valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele · 188 313 327 11 346 877 3 541 479 203 201...

Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aa... Leht 1 / 361

Väljaandja: Vabariigi ValitsusAkti liik: korraldusTeksti liik: terviktekstRedaktsiooni jõustumise kp: 14.05.2008Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.07.2008Avaldamismärge:

Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavateleriigiasutustele 2008. aastaks määratud tegevuskulude

jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise jarenoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste

eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide janende valitsemisala riigiasutuste 2008. aasta tegevuskavad

Vastu võetud 10.01.2008 nr 11RTL 2008, 5, 59

jõustumine 10.01.2008

Muudetud järgmiste korraldustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

28.02.2008 nr 112 (RTL 2008, 20, 299) 28.02.200820.03.2008 nr 144 (RTL 2008, 26, 389) 20.03.2008

14.05.2008 nr 217 (RTL 2008, 40, 570) 14.05.2008

«Riigieelarve seaduse» § 6 lõigete 1 ja 2 alusel ning kooskõlas «2008. aasta riigieelarve seadusega» ja VabariigiValitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 «Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise,täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord»:

Kinnitada:1) valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aastaks määratud tegevuskulude jaotuspersonali- ja majandamiskuludeks vastavalt lisale 1;2) valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aastaks määratud materiaalsete jaimmateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude objektiline liigendus vastavalt lisale 2;3) valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aastaks põhivara soetamise jarenoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus vastavalt lisale 3;

4) ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2008. aasta tegevuskavad vastavalt lisale 4. (õ)29.07.2008 17:55

Õiend

Parandatud punkti 4 korrektne sõnastus järgmiselt:

"4) ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2008. aasta tegevuskavad vastavalt lisale 4".

Vabariigi Valitsuskorraldus

https://www.riigiteataja.ee/akt/12910977

./12933646

./12942392

./12962662

#o

#o

Leht 2 / 361 Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aa...

lisa 12965511

Lisa 1

Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari2008. a korralduse nr 11

"Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavateleriigiasutustele 2008. aastaks määratud tegevuskulude

jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud

sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendusning ministeeriumide ja nende valitsemisala

riigiasutuste 2008. aasta tegevuskavad"lisa 1

(Vabariigi Valitsuse 14.05.2008.a korralduse nr 217 sõnastuses)

[RTL 2008, 40, 570– jõust. 14.05.2008]

Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008.aastaks määratud tegevuskulude jaotus personali- ja majandamiskuludeks

Sealhulgas Konsolideerimata

eelarveMuudest

võimääramataallikatest

laekumistegaseotudeelarve

Majandustegevusestlaekumistega

seotudeelarve(a, ü)

Mitteresidentideltlaekumistega

seotudeelarve

(a, ü)

Teisteltriigiasutus-

teltlaekumistega

seotudeelarve

(a)

Muudeltresidenti-

deltlaekumistega

seotudeelarve (a, ü)

Konsolideeritudeelarve

1 2 3 4 5 6 7 = 1 − 5Jagu 1.RIIGIKANTSELEIhaldusala

230 405042

217 825042

1 280 000 11 300000

0 0 230 405042

50 Personalikulud 135 792179

135 542179

250 000 0 0 0 135 792179

55 Majandamiskulud 94 612863

82 282863

1 030 000 11 300000

0 0 94 612863

70004809.Riigikantselei

151 347527

139 517527

530 000 11 300000

0 0 151 347527


79 744956

79 744956


59 772571

530 000 11 300000

71 602571

– sealhulgas majandamiskuludvarade müügi arvelt (a)

5 149 480 5 149 480 5 149 480

Sealhulgastoetustekaasfinantseerimine:

50 Personalikulud 1 668 000 1 668 000 1 668 00055 Majandamiskulud 2 457 664 2 457 664 2 457 66470001946.Rahvusarhiiv

79 057515

78 307515

750 000 0 0 0 79 057515


55 797223

250 000 56 047223

–sealhulgasmajandamiskuludvarademüügiarvelt (a)

2 600 000 2 600 000 2 600 000

../../12962662



22 510292

500 000 23 010292

–sealhulgasmajandamiskuludvarademüügiarvelt (a)

1 950 000 1 950 000 1 950 000

Jagu 2. HARIDUS- JATEADUSMINISTEERIUMIvalitsemisala

1 837 619625

1 624 332186

181 834125

28 733314

2 720 000 0 1 834 899625

50 Personalikulud 1 163 073319

1 088 055696

62 477554

10 767069

1 773 000 0 1 161 300319


536 276490

119 356571

17 966245

947 000 0 673 599306

70000740.Haridus-jaTeadusministeerium

132 698394

117 289589

0 15 408805

0 0 132 698394


73 559777

5 955 759 79 515536


43 729812

9 453 046 53 182858


50 Personalikulud 1 186 989 1 186 989 1 186 98955 Majandamiskulud 1 243 068 1 243 068 1 243 06870003690.Keeleinspektsioon

5 570 000 5 570 000 0 0 0 0 5 570 000

50 Personalikulud 4 500 000 4 500 000 4 500 00055 Majandamiskulud 1 070 000 1 070 000 1 070 00070005654. Eesti Hariduse jaTeaduse Andmesidevõrk

12 701079

9 792 938 1 000 000 1 908 141 0 0 12 701079

50 Personalikulud 6 794 368 5 100 000 500 000 1 194 368 6 794 36855 Majandamiskulud 5 906 711 4 692 938 500 000 713 773 5 906 711Sealhulgastoetustekaasfinantseerimine:

55 Majandamiskulud 34 022 34 022 34 02270005312.EestiNoorsootööKeskus

11 690512

8 600 512 3 090 000 0 0 0 11 690512

50 Personalikulud 5 037 927 4 337 927 700 000 5 037 92755 Majandamiskulud 6 652 585 4 262 585 2 390 000 6 652 58570004212.RiiklikEksami-jaKvalifikatsioonikeskus

54 940800

52 251224

1 200 000 1 489 576 0 0 54 940800


35 240651

350 000 744 787 36 335438


17 010573

850 000 744 789 18 605362


50 Personalikulud 244 486 244 486 244 48655 Majandamiskulud 244 487 244 487 244 487


Kutseõppeasutused 927 291167

793 285505

130 974425

3 031 237 0 0 927 291167


533 796942

39 292300

909 371 573 998613


259 488563

91 682125

2 121 866 353 292554


50 Personalikulud 3 858 701 3 858 701 3 858 70155 Majandamiskulud 6 908 714 6 908 714 6 908 714Rakenduskõrgkoolid 299 371

051259 269611

38 500000

1 601 440 0 0 299 371051


157 120399

20 405000

480 432 178 005831


102 149212

18 095000

1 121 008 121 365220


50 Personalikulud 1 021 612 1 021 612 1 021 61255 Majandamiskulud 2 348 349 2 348 349 2 348 349Riigigümnaasiumidjariigiinternaatkoolid

370 092507

364 557807

5 534 700 0 0 0 370 092507


264 800000

900 000 265 700000


99 757807

4 634 700 104 392507

Haridus- jaTeadusministeeriumivalitsemisala riigi teadus- jaarendusasutused

23 264115

13 715000

1 535 000 5 294 115 2 720 000 0 20 544115


9 600 000 330 254 1 482 352 1 773 000 11 412606


4 115 000 1 204 746 3 811 763 947 000 9 131 509

Jagu 3.JUSTIITSMINISTEERIUMIvalitsemisala

1 693 310241

1 580 058668

42 268200

5 552 873 65 430500

0 1 627 879741


1 143 524406

15 517234

1 039 634 36 756000

0 1 160 081274


436 534262

26 750966

4 513 239 28 674500

0 467 798467

70000898.Justiitsministeerium

131 253548

121 818548

40 000 0 9 395 000 0 121 858548


74 788291

0 6 773 000 74 788291


47 030257

40 000 2 622 000 47 070257

5522 – kohtu-psühhiaatrilineekspertiisja ravi

23 000000

23 000000

23 000000


50 Personalikulud 322 000 322 000 322 00055 Majandamiskulud 138 000 138 000 138 00070000906.Prokuratuur

172 478380

172 478380

0 0 0 0 172 478380


146 356430

146 356430



26 121950

26 121950

70003572.EestiKohtuekspertiisiInstituut

65 205563

62 705563

2 500 000 0 0 0 65 205563


39 529433

1 445 250 40 974683


23 176130

1 054 750 24 230880

70000310.RegistritejaInfosüsteemideKeskus

161 724489

80 400229

26 900000

1 388 760 53 035500

0 108 688989


39 696113

12 640661

417 000 26 983000

52 753774


40 704116

14 259339

971 760 26 052500

55 935215


50 Personalikulud 179 000 179 000 179 00055 Majandamiskulud 416 197 416 197 416 19770004235. AndmekaitseInspektsioon

9 851 619 9 851 619 0 0 0 0 9 851 619

50 Personalikulud 7 128 277 7 128 277 7 128 27755 Majandamiskulud 2 723 342 2 723 342 2 723 34270007340. KohtuteRaamatupidamiskeskus

12 627065

12 627065

0 0 0 0 12 627065


10 175265

10 175265

55 Majandamiskulud 2 451 800 2 451 800 2 451 800Esimeseja teiseastmekohtud

470 038593

466 988593

50 000 0 3 000 000 0 467 038593


363 042193

3 000 000 363 042193


103 946400

50 000 103 996400

Kinnipidamiskohad 670 130984

653 188671

12 778200

4 164 113 0 0 670 130984


464 875344

1 431 323 622 634 466 929301


188 313327

11 346877

3 541 479 203 201683

Sealhulgas toetustekaasfinantseerimine:

50 Personalikulud 109 877 109 877 109 87755 Majandamiskulud 1 161 985 1 161 985 1 161 985Jagu 4.KAITSEMINISTEERIUMIvalitsemisala

3 144 960737

3 144 803937

156 800 0 0 0 3 144 960737


1 127 838386

0 0 0 0 1 127 838386

55 Majandamiskulud 2 017 122351

2 016 965551

156 800 0 0 0 2 017 122351


70004502.Kaitseministeerium

823 678093

823 678093

0 0 0 0 823 678093


98 881100

98 881100


724 796993

724 796993

5531 –kaitseotstarbelinevarustusja materjalid(ü)

585 167493

585 167493

585 167493

Kaitsevägi 2 249 006300

2 249 006300

0 0 0 0 2 249 006300


992 766042

992 766042


1 256 240258

1 256 240258

5531 –kaitseotstarbelinevarustusja materjalid(ü)

448 366600

448 366600

448 366600

70006139.LaidoneriMuuseum

7 267 293 7 187 293 80 000 0 0 0 7 267 293

50 Personalikulud 3 385 793 3 385 793 3 385 79355 Majandamiskulud 3 881 500 3 801 500 80 000 3 881 50070006257.SeliTervisekeskus

8 945 600 8 868 800 76 800 0 0 0 8 945 600

50 Personalikulud 2 691 000 2 691 000 2 691 00055 Majandamiskulud 6 254 600 6 177 800 76 800 6 254 60070007647.KaitseressurssideAmet

56 063451

56 063451

0 0 0 0 56 063451


30 114451

30 114451


25 949000

25 949000

Jagu 5.KESKKONNAMINISTEERIUMIvalitsemisala

848 215338

792 059170

15 589200

40 566968

0 0 848 215338


416 322978

6 030 700 7 610 159 0 0 429 963837


375 736192

9 558 500 32 956809

0 0 418 251501

70001231.Keskkonnaministeerium

336 858885

307 139767

1 000 000 28 719118

0 0 336 858885


161 773323

4 890 495 166 663818


145 366444

1 000 000 23 828623

170 195067


50 Personalikulud 775 000 775 000 775 00055 Majandamiskulud 3 046 816 3 046 816 3 046 81670003098.Maa-amet

154 747706

154 182706

565 000 0 0 0 154 747706


62 963000

85 000 63 048000


91 219706

480 000 91 699706


70001254. Metsakaitse- jaMetsauuenduskeskus

35 408866

33 200000

1 400 000 808 866 0 0 35 408866


18 830000

600 000 250 000 19 680000


14 370000

800 000 558 866 15 728866

70003106.Keskkonnainspektsioon

108 600857

108 100857

500 000 0 0 0 108 600857


67 865857

67 865857


40 235000

500 000 40 735000

70003112.KeskkonnaministeeriumiInfo- jaTehnokeskus

47 191000

40 591000

6 600 000 0 0 0 47 191000


19 977000

2 500 000 22 477000


20 614000

4 100 000 24 714000

70001917.Kiirguskeskus

7 919 000 7 444 000 475 000 0 0 0 7 919 000

50 Personalikulud 5 430 000 5 317 500 112 500 5 430 00055 Majandamiskulud 2 489 000 2 126 500 362 500 2 489 00070001923. Meteoroloogia jaHüdroloogia Instituut

48 339478

43 637278

4 702 200 0 0 0 48 339478


30 997800

2 552 200 33 550000


12 639478

2 150 000 14 789478

70001679. PõlulaKalakasvatuskeskus

3 767 000 3 767 000 0 0 0 0 3 767 000

50 Personalikulud 1 981 220 1 981 220 1 981 22055 Majandamiskulud 1 785 780 1 785 780 1 785 78070007848. RiiklikLooduskaitsekeskus

97 064546

85 925562

100 000 11 038984

0 0 97 064546


42 464601

50 000 2 589 664 45 104265


43 460961

50 000 8 449 320 51 960281


50 Personalikulud 1 889 240 1 889 240 1 889 24055 Majandamiskulud 4 149 403 4 149 403 4 149 40370003129. EestiLoodusmuuseum

8 318 000 8 071 000 247 000 0 0 0 8 318 000

50 Personalikulud 5 372 000 5 241 000 131 000 5 372 00055 Majandamiskulud 2 946 000 2 830 000 116 000 2 946 000Jagu 6 .KULTUURIMINISTEERIUMIvalitsemisala

619 834855

481 704506

127 606458

550 000 411 000 9 562 891 619 423855


355 312427

14 455094

0 34 000 415 000 370 182521


126 392079

113 151364

550 000 377 000 9 147 891 249 241334

70000941.Kultuuriministeerium

53 457292

53 457292

0 0 0 0 53 457292



29 852497

29 852497

– sh hasartmängumaksunõukogu teenindamiskulud

881 840 881 840 881 840


23 604795

23 604795

– sh hasartmängumaksunõukogu teenindamiskulud

300 000 300 000 300 000

70000958.Muinsuskaitseamet

25 428459

25 315459

113 000 0 0 0 25 428459


14 529560

14 529560

sealhulgasriiklikprogramm"Pühakodadesäilimineja areng"

600 180 600 180 600 180


10 785899

113 000 10 898899

sealhulgasriiklikprogramm"Pühakodadesäilimineja areng"

2 279 820 2 279 820 2 279 820

sealhulgas toetuskultuurimälestiste omanikelemälestiste korrashoiuks jarestaureerimiseks

2 730 569 2730569 2 730 569

70001159. EestiHoiuraamatukogu

8 778 340 8 368 340 410 000 0 0 0 8 778 340

50 Personalikulud 6 579 278 6 579 278 6 579 27855 Majandamiskulud 2 199 062 1 789 062 410 000 2 199 06270001030. EestiLastekirjanduse Teabekeskus

5 935 720 5 814 720 85 000 0 36 000 0 5 899 720

50 Personalikulud 3 760 310 3 725 310 35 000 3 760 31055 Majandamiskulud 2 175 410 2 089 410 50 000 36 000 2 139 41070001024.RahvakultuuriArendus-jaKoolituskeskus

6 822 241 6 022 241 800 000 0 0 0 6 822 241

50 Personalikulud 5 541 761 5 141 761 400 000 5 541 76155 Majandamiskulud 1 280 480 880 480 400 000 1 280 48070004347.VõruInstituut

2 360 556 2 300 556 60 000 0 0 0 2 360 556

50 Personalikulud 1 761 624 1 761 624 1 761 62455 Majandamiskulud 598 932 538 932 60 000 598 932Kontserdiorganisatsioonid 133 373

97294 101017

33 322955

550 000 200 000 5 200 000 133 173972


81 134275

1 599 600 82 733875


12 966742

31 723355

550 000 200 000 5 200 000 50 440097

Muuseumid 210 763380

169 082444

38 443045

0 175 000 3 062 891 210 588380


107 994583

8 220 494 34 000 415 000 116 630077


61 087861

30 222551

141 000 2 647 891 93 958303

Teatrid 172 332895

116 660437

54 372458

0 0 1 300 000 172 332895



100 583932

4 200 000 104 783932


16 076505

50 172458

1 300 000 67 548963

Spordibaasid 582 000 582 000 0 0 0 0 582 00050 Personalikulud 450 607 450 607 450 60755 Majandamiskulud 131 393 131 393 131 393Jagu 7 . MAJANDUS- JAKOMMUNIKATSIOONI-MINISTEERIUMIvalitsemisala

1 531 329064

1 434 852874

39 616000

55 660190

0 1 200 000 1 531 329064


569 332778

12 394000

5 871 693 0 379 000 587 977471


865 520096

27 222000

49 788497

0 821 000 943 351593

70003158.Majandus-jaKommunikatsiooniministeerium

163 932735

137 395028

2 915 000 22 422707

0 1 200 000 163 932735


89 018615

4 085 100 379 000 93 482715


48 376413

2 915 000 18 337607

821 000 70 450020


50 Personalikulud 2 600 900 2 600 900 2 600 90055 Majandamiskulud 2 935 783 2 935 783 2 935 78370000303.Konkurentsiamet

40 414295

31 816007

4 000 8 594 288 0 0 40 414295


24 772528

24 772528


7 043 479 4 000 8 594 288 15 641767


50 Personalikulud 1 022 409 1 022 409 1 022 40955 Majandamiskulud 373 669 373 669 373 66970000800.Lennuamet

14 099000

14 059000

40 000 0 0 0 14 099000


10 252700

10 252700

55 Majandamiskulud 3 846 300 3 806 300 40 000 3 846 30070001490.Maanteeamet

838 686750

814 014750

24 672000

0 0 0 838 686750


210 469700

10 864000

221 333700


603 545050

13 808000

617 353050

70003164.Patendiamet

20 333000

20 153000

180 000 0 0 0 20 333000


15 644500

15 644500

55 Majandamiskulud 4 688 500 4 508 500 180 000 4 688 50070003247. Tarbijakaitseamet 17 444

00016 889240

40 000 514 760 0 0 17 444000


13 704500

285 400 13 989900

55 Majandamiskulud 3 454 100 3 184 740 40 000 229 360 3 454 100



50 Personalikulud 413 200 413 200 413 20055 Majandamiskulud 332 040 332 040 332 04070002414.VeeteedeAmet

186 291000

182 391000

3 900 000 0 0 0 186 291000


93 000000

1 500 000 94 500000


89 391000

2 400 000 91 791000

– talvine navigatsioon (ü) 18 000000

18 000000

18 000000

70003218. TehniliseJärelevalve Amet

68 508978

53 779236

260 000 14 469742

0 0 68 508978


31 448448

31 448448


22 330788

260 000 14 469742

37 060530



11 980373

11 980373

70000823. Eesti RiiklikAutoregistrikeskus

108 949000

108 439000

510 000 0 0 0 108 949000


55 235000

55 235000


53 204000

510 000 53 714000

– tootmiskulud (a) 27 850000

27 850000

27 850000

70003193.Patendiraamatukogu

5 467 000 5 372 000 95 000 0 0 0 5 467 000

50 Personalikulud 2 930 650 2 900 650 30 000 2 930 65055 Majandamiskulud 2 536 350 2 471 350 65 000 2 536 35070006317. RiigiInfosüsteemide Arenduskeskus

67 203306

50 544613

7 000 000 9 658 693 0 0 67 203306


23 674231

1 501 193 25 175424


26 870382

7 000 000 8 157 500 42 027882


50 Personalikulud 308 446 308 446 308 44655 Majandamiskulud 39 167 39 167 39 167Jagu 8.PÕLLUMAJANDUSMINIS-TEERIUMIvalitsemisala

898 460335

654 148237

59 007446

75 706525

108 618127

980 000 789 842208


334 362119

33 206740

16 145350

48 106229

406 354 384 120563


319 786118

25 800706

59 561175

60 511898

573 646 405 721645

70000734.Põllumajandusministeerium

222 198594

189 987369

255 000 7 250 000 24 706225

0 197 492369


82 065200

1 590 600 8 815 500 83 655800


107 922169

255 000 5 659 400 15 890725

113 836569


50 Personalikulud 530 200 530 200 530 200


55 Majandamiskulud 8 357 818 8 357 818 8 357 81870005967. PõllumajanduseRegistrite ja InformatsiooniAmet

173 235385

124 281605

0 45 836500

3 117 280 0 170 118105


81 073184

14 418000

1 300 000 95 491184


43 208421

31 418500

1 817 280 74 626921

sealhulgas SAPARDitagasimaksed

3 700 000 3 700 000 3 700 000


50 Personalikulud 4 806 000 4 806 000 4 806 00055 Majandamiskulud 3 200 778 3 200 778 3 200 77870000094. Veterinaar- jaToiduamet

209 607234

179 588471

11 900000

18 118763

0 0 209 607234


76 783400

7 000 000 83 783400


102 805071

4 900 000 18 118763

125 823834


50 Personalikulud 174 360 174 360 174 36055 Majandamiskulud 35 584

51135 584511

35 584511

70000071. TaimetoodanguInspektsioon

55 303041

48 896041

4 700 000 1 707 000 0 0 55 303041


35 345000

2 000 000 37 345000


13 551041

2 700 000 1 707 000 17 958041


55 Majandamiskulud 257 185 257 185 257 18570000036. JõudluskontrolliKeskus

17 174412

9 300 312 7 874 100 0 0 0 17 174412

50 Personalikulud 9 508 800 6 134 700 3 374 100 9 508 80055 Majandamiskulud 7 665 612 3 165 612 4 500 000 7 665 61270000059. MaamajanduseInfokeskus

15 012528

6 575 266 530 000 1 357 262 6 550 000 0 8 462 528

50 Personalikulud 5 286 601 3 475 266 15 000 136 750 1 659 585 3 627 01655 Majandamiskulud 9 725 927 3 100 000 515 000 1 220 512 4 890 415 4 835 51270002213. MaaparanduseEhitusjärelevalve-ja Ekspertiisibüroo

1 797 600 1 747 600 50 000 0 0 0 1 797 600

50 Personalikulud 1 337 600 1 302 600 35 000 1 337 60055 Majandamiskulud 460 000 445 000 15 000 460 00070000042.PõllumajandusuuringuteKeskus

47 333619

22 896619

6 450 000 1 437 000 16 550000

0 30 783619


16 794310

3 225 000 6 836 000 20 019310


6 102 309 3 225 000 1 437 000 9 714 000 10 764309


55 Majandamiskulud 375 519 375 519 375 519


70000065. Veterinaar- jaToidulaboratoorium

53 328051

4 264 357 11 581346

0 37 482348

0 15 845703


404 900 10 214223

14 733882

10 619123


3 859 457 1 367 123 22 748466

5 226 580

Maaparandusbürood 47 133857

42 927857

746 000 0 3 460 000 0 43 673857


15 451215

116 051 2 538 652 15 567266


27 476642

629 949 921 348 28 106591

Põllumajandusmuuseumid 15 100940

14 413940

667 000 0 20 000 0 15 080940


10 334422

353 140 10 687562

55 Majandamiskulud 4 413 378 4 079 518 313 860 20 000 4 393 378Sealhulgas toetustekaasfinantseerimine:

55 Majandamiskulud 150 000 150 000 150 000Põllumajandusministeeriumivalitsemisala teadus- jaarendusasutused

41 235074

9 268 800 14 254000

0 16 732274

980 000 24 502800


5 372 282 6 949 226 12 222610

406 354 12 727862


3 896 518 7 304 774 4 509 664 573 646 11 774938

Jagu 9.RAHANDUSMINISTEERIUMIvalitsemisala

1 085 512545

1 051 496804

1 860 000 32 155741

0 0 1 085 512545


753 741040

400 000 16 022448

0 0 770 163488


297 755764

1 460 000 16 133293

0 0 315 349057

70000272.Rahandusministeerium

244 791002

224 241852

200 000 20 349150

0 0 244 791002


143 460946

11 577000

155 037946


80 780906

200 000 8 772 150 89 753056

55 – Riigikassaarveldustekorraldamise ningriigi finantsvaradeja -kohustustehaldamisegaseotud kulud (a)

13 200000

13 200000

13 200000


50 Personalikulud 2 043 000 2 043 000 2 043 00055 Majandamiskulud 2 548 273 2 548 273 2 548 27370000349. Maksu- ja Tolliamet 703 058

993696 918993

660 000 5 480 000 0 0 703 058993


511 082993

16 835 511 099828


185 836000

660 000 5 463 165 191 959165

550 –maksumärgid(a)

22 000000

22 000000

22 000000

70000332.Statistikaamet

126 052550

118 725959

1 000 000 6 326 591 0 0 126 052550



89 187101

400 000 4 428 613 94 015714


29 538858

600 000 1 897 978 32 036836


50 Personalikulud 1 342 187 1 342 187 1 342 18755 Majandamiskulud 575 223 575 223 575 22370003170.RiigihangeteAmet

11 610000

11 610000

0 0 0 0 11 610000


10 010000

10 010000

55 Majandamiskulud 1 600 000 1 600 000 1 600 000Jagu 10.SISEMINISTEERIUMIvalitsemisala

3 845 522674

3 775 168180

32 018250

21 947932

1 248 792 15 139520

3 844 273882


2 784 223571

13 991855

10 975748

123 792 10 466129

2 819 657303


990 944609

18 026395

10 972184

1 125 000 4 673 391 1 024 616579

70000562. Siseministeerium 206 083632

199 945661

35 000 4 102 971 0 2 000 000 206 083632


96 626221

2 255 260 98 881481


103 319440

35 000 1 847 711 2 000 000 107 202151

70000579. Kodakondsus- jaMigratsiooniamet

226 810972

226 808972

2 000 0 0 0 226 810972


99 689293

99 689293


127 119679

2 000 127 121679

70005186.Piirivalveamet

653 178957

645 128957

8 050 000 0 0 0 653 178957


501 442000

3 500 000 504 942000


143 686957

4 550 000 148 236957

70000728.Politseiamet

1 575 651950

1 560 515820

1 123 350 9 882 780 0 4 130 000 1 575 651950


1 198 198625

4 641 260 2 330 000 1 205 169885


362 317195

1 123 350 5 241 520 1 800 000 370 482065


50 Personalikulud 1 065 540 1 065 540 1 065 54055 Majandamiskulud 2 029 090 2 029 090 2 029 09070000585.Päästeamet

801 273132

788 014820

3 000 000 0 1 248 792 9 009 520 800 024340


625 730000

550 000 123 792 8 136 129 634 416129


162 284820

2 450 000 1 125 000 873 391 165 608211

70004465.Sisekaitseakadeemia

150 258424

136 860943

11 857000

1 540 481 0 0 150 258424


98 026207

6 749 755 868 378 105 644340



38 834736

5 107 245 672 103 44 614084


50 Personalikulud 325 344 325 344 325 34455 Majandamiskulud 68 086 68 086 68 08670008440.Siseministeeriumiinfo

ministeeriumiinfotehnoloogia-jaarenduskeskus

17 500000

17 500000

0 0 0 0 17 500000


11 500000

11 500000

55 Majandamiskulud 6 000 000 6 000 000 6 000 00070000562. Siseministeerium(regionaalministrivalitsemisala)

214 765607

200 393007

7 950 900 6 421 700 0 0 214 765607


153 011225

3 192 100 3 210 850 0 0 159 414175


47 381782

4 758 800 3 210 850 0 0 55 351432

70000562.Siseministeerium

9 836 700 3 415 000 0 6 421 700 0 0 9 836 700

50 Personalikulud 4 735 850 1 525 000 3 210 850 4 735 85055 Majandamiskulud 5 100 850 1 890 000 3 210 850 5 100 850Sealhulgas toetustekaasfinantseerimine:

50 Personalikulud 1 478 988 1 478 988 1 478 98855 Majandamiskulud 1 832 977 1 832 977 1 832 977Maavalitsused 204 928

907196 978007

7 950 900 0 0 0 204 928907


151 486225

3 192 100 154 678325


45 491782

4 758 800 50 250582

Jagu 11.SOTSIAALMINISTEERIUMIvalitsemisala

759 771169

598 430077

41 745158

119 595934

0 0 759 771169


361 831950

25 491105

29 306569

0 0 416 629624


236 598127

16 254053

90 289365

0 0 343 141545

70001952.Sotsiaalministeerium

184 528025

145744 204

350 000 38 433821

0 0 184 528025


70 988435

9 034 498 80 022933


74 755769

350 000 29 399323

104 505092


50 Personalikulud 1 858 460 1 858 460 1 858 46055 Majandamiskulud 6 168 657 6 168 657 6 168 65770003477.Ravimiamet

25 397481

5 284 323 20 113158

0 0 0 25 397481


3 609 923 14 564358

18 174281

55 Majandamiskulud 7 223 200 1 674 400 5 548 800 7 223 20070001975.Sotsiaalkindlustusamet

159 946503

157 171503

2 775 000 0 0 0 159 946503


97 540565

97 540565


59 630938

2 775 000 62 405938


70006205.Tervishoiuamet

9 448 783 9 438 783 10 000 0 0 0 9 448 783

50 Personalikulud 7 977 326 7 967 326 10 000 7 977 32655 Majandamiskulud 1 471 457 1 471 457 1 471 45770005364.Tööturuamet

142 501732

91254 716

820 000 50 427016

0 0 142 501732


43160 517

18 939327

62 099844


48094 199

820 000 31 487689

80 401888


50 Personalikulud 1 018 796 1 018 796 1 018 79655 Majandamiskulud 87 484 87 484 87 48470002940.Tervisekaitseinspektsioon

82 079962

59 449791

15 847000

6 783 171 0 0 82 079962


49 180842

10 666747

0 59 847589


10 268949

5 180 253 6 783 171 22 232373


55 Majandamiskulud 1 549 848 1 549 848 1 549 84870001969.Tööinspektsioon

33 337858

33 337858

0 0 0 0 33 337858


28 935826

28 935826

55 Majandamiskulud 4 402 032 4 402 032 4 402 03270003491. Riikliku LepitajaKantselei

1 519 049 1 519 049 0 0 0 0 1 519 049

50 Personalikulud 1 361 549 1 361 549 1 361 54955 Majandamiskulud 157 500 157 500 157 50070003566. AstanguKutserehabilitatsiooni Keskus

26 776865

25120 055

900 000 756 810 0 0 26 776865


20127 075

105 614 20 232689

55 Majandamiskulud 6 544 176 4 992 980 900 000 651 196 6 544 17670004494.IllukaVarjupaigataotlejateVastuvõtukeskus

1 196 333 1 196 333 0 0 0 0 1 196 333

50 Personalikulud 423 300 423 300 423 30055 Majandamiskulud 773 033 773 033 773 03370005163. KemikaalideTeabekeskus

5 331 340 5 331 340 0 0 0 0 5 331 340

50 Personalikulud 4 327 783 4 327 783 4 327 78355 Majandamiskulud 1 003 557 1 003 557 1 003 55770006292. Tervise ArenguInstituut

67 554794

64162 268

930 000 2 462 526 0 0 67 554794


33682 848

250 000 1 249 497 35 182345


30479 420

680 000 1 213 029 32 372449


50 Personalikulud 349 890 349 890 349 89055 Majandamiskulud 498 775 498 775 498 775


Jagu 13.VÄLISMINISTEERIUM

594 037678

591 537678

2 500 000 0 0 0 594 037678


202 977678

235 000 0 0 0 203 212678


388 560000

2 265 000 0 0 0 390 825000

70002526. Välisministeerium 594 037678

591 537678

2 500 000 0 0 0 594 037678


202 977678

235 000 203 212678

sealhulgas õppelaenude põhiosakustutamine

662 143 662 143 662 143

sealhulgas maksuderisoodustustelt

466 897 466 897 466 897

55 Majandamiskulud

390 825000

388 560000

2 265 000 390 825000

[RTL 2008, 40, 570– jõust. 14.05.2008]


lisa 12965588

Lisa 2

Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a korraldusenr 11 "Valitsusasutustele ja valitsusasutustehallatavatele riigiasutustele 2008. aastaks

määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete jaimmateriaalsete varadesoetamise ja renoveerimisekulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise

kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldisteobjektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende

valitsemisala riigiasutuste 2008. aasta tegevuskavad"lisa 2


[RTL 2008, 40, 570– jõust. 14.05.2008]

Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aastaks määratudmateriaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude objektiline liigendus

Artikkel Kood Asukoht Objekti nimetus Allikas Summa(kroonides)

Riigikantselei 15 140 520 Renoveerimine

1551 30PY052A Tallinn Riigikantseleihoonete(Rahukohtu 3,Vabaduse pst95, Kaare 10)parendustööd

varade müügiarvel

950 000

Soetused 156 30RZ028A Tallinn Riigikantselei

arvutite tarkvaravarade müügiarvel

8 290 000

1557 13PZ054A Tallinn Kunstiteosed varade müügiarvel

250 000

1556 30PZ074A Tallinn Riigikantseleiinventar

varade müügiarvel

770 000

1556 30LZ026A Tartu mk Rahvusarhiiviinventar

varade müügiarvel

930 000

../../12962662

../../12962662


1555 30PZ057A Tallinn Riigikantseleikommunikatsioonitehnoloogiaseadmed

varade müügiarvel

336 000

1555 30RY023A Tallinn Riigikantseleiinfotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika

varade müügiarvel

1 544 520

1555 30RZ055A Eesti Rahvusarhiiviinfotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika

varade müügiarvel

1 500 000

1554 30RZ056B Tartu mk Rahvusarhiivimasinad jaseadmed

varade müügiarvel

570 000

Haridus-ja

Teadusministeerium 427 171 005

02RY182E Eesti Kutsehariduseinfrastruktuuriarendamine ERFuue perioodivahendite arvel

352 273 562

sh: 15 riigitulud 50 606 89615 varade müügi

arvel51 666 666

15 toetused 250 000 000 01RY182F Eesti Riigikoolide

infrastruktuuriarendamine ERFuue perioodivahendite arvel

35 294 118

sh: 15 riigitulud 5 294 11815 toetused 30 000 000 Uusehitused

1551 01PX187B Tallinn TallinnaMuusikakooliõppehoone jaühiselamu

varade müügiarvel

5 000 000

Renoveerimine 1551 02NY545C Viljandi mk Viljandi

ÜhendatudKutsekeskkooliautoerialaõppesõiduväljak

majandus-tegevusest

1 000 000

1551 04PY060C Tallinn EestiKirjandusmuuseumihoone

riigitulud 1 200 000

1551 04LY044B Tartu mk TartuObservatooriumipeahoone

riigitulud 980 000

06PY061C Tallinn Eesti KeeleInstituudi hooneRoosikrantsi 6

1 160 000

sh: 1551 riigitulud 1 140 000



1551 majandus-tegevusest

20 000

05AY033A Harju mk KloogarannaNoortelaager

1 400 000

sh: 1551 riigitulud 650 0001551 majandus-

tegevusest100 000

1551 toetused 650 0001551 02EY186B Järva mk Paide

Kutsekeskkooliuue koolihooneprojekteerimine

varade müügiarvel

6 666 667

1551 02IY295C Pärnu mk PärnumaaKutsehariduskeskuseautoremondieriala õppebaas

majandus-tegevusest

1 520 000

1551 02IY295B Pärnu mk PärnumaaKutsehariduskeskus(Pühavaimu 26)


1551 01FY066A Lääne mk HaapsaluSanatoorseInternaatkooliõpilaskodujuurdeehitus


Soetused 1555 30LZ070A Eesti Haridus-ja

Teadusministeeriumivalitsemisalainfotehnoloogiaprojektid japrogrammid


1556 04PZ060B Tallinn EestiKirjandusmuuseumifondihoidlate,tööruumide jakonverentsi-näitusesaalisisustus

riigitulud 300 000

1555 30PZ072B Tallinn RiiklikuEksami-jaKvalifikatsioonikeskuseinfotehnoloogilisteseadmete jaarvutustehnikatäiustamine

riigitulud 200 000

1556 30PZ072C Tallinn RiiklikuEksami-jaKvalifikatsioonikeskuseinventar

riigitulud 200 000

1555 22RZ574A Eesti EENeti Eestiinternetivälisühendusetehnoloogilineuuendamine


1555 22RZ574B Eesti EENetimagistraaliseadmed


Justiitsministeerium 64 372 773 Renoveerimine

1551 08RY627A Eesti Justiitsministeeriumivalitsemisalarajatiste jahoonete



soetamine jarenoveerimine

1551 08RY241B Eesti Kinnipidamiskohadriigitulud 5 000 000 Soetused

1556 07RZ320A Eesti Prokuratuuripaljundustehnika

varade müügiarvel

46 666

1554 07RZ244B Tallinn EestiKohtuekspertiisiInstituuditehnoloogiliserenoveerimiseseadmed


07PZ242A Tallinn Registrite jaInfosüsteemideKeskuseinfotehnoloogiaseadmed jaarvutustehnika

6 258 527

sh: 1555 riigitulud 5 758 5271555 majandus-

tegevusest500 000

07PZ655A Tallinn Registrite jaInfosüsteemideKeskuse tarkvara

6 000 000


tegevusest1 000 000

1556 07RZ282A Eesti KohtuteRaamatupidamiskeskuseinventar

riigitulud 100 000

07RZ429C Eesti Kohtute inventar 13 146 666 sh:

1554 riigitulud 350 0001556 riigitulud 12 150 0001556 varade müügi

arvel646 666

1554 08AZ241 A Eesti Kinnipidamiskohtademasinad jaseadmed


1556 08RZ283A Eesti Kinnipidamiskohtadesoetused


08RY241B Eesti Kinnipidamiskohad 13 043 514


sh: 1556 toetused 3 043 5141556 riigitulud 10 000 000

Kaitseministeerium 988 263 000 Uusehitused

1551 10RX251A Eesti Muud objektid riigitulud 118 005 000 Renoveerimine 10RY251B Eesti Muud objektid 430 325 300



arvel49 020 000

1551 10AY964B Harju mk Ämari objektiderenoveerimine

toetused 283 826 000

1551 10AY257B Harju mk LaidoneriMuuseum


Soetused 1554 10RZ073A Eesti Kaitseministeeriumi

valitsemisalamasinad jaseadmed


1556 10RZ262A Eesti Kaitseministeeriumivalitsemisalainventar


1550 10RZ265A Eesti Maa ost riigitulud 10 000 0001555 10RZ268A Eesti Kaitseministeeriumi

valitsemisalainfotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika


1560 10RZ269A Eesti Kaitseministeeriumivalitsemisalaarvutite tarkvara


158 10RZ543A Eesti Mobilisatsioonivarudriigitulud 38 000 000 Keskkonnaministeerium 224 099 723 Renoveerimine 12HY082A Põlva mk Põlva

Keskkonnateenistusehoone

44 145 000

sh: 1551 varade müügi

arvel24 000 000

1551 riigitulud 20 145 000 12LY622A Tartu mk Tartumaa

Keskkonnateenistusehoone

14 259 723


arvel1 190 678

1551 12LY074A Tartu mk Maa-ametihoone, Tartu,Taara pst 2

varade müügiarvel

1 400 000

1551 12LY292A Tartu mk Maa-ametibüroohooneTartus,Akadeemia tee 4


12PZ074E Tallinn Maa-ameti arhiiv 68 400 000 sh:

1551 varade müügiarvel

53 462 045

1551 riigitulud 14 937 9551551 12PY074B Tallinn Maa-ameti

haldushoone,Mustamäe tee 51

varade müügiarvel

1 000 000

1551 12RY946B Eesti Gravimeetrilisevõrgu jaGPS võrguväljaarendamine

varade müügiarvel

6 000 000


1551 12AY945A Harju mk Maa-ameti VäänaGeopolügon

varade müügiarvel

1 000 000

1551 12AZ620A Harju mk Maa-ametiviilhall Keilas

varade müügiarvel

4 000 000

1551 12LY629A Tartu mk Metsakaitse-jaMetsauuenduskeskusehoone, Rõõmutee 2

varade müügiarvel

600 000

1551 12PY630A Tartu mk Metsakaitse-jaMetsuuenduskeskusehoone, Iva 12

varade müügiarvel

1 000 000

1551 12PY076A Tallinn Keskkonnainspektsioonibüroohoone,Kopli 76

varade müügiarvel

3 150 000


12PY080A Tallinn KeskkonnaministeeriumiInfo-jaTehnokeskusebüroohoone,Mustamäe tee 33

1 500 000

sh: 1551 riigitulud 500 0001551 varade müügi

arvel1 000 000

1551 12RY273A Eesti EestiMeteoroloogiaja HüdroloogiaInstituudivaatlusjaamad

varade müügiarvel

3 000 000

1551 26LY621A Tartu mk PõlulaKalakasvatuskeskusehooned

varade müügiarvel

500 000

1551 13PY083A Tallinn EestiLoodusmuuseumihooned, Tallinn,Lai 29a jaToompuiestee 26

varade müügiarvel

230 000

1551 12RY635B Eesti RiiklikuLooduskaitsekeskusehooned

varade müügiarvel

400 000

1551 12IY323A Pärnu mk PärnumaaKeskkonnateenistusehoone, Pärnu,Roheline 64

riigitulud 375 000

1551 12CY077B Ida-Viru mk Ida-VirumaaKeskkonnateenistusehoone

riigitulud 200 000

Soetused

1550 11RZ284A Eesti Maade ost varade müügiarvel

35 000 000

1554 12RZ622B Eesti Keskkonnaministeeriumimasinad jaseadmed

varade müügiarvel

1 000 000

1554 12RZ084A Eesti Keskkonnainspektsioonijärelevalvetehnika

varade müügiarvel

2 500 000


1554 12PZ623A Tallinn Kiirguskeskusemasinad jaseadmed

majandus-tegevusest

450 000

1554 12RZ632B Eesti EestiMeteoroloogiaja HüdroloogiaInstituudiautomaatvaatlusjaamadja sensorid

varade müügiarvel

4 500 000

1554 13PZ083B Tallinn EestiLoodumuuseumimasinad jaseadmed

varade müügiarvel

200 000

1554 12RZ635A Eesti RiiklikuLooduskaitsekeskusesoetused

varade müügiarvel

200 000

12PZ286A Tallinn Keskkonnaministeeriumiinfotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika

3 650 000


arvel1 300 000

1555 12PZ074C Tallinn Maa-ametiinfotehnoloogilisedseadmed


1555 11LZ075A Tartu Metsakaitse-jaMetsauuenduskeskuseinfo-jakommunikatsioonitehnoloogiaseadmed

varade müügiarvel

500 000

1555 12RZ279B Tallinn Keskkonnainspektsiooniinfotehnoloogiaseadmed

varade müügiarvel

1 500 000

1555 12PZ623B Tallinn Kiirguskeskuseinfotehnoloogiaseadmed

majandus-tegevusest

50 000

1555 12RZ633A Tallinn EestiMeteoroloogiaja HüdroloogiaInstituudiserveripargiuuendamine

varade müügiarvel

800 000

1555 13PZ083C Tallinn EestiLoodusmuuseumiinfo-jakommunikatsioonitehnoloogiaseadmed

varade müügiarvel

170 000

1555 12RZ636B Tallinn RiiklikuLooduskaitsekeskuseinfo-jakommunikatsiooniseadmed

varade müügiarvel

200 000

1556 12PZ089B Tallinn Keskkonnaministeeriumiinventar

varade müügiarvel

400 000

1556 12PZ074G Tallinn Maa-ametigeoinstrumendid

varade müügiarvel

3 900 000

1556 26LZ621B Tartu mk PõlulaKalakasvatuskeskusetehniline varustus

varade müügiarvel

500 000



1556 13PZ083D Tallinn EestiLoodusmuuseumiinventar

varade müügiarvel

100 000

12PZ089B Tallinn Keskkonnaministeeriumitarkvara

1 950 000


arvel900 000

12PZ074D Tallinn Maa-ametitarkvara

7 000 000


arvel2 500 000

156 11LZ075B Tartu mk Metsakaitse-jaMetsauuenduskeskusetarkvara

varade müügiarvel

1 000 000

156 12RZ192A Tallinn Immateriaalsetepõhivaradesoetaminekeskkonnaregistrisidussüsteemile


156 12RZ636A Tallinn RiiklikuLooduskaitsekeskusetarkvara

varade müügiarvel

50 000

Kultuuriministeerium 129 302 234 Renoveerimine

1551 13PY675A Tallinn EnnistuskojaKanut hoone,Tallinnamuuseumideühisfondihoidlaja EestiVabaõhumuuseuminäitusemajaeelprojekt


1551 13PZ237B Tallinn EestiAjaloomuuseum,Maarjamäehoidlatekliimasüsteemid

riigitulud 570 000

1551 13PY327E Tallinn EestiAjaloomuuseum,Suurgildi hoonePikk 17


1551 13PY298B Tallinn EestiHoiuraamatukoguhoone


1551 13PY474B Tallinn EestiKunstimuuseumihooned

riigitulud 600 000

13PY276B Tallinn EestiMeremuuseum,eksponaatlaevadesadamaväljaehitamine, Ietapp

10 759 850



1551 teisteltriigiasutustelt

817 850

1551 13PY676A Tallinn EestiMeremuuseumivesilennukiteangaarid jaekspositsioon


1551 13PY676B Tallinn EestiMeremuuseumiSadamaekspositsioon(II)

teisteltriigiasutustelt

9 532 150

1551 13LY292C Tartu mk Eesti RahvaMuuseminäitusemaja


1551 13PY329B Tallinn EestiVabaõhumuuseumikommunikatsioonid


1551 16PY234A Tallinn Muinsuskaitseametihooned


1551 16RY337A Eesti Muinsuskaitseametikinnismälestisteavariirestaureerimistööd


1551 16SY297A Peterburi JaaniKirik


1551 13IY024B Pärnu mk Pärnu TeaterEndla


13KY285B Saare mk SaaremaaMuuseum,Kuressaarekindluse kuiturismiobjektiarendamine

9 900 000

sh: 1551 riigitulud 1 980 0001551 teistelt

riigiasutustelt7 920 000

1551 13PY335A Tallinn Teatri Vanemuinehooned


1551 13LY244C Tartu mk Eesti RahvaMuuseum, 100.aastapäevamonument

riigitulud 100 000

1551 13FY093D Lääne mk LäänemaaMuuseum


13JY092B Rapla mk MahtraTalurahvamuuseum

6 000 000



1551 teisteltriigiasutustelt

4 000 000

13IY294C Pärnu mk Pärnu Muuseum 19 000 000 sh:

1551 riigitulud 4 000 0001551 teistelt


1551 13PZ237C Tallinn Eesti Ajaloomuuseum,Maarjamäekompleks



Soetused 13PZ245A Tallinn Kultuuripärandi

portaal jadigitaalarhiiv

5 200 000

sh: 1555 riigitulud 1 700 0001555 teistelt


156 13RZ297B Tallinn Kultuuriministeeriumihaldusalaimmateriaalnepõhivara


1554 14IZ300E Pärnu mk JõulumäeTervisekeskuserajatraktor


1555 30RZ297A Eesti Kultuuriministeeriumihaldusalainfotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika


1556 13PZ677A Tallinn Eesti PimedateRaamatukogudigitaalseteteavikutevalmistamiseseadmed

riigitulud 200 000

1556 13LZ244D Tartu mk Eesti RahvaMuuseum,monitooringu-jareguleerimissüsteem

riigitulud 500 000

1556 13PZ473A Tallinn ERSO pillid riigitulud 800 0001556 14RZ342A Eesti Kultuuriministeerium,

spordivõistlustetabloo


1555 16PZ702A Tallinn Muinsuskaitseametiinfotehnoloogilisedseadmed

riigitulud 200 000

1556 16PZ702B Tallinn Muinsuskaitseametiinventar

riigitulud 400 000

Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium 2 947 577 286

Uusehitused 21RZ101A Eesti Laevaliikluse

korraldamisesüsteem

3 400 000

sh: 1554 riigitulud 550 0001556 riigitulud 1 200 0001555 riigitulud 100 0001551 riigitulud 1 200 000156 riigitulud 350 000

21RX921A Eesti Tallinn-Tartu-Luhamaamnt Vaida-Aruvalla lõik, shPuurmanni sild jaliiklussõlm

388 901 253

sh: 1551 riigitulud 289 769 434


1551 toetused 99 131 8191551 21RX922A Eesti Tallinn-Tartu-

Luhamaamaantee


Renoveerimine 1551 21RY433A Eesti Riigimaanteede

remondikoondprojekt

1 532 849 525

sh: riigitulud 1 522 849 525 varade müügi

arvel10 000 000

1551 21RY436A Eesti Maanteedeprojekteerimine


21RY440A Eesti Ühtekuuluvusfonditehniline abiMaanteeametileprojektideettevalmistamiseks

59 999 314

sh: 1551 riigitulud 19 093 0141551 toetused 40 906 300

21CY504A Ida-Viru mk Ikla-Tallinn-Narva mntKukruse-Jõhvilõik

275 400 000

sh: 1551 riigitulud 161 100 0001551 toetused 114 300 0001551 21RY105A Eesti Sildade

renoveerimineriigitulud 133 500 000

1551 21RY193A Eesti Maanteeameti jateedevalitsustehooned


1551 21RY442A Eesti Meremärgid riigitulud 4 000 000


1551 21RY443A Eesti Veeteede Ametitootmishooned jatöökojad

11 000 000

sh: riigitulud 3 000 000 varade müügi

arvel8 000 000

1551 21RY194A Eesti Veeteedesüvendamine


1551 21PY106A Tallinn Hundipea sadam riigitulud 8 000 0001551 40PY195A Tallinn Harju 11 hoone 6 100 000

sh: varade müügi

arvel5 000 000

riigitulud 1 100 0001551 30PY972C Tallinn Aru 10 hoone varade müügi

arvel2 000 000

1551 18PY624A Tallinn TehniliseJärelevalveAmeti hoone

3 900 000

sh:


varade müügiarvel

3 000 000

riigitulud 900 000 Soetused

1554 22RZ460H Eesti Autoregistrikeskusejärjekorra-jakliimaseadmed

riigitulud 200 000

1556 22RZ460D Eesti Autoregistrikeskuseinventar

riigitulud 70 000

1555 22PZ460A Tallinn AutoregistrikeskuseinfosüsteemTRAFFIC

riigitulud 700 000

1555 22PZ460B Tallinn Autoregistrikeskuseinfotehnoloogilisedseadmed


156 22PZ460F Tallinn Autoregistrikeskuselitsentsid

riigitulud 700 000

156 22RZ460I Tallinn Autoregistrikeskusedokumentideelektroonilineedastus

riigitulud 500 000

21RZ454A Eesti Teedevalitsustemasinad jamehhanismid

6 955 546

sh: 1554 majandus-

tegevusest812 600

1554 riigitulud 6 142 946 21RZ456A Eesti Teedevalitsuste

sõidukid 4 319 312

sh: 1554 majandus-

tegevusest1 587 400

1554 riigitulud 2 731 9121550 21RZ439A Eesti Maanteeameti

maa ostriigitulud 35 000 000

156 21RZ457A Tallinn Maanteeametiarvutite tarkvara


1555 21RZ458A Tallinn Maanteeametiinfotehnoloogilisedseadmed

riigitulud 200 000

21RZ459A Tallinn Maanteeametiinventar

200 000

sh: 1556 majandus-

tegevusest100 000

1556 riigitulud 100 0001555 21RZ456B Eesti Teedevalitsuste

infotehnoloogilisedseadmed

riigitulud 345 050

1556 21RZ456C Eesti Teedevalitsusteinventar

riigitulud 300 000

1555 21RZ112A Eesti Teeilmajaamad riigitulud 500 0001555 21RZ509A Eesti Liiklusloenduse

automaatsüsteemriigitulud 2 500 000

21PZ455A Tallinn Maanteeametisõidukid

1 000 000

sh:



300 000

1554 riigitulud 700 000 21RZ448A Eesti Soetused

meremärkidemoderniseerimiseks

2 090 000

sh: 156 riigitulud 1 000 0001554 riigitulud 1 090 000

21RZ449A Eesti Soetusedmereohutusetagamiseks

3 524 881

sh:

Artikkel Kood Asukoht Objekti nimetus Allikas Summa (kroonides)156 riigitulud 100 0001556 riigitulud 200 0001555 riigitulud 500 0001554 riigitulud 2 724 88121PY446A Tallinn Veeteede Ameti

infotehnoloogilisedseadmed

500 000

sh: 1555 riigitulud 150 000156 riigitulud 350 00021RZ451A Eesti Digitaalne

hüdrograafia 1 500 000

sh: 156 riigitulud 750 0001555 riigitulud 750 00021RZ962A Eesti Soetused AIS

rajamiseks 500 000

sh: 156 riigitulud 150 0001555 riigitulud 100 0001554 riigitulud 250 00021RZ506A Eesti Emajõe ja Peipsi-

Lämmijärve veetee 3 100 000

sh: 1551 riigitulud 3 008 072156 riigitulud 91 92821RZ113A Eesti Hüdrograafiline

mõõdistamine jakaardistamine

5 879 896

sh: 156 riigitulud 447 4761555 riigitulud 378 5241554 riigitulud 5 053 89621RZ447B Eesti Meremärkide

soetamine jahooldamine

5 800 000

sh: 1555 riigitulud 300 0001556 riigitulud 2 750 0001554 riigitulud 2 750 00021RZ114A Eesti TA laevateede

süvendamiseks jarekonstrueerimiseks

13 512 037


Lääne-Eestisaarestikus

sh: 156 riigitulud 4 299 805156 toetused 9 212 23221RZ658A Eesti Soetused laevade

uuendamiseks 5 160 000

sh: 1554 riigitulud 4 760 0001555 riigitulud 50 0001556 riigitulud 300 000156 riigitulud 50 00018PZ476A Eesti Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumiinfotehnoloogilinearendus

2 700 000

sh: 1555 riigitulud 650 000156 riigitulud 2 050 000156 19RZ475A Eesti Ehitisregister riigitulud 2 000 000156 22PZ196A Tallinn Majandusarvestustarkvarariigitulud 800 000156 22PZ197A Tallinn Dokumendihaldussüsteemriigitulud 2 500 00021RZ303A Eesti Üleriigilise

ühistransporditeenuseplaneerimisesüsteemi arendamine

8 499 999

sh: 1555 toetused 1 000 005156 toetused 7 499 9941555 22RZ470A Eesti Andmesideteenuse

osutaminemajandustegevusest 2 000 000

1555 22RZ472A Eesti Projekt Peatee riigitulud 4 000 00022RZ473A Eesti Infoühiskonna

arendamine 1 635 250

sh:


156 riigitulud 408 812156 toetused 1 226 4381555 18PZ302B Tallinn Tarbijakaitseameti

serverriigitulud 60 000

22RZ116A Eesti Riigiinfosüsteemideandmevahetusetagamine

8 000 000

sh: 156 riigitulud 4 000 0001555 riigitulud 4 000 000

22RZ199A Eesti Riigivalitsemisetõhustaminevastavalt IKTvõimalustele

31 000 000

sh: 1555 riigitulud 500 000


156 riigitulud 500 0001555 toetused 15 000 000156 toetused 15 000 000156 22RZ625A Eesti Vedurijuhtide

eksamineerimisprogrammiinfotehnoloogilinelahendus

riigitulud 100 000

156 18AZ507A Eesti Kaubamärkideelektrooniliseesitamisetarkvara jarakendus

riigitulud 737 700

156 18PZ453C Tallinn PatendiametikaubamärkidetarkvaraACSEPTOarendus

riigitulud 39 300

1555 18PZ453D Tallinn Patendiametiinternetiühenduseloomine

riigitulud 23 000

18RZ626A Eesti Raadiosagedustejärelevalvetehnilise baasiarendus

17 000 000

sh: 1554 riigitulud 11 557 000156 riigitulud 5 443 000156 18RZ624B Eesti Tehnilise

JärelevalveAmeti sagedusteplaneerimisetarkvara


1555 21RZ583A Eesti Automatiseeritudliiklusjärelevalvesüsteemiväljaarendamine


Põllumajandusministeerium 102 757 621 Uusehitused

1551 23LX513B Tartu mk Veterinaar-jaToidulaboratooriumilaborihoone

varade müügiarvelt

10 000 000

Renoveerimine

1551 30PY553A Tallinn Põllumajandusministeeriumihoone


12 700 000

1551 23PY139B Tallinn Veterinaar-jaToiduametivivaarium


1551 23AY497A Harju mk Veterinaar-jaToiduametiHarjumaaVeterinaarkeskusehoone

majandus-tegevusest

350 000

23DY510A Jõgeva mk Veterinaar-jaToiduametiJõgevamaaVeterinaarkeskusepeahoone

320 000


arvelt270 000


50 000


1551 23IY659A Pärnu mk Veterinaar-jaToiduametiPärnumaaVeterinaarkeskusehoone

majandus-tegevusest

50 000

1551 23LY517A Tartu mk Veterinaar-jaToiduametiTartumaaVeterinaarkeskusehoone

majandus-tegevusest

240 000

1551 23NY549A Viljandi mk Veterinaar-jaToiduametiViljandimaaVeterinaarkeskusehoone

majandus-tegevusest

55 000

1551 23EY498A Järva mk Veterinaar- jaToiduametiJärvamaaVeterinaarkeskusehoone

majandustegevusest

24 000

1551 23MY218A Valga mk Veterinaar- jaToiduametiValgamaaVeterinaarkeskus

majandustegevusest73 000

1551 23OY519A Võru mk Veterinaar- jaToiduametiVõrumaaVeterinaarkeskusehoone


1551 23HY704A Põlva mk Veterinaar- jaToiduametiPõlvamaaVeterinaarkeskus


1551 13LY705A Tartu mk EestiPõllumajandusmuuseumiturismikeskusehoone


500 000

1551 24AY515D Harju mk TaimetoodanguInspektsioonipeahoone


1 000 000

1551 24EY944C Järva mk MaamajanduseInfokeskuse saal


2 500 000

1551 24AY495B Harju mk Taimse MaterjaliKontrolliKeskuselaborihooneSakus Teaduse 4


3 596 667

1551 23LY513C Tartu mk Veterinaar-jaToidulaboratooriumiruumid

majandus-tegevusest

2 000 000

1551 04AY493E Harju mk EestiMaaviljeluseInstituudiadministratiivhoone


35 000


1551 04AY493F Harju mk EestiMaaviljeluseInstituudi kartulikatsehoidla


100 000


1551 04AY493G Harju mk EestiMaaviljeluseInstituudikatsetöödepaviljon


365 000

1551 04AY493H Harju mk EestiMaaviljeluseInstituudimajandushoone


200 000

1551 04AY493I Harju mk EestiMaaviljeluseInstituuditeraviljakatsetööde hoone


200 000

1551 04DY494A Jõgeva mk JõgevaSordiaretuseInstituudiSeemnekeskuseseemnetöötlusvabrik

majandus-tegevusest

300 000

1551 04DY505E Jõgeva mk JõgevaSordiaretuseInstituudiresistentsuselaboratoorium


1 500 000

1551 04DY505M Jõgeva mk JõgevaSordiaretuseInstituudikatlamajaümberehitusseemnetöötluskeskuseks


500 000

1551 04DY505N Jõgeva mk JõgevaSordiaretuseInstituudikatsekuivati

majandus-tegevusest

250 000

1551 24KY551A Saare mk SaareMaaparandusbüroohoone


590 000

1551 24KY615A Saare mk SaareMaaparandusbüroogaraaž


410 000

1551 24LY616A Tartu mk TartuMaaparandusbürooKooli 13majavammilikvideerimine


130 000

1551 24AY291A Harju mk HarjuMaaparandusbürootootmishoone


560 000

13EY502B Järva mk EestiPiimandusmuuseumihoone

1 900 000


arvelt1 000 000

1551 riigitulud 900 0001551 13IZ503C Pärnu mk C.R. Jakobsoni

Talumuuseumifondihoidla


700 000

1551 13LY584B Tartu mk EestiPõllumajandusmuuseumiekspositsioonihoonenr 1 (endine tall)


1 935 000

1551 13LY492B Tartu mk EestiPõllumajandusmuuseumihäärberi fassaad


1 465 000


1551 13LY584E Tartu mk EestiPõllumajandusmuuseumileivatare


1 173 000

Soetused 22PZ223A Tallinn Põllumajandusministeeriumi

ühtseinfotehnoloogiakeskkonnaloomineandmevahetuseksja töökorraldamiseks

2 400 000

sh: 1555 riigitulud 500 000156 riigitulud 1 900 000

30PZ617A Tallinn Põllumajandusministeeriumiinfotehnoloogilisedinfrastruktuuriarendused

900 000


arvelt400 000

156 varade müügiarvelt

500 000

30RZ617B Eesti Põllumajandusministeeriumija haldusala e-teenuste loomine

1 500 000


arvelt300 000

156 varade müügiarvelt

1 200 000


1555 30PZ617C Tallinn Põllumajandusministeeriumiserveriruumiehitus ja seadmed


1 366 667

156 13LZ303B Tallinn Põllumajandusministeeriumiarvutite tarkvara


1 000 000

25LZ287A Tartu mk PõllumajanduseRegistrite jaInformatsiooniAmeti MAKtehniline abi

2 370 000

sh: 1555 riigitulud 250 000156 riigitulud 342 5001555 toetused 750 000156 toetused 1 027 500

25LZ287D Tartu mk PõllumajanduseRegistrite jaInformatsiooniAmetipõhitegevuseksvajalike ITsüsteemide

10 500 000


arendamine jasoetamine

sh: 1555 riigitulud 3 000 000156 riigitulud 4 000 000156 varade müügi

arvelt3 500 000

1556 23PZ517A Tallinn Veterinaar-jaToiduametiinventar

majandus-tegevusest

203 000

1555 23PZ618A Tallinn Veterinaar-jaToiduametiloomatervishoiumooduli loomineRLTP andmetekandmiseks


3 066 667

1555 23PZ618B Tallinn Veterinaar-jaToiduametileinfotehnoloogilistelahendusteloomine TTIsüsteemiarendamiseks


280 000

1555 23PZ618C Tallinn Veterinaar-jaToiduametisöötadejärelevalveinfosüsteemiloomine


1 200 000

1555 23PZ618D Tallinn Veterinaar-jaToiduametijärelevalve-jainfosüsteemiloominearendatavatoidukontrolliinfosüsteemibaasil


1 520 333

156 24AZ515C Harju mk TaimetoodanguInspektsioonijärelevalveinfosüsteemiarendamine ja e-teenuste loomine


510 000

1554 24LZ508A Tartu mk JõudluskontrolliKeskuse seadmed

majandus-tegevusest

370 000

1555 24LZ508C Tartu mk JõudluskontrolliKeskusevõrguprinter

majandus-tegevusest

50 000

1555 24EZ944B Järva mk MaamajanduseInfokeskuseMAK tehnilineabi


450 000

156 24AZ021B Harju mk PõllumajandusuuringuteKeskuse MAKtehnilise abiarvutite tarkvara


200 000

1554 23AZ117G Harju mk PõllumajandusuuringuteKeskuselaboriseadmedsõnnikuanalüüsidetegemiseks


