Välisturgude valik ja turgudele sisenemineI õppusSissejuhatus – teie kogemus ja eesmärgidStrateegilised valikud rahvusvahelistuvas ettevõttesEksport ja välisturgudele sisenemise erinevad meetodidÜlevaade aineprogrammist ja kodutöödest

Tiit ElenurmEttevõtluse õppetool, EBStiit.elenurm@ebs.ee

EESMÄRKhttp://www.alvex.net/index_ing.html

Selgitada ekspordi arendamisega seostuvaid rahvusvahelise äri erinevaid operatsiooniviise ja mõista välisturgude valiku ning välisturgudele sisenemise meetodeid

Rahvusvaheline äri/ international business

Rahvusvaheline äri hõlmab (1) firmade rahvusvahelist

(piiriülest) majandustegevust ja

(2) äritegevust välismaal (Peng ja Meyer, 2011).

.

3

4

Mis eristab rahvusvahelist äri sisemaisest äritegevusest?

• Poliitilistest, majanduslikest ja juriidilistest teguritest tulenev kõrgem riskiaste

• Kultuurierinevuste mõju ärisuhtluses ja turunduses

• Lepingud, valuutad ja maksed rahvusvahelises kontekstis

• Strateegilised valikud – suurem määramatus ja sageli vajadus pikaks ajaks ressursse siduda

5

Rahvusvahelise äri ajalugu

• Juba Vana-Rooma riiki kooshoidev jõud oli rahvusvaheliste kaubateede kaitse (Pax Romana)

• Keskajal – Hansa Liit. Kuigi domineeriv oli siis naturaalmajandus. Rahvusvaheline äri hõlmas suuremas osas eksklusiivkaupu.

• Maadeavastused – Kolumbus läks otsima lühemat ja turvalisemat kaubateed Indiasse. Kolonialismi seos industrialiseerimiseks vajaliku toorainebaasi tagamisega.

• 20. sajandi esimene pool – protektsionistlik mõtteviis.

6

Olulised rahvusvahelise ärikeskkonna trendid 20. sajandi viimastel

aastakümnetel ja 21. sajandi alguses

• General Agreement of Tariffs and Trade (GATT) 1947 –World Trade Organization (WTO) 1995 http://www.wto.org/

• Globaliseerumine, arengumaade ja arenenud maade erinevad nägemused, globaliseerumisvastaste nähtav roll WTO, IMF, Maailma Majandusfoorumi üritustega seoses

• Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa integratsioon Euroopa Liidus, NAFTA• Majandus- ja valuutakriiside kiire globaalne mõju – Kagu-Aasia kriis

90ndate aastate teisel poolel mõjutas ka Ida-Euroopat• Teenused ja internetikaubandus ning nüüdisaegse

pangandustehnoloogia abil võimalikud valuutaspekulatsioonid ja portfellinvesteeringute ümberpaigutamine

• Rahvusvahelise terrorismi mõju

7

Olulised rahvusvahelise ärikeskkonna trendid viimastel aastakümnetel – vastuolud

• Tooraine tootjate tähtsus võrreldes valmistoodete tootjatega on rahvusvahelises kaubanduses aastakümneid kahanenud, kuid globaalne energiakriis ja globaalne soojenemine võivad olukorda muuta.

• Hiina ja India mõju kasv maailmakaubanduses.

• Kuluefektiivsuse saavutamiseks on osade kaupade puhul võtmetegur odav tööjõud, teiste puhul oskusteave, logistika, juhtimisvõime.

• …………………………………………………………………

Ekspordi ja sisemajanduse koguprodukti kasv maailmas

1950-60 1960-70 1970-80 1980-90 1990-00 2000-11 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011-14

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

16

Exports GDP

http://www.wto.org/english/res_e/statis_e/its2012_e/its12_charts_e.htm

Maailmakaubanduse trendid

9

World merchandise trade volume, 2005Q1-2013Q4 Seasonally adjusted index, 2005Q1=100 Source: WTO Secretariat.

10

Kaubandusbarjäärid• Impordi- ja ekspordilitsentsid• Kvoodid• Tollimaksud• Tervise- ja keskkonnakaitsega seotud piirangud• Valuutade mittekonverteeritavus või

konverteerimisega seotud kulud• Transpordiga seotud piirangud• Aeglased ja töömahukad protseduurid

Mittetariifsete barjääride osakaal on viimastel aastakümnetel kasvanud.

