valgamaa aastaraamat 1998 · 1994. aastast jäid eelkõige meelde ülemaailmsed valgamaalaste...
TRANSCRIPT
VALGAMAA
AASTARAAMAT
1998
Valgas, 1999
Valga Maavalitsus
Kesk 12, 68203 VALGA
telefon (276) 66 111, faks (276) 66 157
e-post: [email protected]
Internetis: http://www.valgamv.ee
Koostanud ja toimetanud Valga Maavalitsuse osakonnad, rahastanud sihtasutus “Valgamaa
Fond”
Täname kõiki, kes osutasid abi selle raamatu ilmumisel!
Valga Maavalitsus, 1999
Trükitud AS TRIIP 500 eks., 153 lk.
Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale
Eessõna
Hea lugeja
Peale mitmeid aastakümneid, 1995. aastal hakati taas välja andma Valgamaa aastaraamatut.
Raamatu väljaandmist nõudis elu ise. Puudus maakonna ühtne andmeallikas, kust
riigiasutustel, omavalitsustel, koolidel, ettevõtetel ja kõigil teistel huvilistel olnuks võimalik
hankida teavet erinevate eluvaldkondade kohta, teha analüüse ja võrdlusi.1995. aasta oli ka
maakonna ning omavalitsuste arengukavade koostamise algusaasta. Nii selleks tööks kui ka
muudeks planeeringuteks olid andmed hädavajalikud.
Ilmunud aastaraamatud on üldsusele kättesaadavad kõigis rahva- ja kooliraamatukogudes.
Aastaraamatust on saanud vajalik lauaraamat maa- ja omavalitsustöötajaile, õpilastele,
üliõpilastele ning kõigile teistele huvilistele.
Alates 1995. aastast on koostajad püüdnud igat järgmist aastaraamatut sisukamaks muuta ja
täiustada uute peatükkide, valdkondade või võrdluste lisamisega.
Käesolev väljaanne on viies omataoline, kajastades põhiliselt 1998. aasta töid, tegemisi ja
sündmusi maakonnas, kuid tuues esile ka viimaste aastate arengutendentsid.
Viie viimase aasta sisse mahub rõõmustavalt palju kaalukaid sündmusi ning kordaminekuid
maakonnas.
1994. aastast jäid eelkõige meelde ülemaailmsed valgamaalaste päevad ja suure hulga
Valgamaad tutvustavate trükiste väljaandmine.
1995. aastal loodi maakonna arengunõukogu, avati esimene turismiinfopunkt Otepääl ning
alustas tööd esimene kohalik raadio, Tehvandi suusahüppemägi sai uue tehiskatte, asutati
liikumise “Kodukant” Valgamaa ühendus, sõlmiti koostööleping Tartu Ülikooliga, Valka
rajooniga Lätis ja Ylistaro vallaga Soomes.
1996. aastal avati Valgas esimene erakool - Mainori Majanduskooli filiaal, Valga
Keskraamatukogu sai ajakohased ruumid, tegevust alustas Kultuurkapitali Valgamaa
ekspertgrupp.
1997. aastal valmis Valgamaa Haigla I etapp, allkirjastati maakonna arengukava aastani 2010
ning tööd alustas äriinfokeskus.
1998. aastat jäävad tähistama Valga Keskraamatukogus avaliku internetitoa ning renoveeritud
Valga staadioni avamine, vabaõhuooperi “Porgy ja Bess” kontsertetendus Tõrvas, Valgamaa
fotoalbumi ilmumine ja aktiivne osalemine Piirialade Koostöönõukogu töös. Valgamaa
aastaraamatu kaasväljaandena ilmus esmakordselt ka taskuformaadis “Valgamaa arvudes”.
Olulisemaid arve, fakte ja sündmusi aastate kaupa raamatuks vormides teame, et Sina, hea
lugeja, oled nende agar kasutaja. Sinu arvamused ja ettepanekud aastaraamatu kohta on alati
oodatud.
Rein Randver
maavanem
Valgamaa aastaraamat 1998
4
1. Sisukord
Eessõna ...................................................................................................................................... 3
1. Sisukord ................................................................................................................................. 4
2. 100 aastat tagasi ................................................................................................................... 12
2.1 Maailmas ........................................................................................................................ 12
2.2 Eestimaal ........................................................................................................................ 12
2.3 Valgamaal ...................................................................................................................... 13
3. Tähtsamad sündmused ja üritused ....................................................................................... 15
4. Valga maakond .................................................................................................................... 19
Kaart 1 Asend .................................................................................................................. 19
Kaart 2 Haldusjaotus ........................................................................................................ 19
4.1 Üldist.............................................................................................................................. 19
4.2 Maakonna kujunemine ................................................................................................... 19
4.3 Lipp ja vapp ................................................................................................................... 21
4.4 Haldusjaotus .................................................................................................................. 22
Tabel 4-1 Elanike arv maakonna rahvastiku arvestuse andmebaasi järgi ....................... 22
4.5 Kaugused linnulennult ................................................................................................... 22
5. Rahvastik ............................................................................................................................. 23
5.1 Näitajad .......................................................................................................................... 23
Graafik 5-1 Jaotus soo järgi 1995-1998 ........................................................................... 23
Graafik 5-2 Jaotus vanuse järgi 1995-1998 ..................................................................... 23
Graafik 5-3 Jaotus elukoha järgi 1995-1998.................................................................... 23
5.2 Iive ................................................................................................................................. 23
Tabel 5-1 Registreeritud sünde ja surmi .......................................................................... 23
Tabel 5-2 Mehhaaniline iive ............................................................................................ 23
Graafik 5-4 Loomulik iive 1988-1998 ............................................................................. 24
5.3 Abielud .......................................................................................................................... 24
5.4 Abielulahutused ............................................................................................................. 24
5.5 Nime muutmised ............................................................................................................ 24
Graafik 5-5 Nimemuutmised, abielud ja abielulahutused 1988-1998 ............................. 24
6. Looduskeskkond ja -kaitse .................................................................................................. 25
6.1 Üldiseloomustus ............................................................................................................ 25
6.2 Kliima ............................................................................................................................ 25
Tabel 6-1 Valga õhutemperatuur 1994-1998 (°C) ........................................................... 26
Graafik 6-1 Kuu keskmine õhutemperatuur Valgas (°C ) ............................................... 26
Graafik 6-2 Keskmine pilvisus pallides Valgas ............................................................... 27
Tabel 6-2 Ööpäevased maksimaalsed sademete hulgad (mm) ........................................ 27
Graafik 6-3 Sadamete hulk Valgas (mm) ........................................................................ 28
Tabel 6-3 Sademetega >=1,0 mm päevade arv ................................................................ 28
6.3 Maavarad ....................................................................................................................... 28
Graafik 6-4 Liiva ja kruusa kaevandamine 1994-1998 (m³) ........................................... 28
Graafik 6-5 Turba kaevandamine 1994-1998 (t) ............................................................. 29
Tabel 6-4 Maavarade kaevandamise load ........................................................................ 29
Tabel 6-5 Karjäärid .......................................................................................................... 29
6.4 Vesi ................................................................................................................................ 30
Graafik 6-6 Veevõtt maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a) .................................................. 30
Tabel 6-6 Veekasutus maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a) ............................................... 31
Tabel 6-7 Veekasutuse jaotus kasutusviiside järgi 1989-1998 (tuh. m³/a) ...................... 31
Graafik 6-7 Reovee puhastamine 1989-1998 (tuh. m³/a) ................................................ 31
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
5
Graafik 6-8 Heitvesi aastatel 1994-1998 (tuh. m³/a)........................................................ 32
Graafik 6-9 Heitvee reostuskoormus (t/a) ........................................................................ 32
6.5 Mets ................................................................................................................................ 32
Graafik 6-10 Raied aastatel 1994-1998 (tuh. tm) ............................................................. 33
Tabel 6-8 Raiesmike kultiveerimine aastatel 1994–1998 (ha) ......................................... 33
6.6 Jahindus .......................................................................................................................... 33
Tabel 6-9 Ulukite arvukus ja küttimine ........................................................................... 35
6.7 Kalandus ......................................................................................................................... 35
6.8 Välisõhk ......................................................................................................................... 36
Tabel 6-10 Paiksetest saateallikatest õhku paisatud kogused (t/a) ................................... 36
Tabel 6-11 Suuremad õhusaastajad (t/a) .......................................................................... 37
6.9 Jäätmed ........................................................................................................................... 37
Tabel 6-12 Jäätmete kogused (t/a) ................................................................................... 37
6.10 Karula Rahvuspark ....................................................................................................... 38
6.11 Otepää Looduspark ...................................................................................................... 40
6.12 Eesti Keskkonnafondi (EKF) Valgamaa osafond (OF) ............................................... 41
Tabel 6-13 Loodusvara kasutusõiguse tasu (tuh. kr) ....................................................... 42
Tabel 6-14 Saastemaksud (tuh. kr) ................................................................................... 42
Tabel 6-15 Kulutused keskkonnakaitsele Eesti Keskkonnafondist (tuh. kr) ................... 42
Tabel 6-16 Keskkonnakaitselised kulutused Eesti Keskkonnafondist
1993-1998 (tuh. kr) .............................................................................................. 42
6.13 Looduskaitse ................................................................................................................ 42
Tabel 6-17 Rikkumiste avastamine asutuste kaupa 1995-1998 ....................................... 42
Tabel 6-18 Rikkumiste avastamine valdkondade kaupa 1995-1998 ................................ 43
Tabel 6-19 Halduskaristuse määramised ja kahjude hüvitamine ..................................... 43
7. Haridus ................................................................................................................................. 44
7.1 Koolid ............................................................................................................................. 44
Tabel 7-1 Koolid .............................................................................................................. 44
Graafik 7-1 Pedagoogilise kaadri struktuur 1993-1998 ................................................... 45
Graafik 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus hariduse järgi 1993-1998 ................................. 45
Graafik 7-3 Pedagoogilise kaadri jaotus soo järgi 1993-1998 ......................................... 46
Tabel 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus staaži järgi ........................................................... 46
Tabel 7-3 Riigieelarvest hariduskuludeks eraldatud vahendid (kr) ................................. 46
Tabel 7-4 Põhikooli lõpetamine lõputunnistusega ........................................................... 47
Tabel 7-5 Põhikooli lõpetamine kiitusega ........................................................................ 47
Tabel 7-6 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine lõputunnistusega ................................... 48
Tabel 7-7 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga ......................................... 48
Tabel 7-8 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine hõbemedaliga ........................................ 48
Tabel 7-9 Vabariigi presidendi vastuvõtt parematele
keskkooli/gümnaasiumi lõpetajatele .................................................................... 48
Tabel 7-10 Koolide varustatus infotehnoloogiaga ja internetiühendused ........................ 49
7.2 Koolieelsed lasteasutused............................................................................................... 50
Tabel 7-11 Koolieelsed lasteasutused .............................................................................. 50
Tabel 7-12 Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid hariduse järgi .................................... 50
Tabel 7-13 Koolieelsed lasteasutused aastail 1994-98 ..................................................... 50
7.3 Muusikakoolid ............................................................................................................... 51
7.4 Noorteühendused ja -organisatsioonid ........................................................................... 51
7.5 Huvikeskused, klubid, stuudiod ..................................................................................... 52
8. Kultuur ................................................................................................................................. 53
Tabel 8-1 Rahva- ja kultuurimajad .................................................................................. 53
Valgamaa aastaraamat 1998
6
8.1 Raamatukogud ............................................................................................................... 53
Tabel 8-2 Raamatukogud ................................................................................................. 53
Tabel 8-3 Raamatukogude külastamisi ühe elaniku kohta .............................................. 53
Tabel 8-4 Kooliraamatukogude töö ................................................................................. 53
8.2 Muuseumid .................................................................................................................... 54
Tabel 8-5 Muuseumid ja erakogud .................................................................................. 54
Tabel 8-6 Valga Muuseumi tegevus ................................................................................ 54
8.3 Otepää Teater ................................................................................................................. 54
Tabel 8-7 Otepää Teatri tegevus ...................................................................................... 54
Tabel 8-8 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr) ............................................ 55
Tabel 8-9 Muinsuskaitseobjektide restaureerimine (tuh. kr) ........................................... 55
8.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ........................................................................ 55
Tabel 8-10 Eesti Kultuurkapitali ja maakondliku ekspertgrupi preemiad ....................... 55
Tabel 8-11 Maakondliku ekspertgrupi preemiad ............................................................. 55
8.5 Kirikud ja kogudused ..................................................................................................... 55
Tabel 8-12 Kogudused ..................................................................................................... 55
8.6 Kalmistud ....................................................................................................................... 56
9. Sport ..................................................................................................................................... 62
9.1 Aasta parimad sportlased ............................................................................................... 62
9.2 Valgamaa spordipreemiate saajad ................................................................................. 62
9.3 Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtnud Valgamaa sportlased ............................. 62
9.4 Eesti meistrivõistluste parimad ...................................................................................... 63
9.5 Rekordid ja tipptulemused ............................................................................................. 63
9.6 Maakonnas toimunud spordivõistlused ja -üritused ...................................................... 64
9.7 Spordiklubid ja ühendused ............................................................................................ 64
9.8 Aastail 1995-98 valminud spordiobjektid/baasid .......................................................... 65
10. Tervishoid .......................................................................................................................... 66
10.1 Meditsiiniasutused ....................................................................................................... 66
10.2 Statsionaarne arstiabi ................................................................................................... 66
Tabel 10-1 Raviasutused .................................................................................................. 66
Tabel 10-2 Voodikohtade iseloomustus .......................................................................... 66
Tabel 10-3 Ambulatoorne arstiabi ................................................................................... 66
Tabel 10-4 Meditsiinipersonal ......................................................................................... 67
Tabel 10-5 Enamesinenud uued haigusjuhud (%) ........................................................... 67
Tabel 10-6 Enamesinenud surmapõhjused (%) ............................................................... 67
Tabel 10-7 Enesetapud 1995-1998 .................................................................................. 67
10.3 Tervishoiukulutused .................................................................................................... 67
Tabel 10-8 Valgamaa Haigekassa kulutused (tuh. kr) ..................................................... 67
Tabel 10-9 Valgamaa Haigekassa poolt ostetud raviteenust (tuh. kr) ............................. 68
Tabel 10-10 Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeliselt (tuh. kr)...................................... 68
Tabel 10-11 Rahvatervise sihtkapitali poolt rahastatud projektid ................................... 68
10.4 Valgamaa Tervisekaitsetalitus ..................................................................................... 68
Tabel 10-12 Järelvalve all olevate objektide arv ............................................................. 68
Tabel 10-13 Nakkushaigused (haigete arv) ..................................................................... 68
11. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne ........................................................................... 69
Tabel 11-1 Sotsiaalkindlustus aastail 1994-1998
Valgamaa Pensioniameti andmetel ...................................................................... 69
Tabel 11-2 Pensionide väljamaksmine
Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr) ........................................................ 69
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
7
Tabel 11-3 Lastetoetuste väljamaksmine
Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr) ........................................................ 70
Tabel 11-4 Sotsiaaltoetuste maksmine (kr) ...................................................................... 70
Tabel 11-5 Sotsiaalprojektide rahastamise allikad (kr) .................................................... 70
Tabel 11-6 Laste hoolekanne ........................................................................................... 71
Tabel 11-7 Hoolekandeasutused ...................................................................................... 71
Tabel 11-8 Sotsiaalhoolekandealane tegevus ................................................................... 71
Tabel 11-9 Toimetulekutoetus ja täiendavad toetused omavalitsuste lõikes (kr) ............ 71
Graafik 11-1 Toetused ...................................................................................................... 72
11.2 Eesti Punane Rist Valgamaa Selts ............................................................................... 72
12. Tööhõive ............................................................................................................................ 74
Tabel 12-1 Tööturuteenuste osutamine ............................................................................ 74
Graafik 12-1 Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast (%) ........................................... 74
Tabel 12-2 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%) .......................................... 74
Tabel 12-3 Töötuse tase omavalitsustes (%) .................................................................... 74
13. Sissetulek ja tarbimine ....................................................................................................... 75
Tabel 13-1 Keskmine palk (kr) ........................................................................................ 75
Tabel 13-2 Leibkondade keskmine sissetulek (kr) ........................................................... 75
Tabel 13-3 Leibkondade keskmine väljaminek (kr) ........................................................ 75
14. Pangandus ja kindlustus ..................................................................................................... 76
14.1 AS Hansapank Valgamaa regioon ............................................................................... 76
Tabel 14-1 Pangandusnäitajad ......................................................................................... 76
14.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor ................................................................................. 77
Tabel 14-2 Pangandusnäitajad ......................................................................................... 77
14.3 Leks Kindlustuse Valga filiaal ..................................................................................... 78
Tabel 14-3 Tegevusnäitajad ............................................................................................. 78
14.4 BICO Kindlustusgrupp ................................................................................................ 78
Tabel 14-4 Tegevusnäitajad ............................................................................................. 79
14.5 Nordika Kindlustuse AS Valga filiaal.......................................................................... 79
15. Maa- ja omandireform........................................................................................................ 80
15.1 Maareform .................................................................................................................... 80
Tabel 15-1 Maafond omavalitsuste lõikes (ha) ................................................................ 80
Tabel 15-2 Maareformi seis (ha) ...................................................................................... 80
Graafik 15-1 Maareformi dünaamika 1993-1998 ............................................................ 81
15.2 Õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamine .......................................................... 81
16. Ettevõtlus ........................................................................................................................... 82
Tabel 16-1 Ettevõtete jagunemine põhitegevusala järgi .................................................. 82
Tabel 16-2 Ettevõtete jagunemine ettevõtlusvormi järgi ................................................. 82
Tabel 16-3 Realiseerimise netokäive ja puhaskasum ....................................................... 83
Tabel 16-4 Eksport ja import (tuh. kr) ............................................................................. 83
16.2 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas.......................................................................... 83
17. Turism ................................................................................................................................ 84
17.1 Turismiinfo ja -teenused .............................................................................................. 84
17.2 Tähtsamad turismiüritused ........................................................................................... 84
Tabel 17-1 Majutusasutused ............................................................................................ 86
Tabel 17-2 Toitlustusasutused .......................................................................................... 86
18. Energeetika ja side ............................................................................................................. 87
18.1 Soojus ........................................................................................................................... 87
Tabel 18-1 Soojust tarnivad ettevõtted/asutused .............................................................. 87
Tabel 18-2 Katlamajad ..................................................................................................... 87
Valgamaa aastaraamat 1998
8
Tabel 18-3 Soojusenergia ................................................................................................ 88
Tabel 18-4 Riigieelarve säästuprogrammi raames tehtud investeeringud ....................... 89
18.2 Elekter .......................................................................................................................... 89
Tabel 18-5 Valga Elektrivõrgu teenindusmahud ............................................................. 89
Tabel 18-6 Elektrienergia tarbijad ................................................................................... 90
Tabel 18-7 Elektrienergia tarbimine (milj. kWh) ............................................................ 90
18.3 Side .............................................................................................................................. 90
Tabel 18-8 Telefonijaamade monteeritud numbrite arv .................................................. 90
Tabel 18-9 Telefoniseerituse tase .................................................................................... 90
Tabel 18-10 Investeeringud ............................................................................................. 91
18.4 AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) teenused ..................................................................... 91
18.5 Radiolinja Eesti AS teenused ....................................................................................... 91
18.6 AS Ritabell (Q GSM) teenused ................................................................................... 91
19. Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud ........................................................... 92
Tabel 19-1 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv ....................... 92
Tabel 19-2 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv
kohalike omavalitsuste järgi ................................................................................ 92
19.1 Elamumajandus ............................................................................................................ 92
Tabel 19-3 Avaliku sektori eluruumide paiknevus maakonnas ....................................... 93
19.2 Riiklikud investeeringud .............................................................................................. 93
Tabel 19-4 Riiklikud investeeringud omavalitsuste järgi (tuh. kr) .................................. 93
Tabel 19-5 Sotsiaal- ja tervishoiuasutused (tuh. kr) ........................................................ 94
Tabel 19-6 Haridusasutused (tuh. kr) .............................................................................. 94
Tabel 19-7 Spordiasutused (tuh. kr) ................................................................................ 94
Tabel 19-8 Muud riigiasutused (tuh. kr) .......................................................................... 94
Tabel 19-9 Omavalitsuste objektilised investeeringud (tuh. kr) ...................................... 95
19.3 Heakord ........................................................................................................................ 96
19.4 Maakonnaplaneering .................................................................................................... 97
19.5 Geograafiline infosüsteem ........................................................................................... 99
20. Kommunikatsioonid ........................................................................................................ 100
20.1 Teed ........................................................................................................................... 100
Tabel 20-1 Riigiteed (km).............................................................................................. 100
Tabel 20-2 Vallateed (km) ............................................................................................. 100
Tabel 20-3 Metskonnateed (km) .................................................................................... 100
Tabel 20-4 Riigiteede hoiu kulud (milj. kr) ................................................................... 100
20.2 Bussiliiklus ................................................................................................................ 100
Tabel 20-5 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad........................... 101
20.3 Maakonnas asuvad raudtee-ettevõtted ....................................................................... 101
Tabel 20-6 Raudteejaamad ............................................................................................ 101
Tabel 20-7 Teised ettevõtted.......................................................................................... 101
Tabel 20-8 Reisijatevedu (inimesi) ................................................................................ 102
Tabel 20-9 Kaubavedu (vaguneid) ................................................................................ 102
20.4 Väikelaevade sadamad ............................................................................................... 102
20.5 Perioodika .................................................................................................................. 103
20.6 Televisioon ................................................................................................................ 103
20.7 Ringhääling ................................................................................................................ 103
20.8 Post ............................................................................................................................ 104
Tabel 20-10 Töödeldud postisaadetisi aastatel 1994-1998 (tuh. tk) .............................. 104
Tabel 20-11 Tellimusi vormistati (tuh. kr) .................................................................... 104
Tabel 20-12 Tellimuste jaotumine ................................................................................. 104
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
9
Tabel 20-13 Enimtellitud ajalehed ................................................................................. 104
Tabel 20-14 Enimtellitud ajakirjad ................................................................................ 104
21. Põllumajandus .................................................................................................................. 105
Tabel 21-1 Põllumajandusliku tootmise põhinäitajad .................................................... 105
Tabel 21-2 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta) ....................................... 105
Tabel 21-3 Haritava maa kasutamine valdade lõikes
aktsiisimaksu tõusu hüvitamiseks esitatud andmete alusel ................................ 105
Tabel 21-4 Toetused põllumajandustootjatele ............................................................... 106
21.1 Riigi Traktoriregistrikeskuse Valgamaa büroo .......................................................... 106
Tabel 21-5 Tegevus ........................................................................................................ 107
Tabel 21-6 Traktorite jagunemine kuuluvuse järgi ........................................................ 107
Tabel 21-7 Traktorite arv võimsuse järgi ....................................................................... 107
Tabel 21-8 Masinate vanuseline struktuur ..................................................................... 107
21.2 Valga Maaparandusbüroo .......................................................................................... 108
Tabel 21-9 Riigieelarveliste vahendite ja investeeringute
kasutamine kuluartiklite lõikes .......................................................................... 108
Tabel 21-10 Kuivendatud maade bilanss ....................................................................... 108
21.3 Taimetoodangu Inspektsioon ..................................................................................... 109
Tabel 21-11 Veetud veoseid ........................................................................................... 109
Tabel 21-12 Taimekaitsetööde mahud ........................................................................... 111
21.4 Valgamaa Veterinaarkeskus ....................................................................................... 111
Tabel 21-13 Nakkushaiguste diagnostika ...................................................................... 111
Tabel 21-14 Nakkushaiguste profülaktika ..................................................................... 111
Tabel 21-15 Lihatööstused (teise astme ettevõtted) ....................................................... 111
Tabel 21-16 Lihatööstused (Kolmanda astme ettevõtted - väikeettevõtted) .................. 112
Tabel 21-17 Piimatööstused ........................................................................................... 112
Tabel 21-18 Linnufarmid ............................................................................................... 112
Tabel 21-19 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele .......................... 112
21.5 Valgamaa Talupidajate Liit ........................................................................................ 112
21.6 Valgamaa Põllumajandustootjate Liit ........................................................................ 112
22. Riiklikud institutsioonid ................................................................................................... 114
22.1 Valga Maavalitsus ...................................................................................................... 114
Tabel 22-1 Koosseis ....................................................................................................... 114
Joonis 1 Struktuur .......................................................................................................... 114
22.2 Valga Maakonna Maksuamet ..................................................................................... 114
Tabel 22-2 Riiklike maksude laekumine (tuh. kr) ......................................................... 114
Tabel 22-3 Füüsiliste isikute tulude deklareerimine ...................................................... 115
Tabel 22-4 Tulu deklareerimine suurusjärkude kaupa 1997. aastal ............................... 115
Tabel 22-5 Maksuameti kontrollitöö tulemused ............................................................ 115
22.3 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev ............................................................................. 116
22.4 Valgamaa Pensioniamet ............................................................................................. 116
22.5 Valgamaa Tööhõiveamet ........................................................................................... 116
22.6 Valgamaa Tööinspektsioon ........................................................................................ 117
22.7 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor ...................................................... 117
22.8 Valgamaa Riigikassa .................................................................................................. 117
22.9 Riigi Tarbijakaitseameti Valgamaa Talitus ................................................................ 117
Tabel 22-6 Kontrollreidid .............................................................................................. 117
22.10 Valga Piirivalvepiirkond .......................................................................................... 117
Tabel 22-7 Isikkoosseis .................................................................................................. 117
Tabel 22-8 Piirilõigu valvamine ..................................................................................... 118
Valgamaa aastaraamat 1998
10
Tabel 22-9 Piiristatistika ................................................................................................ 118
22.11 Politsei ..................................................................................................................... 119
Tabel 22-10 Politseiametnike jaotus .............................................................................. 119
Tabel 22-11 Õigusrikkumiste struktuur ......................................................................... 119
Tabel 22-12 Seaduserikkumised omavalitsuste lõikes .................................................. 120
Tabel 22-13 Kuriteo toimepannud isikud ...................................................................... 120
22.12 Notarid ..................................................................................................................... 120
22.13 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Valgamaa osakond ........................................ 121
22.14 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv .............................................................................. 121
22.15 Valga Maakohus ...................................................................................................... 122
Tabel 22-14 Haldusasjad ............................................................................................... 122
Tabel 22-15 Haldusõiguserikkumise asjad .................................................................... 122
Tabel 22-16 Kriminaalasjad........................................................................................... 122
Tabel 22-17 Kriminaalasjades kohaldatud karistused ................................................... 122
Tabel 22-18 Tsiviilasjad ................................................................................................ 123
Tabel 22-19 Kinnistusameti tegevusnäitajad ................................................................. 123
22.16 Valga Prokuratuur .................................................................................................... 124
Tabel 22-20 Prokuratuuri tööd kajastavad andmed aastail 1994-98 .............................. 124
22.17 Valgamaa Riigikaitse osakond ................................................................................ 124
Tabel 22-21 Tegevusnäitajad ......................................................................................... 125
22.18 Valga Tolliinspektuur .............................................................................................. 125
Tabel 22-22 Kogutud riigimakseid (kr) ......................................................................... 125
Tabel 22-23 Vormistatud deklaratsioone ....................................................................... 125
22.19 Valgamaa Päästeteenistus ........................................................................................ 126
Tabel 22-24 Väljasõidud teistesse maakondadesse ....................................................... 126
Tabel 22-25 Väljasõidud sündmustele maakonnas ........................................................ 126
Tabel 22-26 Tuleõnnetused esinemiskohtade järgi ¹ ..................................................... 126
Tabel 22-27 Tulekahjude tekkepõhjused ....................................................................... 127
Tabel 22-28 Hukkunuid, päästetuid ja vigastatuid ........................................................ 128
22.20 Eesti erakondade esindused maakonnas .................................................................. 128
23. Riiklikud registrid ............................................................................................................ 130
23.1 Rahvastiku arvestuse andmebaas ............................................................................... 130
23.2 Ettevõtteregister ......................................................................................................... 130
23.3 Tagastatava ja kompenseeritava vara register ........................................................... 130
23.4 Maa-ameti Valga Maakataster ................................................................................... 130
23.5 Valga Maakohtu Kinnistusamet ................................................................................ 130
23.6 Ehitusregister ............................................................................................................. 130
23.7 Valga Maakonna Hooneregister ................................................................................ 131
Tabel 23-1 Tegevusnäitajad ........................................................................................... 131
23.8 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Valga Büroo ........................................... 131
Tabel 23-2 Registris sõidukeid ...................................................................................... 131
Tabel 23-3 Tegevusnäitajad ........................................................................................... 131
24. Kohalikud omavalitsused ................................................................................................. 132
24.1 Kohalike omavalitsuste eelarved ............................................................................... 132
Graafik 24-1 Tulude jaotumine...................................................................................... 132
Graafik 24-2 Kulude jaotumine ..................................................................................... 132
Graafik 24-3 Tulud ja kulud ühe elaniku kohta (kr) ...................................................... 132
Tabel 24-1 Tulude jaotumine (tuh. kr)........................................................................... 133
Tabel 24-2 Kulude jaotumine (tuh. kr) .......................................................................... 133
Tabel 24-3 Tulude ja kulude struktuur 1994-1998 (tuh. kr) .......................................... 134
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
11
Tabel 24-4 Omavalitsuste tulud 1995-1998 (tuh. kr) ..................................................... 134
24.2 Helme vald ................................................................................................................. 135
24.3 Hummuli vald ............................................................................................................ 135
24.4 Karula vald ................................................................................................................. 136
24.5 Otepää linn ................................................................................................................. 137
24.6 Palupera vald .............................................................................................................. 139
24.7 Puka vald .................................................................................................................... 140
24.8 Põdrala vald ................................................................................................................ 140
24.9 Pühajärve vald ............................................................................................................ 141
24.10 Sangaste vald ............................................................................................................ 142
24.11 Taheva vald .............................................................................................................. 144
24.12 Tõlliste vald .............................................................................................................. 145
24.13 Tõrva linn ................................................................................................................. 146
24.14 Valga linn ................................................................................................................. 147
24.15 Õru vald .................................................................................................................... 149
24.16 Valgamaa Omavalitsuste Liit ................................................................................... 149
Tabel 24-5 Esindajad ...................................................................................................... 150
24.17 Sihtasutus Valgamaa Fond ....................................................................................... 151
Tabel 24-6 Valgamaa Omavalitsuste Liidu rahalised eraldised (kr) .............................. 151
25. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 153
Valgamaa aastaraamat 1998
12
2. 100 aastat tagasi
2.1 Maailmas
1898. aasta tõi hulga mälestuspidusid: Helveetsia rahvariik sai 100 aastaseks, Taani kuningas
Kristjan IX sai 80 aastat vanaks, Austria keiser Franz Joseph pidas aasta lõpul oma valitsuse
50. aastapäeva, Hollandi kuninganna Wilhelmine sai septembris täisealiseks ja ta krooniti,
Kölni toomkirik sai 600 aastaseks, Itaalias peeti luuletaja Leopardi 100. sünniaastapäeva.
Toimusid Saksa uue Riigipäeva valimised. Saksa lehed kaebasid, et uus Riigipäev palju
halvemalt olla kokku seatud kui 1893. a. valimistel.
Prantsusmaal jätkus Drefus`i protsess. Prantsuse kirjanik Emile Zola kirjutas riigi esimehele
kirja, milles ta sõjaväe valitsuse peale kaebust tõstis, et see Drefusi ilmaasjata vangi saatnud
ja Esterhazy vabaks mõistnud. Zola kiri avaldati ajalehes “Aurore”, mispeale nii ajaleht kui
kirjutise autor kohtusse kaevati. Zola mõisteti 15 päevaks vangi ja talle määrati 2000 franki
tahvi. Peale selle mõisteti “Aurore” toimetajalt välja uurijate kuludeks 5000 franki.
Ameeriklaste ja hispaanlaste vahel toimus Santiago merelahing. Kuigi hispaanlaste vahvus
olnud lahingus ülisuur, langes Santiago ameeriklaste kätte.
Inglise aurulaev “Dilfield” sõitis Sable Islandi juures läbi suure surnukehade välja, mis kõik
prantsuse laeva “Bourgogne” peal otsa saanud. Loeti kokku 175 surnukeha, mis meres ujusid.
Taani valitsus määras ülemääraste tuludena 500 000 krooni pealinna Kopenhageni kindluste
sõjakorrale seadmiseks ja sõjamoona tagavara muretsemiseks. Taani ajalehe “Bort Land”
seletuste kohaselt soovisid Inglise sõjalaevad suvel Läänemerele tulla ja seega sõjaväelisest
seisukohast suurt tähelepanu endale tõmmata. Ühtlasi teatasid Inglise valitsusjuhid Taani
valitsusele, et Inglise ja Venemaa vahel võivat peagi vaenulikke kokkupuuteid ette tulla.
Kuulsal Baieri õllevabrikul Leipzig-Lindenaul oli õnnestunud valmistada ilma alkoholita
õlut. Seesugusel õllel olnud hea minek.
Peterburis tehti sõjaväe arstiteaduse akadeemia ja teoloogia instituudi üliõpilaste hulgas
küsitlus: mitu paberossi päevas nad tõmbavad. Vastajaid oli 5000, arstiteaduse üliõpilastest
suitsetas 55%, usuüliõpilastest 47%. Ajaleht “Olevik” kommenteerib: selle rahaga, mis
arstiüliõpilased aastas ära tõmbavad, võiks juba 40 üliõpilast ülal pidada.
2.2 Eestimaal
Jurjevi linn sai enesele aasta algul suure aktsiaseltsi. Hr. M. Fiedrich muutis oma õllekoja
viinapuhastamise ja mõduvabriku aktsiaseltsiks, mis nüüd “Tivoli” nime all edasi töötas.
“Tivoli” vabrik oli täielikult uue viisi järgi sisse seatud. Aurujõu kõrval töötas isegi
elektrimasin. Vabrikul olid oma laevad Peipsil ja Võrtsjärvel ning kolm oma vagunit vedasid
raudteel kaupa.
Uut, Prantsusmaal löödud hõberaha oli mitu voori Tallinna kaudu Peterburi saadetud.
Viimasest saadetisest oli 2 kasti, kummagis 300 rubla hõbedat, Tallinna ja Rakvere vahel
raudtee peal vagunist ära varastatud. Ülekuulamisel selgus, et üks varastest oli endine
rööbasteseadja, kes 5 aasta eest teenistusest lahti lasti. Ta kargas Tallinna ligidal rongi otsa
peale, saagis vaguni seina augu ja viskas rahakastid maha. Teine varas – sadama töömees -
tuli rongile järgi ja korjas kastid üles.
Pärnus asutati 3 miljoni rublaline aktsiaselts puutselluloosi vabriku ehituseks. Töölisi oli küll
paarsada, kuid järgmisel kevadel hakatakse 1000 töölisega peale, nii et 1899. a. sügiseks
vabrik katuse alla saab.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
13
Algas Tarvastu pidalitõbiste maja ehitus ja juba järgmisel kevadel võivad hoolealused sisse
astuda. Kroonu poolt oli ehituseks Saaremõisas maa antud. 2000 rubla maksev maja saab
olema 100 voodiga, sest umbes nii palju pidalitõbiseid on Tarvastu kihelkonnas. Kogu
Liivimaal oli 746 pidalitõbist nimepidi teada, neist 220 olid paigutatud pidalitõbiste
majadesse.
Iga pühapäeva hommikul pidas Rapla priitahtlik tulekaitse selts harjutusi. Pühapäeval,
2. augustil oli seal näha mitut pritsi. Pärast oli kuulda, et mitmed mõisad omale pritsid olid
muretsenud ja mehi Raplasse harjutusele saatnud.
Soome lauljanna, Moskva keiserliku ooperi primadonna, proua Alma Foström andis
31. augustil Jurjevis kodanikkude musse saalis oma venna Ossian Foströmiga kontserdi. Saal
oli kuulajaid täis ja kõik imestelivad “Soome Ööbiku” imeväärt häälekõla.
Väeteenistusse võeti Liivimaalt 2855 meest, Kuramaalt 1622 ja Eesti kubermangust 974
meest.
Asutati Tartu Jalgrattasõitjate Selts “Taara”, mis kujunes mitmekülgseks spordi- ja
kultuuriseltsiks.
Krahv E. Ungern-Sternberg asutas Kärdlasse Vabriku-Tööliste Luubisõidu ja Kalapüügi
Seltsi – esimese kalurite seltsi Eestis.
Esimesena Eesti harrastussportlastest tuli Georg Hackenschmidt Viinis Euroopa meistriks
klassikalises maadluses.
2.3 Valgamaal
Valgas asutasid Vene raudteeametnikud karskuse seltsi, mis oli esimene vene karskusselts
Balti kubermangus.
Valga Eesti Karskuse Seltsil oli 336 liiget, seltsimaja oli ruumikam kui ühelgi teisel Eesti
karskuse seltsil. Kohalikud haritud mehed võtsid seltsi tegevusest osa.
Jaanuari esimesest päevast saadik töötas jälle Sangaste Vastsemõisa õllekoda. Veoraha võrra
võis nüüd otradest rohkem nõuda.
23. aprillist suleti kuberneri käsul Otepää kirikukõrts ja Otepää mõisa Kopli kõrts.
Kuigatsi (Leevi) Keerdi kool sai jõulupühiks haruldase kingituse. Jõululaupäeval paigutati
kooli ruumidesse Peterburist Julius Zimmermanni kauplusest ostetud kuulsas “Penti”
vabrikus valmistatud fisharmoonium.
Toimus Sangaste Põllumeeste Seltsi 13. koosolek. Vastu võeti 7 uut liiget. Seltsi etteotsa
valiti 5 uut liiget. Hr. Kirschbaum rääkis lina harimisest. Järgnes ärev arutelu linahindade
võimaliku languse üle, kui väljamaal läheb tõesti korda linade keemiline leotamine. Otsustati
koos Helme ja Karula Seltsiga Valgas näitust pidada. Kirjutaja August Perli pani ette seltsi
juurde raamatukogu asutada. Ettepanek võeti ka vastu.
17. juunil toimusid Helmes kirikuõpetaja valimised. Ajaleht “Olevik” teatas, et Helme
kihelkonnas on kaks kirikut ja paarkümmend tuhat evangeelset luteriusu hinge, peale selle
veel Tõrva linn, kus muidugi mõista õpetajat rohkesti tarvitatakse. Valitud õpetajateks said
endine abiõpetajaja Sitska ja Pärnu linnast abiõpetaja Weldtman, kes said mõlemad 14 häält.
Valga Eesti Jaani koguduses oli 2500 hinge, Eesti Kreeka õigeusu koguduses umbes
samapalju, peale selle oli veel palju eestlasi Luke koguduses ja Saksa koguduses. Sellest oli
näha, et suurem osa Valga elanikest olid eestlased.
Valgamaa aastaraamat 1998
14
11., 12. ja 13. juulil peeti Sangaste, Helme ja Karula Põllumeeste Seltsi poolt näitus.
Väljanäitusele oli toodud kokku 53 hobust, 2 pulli, 18 lehma, 12 mullikat, 1 kult, 1 emis ja
peale selle veel vähemaid loomi. Auhinnavõitjad olid H. Shultz, P. Erdell, krahv Fr. Berg.
Laatre vallas pandi maksma uuendus: igal kooliminejal olgu arstitunnistus tervise heaolu üle
ette näidata. Vastasel korral kooli ei võeta. Ettekirjutuse põhjuseks oli pidalitõbi.
Valga linnapeaks valiti W. von Dahl, uueks linnanõunikuks R. Braun.
Valgas pandi alus kroonu viinalaole. Kroonu oli linna käest selleks 2600 rubla eest kaks tiinu
maad ostnud ja sinna ehitatakse ladu 200 tuhande pangi viina tarvis.
30. augustil toimus Valgas Valga Eesti Karskuse Seltsi näitemüük kirikumaja võlgade
tasumiseks. Näitemüügi vaheaegadel lõbustas rahvast muusikakoor ja sega- ning meeskoor
pooletosina ettekandega.
Üleilmselt tuntud Eesti rammumees hr. Lurich näitas Valgas 17., 18. ja 20. oktoobril oma
suurt jõudu. Valga kohta kalliste platside hinnast hoolimata oli kõigil kolmel õhtul Eesti
Karskuse Seltsi saal puupüsti rahvast täis. Valgas olid hr. Lurichi jõu vastu võistlema tulnud
kingsepp Järv, maaler Nauman, sepp Karu ja Hurt. Tõstmises näitas Karu ja maadlemises
Hurt kaunist jõudu, kuna Järv ja Nauman ka tubli mehe eest tegivad, mis võimalik; aga maha
kukkusivad nad nõnda ehk teisiti kõik. Karu sai Lurichi käest tõstmise eest hõbe auraha ja
nime “Valga esimene rammumees”.
Materjalid kogutud ajalehest “Olevik”, kirjaviis enamikus muutmata.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
15
3. Tähtsamad sündmused ja üritused
Jaanuar
1. Käivitus Kagu-Eesti Regionaalse Arengu (KERA) programm
14. Avati avalik internetituba Valga Keskraamatukogus
14. Keskkonnaminister Villu Reiljan visiidil maakonnas
14. Avati Valga linna uus kanalisatsiooni peapumpla ja survetrass
15. Metsaameti peadirektor Andres Talijärv visiidil maakonnas
17. Maakondlik tantsupäev Valgas
22. Politseiameti peadirektor Harry Tuul Valga Politseiprefektuuris aastakoosolekul
26. Põllumajandusminister Andres Varik visiidil maakonnas
29.-30. Eesti, Läti, Leedu ja Poola raamatukogutöötajate seminar Valga
Keskraamatukogus teemal “Rahvaraamatukogud XXI sajandi eel”
31. Vabadussõja Paju lahingu 79. aastapäeva tähistamine
31. Võrtsjärve 16. talimängud Puka vallas
Veebruar
2. Valga Piirivalvepiirkonna 75. aastapäev
3.-4. Rahvusvahelise Juhtimise Projekti FUR AB direktor Örjan Fridner visiidil
maakonnas
5. Tartu Ülikooli infopäev maakonna abiturientidele Valga Gümnaasiumis
6.-8. III vabariiklik klaveriansamblite festival Valga Muusikakoolis
8. 30. Tartu Maratoni start Otepääl
11. Muinsuskaitseameti peadirektor Jaan Tamm visiidil maakonnas
13. Valga maavalitsuse korraldusel Lõuna-Eesti ja Kesk-Soome koostöökonverents
Tartus Barclay hotellis
14. Kalapidu Pühajärvel
19. Maakondlik sõnakunstipäev Valgas
21. Valga Garnisoni pidulik rivistus Valgas Kesk tänaval
23. Maavanema vastuvõtt Eesti Vabariigi 80. aastapäeva puhul
28. Eesti väikelinnade 16. talimängud Tõrvas
Märts
2.-6. Eesti esimene rahvusvaheline lumeskulptuuride võistlus Otepääl ja Väikesel
Munamäel
12. Majandusminister Jaak Leimann visiidil maakonnas
17. Karula Rahvuspargis koostöö arendamise mõttetalgud Valga ja Võru maakonna
piirialade omavalitsuste ja turismitöötajate osavõtul
18. Piirilinnade Tornio (Soome) ja Haparanda (Rootsi) ning Valka (Läti) ja Valga
turismitöötajate ühisnõupidamine Valga Turismiinfokeskuses
18.-20. Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooni delegatsioon visiidil
maakonnas
19. Valgamaa koolinoorte V moepäevad “Koolimood ‘98”
20. Abiturientide ball Tõrva Gümnaasiumis
21. Vabariiklik harrastustruppide teatriball Otepääl
21.-22. ELO Lõuna-Eesti piirkondlik kokkutulek Patküla Põhikoolis
23. AS Eesti Telefon teleteenuste direktor Jaak Üprus visiidil maakonnas
26. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus visiidil maakonnas
26. Haridusminister Mait Klaassen visiidil maakonnas
Valgamaa aastaraamat 1998
16
27. Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lääni delegatsioon visiidil maakonnas
31. Valga Turismiinfokeskus tutvustas ajakirjanikele ja reisikorraldajatele maakonda
Riias Eesti Vabariigi saatkonnas toimunud Lõuna-Eesti päeval
Aprill
1. Sangastes avati päästedepoo
2. Konverents “Koostöö Eesti külas” Tagulas
2. Maakonna õpilaste 30. kodu-uurimiskonverents
4. Teatriball Valgas
5. Maakondlik rahvamuusikapäev Laatres
9. Avati Eesti Akvarellistide Ühenduse kevadnäitus Valgas
16. Põllumajandusminister Andres Varik ja põllumajandusministeeriumi asekantsler
Ruve Šank Valgas piirkondlikul euroinfopäeval
17. Pühajärve haridus- ja kultuuritegelase F. Linnamäe 100. ja Pühajärve raamatukogu
85. aastapäeva tähistamine
18. Valgamaa laste murdelaulu ja -luulepäev Valga Muusikakoolis
22. Valgamaa päev Tartu Ülikoolis
22. Tsirguliina raamatukogu 75. aastapäeva tähistamine
24.-25. Tõrva Meeskoori 50. aastapäeva kontserdid Valgas ja Tõrvas
Mai
7. Vabariigi president Lennart Meri maabus helikopteriga Valgas, suundudes siit
edasi Valkasse kohtuma Läti presidendi Guntis Ulmanisega
8. Sangaste lossis avati krahv Friedrich Georg Magnus Bergi tuba-muuseum
12.-16. Valga-Valka III rahvakunstipäevad
12. Maavalitsuse päev Karula Rahvuspargis
14. Valga Gümnaasiumi laulu- ja tantsupidu
14. Maakonna lasteaialaste IV folklooripäev Mõniste Koduloomuuseumis
20. Läti Vabariigi Daugavpilsi rajooni kultuuritöötajad õppereisil Valgas
21. Valmis maakonnaplaneering
22. Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimisfondi Nõukogu väljasõiduistung Valgas
23. Helme valla päev
23.-24. Puka valla päevad
28. 1.-4. klasside õpilaste – aineolümpiaadide võitjate vastuvõtt maavalitsuses
29. 5.-12. klasside õpilaste – aineolümpiaadide võitjate vastuvõtt maavalitsuses
30. Valgamaa rahvatantsupidu Otepää suusastaadionil
Juuni
2.-4. Noorte talupäevad Helme Kutsekeskkoolis
5. Piirialade Koostöönõukogu istung Valgas
5.-6. Rahvusvaheline muusikafestival Pühajärve Beach Party
7.-9. Soome Vabariigi Ylistaro valla delegatsioon visiidil maakonnas
11.-13. Valga linna päevad
12. Eesti maavanemad külaskäigul Valgamaal
12.-13. Peaminister Mart Siimann visiidil maakonnas
13. Valga staadioni avamine
17. Valgamaa Aastaraamatu, statistilise miniväljaande ja Valgamaa fotoalbumi esitlus
maavalitsuses
17. Teede- ja sideminister Raivo Vare visiidil maakonnas
21.-23. Karula valla päevad
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
17
21. Kirjaniku, riigitegelase ja õpetaja Jaan Lattiku mälestuskivi avamine Karula vallas
Mäkistes
22. Tõlliste valla päev
23. Võidupüha 79. aastapäeva üritused maakonnas
30. Taasavati vastremonditud Helme Koduloomuuseum
30. Algas Balti keemiaõpetajate suvekool Helme Kutsekeskkoolis
Juuli
2.-5. Tõrva linna päevad
8. Avati Koorküla Päevakeskus
11. Esmakordselt Eestis Balti meistrivõistlused motokrossis Jaanikese motokeskuses
11.-12. Vabariiklik pere- ja suguvõsaansamblite kokkutulek Otepääl. Otepää pereansambli
“Pillipuu” 40. aastapäeva tähistamine
31. Tõrvas avati hotell De Tolly
August
1. Rahvalaulu- ja käsitööpäev Otepääl
1. I Valga aastajooks (1998 m)
3.-8. Rahvusvaheline puuskulptuuride sümpoosium “Puu ‘98” Valgas ja Hiie kojas
6.-7. Ida-Virumaa omavalitsuste juhid visiidil maakonnas
8. Valga-Tartu raudtee ehitamise 110. ja Valga-Pihkva raudtee 100. aastapäeva puhul
avati Valgas Jaama puiesteel vedur-mälestusmärk
14.-15. Rahvusvaheline suusatajate võistlus “Suverull ‘98” Otepääl
25.-28. Lõuna-Eesti pianistide suvekool Valga Muusikakoolis
26. Avati hotell Pigilinna Tõrvas
26. Eesti Keskkonnafondi tegevdirektor Jossif Eidelking visiidil maakonnas
28. Eesti Põhjaveekomisjoni väljasõiduistung maakonnas
29. George Gershwini vabaõhuooperi “Porgy ja Bess” kontsertetendus Tõrvas
September
1. Alustas tööd usaldustelefon 66 200 igal nädalapäeval kell 18-22
4. Valga-Valka I rahvajooks
5. Valga-Valka ettevõtluspäev
8. Valga raekoja siseseinal avati mälestustahvel Valga linna esimesele eestlasest
linnapeale Johannes Märtsonile
14. Pandi nurgakivi Otepää Gümnaasiumi juurdeehitusele
14.-20. Leivanädala üritused
15. Valga Piirivalvepiirkonna ülemana asus tööle kapten Tõnu Reinup
24. Valga staadioni uues olmehoones avati terviseedendustöö keskus
24. Perede tervise- ja spordipäev Valgas
25.-29. Orienteerumise maailma karikavõistluste etapp Hellenurme ümbruses
26. Tagula kooli 230. aastapäeva tähistamine
30.-1. Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoja õppepäevad maakonnas
Oktoober
1.-2. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed visiidil maakonnas
3. Hargla Põhikooli 310. aastapäeva tähistamine
3. Aakre Lasteaed-Algkooli taasavamise 10. aastapäeva tähistamine
6. Venemaa erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis Aleksei Gluhhov visiidil
Valgas
Valgamaa aastaraamat 1998
18
9. Piirilinnade koostööd käsitleva ESTLA projekti lõppkonverents Valgas
13. Helme Raamatukogu 70. aastapäeva tähistamine
19. Maakonnaplaneeringu avalik arutelu maavalitsuses
19. Maakonda külastasid ÜRO Lastefondi Eesti Rahvuskomitee juhatuse liikmed Elle
Kull ja Leo Tamm
20. Osaühing E & J avas Valgas reisibüroo
22. Konverents Jaan Lattiku 120. sünniaastapäeva tähistamiseks Lüllemäel
23. Valgamaa laste joonistatud postkaartide esitlus maavalitsuses
23. Avati Valgamaa Päästeteenistuse Puka tugikomando
25. Kaagjärve raamatukogu 80. aastapäeva tähistamine
26.-27. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus visiidil maakonnas
November
3.-28. Valga VIII kunstikuu
5. Kultuuriminister Jaak Allik visiidil maakonnas
12. Briti suursaadik Eestis Timothy Craddock visiidil Valgas, osaledes inglise keele
keskuse avamisel 1. Põhikoolis
12. Maakonda tutvustav ekskursioon Lõuna-Eesti turismikonverentsist osavõtjaile
13. Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism konverents Otepääl
14. Puka kooli 230. aastapäeva tähistamine
18. Maavalitsuste põllumajandust kureerivate ametnike nõupidamine maakonnas
20. Valga-Valka rahvusvahelise transiidisõlme ja logistikakeskuse projekti tööseminar
Valgas
26. Kodanikupäeva tähistamine
26. Piirialade Koostöönõukogu regionaalplaneeringu töögrupi nõupidamine Valgas
26. Riidaja Põhikooli 165. aastapäeva tähistamine
27. Konverents “Eesti küla areng läbi kohaliku ettevõtluse” ning külaideede konkursi
võitjate autasustamine Pühajärve Põhikoolis
30. Vabariigi Valitsus nimetas Rein Randveri Valga maavanema ametikohale
järgnevaks 5 aastaks
30. AS Eesti Telefon teenuste ja talituste direktorid visiidil maakonnas
Detsember
3. Moskva oblasti delegatsioon visiidil maakonnas
9. Haridusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja Mati Kask visiidil maakonnas
14.-15. Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooni delegatsioon visiidil
maakonnas
21. Väljaande “Valgamaa kirikud” esitlus maavalitsuses
22. Maavanema kutsetega aastalõpupidu. Valgamaa Fondi aastapreemiate,
Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi preemiate, maakondliku konkursi
“Kauneim kodu” preemiate ja maakondlike spordiautasude kätteandmine
22.-29. Otepää talvemuusika festival
31. Siseminister Olari Taal visiidil maakonnas
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
19
4. Valga maakond
Kaart 1 Asend
Kaart 2 Haldusjaotus
Võ
rum
aa
Põ
lva
ma
a
Tartumaa
Viljan
dimaa
Läti Vabariik
Helme
Hummuli
Karula
Tõlliste
Pühajärve
Palupera
Taheva
Õru Sangaste
PõdralaPuka Otepää
Tõrva
Valga
4.1 Üldist
Valga maakond asub Eesti lõunaosas.