800 000

1554 23AZ117H Harju mk PõllumajandusuuringuteKeskusekatsetehnika


270 000

23LZ513A Tartu mk Veterinaar-jaToidulaboratooriumi

2 517 954


laboritesisseseade


tegevusest817 954

1555 23LZ513B Tartu mk Veterinaar-jaToidulaboratooriumiinfosüsteem

majandus-tegevusest

50 000

1556 23LZ513D Tartu mk Veterinaar-jaToidulaboratooriumisisustus


4 666 666

1554 04DZ505F Jõgeva mk JõgevaSordiaretuseInstituudikatsetehnika

majandus-tegevusest

500 000

1554 04DZ505G Jõgeva mk JõgevaSordiaretuseInstituudipõllutöömasinad

majandus-tegevusest

950 000

1554 04DZ505H Jõgeva mk JõgevaSordiaretuseInstituudilaboriseadmed

majandus-tegevusest

500 000


1554 04DZ505L Jõgeva mk JõgevaSordiaretuseInstituuditranspordivahenditesoetamine

majandus-tegevusest

250 000

1555 24LZ616B Tartu mk TartuMaaparandusbürooMAK tehnilineabi


40 000

1555 24FZ619A Lääne mk LääneMaaparandusbürooMAK tehnilineabi


100 000

1554 13IZ503B Pärnu mk C. R. JakobsoniTalumuuseumipõllutööriistad

majandus-tegevusest

50 000

1550 13LZ584F Tartu mk EestiPõllumajandusmuuseumimaa ost


320 000

Rahandusministeerium 129 030 481 Renoveerimine

1551 29PY253A Tallinn Maksu-jaTolliameti,Tallinn, Lõkke 5turvasignalisatsioonja ruumid


Soetamine

1554 29AZ538A Eesti Tollikontrolliseadmed jaeriotstarbelinetehnika



156 29RZ295A Eesti Maksu-jaTolliametitoodangusüsteemidetarkvaralitsentsid


156 29RZ526D Eesti Maksu-jaTolliametitarkvaraarendustööd


156 29RZ526M Eesti Maksu-jaTolliametiautomaatsenumbri tuvastusesüsteem (ANTS)

toetused 1 384 481

1555 29RZ538A Eesti Maksu-jaTolliametitootmisserveriteregulaarneuuendamine jakettakabinetimahusuurendamine


156 29PZ256B Tallinn Maksu-jaTolliameti tuludearvepidamisesüsteemiarendamine


1554 29PZ256C Tallinn Maksu-jaTolliametibürootehnikauuendamine

riigitulud 500 000

156 29PZ256D Tallinn Maksu-jaTolliameti e-Tollimitmeaastanestrateegilineplaan Euroopaliikmesriikideelektroonilissekeskkondalülitumiseks(MASP)

toetused 1 000 000

1554 29PZ256E Tallinn Maksu-jaTolliametijärjekorraautomaatidesoetamine

riigitulud 100 000

1554 29PZ256F Tallinn Maksu-jaTolliametiuurimisosakonnaeritehnikamenetlustoiminguteks


1555 29PZ586A Tallinn Maksu-jaTolliametiinfotehnoloogiaseadmed


1555 29AZ526O Tallinn Maksu-jaTolliametiterminaliserveritesoetamine


1555 29AZ526P Eesti Maksu-jaTolliametiandmeturbeseadmetesoetamine


1556 30PZ612A Tallinn RiigihangeteAmeti inventar

riigitulud 200 000

156 30PZ530B Tallinn Rahandusministeeriumiinfosüsteemiarendus


1555 30PZ534A Tallinn Rahandusministeeriumiinfo-ja



kommunikatsioonitehnoloogiaseadmed

156 30PZ535A Tallinn Rahandusministeeriumilitsentsid


156 30PZ527A Tallinn Struktuuritoetusteregistri arendusprojekti "RAKtehnilise abiraames"

5 000 000

sh: riigitulud 1 250 000 toetused 3 750 000

156 30PZ542A Tallinn Statistikaametikliendihaldussüsteemi(klientide,toodete jateenusteandmebaas)täiendamine

riigitulud 500 000

156 30PZ542B Tallinn Statistikaametirahvaloenduseinfosüsteemiarendus


156 30PZ257A Tallinn Statistikaametiadministratiivseteandmekogudeinfosüsteemiväljatöötamine(ADAM)

riigitulud 600 000

156 30PZ257B Tallinn Statistikaametimajandusüksusteandmekogudekasutuselevõtmisetarkvara liidestetäiendamine jamajandustarkvaradesisemooduliloomine(EDICOM)

riigitulud 500 000


156 30PZ613A Tallinn Statistikaametiprojekti"Tootmiseplaneerimineja juhtimine"arendustööd

riigitulud 500 000

156 30PZ257D Tallinn Statistikaametipiiriloendus


156 30PZ614A Eesti Statistikaametistatistilisteregistrite loomineja tarkvaraaendamine


165 30PZ257C Eesti eSTAT andmeteelektroonilisekogumisekeskkond

riigitulud 500 000


156 30PZ257E Tallinn Statistikaametiunifitseeritudandmetöötlustarkvaraväljatöötamine(UNISTAT)


Siseministeerium 411 897 178

15 31RY662A Eesti Siseministeeriumivalitsemisalamuud objektid

riigitulud 500 000

15 40RZ588A Eesti Maavalitsusteinvesteeringud

10 833 636

sh: riigitulud 4 542 313 varade müügi

arvel6 291 323

Renoveerimine 1551 31RY544A Eesti Päästeameti

depoodriigitulud 10 000 000

Soetused 1554 33RZ553C Eesti Kodakondsus-ja

Migratsiooniametimasinad jaseadmedbiomeetriarakendamiseks

riigitulud 110 778

31RZ560A Eesti Politseiametiinfotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika

8 656 300

sh: 1555 riigitulud 8 108 6901555 toetused 547 610156 31RZ561A Eesti Politseiameti

arvutite tarkvarariigitulud 17 350 100

1554 32RZ562B Eesti Politseiametiautopark


1554 31RZ643A Eesti Politseiametiseadmed


1556 31RZ906B Eesti Päästeametikeemiakaitsevarustus


31RZ554A Eesti Päästeametituletõrje-japäästetehnika

80 000 000

sh: 1554 riigitulud 10 000 0001554 toetused 70 000 0001555 31RZ665A Eesti Päästeameti

infotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika


156 31RZ640A Eesti Päästeametiarvutite tarkvara


1556 03PZ642B Sisekaitseakadeemiainventar

riigitulud 150 000

1555 03PZ642A Eesti Sisekaitseakadeemiainfotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika


156 03RZ231G Tallinn Sisekaitseakadeemiaarvutite tarkvara


1555 30RZ593A Eesti Siseministeeriumiinfotehnoloogilised



seadmed jaarvutustehnika

156 30RZ551A Eesti Siseministeeriumiarvutite tarkvara


1556 31PZ595B Eesti Siseministeeriumiinventar

riigitulud 500 000

1554 31RZ501C Eesti Piirivalvekopter varade müügiarvel

68 380 000

156 30RZ678A Eesti Siseministeeriumijuhtimissüsteemiloomine jaarendamine


15 30RZ678B Eesti Siseministeeriumiinfosüsteemidearendusprojekt


1555 30PZ679A Tallinn Riiklikeregistrite ningandmekogudearendamine


156 33RZ553E Tallinn Kodakondsus-jaMigratsiooniametiimmateriaalnepõhivara


1554 31RZ654B Eesti Lennukiteressursisuurendamine


1554 31RZ680A Eesti LIDAR-lasertehnoloogilinespektraalanalüsaator


31RZ681A Eesti MootorpaatideMP-07, MP-37uued mootorid

1 100 000

sh: 1554 riigitulud 275 0001554 toetused 825 000

31RZ682A Eesti Multifunktsionaalsedlaevad

108 000 000



31CZ683A Ida-Viru mk NarvaKuivajõe sängivalvesüsteemirekonstrueerimine

2 100 000

sh: 1554 riigitulud 525 0001554 toetused 1 575 0001555 31RZ564B Eesti Piirivalve

infotehnoloogiaseadmedja arvutustehnika


31RZ684A Eesti PiirivalvelaevaPVL-111renoveerimine

6 000 000



1554 toetused 4 500 0001556 31RZ653A Eesti Reostustõrjetehnika

vahendidriigitulud 5 300 000

31RZ685AQ Eesti Tõruvereradarjaamamoderniseerimine

15 000 000


31RZ686A Eesti Valmidusandmebaasidega(VIS, SIS)liitumiseks

7 000 000


Sotsiaalministeerium 162 960 807 Renoveerimine

1551 37RY576A Tallinn Tervise ArenguInstituudi hoone


34RY252A Eesti Riiklikudlastehoolekandeasutused

51 000 000

sh: 1551 riigitulud 7 000 0001551 toetused 44 000 00015 30PY573A Tallinn Sotsiaalministeeriumi

haldushooneriigitulud 800 000

37PY933A Tallinn Tervisekaitseinspektsiooniruumideümberehitusja seadmetepaigaldus

14 081 940

sh: 1551 riigitulud 625 8641554 riigitulud 1 564 6601551 toetused 11 891 416

Soetused 1554 37PZ584A Eesti Tervisekaitseinspektsiooni

laboriseadmedmajandus-tegevusest

650 000

1554 37PZ599A Tallinn Ravimiametilaboriseadmed

majandus-tegevusest

190 000

1555 37PZ599C Tallinn RavimiametiIT seadmed jaarvutustehnika

majandus-tegevusest

200 000

1555 34RZ590A Eesti Sotsiaalministeeriumivalitsemisalainfotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika


156 37PZ599D Tallinn Ravimiameti ITtarkvara

majandus-tegevusest

950 000

156 34PZ575A Tallinn Sotsiaalministeeriumivalitsemisalaarvutite tarkvara


158 37PZ579A Tallinn Tuberkuloosiravimidriigitulud 4 500 000158 37PZ580A Tallinn HIV/AIDSi

ravimidriigitulud 22 000 000

158 37PZ582B Tallinn Vaktsiinid riigitulud 34 342 430 37PZ583A Tallinn Tervisekaitseinspektsiooni

diagnostikumid jalaboritarvikud

3 392 000



tegevusest1 800 000


Välisministeerium 40 440 000 Renoveerimine

1551 38PY611A Tallinn Välisministeeriumihoone, Islandiväljak 1


1551 40PY191A Tallinn Välisministeeriumihoone, Lembitu 3


6 000 000

1551 38SY120B Välisesindusteruumid


1551 38SX610A Välisministeeriumija välisesindusteturvasüsteemideehitus


1551 38SZ283A SaatkonnahooneHelsingis


Soetused 1554 38SZ619A Välisministeeriumi

ja välisesindusteturvatehnika

riigitulud 840 000

1554 38SZ617A Välisministeeriumija välisesindusteautod

riigitulud 500 000

1556 38SZ618A Välisministeeriumija välisesindustepaljundus-jasidetehnika


1556 38SZ620A Välisministeeriumija välisesindusteinventar

riigitulud 700 000

1555 38SZ621A Välisministeeriumija välisesindusteinfotehnoloogilisedseadmed jaarvutustehnika


156 38SZ622A Välisministeeriumija välisesindustearvutite tarkvara


[RTL 2008, 40, 570– jõust. 14.05.2008]


../../12962662


lisa 12965786

Lisa 3

Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a korraldusenr 11 "Valitsusasutustele ja valitsusasutuste

hallatavatele riigiasutustele 2008. aastaksmääratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja

immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimisekulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise

kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldisteobjektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende



[RTL 2008, 40, 570– jõust. 14.05.2008]

Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aastaks

põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus


Haridus- jaTeadusministeerium

192 849 300

Sihtotstarbelised eraldised põhivarasoetamiseks ja renoveerimisekskohaliku omavalitsuse üksustele jaomavalitsusasutustele

187 706 300

4502.01 01RY573A Eesti Uutelasteaiakohtadeloomiseprogramm


4502.01 01AY880B Harju mk VasalemmaPõhikooli tee

riigitulud 900 000

4502.01 01AY329A Harju mk Kose valla OruLasteaed

riigitulud 400 000

4502.01 01AY995B Harju mk RaasikuPõhikoolijalgpallistaadion

riigitulud 400 000

4502.01 01AY330A Harju mk Viimsi Keskkooliinventar

riigitulud 300 000

4502.01 01BY399A Hiiu mk EmmastePõhikoolivabaõhuklassiehitus ninginventar

riigitulud 150 000

4502.01 01BY400A Hiiu mk Kõrgessaare vallalasteaed "Vigri"

riigitulud 150 000

4502.01 01CY335A Ida-Viru mk Kohtla-Nõmme lasteaia"Liblikas"mänguväljak

riigitulud 150 000

4502.01 01CY345B Ida-Viru mk Kohtla-Järve lasteaia"Kirju-Mirju"liitpuudegarühma remont

riigitulud 150 000

4502.01 01CZ030B Ida-Viru mk Jõhvi vallalasteaedade"Sipsik" ja"Kalevipoeg"inventar

riigitulud 150 000

../../12962662


4502.01 05CY420A Ida-Viru mk Narva LasteLoomemajaakendeväljavahetamine

riigitulud 350 000

4502.01 01CY337B Ida-Viru mk Narva Lasteaed"Põngerjas"

riigitulud 200 000

4502.01 01CY756B Ida-Viru mk Narva Lasteaia"Ojake" vee-,kanalisatsiooni-javentilatsioonisüsteem

riigitulud 200 000

4502.01 05CY760B Ida-Viru mk NarvaNoortekeskuse territooriumikorrastamine

riigitulud 200 000

4502.01 01CY975B Ida-Viru mk Kiviõli 1.Keskkooli jõusaal

riigitulud 300 000

4502.01 05CZ535A Ida-Viru mk Kohtla vallaJärvekülaNoortekeskuseinventar

riigitulud 200 000

4502.01 01CZ600A Ida-Viru mk Lohusuu lasteaiasoetused

riigitulud 50 000

4502.01 05CZ607A Ida-Viru mk TudulinnaNoortekeskusesoetus

riigitulud 50 000

4502.01 01DY370B Jõgeva mk PõltsamaaÜhisgümnaasiumiinternaadihoone

riigitulud 250 000

4502.01 01DZ566C Jõgeva mk PõltsamaaMuusikakoolimuusikainstrumendid

riigitulud 151 300

4502.01 01DY006B Jõgeva mk Pajusi vallaPisisaareAlgkooli köök

riigitulud 100 000

4502.01 01DY519A Jõgeva mk TabivereLasteaed

riigitulud 50 000

4502.01 01EY560A Järva mk Imavere Lasteaed riigitulud 1 100 0004502.01 05EY307A Järva mk Türi

Noortekeskusriigitulud 400 000

4502.01 01EY692A Järva mk Paide valla TarbjaLasteaed

riigitulud 500 000

4502.01 01EY416A Järva mk Türi vallaLokuta lasteaiamänguväljak

riigitulud 150 000

4502.01 01EY555A Järva mk Türi KesklinnaLasteaiamänguväljak

riigitulud 150 000

4502.01 05EZ556A Järva mk KoeruMuusikakooliinventar

riigitulud 100 000

4502.01 01EY007B Järva mk Ambla Põhikoolilasteaiaruumid

riigitulud 200 000

4502.01 01EY491A Järva mk Paide SookureLasteaiavälisfassaad

riigitulud 300 000

4502.01 05EZ496A Järva mk TüriMuusikakoolimuusikainstrumendid

riigitulud 50 000

4502.01 01EY498A Järva mk Järva-JaaniGümnaasiumi

riigitulud 100 000


jõusaal javäikemänguväljakud

4502.01 01EY490A Järva mk Koeru Keskkooli juurdeehitus


4502.01 01EY516A Järva mk Väätsa Lasteaed riigitulud 200 0004502.01 01FY375B Lääne mk Kullamaa

Keskkoolimängu- jaharjutusväljak

riigitulud 550 000

4502.01 01FY343A Lääne mk Oru vallaLinnamäePõhikoolikorvpalliplats

riigitulud 100 000

4502.01 01FY973B Lääne mk LihulaGümnaasiumiõpiõue projekt

riigitulud 100 000

4502.01 01FY394A Lääne mk Ridala Lasteaed riigitulud 100 0004502.01 01FY518A Lääne mk Risti Lasteaed riigitulud 100 0004502.01 05EZ497A Lääne-Viru mk Lehtse Avatud

Noortekeskusearvutiklassisisustus

riigitulud 60 000

4502.01 01GY570A Lääne-Viru mk Haljala Lasteaed riigitulud 700 0004502.01 05GY390A Lääne-Viru mk Tapa

Muusikakoolriigitulud 250 000

4502.01 05GY392A Lääne-Viru mk Väike-MaarjaNoortekeskus

riigitulud 250 000

4502.01 01GY791B Lääne-Viru mk SõmeruPõhikooliõppekorpusekatus

riigitulud 325 000

4502.01 05GY534A Lääne-Viru mk RakkeNoortekeskus

riigitulud 200 000

4502.01 05HZ480A Põlva mk PõlvaMuusikakoolimuusikainstrumendid

riigitulud 40 000

4502.01 05HY310A Põlva mk VärskaMuusikakooliaula

riigitulud 500 000

4502.01 01HY347A Põlva mk Orava Põhikool riigitulud 800 0004502.01 01HZ389B Põlva mk Viluste Põhikooli

jõusaali inventarriigitulud 100 000

4502.01 01HY034A Põlva mk Ahja Lasteaed riigitulud 200 0004502.01 01HZ525B Põlva mk Mikitamäe

Põhikoolifüüsika- jakeemiaklassidesisustus

riigitulud 50 000

4502.01 01HZ571C Põlva mk VärskaGümnaasiumisoetused

riigitulud 100 000

4502.01 01HZ525A Põlva mk MikitamäePõhikool, soetus

riigitulud 100 000

4502.01 01HZ478A Põlva mk Kanepi Lasteaiasisustus

riigitulud 150 000

4502.01 01IY312A Pärnu mk Tali Põhikooli jalasteaia söökla

riigitulud 700 000

4502.01 01IY314A Pärnu mk Koonga Põhikool riigitulud 800 0004502.01 01IY350A Pärnu mk Pärnu-Jaagupi

Lasteaedriigitulud 300 000

4502.01 01IY426A Pärnu mk Tootsi vallalasteaed

riigitulud 400 000

4502.01 01IY427A Pärnu mk Vändra Lasteaed"Mürakaru"

riigitulud 300 000


4502.01 01IY576B Pärnu mk Sauga Põhikoolikeldrikorruseväljaehitamine

riigitulud 300 000

4502.01 01IY011B Pärnu mk Surju lasteaiamänguväljak

riigitulud 50 000

4502.01 01IZ601A Pärnu mk Koonga vallaLõpe Lasteaiamänguväljakusoetus

riigitulud 50 000

4502.01 01IY602A Pärnu mk Kaismavalla KerguPõhikool-lasteaiaarvutiklass

riigitulud 50 000

4502.01 01JY016B Rapla mk Märjamaalasteaia"Pillerpall"mänguväljak

riigitulud 200 000

4502.01 01JY463A Rapla mk Juuru Lasteaed"Sinilill"

riigitulud 250 000

4502.01 01JY464A Rapla mk Rapla vallaHagudi Lasteaed"Vikerkaar"

riigitulud 400 000

4502.01 01JY394A Rapla mk Valgu Põhikool riigitulud 250 0004502.01 01JY395A Rapla mk Varbola Kool riigitulud 200 0004502.01 05JY465A Rapla mk Märjamaa

Muusika- jaKunstikooliprojekteerimine

riigitulud 200 000

4502.01 01KY579B Saare mk Muhu Lasteaiamänguväljak

riigitulud 400 000

4502.01 01KY829B Saare mk Kärla Lasteaiamänguväljak

riigitulud 400 000

4502.01 01KY360A Saare mk Salme Põhikoolispordiväljak

riigitulud 350 000

4502.01 01KY517A Saare mk OrissaareLasteaed

riigitulud 100 000

4502.01 01KY524A Saare mk Laimjala vallaKahtla Põhikool-Lasteaed

riigitulud 100 000

4502.01 01KY606A Saare mk MustjalaLasteaed

riigitulud 50 000

4502.01 01KY029C Saare mk KihelkonnaPõhikoolituletõrjesignalisatsioon

riigitulud 50 000

4502.01 01PY714A Tallinn Tallinna LuhaLasteaed

riigitulud 600 000

4502.01 01PY724A Tallinn Tallinna"Kannikese"Lasteaed

riigitulud 450 000

4502.01 01PY723A Tallinn Tallinna"Lepatriinu"Lasteaed

riigitulud 200 000

4502.01 01PY582A Tallinn Tallinna"Mutionu"Lasteaed

riigitulud 200 000

4502.01 01PY362A Tallinn Tallinna KristiineLasteaed-Algkool

riigitulud 100 000

4502.01 01PY721A Tallinn Tallinna"Linnupesa"Lasteaed

riigitulud 150 000


4502.01 01PY720A Tallinn Tallinna Lasteaed"Karikakar"

riigitulud 400 000

4502.01 01PY719B Tallinn Tallinna Lasteaed"Pääsusilm"

riigitulud 300 000

4502.01 01PY580A Tallinn Tallinna"Nurmenuku"Lasteaed

riigitulud 300 000

4502.01 01PY727B Tallinn TallinnaJärveotsaLasteaed

riigitulud 350 000

4502.01 01PY363A Tallinn Õismäe VeneLütseum

riigitulud 800 000

4502.01 01PY718A Tallinn Õismäe Kool riigitulud 600 0004502.01 01PY430A Tallinn Tallinna Lasteaed

"Fidan"riigitulud 100 000

4502.01 05PZ435A Tallinn LasnamäeMuusikakoolimuusikainstrumendid

riigitulud 150 000

4502.01 01PY440A Tallinn Tallinna LeholaLasteaianõudepesuruumja hooviala

riigitulud 150 000

4502.01 01PZ441A Tallinn Tallinna EndlaLasteaiaköögiinventar

riigitulud 90 000

4502.01 01PZ442A Tallinn Tallinna KomeediLasteaia sisustus

riigitulud 40 000

4502.01 01PY443A Tallinn Tallinna Lasteaia"Nõmmekannike"küttesüsteem

riigitulud 50 000

4502.01 01PZ444A Tallinn TallinnaLastesõime"Hellik"mänguväljakuteinventar

riigitulud 40 000

4502.01 01PZ445A Tallinn TallinnaLastesõime"Mõmmik"mänguväljakuinventar

riigitulud 40 000

4502.01 01PY446A Tallinn Tallinna KadakaLasteaed

riigitulud 80 000

4502.01 01PZ447A Tallinn Tallinna Lasteaia"Kiikhobu"mänguväljakuteinventar

riigitulud 75 000

4502.01 01PY448A Tallinn Tallinna RakuLasteaia uste jaakende vahetus

riigitulud 50 000

4502.01 01PZ449A Tallinn Tallinna MännikuLasteaiamänguväljakuteinventar

riigitulud 50 000

4502.01 01PZ401B Tallinn Tallinna Lasteaia"Kikas" sisustus

riigitulud 50 000

4502.01 01PY402B Tallinn Tallinna Lasteaed"Pallipõnn"

riigitulud 50 000

4502.01 01PA450A Tallinn Tallinna MänniLasteaia sisustus

riigitulud 90 000

4502.01 01PY451A Tallinn Tallinna Lasteaed"Männikäbi"

riigitulud 90 000

4502.01 01PY452A Tallinn Tallinna LiivakuLasteaiamänguväljak

riigitulud 90 000


4502.01 05PZ454A Tallinn Mustamäe LasteLoominguKeskusekabinetklaver

riigitulud 55 000

4502.01 05PY461A Tallinn Tallinna NõmmeNoortemajaloodusmajapuurid japiirdeaed

riigitulud 220 000

4502.01 01LY593A Tartu mk Elva Lasteaed"Murumuna"


4502.01 01LY369A Tartu mk ÜlenurmeLasteaiamänguväljak

riigitulud 100 000

4502.01 01LZ388A Tartu mk Kambja vallaUnipiha Algkooliloodusaineteklassi inventar

riigitulud 50 000

4502.01 01LZ405B Tartu mk Peipsiääre vallaKolkja Põhikoolitööõpetusklassiseadmed

riigitulud 50 000

4502.01 05LZ505A Tartu mk MehikoormaNoortekeskusesisustus jatehniline varustus

riigitulud 40 000

4502.01 01LZ596B Tartu mk Mäksa vallaMelliste Algkool-Lasteaia võimlasisustus

riigitulud 90 000

4502.01 01LY520A Tartu mk MustveeLasteaed

riigitulud 100 000

4502.01 01LZ521A Tartu mk Võnnu Lasteaiasoetus

riigitulud 100 000

4502.01 05LY522A Tartu mk AlatskiviKunstide Kool

riigitulud 100 000

4502.01 01LY523A Tartu mk Laeva Põhikool riigitulud 100 0004502.01 05LY845A Tartu mk Meeksi

valla NoorteHuvikeskus

riigitulud 100 000

4502.01 01MY321A Valga mk TsirguliinaKeskkoolisissesõidutee


4502.01 01MY372A Valga mk OtepääLastepäevakodu"Pähklike"

riigitulud 800 000

4502.01 05MY597A Valga mk HummuliNoortekeskus

riigitulud 700 000

4502.01 01MY603A Valga mk Tõlliste vallaTsirguliinaLasteaed

riigitulud 50 000

4502.01 01MY211B Valga mk Karula vallaLüllemäePõhikool

riigitulud 50 000

4502.01 01MY604A Valga mk Palupera vallaHellenurmeLasteaed

riigitulud 50 000

4502.01 01NY376A Viljandi mk Paistu Põhikool riigitulud 500 0004502.01 01NY402A Viljandi mk Karksi-Nuia

Gümnaasiumriigitulud 500 000


4502.01 01NZ738C Viljandi mk TarvastuGümnaasiumiarvutid

riigitulud 100 000

4502.01 01NY468A Viljandi mk Puiatu Lasteaed-Algkooli katus

riigitulud 250 000

4502.01 01NY469A Viljandi mk ViljandiKesklinnaLasteaiamänguväljak

riigitulud 250 000

4502.01 01NZ408B Viljandi mk Suure-JaaniGümnaasiumitehnikaring

riigitulud 200 000

4502.01 01NY376B Viljandi mk Paistu Põhikoolilasteaia osa

riigitulud 50 000

4502.01 01OY323A Võru mk Võru valla PuigaPõhikooli võimla

riigitulud 700 000

4502.01 05OY881A Võru mk RõugeNoortekeskus

riigitulud 900 000

4502.01 01OY608A Võru mk Mõniste Kool riigitulud 400 0004502.01 01OY027B Võru mk Võru lasteaedade

mänguväljakudriigitulud 400 000

4502.01 01OY605A Võru mk Võru Lasteaed"Sõleke"

riigitulud 300 000

4502.01 01OY741A Võru mk VastseliinaGümnaasium

riigitulud 250 000

4502.01 01OZ379A Võru mk Sõmerpalu vallaOsula Põhikoolitööõpetusklassiinventar

riigitulud 400 000

4502.01 01OY380A Võru mk Haanja-RuusmäePõhikool

riigitulud 100 000

4502.01 01OY381A Võru mk AntslaGümnaasium

riigitulud 300 000

4502.01 01OZ608B Võru mk Mõniste Koolitööõpetusmajatööõpetusvahendid

riigitulud 40 000

4502.01 01OY413B Võru mk Misso Keskkoolijuurdeehitus

riigitulud 50 000

4502.01 01OY697A Võru mk SõmerpaluLasteaia õueala

riigitulud 100 000

Sihtotstarbelised eraldised põhivara

soetamiseks ja renoveerimiseksvalitsussektorisse kuuluvateleavalik-õiguslikele juriidilisteleisikutele

4 293 000

4502.02 03PY327A Tallinn Tallinna ÜlikooliBalti Filmi- jaMeediakool

riigitulud 800 000

4502.02 04PY618B Tallinn Keemilise jaBioloogiliseFüüsikaInstituudiAkadeemia23 hoonerenoveerimine


4502.02 04PY615B Tallinn Eesti TeadusteAkadeemiaKohtu 6 hoone

riigitulud 850 000

4502.02 04PZ615C Tallinn Eesti TeadusteAkadeemiasoetused

riigitulud 300 000

4502.02 04PY616C Tallinn Eesti TeadusteAkadeemiaUnderi ja Tuglase

riigitulud 143 000


Kirjanduskeskusemuuseumiosakonnarenoveerimine

4502.02 04PZ616B Tallinn Eesti TeadusteAkadeemiaUnderi ja TuglaseKirjanduskeskusesoetused

riigitulud 100 000

4502.02 04PY617C Tallinn Eesti TeadusteAkadeemiaUnderi ja TuglaseKirjanduskeskuserenoveerimine

riigitulud 200 000


soetamiseks muudele residentidele850 000

4502.8 03PZ415A Tallinn MTÜ TallinnaÜliõpilasteümarlaud- Tallinnaülikoolidelastehoiutubadesisustamine

riigitulud 300 000

4502.8 05PZ434A Tallinn MTÜLasnamäe VeneGümnaasiumiHuvikeskuseinfotehnoloogilisedseadmed

riigitulud 250 000

4502.8 05AY460A Tallinn MTÜ Bona Fide riigitulud 300 000 Kaitseministeerium 11 755 000 Sihtotstarbelised eraldised põhivara

soetamiseks ja renoveerimiseksriigile ja riigiasutustele

1 000 000

4502.00 10SZ612A Kaitseatašeedeautod



10 755 000

4502.01 10RY613A Eesti KaitseväeKeskpolügoonijuurdepääsuteed


4502.01 16DY690A Jõgeva mk Palamuse vallaVabadussõjaausambarenoveerimine

riigitulud 150 000

4502.01 16IY691A Pärnu mk Saarde vallaVabadussõjaausambataastamine

riigitulud 40 000

4502.01 16IY692A Pärnu mk Vändra vallaVabadussõjaausambataastamine

riigitulud 40 000

Keskkonnaministeerium 759 650 321 Sihtotstarbelised eraldised põhivara

soetamiseks ja renoveerimisekskohaliku omavalitsuse üksustele jaomavalitsusasutustele

742 953 335


4502.01 12AX298A Harju mk Tallinnajäätmemajandus,II faas

toetused 9 259 043

4502.01 12AY299A Harju mk Viimsiveevarustus jakanalisatsioon

toetused 94 307 096

4502.01 12CY301A Ida-Viru mk Kohtla-Järveregionaalnereoveekäitlussüsteem

toetused 78 233 000

4502.01 12CY303A Ida-Viru mk Narvaühisveevärk jakanalisatsioon

toetused 33 380 188

4502.01 12FY239A Eesti Matsalu valgalapiirkonnaveeprojekt

toetused 77 559 664

4502.01 12IY305A Pärnu ja Järva mk Pärnu ja Paideveemajandusprojekt


4502.01 12IY307A Pärnu mk Pärnujäätmemajandusprojekt

toetused 4 447 061

4502.01 12KY238A Saare ja Hiiu mk Läänesaarteveeprojekt


4502.01 12RY422A Eesti Emajõe jaVõhandu valgalaveeprojekt


4502.01 12RY648A Eesti Sihtotstarbelisederaldisedkeskkonnainvesteeringutekskohalikeleomavalitsusasutustele

varade müügiarvel

20 010 000


soetamiseks ja renoveerimiseksmuudele residentidele

16 696 986

4502.8 12RY649A Eesti Narva tuhaväljanr 2 sulgemine

toetused 16 446 986

4502.8 11RY433A Harju mk MTÜ EestiLooduskaitseSelts

riigitulud 250 000

Kultuuriministeerium 296 134 875 Sihtotstarbelised eraldised põhivara

soetamiseks ja renoveerimisekskohaliku omavalitsuse üksustele jaomavalitsusasutustele

149 161 000

4502.01 14RX316A Eesti Kultuuriministeerium,spordi- jamänguväljakud


4502.01 13AY628A Harju mk Aruküla laululava riigitulud 600 0004502.01 13AX378A Harju mk Kehra Linna

Spordi- jaKultuurikeskus


4502.01 14AY629A Harju mk Kernu staadion riigitulud 1 600 0004502.01 14AY137B Harju mk Kiili Kooli

võimlariigitulud 1 100 000

4502.01 14AY140A Harju mk Kose staadionirenoveerimine


4502.01 13AY480B Harju mk LoksaKultuurikeskus(Muusikakool)


