja transportida. Need on teljed, mis on mugandatud vastavalt vanusele ja võimekusele.

Mitu inimest saab korraga kuduma tulla? Kohapeal on pidevalt olemas kaks telge. Suurema huvi korral

on võimalik pakkuda kudumist viiel kangasteljel korraga. Millist kangast ja millisest materjalist kootakse? Kootakse unikaalset labast kangast. Kudumiseks sobivad

erineva koostisega lõngad, niidid – vill, puuvill, siid, lina, süntee-tilise kiuga jne. Unikaalsuse annab kangale erinevate lõngade, pusade, lõnga- ja kangajääkide kasutamine.

Kaua peab ühe korra kudumiseks aega planeerima? Laste puhul tasub aega planeerida 2 tundi, täiskasvanud 3.

Kui oled juba rohkem vilunud ja soovid kududa kangast mingi suurema eseme jaoks, kulub aega ja päevi rohkem. Kudumise aega saab siis eraldi kokku leppida.

Mis enda kootud kangast edasi saab? Kootud loomingu saab iga kuduja koju kaasa. Oma kootud

UUs RiNG leeVakU kÜlakeskUses

kangast on võimalik teha kõike – seinakaunistust, kotte, patju, tassialuseid, kaisulooma, riideesemeid jne. Unikaalse riideeseme saab valmistada juba väga väheste õmblusoskustega.

Soovijatel on võimalik kohapeal oma kootud kangast unikaal-seid esemeid õmmelda. Leevaku külakeskuses on vajaminevad õmblustarvikud ja õmblusmasinad olemas. Lisamaterjali leiame taaskasutusest või seisma jäänud kangaste hulgast.

Kui kardad ise õmmelda, leiame lahenduse. Kas ring on tasuline? Kui tuled kuduma või õmblema on kord 2€. Kaltsuvaiba kudumisel võtame tasu lõime eest. Tekkis küsimusi, kahtlusi, kõhklusi? Helista julgelt Heivi Kurg 5030634 või kirjuta loovkudumine@gmail.com

Tule avasta oma sisemine kunstnik!

Heivi Kurg, ringi juhendaja

Saori vest. Kanga kudus nägemispuudega Sirje. Vesti õmbles Heivi.

Vot see oli alles pidu!Aravu – kus see on? Ahjaa, liitus ju Räpina vallaga. Huvitav

oleks näha kuidas ääremaal kah pidu peetakse – täna (31.august) see ju toimubki. Eeva Sala organiseeriski autotäie prouasid ja sõit Aravu suunas võis alata.

16 km sõitu üksikute talude ja rohtunud põldude vahel. Õhtu-hämaruses aga märkasime juba eemalt tuledes säravat kultuuri-maja. Jõudsime maja ette – auto parkimiseks korralikult hooldatud muru ja asfalteeritud plats. Maja ees kobaras härrasmehi, kes meid rõõmuhõigetega tervitasid: “Pealinna noorikuid ka näha!” Uksel aga võttis meid vastu kultuurimaja juhataja Tea Tenson avasüli nagu vanu tuttavaid. Juhatas meid eraldi lauda, pilet vaid 5 eurot. Kiikasime kõrvaltuppa – oi jeerum! – toas vist miljon mängukaru! Homme ju 1. september, algajad koolijütsid oleksid siit küll meeldejääva elamuse saanud! Jätavad ju esimese klassi õpilased hüvasti mänguasjadega – koolipapad nõuavad enamat.

Aga edasi – bänd “Peramaa parunit” – vaevalt said pillidele hääled sisse, kui tantsupõrand täitus tantsijatega kogu õhtuks. Tantsida sai nii valssi, fokstrotti, ruutrumbat ja isegi tangot. Põrand oli laitmatult libe, nii et tantsusammude seadmisega vaeva polnud!

Sellist seltskonda nagu Aravul oli, annab otsida – nad aus-tasid pillimehi, sest põrand oli kogu õhtu tantsijatega täidetud. Sibulalaadaga, mis toimus Lüübnitsas, ei saa üldse võrrelda – Nedsaja külabändi poisid mängisid särgid märjaks, tantsuplatsil aga valitses tühjus... Aravut tahaks aga ikka ja jälle külastada.