Maakonna pindala on 2046,49 km², ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit.
Maakond kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja
Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga
aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline
kuulumine Kõrg-Eestisse.
Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta.
Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Tallinnasse 245, Tartusse 89, Viljandisse 82,
Võrru 77, Põlvasse 86, Pärnusse 144, Narva 268 ning Riiga 168 ja Pihkvasse 142 kilomeetrit.
Maakond omab piiri lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (101 km), idas Võru, põhja-
kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga.
4.2 Maakonna kujunemine
Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala, idaosa Ugandi maakonda.
3. juulil 1783. a. andis keisrinna Katariina II välja uue halduskorralduse Balti provintsidele,
millega moodustati Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest toonane Valga maakond.
Maakonna 11 kihelkonnast 9 asusid Lätimaal ja vaid 2 - Luke ja Härgmäe ulatusid ka Eesti
alale. 19. sajandi II poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu.
Valga ja suurem osa Eesti-poolsest ümbruskonnast vabastati punavägedest Vabadussõja
käigus Eesti vägede poolt 1. veebruariks 1919. 12. veebruaril andis Eesti Vabariigi Valitsus
välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta.
Lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonile, mille asukoht ja laod paiknesid Valgas, allutati
sõjaväe parema varustamise eesmärgil peale Valga maakonna Eesti-osa veel ka järgmised
vallad:
- Viljandi maakonnast Hummuli, Helme, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku,
Jõgeveste;
- Tartu maakonnast Sangaste, Tõlliste, Keeni, Laatre;
- Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva, Saru, Mõniste.
Valgamaa aastaraamat 1998
20
Sõjaolukord, kus rinne vajas operatiivset varustamist toiduainete ja küüdihobustega, nõudis
aga Valga kui tähtsa keskuse eraldamist eemalasuvatest maakondadest.
Tekkis vajadus luua Valka iseseisev administratiivne keskus maakonnavalitsuse näol, kes
võtaks lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonilt üle varustus- ja toitluslaod ning asjaajamise.
19. aprillil 1919 seati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees, endine Maapäeva liige
Jaan Kurvits. 27. mail sai ta ettekirjutuse koostada 3 päeva jooksul maakonnavalitsus 4
osakonnaga: administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakond. Eesti Vabariigi
valitsus oli huvitatud iseseisva maakonna olemasolust lõunapiiril ja Valga linna arenemisest
ning andis seetõttu 6. septembril 1920. a. välja ajutise valitsemiskorra, mille kohaselt asutati
Valga linnast ja selle ümbruskonnast iseseisev Valga maakond.
Territoriaalselt moodustus see põhiliselt Tartu, Viljandi ja Võrumaale kuulunud Helme,
Hargla, Karula ja Sangaste kihelkonnast. Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. 11.
veebruaril 1921. a. kinnitati maakonna piirid, mille kohaselt kuulusid Valga maakonna
koosseisu:
- Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva vald;
- Tartu maakonnast Laatre, Keeni, Kuigatsi, Sangaste, Tõlliste vald;
- Viljandi maakonnast Helme, Hummuli, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Lõve, Taagepera
vald.
Lisaks loeti Valga maakonda kuuluvaks juba olemasolevad Valga maakonna vallad: Omuli,
Paju (18. oktoobril 1920 Valga ja Paju vald liideti Paju vallaks), Sooru ja Valga linn.
Hiljem toimusid haldusterritoriaalsed muutused alljärgnevalt:
- 1921. a. eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev;
- 1922. a. Paju valla koosseisus olev Puraküla liideti Valga linnaga;
- 1924. a. liideti Paju vald Sooru vallaga;
- 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks.
1920-ndate aastate teisest poolest kuni 1939. a. haldusreformini oli Valga maakonnal 19
valda: Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Kaagjärve, Karula, Keeni, Koorküla, Kuigatsi,
Laanemetsa, Laatre, Leebiku, Lõve, Paju, Patküla, Sangaste, Taagepera, Taheva, Tõlliste.
1939. a. valdade reformi käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulisematega. Valdade
arv Valga maakonnas vähenes 19-lt 10-le: Helme, Hummuli, Kaagjärve, Karula, Kuigatsi,
Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Vaoküla.
Taoline valdade arv ja piirid püsisid 26. septembrini 1950, mil toonase ENSV Ülemnõukogu
Presiidiumi seadlusega likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administratiiv-territoriaalne
jaotus.
Eestis moodustati senise 13 maakonna ja 233 valla asemele 39 maarajooni, mis jagunesid 636
külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks rajooniks:
- Valga rajoon: Valga linn ja Kaagjärve, Paju, Iigaste, Karula, Lüllemäe, Kuigatsi,
Priipalu, Puka, Keeni, Tagula, Hargla, Koikküla, Laatre, Tõlliste, Restu külanõukogud
(va Restu I ja Restu II, mis kuulusid Antsla rajooni);
- Tõrva rajoon: Tõrva linn ja Helme, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Riidaja, Holdre,
Taagepera, Unametsa, Vooru, Pikri, Hummuli, Puide, Aruküla, Kärstna külanõukogud;
- Otepää rajoon: Otepää linn ja Krüüdneri, Vana-Prangli, Otepää, Päidla, Vidrike, Voki,
Kaagvere, Kooraste, Pikajärve, Valgjärve külanõukogud.
3. mail 1952 moodusti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti NSV koosseisus
Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Tartu oblasti koosseisu arvati Tartu linn, Antsla, Valga,
Vastseliina, Võru, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva, Põltsamaa, Räpina, Tartu ja
Elva rajoonid.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
21
25. aprillil 1953 oblastid likvideeriti. 24. jaanuaril 1959 likvideeriti muude väikeste rajoonide
seas ka Valgamaad puudutavad Antsla, Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti
Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogud.
Elva rajooniga liideti Otepää linn ning Otepää ja Pühajärve külanõukogud. 1961. a.
likvideeriti Haabsaare, Karula, Koorküla külanõukogud, Mõniste läks Võru rajooni
koosseisu.
21. detsembril 1962 arvati Valga rajooni koosseisu endisest Elva rajoonist Otepää linn ning
Aakre, Otepää ja Palupera (v.a. Tamme sovhoosi maa-kasutus) külanõukogud. 1963. a. saadi
rajoonile lisa Põlva rajoonist, 1966. a. Valtina ümbrus Võru rajoonist. Valga rajooni piirid
kujunesid lõplikult välja 1966. a.
25. veebruari 1977. a. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt koosnes Valga
rajoon 3 linna- ja 11 külanõukogust 154 külaga.
1. jaanuaril 1999 on Valgamaal 3 linna: Valga, Tõrva, Otepää ning 11 valda: Helme,
Hummuli, Karula, Palupera, Puka, Põdrala, Pühajärve, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru.
4.3 Lipp ja vapp
Pärast riigivapi kinnitamist 1925. aastal tõstatus ka maakondade vappide loomise küsimus.
17. detsembril 1925 moodustati vastav komisjon.
17. juunil 1926 kiideti komisjoni poolt heaks esialgsed variandid, mis olid välja töötatud
ajaloolase Paul Johanseni poolt. Valgamaa vapi kavandil oli kilbi ülemine pool hõbedane ja
alumine must ning sellel punane-kuldne-sinine vikerkaar sümboliseerimaks kahte rahvast
ühendavat silda.
Valga Maavolikogu polnud aga kavandiga rahul ning pärast mitmete uute kavandite
läbivaatamist 1931. aasta märtsis maavolikogu kinnitas kohaliku inseneri Saare vapikavandi.
Vapi kilp koosnes neljast väljast: ülemisel paremal valgel väljal oli kuldne “V” täht ja
vasakul sinisel neli kuldtähte sümboliseerimaks nelja maakonda, millistest Valgamaa
moodustati. Alumisel parempoolsel sinisel väljal oli heinakuhi ja vasakul valgel Vabadusristi
kujutis. Vappi ümbritses tammeokstest pärg ja ülal asetsesid ristatud mõõgad. 15. septembril
1931 kinnitas vapi lõpliku kuju (Siseministeeriumi nõudmisel kõrvaldati Vabadusrist)
maavolikogu ja 4. märtsil 1932 ilmus see “Riigi Teatajas”.
1934. aastal vaatas Riigi Kunsttööstuskoolis moodustatud toimkond läbi kõikide linnade ja
maakondade vapid. Tehti ettepanek vapid ühtlustada, jättes ära neid ümbritsevad kaunistused.
1936. aastal töötas kunstnik G. Reindorff välja maakondade uued vapikavandid, mis olid
tunduvalt lihtsustatud. Riigivanema otsusega 5. märtsist 1936 kinnitati uued maakondade
vapid ja lipud, millede kirjeldused Valgamaa osas on alljärgnevad:
- Valga maakonna vapi väli on lõigatud diagonaalselt kaheks väljaks. Ülemisel sinisel
väljal on neli viieharulist hõbedast tähte, sümboliseerides maakondade arvu, millest
Valgamaa moodustati. Alumine hõbedane väli on vaba.
- Valga maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust:
ülemine laid on valge, alumine roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu
normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. Lipu valge laiu keskosas asetseb
maakondliku eritunnusena maakonna vapp.
Valgamaa aastaraamat 1998
22
4.4 Haldusjaotus
Maakonnas on 3 linna ja 11 valda. Maa-asulaid on kokku 154, neist 7 alevikku ja 147 küla.
Maakonna keskus on Valga linn.
Tabel 4-1 Elanike arv maakonna rahvastiku arvestuse andmebaasi järgi
Omavalitsus Alevikke Külasid Elanikke
01.01.98
Elanikke
01.01.99
Pindala
km²
Asustustihedus
in/km²
Helme vald 1 14 2590 2549 312,73 8,2
Hummuli vald 1 6 1124 1127 162,70 6,9
Karula vald 14 1315 1269 229,92 5,5
Otepää linn 2438 2383 4,32 551,6
Palupera vald 13 1286 1231 123,48 10,0
Puka vald 1 18 2098 2059 202,41 10,2
Põdrala vald 14 1067 1053 128,70 8,2
Pühajärve vald 21 2131 2137 213,04 10,0
Sangaste vald 1 13 1673 1661 144,73 11,5
Taheva vald 13 1127 1119 204,71 5,5
Tõlliste vald 2 13 2187 2163 193,78 11,2
Tõrva linn 3509 3488 4,80 726,7
Valga linn 15822 15537 16,54 939,4
Õru vald 1 8 673 659 104,63 6,3
Kokku: 7 147 39040 38435 2046,49 18,8
4.5 Kaugused linnulennult
4.5.1 Maakonnakeskused
Linn Kaugus (km) Asimuut (°)
Haapsalu 196 313
Jõgeva 109 11
Jõhvi 194 24
Kuressaare 217 286
Kärdla 236 306
Paide 127 347
Põlva 68 62
Pärnu 113 308
Rakvere 177 6
Rapla 154 332
Tallinn 199 338
Tartu 82 33
Viljandi 70 338
Võru 58 82
4.5.2 Väljapoole Eestit
Linn Kaugus (km) Asimuut (°)
Petseri 94 87
Riia 150 233
Helsinki 270 347
Vilnius 350 188
Peterburi 350 44
Pihkva 136 88
Stockholm 500 294
Varssavi 690 209
Moskva 730 102
Kopenhaagen 850 259
Oslo 910 291
Berliin 1000 239
Brüssel 1570 249
London 1810 258
Pariis 1850 247
Washington 7140 302
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
23
5. Rahvastik
5.1 Näitajad
Graafik 5-1 Jaotus soo järgi 1995-1998
18192 18187 18349 18064
21355 21349 20691 20371
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
40000
45000
1995 1996 1997 1998
mehi naisi
Graafik 5-2 Jaotus vanuse järgi 1995-1998
9096 8935 7769 7649
21355 2123121277 21024
9096 93709994 9762
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
40000
45000
1995 1996 1997 1998
Tööeelses eas Tööeas Pensionieas
Graafik 5-3 Jaotus elukoha järgi 1995-
1998
22225 22180 21784 21408
17322 17356 17256 17027
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
40000
45000
1995 1996 1997 1998
Linnarahvastik Maarahvastik
5.2 Iive
1998. a. sündis 193 tüdrukut ja 183 poissi.
Kaksikuid sündis kaks paari - tüdruk ja tüdruk
ning poiss ja tüdruk.
80 last registreeriti vallaslastena, 129 lapse
põlvnemine tuvastati, 167 lapse (44%) vanemad
olid seaduslikus abielus. Ema esimese lapsena
sündis 185, teisena 89, kolmandana 57,
neljandana 25, viiendana 11, kuuendana 8 ja
seitsmendana 1 laps. Kõige noorem sünnitaja oli
15, kõige vanem 43 aastane.
Populaarsemad nimed
Poisid: Sander ja Kevin. Huvitavamaid nimesid:
Brayan Remii, Rich-Rodger.
Tüdrukud: Sandra. Huvitavamaid nimesid: Kelly
Kerörin, Kirke Ramona, Teve, Eve-Lyn.
Aastail 1988-98 on maakonnas kõige populaar-
semad lastenimed olnud Martin ja Kristiina.
Tabel 5-1 Registreeritud sünde ja surmi
Omavalitsus Sünnid Surmad
Helme 29 28
Hummuli 19 13
Karula 17 23
Otepää 18 21
Palupera 12 24
Puka 19 40
Põdrala 19 15
Pühajärve 24 30
Sangaste 19 13
Taheva 10 25
Tõlliste 13 56
Tõrva 29 62
Valga 143 288
Õru 5 13
Kokku 376 651
Tabel 5-2 Mehhaaniline iive
1995 1996 1997 1998
Siseränne
- saabujad 943 999 1437 812
- lahkujad 1367 1104 1071 934
- saldo -424 -105 366 -122
Välisränne
- immigrandid 45 45 36 44
- emigrandid 263 263 72 41
- saldo -218 -218 -36 3
Valgamaa aastaraamat 1998
24
Graafik 5-4 Loomulik iive 1988-1998
376348420393
458475564
596
613613650 651598
649643676694
591642
619594558
0
100
200
300
400
500
600
700
800
1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998
Sünnid Surmad
5.3 Abielud
- Registreeriti 104 abielu (1997. a. 127)
- Enne abielu registreerimist elas vabaabielu 87 paari ehk 84% abiellunuist. Üks paar oli
koos elanud 27 aastat. Ühised lapsed olid 32 paaril.
- 50% paare abiellus esmakordselt
- 15 paaris ehk 14,4% olid mõlemad abiellujad töötud
- Kõige rohkem mehi abiellus vanuses 26, kõige rohkem naisi vanuses 18 ja 22 aastat
- Noorimad abiellujad olid neiud: üks 15, üks 16 ja kaks 17 aastased
- Vanim abiellunud mees oli 79 aastane, vanim naine 72 aastane
- Abiellunute hulgas oli kõige rohkem keskharidusega ja kõige vähem kõrgharidusega
inimesi
- Abiellujate hulgas oli 63 eestlaste paari, 7 eestlast abiellus venelasega, 2 eestlast
lätlasega, 1 eestlane kanadalasega
5.4 Abielulahutused
- Abielulahutuse akte koostati 71
- Ühise avalduse alusel lahutati 67 ja varasemate kohtuotsuste alusel 4 abielu
- Kõige enam (10%) lahutati 9 aastat kestnud abielusid. Lahutati ka üks 30 ja üks 40 aastat
kestnud abielu
5.5 Nime muutmised
Nimemuutmise akte koostati 8, neist 6 juhul muudeti perekonnanime, 2 juhul nii perekonna
kui ka eesnime.
Graafik 5-5 Nimemuutmised, abielud ja abielulahutused 1988-1998
71
294
260260
221
178 164146 149
125 127104
70109
128106
117120 125 117 103 115
816211715232011885
0
50
100
150
200
250
300
350
1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998
Abielud Abielulahutused Nimemuutmised
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
25
6. Looduskeskkond ja -kaitse
6.1 Üldiseloomustus
Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb Sakala
kõrgustiku kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-
seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõuna
suunalised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad. Tõrva-
Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Paljudes kohtades
paljanduvad siin orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal
vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ning üksikute
metsatukkadega. Lõuna pool - Hummuli ja Taagepera ümbruses, leidub ka kuplistikke. Läti
Vabariigi piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna
keskosa hõlmab põhja-lõuna suunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga
nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest lamm- või
moldorgudest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, millesse Tõlliste kohal suubub
Pedeli ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad
on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses.
Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on
Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses on
valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ning rohkete
järvedega. Kauneim neist on Pühajärv. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed,
kuid reljeef on siin samuti väga liigestatud.
Valga nõost kagus kerkib lääne-idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva
reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis
jätkuvad ka Läti Vabariigi piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on Karula
Pikkjärv kuplistiku põhjaserval.
Maakonna lõunaossa jääb Hargla nõgu - kõrgustike vaheline tasane ala, kus metsade keskel
kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase kauni loodusega on Koiva ja
Mustjõe orud ning Aheru järve ümbrus.
Maakonna aluspõhja moodustavad devoni liivakivid, mis on suhteliselt suure poorsusega,
vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad kesk-
devoni burtnieki lademe heledavärvilised liivakivid, milledega vaheldumisi esinevad savi- ja
merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad kesk-devoni Aruküla lademe
liivakivid, mis on põimjaskihilised aleuroliitide, savide ning dolomiidi vahekihtidega.
Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks (glatsiaalsed, limnoglatsiaalsed ja
fluvioglatsiaalsed setted). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas moreen.
Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on
keeruline (paksus varieerub 10 - üle 100 m). Pinnasevesi lasub 0-10 m sügavusel, küngastel
kohati sügavamalgi.
Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust
võib takistada reljeef.
6.2 Kliima
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt koostatud kliimaülevaates on põhinetud
Valga Meteoroloogiajaama (MJ) pikaajaliste meteoroloogiliste vaatluste andmetele, mis
kajastavad Lõuna-Eesti tasandikulise ala kliimatingimusi. Vaadeldakse viimase viie aasta
Valgamaa aastaraamat 1998
26
(1994-1998) kliimanäitajaid, võrreldes neid perioodi 1961-1990 keskmiste näitajatega ehk
niinimetatud kliimanormidega.
6.2.1 Õhutemperatuur
Kõige soojemaks kuuks on juuli ja kõige külmemaks veebruar. Soe periood algab tavaliselt
aprilli algul ning lõpeb novembri saabumisega. Aasta keskmine temperatuur on viimase 5
aasta keskmisena Valgas 5,5 kraadi, mis on 0,4 kraadi kõrgem normist. Üksikute aastate
piires kõigub see 4,6 kraadist 1996.aastal kuni 6,1 kraadini 1995. aastal, olenevalt sellest,
missuguse temperatuurirežiimiga aastaga oli tegemist. Viimaste aastate jooksul on kuude
temperatuurid olnud küllaltki muutlikud ning osadel aastatel erinenud oluliselt paljuaastasest
keskmisest. Näitena võib tuua 1994. a. juulikuu, kus kuu keskmine temperatuur oli 19,6
kraadi (3,0 kraadi normist kõrgem), samuti 1995. aasta juunikuu, kus vastav näitaja oli 18,2
kraadi (norm 15,3 kraadi) ja 1997. aasta juuli- ja augustikuu üle 18-kraadise keskmise
temperatuuriga. 1994-1998 aastate kuumarekord 33,8 kraadi vilus 30. juulil 1994.aastal jääb
siiski alla maksimaalsele õhutemperatuurile 34,3 kraadi, mis registreeriti Valga MJ-s 1992. a.
augustis. Ka kõige madalam temperatuur viimastel aastatel - 32,0 kraadi 8. veebruaril 1996.
aastal ei saa võistelda varasema, sajandi teise poole külmarekordiga -40,5 kraadi 1978. a.
detsembris. Viimase viisaastaku talvekuud on olnud pehmed, eriti 1995. aasta jaanuar-
veebruar-märts, samuti ka 1997. aasta veebruar ning 1998. aasta jaanuar ja veebruar. Üldse
on aasta külmimas kuus veebruaris näidanud kraadiklaas kolmel aastal viiest päevasooja 7
kraadi, mida võib lugeda märguandeks kliima pehmenemise suunas. Seda näitab ka
temperatuuri aasta-amplituud so kõige külmema ja kõige soojema kuu temperatuuride
erinevus. Kui perioodil 1961-1990 oli amplituud 23 kraadi, siis viimase 5 aasta keskmisena
21 kraadi.
Tabel 6-1 Valga õhutemperatuur 1994-1998 (°C)
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta
keskmine -3,9 -5,6 -1,4 5,6 10,7 15,7 17,2 16,3 10,7 5,9 -0,6 -5 5,5
keskm. maksimaal. -1,5 -1,9 3 11,1 16,5 21,2 22,9 22,5 15,7 9,5 2,1 -2,3 9,9
keskm. minimaal. -6,6 -9,1 -5,3 0,6 5,2 10,5 11,6 10,6 6,4 2,8 -3,1 -7,5 1,3
abs. maksimum 4,4 7,5 14,4 26,7 30,7 31,3 33,8 30,2 27,9 20,4 12,9 7,1 33,8
abs. miinimum -26,5 -32 -21,9 -11,1 -3,9 2 5,7 3,6 -4 -7,6 -19,2 -30,1 -32
Graafik 6-1 Kuu keskmine õhutemperatuur Valgas (°C )
-0,8-2,8 -2,3
6,3
12,0
16,0 16,2
14,0
11,1
5,6
-6,2
-3,7
-10,0
-5,0
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Viimane öökülm õhus 1998. a. kevadel: 16. aprillil -1,7 °C
Esimene öökülm õhus 1998. a. sügisel: 26. septembril -0,6 °C
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
27
6.2.2 Pilvisus ja sademed
Eesti ilma mõjutavad oluliselt Atlandi ookeanilt ida poole liikuvad tsüklonid. Nendega
kaasnev pilvisus lühendab maale langeva päikesepaiste kestust. See moodustab Eesti
keskmisena 1735 tundi, mis on ainult 39% võimalikust väärtusest ehk päikesepaistest pilvitu
taeva korral. Kuna päikesepaiste kestuse vaatlusi Valga MJ-s ei tehta, siis on siinkohal
kasutatud pilvisuse andmeid. Üldiselt on pilvisus väiksem kevad-suvisel perioodil. Kõige
vähem päikest on novembris-detsembris ja ka jaanuaris. Perioodil 1994-1998 on pilvisuse
aastases käigus omad iseärasused, mis ilmnevad pilvisuse suurenemises mais-juunis ja
vähenemises juulis-augustis.
Pilvisust hinnatakse 10-pallise skaala järgi, esitatud on keskmistatud andmed alumise
pilvisuse kohta.
Graafik 6-2 Keskmine pilvisus pallides Valgas
0
2
4
6
8
10
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Üldine Alumine
Õhus sisalduva niiskuse näitajaks on keskmine suhteline õhuniiskus, mis püsis vaadeldaval
perioodil (1994-1998) kogu aasta kestel suhteliselt kõrgena (80-86%). Pilvisuse ja
õhuniiskusega on tihedalt seotud sademed. Paljuaastase keskmisena langeb Valgas ja selle
vahetus ümbruses 711 mm sademeid aastas, ületades Eesti keskmise sademete hulga 626 mm
ehk 14% võrra. 33% sademetest sajab külmal ja 67% soojal aastaajal.
Atmosfääritsirkulatsiooni iseärasuste tõttu on sademetehulkade muutlikkus kuude lõikes
küllaltki suur. Võttes vaatluse alla viimase 5 aasta sademeteandmed, võime näha sademete
hulga kasvu võrreldes normiga mais, juunis ja oktoobris, normist vähem on sademeid juulis,
augustis ja septembris. Suur erinevus on aastasummades, ulatudes 530 mm-st 1996. aastal
kuni 849 mm-ni 1998. aastal. Põllumajanduse seisukohast pakuvad erilist tähelepanu
suveperioodi (juuni-august) sademed. Nii sadas ühel kuivemal – 1996. aasta augustis tavalise
93 mm asemel ainult 8,2 mm vihma ning 1997. aastal veelgi vähem – ainult 3,2 mm, mis
moodustab 3% normist. 1998. aasta kolme suvekuuga tuli Valgas aga 402 mm vihma, mis on
üle 1,5 korra tavalisest rohkem. Vaatluspostide andmeil oli samasugune sademeterohkus üle
kogu Valga maakonna: Otepääl 463 mm, Tõrvas 410 mm ja Tõllistes 417 mm.
Paduvihmadega kaasnes äike ja rahe.
Tabel 6-2 Ööpäevased maksimaalsed sademete hulgad (mm)
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XI-III IV-X Aasta
Valga 1994-98 19,9 13,8 9,5 16,4 46,1 33,8 31,5 37,7 19,1 25,3 19,2 10,9 19,9 46,1 46,1
Valga 1961-90 19,2 13,2 18,2 23,1 36 60,4 86,8 65,3 40,4 21,8 24,7 23,7 24,7 86,8 86,8
Eesti. 1961-90 33,4 37,1 28,1 49,8 72,9 83,4 130,8 81,1 74,5 40,1 47,2 32,9 47,2 130,8 130,8
Tavaliselt on sajupäevi minimaalselt varakevadel. Suvel ja sügisel sajupäevade arv suureneb,
saavutades maksimumi sügisel ja talvel. 1994-1998. a. avaldasid ilma kujunemisel suurt mõju
suvised antitsüklonid, vähendades pilvisust ja sademete teket ning sajupäevi registreeriti
juulis, augustis ja septembris tavalisest vähem.
Valgamaa aastaraamat 1998
28
Graafik 6-3 Sadamete hulk Valgas (mm)
4050
23
39
118
166
109
127
21
89
13
54
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Tabel 6-3 Sademetega >=1,0 mm päevade arv
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XI-III IV-X Aasta
Valga 1994-98 11 10 10 8 11 12 8 8 8 12 11 12 54 67 121
Valga 1961-90 11 9 9 7 8 10 11 12 12 12 13 13 55 72 127
Eesti 1961-90 10 7 8 7 7 8 10 10 12 12 13 12 50 66 116
Külma poolaasta tahkete sademete hulk määrab ära talvised lumeolud. Kui võrrelda kahe
perioodi lumeolusid, siis aastate 1994-1998 keskmine lumikate oli oma kestuselt lühem kui
paljuaastane keskmine ja ka enamike dekaadide lumepaksus jäi sellest maha.
6.3 Maavarad
Maakonnas leiduvad maavarad on: savi, ehitusliiv, ehituskruus, sapropeel, rauaooker ning
põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati 1998. a. ehitusliiva, ehituskruusa ja turvast.
6.3.1 Ehitusliiv ja ehituskruus
1999. a. alguses oli maakonnas 31 liiva- ja kruusakarjääri, kaevandamine toimus neist
kaheksas. Mäeeraldiste piires kaevandati 1900 m³ ehitusliiva ja 27 600 m³ ehituskruusa. Peale
selle kaevandati Sulevi karjäärist 5600 m³ maa-ainest (täitepinnast).
Suurimaks kaevandajaks oli Valga Teedevalitsus. Ülejäänud kaevandajateks olid AS Valmap
Grupp ja munitsipaalettevõtted.
Kaevandatud materjali kasutati maakonna piires teede- ja ehitustöödel ning remondiks.
Graafik 6-4 Liiva ja kruusa kaevandamine 1994-1998 (m³)
1400 300 2200 1900
54400
28700 27200 276004700
61700
0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
70000
1994 1995 1996 1997 1998
Ehitusliiv Ehituskruus
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
29
6.3.2 Turvas
Maakonnas on 4 turbaraba, neist 3 rabas toodeti 1998. a.kokku 14 800 tonni turvast, sellest
vähelagunenud 13 500 t ja hästilagunenud turvast 1 300 t. Kaevandajaks oli AS Valmap
Grupp. Turvast kasutati põllumajanduses ja kütteks.
Graafik 6-5 Turba kaevandamine 1994-1998 (t)
2500 6900 8400 1020013500
1300
0
5000
10000
15000
20000
1994 1995 1996 1997 1998
Vähelagunenud turvas Hästilagunenud turvas
Tabel 6-4 Maavarade kaevandamise load
Maakonnas kehtivad järgmised Valga Maavalitsuse poolt väljastatud maavarade
kaevandamise load.
Loa valdaja Karjääri asukoht Maavara
AS Valmap Grupp Helme raba, Helme vald Turvas
AS Valmap Grupp Kantsi raba, Karula vald Turvas
AS Valmap Grupp Lagesoo raba, Helme vald Turvas
Valga Teedevalitsus Palupera karj., Palupera vald Ehituskruus
Valga Teedevalitsus Neeruti karj., Palupera vald Ehituskruus
Valga Teedevalitsus Vanaveski, Helme vald Ehituskruus, ehitusliiv
Valga Teedevalitsus Kurejärve II, Puka vald Ehitusliiv
Valga Teedevalitsus Vuti karj., Puka vald Ehitusliiv
Tabel 6-5 Karjäärid
Maakonnas on arvel 31 karjääri. 1998. aastal rekultiveeriti kaks omanikuta karjääri Sangaste
vallas: Tiidu 1 ha ja Palu 1,75 ha karjäär. Töid finantseeris Eesti Keskkonnafond. Karjääri
nimetus
Asukoht Valdaja Pindala
(ha)
Maa-
vara
Tarbevaru
(m³)
Reservvaru
(m³)
Prognoos-
varu (m³)
Ande Sangaste Eraomandis 3,65 L 31200 250000
Arula Pühajärve Pühajärve vald 3,99 Kr 107300 350000
Asu Hummuli Hummuli vald 6,04 L 93000 2000000
Holdre Helme AS Valmap 15,36 Kr 805000 719500 500000
Härma Helme Helme vald 5,42 L 147000 228000
Jõgeveste Helme Eraomandis 2,8 Kr 4700
Kanasiiva I Karula Valga Teedevalitsus 3,04 L 75000 1000000
Kirbu Karula Valga Teedevalitsus 5,65 L 42100
Koosa Puka Aakre Metskond 2,22 Kr 18000 800000
Kure Puka Valga Teedevalitsus 13,67 Kr 0 898000
Kurejärve I Puka Valga Teedevalitsus 4,43 Kr 0
Kurejärve II Puka Valga Teedevalitsus 1,65 L 34200 67000
Laanemetsa Taheva Taheva vald 6,47 Kr 653900 1505000 4000000
Matsi Tõlliste Tõlliste vald 2,24 L 80700 296500
Valgamaa aastaraamat 1998
30
Metsoja I Karula Valga Teedevalitsus 2,47 Kr 23300
Metsoja II Karula Karula Metskond Kr 27200 1000000
Neeruti Palupera Valga Teedevalitsus 3,02 Kr 47300
Oona Puka Puka vald 2,85 Kr+L 9600 422500 5000000
Palupera Palupera Valga Teedevalitsus 20,04 Kr 247100 609000
Puurina Karula omanikuta 0,68 M-a 8300
Rautina Karula Eraomandis 6 L 190700 100000
Riidaja, Lahtre Põdrala Põdrala vald 1,67 Kr 0 590900
Restu Sangaste Valga Teedevalitsus 15 Kr 0
Siimu Sangaste AS Valmap 11,89 Kr 151900 340600
Sulevi Hummuli Valga Teedevalitsus 8,5 M-a 489200 2000000
Tinuküla Tõlliste Tõlliste vald 1,5 L 10700
Tornimäe Tõlliste Tõlliste vald 1,5 L 198700 1620000 1700000
Vanaveski Helme Valga Teedevalitsus 6,47 Kr 430200
L 41000
Voola I Helme Koorküla Metskond 3,43 Kr 107000 547200 2000000
Voola II Helme Valga Teedevalitsus 3,38 Kr 0
Vuti Puka Valga Teedevalitsus 8,7 L 313100 861000 200000
Maavara: L - liiv, Kr – kruus, M-a – maa-aines
6.4 Vesi
6.4.1 Veevõtt ja veekasutus
Vee kaitset ja kasutamist reguleerib Veeseadus, samuti Ranna ja kalda kaitse seadus.
Valgamaa joogiveeallikaks on põhjavesi. Pinnavett kasutatakse vaid kunstlume
valmistamiseks Väikesel Munamäel ja Kuutsemäel.
Valgamaal võetakse põhjavett valdavalt devoni veeladestust, ordoviitsiumi ladestust võetakse
alla 1% maakonna veetarbest. Veevõtt on maakonnas alates 1990. a. pidevalt vähenenud.
Veetarbe vähenemist on põhjustanud riikliku suurtootmise asendumine eraettevõtlusega. Kui
näiteks 1989. a. moodustas veetarvitus kalakasvatuses 18% kogu veetarbest, siis 1992. aas-
taks oli kalakasvatus likvideeritud. Põllumajanduslik veetarve vähenes 1993. a. jooksul 5,9
korda, moodustades koguveetarbest vaid 8%. Alates 1994. a. on veetarbe vähenemine aeglus-
tunud, kuid languse tendents jätkub. Veevõtu vähenemist tingib ka veehinna pidev tõus.
Graafik 6-6 Veevõtt maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a)
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
1989 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
31
Veevõtt ja vee tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt. Kui Valga linna veetarve
moodustab umbes poole maakonna koguveetarbest, siis Õru valla veetarbimine vaid alla 1%.
Tabel 6-6 Veekasutus maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a)
Aasta Valga Tõrva Otepää Vallad Kokku
1989 2250 470 220 2670 5610
1994 1130 247 112 619 2108
1995 1053 136 79 518 1786
1996 959 139 106 558 1762
1997 852 139 111 523 1625
1998 628 80 101 531 1340
Tabel 6-7 Veekasutuse jaotus kasutusviiside järgi 1989-1998 (tuh. m³/a)
Veekasutus kokku olme tootmine põllumajandus
1989 5610 2170 1010 2430
1994-1998 1724 1266 316 142
6.4.2 Heitvee käitlus
Graafik 6-7 Reovee puhastamine 1989-1998 (tuh. m³/a)
33103128
2395
18012093 2077
720 686
338 307 315 387
205820341717
2312
30563220
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
1989 1994 1995 1996 1997 1998
Kokku reovett puhastatud puhastatud nõuetekohaselt
Veeheide on inimese poolt mitmeks otstarbeks kasutatud vee tagasi juhtimine loodusesse
puhastatud või puhastamata kujul. Selles valdkonnas kasutatakse kahte erinevat sõna : reovesi
ja heitvesi. Reovesi on puhastamata veeheide ja heitvesi on reovesi, mis on läbinud
spetsiaalse töötluse (mehaanilise, bioloogilise ja keemilise).
Koos veekasutuse vähenemisega on vähenenud ka loodusesse juhitava heitvee kogus.
Aastatel 1994-1998 on puhastusseadmetest veekogusse väljuvat heitvett mõõdetud
suurematel veetarbijatel (linnad ja suuremad maa-asulad). 1996.a. oli biotiikidest heitvee
kadu infiltratsiooni ja aurumise tõttu suur, mis põhjustas heitveekoguse tuntava vähenemise.
Valgamaa aastaraamat 1998
32
Graafik 6-8 Heitvesi aastatel 1994-1998
(tuh. m³/a)
Tõrva
7%
Otepää
8%
Vallad
19%
Valga
66%
Looduslikesse veekogudesse juhitakse pu-
hastamata heitvett vähe. Puhastamata hei-
tvesi moodustab kogu heitveest alla 1%.
Valdav enamus (üle nelja viiendiku)
heitveest on bioloogiliselt puhastatud, kuid
kõikide linnade reovesi on puhastatud vaid
järelpuhastuseks mõeldud biotiikides, kuna
põhipuhastid puuduvad.
Maa-asulatel on valdavalt väikepuhastid
olemas, kuid vajavad rekonstrueerimist.
Suurim veekasutaja, kel puuduvad
puhastusseadmed täielikult, on Tsirguliina
alevik.
Graafik 6-9 Heitvee reostuskoormus (t/a)
79,6 67,9 55,786,5
119,2
69,262,5
59,3
64,7
64,112,5
10,310,3
10,6
11,8
0
50
100
150
200
250
1994 1995 1996 1997 1998
BHT7 Üldlämmastik Üldfosfor
*BHT7 - biokeemiline hapnikutarve ehk
hapniku hulk milligrammides, mis kulub ühes
liitris vees oleva orgaanilise aine lagunda-
miseks adapteerunud mikroorganismide poolt 7
päeva jooksul.
Kui veetarbimine ja veekogudesse juhitava
heitvee hulk on viimase 10 aasta jooksul
pidevalt langenud, siis veekogudesse juhitava
heitvee reostuskoormus on hakanud pärast
1996. a tõusma.
Reostuse kasv on tingitud eelkõige linnade
puhastusseadmete puudumisest. Praegu
moodustab Valga linna reostus kaks
kolmandikku maakonna kogureostusest.
Olukord paraneb lähiaastatel, Valga linna
puhastusseadmete ehitamise alustamisega
1999. aastal. Jätkub ka Otepää linna
puhastusseadmete ehitamine.
6.5 Mets
Maakonna metsamaa pindala on 105 152 ha, millest 46 764 ehk 44,5% on riigimets. Puistute
üldtagavara on 20,5 milj. tm, seega 1 hektari tagavara on küllaltki kõrge - 195 tm. Metsade
keskmine vanus on 58 aastat. Männikud moodustavad 40%, kuusikuid ja kaasikuid on
võrdselt 24%, haava enamusega puistuid 6% ja muud, sh lepikud 6%. Aasta keskmine
juurdekasv on 568 000 tm.
Riigimetsi haldab 8 metskonda, mis alluvad Riigimetsa Majandamise Keskusele. Maareformi
käigus on kinnistatud taludele senini ligi 33 000 ha metsa.
6.5.1 Raied
Valgamaa metsadest raiuti 1998. aastal kokku 405 600 tm puitu, so 9% enam kui 1997.
aastal. Raiemaht suurenes tunduvalt riigimetsades, kus raiuti 188 600 tm, sellest metskondade
endi poolt 85 600 tm, ehk 45%. Ülejäänud osa müüdi kasvava metsana teistele firmadele ja
eraisikutele.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
33
Graafik 6-10 Raied aastatel 1994-1998 (tuh. tm)
1994 1995 1996 1997 1998
kokku sh
lõppraie
kokku sh
lõppraie
kokku sh
lõppraie
kokku sh
lõppraie
kokku sh
lõppraie
Riigi-
metsas
198,8 108,3 198,3 94,2 187,9 105,9 145,9 91,0 188,6 136,6
Era-
metsas
39,2 6,8 54,9 19,3 90,7 51,1 225,1 156,1 217,0 145,7
Kokku 238,0 105,1 253,2 113,5 278,6 157,0 371,0 247,1 405,6 282,3
Metsakorraldustööd riigimetsades teostati 1996. aastal, mil määrati raietele arvestuslangid.
Seoses sellega langes raiemaht 1997. aastal, kuid edaspidi peaks see jääma 1998. aasta
tasemele. Erametsade raie on aasta aastalt suurenenud, tehes tugeva hüppe 1997. aastal.
Valgamaal kasutatakse metsa säästlikult, puistute juurdekasv ületab tunduvalt väljaraiutava
mahu.
6.5.2 Metsade uuendamine
Metsaseaduse järgi tuleb kõik raiesmikud taasmetsastada. Harilikult kolmandik
lageraielankidest uueneb looduslikult, kahele kolmandikule peab inimene ise külvama või
istutama vastavalt kasvukohatingimustele sobiva puuliigi.
Tabel 6-8 Raiesmike kultiveerimine aastatel 1994–1998 (ha)
1994 1995 1996 1997 1998
Riigimetsas
Lageraiete maht 447 407 447 400 522
Uuendatud 246 296 315 363 385
Erametsas
Lageraiete maht 24 106 225 800 849
Uuendatud 17 98
6.5.3 Metsakahjustused
Riigimetsades peetakse kahjustuskollete kohta täpset arvestust. Erametsades koldeid arvele ei
võeta, sest nende likvideerimine raietega toimub koheselt avastamise aastal. Riigimetsades oli
kahjustatud puistusid arvel 1248 ha, millest suurem osa oli ulukikahjustused (723 ha) ja
juuremädanikud (313 ha). 1998. aastal võeti arvele 180 ha tuule poolt kahjustatud metsa,
millest suurem osa ka koristati. Arvele jäi 42 ha. Koprad on üle ujutatud 88 ha metsa, mis
ebasoodsa veerežiimi tõttu hukkub.
6.6 Jahindus
Valgamaa jahimaade pindala on 184 021 ha, mis on jaotatud viie jahindusorganisatsiooni
vahel. Suurim nendest on Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu, kellel on jahimaid 153 498 ha
ning need on jaotatud 14-ks rendijahipiirkonnaks kokku 26 jahiseltsiga. Ühistusse on
koondunud üle 600 jahimehe.
Ülejäänud neli jahindusorganisatsiooni - OÜ AET ja KO, OÜ Tündre, Koorküla Jahimeeste
Selts ning mittetulundusühing Küti Mets - asuvad maakonna äärealadel ning hõlmavad
igaüks ühte rendijahipiirkonda. Enamik jahimehi kuulub paralleelselt ka Valga Jahi- ja
Kalameeste Ühistu ridadesse.
Valgamaa aastaraamat 1998
34
Maakonna jahindust juhivad Valga Maavalitsus ning maavanema korraldusega asutatud
üheksaliikmeline jahindusnõukogu.
Valgamaa jahimeestel oli 1998. aasta algul arvel 106 jahikoera, neist 33 laikat, 22 hagijat, 19
taksi, 1 linnukoer ning 31 terjerit.