4502.01 14AZ630A Harju mk Loksaspordikeskusespordiinventar

riigitulud 75 000


4502.01 13AY409A Harju mk Jõelähtme vallaLoo aleviku lastemänguväljak

riigitulud 500 000

4502.01 13AZ538A Harju mk Jõelähtmevalla LooKultuurikeskusesoetus

riigitulud 100 000

4502.01 13AY631A Harju mk RiisipereKultuurimaja

riigitulud 850 000

4502.01 13AY459A Harju mk Saue vallaVanamõisa külaja Laagri alevikumänguväljakud

riigitulud 100 000

4502.01 13AY632A Harju mk Saue vallaVeskitammiKultuurikeskus

riigitulud 50 000

4502.01 14BY633A Hiiu mk EmmasteSpordihoone


4502.01 14BY634A Hiiu mk Hiiumaa valdadestaadionid


4502.01 13BY484A Hiiu mk KärdlaMuusikakool


4502.01 13CZ635A Ida-Viru mk AseriRaamatukogusoetus

riigitulud 50 000

4502.01 13CY122A Ida-Viru mk AvinurmeKultuurikeskus

riigitulud 200 000

4502.01 13CY487B Ida-Viru mk Iisaku vallaKaseväljamänguväljak

riigitulud 300 000

4502.01 05CY336A Ida-Viru mk Kiviõlimänguväljakud

riigitulud 150 000

4502.01 13CY636A Ida-Viru mk Lüganuse vallaRahvamaja

riigitulud 50 000

4502.01 01CY557B Ida-Viru mk Narva linna lastemänguväljak

riigitulud 150 000

4502.01 16CY152A Ida-Viru mk Narva Muuseum riigitulud 1 500 0004502.01 13CY762C Ida-Viru mk Narva Rahvaste

majariigitulud 150 000

4502.01 14CY156A Ida-Viru mk Narva Sõudebaas riigitulud 2 000 0004502.01 13CY442B Ida-Viru mk Narva-Jõesuu

raamatukogu,noortekeskus jamuuseum


4502.01 13CY337A Ida-Viru mk Toila valla Orupargi lipumäevaateplatvorm

riigitulud 200 000

4502.01 13CY421A Ida-Viru mk PüssiKultuurimaja

riigitulud 200 000

4502.01 14CY265A Ida-Viru mk SillamäeSpordikompleks


4502.01 14CY637A Ida-Viru mk Voka staadion jaspordihoone


4502.01 14DY343A Jõgeva mk Jõgeva staadion riigitulud 2 250 0004502.01 13DY506A Jõgeva mk Jõgeva valla

Kuremaa alevikulauluväljak jaspordirajatistehooldustehnika

riigitulud 150 000

4502.01 13DY069D Jõgeva mk Jõgeva vallaKuremaa

riigitulud 100 000


Tervisekeskus(ujula)

4502.01 13DY087A Jõgeva mk Jõgeva vallaKuremaaTervisekeskus

riigitulud 800 000

4502.01 13DY124A Jõgeva mk Laiuse Seltsimaja riigitulud 1 350 0004502.01 13DY510A Jõgeva mk Põltsamaa

valla LustivereKultuurimaja

riigitulud 100 000

4502.01 13DZ507A Jõgeva mk MustveeKultuurimajatehniline varustus

riigitulud 60 000

4502.01 13DY086A Jõgeva mk Omedu Külaseltsihoone

riigitulud 100 000

4502.01 13DY490B Jõgeva mk Pajusi Rahvamajarenoveerimine


4502.01 13DZ509A Jõgeva mk PalaKultuurimajasisustus

riigitulud 50 000

4502.01 13DY689A Jõgeva mk Puurmani Spordi-ja Kultuurimaja


4502.01 13DY638A Jõgeva mk Saare Rahvamaja riigitulud 500 0004502.01 13DY158A Jõgeva mk Sadala

Kultuurimajariigitulud 100 000

4502.01 13DY512A Jõgeva mk Jõgeva vallaVaimastveremänguväljak

riigitulud 100 000

4502.01 13EY639A Järva mk Anna Vaba AjaMaja

riigitulud 500 000

4502.01 14EY112A Järva mk Imavere vallapallimänguväljakud

riigitulud 570 000

4502.01 13EY340A Järva mk Kareda vallaraamatukogu

riigitulud 500 000

4502.01 13EY492A Järva mk KoeruKultuurimaja

riigitulud 388 000

4502.01 14EY339A Järva mk Koigispordiväljak

riigitulud 300 000

4502.01 14EY558A Järva mk Paidekunstmurukattegaspordiväljak

riigitulud 500 000

4502.01 14EY777B Järva mk Paide linna jagümnaasiumispordihall


4502.01 13EY779A Järva mk Roosna-AllikuRahvamaja

riigitulud 260 000

4502.01 13EZ495A Järva mk TüriKultuurimajasisustus

riigitulud 70 000

4502.01 13EY854A Järva mk TüriMuusikakool-Kultuurimaja


4502.01 14EY341A Järva mk Türi spordiväljak riigitulud 350 0004502.01 14EY266A Järva mk Valgehobusemäe

suusa- japuhkekeskus


4502.01 13EY779A Järva mk Roosna-AllikuViisu Rahvamaja

riigitulud 350 000

4502.01 14EY163A Järva mk Väätsaspordihoone


4502.01 13FY393A Lääne mk HaapsaluKultuurikeskus


4502.01 13FY347A Lääne mk LihulaKultuurimaja

riigitulud 100 000


4502.01 14FY640A Lääne mk Lihula staadioniprojekteerimine

riigitulud 50 000

4502.01 13FY670A Lääne mk Lääne MaakonnaKeskraamatukogulasteosakonnahoone


4502.01 13FY695A Lääne mk Nõva külaplats riigitulud 250 0004502.01 13FY344A Lääne mk Taebla valla

Palivere külaplatsriigitulud 200 000

4502.01 14FY167A Lääne mk RistiSpordihoone


4502.01 13FY641A Lääne mk TaeblaKultuurikompleks


4502.01 14GY642A Lääne-Viru mk KadrinaSpordikompleks


4502.01 13GY391A Lääne-Viru mk LaekvereRahvamaja

riigitulud 250 000

4502.01 14GY108B Lääne-Viru mk Rägavere vallaMõedakuSpordibaas

riigitulud 325 000

4502.01 14GX350A Lääne-Viru mk RakvereSpordihoone


4502.01 14GY498A Lääne-Viru mk TamsaluSpordihoone


4502.01 13GY643A Lääne-Viru mk TapaKultuurikoda


4502.01 14HZ397C Põlva mk AhjaSpordihooneinventar

riigitulud 300 000

4502.01 13HY346A Põlva mk Kõlleste vallaKrootuseRahvamaja

riigitulud 800 000

4502.01 13OY541A Põlva mk Verioravalla Leevivabaõhukeskus

riigitulud 100 000

4502.01 13HY476A Põlva mk Mikitamäevalla LüübnitsaKultuurimaja

riigitulud 200 000

4502.01 16OZ540A Põlva mk Mooste mõisasoetused

riigitulud 100 000

4502.01 13HY481C Põlva mk Põlva Kultuuri- jaHuvikeskus


4502.01 13HY348A Põlva mk Räpina linnapark riigitulud 800 0004502.01 14HY644A Põlva mk Räpina staadion riigitulud 1 600 0004502.01 14HY115A Põlva mk Tilsi staadion riigitulud 1 000 0004502.01 13HY848A Põlva mk Veriora

Raamatukogu-külakeskuserenoveerimine


4502.01 13HY873A Põlva mk VärskaKultuurikeskus


4502.01 16IY319A Pärnu mk Audru mõisateenijatemaja

riigitulud 200 000

4502.01 13IY245B Pärnu mk Kihnu Muuseum riigitulud 1 000 0004502.01 14IY190B Pärnu mk Kilingi-

Nõmme / SaardeSpordihoone


4502.01 14IY425A Pärnu mk Koonga vallaLõpe asulaspordirajatised

riigitulud 500 000


4502.01 13IY315A Pärnu mk Koonga vallaPikavere külatalupalvela

riigitulud 200 000

4502.01 14IY252B Pärnu mk Pärnu Kalevistaadion


4502.01 13IY264A Pärnu mk PärnuKeskraamatukogu


4502.01 13IY645A Pärnu mk Pärnu vallikäär riigitulud 2 000 0004502.01 21IY351A Pärnu mk Saarde valla

kergliiklusteevalgustus

riigitulud 300 000

4502.01 16IY320A Pärnu mk Tori viinaköök riigitulud 200 0004502.01 14IY646A Pärnu mk Tõstamaa võimla riigitulud 1 000 0004502.01 16IY318A Pärnu mk Uue-Varbla

mõisahooneriigitulud 200 000

4502.01 13IY313A Pärnu mk Saarde vallaVardja rehielamu

riigitulud 200 000

4502.01 13IY352A Pärnu mk Tahkurannavalla VõisteRahvamaja

riigitulud 100 000

4502.01 05IY316A Pärnu mk Vändra alevimänguväljakud

riigitulud 400 000

4502.01 13IY097B Pärnu mk Vändra vallakülakeskused

riigitulud 500 000

4502.01 13JY355A Rapla mk KehtnaKaereperealevikumänguväljak

riigitulud 150 000

4502.01 14JX405A Rapla mk Kohila alevispordikompleks


4502.01 13JY353A Rapla mk Kaiu vallaKuimetsa külamänguväljak

riigitulud 150 000

4502.01 13JY709A Rapla mk MärjamaaRahvamaja


4502.01 14JY193B Rapla mk Raplaekstreemspordipargid

riigitulud 150 000

4502.01 13JY406A Rapla mk RaplaKultuurikeskus


4502.01 14JY407A Rapla mk RaplaSpordihoone


4502.01 14JY857A Rapla mk Kehtnavalla ValtuSpordikeskus

riigitulud 175 000

4502.01 14JY857C Rapla mk Kehtnavalla Valtukunstmurukattegajalgpalliväljak

riigitulud 700 000

4502.01 13KY358A Saare mk Kaarma vallaAste külalastemänguväljak

riigitulud 250 000

4502.01 13KY647A Saare mk KihelkonnaRahvamaja


4502.01 14KX410A Saare mk KuressaareSpordi- jaTervisekeskus


4502.01 14KY356A Saare mk KuressaareStaadion


4502.01 13KY696A Saare mk KuressaareLaululava

riigitulud 600 000

4502.01 14KY648A Saare mk Lümandaspordiväljak

riigitulud 910 000

4502.01 13KY408A Saare mk Muhu Muusem riigitulud 200 000


4502.01 13KY649A Saare mk MustjalaRahvamaja

riigitulud 500 000

4502.01 13KY650A Saare mk OrissaareKultuurimaja

riigitulud 50 000

4502.01 13KY357A Saare mk Orissaaremänguväljakkoos skatepargiga

riigitulud 300 000

4502.01 14KX411A Saare mk OrissaareSpordihoone


4502.01 13KY359A Saare mk Leisi vallaPärsamamänguväljak

riigitulud 350 000

4502.01 13KZ057B Saare mk Leisi vallaPärsamaRahvamajasisustus

riigitulud 150 000

4502.01 13KZ516B Saare mk SandlaKultuurimajasisustus

riigitulud 50 000

4502.01 14KY361A Saare mk Valjala suusa-jooksu-matkarada

riigitulud 300 000

4502.01 14PZ365A Tallinn Piritaspordikeskuseinventar

riigitulud 500 000

4502.01 13PY380A Tallinn TallinnaLoomaaed


4502.01 13PZ428A Tallinn VeneKultuurikeskusekeelekabinetisisustamine

riigitulud 100 000

4502.01 16LY198A Tartu mk Alatskivi loss riigitulud 500 0004502.01 13LY518A Tartu mk Elva

Kultuurimajariigitulud 2 500 000

4502.01 13LY651A Tartu mk KallasteRahvamaja jaraamatukogu


4502.01 13LZ528A Tartu mk Peipsiäärevalla KolkjaRahvamajasoetus

riigitulud 100 000

4502.01 13LY652A Tartu mk Peipsiäärevalla KolkjaVanausulisteMuuseum

riigitulud 600 000

4502.01 13LY653A Tartu mk Vara valla KoosaMängude Maja


4502.01 13LY368A Tartu mk Vara valla KoosaRahvamaja

riigitulud 200 000

4502.01 13LY654A Tartu mk MehikoormaNoorte- jaSeltsikeskus


4502.01 13LY094B Tartu mk Nõo vallaNõgiaruKülaseltsimaja

riigitulud 100 000

4502.01 14LY529A Tartu mk Rannu võimla riigitulud 100 0004502.01 14LY370A Tartu mk Rõngu valla

skateparkriigitulud 200 000

4502.01 13LY503A Tartu mk Rõngu vallaValgutaSeltsimajasavikoda

riigitulud 90 000


4502.01 13LZ502A Tartu mk Laeva vallaSiniküla Klubi

riigitulud 90 000

4502.01 14LX359A Tartu mk Tartu Spordimaja(A.Le Coqispordimaja)


4502.01 13MY373A Valga mk Karula vallaLüllemäeRahvamaja

riigitulud 700 000

4502.01 13MY655A Valga mk OtepääKultuurikeskus


4502.01 13MY522A Valga mk Puka Rahvamaja riigitulud 3 072 0004502.01 13MY656A Valga mk Riidaja

Raamatukoguriigitulud 1 188 000

4502.01 13MY657A Valga mk Tõlliste vallaTsirguliinaRahvamaja

riigitulud 100 000

4502.01 14MY658A Valga mk Tõlliste vallaTsirguliinastaadion

riigitulud 750 000

4502.01 14MX417A Valga mk Valga Sisehall riigitulud 2 000 0004502.01 14NZ659A Viljandi mk Kõpu

Spordihoonesoetus

riigitulud 50 000

4502.01 13NY660A Viljandi mk Paala Rahvamaja riigitulud 1 383 0004502.01 13NY524A Viljandi mk Ramsi vabaaja

keskus(kultuurikeskus)


4502.01 13NY528A Viljandi mk SaarepeediRahvamaja

riigitulud 100 000

4502.01 13EY493A Viljandi mk Suure-JaaniKultuurimaja

riigitulud 390 000

4502.01 13NY082A Viljandi mk Viiratsi vallaUusna Seltsimaja

riigitulud 750 000

4502.01 13NY525A Viljandi mk Viljandilossimäed,Kirsimäe hoone(folkloorifestivalikorralduspaik)


4502.01 14NY661A Viljandi mk Viljandi staadion riigitulud 2 000 0004502.01 14NZ661B Viljandi mk Viljandi staadion,

kunstmuruväljakutribüüni soetus

riigitulud 75 000

4502.01 13NY662A Viljandi mk Viljandi UueKunsti Muuseumiprojekteerimine

riigitulud 500 000

4502.01 14NY466A Viljandi mk Võhma linnaspordiväljak

riigitulud 300 000

4502.01 13OY274B Võru mk AntslaKultuurimaja


4502.01 13OY663A Võru mk Eesti Emaskulptuur ja park

riigitulud 500 000

4502.01 13OY812B Võru mk Haanja vallaRogosi mõisamuuseum

riigitulud 200 000

4502.01 13OY471A Võru mk Loosi MaanaisteSeltsingu Loosipargi kõlakoda

riigitulud 75 000

4502.01 13OY664A Võru mk MeremäeRahvamaja

riigitulud 480 000

4502.01 13OY382A Võru mk Meremäevaatetorn

riigitulud 100 000

4502.01 13OY665A Võru mk Misso Kultuuri-ja Spordikeskus

riigitulud 600 000


4502.01 13OY834A Võru mk MõnisteRahvamajarenoveerimine

riigitulud 50 000

4502.01 13OY530A Võru mk Võru vallaParksepa alevikumänguväljak

riigitulud 100 000

4502.01 13OY263A Võru mk Pokumaateemapark-külastuskeskus


4502.01 13OY539A Võru mk Haanja vallaRuusmäeRahvamaja

riigitulud 300 000

4502.01 13OY470A Võru mk Rõuge vallaSandisuuKülaseltsipuhke- jakooskäimiskoht

riigitulud 75 000

4502.01 13OY324A Võru mk Urvaste vallaUue-AntslaRahvamaja


4502.01 13OY419A Võru mk VastseliinaRahvamaja

riigitulud 745 000

4502.01 13OY377A Võru mk Võru kesklinnapargi skulptuur

riigitulud 500 000

4502.01 14OY455A Võru mk VõruSpordihoone


4502.01 14OY214B Võru mk Võruspordiväljakud

riigitulud 300 000

4502.01 14OY666A Võru mk Võru staadion riigitulud 3 000 0004502.01 13OY472A Võru mk Rõuge valla

Ööbikuoruvabaõhulava

riigitulud 300 000

Sihtotstarbelised eraldised põhivarasoetamiseks valitsussektorissekuuluvatele avalik-õiguslikelejuriidilistele isikutele

63 036 000

4502.02 15PY477A Tallinn Rahvusringhäälingriigitulud 59 236 0004502.02 15PZ477B Tallinn Eesti

Rahvusringhääling,Raadio-4tehnilisedvahendid

riigitulud 100 000

4502.02 13PZ591A Tallinn RahvusooperiEstonia pillid


4502.02 13PY110B Tallinn Rahvusraamatukoguriigitulud 2 000 0004502.02 13PZ110C Tallinn Rahvusraamatukogu

e-raamatukoguriigitulud 500 000

Sihtotstarbelised eraldised põhivarasoetamiseks valitsussektorissekuuluvatele sihtasutustele

61 387 875

4502.03 16CY377A Ida-Viru mk SA NarvaAleksandri Kirik


4502.03 13EY667A Järva mk SA A. H.TammsaareMuuseumihooned

riigitulud 350 000

4502.03 13GY668A Lääne-Viru mk SA RakvereTeater -Pedassaare

riigitulud 200 000

4502.03 13GY109A Lääne-Viru mk SA VirumaaMuuseumid



4502.03 14IY300C Pärnu mk JõulumäeTervisekeskusekompleks


4502.03 13IY575E Pärnu mk JõulumäeTervisekeskusesuusatunnel

riigitulud 10 000

4502.03 13PY269A Tallinn KunstimuuseumiEhituse SA


4502.03 14MY217B Valga mk SA TehvandiSpordikeskus


4502.03 13NY268A Viljandi mk SA Ugala Teater riigitulud 14 527 875 Sihtotstarbelised eraldised põhivara


22 250 000

4502.8 13AY530A Harju mk MTÜ RavilaKüla ArendamiseSelts

riigitulud 100 000

4502.8 13AZ531B Harju mk MTÜ RavilaKüla ArendamiseSeltsi soetus

riigitulud 50 000

4502.8 16PY725B Harju mk Nõmme SaksaLunastaja Kirikuorel


4502.8 13BY424A Hiiu mk MTÜ Hellatempakülaseltsilaululava

riigitulud 100 000

4502.8 13BY423A Hiiu mk Soeratalumuuseumisöögimaja (MTÜSoera Talu)

riigitulud 100 000

4502.8 40BY537A Hiiu mk Reigi pastoraat riigitulud 100 0004502.8 14CZ669A Ida-Viru mk MTÜ Ida-

VirumaaJahilaskurklubiinventar

riigitulud 100 000

4502.8 40DY514A Jõgeva mk MTÜ EELKLaiuse PühajüriKogudusepastoraadi hoone

riigitulud 100 000

4502.8 40DY670A Jõgeva mk Mustvee BetaaniaKoguduse palvela(Eesti EKBKoguduste Liit)

riigitulud 300 000

4502.8 13EY492A Järva mk MTÜ SõranduKülaselts

riigitulud 150 000

4502.8 16EY895A Järva mk Paide Püha RistiKirik


4502.8 14EY338A Järva mk SA KoeruMaaspordikeskus

riigitulud 800 000

4502.8 13FZ495B Lääne mk MTÜ Üdrumakülaselts, soetus

riigitulud 50 000

4502.8 40OY571A Põlva mk MTÜ KanepiKogudus

riigitulud 150 000

4502.8 13HZ477A Põlva mk MTÜ Karisillakülaseltsiinventar

riigitulud 70 000

4502.8 13HY271A Põlva mk MTÜ MoosteKülalisstuudio

riigitulud 500 000

4502.8 13HY061B Põlva mk MTÜ SetomaaTurismimatkarajavaatetorn

riigitulud 300 000

4502.8 16IY671A Pärnu mk Tõstamaa Kirik riigitulud 200 000


4502.8 14JY532A Rapla mk KohilaspordiklubiAITADO MTÜ

riigitulud 100 000

4502.8 14JY672A Rapla mk MTÜ JärvakandiVibuklubi "Ilves"vibumaja

riigitulud 50 000

4502.8 14JY533A Rapla mk MTÜ Raplainvaspordiklubi"Refleks"

riigitulud 100 000

4502.8 31KY422A Saare mk Illiku päästepaadiveeskamise plats(Evi KoolitubaMTÜ)

riigitulud 150 000

4502.8 13KZ673A Saare mk MTÜ KaaliKülastuskeskus- MetoriitikaMuuseumi soetus

riigitulud 50 000

4502.8 14PY919A Tallinn MTÜ KotkaStaadion

riigitulud 300 000

4502.8 14PY455A Tallinn MTÜ NõmmeTenniseklubipiirdeaed jainventar

riigitulud 110 000

4502.8 40PY436A Tallinn MTÜ TallinnaNelipühakogudus"Eelim"

riigitulud 350 000

4502.8 13PY510A Tallinn MTÜ Von KrahliTeater

riigitulud 890 000

4502.8 14PY325A Tallinn SK Kalevikeskstaadion


4502.8 16LY733A Tartu SA Tartu PauluseKirik


4502.8 40MY487A Valga mk MTÜ MoskvaPatriarhaadiEesti ÕigeusuValga JumalaemaVladimiri IkooniKogudus

riigitulud 120 000

4502.8 16EY674A Valga mk Ristija JohanneseKoguduse Järva-Jaani Kirik

riigitulud 300 000

Sihtotstarbelised eraldised põhivarasoetamiseks ja renoveerimiseksmitteresidentidele

300 000

4502.9 15SZ515A SA "EestiPäevaleht"Stockholmis -tehnilise baasiuuendamine

riigitulud 300 000

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 1 642 497 550

Sihtotstarbelised eraldised põhivarasoetamiseks riigile ja riigiasutustele

106 354 557

22RZ199A Eesti Riigivalitsemise tõhustaminevastavalt IKT võimalustele

15 500 000

sh: 4502.00 riigitulud 500 0004502.00 toetused 15 000 000


22RZ200A Eesti Avalike teenuste efektiivneosutamine kodanikele, ettevõteteleja avaliku sektori asutustele

31 000 000

sh: 4502.00 riigitulud 1 000 0004502.00 toetused 30 000 000

22RZ201A Eesti Digitaalsele teabele tehnilisteligipääsuvõimaluste avardamine

2 223 528

sh: 4502.00 riigitulud 223 5284502.00 toetused 2 000 000

22RZ202A Eesti ITK lahenduste väljaarendamineosalusvõimaluste suurendamiseksriigi ühiskondlikus elus

16 000 000


22RZ473A Eesti Infoühiskonnaarendamine

24 582 000

sh: 4502.00 riigitulud 6 145 5004502.00 toetused 18 436 5004502.00 21RY640A Eesti Laeva ehitamine

ühenduseksPiirissaarega



667 991 523

4502.01 21KY131A Hiiu mk Sõru merekeskus riigitulud 1 500 0004502.01 21GY345A Lääne-Viru mk Vihula valla

valgustatudbussiootepaviljonid

riigitulud 750 000

4502.01 21JY861B Rapla mk Käru vallatänavavalgustus

riigitulud 200 000

4502.01 21NY557A Viljandi mk Halliste alevikutänavavalgustus

riigitulud 250 000

4502.01 13CZ418A Ida-Viru mk KohtlaKaevanduspark-Muuseum

riigitulud 300 000

4502.01 13PY462A Harju mk TallinnaKalamaja park


4502.01 21HY475A Põlva mk VärskaVäike-RõsnaVerhuulitsakergkruusa-jalgtee

riigitulud 150 000

4502.01 18MY550A Valga mk Tõrva linnaSõpruse pargivalgustus

riigitulud 100 000

4502.01 20FY630A Lääne mk Vormsi vallakütusetanklaprojekteeriminejaplaneerimistööd

riigitulud 100 000

4502.01 20LY631A Tartu mk Imaverevalla lasteaiaküttesüsteem

riigitulud 330 000

4502.01 20AY632A Harju mk Kiili vallarahvamajaküttesüsteem

riigitulud 90 000


4502.01 20AY633A Harju mk Kõue vallaArdu Keskkoolisoojustrass

riigitulud 350 000

4502.01 20JY634A Rapla mk Käru vallalasteaia javallavalitsuseküttesüsteem

riigitulud 215 000

4502.01 20HY635A Põlva mk Lahedavalla Vana-Koiola kooliküttesüsteem

riigitulud 525 000

4502.01 20KY636A Saare mk Muhu vallaLiiva katlamajasotsiaalobjektidesoojuslikrenoveerimine

riigitulud 150 000

4502.01 20LY637A Tartu mk Puhja valla Ulilakeskuse soojuslikrenoveerimine

riigitulud 260 000

4502.01 20CY638A Pärnu mk Saarde vallaKilingi-NõmmeLasteaia "Krõll"soojustamine

riigitulud 395 000

4502.01 20GY639A Ida-Viru mk Tudulinnavalla katlamajaökonomaiseripaigaldamine

riigitulud 185 000

4502.01 21RY558A Eesti Linna- javallateed


21RX102B Eesti Tehnilineabi raudteeeritasandilisteristmikeehitamiseks

28 041 523


Sihtotstarbelised eraldised põhivarasoetamiseks valitsussektorissekuuluvatele sihtasutustele

10 520 000

4502.03 22RZ214A Eesti RiigiInfokommunikatsiooniSihtasutuseinvesteeringud


Sihtotstarbelised eraldised põhivarasoetamiseks ja renoveerimiseksmuudele residentidele

857 631 470

4502.8 21RY488A Eesti AS Saarte Liinidsadamad


4502.8 21RY641A Eesti Investeeringudregionaalselennuliiklusetagamiseks

toetused 35 420 000

4502.8 21PY492A Tallinn TallinnaLennujaamalennuliiklusalarekonstrueerimine


4502.8 21KY671A Saare mk KuressaareLennujaamainfrastruktuuriarendamine

toetused 1 428 000


4502.8 21RY490A Eesti Väikelennujaamadeinvesteeringud

toetused 31 976 973

4502.8 21PY493A Eesti TallinnaLennujaamareisiterminalikaasajastamine

toetused 87 559 279

4502.8 21AY494A Harju mk ElektriraudteeAS veeremirenoveerimine


4502.8 21RZ494B Eesti Uueraudteeveeremisoetamine


4502.8 21RY642A Eesti Elektrifitseeritudraudteeliinidekontaktvõrgurekonstrueerimine

toetused 80 000 000

4502.8 21RY643A Eesti Reisiplatvormideüleviimine Euro-kõrgusele

toetused 40 000 000

4502.8 21RY644A Eesti Rail Baltica(Tallinn-Tartulõik)

toetused 21 900 000

4502.8 21RY645A Eesti Reisijateturvalisusetagaminereisirongidetööpiirkonnas

toetused 5 222 222

4502.8 21PY501A Harju mk Muuga sadamalaiendamine


21RY646A Eesti Kuivastu, Virtsu, Heltermaaja Rohuküla sadamaterekonstrueerimine

180 090 000


21LY647A Tartu mk Piirissaare-Laaksaaresadamaterekonstrueerimine

33 000 000


Põllumajandusministeerium 50 000 Sihtotstarbelised eraldised põhivara


50 000

4502.8 32DZ543A Jõgeva mk MTÜ EestiKülade jaVäikelinnadeLiikumineKODUKANT(Jõgevamaaühendusesoetused)

riigitulud 50 000

Siseministeerium 18 324 029 Sihtotstarbelised eraldised põhivara

soetamiseks ja renoveerimiseksriigile ja riigiasutustele

17 049 029

4502.00 32LZ689A Tartu mk Laeva soetaminePiirissaaregalaevaühendusepidamiseks


17 049 029



475 000

4502.01 31JY354A Rapla mk Kohila keskuseturvakaamerad

riigitulud 150 000

4502.01 31GY499A Lääne-Viru mk Vinni vallapäästeteenistusehoone

riigitulud 325 000


800 000

4502.8 40AY561A Harju mk EELKLaagrikeskusTalu SA

riigitulud 100 000

4502.8 31PY431A Harju mk MTÜ Petsipäästekeskus

riigitulud 700 000

Sotsiaalministeerium 534 976 080 Sihtotstarbelised eraldised põhivara

soetamiseks ja renoveerimiseks260 603 080

4502 37RY536A Eesti Haiglavõrguarendaminestruktuuritoetustevahendite arvel(RAK meede 4.4)


4502 37RY536B Eesti Tervishoiuinfrastruktuuriarendamine(struktuuritoetusteuue perioodivahendite arvel)

toetused 97 020 000


24 055 000

4502.01 34RY274A Eesti Kohalikuomavalitsuseüksustele jaomavalitsusasutustelesotsiaalhoolekandeobjektideinvesteeringuteks


4502.01 34EY494A Järva mk TüriToimetulekukool

riigitulud 230 000

4502.01 34ZY789A Lääne-Viru mk Kunda EakatePäevakeskus

riigitulud 325 000

4502.01 34GY609A Lääne-Viru mk Rakke vallaTammikuAvahoolduskeskus

riigitulud 100 000

4502.01 34HZ549A Põlva mk Põlva vallaVanadekodusoetus

riigitulud 100 000

4502.01 34IY311A Pärnu mk Halinga vallaVahenurmeSotsiaalmaja

riigitulud 400 000

4502.01 34IY349A Pärnu mk Sindi SotsiaaltööKeskus

riigitulud 300 000

4502.01 34IZ548A Pärnu mk Are vallaSotsiaalmajasoetus

riigitulud 200 000


4502.01 37LY501A Tartu mk KallasteTervisekeskus

riigitulud 150 000

4502.01 34MZ489A Valga mk Helme vallaJõgevestePäevakeskusesisustus

riigitulud 50 000

4502.01 34NY467A Viljandi mk Karksi vallaHooldekodu

riigitulud 250 000

4502.01 34OY166A Võru mk Sõmerpalu vallaHooldekodu

riigitulud 300 000

4502.01 34OY213B Võru mk Lasva vallaSotsiaalmaja

riigitulud 650 000

Sihtotstarbelised eraldised põhivarasoetamiseks ja renoveerimiseksvalitsussektorisse kuuluvatelesihtasutustele

97 900 000

4502.03 37LZ594A Tartu mk SA Tartu ÜlikooliKliinikum



152 418 000

34RY610A Eesti ASHoolekandeteenused

30 616 975

sh 4502.8 riigitulud 24 658 0004502.8 toetused 5 958 9754502.8 34GY176A Harju mk MTÜ AIDSi

Tugikeskusnaisnarkomaanideja HIV-positiivseterehabilitatsioonitalu

riigitulud 650 000

4502.8 34BY401A Hiiu mk Samaaria EestiMisjoni PutkasteTurvakodu

riigitulud 150 000

4502.8 37CY560A Ida-Viru mk SA KiviõliTervisekeskus

riigitulud 300 000

4502.8 34DY460B Jõgeva mk SA Jõgeva Haiglalift

riigitulud 100 000

4502.8 34DZ547A Jõgeva mk JõgevamaaPuuetegaInimeste Koda,sisustus

riigitulud 50 000

4502.8 34HZ156A Põlva mk MTÜ PõlvamaaPuuetegaInimeste Koda

riigitulud 100 000

4502.8 34KY395A Saare mk MTÜ SaaremaaPuuetegaInimeste Koda

riigitulud 700 000

4502.8 37PY326A Tallinn Põhja-EestiRegionaalhaiglaPõhja-EestiVerekeskuseDoonorikeskus

riigitulud 900 000

4502.8 37PZ611A Tallinn MTÜ DianaArenduskeskusliikumispuuetegainimesterehabilitatsiooniaparaat


