väitlusseltsi arengukava 2014-2019
DESCRIPTION
ÂTRANSCRIPT
MTÜ Eesti Väitlusselts arengukava 2014-2019
Eesmärk ja visioon
Missioon Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus arutelus saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi.
Visioon Eesti Väitlusselts loob atraktiivseid tingimusi väitlusoskuste arenguks üld, kõrg ja täiskasvanuhariduses. Eesti Väitlusselts on ühiskondliku dialoogi soodustaja ning arvamusliider selle argumenteerituse hindamisel. Eesti Väitlusselts pakub oma liikmetele arengu ja eneseteostusvõimalusi ning organisatsioon toimib professionaalsetel alustel.
Tegevused
Väitlussport Väitlusselts ei unusta oma juuri ega kaugene nendest. Suur osa meie tänastest aktiivseimatest inimestest – treeneritest, kohtunikest, õpetajatest ja koolitajatest – on alustanud väitlusspordiga tegelemisest ning seeläbi saanud oskused, kontaktid ja motivatsiooni hilisemaks väitlusalase tegevuse jätkamiseks. Mida rohkem selliseid inimesi tulevikus on, seda rohkem argumenteerimis ja väitlusoskused Eesti ühiskonnas levivad ja kinnistuvad. Meie eesmärk on, et kõik inimesed Eestis teavad väitlusspordi olemasolust ning et igaühel, kes seda soovib, on võimalik väitlusspordiga tegeleda. Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.
1. Teeme kõikidele Eesti inimestele, alates põhikoolieast, kättesaadavaks nende vanusele ja kogemusele vastava info väitlusspordi olemasolu ja sellega tegelemise võimaluste ning kasulikkuse kohta. Muuhulgas saab infot väitluse ja sellega tegelemise võimaluste kohta igast koolist, noortekeskusest ja mitmetest teistest noorteorganisatsioonidest (TEN, MEP, Entrum, Noored Kooli jt).
2. Meie põhisihtgrupiks on formaalhariduses õppijad põhikoolist ülikoolini. Levitame neile aktiivselt informatsiooni väitlusspordi olemasolu ja sellega tegelemise võimaluste ning kasulikkuse kohta.
3. Loome üleriigilise väitlusklubide võrgustiku, mis tagab igale soovijale võimaluse väitlusspordiga tegelemiseks olenemata nende emakeelest, füüsilisest võimekusest, haridustasemest, vanusest või muudest tunnustest.
a. Iga Eesti gümnaasiumi, kutsekooli, kolledži ja ülikooli juures on regulaarselt tegutsev väitlusklubi.
b. Väitlusspordiga on võimalik tegeleda paljudes noortekeskustes ja põhikoolides.
c. Maakonnakeskustes ja suuremates linnades tegutsevad regulaarselt avatud väitlusklubid nii noortele kui täiskasvanutele.
d. Väitlusklubid on loodud paljude riigiametite, ettevõtete ja teiste organisatsioonide juurde.
4. Motiveerime ja õpetame tegevväitlejaid, et kasvav hulk neist tegutseks ka väitlustreenerina ja/või väitlusklubi juhendajana põhimõttel tudengiväitlejad
gümnaasumile, gümnaasiumiväitlejad põhikoolile.
5. Loome igale väitlusspordiga tegelejale selge arusaamise võimalikust arenguteest kohalikust väitlusklubist kuni rahvusvaheliste tippvõistlusteni ning motiveerime väitlejaid seda teed käima. Toetame väitlejate, kohtunike ja treenerite väljaõpet. Toetame ja arendame süsteemi, kus iga väitleja (väitluslaps) on tihedates usaldus ja koostöösuhetes oma treeneriga (väitlusema või isaga).
6. Loome tingimused, et Eestis korraldataks igal aastal kasvav hulk väitlusturniire erinevates keeltes ja erinevatel kogemus ning vanusetasemetel, kus on konkurentsi kõrval väga olulisel kohal ka õppimine.