Valgamaal Helme vallas Rullis asub Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistule kuuluv kõigile
nõuetele vastav poolkinnine jahilasketiir, kus jahimehed saavad harjutada ja sooritada
laskeinstruktori juuresolekul suuruluki laskekatseid. 1998. aastal viidi siin neljal korral läbi
laskekatsed jahimeestele.
Maakonda kuulub ka osa Karula Rahvuspargist – 5167 ha. Sellel territooriumil toimub vaid
ulukite arvukuse reguleerimine. Vastavalt rahvuspargi ettepanekule kütitakse siin piiratud
ulatuses põtru, hirvi, metssigu ning metskitsi. Suure arvukuse tõttu on kehtestatud vajaduse
korral piiramatud küttimisnormid koprale ja rebasele, samuti kährikule ja mingile. 1998.
aastal kehtestati ulukite arvukuse reguleerimiseks Karula Rahvuspargis küttimisnormid
suurulukitele järgmiselt: 2 põtra, 8 metssiga, 3 metskitse ning 2 hirve. Samades mahtudes on
siin küttimisnormid olnud ka paaril viimasel aastal.
Jahimeeste arvukus on maakonnas aasta-aastalt vähenenud, näiteks viimase kolme aasta
jooksul on jahimeeste arvukus langenud ligi 200 jahimehe võrra. Arvestades jahimeeste
keskmist vanust ning asjaolu, et jahipidamises ei suudeta osaleda materiaalsetel kaalutlustel,
võib jahimeeste arvukus maakonnas veelgi langeda.
Eelmisel jahiperioodil – jahiaastal 1997/1998 - külastas Valgamaad 155 jahikülalist Soomest
ja Rootsist. 1995/1996 ja 1996/1997 jahiaastal oli välismaalastele antud ühekordsete
jahitunnistuste arv vastavalt 7 ja 105. 1998/1999 jahiaastal külastas Valgamaad 163
jahikülalist Soomest Rootsist ja Norrast.
Jahirendist ja ulukiküttimise hinnast kogunes 1998. aastal Eesti Keskkonnafondi Valgamaa
osafondi jahinduse sihtkapitali 160 000 kr. Kogutud raha kasutatakse peale seadusejärgsete
kohustuslike ülekannete tegemist eelarve kohaselt maakonna jahinduse arendamiseks.
Hundijahtidel tehtud kulutuste katteks makstakse maakonnas iga kütitud hundi eest
keskkonnafondi maakonna osafondi nõukogu otsuse kohaselt kohalikule
jahindusorganisatsioonile hüvitist.
1998. aasta algul tehtud ulukite loenduse põhjal selgus, et maakonnas on praegu 381 põtra
(kütiti jahiaastal 1998/1999 78), 1588 metskitse (241), 483 metssiga (140), 67 punahirve (3),
6 karu, vaid 1 hunt, 96 ilvest (9).
Kuna loendustulemustest selgus, et põtrade ja metssigade arvukus on tõusnud, siis
jahindusnõukogu ettepanekul lubatakse küttida neid 1998/1999. jahiaastal ka rohkem -
vastavalt 80 ja 270. Metskitsede osas jäi laskelimiit võrreldes eelmise jahiperioodiga
muutumatuks. 1998/1999 jahiaastal jäi küttimata ligi pool jahindusnõukogu poolt soovitatud
metssigade küttimiseks ettenähtud laskelimiidist.
Meie ulukifaunas varem võrdlemisi eksootiline loom – hirv - laiendab pidevalt oma leviala,
eriti Eesti ja Läti piirialadel asuvatel jahimaadel. Hirv on põdrale toidukonkurendiks. Tema
vitaalsus on põdra omast suurem.
Populaarsust on kaotamas veelinnujaht. Aruannete kohaselt tabati 1998/1999 jahindusaastal
vaid 222 parti ning 5 hane.
Muret teevad Valgamaal koprad, kelle tegevuse tõttu ummistuvad kuivenduskraavid ning
hävib mets.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
35
Kui 1996. aastal loendati maakonnas 596 kobrast ja kütiti 69, siis 1998. aastal loendati neid
juba 997. 1998/1999 jahiaastal kütiti 218 kobrast.
1998. aasta 25. septembril oli Karula Rahvuspargi ning Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu
eestvõttel Karula Rahvuspargi külastuskeskuses nn koprapäev. Peale sõnavõtte ning arutelu
toimus näitlik koprapüük, mille käigus suudeti kätte saada kolm kobrast.
1998. aastal avastati maakonnas 14 jahipidamise eeskirjade rikkumist, haldustrahvide
kogusumma oli 2314 krooni.
Tabel 6-9 Ulukite arvukus ja küttimine
Loendati Kütiti
1996 1997 1998 1995/
1996
1996/
1997
1997/
1998
1998/
1999
Põtru 250 310 381 37 47 57 78
Punahirvi 59 73 67 2 6 6 3
Metskitsi 1868 1610 1588 349 287 179 241
Metssigu 522 433 483 154 104 187 140
Ilveseid 98 97 96 7 10 4 9
Hunte 26 5 1 8 6 5 -
Pruunkarusid 5 7 6 - - 1 1
Kopraid 596 802 997 69 135 177 218
Rebaseid kütiti 1998/1999 jahiaastal 301, kährikuid 15, valgejäneseid 23, halljäneseid 62,
metsnugiseid 8.
6.7 Kalandus
Maakonnas on kokku 128 avalikult kasutatavat järve ning 21 paisjärve.
Suuremad järvestikud asuvad Otepää, Päidla ja Koorküla ümbruses.
Populaarsemateks kalaveekogudeks on maakonna elanike hulgas Väike-Emajõgi, Aheru järv,
Pühajärv ja Koorküla Valgjärv.
Maakonda piires asuvas Võrtsjärve lõunatipus (u 30 ha), on kalapüük kalapüügieeskirjade
kohaselt aastaringselt keelatud.
Vooluveekogusid valgala pindalaga üle 25 km² on maakonnas kokku 31, neist 11 on
keskkonnaministri määrusega kuulutatud lõhilaste kudejõgedeks. Tähtsaimaks
vooluveekoguks on Väike-Emajõgi, kus koeb suurem osa hiljem Võrtsjärve siirduvast kohast
ning ka mitmetest teistest kalaliikidest.
Kirjanduse andmetel on Valgamaal leitud 42 kalaliiki 12st sugukonnast. Tähtsamad kalaliigid
on koha, angerjas, haug ja latikas. Esineb ka kaitsealuseid liike, nagu harjus ja tõugjas.
Mitmetes jõgedes esineb jõeforell. Koiva jõe vesikonda kuuluvatesse vooluvetesse tulevad
võrdlemisi harva kudema ka lõhed.
Kalavarude kaitseks röövpüüdjate eest, eeskätt kevadisel kudeperioodil, on igaaastaselt
teostatud tõhusat kontrolli. Suuremateks rikkumisteks on ebaseaduslik võrgupüük ning püük
elektrivoolu abil. Võrkpüüniseid on viimastel aastatel veekogudest välja võetud sadu. 1998.
aastal avastatud rikkumiste arv mõnevõrra vähenes, kuna ei olnud piisavalt vahendeid Valga
Maavalitsuse keskkonnaosakonna ja Kaitseliidu Valgamaa maleva ühise kalakaitselise
välilaagri korraldamiseks, nagu seda oli tehtud paaril eelneval aastal. 1998. aastal avastati 60
kalapüügieeskirjade rikkumist. Halduskaristusena määratud trahvide kogusumma oli 6795 kr.
Valgamaa aastaraamat 1998
36
Kalade ning jõevähivarude parendamise programm, tuginedes teadlaste soovitustele, toimib
maakonnas juba kolm aastat.
Maakonna jõevähivarude uuringuid on teostatud nii Eesti-Norra vähiuuringute projekti
raames kui ka vabariigi tuntumate jõevähiuurijate poolt. 1998. aastal teostasid jõevähiuurijad
Jaanus Tuusti, Mati Kivistik ning Margo Hurt Valgamaa vähiveekogude (Aheru, Udsu,
Pülme, Vidrike ja Voki järved) ja vähivarude seisundi põhjaliku analüüsi. Kuigi vähivarude
seisund on mõneti paranenud, ei ole rahuloluks siiski põhjust.
Aastail 1996–1998 on vähke asustatud Aheru järve ja Laanemetsa ojja, kohamaime
Pühajärve, Aheru järve ja Tündre järve, haugimaimu Aheru järve. Asustusmaterjali ostmist
on toetanud Eesti Kalakapital.
Maakonna kalavarude parendamise programmi jätkatakse.
Kalameestele väljastati 1998. aastal 2400 kalastuskaarti, 59 kaluri kalapüügiluba ning 18
jõevähi püügiluba. Kaluri kalapüügilubade ning jõevähi püügilubade alusel väljapüütud saak
on esitatud andmete kohaselt kahjuks olnud võrdlemisi väike. Põhiliselt on siiski tegemist
olnud looduses viibimise võimaluse otsimisega. Inimesi, kellele kalapüük oleks
arvessevõetavaks tuluallikaks, Valgamaal ei ole.
Kalastuskaarte väljastavad peale Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonna veel sõlmitud
lepingute alusel OÜ Adelarg kauplus Konks Valgas, Vabaduse 18, Valga Jahi- ja Kalameeste
Ühistu Valgas, Kuperjanovi 76 ning Otepää Metskond-Looduspark Otepääl, Kolga tee 28.
Kaluri kalapüügilubasid püügiks kutseliste püügivahenditega (võrkpüünised, õngejadad)
väljastab vaid Valga Maavalitsuse keskkonnaosakond.
6.8 Välisõhk
Eesti keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26) järgi on õhu kvaliteedi parandamise peaeesmärgiks
õhku suunatavate saasteainete vähendamine, eeskätt kliimamuutust põhjustavate ning
osoonikihti kahandavate ainete ja transpordisaaste vähendamine. Käesolev ülevaade hõlmab
maakonnas asuvaid paikseid saasteallikaid (katlamaju). Transpordivahendeist tulev õhusaaste
jääb siinkohal arvesse võtmata, sest puudub vastav uurimistöö.
Õhusaaste on aasta-aastalt vähenenud seoses katlamajade arvu vähenemisega ja puidu
osakaalu suurenemisega kütuses. Õhku emiteeritakse peamiselt süsinikoksiidi (CO),
lämmastikoksiide (ümber arvutatud lämmastikdioksiidiks – NO2), vääveldioksiidi (SO2) ja
tahma.
Tabel 6-10 Paiksetest saateallikatest õhku paisatud kogused (t/a)
NO2 SO2 CO Tahked Kokku Katlamajade arv
1994 83,012 603,906 564,683 346,069 1597,670 48
1995 143,535 453,437 621,029 149,592 1367,593 47
1996 100,909 469,477 580,568 76,224 1227,178 46
1997 84,170 316,639 595,243 57,961 1054,013 43
1998 76,601 220,525 560,881 47,425 905,432 35
Võrreldes 90-ndate aastate algusega on suurenenud puidu ja turba osakaal kütuses. Nii
põletati 1996. a. 16 ettevõtte katlamajades 34 528,55 tonni puitu ja ja 4 ettevõtte katlamajades
5545 tonni turvast. 1998. a. põletati 18 ettevõtte katlamajades 32 495,625 tonni puitu ja 3
ettevõtte katlamajades 4671 tonni turvast. Kohaliku kütuse osatähtsuse kasvu prognoositakse
ka järgmistel aastatel.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
37
Tabel 6-11 Suuremad õhusaastajad (t/a)
AS Valga Soojus (2)* 271,736
OÜ Sagnitz (1) 92,171
L-katlamaja AS (1) 86,46
AS Valga Liha- ja Konservitööstus (2) 76,44
AS Valga Gomab Mööbel (2) 39,547
OÜ Helme Teenus (6) 38,599
Valga Teedevalitsus (2) 36,5
AS Valga Külmutusvagunite Depoo (1) 36,01
AS Sangar Valga Vabrik (1) 34,348
AS Otepää Veevärk (1) 30,716 *sulgudes katlamajade arv
6.9 Jäätmed
Jäätmekäitluse prioriteetideks on jäätmekoguste ja prügilate arvu vähendamine, ohtlike
jäätmete ning teisese toorme kogumissüsteemi väljaarendamine ja jäätmete taaskasutuse
suurendamine.
1994. a. oli maakonnas 18 olmejäätmete prügilat ja 8 tootmisjäätmete ladustus- ning
matmiskohta. Arvestades Eesti keskkonnastrateegia nõudeid prügilate arvu optimeerimiseks
oli 1998. a. lõpuks maakonna prügilate arvu suudetud vähendada ja kasutusel on 12
olmejäätmete prügilat ning 6 tootmisjäätmete ladustus- või matmiskohta. Rekultiveeritud on
Käpa ja Tiidu, suletud Sooru, Pugritsa, Hellenurme ning Asiku prügilad, Valga
assenisatsiooniväljak ja Priimetsa puidujäätmete ladustuskoht.
1998. a. lõpetati fekaalide ladustamine maapinnale, fekaalid veetakse linnade
heitveepuhastitesse.
Tabel 6-12 Jäätmete kogused (t/a)
1994 1995 1996 1997 1998
Ohtlikud jäätmed 176,6 489,7 1363,4 2274,2 1033,1
Tavajäätmed 17245,0 15958,7 15685,6 10752,2 11002,9
nendest korduvkasutatud 3520,0 4259,3 6894,4 6672,2 6219,0
Prügilatesse ladustatud 13725,0 11699,4 8791,2 4080,0 4783,9
Kokku 17421,6 16448,4 17049,0 13026,4 12036,0
Maakonna ühe elaniku kohta tekib 320-410 kg jäätmeid aastas, nendest prügilatesse
ladustatakse 140-200 kg elaniku kohta. Taaskasutatud jäätmetest moodustavad põhilise osa
katlamajades kütuseks kasutatud puidujäätmed.
Erilist tähelepanu on pööratud ohtlike jäätmete kogumisele ja nende suunamisele
kogumispunktidesse.1995. a. saadeti endiste majandite taimekaitsevahendite ladudest
kahjutustamisele 3,2 t vedelaid taimekaitsevahendeid. 1996. a. suunati ohtlike jäätmete
hoidlasse 5,526 t teravilja puhtimispreparaati Granosaan. 1997. a. koguti ja suunati ohtlike
jäätmete hoidlasse 22,3 t tundmatuid ja vananenud taimekaitsevahendeid. Töid teostasid
ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavad ettevõtted AS Siku ja AS Eco-Pro Tallinnast. Töid
finantseeriti Keskkonnafondist kogumaksumusega 140 482 kr.
1997. a. viidi läbi Valga linna prügila õlibasseinide saneerimine. Õlibasseinidest kogutud
vedel õli põletati Tartus, õlisegune vesi puhastati filtrimissüsteemis. Õlisegune muda segati
komposteerimisväljakul freesturba, saepuru ja hobusesõnnikuga, mille tulemusena
moodustusid kompostiaunad mahuga ca 3500 m³. Komposti valmimisel hakatakse sellega
Valgamaa aastaraamat 1998
38
katma prügilat. Töid teostas firma RECI Eesti AS kogumaksumusega 487 000 kr. Suuremad
rahastajad Keskkonnafond ja Valga Linnavalitsus.
1996. a. hakati kavandama ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rajamist maakonnas.
Linnavalitsuste tellimusel on paigaldatud ohtlike jäätmete statsionaarsed vastuvõtupunktid
Otepääl, Valgas ja Tõrvas. Elanikel on võimalik kogumispunktidesse viia olmes tekkivad
ohtlikud jäätmed: akud, õlid, patareid, õlifiltrid, päevavalguslambid jne. AS Epler & Lorenz
(Tartu) paigaldas Valga Linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel plastkonteinerid Valga
kolme piirkonda vanade akude ja õlide kogumiseks. Väikepatareide kogumiskast on Otmari
kaubanduskeskuses, vanade ravimite kogumiseks Keskapteegis. Kogumissüsteemi
laiendamine jätkub.
1997. a. valmis töö “Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete
piirkondlik käitlussüsteem”, koostaja AS MASP Tallinnast. Ettevalmistused on tehtud Valga
maakonna jäätmekava koostamiseks, et õigeaegselt lülituda kavandatavasse vabariigi
jäätmekäitluse süsteemi.
6.10 Karula Rahvuspark
Aadress: Ähijärve küla, Antsla vald, 66405 Võrumaa
Telefon/faks (278) 52 456; (252) 51 552
Direktor Pille Tomson
6.10.1 Ajalugu
1960. aastad Looduskaitse Valitsuses, Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjonis
ja Tartu Ülikoolis tehakse ettepanekuid Karula looduse kaitse alla
võtmiseks
1970. aastad tehakse teadustööd kaitseala ettevalmistamiseks
1979 Karula maastikukaitseala moodustamine, administratsiooni ei ole
1990. aastate algus Eesti Loodusuurijate Selts ja Eestimaa Looduse Fond teevad
ettepanekud muuta maastikukaitseala Karulas rahvuspargiks
1993 Vabariigi Valitsus kinnitab määruse, millega luuakse Karula
rahvuspark
1994 Karula Rahvuspark hakkab asutusena tööle kontoriga Lüllemäe
Põhikooli ruumes
1995 Vabariigi Valitsus kinnitab Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja, mis on
põhiline seaduslik alus Karula Rahvuspargi looduskaitselisele
tegevusele
1996 hakkavad kehtima maamaksusoodustused kaitsevööndite kaupa
1997 valmib Karula Rahvuspargi Ähijärve keskus
Karula Rahvuspark kuulub Keskkonnaministeeriumi haldusalasse ja on üks Eesti neljast
rahvuspargist. Karula Rahvuspark kaitseb ja tutvustab Lõuna-Eesti metsa- ja järverikkaid
kuppelmaastikke ja Lõuna-Eesti kultuuri.
Rahvuspargi territooriumist asub Valga maakonnas 5167,2 ha ja Võru maakonnas 5930,1 ha.
6.10.2 Tegevus aastatel 1994 – 1998
Metsa kaitse ja säästlik metsamajandus
Praeguseks on juba oluline vahe rahvuspargi metsade ja muude metsade vahel. Rahvuspargi
ala kohta on olemas metsakorraldus, kus on arvestatud metsade kaitsevajadustega.
Lageraiekeeld ei luba rahvuspargi territooriumil jätta maha rüüstatud lanke. Valik- ja
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
39
hooldusraied toimuvad peamiselt looduskaitse nõudeid arvestades. Kooskõlastatud on kahe
metskonna rahvuspargi kaitse-eeskirjaga kooskõlas olevat metsamajandamiskava ning 37
erakinnistu metsamajandamiskava.
Maastikuhooldus
Rahvuspargi üks ülesanne on Karula kauni kuppelmaastiku võsavabana hoidmine ja vaadete
alleshoidmine. Selleks tellib rahvuspark maastikuhooldustöid – heina niitmine, võsaraie jne.
Võsaraiet on tehtud Vihmjärve, Ubajärve ja Ähijärve ääres, Tornimäel ja Mikile ümbruses.
1998. a. käivitus niitmine kohustusliku niitmisega aladel. Lepingute alusel tehti niitmise
ettevalmistustööd ja niitmine esimesel 25 hektaril.
Neli suuremat kunagist kruusakarjääri on saanud reljeefi taastamistöödega looduslikuma
ilme.
Maa ostmine riigi looduskaitsemaaks ja maade asendamine
Väärtuslikumaid maid ostetakse eraomanikelt riigi looduskaitsemaaks. Kinnitatud on määrus,
mille alusel eraomanduses olevaid sihtkaitsevööndi maid (väärtuslikud loodusalad)
asendatakse omanikele väljaspool rahvusparki olevate maadega. Avaldused maade
asendamiseks on kogutud ja menetlusse antud.
Rahvuspargi looduskaitsepiiranguid tutvustab maaomanikule kaitsekohustuse teatis. Neid on
nüüdseks välja antud üle 116.
Kaitsekorralduskava
1997. a. alustati ja 1998. a. jätkati töid kaitsekorralduskava loomiseks. Kaitsekorralduskava
hõlmab kogu rahvuspargi looduse ja kultuuri kaitse korraldamist ning sisaldab teadlaste ja
praktikute antud põhjendatud juhiseid looduskaitsetöödeks ja -meetmeteks Karula
Rahvuspargi alal.
Rahvuspargi keskus
1994. aastal, mil Karula Rahvuspark alustas oma tegevust, paiknes selle kontor Lüllemäe
Põhikooli ruumes. 1995. aastal alustati Võru metsamajandile kuulunud Ähijärve külas asuva
Ähijärve talu baasil rahvuspargi keskuse rajamist.
1997. aastal valmiski Ähijärvel keskusemaja, kus asuvad kaasaegsed kontoriruumid,
seminari- ja näituseruum, köök, söögituba ning külastuskeskus infopunktiga. Kõrvalhoonetest
restaureeriti ait. Talu kolmas elumaja sai rahvuspargi keskusena esimest korda täielikult välja
ehitatud. Ehitust finantseeriti riigieelarvest, Keskkonnafondist ning toetas ka Hollandi
Kuningriigi saatkond.
Trükised
Välja on antud rahvuspargi turismikaart, voldikud kolme turismiraja kohta, külastuskeskust
tutvustav voldik, voldik “Karula rahvuspark” koos kaardiga. Valmimas on Ähijärve õpperaja
voldik.
1998. a. ilmus “Eesti Looduse” erinumber Karula Rahvuspargist, kus sees huvitavaid lugusid
loodusest, kultuurist, sekka ilusaid looduspilte ning matkasõbrale rahvuspargi kaart ja juhis
matkaradadele minekuks.
Läbi aastate on Karula Rahvuspargi vastu huvi tundnud meedia – ajalehed, ajakirjad, raadio
ja televisioon.
Valgamaa aastaraamat 1998
40
Üritused
Oma tegevuse algusest alates on rahvuspargis heaks tavaks olnud korraldada üritusi
kohalikule rahvale ja teistele huvilistele. Traditsioonilised on nüüdseks rahvuspargi simman
juulikuus ja jüripäeva mõttetalgud aprillis. Igal aastal korraldatakse laste looduskaitselaager
koos Haanja ja Otepää loodusparkidega.
1998. a. oli tänu Hollandi Kuningriigi toetusele võimalik organiseerida hulk üritusi koostöös
Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu, Kaika Naisseltsi, Karula Muinsuskaitse Seltsi, Võru
Instituudi ja ajakirja “Eesti Loodus” toimetusega: turismiseminar, jüripäeva mõttetalgud,
mõttetalgud endise Lüllemäe spordibaasi uute kasutusvõimaluste üle, koprapäev, Kaika laste
päev Karula rahvuspargis, rahvuspargi simman (Ähijärvele Suurmäele ehitati külakiik),
joonistuslaager, “Eesti Looduse” Karula Rahvuspargi erinumbri esitlus-autoriõhtu, kirjanik
Jaan Lattiku 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents (põhikorraldaja Võru Instituut),
seminar “Karula maastikukaitseala ja rahvuspargi moodustamise lugu.”
Keskuses korraldati näitusi: seenenäitus, Epp Margna joonistused, Toomas Trapido fotod,
Mare Raidma kavandid Karula Rahvuspargi keskuse kujundusest ja rahvuspargi meenetest,
õlimaalid Ähijärve maastikust, lastejoonistused Ähijärvest, turismiseminarile eelnenud
küsimustiku tulemused ja fotod seminarist.
Loodusharidus ja turism
Kolmel viimasel aastal on rahvuspark osalenud turismimessidel Tourest, kus on hangitud
hulgaliselt kontakte ning reklaamitud Karula vaatamisväärsusi ja siinsete turismiettevõtjate
poolt pakutavaid teenuseid.
Viie aasta jooksul on rahvuspargi töötajad ise tublisti Karulat tundma õppinud ja seda teistele
tutvustanud. Külastajate hulk on aasta-aastalt tõusnud, ulatudes 1998. aastal 2500 inimeseni.
Ekskursioonidel käivad peamiselt kooliõpilased. Enamus külastajaist on eestlased.
Rahvuspark on rajatud enamkasutatavatele järverandadele 7 telkimis- ja laagriplatsi, kuhu on
paigaldatud pingid, prügikastid, lõkkel toiduvalmistamise konstruktsioonid ning 4 matkaonni
– laavut. Rahvuspargi käidavamatesse kohtadesse on paigaldatud infotahvlid kaartide ja
tekstidega; viidad ja sildid juhatavad külastajatele teed. Radasid on rahvuspargil praegu neli:
Peräjärve metsarada, Ähijärve teerada, Tornimäe matkarada ning Lüllemäe külarada. Rajad
tutvustavad loodust ja kultuuri, pakkudes ka füüsilise pingutuse võimalust.
6.11 Otepää Looduspark
Aadress: Kolga tee 28, 67405 Otepää
Telefon 55 876, faks 55 284
Juhataja Tarmo Evestus
1998. aastal oli Otepää Looduspargi kolme töötaja peamisteks töösuundadeks
keskkonnahariduse edendamine, loodushoiutöö, seire ja järelvalve.
Keskkonnahariduse edendamise valdkonnas anti välja Pühajärve matkaraja skeem ja bukletid,
alustati Väikese Emajõe matkaraja projekti ning Kääriku matkaradade skeemi koostamisega.
Suurimad edusammud tehti looduse ja looduskaitse tutvustamisel kohalike noorte hulgas.
Koostöös Karula Rahvuspargi ja Haanja Looduspargiga jätkati kooliõpilastele
looduskaitselaagrite korraldamise traditsiooni, seekordseks kohtumispaigaks oli Pühajärve
lähikond. Pühajärve põhikoolis valmistati lindude pesakaste, koristati Pühajärve kaldal võsa.
Oktoobris kutsuti savipäevi juhendama õppejõud Tartu Lastekunstikoolist ja detsembris
korraldati suveniiride valmistamise konkurss. Looduspargis oli praktikal kolm Räpina
Kõrgema Aianduskooli keskkonnakaitse eriala õpilast. Loodushoiutööd olid põhiliselt seotud
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
41
Pühajärvega – kevadel korraldati võsalõikused kalakudealadel ning haugi kudeajal hoiti
veetaset suurvee tasemel.
Kaitsekorralduskava raames alustati töid lähteülesannete väljatöötamise, turismi arengukava
koostamise ja kaitsealuste liikide seirega.
Juulis muutis Vabariigi Valitsus õiguskantsleri ettepanekul Otepää looduspargi kaitse-
eeskirja punktid, mis olid seadustega vastuolus.
Viie aastaga (1994-1998) on Otepää Looduspark läbi teinud suured muutused. Kui 1994. a.
tegutseti Otepää Maastikukaitseala nime all, siis 1996. a. reformi käigus liituti Otepää
Metskonnaga. Nii tekkis raskesti klassifitseeritav asutus – Otepää Metskond-Looduspark.
Reformi tulemusel vähenes tunduvalt Looduspargi töötajaskond, mistõttu on kõige rohkem
kannatanud järelvalve.
1997. a. kevadel kinnitas Vabariigi Valitsus looduspargi välispiiri kirjelduse ning kaitse-
eeskirjad, mis andsid looduspargile seadusandliku jõu. Välispiirina kohaldati endist
maastikukaitseala piiri, mistõttu Kooraste aheljärvestik jäi looduspargi piirest välja. Samasse
perioodi jääb ka looduspargi külastuskeskuse väljaehitamine, mis loodetakse lõpetada
sajandivahetuseks. 1998. a. lõpuks olid valmis kontoriruumid, teise korruse puhketoad ning
maja välisviimistlus.
Märgatavalt paremini on viimastel aastatel finantseeritud loodushoiu ja looduskaitseharidust
käsitlevaid projekte. Tunduvalt on täienenud ka tehniline varustatus arvutite, mobiilside ja
transpordivahenditega.
Looduspargis on eriti tuntav inimmõju loodusele. Sagenenud on ebaseaduslikud metsaraied,
rikutakse ehitustegevuse- ning jäätmekäitluse nõudeid. Rõõmustav on kalakotka elama
asumine looduspargi naabrusse.
6.12 Eesti Keskkonnafondi (EKF) Valgamaa osafond (OF)
Keskkonnafond on riiklik organisatsioon keskkonnaministri valitsemisalas. Keskkonnafondi
ülesanne on looduskeskkonna ja – varade kaitseks täiendavate rahaliste vahendite kogumine
ning looduskeskkonna ja – varade kaitsemeetmete lisafinantseerimine. Oma ülesande
täitmiseks ning looduskeskkonna ja - varade kaitsemeetmete ja programmide realiseerimiseks
annab fond:
- toetusi rahvusvahelistele, riiklikele ja kohalikele projektidele ja programmidele;
- subsiidiume;
- soodustingimustel laenu;
- rahalisi vahendeid laenuprotsentide maksmiseks.
Looduskasutuse maksustamine toimub veeseaduse, saastekahju hüvitise seaduse ning nendest
tulenevate Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määruste alusel. Looduskasutuse
maksustamist korraldab maakonna keskkonnaosakond. Vee kasutusõiguse tasu jaotub 50%
Eesti Keskkonnafondile ja 50% kohalikule omavalitsusele. Maavara kasutusõiguse tasu
laekub kohalikule omavalitsusele. Nende maksude arvestuse õigsuse kontrolli ja kogumisega
tegeleb keskkonnaosakond.
Teine oluline looduskasutuse maksustamise lõik, millega keskkonnaosakond tegeleb, on
saastekahju hüvitiste kogumise korraldamine. See eeldab esitatud algandmete õigsuse
kontrollimist, maksetähtaegadest kinnipidamise kontrolli ning heitveeseire teostamist. Vee
saastekahju hüvitisest, jäätmete ladustusmaksust ja atmosfääri paisatavate saasteainete
maksust 50% tsentraliseeritakse keskfondi ja 50% jääb maakondliku osafondi. Enamiku
hüvitistest moodustab vee saastekahju hüvitis (u 92%).
Valgamaa aastaraamat 1998
42
Tabel 6-13 Loodusvara kasutusõiguse tasu (tuh. kr)
1995 1996 1997 1998
Vesi EKF 122,1 160,1 127,6 132,4
OV 122,1 160,1 127,6 132,4
Turvas OV 1,8 8,6 17,8 26,4
Mineraalsed ehitusmaterjalid OV 89,8 104,7 115,0 127,3
Kokku 335,8 433,5 388,0 418,5
Tabel 6-14 Saastemaksud (tuh. kr)
1995 1996 1997 1998
Vesi EKF 50,6 112,8 157 221,5
OF 50,7 112,8 157 221,5
Õhk EKF 9,1 11,3 7,9 9,0
OF 9,1 11,3 7,9 9,0
Jäätmed EKF 26,1 13,6 10,9 15,4
OF 26,1 13,6 10,9 15,4
Kokku 171,7 275,4 351,6 491,8
Tabel 6-15 Kulutused
keskkonnakaitsele Eesti
Keskkonnafondist (tuh. kr)
Valdkond EKF OF Kokku
Veeprogramm 1601 155 1756
Jäätmekäitlus 141 51 192
Järelevalve 100 100
Rekultiveerimine 80 80
Looduskaitse 97 89 186
Koolitus 11 23 34
Kokku 1930 418 2348
Tabel 6-16 Keskkonnakaitselised kulutused Eesti Keskkonnafondist 1993-1998 (tuh. kr)
Valdkonnad 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku
jäätmemajandus 10 50 65 166 192 483
karjääride rekultiveerimine 130 30 80 240
looduskaitse 5 18 32 84 152 283
põllumajandusmürkide utiliseerimine 32 99 131
veekaitse 500 350 1497 2674 1718 6739
Kokku 500 15 418 1756 3053 2142 7876
6.13 Looduskaitse
Tabel 6-17 Rikkumiste avastamine asutuste kaupa 1995-1998
1995 1996 1997 1998
Maavalitsus 100 100 48 60
Politsei 51 31 55 34
Tervisekaitse talitus 13 13 4 10
Mereinspektsioon 54 52 40 4
Metsaamet 15 20 22 53
Metskonnad 66 64
Kaitsealad 33 18
Keskkonnainspektsioon 176 210
Omavalitsused 18 69 38 148
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
43
Tabel 6-18 Rikkumiste avastamine valdkondade kaupa 1995-1998
Looduskaitse tegevusvaldkond 1995 1996 1997 1998
Vee kaitse 43 73 35 30
Välisõhu kaitse mootorsõidukite saasta eest 1
Välisõhu muu kaitse 5 1 1
Kaitse müra ja elektromagnetkiirguse eest 11 1
Kaitse radioaktiivse saasta eest
Jäätmekäitlusnõuete järgimine 18 42 21 135
Ohtlike ainete käitluse nõuete järgimine 1 3
Maade eraldamise nõuete järgimine 1
Mulla ja mullaviljakuse kaitse 1
Maapõue kaitse 8 1 4
Metsade tulekaitse 2
Metsade kaitse muude metsarikkumiste eest 144 113 283 256
Taimestiku muu kaitse 13 7 20
Jahieeskirjade nõuete järgimine 4 3 16
Kalapüügi eeskirjade nõuete järgimine 56 47 41 59
Loomastiku muu kaitse 1 18 3 3
Kaitsealuste loodusobjektide kaitse 1 1 1
Väikelaevade ja sadamate kasutamisnõuete järgimine 23 37 16 1
Omavoliline ehitamine ja planeerimisnõuete eiramine 8 6
Kokku 317 349 416 537
Tabel 6-19 Halduskaristuse määramised ja kahjude hüvitamine
Looduskaitse tegevusvaldkond Ette-
kirjutusi
trahvitud
isikuid
trahvi-
summa
(kr)
materiaalse
kahjuga
seotud
asjade arv
kahju-
summa
(kr)
laekus
(kr)
Vee kaitse 9 1 360 21 55501 55501
Välisõhu muu kaitse 1
Jäätmekäitlusnõuete järgimine 134 6 1220
Ohtlike ainete käitluse nõuete
järgimine
3
Maade eraldamise nõuete järgimine 1 1800
Mulla ja mullaviljakuse kaitse 1
Maapõue kaitse 4
Metsade kaitse muude
metsarikkumiste eest
25 130 71278 137 5114350 348893
Taimestiku muu kaitse 20 4 1280
Jahieeskirjade nõuete järgimine 16 2314 1 6000
Kalapüügi eeskirjade nõuete järgimine 1 36 6795 1 450
Loomastiku muu kaitse 3 900
Kaitsealuste loodusobjektide kaitse 1
Väikelaevade ja sadamate
kasutamisnõuete järgimine
1 50
Omavoliline ehitamine ja
planeerimisnõuete eiramine
6 2 250
Kokku 205 200 86247 160 5176301 404394
Valgamaa aastaraamat 1998
44
7. Haridus
7.1 Koolid
Tabel 7-1 Koolid
Õpilasi Klassikomplekte Pedagoogilisi töötajaid
Helme vald
- Ritsu Lasteaed-algkool 53 4 7
- Ala Põhikool 101 9 14
- Helme Kutsekeskkool 321 õpperühmi 21 35
- Helme Sanatoorne
Internaatkool
156 8 31
Hummuli vald
- Hummuli Põhikool 143 9 18
Karula vald
- Kaagjärve Põhikool 39 5 8
- Lüllemäe Põhikool 110 9 13
Otepää linn
- Otepää Gümnaasium 657 24 56
- Otepää Gümnaasiumi õhtune
osakond
37 3 -
- Eesti Spordigümnaasiumi
Otepää filiaal
73 5 29
Palupera vald
- Nõuni Algkool 28 2 3
- Palupera Põhikool 79 7 15
Puka vald
- Aakre Lasteaed-algkool 68 5 12
- Puka Keskkool 231 12 23
- Kuigatsi Kool 65 7 21
Põdrala vald
- Pikasilla Põhikool 57 5 10
- Riidaja Põhikool 95 8 14
Pühajärve vald
- Pühajärve Põhikool 173 9 26
Sangaste vald
- Sangaste Lasteaed-algkool 22 2 5
- Keeni Põhikool 174 9 18
Taheva vald
- Koikküla Lasteaed-algkool 43 4 6
- Hargla Põhikool 109 9 14
Tõlliste vald
- Laatre Algkool 42 4 6
- Tagula Algkool 10 2 3
- Tsirguliina Keskkool 284 15 28
Tõrva linn
- Patküla Põhikool 222 10 18
- Tõrva Gümnaasium 601 24 39
Valga linn
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
45
- Valga 1. Põhikool 227 10 24
- Valga 2. Põhikool 323 14 24
- Valga 3. Põhikool 246 9 21
- Valga Gümnaasium 875 32 59
- Valga Vene Gümnaasium 550 23 45
- Valga Kaugõppegümnaasium 171 9 14
- Valga Internaatkool 75 7 30
- Valga Kutsekool 175 õpperühmi 13 26
- Mainori Majanduskooli
Valga filiaal
40 gruppe 2 -
Õru vald
- Õru Lasteaed-algkool 20 2 3
Pedagoogiliste töötajate all on mõeldud kõiki haridusasutustes põhikohaga või
kohakaaslusega töötavaid pedagoogikaspetsialiste (juhid, õpetajad, eripedagoogid,
psühholoogid, kasvatajad, ringijuhid jm).
Järgnevas pedagoogilise kaadri iseloomustuses on alates 1996/97.õ.-a. andmed esitatud koos
Valga Kutsekooli, Helme Kutsekeskkooli ja ESG Otepää filiaali andmetega.
Graafik 7-1 Pedagoogilise kaadri struktuur 1993-1998
656 649698
726 715
451 457 469495
516
35 45 44 5577
0
100
200
300
400
500
600
700
800
1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98
Ped. töötajaid põhikohaga õpetajaid kohakaaslasi
Graafik 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus hariduse järgi 1993-1998
422 427 460 488 472
145 153174
181 188
89 69
555764
0
100
200
300
400
500
600
700
800
1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98
kõrgharidusega keskeriharidusega keskharidusega
Valgamaa aastaraamat 1998
46
Graafik 7-3 Pedagoogilise kaadri jaotus soo järgi 1993-1998
118 111 129 134 132
538 538569 592 583
0
100
200
300
400
500
600
700
800
1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98
Mehi Naisi
Tabel 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus staaži järgi
0-2 a 2 - 5 a 5 - 8 a 8 - 11 a 11 - 15 a üle 15 a
1993/94 68 76 63 54 79 316
1994/95 51 62 61 62 74 339
1995/96 42 66 58 69 81 379
1996/97 54 65 61 67 81 398
1997/98 40 75 70 66 85 379
Tabel 7-3 Riigieelarvest hariduskuludeks eraldatud vahendid (kr)
õpetajate
töötasu
sotsiaal-
maks
täiend-
koolitus
õpikud Kokku
Helme 744400 245600 14061 30510 1034571
Hummuli 613800 202600 5880 29020 851300
Karula 872200 287900 19050 29910 1209060
Otepää 2180900 719800 14652 134710 3050062
Palupera 500000 165000 11330 21990 698320
Puka 1350300 445600 23550 61800 1881250
Põdrala 840400 277400 19530 31890 1169220
Pühajärve 639900 211200 10962 31990 894052
Sangaste 1089600 359500 13015 42390 1504505
Taheva 668900 220700 11440 29320 930360
Tõlliste 1312000 433000 17310 68940 1831250
Tõrva 2646500 873300 18830 168080 3706710
Valga 7862900 2594600 111216 501690 11070406
Õru 139100 45900 2775 4360 192135
Maavalitsus 76399 76399
Maakond kokku 21460900 7082100 370000 1186600 30099600
- Riigikeele õpetaja kulude katteks (Valga Linnavalitsus) 44300
- Noorsooprojektid 19500
- Maakondlikud üritused 44000
- Vene koolide aineõpetajatele eesti keele õpetamiseks 45000
- Eesti Vabariigi 80. aastapäeva üritusteks 43334
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
47
Tabel 7-4 Põhikooli lõpetamine lõputunnistusega
Kool 1995 1996 1997 1998
Valga Gümnaasium 48 67 60 49
Valga Vene Gümnaasium 40 41 35 47
Tõrva Gümnaasium 39 38 37 40
Otepää Gümnaasium 29 49 28 35
Tsirguliina Keskkool 21 34 23 22
Puka Keskkool 16 16 19 16
ESG Otepää Suusakool 20 18 13 15
Valga Kaugõppegümnaasium 21 15 21 20
Valga 2. Põhikool 41 36 30 28
Valga 3. Põhikool 19 9 20 21
Patküla Põhikool 27 22 27 21
Ala Põhikool 6 10 7 10
Hargla Põhikool 7 11 4 9
Hummuli Põhikool 9 12 9 9
Kaagjärve Põhikool 6 4 7 4
Keeni Põhikool 8 11 22 16
Lüllemäe Põhikool 12 15 13 7
Palupera Põhikool 2 5 3 5
Pikasilla Põhikool 5 4 5 5
Pühajärve Põhikool 7 14 11 4
Restu Põhikool 4 3 5 1
Riidaja Põhikool 9 9 12 7
Helme SIK 12 15 12 10
Kokku 408 458 423 401
Kuigatsi Kool 11 10 18 8
Valga Internaatkool - 7 10 8
Kõik kokku 419 475 451 417
Tabel 7-5 Põhikooli lõpetamine kiitusega
Kool 1995 1996 1997 1998
Ala Põhikool 1
ESG Otepää Suusakool - 5 2 -
Hummuli Põhikool 1 1 - -
Lüllemäe Põhikool 1 1
Otepää Gümnaasium - 6 1 -
Patküla Põhikool 1 - 3 3
Pikasilla Põhikool 1 1 - 1
Riidaja Põhikool - - - 1
Tsirguliina Keskkool - 1 - -
Tõrva Gümnaasium 2 2 - 1
Valga Gümnaasium 2 2 1 -
Valga 2. Põhikool - 2 1 1
Valga 3. Põhikool - - 1 4
Valga Vene Gümnaasium 1 1 1 3
Kokku 8 21 11 16
Valgamaa aastaraamat 1998
48
Tabel 7-6 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine lõputunnistusega
Kool 1995 1996 1997 1998
Valga Gümnaasium 62 80 92 69
Valga Vene Gümnaasium 36 36 48 34
Tõrva Gümnaasium 32+5k* 36 65 46
Otepää Gümnaasium 48+7k* 28 43 18
Tsirguliina Keskkool 16 16 13 10
Puka Keskkool 9 7 14 8
Valga Kaugõppegümnaasium 35 30 29 17
ESG Otepää Suusakool 8 16 12 19
Kokku 246+12k* 249 316 221
* k - kaugõppeosakond
Tabel 7-7 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga
Aasta Lõpetaja Kool
1995 Kairi Koha Valga Gümnaasium
Esme Kassak Valga Gümnaasium
Jana Aleskovskaja Valga Vene Gümnaasium
Julia Abramova Valga Vene Gümnaasium
Kristel Schütz Tõrva Keskkool
1996 Natalja Gutovskaja Valga Vene Gümnaasium
Krista Orav Tõrva Gümnaasium
1997 Laura Ehrlich Valga Gümnaasium
1998 -
Tabel 7-8 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine hõbemedaliga
Aasta Lõpetaja Kool
1995 Vladimir Belov Valga Vene Gümnaasium
1996 Kaie Sinisalu Valga Gümnaasium
Marko Tiislär Valga Gümnaasium
Olga Jekimova Valga Vene Gümnaasium
Liia Kängsepp Valga Vene Gümnaasium
Rita Arik Otepää Keskkool
Kaidi Kuškis Tõrva Gümnaasium
Annika Schütz Tõrva Gümnaasium
Eva Noormaa Tõrva Gümnaasium
Merle Ojanurm Tõrva Gümnaasium
Ulvi Ragun Tõrva Gümnaasium
Margit Lill ESG Otepää Suusakool
1997 -
1998 -
Tabel 7-9 Vabariigi presidendi vastuvõtt parematele keskkooli/gümnaasiumi
lõpetajatele
Kuupäev Lõpetaja Kool
20.06.1995 Kairi Koha Valga Gümnaasium
Jana Aleskovskaja Valga Vene Gümnaasium
Kristel Schütz Tõrva Keskkool
Herko Sunts Otepää Keskkool
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
49
20.06.1996 Marko Tiislär Valga Gümnaasium
Natalja Gutovsakaja Valga Vene Gümnaasium
Krista Orav Tõrva Gümnaasium
Rita Arik Otepää Gümnaasium
19.06.1997 Laura Ehrlich Valga Gümnaasium
Kristina Noor Valga Vene Gümnaasium
Olga Kulik Valga Vene Gümnaasium
Gunnar Väärsi Otepää Gümnaasium
18.06.1998 Katrin Käis Valga Gümnaasium
Igor Kunovski Valga Vene Gümnaasium
Janno All Otepää Gümnaasium
Kadri Kõressaar Tõrva Gümnaasium
Tabel 7-10 Koolide varustatus infotehnoloogiaga ja internetiühendused
Kool Töökohaarvuteid Õpilasi arvuti kohta Internetiühendus
Õru Lasteaed-algkool 3 6,7
Pikasilla Põhikool 8 7,1
Keeni Põhikool 23 7,6 püsiühendus
Ala Põhikool 11 9,2 püsiühendus
Palupera Põhikool 8 9,9 sissehelistamisega
Tõrva Gümnaasium 49 12,3 püsiühendus
Tsirguliina Keskkool 22 12,9 püsiühendus
Lüllemäe Põhikool 7 15,7
Hargla Põhikool 6 18,2
Riidaja Põhikool 5 19,0
Valga Kaugõppegümnaasium 8 21,4
Sangaste Lasteaed-algkool 1 22,0
Valga 1. Põhikool 10 22,7
Puka Keskkool 10 23,1 püsiühendus
Hummuli Põhikool 6 23,8
Otepää Gümnaasium 27 24,3 püsiühendus
Valga Internaatkool 3 25,0
Valga 2. Põhikool 12 26,9
Pühajärve Põhikool 6 28,8
Aakre Lasteaed-algkool 2 34,0
Kaagjärve Põhikool 1 39,0
Valga Vene Gümnaasium 14 39,3 sissehelistamisega
Valga 3. Põhikool 6 41,0
Valga Gümnaasium 21 41,7
Laatre Algkool 1 42,0
Helme Sanatoorne Internaatkool 3 52,0
Ritsu Lasteaed-algkool 1 53,0 püsiühendus
Kuigatsi Kool 1 65,0
Patküla Põhikool 1 222,0 püsiühendus
ESG Otepää filiaal 0
Koikküla Lasteaed-algkool 0
Nõuni Algkool 0
Tagula Algkool 0
Valgamaa aastaraamat 1998
50
7.2 Koolieelsed lasteasutused
Tabel 7-11 Koolieelsed lasteasutused
Omavalitsus Asutus laste arv rühmade arv
Helme vald Helme Lasteaed 21 1
Ritsu Lasteaed-algkool 61 3
Hummuli vald Lastepäevakodu “Sipsik” 24 1
Karula vald Kaagjärve Lastepäevakodu 15 1
Karula Lastepäevakodu 18 1
Otepää linn Lastepäevakodu “Pähklike” 96 5
Palupera vald Hellenurme Lastepäevakodu 19 1
Puka vald Aakre Lasteaed-algkool 25 1
Puka Lastepäevakodu 40 2
Pühajärve vald Lasteaed-taastusravikeskus “Võrukael” 82 3
Pühajärve Põhikooli lastepäevakodu rühm 18 1
Sangaste vald Keeni Põhikooli lastepäevakodu rühm 21 1
Sangaste Lasteaed-algkool 33 2
Taheva vald Koikküla Lasteaed-algkool 26 1
Tõlliste vald Laatre Lasteaed-algkool 26 2
Sooru Lastepäevakodu 23 2
Tsirguliina Lastepäevakodu 23 1
Tõrva linn Lastepäevakodu “Mõmmik” 73 3
Lastepäevakodu “Tõrvalill” 66 3
Valga linn Lasteaed-ühistu “Bona” 22 1
Lastepäevakodu “Buratino” 169 9
Lastepäevakodu “Kaseke” 121 6
Lastepäevakodu “Pääsuke” 123 8
Lastepäevakodu “Walko” 151 9
Õru vald Õru Lasteaed-algkool 18 1
Tabel 7-12 Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid hariduse järgi
ped. kõrgharidusega 23
muu kõrgharidusega 3
ped. kesk-eriharidusega 104
muu kesk-eriharidusega 17
keskharidusega 23
Tabel 7-13 Koolieelsed lasteasutused aastail 1994-98
Aasta laste arv rühmi pedagooge
1994 1432 73 185
1995 1462 75 180
1996 1407 72 175
1997 1425 72 178
1998 1333 69 170
7.2.1 Traditsioonilised üritused
- maakonna kasvatajate teabepäevad “Mina teen nii”
- Valgamaa lasteaialaste folklooripäevad
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
51
7.3 Muusikakoolid
Valga Muusikakool
Kesk 22, 68203 Valga
Direktor Aime Lõhmus
Telefon 41 615
Õpilasi 245, pedagooge 21
Filiaalid:
- Hummuli Põhikoolis (õpilasi 27, pedagooge 5)
- Keeni Põhikoolis (õpilasi 25, pedagooge 3)
- Tsirguliina Keskkoolis (õpilasi 18, pedagooge 1)
- Hargla Põhikoolis (õpilasi 5, pedagooge 1)
Tõrva Muusikakool
Puiestee 1, 68606 Tõrva
Direktor Aino Orgse
Telefon 33 422
Õpilasi 70, pedagooge 9
Otepää Muusikakool
Virulombi 15, 67404 Otepää
Direktor Vello Soots
Telefon 55 109
Õpilasi 81, pedagooge 13
7.4 Noorteühendused ja -organisatsioonid
7.4.1 Eesti Laste Organisatsioon (ELO)
Juht Mall Lepik - Patküla Põhikool, 68606 Tõrva, Spordi 1, tel. 33 212
Eesmärk: Aidata kaasa lapse igakülgsele arengule; kujundada lastel humaanset
maailmavaadet loodusseaduste mõistmisel, sallivust, abivalmidust; õpetada lastele
demokraatiat, anda üheskoos tegutsemise tarkust ja organiseerimiskogemust; anda lastele
võimalus kaasa rääkida Eesti elu korraldamisel; kaitsta laste huve ja õigusi.