4502.8 34PY364A Tallinn MTÜ VanuriteEneseabi jaNõustamiseÜhing



4502.8 34PZ438A Tallinn MTÜ Enne jaPärast Sündivarjupaigasisustus

riigitulud 90 000

4502.8 34LY500A Tartu mk SA Juht- jaAbikoerteKooli TartuKoolituskeskus

riigitulud 120 000

4502.8 34MZ484A Valga mk MTÜErivajadustegaLaste Tugikeskus"Sinilill"

riigitulud 100 000

4502.8 34MZ486A Valga mk MTÜTõlliste VallaPensionärideÜhendus

riigitulud 60 000

4502.8 37MY488A Valga mk SA Tõrva Haiglalift

riigitulud 200 000

4502.8 34MZ483A Valga mk MTÜ ValgamaaPensionärideÜhendus

riigitulud 100 000

4502.8 37MY798A Valga mk SA TahevaSanatoorium

riigitulud 150 000

4502.8 37NZ771B Viljandi mk Lõhavere Ravi- jaHoolduskeskus

riigitulud 200 000

4502.8 37NY772A Viljandi mk SA Abja Haigla riigitulud 250 000

[RTL 2008, 40, 570– jõust. 14.05.2008]


lisa 12965789

Lisa 4

Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a korraldusenr 11"Valitsusasutustele ja valitsusasutuste

hallatavatele riigiasutustele 2008. aastaksmääratudtegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete

varade soetamise ja renoveerimise kulude ningsihtotstarbeliste eraldiste põhivara soetamise kuludeobjektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende



[RTL 2008, 40, 570– jõust. 14.05.2008]

MeedeNimetus Tulud Kulud Finantseerimis-

tehingud

Olulisemadtegevused (shuued algatused)

Vahetudtulemused

Riigikantselei haldusalaVabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Parandada Vabariigi Valitsuse töö planeerimist

../../12962662

../../12962662


Strateegiliseeesmärgiindikaator (2011):

Valitsuse töö efektiivsus - konkurentsivõime uuringu põhjal mõõdetava valitsuse tööefektiivsuse punktisumma ja Eesti keskmine koht nende alusel EL liikmesriikide hulgas

Indikaatorisaavutustase(2008):

Valitsuse töö efektiivsuse näitaja osas on Eesti punktisumma suurem kui 40,8 ja keskminekoht on parem kui 6

Strateegilineeesmärk aastaks2011:

Tõsta Vabariigi Valitsuse otsuste ettevalmistamise kvaliteeti


Ministeeriumide rahulolu valitsuse otsustusprotsessi korraldusega (vastanute poolt antudkeskmine hinne viiepallisüsteemis)


Ministeeriumide rahulolu valitsuse otsustusprotsessi korraldusega on vähemalt 3,8


Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise puudujääk (ülevõtmata direktiivide osakaal kehtivatedirektiivide koguarvus)


Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise puudujääk ei ole suurem kui 1% kehtivate direktiividekoguarvust


Tagada Vabariigi Valitsuse poliitikate, otsuste ja tegevuste läbipaistvus, arusaadavus ja infokättesaadavus


Meedia rahulolu valitsuskommunikatsiooniga (keskmine üldhinne meediaga suhtlemiselüheksapallisüsteemis)


Meedia rahulolu valitsuskommunikatsiooniga on vähemalt 6,8


Eesti elanike rahulolu valitsuskommunikatsiooniga (nende küsitletud elanike osakaal, kes onvalitsuskommunikatsiooniga rahul vähemalt tasemel "rahuldav")


Täpsustatakse järgneva perioodi arengukavas pärast algtaseme fikseerimist


Eesti elanike toetus Euroopa Liidule (nende küsitletud elanike osakaal, kes toetavad EuroopaLiitu)


Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on vähemalt 67%

Valitsuse tööplaneerimiseparandamine

25 968 170 31 468 327 0 Valitsuse tööpikaajaliseplaneerimisekvaliteediparandamineUued algatused:1. Valitsuse töötulemusaruandekoostamine jasellest lähtuvaltVabariigiValitsusetegevusprogrammitäiendamine2. VabariigiValitsuse tööregulaarseanalüüsi süsteemikäivitamine3.Ministeeriumidevalitsemisalade2009-2012arengukavadeläbitöötaminening peaministri

1. Valitsusetegevusprogrammitäitmine onedukas2. ValitsuseEuroopaLiidu poliitikaplaneerimineparaneb, sellerakenduskavadeelluviiminening EuroopaLiidu tasandilttulenevatekohustustetäitmine onedukas


ja ministritearuteludeettevalmistamine4. Eesti EuroopaLiidu poliitikaväljatöötamine jaelluviimine

5.EeljälgimissüsteemijuurutamineEuroopaLiidu õigusesttulenevatekohustusterakendamiseksvajalikeriigisisestemeetmeteväljatöötamiseparemaksplaneerimiseksRiigijätkusuutlikule jatasakaalustatudarengulekaasaaitamineUued algatused:1. Riigi uuekonkurentsivõimestrateegia(aastateks2008-2011)koostamine jaselle elluviimiseanalüüs ningkoordineerimine2. Uuendatudsäästva arengustrateegiakoostamine jaselle elluviimiseanalüüs ningkoordineerimine3. Strateegiatemõjudehindamisesüsteemirakendamine4. Poliitikakujundamiseja elluviimiseanalüüsideja uuringutekavandamisening kasutamisesüsteemi loomineja rakendamine5. "Euroopa Liidustruktuurivahenditeinimressursiarendamiserakenduskavaperioodil2007-2013"haldusvõimekuseprioriteetse suuna- valitsusvälisevõimekuse

Eestimajanduskasvuja tööhõivetegevuskavaning säästvaarengu strateegia„Säästev Eesti21” 2008. aastaeesmärgid ontäidetud


tõstmisealameetmerakendamine6. ValitsustnõustavatekomisjonidekorrastatudsüsteemirakendamineValitsuse otsustetegemine õigeksajaksUued algatused:1. Euroopa LiiduinfosüsteemiELIS 2arendamineja kasutuselevõtmine2. PiiratudtasemegaEuroopa Liidudokumentidetöötlemiskeskkonnaväljaarendamine3.Juhendmaterjali“Parim praktikaEuroopaLiidu õiguseülevõtmisel”väljaandmine

4. Riiklikeekspertidelähetamissüsteemireform

1. Riigikogu javalitsuse otsustesttulenevatetähtaegadejärgimine paraneb2. ValitsuseseisukohadEuroopa Liiduasjades onõigeaegselt ettevalmistatud jaheaks kiidetud3. Euroopa Liidudirektiivideülevõtmisepuudujääki onvähendatud 0,8protsendini4. Euroopa Liiduõigusaktiderikkumismenetlustearv väheneb

Valitsuseotsuste tegemisetagamineoptimaalse ajajooksulUued algatused:1. XML-põhisedokumendivormingukasutuselevõtmine valitsusetööd toetavatessüsteemides2. Valitsuseõigusaktidedigitaalseallkirjastamisekasutuselevõtmine

1.Eelnõudeistungilejõudmisekeskmine aeg onoptimaalne2. Otsustevormistamise,allkirjastamiseja nendestteavitamisekeskmine aegväheneb3. Valitsuseistungiprotokolli jakabinetinõupidamisekokkuvõttekoostamise jaallkirjastamisekeskmine aegväheneb

Valitsuseotsustusprotsessiarendamine

18 031 107 57 237 968 0

ValitsuseleesitatavateettepanekutekvaliteeditõstmineUued algatused:1. HorisontaalseEuroopa Liidukoolitusprogrammiväljatöötamine jarakendamine 2.Ministeeriumideametnike

1.Kiireloomulisteeelnõude osakaalvalitsuse istungilväheneb2. Eelnõudetiitellehesisukokkuvõtetearusaadavus onparanenud3. Riigikantseleisparandatudvõi uuesti


teadlikkusetõstmine valitsuseotsustusprotsessist3.Sisukokkuvõtetekoostamisejuhendi jasisukokkuvõtetenäidistekoostamine jatutvustamineministeeriumidele

vormistatudeelnõude arvväheneb4. Valitsuseistungipäevakorrapunktidearv, mille kohtaministrid,õiguskantsler võiriigikontrolöresitavadõiguslikkemärkusi, püsibväike5. Valitsuseõigusaktide arv,mida kohus onõigusvastasekstunnistanud,püsib stabiilseltmadal6. Õiguskantsleripoolt valitsuseõigusaktidekohta tehtudpõhjendatudmärkuste arv eikasva7. ValitsuseseisukohadEuroopa Liiduasjades on heakvaliteediga

Probleemidekohasel tasandillahendamisetagamine Uusalgatus: VabariigiValitsusereglemendiväljatöötamine

1. Valitsuseistungile jõudvatelahendamataprobleemide arvväheneb2. Vähenebnende valitsuseistungil avatavatepäevakorrapunktidearv, kustõstatatakse uusiprobleeme

VabariigiValitsuse japeaministritegevusetoetamisetagaminehädaolukorras.Uus algatus:Riigikantseleikriisireguleerimisplaanikoostamine jaselles ettenähtudettevalmistustetegemine

Riigikantseleikriisireguleerimisplaanon kinnitatudning sellesettenähtudettevalmistavadtegevusedon toimunudja vajalikudressursid tagatud

VabariigiValitsuse,peaministri jaRiigikantseleisuhetekorraldamineavalikkusega jaEuroopa Liiduga

5 926 775 35 421 963 Valitsusepoliitikate,otsuste jategevustekohta infoandmine selgesja lihtsas keeles,

Meedia rahuloluvalitsuskommunikatsioonigakasvab


proaktiivselt ningsüstematiseeritultUus algatus: ELliitumislepinguja ELrahvahääletuse5. aastapäevatähistamineKodanike jakodanikuühendustevalitsuseotsustusprotsessikaasamiseja osalemisetoetamineUued algatused:1.Valitsusasutusteja ühendustekoostööalanenõustaminekaasamisehea tavarakendamiseks2. Osalusveebiedasiarendamineja tutvustamineavalikkusele

Kodanike jakodanikuühendusterahulolukaasamisegakasvab

Riigi identiteeditugevdamineja kaitsetahtearendamine.Uued algatused:1. Eesti Vabariigi90. aastapäevatähistamine 2.Psühholoogilisekaitsekontseptsiooniväljatöötamine3. Riigivapikasutamisehea tavaväljatöötamine

Eesti Vabariigi90. aastapäevon väärikalttähistatud.Psühholoogilisekaitsekontseptsioonning riigivapikasutamise heatava on väljatöötatud

Kriisikommunikatsioonialasevõimekusetugevdamine.Uued algatused:1. Kriisiveebiedasiarendamineja tutvustaminelaiemaleavalikkusele 2.Kriisikommunikatsioonispetsialistidevõrgustikuloomine

Kriisiveeb onedasi arendatudja laiemaleavalikkuseletutvustatud ningkriisikommunikatsioonispetsialistidevõrgustik loodud

seotud riigisiseneteavitustegevus

Valitsusasutustekoostöö jakommunikatsiooniühtsusetõhustamineUued algatused:1.Valitsuskommunikatsioonikäsiraamatukoostamine,avaldamine jatutvustamine2.Euroopa Liiduteavitusvõrgustiku

Meedia rahuloluvalitsuskommunikatsioonigakasvab


reformiettevalmistamine

Tegevusvaldkondkokku:

49 926 052 124 128 258 0

Minister Urve Palo tegevuse toetamineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Tagada riikliku rahvastiku-, integratsiooni- ning rahvus- ja kodakondsuspoliitika tõhusväljatöötamine ja elluviimine


Määratlemata kodakondsusega isikute arv aasta lõpu seisuga


Määratlemata kodakondsusega isikute arv ei ole suurem kui 115 000

Rahvastikupoliitikaelluviimine jauute strateegiatekavandamineUued algatused:1. Eestirahvastikupõhinäitajatestülevaatekoostamine2. VabariigiValitsuse jaministrite otsustedemograafiliseleolukorraleavalduvamõju ennetavanalüüsimine jajärelseire3. Koostööperede ja eakatekodanikuühendustega4. Eakatevajadusteja hoiakuteregulaarne seire

1. Ülevaatesaamine Eestirahvastikupõhinäitajatest javajadustest2. Valitsuseja ministritevastuvõetudotsused mõjuvadpositiivselt Eestidemograafiliseleolukorrale

Valdkonnauuringuteteostamine japoliitika(te)väljatöötaminening nendetäitmisekoordineerimine,ministri vastavatekomisjonide töökorraldamine,koostööministeeriumidejaametiasutusteganingkodanikuühendustega

2 551 983 66 937 315 0

Pereplaneerimiseteadlikkusetõstmine japerekonnaväärtustamine,töö- ja pereeluühitamisevõimaldamineUued algatused:1. Laste japerekonnatähtsustamine,tervist säästvateeluviisidepropageerimineperekesksete jaterviseteadlikehoiakutekujundamiseksühiskonnas.Vastavateavituskampaaniakorraldamine(perepäevade,vastavateseminaride,

1. Ühiskonnasarenevad lapsija perekondiväärtustavadhoiakud2. Teadlikkusetõus töö- japereelu ühitamisevõimalustestja plussidest.Tööandjadväärtustavadenam töötajateperesid ja töötajavaba aega ningteadvustavadenda taastootmisevajalikkust3. Oodatavkeskmine eluigatõuseb


koolitusteorganiseerimine,sari ETV-s,raadiotes jm)2. Kriisirasedusenõustamiseprogrammijätkamine,vastavateavitustööja seminaridekorraldamine3. Töö- japereelu ühitamisepropageerimine,vastavaseadusandluseja hoiakutekaardistamine.Tööandjatelesuunatudseminaridekorraldaminesuunitlusegateavitada neidtöö- ja pereeluühitamisevõimalustest jakasulikkusest4. Eesti koolidesperekasvatuseõpetamiseolukorrakaardistamine5. Mitmetevaldkondlikeuuringute,nagu sotsiaalnekaasatus, töötaja-ja peresõbralikettevõte,lasteaiajärjekorrad,peresõbralikomavalitsus jms,läbiviimine6. Lapsega kodusolevale vanemalepakutavatetööturukoolitustepropageerimineja nendestteavitamineSündivustsuurendavatemeetmetekavandamine jaanalüüsimineUued algatused:Analüüsidaerinevateperepoliitilistesammude mõjusündimusele jatõhusust lastekasvatamisele.Pakkuda väljavastavaltanalüüsile uusimeetmeid

Sündimustiseloomustavsummaarnesündimuskordajasuureneb

Integratsiooni-ning rahvus- jakodakondsuspoliitika

1.Kodakondsusetavõi määratlemata


tõhusväljatöötamine jaelluviimineUuedalgatused: 1.„Integratsiooniprogrammi2000-2007”lõpphindaminening selleedukuse japuudusteanalüüsimine. 2.„Integratsiooniprogrammi2008-2011”koostamine. 3.„Integratsiooniprogrammi2008-2011”vahehindamineja vastavatetäiendustetegemine. 4.Venekeelsetegümnaasiumideosalisele eestiõppekeeleleüleminekusosalevatesihtgruppide(õpetajad,õpilased,koolijuhid,lapsevanemad)vajadusteja hoiakuteregulaarneseire. VastavaltuuringutulemusteleettepanekutetegemineHaridus- jaTeadusministeeriumile.5. Eesti keeleõppe vajadusteregulaarne seireeesmärgigatagada kõigileEesti elanikeleja eesti keelehuvilistelevõimalus saadaabi eesti keeleõppimisel jakasutamisel.VastavaltuuringutulemusteleettepanekutetegemineHaridus- jaTeadusministeeriumile.Teavituskampaaniaeesti keeleõppimisevõimalustestsihtgrupile.6. Ametnikeeesti keeleõppe vajadusteregulaarne seire.

kodakondsusegainimeste arvväheneb2.Rahvusvähemusteolukord Eestisparaneb,suurenebnende kaasatusühiskonnas3. Eesti keeleoskajate arvsuureneb4. Tekib ühtneriigiidentiteet


Teavitus ja infokeeleõppevõimalustestsihtgrupile7. Venekeelsesmeedias eestikeele õppimisevõimalusi jakodakondsusekeeleeksamittutvustavakampaaniakorraldamine.8. Aastaks 2010laste keelelaagritekorraldamisekskasutatavatevahenditekahekordistamine.9. Toimivaeestlastetagasikutsumiseriiklikuprogrammikoostamisesosalemine.Teavitustöötegemine. 10.Töötute, puuetegainimeste javähekindlustatuteeesti keeleõppe vajadusteregulaarneseire. VastavaltuuringutulemusteleettepanekutetegemineSotsiaalministeeriumile.Teavituskampaaniaeesti keeleõppimisevõimalustestsihtgrupile. 11.Rahvuskultuuriseltsideprojektidekoordineerimineja rahastamine.12.Rahvusvähemustekultuuriorganisatsioonideühtseinternetipõhiseandmebaasiloomine jahaldamine. 13.Peipsi-äärsevanausulistekogukonnarahvuskultuuriedendamisetoetamine. 14.Eesti Vabariigi90. aastapäevateadvustaminemuukeelseleelanikkonnale jasellega seotudtegevustetoetamine. 15.Venelaste ja teisterahvusvähemusteparema


informeeritusetagamiseksvenekeelseinfo levitamineEesti kohta.Eestit tutvustavinfoprogramm(„Puhka Eestis”suunitlusegamuukeelsetele).16.Inimõigustealaste uuringuteja analüüsidetellimine ningprojektidetoetamine.17.Represseerituteorganisatsioonidetegevusetoetamine. 18.Vähemusrahvustekultuuriautonoomiatoetamine


2 551 983 66 937 315 0

Avaliku teenistuse arendamineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Tagada usaldusväärne, asjatundlik ja pühendunud avalik teenistus


Avaliku teenistuse usaldusväärsus (nende elanike osakaal, kes täielikult või suurel määralnõustuvad väitega, et ametnikud tegutsevad ausalt, erapooletult ja läbipaistvalt)


Eesti elanikest vähemalt 45% peab avalikku teenistust usaldusväärseks (2007. a 30%, 2006.a 47%)


Avaliku teenistuse asjatundlikkus (nende elanike osakaal, kes täielikult või suurel määralnõustuvad väitega, et ametnikud tegutsevad professionaalselt ja tulemuslikult)


Eesti elanikest vähemalt 55% peab avalikku teenistust asjatundlikuks (2007. a 49%, 2006. a54%)


Avaliku teenistuse pühendumus (ametnike pühendumuse indeks)


Avaliku teenistuse pühendumuse indeks kasvab 53 punktini (2007. a 49, 2006.a 46)

Avalikuteenistuse ühistepõhiväärtusteja eetikatugevdamine

Avaliketeenistujateusaldusväärsuskasvab

Avalikuteenistuse ühistepõhiväärtusteja eetikatugevdamine;avaliku teenistusetippjuhtidevärbamise jaarendamisesüsteemitõhustamine;avaliku teenistusepersonalijuhtimisearendamine;avaliku teenistusekoolitussüsteemiarendamine ning

24 971 429 40 360 000 0

AvalikuteenistusepersonalijuhtimisearendamineUus algatus:Avalikuteenistuseseaduse ja sellerakendusaktideväljatöötamiselosalemine

Personalijuhtimisekvaliteet avalikusteenistusesparaneb japersonalivoolavusväheneb


Ametnikeasjatundlikkuseolulistesavaliku haldusevaldkondadestõstmine jaavaliku teenistusekoolitusejuhtimisearendamineUued algatused:1. Regulaarseteeesti keeletäienduskoolitustekorraldamineavalikeleteenistujatelening riigi-ja kohalikuomavalitsusehallatavateasutustetöötajatele2. Suuremahaldusvõimekuseprioriteetsesuuna programmi“Kesknekoolitus”käivitamine:koolitus- jaarendustegevusedolulistesavaliku haldusevaldkondadesavalikeleteenistujatele,riigi- ja kohalikeomavalitsustehallatavateasutustetöötajatele,VabariigiValitsuseja kohalikeomavalitsustevolikogudeliikmetele ningmittetulundusühinguteesindusorganisatsioonidetöötajatele

Rahulolukoolitus- jaarendustegevustegapüsib kõrgeltasemel

haldussuutlikkusetõstmise meetmeja inimressursiarendamiserakenduskavaprioriteetsesuuna "Suuremhaldusvõimekus"tõhusrakendamine

Avalikuteenistusetippjuhtidevärbamise jaarendamisesüsteemitõhustamineUued algatused:1. Suuremahaldusvõimekuseprioriteetsesuuna programmi“Tippjuhtidearendamine”käivitamine:koolitus- jaarendustegevusedavaliku teenistusetippjuhtideleja Vabariigi

Tippjuhtideametikohtadelekorraldatudkonkursidon edukad,tippjuhtiderahulolukoolitus- jaarendustegevustegaon kõrge,tippjuhtidekoolitus- jaarendustegevustetulemuslikkusja mõju vastabkavandatule


Valitsuseliikmetele2. Avalikuteenistusetippjuhtidehindamine jaarendamineavaliku teenistusetippjuhtidekompetentsimudelialusel (shvajaduseltippjuhtidekompetentsimudelija elektroonilisekompetentsikeskuseuuendamine)Avalikuteenistusekoolitussüsteemiarendamine ninghaldussuutlikkusetõstmise meetmeja inimressursiarendamiserakenduskavaprioriteetsesuuna “Suuremhaldusvõimekus”tõhusrakendamineUued algatused:1.Haldussuutlikkusetõstmise meetme2004-2006lõpetamineja mõjudehindamine.2. Riiklikustruktuurivahenditekasutamisestrateegia 2007–2013 inimressursiarendamiserakenduskavaprioriteetsesuuna “Suuremhaldusvõimekus”käivitamine:vajalikeõigusaktideväljatöötamine,kõigi kavandatudprogrammideja meetmeterakendamisealustamine

Rahulolukoolitus- jaarendustegevustegaon kõrge ningkoolitustetulemuslikkus jamõju vastavadkavandatule,haldussuutlikkusetõstmisemeetme mõjudehindamine on läbiviidud


24 971 429 40 360 000 0

Dokumendihalduse arendamine ja arhiivindus



Tagada üleminek paberivabale asjaajamisele, sealhulgas elektrooniliseledokumendivahetusele, luua Rahvusarhiivi digitaalarhiiv ning tagada arhivaalide kogumine,säilimine ja juurdepääs neile


Elektroonilisele dokumendivahetusele üleläinud asutuste (vahetavad dokumente DVKkaudu) suhtarv asutustegruppides (ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid)


Kõik ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid ning maavalitsused vahetavad dokumenteelektrooniliselt


Asutuste arv, kelle dokumendihaldussüsteemid tagavad dokumentide digitaalarhiivi nõuetelevastava säilimise


Täpsustatakse järgneva perioodi arengukavas pärast algtaseme määratlemist


Digitaalse juurdepääsuga teatmestu osakaal Rahvusarhiivis


Digitaalse juurdepääsuga teatmestu osakaal Rahvusarhiivis on üle 84%


Genealoogiliste arhivaalide kättesaadavus veebis


Veebis on kättesaadav 4,0 miljonit kujutist


Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis


Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis kasvab (2007. a39%)

Avaliku sektoriasjaajamisearengukavandamine jakoordineerimine

750 583 3 441 460 0 Ministeeriumideja teistevalitsusasutusteningpõhiseaduslikeinstitutsioonideelektrooniliseledokumendihalduseleüleminekutagamine

Ministeeriumidja Riigikantselei100%;maavalitsused100%; ametid jainspektsioonid100%

RahvusarhiividigitaalarhiiviloomineUued algatused:1.Dokumendihaldussüsteemidedigitaalarhivaalidesäilitamisenõuete testimineasutustes2. Digitaalarhiiviserveritehankimine3. Digiarhivaalidevastuvõtmisepilootprojekt

Suureneb nendeasutuste arv, kelledokumendihaldussüsteemidtagavaddokumentidedigitaalarhiivinõuetele vastavasäilitamise

Arhivaalidekogumise jasäilitamise ningneile juurdepääsutagamine

8 537 433 83 704 515 0

ArhivaalidesäilitustingimusteparandamineUued algatused:1. RahvusarhiiviTartus Liivitänavas asuvate

NõuetekohasteshoidlatessäilitatavatearhivaalideosakaalRahvusarhiiviskasvab


arhivaalideümberpaigutamine2. PresidentLennartMeri arhiivikorrastamineArhivaalidelejuurdepääsuvõimalustelaiendamineUued algatused:1. Eestiperekonnalooallikatedigikujutistehankimine2. Paberivabaarhiiviteatmestuloomine

1.Genealoogilistearhivaalidekättesaadavusveebis suureneb2. Digitaalsejuurdepääsugateatmestu osakaalRahvusarhiiviskasvab


9 288 016 87 145 975 0

Elektroonilise Riigi Teataja arendamineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Tagada elektroonilise Riigi Teataja (eRT) usaldusväärsus, kättesaadavus ja kasutamisemugavus


Elektroonilise Riigi Teataja vigade arv


Elektroonilise Riigi Teataja vigade arv väheneb vähemalt 20% (2007. a 30.nov seisuga oli111 viga)


Elektroonilise Riigi Teataja katkestuste kestus (mõõdetav tundides kuus)


Elektroonilise Riigi Teataja katkestuste kestus on keskmiselt alla kahe tunni kuus


Elektroonilise Riigi Teataja kasutajate rahulolu


Elektroonilise Riigi Teataja kasutajatest vähemalt 97% on rahul või pigem rahul


Elektroonilisse Riigi Teatajasse pöördumiste arvu kasv võrreldes eelmise aastagaprotsentides


Elektroonilisse Riigi Teatajasse pöördumiste arv kasvab vähemalt 5% võrreldes eelmiseaastaga (2007.a pöördumisi 2,547 miljonit)

ElektrooniliseRiigi Teatajaarendamine

7 807 238 14 055 272 0 ElektrooniliseRiigi TeatajaarendamineUued algatused:1. Uue eRTtarkvaraväljatöötamine2. TerviktekstidekoostamisealustamineRiigikantseleipoolt3. Riigi Teatajasavaldatavatedokumentide

1. eRT vigade arvväheneb2. eRTkatkestuste kestuson stabiilseltväike3. eRT kasutajaterahulolu onstabiilselt kõrge4. eRT-ssepöördumiste arvkasvab


viimine XML-kujule4.Majutusteenuseuute tingimusterakendamine


7 807 238 14 055 272 0

Asutus/haldusalakokku:

94 544 718 332 626 820 0

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalaHaridusStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on võrdsed võimalused võimete- ja huvikohasekselukestvaks õppeks.


Eelõpetuses osalemine (6-aastaste lasteaias käivate laste arv suhtena 6-aastaste lastekoguarvu). 2006.a tase 87,1%


2008.a üle 90%


Kaasajastatud elamiskohtade osakaal riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutuste õpilaskodudes.2006.a tase 15%


2008.a 20%


Kaasajastatud õppekohtade osakaal riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutustes. 2006.a tase 12%


2008.a 20%


Kutseõppe lõpetajate rakendumine tööturul - aasta pärast lõpetamist tööturul rakendunudkutseõppe lõpetajate osakaal sama õppeaasta lõpetanutest. 2004.a tase 74%


2008.a 78-79%


Kutseõppe õpilaste osakaal kõigist keskhariduse (ISCED 3) tasemel õppijatest. 2006.a tase31,6%


2008.a ca 32%


Kvalifikatsiooninõuetele vastavate kutseõpetajate poolt täidetud ametikohtade osakaal.2006/2007.a tase 76%


2008.a 85%


Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate poolt täidetud ametikohtade osakaalüldhariduskoolides. 2006/2007. õa 89,5%


2008.a 90%


Kõrghariduse tasemel (ISCED 5-6) loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT)valdkonnas lõpetajate suhe lõpetajate koguarvu. 2005/2006.a tase 19,3%


2008.a 20%



Muu emakeelega õpilaste eestikeelses õppes osalemine, s.o eesti õppekeelega jakeelekümblusklassides õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osakaal (eestikeelest erineva emakeelega) õpilaste koguarvust. 2006.a tase 17%


2008.a 18%


Noorte (30-aastaste ja nooremate) õpetajate osakaal üldhariduses. 2006/2007. õa 12,5%


2008.a 12,5%


Osalemine kõrghariduses - üliõpilaste koguarvu (kõik vanusegrupid ja õppetasemed) suhe20-24 aastaste elanike vanusegruppi. 2006.a tase 65,6%


2008.a 65,5%


Positiivselt akrediteeritud õppekavade osakaal kõrghariduse tasemel. 2006/2007.a tase72,3%


2008.a 80%


Standardiseeritud nõustamisteenuste kättesaadavus - kuni 26. a elanike seas nõustamist ningteavitamisteenust pakkuvate spetsialistide (psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog,karjäärinõustaja, noorte infotöötaja) arv 1000 7-26 a elaniku kohta. 2006/2007. õa tase 0,75


0,75 spetsialisti


Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes - nelja viimase nädala jooksul (enne küsitlust)koolis või koolitusel osalenud 25-64-aastaste osakaal. 2006.a tase 6,5%


2008.a 8%


Õpingute katkestamine - väljalangevuse määr põhikooli III astmes (7.-9. kl) ninggümnaasiumi 1. aastal (10. kl). 2005/2006. õa tase 7.-9. klass 1,5%; 10. klass 1,6%


alla 1,5%


Õppeaasta jooksul doktorikraadi kaitsnute arv. 2005/2006. õa tase 143 doktoranti


2008.a 170 doktoranti

Andekate lastearengu toetamine

On tagatudaineolümpiaadideja võistlustekorraldamine,toimub andekatelaste õpetamineTartu ÜlikooliTeaduskoolis,Tallinna ÜlikooliÕpilasakadeemiasja TallinnaTehnikaülikooliTehnoloogiakoolis

1.1. Avardataksevõimalusialushariduseomandamiseks,koolieelseteslasteasutustes jaüldhariduskoolidesarvestatakselaste ja õppuriteindividuaalsusega

14 202 967 455 351 779 0

Hariduslikeerivajadustega

Lihtsustatudõppekava ja


õpilasteõppekirjanduseväljaandmisetoetamine

toimetulekuõppekava aluselõppivateleõpilasteleon vajalikõppekirjanduse(õpikud,töövihikud) osassuurendatudkättesaadavust

Riigigümnaasiumidejariigiinternaatkoolideõpilasteletranspordisoodustusetagamine

Riigikoolideõpilastele ontagatud liikumineõppeasutuse jategeliku elukohavahel

Riigigümnaasiumidejariigiinternaatkoolideõppekulude ja -toetuste tagamine

Riigigümnaasiumidejariigiinternaatkoolidejätkusuutlik arengläbi õppekohabaasmaksumusekasvu (keskmiselt13,5 %)

SpordikoolitusetoetusesuurendamineAS Audenteses jaEOKi kaudu

Põhikooli- jagümnaasiumiastmelkoolitataksekuni 300õppursportlastning toetataksestipendiumidegatippsportlasteõpinguidkutseõppeasutusesja kõrgkoolis.Tagatud onspordikoolitusejätkusuutlik areng

"Kutseaastarakendaminealgaja õpetajatoetuseks ja kutseomistamine

Algajad õpetajadon kutsekindladja jätkavad koolistöötamist kapärast esimestkolme tööaastat

ESF projekti"Kool, koolitus,koostöö"teostamine

Kutsealasekoolituse taseon tõusnud,on toimiveelkutsekoolitusja elukestvatõpet võimaldavõppekorraldus,mis on saavutatudkoolitajate,tööandjateja tööhõiveorganisatsioonidekoostöötulemusena

Kutseaastarakendaminealgaja õpetajatoetuseks ja kutseomistamine

Ülikoolid onkinnitanudõpetajakoolitusearengukavad ningtöötavad vastavadprogramminõukogud

1.10. Luuaksetingimusedõpetajajärjepidevaksprofessionaalseksarenguks(Lisaks nähakseette 2008.ariigieelarveVabariigiValitsuseosas antudmeetme olulistetegevustenaharidustoetustekskohalikeleomavalitsustele3500074938krooni(investeeringud,õpetajate palgad,õppevahendid,koolitoit))

5 696 291 24 899 053 0

Õpetajaatesteerimisening välisriigisomandatudpedagoogi

Üldhariduskoolidesnõutavakvalifikatsioonigaõpetajate osakaalsuureneb


kutsekvalifikatsioonitunnustamine.Õpetajatelähtetoetus onesmakordseltkooli tööleasuvalepedagoogilemakstav toetusKutsestandarditeväljatöötamine jauuendamine