11

Kaubandusplokid• EU• ASEAN, SAFTA, ANZERTA• NAFTA, CAFTA, MERCOSUR …..

“banaanisõjad” http://www.guardian.co.uk/banana/Story/0,,208549,00.html

• COMESA, SBI, SACU, EAC, SADC• WTO väljakutsed – põllumajandussaadused

versus teenused ja intellektuaalne omand (Doha läbirääkimistsükkel)

Finants- ja kaubavood USA ja Hiina vahel mõjutavad oluliselt maailmamajanduse

tervenemist

12

Chimerica and global business balance

13http://cnreviews.com/life/news-issues/chimerica-china-america-future_20090706.html

Eesti ekspordi osakaal maailmashttp://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/konkurentsivoimeline-majanduskeskkond/ekspordi-osatahtsus

Valitsusliidu sihiks on suurendada Eesti ekspordi osakaal maailma kaubanduses 2015 aastaks 0,1% protsendini.

Alates 2006. aastast on Eesti eksport SKPst moodustanud keskmiselt umbes 72%, mistõttu on ekspordil ja selle kasvul oluline mõju Eesti majandusele.

1,29 : 7 000 = 0,018%http://www.geohive.com/earth/population_now.aspx

Euroopa Liit on maailmakaubanduses (veel) kõige

suurema ekspordiga regioonErinevad regioonid regioonidevahelises maailmakaubanduses http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php?title=File:Main_players_for_external_trade,_2010_(EUR_1_000_million).png&filetimestamp=20111207152617

Ekspordi osakaal SKP-st Eestis 70-75%, Soomes 40-45%

Euroopa Liidu osakaal ekspordis on Eestil (65-70%) - suurem kui Soomel (alla 60%) – on see hea või halb?

Eesti ekspordi sihtriigidhttp://www.stat.ee/public/statistics-explorer-et/valiskaubandus/#

story=02011. aastal eksporditi Eestist kaupu 165 riiki ning imporditi 129 riigist. Kaupu eksporditi jooksevhindades 12 miljardi euro eest. Import: 12,7 miljardid eurot.

Naaberriikide suur osakaal. 1,9 miljardi euro väärtuses eksporditi kaupu Rootsi (16% koguekspordist), Soome eksporditi 1,8 miljardi euro (15%) ja Venemaale 1,3 miljardi euro eest (11%).

Kaugematest sihtturgudest USA, Holland, Suurbritannia ja viimastel aastatel ka Nigeeria.

1. Kodutöö – Moodlesse andmebaasi vahendiga laadida. Tutvuge ka maa

valiku põhimõtetega järgmisel slaidil ja juhisega Moodles

• Sihiks on treenida PESTLE analüüsi kasutamist kauge sihtturu näitel, mille kohta on vaja andmeid mitmetest erinevatest allikatest otsida ja allikate usaldusväärsust hinnata. Soovitav on valida riik, mille osakaal Eesti ekspordi sihtriikide hulgas on väiksem kui selle potentsiaal.

• Neile, kes on läbinud ekspordikorralduse kursuse, on mõeldud 1. kodutöö variant B – ekspordi sihtturgude analüüsi ja hindamist käsitleva teadusartikli analüüs. Kaasame neid ühtlasi parimate sihtturgude PESTLE analüüside selgitamisele.

17

18

PESTLE analüüs sihtturu valikuks

• POLITICAL • ECONOMIC• SOCIAL• TECHNOLOGICAL• LEGAL• ENVIRONMENT (sh. kultuur,

kliima, transpordilogistika…)

Hea oleks, kui sama maa kohta ei oleks üle 5 magistrandi

Maa Magistrandid

19

Eesti Statistika ajaveebhttp://

statistikaamet.wordpress.com/tag/valiskaubandus

2011 • Üle veerandi

eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine.    