7.4.2 Kodutütred
Juht Anu Lillipuu - kaitseliidu staap, 68205 Valga, Võru 12, tel. 63 535
Eesmärk: Kasvatada Eesti Vabariigi naiskodanike rahvuslikku meelsust ja austust Jumala
vastu, süvendada armastust kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja
eesti meelt; kasvatada kõrge moraaliga isiksust; valmistada ette naise ja ema ülesannete
täitmisele.
7.4.3 Noored Kotkad
Juht Rein Säinas - kaitseliidu staap, 68205 Valga, Võru 12, tel. 63 535
Eesmärk: Skautlike kasvatus- ja treenimismeetodite kaudu igakülgselt arenenud patriootiliste
noorte meeste kasvatamine.
7.4.4 Skaudid
Juht Peeter Mändla - Otepää Gümnaasium, 67403 Otepää, Koolitare 5, tel. 55 136
Eesmärk: Skautliku noorteprogrammi arendamine, võttes aluseks maailma skautluse uuemad
arengusuunad, Eesti ühiskonna vajadused ja noorte huvid.
7.4.5 Eesti Punase Risti noored
Juht Aina Pääro - 68205 Valga, Aia 20, tel. 43 856
Valgamaa aastaraamat 1998
52
Eesmärk: Aidata enim abivajajaid, arendada sallivust noortes inimestes, õppida aitama
inimesi läbi oma tegevuse Punases Ristis.
7.4.6 Euroopa Noored
Juht Raul Oreškin - 68203 Valga, Kesk 1, tel 41 883
Juht Siiri Kravtsov - Pikasilla Põhikool, 68702 Põdrala vald, tel. 34 445
Eesmärk: Võimaldada Eesti noortel ja noorsootöötajatel osaleda Euroopa Liidu
noorsooprogrammis “Youth for Europe”
7.5 Huvikeskused, klubid, stuudiod
7.5.1 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus
68203 Valga, Kesk 1
Direktor Lukretsia Järv
Telefon 41 883
Huvialaringe 16, pedagooge 20
7.5.2 Kesk-Eesti Arenduskeskuse (KEA) Valga Õppekeskuse Laste kool
68207 Valga, Kuperjanovi 79
Juhataja Piret Kõvask
Telefon 61 597
Õpilasi 64, pedagooge 7
7.5.3 Noorteklubi “Junger”
68203 Valga, Kesk 1
Juht Raul Oreškin
Telefon 41 883
30 liiget
7.5.4 Stuudio “Joy”
68203 Valga, Kesk 3-7
Juhataja Marina Jerjomina
Telefon 61 407, (251) 00 838
Õpilasi 93, pedagooge 6
7.5.5 Res Publica Valga klubi
Asutatud 8. märtsil 1996. aastal
Juhatus: (Annemari Koha tel 41 195, Kalev Laul tel 41 062, Mirko Ojakivi tel 40 452)
Üritused:
- poliitikakool
- suvelaager/seminar
- jalgrattamatk “Tunne kodulinna”
- jalgpallimatš Res Publica – Res Publica Valga klubi vahel
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
53
8. Kultuur
Tabel 8-1 Rahva- ja kultuurimajad
Maakonnas 1996 1997 1998
Rahva- ja kultuurimajade arv 20 18 18
Taidluskollektiivide arv 293 298 265
neis osalejaid 5075 4740 4000
laste osatähtsus (%) 75,6 81,8 76,2
Huvialaringide arv 115 80 125
neis osalejaid 1628 1015 2093
laste osatähtsus (%) 90,7 80,3 89,3
8.1 Raamatukogud
Maakonnas on 26 rahvaraamatukogu. Rahvaraamatukogude arv maakonnas viie viimase
aasta jooksul muutunud ei ole.
Tabel 8-2 Raamatukogud
1994 1995 1996 1997 1998
Kogud 326342 329000 335717 341369 356206
Lugejaid 10300 11100 12400 13500 13464
Laenutusi (tuhat arvestusüksust) 363 437 440 532 518
Laenutuste arv ühe lugeja kohta 35,3 39,4 35,3 39,5 38,5
1996/97 õppeaastal oli maakonnas 24 kooliraamatukogu, 1997/98 õppeaastal 22
kooliraamatukogu (Tsirguliina Keskkooli ja Tsirguliina külaraamatukogu ühendati ning
Valga Keskraamatukogu laenutuspunkt Valga 1. Põhikoolis suleti).
Jätkus raamatukogude arvutiseerimise protsess. 14. jaanuaril 1998 avati avalik internetituba
Valga Keskraamatukogus. Arvutit ja tarkvara “Kirjasto 3000” raamatukogutöös hakkasid
kasutama ka Pühajärve külaraamatukogu, Otepää ja Tõrva linnaraamatukogud. Arvuti sai
Riidaja külaraamatukogu ja programmi “Kirjasto 3000” Sangaste külaraamatukogu.
Peale Valga Keskraamatukogu omavad arvuteid 2 linna– ja 3 külaraamatukogu. Tarkvara
said lisaks Valga Keskraamatukogule 4 raamatukogu. Kogu maakonnas tehti raamatukogude
infotehnoloogiale kulutusi 346 000 krooni ulatuses.
Laenutussagedus oli Valga Keskraamatukogus 41,4, vabariigi keskmine näitaja 35,8.
Külaraamatukogudes 40,8, vabariigi keskmine 35,5.
Tabel 8-3 Raamatukogude külastamisi ühe elaniku kohta
1997 1998
Valga Keskraamatukogus 5,0 4,7
Vabariigi keskraamatukogudes keskmine 3,6 4,1
Maakonna külaraamatukogudes 5,2 5,8
Vabariigi külaraamatukogudes keskmine 3,8 4,0
Tabel 8-4 Kooliraamatukogude töö
1996/97 1997/98
Põhikogu arvestusüksust 211200 189700
Õpikukogu 189600 174400
Lugejaid 5713 5107
Valgamaa aastaraamat 1998
54
Külastusi 73586 79198
Laenutusi 91200 99200
8.2 Muuseumid
Tabel 8-5 Muuseumid ja erakogud
Valga Muuseum Valga, Pärna pst. 11-18 üldtüüp
Barclay de Tolly mausoleum Helme vald, Jõgeveste mausoleum
Helme Koduloomuuseum Helme vald, Helme
pastoraat
kodulugu
Eesti Lipu Tuba Otepää, Kirikumõis ajalugu
Otepää Gümnaasiumi Koduloomuuseum Otepää, Koolitare 9 kodulugu
G.Wulff- Õie Kirjandus- ja
Koduloomuuseum
Pühajärve vald, Nüpli küla kirjandus,
kodulugu
Elmar Maasiku Eramuuseum Põdrala vald, Pikasilla ajalugu
Enn Nilenderi Eratalumuuseum Palupera vald, Nõuni küla kodulugu
8. mail 1998 avati Sangaste lossi mõisakompleksis krahv Friedrich von Bergi tuba-muuseum.
Muuseumi haldajaks on krahv Friedrich von Bergi Fond.
8.2.1 Valga Muuseum
Algas Valga Muuseumi uute ruumide ehitus Valgas, Vabaduse 8.
Aasta jooksul laekus kogudesse 405 uut museaali, neist 93 osteti ja 312 kingiti.
Tabel 8-6 Valga Muuseumi tegevus
1996 1997 1998
Museaale 64500 65300 65700
Näitusi 10 11 15
Külastajaid 1748 3157 2791
8.3 Otepää Teater
1998. a. oli mängukavas:
- J. Metua “Palju tarku targutajaid” – lavastaja Ernst Raiste
- L. Koorits “Kiusatus” – lavastaja Ernst Raiste (uuslavastus)
- Lasteetendus M. Beregova “Uusaastapoisi seiklused” – lavastaja Margus Möll
(uuslavastus)
Tähtsündmused Otepää Teatris 1998. a.
- 21. märtsil korraldas Otepää Teater Eesti Harrastusteatrite teatripäeva “Tagasi
lapsepõlve”
- 3. mail pälvis Otepää Teater Põlvas harrastusteatrite riigifestivalil I kategooria
harrastusteatri nimetuse (sertifikaat nr. 1) lavastusega J. Metua “Palju tarku targutajaid”
- 15. mail võõrustas Otepää Teater sõprusteatrit Vihtist (külalisetendus Moliere’i
“Ihnuskoi”)
- 21.-25. juulini viibis teater 42. suve järjest Saaremaal ringreisil etendusega L. Koorits
“Kiusatus”
Tabel 8-7 Otepää Teatri tegevus
1995 1996 1997 1998
Antud etendusi 47 28 45 36
Külastajaid 3866 2100 3648 2581
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
55
Tabel 8-8 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr)
1996 1997 1998
Kultuuriürituste toetamine 47,6 54,0 59,0
Teatrite väljasõiduetenduste toetamine 80,0 80,0 120,0
Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi toetused 250,0 350,0 450,0
Toetus raamatukogudele kokku 4227,3 1069,9 1022,4
sellest uute raamatute soetamine 380,4 731,7 764,7
Tabel 8-9 Muinsuskaitseobjektide restaureerimine (tuh. kr)
1996 1020,0
1997 1265,9
1998 1000,0
- Valga “Säde” seltsimaja hoone 500,0
- Sangaste mõisahooned 100,0
- Helme pastoraat (Koduloomuuseum) 300,0
- Hargla kirik ja Otepää kabel ning luukamber 100,0
8.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp
1998. a. veebruaris kinnitas Eesti Kultuurkapitali nõukogu kõikides maakondades
kultuurkapitali ekspertgruppide uue koosseisu. Valgamaa ekspertgrupi koosseisu kuuluvad
Helve Braun (esimees), Valev Elerand, Silver Eljand, Ene Kaas, Kärt Vuks.
Ekspertgrupile eraldati maakondlike projektide toetamiseks 450 000 krooni.
Tabel 8-10 Eesti Kultuurkapitali ja maakondliku ekspertgrupi preemiad
Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali jõulutoetus - Minni Vähi, endine tantsujuht
Valgas – 3000 kr
Tabel 8-11 Maakondliku ekspertgrupi preemiad
Helvi Jallai koduloo-uurija, kooli raamatukoguhoidja Riidaja 2000
Meinhard Järlik Valgamaa Spordiveteranide Seltsi nõukogu liige Valga 2000
Helju Keskpalu ajalehe “Valgamaalane” kultuuritoimetaja Valga 2000
Ants Puusta puhkpillimuusika õpetaja Valga 2000
Elmar Rebane koduloo-uurija Puka 2000
Kalmer Tramm spordiorganisaator Pühajärve 2000
8.5 Kirikud ja kogudused
Tabel 8-12 Kogudused
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Valga praostkonna kogudused
- Hargla Diakon Erlend Kollom
- Helme Hooldajaõpetaja Ivo Pill
- Karula Diakon Enno Tanilas
- Laatre Hooldajaõpetaja Ivo Pill
- Otepää Koguduse õpetaja
Jüri Stepanov
- Sangaste Koguduse õpetaja Ivo Pill
- Taagepera Hooldajaõpetaja Ivo Pill
Valgamaa aastaraamat 1998
56
- Valga Koguduse õpetaja
Peep Audova
- Otepää Diakoonia Sotsiaalpunkt Juhataja Heli Linnamägi
- Valga praostkond Praosti kt. Peep Audova
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kogudused
- EAÕK Valga Issidori Peakiriku kogudus Preester Priit Keres
(isa Gabriel)
- EAÕK Karula Jumalasünnitaja Kaitsmise kogudus
Rooma-Katoliku kirik
- Pühavaimu kogudus Preester Alfonso di Giovanni
(isa Alfonso)
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit
- Otepää evangeelne vabakogudus "Palverändur" Pastor Kalev Ainlo
- Palupera baptisti kogudus Pastor Peeter Sula
- Puka vabakogudus Pastor Ago Rand
- Tõrva Immanueli kogudus Pastor Enn Palmik
- Valga "Betaania" baptisti kogudus Pastor Üllas Linder
- Valga Peeteli evangeeliumi kristlaste-baptistide kogudus Pastor Viktor Zuravljov
Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit
- Valga kogudus
Uusapostlik Kirik Eestis
- Valga kogudus Pastor Rudo Lilleleht
Eesti Kristlik Nelipühi Kirik
- Valga kogudus Pastor Margus Malleus
Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit
- Jehoova tunnistajate Valga kogudus
8.6 Kalmistud
Valga maakonnas on 20 kalmistut, mis asuvad 10 omavalitsuse territooriumil. Kalmistut ei
ole Palupera, Põdrala ja Hummuli vallas ning Tõrva linnas. Olemasolevast 20 kalmistust on
matmiseks suletud kaks – Lüllemäe vana kalmistu (Karula vald) ja Kastolatsi kalmistu
(Pühajärve vald).
1965. aastal likvideeriti Valga linna vana kalmistu nn “Saksa surnuaed”, hiljem rajati sinna
haljasala ja kunagist ajalooliste isikutega seotud matmispaika tähistab tekstiga kivi.
8.6.1 Maakonna kalmistud ning teadaolevad kuulsate isikute hauad
Hargla kalmistu
Gotthard Wilhelm v. Wassermann kindralmajori, Laanemetsa mõisa omaniku perekonna
matusepaik kabelis
Alfred Mõttus (küüditatud) endise haridusministri ja kultuuritegelase kenotaaf
Jaan Kruus (küüditatud) kindrali kenotaaf
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
57
Guno Lindmäe Hargla koolijuhataja haud
Leonhard Must Hargla koolijuhataja haud
Eichenbaum 1905. a. revolutsiooni ohvri haud
Alfred Lepp 1900-1984 kirikuõpetaja, rahva vanavara koguja ja Mõniste
muuseumi asutaja haud
Helme kalmistu
Hendrik Adamson 1891-1946 luuletaja ja esperantisti haud
Marie Kull 1901-1972 Valga Tütarlaste Gümnaasiumi õpetaja ja tuntud
koorijuhi haud
Andreas Erlemann 1833-1915 köster-koolmeistri, Eesti Kirjameeste Seltsi liikme
haud
Märt Jakobson 1828-1904 Helme koolmeistri, rahvusliku liikumise silmapaistva
tegelase haud
Ado Kaat 1867-1943 koolijuhataja ja kultuuritegelase haud
Anna 1867-1937 ja
Jaan 1860-1928 Lammas ajakirjanike ja koolitegelaste hauad
Johannes Märtson 1868- Valga esimese eestlasest linnapea ja proviisori haud
Tõnis Nälk 1812-1860 ärkamisaja tegelase, õllevabrikandi, Eesti Üliõpilaste
toetuskapitali annetaja haud
Madis Reisenbuk 1877-1947 koolijuhi ja kultuuritegelase haud
Karl Ruut 1862-1929 koolmeistri ja Valgamaa esimese kodu-uurija haud
Lembit Tangsoo 1921-1971 Tõrva Aiandus-Mesindusseltsi asutaja ja Helme
muuseumi loomise mõtte algataja haud
Herbert Pinka 1890-1919 Vabadusristi kavaleri haud
Friedrich Pinka 1895-1942 koloneli kenotaaf
Salme Bergmann-Ilmet Vabadusristi kavaleri haud
Andres Eichenbaum 1898-1987 Helme vallasekretäri ja kodu-uurija haud
Liisa Perandi 1879-1946 luuletaja ja prosaisti haud
Ilmjärve kalmistu
Kastolatsi kalmistu
Laanemetsa kalmistu
Laatre kalmistu I
Joseph Kuhlbars 1836-1917 Uniküla vallakirjutaja ja luuletaja haud
Friedrich Raudsep 1900-1919 Vabadussõjas langenu haud
Leonhard Pawel 1891-1919 Paju lahingus langenu haud
Jakob Pawel 1887-1919 Vabadussõjas langenu haud
Peeter Suvi 1886-1951 Laatre köstri haud
August ja Agnes Gailit kirjanik August Gailiti vanemate hauad
Väino Einer 1926-1998 kodu-uurija ja Einerite sugupuu presidendi haud
Laatre kalmistu II
Alviine ja Jaan Ani “Vanemuise” teatri ooperilaulja Endel Ani vanemate
hauad
Ants Lõhmus 1885-1962 Vabadusristi kavaleri haud
Mihkel Kaska Laatre Algkooli juhataja haud
Valgamaa aastaraamat 1998
58
Aleksander Püvi “Estonia” teatri ooperilaulja haud
Lüllemäe uus kalmistu
Robert Kannukene 1910-1992 kultuuritegelase ja pastori haud
Aleksander Anton 1869-1935 Karula köster-koolmeistri, koorijuhi ja kultuuritegelase
haud
Johannes Lukin 1883-1934 Kaagjärve koolmeistri, koorijuhi ja kultuuritegelase
haud
Jaan Lattiku vanemate hauad
Valev Uibopuu 1913-1997 kirjaniku ja kultuuritegelase haud
Peeter Puudersell 1903-1985 koolijuhataja ja kultuuritegelase haud
Lüllemäe vana kalmistu
Karl Stimm 1823-1895 Karula köster-koolmeistri, koorijuhi ja kultuuritegelase
haud
Hans Wühner 1836-1911 rahvusliku liikumise tegelase ja pastori haud
Otepää uus kalmistu
Valter Jalviste 1877-1959 Otepää tuntud kultuuritegelase, kirjamehe, proviisori ja
kodu-uurija haud
Gustav Wulff-Õis 1865-1946 kultuuritegelase ja luuletaja haud
Olga (Luksep) Wulff 1888-1979 ühiskonnategelase haud
Leonhard Kruse 1899-1966 polaarlenduri haud
Märt Laarman 1896-1979 graafiku, teenelise kunstniku haud
Alfred Kukk 1906-1981 laskuri, mitmekordse maailmameistri haud
Jakob Kuusk 1871-1926 teeneka kooli- ja kultuuritegelase, Otepää
Gümnaasiumi I direktori haud
August Krents 1903-1979 muusikapedagoogi, kauaaegse koori- ja orkestrijuhi
haud
Konstantin Vanik 1901-1947 Otepää Gümnaasiumi direktori ja tõlkija haud
Jaan Speek-Leidin 1866-1921 koolmeistri ja kirjamehe, Eesti Kirjanduse Seltsi
aktivisti haud
Hendrik Steinfeldt Otepää esimese alevivanema (1919), kultuuri- ja
ühiskonnategelase haud
Enn Volmere 1908-1978 kunstniku ja ühiskonnategelase haud
Adelbert Eljand 1914-1982 koolmeistri ja kodu-uurija haud
Kalju Eljand 1921-1992 sportlase (tõstja), spordipedagoogi ja
ühiskonnategelase haud
Arne Laos 1933-1989 Otepää rahvateatri, “Ugala” teatri ja filminäitleja haud
Karl Kikkas 1914-1992 tuntud lõõtspillimängija ja kultuuritegelase haud
Olga Väärand 1909-1975 Otepää rahvateatri nimeka näitleja haud
Hindrik Väärand 1908-1959 spordiorganisaatori ja -kohtuniku, ühiskonnategelase
haud
Kalju Ruuven 1919-1996 Otepää rahvateatri rajaja ning peanäitejuhi, teenelise
kultuuritöötaja ja Otepää linna aukodaniku haud
Juhan Jägel 1904-1984 pedagoogi, koorijuhi ja ühiskonnategelase haud
Ferdinand Linnamägi 1898-1980 pedagoogi ja ühiskonnategelase haud
Olev Tõnsuaadu 1923-1989 spordipedagoogi, -kohtuniku ja -treeneri haud
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
59
Otepää vana kalmistu
Carl Friedrich Eisenschmidt teeneka põllumehe, kultuuritegelase ning “Eesti
Postimehe” kirjasaatja haud
Karl Eisenschmidt Otepää kultuuritegelase, karskusseltsi “Edasi” asutaja
haud
Bernhard Sperlingk rahvusliku liikumise tegelase, EÜS-i esimehe haud
Johann Martin Hehn 1743-1793 esimese ilmaliku sisuga eestikeelse raamatu autori
haud
August Armolik 1891-1978 kauaaegse Vana-Otepää koolijuhi ja ühiskonnategelase
haud
Elisabeth Urm pedagoogi ja kultuuritegelase haud
Priipalu kalmistu
Juhan Künnapuu 1893-1918 Vabadussõjas langenu haud
Jakob Haug 1890-1919 Vabadussõjas langenu haud
Puka kalmistu
Alide Ertel 1877-1955 tuntud kirjaniku haud
Ahto Praks kodu-uurija haud
Tammemäe seltskonnategelase ja kaupmehe haud
Mikk seltskonnategelase ja kaupmehe haud
Paapstel seltskonnategelase ja kaupmehe haud
Sangaste kalmistu
Krahv Friedrich Berg 1845-1938 põllumajanduse edendaja, Sangaste rukki aretaja, Tartu
Ülikooli audoktori haud
Constance Ploom Kalm 1892-1957 sordiaretaja, krahv Bergi kaastöölise haud
Karl Hellat 1862-1935 õigusteadlase, karskustegelase ning Läänemaa
laulupidude korraldaja haud
Peeter Hellat meditsiinidoktori haud
Herbert Raap 1917-1971 Sangaste metsaülema, teenelise metsakasvataja haud
Jaan Visman 1863-1942 sepa, Sangaste Laulu- ja Mänguseltsi kauaaegse
esimehe ja 1905.a. revolutsionääri haud
Alleks Vallner 1911-1986 tunnustatud koolimehe ja kodu-uurija haud
Taagepera (Ala) kalmistu
Mats Erdell taluperemehe, esimese eesti soost mõisaomaniku
perekonna matusekabel
Katariina Murrik H. Murrik-Vuolijoe ema haud
Leenu ja Ott Kokamägi H. Murrik-Vuolijoe vanaema ja vanaisa haud
Priimetsa kalmistu Valgas
August Pobul 1887-1959 populaarse Valga arsti haud
Johannes Klasmann 1895-1932 tuntud Valga kaupmehe haud
Johann Pastarus endise köstri ja organisti haud
Juhan Pastarus 1892-1978 tuntud kodu-uurija haud
Vabadussõjas langenute matmispaik mälestussambaga
II maailmasõjas langenute matmispaik mälestussambaga
Valgamaa aastaraamat 1998
60
Tartu maantee kalmistu Valgas
Richard Wühner 1897-1919 EELK Valga Peetri koguduse õpetaja haud
Jaan Audova EELK Valga Peetri koguduse õpetaja haud
Tartu tänava kalmistu Valgas
Aleksander Ojakäär 1897-1941 Valga Linnaraamatukogu juhataja haud
Melanie Laats koolijuhi ja õpetaja haud
Georg Säinas koolijuhi ja õpetaja haud
Johann Pullisaar Valga koolijuhi ja seltsitegelase haud
Julius Lee 1906-1957 koolijuhi haud
Joann Melts 1879-1951 EAÕ koguduse ülempreestri haud
Valentin Savin 1913-1994 EAÕ koguduse ülempreestri haud
Boris Melts 1901-1977 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu ja Balti Tuletõrje
Liitude Liidu esimees aastatel 1934-1940
Eduard Lemmiste Valga “Säde” teatri näitejuhi haud
Heldi Lemmiste näitleja ja lauluõpetaja haud
Jaan Saarmäe 1899-1989 kodu-uurija ja Valga esimese kodulooringi rajaja haud
Perekond Želnini suguvõsa matmispaik hauamonumendiga
Toogipalu kalmistu
Angelina Simson 1902-1993 koolijuhataja ja õpetaja haud
Ott Raudheiding näitleja haud
Vissi kalmistu
Mikk Tamm 1877-1951 näitejuhi ja muusikategelase haud
Luke kalmistu (Läti-Valkas)
Hans Einer 1856-1927 kooliõpetaja, seltskonnategelase, Valga esimese
eestikeelse kooli juhataja, Valga Peetri koguduse
kauaaegse köster-organisti haud
Liina Reimani vanemate hauad
Silvia Rāgas 1928-1976 tuntud filoloogi ja tõlkija haud
Karl Ulmann 1829-1890 Valga pastori haud
Carl Ulmann 1793-1871 Tartu Ülikooli rektori ja piiskopi haud
Fr. Simon 1903-1977 mustlaste paruni haud
Anton Rudit 1868-1930 tuntud Valga fotograafi haud
Aleksander Karolin Eesti tuntud tsirkuseartisti haud
Jaan Mahlapuu 1894-1917 tsaariarmee lenduri, esimese eestlasest äss-lenduri haud
8.6.2 Kabelid ja perekonnakalmistud
Helme vallas
- Jõgevestel Barclay de Tolly mausoleum (1823)
- Taagepera (Ala) kalmistul Mats Erdelli – peremehe, esimese eesti soost mõisaomaniku
perekonna matusekabel
Palupera vallas
Hellenurmes Middendorffide perekonnakalmistu, kuhu on maetud akadeemik Aleksander
Middendorff ja ornitoloog Ernst Middendorff
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
61
Põdrala vallas
Riidaja mõisa kabelihoone (1795)
Taheva vallas
Hargla kalmistul kindralmajor Gotthard Wilhelm v. Wassermanni, Laanemetsa mõisa
omaniku perekonna kabelihoone matusepaigana (1781)
8.6.3 Paigaldatud mälestusmärgid
- riigitegelase, kirjaniku ja ajakirjaniku Jaan Lattiku (1878-1967) 120. sünniaastapäeva
puhul mälestuskivi Karula vallas Mäkiste talu juures 21. juunil
- mälestustahvel esimesest eestlasest Valga linnapeale Johannes Märtsonile Valga raekojas
8. septembril
Valgamaa aastaraamat 1998
62
9. Sport
9.1 Aasta parimad sportlased
Naised Katrin Šmigun (Otepää Spordiklubi)
Kristina Šmigun (Otepää Spordiklubi)
Helen Novikov (SK ”Viraaž”)
Mehed Pavel Loskutov (SK ”Maret–Sport”)
Elmo Kassin (Otepää Spordiklubi)
Andrus Paul (SK ”Jäämees”)
Neiud Kadri-Liis Vähi (SK” Maret-Sport”)
Kristel Lääts (SK ”Maret-Sport”)
Aiki Aigro (Otepää Spordiklubi)
Noormehed Taavi Kirsimäe (SK ”Uudmäe Track”)
Imre Laretei (SK ”Maret-Sport”)
Kaspar Rõivassepp (SK ”Maret-Sport”)
Naine spordiveteran Ene Aigro (Otepää Spordiklubi)
Tiiu Nukki (Valga SVS)
Liivi Parik (Otepää Spordiklubi)
Mees spordiveteran Kalev Urbanik (SK ”Walketa”)
Eduard Sokolovski (Valga Laskurklubi)
Enn Meriroos (Valga SVS)
Täiskasvanute võistkond Otepää Spordiklubi 3 x 5 km murdmaasuusatamise naiskond
(Katrin Šmigun, Kristina Šmigun, Aiki Aigro)
Neidude võistkond Tõrva-Helme käsipallivõistkond (Eglit Niittee, Kadri
Tarsalainen, Monika Martin, Sirli Lõhmus, Angela Abolkaln,
Kristi Järv, Triinu Viilup)
Noormeeste võistkond Valgamaa koondvõistkond 4 x 1500 m teatejooksus (Indrek
Kallas, Sergei Nevetšerja, Imre Laretei, Tarmo Hõbe)
Edukaim treener Anatoli Šmigun
Edukaim spordiaktivist Lembit Leppik
9.2 Valgamaa spordipreemiate saajad
Anton Hermann Puka vald (Valgamaa Fondi spordipreemia)
Meinhard Järlik Valgamaa SVS (Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi
spordipreemia)
Kalmer Tramm Otepää Spordiklubi (Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi
spordipreemia)
9.3 Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtnud Valgamaa sportlased
9.3.1 XXVIII Taliolümpiamängud 07.-22.02. 1998 Naganos
Katrin Šmigun murdmaasuusatamine (15. koht 5 km k ja10 km v)
Kristina Šmigun murdmaasuusatamine (46. koht 30 km v)
Helen Novikov kelgutamine (20. koht)
Andrus Paul kelgutamine (diskvalifitseeriti)
Elmo Kassin murdmaasuusatamine 43. koht (10 km k ja 15 km v)
Magnar Freimuth suusakahevõistlus (33. koht)
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
63
9.3.2 Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused 18. – 23.08.1998. Budapestis
Pavel Loskutov maratonijooks (29. koht 2.19.38)
9.3.3 Maailmakarikavõistluste etappidest osavõtjad
Katrin Šmigun murdmaasuusatamine
Kristina Šmigun murdmaasuusatamine
Villu Teder kahevõistlus
Helen Novikov kelgutamine
Andrus Paul kelgutamine
9.4 Eesti meistrivõistluste parimad
9.4.1 Kuldmedalivõitjad
Kristina Šmigun 5 km suusatamine vabastiilis
Kristina Šmigun 15 km suusatamine vabastiilis
Katrin Šmigun 5 km suusatamine klassikalises stiilis
Katrin Šmigun 3x5 km suusatamine
Kristina Šmigun 3x5 km suusatamine
Aiki Aigro 3x5 km suusatamine
Kadri-Liis Vähi vasaraheide
Kerttu Siim slaalom
Pavel Loskutov 3000 m jooks (sisevõistlustel)
Pavel Loskutov 10 000 m jooks
Kalev Sumero sõiduautode kross 2500 cm³
Andres Balodis sõiduautode kross 1600 cm³
Andrus Tiideberg veobagi kross
9.4.2 Hõbemedalivõitjad
Liis Vasemägi slaalom
Katrin Šmigun 5 km suusatamine vabastiilis
Elmo Kassin 15 km suusatamine vabastiilis
Magnar Freimuth suusahüpped
Tenno Kahr sõiduautode kross 2500 cm³
Rudolf Sarv veobagi kross
9.4.3 Pronksmedalivõitjad
Liis Vasemägi suurslaalom
Kalev Urbanik poolmaraton
Jaan Jüris suusahüpped
Allain Karuse sõiduautode kross 2500 cm³
Aavo Tamm sõiduautode kross 1600 cm³
9.5 Rekordid ja tipptulemused
9.5.1 Eesti rekordi püstitanud Valgamaa sportlane
Pavel Loskutov 2000 m jooks 5.13,54
9.5.2 Eesti tipptulemuse püstitanud Valgamaa sportlased
Kadri–Liis Vähi vasaraheide 45.91
Valgamaa aastaraamat 1998
64
Pavel Loskutov maratonijooks 2.15,36
9.5.3 Eesti veteranide tipptulemuse püstitanud Valgamaa sportlased
Enn Meriroos 100 mtj. M-50 19,6
Kalev Urbanik 1000 m M–40 2.39,2
Kalev Urbanik 2000 m M–40 5.46,5
Kalev Urbanik 3000 m M–40 8.56,4
Kalev Urbanik 5000 m M–40 15.20,6
Kalev Urbanik 1 miil M–40 4.39,0
Kalev Urbanik 21 097,5 m M–40 1.12:16,0
9.6 Maakonnas toimunud spordivõistlused ja -üritused
9.6.1 Maakonnas toimunud rahvusvahelised tiitlivõistlused
MK- 10.ja 11. etapp suundorienteerumises 26.-29.09. Otepää
EM- etapp 125 cm³ motokrossis Põhjamaade tsoon 20.-21.06. Valga
9.6.2 Maakonnas toimunud rahvusvahelised võistlused
Balti riikide meistrivõistlused orienteerumises 15.-16.08. Otepää
Jalgpallturniir Valga–Vantaa–Smiltene 30.07-01.08. Valga
9.6.3 Maakonnas toimunud üle-eestilised üritused
TV-10 olümpiastarti finaalvõistlused kergejõustikus 25.-26.06. Valga
Rukkilillemängude teatejooksude meistrivõistlused 24.05. Valga
Valga Keskstaadioni avavõistlused 13.06. Valga
Jalgpalli maavõistlus Eesti-Läti 25.06. Valga
Eesti meistrivõistlused poolmaratonis 09.05. Tõrva
Eesti Väikelinnade Talimängud 28.02. Tõrva
Pühajärve Regatt 12.09. Otepää
Eesti karikavõistlused laskesuusatamises 04.-05.01. Otepää
Eesti meistrivõistlused laskesuusatamises
täiskasvanuile, juunioridele ja veteranidele 27.02.-01.03. Otepää
Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises 10. ja 28.01. Otepää
Tartu Maraton 08.02. Otepää
Eesti Noorte Talimängud 14.-15.02. ja 21.-22.02.Otepää
Eesti meistrivõistluste etapid sõiduauto-, bagi-
ja veoautokrossis 03.-04.10. Valga
9.6.4 Maakonnas läbiviidud tähtsamad spordiüritused
Valga–Valka I Rahvajooks
(osavõtjaid 667, joosti Eesti ja Läti Vabariigis) 04.09. Valga
XVII ümber kolme järve jooks 18.09. Tõrva
VI Valga ööjooks 15.09. Valga
9.7 Spordiklubid ja ühendused
Klubi/ühendus Aadress Esimees
Valgamaa Spordiliit Kesk 12, Valga Arvo Saal
Valgamaa Spordiveteranide Selts Tähe 16a–39, Valga Aavo Hõbe
Valgamaa maleklubi “Helme” pk. 18 Helme Sven Malm
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
65
Otepää Spordiklubi Lipuväljak 11,Otepää Arvo Saal
Spordiklubi ”Maret-Sport” Pargi 5, Valga Riho Meri
Kergejõustikuklubi ”Uudmäe Track” Pikk 4, Otepää Jaak Uudmäe
Valga Bridgeklubi Roheline 4-3, Valga Rein Augas
Jaanikese Motoklubi Tõlliste vald Ainar Haavistu
Spordiklubi “Jäämees” Vanamõisa 8, Tõrva Peeter Kirt
Valga Kabeklubi Tähe 13-16, Valga Toivo Tiislär
Spordiklubi “Käval” Kuperjanovi 3a-47 Ülo Mere
Orienteerumisklubi ”Käbi” Peetri 10-34, Valga Siiri Baranova
Valga Laskurklubi Rahu 6-4, Valga Eduard Sokolovski
Spordiklubi ”Lokomotiiv” Võru 5, Valga Ljudmilla Kannel
Valga Maleklubi Sepa 11-37, Valga Juri Fomin
Spordiklubi “Mesilased” Lembitu 1, Valga Tarmo Post
Mäesuusaklubi “Väike-Munamägi” Lipuväljak 11, Otepää Peeter Siim
Otepää Motoklubi Lipuväljak 11, Otepää Argo Raid
Puka Spordiklubi Kooli 3, Puka Heikki Kadaja
“Põhjakotkas” Otepää suusaklubi Lipuväljak 11, Otepää Silver Eljand
Spordiklubi ”Pühajärve” Koolitare 9, Otepää Silver Eljand
Tervisespordiklubi ”Toonus Pluss” Pühajärve v., Arula Toomas Uibo
Tõrva Võrkpalliklubi Valga 70, Tõrva Tiiu Loorman
Korvpalliklubi “Valkor” J. Kuperjanovi 70-30, Valga Märt Rebane
Spordiklubi ”Viktooria” Jakobi 5-16, Valga Vassili Dinis
Spordiklubi ”Viraaž” Ehitaja 6-21, Tõrva Viljo Grauding
Spordiklubi ”Walketa” Pärna 3a-6, Valga Kalev Urbanik
Jalgpalliklubi FC “Warrior” Tähe 4-39, Valga Margus Kuivits
Korvpalliklubi “Spark–S” Vabaduse 13, Valga Vladimir Pozdejev
9.8 Aastail 1995-98 valminud spordiobjektid/baasid
OETK “Tehvandi” 70 m suusahüppemäe rekonstrueerimine (tehiskate) 1995
Pühajärve Põhikooli võimla 1996
Tõrva linna Vanamõisa järve spordi- ja puhkekompleks 1996
Ala Põhikooli kultuuri- ja spordikompleks 1997
Valga linna Keskstaadion 1998
Valgamaa aastaraamat 1998
66
10. Tervishoid
10.1 Meditsiiniasutused
Maakonnas on:
4 haiglat, 3 polikliinikut, 7 perearstikeskust, 3 kiirabiosakonda, 10 velskri -ja 4
tervishoiupunkti, 2 hambaproteesikabinetti, 18 eraarsti kabinetti, lastesanatoorium, laste
taastusravikeskus, tervisekaitsetalitus ja 10 apteeki.
10.2 Statsionaarne arstiabi
- AS Valga Haigla 131 voodikohta (sise, pikaravi, kirurgia, sünnitus, günekoloogia, laste,
nakkus, naha-sugu, neuroloogia)
- Otepää Haigla 30 voodikohta ( sise, pikaravi)
- Tõrva Haigla 30 voodikohta ( sise, pikaravi)
- OÜ Taagepera Haigla 60 voodikohta (psühhiaatria)
Tabel 10-1 Raviasutused
Asutuse nimetus Voodikohti Ravitud haigeid Voodikoormus Keskmine
ravikestvus
1994 1998 1994 1998 1994 1998 1994 1998
AS Valga Haigla 135 131 3225 3976 279,1 253,6 11,9 8,5
Otepää Haigla 30 30 485 529 303,5 302,2 18,2 17,3
Tõrva Haigla 30 30 813 795 329,1 251,5 13,7 9,5
OÜ Taagepera Haigla 60 60 748 730 321,3 306,7 32,1 25,4
Hargla Haigla 15 - 68 - 397,1 - 40,2 -
Kokku 270 251 5339 6030 301,7 271,6 15,9 11,5
Tabel 10-2 Voodikohtade iseloomustus
Voodikohtade profiil Voodikohti Ravitud haigeid Voodikoormus Keskmine
ravikestvus
1994 1998 1994 1998 1994 1998 1994 1998
sise 70 65 1673 1495 299,2 253,2 13,2 12,4
pikaravi 45 42 152 772 294,9 307,2 24,4 11,4
nakkus 10 10 290 275 326,5 267,6 13,6 8,9
kirurgia 25 21 900 848 317,5 239,7 10,2 6,6
sünnitus 20 10 455 341 210,8 161,0 10,4 7,3
günekoloogia 10 11 274 485 318,9 210,9 14,1 4,7
neuroloogia 15 15 301 468 297,3 313,3 13,5 11,2
psühhiaatria 60 60 748 730 321,3 306,7 32,1 25,4
naha-sugu - 2 - 68 - 329,0 - 9,8
laste 15 15 546 548 345,9 275,1 10,7 7,6
kokku 270 251 5339 6030 301,7 271,6 15,9 11,5
Tabel 10-3 Ambulatoorne arstiabi
Ühe elaniku kohta 1994 1998
Külastusi arsti juurde 3,9 4,3
Arsti kodukülastusi 0,4 0,4
Külastusi hambaarsti juurde 1,6 1,3
Kiirabi külastusi 0,3 0,2
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
67
Tabel 10-4 Meditsiinipersonal
Töötavad Arst Hambaarst Kesk-med.