Kutsestandarditekoostamiseljätkubmetodoloogilineareng kooskõlasühiskonna jamajandusedünaamilistelemuutustele

1.11. Arendataksevälja riiklikkvalifikatsioonisüsteemtööturu vajadustekaardistamiseks,haridustasemeteja õppe tulemustekirjeldamiseksning õppuritemobiilsuseedendamiseks

0 21 928 000 0

Kvalifikatsioonideandmine jakutseeksamitesooritamine,kutsekvalifikatsioonihindamine

Kutseeksamisooritanud saavadkutsetunnistuse,mis tagabneile paremakonkurentsivõimenii Eesti kui kakogu EL tööturul

ESF projekti"Koolikatsuja2006+"teostamine

Eestiharidussüsteemivälis- jasisehindamisekomplekslahendusedon süsteemseltvälja töötatudning rakendatudüldhariduskoolidesjakutseõppeasutustes.On loodudtugistruktuuridharidussüsteemisisesekvaliteeeditagamissüsteemiväljaarendamiseksja rakendamiseks

Euroopalikekvaliteedipõhimõteteningkvaliteedihindamisekorralduse, shkoolituslubadeväljastamiseja õppekavaderegistreerimiseprotsessitoimimisetagamine

Jõustuvadkõrgharidusstrateegiaeesmärkidetäitmiseksvajalikudõigusaktidemuudatused.Koolitusloamenetlemisel jauue õppekavaregistreerimiseltoimub õppekavaeelhindamiseläbiviimineekspertrühmadepoolt

1.12.Arendatakse väljakvaliteedikindlustussüsteemid

93 859 570 108 397 107 0

Haridusasutustesisehindamissüsteemiarendamine

Haridusasutusteõppe- jakasvatustegevustening juhtimisetulemuslikkuseparendamisekaudu on välja


arendatudkvaliteeditagamissüsteem

Välishindamiseläbiviimineõppekavade jainstitutsioonideakrediteerimisekaudu. Aastastoimubkeskmiselt 25ekspertgrupikülastust(ligikaudu185 õppekavahindamine)

Vähemalt 80%õppekavadest,millele toimub2008/2009.õa vastuvõtt,on positiivseltakrediteeritud

1.13.Arendatakseteavitus- janõustamissüsteemi

7 253 364 9 924 106 0 Nõustamismeetmeteja -võrgustikearendamine

Hariduslikeerivajadustegaõpilastelesuunatudarenguabi onsuurenenud

ESF projekti"Keevituserialakutseõpetajaterahvusvahelinetäiendkoolituseõppekava,pilootkoolitusja õppematerjaliarendus"teostamine

Keevituserialakutseõpperahvusvaheliselttunnustatudkvaliteet ja maineon tõusnud läbirahvusvahelisekvalifikatsiooniomandanudõpetajate,õpetajatetäienduskoolituseõppekava jaõppematerjaliarenduse

Osalemine ELihariduspoliitikakujundamisel,analüüside,aruannete,indikaatoriteuuringute jmsläbiviimisel

Eesti riikosaleb ELihariduspoliitikakujundamisel

1.14. Avardatakserahvusvahelistkoostööd

13 157 998 57 102 865 0

Üliõpilaste jaõppejõududemobiilsusetoetamine, shKristjan Jaagustipendiumiprogrammning ELielukestva õppekõrgharidusprogramm(SA Archimedes)

Välisriikisuunduvatevahetusüliõpilastearv kasvabvastavalt Eestikõrghariduserahvusvahelistumisestrateegiaaastateks2006-2015eesmärkidele

1.15Haridussüsteemijuhtimine jahindamine onprofessionaalnening arenguttoetav

31 819 502 97 898 989 0 Haridusuuringuidtellitakse jarahastataksesüsteemselt(regulaarsedõigusaktidemõjuanalüüsid,regulaarsedsüsteemitoimimiseanalüüsid jauuringud,osaletakserahvusvahelisesõpitulemuste

Haridusuuringuteabil täpsustatakseEestihariduspoliitikat


võrdlusuuringus,sh PISAuuringus,osaletakse OECDõpetajauuringus).Meetmerakendaminetagabvõrreldavuserahvusvahelisetasemega jaannab suunadriikliku õppekavamuutmisele.Rahvusvahelisesharidusekvaliteetihindavasuuringusosalemine onoluline, kunaEuroopa Liiduüheks haridusekvaliteediindikaatoriks onkokkulepitultPISA uuringutulemused. Eestitulemused onvõrreldavadteiste uuringutesosalenud riikidevastavatetulemustegaKvaliteetseteharidusasutusteleorienteeritudinternetiteenustearendamine

Vähenevadadministreerimiseletehtavadkulutused ningturvariskid.Paraneb teenustekvaliteet jakättesaadavus

Luuakse jaarendatakse e-õppekeskkondija elukestvatõpet toetavaidinfosüsteeme

Teenusedon kõigilekättesaadavad

Lõputunnistusteblankettidetrükkimisening kuld- jahõbemedalitetellimine

On tagatudvõimalusväljastadariiklikkelõpudokumente.On võimalustunnustadaõpilasi, keson koolilõpetanud headetulemustega

Osaleminerahvusvahelisesvõrdlusuuringus -PISA uuringus

On tagatudPISA tulemusteadekvaatneja igakülgneavalikustamine

REKKiülalpidamiskulude

Uuenenud riist-ja tarkvara


suurendamine,kasv on peamiselttingitud riist-ja tarkvarauuendamisestningpalgavahenditesuurendamisest

võimaldavadREKKil täitaandmekogudepidamisegaseotud ülesandeidja laiendada e-teenuste hulka

Riigieksamitekorraldamine

On tagatudeksamitekvaliteetneettevalmistus jausaldusväärneläbiviimine,tööde hindamineja tulemusteanalüüs

Riigigümnaasiumidejariigiinternaatkoolide115 töötajaõppelaenudepõhiosakustutamine

Seadusesttulenevadkohustused ontäidetud

Riigigümnaasiumidejariigiinternaatkoolide115 töötajaõppelaenudeltarvestatudmaksudetasumine

Seadusesttulenevadkohustused ontäidetud

Sisseastujateinfosüsteemipidamine.

Tagatakse loodudinfosüsteemikasutusvõimalused

Tagatakse Eestimaatunnusegadomeeninimedeadministreerimisesõltumatusärihuvidest

Eestile viitavatedomeeninimedesüsteem onrajatudloogiliselestruktuurile jaselles on vähekonfliktsituatsioone

Tasemetöödeläbiviimine

Kooliastmelõpetamiseksvajalikuõppeainepädevuseomandatusekontroll onkvaliteetnening ühildubõpitulemustevälishindamisesüsteemiarendustegevustega

Turvalise jaautoriseeritudvõrgukasutusetagamine

Suurenebandmesideturvalisus jakättesaadavus,paraneb teadlasteja õppejõududemobiilsus

Uuritakseregulaarseltarvutikasutajateootusi jategelikkevajadusi

Arvutikasutajateleon võimalikosutadateenuseid, midanad reaalseltvajavad

Õppetoetusteja õppelaenu

Seadusesttulenevad


seaduse § 18lg 5. Riigikutseõppeasutusteõppelaenudeerisoodustusmaksudekustutamine.2008. aastalon vahendidette nähtud 220töötajale

kohustused ontäidetud.

Õppetoetusteja õppelaenuseaduse § 18lg 5. Riigikutseõppeasutusteõppelaenudepõhiosakustutamine.2008. aastalon vahendidette nähtud 220töötajale

Seadusesttulenevadkohustused ontäidetud.

1.2. Koolieelseteslasteasutustes jaüldhariduskoolideskujundataksekaasaegneõpikeskkond, mistoetab õppuriteigakülgsetarengut ja tagabõppekvaliteedipiirkonniti

30 000 000 229 950 655 0 IT võrgurenoveerimine

On tagatudIT võrgukaasaegsenahoidmine.Investeeringudon suunatudeelkõige:1)tarkvaraarendus,mis tagab olulisteinfosüsteemidevastavuseasutuse tänastelevajadustele:riigieksamiteinfosüsteem jateiste eksamiteinfosüsteemide(riigikeel,kodakondsus,põhikoolid,tasemetööd,eksamiülesannetebaas)omavahelinelõimuminesellega;2) riistvaraajakohastamineningtestkeskkonnakujundamine,mis võimaldablahendusi enneproduktsioonikeskkondaandmist katsetadaja viimistleda;3) arvutivõrguturvameetmetetäiustamineseoses kasvavatevälis- jasiseohtudega(viiruste,nuhkvara ja


rämpspostitõrje, ID kaardirakendustekasutuselevõtt,IT süsteemidemonitooringutäiustamine,IT lahendusteturvaauditid jaeksperthinnangud);4) tarkvarapiisavakaasaegsusetagamineühilduvus- jaturvaprobleemidevältimiseks

Kohalikkeomavalitsusitoetatakseõpilase pearahakoosseisus olevainvesteeringuosaga,mis võimaldabparendadaõpikeskkonda

Paranenudõpikeskkond

Riigikoolideinvesteeringutesuurendamine

Riigiüldhariduskoolidesparandatakseõppetingimusi,mis vastavadtervisekaitse,tuleohutus- jaelektriohutusnõuetele

Muukeelsetekoolidegümnaasiumiõpetajatetäienduskoolitusekorraldamine

Eesti kirjanduse,muusikaõpetuse,ühiskonnaõpetuse,geograafia (ESFiprojekti raames)ja ajaloo õpetajadon valmistatudette üleminekukseestikeelseleõppele vastavasaines

Muukeelseteskoolidesriigikeeleomandamisevõimalusteparandamineseoseseestikeelse õppelaienemisega

Suurenebmuukeelseteõpilastevalmisolekõppidaeestikeelsetesgümnaasiumides,kutseõppeasutustesja kõrgkoolides

Täiendavaõppevarakoostamineeestikeelseksaineõppeks.

Integreeritudeestikeelneaineõpe onkvaliteetne

1.3.Muukeelseteskoolides luuaksevõimalused healtasemel riigikeeleomandamiseksningformaalses jamitteformaalsesõppes toetataksevähemuskeelseteinimesteemakeele oskuseja etniliseidentiteedisäilimist

1 262 400 49 862 400 0

Õpetajatemotiveerimissüsteemikujundamine

Rakendatudon stipendiumõpetajakoolituseüliõpilasteleja stipendiumIda-Virumaaletööle asuvateleõpetajatele

1.4. Luuaksepaindlikudvõimalused

204 818 187 1 222 899 728 0 ESFi projekti"Kaasavakoolikultuuri ja

Tavakoolideõpetajatele jakoolijuhtidele


diferentseeritudõppe alasetäiendkoolituseõppekavaväljatöötamine"teostamine.

on pakutudterviklikkuenesetäiendusvõimalustkaasavahariduse ja õppediferentseerimisealal ning tugekoolikultuurimuutmisel,töötades väljatäienduskoolituseõppekavakaasavakoolikultuuri jadiferentseeritudõppe alal ningvalmistades ettejätkuprojektiõppekavakoolipõhiseksrakendamiseksvalitud koolides

Kutseõppeasutusteõppekuluderahastamine.

Kutsehariduson kättesaadavkõigilesoovijatele,kutseõppeasutusteõpilased saavadettenähtudmahus toetust,põhikoolijärgsedkutseõppurid katasuta lõuna

kutsehariduseomandamiseks,mis arvestavadõppija jaühiskonnavajadusi

Kutseõppuriteletoetustemääramiseksvajalikevahenditetagamine.

Kutsehariduson kättesaadavkõigilesoovijatele,kutseõppeasutusteõpilased saavadettenähtudmahus toetust,põhikoolijärgsedkutseõppurid katasuta lõuna

1.5.Kutseõppeasutusteskujundataksekaasaegneõpikeskkond, mistoetab õppuriteigakülgsetarengut

262 660 000 362 460 229 0 Viiakse lõpuleEuroopaRegionaalarengufondi(edaspidi ERF)I perioodiinvesteeringutekasutamine.AlustatakseERFi II perioodivahenditerakendamisega

2008. aastakson kümnekutseõppeasutuseõppehooned japraktikabaasERFi perioodi2004-2006vahendite toelsuures osasrenoveeritud

1.6. Luuaksetingimusedtäiskasvanudõppijaidkaasavaks jamotiveerivakselukestvaksõppeks

21 889 280 25 339 280 0 Täiskasvanutetööalase koolitusefinantseeriminekutseõppeasutustesESF vahenditetoel.Vabahariduslikekoolituskeskustetegevusetoetamine.Mitteformaalseja informaalse

VÕTArakendaminetagab inimesteleavaramajuurdepääsuõppimisvõimalustele,võimaldab kokkuhoida ressursse(juba omandatudoskustetunnustaminevähendab


õppimisearvestamise jatunnustamiseühiste printsiipideväljatöötamine.Varasema õpi-ja töökogemusearvestamisesüsteemi (VÕTA)väljaarendamineja rakendaminekõikidelharidustasemetel

õppemaksu,õppele kuluvataega jms),motiveeribkatkestanuidharidussüsteemitagasi pöördumaning võimaldabtagada inimesteliikumise õppe-ja töökohtadel(sh Euroopaharidusruumis)Kasvabdoktoriõppelõpetajate arv.Riigieelarvelistevahenditegakaetudõppekohadluuakseaastani 2008arvestuslikultkuni 50%-leüldkeskhariduseomandanulening 10 %-lekutsekeskhariduseomandanule

Kõrghariduseriiklikukoolitustellimuseesitamine (sheesti keelesüvaõppevõimaldaminekõrgharidusõppeosana; õpetajatetäiend- jaümberõppeks)kõrgharidusasutustele,hoideskõrgharidusegainimeste osakaaluriigi elanikkonnasEestisväljakujunenudja teiste EuroopaLiidu riikidegavõrreldavaltasemel

Riigieelarvelistevahenditegakaetudõppekohadluuakseaastani 2008arvestuslikultkuni 50%-leüldkeskhariduseomandanulening 10 %-lekutsekeskhariduseomandanule

Riiklikukoolitustellimuseesitamine

Riigieelarvelistevahenditegakaetudõppekohadluuakseaastani 2008arvestuslikultkuni 50%-leüldkeskhariduseomandanulening 10%-lekutsekeskhariduseomandanule

Riiklikuresidentuuritellimusevahenditekavandaminening üleviimineSotsiaalministeeriumihaldusalasse

Tellimuseabil tagatakseSotsiaalministeeriumisprognoositudtervishoiutöötajatevajadus

1.7. Luuaksepaindlikudvõimalusedkõrghariduseomandamiseks,mis arvestavadõppija jaühiskonnavajadusi

38 564 353 1 922 502 652 0

Õppetoetuste jastipendiumideeraldamine, shõppetoetustemahu kasv

Proportsioonisriiklikukoolitustellimusebaasmaksumusekasvuga kasvabõppetoetustemaht


1.8.Kaasajastatakseülikoolide jarakenduskõrgkoolideõppekeskkond

40 000 000 104 249 058 0 Investeeringudkõrghariduseinfrastruktuuriõppekeskkonnakvaliteediparandamiseks,kaasatesstruktuuritoetusteuue perioodivahendeid.Õppeasutusterahastamiseskeemi muutmisealgataminekooskõlas Eestikõrgharidusstrateegiaaastateks2006-2015eesmärkidega

Valmiblähiaastateinvesteeringutekava, mis aitabsuunata ressurssetoetamakskonkurentsivõimelisekõrgharidusepakkumist Eestis

Ainenõukogudetöö korraldamine

Aineõpetusearengusuunamine ontagatud ning õppekvaliteet ühtlane.On garantii, etuued õpikudja töövihikudvastavadriiklikuleõppekavale

Jätkub koolieelseõppeasutuseriiklikuraamõppekava,põhikooli jagümnaasiumiriiklikuõppekava,põhikoolilihtsustatudriikliku õppekavaja toimetulekuriikliku õppekavaarendamine

Ettevalmistusednimetatud riiklikeõppekavaderakendamiseks2010. a on järk-järgult teostatud

Keskkonnaharidusepopulariseerimine

EestikeskkonnategevuskavaelluviimineHTM-ihaldusalasüldhariduse,kõrghariduse jatäiskasvanuteharidusevaldkondades

KutsehariduseESF projektideteostamine

Projektid onrakendatudvastavaltriiklikelerakenduskavadele

1.9.Kaasajastatakseõppekavad jarakendatakseuudseidõppemeetodeid

24 896 246 117 443 629 0

Õppearengukava"Õppiv Tiiger"täiendavtoetamine, e-keskkondadearendamine. E-õppekeskkonna

Tiigrihüppeskavandatudinfokommunikatsioonitehnoloogiaarengüldharidusesjätkub


kasutamisevõimalustearendamineõpilastele, kesõpivad välismaal(eelkõige eestikeele õpetamisetugi); koduõppelolevateleõpilastele;õhtuses jakaugõppe vormisõppivateleõpilastele;teadusandekateleõpilastele(eelkõige TÜTeaduskooli,TTÜTehnoloogiakooli,TLÜÕpilasakadeemiakaudu); kõikideleõpilasteletäiendavaõppevõimalusenanii kohustuslikeskui kavalikainetes japrojektidesÕppekavaderakendamisetoetamineaineühendustekaudu

Õpetajatetugimaterjaletekib piisavalt.Õppe kvaliteetEesti koolides onühtlane


790 080 158 4 810 209 530 0

KeelStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Eesti keel on pidevalt arenev kultuurkeel ja Eestis väärtustatakse mitmekeelsust


Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest. 2006. a tase 52,5%


53%


Keskhariduse omandanud noorte võõrkeeleoskus (gümnaasiumi lõpueksamite keskminehinne võõrkeeltes). 2006. a tase 65,7


2008. a 68 punkti

Eesti keelearendamisestrateegia(2004-2010)jätkuvrakendamine

Valdkonnaarendaminetoimubplaanipäraselt

2.1. Arendatakseja väärtustatakseeesti keelt kuiemakeelt ningselle kasutamist

70 000 53 511 657

Eesti keeleja kultuurivälisõppearendamine (s.oeesti keele jakultuuri õppevõrgustikulaiendamine niinaaberriikide

Eesti keele jakultuuri lektoridjätkavad töödvälismaal ningalustavad töödPoolas, Ukrainasja Venemaal


kui Euroopa jakogu maailmakõrgkoolides)Keelealaseõigusloomearendamine jaKeeleinspektsioonitegevusetoetamine

Keelevaldkonnaõigusruumvastab eestikeele arendamisevajadustele ningkontroll avalikukeelekasutusekeelsuse jaeesti kirjakeelenormilevastavuse üle ontagatud

Rahvuskaaslasteprogrammirakendamine,sh väliseestiarhiivides jaeravaldusesolevatematerjalidesäiliminekindlustatud,toetatakse eestikeele õpetkogukondadesja eesti juurtegavälismaalasteõppimist Eestis

Programmiteostumineettenähtudmahus, shväliseestiarhiivides jaeravaldusesolevatematerjalidesäiliminekindlustatud,toetatakse eestikeele õpetkogukondadesja eesti juurtegavälismaalasteõppimist Eestis

Eesti keeletasemeeksamitesüsteemiarendamine jarakendamine

Eesti keeletasemeeksamidonusaldusväärsedja vastavadrahvusvaheliselttunnustatudeksamiteläbiviimisenõuetele

Eesti keeleõpetamist jaeesti keelekui teise keeletasemeeksamitesüsteemiarendataksevastavalt EuroopaNõukogupõhimõtetele

Eesti keeletasemeeksamitesüsteem vastabrahvusvahelistelestandarditele.Eestil onvõimalusvõrrelda omakeeletasemeidEuroopa Liiduteiste riikidekeeletasemetega

Keeleõppekuludehüvitamine

On tagatudkohustushüvitada isikuteleeesti keele õppeeest tasutudõppemaksettenähtud tähtajajooksul

2.2. Toetataksemuukeelseelanikkonna eestikeele õpet

21 970 725 32 814 447

Kodakondsuseksamitekorraldamine

On tagatudkvaliteetneeksamitekorraldamine


Laiendataksemuukeelseelanikkonna, shuusimmigrantidekeeleõppevõimalusi,samuti toetataksemuu õppekeelegakoolide õpetajateeesti keele õpet

Kodakondsuseseadusega võetudkohustusedon täidetud.Muukeelseleelanikkonnale ontagatud võrdsedvõimalusedharidus- jatööjõuturul

Eesti võõrkeeltestrateegiarakendamine

On olemasmitmekesisedkvaliteetsedvõõrkeelteõppimisevõimalused, mislähtuvad Eestiriigi vajadustest

Rahvusvahelistekeeleinstitutsioonidetöös osalemine

Eestil on olemasuus ning põhjalikteave EuroopaNõukogukeeleprojektidest

2.3.Väärtustataksemitmekeelsust

7 106 000

Sugulasrahvastekeele ja kultuuriarengu toetamine,MTÜ Fenno-Ugria Asutusetoetamine

Tugevnebja laienebhõimurahvastevaheline koostöö.Kasvab Eestituntus ningEesti sõprade jaliitlaste arv


22 040 725 93 432 104

NooredStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Noorsootöö toetab noore isiksuse kujunemist


Noorsootöösse kaasatud noorte (7-26 a) osakaal vanusegrupis. 2005. a tase 42%


2008.a 45%


Noorte osalus noorteühingutes - noorteühingute liikmeskonda kuuluvate noorte osakaal7-26-aastaste vanusegrupis. 2006.a tase 4%


2008.a 4,5%


Renoveeritud/ehitatud avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ninghuvikoolide osakaal nende koguarvus (460 tk). 2006.a tase 3%


2008.a 3,5%

Jätkataksehuviharidusekvaliteediarendamistõppekavadekvaliteedilesuunatud projektikaudu

Suurenebhuvikoolidesõpetatavatehuvialademitmekesisus japaraneb kvaliteet

3.1. Noorsootöökvaliteedi janoorsootöötajateprofessionaalsusetõstmine

7 000 000 21 081 824

Noorsootöötajatetäiendkoolitusevõimalustening koolituste

On paranenudnoorsootöötajatekoolitusvõimalusedning koolitustekvaliteet


kvaliteediarendamineNoorteinfokvaliteediparandamiseksinfotöötajatekoolituse ningnoorteinfotkoordineerivateja vahendavateüksuste tegevusetoetamine.Noorsoo-uuringutesüsteemiedasiarendamine,et noortelesuunatudtegevusedlähtuksid enamnoorte tegelikustolukorrast javajadustest

On tõusnudinfotöötajatekompetents,paraneb infohaldajate koostööning seeläbika noorteinfosisu ja vormivastavus noorteja ühiskonnavajadustele

Noorteinfokvaliteediparandamisekstoetatakseinfotöötajatekoolitust ningnoorteinfotkoordineerivateja vahendavateüksuste tegevust.(ENTK eelarves)

Tõusebinfotöötajatekompetents,paraneb infohaldajate koostööning seeläbika noorteinfosisu ja vormivastavus noorteja ühiskonnavajadustele

Eesti NoorsootööKeskuses viiakse2008. aastal läbiprojekt, mis onsuunatud noortekaasamiselenoorteinfokujundamisse javahendamisse

Suureneb noortepanus infokogumisse,koostamisseja levitamissening suurenevadnoorte teadmisedja oskused infokäitlemisel.Paranebnoorteinfokvaliteet javastavus noortevajadustele

HIV/AIDSi-alase teadlikkusetõstmiselesuunatudennetustöö mahusuurendaminevastavaltriiklikulestrateegiale

Noorte turvalistseksuaalkäitumistsoodustavadteadmised,eluoskused jahoiakud onparanenud ningriskikäitumineon vähenenud.Noortel onparanenudteadmisedHIVi levikustning turvalisekäitumiseoskused

3.2. Noortenoorsootöössekaasatusesuurendamineja noorsootööteenustekättesaadavuseparandamine

750 000 23 330 000

Jätkataksenoorteinfo

Noorteinfokättesaadavuse


kättesaadavuseparandamist ninginfo edastamistnoortepärasesvormis, samutierinevateinfokanalitekoostööd,toetadesnoorte info- janõustamiskeskustetegevust,infotöötajatevõrgustikkuning üleriigiliseinfoürituse"Teeviit"läbiviimist

parandamisetulemusenalaienevad noortevõimalusedsaada infot janõustamist neilesobivaimasvormisvõimalikultelukoha lähedal.Teenusekättesaadavusaitab noorel tehaotsuseid oma elukorraldamiseks(õppimine, töö,vaba aeg jms)ja saada abining nõustamist,kui selleks onvajadus

Parandatakseprojekt- janoortelaagriteteenustekättesaadavustavalikkuseteavitamiseja riiklikelaagriprogrammidetutvustamisekaudu ningarendatakseKloogarannaNoortelaagrit

Teavitaminenoorte- japrojektlaagriteston muutunudtõhusamaks ningoperatiivsemaks,toimubkoostöö suurtemeediaväljaannetega.Toimublaagriprogrammidetingimuste japõhimõtetetutvustaminekoostööseminaridening võrgustikekaudu.ArendatakseKloogarannaNoortelaagrikeskkonda ningmuudetakseteenuseidkvaliteetsemaks

Suurendamaksnoorte kaasatustnoorteühingutetegevusse,noorteühinguteaastatoetuste japrojektitoetusteeraldamisejätkamine

Noorteühingutetegevus onjätkusuutlik ningkvaliteetne

Toetataksealaealistekomisjonide töökvaliteeti ningarengut alaealisteõigusrikkumistennetavatetegevuste mahuja mitmekesisusesuurendamiseks

Tagataksealaealistekomisjonidekvaliteetnetöö. Alaealistekomisjonidepädevuseson alaealisteõigusrikkumisteasjade arutaminening alaealiselesobivamõjutusvahendikohaldaminekorduvõigusrikkumisteennetamiseks.Alaealiste


komisjonidetöö tulemusenaväheneb esmasteja korduvateõigusrikkumistehulk

ERFi vahenditetoel avatudnoortekeskuste,teavitamis- janõustamiskeskustening huvikoolideinfrastruktuurikaasajastamisetoetamine.Avatudnoortekeskusteriiklikuprogrammijätkaminekoostöösmaavalitsustega.Maakondlikenoortekogudetegevusetoetaminejätkuvalt riiklikuprogrammikaudu koostöösmaavalitsustega

Noorsootööstruktuur onarenenudjätkusuutlikultnii riiklikul,maakondlikul kuikohalikul tasandilning noorsootööteenused onmitmekesisedja noortelekättesaadavad

Jätkatakse avatudnoortekeskusteriiklikkuprogrammikoostöösmaavalitsustega.(ENTK eelarves)

Stabiilseltareneb avatudnoortekeskustevõrgustik

Jätkataksevaldkondlikevõrgustikeja üleriigilistkoordinatsioonifunktsioonikandvateühingutetoetusprogrammi.Arendataksekonsultatsioonikogudening nõuandvafunktsioonigakogude tegevustriiklikul tasandil.(ENTK eelarves)

Noorte ningnoorsootöötajateesindusühingute,võrgustike ningkonsultatsioonikogudetegevus onjätkusuutlik

Maakondlikenoortekogudetegevusttoetataksejätkuvalt riiklikuprogrammikaudu koostöösmaavalitsustega.(ENTK eelarves)

Noortel onvõimalus osaledaneid puudutavateotsuste tegemiselregionaalseltasandil, noortekaasatussuureneb

3.3. Noorsootööstruktuuriarendamineühtseksvõrgustikuks

33 259 800 57 628 692

Toetatakse riigitasandil tegutsevanoortevaldkonnaüksuse - Eesti

Nimetatud üksuskoordineeribnoorsootööstrateegia2006-2013


NoorsootööKeskuse tegevust

eesmärkidesaavutamist

Toetatakse riigitasandil tegutsevanoortevaldkonnaüksuse - EuroopaNoored EestiBüroo tegevust

Nimetatud üksuskoordineeribnoorsootööstrateegia2006-2013eesmärkidesaavutamist

Valdkondlikevõrgustikeja üleriigilistkoordinatsioonifunktsioonikandvateühingutetoetusprogrammijätkamine.Konsultatsioonikogudening nõuandvafunktsioonigakogude tegevustearendamineriiklikul tasandil

Noorsootööasutustevõrgustikutööon tugevnenudning toetabnoorsootööteenustekättesaadavuse jakvaliteedi tõusu

Alaealisteprobleemkäitumisepõhjuste alaseteadlikkusetõstmiseks jakorduvrikkumisteennetamisekstoetataksealaealistekomisjonidetöötajatekoolitust.Jätkatakse"Koolirahu"programmitoetamist

Alaealisteõigusrikkujategatöötavadspetsialistid onteadlikumadprobleemkäitumiseulatusest japõhjustest, misaitab kavandadakorduvrikkumisteennetamist.Noorteõigusrikkumistearv väheneb.Toimivadvajalikudtugimehhanismidabi vajavatelenoortele

Nõustamisteenustekättesaadavusetagamisekskõikidelenoortelejätkatakseteavitamis- janõustamiskeskustetoetamist.KäivitatakseESFikaasrahastatavriiklik programmkarjääriteenustearendamiseks

On paranenudkarjääriteenuste,s.o karjääriinfo,kutsesuunitluse jakarjäärinõustamisekättesaadavusning on tõusnudnende teenustekvaliteet

3.4. Noorsootöövõimalusikasutataksepareminierinevateeluvaldkondadearendamisel

78 510 024

Tööõigusalaseinfokättesaadavuseparandamisekskäivitatakse4-aastaneprogramm EestiNoorsootööKeskuses

Noortele onkättesaadavinformatsioontöötajakohustustest jaõigustest ningsee võimaldabneil tööturulesisenedesparemini toimetulla


41 009 800 180 550 540


Organisatsiooni arendamise valdkondStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava "TARK JA TEGUS RAHVAS"eemärkide elluviimine, mis toimub hästitoimiva ja kompetentse organisatsiooni kaudu


Tööjõu voolavus.


Tööjõu voolavuse vähendamine 11,8%-ni.

Ametikohtadehindamine,et luua alusvõimalikultõiglase japõhjendatudpalgasüsteemikujundamiseks.Täiustataksetöötajatetunnustamise,ergutamise jatoetamise ühtsetsüsteemi ningsoodustataksepaindlikujuhtimise kauduvõimalusierinevatekstöövormideks(kaugtöö, töökodus jne)

Haridus- jaTeadusministeeriumimotiveeritudtöötajad onrahulolevad,tulemuslikud,loomingulisedja rohkempühendunudoma tööandjale.Suurenenudmotivatsioonitulemusenasuureneb töötulemuslikkus,mis võimaldaborganisatsioonileesmärkesaavutada.Rahulolevatetöötajategausaldusväärneasutus kutsubtööle tarkuja tarmukaidinimesi.

TäiselektroonseasjaajamiserakendamineHaridus- jaTeadusministeeriumisning hallatavatesasutustes,et muutaasjaajaminepaberivabaksja korraldadaelektroonneklienditeenindus.Dokumendi- jaarhiivihaldusepõhimõteteühtlustamineministeeriumisja hallatavatesasutustes

Täiselektroonilineasjaajaminerakendatud.