Kultuurilembesed kliendid Räpinast

Lions liikumise iga aastane heateopäev kattus sel korral EV100 raames korraldatud maailmakoristusakt-siooniga.

LC Põlva oli presidendi Meelis Tarrose eestveda-misel registreerunud koristama Mooste järve äärset rehvi- ja muud ladestust. Mõni päev enne koristuspäeva selgus, et prügitekitaja on tuvastatud ja saanud korral-duse enda järelt ise koristada.

Et mitte kohtumispaika (Mooste bussipeatus) muuta, otsustati oma jõud panustada maanteeäärte puhasta-misele. Puhastatigi Mooste ja Ahja vahelisel teelõigul ligi 4 km maanteekraavi ja teega külgnevat ala.

Kokku kogusid “lõvid” umbes 1000 liitrit prügi. Eel-kõige plast-, metall- ja klaastaarat, papptopse, kilekotte ja toidu termokarpe. Põnevamad leiud olid tualetipott, aluspüksid ja üks 200 mp3 failiga cd plaat ning veo-autorehv.

Märkimist väärib, et koristustöö käigus said “lõvid” innustavad telefonikõned ka Põlvamaa koordinaatorilt ning isegi peaminister Jüri Rataselt. “Lõvidele” oli appi läinud Räpinast pärit tuntud aktivist Mikk Tarros, kes on praegu Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse aseesi-mees. Väsinud töömehi kosutas maitsvate suupiste-tega “Traveler’s Friend” lihatööstus. Osalenud leidsid, et uhke tunne oli osaleda nii suures – ülemaailmses aktsioonis.

Räpina Rahvaleht

Räpinlastest “lõvid” osalesid maailmakoristuspäeval

Põnevaim leid oli tualetipott. Foto: Mikk Tarros

leevaku Hüdroelektrijaam erandkorras avatud oktoobris!

Oktoobri alguses avab Leevaku hüdroelektrijaam oma uksed külastajatele, et üheskoos tähistada projekti „Tööstuspärandi taaselustamine turismi arendamiseks“ edukat elluviimist. Projekti raames on rajatud elektrijaama teisele korrusele külastusruum koos eksponaatidega. Hüdroelektrijaam on avatud kolmel päeval, kuid eriline päev on laupäev, 6. oktoober, mil hüdroelektrijaama juures on avatud külakohvik ning päev on sisustatud erinevate tegevustega.

Reedel, 5. oktoobril on elektrijaam külastajatele avatud kella 14–18

Laupäeval, 6. oktoobril kella 11–18 • Avatud külakohvik, sõita saab raftiga• Kell 12–15 süstasõitu tutvustav demonstratsioonesinemine

Võhandu jõel spordiühingult Ekstreempark ja Võhandu Maraton

Rafti sõit• Kell 13–16 orienteerumismäng Võhandu jõe kallastel (küsi-

mused elektrijaama ajaloo ja veskite kohta) ning tegevused lastele.

• Külakeskuses võimalus proovida Soari kangastelgedel kudumist

• Kell 14 ja 16 võimalus külakeskuses vaadata 2007. aastal Leevakul lavastatud näidendit „Jõujaam“

• Päeva jooksul aitab meeleolu luua Leevaku küla bändPühapäeval, 7.oktoobril on elektrijaam külastajatele

avatud kell 11–14 Ürituse viivad ellu

AS Generaator ja MTÜ Leevakk

kutse üldplaneeringu koostamise seminarile

Räpina Vallavalitsus on ette valmistamas valla üldplaneeringu koostamise protsessi. Üldplaneering määrab kogu valla ruumilise arengu suundumused ja paneb paika maakasutuspõhimõtted ning ehitustingimused. Üldplaneeringu põhjal toimub edaspidi ehitustegevus.