7. Korraldame igal aastal Eesti meistrivõistlused väitlemises, mis on avatud kõikidele väitlusspordiga tegelejatele, samuti eraldi meistrivõistlused meile olulistes kooliastmetes, näiteks keskkoolide Eesti meistrivõistlused. Soovime maksimaalset sihtgrupi osalemist meistrivõistlustel, vajadusel kasutame regionaalseid eelvoore või loome mitme liiga süsteemi.
8. Korraldame igal aastal Eestis vähemalt ühe laia osavõtuga rahvusvahelise ürituse keskkoolidele ja ühe ülikoolidele, samuti mitmeid rahvusvahelistele osalejatele avatud väitlusakadeemiaid.
9. Saadame esindusvõistkonnad igal aastal vastava haridusastme kas Euroopa või maailmameistrivõistlustele, võimalusel mõlemale. Eesti võistkonnad osalevad ka järjest rohkematel teistel rahvusvahelistel turniiridel. Saavutatud tulemuste alusel on Eesti maailmas tunnustatud oma tugeva väitlustaseme poolest. Meie kohtunikke kutsutakse rahvusvahelistele turniiridele peakohtunikuks.
10. Pöörame kõrgendatud tähelepanu sotsiaalse tõrjutuse riskis noortele, et läbi väitlusspordi arendada nende mõtlemisoskuseid ja tõsta nende enesekindlust, oma arvamuse esitamise julgust ja oskust ning ühiskonnas kaasarääkimise oskust.
11. Tagame osalejate kõrge rahulolu kõikide väitlusseltsi poolt ja meie osalusel korraldatud ürituste puhul. Paneme suurt rõhku sellele, et meie üritused oleks riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud, näiteks et keskkoolide väitlemise meistrivõistlused on võrdsustatud riikliku aineolümpiaadiga.
Väitlusharidus
Kõik inimesed ei hakka kunagi tegelema väitlusspordiga, kuid demokraatliku ühiskonna kodanikuna on väitlusoskused igaühele vajalikud. Saavutame oma missiooni ainult juhul, kui valdav enamus ühiskonna liikmetest on läbinud argumendi ja väitlusoskuste õppe. Parim viis selle saavutamiseks on väitlusõppe integreerimine formaalharidusse.
Meie eesmärk on, et kõik Eestis formaalhariduse läbinud inimesed alates põhikooli tasemest oskavad moodustada ja analüüsida argumente ning argumenteeritult väidelda. Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.
1. Omame pidevat koostöökontakti haridus ja teadusministeeriumi, haridusosakondade ja õpetajate erialaliitudega, misläbi tagame väitlusele püsiva koha riiklikus põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas ning loome metoodilise baasi ja õppematerjalid väitluse kui valikaine ning väitluse kui emakeele aine osa kvaliteetseks ja huvitavaks õpetamiseks ja väitluse kui õppemeetodi rakendamiseks teiste ainete raames.
2. Valmistame ette Eesti jaoks piisava hulga häid väitlusoskuste õpetajaid. Selleks viime väitlusõppe püsiva osana pedagoogikaharidusse, õpetajate ettevalmistamisesse ja täiendõppesse. Samuti loome väitlusõpetajatevahelise aktiivselt väitlusõppe kogemusi vahetava võrgustiku. Peame silmas, et väitlust ei saa hästi ja huvitavalt õpetada olemata seda ise proovinud.
3. Teeme põhilised argumendi ja väitlusteadmised kättesaadavaks elektrooniliselt ja tasuta.
4. Töötame aktiivselt otsusetegijatega haridusasutustes (koolijuhid, rektoraadid, hoolekogud jt), et kindlustada nende toetus väitlusoskuste õpetamisele.
5. Tõstame noorte haridusvalikuid mõjutavate isikute – karjäärinõustajate, mentorite, huvijuhtide, aga ennekõike lastevanemate – teadlikkust väitlusharidusest ja selle kasulikkusest, et nad oskaks suunata noori väitlushariduse juurde.