5.1. Haridus- jaTeadusministeeriumilning võrgustikuasutustel on ühtnepersonalipoliitika,mille ülesandekson tagadaorganisatsioonieesmärkideelluviimine ninghinnatud tööandjamaine hoidmine

98 292 719 150 310 984

Uute IKTlahendustejuurutaminelihtsustamaksministeeriumiametniketööprotsesse niitöökohal kuiväljaspool seda.Infotehnoloogiliste

IKT lahendusedrakendatud.Eesti HariduseInfosüsteemi(EHIS) puhullaiendatakse seniloodud registrituute moodulitega(koolieelsetelasteasutuste

Leht 100 /361

Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aa...

arendusprojektideloomine,arendamineja nendejätkusuutlikkusetagamine

alamregister,alaealiste asjadekomisjonidealamregister,huvikoolidealamregister,õppejõududealamregister).Senisedalamregistrid(õppeasutustealamregister;pedagoogidealamregister;õppekavade jakoolituslubadealamregister;haridusttõendavatedokumentidealamregister;õpilaste,üliõpilaste ningarst-residentidealamregister)läbivaduuendused,mille käigusviiakse sisseseadusandlusemuutumisesttulenevadmuudatused.EHIS-essekoondatud infoon aluseks kõigileinstitutsioonidelehariduselupuudutavateotsuste tegemisel,statistilisteleanalüüsidele,haigekassale,Sotsiaalministeeriumileja pankadeleõppureidpuudutavateteenusteosutamisel


98 292 719 150 310 984

Teadus- ja arendustegevusStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ning jätkusuutlik


Avaliku sektori T&A kogukulutuste osakaal %na SKPst. 2005. a tase 0,5%


2008. a 0,8%


Eesti teadlaste teaduspublikatsioonide arv rahvusvaheliselt tunnustatud bibliomeetrilisesandmebaasis ISI Web of Science. 2006. a tase 875


2008.a 920


Euroopa Patendiameti patenditaotluste arvu suhe Eesti rahvaarvu (suhtena miljoni elanikukohta). 2003. a tase 15,5

Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aa... Leht 101 /361


2008.a 23


Kaasajastatud ja uute TA&I infrastruktuuride osakaal kõikides TA&I infrastruktuurides.2004. a alla 20% (HTM, hinnanguliselt)


2008.a 40%


T&A intensiivsus - teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused osakaaluna SKP-s. 2006. atase 1,13%


2008.a 1,5%


T&A intensiivsus - teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused osakaaluna SKP-s. 2006. atase 1,14%


2008.a 1,5%


Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööga hõivatu kohta. 2005. a tase 5,5


2008.a 6,0


Õppeaasta jooksul doktorikraadi kaitsnute arv. 2005/2006. õa tase 143


2008. a 170 doktoranti

Aktiivsedteadlaskarjäärikujundavadmeetmed kõigilteadlaskarjäärietappidel (ESFiprojektid)

Rohkemandekaid nooriteadlasi jainsenere saavadarenguvõimalusedja seovad omatuleviku Eestiga

Doktorikoolidearendamine(ESFi projektid)

Uute doktoritearvu kasv jadoktoriõppeefektiivsusetõus, rohkemuusi doktoreidsuundub tööleettevõtlus-ja avalikkusektorisse

4.1. Inimkapitaliarendamine

137 446 094 170 084 211

ESFi projektidestmobiilsustoetuseduurimistööksja koolitusteks,osalemiseksteadlaste,üliõpilaste jaõppejõududerahvusvahelistesvahetusprogrammidesja võrgustikesning liikumiseksakadeemilisesfääri, avaliku

T&A efektiivsuseja kvaliteeditõus, sh T&A jainnovatsiooniinimfaktorikvaliteedi kasv jakonkurentsivõimekasv, teadlase,inseneri jainnovaatorimaine tõus

Leht 102 /361


sektori jaerasektori vahelnii, et see eikatkestaksakadeemilistkarjääri.Teadlaste jaõppejõududekonkurssidemuutminerahvusvaheliseks.Teadusepopulariseerimineja teaduslikumaailmavaatepropageerimine,ühiskonnateadmistepõhisemajanduse jaühiskonna-alaseteadlikkusetõstmine,teadushuviärataminekeskkooliõpilastes,teadlase,inseneri jainnovaatori kutseväärtustamine

Ühiskonnapositiivnesuhtumineuuendustessening teaduseja tehnoloogiasaavutustesse,teadmistepõhiseühiskonnatoetamine.Loodus- jatehnikateadusiõppivateüliõpilaste arvukasv

Avalik-õigusliketeadus- jaarendusasutusteinfrastruktuuriülalpidamine

Säilitataksekaasaegnekeskkondkõrgetasemeliseksteadus- jaarendustegevuseks

Baasfinantseerimiseosakaalujärkjärgulinesuurendamineriiklikusteadus- jaarendustegevusefinantseerimisesning temafunktsioonidetäpsemmääratlemine

Teadus- jaarendusasutustestrateegilistearengueesmärkiderealiseerimine,uute aktuaalseteuurimissuundadeavamine, välis-ja riigisisesteprojektidekaasfinantseerimisevõimalus

GrantfinantseerimineUute aktuaalseteuurimissuundadeavamine,teaduspublikatsioonideja patentide arvutõus

4.2. Avalikusektori TA&Ikorraldusetõhustamine:hindamine,rahastamineja füüsilinekeskkond

11 900 115 1 267 896 348

Kvaliteeditagamissüsteemiarendamine, shevalveerimine,riigi pooltrahastatavatesuuremahulisteteadus- jaarendustegevuseprojektide,sh teadusesihtfinantseerimiseteemaderetsenseerimisemuutminerahvusvaheliseks,seire, EestiTeaduseInfosüsteem,

Teaduskorralduseefektiivsuse jakvaliteedi tõus.T&A süsteemivõimekus jakonkurentsivõimeon kasvanud,T&A poliitilisedotsused jaT&A korraldustuginevadadekvaatseleanalüüsile


uuringud japoliitikaanalüüs,õiguslikuraamistikukaasajastamineRiigi teadus- jaarendusasutusteinfrastruktuuriülalpidamine.Majandustegevusestlaekuvatevahenditearvel tehtavadkulud. Teisteltriigiasutusteltlaekuvadkulud. Asutustevälisprojektid

Säilitataksekaasaegnekeskkondkõrgetasemeliseksteadus- jaarendustegevuseks

Teadusetippkeskusteväljaarendamine,sh seadmeteja aparatuuriuuendamine

Tippspetsialistidearvu kasv,kõrgekvaliteedilistepublikatsioonideja patentidearvu kasv,akadeemilisesfääri jaettevõtlusekoostöölepingutearvu kasv

Teadusteemadesihtfinantseerimine

Teadmistebaasi kasv, uuteaktuaalseteuurimissuundadeavamine, uutetöökohtadeloomine ningteadlaste jainseneride arvukasv vastavaltstrateegilistesdokumentideskavandatule;teaduspublikatsioonideja patentide arvutõus

4.3. Eestipikaajaliselearengulesuunatud poliitikakujundamine

220 000 000 ERFi teadus- jaarendustegevuseprojektid

Luuaksekaasaegnekeskkondkõrgetasemeliseksteadus- jaarendustegevuseksteadus- jaarendusasutusteinfrastruktuuri,teadusaparatuurija seadmetekaasajastamisekaudu. Ontagatudpikaajaliselemajandusarengulesuunatudteadus- jaarendustegevusevaldkondlikeprogrammidetoetamine

Leht 104 /361


4.4. Riiklikudprogrammid

39 570 000 Käimasolevateriiklikeprogrammidetäitmine("Eesti keel jarahvuslik mälu","Eesti keelekeeletehnoloogilinetugi") ja uuteprogrammideettevalmistamine.Geenivaramutegevusetoetamine

T&A süsteemikonkurentsivõimekasv, uuteaktuaalseteuurimissuundadeavamine. Eestikeele ja kultuurijätkumiseksja arenguksoluliste kogudesäilitamine,uute töökohtadeloomine,teadlaste arvukasv


369 346 209 1 477 550 559

Asutus/haldusalakokku:

1 320 769 611 6 712 053 717

Justiitsministeeriumi valitsemisalaÕiguspoliitikaStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Riigi õiguspoliitiliste otsuste kvaliteetsus, arusaadavus elanikkonnale ning eesmärkide jameetmete mõõdetavus


Õiguspoliitilised otsused on ühiskonnas mõistetavad ning sidustatud huvigruppide mõistlikukaasamise kaudu


On välja töötatud kontseptsioon õigusaktide mõjude analüüsimiseks


Vabariigi Valitsusele ei esitata õigusaktide eelnõusid, mille eesmärk ja valitud vahend eilähtu otseselt põhiseadusest


Vabariigi Valitsuse reglementi on õigusaktide mõjude analüüsimise kontseptsiooni aluseltäiendatud


Üldine õigusteadlikkus on tõusnud, õigusaktide toimimist ei takista see, et isikud oma õigusiei tea või ei oska kasutada


Justiitsministeerium on välja töötanud inimeste õigusteadlikkuse tõstmiseks eesmärgistatudkava, on alustatud õigusteadlikkuse tõstmisega kava alusel


Teadustööde tulemusi arvestatakse õigusloomes


Eelnõude mõjude hindamise süsteemi raames on määratud kindlaks ka teadustöödekasutamine


Efektiivne avalik haldus


Efektiivne ja vähebürokraatlik avalik haldus on reguleeritud selliselt, et oleks võimalikavalikke ülesandeid täita võimalikult otstarbekalt


Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud eelnõud (avaliku teenistuse seaduse eelnõu) onVabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud


Põhiseadusest lähtuv riigiõigus


Põhiseadusest lähtuv efektiivne riigiõigus


Vajalikud muudatused kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Riigikoguvalimise seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses on Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud



Ettevõtlusvabaduse tagamine


Majandushaldusõiguslik regulatsioon on niivõrd napp kui vähegi võimalik, põhiseaduslikesteesmärkidest lähtuv ja ettevõtlust põhjendamatult mittetakistav


Kodifitseerimisprojekti raames on esialgne eelnõu 2008. aasta lõpuks valminud


Äriõigus tagab ettevõtjatele õiguskindla keskkonna efektiivseks toimimiseks


Äriõigus on jätkuvalt ajakohane


Toimiv eraõigus tagab isikute põhiseadusest tulenevaid õigusi, eelkõige privaatautonoomia


Eraõiguse reformi käigus vastuvõetud õigusaktide toimivus on tagatud


Praktikas esinenud puudused on kõrvaldatud

Õigusaktidemõjudehindamisekontseptsiooniväljatöötamine

Õigusaktidemõjudehindamisekontseptsioonon VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Riigiõiguspoliitikaarengusuundadeväljatöötamine

Teostatudmõjude analüüs(saneerimismenetlus,avalik teenistus,lepitusmenetlus)

Õigusaktideeelnõudevastuvõtmisegakaasnevatemõjudehindamisesüsteemi loomine

8 740 000 10 786 908 0

Mõjude analüüsiläbiviimineJustiitsministeeriumivastutadaolevatesvaldkondades

Kõigiministeeriumidepoolt ELotsustusprotsessisesitatavateseisukohtadehindamineüldistestõiguspoliitilistesteesmärkidestlähtuvalt

0 1 783 750 0 Justiitsministeeriumipädevuse ja rollisuurendamineriigiõiguspoliitikakujundamisel ELotsustusprotsessis

Riigiseisukohad ELotsustusprotsessislähtuvadsamadesteesmärkidestmis siseriiklikõiguspoliitika

Õigusinfoveebikontseptsiooniväljatöötamine

Õigusinfoveebikontseptsioon onvälja töötatud

Õigusteadlikkusetõstmine

0 8 824 255 0

2008. aastalalustatakse uueõigusinfosüsteemiväljatöötamist

Õigusaktideeelnõudeskeelekasutuseühtlustamine

983 639 2 678 750 0 Eesti seadusteinglise keelde javälislepinguteeesti keelde

Eesti seadusteinglise keelde javälislepinguteeesti keelde

Leht 106 /361


ning kvaliteetseõigustõlketegemisekorraldamine

tõlkiminetõlkeplaani alusel

tõlkimisetõlkeplaan ontäidetud

Õigusaktideeelnõude puhulkõigi normidehindaminepõhiõigustestlähtuvalt

0 4 135 398 0 Teisteministeeriumideeelnõudeväljatöötamisekavatsuste kaudukavandatavaregulatsiooni osasjustiitsministriseisukohakujundamine

Kujundatudjustiitsministriseisukoht

Õppelaen 0 6 284 400 0 Haldusmenetlusetõhususetagamine

0 1 163 577 0 Haldusmenetluseseaduseajakohastamine

Haldusmenetluson efektiivne,vähebürokraatlikja kodaniku jaoksmõistetavAvalikuteenistusereguleerimineametnikemotivatsioonistlähtuvalt.Tagatud on piisavarv ametnikejärelkasvu ningliikumine era- jaavaliku sektorivahel

Avalikuteenistusevaldkonnaskehtiva õiguseülevaatamineeesmärgiga luuaregulatsioon,mis võimaldaksavalikeülesannetetäitmist kõigeotstarbekamalviisil

0 1 163 577 0 Avalikuteenistuseseaduse eelnõuväljatöötamine.

Uus avalikuteenistuseseaduse eelnõu(sh töötajateliikumine era-ja avalikusektori vahel)on välja töötatudja VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Halduskorralduseõiguseajakohastamine

0 1 163 577 0 Korrakaitseseadusejakorrakaitseseaduserakendusseaduseeelnõudeväljatöötamine

Korrakaitseseadusejakorrakaitseseaduserakendusseaduseeelnõud onVabariigiValitsuse pooltheaks kiidetudValminudanalüüs, mishindab, kas riigiiga ülesandejaoks on vastutavriigiasutus(puuduvadpädevusvaidlusedja dubleerivadtegevused)

Erinevateriigiorganitetööjaotuseoptimeerimine

0 1 163 577 0 Riigiasutustetegevuspädevustreguleerivatenormide(VabariigiValitsuseseadus jt)ajakohastamine

VabariigiValitsuseseaduse eelnõuon VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Riigiõiguseajakohastamine

0 1 163 582 0 Kohalikuomavalitsusteotsustusprotsessi

Kohalikuomavalitsusteotsustusprotsessi


täiendamiseksosalusdemokraatiavõimalusteanalüüs

täiendamiseksosalusdemokraatiavõimalusteanalüüs onvalminud

Kohalikuomavalitsusevolikoguvalimise seadusemuutmiseseaduse eelnõuja Riigikoguvalimise seadusemuutmiseseaduse eelnõukoostamine

Kohalikuomavalitsusevolikoguvalimise seadusemuutmiseseaduse eelnõuja Riigikoguvalimise seadusemuutmiseseaduse eelnõuon VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Isikuandmetekaitse seaduse(edaspidi IKS)muutmiseseaduse eelnõuväljatöötamine

Isikuandmetekaitse seadusemuutmiseseaduse eelnõuon VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Põhiseadusesttulenevatepõhiõigustetagamine

25 600 11 315 196 0

IKS-i võimalikudrakendusaktid,eriregulatsioonideriseadustes(meditsiin,krediidiasutused)

Erinõuetegategevusaladeregulatsioonimuutmise paketiväljatöötamine

Erinõuetegategevusaladeregulatsioonimuutmiseeelnõud onVabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Majandushaldusõiguseajakohastamine

0 1 188 070 0

Majandushaldusõigusemoderniseerimine(tegevusload,litsentsid jms)

Äriühinguteühinemine,jagunemine jaümberkujundamineon lihtsustunud,juhtimisotsuseidon võimalikvastu võttaelektroonilistesuhtlusvahenditeabil

Ettevõtjasõbralikja õiglaneäriõigus

0 1 188 070 0 Ettevõtjaportaaliettevalmistamine

Tehtudettevalmistusedettevõtjaportaalikäivitamiseks2009. aastal

Pärimiseõiguslikuregulatsioonilihtsustamine

Lihtne jaloogilinepärimise õiguslikregulatsioon

Eraõigusereformilõpuleviimine

0 1 463 717 0

Perekonnaganing laste ja

Ajakohastatudperekonnaga

Leht 108 /361


eestkostetavatehuvidegaseonduvaõiguslikukeskkonnaajakohastamine

seonduv õiguslikkeskkond(abieluvaraõigus,ülalpidamisõigus)ning pareminikaitstud laste jaeestkostetavatehuvid(hooldusõigus,eestkosteõigus)

Tööõigusereformiläbiviimine,integreeridestöölepinguüldisseeraõiguslikelepingutesüsteemi

Tööleping onmuutunud üheksvõlaõiguslikukslepinguks ningintellektuaalseomandiregulatsioontäpsustunud

Vastuvõetuderaõiguslikeseadustetoimivusehindamine ningväljaselgitatudmittetoimivateeraõiguse osadereformimine

0 1 188 070 0 Eraõiguseüldosa seadusterakenduspraktikaanalüüsimine

Rakenduspraktikaskerkinudprobleemidelahendamine(eelnõud onVabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud)

Tegevusvaldkondkokku

9 749 239 56 654 474 0

ÕigusemõistmineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Kvaliteetne õigusemõistmine ühtlaselt mõistliku aja jooksul


Menetluse keskmine kiirus


Menetluse keskmine kiirus tsiviilasjades 150 päeva, haldusasjades 170 päeva,kriminaalasjades: käskmenetluses 15 päeva, kokkuleppemenetluses 30 päeva, lühimenetluses70 päeva ja üldmenetluses 280 päeva

Maksekäsumenetlusekeskusekäivitamine

Maksekäsumenetlusekeskuse töö onkäivitatud

Kohtunikevabastaminelihtsateõigusvaidlustemenetlemisest (ntmaksekäsumenetluses)spetsialiseerunudkohtunikuabidearvu, pädevuseja tegevusalalaiendamise läbi

Kohtunikudon vabastatudlihtsateõigusvaidlustemenetlemisest (ntmaksekäsumenetlus)

Kohtunikespetsialiseerumine

0 201 513 213 0

Koolitusprioriteetidemääramine jaspetsialiseerumisesoodustamine

Toimunudspetsialiseerumistsoodustavadkoolitused.Tehtudettepanekudtäiendavaksspetsialiseerumiseks

Kohtuametnikekoolitussüsteemiarendamine

Kohtuametniketöötasu vastabüldise palgaturumediaanitasemele

Kompetentsekohtuametnikkonnakujundamine

115 158 716

Kohtuametniketöötasu tõstmine

Kohtuametniketööjõu voolavuse


vähendamine,karjäärivõimalustelaiendamine

Elektroonilisemaksekäsumenetluserakendamine.Maksekäsuteemaga seotudtegevustekoondaminemaksekäsukeskusesse

Ühtlasemadkoormused,menetlustähtaegadelühenemine.Maksekäsuosakaaltsiviilasjades on50%

Koormusteühtlustaminekohtutes(töökoormuspunktidesüsteemirakendamine)

Istungitesalvestaminevõimaldabkoostadatäpsemaidprotokolle, tagadakriminaalmenetlusesristküsitlusedünaamilisus,säästamenetlusosalisteaega ehk pakkudakvaliteetsematavalikku teenust

Halduskohtumenetluseseadustikumuutmiseseaduse eelnõuväljatöötamine

Lisaks Murru jaTartu vanglaleon ka Tallinnaja Viru vanglakinnipeetavaidning teiseslinnas töötavaidadvokaatevõimalikalates 2009.aastast kaasatakohtumenetlusseülevideoühenduse,misläbi kiireneboluliseltkohtumenetlusning politsei javanglad saavadkinnipeetavatekonvoeerimiselekuluvaidressursse suunataolulisemateülesannetetäitmisele

Väärteomenetluseseadustikumuutmiseseaduse eelnõuväljatöötamine

Eelnõud onVabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Kohtuistungitesalvestamiserakendaminekriminaalmenetluses

Kohtumenetluseefektiivsusetõstmine

172 660 500 106 416 942 -7 947 000

Kaugülekuulamisevideokonverentsisüsteemidevõrguedasiarendaminemenetlusosalisteoperatiivsemaks

Leht 110 /361


kaasamisekskohtumenetluses

Kohtuvälistevaidlustemenetlusireguleerivatenormideajakohastamine

0 2 989 491 0 Lepitusmenetluseseaduse eelnõuväljatöötamine

Lepitusmenetluseseaduse eelnõuon VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Infosüsteemideja tehnilistelahendustearendamine jakasutamine

31 363 760 46 086 828 0 KohtuteInfosüsteemiarendamine ninguued arendused(E-Toimik)

KohtuteInfosüsteem(KIS) on osaliseltrakendunud

Õigusemõistmisekssobivate jaturvanõuetelevastavatetöötingimustekujundamine

0 2 889 491 0 Kohtumajade(Tallinn, Rapla,Rakvere, Pärnu)renoveerimine,uuedjustiitshoonedJõgeval ja Jõhvis

Nõuetelevastavadkohtumajad onvalminud


204 024 260 475 054 681 -7 947 000

ÕiguskaitseStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Efektiivne õiguskaitse


Täitemenetluse tõhusus ja korrektsus. Aasta 2011: Notariteenuste kättesaadavus -tähtaeg kinnitusmärgetele 1 päev ja tehingutele 5 päeva. Ametis olevate notarite arv 115.Täiselektrooniline kinnistusraamat (kõik registriosakonnad on kehtivad digitaalselt)


Notariteenuste kättesaadavus - tähtaeg kinnitusmärgetele 2 päeva ja tehingutele 10 päeva.Ametis olevate notarite arv 105.Täitemenetluse tõhusus ja korrektsus - Justiitsministeeriumile esitatavate kaebuste arvtäiturite suhtes jääb alla 100.E-kinnistusraamatus on 65% registriosadest digitaalsel kujul.Äriregistri kiirendatud ja täisdigitaalses menetluses saab äriühingu asutada 2 tunniga.Majandusaasta aruannetest esitatakse 10% digitaalselt.Majandusaasta aruanded kontrollitakse 5 kuu jooksul


Kvaliteetne ja piisav riigi õigusabi


Õigusabi kvaliteet ja kättesaadavus


Kehtestatud riigi õigusabi osutamise tsentraalse korraldamise kohustus Advokatuurile üheskohustusega tagada riigi õigusabi asjade ühtlasem jaotamine advokaatide vahel.Järelevalvemehhanismid rakendatud riigi õigusabi osutamise nõuetekohasuse üle, et tagadariigi õigusabi tõhusus, korrektsus ja kvaliteet.Isikute informeerimine riigi poolt tagatud õigusabi saamise võimalusest

Õiguselukutseteja õigusharidusekorrastamine

0 8 622 102 0 Ühtse riigieksami(juristieksami)kehtestamineõiguselukutsetele

Õigusharidusekvaliteedileon kehtestatudsisulised nõuded

Saneerimismenetluseseaduse eelnõuväljatöötamine

Saneerimismenetluseseaduse eelnõuon VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Adekvaatnereaktsioonmaksejõuetusele

0 3 341 730 0

Pankrotiseadusemuutmiseseaduse eelnõuväljatöötamine

Pankrotiseadusemuutmiseseaduse eelnõuon VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Notari jakohtulikeregistrite teenustekättesaadavuseparandamine

290 151 200 197 316 508 0 Kohtulikeregistriteosaliselt tasutakättesaadavakstegemine

Osade andmetetasuta kasutamisevõimaluskohtulikesregistrites


(justiitsministrimääruse„Kinnistusraamatuandmetöötluskeskus”muutmine(määrus 22.01.01nr 8))Notariteinfosüsteemiarendamine

Digitaalnenotariaalaktning andmeteedastamineregistritele

E-kinnistusraamatujuurutamine

E-kinnistusraamaturegistriosadon 100%digitaliseeritud

Pankrotihalduritekutse arendamine

Saneerimismenetluseseaduse eelnõukajastab vajalikkearendusi

Eelduste loominekiiremaks jakvaliteetsemakstäite- jamaksejõuetusmenetluseks

0 2 153 661 -50 000

TäitemenetlusregistriningpankrotimenetlusregistriarendamineE-Toimikurakendamiseks

ÜhildamisvõimalusedKohtuteInfosüsteemi(KIS) ja E-Toimikuga

Riigi õigusabisüsteemikohendamine

0 53 830 661 Riigi õigusabiseadusemuutmiseseaduseeelnõu ningadvokatuuriseaduseeelnõuväljatöötamine

Riigi õigusabiseadusemuutmiseseaduseeelnõu ningadvokatuuriseaduseeelnõu onVabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud


290 151 200 265 264 662 -50 000

KriminaalpoliitikaStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Kuritegevuse vähendamine


Kriminaalstatistika on usaldusväärne ja võimaldab kriminaalpoliitikat planeerida


Rakendunud on 25 statistikatabelit, mis katavad kohtueelse kuritegevuse taseme detailsemõõtmise ja uurimise, prokuratuuri menetlusliigilise ja tähtaegade adekvaatse kajastamisekriminaalstatistikas. Väljundiks on iganädalased, poolaasta ja aasta kriminaalstatistikaanalüüsid, mis avaldatakse Justiitsministeeriumi veebilehel ja trükitud aastaaruandena,mille põhjal on võimalik langetada kriminaalpoliitilisi otsuseid. Valminud on kontseptsioonkohtute, vanglate, kriminaalhoolduse ja karistuste täideviimise etappide lülitamiseks ühtsessekriminaalstatistikasse


Arengukavade ja poliitikate kujundamine toimuvad kriminaalpoliitiliste uuringute põhjal


Kriminaalpoliitilised otsused tuginevad usaldusväärsetele andmetele ja teadusuuringutele


Tõhusalt toimiv kuriteoennetuse süsteem

Leht 112 /361



Korrakaitseseadusega on loodud seadusandlik alus riikliku kuriteoennetuse koordineeritudläbiviimiseks, toimib veebileht www.kuriteoennetus.ee, Justiitsministeeriumi poolt on läbiviidud MTÜ sektori kaasamine kuriteoennetusse läbi projektikonkursi


Kuriteo toime pannud isikute mõjus karistamine


Väärteomenetluse kiirus


Kriminaalalased seadused on ajakohastatud


Toimiv uimastiennetus- ja rehabilitatsioonikorraldus vanglates ja kriminaalhoolduses


Kriminaalhooldus on ühendatud vanglasüsteemiga


Vanglate turvalisuse suurendamine


Uute vanglate osakaal. Eestisse jääb aastaks 2011 neli vanglat. Tallinna, Tartu ja Viruregionaalvanglad, Murru vangla, kus kannavad karistust retsidiivsed kinnipeetavad


Tartu ja Viru vangla on muudetud regionaalvanglateks


Kinnipeetavate arvu vähendamine


Kinnipeetavate isikute arv on 2011. aastaks 3800


Kinnipeetavate arv ei ületa 4000

E-Toimikuarendamine

TehtudettevalmistusedE-Toimikurakendamiseks2009. aastal

Kuritegevuseusaldusväärseülevaatetagamine

0 8 126 493 0

Kuritegevuseteadusuuringutetellimine

Kuritegevuseteadusuuringud

Alaealistekuritegevusevastase võitlusetõhustamine

0 12 681 857 0 Alaealistekuritegevusevähendamisearengukavaaastateks 2007–2009 täitmine

2008. aastakskavandatudarengukavategevused on elluviidud

Alaealiste suhtestoimepandavatekuritegudeärahoidmine

0 12 180 058 0 Lähenemiskeelukohaldamise(sh alaealiseohvri kaitseks) jaalaealiste suhtestoimepandudkuritegudesmõistetudkaristustepraktikajälgimine

Lähenemiskeelukohaldamise jaalaealiste suhtestoimepandudkuritegudesmõistetudkaristustepraktika jälgimiseanalüüs onteostatud

Inimkaubandusegaseotudkuritegevusevähendamine

0 5 186 916 0 Inimkaubandusevastu võitlemisearengukava2006–2008elluviimine

VabariigiValitsuseleesitatudkokkuvõtearengukavaelluviimise kohta


Korruptsioonivältimiseseaduse eelnõuväljatöötamine

Korruptsioonivältimise seaduson VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Uuekorruptsioonivastasestrateegiaväljatöötamine

Uuskorruptsioonivastanestrateegiaon VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Kriminaaltulusaamiseeesmärgilsooritatudkuritegude uutetoimepanemisviisideanalüüs ningseadusemuudatusteettevalmistamine

Eelnõu onVabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Rahapesuga jakriminaaltuluga(sh korruptiivnetulu) seotudkuritegevusevähendamine

0 36 891 123 0

Elektroonilistemajanduslikehuvidedeklaratsioonide(MHD) süsteemikäivitamine

Käivitunud uusmajanduslikehuvidedeklaratsioonisüsteem

Kriminaalmenetlusesmenetluskuludekaardistamineja süsteemikorrastamine

Menetluskuludon kaardistatudja menetlejateleon antudjuhised kuludekontrollimiseks

Kohtuekspertiisitegevuse ningühendasutuseEestiKohtuekspertiisiInstituut (EKEI)käivitamiseanalüüsimine

Esitatudjäreldused EKEIkäivitamise kohta

Kriminaalasjadeskohtueelsemenetlusekiirendaminevõistlevassekohtumenetlusseminevates asjades

Prokuratuurison loodudametikohadkohtueelseuurimiseläbiviimiseksprioriteetseteskuritegudes

Kannatanuteja tunnistajatekriminaalmenetluseskohtlemiseanalüüsiteostamine

Analüüsisttulenevadmuudatused onõiguskaitseorganitetegevusesrakendatud

Kriminaaljustiitssüsteemikorraldusemuutmine,mis vastabkuritegevusevastasevõitluse jaennetusevajadustele

12 600 000 214 906 322 0

Süütegudeennetustöökorraldaminevastavaltkorrakaitseseadusesttulenevateleülesannetele

Kriminaalalasteõigusaktidetäiendamine

0 2 083 692 0 Kriminaalalasteseadustekaasajastamine(karistusseadustiku

Karistusseadustikumuutmiseseaduse eelnõu javangistusseaduse

Leht 114 /361


muutmiseseaduse eelnõu,vangistusseadusemuutmiseseaduse eelnõu)

muutmiseseaduse eelnõuon VabariigiValitsuse pooltheaks kiidetud

Turumanipulatsioonidetõkestamiseanalüüs

Turumanipulatsioonidetõkestamisekontseptsioon

Väärteomenetlusesrahatrahvisuuruse siduminesüüdlasesissetulekuga

Väärteokaristustekohaldamisellähtutakse isikusissetulekust

Kriminaalhooldusesüsteemivanglasüsteemigaühendamine

Kriminaalhooldusosakonnaderaldataksekohtutest javiiakse vanglatekoosseisu

Retsidiivsusriskivähendaminevanglates jakriminaalhoolduses

0 29 052 063 0

Vanglaresotsialiseerivatetegevusteefektiivsusehindamine

Efektiivsetetegevuste osakaalresotsialiseerimiselon tõusnud

Tööga jaõppimisegahõivatudkinnipeetavatearvusuurendamine

Kutsealanekoolitus on üleantud piirkonnakutseõppeasutustele(Viru Vanglas)

KoostöösHaridus- jaTeadusministeeriumigakinnipeetavatekutsehariduseüldisessekutseharidussüsteemiintegreerimine

Õppimisegahõivatudkinnipeetavatearv on tõusnud

Kasulikutegevusetagaminevanglates

0 4 546 363 0

Kinnipeetavatelehariduseomandamiseeest tasumaksmise korrarakendamine

Narkorehabilitatsiooniprogrammijuurutamine

HIV leviku alastekoolituste jainfomaterjalidelevik on tagatud.HIV testimine janõustamisteenus,kaitsevahendid,diagnostikaja ravi onkättesaadavad

HIV ja muudenakkustevanglasiseselevikuennetamine

Rehabilitatsiooniprogrammigahõlmatuduimastisõltlastestkinnipeetavatearv on kasvanud

Narkootikumidevanglatessesisseveotõkestamine

Rakendameuimastiennetus-jarehabilitatsioonimeetmeid

7 207 627 13 068 652 0

Tartu Vangla onspetsialiseerunuduimastisõltlastekohtlemiseks

Tervishoiuteenuseosutaminevanglas

0 489 163 0 Vanglas osutatavatervishoiuteenusevastavusse

Meditsiiniosakondadesonkvalifitseeritud


viiminetervishoiuteenustekorraldamiseseadusesttulenevatenõuetega

personal javajalikudtegevusload

Viru Vanglaavamine

Viru Vangla onkäivitatud

Uue TallinnaVangla hooneehitusprojektiettevalmistamine

Tallinna Vanglaehitusprojekt onheaks kiidetud

Viljandi Vanglasulgemine

Alaealised,nooredkinnipeetavadhakkavadkaristust kandmaViru Vanglas

Ämari Vanglahoonetekasutamisestloobumine

Viljandi Vanglaon suletudning ÄmariVangla hoonetekasutamisest onloobutud

Kaasaja nõuetelevastavatevanglate loomine(kambertüüpivanglakohtade jaavavanglakohtaderajamine) javangistusetagamine

