UUDIS 13ÄRIPÄEV 1. juuni 2011

toimetaja Elmar Ots, tel 667 0173, e-post elmar.ots@aripaev.ee

Börsile minekuks peab põhjus olema. Seni seda pole.Krimelte omanik Jaan Puusaag

Äripäeva Tööstuse Klubi kutsub kuulama ja kaasa mõtlema

Kuidas luua parimat toodet?

Kuidas luua konkurentsitihedal turul tarbijatele meeldiv toode: Leiburi tootearendus Eesti parima toiduaine Saib näitel. Leiburi juhatuse esimees Asso Lankots ja tootearendusjuht Tiina Rühka.Tootearendustoetuse taotlemine.Innopolis ärianalüütik Kristjan Eljand.

Klubisse on oodatud tööstusettevõtete juhid, arendusjuhid, tootmisjuhid ja turundusjuhid, sest vastust otsitakse küsimusele, kas äriliselt edukas toode sõltub ainult heast turundusest või ka tootearendusest.

Äripäeva Tööstuse Klubi pakub hommikukohvi 2. juunil kell 9.00–11.00 restorani Travel kaminasaalis (Toompuiestee 37)

Osalustasu 49 eurot (km-ga 58,80 eurot).Lisainfo ja registreerimine telefonil 51 34 004 või e-posti aadressil tanel.raig@aripaev.ee, www.toostusuudised.ee

Lähedane ja personaalne kon-takt kliendiga on üks odava-maid ja kindlamaid võimalusi ekspordis edu saavutada, teab ühe suurema eksportija, ehi-tusvahutootja Krimelte juht.

Ehitusvahutootja Krimelte omanik Jaan Puusaag vastas ei-le Äripäeva veebikülje lugejate küsimustele.

Millistest riigi pakutavatest ekspordiprogrammidest Teie arvates päriselt ka tolku on? Kindlasti võib olla vähem või rohkem kasu kõigist program-midest. Ettevõtja analüüsib ala-ti, millist tulu ta mingist kulu-tusest saab. Abiprogrammide puhul on probleemiks mõõde-tavus. Alati jääb küsimus, kas tu-lemus saavutati tänu program-mile või mitte. Aga kuna tegu on toetuseks antavate ressurssi-dega, siis vähemalt elavdab see majandust.

Kas Krimeltel on sihikul ka mõ-ni uus ekspordimaa? Sihikul olevate turgude nimekiri on üs-na pikk. Sama oluline on, et üks-ki olemasolevatest ära ei kaoks.

Mida peaksid eksportijad Teie arvates kõige enam õppima, et välisturgudel läbi lüüa? Eks-portijaks – nagu heaks müügi-mehekski – tuleb sündida. Ma kahtlen, et selleks on võimalik õppida. Aga kindlasti tuleb os-kusi arendada, süstematiseeri-da ja sünkroniseerida.

Erakordselt oluline on back office’i töö. Keegi ei taha töötada ettevõttega, kes ei suuda saata pakkumist, ei vasta kõnedele, ei pea kinni lubadustest, tähtaega-dest ega ole meeldiv suhtleja.

Kümne aasta eest kohtusin Kölni messil käies õhtul hotel-lis potentsiaalse kliendiga Ing-lismaalt. Veetsime koos meeldi-va õhtu ja leidsime õhtu lõpuks, kui lahedad mehed me ikka ole-me. Läks veel aasta, enne kui koostöö algas, aga sellest saadik ei ole ühelgi konkurendil olnud vähimatki võimalust. Lähedane ja personaalne kontakt kliendi-ga on üks odavamaid ja kindla-maid võimalusi.

Mida saaks Eesti riik teha sel-leks, et ettevõtjatel oleks liht-sam ekspordiga alustada ja se-da arendada? Logistikakesku-sed geograafilistes võtmepunk-tides, miks mitte Hiinas. Impor-dilitsentsi saamine on Hiinas väga keeruline protseduur. Sa-muti oleks riigi tuge vaja logis-tikapartnerite leidmisel, kes ai-

taks impordi, ladustamise ja distributsiooniga. Kui see kü-simus oleks riigi toel lahenda-tud, võiks eksportija säästa ra-ha ja aega kuni paar aastat. See väga konkreetne, käegakatsutav ja mõõdetav meede.

Kas ja kui palju olete Krimeltes palku tõstnud. Kas masu lõp-pemisega on tekkinud ette-võtjatele suur surve palga-tõusuks? Kuna me masu ajal palku ei langetanud, siis peaks meie palgatase olema endiselt korralik. Kindlasti võib olla, et ootused on tekkinud. See, et

Vahetu kontakt on kõige olulisem. Krimelte edu võti

Loe veebistWWW.AP3.EE “Millal läheb Krimelte börsile?”Täispikk intervjuu Jaan Puusaa-giga

me masu ajal palka ei langeta-tud, ununeb ruttu, aga nüüd ju kirjutatakse igal pool, et palgad tõusevad. Küllap turg paneb as-jad paika.

Kui suur on teil töötajate voola-vus? Kui uusi inimesi otsite, kui keeruline neid praegu leida on? Mitu inimest konkureeris vii-mati ühele töökohale? Tööjõu voolavus oli mullu 2 protsenti. Oleme otsinud juba pool aas-tat ekspordi tootejuhti, aga po-le sobivat kandidaatigi leidnud. Ostujuhi kohale kandideeris 50 soovijat ning valik oli päris hea.

Millal kuulutate välja IPO? Bör-sile minekuks peab põhjus ole-ma. Seni seda pole.