5. oktoobril kl 10.00 toimub Räpina Vallavalitsuse volikogu saalis seminar üldplaneeringu esialgsete lähteseisukohtade teemal. Arutatakse läbi, millele peaks üldplaneeringu käigus eritähelepanu pöörama ning keda ja kuidas kaasata planeerin-gulahenduse väljatöötamisse. Seminari päevakava on alljärgnev:

10.00–10.20 Mis on üldplaneering? Mida saab, mida ei saa üldplaneeringuga teha.

10.20–11.00 Üldplaneeringu seadusjärgsed ülesanded. Millele peame pöörama erilist tähelepanu?

11.00–11.30 Kuidas läbi viia osalusplaneerimist soosiv planeeringuprotsess?

11.30–12.00 Üldplaneering kui vallavalitsuse igapäevane tööriist. Kuidas planeeringut vormistada?

Huvilistel palume oma osalussoovist teada anda Miia Kasearule, planeeringute ja maakorralduse spetsialist tel. 799 9510, e-post miia@rapina.ee.

sooVid ÜHisVeeVÄRGi Ja kaNalisatsiooNi ÜHeNdUst.

Aitame esitada rahastus taotluse SA KIK rahastamaks vee-varustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitust kinnistu sees.

Teeme taotluse, ehitame torustiku. „Võtmed kätte“ lahen-dus. OÜ HVK. hvkehitus@gmail.com 53450081, Marko.

Saada e-mail koos kinnistu aadressiga, et teada sada kas on võimalik rahastus taotlust esitada.

kUltUURikaleNdeR sePtembeR-oktoobeR

R, 21. IX 18 Teemaõhtu „Inimese sõber koer“ I–IX klassidele. Info Võõpsu Raamatukogu tel 795 9435. Võõpsu RaamatukogusP, 23. IX 9 Räpina laat Tuletõrje platsilP, 23. IX 13 Räpina Pensionäride Seltsi koosviibimine Tuletõrje saalisE, 24. IX 18 Kontsert: Ingely Laiv (oboe) ja Jakob Teppo (klaver). Pilet õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täiskasvanule 5 eurot. Räpina Muusikakooli õpilastele tasuta. Lisainfo 799 9530 või muusikakool@rapina.ee Räpina MuusikakoolisK, 26. IX 15.30 Räpina vallavolikogu istung Räpina haldushoonesR, 28. IX 19 Indie-folkmuusiku Henry No Hurry kontsert. Tasuta! Info: anu.luiga@rapina.ee, tel 5812 8219. Veriora NoortekasN, 4. X 19 Abja EHH-Teatri etendus „Papad“. Pilet eelmüügis 5 eurot, kohapeal 7 eurot. Piletid müügil Räpina Valla Kultuurikeskuses ja Ruusa Raamatukogus. Info tel 796 1363 või kultuur@rapina.ee Ruusa kultuurimajasR, 5. X 14 Eakate pidu. Tegevusprogramm, tantsumuusika ja ühislaulmine. Kohv, tee ja suupisted kohapeal. Üritus on tasuta. Lisainfo anu.luiga@rapina.ee, tel 5812 8219. Veriora rahvamajas (Viluste PK saal)R, 5. X 15 Näituse „10 aastat Linte Raamatukogu- Külakeskust“ avamine. Info tel 795 1418 või linteraamat@rapina.ee Linte Raamatukogu-KülakeskusesK, 10. X 18 Õpetajate päeva tänuõhtu (kutsetega) Räpina Aianduskooli saalisR, 12. X 18 Luule- ja muusikaõhtu. Silver Sepp ja Kristiina Ehin. Üritus on tasuta. Info tel 795 1418 või linteraamat@rapina.ee Linte Raamatukogu-KülakeskusesL, 13. X 14 Kogupereetendus „Nukitsamees“. Pilet eelmüügis 3 eurot, kohapeal 5 eurot. Piletid müügil Räpina Valla Kultuurikeskuses ja Ruusa Raamatukogus. Info tel 796 1363 või kultuur@rapina.ee Ruusa kultuurimajasL, 13. X 21 Sügispidu täiskasvanutele. Tantsuks mängib ans Kompvek, esinevad tantsijad. Pilet eelmüügis (12. oktoobrini) 5 eurot, kohapeal 7 eurot. Kohtade broneerimine ja info anu.luiga@rapina.ee, tel 5812 8219. Veriora rahvamajas (Viluste PK saal)N, 18. X 19 N. Gogoli „Hullumeelse päevik“. Mängib Argo Aadli. Pilet eelmüügis 13 eurot, sooduspilet 11 eurot; pilet tund enne etendust kõigile 15 eurot. Eelmüük Räpina Valla Kultuurikeskuses. Info tel 796 1363 või kultuur@rapina.ee Räpina Aianduskooli saalisR, 19. X 18 Kohtumine kirjanikuga: Olavi Ruitlane. Üritus on tasuta. Info tel 795 1418 või linteraamat@rapina.ee Linte Raamatukogu-KülakeskusesR, 19. X 20 Alle-Saija Teatristuudio etendus „…ja õunapuud õitsevad“. Pilet 6 eurot. Info anu.luiga@rapina.ee, tel 5812 8219. Veriora rahvamajas (Viluste PK saal)K, 24. X 18 Luuleõhtu Lehte Hainsalu loomingust. Info tel 795 9435 Võõpsu RaamatukogusR, 26. X 19 Sünnipäevaõhnguline raamatukoguöö. Info tel 795 1418 või linteraamat@rapina.ee Linte Raamatukogu-Külakeskuses