6. Teeme koostööd kõikide ülikoolide ja kolledžitega selleks, et seal oleks kättesaadav teaduskonnaülene valikaine, mis õpetab väitlust ja argumentatsiooni.
Väitluskoolitus Väitluskoolitus on juhtimise ja raamatupidamise ja kommunikatsiooni mõttes eraldiseisev sotsiaalne ettevõte väitlusseltsi sees, millel on kaks võrdselt olulist eesmärki. Esiteks viia ellu väitlusseltsi missiooni ehk õpetada argumendi ja väitlusoskuseid inimestele, kes ei ole haridussüsteemis neid oskuseid omandanud või kes soovivad oma oskuseid täiendada. Sellest lähtuvalt on Väitluskoolituse teenuse sisuks kõne, väitlus ja veenmiskunsti koolitused. Teine võrdselt oluline eesmärk on tegutseda kasumlikult, et seeläbi luua vahendeid väitlusseltsi teisteks ühiskondlikeks tegevusteks. Kuna Väitluskoolitus on iseseisva juhtimisega üksus, lähtutakse tegevuses oma äriplaanist ning alljärgnev on äriplaani
20122015 peegeldus. Meie eesmärk on olla kasumittootev sotsiaalne ettevõte, mis on üleriigiliselt tuntud oma professionaalsuse, aktiivsete õppemeetodite ja oskuste praktilise rakendatavuse poolest. Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.
1. Koolitame vahemikus 20122015 4800 inimest, kes annavad rahulolevat tagasisidet meie teenuse kohta.
2. Tõstame käivet ja kasumit igal aastal keskmiselt 30%.
3. Loome partnerorganisatsioonidest, väitlusseltsi vilistlastest ja avalikest tegevustest koosneva võrgustiku, mis pidevalt tõstab Väitluskoolituse nähtavust ja tuntust Eestis.
4. Töötame välja jätkukoolitused, mitmest kohtumisest koosnevad kursused ja teised viisid, kuidas luua oma klientidega pikemaajalised suhted.
5. Sihtgrupi laiendamiseks ja koolituste efektiivsuse tõstmiseks loome interneti teel pakutava ekoolituse formaadi.
6. Arendame ruumirendi, modereerimise ja teisi kõrvalteenuseid, et tasakaalustada koolitusturu kõikumisi.
7. Toetame oma koolitajate arengut ja uute koolitajate lisandumist läbi tugeva koolitajate kogukonna loomise, mis omavahel aktiivselt kogemusi ja teadmisi vahetab ja õpetamismeetodeid arendab.
8. Kogume rahvusvahelisi kogemusi erinevatelt turgudelt, et leida võimalused ja müügistrateegiad rahvusvaheliseks kasvuks järgmisel planeerimisperioodil.
9. Arendame koolituste ja tagasiside metoodikat, et tagada koolitusel saadud oskuste kasvav praktiline rakendatavus.
Ühiskondlik arutelu
Väitlussport, väitlusharidus ja väitluskoolitus annavad argumendi ja väitlusoskused võimalikult paljudele inimestele, aga ühiskondliku arutelu suund on see, mis peab looma tingimused, et nendel inimestel oleks oma oskuseid ühiskonnas võimalik rakendada ja et teatud juhtudel ühiskond nõuaks argumenteeritud arutelu. Ühiskondliku arutelu suund teeb selleks koostööd kõikide poliitiliste erakondadega, nende noorteorganisatsioonidega, meediaväljaannetega ja teiste kodanikeühendustega, et luua argumenteeritud väitlust
soodustavaid formaate, hinnata valimiskampaaniaid ja väitluseid, korraldada avalikke debatte ja üritusi ja muudel viisidel arendada ühiskondliku arutelu järjest kvaliteetsema argumentatsiooni suunas. Meie eesmärk on luua tingimused, et ühiskondlikus arutelus oleks tugevad argumendid nõutud ja hinnatud. Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.