1994 1998 1994 1998 1994 1998
Haiglates 30 27 - - 90 83
Perearstikeskustes 7 7 4 1 24 21
Polikliinikutes 47 38 14 11 118 76
Erameditsiinis 2 5 4 9 6 8
Mujal 7 12 - - 41 16
Kokku 93 89 22 21 279 204
Tabel 10-5 Enamesinenud uued haigusjuhud (%)
Täiskasvanud 1994 1998 Lapsed 1994 1998
hingamiselundite haigused 24,0 30,9 hingamiselundite haigused 62,0 62,1
vigastused ja mürgistused 7,4 8,3 nahahaigused 7,3 8,4
närvisüsteemi haigused 2,6 3,1 nakkus-parasitaarhaigused 6,0 3,0
lihas-luukonna haigused 8,6 11,4 närvisüsteemi haigused 1,4 0,6
kuse-suguelundite haigused 11,7 8,2 seedeelundite haigused 4,5 3,7
vereringeelundite haigused 8,5 5,9 vigastused ja mürgistused 3,8 4,0
seedeelundite haigused 4,2 5,3 kuse-suguelundite haigused 1,2 1,3
nahahaigused 4,5 5,9 lihas-luukonna haigused 2,2 1,4
muud haigused 28,5 21,0 muud haigused 25,0 13,5
Tabel 10-6 Enamesinenud surmapõhjused (%)
Täiskasvanud 1994 1998 Lapsed 1994 1998
vereringeelundite haigused 69,8 70,8 õnnetusjuhtumid 12,5 37,5
pahaloomulised kasvajad 12,1 11,8 kaasasündinud väärarengud 37,5 25,0
õnnetusjuhtumid 6,8 5,8 sügav enneaegsus 12,5 12,5
alkoholimürgistused 2,5 4,3 kopsude hüaliinmembraantõbi - 12,5
enesetapud 3,1 2,0 kopsupõletik - -
tapmised 0,9 1,2 imiku äkksurm 12,5 12,5
muud haigused 4,8 4,1 muud haigused 25,0 -
Tabel 10-7 Enesetapud 1995-1998
1995 1996 1997 1998
Kokku 21 15 11 14
mehi 20 14 9 11
naisi 1 1 2 3
linnades 9 9 3 8
valdades 12 6 8 6
kuni 35 a. 5 4 1 4
36-55 a. 7 7 5 4
üle 55 a. 9 4 5 6
10.3 Tervishoiukulutused
Tabel 10-8 Valgamaa Haigekassa kulutused (tuh. kr)
1994 1995 1996 1997 1998
Ravikindlustusmaksu laekumine 21373,7 29610,2 32048,8 33254,1 38915,6
Ostetud raviteenust 21631,2 38234,5 54031,5 54168,1 64351,3
Hüvitatud ravimeid 4380,7 4122,1 4380,7 7152,8 10153,3
Makstud haigushüvitisi 4279,3 6856,3 7694,6 8161,1 9354,3
Valgamaa aastaraamat 1998
68
Tabel 10-9 Valgamaa Haigekassa poolt ostetud raviteenust (tuh. kr)
1996 1998
AS Valga Haigla 19102,9 19786,3
Otepää Haigla 3650,1 3834,7
Tõrva Haigla 3440,0 3754,0
OÜ Taagepera Haigla 3423,0 5435,9
Taheva Lastesanatoorium 582,6 -
Puka Perearstikeskus 408,3 390,3
Sangaste Perearstikeskus 335,5 314,3
Lüllemäe Perearstikeskus 289,1 245,8
Tõlliste Perearstikeskus 518,4 367,7
Taheva Perearstikeskus 290,7 201,0
Hummuli Perearstikeskus 206,5 274,4
Eraarstid 2293,6 4512,4
Teiste maakondade raviasutused 20720,0 25234,4
Tabel 10-10 Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeliselt (tuh. kr)
1994 1995 1996 1997 1998
Haiglate kommunaal- ja remondikulud 1866,4 2866,6 3061,2 1317,0 -
Kiirabitoetus 643,0 613,4 435,5 - 3464,2
Sünnitusabitoetus 12,3 70,6 87,0 86,7 -
Ravikindlustusega hõlmamata isikute
vältimatu abi
- 562,2 807,2 896,1 1406,5
Valga uue haigla ehitus 740,0 8418,1 13611,0 12901,5 11720,3
Valga uue haigla sisustus - - - 7349,8 -
Kokku 3261,7 12530,9 18001,9 22551,1 16591,0
Tabel 10-11 Rahvatervise sihtkapitali poolt rahastatud projektid
1996 1997 1998
Rahvatervise sihtkapitalist finantseeritud projektid (tuh. kr) 182 117 163
10.4 Valgamaa Tervisekaitsetalitus
Tabel 10-12 Järelvalve all olevate
objektide arv
1994 1996 1998
Kommunaalobjekt 528 456 469
Toiduobjekt 298 303 242
Tööstusobjekt 78 108 109
Lasteasutused 66 61 61
Tabel 10-13 Nakkushaigused (haigete
arv)
Haiguse nimetus 1994 1996 1998
Gonokokknakkus 42 21 10
Gripp 1203 2894 1439
Leetrid 10 1 _
Läkaköha 2 1 39
Mumps 2 1 21
Punetised 53 1 1
Puukentsefaliit 7 8 4
Süüfilis 44 20 19
Tuberkuloos 11 9 10
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
69
11. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne
Tabel 11-1 Sotsiaalkindlustus aastail 1994-1998 Valgamaa Pensioniameti andmetel
1994 1995 1996 1997 1998
Kindlustajate arv kokku 725 1016 1183 1420 1520
sh üksikisikud 146 192 283 438 635
Töötajate keskmine arv (inimest) 14036 12705 12456 11878 11858
Summa, millelt arvestati sots. maks (tuh. kr) 204962 276501 295406 321575 368538
sh töötasudeks arvestatud summa 202674 273983 290808 318712 365516
Sotsiaalmaksu võlg aasta lõpuks (tuh. kr) 8183 18084 24624 27308 28163
Kindlustajate poolt arvestatud sotsiaalmaks 40989 55296 59081 64315 73708
Ühe töötaja keskmine palk 1203 1798 1946 2236 2569
Eraldatud ravituusikuid pensionäridele (arv) 90 97 88 77 97
Tabel 11-2 Pensionide väljamaksmine Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr)
pensionäre neist
töötavaid
pensionideks
makstud
pensione
määratud (in)
Pensionisaajaid kokku 10856 1240 15407,2 669
neist naised 7292 791 10247,6 376
elavad maal 4391 352 6061,1 304
Vanaduspensionärid 8024 1006 12097,3 341
neist säilitatud vanaduspensioniga 8 6,1
soodustingimustel pensionärid 781 94 1200,2 26
sh kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi
lapseeast, 5 või enamat last
313 26 501,5 8
avaliku teenistuse ametniku pensioni
saajad
37 27 84,2 6
Pensionärid pensioniga väljateenitud aastate
eest
40 19 43,1 6
Invaliidsuspensionärid 2280 215 2642,9 267
neist I grupp 236 5 325,9 8
II grupp 1511 94 1878,6 134
III grupp 393 116 320,4 99
lapsinvaliidid 140 118,0 26
Toitjakaotuspensioni saajaid 411 543,4 52
neist ühe töövõimetuga 260 224,3 29
kahe töövõimetuga 95 158,4 12
kolme ja enama töövõimetuga 56 160,8 11
Töövõimetute pereliikmete üldarv, kellele
on määratud pension
644 543,4 89
Rahvapensioni saajad 101 80,5 3
Valgamaa aastaraamat 1998
70
Tabel 11-3 Lastetoetuste väljamaksmine Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr)
toetuse saajaid summa
Lapse sünnitoetus 385 987,3
Lapse toetus 9604 21769,3
sellest esimese lapse toetus 5539 9877,8
teise lapse toetus 2815 7186,3
kolmanda ja enama lapse toetus 1250 4705,2
Ülalpidamistoetus 1094 6451,2
kuni 2 a. lapsega lapsehoolduspuhkusel 671 5031,6
2-3 a. lapsega lapsehoolduspuhkusel 356 1182,0
3-18 a. lapsinvaliidi mittetöötavale vanemale 67 237,6
Lapse koolitoetus 6526 2936,7
Üksikvanema lapse toetus 886 1624,7
sh toetus last üksi kasvatavale invaliidile 43 129,0
Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 120 423,9
Elluastumistoetus 1 3,0
Täiendav ülalpidamistoetus nelja - ja enamalapselisele perele 100 358,0
Ajateenija lapse toetus 3 21,6
Tabel 11-4 Sotsiaaltoetuste maksmine (kr)
1997 1998
Toimetulekutoetus 13 867 400 15 865 800
Tsernobõli avarii tagajärgede likvideerimisel osalenute toetus 94 620 112 460
Transpordi kasutamise hüvitis 77 635 150 000
50 % sõidusoodustus II grupi invaliididele 258 082 206 400
Elektrisideteenuste (telefon) toetus 64 489 64 900
Kinnipidamiskohtadest vabanenute toetus 5 160 6 690
Liikluskindlustuse maksesoodustus 152 086 251 459
Tabel 11-5 Sotsiaalprojektide rahastamise allikad (kr)
1997 1998
Hasartmängumaksu fondist saadud toetused 1 065 500 684 000
Sotsiaalministeeriumi projektidest kokku 839 921 943 993
- Kriminaalpreventsioon 37 000 75 000
- Preventiivne töö sotsiaalsektoris 130 070 308 317
- Avahoolduse rakendamine 110 700 140 676
- Sotsiaalhoolekandeasutuste reorganiseerimine 562 151 420 000
Eesti Regionaalarengu Sihtasutus 100 000
Sotsiaalministeeriumi eelarvest
- Taheva Lastesanatooriumile 75 000
Kagu - Eesti Regionaalse Arengu programm 110 000
Eesti Puuetega Inimeste Koja Fondi toetusprojektid 122 000 103 000
Ida - Euroopa Hollandi Fondide Ühenduselt said rahalist toetust
- Valga 1. Põhikooli toimetulekuklass 103 000
- Otepää Invaühing sotsiaalkeskuse jaoks 127 000
- Taheva valla pereklubi ”Sügislilled” 50 000
- Hummuli valla pereklubi “Mesilane” 42 000
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
71
Tabel 11-6 Laste hoolekanne
1997 1998
Esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsi 122 76
Paigutatud lastekodusse 8 15
Vormistatud eestkostet või hooldust 13 12
Oli eestkostel või hooldusel 110 117
Lapsendati 4 4
Lapsendatud lapsi arvel 198 187
Tabel 11-7 Hoolekandeasutused
Hoolekandeasutus kohti asukoht haldaja
Paju Hooldekodu 50 Tõlliste vald Tõlliste vald
Valga Hooldekodu 80 Piiri 19, Valga Valga linn
Valga Väikelastekodu 20 J. Kuperjanovi 9,Valga Valga Maavalitsus
Taheva Lastesanatooriumi lastekodu
osakond
20 Taheva vald Valga Maavalitsus
Hellenurme Hooldekodu 20 Hellenurme Palupera vald
Helme Hooldekodu 20 Taagepera Helme vald
Hargla Hooldekodu 12 Hargla Taheva vald
Hummuli Avahooldekeskus 8 Hummuli Hummuli vald
Karula Hooldemaja 15 Lüllemäe Karula vald
Tõrva vanurite ja invaliidide pansion 7 Valga mnt. 58a, Tõrva Tõrva linn
Laatre Sotsiaalmaja 8 Laatre Tõlliste vald
Tabel 11-8 Sotsiaalhoolekandealane tegevus
Sotsiaalhooldajate arv maakonnas 29
Teenindatavate isikute arv 134
Teenindamisega seotud kulud kr (omavalitsuste eelarve) 418 817
Tabel 11-9 Toimetulekutoetus ja täiendavad toetused omavalitsuste lõikes (kr)
Omavalitsus Toimetulekutoetus Täiendav toetus Toetused kokku Täiend. toetuse
osatähtsus
toimetuleku
toetusest (%)
1997 1998 1997 1998 1997 1998 1997 1998
Helme 528614 500450 127886 278550 656500 779000 19,5 35,8
Hummuli 173510 169340 127090 146460 300600 315800 42,3 46,4
Karula 492210 318012 389990 439188 882200 757200 44,2 58
Otepää 270849 215861 239551 390839 510400 606700 46,9 64,4
Palupera 234309 231349 93692 167651 328000 399000 28,6 42
Puka 420348 545776 160752 212224 581100 758000 27,7 28
Põdrala 197402 189595 118598 160705 316000 350300 37,5 45,9
Pühajärve 495402 693082 270398 308018 765800 1001100 35,3 30,8
Sangaste 312272 169917 234228 343383 546500 513300 42,9 66,9
Taheva 508081 419367 202719 205133 710800 624500 28,5 32,8
Tõlliste 210148 98289 462452 574311 672600 672600 68,8 85,4
Tõrva 217206 150231 504594 647569 721800 797800 69,9 81,2
Valga 5813891 6520205 468509 1176595 6282400 7696800 7,5 15,3
Õru 494382 446855 98318 146845 592700 593700 16,6 24,7
Kokku 10368623 10668329 3498777 5197471 13867400 15865800 25,2 32,8
Valgamaa aastaraamat 1998
72
Graafik 11-1 Toetused
0100200
300400500600700
800900
1000
Helm
e
Hum
mul
i
Kar
ula
Ote
pää
Palup
era
Puk
a
Põd
rala
Püh
ajär
ve
San
gaste
Tahe
va
Tõllis
te
Tõrv
a
Valga Õ
ru
Kok
ku
Kokku toetusi 1 elaniku kohta Toimetulekutoetus 1 taotluse kohta
11.1.1 Olulisemad sündmused
- jätkus koostöö Soome Kehitysvammaliitoga maakonna sotsiaalhoolekande töötajate
(sotsiaalnõunikud, hoolekandeasutuste töötajad) koolitamisel;
- jätkus koostöö Rootsi riigi Östhammari kommuuniga Valga töötute aktiviseerimiskeskuse
loomisel ja rakendamisel;
- jätkus Valga, Võru ja Põlva maakonna ning Rootsi riigi Jämtlandi lääni ühisprojekt laste
hoolekande alal;
- toimus suhtlemispsühholoogia baaskursus sotsiaaltöötajaile Nakatu turismitalus;
- toimusid maakonna III sotsiaaltöötajate päevad Karaskil.
11.2 Eesti Punane Rist Valgamaa Selts
Aadress: Aia 20, 68205 Valga
Telefon 43 856
Sekretär Aina Pääro
Seltsi liimeid 549, neist noorliikmeid 369
Juhatus:
- esimees Rudo Lilleleht
- liikmed Kalle Ristol, Ants Pruler, Sulev Lauk, Aasa Põder, Silvi Norman, Siiri Kravtsov
11.2.1 Seltsi tegevusvaldkonnad
- vabatahtlike koolitamine
- esmaabikursuste korraldamine elanikkonnale
- tervistavate ürituste korraldamine noortele
- eriolukorda sattunute abistamine (riide- ja toiduabi jm. eluks hädavajalik)
- veredoonorluse propageerimine
- osalemine vähekindlustatud ja ühiskonna enimhaavatavate rühmade
toetamisprogrammides
11.2.2 Olulisemad sündmused
- koostöölepingu sõlmimine Soome Punase Risti Keski-Suomen organisatsiooniga
esmaabikoolituse ja noortetöö arendamiseks
- Eesti Punase Risti ja Šveitsi Punase Risti koostöö raames toimus Valga Haiglas seminar
teemal “Sterilisatsioon, hügieen, desinfektsioon”, millest võttis osa seitse Eesti haiglat
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
73
- toimus seltsi korraline aruande-valimiskonverents, kus valiti uus juhatus,
revisjonikomisjon ja delegaadid Eesti Punase Risti kongressile
- seltsi külastas Rahvusvahelise Punase Risti Komitee esindaja F. Zen Ruffinen
- Rahvusvahelise Punase Risti Komitee rahalisel toel sai võimalikuks osta seltsile
kaasaegset kontoritehnikat, õppevahendeid esmaabikursuste korraldamiseks ja käivitus
projekt “Perekondade ühinemise keskus”
- jätkus seltsile Valga linnavalitsuselt 1997. aastal renditud hoone renoveerimine ja
kohaldamine seltsi tegevuse laiendamiseks
- selts tutvustas oma tegevust ja propageeris noorte huvitegevust Punase Risti
organisatsioonis infomessil “Teeviit ´98”
11.2.3 Osalemine programmides
- “Rõõmsat esimest koolipäeva igale lapsele”
- “Eluterve noor”
- “Rahvusvaheline Punase Risti nädal”
11.2.4 Heategevusüritused
- lihavõttepüha üritus “Kirju muna” orbudele ja eestkostel lastele
- Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamiseks seminar invanoortele teemal “Minu
võimalused Eesti ühiskonnas”
- jõuluüritused vähekindlustatud peredele, üksikvanuritele, orbudele, invanoortele ja laps-
invaliididele
- Eesti Punase Risti noorte 75. aastapäeva heategevuskontsert ansambliga Anarch ja
Moodsa Kunsti Stuudioga
11.2.5 Valgamaa Punase Risti Seltsi kaudu vahendatud abiprogrammid 1994-98
- Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonilt tasuta difteeria vaktsiini eraldamine
elanikkonna vaktsineerimiseks 1995. a.
Eesti Punase Risti kaudu:
- “Estonia” katastroofi tagajärjel orvuks jäänutele Rootsi riigilt laekuva haridustoetuse
maksmine (maakonnas 4 alaealist ja 1 täiskasvanu)
- Šveitsi riigi neonatoloogia programm Eesti sünnitusmajade, sh Valga Haigla
lasteosakonna mitteelujõuliste vastsündinute toetamiseks
- Šveitsi riigi programm “Sterilisatsioon, hügieen, desinfektsioon” Valga Haigla
toetamiseks uute seadmete ostmisel 4,1 milj. kr ulatuses ja töötajate koolitamisel
Valgamaa aastaraamat 1998
74
12. Tööhõive
Tabel 12-1 Tööturuteenuste osutamine
Kokku registreeritud tööotsijaid 3022
neist uusi 1341
koondatuid 148
töötu abiraha saajaid 1757
ümber- või täiendõppe läbinuid 253
osales hädaabitöödel 188
rakendus tööle 381
neist: tööturutoetusega töötule 24
tööturutoetusega tööandjale 5
Graafik 12-1 Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast (%)
0
1
2
3
4
5
6
1994 1995 1996 1997 1998 1999
Maakond Vallad Eesti
Tabel 12-2 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%)
1995 1996 1997 1998
kuni 6 kuud 37,7 35,3 38,8 38,0
6-12 kuud 20,8 24,6 32,9 15,2
üle 12 kuu 41,5 40,1 28,2 46,8
Tabel 12-3 Töötuse tase omavalitsustes (%)
Omavalitsus 01.01.1995 01.01.1999
tööotsijad neist töötud tööotsijad neist töötud
Helme 3,4 1,8 3,7 3,4
Hummuli 4,7 3,1 4,0 2,8
Karula 11,7 4,8 7,0 2,8
Otepää 2,2 0,8 2,7 1,5
Palupera 2,6 1,6 2,9 2,8
Puka 3,4 2,8 4,2 3,4
Põdrala 10,0 4,8 3,6 3,2
Pühajärve 6,2 1,7 7,2 2,6
Sangaste 9,8 7,6 5,2 2,8
Taheva 9,3 4,5 6,3 2,7
Tõlliste 3,7 3,0 3,9 3,0
Tõrva 2,0 0,9 2,4 2,1
Valga 5,7 3,2 9,6 4,8
Õru 7,8 6,2 11,4 5,1
Maakond 5,3 2,9 6,5 3,6
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
75
13. Sissetulek ja tarbimine
Tabel 13-1 Keskmine palk (kr)
1998 1995. a.
keskmine I kv II kv III kv IV kv
Keskmine brutopalk kuus 2736 3272 2979 3298 2036
Eesti keskmine brutopalk kuus 3743 4255 4011 4389 2467
Keskmine tunnitasu 16,43 17,71 17,40 18,15 12,12
Eesti keskmine tunnitasu 22,31 24,11 23,28 24,40 14,49
Tabel 13-2 Leibkondade keskmine sissetulek (kr)
Eesti Valga
Netosissetulek 1889,4 1471,9
sh sissetulek palgatööst 1205,7 810,3
tulu individuaalsest töisest tegevusest 117,2 138,2
omanditulu 7,5
siirded 454,6 467,0
muu sissetulek 29,5 8,0
mitterahaline sissetulek 74,9 48,5
Tabel 13-3 Leibkondade keskmine väljaminek (kr)
Eesti Valga
Väljaminek 1864,3 1475,0
sh tarbimiskulu 1830,5 1460,8
toit, söömine 700,9 681,1
alkohoolsed joogid ja tubakatooted 6,9 56,1
riided ja jalanõud 134,9 109,2
eluase 334,8 207,7
majapidamiskulud 95,7 89,6
tervishoid 29,0 26,6
transport 121,8 60,9
vaba aeg 134,1 117,2
haridus 20,6 3,0
mitmesugused kaubad ja teenused 101,5 70,1
sh side 50,4 34,8
mitterahaline tarbimine 43,1 17,7
muud kulutused 33,9 14,3
Valgamaa aastaraamat 1998
76
14. Pangandus ja kindlustus
14.1 AS Hansapank Valgamaa regioon
1998. aasta alguses alustati Eesti Hoiupanga ja Hansapanga ühinemisprotsessi. Kahe suure,
samal turul tegutsenud panga ühendamine lõppes juriidiliselt aasta teisel poolel. Peale kande
tegemist äriregistrisse 21. juulil muutusid Hoiupanga juriidilised rekvisiidid Hansapangaga
ühiseks: AS Hansapank, registrikood 100060701, aadress Liivalaia 8, Tallinn.
Tekkinud universaalpanga varade maht oli 1998. a. lõpul 21,3 mld, laenuportfelli suurus 12,2
mld ja hoiuste maht 12,4 mld Eesti krooni.
Ühinemise lõppedes oli Hansapanga Grupi kapitaliseeritus tugevasti langenud, mistõttu
kaasati uue aktsiaemissiooni kaudu strateegiline investor - Förenings Sparbanken
(Swedbank).
14.1.1 AS Hansapank Valgamaa regiooni kontorid
Regiooni direktor Maimor Vill
Aadress: Aia 18, 68205 Valga
Telefon 68 230, faks 68 238
Valga kontor
Aadress: Aia 18, 68205 Valga
Telefon 68 230, faks 68 238
Saalijuhataja Merle Närska
Tõrva kontor
Aadress: Valga mnt.1, 68605 Tõrva
Telefon 68 510, faks 68 519
Juhataja Diana Mägi
Otepää kontor
Aadress: Lipuväljak 4, 67403 Otepää
Telefon 68 090, faks 68091
Juhataja Tiina Orm
Sularahaautomaadid
Valgas: Vabaduse 26, Kesk 10,
J. Kuperjanovi 79
Otepääl: Lipuväljak 4, Tartu mnt. 24
(Neste bensiinijaam)
Tabel 14-1 Pangandusnäitajad
01.01.98 01.01.99 Kasv %
Laenuportfell (mln. kr) 36,754 31,346 -14,7
Hoiuste maht (mln. kr) 65,854 80,911 22,9
sh erahoiuste maht (mln. kr) 56,235 61,477 9,3
ärihoiuste maht (mln. kr) 9,619 19,514 102,9
Pangakaarte (tk) 6931 7767 12,1
Elektroonilisi teeninduskanaleid (pangaliin, panganet,
telepank) tk
120 1035 762
* kajastatud ei ole keskvalitsuse ja eelarveväliste fondide laene ja hoiuseid
14.1.2 Tegevusnäitajad
- renoveeriti Valga ja Tõrva kontorid
- Valgas paigaldati kolmas sularahaautomaat
- sõlmiti otsekorralduslepingud “Arve tasub ennast ise ära” Eesti Telefoni ja Eesti
Mobiiltelefoniga
- kontorites alustati liiklus- ja elukindlustuse müüki
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
77
14.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor
Aadress: Aia 5, 68205 Valga
Telefon 43 991, faks 61 184
Direktor Eduard Rebane
14.2.1 Harukontorid
Otepää harukontor
Aadress: Lipuväljak 11, 67404 Otepää
Telefon 55 444, faks 61 228
Juhataja Toivo Lukka
Tõrva harukontor
Aadress: Kevade 1, 68605 Tõrva
Telefon 32 192, faks 61 230
Juhataja Liivi Tarsalainen
ARK (Autoregistriharukontor)
Aadress: Metsa 21, 68206 Valga
Telefon 42 255, faks 61 148
Sularahaautomaadid
Valgas: Aia 5, Vabaduse 39
Otepääl: Lipuväljak 11
Tõrvas: Tartu mnt. 6
14.2.2 Tegevus
AS Eesti Ühispanga Valga kontor pakub klientidele kõiki põhilisi finantsteenuseid. Oluliselt
on kasvanud elektrooniliste teeninduskanalite kasutamine:
- kliente teenindab 25 makseterminaali
- on sõlmitud 412 telefonipanga ja 151 internetipanga lepingut
- on sõlmitud 111 teleteenuse lepingut
- on väljastatud 3362 pangakaarti (VISA Elektron, Classic, Gold, Junior)
Tabel 14-2 Pangandusnäitajad
01.01.98 01.01.99 Kasv %
Bilansimaht (tuh. kr) 141570 257842 82,1
Laenuportfell (tuh.kr) 74382 93995 26,4
Klientide arv 12096 12458 3,0
sh eraisikud 10777 11279 4,7
juriidilised * 1319 1179 -10,6
Hoiuste maht (tuh.kr) 84946 95862 12,8
sh eraisikud 36829 47105 27,9
juriidilised 48117 48757 1,3
* vähenemine tingitud 1998. a. pangabilansi puhastamisest st suleti arved, kus aasta jooksul
ei toimunud kontol ühtegi käivet ning ettevõtete arved, kes ei registreerunud äriregistrisse.
14.2.3 Viimase viie tegevusaasta olulisemad tähised
1994. aastal alustati
- tehinguid EVP-arvetega
- väärtpaberitehinguid
- teleteenuste pakkumist
1995. aastal
- renoveeriti Valga kontor ja Tõrva harukontor
- paigaldati sularahaautomaat Valga kontorisse
- võeti kasutusele VISA Electron ja Classic kaart
- käivitus telefonipank
1996. aastal
Valgamaa aastaraamat 1998
78
- renoveeriti Otepää harukontor
- avati harukontor Valgas Metsa 21
- võeti kasutusele VISA Gold ja VUPI kaardid
- hakati väljastama tarbimislaenu eraisikutele
1997. aastal
- võeti kasutusele VISA Junior kaardid
- juurutati uued pangatooted: Multikonto, postipakett, eraisikute laenud (arveldus-,
eluaseme-, reisi-, õppe-), kindlustustooted
1998. aastal
- paigaldati sularahaautomaadid Valgas Vabaduse 39 ja Tõrvas Tartu mnt. 6
- käivitus telefonipank U-liin
- käivitus internetipank U-NET
Aastatel 1994-98 on panga bilansimaht kasvanud 6, laenuportfell 4,3 ja klientide arv 3 korda.
14.3 Leks Kindlustuse Valga filiaal
Aadress: Kesk 8, 68203 Valga
Telefonid 61 089, 61 309, faks 61 098
Filiaali juhataja Maris Tann
Leks Kindlustus tegutseb maakonnas alates 1991. aastast.
Leks Kindlustuses saavad kindlustada:
erakliendid:
- elu
- kodu
- koduloomi
- autot
- reise
- sääste
ärikliendid:
- hooneid, rajatisi, inventari, seadmeid,
- toorainet, toodangut, kaupa
- äritegevust
- ehitustegevust
- põllumajandustegevust
- firma töötajaid
- sõidukeid
Tabel 14-3 Tegevusnäitajad
- oli Valga filiaali käive üle 4,5 milj. kr
- kindlustuspreemiate maht kasvas 20% võrreldes 1997. aastaga
- hüvitisi väljastati 1,8 milj. kr ulatuses
- kõige enam sõlmiti liikluskindlustuse lepinguid
- oluliselt kasvas vabatahtliku sõidukikindlustuse (kasko) ning kodukindlustuse maht
14.4 BICO Kindlustusgrupp
on rahvusvahelise firma ALTE LEIPZIGER tütarfirma. Valga maakonnas esindab BICO
Kindlustusgruppi OÜ Viko Puit.
Aadress: Vee 7, 68207 Valga
Telefon 41 353, faks 41 661
Juhataja Leo Sinisalu
BICO Kindlustusgrupis saab kindlustada
- ehitusi ja ehitusmasinaid
- elektroonikaseadmeid
- ettevõtete vara
- kodu
- muusikainstrumente
- veoseid
- autot (kasko)
- reise jm.
Pakutakse ka haridus-, kogumis-, pensioni- ja riskikindlustust.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
79
Tabel 14-4 Tegevusnäitajad
- kindlustati esinduse kaudu varasid ja riske 170 579 800 kr ulatuses
- kindlustuspreemiaid koguti 183 570 kr (kasv 30% võrreldes 1997. aastaga)
- kõige enam sõlmiti varakindlustuslepinguid
- suuremad kliendid Valga Linnavalitsus, AS Vallai, AS Sanwood, AS Sangaste Linnas
14.5 Nordika Kindlustuse AS Valga filiaal
Aadress: Kesk 10, 68203 Valga
Telefon 61 599, faks 61 268
Juhataja Jorma Trašanov
Nordika Kindlustus tegutseb maakonnas alates 1998. aasta juunikuust, pakkudes
kindlustustooteid nii era- kui ka äriklientidele.
Nordika Kindlustus pakub alljärgnevaid kindlustusliike
erakliendid:
- elukindlustus
- kodukindlustus
- loomakindlustus
- liikluskindlustus
- vabatahtlik sõidukikindlustus
- reisikindlustus
- õnnetusjuhtumikindlustus
- rahvusvaheline liikluskindlustus
ärikliendid:
- hoonete, rajatiste, toodangu, kauba
kindlustus
- garantiikindlustus
- veosekindlustus
- vastutuskindlustus
- veesõidukikindlustus
- õhusõidukikindlustus
- ehitusriskikindlustus
- sõidukitekindlustus
1998. aasta 7 kuu käive oli Valga filiaalis üle 0,5 milj. krooni. Suurema osa käibest
moodustab vabatahtlik sõidukikindlustus.
Valgamaa aastaraamat 1998
80
15. Maa- ja omandireform
15.1 Maareform
Tabel 15-1 Maafond omavalitsuste lõikes (ha)
Oma-
valitsus
Maafond
kokku
sealhulgas
Haritav
maa
Looduslik
rohumaa
Metsamaa
kokku
sellest Muu
maa Riigimets Muu mets
Helme 31273 7867 1363 17674 7330 10344 4369
Hummuli 16270 4594 524 9200 4057 5143 1952
Karula 22992 5555 864 13017 6822 6195 3556
Otepää 432 156 117 39 276
Palupera 12348 4253 992 5251 1391 3860 1852
Puka 20241 5767 997 10375 5062 5313 3102
Põdrala 12870 4247 929 5879 2468 3407 1815
Pühajärve 21304 5317 1613 10130 2306 7824 4244
Sangaste 14473 6163 926 5441 1785 3656 1943
Taheva 20471 3657 1423 13156 7709 5447 2235
Tõlliste 19378 6881 1023 8686 4403 4283 2788
Tõrva 480 96 96 384
Valga 1654 441 168 273 1213
Õru 10463 3207 447 5650 3146 2504 1159
Kokku 204649 57508 11101 105152 46764 58388 30888
Tabel 15-2 Maareformi seis (ha)
Oma-
valitsus
Maafond
kokku
Tagastatud
omandisse
Erasta-
tud
Antud mu-
nitsipaal-
omandisse
Jäetud riigi-
omandisse
Kokku
katastris
Osakaal
(%)
Helme 31273 8568,8 2853,7 6,6 7729,7 19158,8 61,3
Hummuli 16270 4466,2 1452,9 4556,2 10475,3 64,4
Karula 22992 3613,6 1731,4 7648,9 12993,9 56,5
Otepää 432 13,8 53,4 3,1 70,3 16,3
Palupera 12348 4102,4 1000,1 24,0 5126,5 41,5
Puka 20241 4866,3 708,4 10,4 5585,1 27,6
Põdrala 12870 3645,2 1320,8 4966,0 38,6
Pühajärve 21304 5721,3 2312,4 70,2 8103,9 38,0
Sangaste 14473 3354,7 1256,2 4610,9 31,8
Taheva 20471 3516,5 669,5 8723,0 12909,0 63,0
Tõlliste 19378 4058,3 1787,6 4,9 5099,0 10949,8 56,5
Tõrva 480 26,4 44,6 71,0 14,8
Valga 1654 174,6 195,0 556,3 12,5 938,4 56,7
Õru 10463 2538,1 561,3 3343,8 6443,2 61,6
Kokku 204649 48666,2 15947,3 567,8 37220,8 102402,1 50,0
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
81
Graafik 15-1 Maareformi dünaamika 1993-1998
Aasta Katastriüksuste arv Katastrisse kantud pindala (ha)
1993 190 2724
1994 403 4371
1995 736 7680
1996 1314 27636
1997 2400 40629
1998 3026 21276
15.2 Õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamine
Maakonnakomisjonile esitatud kokku 15347 avaldust
mille alusel komplekteeritud 10237 toimikut
neist maaüksuste ja nendel asunud hoonete kohta 6625 toimikut
ühistatud varade kohta 3612 toimikut
Komisjoni poolt
õigustatud subjektsuse otsuseid langetatud 10775
neist maaüksuste kohta 7331
ühistatud varade kohta 3443
Otsused puuduvad 15 maaüksuse kohta.
Valgamaa aastaraamat 1998
82
16. Ettevõtlus
Tabel 16-1 Ettevõtete jagunemine põhitegevusala järgi
Põhitegevusala ettevõtete arv osakaal (%)
Kaubandus 267 28,6
Põllumajandus 235 25,2
Teenindus 98 10,5
Tootmine 46 5,0
Ehitus 40 4,3
Puidutöötlemine 34 3,6
Turism, majutus 32 3,4
Transport 32 3,4
Metsamajandus, metsavarumine 29 3,1
Kinnisvaratehingud 29 3,1
Toitlustus 26 2,8
Õmblemine, kudumine 17 1,8
Ravi 10 1,1
Muud 38 4,1
Kokku 933 100,0
Tabel 16-2 Ettevõtete jagunemine ettevõtlusvormi järgi
ettevõtete arv osakaal (%)
Osaühingud 387 41,4
Aktsiaseltsid 132 14,0
Ühistud 24 3,0
Täisühingud 12 1,3
Usaldusühingud 3 0,3
Füüsilisest isikust ettevõtjad 375 40,0
Kokku 933 100,0
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete rentaabluse TOP 200-s 1997. a.
73. kohal Valga Gomab Mööbel AS
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete kasumi TOP 200-s 1997. a.
91. kohal Valga Gomab Mööbel AS
175. kohal Estreftransservice AS
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete kasumikasvu TOP 200-s 1997. a.
177.kohal Valga Gomab Mööbel AS
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete käibe TOP 500-s 1997.a.
61. kohal Estreftransservice AS
121. kohal Valga Liha- ja Konservitööstus AS
214. kohal Valga Gomab Mööbel AS
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete käibekasvu TOP 200-s 1997.a.
163. kohal Estreftransservice AS
168. kohal Valga Gomab Mööbel AS
Valgamaa ettevõtted Eesti transpordiettevõtete kogukäibe TOP 30-s 1998. a.
Estreftransservice AS
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
83
Tabel 16-3 Realiseerimise netokäive ja puhaskasum
1998 1997
Tegevusala Ette-
võtete arv
valimis
Tööta-
jate arv
Realisee-
rimise
netokäive
Kasum/kahjum
enne maksus-
tamist
Realiseeri
mise
netokäive
Kasum/
kahjum
enne
maksust
amist
Tööstus 31 1705 687169 34892 547285 18355
Veondus, laondus ja side¹ 8 562 261629 -2149 361146 -14816
Hulgi- ja jaekaubandus 35 480 271595 11259 155320 -2328
Ehitus 16 309 77907 886 49767 544
Energeetika, gaasi- ja vesivarustus 17 149 31743 -464 31954 -893
Finantsvahendus, kinnisvara-,
üürimis- ja äriteenindus
13 127 19711 2996 16162 -2367
Hotellid ja restoranid 5 38 5139 -336 3523 -447
Muud 10 129 51591 -3607 66961 -340
KOKKU: 135 3499 1406484 114727 1232118 -2292
¹ ilma Estreftransservice AS kasumita
- 33 ettevõttel 135-st puudus majandustegevus
- 4 ettevõtet lõpetas tegevuse 1998. aasta jooksul
Tabel 16-4 Eksport ja import (tuh. kr)
Aasta Eksport,
import
Eestis Valga maakonnas Võru maakonnas Põlva maakonnas
1996 Eksport 25010635,3 249808,3 246490,6 481998,8
Import 38558182,1 255820,4 94510,7 265962,4
Bilanss -13547546,8 -6012,1 151979,9 216036,4
1997 Eksport 40407831,0 421870,6 359419,8 657900,4
Import 61324686,0 442472,5 142897,1 352412,2
Bilanss -20916855,8 -20601,9 216522,7 305488,2
1998 Eksport 45567564,4 822499,9 454613,4 477550,8
Import 67350570,4 904233,0 176104,0 337714,2
Bilanss -21783006,0 -81733,1 278509,4 139836,6
Maakonnas ületab import ekspordi enim sõidukite ja muude transpordivahendite osas (-151 174 600
kr), tekstiili ja tekstiilitoodete (-87 386 600 kr), metalli- ja metallitoodete (-48 229 600 kr) ning
masinate, elektri- ja mehaaniliste seadmete (-30 877 200 kr) osas.
Eksport ületab impordi puidu ja puidutoodete (25 288 300.kr) ja paberimassi (12 310 800. kr) osas.
16.2 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas
16.2.1 Sihtasutus Valgamaa Äriinfokeskus
Aadress: Kesk 12, kab.410, 68203 Valga
Telefon/faks 66 115
Konsultandid Krista Kink ja Anneli Kattai
Tegevusnäitajad
- anti konsultatsiooni 268 inimesele
- korraldati 5 koolituskursust 117 osavõtjale
- korraldati maakonnas 3 infopäeva
- korraldati 38 kontaktivahetust Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Inglismaa firmadega
- korraldati Valga-Valka ettevõtluspäev
- osaleti Kagu-Eesti Logistikakeskuse juhtkomitee töös
Valgamaa aastaraamat 1998
84
17. Turism
17.1 Turismiinfo ja -teenused
1. Valga Turismiinfokeskus (infoteenused). Kesk 11, 68203 Valga, tel/faks 61 699,
e-post: [email protected], Internetis: http://www.tourism.ee/valga
2. Otepää Turismiinfokeskus (infoteenused). Lipuväljak 13, 67405 Otepää,
tel.55 364,faks 61 246, e-post: [email protected]; Internetis:
http://www.tourism.ee/otepaa
3. Tõrva Turismiinfopunkt (infoteenused). Valga 1, 68605 Tõrva, tel 61 730, faks 61 731
4. AS Hansareisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused,
auto- ja bussirent, viisade vormistamine). Pärna pst 1, 68207 Valga, tel/faks 61 542
5. Otepää Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused,
viisade vormistamine). Lipuväljak 11, 67405 Otepää, tel 54 060
6. Valga Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused,
viisade vormistamine). Mesipuu 1, 68203 Valga, tel/faks 61 055
7. R&J Reisibürood (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, viisateenused).
Kesk 8, 68203 Valga, tel/faks 68 723
8. Sihtasutus Valgamaa Turism (maakondlikud turismiprojektid, arendustöö) Kesk 11,
68203 Valga, tel/faks 61 699, e-post: [email protected]
17.2 Tähtsamad turismiüritused
17.2.1 Messidel osalemine
- Turismimess Matka `98 - Soome, Helsingi
- Turismimess Balttour`98 - Läti, Riia
- Turismimess Bit`98 - Itaalia, Milano
- Turismimess Intourest`98 - Venemaa, St. Peterburg (saadetud materjalid)
- Turismimess ITB Berlin`98 - Saksamaa, Berliin ( saadetud materjalid)
- Turismimess MITT`98 - Venemaa, Moskva
- Turismimess Matkamiks`98 - Eesti, Paide
- Valga-Valka ettevõtlusmess`98 - Eesti, Valga
- Turismimess TOUREST `98 - Eesti, Tallinn
- Kagu-Eesti ettevõtlusmess `98 - Eesti, Põlva
17.2.2 Esitlused, tutvustavad üritused
- Riias Eesti saatkonnas – Lõuna-Eesti esitlus ajakirjanikele ja reisikorraldajatele
- Helsingis Eesti saatkonnas – Lõuna-Eesti esitlus ajakirjanikele ja reisikorraldajatele
- Moskvas Eesti saatkonnas- Lõuna-Eesti esitlus ajakirjanikele ja reisikorraldajatele
- Tõrva-Helme piirkonna tutvustus St. Peterburi ajakirjanike delegatsioonile
- Tõrva-Helme piirkonna tutvustus SA Viljandi Turism delegatsioonile
- Otepää-Pühajärve piirkonna tutvustus Prantsusmaa ajakirjanike delegatsioonile
- Otepää-Pühajärve piirkonna tutvustus Soome ajakirjanike delegatsioonile
- Otepää-Pühajärve piirkonna tutvustus Eesti ajakirjanikele ja reisikorraldajatele
- Valgamaad tutvustav ekskursioon Ida-Virumaa omavalitsusjuhtidele
- Lõuna-Eesti turismikonverents Otepääl ja Valgamaad tutvustav ekskursioon konverentsist
osavõtjatele
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
85
17.2.3 Trükised
- raamat “Valga-Valka” eesti, läti, vene ja inglise k.
- raamat “Valgamaa kirikud” eesti ja inglise k.
- voldik “Piirilinn Valga” eesti ja inglise k.
- Valgamaa infovihik
- Talvevoldik
- Otepää majutusvoldik
- Otepää üldinfovoldik
- Otepää Looduspargi kaart eesti ja inglise k.
- Helme-Tõrva vaatamisväärsuste voldik eesti ja inglise k.
- Voldik “Tere tulemast Tõrva ja Helme”
- Helme Koduloomuuseumi voldik
Osalus trükistes:
- Aktiivne puhkus Lõuna-Eestis
- Lõuna-Eesti reisijuht eesti, inglise, soome ja vene keeles
- Tallinn In Your Pocket november `98 Otepää eri
17.2.4 Populaarseimad turismitooted piirkonnas
- Kanuumatkad
- Suusatamine (mäesuusatamine)
- Ratsutamine
- Jalgrataste jm spordivarustuse laenutus
- Omapärane talumajutus
- Kultuuriüritused (Pühajärve Beach Party, Pühajärve Kalapidu, Puuskulptuuride
sümpoosium, Valga-Valka rahvakunstipäevad jne.)
- Rahvusvahelised spordiüritused (Suverull, Tartu Maraton, Rattaralli, motokrossid,
Vidrike Galopp jne.)
- Tennis
Uued tooted:
- Lumetaksod
- Suusaõpe
- Rattamaraton
- Süstaralli Väikesel Emajõel
- Fan-Bal
- Kanuumatkad Koiva jõel
- Taimedega värvimise ja käsitöökursused Deivi Oru käsitöötalus
- Mägijalgratta- ja orienteerumisrajad Jaanikeses
Valgamaa aastaraamat 1998
86
Tabel 17-1 Majutusasutused
Tabel 17-2 Toitlustusasutused
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
87
18. Energeetika ja side
18.1 Soojus
18.1.1 Soojusettevõtted
Käesolevas aastaraamatus käsitletakse soojuse tootmist maakonna kõikides ettevõtetes, mis
toodavad põhi- või abitootmises soojusenergiat ja müüvad seda elanikkonnale ja/või riiklikele
ning munitsipaaltarbijatele.
Tabel 18-1 Soojust tarnivad ettevõtted/asutused
Omavalitsus Ettevõte, asutus Juhataja
Helme Helme Teenus OÜ Üllar Mölder
Helme Helme Kutsekeskkool Tarmo Tamm
Helme Helme Sanatoorne Internaatkool Tiia Mägi
Helme Taagepera Haigla Jüri Ausmees
Hummuli OÜ Soe Kodu Koit Möldre
Karula Savelen OÜ Ants Kilo
Otepää Otepää Veevärk AS Neeme Ernits
Puka Puka Vallavalitsuse EMO Toomas Tiidt
Põdrala Riidaja Põhikool Ave Rõõm
Pühajärve Pühajärve Vallavalitsus Andrus Eensoo
Pühajärve AS Bach Aarne Steinbach
Sangaste OÜ Sagnitz Toomas Lindmets
Sangaste AS Sanwood Eduard Aamer
Taheva Taheva Lastesanatoorium Heli Rasva
Taheva OÜ Mauro Kalev Tamm
Tõlliste Tõlliste Vallavalitsus Mati Raud
Tõrva Tõrva Gümnaasium Ivar Hanvere
Tõrva AS Riiska Aina Sumberg
Tõrva AS L-Katlamaja Vello Lips
Valga AS Valga Soojus Toomas Piller
Valga Valga Liha- ja Konservitööstus Elmut Paavel
Valga AS Sangar Valga Vabrik Mart Altvee
Õru Õru Soojus Kalle Tiideberg
Tabel 18-2 Katlamajad
Oma-
valitsus
Katlamaja nimetus Katlad Katelde kogu-
võimsus (MW)
Kasutatav kütus
tüüp arv
Helme Linna küla katlamaja Kiviõli 80, 50 2 1,40 puit, süsi
Helme Ala katlamaja Kiviõli 25 1 0,20 küttepuud
Helme Karjatnurme katlamaja Kiviõli 18 1 0,15 küttepuud
Helme Linna küla elamu nr. 10 Warm-100 2 0,20 küttepuud
Helme Helme Kutsekeskkool ¹ Kiviõli 80, 50 2 1,60 kerge õli, hake
Helme Helme Sanatoorne Internaatkool ¹ Kiviõli 80 3 2,10 puit, süsi, turvas
Helme Taagepera Haigla Hamworthy 2 1,29 kerge õli
Hummuli Hummuli katlamaja T - 4,5 2 8,20 küttepuud
Hummuli Hummuli katlamaja E 1/9 2 3,20 küttepuud
Karula Lüllemäe katlamaja Konteiner 1 1,74 masuut
Karula Lüllemäe katlamaja Konteiner 1 1,16 masuut
Karula Kaagjärve Kiviõli 80 1 0,80 küttepuud
Valgamaa aastaraamat 1998
88
Karula Kaagjärve Kiviõli 35 1 0,50 küttepuud
Otepää Otepää linna katlamaja ¹ Kiviõli 80 5 4,00 hake, põlevkiviõli
Puka Puka katlamaja Bratsk 3 3,09 kivisüsi
Puka Aakre katlamaja Kiviõli-50 2 1,30 küttepuud, kivisüsi
Põdrala Riidaja Põhikooli k/m Kiviõli 2 0,50 kivisüsi, küttepuud
Pühajärve Sihva Kiviõli-80 1 0,80 küttepuud
Pühajärve Sihva Termax 1 1,60 raske kütteõli
Pühajärve Pühajärve keskuse katlamaja Kiviõli 80 1 0,80 masuut
Pühajärve Pühajärve keskuse katlamaja T - 4,5 2 5,80 puidujäätmed
Sangaste Sangaste katlamaja ¹ Kiviõli 80 1 1,00 saepuru
Sangaste AS Sanwood katlamaja Kiviõli 80 2 1,60 hake
Taheva Taheva Lastesanatooriumi k/m ¹ "Kiviõli" 1 0,70 küttepuud
Taheva Taheva Lastesanatooriumi k/m ¹ "Kiviõli" 1 0,70 põlevkiviõli
Taheva Taheva Lastesanatooriumi k/m ¹ "Etna" 1 0,30 puiduhake
Taheva Koikküla katlamaja Bratsk 4 5,20 küttepuud, brikett
Taheva Hargla katlamaja Universaal 2 0,44 küttepuud, brikett
Tõlliste Tagula Rahvamaja Unimet 3 0,30 küttepuud, kivisüsi
Tõlliste Laatre Sotsiaalmaja Elekrikatel 1 0,04 elekter
Tõlliste Laatre rahvamaja Elektrikatel 1 0,07 elekter
Tõlliste Laatre Algkool-lasteaed Molle 2 0,10 küttepuud
Tõlliste Laatre Ambulatoorium Molle 3 0,15 küttepuud
Tõlliste Sooru Lasteaed Neris 2 0,10 küttepuud, kivisüsi
Tõlliste Tsirguliina Keskkool Kiviõli 50 2 1,00 kivisüsi
Tõrva Tõrva Gümnaasiumi k/m GT410 1 0,50 kerge kütteõli
Tõrva AS Riiska KT-500 1 0,30 küttepuud, kivisüsi
Tõrva Tõrva Linna Haigla sukelkatlad 6 0,84 elekter
Tõrva L-Katlamaja AS ¹ DKVR 6,5-13 2 5,00 puidujäätmed
Valga Valga keskkatlamaja ¹ DKVR 10-13 2 14,00 masuut
Valga Valga keskkatlamaja ¹ DKVR 10-13 ² 1 6,00 puiduhake
Valga Kuperjanovi 99 katlamaja ¹ Kiviõli 80 2 2,00 masuut
Valga Kuperjanovi 99 katlamaja ¹ Kadrina 0,8 2 1,60 masuut
Valga Valga Liha-ja Konservitööstus DKVR 10-13 1 7,20 raske kütteõli
Valga Valga Liha-ja Konservitööstus DKVR 10-13 1 5,60 tükkturvas, puidujäätmed
Valga Valga Liha-ja Konservitööstus DE 16 1 8,50 masuut
Valga Valga Liha-ja Konservitööstus E 1/9 4 3,00 põlevkiviõli
Valga AS Sangar Valga Vabrik ¹ Kiviõli-80 5 4,00 põlevkiviõli
Valga AS Sangar Valga Vabrik E-1/9-1M 1 1,00 põlevkiviõli
Õru Õru katlamaja Bratsak 4 4,90 küttepuud
¹ varustatud soojusarvestiga
² eelkoldega BS23-S
Tabel 18-3 Soojusenergia
Soojuse tootmise ja realiseerimise andmete käsitlemisel on kasulik teada, et enamuses
katlamajades puuduvad soojusarvestid toodetud soojuse koguse mõõtmiseks, mistõttu
kogused on arvestuslikud. Samal põhjusel tuleb ka müüdud soojuse koguseid ja MWh hindu
käsitleda arvestuslikena.
Oma-
valitsus
Soojusettevõte Toodetud
soojust
(MWh)
Realiseeritud soojust
(MWh)
Keskmine
müügihind
(kr/MWh)
kokku sh elanikkond
Helme OÜ Helme Teenus 2365,8 2299,0 864,8 262
Helme Helme Kutsekeskkool 3035,7 2471,3 564,4
Helme Helme Sanat. Internaatkool 1530,5 1530,5 182,7 258
Helme OÜ Taagepera Haigla 1340,0 1173,0 167,0 257
Hummuli OÜ Soe Kodu 3410,0 3280,0 2570,0 311
Karula OÜ Savelen 1973,0 1525,0 1042,0 350
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
89
Otepää AS Otepää Veevärk 7914,0 5913,0 2800,0 354
Puka Puka Vallavalitsuse EMO 3003,0 2472,0 1039,0 382
Põdrala Riidaja Põhikooli k/m 277,0 277,0 0,0
Pühajärve Pühajärve Vallavalitsus 900,0 900,0 0,0 300
Pühajärve AS Bach 654,0 654,0 584,0 360
Sangaste OÜ Sagnitz 2220,0 1777,0 1297,0 285
Sangaste AS Sanwood 2891,0 2108,0 210
Taheva Taheva Lastesanatoorium 1982,0 1518,0 174,0 216
Taheva OÜ Mauro 1973,0 1973,0 1677,0 351
Tõlliste Tõlliste Vallavalitsus 2460,0 2460,0
Tõrva Tõrva Gümnaasiumi k/m 1357,0 1357,0 279,0 348
Tõrva AS Riiska 563,0 501,9 31,5 600
Tõrva Tõrva Linna Haigla 376,4 376,4 0,0
Tõrva AS L-Katlamaja 7696,0 6159,0 4504,0 343
Valga AS Valga Soojus 56763,0 37316,0 28774,0 381
Valga AS Valga Liha-ja Konservit. 10893,0 2453,0 2440,0
valga AS Sangar Valga Vabrik 7654,0 6237,0 5039,0 336
Õru Õru Soojus 742,0 742,0 695,0 397
Tabel 18-4 Riigieelarve säästuprogrammi raames tehtud investeeringud
Omavalitsus Investeeringu otstarve Summa (kr)
Sangaste Soojussõlmede ehitamine Keeni külas 374 000
Valga Lastepäevakodu “Anneke” küttesüsteemi rek. 126 000
18.2 Elekter
18.2.1 Üldist
Maakonda varustab elektriga Eesti Energia AS Lõuna Elektrivõrkude Valga Elektrivõrk.