Hoia silma peal: kultuur.rapina.ee

ÕNNitleme VaNemaid!

Saskia Kits30.07.2018

Madli Kirss31.07.2018

Andron Soosaar6.08.2018

Õnn ei olnudki mägede taga,kaugetel sinistel randadel.Nüüd ta juba hällis sul magabja varsti tallab su kandadel.

meie HUlGast oN laHkUNUdEi peaks ma ühtki valu enam valuks,kui süda ainult Sinu kaotust taluks.

Bernhard Pirbe1.08.2018

Paul Johanson23.08.2018

Kalmer Otsing10.08.2018

Aleksander Ostrovski22.08.2018

Helene Rämman 10.08.2018

Ida Leppmaa 3.08.2018

Laine Kann 8.08.2018

Stefaniya Volkovska14.08.2018

Luune Mosona22.08.2018

NÄitUsedNäitus „Martin Kangro ja Räpina leib“ on avatud Räpina Raamatukogus.Näitus „Räpina Puhkpilliorkester 150“ on avatud Räpina Ko-duloo- ja Aiandusmuuseumis.Näitus „Aino Lauk 90 ehk Räpina juuksurite dünastia“ on avatud Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis.Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud näitus „Meeksi vald ajas ja ruumis“ on avatud Räpina loomemajas.Maiu Varese plakatinäitus „Kuulutus-kuulutus!“ on avatud Mehikoorma seltsikeskuses.Näitus „10 aastat Linte Raamatukogu-Külakeskust“ on alates 5. oktoobrist kell 15 avatud Linte Raamatukogu-Külakeskuses.

10 Räpina Rahvaleht september 2018

oÜ estest PR

ostab metsa- ja põllumaad.

tel 50 45 215, 51 45 215, info@est-land.ee

koRstNad, aHJUd, tRUUbid, Pliidid koRda!

Korstnapühkimistööd Eesti Kutsekoja

litsentsiga korstnapühkijalt.

Korrasoleku akti väljastamine. Korstnapühkijal oma redel kaasas.

linnas ja maal. tel. 51916605.

NaiskooR koidUla

alustab uut hooaega Räpina aianduskoolis algusega kl 17.00.

ootame uusi liikmeid kõikidesse häälerühmadesse.

kohtumiseni!

JUUbeliPeod, PUlmad, JÕUlUPeod, aastalÕPUPidU… ei tea, kes aitaks õhtut sisustada?

Kutsu mängima ja õhtut juhtima ansambel Mahmõr!

Huvi korral võtke ühendust: Uno Nagelmaa tel. 5248189, olev suur tel. 5032614 või Facebook’i lehel mahmõr

80

kauaaegset lauljat

Vilja kallaste’t

Õnnitleb naiskoor koidula

Ja dirigent Jaanus Prükk