Väikeste rahvusriikide ekraanimeedia suured

väljakutsedMeediakonverents 2012

Tallinna ÜlikoolEesti Rahvusringhääling

Andres Jõesaar

Paradigma muutus

Avaõiguslik

Paradigma muutus

AÕM Era

Paradigma muutus

AÕMEra

Üks paljudele

Paradigma muutus

AÕM Era

Sotsiaalmeedia

Meediaparadoksid

Sponsored by:

Avaõiguslik meedia - milleks?

Media Systems and the Political Information Environment: A Cross-National Comparison

Toril Aalberg, Peter van Aelst,and James Curran (2010)

The flow of political information through TV varies according to the degree of commercialization.

The flow of news and current affairs is lowest in the most commercially oriented television system and among the commercial TV channels.

The authors’ data do not suggest a convergence toward the liberal system when it comes to the political information environment on TV.

What strikes authors is how strongly resistant some European countries have been to subordinating the needs of democracy to profit making.

Euroopa telekanalite vaadatavus

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110

10

20

30

40

50

60

EstoniaLithuaniaLatviaFinlandNorwaySwedenDenmarkIcelandFranceGermanyItalySpainUK

Euroopa AÕR vaadatavus 1992-2011

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110

10

20

30

40

50

60

Estonia Lithuania Latvia BIG5 Nordic

Näd

alas

e v

aada

tavu

se %

Euroopa AÕR telekanalid

0 10,000 20,000 30,000 40,000 50,000 60,000 70,0000%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

ISL

RO

GB SEES

SI

SK

PT

PLNL

LT

LV

IT IE

HU

DE

FR

FI

EE

DKCZ

HR

BE-FR

BE FlAT

SKT per capita USD

AÕR

vaa

data

vus

Rikas ja vaene

Small among giants

Kui suur on väike ja kui rikas on vaene?

Piiriks 20 M elanikku

Euroopas on 20 väikeriiki,

Eesti on “väiksuselt” kuues

Rikkad ja pooleteramehed

SKT per capita piir 25.000

Rikkad ja mitte-rikkadRikkad väikesed Mitte-nii-rikkad,

kuid ikka väikesed

Suurim vaadatavus Avaõiguslik TV Erakanalid

AÕR osa ringhäälingusektori rahalisest mahust >50% ≈30%

AÕR eelarve vs. erakanalite reklaamitulu suurem väiksem

AÕR toetus suhtena riigi eelarvesse ≈ 1 % < 0,5%

Üle 10% vaadatavusega kodumaiste telekanalite arv 5-10 2-3

Telejaamade arv elaniku kohta suur väike (≈20)

Väikeste turgude paradoksid

Ressursi nappuse korral saab väiksem arv tegijaid pakkuda auditooriumile mitmekesisemat ja kvaliteetsemat programmi.

Turul olijate arvu piiramine ja/või nendele sisuliste kohustuste määramine eeldab regulatsiooni, s.t riigi sekkumise suurendamist.

Kuidas mitte olla protektsionistlik ning vältida riikliku regulatsiooni tugevdamist, aga samal ajal edendada kodumaist ringhäälingut?

Teine paradoks

Järjest ulatuslikuma ELi tsentraliseerimise ja rahvusriikide identideedi vastuolu.

Ühest küljest on tugev ELi majandus oluline, kuid teisest küljest pärsib ainult majandusele suunatud EL meediapoliitika väikeriikide unikaalset kultuuri toetava ringhäälingu arengut. 

Ida-Euroopa erisused

• Lääne-Euroopas on avaõiguslik ringhääling ajalooliselt heaoluriigi vaba demokraatia kultuuriline element, Ida-Euroopas see taust puudub.

• Ida-Euroopas domineerib vaba turu idealiseerimine. Idas on küll kapitalism, aga puudub piisav kapital.

• Liberaalsus on viinud kommertsringhäälingu domineeriva meelelahutusliku ühekülgsuseni.

Meedia tarbijad

• Kes, kus ja millist meediat tarbib?• Kui noori ei ole?• Kas “vanade” jaoks peab ka

muutuma?

Auditooriumi killustumine – sisu alusel– meediaseadmete järgi

Rahvastiku puu

Eesti rahvastik

Telemaastiku kujunemine

Eesti telemaastiku kujunemine

Meedia mõõtmine

PrivaatsusMeediate paljususMultitasking

Ajakasutus

15-29 30-49 50-7400:00

03:00

06:00

09:00

12:00

TVRaadioPäevalehedNädalalehedKuukirjadInternet

Vanus

Päev

ane

ajak

asut

us tu

ndid

es

Allikas: TNS Emor, Meediapäev 2012

Muutus

(Noored) indiviidid kaugenevad

traditsioonilisest meediast

– selle sisust

– tarbimise viisidest

–vahenditest

Tehnoloogia

AÕR fookus ja seadmed

Arvutusvõimsus

Ekra

ani s

uuru

s

AÕR

finan

tsid

ja

pro

gram

mi

tarb

imin

e

Teine ekraan

Meedia ettevõte ja IT

TVRaadioVeebIT arendus

Tehnoloogia

Game of thrones

Troonide mäng

10 episoodi 450 minutit 45 miljonit dollarit

100.000 dollarit minut

ERR

ERR

Aastas20.868 h teleprogrammi43.800 h raadioprogrammi+ portaalid, arhiivid ja muud tegevused

Riigieelarvest 25.328.314 eurot

6,5 eurot minut

Sisu – rodin-pop-t-shirt

Fountain

Waterfall

Watermill

Fog

Rain

Pissing punk

trolling

Water glass

Uuriv ajakirjandus

Tähelepanu

Lehepoiss

Newspaper boy

Tasuta tööjõud

Kui ressursse napib

Miljonid kuulajad

Social media landscapeSotsiaalmeedia maastik

Sotsiaalmeedia mõju

Mass self-communications

• Massikommunikatsioon (mass communication) – omab võimalust jõuda massideni

• Ise-meedia (self communication)– Ise loob sõnumi– Ise suunab vastuvõtjatele– Ise valib vastuvõetavaid sõnumeid

Manuel Castells 2009

Jutustajad

Megatrend of 21st century

16 minutes after

Sotsiaalmeedia kasutamine

Dollar in hand

Ärimudelite muutus

• Avaõigusliku ringhäälingu rahastamisel – Teleri- ja raadiomaksu asemel meediamaks – Rahastamine riigieelarvest

• Erameedial– 30sek teleklipile on vaja täiendusi– Liikumine vabalevist tasulistesse

pakettidesse

• Mõlemal mudelil on väljakutseks auditooriumi hoidmine

Ärimudelite muutus

Smart and connected TV: Addressable, Adservable & Interactive

Address and atributeGeo-fencingRetargetingMultiscreenMobile optimizedOpt-insBiddableMeasured

Väljakutsed

Elanikkonna vananemineNoorte osakaal rahvastikust väheneb nii protsentuaalselt kui ka absoluutarvudes

(Noorte) tähelepanu on raskem püüda

Väikeste riikide eelised

Paindlikus

KÕIKI

teavad

KÕIK

Kokkuvõtteks

• Rahvuskeelne kvaliteetne sisu on oluline, kuid kallis

• Uute rahastamismudelite otsingud• Loodetakse tarbija nõusolekule toimetatud

kvaliteetse sisu eest (senisest) rohkem maksma hakata

• Tuleb soodustada uute ideede tulekut väljaspoolt (suuri) meediainstitutsioone

Tänan!kontak:

andres.joesaar@err.eeandres.joesaar@tlu.ee