Ettevõttes töötab 95 inimest. Võrku on lülitatud 19 038 tarbijat. 1998. aastal anti maakonna
elektrivõrku 124 milj. kWh elektrienergiat, sellest realiseeriti 94,8 milj. kWh. Kadu
moodustas 23,6%, sellest tehniline kadu 12%.
Suuremad tööd ja investeeringud
- võrgu rekonstrueerimine 6,9 milj. kr eest;
- investeeringuid uute objektide näol 2,8 milj. kr eest
- pinge parandamiseks ja uute tarbijate liitumiseks paigaldati 25 trafoalajaama;
- ehitati 16 km uut 10–15 kV õhuliini ;
- telejuhtimisele viidi üle Taari ja Otepää 35/10 kV alajaamad;
- sõlmiti uusi liitumislepinguid 362 tarbijaga
18.2.2 Teenindusmahud
Tabel 18-5 Valga Elektrivõrgu teenindusmahud
Pinge (kV) Õhuliinid (km) Kaabelliinid (km) Alajaamad (tk)
330 95 - 1
110 148 - 3
35 67 - 2
15 273 10 173
10 594 71 483
0,4 1824 55
Valgamaa aastaraamat 1998
90
Tabel 18-6 Elektrienergia tarbijad
Elektrienergia tarbijate arv kokku 19 038
neist ärikliendid 627
olmekliendid 18 411
Tabel 18-7 Elektrienergia tarbimine (milj. kWh)
Kogu tarbimine 94,800
1.grupi tarbijad (tarbijad lepingulise võimsusega ühe alajaama kohta üle 400 kW) 10,003
2. grupi tarbijad (tarbijad lepingulise võimsusega ühe alajaama kohta alla 400 kW) 35,008
3. grupi tarbijad (hulgiostjad ja edasimüüjad) 0,252
4. grupi tarbijad (olmetarbijad) 24,713
Elektrienergia tarbimine soodustariifiga
- 1. grupi tarbijad 4,519
- 2. grupi tarbijad 15,600
- 3. grupi tarbijad 0,015
- 4. grupi tarbijad 4,690
18.3 Side
18.3.1 AS Eesti Telefon teenused
Linnade telefoniseeritus
Linnade telefoniseerimiseks on paigaldatud automaat-telefonijaamad (ATJ),
raadiotelefonijaamad (näiteks RAS süsteem) ja ametkondlikud telefonivahendusjaamad
(PABX).
Tabel 18-8 Telefonijaamade monteeritud numbrite arv
Linn Automaat-
telefoni-
jaamades
Raadiotelefoni-
jaamades
Ametkondlikes
jaamades
Vahendus-
jaamades*
analoog digitaal
Valga 12900 5400 430 500 900
Tõrva 1500 0 0 0 30
Otepää 1400 0 0 0 40
* andmed kajastavad vahendusjaamale eraldatud numbrivälja ,st võimalikku numbrite arvu
Tabel 18-9 Telefoniseerituse tase
Linn Elanike arv Telefonide arv Taksofonide arv Telefone 100 elaniku kohta
Valga 15537 4437 29 28,6
Tõrva 3488 1213 5 34,8
Otepää 2383 1121 5 47,0
18.3.2 Maapiirkonna telefoniseeritus
Automaat-telefonijaamade arv kokku 32
Automaat-telefonijaamade monteeritud maht 4600
Paigaldatud telefone kokku 2672 (sh traatside 2332 ja raadioside 340)
Telefone 100 elaniku kohta 15,7
Taksofonide arv 13
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
91
Tabel 18-10 Investeeringud
Investeeringu objekt Maht Investeeringu summa (milj. kr)
Valga linnas RAS-1000 süsteemi
paigaldamine
430 numbrit 4,97
Lüllemäe ja Ala ATJ-de ümberpaigutus 300 numbrit 0,6
18.4 AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) teenused
EMT mobiiltelefonide arvu kohta puudub arvestus maakondade lõikes. Sama kehtib ka teiste
mobiilside operaatorite kohta. Vabariigis on EMT võrgus registreeritud u 150 000
mobiiltelefoni, sh NMT süsteemis 15 000 ja GSM süsteemis 135 000 telefoni. NMT levialaga
on hõlmatud kogu Eesti, GSM levialaga 95% territooriumist. EMT-GSM levialas elab 97%
Eesti elanikkonnast.
18.5 Radiolinja Eesti AS teenused
Radiolinja Eesti AS tugijaamad asuvad Valgas ja Kuutsemäel.
18.6 AS Ritabell (Q GSM) teenused
Q GSM alustas mobiilsideteenuste pakkumist Eesti turul aprillis 1997. a. Senise tegevusaja
jooksul on toimunud leviala kiire laiendamine. 1998. a. lõpuks elab Q GSM levialas üle 85%
Eesti elanikkonnast.
Valgamaal on Q GSM võrku võimalik kasutada Otepää linnas ja ümbruskonnas.
Ettevalmistamisel on leviala laiendamine Valga linnas ja Valgamaa nendes piirkondades, kus
võrgu kasutamine ei ole veel võimalik.
1998. aasta lõpuks oli Eestis Q GSM võrgus kokku üle 45 000 telefoni.
Valgamaa aastaraamat 1998
92
19. Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud
Maakonna ehitusregistri andmetel väljastati kohalike omavalitsuste poolt 1998. a. 84
ehitusluba ja 43 kasutusluba. Järgnevates tabelis on andmed viimase viie aasta jooksul antud
ehitus- ja kasutuslubadest:
Tabel 19-1 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv
Ehitajate
grupp
Ehitusload Kasutusload
1994 1995 1996 1997 1998 1994 1995 1996 1997 1998
Asutused 27 14 30 33 30 39 43 25 35 9
Eraisikud 36 25 28 23 54 53 62 61 67 34
Kokku 63 39 58 56 84 92 105 86 102 43
Tabel 19-2 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv kohalike
omavalitsuste järgi
Omavalitsus Ehitusload Kasutusload
Kokku sealhulgas Kokku sealhulgas
asutused eraisikud asutused eraisikud
Helme 19 11 8 35 13 22
Hummuli 10 1 9 11 6 5
Karula 9 4 5 31 1 30
Otepää 30 8 22 25 3 22
Palupera 19 5 14 7 3 4
Puka 7 2 5 13 2 11
Põdrala 6 2 4 19 1 18
Pühajärve 34 20 14 40 11 29
Sangaste 7 2 5 7 1 6
Taheva 5 4 1 4 4 0
Tõlliste 14 4 10 25 4 21
Tõrva 53 17 36 51 16 35
Valga 96 53 43 150 85 65
Õru 2 1 1 10 1 9
Kokku 311 134 177 428 151 277
1999. a. 1. jaanuari seisuga oli ehitamisel 178 elamut, millest 166 finantseeriti eraisikute
poolt ja 12 muudest allikatest. Kokku anti 1998. a. välja ehitusluba 20 elamu, 14 mitteelu-
hoone ja 50 rajatise ehitamiseks. Elamutele väljastati kasutuslube 5, mitteeluhoonetele 15 ja
rajatistele 23. Kokku on ehitusregistris salvestatud andmed 1013 ehitise kohta, neist 484le on
antud kasutusluba. Maakonna projektide läbivaatamise komisjonile esitati kooskõlastamiseks
1994. a. 45, 1995. a. 36, 1996. a. 29, 1997. a. 34 ja 1998. a. 41 ehitusprojekti.
19.1 Elamumajandus
Valga maakonnas oli 1. jaan. 1998. a. eluruume kokku 18 629
- avalik sektor 1 404 ehk 8%
- erasektor 17 225 ehk 92%
Eluruumide pind kokku 1 046 tuh. m²
- avalik sektor 65 tuh. m² ehk 6%
- erasektor 981 tuh. m² ehk 94%
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
93
Tabel 19-3 Avaliku sektori eluruumide paiknevus maakonnas
Omavalitsus Eluruume Kogupind (m²) Elamispind (m²)
Helme 197 10266 6787
Hummuli 41 1906 1437
Karula 190 11476 7409
Otepää 12 288 201
Palupera 49 3039 1850
Puka 70 3979 2981
Põdrala 1 67 43
Pühajärve 35 2013 1250
Sangaste 5 369 262
Taheva 50 2974 2100
Tõlliste 65 2615 1616
Tõrva 97 4908 3024
Valga 535 18148 11611
Õru 57 3217 2216
Kokku 1404 65265 42787
19.2 Riiklikud investeeringud
Investeeringute eraldus riigieelarvest on Valgamaale aasta- aastalt suurenenud, kuid tegelikku
vajadust see veel ei kata. Pealegi on osadele objektidele konkreetse aasta investeeringute
eraldus suhteliselt väike võrreldes projekti üldmaksumusega, mis tingib ehituskestvuse
suurenemise ja ka ehituse kallinemise.
19.2.1 Maakonna riiklikud investeeringud aastatel 1993-1998
Tabel 19-4 Riiklikud investeeringud omavalitsuste järgi (tuh. kr)
1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku sh keskkond
Helme 185 471 957 1694 1095 4402
Hummuli 45 93 140 110 150 538
Karula 50 151 280 100 300 881
Otepää 1955 70 2037 1700 1421 6300 13483 5100
Palupera 155 208 775 390 300 1828
Puka 80 255 270 300 315 1220
Põdrala 45 42 420 250 284 1041
Pühajärve 1033 600 636 1100 1460 357 5186
Sangaste 160 187 200 550 1097
Taheva 30 138 260 230 300 958
Tõlliste 40 324 347 220 300 1231
Tõrva 50 155 1507 795 1150 2450 6107 4000
Valga 205 2613 2470 6266 6179 17733 5300
Õru 275 350 625
Kokku 3038 1660 8635 9701 14066 19230 56330 14400
Investeeringutes on arvestatud kõikide munitsipaalobjektide riiklikke investeeringuid.
Valgamaa aastaraamat 1998
94
Tabel 19-5 Sotsiaal- ja tervishoiuasutused (tuh. kr)
1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku
Valgamaa Haigla 4000 4000 10000 14000 21800 12000 65800
Taheva Lastesanatoorium 1200 270 830 2300
Valga Väikelastekodu 45 74 110 420 649
Taagepera Haigla 400 400
Paju Erihooldekodu 70 280 350
Kokku 4000 5200 10045 14414 23420 12420 69499
Tabel 19-6 Haridusasutused (tuh. kr)
1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku
Helme Kutsekeskkool 20 100 100 150 555 925
Helme Sanatoorne
Internaatkool
100 100 180 560 350 1290
Kuigatsi Kool 322 210 130 88 200 56 1006
Eesti Spordigümnaasiumi
Otepää filiaal
20 18 22 17 125 2100 2302
Valga Kutsekool 200 470 50 200 920
Valga Internaatkool 150 107 107 510 2000 2874
Kokku 692 818 509 492 1745 5061 9317
Tabel 19-7 Spordiasutused (tuh. kr)
1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku
Tehvandi Õppe-
treeningkeskus
3000 1700 2350 7050
TÜ Kääriku õppe-
spordibaas
235 235
EPMÜ Marguse õppe-
spordibaas
400 400
Kokku 235 3000 1700 2750 7685
Tabel 19-8 Muud riigiasutused (tuh. kr)
1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku
Valga Maavalitsus 187 309 1088 785 1066 1130 4565
Valga Maakonna
Maksuamet
450 450
Tolliameti Valga
piiripunkt
1000 2000 3000
Valga Politseiprefektuur 450 450
Valgamaa Päästeteenistus 345 107 220 200 300 840 2012
Valga Muuseum 182 412 7200 7794
Valgamaa Arhiiv 1030 1030
KMA Valgamaa osakond 500 500
Kokku 532 416 1808 1617 3228 12200 19801
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
95
Tabel 19-9 Omavalitsuste objektilised investeeringud (tuh. kr)
Objekt Omavalitsuse
vahendid
Riiklikud
vahendid
Muud vahendid Kokku
Helme 770 1095 100 1965
Helme Lasteaed 83 361 444
Helme Koduloomuuseum 49 735 100 884
Ritsu ujula 261 261
Ritsu võimla 245 245
Ritsu Lasteaed-algkool 129 129
Hummuli 53 150 95 298
Hummuli Rahvamaja 41 150 191
Hummuli Põhikool 12 12
Alevi puhastusseade 71 95 166
Karula 74 300 1575 1948
Lüllemäe Põhikool (PK) kap. rem. 17 150 167
Karula vallavalitsuse hoone 25 150 175
Lüllemäe PK jooksev rem. 10 10
Kaagjärve Lasteaed-Põhikool 21 1575 1596
Otepää 3266 6300 6750 16316
Kultuurikeskus 195 195
Sotsiaalkeskus 216 105 320
Otepää Gümnaasium 1600 5000 6600
Osalus Pühajärve ranna tualettide
ehitamises
50 50
Vesivarustus ja puhastusseadmed 1400 1000 6750 9150
Palupera 1228 300 1528
Palupera Põhikooli kap. rem. 1030 300 1330
Nõuni Algkool 11 11
Nõuni Kultuurimaja 60 60
Hellenurme Kultuurimaja 92 92
Hellenurme hooldekodu 15 15
Palupera Põhikooli staadion 20 20
Puka 346 315 661
Aakre Lasteaed-algkool 56 315 371
Puka Keskkool 177 177
Puka Lastepäevakodu 27 27
Puka vallavalitsus 51 51
Aakre Kultuurimaja 21 21
Aakre katlamaja 15 15
Põdrala 369 284 653
Riidaja Põhikool 92 254 346
Riidaja Kultuurimaja 14 30 44
Pikasilla Põhikool 48 48
Põdrala vallamaja 189 189
Riidaja mõisahoone 26 26
Pühajärve 296 357 93 746
Pühajärve Lasteaed, raamatuk. 17 147 164
Pühajärve Põhikool (PK) 50 150 200
Lasteaed Võrukael 20 60 80
Sihva asula kanalisatsioon 104 93 197
Valgamaa aastaraamat 1998
96
Pühajärve PK arvutikl. elektrif. 15 15
Pühajärve PK haljastus 40 40
Osalus Pühajärve rannahoone
tualettide ehitusel
50 50
Sangaste 519 550 374 169
Keeni Põhikool 50 350 400
Sangaste vallamaja 413 413
Keeni raamatukogu 36 36
Sangaste ambulatoorium 20 20
Sangaste mõisahooned 200 200
Soojussõlmed 374 374
Taheva 105 300 405
Hargla Põhikool 101 250 351
Hargla Kultuurimaja 4 50 54
Tõlliste 370 300 670
Tsirguliina Keskkool 370 300 670
Tõrva 4631 2450 7081
Tõrva Kultuurimaja 171 171
Kõrtsihoone 1500 479 1979
Reoveepuh., kanal. ja veehaare 1800 1800
Lasteaed Tõrvalill 73 73
Tõrva Gümnaasium 190 190
Tänavavalg. ja hoonete rek. 1292 1292
Keskväljaku rekonstr. 1575 1575
Valga 6865 6179 2681 15725
Valga Raekoda 197 197
Linnavalitsuse admin. hoone 918 918
Valga I Põhikool 215 215
Valga II Põhikool 78 78
Valga III Põhikool 167 545 712
Valga Vene Gümnaasium 127 1270 1397
Valga Gümnaasium 1028 1028
Valga Kaugõppegümnaasium 28 28
Valga Muusikakool 87 87
Valga Kultuuri- ja Huvikeskus 12 12
Valga staadion 739 979 1718
Lastepäevakodu Walko 149 149
Lastepäevakodu Pääsuke 495 495
Lastepäevakodu Buratino 50 50
Valga paisjärv 1121 564 1685
Võru tn ja elamukvartal 1455 1117 2572
Vesivarustus ja kanalisatsioon 3000 1000 4000
Kuperjanovi tn elamu rest. 385 385
Õru 57 350 407
Õru Kultuurikeskus 57 350 407
19.3 Heakord
Maakonnas on heakorraküsimustele alati pööratud suurt tähelepanu. Kui eelnevatel aastatel
tegeldi peamiselt suurtööstuste territooriumide heakorrastamisega, siis viimastel aastatel on
oluliselt rohkem hakatud korrastama eramute ümbrusi ja koduaedu.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
97
Tulenevalt Eest Vabariigi Presidendi üleskutsest 1997. a. emadepäeval kodukaunistamise
liikumise hoogustamiseks on ka Valgamaal moodustatud kodukaunistamise maakondlik
toimkond.
Toimkonna ülesandeks on teha selgitustööd ja korraldada maakondlikke konkursse kaunite
kodude ja koduaedade ning heakorrastatumate koolide väljaselgitamiseks.
Eriti hoogsalt tegutseti 1998. aastal.
Konkursile “Kaunis Kodu” esitati omavalitsuste poolt 18 ettepanekut, milledest toimkond
selgitas välja maakondliku- ja ühtlasi ka vabariikliku konkursi võitjad alljärgnevalt:
- Hummuli alevikus asuv Kalev Laari eramu
- Taheva vallas Hargla külas asuv Juta ja Vambola Pütsepa Luigamäe talu
- Tõlliste vallas Tsirguliina alevikus Mõneku 12 asuv Nadežda Tamme eramu
- Valga linnas Kase 12 asuv Merike ja Rein Jeetsi eramu
Konkursi “Kaunis Koduaed” võitjateks osutusid maakonnas:
- Puka vallas asuv Reet Kõivupuu Lülleveski talu koduaed
- Valga linnas Lembitu 4a asuv Carmen Kruška koduaed
Mõlemad koduaiad pälvisid vabariiklikul konkursil II koha.
Konkursiga “Kaunis Kool” haarati kõik maakonna koolid. Võitjateks osutusid:
- I koht Hummuli Põhikool
- II koht Ala Põhikool
- II koht Valga 2. Põhikool
Kaunimaks tunnistatud Hummuli Põhikooli kooliaed on aednik Hilja Söödi hooldusel.
19.4 Maakonnaplaneering
Valga maakonnaplaneeringu koostamisel osalesid Valga Maavalitsuse osakonnad ja
maakonna omavalitsused, Valgamaa Metsaamet, Valga Teedevalitsus, Valga ja Otepää
Elektrivõrk, Muinsuskaitse Inspektsioon ning teised riiklikud asutused.
Töö koostamisel kasutati algmaterjalina varem koostatud projekte, vabariiklikke haruskeeme,
olemasolevaid ja ka täiendavalt kogutud statistilisi andmeid.
Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestati arengunõukogu poolt välja töötatud ning Valga
maavanema ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe poolt alla kirjutatud
Valgamaa arengukava aastateks 1997-2010.
Planeeringus pöörati peatähelepanu territooriumi kasutamisele ja selle ehituslikule
organiseerimisele. Püüti välja selgitada ja läbi analüüsida maakonna kui terviku praegune
seisund ja arengupotentsiaal, arvestades seejuures looduskaitse, muinsuskaitse jm. piiranguid.
11. veebruaril 1997 toimunud planeeringunõupidamisel moodustati 9 töögruppi, kes koostasid
oma alalõigu temaatika planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevate küsimuste käsitlemiseks.
Planeeringu koostamisel oli töögruppidel tihe koostöö kohalike omavalitsustega ja
ministeeriumidega. Omavalituste ametnike osavõtul viidi läbi nõupidamised naabermaakondade,
Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Tuleviku Uurimise Instituudi esindajatega.
Valminud maakonnaplaneering on koondatud kahte kausta. 122 leheküljeline kaust sisaldab
põhilisi maakonna praegust olukorda iseloomustavaid andmeid. Kaust on varustatud vajalike
teemakaartidega, mis annavad hea ülevaate maakonna kõigist ressurssidest. Teises, 189
leheküljelises kaustas on põhitähelepanu suunatud maakonna arengukavast lähtuvatele
planeeringueelistustele ja seadustest tulenevatele piirangutele. Kaust on varustatud vajalike
teemakaartidega. Eraldi peatükis on käsitletud planeeringu elluviimise kava.
Planeerimisprotsess ei lõpe maakonnaplaneeringu valmimisega. Planeeringu elluviimiseks on
tarvis jätkata mitmete teemaplaneeringutega ning arendusprogrammide ja uuringute
koostamisega, samuti osaleda koos lähinaabritega Kagu- ja Lõuna - Eesti regiooni
Valgamaa aastaraamat 1998
98
koostööprogrammide ja -projektide või kogu vabariiki haaravate kompleksprogrammide
väljatöötamisel. Esmatähtsaks peame, et ruumilise planeerimise protsessi rõhuasetus kanduks
omavalitsustele. Koostamise järgus on Valga linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla
üldplaneeringud. Üldplaneeringuid vajavad ka kõik teised omavalitsused.
Valga maakonnaplaneeringu koostamise kronoloogia
1995 mai valmis ülesanne Valga maakonnaplaneeringu koostamiseks, mis
kinnitati maavanema 29.05.95. a. korraldusega nr. 115.
1995 mai RE “Eesti Maauuringud” maaplaneeringute osakonnalt telliti tol
ajal saadaolevad Valga maakonna topograafiliste kaartide koopiad
mõõtkavas 1:100000, mis paljundati ja jagati kõigile planeeringu
koostajaile töökaartideks.
1995 juuni jaotati tööülesanded planeeringu koostajate vahel. Planeeringu
üldkoordineerijaks oli maavalitsuse ehituse- ja
planeeringuosakond, osalesid peaaegu kõik maavalitsuse
osakonnad ja maakonnas paiknevad riiklikud ametid.
1995 juuni - 1996 märts Valga maakonnaplaneeringu I osa - olemasoleva olukorra ülevaate ja
riiklike huvide määratlemise koostamine. Planeeringu koostamise
käigus kogutud andmed kanti eraldi teemakaartidele, mis koondati
maakonnaarhitekti poolt 6 koondkaardile. Oli selge, et kaartide
täpsus jättis soovida, sest jooniste mehaaniline paljundamine tõi
paratamatult sisse moonutusi.
22. juuli 1995 jõustus Riigikogus 14. juunil 1995. a. vastu võetud planeerimis- ja
ehitusseadus, mis sai aluseks maakonnaplaneeringu järgmiste
etappide koostamisele.
1996 mai maavalitsuse poolt osteti planeerimistegevuse hõlbustamiseks ja
kaasajastamiseks vajalik arvutiprogramm ja toimus selle ala
töötajate väljaõpe.
1996 detsember RE “Eesti Kaardikeskuses” valmis maavalitsuse poolt juba 1995.
a. lõpus tellitud Valgamaa digitaalkaart.
1997 algus töö varem kogutud andmete kandmisel digitaalkaardile ja
vastavate andmebaaside salvestamisel arvutisse. 1997. a. algust
võib lugeda GIS (geograafiline infosüsteem) tehnoloogia
juurutamise alguseks Valga Maavalitsuses.
1997 veebruar moodustati töörühmad planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevate
teemade käsitlemiseks maakonnaplaneeringus. Töörühma
juhtideks olid maavalitsuse osakondade juhatajad ja
peaspetsialistid. Töösse kaasati haruministeeriumid, kohalikud
omavalitsused ja maakonnas paiknevad riiklikud ettevõtted.
10. oktoober 1997 toimus Valgamaa arengukonverents, kus enamuse ministeeriumide
ja ametite esindajate, maakonna erinevate eluvaldkondade
spetsialistide ning asjasthuvitatute osavõtul arutati läbi Valga
maakonna arengukava VALGAMAA 2010.
10. detsember 1997 Valgamaa arengukava kiideti heaks ja allkirjastati tegevuskavana
kohalike omavalitsuste liidu esimehe ja maavanema poolt.
1998 mai Valgamaa arengukavas väljatöötatud arengusuundadest ja -
prioriteetidest lähtuvalt koostatud maakonnaplaneering saadeti
kooskõlastamiseks kohalikele omavalitsustele,
naabermaakondadele ja ministeeriumidele.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
99
14. juuli 1998 maavanema korraldusega võeti maakonnaplaneering vastu
avalikustamiseks. Planeeringuga oli kõigil võimalus tutvuda
27.juulist kuni 21. septembrini maavalitsuses, Otepää ja Tõrva
Linnavalitsuses ning Valga Keskraamatukogus.
19. oktoober 1998 toimus maakonnaplaneeringu avalik arutelu, kus vaadati läbi
avalikustamise käigus saabunud ettepanekud ja nende põhjal
planeeringusse sisse viidud parandused. Maakonnaplaneering
otsustati esitada järelevalve teostajale Keskkonnaministeeriumile
läbivaatamiseks.
27. oktoober 1998 maakonnaplaneering esitati Keskkonnaministrile läbivaatamiseks
ja heakskiitmiseks.
19.5 Geograafiline infosüsteem
Seoses maakonnaplaneeringu koostamisega hakati Valga Maavalitsuses 1997. aasta alguses
koguma geograafilist infot, st. informatsiooni objektide, alade ja nähtuste kohta, mis on
seotud konkreetse geograafilise asukohaga kaardil. Kogu info salvestatakse digitaalselt
arvutisse erinevatele kaardikihtidele, kusjuures iga kiht on seotud andmebaasiga, milles
sisalduvad antud kihil olevate objektide parameetrid. 1998. aastal alustati geograafiliste
andmete korrastamise ja süstematiseerimisega.
Praeguseks hõlmab maakondlik geoinfosüsteem küllaltki suurel hulgal informatsiooni
maakonna looduskeskkonna, tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuri, maardlate ja looduskaitse
all olevate alade ning üksikobjektide kohta. Need andmed pidevalt täienevad ja täpsustuvad.
Maakondlik geoinfosüsteem on tähtis eelkõige tervikliku ülevaate saamiseks maakonda
planeeritavatest objektidest, kuna ta hõlmab praktiliselt kõiki valdkondi ja võimaldab neid
vaadelda teemade kaupa omavahel seostatuna. Samas on maakondlikud andmed aluseks
omavalitsustele oma geograafilise infosüsteemi loomisel ning tööks üldplaneeringutega.
Geoinfosüsteem võimaldab andmeid visualiseerida ka kaardil. Seega on võimalik Valga
maakonda puudutavaid kaarte kohapeal välja trükkida.
Valgamaa aastaraamat 1998
100
20. Kommunikatsioonid
20.1 Teed
Tabel 20-1 Riigiteed (km)
Kokku sh kattega kruusateed pinnasteed
Põhimaanteed 85,96 85,96 - -
Tugiteed 164,46 157,74 6,72 -
Kohalikud teed 866,93 153,36 688,26 25,31
Kokku: 1117,35 397,06 694,98 25,31
Riigiteedel on 56 silda kogupikkusega 1096 m
Tabel 20-2 Vallateed (km)
Teede pikkus 2117,3
Valdade nimekirjas 601,4
Omanikuta teed 1515,9
Tabel 20-3 Metskonnateed (km)
Teede pikkus 1258,8
Metskondade nimekirjas 607,1
Omanikuta teed 651,7
Tabel 20-4 Riigiteede hoiu kulud (milj. kr)
(Koos lisainvesteeringutega sildade remondiks ja ülekatte tegemiseks)
1996 1997 1998
Maanteede hoole kokku: 6,300 7,611 10,652
- suvehoole 3,208 3,683 6,973
- talihoole 2,052 3,572 3,256
- teerajatiste hoole 0,040 0,053 0,045
- piirkondade kulud 0,894 0,271 0,375
- tootmisbaaside kulud 0,106 0,032 0,003
Taastusremont kokku: 5,108 13,025 2,283
- ülekatted - 6,347 0,003
- korduspindamine 4,208 3,287 0,848
- kruusateede remont - 1,305 0,474
- rajatiste remont 0,447 0,036 0,028
- piirkondade tootmisbaaside remont 0,453 2,050 0,930
Ehitus ja rekonstruktsioon kokku: 0,383 5,426 15,141
- maanteede uued katted - 2,808 14,525
- teerajatised - 1,793 0,045
- piirkonnad 0,383 0,825 0,571
Tehniline areng: masinad, tehnoloogia, koolitus 0,917 3,758 4,249
Kulud kokku 12,708 29,820 32,325
20.2 Bussiliiklus
1995 1996 1997 1998
Liinide arv 37 48 50 50
- linnaliine 2 2 2 2
- maakonnaliine 35 46 48 48
Bussivedude maht (tuh. km) 1235,0 1769,4 1787,97 1806,25
- linnaliinid 217,1 249,1 230,0 230,0
- maakonnaliinid 1017,9 1520,3 1557,9 1576,25
Piletitariifid (kr)
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
101
- linnaliinidel 1,50 2,00 2,50 2,50
- maakonnaliinidel 0,20 0,25 0,30 0,40
Saadud dotatsioone (tuh. kr) 3570,9 4456,9 5693,5 6693,1
- ministeeriumilt 3239,0 3575,0 4033,2 5048,5
- omavalitsustelt 331,9 881,9 1660,3 1644,6
Tabel 20-5 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad
Bussifirma 1996 1997 1998
AS Mootor 5 5 5
AS Sebe 2 3 4
AS Tarbus 7 7 7
AS Pärnu ATP 4 3 3
AS Viljandi ATP 5 5 4
AS Tigu 4 3 -
AS Võru AB 2 2 2
OÜ Vesterom - - 3
AS Midima - - 1
Eraettevõte - - 1
20.3 Maakonnas asuvad raudtee-ettevõtted
Tabel 20-6 Raudteejaamad
Jaam Aadress, ülem Töötajaid Tööülesanded
Valga Jaama pst. 10, Valga
Niina Sotnik, tel. 64 200
56 Rongide liikluse organiseeri-
mine, vagunite laadimine
Sangaste Valga mnt. 1, Tsirguliina, Tõlliste
vald. Sinaida Kiil, tel 64 455
8 -“-
Puka Puka alevik, Puka vald
Tatjana Stets, tel 64 625
5 -“-
Karula Vähero küla, Karula vald
Elfride Kond, tel 64 463
2 Rongide liikluse
organiseerimine
Keeni Keeni, Õru vald
Tatjana Datšenko, tel 64 688
6 -“-
Palupera Palupera vald
Naima Kikkas, tel 64 482
6 -“-
Tabel 20-7 Teised ettevõtted
Ettevõtte nimi Aadress, juhataja Töötajaid Tööülesanded
1997 1998
EDELARAUDTEE
Lõunapiirkond
Tartu, Vaksali 6
Lõunapiirkonna juht
Rein Parts,
tel (27) 373 274
13 10 Reisijateveo
organiseerimine ja
koordineerimine
AS Eesti Raudtee
Tallinna
Vagunidepoo
Valga hoolduspunkt
Jaama pst. 8, Valga
Pavel Melnikov,
tel 64 420
44 42 Vagunite järelvaatus,
remont, ettevalmistus
laadimiseks
Valga Veduridepoo Võru 5, Valga
Heldur Veeväli
tel 64 208
49 50 Rongide veduritega
teenindamine
Valgamaa aastaraamat 1998
102
AS Eesti Raudtee
Elektrivõrkude Valga
Võrgurajoon
Tuule 1, Valga
Eevald Ehaste,
tel 64 214
8 8 Raudtee allasutuste
elektriga varustamine
AS Eesti Raudtee
Infrastruktuuri
teenistus
Tartu Teeosakond
Vahtra 4, Valga
Rimantas Noreikis,
tel 64 438
23 15 Raudtee korrashoid ja
remont
AS Valga
Külmutusvagunite
Depoo
Võru 5, Valga
Väino Tõemets,
tel 64 415
318 295 Vedu isotermiliste
vagunitega, raudtee-
veeremi remont,
pesumaja, keemiline
puhastus
AS Estreftransservice Jaama pst 4, Valga
Eduard Koger,
tel 61 561
23 32 Kaupade transport ja
ekspedeerimine
raudteel
AS Baltrayltrans Võru 5, Valga
Vladimir Dobrovolski,
tel 61 362
24 21 Raudteetranspordi
korraldamine,
sekundaarse tooraine
vastuvõtmine ja
töötlemine, kinnis-
varatehingud ja
kinnisvara hoolda-
mine, reklaamialane
tegevus (blanketid,
logod)
Tabel 20-8 Reisijatevedu (inimesi)
Jaam 1996 1997 1998
kohalik rahvus-
vaheline
kohalik rahvus-
vaheline
kohalik rahvus-
vaheline
Valga 128164 4088 75894 5246 30000 (kassast)
72000 (rongides)
-
Karula 6012 - -“-
Sangaste 17597 - -“-
Keeni 5912 - -“-
Tabel 20-9 Kaubavedu (vaguneid)
Jaam 1996 1997 1998
Välja-
minev
kaup
Sisse-
tulev
kaup
Välja-
minev
kaup
Sisse-
tulev kaup
Välja-
minev
kaup
Sisse-
tulev kaup
Valga 1092 670 4797 4823 6134 5018
Sangaste 398 337 512 362 618 408
Keeni - - - - - -
Puka 285 - 628 3 536 -
20.4 Väikelaevade sadamad
2 registreeritud sadamat: Kulli (Põrja Porijärvel) ja Pühajärve
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
103
20.5 Perioodika
20.5.1 Valgamaalane
Aadress: Kesk 6, 68203 Valga
Telefon 41 056, 41 177, faks 61 024
Väljaandja AS Litero. AS Litero tegeleb ka muu kirjastustegevusega.
- Juhatuse esimees Toivo Gulbe, ajalehe peatoimetaja Urve Sinisalu 15.jaanuarist 1998
- Ajaleht ilmub kolm korda nädalas. Kord kuus ilmub ajaleht ka venekeelsena.
20.5.2 Otepää Teataja
ilmub üks kord kuus, kajastades Otepää
linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla
elu. Tiraaž 3000 eks. Toimetaja Ain
Kruusmaa.
20.5.3 Helme-Tõrva Elu
ilmub kaks korda kuus Tõrva linna ja
Helme valla elu kajastava ajalehena.
Tiraaž 850 eks. Peatoimetaja Talvi Must.
20.5.4 Tõlliste Teataja
ilmub üks kord aastas. Toimetaja Heinar
Hernits.
20.5.5 Hummuli valla infoleht
ilmub üks kord aastas.
20.5.6 Põdrala Teataja
ilmub üks kord kvartalis.
20.5.7 Taheva valla infoleht
ilmub üks kord aastas.
20.6 Televisioon
20.6.1 ETV Lõunakanal
Valgamaa reporter Valdur Sepp
Aadress: Munamäe 20, 67403 Otepää
Telefon 55 744, (251) 37 977
ETV regionaalprogramm on eetris igal laupäeva hommikul ja on nähtav kuues Lõuna-Eesti
maakonnas. Kuni kaks korda kuus toodetakse saateid programmile VIRUST VÕRUNI, mis
on eetris neljapäeva õhtuti.
1998. a. valmis 36 saadet Lõunakanalile ning 7 saadet programmile VIRUST VÕRUNI.
Käsitletud teemad: mets, turism, haridus, kultuur, tervishoid, rahandus, tööhõive jt.
20.6.2 ETV Valga korrespondendipunkt
Korrespondent Ragnar Kond
Aadress: Puiestee 8, 68203 Valga
Telefon 40 470, faks 61 038
20.7 Ringhääling
20.7.1 Raadio Ruut
Aadress: Sepa 2, 68203 Valga
Telefon 41 111, faks 68269
Eetris lainepikkusel 96,6 MHz
20.7.2 Raadio Valga
Lakkas tegutsemast 1998. aastal
Valgamaa aastaraamat 1998
104
20.8 Post
20.8.1 Valgamaa Postkontor
Aadress: Kesk 10, 68203Valga
Telefon 43 663, faks 61 147
Tegevdirektor Eha Kuha
Tabel 20-10 Töödeldud postisaadetisi aastatel 1994-1998 (tuh. tk)
1994 1995 1996 1997 1998
sisse
kirjad 515,3 550,8 575,5 589,1 575,7
postipakid 7,0 21,1 23,2 35,0 55,5
rahakaardid 21,5 14,6 12,6 7,5 6,6
välja
kirjad 487,1 488,8 517,3 597,2 956,4
postipakid 1,7 1,7 1,1 1,0 0,5
rahakaardid 21,6 14,5 11,0 9,5 6,9
20.8.2 Perioodika tellimine
Tabel 20-11 Tellimusi vormistati (tuh.
kr)
1994 4020
1995 4920
1996 5500
1997 6233
1998 6304
Tabel 20-12 Tellimuste jaotumine
1997 ajalehti 102 nimetust
ajakirju 159 nimetust
1998 ajalehti 102 nimetust
ajakirju 234 nimetust
Tabel 20-13 Enimtellitud ajalehed
Valgamaalane 3516
Postimees 2331
Maaleht 1763
Teleleht 610
Sõnumileht 401
TV nädal 376
Videvik 361
Eesti Päevaleht 344
Terviseleht 218
Äripäev 197
Ilutegija 173
Tabel 20-14 Enimtellitud ajakirjad
Kodukiri 758
Kroonika 568
Pere ja kodu 419
Eesti Naine 267
Stiil 198
Maakodu 184
Riigi Teataja I osa 172
Täheke 117
Käsitööleht 114
Luup 86
20.8.3 Olulisemad sündmused
- Helme sidejaoskond reorganiseeriti postipunktiks
- Hummuli ja Kaagjärve sidejaoskond viidi üle uutesse ruumidesse
- Tähistati Eesti Posti 80. aastapäeva
- Juurutati uus sihtnumbrite süsteem
- Juurutati uus teenus - ELS Ekspress saadetised uksest ukseni
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
105
21. Põllumajandus
Tabel 21-1 Põllumajandusliku tootmise põhinäitajad
elanike ja talude majapidamisteta
Põhinäitaja Mõõtühik 1994 1998 Võrreldes 1994 (%)
Liha kokkuost eluskaalus t 1028 920 89
Lüpstud piima t 8839 9801 111
Lüpstud piima lehma kohta kg 2554 3353 131
Teravilja külvipind ha 5399 4149 77
Teravilja kogusaak t 9831 7033 72
Teravilja saagikus ts/ha 19,8 16,9 85
Kartuli külvipind ha 54 32 59
Kartuli kogusaak t 568 275 48
Kartuli saagikus ts/ha 114 86 75
Varutud heina t 5653 1121 20
Varutud silo ja kuivsilo t 11215 21525 192
Varutud põhku t 865 881 102
Taliteraviljakülv ha 685 446 65
Taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine endiste ühismajandite baasil moodustatud
struktuuriüksustes on täielikult lõpetatud Karula, Taheva, Pühajärve ja Õru vallas.
Tabel 21-2 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta)
1994 1998 Võrreldes 1994 (%)
Veised 6848 5600 82
sh lehmad 3624 2800 77
Sead 5863 4700 80
Tabel 21-3 Haritava maa kasutamine valdade lõikes aktsiisimaksu tõusu hüvitamiseks
esitatud andmete alusel
Vald Kokku
haritav maa
sellest kasutatud %
1996 1997 1998
Helme 7867 2743 3438 4192 53
Hummuli 4594 2908 2773 2888 63
Karula 5555 746 898 1005 18
Palupera 4253 2260 2432 2900 68
Puka 5767 2559 2443 2957 51
Põdrala 4247 1814 1948 1864 44
Pühajärve 5317 811 2187 2243 42
Sangaste 6163 1706 1924 2742 44
Taheva 3657 522 1109 1004 27
Tõlliste 6881 4186 4500 4348 63
Õru 3207 790 1182 2071 65
Kokku: 57508 21045 24834 28214 49
Valgamaa aastaraamat 1998
106
Tabel 21-4 Toetused põllumajandustootjatele
Näitajad 1996 1997 1998
Põllumajanduslik nõustamine
- sõlmitud lepinguid (tk) 124 144 259
- toetus (tuh. kr) 158,0 390,0 597,3
Mootorikütuse aktsiisi osaline kompenseerimine
- taotlejaid (tk) 725 924 706
- toetus (tuh. kr) 1365,0 2217,0 3755,1
Laenuintresside osaline kompenseerimine
- taotlejaid (tk) 95 125 105
- toetus (tuh. kr) 403,5 432,0 375,3
Kapitalitoetus
- projekte (tk) - 9 36
- toetus (tuh. kr) - 1135,0 2932,1
Eelarvelised assigneeringud infrastruktuuri
objektide ehitamiseks maale maaparandusbüroo
kaudu - teed, kaevud, side, elekter,
maaparandus, muldade lupjamine (tuh. kr)
2562,0 2843,0 2618,0
Otsetoetused
- teraviljatoetus:
- taotlejaid (tk) - - 467
- toetus (tuh. kr) - - 5347,8
- piimalehmatoetus:
- taotlejaid (tk) - - 53
- toetus (tuh. kr) - - 2183,0
Muud toetused
- rahetoetus:
- taotlejaid (tk) - - 68
- toetus (tuh. kr) - - 255,0
- ikaldustoetus
- taotlejaid (tk) - - 813
- toetus (tuh. kr) - - 10253,2
Kokku 4488,5 7017,0 28316,8
21.1 Riigi Traktoriregistrikeskuse Valgamaa büroo
Aadress: Lai 19, 68203 Valga
Telefon 41 792
Juhataja Peeter Rosenberg
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a. määrusega nr.244 “Valitsusasutuste hallatavate
riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra
kinnitamine”, moodustati põllumajandusministri 18.03.1998. a. määrusega nr. 6 Riigi Trak-
toriregistrikeskus. Sama määruse alusel lõpetati Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni
tegevus. Riigi Traktoriregistrikeskus alustas tegevust 1. aprillil 1998. Põllumajandus-
ministeeriumi hallatava riigiasutusena asukohaga Tallinnas Lai 39. Riigi Traktoriregistri-
keskuse ülesanded on samad, mis olid tema eelkäijal Põllumajandustehnika Inspektsioonil.
Riigi Traktoriregistrikeskuse Valgamaa büroo registris on 01.01.1999. a. seisuga 3091
traktorit ja liikurmasinat (sh 2729 traktorit) ning 874 haagist. 1998. a. registreeriti 30 uut
masinat (neist 26 traktorit ja liikurmasinat) ja 4 haagist. 50,2% traktoritest ja liikurmasinatest
on vanemad kui 15 aastat. Uusi masinaid (vanus kuni 3 a.) on registris 1,1%.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
107
Tabel 21-5 Tegevus
1995 1997 1998
Vormistati registreerimise ja ümberregistreerimisi
- traktoritele 317 564 459
- haagistele 57 169 83
Registreeriti uusi
- traktoreid 18 7 26
- haagiseid 4 8 4
Esitati tehnoülevaatusele
- traktoreid 1176 1218 1147
- haagiseid 196 274 236
Atesteeriti masinajuhte kokku 79 109 72
- neist juhiloa esmakordsel taotlusel 28 40 17
Vahetati juhilubasid uue vormi vastu 774 148 41
Tabel 21-6 Traktorite jagunemine kuuluvuse järgi
1995 1997 1998
arv % arv % arv %
Juriidilistele isikutele 1148 41,8 1006 36,8 945 34,6
Talupidajatele 244 8,9 275 10,1 294 10,8
Eravaldajatele 1351 49,3 1452 53,1 1490 54,6
Kokku 2743 100,0 2733 100,0 2729 100,0
Tabel 21-7 Traktorite arv võimsuse järgi
Mootori võimsus 1997 1998
KW hj arv % arv %
kuni 25 kuni 34 938 34,3 932 34,2
26…44 35…60 696 25,5 697 25,5
45…55 61…75 552 20,2 543 19,9
56…74 76…101 313 11,5 326 11,9
75…116 102…158 26 1,0 28 1,0
117…141 159…191 168 6,1 165 6,0
142…201 192…273 39 1,4 37 1,4
202…237 274…322 1 - 1 -
Tabel 21-8 Masinate vanuseline struktuur
1997 1998
Traktorid ja
liikurmasinad
Haagised Traktorid ja
liikurmasinad
Haagised
arv % arv % arv % arv %
- kuni 3 a 28 0,9 27 3,1 33 1,1 24 2,8
- 4…8 a 435 14,2 117 13,3 321 10,4 84 9,6
- 9…15 a 1218 39,8 456 51,7 1179 38,3 432 49,4
- üle 15 a 1382 45,1 282 31,9 1548 50,2 334 38,2
Kokku: 3063 100 882 100 3081 100 874 100
sh juriidilistel isikutel:
- kuni 3 a 15 0,5 6 0,7 18 0,6 10 1,1
- 4…8 a 134 4,4 46 5,2 79 2,6 28 3,2
- 9…15 a 726 23,7 373 42,3 648 21,0 328 37,5
Valgamaa aastaraamat 1998
108
- üle 15 a 387 12,6 174 19,8 463 15,0 216 24,7
Kokku: 1262 41,2 599 68,0 1208 39,2 582 66,6
talupidajatel:
- kuni 3 a 1 0,1 3 0,3 6 0,2 3 0,3
- 4…8 a 86 2,8 20 2,3 68 2,2 14 1,6
- 9…15 a 84 2,7 24 2,7 97 3,1 33 3,8
- üle 15 a 136 4,5 24 2,7 158 5,1 27 3,1
Kokku: 307 10,1 71 8,0 329 10,7 77 8,8
eravaldajatel:
- kuni 3 a 12 0,4 18 2,0 9 0,3 11 1,3
- 4…8 a 215 7,0 51 5,8 174 5,6 42 4,8
- 9…15 a 408 13,3 59 6,7 434 14,1 71 8,1
- üle 15 a 859 28,0 84 9,5 927 30,1 91 10,4
Kokku: 1494 48,7 212 24,0 1544 50,1 215 24,6
21.2 Valga Maaparandusbüroo
Aadress: E. Enno 32, 68204 Valga
Telefon 40 550, faks 40 167
Juhataja Eduard Põder
Tabel 21-9 Riigieelarveliste vahendite ja investeeringute kasutamine kuluartiklite lõikes
Kuluartikkel 1997 1998
tuh. kr füüs. üh tuh. kr füüs. üh
Talude maaparandusabi 169,0 22 ha 17,0 0,5 km
Talude metsamaade maaparandusabi 22,0 23 ha - -
Taluteede ehitus 99,0 0,8 km 502,0 3,5 km
Kaevude ehitus taludele 150,0 8 tk 341,0 8 tk
Talude elektrifitseerimine 670,0 23 talu 858,0 12 talu
Taluside arendamine 218,0 31 ab. - -
Happeliste muldade lupjamine 400,0 316 ha 990,0 866 ha
Riiklike veejuhtmete kap. remont 100,0 95,0
Infrastruktuuri objektid 210,0 250,0
Kokku 2038,0 3053,0
Tabel 21-10 Kuivendatud maade bilanss
Nimetus Mõõtühik Eestis Valga MB %
Kuivendatud põllumajandusmaad kokku ha 740000 41697 5,6
drenaažiga ha 645000 37435 5,8
Rajatud lahtisi veejuhtmeid km 45300 1807 4,0
torujuhtmetega km 323013 16013 4,9
Büroo hooldada on 170,7 km riiklikke veejuhtmeid.
Maakonnas on maaparandusühistud Helmes, Tagulas ja Aakres, kellede hooldada on
kuivendatud maid kokku 3092 ha.
1997. a. renoveeriti Maailmapanga laenu abiga Helme vallas Helme maaparandusühistu
kuivendussüsteemid kokku 837 ha-l ja 1998. a. Tagula kuivendussüsteemid 1357 ha.