1. Nõustame kõiki meediaväljaandeid ja kanaleid väitluspõhiste aruteluformaatide loomisel. Aitame võimalikult paljudel käivitada regulaarse väitlussaate või väitluste sarja, misläbi kõik Eesti meediatarbijad saavad paremini aru, milline on tugev argument ja mis on hea väitlus.
2. Korraldame mitut laiemale avalikkusele suunatud üritust, millel on ühiskondlikku arvamusvahetust kujundav roll, näiteks Arvamusfestival ja Demokraatiapäev.
3. Osaleme valimiskampaaniate argumenteerituse ja hea valimistava järgimise hindamises läbi koostöö meediakanalite ja kodanikeühenduste võrgustikega.
4. Teeme koostööd ühiskondliku aruteluga seotud algatustega, et tagada kvaliteetse argumentatsiooni ja väitluse keskne koht nendes algatustes, näiteks Rahvakogu ja varivalimised.
5. Korraldame ühiskonnas olulistel teemadel avalikke väitluseid.
6. Teeme koostööd erakondade, nende fraktsioonide ja noorteorganisatsioonidega, et tagada argumentatsiooni ja väitluse keskne koht nende seisukohtade kujundamises ja ürituste läbiviimisel. Seejuures säilitame alati oma erapooletuse ehk teeme võrdsetel alustel koostööd kõikide erakondadega.
7. Loome ise meediatekste ja teisi avalikke seisukohavõtte, sealhulgas arvamuslugusid, nii tava kui sotsiaalmeediasse, et õpetada argumendikasutust, juhtida tähelepanu demagoogiale või hästi argumenteeritud seisukohtadele ning vajadusel tekitada argumenteeritud diskussiooni küsimustes, mille puhul see ühiskonnas loomulikul teel puudub.
8. Astume aktiivselt samme sallimatuse ja demagoogiliste seisukohtade leviku vastu ühiskonnas, et toetada argumenteeritud arutelu.
Organisatsioon Tugevaid tulemusi suudavad pikaajaliselt saavutada ainult tugevad organisatsioonid. Organisatsiooni tugevus väljendub tema inimeste pühendumises, juhtimise kvaliteedis, maines, tulemuslikus finantsmudelis ja väärtustloovates koostöösuhetes. Mida tugevam väitlusselts nendes aspektides on, seda paremini saavutame oma tegevuseesmärke, seda suuremat mõju saavutame ühiskonnas ja lõpuks seda kiiremini saavutame oma missiooni. Seetõttu on osa väitlusseltsi juhtimistiimi tähelepanust alati pööratud sissepoole, organisatsiooni ehitamisele ja arendamisele, et väitlusselts oleks Eesti kõige tugevam vabaühendus, kontinentaalEuroopa tugevaim ja maailma juhtivate hulka kuuluv väitlusliikumine. Meie eesmärk on olla kõrgetasemelise juhtimisega haridusorganisatsioon, mida iseloomustavad suur ja pühendunud liikmeskond, kõrge maine ja laialdane tuntus, jätkusuutlik rahastus ning tugev partnervõrgustik. Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.
1. Kasvatame pidevalt oma liikmete hulka ning teeme kõik endast oleneva, et iga liige tunneks ennast osana Eesti Väitlusseltsist, teaks ja kasutaks oma võimalusi liikmena ning oleks aktiivselt kaasatud meie tegemistesse.
2. Arendame ja koolitame oma juhtimistiimi liikmete ja teiste võtmetöötajate ning vabatahtlike juhtimisoskuseid ja professionaalsust.
3. Kasvatame tuluallikate mitmekesisust ning tulude mahtu, hoiame eelarve tasakaalus ning tagame vabaühenduste hulgas kokkulepitud läbipaistvuse standarditele vastava raamatupidamise ja aruandluse. Loome piisavad reservid organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks majanduslanguse või kriisiperioodidel.
4. Muudame oma juhtimise võimalikult efektiivseks, võttes selleks kasutusel uusimad sobilikud tehnoloogiad, teadmised ning meetodid.