Konkurentsivõime ja Eesti eksportööride probleemid – alusmaterjale aruteluks

edasistel õppustel

Konkurentsivõime teguridEesti konkurentsivõime kava 2020http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Eesti%202020%20(2012%20uuendamine)/eesti%202020.pdf

World Economic Forum. Global Competitiveness Report 2012-2013http://reports.weforum.org/global-competitiveness-report-2012-2013/#=

Eksportööride probleemidhttp://www.koda.ee/public/Failid/Ekspordiuuring/Eesti_ettevotete_ekspordiprobleemide_uuringu_uldosa.pdf

Euroopa Liidu globaliseerumise näitarvud http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/globalisation/indicators

(01.02.2011)• Eesti (15,3% Läti (17.5%) järel 2. kohal mittekodanike osakaalult

elanikkonnas - 2010• Eesti ekspordis kõrgtehnoloogia ekspordi osakaal Euroopa Liidust

väljapoole 4,58% (EL keskmine 15,36%) , Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse 8,74% (Soome 16,25%) – 2008 andmed

• Eesti kaupade eksport Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse 30,98% Eesti GDP-st (Sloveenial 31,89%), Euroopa Liidust väljapoole 10,56% Eesti GDP-st (Sloveenial 13,80) - 2009 andmed

• Eesti teenuste eksport Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse 16,32% Eesti GDP-st (Sloveenial 8,58%), Eesti teenuste eksport Euroopa Liidust väljapoole 6,81% Eesti GDP-st (Sloveenial 3,87% - 2009 andmed.

22

23

Ekspordi ja rahvusvaheliste investeeringute tähtsuse kasv

• Isoleeritud majandusega maade arv on viimase 15 aastaga vähenenud.

• Rahvusvaheliste korporatsioonide sisekäive kasvab kiiresti.

• Rahvusvaheliste teenuste kasvav mõju

Viimase 100 aasta kogemus: Majandusliku autarkia taotlus viib alla elatustaseme ja lõpptulemusena ka kodumaiste tootjate konkurentsivõime

24

Maariski hindamine rahvusvahelises äris

Uuem link riskikaardile:http://www.coface.fr/CofacePortal/ShowBinary/BEA%20Repository/Training/fr_FR/pages/home/carte-loupe/center_EN

Uudse sihtriigi valik1. Valige sihtriik, mis asub Eesti

piiridest vähemalt 2000 km kaugusel.

2. Analüüsi lähtepunktiks olgu toode või teenus, mida teie ettevõte soovib eksportida. Kui selline toode hetkel puudub, siis valige mõne teise Eesti ettevõtte toode.

3. Oluline on olemasoleva ja potentsiaalse uue sihtturu sisukas ja hästi struktureeritud võrdlus.

4. Plussiks on erinevate infoallikate võrdlus ja kriitiline hindamine

PESTLE

25

26

Geograafiline ja psüühiline distants

Soome väikefirmad sisenesid aastakümneid tagasi kõigepealt Rootsi turule. 90-ndate aastate alguses teiste riikide väikefirmadest kiiremini Eesti turule. Eesti VKE-d on loonud palju tütarfirmasid Lätis.

Vahel on geograafiliselt lähedane turg siiski psühholoogiliselt kauge ja vastupidi. Miks?

27

Valitsusasutused

Rahvusvahelised organisatsioonid

Konsultatsiooni-firmadKaubanduskojad ja

assotsiatsioonid

TeatmikudTeised firmad

Internetipõhist allikate osakaal sihturu analüüsimisel on kasvanud

28

Sihturu valiku strateegilisi võtmeküsimusi

Kas turg on kasvav või muul põhjusel atraktiivne Turu tähendus ettevõtte rahvusvahelistumise strateegias Võimalikud sünergia teiste turgudega Sünergiad välispartnerite ja nende innovaatiliste toodetega Barjäärid turule sisenemisel Äriline, juriidiline, kultuuriline keskkond – kas soosib

kasumlikku kasvu Ettevõtte ressursid turule sisenemiseks Eelistused operatsiooniviisi valikuks rahvusvahelises

äris – kaudne eksport, otsene eksport (agendi või importööri kaudu, e-kaubanduse vahenditega), litsentsi/frantsiisi müük, ühisettevõte või tütarettevõte

29

Alternatiivsed operatsiooniviisid rahvusvahelises äris I

• Kaudne eksport – kodumaine vahendaja. Risk ja müügikate väike, piiratud tagasiside sihtturult.