Alates 1998. a. tegeleb maaparandusbüroo talude ja äriühingute teraviljatoetuste ning
kütuseaktsiisi taotluste vastuvõtmise ja vormistamisega.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
109
21.3 Taimetoodangu Inspektsioon
21.3.1 Taimetoodangu Inspektsiooni Valga piiripunkt
Aadress: Lai 19, 68203 Valga
Telefon 41 432
Juhataja Heldur Luts
Valga piiripunkti maantee- ja raudteejaama kaudu veeti veoseid kokku 9390, neist autodega
5549 ja vagunitega 3841.
Piiripunktis on koostatud importkauba ülevaatuseks 1730 akti, neist maanteel 973, raudteel
757. Importkarantiiniloa puudumise tõttu peeti kaupu kinni alljärgnevalt: toidukartul 1657 t,
rukkijahu 67,2 t, jõusööt 1067 t, päevalilleseemned 33,4 t, tangud 375 t, linnased 16 t, nisu-
jahu 324 t, oder 251 t, söödanisu 550 t, mais 841 t, tatar 131 t, puitliiprid (immutamata)
266,8 m³.
Väljastati fütosanitaarsertifikaate ekspordiks: originaale 1300, reekspordiks 65. Teostatud
108 teistkordset kontrolli kohapeal.
Tabel 21-11 Veetud veoseid
Kauba nimetus Mõõt-
ühik
Import Eksport Re-
eksport
Transiit
Puuviljad ja tsitruselised tonni 1879 - - 358
Köögiviljad “ 1130 24 - 954
Marjad “ 2268 710 - 106
Toiduained “ 8006 23 10 103
Suhkur “ 126 1004 200 150
Toidukartul “ 3103 - - 137
Seemnekartul “ - 35 - -
Toiduteravili “ 10586 2387 - 155
Söödateravili “ 7600 - - -
Jõusööt “ 18360 652 - 1731
Linnased “ 1546 12337 100 102
Päevalilleseemned “ 1345 - - -
Köömned “ - 23 - -
Kakao-, kohvioad “ 486 - 7285 1003
Linakiud “ 63 - - -
Turvas “ - 9580 - 43
Puuvill “ 16992 - - -
Hein “ 6 - - -
Lõikelilled tk 2150 - 269656 267730
Istutusmaterjal: istikud “ 10793 - - -
Istutusmaterjal: sibulad tk 157205 - - -
Seemned: teravili tonni - 67 - -
Seemned: köögivili kg 3662 1383 - -
pakki 56680 - - -
Saematerjal:
Läti m³ 2033 125 - -
Leedu “ - 406 - -
Poola “ - 4322 - -
Saksamaa “ 73 34487 - 31
Valgamaa aastaraamat 1998
110
Taani “ - 4791 - 93
Holland “ - 14649 - 97
Belgia “ - 7874 - -
Prantsusmaa “ - 2471 - 65
Hispaania “ - 370 - 56
Luksemburg “ - 93 - -
Austria “ - 716 97 -
Ungari “ - 918 - 41
Itaalia “ - 135 - -
Tšehhi “ - 124 - -
Valgevene “ 113 - - -
Ukraina “ 19 34 - -
Venemaa “ 277 - - -
Soome “ - - - 495
Rootsi “ - 244 - 154
Jaapan “ - 218 - -
Hiina “ - 34 - -
Šveits “ - 35 - 26
Paberipuu:
Läti m³ 44567 - - 2542
Valgevene “ 4863 - - -
Venemaa “ 145 - - -
Saksamaa “ - 319 - -
Palgid:
Läti m³ 253 35 - -
Šveits “ 839 - - -
Poola “ 136 - - -
Venemaa “ 167 - - -
Muu, sh:
aia- ja suvemajad m³ - 16364 - -
mööbel “ - 372 - -
aiapostid “ - 1964 - -
telefonipostid “ - 2905 - -
puitdetailid “ - 188 - -
kauba-alused “ - 1716 - -
21.3.2 Taimetoodangu Inspektsiooni Valga büroo
Vastavalt põllumajandusministri 15.05.1998. a. määrusele nr.14 nimetati Taimetoodangu
Inspektsiooni Valga kontrollpunkt Taimetoodangu Inspektsiooni Valga bürooks.
Aadress: Lai 19, 68203 Valga
Telefon 43 918, faks 40 831
Juhataja Sirje Allik
Aadress: Lai 19, 68203 Valga
Telefon 40 831
Taimekasvatuse peainspektor Valve Raudsepp
Seemnepõldude eelkontrolli teostati 160 ha. Tunnustatud põlde 13, kokku 160 ha.
Tunnustatud põldudelt saadud seemnest võeti proove 6 korral, mis saadeti analüüsimiseks
Taimse Materjali Kontrolli Keskuse Seemnekontrolli laboratooriumisse. Seemnete
müügikohti ja kauplusi kontrolliti 9 korral.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
111
Tabel 21-12 Taimekaitsetööde mahud
1997 1998
Teravilja puhtimine (t) 1050 1230
Umbrohutõrje kokku (ha) 9560 12250
sellest teravili (ha) 9160 11200
Haiguste tõrje kokku (ha) 1530 1620
sellest teravili (ha) 1500 1500
Kahjurite tõrje kokku (ha) 250 1150
21.4 Valgamaa Veterinaarkeskus
Vastavalt põhimäärusele, mis on kinnitatud 30.03.1998. a. põllumajandusministri määrusega
nr. 8, nimetati Valga Maakonna Veterinaarkeskus Valgamaa Veterinaarkeskuseks.
Aadress: Tartu 79, 68205 Valga
Telefon 43 693, faks 41 329
Juhataja Urve Laidvee
21.4.1 Loomatervishoid
Tabel 21-13 Nakkushaiguste diagnostika
Haiguse nimetus Teostatud
uuringuid
Reageeris
positiivselt
Veised
Tuberkuloos 8873 0
Leukoos 10796 10
Brutselloos 5426 0
Sead
Tuberkuloos 118 0
Leptospiroos 37 0
Brutselloos 37 0
Atroofiline riniit 39 0
Mükoplasmoos 39 4
Aujeszky haigus 18 0
Marutaudi diagnoositi kahel metsrebasel
Tabel 21-14 Nakkushaiguste profülaktika
Haiguse nimetus Vaktsineeritud looma liik Vaktsineeritud loomade arv
Kolibakterioos veised 93
Punataud sead 5377
Marutaud koerad 3456
Marutaud kassid 60
Marutaud veised 2
21.4.2 Loomsete toiduainete veterinaar-sanitaarne järelevalve
Tabel 21-15 Lihatööstused (teise astme ettevõtted)
- AS Valga Liha- ja Konservitööstus – Tegevus: tapamaja, lihalõikus, külmhoone,
lihatooted kuumtöödelduna ja konservidena; Loomaliigid: veis, siga, lammas; eksport
(va EL)
Valgamaa aastaraamat 1998
112
- AS Otepää Lihatööstus Edgar– Tegevus: tapamaja, lihalõikus, külmhoone, lihatooted
kuumtöödelduna; Loomaliigid: veis, siga, lammas; eksport (va EL)
Tabel 21-16 Lihatööstused (Kolmanda astme ettevõtted - väikeettevõtted)
- OÜ Otepää Oskar – tapamaja; sealiha
- OÜ Tulevik – tapamaja; veise- ja sealiha
- OÜ Päidla – tapamaja; sealiha
- Viive Sikk – tapamaja; veise-, sea- ja lambaliha
- Helju Rae - tapamaja; veise-, sea- ja lambaliha
- Endla Krimses - tapamaja; veise-, sea- ja lambaliha
- Astre Jaaganti Linnu talu – tapamaja, kanaliha
Tabel 21-17 Piimatööstused
Otepää Piimaühistu (juustu tootmine)
Tabel 21-18 Linnufarmid
Astre Jaaganti Linnu talu (kanamunade ja -liha tootmine)
Tabel 21-19 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele
Loomaliik Kontrollitud lihakehade arv
Veised 14362
Sead 39824
Lambad 118
Hobused 22
Kanad 830
Jääkainete seireprogrammi raames uuriti lihakehades raskemetallide, ravimite jääkide ja
hormoonide sisaldust 213 proovis. Kõikide proovide analüüsitulemused olid negatiivsed.
21.5 Valgamaa Talupidajate Liit
Aadress: Lai 19, 68203 Valga
Telefon 42 995, faks 61 209
Juhatuse esimees Arno Kõiv
Hõlmab 230 liiget, kuid suhtleb enamike Valgamaa talunike ja ühistutega. Tegeletakse
osaliselt tasustatava nõuandeteenistusega. Aasta jooksul sõlmiti 125 kompleksset
nõustamislepingut. Individuaalkorras nõustati põhiliselt taime- ja loomakasvatuse- ning
raamatupidamisõpetust vajavaid talunikke. Korraldati 11 õppepäeva 198 osavõtjale, neist osa
peeti taludes või valdades kohapeal.
Jätkus talunike varustamine kasutatud põllutöömasinatega Taanist. See sündis koos Skjern-
Tarmi Talupidajate Liiduga ning talupidaja Jens Toftiga. Nimetatud taluliidu talunikud
külastasid 1998. a. suvel Valgamaad.
Valgamaa talupidajad osalesid Eesti Talupäevadel Jänedal, kus Vaida ja Heinz Ollinole anti
üle auhind külaliikumise toetamise programmilt. Auhind saadi vanade traditsioonide ja
elukorralduse säilitamise eest talus.
21.6 Valgamaa Põllumajandustootjate Liit
Aadress: Lai 19, 68203 Valga
Telefon/faks 41 754
Juhataja Jaan Bachmann
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
113
Valgamaa Põllumajandustootjate Liit ühendab endas 23 liiget ja 26 assotsieerunud liiget,
kelleks on põllumajandustootjad ja -töötlejad. Liikmeteks on põhiliselt suuremad
tootmisüksused, kuid koostööd tehakse kõigi tootjate ja töötlejatega.
Liidu eesmärgiks on tootjate ja töötlejate vahelise koostöö arendamine ning nende huvide
kaitsmine. Oluliseks töölõiguks on ka informatsiooni jagamine oma liikmetele.
Liitu kuuluvad tootjad annavad umbes 60% kogu maakonna põllumajandustoodangust.
Enamus töödeldavaist põllumajandussaadustest saadakse liiduga seotud ettevõtetest.
1998. aastal korraldati liikmetele 8 õppust kokku ligi 200 inimesele. Tootjaile antakse
ökonoomika- ja raamatupidamisalast nõu, aidatakse koostada toetuste ning laenude saamiseks
projekte. Tehakse koostööd Valgamaa Talupidajate Liiduga.
Valgamaa aastaraamat 1998
114
22. Riiklikud institutsioonid
22.1 Valga Maavalitsus
Aadress: Kesk 12, 68203 Valga
Telefon 66 111, faks 66 157
e-post: [email protected]
Internetis: http://www.valgamv.ee
Maavanem Rein Randver
Tabel 22-1 Koosseis
Mehed Naised
Kõrgemad ametnikud 10 7
Vanemametnikud 13 35
Nooremametnikud 1 5
Kokku ametnikud 24 47
Abiteenistujad 4 14
Koosseisuväliseid ametnikke 8
Koosseisuväliseid abiteenistujaid 3
Joonis 1 Struktuur
Maamajandustalitus
Arengu- ja planeeringuosakond
Kultuuri- ja sporditalitus
Haridus- ja kultuuriosakond
Hooneregistri talitus
Registrite talitus
Infosüsteemide osakond
Rahandusosakond
Arveldustalitus
Majandustalitus
Õigustalitus
Kantselei
Keskkonnaosakond
Maaosakond
Majandusosakond
Perekonnaseisuosakond
Sotsiaal- ja tervishoiuosakond
Maavanem
22.2 Valga Maakonna Maksuamet
Aadress: Vabaduse 15, 68204 Valga
Telefon 40 228, faks 61 075
Direktori kohusetäitja Jaan Kull
Teenistuses on 29 spetsialisti ja 2 abiteenistujat.
Tabel 22-2 Riiklike maksude laekumine (tuh. kr)
1994 1995 1996 1997 1998
Ettevõtte tulumaks 10399 10610 9364 8179 11375
Käibemaks -6292 -80 4775 3858 -23627
Aktsiisimaks 28 112 57 31 1
Maamaks 818 4449 7404 7258 8814
Tehnilise järelvalve tulud 37 17 38 47 52
Trahvid 336 552 689 971 262
Muud tulud 194 14 7 18 44
Riigi omanikutulu 319 476 72 40 130
Füüsilise isiku tulumaks 18325 51496 62047 63498 75888
Riigilõiv 803 2137 1713 1976 17314
Hasartmängumaks - 4 - - -
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
115
Kokku 24967 70115 86166 85876 90253
22.2.1 Maksuvõlad
1998. a. lõpuks olid maakonna ettevõtted maksuameti kaudu laekuvate riigimaksude osas
võlgu 34,5 milj. kr, sellest 17,8 milj. kr intressivõlad. Suuremad maksuvõlglased AS Vabe
2,5 milj. kr, AS PBP 1,9 milj. kr ja AS Trans Trade 1,8 milj. kr
Suuremad võlglased:
- Valga Külmutusvagunite Depoo (230+3455=3685 tuh. kr)
- Valga Liha- ja Konservitööstus (0+1591=1591 tuh. kr)
- Osako AS (435+588=1023 tuh. kr)
1994. a. võlad olid kokku 12301 tuh. kr, sh intress 8732 tuh. kr.
Tabel 22-3 Füüsiliste isikute tulude deklareerimine
1994 1995 1996 1997
Deklareeris kokku 8319 8194 7748 7837
sh ühised 2588 2546 2618
Tagastatud tulumaksu kr 3017728 4941666 5578079
Määratud tasumiseks kr 1029648 740749 2449568
Deklareeris ettevõtlust kokku tk 1734 1146 1652 1674
neist deklareeris kasumit tk 813 702 782
summa (kr) 5262550 4990467 8208449
deklareeris kahjumit tk 141 143 466
summa (kr) 1590551 2638908 6033662
Tulud-kulud tasakaalus tk 185 8 536
Põllumajanduslikust tulust
mahaarvamine kuni 35000 kr tk
758 781 544
summa kr 4871106 7112948 6144965
Tabel 22-4 Tulu deklareerimine suurusjärkude kaupa 1997. aastal
Deklareerinuid Deklareeritud aastatulu kr
kahjum 130 -3234864
0-3600 1282 1796443
3601-10000 1497 9866888
10001-50000 3818 98005456
50001-100000 897 60362635
100001-500000 202 29438543
500001-1000000 3 2381358
> 1000000 1 1003189
Keskmine tulu ühe deklaratsiooni esitamise kohta 1997. aastal oli 25471 kr, 1996. aastal
21030 kr.
Tabel 22-5 Maksuameti kontrollitöö tulemused
1995 1996 1997 1998
Ettevõtete üldarv 1567 1660 1733 1033
Teostatud kontrollimisi 110 87 179 250
Kontrollimisel juurde määratud (tuh.kr):
maksu ja intressi 5309 6554 7610 4875
trahve 15,6 20 52,9 17
kokku 5324 6574 7662,9 4892
Valgamaa aastaraamat 1998
116
Maksuameti poolt kasutatud aastane palgasumma
(tuh. kr)
1061 1170 1624 1910,6
Maksuameti kontrollitöö efektiivsus (avastatud
summade suhe maksuameti palgafondi)
5 5,6 4,7 2,6
Kontrollimise käigus määratud summade laekumine
(tuh. kr)
4998 2556 2003 1771
22.3 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev
Aadress: Võru 12, 68205 Valga, tel 63 530
Maleva pealik leitnant Harri Tromp
Staabiülem leitnant Jaan Kroon
22.3.1 Naiskodukaitse
Liikmeid 15
Esinaine Eve Liiv
22.3.2 Noorkotkad
Liikmeid 142
Maleva pealik Arvi Sokk
22.3.3 Kodutütred
Liikmeid 61
Ringkonna vanem Natalie Lezik
22.3.4 Olulisemad sündmused
- valmis uus nõuetekohane relvahoidla
- korraldati B-kategooria pioneeriväljaõppe kursus
- õnnistati sisse Otepää Malevkonna lipp
- lahingkooli lõpetasid 2, instruktorite kursuse 1 kaitseliitlane
- tähistati kaitseliidu 80. aastapäeva
- alustati malevasiseste karikavõistlustega laskmises
- täielikult taastati noorkotkaste maleva põhilised struktuurid
- Valgamaa Fondi toetusel võeti tööle noorteinstruktor
- kodutütardele korraldati esmaabikursus
22.4 Valgamaa Pensioniamet
Aadress: Kesk 12, 68203 Valga
Telefon 66 255, faks 66 187
Direktor Aili Unt
22.5 Valgamaa Tööhõiveamet
Aadress: Pärna pst 22, 68205 Valga
Telefon 61 344
Telefon/faks 61 114
Direktor Aira Varblane
22.5.1 Tõrva konsultatsioonipunkt
Aadress: Tartu 20, 68606 Tõrva
Telefon 33 670
Konsultant Eduard Nigol
22.5.2 Otepää konsultatsioonipunkt
Aadress: Lipuväljak 13, 67405 Otepää
Telefon 55 835
Konsultant Anu Raudla
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
117
22.6 Valgamaa Tööinspektsioon
Aadress: Lai 19, 68203 Valga
Telefon/faks 40 962
Juhataja Olev Laul
22.6.1 Valgamaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon
Telefon 42 906, faks 40 962
Komisjoni juhataja Heino Jaakson
22.7 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor
Mari-Liis Paris
Aadress: Kesk 12, 68203 Valga
Telefon 66 161
22.8 Valgamaa Riigikassa
Aadress: Kesk 12, 68203 Valga
Telefon 66 145, faks 61 116
Juhataja Ruth Keelman
22.9 Riigi Tarbijakaitseameti Valgamaa Talitus
Aadress: Aia 17, 68203 Valga
Telefon 66 177
Peainspektor Eduard Reitsnik
Tabel 22-6 Kontrollreidid
Aasta Kokku Toidu-
ainete
kauplused
Tööstus-
kaupade
kauplused
Toitlus-
tusärid
Hulgi-
laod
Tööstus-
ettevõtted
Teenindus-
ettevõtted
1996 158 74 50 12 12 2 8
1997 175 85 52 16 3 3 16
1998 202 88 66 10 9 8 21
Aastail 1996-98 määratud rahatrahve 86 000 krooni.
22.10 Valga Piirivalvepiirkond
Staap: Pikk 16, 68206 Valga
Kantselei: (276) 40 246, e-post: [email protected]
Korrapidaja: (276) 43 750, faks (276) 61 044
Ülem: kapten Tõnu Reinup (kuni 14.09.1998 major Uno Kaskpeit)
Valga Piirivalvepiirkonna valvatava piirilõigu pikkus on 154 km. Sellest:
- maapiiri 114,5 km
- jõepiiri 34,0 km
- linnapiiri 5,5 km
Tabel 22-7 Isikkoosseis
Kategooria 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998
Ohvitserid 3 3 6 9 13 20 20
Kaadriallohvitserid 9 16 23 21 27 29 25
Kutseline reakoosseis 28 55 69 93 109 123 129
Valgamaa aastaraamat 1998
118
Ajateenijad 87 109 81 63 56 79 24
Ametnikud ja
abiteenistujad
11 19 30 36 41 47 47
Kokku 138 202 209 222 246 298 245
sh kutseline koosseis 40 74 98 123 149 172 174
Tabel 22-8 Piirilõigu valvamine
Kordon Piirivalvurite arv Piirilõigu pikkus (km) Kilomeetreid 1
piirivalvuri kohta
Vastse-Roosa 24 45 1,875
Taheva 14 37 2,643
Valga 59¹ 30 0,508
Holdre 14 42 3,000
Kokku 111¹ 154 1,387
¹ Koos 24 ajateenijaga
Tabel 22-9 Piiristatistika
Sündmus 1994 1995 1996 1997 1998
Sissesõitjaid 685875 450668 540051 532838 439476
- neist viisadega 16340 11760 11555 3404 5066
Väljasõitjaid 697021 440923 535323 537008 436910
- neist viisadega 14632 11047 11047 3146 4366
Piirilt saadeti tagasi isikuid 566 664 481 1358 694
Piiril peeti kinni
- politsei poolt tagaotsitavaid 5 1 4 15 16
- ärandatud transpordi-
vahendeid
3 1 10 24 15
- varastatud/kaotatud
dokumente
4 6 4 33 32
Haldusõiguserikkumise
protokolle koostati
459 193 613 506 276
- ebaseadusliku piiriületuse
eest
145 453 414 200
- viisarežiimi eeskirjade
rikkumise eest
43 27 51 133
- piirivalvuri korralduse
eiramise eest
4 3 3 1
Riigipiiril peeti kinni salakaupa
(kordi)
33 9 67 21 13
- viina (l) - 3191 102 22
- piiritust (l) 4560 3941 27 9803
- sigarette (pk) - 2659 1890 178
- muud (juhtumeid) 3 10 - 4
Rahatrahve määrati (kr) 10585 11395 89779 84743 84580
Valga Maakohtusse edastati
materjalid karistuse määramiseks
(isikuid)
6 6 47 30 7
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
119
22.10.1 Olulisemad sündmused
- 01.07.1998 taasavati piiriületuseks Holdre piiripunkt
22.11 Politsei
22.11.1 Prefektuur ja jaoskonnad
- Valga Politseiprefektuur, prefekt Aivar Otsalt, Puiestee 4, 68203 Valga, tel 68 110
- Tõrva Politseijaoskond, komissar Juhan Ilisson, Veski 5, 68604 Tõrva, tel 33 260
- Otepää Politseijaoskond, komissar Jan Vaidla, Lipuväljak 13, 67405 Otepää, tel 55 002
22.11.2 Koosseis
Aasta lõpus töötas prefektuuris 108 politseiametnikku. Kõrgharidusega töötajaid oli 22, kesk-
eriharidusega 31 ja keskharidusega 55. Politseiteenistuse staaž alla 3 aasta oli 2 ametnikul,
kuni 10 aastat 55 ametnikul ja üle 10 aasta 51 ametnikul. Naisi töötas politseis 18, eestlasi 90.
Tabel 22-10 Politseiametnike jaotus
Koosseis/ Komplekteeritud Maakond Valga regioon Otepää regioon Tõrva regioon
Kõrgemad politseiametnikud 8/8 1/1 1/1
Korrapidamistalitus 37/31 13/13 12/11 12/7
Kriminaalpolitsei 36/29 10/8 3/3 3/3
Välipolitsei 38/26 23/13 5/3 5/4
Liikluspolitsei 8/8
Arestikamber 10/6
Kokku 137/108 46/34 21/18 21/15
22.11.3 Õiguskord
1998. aastal registreeriti Valgamaal 829 ja avastati 449 kuritegu ehk 54,2% registreeritud
kuritegudest. Viimase viie aasta jooksul on kuritegude arv püsinud kõrgel stabiilsel tasemel ja
kõikunud mõne protsendi piires. Kuritegude tagajärjel hukkus maakonnas 9 inimest. Tekitati
kahju 25,7 miljoni krooni ulatuses.
Maakonna kuritegevuse üldise taseme ja dünaamika määravad valdavalt varavastased
kuriteod, mille osakaal moodustas 81,4%. Valgamaal 1998. aastal toimepandud kuritegude
üldarvus võrreldes 1997. aastaga kasvas enim autode rüüstamiste (70%) ja metsaga seotud
kuritegude (60%) arv. Vormistati 6430 haldusõiguserikkumist.
Tabel 22-11 Õigusrikkumiste struktuur
Registreeritud/avastatud 1994 1995 1996 1997 1998
Kuritegusid kokku 836/379 866/453 828/498 844/481 829/449
I astme(raskeid) kuritegusid 35 28 29 15 22
sh. tahtlikke tapmisi 5 6 5 2 6
tahtlikke kehavigastusi 16 11 11 12 10
Varavastaseid kuritegusid 634 661 615 605 675
sh röövimisi 10 7 11 4 11
avalikke vargusi 31 33 26 21 26
salajasi vargusi 582 581 554 519 584
Majanduskuritegusid 33 46 57 110 50
Haldusõiguserikkumisi 7878 9111 8415 7493 6430
sh korrarikkumisi 2184 2795 2028 1598 1235
LE rikkumisi 5555 6071 6160 5682 5094
Valgamaa aastaraamat 1998
120
Tabel 22-12 Seaduserikkumised omavalitsuste lõikes
Oma-
valitsus
Kuritegusid Avaliku korra
rikkumisi
Liikluseeskirja
rikkumisi 1996 1997 1998 1996 1997 1998 1996 1997 1998
Valga 404 389 373 1290 917 723 3830 2684 2188
Karula 46 28 33 19 23 30 50 56 105
Sangaste 34 37 34 34 19 27 80 138 159
Taheva 13 26 26 26 15 18 57 30 79
Tõlliste 68 45 39 83 67 72 285 406 394
Õru 6 9 21 19 29 11 37 101 12
Regioon 571 534 526 1471 1070 881 4339 3415 2937
Tõrva 39 29 45 161 208 139 384 477 286
Helme 66 57 51 62 129 75 413 659 710
Hummuli 23 26 30 55 63 58 116 59 81
Põdrala 15 23 22 36 49 38 70 61 76
Regioon 143 133 148 314 449 310 983 1256 1153
Otepää 20 52 28 245 176 120 391 461 520
Palupera 31 26 24 27 19 22 138 164 169
Puka 24 33 51 56 37 35 138 100 126
Pühajärve 39 64 52 65 60 21 171 286 189
Regioon 114 175 155 393 292 198 838 1011 1004
Maakond 828 844 829 2178 1811 1389 6160 5682 5094
Tabel 22-13 Kuriteo toimepannud isikud
1996 1997 1998
Kokku selgitati välja 539 410 447
Neist eestlasi 368 262 289
valgamaalasi 433 313 338
mehi 491 360 400
naisi 48 50 47
alaealisi 76 56 77
Sooritasid kuriteo joobes 202 151 206
grupis 356 224 263
Kuriteo toimepaneku ajal ei töötanud 308 209 248
Varem kohtulikult karistatud 192 142 199
Enne paljastamist sooritasid mitu kuritegu 163 85 87
22.12 Notarid
22.12.1 Notar Anna Rästa
Aadress: Lipuväljak 13, 67405 Otepää
Telefon 54 043
Notariaaltoiminguid 2467
22.12.2 Notar Inga Anipai
Aadress: Lai 3, 68203 Valga
Telefon/faks 40 125
Notariaaltoiminguid 6797
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
121
22.13 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Valgamaa osakond
Aadress: Aia 18, 68205 Valga
Telefon 40 679, 41 526, faks 61 099
Juhataja Sirje Orgel
22.13.1 Tegevusnäitajad
Elamisload
Vastuvõetud taotlusi:
- - tähtajalise elamisloa taotlusi 175
- - alalise elamisloa taotlusi 575
Elamislubade pikendused, ümberkandmised uude dokumenti, kaotatud elamisloa uuendused:
- - tähtajalise elamisloa taotlusi 413
- - alalise elamisloa taotlusi 9
Elamisluba väljastatud:
- - tähtajalised elamisload 520
- - alalised elamisload 86
EV kodaniku passid
Väljastatud:
- - täiskasvanute passe 1028
- - lastepasse 631
Eesti kodakondsuse taotlused
- Vastuvõetud taotlusi 47
- Antud kodakondsus 76
Välismaalase passid
- Vastuvõetud taotlusi 152
- Pikendused, uuendused 287
- Väljastatud passe 442
Viisakutsed 1117
Viisapikendused 32
26. novembril 1998. a. möödus 80 aastat Eesti elanike dokumenteerimise algusest.
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti algatusel tähistati sel päeval esmakordselt kogu
vabariigis kodanikupäeva.
22.14 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv
Aadress: Raja 6, 68203 Valga
Telefon 41 824
Maa-arhivaari kt. Aino Lillipuu
Arhiiviseaduse alusel korraldati alates 01.01.1999 Valgamaa Arhiiv ümber Rahvusarhiivi
Valga Maa-arhiiviks. Arhiivi ametnikud hakkasid tööle avaliku teenistuse seaduse alusel.
Seisuga 01.01.1999 on arhiivis 72919 säilikut.
Valgamaa aastaraamat 1998
122
22.14.1 Tegevusnäitajad
- võeti vastu 3203 säilikut
- vastati 519 päringule
- teenindati 813 kodanikku
22.14.2 Tähtsamad sündmused
Valga Maavalitsuse tellimusel valmis tööprojekt piirkondliku arhiivi väljaehitamiseks
Valgas, Vabaduse 6.
22.15 Valga Maakohus
Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga
Telefon 43 738-kantselei, faks 40 394
Kohtu esimees: Kalju Kutsar
Kohtunikud: Aare Kaldma, Aivar Pellja, Mai Rooste
Halduskohtunik: Heli Selezen
22.15.1 Valga Maakohtu Otepää filiaal
Aadress: Lipuväljak 13, 67405 Otepää
Telefon 55 078
Kohtunik: Aivar Pellja
Tabel 22-14 Haldusasjad
01.01.1998. a. seisuga oli kohtus lahendamata 14 haldusasja, aasta jooksul saabus 48
haldusasja juurde ning lahendati 39 haldusasja.
Tabel 22-15 Haldusõiguserikkumise asjad
Haldusõiguse rikkumise liik Läbi vaadatud
materjale
Karistatud
isikuid trahviga
Karistatud isikuid
arestiga
Pisihuligaansus 120 23 83
Avaliku korra rikkumine (joobnuna
avalikus kohas viibimine, rahu
rikkumine jms.)
187 28 145
Politseiniku korralduse eiramine 35 10 23
Võimuesindaja solvamine 30 8 22
Välismaalaste seaduse rikkumine 4 1 3
Pisivargus 11 1 10
Muud õiguserikkumised 242 91 111
Kokku 629 162 397
Tabel 22-16 Kriminaalasjad
Jääk 01.01.1998 94
Saabus 240
Lahendati 268
Kohtu all olnud isikuid 475
Jääk 01.01.1999 59
Tabel 22-17 Kriminaalasjades
kohaldatud karistused
Vabadusekaotus 60
Rahatrahv 91
Arest 18
Tähtajalise vabadusekaotuse
tingimuslik
mittekohaldamine
269
Õigeks mõisteti 11 isikut ning 6 inimese suhtes lõpetati kriminaalasjas menetlus.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
123
Tabel 22-18 Tsiviilasjad
Jääk 01.01.1998 158
Saabus 425
Lahendati 444
Jääk 01.01.1999 116
Kõige enam lahendati võlaõiguslikke vaidlusi - 187 (sh müük-71) ja perekonnaõiguslikke
vaidlusi - 77 (sh laste ülalpidamiseks elatiste nõudes - 34).
22.15.2 Valga Maakohtu Kinnistusamet
Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga
Telefon 61 256, faks 42 186
Kinnistuskohtunik: Aivar Pellja
Juhataja: kohtunikuabi Aita Kastor
Kohtunikuabi: Ellen Kamm, tel.42 186
Tabel 22-19 Kinnistusameti tegevusnäitajad
ületulevaid avaldusi 1997. aastast 1361
esitati uusi kinnistamisavaldusi 3232
avati kinnistusregistriosi 2955
neist hoonestusõigusele 1
korteriomandile 1141
tehti muid kinnistuskandeid (tehinguid) 701
kinnistamisest keeldumisi 11
anti täiendav tähtaeg dokumentide korrastamiseks 37
1999. aastasse ületulevaid esitatud kinnistamisavaldusi 422
22.15.3 Valga Maakohtu Kriminaalhooldusosakond
Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga
Telefon 41 451, faks 42 118
Juhataja Silvi Kõiv
Kriminaalhooldusametnikud: Viktor Antonov, Tiina Tikk, Margus Malleus
Filiaal Tõrvas
Valga mnt. 60-301, 68606 Tõrva
Telefon/faks 32 261
e-post: [email protected]
Kriminaalhooldusametnik Vaike Kiitsak
Filiaal Otepääl
Lipuväljak 13, 67405 Otepää
Telefon 55 073, faks 54 224
Kriminaalhooldusametnik Margus Malleus
Valga Maakohtu Kriminaalhooldusosakond alustas tööd 1. mail 1998. a. Kriminaalhoolduse
käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste
ja kontrollnõuete täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset
kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
Seisuga 01.01.1999 oli arvel 84 kriminaalhooldusalust:
- 74 kohtu poolt tingimisi karistatut
- 10 kinnipidamiskohast ennetähtaegselt vabastatut
- 77 meest
- 7 naist
- 18 alaealist
Enamus kriminaalhooldusalustest on sooritanud varavastase kuriteo.
Valgamaa aastaraamat 1998
124
22.15.4 Valga Maakohtu Täitevosakond
Aadress: Riia 9, 68203 Valga
Telefon 41 451, faks 42 118
Juhataja: Annemarie Koha alates 15.juunist 1998.a.
Kohtutäiturid: Merike Müller, Vahur Korp, Kalle-Arkadi Oper, Maire Mõttus, Urve Kõivik,
Valev Ilisson, Mairi Väljan
Sekretär-asjaajaja: Kersti Eglit
Tegevusnäitajad
Seisuga 01.01.1998. a. oli Valga Maakohtu täitevosakonnas täitmisel 6219 lahendit. 1998. a.
jooksul saabus täitmisele 4275 lahendit. Kohtutäiturite poolt täideti 1998.a. jooksul 4757
lahendit. Seisuga 01.01.1999.a. on Valga Maakohtu täitevosakonnas täitmisel 5737 lahendit.
22.16 Valga Prokuratuur
Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga
Telefon 61623, faks 61138
Vanemprokurör Küllike Taits
Tabel 22-20 Prokuratuuri tööd kajastavad andmed aastail 1994-98
1994 1995 1996 1997 1998
- esindatud riiklikku
süüdistust kohtus
88 asjas 260 asjas 357 asjas 395 asjas 266 asjas
osavõtu % 96 100 100 100 100
- teostatud järelevalvet
juurdluse ja eeluurimise
üle
783
asjas
739 asjas 679 asjas 675 asjas 729 asjas
- saadetud täiendavaks
uurimiseks
16 asja 13 asja 14 asja 10 asja 11 asja
- tühistatud ebaseadus-
likke määrusi
6 11 6 12 10
- antud juhiseid ja tehtud
ettekirjutisi
26 40 24 27 21
- kohaldatud lihtmenetlust - - - 103 105
22.17 Valgamaa Riigikaitse osakond
Aadress: Lai 19, 68203 Valga
Telefonid 40 230; 43 586; 61 088; 61 681, faks 40 230
Ülem: Adam Alliksaar
Koosseisus 7 töötajat
Allub Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumile
Riigikaitse osakond:
- kogub, töötleb ja säilitab riigikaitset puudutavat informatsiooni ja materjale;
- tagab riigikaitseliste ülesannete täitmise maakonnas, peab kutsealuste, reservväelaste ja
mobilisatsiooniressursside arvestust;
- korraldab kutsekomisjoni tööd, arstlikku läbivaatust ning suunab kutsealused
ajateenistusse;
- kutsub reservväelasi õppekogunemistele, mobilisatsiooni korral kutsub teenistusse;
- teenindab elanikkonda riigikaitset ja kaitsejõude puudutavates küsimustes;
- tegutseb koostöös omavalitsuste, kaitseliidu, piirivalve, politsei ja päästeteenistusega.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
125
Tabel 22-21 Tegevusnäitajad
1994 1995 1996 1997 1998
Kutsutud tegevteenistusse kutsealuseid 134 114 122 112 62
neist vabatahtlikke 37 24 34 30 9
Arvele võetud kutsealuseid 251 298 208 228 218
Kutsealuseid maakonnas kokku 555 600 516 489 529
Reservväelasi maakonnas kokku 5668 5920 5885 5830 5800
22.18 Valga Tolliinspektuur
Metsa 23, 68206Valga
Telefon 61 057, faks 61 056
Juhataja Enn Simson
Koosseisus 67 töötajat sh 65 ametnikku ja 2 abitöötajat. Koolituskursustel osales 48
ametnikku, neist 2 välismaal.
Tabel 22-22 Kogutud riigimakseid (kr)
1997 1998 +/- %
Importkauba käibemaks juriidilistelt
isikutelt
38745689.- 49177319.- +10431630.- +26,9
Mootorsõiduki aktsiis 6180081.- 9100581.- +2920500.- +47,3
Alkoholi aktsiis 3046534.- 110423.- -2936111.- -96,4
Üksikisiku käibemaks 1837848.- 1728168.- -109680.- -6,0
Laekumine kokku 51739059.- 62109049.- +10369990.- +20,0
Tabel 22-23 Vormistatud deklaratsioone
1997 1998 +/-
Import 2879 3460 +581
Eksport 4096 5066 +970
Valga maantee tollipostis teostati tollivormistusi impordile 8615 (+7%) ja ekspordile 16060
(+33%) korral. Tollikontrolli teostati tühjadele kaubaautodele 12330 korral.
Valga raudtee tollipostis teostati tollivormistus impordil 17100 vagunile ja ekspordil 25370
vagunile. Tollikontrolli teostati 16290 tühjale vagunile.
Valga postitolli piiriposti kaudu saabus 1690 rahvusvahelist postisaadetist ja saadeti Eestist
välja 715 saadetist.
Tollipostides tehti kaupade läbivaatusi 388 korral. Firmades viidi läbi 26 korral järel-
kontrolli, mille käigus avastati rikkumisi 4 korral.
Tollirežiimi rikkumiste kohta koostati 64 protokolli ja tehti 4 ettekirjutist, mille käigus
määrati rahatrahve summas 72439 kr ning nõuti sisse:
- käibemaksu 189549 kr
- aktsiisi 53180 kr
Erikonfiskeerimist kohaldati 12 korral:
- alkoholi 12 liitrit
- õlut 40 liitrit
- sigarette 6540 tk
- telefoniaparaate 2 tk
1998. a. tehti projekteerimistööd Valga maantee piiritolliposti väljaehitamiseks.
Valgamaa aastaraamat 1998
126
22.19 Valgamaa Päästeteenistus
Aadress: Jaama pst. 16, 68204 Valga
Faks 69 759
Direktor Väino Rimm tel 69 711
Järelvalveosakonna juhataja Maido Männiste tel 69 715
22.19.1 Häirekeskus
Telefon 01, 112, 69 718, faks 69 744
Juhataja Lea Leesik tel 69 740
Tabel 22-24 Väljasõidud teistesse maakondadesse
Maakond 1995 1996 1997 1998
Tartu maakond 1 2 2 1
Põlva maakond 2 3 2 -
Võru maakond 1 - 1 -
Viljandi maakond 1 - - -
Valka (Läti Vabariik) - 2 4 -
Tabel 22-25 Väljasõidud sündmustele maakonnas
Sündmus 1995 1996 1997 1998
Tulekahju 278 440 291 300
Naftasaadustega saastumine - - 4 8
Mürkainetega saastumine - 1 - -
Loodusjõududest põhjustatud sündmused - - - 23
Pommiteade, pommiähvardus - - 1 7
Lõhkekeha leidmine ja kahjutustamine 13 18 25 42
Liiklusõnnetus 28 24 22 28
Õnnetus veekogul 15 6 5 3
Kommunaalavarii 62 36 14 11
Elektrivõrkude avarii 1 - 4 1
Gaasiavarii - - 2 -
Töö või olmetrauma - - 2 -
Teadlikult vale väljakutse 7 5 4 9
Ekslik väljakutse 32 28 22 30
Teenus 36 101 79 85
Õppus 103 94 46 7
Kiirabi - - - 1
Muud 31 51 64 75
Kokku väljasõite 606 804 585 630
Tabel 22-26 Tuleõnnetused esinemiskohtade järgi ¹
1995 1996 1997 1998 Elu Muu Väljas Elu Muu Väljas Elu Muu Väljas Elu Muu Väljas
Helme 2 3 13 3 13 22 2 6 15 1 5 14
Hummuli - 2 7 - - 8 - 1 10 - - 6
Karula - 3 9 - 3 41 3 - 20 2 1 20
Otepää 3 6 7 2 4 5 2 - 4 1 3 3
Palupera - 2 5 2 2 8 - - 12 1 2 6
Puka - 5 11 1 8 16 5 1 10 1 2 22
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
127
Põdrala - 1 7 1 2 6 2 1 7 1 2 1
Pühajärve - 4 7 5 6 21 2 3 6 4 6 15
Sangaste 3 5 11 1 5 14 2 1 6 2 2 7
Taheva 4 4 11 1 5 19 2 - 16 1 1 17
Tõlliste 4 9 17 4 10 36 4 - 19 4 4 7
Tõrva 6 8 4 2 5 4 2 - 9 2 2 9
Valga 30 51 62 36 62 97 31 16 56 36 20 53
Õru - - 4 - 1 17 3 - 12 2 1 10
Kokku 52 103 175 58 126 314 60 29 202 58 51 190
¹ Elu – eluhooned, muu – muud hooned, väljas – väljaspool hooneid
Tabel 22-27 Tulekahjude tekkepõhjused
Tekkepõhjused 1995 1996 1997 1998
Hooletus 97 67 72 32
- Lahtise tule kasutamisel 18 14 3 5
- Suitsetamisel 38 10 10 7
- Tuletöödel 1 - 1 2
- Elektriseadmete kasutamisel 2 1 2 2
- Kütteseadmete kasutamisel 10 7 7 3
- Toiduvalmistamisel (kõrbemine) 4 14 6 4
- Tehnoloogilise protsessi teostamisel 6 4 5 3
- Isesüttivate materjalide-ainete hoidmisel 1 - - -
- Laste vallatlemisel tulega 9 2 4 4
- Muu hooletus 8 15 34 2
Ebaõige käitumine 75 271 188 160
- Süütamine 61 25 34 12
- Kulu põletamine - - - 124
- Muu kuritahtlik tegu 2 4 3 2
- Teadmatus 3 2 3 -
- Muu ebaõige käitumine 9 240 148 22
Loodusnähtused 3 - 10 2
- Pikselöök, keravälk 1 - 3 2
- Tormid, tuuled 1 - 5 -
- Muud loodusnähtused 1 - 2 -
Seadmete rikked 30 32 40 28
- Tehniliste seadmete rikked 2 1 5 1
- Rikked elektriseadmetes 6 6 8 6
- Rikked elektrijuhtmetes 13 14 8 6
- Rikked kütteseadmetes - 1 - -
- Tahma süttimine suitsulõõris - - - 7
- Mootorsõidukite el. ja toitesüst. rikked 5 3 6 5
- Summutist jt. seadm. lenduvad sädemed 2 7 9 3
- Konstruktsioonipuudused 2 - 4 -
Kindlaks tegemata põhjused 53 37 43 69
Muud põhjused 20 33 232 9
Kõik kokku 278 440 585 300
Valgamaa aastaraamat 1998
128
Tabel 22-28 Hukkunuid, päästetuid ja vigastatuid
1995 1996 1997 1998
Hukkunuid 4 10 14 7
- tulekahjul 1 9 5 1
- liiklusõnnetuses - 1 5 3
- veekogul 3 - 4 3
Vigastatuid - 6 11 12
- tulekahjul - 4 1 7
- liiklusõnnetuses - - 9 5
- töö- või olmetrauma - 2 1
Päästetud 24 16 26 22
- tulekahjul 5 8 21 19
- liiklusõnnetuses - - 1 2
- veeõnnetuses 19 7 2 1
- töö- või olmetrauma - 1 1 -
- muud - - 1 -
22.19.2 Tähtsamad sündmused
- 1. aprillil avati Sangaste , Tõlliste ja Õru valla ning Valgamaa Päästeteenistuse
koostööna Sangaste tugikomando. Sangaste tugikomando on kolme valla suhtes
strateegilises keskmes ja tagab ööpäevaringse valve.
- 1. novembril avati Puka vallavalitsuse, sponsorite ja Valgamaa Päästeteenistuse
koostööna Puka tugikomando. Puka tugikomando tagab teeninduspiirkonnas
ööpäevaringse valvesoleku.
- 1. juulist 1999. a. rakendub töösse üldine hädaabi number 112. Vastavalt maakonna
arengukavale viidi 1998. a. detsembris lõpule ühtse sidesüsteemi ehitustööd - Valgamaa
Päästeteenistusele paigaldati oma kodukeskjaam.
22.20 Eesti erakondade esindused maakonnas
22.20.1 Arengupartei Valga Maakonnaorganisatsioon
asutatud 1997. aastal
liikmeid 32
Jaan Bachmann
tel. (250) 42 260, faks 41 423
22.20.2 Eesti Keskerakonna Valga osakond
asutatud 1991. aastal
liikmeid 54
Toivo Põldma
68608 Helme, Vahe 5, Valgamaa
tel. 34 224, (250) 51 187
e-post: [email protected]
22.20.3 Eesti Koonderakonna Valga piirkondlik organisatsioon
asutatud 1992. aastal
kohalikud organisatsioonid Valgas, Tõrvas
ja Otepääl
liikmeid 42
Jüri Kork kuni maini 1999, Uno Heinla
alates maist 1999, tel. 69 910
22.20.4 Eesti Maarahva Erakonna Valga maakonnaühendus
asutatud 26. jaanuaril 1998. aastal
liikmeid 24
Ene Silla
68101 Lüllemäe, Valgamaa
tel/faks 40 624
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
129
22.20.5 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei Valga osakond
asutatud 1994. aastal
liikmeid 23
Natalja Tesla
Tehnika 7, 68205 Valga
tel/faks 68 280
22.20.6 Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna Valgamaa organisatsioon
asutatud 24. juulil 1994. aastal
algorganisatsioonid Valga ja Tõrva linnas
ning Taheva, Hummuli ja Helme vallas
liikmeid 124
Theodor Talvik
J. Kuperjanovi 62a-10, 68207 Valga
tel 61 645, faks 43 928
22.20.7 Eesti Reformierakonna Valga piirkond
asutatud 1994. aastal
liikmeid 16
Peeter Varik
Tartu 79a, 68205 Valga
tel./faks 61 410
22.20.8 Erakond Mõõdukad Valgamaa organisatsioon
asutatud 1996. aastal
liikmeid 80
Agur Piirisild
67001 Sangaste, Valgamaa
tel 91 318, 68 045, faks 68 041
e-post: [email protected]
22.20.9 Isamaaliidu Valga piirkond
asutatud 2. detsembril 1995. aastal
liikmeid 14
Edgar Umblia
Valga 4, 68606 Tõrva
tel 61 215
22.20.10 Valgamaa Põllumeeste Kogu
asutatud 1992. aastal
liikmeid 54
Eldur Parder
Pikk 8a-11, 68206 Valga
tel 43 977
Valgamaa aastaraamat 1998
130
23. Riiklikud registrid
23.1 Rahvastiku arvestuse andmebaas
Aadress: Kesk 12, 68203 Valga
Telefon 66 129
Valga Maavalitsuse registrite talituse juhataja Hilje Paris
Maakonna elanike arv andmebaasi andmetel 1999. a. alguses 38 435.
23.1.1 Tegevusnäitajad
- sisestati 5434 elukoha registreerimisteadet;
- sisestati 6215 dokumenti (passid, sünni-ja surmatunnistused, elamisload jne.);
- teostati võrdlusi kohalike omavalitsuste, maakonna rahvastiku arvestuse andmebaasi ja
keskandmebaasi vahel;
- andmeid väljastati kohalikele omavalitsustele, Haigekassale, Politseiprefektuurile,
Pensioniametile ja Riigikaitse osakonnale.