5. Loome regionaalse juhtimisstruktuuri, mis tagab info sujuva, igapidise liikumise organisatsioonis ning väitlusseltsi ja meie tegevuste pideva arengu kõikides riigi piirkondades.
6. Jagame vastutused selgelt oma üksuste ja inimeste vahel, lepime kokku jooksvad ja pikaajalised eesmärgid ning jälgime nende täitmist.
7. Pakume oma töötajatele ja vabatahtlikele kõrget töörahulolu ja huvitavaid arenguvõimalusi ning otsime pidevalt oma liikmete hulgast uusi, aktiivseid inimesi, et
tagada kõikide tegevuste elluviimiseks lahedad, motiveeritud tiimid.
8. Arendame oma rahvusvahelisi koostöösuhteid, sealhulgas arengukoostööd, eesmärgiga luua Kesk ja IdaEuroopas ning Läänemere ümbruses tugev väitlusregioon, mis võimendab Eesti Väitlusseltsi mainet kompetentsikeskusena. Sõlmime ja arendame ka teisi vastastikuselt kasulikke ja/või ühiskondlikult vastutustundlikke rahvusvahelisi koostöösuhteid.
9. Loome paljusid väitlusseltsi vilistlasi hõlmava vilistlaskogu, mis oma sisuka tegevustega toetab väitlusseltsi ja meie missiooni elluviimist.
10. Kujundame ja laiendame teadlikult ja aktiivselt oma mainet nii liikmete, koostööpartnerite, Eesti ühiskonna kui maailma väitluskogukonna silmis.
Arengukava elluviimine Arengukava elluviimiseks lisatakse juhtimistiimi ja nõukogu koostöös igal aastal arengukavale aastased tulemusmõõdikud, mis määratlevad konkreetselt (võimalusel numbriliselt), millise tulemuseni iga eesmärgi osas aasta jooksul jõuda tuleb. Edasi jälgib juhtimistiim igakuiselt ja nõukogu kvartaalselt kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamist. Tulemusmõõdikute põhjal koostab juhtimistiim väitlusseltsi aastase töökava, millega jaotatakse arengukava eesmärgid kodade ja teiste struktuuriüksuste vahel laiali ning seatakse vahemõõdikud kas igakuise või kvartaalse sammuga. Iga üksus vastutab oma töölõigule seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute täitmise eest. Juhtimistiimis on eesmärkide täitmise viisid läbi räägitud ja kokku lepitud. Kui ilmneb objektiivseid asjaolusid, mis ei võimalda eesmärkide täitmist, annab juhtimistiim nõukogule sellest teada ja vajadusel korrigeeritakse eesmärke. Juhtivtiimil toimuvad koosolekud iganädalaselt ja igakuiselt. Iganädalase koosoleku eesmärgiks on infovahetus ja jooksvate tegevuste kooskõlastamine. Igakuise koosoleku eesmärk on vaadata üle aastase tegevusplaani täitmine ja juhtimismõõdikute hetkeseis. Alates 2015. aasta algusest rakendame hetkel meie vajadustele kohandamisel olevat, Liquid Feedback süsteemile rajatud osalusotsustamise mudelit. See võimaldab igal väitlusseltsi liikmel, sh juhtivtiimi ja nõukogu liikmel, jälgida väitlusseltsi tulemuste saavutamist ja arengukava täitmist ning iga ajal algatada arengukava muutmise ettepanekut. Loodav keskkond võimaldab teistel liikmetel seejärel muudatusettepanekuid arutada ning nende üle hääletada. Piisava hulga häälte olemasolul võetakse muudatus vastu. Sellise mudeliga püüdleme olukorra poole, kus hetkel vastuvõetav arengukava jääb eraldiseisva dokumendina viimaseks ning edaspidi uueneb arengukava jooksvalt ning selles uuenemises on igal liikmel pidevalt võimalik kaasa rääkida.