• Otsene eksport – partneriks maaletooja või agent sihtriigis. Eeldab kompetentsust tolliprotseduurida ja logistika alal. Eesti firmadel on vähe strateegiliselt eesmärgistatud agendilepinguid.

• Otsene eksport ilma välismaise vahendajata – kõikide kaupade puhul ilma püsiva esindatuseta välisturul läbi ei saa. EL ja e-kaubandus avardavad selle operatsiooniviisi võimalusi.

• Eksportöör loob müügiüksuse (tütarfirma või ühisfirma) sihtturul. Eeldab välisinvesteeringuid ja tööandja rolli välisriigis töötava personali suhtes.

30

Alternatiivsed operatsiooniviisid rahvusvahelises äris II

• Litsenseerimine ja frantsiis– toote valmistamise ja müügi õiguse loovutamine välispartnerile

• Juhtimisleping – levinud näiteks hotellinduses• Allhange ja lepinguline tootmine• Projektieksport – levinud ehituses ja

tootmistehnoloogia rahvusvahelises ülekandes• Tootev/teenust osutav ühisettevõte

välisriigis• Tootev/teenust osutav tütarettevõte

välisriigis

31

Aktiivne või passiivne osalus rahvusvahelises äris?

• Passiivse osaluse tüüpiline vorm on kaudne eksport.

• Rahvusvahelistunuks sõna laiemas mõttes võib pidada ettevõtet, kus ekspordi osatähtsus müügikäibes tõuseb üle 50%. Rahvusvahelistunud sõna kitsamas mõttes on ettevõtte, mille majandustegevusest üle 50% toimub väljaspool ühe maa piire.

32

Rahvusvahelistumise motiivid – proaktiivsed ja reageerivad firmad

• Protektsionistlike kaubandusbarjääride ületamine• Kohalolek suurtel (potentsiaalsetel) turgudel või

nende läheduses• Konkurentide eeskujule järgnemine• Odavate tootmistegurite (tooraine, tööjõud)

ärakasutamine• Mastaabiökonoomia saavutamine• Välisinvesteeringutele antavate soodustuste

ärakasutamine

Ekspordiks valmistumine -õppevahend

Küsimusi aruteluks (I):

Kas teie ettevõttes on ekspordi arendamise aluseks proaktiivsed või reageerimise põhinevad motiivid? Milliseid motiive lisaksite tabelisse 1? Kui on mitu motiivi, siis milline on nende tähtsuse järjekord ettevõtte erinevate otsustajate jaoks?

Kuidas formuleerite ekspordi arendamise kolm kõige olulisemat eesmärki lähemaks viieks aastaks?

34

Milline väliskaubandus on kasulik? Rahvusvahelist kaubandust käsitlevate

teooriate kujunemine

Enne tööstusrevolutsiooni toimis väliskaubandus suurel määral riikide valitsuste egiidi all – sihiks rikkuse akumuleerimine, eriti kulla ja hõbeda kujul (“varakambri täitmine”). Selle poliitika peegelduseks oli merkantilism – kulla ja hõbeda väljavedu ei olnud lubatud, kaupade eksport pidi ületama impordi.

Merkantilismi kriitika - absoluutne eelis. Majandusteooria klassik Adam Smith näitas (The Wealth of Nations, 1776), et riikidel on kasulik spetsialiseeruda nendele toodetele, mida nad suudavad vähima töötundide arvuga toota ja importida tooteid, mille valmistamine on töömahukam kui teistes riikides.

35

David Ricardo (1819) On the Principles of Political Economy and Taxation –

suhteline eelis • Kui ühes riigis toodetakse mitut toodet

väiksema töötundide arvuga tooteühikule kui teises riigis, on ikkagi kasulik spetsialiseeruda kõige kõrgema tööviljakusega too(de)tele ja osta sisse tooteid, mille tootmise efektiivsus on suhteliselt madalam (kuigi kõrgem kui riikides, kust neid tooteid saab importida).