23.2 Ettevõtteregister
Aadress: Kesk 12, 68203 Valga
Telefon 66 131
Valga Maavalitsuse peaspetsialist ettevõtteregistri alal Evi Koop.
Ettevõtteregister sisaldab andmeid Valga maakonna kohalike omavalitsusasutuste,
riigiasutuste, mittetulundusühingute, äriühingute, tegevuskohtade ja usuühingute kohta.
23.3 Tagastatava ja kompenseeritava vara register
Aadress: Kesk 12, 68203 Valga
Telefon 66 132
Peaspetsialist võõrandatud vara ja rahvastiku registri alal Maret Kaasik
23.4 Maa-ameti Valga Maakataster
Aadress: Kesk 12, 68203 Valga
Telefon 66 250, 66 266
Juhataja Juta Jensen
Katastriüksusi 8025
23.5 Valga Maakohtu Kinnistusamet
Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga
Telefon 61 256, faks 42 186
Kinnistuskohtunik: Aivar Pellja
Juhataja: kohtunikuabi Aita Kastor
Kohtunikuabi: Ellen Kamm, tel.42 186
23.6 Ehitusregister
Aadress: Kesk 12, 68203 Valga
Telefon 66 158
Registripidaja: maakonna arhitekt Vello Lepik
Registris on 1013 ehitist, neist 484 on saanud kasutusloa. 1998. aastal väljastati 84 ehitusluba
ja 43 kasutusluba.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
131
23.7 Valga Maakonna Hooneregister
Aadress: Kesk 12, Valga
Telefon/ faks 66 127
Juhataja Vaike Liba
Tabel 23-1 Tegevusnäitajad
Teenindati kliente 4189
neist vormistasid korterite erastamist 101
pangalaenude registreerimist 90
vallasasjade ostu-müügi, kinkimise, pärimise või
muud võõrandamisega seotud dokumente
702
dokumente maa ostueesõigusega erastamiseks 3296
- Registris kokku hooneid 27032
- juurdekasv võrreldes 1997. a. 1858
23.8 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Valga Büroo
Aadress: Metsa 21, 68206 Valga
Telefon 61 176, faks 40 915
Juhataja Eedo Planken
Tabel 23-2 Registris sõidukeid
01.01.1996 01.01.1999
Sõiduautosid 11016 12821
sh eraomanduses 10193 11886
Busse 203 207
sh eraomanduses 65 68
Veoautosid 2227 2530
sh eraomanduses 1113 1314
Mootorrattaid 249 258
Haagiseid 863 870
Tabel 23-3 Tegevusnäitajad
1995 1998
Võeti vastu juhiloa taotlusi 4785 3965
Sooritati liikluseksameid 1301 1846
neist: LE tundmises 671 922
sõidueksamit 630 924
Väljastati
registreerimistunnistusi 6681 4849
sõidukite registreerimismärke 3624 3297
piiratud õigusega juhilube 39 42
ajutisi juhilube 87 90
Aastakäive (kr) 2 073 528 2 924 531
Valgamaa aastaraamat 1998
132
24. Kohalikud omavalitsused
24.1 Kohalike omavalitsuste eelarved
Graafik 24-1 Tulude jaotumine
maamaks
4%
muud tulud
10%teistelt
omavalitsustelt
2%
laenud
8%
riigieelarvest
saadud
46%
kulude katteks
suunatud
3%
üksikisiku
tulumaks
27%
Graafik 24-2 Kulude jaotumine
haridus
35%
kultuur, sport
9%
tervishoid
1%
sotsiaalhoolekan
ne
14%
valitsemine
12%
majandus
24%
arvlemine
3%
laenude
tagastamine
2%
Graafik 24-3 Tulud ja kulud ühe elaniku kohta (kr)
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
Helm
e
Hum
mul
i
Kar
ula
Ote
pää
Palup
era
Puk
a
Põd
rala
Püh
ajär
ve
San
gaste
Tahe
va
Tõllis
te
Tõrv
a
Valga Õ
ru
tulud
kulud
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
133
Tabel 24-1 Tulude jaotumine (tuh. kr)
Tabel 24-2 Kulude jaotumine (tuh. kr)
Valgamaa aastaraamat 1998
134
Tabel 24-3 Tulude ja kulude struktuur 1994-1998 (tuh. kr)
Tulud 1994 1995 1996 1997 1998
Üksikisiku tulumaks 19543 31053 39150 46246 54299
Maamaks 4211 3666 7406 7882 8874
Loodusvarade maks 66 124 281 263 288
Majandustegevusest ja varadest 423 2048 7309 10114 17672
Muud tulud 4328 5766 3970 1891 1538
Laenud 1539 3300 2834 10160 16771
Teistelt omavalitsustelt (arvlemised) 1335 2697 3373 3916 4785
Sihtotstarbeliselt riigieelarvest 5843 1857 25895 31350
Investeeringud riigieelarvest 5300 5370 9856 12250
Maakonna toetusfond 2256 2269 3796
Toetus riigieelarvest 26329 32067 36043 40493 42682
1995. a. alguse jääk 3525
Kulude katteks suunatud 4831 4042 2708 3114 6049
Kokku tulud 68448 93588 112556 162099 200354
Kulud
Valitsemine 9968 15469 18281 19254 22617
Korrakaitse 108 256 358 624 702
Haridus 27401 40370 47530 53635 68948
Kultuur 3877 5980 9621 9971 13019
Sport 224 1085 4110 8005 4321
Tervishoid 539 2728 1258 3275 1649
Sotsiaalhoolekanne 2001 3948 5381 22910 26497
Majandus 12496 14489 15689 28466 47689
Arvlemine 1337 2705 3625 4492 6034
Muud kulud 1100 1306
Laenude tagastamine 1037 2176 3674 5385 3575
Kokku kulud 60088 90512 109529 156016 195052
Tabel 24-4 Omavalitsuste tulud 1995-1998 (tuh. kr)
1995 1996 1997 1998
Helme 6023 8430 11213 12381
Hummuli 2899 3202 3642 4545
Karula 3088 4381 4993 6171
Palupera 2633 3301 4644 6514
Puka 4767 5538 7716 8831
Põdrala 2278 2817 3804 4365
Pühajärve 4823 5808 8396 9442
Sangaste 3631 4186 5541 8340
Taheva 3040 3402 4452 5584
Tõlliste 4932 5793 7270 8058
Õru 1691 1871 2938 3754
Otepää 9439 8467 13953 22212
Tõrva 10116 10235 14299 24130
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
135
Valga 34227 45124 69237 76028
Kokku 93588 112556 162099 200354
24.2 Helme vald
Pindala 313 km²
Elanikke 2548
Külasid 14, alevikke 1
Keskus Tõrva linnas. Kaugus
maakonnakeskusest 28 km.
24.2.1 Vallavalitsus
Töötajaid 11
Vallavanem Toivo Põldma
Vallasekretär Tiina Õunpuu
24.2.2 Volikogu
Liikmeid 15
Esimees Andres Parts
24.2.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- põhikool
- lasteaed-algkool
- lasteaed
- sanatoorne internaatkool
- kutsekeskkool
- 2 raamatukogu
- 2 rahvamaja
- 2 spordisaali
- perearsti keskus
- hooldekodu
24.2.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad
- puidutööstus
- metsamajandus
- põllumajandus
- kaubandus
24.2.5 Arenguvõimalused
- turism
- puhke- ja jahimajandus
24.2.6 Olulisemad sündmused
- Tõrva-Helme metsajooks 22. mail
- Helme valla päev Koorkülas 23. mail
- noorte talupäevad Helme Kutsekeskkoolis 2.-4. juunil
- Helme raamatukogu 70. aastapäev
- Helme koduloomuuseumi taasavamine pärast remonti
24.3 Hummuli vald
Pindala 162,7 km²
Elanikke 1124, majapidamisi 508, sh
katastriüksusi 407
Hummuli alevik ja 6 küla. Alates
01.01.1999 taastati vallas kaks endist küla
nende ajalooliste kohanimedega - Soe ja
Ransi küla. Seega on vallas kokku 8 küla.
Keskus Hummuli alevikus, kaugus
maakonnakeskusest 15 km.
24.3.1 Vallavalitsus
Töötajaid 9
Vallavanem Kalev Laar
Vallasekretär Asta Lihu
24.3.2 Volikogu
Liikmeid 9
Esimees Arno Loorist
Valgamaa aastaraamat 1998
136
24.3.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- vanurite hoolekandekeskus
- ambulatoorium
- põhikool
- lastepäevakodu
- päevakeskus
- ramatukogu
- rahvamaja
- kooli staadion
24.3.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted
- 2 põllumajanduslikku osaühistut
- õmblusfirma AS Astra
- 3 puidutöötlemisettevõtet
- autorehvide protekteerimisettevõte AS
Vallai
24.3.5 Arenguvõimalused ja -eeldused
- põllumajanduse taastamine ja
väikeettevõtluse arendamine
24.3.6 Vaatamisväärtused
Hummuli loss, Hummuli park, Koorküla Valgjärv
24.3.7 Olulisemad sündmused ja üritused
- Vallavalitsus sai püsiühenduse Internetiga
- Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamine
- Hummuli pargijooks
- Valla perepäev
- Vallapäev
- Koorküla Päevakeskuse avamine
- Ekskursioon pensionäridele Pärnumaale
- Hummuli Põhikooli 311. aastapäeva tähistamine
- Leivapäev Hummuli Põhikoolis
- Valga Muusikakooli Hummuli filiaali 5. aastapäeva tähistamine
- Hummuli Põhikooli õpilaste kontsert Kuldre Põhikoolis
- Kadrikarneval
24.3.8 Seltsid ja ühingud
pensionäride ühendus
24.3.9 Kohalik infoleht
Ilmub üks kord aastas.
24.3.10 Ajaloost
Esmakordselt mainitakse Hummuli nime (terra Humularia) 1226. a. Tartu piiskopi ja ordu
maajagamisaktis.
Esimene kirjalik ülestähendus pärineb Läti Henrikult. See kirjeldab Puide küla lähedal 1218.
aasta augustis Vene vägede ja Saksa ristirüütlite vahel toimunud lahingut. Euroopa
ainulaadne, umbes 1400 aasta vanune vaiehitis Koorküla Valgjärve põhjas annab tunnistust
Hummuli vanimast inimasustuse kohast.
1702. aastal toimus Põhjasõja Hummuli lahing Vene ja Rootsi vägede vahel umbes 16 000
mehe osavõtul. Lahingus langenud rootslaste matmispaika tähistab küngas Hummuli pargi
servas.
19. sajandi lõpul ehitas mõisnik Samson von Himmelstierna Hummuli lossi ning rajas selle
ümber liigirikka pargi.
Kool asutati Hummulis 1767. aastal, 1930. aastast asub kool lossis.
24.4 Karula vald
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
137
Pindala 229,92 km²
Elanikke 1272
Külasid 14
Keskus Lüllemäe külas. Kaugus
maakonnakeskusest 25 km.
Vald asub suures osas Karula kõrgustikul, mille kõrgeim tipp on Tornimägi - 137,85 m üle
merepinna. 56% valla territooriumist on kaetud metsaga. Karula Rahvuspargi alla kuulub 50
km² ehk 22% valla territooriumist. Põhilised majandusharud on metsatöötlemine ja
põllumajandus. Harrastatakse jahindust ja kalandust.
24.4.1 Vallavalitsus
Ametnikke 9
Vallavanem Roland Sonne
Vallasekretär Ene Silla
24.4.2 Volikogu
Liikmeid 7
Esimees Eduard Õunapuu
24.4.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- 2 põhikooli
- 2 lasteaeda
- 2 raamatukogu
- perearsti keskus
- kultuurimaja
- hooldekodu
24.4.4 Arenguvõimalused ja -eeldused
- metsatöötlemine
- turism
- väikeettevõtlus
- teenindus
- puhkemajandus
- põllumajandus
24.4.5 Koostööpartner
Rootsi Kuningriigi Bräcke kommuun
24.4.6 Olulisemad sündmused ja üritused
- valla lipu pühitsemine Karula kirikus 24. veebruaril
- seminar “Karula - minu koduvald” 24. veebruaril
- laste lauluvõistlus 8. märtsil
- jüriöö jooks 23. aprillil
- Karula ja Taheva valla ühine spordipäev 22. juunil
- valla päevad 21.-23. juunil
- kirjanik Jaan Lattiku 120. sünniaastapäeva tähistamine 22. oktoobril
24.4.7 Osalemine projektides, programmides
Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lääni ja Valga maakonna ühises kohalike omavalitsuste
ametnike koolitusprogrammis.
24.5 Otepää linn
Pindala 4,3 km²
Elanikke 2370
Kaugus maakonnakeskusest 50 km
24.5.1 Linnavalitsus
Töötajaid 13
Linnapea Aivar Nigol
Linnasekretär Marina Lehismets
Valgamaa aastaraamat 1998
138
24.5.2 Volikogu
Liikmeid 13
Esimees Jaanus Barkala (alates
19.11.1998)
24.5.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- haigla
- polikliinik
- gümnaasium
- muusikakool
- lastepäevakodu
- kultuurikeskus
- spordigümnaasium
- 2 raamatukogu
- gümnaasiumi koduloomuuseum
- gümnaasiumi spordiväljak
- tenniseväljak
- laululava
24.5.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted
- puhke- ja turismipiirkonnale iseloomulikud teenindusettevõtted: majutus-, toitlustus-,
lõbustus- ja puhkeasutused jne.
- tööstus
24.5.5 Arenguvõimalused ja -eeldused
- infrastruktuuri täiustamine
- soodsamate tingimuste loomine eraettevõtluseks turismi- ja puhkemajanduse alal
- Otepää Gümnaasiumi juurdeehituse lõpetamine
- sotsiaalkeskuse lõplik väljaarendamine
- Otepää Gümnaasiumi muuseumi väljaarendamine linna muuseumiks
- Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemisprotsessi lõplik elluviimine loob uued
võimalused kogu piirkonna kui terviku arenguks
24.5.6 Olulisemad sündmused ja üritused
- lõpetati sotsiaalkeskuse I etapi ehitus
- alustati Otepää Gümnaasiumi juurdeehitust
- toimusid ühinemisläbirääkimised Otepää linna ja Pühajärve valla vahel
- Pühajärve Beach Party
- rahvalaulupäev
- Suverull´98
- jalgrattapäev
- kalapidu – Suveõng
- Pühajärve karikas korvpallis
- rahvamatk
- maailma meistrivõistluste B-grupi kahevõistlus Tehvandi hüppemäel
- jõulusprint
- talvemuusika festival
- sügisõhtu Valgre muusikaga
24.5.7 Osalemine projektides ja programmides
- Otepää reoveepuhastus- ja põhjaveevarustussüsteemi väljaehituse jätkamine koostöös
Šveitsi partneriga. Läbirääkimised Taani poolse partneriga projekti edasiseks jätkamiseks
- Sotsiaalkeskuse ehitus koostöös Kumla Kommuuniga
- Gümnaasiumi juurdeehituse alustamine. Ehitaja AS FKSM, AS TEVO
- Rahvusvaheline puhaste randade liikumise SINILIPP tunnistuse taotlemine Pühajärve
rannale
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
139
- Phare projekti “Neitsijärve ja teiste Otepää linnasiseste veekogude seisundi ja
saneerimisvõimaluste hindamine” käikuandmine
- Otepää Bioenergia Pilootprojekti käivitamine (katlamajandus) koostöös Soome
Põllumajanduse ja Metsamajandusministeeriumi, Soome Kaubanduse- ja
Majandusministeeriumi, Eesti Vabariigi ja Phare programmiga
24.6 Palupera vald
Pindala 123,48 km²
Elanikke 1240, majapidamisi 554, sh talud 128
Külasid 13
Keskus Hellenurme külas. Kaugus maakonnakeskusest 58 km.
24.6.1 Vallavalitsus
Töötajaid 6
Vallavanem Terje Korss
Vallasekretär Imbi Parvei
24.6.2 Volikogu
Liikmeid 11
Esimees Valdeko Värva
24.6.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- hooldekodu
- 3 velskripunkti
- põhikool
- algkool
- lasteaed
- Palupera raudteejaam
- 2 rahvamaja
- 2 raamatukogu
- 2 vabaõhulava
- võrkpalliväljakud
24.6.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted
- põllumajandus
- puidutööstus
- turismitalud
24.6.5 Arenguvõimalused ja –eeldused
- taluturismi arendamine
- alternatiivsete põllukultuuride (raps, astelpaju, maasikad jm.) kasvatuse arendamine
- kalakasvatuse, kitsekasvatuse, mesinduse arendamine
- skautide abiettevõtluse toodetele turu leidmine
- looduse ja mõisate korrastamine ning parem eksponeerimine
- maastikukujundamine, atraktiivse maastiku eksponeerimine
- sporditegevuse arendamine
- viidamajanduse korrastamine
24.6.6 Olulisemad sündmused ja üritused
- võrkpalli karikamängud
- omavalitsuste talimängude I koht Valgamaal
- IV mälumänguturniir Palupera valla karikale
- osalemine Rootsi Kuningriigis Dolardivaj II koolitusseminaril demokraatlikest
valimistest
- Valgamaa külade perepäev Nõunis
- Leigo talu I järvemuusikakontsert
- kooliõpilaste laager Annimatsil koos Soome õpilastega
- osalemine Sihtasutuse Valgamaa Fond ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse
asutamisel
Valgamaa aastaraamat 1998
140
- laenurahadega valmis Palupera koolimaja-mõisahoone restaureerimis-
renoveerimisprojekt ja teostati välisfassaadi remont
- volikogu otsusega võeti vastu valla üldplaneering, toimus selle avalikustamine
- viidi läbi rahvaküsitlus kolme omavalitsuse - Otepää linna, Palupera ja Pühajärve valla -
ühinemise kohta, millele järgnes vallavolikogu eitav otsus ühinemisele.
24.7 Puka vald
Pindala 202,41 km²
Elanikke 2071, talusid 240
Külasid 18, alevikke 1
Keskus Puka alevikus. Kaugus
maakonnakeskusest 36 km.
24.7.1 Vallavalitsus
Töötajaid 10
Vallavanem Heikki Kadaja
Vallasekretär Anita Kallis
24.7.2 Volikogu
Liikmeid 13
Esimees Toomas Tiidt
24.7.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- ambulatoorium
- keskkool
- lasteaed-algkool
- lastepäevakodu
- 2 kultuurimaja
- 3 raamatukogu
24.7.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad
- puidu töötlemine
- mööbli valmistamine
- põllumajandus
- jahindus
- teenindus
24.7.5 Arenguvõimalused ja -eeldused
- ettevõtluse arendamine ja toetamine
- spordi, turismi- ja puhkemajanduse arendamine
- raudtee ja suuremate maanteede olemasolu
- valla üldplaneeringu alusel prioriteetide väljaselgitamine
24.7.6 Vaatamisväärsused
- Jaanimäe mänd Meegaste külas
- Kuigatsi mõisa park ja hooned Kuigatsi külas
- Puka põlispuude grupp
- Komsi puistu Puka-Otepää mnt.ääres Komsi külas
- Aakre mõisa hooned ja park Aakre külas
24.7.7 Seltsielu
Tegutsevad Puka Naisselts ja Puka Spordiklubi.
24.7.8 Olulisemad sündmused
- valla päevad
- Puka laat
- osavõtt Võrtsjärve tali- ja suvemängudest
- Puka Päevakeskuse väljaehitamine
24.8 Põdrala vald
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
141
Pindala 127,2 km²
Elanikke 1053, majapidamisi 443, sh
kinnistuid 215
Külasid 14
Keskus Riidaja külas. Kaugus
maakonnakeskusest 42 km.
24.8.1 Vallavalitsus
Töötajaid 6
Vallavanem Aivar Uibu
Vallasekretär Saima Ilisson
24.8.2 Volikogu
Liikmeid 8
Esimees Sulev Sildna
24.8.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- 2 põhikooli
- 2 koolistaadioni
- 2 kultuurimaja
- raamatukogu
- vabaõhulava Pikasillas
- Põdrala Tervisekeskus
24.8.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad
- põllumajandus
- metsatööstus
- teenindus
- kaubandus
- väikeettevõtlus
24.8.5 Arenguvõimalused ja -eeldused
- põllumajanduse ja talumajapidamise taasareng
- metsatööstuse areng
- turism, puhkemajandus
- jahindus
- väikeettevõtluse toetamine ja areng
24.8.6 Kohalik infoleht
“Põdrala Teataja” ilmub kord kvartalis.
24.8.7 Olulisemad sündmused ja üritused
- XXVII Võrtsjärve mängudest osavõtt
- Riidaja kabeli restaureerimine
- Riidaja Põhikooli 165. aastapäeva tähistamine
24.9 Pühajärve vald
Pindala 213,04 km²
Elanikke 2136
Külasid 21
Keskus Otepää külas Otepää linna piiril.
Kaugus maakonnakeskusest 50 km.
24.9.1 Vallavalitsus
Teenistujaid 15
Vallavanem Riho Raave
Vallasekretär Ants Manglus
24.9.2 Volikogu
Liikmeid 13
Esimees Jüri Kork
24.9.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- velskripunkt
- põhikool
- lasteaed-taastusravikeskus
- lasteaed
Valgamaa aastaraamat 1998
142
- Vidrike arvuti- ja teabetuba
- raamatukogu
- Eesti Rahva Muuseumi liputuba
- G.Wulff-Õie majamuuseum
- 3 spordikompleksi (Eesti Olümpia
õppe-treeningkeskus, TÜ Kääriku
spordibaas, Pühajärve Põhikooli
spordihoone)
- 9 slaalominõlva, neist suurimad
Kuutsemäe, Väike Munamägi,
Marjamägi
- 13 puhkemaja
- TPÜ Vana-Otepää baas
- EPÜ Marguse õppe- ja puhkekeskus
- hotell Karupesa
- Vidrike ratsasporditalu
- 2 puhkekeskust (Piiri, Madsa)
- 3 motelli (Arula, Setanta, Pühajärve
puhkekodu)
- Otepää metskond-looduspark
- laululava Pühajärve pargis
- Otepää kirik
- taarausukeskus “Hiie Koda”
- Pühajärve Haridusselts
24.9.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted
- puhkemajandus ja turism
- metsa- ja puidutööstus
- teenindus/toitlustamine
- põllumajandus
24.9.5 Arenguvõimalused ja -eeldused
- taluturismi arendamine,
mahepõllumajandus
- spordi- ja puhkemajanduse
arendamine, selleks sobiva
infrastruktuuri ning teenindusvõrgu
väljaarendamine ja teenindajate
koolitamine
- metsa- ja puidutööstuse areng,
välisinvesteeringute kaasamine
- väikeettevõtluse toetamine ja areng
24.9.6 Olulisemad sündmused ja üritused
- 30. Tartu Maratoni start
- Pühajärve Kalapidu ‘98
- Vidrike Galopp’98
- Pühajärve Beach Party ‘98
- Suverull ‘98
- valla päev
- 12.-17.10.1998 rahvaküsitlus valla ja
linna ühinemiseks
- konverents “Eesti küla areng läbi
kohaliku ettevõtluse”
- 10. detsembril võttis vallavolikogu
vastu otsuse Pühajärve valla ja Otepää
linna ühendamiseks üheks
omavalitsusüksuseks
- Otepää Talvemuusikafestival
- I rahvusvaheline lumeskulptuuride
sümpoosium Väikesel Munamäel
24.10 Sangaste vald
Pindala 144,73 km²
Elanikke 1684
Külasid 13, alevikke 1
Asustustihedus 11,6 in/km²
Elanikkonna keskmine vanus 37 aastat
Keskus Sangaste alevikus. Kaugus maakonnakeskusest 30 km.
Vald asub maakonna idapiiril, piirnedes nelja Valgamaa vallaga – Pühajärve, Puka, Õru,
Tõlliste ning Võrumaa Urvaste vallaga.
24.10.1 Vallavalitsus
Ametnikke 9
Vallavanem Rein Org
Vallasekretär Janno Sepp (alates
10.03.1998)
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
143
24.10.2 Volikogu
Liikmeid 10
Esimees Jaan Vaher (alates 4.02.1999 Uko
Künnap)
24.10.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- ambulatoorium
- velskripunkt
- eraapteek
- 2 sidejaoskonda
- lasteaed-algkool
- põhikool
- 2 raamatukogu
- koolivõimla
- staadion
24.10.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted
- puidu töötlemine
- põllumajandussaaduste tootmine ja ümbertöötlemine
- teenindus
- kaubandus, toitlustamine
- reisi-, majutus- ja konverentsikorraldus
Äriregistris on 57 valla territooriumil tegutsevat ettevõtjat:
- 7 aktsiaseltsi
- 13 osaühingut
- 1 tulundusühistu
- 36 füüsilisest isikust ettevõtjat (ilma maksuametis registreerituteta)
Mittetulundusühinguid on 9:
- 6 talu- ja talupidajate seltsi
- 2 naisseltsi
- 1 masinaühing
24.10.5 Kirikud ja kogudused
EELK Sangaste kirik ja kogudus. Õpetaja Ivo Pill
24.10.6 Fondid
Sangaste Kultuurifond loodi 1997. a. Kahe aasta jooksul on fond jaganud toetusi ja
stipendiume kultuurikollektiividele ja -üritustele umbes 400 000 kr ulatuses.
Esimees Rein Org
24.10.7 Vaatamisväärsused
- Sangaste loss ja lossipark
- Sangaste kirik
- Sangaste kalmistu
- Sangaste linnamägi
- August Gailiti sünnikodu
- Kirgjärv ja Presnikovi järv
24.10.8 Viimaste aastate olulisemad tähised
- on loodud ladusalt toimiv valla juhtimise institutsionaalne raamistik. Valla struktuur on
valmis ühinemiseks teiste valdadega ning võimeline tegutsema uute
finantseerimisskeemide vm uuenduste korral
- käivitatud on infotehnoloogia arengukava ellurakendamine valla koolides,
raamatukogudes, vallavalitsuses
Valgamaa aastaraamat 1998
144
- 1997. aastal kujundati ümber valla kultuurielu rahastamispoliitika, minnes üle
kultuurisfääri rahastamisele kultuurifondi kaudu
- alates 1. aprillist 1998 asub Sangastes päästeteenistuse tugikomando, mis tagab
ööpäevaringse valve ka kahes naabervallas
- Sangaste lossi säilitamise huvides alustati läbirääkimisi riigiasutustega lossi
munitsipaalomandisse saamiseks. 3. märtsil 1999 andis Erastamisagentuuri nõukogu
Sangaste lossi valla omandisse
- tänu kiiresti arenevale väikeettevõtlusele on oluliselt kasvanud vallaelanike sissetulekud.
Aastail 1994-98 on palgasaajate kogupalk kasvanud ligi kolm korda
24.11 Taheva vald
Pindala 204,7 km²
Elanikke 1115
Külasid 13
Keskus Laanemetsa külas. Kaugus
maakonnakeskusest 25 km.
Vald asub maakonna lõunaosas, Hargla nõos. Maastikku ilmestavad Koiva ja Mustjõgi ning
Aheru järv. Riigimetsa on valla territooriumil 8730 hektaril ehk 42,6%.
24.11.1 Vallavalitsus
Töötajaid 10
Vallavanem Rein Laidre
Vallasekretär Mare Roosipuu
24.11.2 Volikogu
Liikmeid 9
Esimees Tõnu Prangli
24.11.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- Taheva Lastesanatoorium koos
lastekodu osakonnaga
- Hargla Põhikool
- Koikküla Lasteaed-Algkool
- kultuurimaja
- 2 raamatukogu
- ambulatoorium
- velskripunkt
- eraapteek
- hooldekodu
- 3 sidejaoskonda
- 5 kauplust
- bensiinijaam
- juuksuritöökoda
- OÜ MAURO (kommunaalteenused)
- 2 turismitalu
24.11.4 Kirik ja kogudus
Hargla uusgooti stiilis ehitatud kirik on 126 aastat vana ning on arvel muinsuskaitseobjektina.
1694. aastal tunnistas Rootsi kuningas Karl XI EELK Hargla koguduse iseseisvaks.
EELK Valga praostkonna Hargla kogudusel on praegu ligi 200 liikmega. Restaureerimisel on
Hargla kalmistu kabel.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
145
24.12 Tõlliste vald
Pindala 193,78 km²
Elanikke 2138, majapidamisi 987, sh talud 51
Külasid 13, alevikke 2
Keskus Laatre alevikus. Kaugus
maakonnakeskusest 18 km.
24.12.1 Vallavalitsus
Töötajaid 13
Vallavanem Madis Gross
Vallasekretär Helle Mets (alates
25.05.1998)
24.12.2 Volikogu
Liikmeid 13
Esimees Martin Maask
24.12.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- Paju Hooldekodu
- 2 sotsiaalelamut
- ambulatoorium
- 3 velskripunkti
- keskkool
- 2 algkooli
- 3 lasteaeda
- 4 rahvamaja
- 4 raamatukogu
- koolistaadion
- Jaanikese motokrossirada
24.12.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad
- põllumajandus
- kaubandus
- toitlustus
- teenindus
- metsa- ja puidutööstus
24.12.5 Arenguvõimalused ja eeldused
- lähedus Valga linnale
- raudtee ja suuremate maanteede
olemasolu
- suhteliselt mitmekesine majandusliku
ja sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu
- riigipiiri lähedus
24.12.6 Olulisemad sündmused ja üritused
- Valgamaa tantsumuusikaansamblite päev Sooru rahvamajas
- teaduslik-rakenduslik konverents “Koostöö Eesti külas” Tagula rahvamajas
- Valgamaa rahvatantsijate simman Tagula rahvamajas
- Jüriöö jooks
- Valgamaa rahvamuusikaansamblite simman Laatre rahvamajas
- Iigaste päevakeskuse avamine
- Tagula Algkooli 230.aastapäeva tähistamine
- veepidu “Karsumm” Soorus
- Iigaste maanteejooks
- valla spordipäev
- “Jalgrattapäev” Tsirguliinas
- 8. valla päev Laatres
- “Valla rammumees-98” Laatres
- Tsirguliina Keskkooli internaadihoone osaline rekonstrueerimine, mille tulemusena said
uued ruumid arvutiklass, tööõpetuse klass, köök ja söögisaal
Valgamaa aastaraamat 1998
146
24.13 Tõrva linn
Pindala 4,8 km²
Elanikke 3494
Kaugus maakonnakeskusest 28 km
24.13.1 Linnavalitsus
Töötajaid 14
Linnapea Edgar Umblia
Linnasekretär Tiina Mitt (alates 1.09.1998)
24.13.2 Volikogu
Liikmeid 15
Esimees Ivar Hanvere
24.13.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- hooldekodu
- haigla
- polikliinik
- perearstikeskus
- apteek
- gümnaasium
- põhikool
- muusikakool
- 2 lastepäevakodu
- rahvamaja
- 2 raamatukogu
- kino
- vabaõhulava
- kammersaal
- spordisaal
- huvialastuudio
24.13.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted
- toiduainetetööstus
- kaubandus
- teenindus
- ehitus
- energeetika
- puidutöötlemine
- pangandus
- õmblusettevõtted
24.13.5 Arenguvõimalused ja –eeldused
- ainulaadse looduskeskkonna ja pikaajaliste tootmistraditsioonide ärakasutamine
- puhkemajanduse arendamise eeldused
- tugevad kultuuritraditsioonid, rohked isetegevusringid
24.13.6 Olulisemad sündmused ja üritused
- noortebändide festival “Noor Rock ‘98”
- Tõrva meeskoori 50. aastapäeva kontsert
- Tõrva meesansambli 30. aastapäeva kontsert
- laulukonkursi “Valgete ööde Valss´98” maakondliku etapi korraldamine
- V Tõrva linna päevad
- vabaõhu-ooperi “Porgy ja Bess” etendus Tõrva kesklinnas
- endise kõrtsihoone (Valga 1) restaureerimine
- Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism poolt tunnistati Tõrva-Helme piirkond aasta parimaks
turismiobjektiks Lõuna-Eestis
- Valgamaa sügavaima, Kaarlimäe puurkaevu rajamine
- alustati Kaarlimäe veehaarde ja torustike ehitust
- Tartu tn., gümnaasiumi ümbruse, Kooli tn. tänavavalgustuse ehitamine
- Tõrva keskväljaku rajamise I etapp
- avati esimesed hotellid Tõrva linnas “De Tolly” ja “Pigilinna”
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
147
24.13.7 Osalemine projektides ja programmides
- Tõrva linna reoveepuhasti, kanalisatsioon ja veehaare
- Tõrva linnavalitsuse arvutivõrgu rajamine
- interneti ühenduse loomine gümnaasiumis ja linnavalitsuses
- kommunaalteenuseid osutava AS Riiska (100% aktsiaid kuulub linnale) asutamine
- osalemine turismimessil TourEst ‘98
- viidi ellu kodumajutusprojekt majutusteenuse osutamiseks
24.13.8 Sõpruspiirkonnad välismaal
- Timra kommuun Rootsis
- Laihia vald Soomes
24.14 Valga linn
Pindala 16,54 km²
Elanikke 15524
Valga linn on Valga maakonna keskus
24.14.1 Linnavalitsus
Töötajaid 63
Linnapea Uno Heinla
Linnasekretär Egle Lääne
24.14.2 Volikogu
Liikmeid 21
Esimees Ene Kulasalu
24.14.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- hooldekodu
- väikelastekodu
- päevakeskus
- perekeskus
- 2 gümnaasiumi
- kaugõppegümnaasium
- 3 põhikooli
- internaatkool
- laululava
- keskstaadion
- jalgpalli harjutusväljak
- 4 koolivõimlat
- kutsekool
- 4 munitsipaal-lasteaeda
- eralasteaed
- polikliinik
- haigla
- terviseedendamise keskus
- kultuuri- ja huvialakeskus
- raamatukogu
- muuseum
- ujula
- spordisaal
- lasketiir
24.14.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted
- toiduainetetööstus
- tekstiilitööstus
- mööblitööstus
- põllumajandussaaduste
ümbertöötlemine
- masinatööstus
- metsandus
- kaubandus
- teenindus
- transport
- energeetika, kütus
- pangandus
- turism
24.14.5 Arenguvõimalused ja –eeldused
- võimalus kujuneda rahvusvaheliseks transpordi-, transiidi- ja logistikakeskuseks
Valgamaa aastaraamat 1998
148
- soodsad tingimused vabamajandustsooni loomiseks
- turismi, sh transiitturismi ja sporditurismi areng
- töötleva tööstuse areng
- hariduse edendamiseks on kavas asutada Eesti-Läti Instituut
- keskkonnakaitsega seotud probleemide lahendamine (puhas joogivesi, puhastatud
reoveed)
24.14.6 Viimase viie aasta olulisemad tähised
- Pedeli luha korrastustööde alustamine (paisjärve rajamine) (1994)
- renoveeriti Valga Keskraamatukogu ruumid (1996)
- teostus Valga-Valka vaheline piirialane koostööprojekt ESTLA koostöös Soome-Rootsi
piirilinnade Tornio-Haparandaga (1996-1998)
- avati Valga haigla esimene korpus (1997)
- avati Valga Turismiinfokeskus (1997)
24.14.7 1998. a.
- mälestustahvli avamine raekojas esimesest eestlasest linnapeale Johannes Märtsonile
- avati terviseedendamise keskus
- avati rahvusvahelisele nõuetele vastav Valga Keskstaadion
- alustati “Säde” maja renoveerimist muuseumi ja regionaalse arhiivi tarvis
- alustas tegevust töötute aktiviseerimiskeskus
- valmis linna üldplaneeringu II etapp
- Valga Keskraamatukogus avati internetipunkt
- osaleti valitsusdelegatsiooni töös Valga-Valka piiriprobleemide lahendamisel
- II Valga-Valka ettevõtluspäev
- rahvusvaheline puuskulptuuride sümpoosium
- avati vedur-mälestusmärk Valga-Tartu ja Valga-Pihkva raudteeliini 110. aastapäevaks
- jätkusid tööd Pedeli luha korrastamisel ja paisjärve ehitamisel
- Paju veehaarde ehituse käivitamine
- Valga reoveepuhastusjaama ehituse konkursi väljakuulutamine
24.14.8 Lahendamistvajavad probleemid
- kohalikule elanikkonnale lihtsustatud piiriületuskorra kehtestamine
- ühekordse piirikontrolli kehtestamine
- vabamajandustsooni loomine
- transiidi- ja logistikakeskuse loomine
- Valga-Valka vahelise koostöö tõhustamine
- ESTLA II projekti käivitamine
- Eesti-Läti Instituudi loomine
- rahvusvahelise rongiliikluse taastamine
- keskkonnaalaste probleemide lahendamine (puhas joogivesi, reovete puhastamine)
- Pedeli luha korrastamine
24.14.9 Koostööpartnerid ja –valdkonnad
Eestis:
- Kagu-Eesti omavalitsused - piiriäärsete alade koostöö ettevõtluse, turismi ja logistika
arendamiseks
- Kõik regioonid Eesti Linnade Liidu ja Omavalitsusliitude Koostöökogu raames -
kõikides valdkondades
Väljaspool Eestit:
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
149
- Valka linn (Läti Vabariik) - kultuur, keskkonnakaitse, turism, sotsiaalsfäär ja meditsiin,
päästeteenistus, sport, regionaalne areng
- Põhja-Läti - piirialade koostöö
- Pihkva (Vene Föderatsioon) - piiriäärsete alade koostöö
- Kalundborg (Taani Kuningriik) - noorsootöö
- Tornio (Soome Vabariik) - piirilinnade koostöö, turism, kultuur, haridus, majandus,
keskkonnakaitse
- Haparanda (Rootsi Kuningriik) - piirilinnade koostöö, turism, kultuur, haridus,
majandus, keskkonnakaitse
- Ylistaro vald (Soome Vabariik) - kultuur
- Lübzi linn (Saksamaa) - kultuur
- Staraja Russa (Vene Föderatsioon) - suhete loomise staadium
- Parchimi maakond (Saksamaa) - kultuur, haridus
- Hallsbergi kommuun (Rootsi Kuningriik) - kultuur, haridus
- Moskva oblast (Vene Föderatsioon) - suhete loomise staadium
24.15 Õru vald
Pindala 104,6 km²
Elanikke 666, majapidamisi 313, sh talusid 129
Külasid 8, alevikke 1
Keskus Õru alevikus. Kaugus maakonnakeskusest 22 km
24.15.1 Vallavalitsus
Töötajaid 8
Vallavanem Andres Palloson
Vallasekretär Klaudia Tuhkanen
24.15.2 Volikogu
Liikmeid 7
Esimees Avo Allik
24.15.3 Sotsiaalne infrastruktuur
- velskripunkt
- lasteaed-algkool
- 2 raamatukogu
- spordiplats
24.15.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted
- puidutöötlemine
- teenindus
- kaubandus
- metsandus
24.15.5 Arenguvõimalused ja -eeldused
- ettevõtluse areng
24.16 Valgamaa Omavalitsuste Liit
Kantselei Kesk 12, 68203 Valga, tel 66 164
Esimees Riho Raave
Aseesimees Uno Heinla, Rein Org
Sekretär Ellen Eglit
Liidu kõrgeimaks juhtorganiks ja esinduskoguks on suurkogu. Suurkogusse kuuluvad kõikide
liidu liikmete kaks hääleõiguslikku esindajat.
Valgamaa aastaraamat 1998
150
Tabel 24-5 Esindajad
valla/linnavolikogu poolt volitatud
esindaja (volikogu esimees)
vallavanem/linnapea
Helme Andres Parts Toivo Põldma
Hummuli Arno Loorist Kalev Laar
Karula Eduard Õunapuu Roland Sonne
Otepää Jaak Uudmäe (kuni 08.10.98)
Jaanus Barkala (alates 19.11.98)
Aivar Nigol
Palupera Valdeko Värva Terje Korss
Puka Toomas Tiidt Heikki Kadaja
Põdrala Sulev Sildna Aivar Uibu
Pühajärve Jüri Kork Riho Raave
Sangaste Jaan Vaher (kuni 21.12.98) Rein Org
Taheva Tõnu Prangli Rein Laidre
Tõlliste Martin Maask Madis Gross
Tõrva Ivar Hanvere Edgar Umblia
Valga Ene Kulasalu Uno Heinla
Õru Avo Allik Andres Palloson
Suurkogudevahelisel perioodil teostab liidu juhtimist juhatus, mille koosseisu kuuluvad kõik
vallavanemad ja linnapead.
Valgamaa Omavalitsuste Liit kuulub Eesti Omavalitsusliitude Ühendussse, kus esindajateks
on Riho Raave ja Rein Org.
Otepää, Tõrva ja Valga linn kuuluvad Eesti Linnade Liitu.
Eesti Linnade Liidu esindajana osaleb Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioonis Uno
Heinla ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esindajana Riho Raave.
24.16.1 Tähtsamad arutatud küsimused ja tehtud otsused
raha eraldamine Valgamaa Fondile maakondlike kultuuri-, haridus- ja spordiürituste
läbiviimiseks ning infotehnoloogia arenguks;
RIP-i rahade jaotusettepanekute kooskõlastamine;
toimetulekutoetuse jaotuse kooskõlastamine;
hariduskulude eelarve kooskõlastamine;
õpilaste sõidusoodustuseks eraldatud summa jaotuse kooskõlastamine;
raha eraldamine munitsipaalkoolidele lipumastide paigaldamiseks koos riigilippudega;
“Tiigrihüppe” programmi jätkamine ja programmi koordinaatori tegevuse finantseerimine;
kaasfinantseerimine ja osalemine SA “Lõuna-Eesti Turism” töös;
õppekirjanduse tellimiseks otselepingute sõlmimine kirjastuste ja kohalike omavalitsuste
vahel;
projektide “Valgamaa Reklaamraamat” ja “Valgamaa Viidaprojekt” käivitamine;
SA “Valgamaa Fond” asutamine kõigi maakonna omavalitsusüksuste poolt;
kaasaaitamine Taheva Lastesanatooriumi edasise arengu ja rakendusvõimaluste
leidmisele;
osalemine Kagu-Eesti Logistika Arengu nõukogu töös ja Kagu-Eesti Logistika Keskuse
projekti töögrupis;
maavanema Rein Randveri kandidatuuri kooskõlastamine järgmiseks ametiajaks.
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
151
24.16.2 Olulisemad üritused ja sündmused omavalitsuste liidu raames
kohtumised peaminister Mart Siimanni, regionaalminister Peep Aru,
põllumajandusminister Andres Variku, keskkonnaminister Villu Reiljani,
majandusminister Jaak Leimanni, teede- ja sideminister Raivo Vare, kultuuriminister Jaak
Alliku ja siseminister Olari Taaliga;
kohtumised Politseiameti peadirektori Harry Tuulega ja Kaitsepolitsei piirkondliku
esindajaga, Metsaameti peadirektor Andres Talijärve ja Maanteeameti peadirektor Riho
Sõrmusega, Võru Instituudi direktor Kaido Kamaga;
Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide õppereis Valgamaale;
Kagu-Eesti maakondade omavalitsusjuhtide ühisseminar Värskas;
projekti DOLARDIVAJ-2 raames ühisseminar Pühajärvel ja õppereis Rootsi Östersundi;
konverentside “Koostöö Eesti külas” ja “Eesti küla areng” läbiviimine;
Eesti-Läti-Vene piiriäärsete alade koostöönõukogu töös osalemine;
koostöösuhete loomine Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooniga;
aasta tööst kokkuvõtete tegemine koos maakonna omavalitsustöötajatega Pühajärvel.
24.17 Sihtasutus Valgamaa Fond
2. oktoobril 1998 asutasid Valgamaa 14 omavalitsusüksust Sihtasutuse Valgamaa Fond, mis
põhimõtteliselt on varem tegutsenud samanimelise mittetulundusühingu tegevuse jätkaja,
kogudes vahendeid ja kasutades neid maakonna tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse,
spordi- ning kultuurivaldkonna arendamiseks. Mittetulundusühing lõpetas oma tegevuse 4.
veebruaril 1999.a.
Sihtasutuse nõukogu on 9-liikmeline: Rein Randver-esimees, Uno Heinla- esimehe asetäitja,
liikmed- Toivo Gulbe, Heikki Kadaja, Terje Korss, Sulev Lauk, Toivo Põldma, Valeri Talu,
Georg Trašanov. Sihtasutuse igapäevast tööd korraldab juhataja Helve Braun.
Tabel 24-6 Valgamaa Omavalitsuste Liidu rahalised eraldised (kr)
Maakondlikeks üritusteks 478200
- Haridus 122900
- Alusharidus 20650
- Kultuur 56000
- Koolisport 68050
- Meistri- ja karikavõistlused 60400
- Noorsooüritused 75000
- Sotsiaal- ja tervishoid 75200
Taotluste rahastamine 411800
Muud ettevõtmised 55000
- Koostöö Tartu Ülikooliga 25000
- Toetus Eesti TV Lõunakanalile 30000
Trükised 55000
- Valgamaa aastaraamatu väljaandmine 25000
- Infovoldiku “Valga maakond arvudes” väljaandmine 10000
- Brošüüri “Valgamaa kirikud” väljaandmine 10000
Valgamaa Fondi toetasid rahaliselt kogusummas 31500 krooniga:
AS Astra, AS Eesti Telefon ,AS Eesti Ühispank. AS Otepää Lihatööstus Edgar, AS Sangaste
Linnas, AS Valga Külmvagunite Depoo, OÜ E ja J Ehitus, Tartu Tootjate Liit
Valgamaa aastaraamat 1998
152
24.17.1 Valgamaa Fondi aastapreemiad
Valgamaa Fond andis teist aastat järjest välja aastapreemiaid, millega tunnustati inimeste
teeneid Valgamaa hariduse, kultuuri, spordi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arendamisel.
Rahalise preemiaga kaasnes tänukiri ja tunnustusmedal.
Aastapreemiate saajad
- Anton Hermann – spordipreemia, Puka valla pensionär, spordiaktivist
- Ene Kornet – tervishoiupreemia, AS Valga Haigla naistearst
- Marina Mägi – sotsiaalhoolekande preemia, lasteaed - taastusravikeskuse “Võrukael”
juhataja
- Irja Piiskoppel – kultuuripreemia, Tõrva linna kultuurijuht
- Urve Sillaste – hariduspreemia, Valga Gümnaasiumi inglise keele õpetaja
Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin
kuvada.
153
25. Kasutatud kirjandus
1. Ajaleht “Olevik” 1898. aasta numbrid
2. Ajaleht “Sõnumileht” 14.05.1998
3. Ajaleht “Äripäev” 25.11.1998
4. Eesti Statistika. Kuukiri 5/98, Statistikaamet, Tln., 1998
5. Eesti Statistika. Kuukiri 9/98, Statistikaamet, Tln., 1998
6. Palk 1995. Statistikaamet, Tln., 1996
7. Palk 1/98, Statistikaamet, Tln., 1998
8. Palk 2/98, Statistikaamet, Tln., 1998
9. Palk 3/98, Statistikaamet, Tln., 1999
10. Palk 4/98, Statistikaamet, Tln., 1999
11. Väliskaubandus nr. 4/1998. Statistikaamet, Tln., 1999