Millisest valdkonnast võiks praegu kindlasti eemale hoida, et mitte näppe kõrvetada? Ehi-tusvahtu ei maksa tootma haka-ta. Ülejäänu kohta on juba ras-kem soovitada. See, mis tundub kõige raskem, peidab endas kõi-ge suuremat võimalust.

ARIPAEV.EE

KRIMELTE juht Jaan Puusaag andis mõista, et ehitusvahu

turg on Eestis täidetud, teistel aladel võib aga kätt

proovida küll. FOTO: ANDRAS

KRALLA

Ligi: see oli piinlik eksitusEelmisel nädalal kõrvaldas ra-handusministeerium oma ko-dulehelt ühe dokumendi, mil-le avalikustamine oli rahan-dusminister Jürgen Ligi sõnul piinlik eksitus.

Rahandusministeerium võt-tis oma kodulehelt ära doku-mendi, milles selgitati Euroo-pa stabiilsusmehhanismidega

seonduvat. Seda otsust pidi es-maspäeval riigikogus selgitama rahandusminister Jürgen Ligi.

Teema tõstatas riigiko-gu keskfraktsiooni liige Aadu Must.

Ligi sõnul oli dokumendi ava-likustamise puhul tegemist nä-puveaga. “See paber on tüüpili-ne töödokument, kus ei ole väga

palju rõhku pandud näiteks sõ-nakasutusele. Me kõrvaldasime ta sel põhjusel, et mitteametlik paber tekitab ülearust segadust. Siin ei ole mingit varjamist, üldi-selt selles sisus midagi häbeneda ei ole, küll aga vormis ja selguses, selle poolest on kindlasti piinlik eksitus,” ütles Ligi.

ARIPAEV.EE

Juhul kui suurriikide juhid ei hakka globaalset toidusüstee-mi reformima, tõusevad põhi-toidukaupade hinnad järgmise 20 aasta jooksul enam kui kaks korda, hoiatab heategevusor-ganisatsioon Oxfam.

Organisatsiooni prognoosi kohaselt kasvavad peamiste toi-duainete hinnad 2030. aastaks 120–180 protsenti. Poole kal-linemisest peaks tingima kli-maatilised muutused, vahendas BBC News.

“Toidusüsteem vajab olulisi muudatusi, kui me tahame jagu saada kliimamuutustest, kalli-nevatest toiduhindadest ning maa, vee ja energia nappusest,” ütles Oxfami tegevjuht Barba-ra Stocking.

Organisatsioon toob välja as-jaolu, et Indias kulutavad inime-sed oma sissetulekutest toidule proportsionaalselt kaks korda rohkem kui britid. Suhestatuna teenitavasse palka, maksab liiter piima Indias 11,5 eurot ning kilo riisi 7 eurot.

Maailmapank on hoiatanud, et toidu kallinemine surub mil-joneid inimesi vaesusesse. Aprilli seisuga olid toidu hinnad aasta-taguse tasemega võrreldes tõus-nud 36 protsenti.

ARIPAEV.EE

Toit läheb mitu korda kallimaks

TEHING

Saastekvoodi müügi abil uued bussidMaanteeamet ja Tšehhi firma Iveco Czech Republic allkirjastasid eile lepingu 110 Iveco IRISBUS Crossway tüüpi bussi ostuks. Bussid maksavad kokku 18,86 miljonit eurot.Busside eest tasutakse Eesti ja Hispaania vahel sügisel sõlmitud CO

2 saastekvoodi ostu-müügilepingu alusel laekuvast rahast, tea-

tas maanteeamet.Ostetavatest bussidest 100 võetakse kasutusele maakonnaliinide teenindamiseks ja kümme lähevad Tallinna linnale.

LENNUNDUS

Estonian Air muudab pagasireegleidEstonian Air läheb üle seniselt kaalupõhiselt pagasikontseptsioo-nilt ühikupõhisele, mille eesmärk on ühtlustada peamiste partner-lennufirmadega pagasile esitatavaid nõudeid. See toob kaasa ta-suta äraantava pagasi kaalu lubatud piirmäära suurenemise ning lisaks ka pardale lubatava käsipagasi mõõtmete suurenemise.Uued pagasireeglid hakkavad kehtima lendudel alates 1. juulist 2011 klientidele, kelle piletid on väljastatud selle aasta 1. juunil või hiljem.

TÖÖ

Alaealiste värbamine võetakse luubi allaTööinspektsioon alustab tänasel lastekaitsepäeval alaealistega sõlmitud töösuhetele keskenduvat sihtkontrolli.Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on sage-dasemateks eksimusteks alaealiste värbamisel olukorrad, kus ala-ealine võetakse tegema tööd, mis ei ole tema vanust ja arengut sil-mas pidades sobiv. Eksimusi esineb ka töötundides, kui alaeali-sel lubatakse töötada pikema tööpäevaga või lühema puhkeajaga, kui töölepingu seadus ette näeb.

PENSION

NASDAQ OMX teeb Armeenia jaoks tarkvaraNASDAQ OMX Tallinna tütarettevõte eCSDX ja Armeenia kesk-depositoorium sõlmisid lepingu Armeenia valitsuse ja Armeenia Keskpangaga, mille järgi tarnib NASDAQ OMX pensioniteenuste osutamiseks vajaliku tarkvara ja konsulteerib Armeenia riiki teise samba pensionifondides osalejate registri loomisel. Tarkvara juurutamine ja nõustamisprojekt kestavad kuni 2015. aastani.