36

Eli Heckscher, Bertil Ohlin – tootmisfaktorite proportsiooni teooria

• Tööjõu ja kapitali hindade erinevus erinevates riikides ja erinevate toodete töö- ja kapitalimahukus määravad optimaalse tootmiskoha ja rahvusvahelised kaupade vood.– Eeldati, et erinevates maades kasutatakse

samade kaupade tootmiseks samalaadseid tehnoloogiaid (töö- ja kapitalimahukus ei sõltu tehnoloogilistest erinevustest erinevate riikide ettevõtete vahel)

Leontief’i paradoks: 1947.a. tootmisisendite ja väljundite analüüs näitas, et USA eksport oli töömahukam ja väiksema kapitalimahukusega kui USA import

John Dunning – OLI paradigma edukate välisinvesteeringute üldiste tingimuste

selgitamiseks• Ownerhsip – eelised. Võimalus kasutada ühes

riigis loodud ressursse (tehnoloogiaid, brände, ärimudeleid jm.) teistes riikidest ja saavutada ärikultuuri ülekandest ning erinevate riikides tegutsevate tütarfirmade sünergiast tekkivat efekti.

• Location-eelised. Kasvavad ja/või ostujõulised turud, kvalifitseeritud tööjõud, loodusressursid, klastrid, soodustused välisinvestoritele.

• Internalization – eelised. Luuakse efektiivsem sisemine väärtuskett kui eksport/import organisatsioonivälistelt partneritelt. Seostub teadmusjuhtimise ja strateegilise kontrolliga. 37

38

Raymond Vernon (1966) – toote elutsükli teooria

• I staadium: Innovaatilisi uusi tooteid toodetakse kvalifitseeritud (ja kalli) tööjõuga maades, kus piisab kapitali uurimis- ja arendustöödeks

• II staadium. Küpsete toodete tootmiseks on mõistlik investeerida odavama tööjõuga riikidesse. Kui seda ei tee toote väljatöötaja, siis ilmuvad välja konkurendid, kes pakuvad toote odavamaid modifikatsioone

• III staadium: standardiseeritud toode. Konkurentsieelise saavad odavaima tööjõuga riigi ettevõttedVernoni käsitluse erinevus Heckscherist-Ohlinist:

tehnoloogia mõju konkurentsieelisele käsitetakse muutuva tegurina.

39

Michael Porter riigi ja juhuse mõjust rahvaste konkurentsieelistele

JUHUS

Ettevõtete strateegia, struktuur ja konkurentsisituatsioon

Tootmis-tegurid Nõudlusolud

Sidus- ja toetavad majandustegevuse harud RIIGIVÕIM

40

Veel väliskaubandusega seotud käsitlusi

• Paul Krugman – rahvusvahelised suurfirmad saavad tänu sisemisele mastaabiökonoomiale saavutada monopolipositsiooni. Riigid võivad sedalaadi ekspansiooni toetada. Toodete diferentseerimisel ja harusisesel rahvusvahelisel kaubandusel on selles protsessis oluline roll. Väline mastaabiökonoomia tekib tänu firmade regionaalse koostöövõrgustiku, klastri kujunemisele.

• Staffan Burenstam Linder – valmistoodete rahvusvaheline kaubandus on intensiivne riikide vahel, mille sisemajanduse koguprodukt inimese kohta ja elatustase on lähedased. Nende maade ettevõtjad oskavad vastastikku paremini arvestada sihtturu vajadusi.

Sünnilt globaalsed firmad (born globals)- seadsid kahtluse alla Uppsala koolkonna (Jan Johanson ja Jan-Erik Vahlne) samm-sammulise õppimistsüklist lähtuva rahvusvahelistumise teooriaEesti näiteid (mitte ainult Skype):• Creative mobile OÜ http://creative-mobile.com/

• Modesat Communicationshttp://www.modesat.com/

• Fits me http://fits.me/

42

Figure 1.2 – The Global

Components of a Big Mac in

Ukraine

Source: M. Czinkonta, I.

Ronkainen, M. Moffett.

Multimedia presentation by Milton Pressley

Globaliseerumisvastane liikumine

http://www.anti-marketing.com/anti-globalization.htmlInternational Forum on Globalizationhttp://www.ifg.org/about.htm

People’s Global Actionhttp://www.nadir.org/nadir/initiativ/agp/en/Kas globaliseerumine tähendabvähemarendunud maade ekspluateerimist või pigem ohtuarenenud riikide vähemkvalifitseeritudtööjõule?

43