62 812 873 211 341 864 -239 917 048

Tartu Avavanglarajamiseettevalmistamine

Tartu Avavanglarajamisprotsesson käivitunud

Mobiilside levitõkestamisesüsteemikäivitamine

Murru Vanglason mobiilside levitõkestatud

Kinnipeetavateühtse riietusekasutuselevõtt

Viru Vangla jaTallinna Vanglakinnipeetavatelon ühtne riietus

Järelevalvetõhustamine

0 1 035 968 0

Murru Vanglaperimeetriuuendamine

Vanglasüsteemiorganisatsioonilisekorraldusearendamine

0 5 324 300 0 Protsessipõhistestruktuuriüksusterakendamine,järelevalvetöötajatearvu suhestaminelähtuvalt vanglaeripärast

Vanglatehaldussuutlikkuson tõusnud

Vangivalvuritetöötasu tõstmine

VabariigiValitsusemääruse eelnõuvanglaametniketöötasustamisekohta

Vanglaametnikesotsiaalsetetagatistearendamine, etneed oleksidühetaolised kogusisejulgeolekusüsteemis

Erialasekvalifikatsioonigatöötajate osakaalon tõusnud

Professionaalseametnikkonnakujundamine

0 469 286 336 0

Riigikeele oskuserakendaminekõigil II klassivalvuritel

Leht 116 /361


Täiendkoolitusesüsteemiarendamine

Uuevanglaametnikepalgasüsteemiloomine

Ennetähtaegsevabastamisepraktikaparendamine

Ennetähtaegsevabastamisepuhul onkaasatudkoostööpartnerid

Kohtutekaristuspraktikaanalüüsimine

Karistusseadustikueriosasanktsiooniderevisjon on läbiviidud

Vangistustepikkustelühendamine

0 2 083 692 0

Karistusseadustikueriosasanktsioonideanalüüsimine

Elektroonilisevalverakenduspraktikaanalüüsimine

Elektroonilisevalverakenduspraktikaanalüüsitulemused

Vanglakaristuseosakaaluvähendamine

0 14 173 113 0

Narkoravikohaldamineõigusrikkujatelealternatiivkaristusenavõimõjutusvahendina

Toimiv süsteem,mis aitabprokuröridelotsustada isikusuhtes narkoravikohaldamise üle


82 620 500 1 042 457 975 -239 917 048

Valitsemisalakokku

586 545 199 1 839 431 792 -247 914 048

Kaitseministeeriumi valitsemisalaSõjaline riigikaitseStrateegilineeesmärk aastaks2011:

1. Omada võimet teostada maismaaoperatsioone


Rahvusvaheliste, eelkõige NATO väevõime eesmärkidest tulenevate kohustuste täitmise ningesmase rahvusliku enesekaitsevõime osutamise tagamiseks arendatakse prioriteedina väljaüldotstarbelise jalaväebrigaadi ümberpaiknemisvõimeline jalaväepataljoni taktikaline grupp,jalaväebrigaadi staap ning reservis paiknev reageerimisüksus, mille tegutsemist toetavadlahinguteenindustoetusüksused ja maakaitsestruktuur


1. Kaitseväe operatiivstruktuuri sõjaliste võimete ettevalmistamine ajateenistuse baasilvastavalt üksuste ettevalmistamise ajakavale.2. Alalises valmiduses olevate kaitseväeüksuste komplekteerimine lepingulisestegevteenistuses olevate kaadrikaitseväelsatega, sh Scoutspataljoni isikkoosseis onkomplekteeritud 70 % ulatuses.3. Valmiduse saavutab jalaväebrigaadi väljaõpperaamistik.4. Kaitseväe maaväekomponendi kontrollõppuste läbiviimine kavandatud mahus.5. Õhutõrje relvaliigi raames uute relvasüsteemide väljaõppe juurutamine.6. Investeeringute teostamine kaitseväe Võru, Tapa, Viru ja Rahuoperatsioonide Keskuselinnakute infrastruktuuri arendamisse.7. Investeeringute teostamine Kaitseliidu Tallinna, Harju ja Alutaguse maleva infrastruktuuriarendamisse.8. Kaitseväe baasil toimub Iraagis ja Afganistanis teenivate maismaakomponendi üksustening NATO reageerimisjõudude NRF-14 Balti pataljoni koosseisus paikneva Eesti osalusekomplekteerimine ja ettevalmistamine.9. Kaitseliidu baasil toimub Kosovos teeniva allüksuse ning Euroopa Liidu Lahingugrupikoosseisus paikneva Eesti allüksuse komplekteerimine


2. Omada võimet teostada õhuoperatsioone



Riigi õhuruumi suveräänsuse demonstreerimiseks ja efektiivse õhukaitse teostamiseksjuurutatakse NATO väevõimenõuded kokkulepitud mahus, osaletakse NATO ühisesõhukaitsesüsteemis ning arendatakse välja vastuvõtva riigi toetuse teostamise (lennuväliÄmaris) viisil, mis tagab:a) väeliigi üksuste koostegutsemisvõime NATO-ga;b) õhuseiresüsteemist ja õhuturbevõimest koosneva õhuruumi kontrolli süsteemiväljaarendamise;c) Ämari Lennubaasi infrastruktuuri vastavuse minimaalsetele sõjalistele vajadustele liitlastepoolse abi vastuvõtmiseks


1. Tagatud on 24/7 põhimõttel opereeriv lahinguvalveteenistus NATO tunnustatud õhupilditootmisel ja edastamisel.2. Koostöös KVÕÜA ja Lennukolled˛iga käivitada õhuväeohvitseride väljaõpe Eestis.3. Balti riikide ühises juhtimiskeskuses Leedus roteeritakse Eesti kontingenti.4. Käivitatakse Ämari Lennubaasi, sh lennuraja rekonstrueerimine.5. Passiivseiresüsteem saavutab täieliku operatiivvõime.6. Teostatakse uue radari hange.7. Alustatakse taktikalise õhutuletoetuse võime väljaarendamist (väljaõpe ja varustusehange).8. Sihitajate väljaõppe läbiviimine etteantud mahus


3. Omada võimet teostada mereoperatsioone


Riigi territoriaalvete suveräänsuse demonstreerimise, NATO-ga koostegutsemisvõimelisusening mereteede, sh vastuvõtva riigi toetuse teostamiseks ettenähtud laevateede turvalisusegaranteerimine toimub viisil, mis tagab:a) mereväe laevade ja miinituukriüksuse osalemise NATO operatsioonidel;b) miinitõrjevõime väljaarendamise ja ülalhoidmise;c) Eesti mereväe, BALTRON-i ja NATO ujuvvahendite vastuvõtmise ja teenindamiseMereväebaasi infrastruktuuri baasil


1. Käivitatakse mereväeohvitseride väljaõpe Eestis.2. Osaletakse NATO kiirreageerimisjõudude NRF-11 (miinijahtija) ja Balti mereväeeskaadriBALTRON (staabi- ja toetuslaev) koosseisus.3. Teenistusse arvatakse teine SANDOWN klassi miinijahtija.4. Tuukrigrupi tuukri- ja toetuslaev on saavutanud operatiivvõime.5. Rekonstrueeritakse Mereväebaasi kai nr 4


4. Omada võimet teostada riigiväliseid operatsioone


Eesti kaitseväe staabiohvitserid ja üksused osalevad rahvusvahelistel sõjalisteloperatsioonidel Riigikogu mandaatides sätestatud operatsioonialadel ja määratletud mahus.NATO väevõime-eesmärkidest ja vägede kasutatavuse 8/40 kriteeriumist tulenevalt onmaaväe koosseisust vähemalt 40% ümberpaiknemisvõimeline ning vähemalt 8% osalebalaliselt rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.Merevägi hoiab NATO üksuste koosseisus iga-aastaselt vähemalt ühte laeva ning uuealgatusena on valmis osalema operatsioonides miinituukrite elemendiga.Õhuvägi hoiab NATO üksuste koosseisus iga-aastaselt lennuvälja teenindusmeeskonda ninguue algatusena on valmis toetama manööverüksuste operatsioone taktikalise õhutuletoetuseelemendiga


1. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alaliselt osaleva kontingendi suurus on kuni250 kaitseväelast.2. NATO mereväekomponendi koosseisu rotatsioonis teenib üks laev.3. Kaitseväe baasil toimub Iraagis ja Afganistanis teenivate maismaakomponendi üksustening NATO reageerimisjõudude NRF-14 Balti pataljoni koosseisus paikneva Eesti üksusekomplekteerimine ja ettevalmistamine.4. Kaitseliidu baasil toimub Kosovos teeniva allüksuse komplekteerimine.5. Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus teenib Eesti allüksus


5. Arendada välja riigikaitseline toetus ja keskne juhtimisstruktuur eesmärgiga tagadasõjaliste võimete efektiivne väljaarendamine


Tsiviiljuhtimise ja riigikaitse arendamiseks vajaliku õigusruumi tagamine, julgeoleku- jastrateegiadokumentide olemasolu tagamine, rahvusvaheliste liitlaskohustuste ja vastavatelepingute olemasolu tagamine, sõjalisi põhivõimeid tagavate arendustegevuste teostamine.Võrgupõhise suutlikkuse (NEC - Network Enabled Capabilities) perspektiivne arendamineEesti riigi ja NATO kontekstis eesmärgiga saavutada parem koostegutsemisvõime liitlastega,

Leht 118 /361


informatsiooniline üleolek vastase suhtes ning eelis otsuste langetamisel (kiirus, kvaliteetsusja turvalisus).Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ja Balti Kaitsekolled˛i (BALTDEFCOL)baasil toimub kadettide, staabiohvitseride ning riigikaitse valdkonnas tegutsevatetsiviilametnike erialane ettevalmistus ja täiendkoolitus.Arendatakse välja mõttekoda, mille eesmärgiks on riigi strateegilise tasandi otsustusprotsessitoetamine julgeoleku- ja kaitsepoliitilise analüüsi võimega.Riigi julgeoleku tagamist toetatakse mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil.Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kaitseväelastele tagatakse kaitseväespetsiifikast lähtuv rehabilitatsioon ja taastusravi.Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev sõjaajaloo uurimis- ja teaduskeskus koostöösteiste muuseumide ja kollektsioonidega esitleb sõjaajalugu ühtse tervikpildina Eestikontekstis


1. Kaitseministeeriumi juhtimisel toimub:a) Kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmisele järgnev rakendamine;b) valitsemisala pikaajalise (2009-2018) arengukava koostamine;c) võrgupõhise suutlikkuse plaanipärase arendamise eesmärgil alalise NEC komisjoniloomine;d) liitumine NATO strateegilise õhuüleveo (SAC- Strategic Airlift Capability) initsiatiiviga;e) liitumine strateegilist transporti koordineeriva organisatsiooniga Movement CoordinationCentre Europe (MCCE) eesmärgiga tagada meretranspordi lahendused;f) planeeritud erivarustuse hangete korraldamine;g) planeeritud investeeringute teostamine valitsemisala infrastruktuuri väljaarendamisel.2. KVÜÕA-s ja BALTDEFCOL-is toimub kadettide, staabiohvitseride ning riigikaitsevaldkonnas tegutsevate tsiviilametnike ettevalmistamine ja täiendkoolitus rahvuslikeplaanide ja rahvusvaheliste kokkulepete alusel.3. Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus baasil käivitatakse täiendavanalüüsivõime, kirjastatakse väljaannet Diplomaatia ning korraldatakse Lennart Meriaastakonverents.4. Kaitseressursside Ameti baasil suunatakse kaitseväe väljaõppekeskustesse kuni 2500kutsealust ning uue algatusena käivitatakse keskse värbamisstruktuuri tegevus.5. Teabeamet jätkab teabehanke eelistuskavas määratletud ülesannete täitmist ningelekroonilise teabeturbe tagamise korraldamist.6. Seli Tervisekeskus profileerub järk-järgult ümber rahvusvahelistelt sõjalisteltoperatsioonidelt naasnud kaitseväelaste teenindamisele.7. Eesti Sõjamuuseum loob partnerlussuhted kolme Eestis paikneva muuseumiga, rajabsimulatsiooniruumi ning saavutab muuseumi külastuste tasemeks vähemalt 20 000 külastustaastas

Kaitsejõududeoperatiivsidearendamine

Saavutataksekaitsejõududeoperatiivjuhtimisepiiratud võime,tagatud onjuhtimispädevusteselgus ja sedatoetavatesidelahendusteolemasolu

1.1.Maismaaoperatsioonidejuhtimine

0 817 160 367 0

Missiooniüksustekomplekteerimineja väljaõpe

Scoutspataljonikomplekteerituspersonaliga 70%ulatuses

TagadaScoutspataljonivärbamine.Scoutspataljonon 70% ulatusesisikkoosseisugakomplekteeritud

Jalaväebrigaadivalmisolekväljaõpperaamistikuna

Jalaväebrigaadomab brigaadiüksuste väljaõppeläbiviimiseksvajalikkuinstruktorkoosseisu,varustustja toetavatinfrastruktuuri

1.2.Maismaaoperatsioonidelahinguvõimeloomine

0 1 790 872 193 0

Operatiivstruktuuriallüksusteettevalmistamine

Väljaõppetsükli lõpukson ettenähtud


(sh üks pataljonitaktikaline grupp)vastavalt üksusteettevalmistamisekavale

üksused väljaõpetatud jasertifitseerimisõppuseläbides arvatudreservi

InvesteeringudJVÕKKuperjanovi ÜJPlinnakusse

Valminud onlinnaku IIehitusjärk, shõppehoone,kasarmu III jasöökla laiendus

InvesteeringudLtVÕK Tapalinnakusse

Alustatudon õhutõrjerelvasüsteemidehoiustamistja hooldamisttagavateobjektide ningremondihalliehitamisega

InvesteeringudJVÕK Viru ÜJPlinnakusse

Söökla jatoidulaoehitustööd onlõpule viidud

InvesteeringudVÕK ROKlinnakusse

Valminud onremonditöökoda,tankla ja toetavadrajatised

ÕppuseKevadtormläbiviiminevastavaltkehtestatudnõuetele

Ettevalmistatudallüksused onsaavutanudettenähtudväljaõppetaseme,on kokkuharjutanud ningvõimelisedtegutsema ühtsepataljonina

Brigaadi õppuseläbiviimine

Brigaadi staapja brigaadiüksused onisikkoosseisugakomplekteeritudning võimelisedkoos tegutsema

Missiooniüksustekomplekteerimineja väljaõpetamine

Missiooniüksusedon ettenähtudulatuseskomplekteeritudning läbinudvajalikumissioonieelseväljaõppe

Uue õhutõrjerelvasüsteemiväljaõppekäivitamine

Rajatud onõhutõrjesüsteemitoetavinfrastruktuur.Välja onõpetatud vajalikinstruktorkoosseis

KäivitataksevajalikudarendustegevusedKaitseliidusõjaliste võimete

Alustatud onKaitseliidusõjaliste võimetekaasajastamistning siseriikliku

Leht 120 /361


kaasajastamiseksja siseriiklikukiirreageerimisvõimeloomiseks

kiirreageerimisvõimetõstmist

Õhuväe Staabi,Õhuseiredivisjonija Lennubaasiolemasolevapersonalikaitseväesüsteemishoidminening väeliigispetsiifikatarvestavaväljaõppe jatäiendkoolitusetagamine

Tagatakseolemasolevaisikkoosseisujätkusuutlikhoidminekaitseväesüsteemis

Isikkoosseisuvärbaminevakantseteametikohtadekomplekteerimiseks

Väeliigivakantsedametikohadkomplekteeritaksening tagatakseisikkoosseisulevõimalusederialasekstäiendõppeks

2.1.Õhuoperatsioonidejuhtimine

0 81 932 995 0

VäeliigiohvitserideväljaõpetamineEestis

KoostöösKVÕÜA jaLennukolled˛igakäivitadaõhuväeohvitserideväljaõpe Eestis

Eesti ja lähialadetunnustatudõhupildijätkusuutliktootmine

Tagatud on24/7 põhimõttelopereerivlahinguvalveteenistusNATOtunnustatudõhupilditootmisel jaedastamisel

Õhuseiresüsteemistjaõhuturbevõimestkoosnevaõhuruumikontrollisüsteemi jätkuvväljaarendamine,sh väljaõppekorraldaminesõjaliste võimeteettevalmistamiseksja erivarustusehankiminening NATOja rahvuslikeinvesteeringuteteostamine ÄmariLennubaasiinfrastruktuurirekonstrueerimisel

Balti riikideühisesjuhtimiskeskusesLeedus hoitakselähetuses Eestikontingenti.ÄmariLennubaasi,sh lennurajarekonstrueerimineon käivitunud.Passiivseiresüsteemsaavutab täielikuoperatiivvõime.Sihitajateväljaõppeläbiviimineetteantud mahus.Läbi on viidudÕhuseiredivisjonikontrollõppusja osaletudjalaväebrigaadiõppuselKevadtorm 2008

2.2.Õhuoperatsioonideteostamine

0 612 144 100 0

Uute sõjalistevõimeteettevalmistamine

Alustataksetaktikaliseõhutuletoetuse


võimeväljaarendamist(väljaõpe javarustuse hange)

Radarkattearendamine

Teostatakse uueradari hange

Mereväe Staabi,MiinilaevadeDivisjoni, shTuukrigrupi ningMereväebaasiolemasolevapersonalikaitseväesüsteemishoidminening väeliigispetsiifikatarvestavaväljaõppe jatäiendkoolitusetagamine

Tagatakseolemasolevaisikkoosseisujätkusuutlikhoidminekaitseväesüsteemis

Isikkoosseisuvärbaminevakantseteametikohtadekomplekteerimiseks

Väeliigivakantsedametikohadkomplekteeritaksening tagatakseisikkoosseisulevõimalusederialasekstäiendõppeks

3.1.Mereoperatsioonidejuhtimine

0 80 929 254 0

VäeliigiohvitserideväljaõpetamineEestis

KoostöösKVÕÜA jaMereakadeemiagakäivitataksemereväeohvitserideväljaõpe Eestis

Mereseirepildining merepõhjaandmetekogumise jaanalüüsimisevõimeväljaarendamine

Loodud onmerepõhjaandmebaas(Route SurveyDatabase)

Osaleminerahvusvahelisteüksuste tegevuses

OsaletakseNATOkiirreageerimisjõududeNRF-11koosseisus(miinijahtija)

Osaleminerahvusvahelistelõppustel

Osaletakse BaltimereväeeskaadriBALTRONkoosseisus(staabi- jatoetuslaev)

3.2.Mereoperatsioonideteostamine

0 86 530 000 0

Kaitseväeoperatiivstruktuuriüksusteettevalmistamineajateenijatebaasil. Mereväelaevakoosseisu jakaldatoetusüksustekomplekteerimisekson välja õpetatud

Osaletud onrahvusvaheliselõppusel AmberSea ja NATOsertifitseerimisõppuselLoyal Mariner

Leht 122 /361


kuni 115ajateenijatErivarustusehangeteteostamine

Teenistussearvatakse teineSANDOWNklassimiinijahtija;teenistusestarvatakse väljaEML Vaindlo jaEML Olev

InvesteeringuteteostamineMereväebaasiinfrastruktuuriväljaarendamisel

Tuukrigrupituukri- jatoetuslaev onsaavutanudoperatiivvõimening teostatakseTuukrigrupierivarustusehange.RekonstrueeritakseMereväebaasi kainr 4

Laevadevaheliseturvalisesidevõimeväljaarendamine

Mereväelaevadele onloodud võimeomavaheliseksturvalisekssidepidamiseks

RahvusvahelistelsõjalisteloperatsioonidelosalemistreguleerivateRiigikogumandaatide jateiste seonduvateregulatsioonideettevalmistamine

Rahvusvahelistelsõjalisteloperatsioonidelalaliselt osalevakontingendisuurus on kuni250 kaitseväelast.NATOmereväekomponendikoosseisurotatsioonisteenib üks laev

Rahvusvahelistelsõjalisteloperatsioonidelosalevate üksustekomplekteeriminekaitseväe jaKaitseliidu baasil

Kaitseväe baasilkomplekteeritakseEesti panusAfganistanis(kuni 120kaitseväelast),Iraagis (kuni 40kaitseväelast),Bosnias (3staabiohvitseri)ja Liibanonis (2vaatlejat)

Ülalnimetatudüksustekoosseisusteenivatekaitseväelasteväljaõpetamineja varustaminekaitseväe baasil

Kaitseliidu baasilkomplekteeritakseEesti panusKosovos (kuni30 kaitseväelast).EuroopaLiidu PõhjalaLahingugrupikoosseisus teenibKaitseliidu baasilkomplekteeritudallüksus

4. Riigivälisteoperatsioonideteostamine

0 169 955 200 0

Eesti kontingendiosalemine NATOreageerimisjõududeNRF-14rotatsioonis

Komplekteeritakseja alustatakseväljaõpet NRF-14maaväekomponendiBalti pataljoni


koosseisuspaikneva Eestikontingendiettevalmistamiseks

Kaitseministeeriumivalitsemisalaasutuste jaorganisatsioonidetegevusetagaminepersonaliga

Kaitseministeeriumi,kaitseväe,Kaitseliidu,KaitseressurssideAmeti,KaitseuuringuteKeskuse, SeliTervisekeskuseja EestiSõjamuuseumikoosseisudepersonalikuludekatmine

5.1.Riigikaitselisetoetuse ja kesksejuhtimisstruktuuriarendamisejuhtimineeesmärgigatagada sõjalistevõimeteefektiivneväljaarendamine

0 389 035 033 0

Sõjaliseriigikaitseplaneerimisemudelioptimeeriminening sellesünkroniseerimineNATOväevõimeteplaneerimisega

Kaitseministeeriumivalitsemisalapikaajalisearengukava(2009-2018)koostamine

Julgeolekuasutusteseaduse aluselteabehankeeelistuskavasmääratletudülesannetetäitmine

Teabeamet toetabriigi julgeolekutagamistmittesõjalisteennetavatevahenditekasutamiseabil, kogudesja töödeldesvälisriike,välismaiseidtegureid võitegevustpuudutavatteavet, teostadesvastuluuret riigivälisesindusteja nendekaitseväeüksustekaitseks,mis asuvadväljaspool riigiterritooriumi.

5.2.Riigikaitselisetoetuse ja kesksejuhtimisstruktuuriarendamine luureja teabe kaudueesmärgigatagada sõjalistevõimeteefektiivneväljaarendamine

0 213 160 000 0

Elektrooniliseteabeturbening erisidekorraldamine jakontrollimine

Eriside ningelektrooniliseteabeturbegaseonduvakorraldamine jakontrollimine

5.3.Riigikaitselisetoetuse ja kesksejuhtimisstruktuuriarendamiselahinguvõimeloomineeesmärgigatagada sõjalistevõimete

360 640 270 668 408 158 -6 433 700 Kaitseministeeriumadministreeribvalitsemisalaja tagab sellefunktsioneerimise,korrastadesõiguslikkeregulatsioone,planeeridesarenguid,

Kaitseministeeriumijuhtimiseltoimub:kaitseväekorralduseseaduserakendamine;planeerituderivarustuse

Leht 124 /361


tegeldestransformatsiooniküsimusteganing korraldadespeamisiinvesteeringuid

hangetekorraldamine;planeeritudinvesteeringuteteostaminevalitsemisalainfrastruktuuriväljaarendamisel

Sõjaliste juhtideettevalmistamine

KVÜÕA-s jaBALTDEFCOL-stoimub kadettide,staabiohvitseridening riigikaitsevaldkonnastegutsevatetsiviilametnikeettevalmistamineja täiendkoolitusrahvuslikeplaanide jarahvusvahelistekokkulepetealusel

Julgeoleku- jakaitsepoliitilisekompetentsi jaanalüüsi võimeväljaarendamine

RahvusvaheliseKaitseuuringuteKeskuse tegevushoogustub,jätkatakseväljaandeDiplomaatiakirjastamist ningkorraldatakseLennart Meriaastakonverents

Planeeritudmahuskutsealusteajateenistussetoimetamine,et tagadasõjaliste võimeteettevalmistamine

KaitseressurssideAmeti baasilsuunataksekaitseväeväljaõppekeskustessekuni 2500kutsealust ninguue algatusenakäivitataksekesksevärbamisstruktuuritegevus

SeliTervisekeskusetegevuseümberprofileerimine

SeliTervisekeskusprofileerub järk-järgult ümberrahvusvahelisteltsõjalisteltoperatsioonideltnaasnudkaitseväelasteteenindamisele

efektiivneväljaarendamine

EestiSõjamuuseumipopulariseeriminening muuseumideomavahelisekoostööedendamine

EestiSõjamuuseumloobpartnerlussuhtedkolme Eestispaiknevamuuseumiga,rajabsimulatsiooniruumining saavutabmuuseumikülastustetasemeksvähemalt 20000külastust aastas


Erinevadtransformatsioonigaseonduvadinitsiatiivid

Kaitseministeeriumieestvedamiselkoostataksevalitsemisalapikaajalinearengukava,käivitubvõrgupõhisesuutlikkusekoordineerimisealase komisjonitegevus,liitutakse NATOstrateegiliseõhuüleveoinitsiatiivigaja liitutaksestrateegilisttransportikoordineerivaorganisatsioonigaMovementCoordinationCentre Europe(MCCE)eesmärgigatagadameretranspordilahendused

Värbamissüsteemikäivitamine

KaitseressurssideAmeti koosseisuskäivitataksekesksevärbamisstruktuuritegevus

Kaitseväespetsiifikasttulenevapsühholoogilisenõustamiseja ravi võimeettevalmistamine

Kaitseväelastepsühholoogiliseravimise võimeettevalmistamine

Vabadussõjavõidusambarajamine

Vabadussõjavõidusambavalmimine 2008.aasta jooksul


360 640 270 4 910 127 300 -6 433 700

Valitsemisalakokku

360 640 270 4 910 127 300 -6 433 700

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala1. Tõhusa keskkonnakorralduse tagamine ning maavarade ja vee säästlik kasutamineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

1.1 Tagada inimestele nõuetekohane joogivesi ja saavutada ning säilitada pinnavee (shrannikuvee) ja põhjavee hea seisund


Nõuetele vastava joogiveega kindlustatud elanikkonna osatähtsus (üle 50 tarbijagaühisveevärgid). Üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladelnõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite osakaal. Avatud liikumisvõimalusega jõgedeosatähtsus kõigist lõhilaste jõgedest. Lokaliseeritud reostuskollete osakaal


Nõuetele vastava joogiveega kindlustatud elanikkonna osatähtsus (üle 50 tarbijagaühisveevärgid). Baastase 2005 = 71%; saavutustase 2008 = 75%. Üle 2000 inimekvivalendireostuskoormusega reoveekogumisaladel nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite osakaal:baastase 2005 = 60%; saavutustase 2008 = 80%. Avatud liikumisvõimalusega jõgedeosatähtsus kõigist lõhilaste jõgedest: baastase 2005 = 50%; saavutustase 2008 = 54%.

Leht 126 /361


Lokaliseeritud reostuskollete osakaal: baastase 2005 = 30%; saavutustase 2008 = 35%.*Indikaatoritega soetud andmed 2008.a kohta laekuvad 2010.a alguseks


1.2 Tagada maavarade keskkonnasõbralik ja efektiivne kaevandamine ning kasutamineminimaalse kao ja jäätmetega. Tagada mulla säästlik kasutamine, mulla olemasolevakvaliteedi hoidmine ja mulla kvaliteedi parandamine


Põlevkivi kaevandamise maht. Maakondade arv, kus on mahajäetud turbaalade revisjonlõpetatud


Põlevkivi kaevandamise maht: baastase 2007 = ca 23,5 miljonit tonni; saavutustase 2008= 23,5 miljonit tonni. Maakondade arv, kus on mahajäetud turbaalade revisjon lõpetatud:baastase 2007 = 8; saavutustase 2008 = 11


1.3. Vähendada jäätmete ladestamist, suurendada jäätmete taaskasutust ning vähendadatekkivate jäätmete ohtlikkust


Tekkivate jäätmete ladestamise osakaal. Suletud keskkonnanõuetele mittevastavatetööstusjäätmete hoidlate osakaal. Suletud keskkonnanõuetele mittevastavatetavajäätmeprügilate osakaal. Biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates jäätmetes


Tekkivate jäätmete ladestamise osakaal: baastase 2005 = 61%. Suletud keskkonnanõuetelemittevastavate tööstusjäätmete hoidlate osakaal: baastase 2004 = 0%. Suletudkeskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate osakaal: baastase 2004 = 95%.Biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates jäätmetes: baastase 2004 = 50-60%. *Vastavalt keskkonnaministri määrusele "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded"peavad kõik prügilad olema suletud jäätmete ladestamiseks 16. juuliks 2009. a ja korrastatud16. juuliks 2013.a. Vastavalt jäätmeseadusele ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmetehulgas biolagunevaid jäätmeid olla üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a ja üle 30massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a


1.4. Saavutada ja säilitada hea välisõhu kvaliteet, sealhulgas järk-järgult kõrvaldadaringlusest osoonikihti kahandavad tehisained, piirata välisõhu saasteainete kauglevi javähendada energeetika ning transpordi negatiivset keskkonnamõju


Välisõhku paisatavad saasteainete heitkoguste piirkogused


Baastase 2007 = SO2 80 000 tonni, NO2 40 000 tonni, lenduvad orgaanilised ühendid 30000 tonni ja NH3 10 000 tonni. Saavutustase 2008 = SO2 80 000 tonni, NO2 40 000 tonni,lenduvad orgaanilised ühendid 30 000 tonni ja NH3 10000 tonni


1.5. Edendada keskkonnamõju hindamise, keskkonnajuhtimis- jakeskkonnavastutussüsteeme ning keskkonnatehnoloogiaid, et tagada tasakaalustatudelukeskkond, optimaalne ressursikasutus ja jätkusuutlik majanduskasv


Sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide kasutamise tõus. Ökomärgist kasutavatetoodete arv


Sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide kasutamise tõus: baastase 2006 = 0;saavutustase 2008= 3 (EMAS kohaselt on sertifitseeritud 3 ettevõtet). Ökomärgist kasutavatetoodete arv: baastase 2007 = 0

1.1 Veekaitseja säästlikkasutamine

975 499 757 887 383 274 0 1.1.1. Tegevus:tervikveemajandusekorraldamine.Vesikondadeveemajanduskavadekoostamine.Alamvesikondadeveemajanduskavaderakendamisekorraldamine.Laboritevõrdluskatsetekorraldamine,veeproovivõtjateväljaõppe jaatesteerimisekorraldamine,sealhulgasuued algatused:üleujutusteohualadeväljaselgitamineja üleujutuste

Toimubalamvesikonnameetmeplaaniderakendamine.Laboritevõrdluskatsetulemusedteada,veeproovivõtjadon atesteeritud jaseeläbi toimubadekvaatneproovivõtt.Alustatud onüleujutusteohjeldamise kavakoostamist


ohjeldamise kavakoostamine1.1.2. Tegevus:põllumajandustootmisestpärinevareostuse pinna-ja põhjaveeleavalduva mõjupiiramine.Nitraadidirektiivisttulenevaaruandlusekorraldamine.Veehaaretetoitealade piisavakaitse tagamine.Veeseirerakendaminetaimekaitsevahenditeosas.Nitraaditundlikuala tegevuskava2004/2008rakendamine.Sealhulgasuued algatused:järgmiseksperioodiksnitraaditundlikuala tegevuskavakorrigeerimine

Nitraaditundlikuala tegevuskavaon korrigeeritudvastavalt veeseireja maaeluarengukavameetmeterakendamiseseire andmetele.Rakendunudon veeseiretaimekaitsevahenditeosas.Põllumajandustootmisestpärinevreostushulk eiole oluliseltsuurenenudvaatamataintensiivistunudtootmisele(s.t nitraatidetase pinna- japõhjavees eitõuse)

1.1.3. Tegevus:merekeskkonnakaitsetõhustamine.Osaleminemerestrateegiadirektiiviettevalmistamisel.Läänemeretegevuskavarakendamine.Merereostusdirektiivirakendamine.Rahvusvahelistekonventsioonide,sh HELCOMkonventsioonirakendaminening aruandlusekorraldamine.Sealhulgasuued algatused:merekeskkonnaparema kaitsekorraldamisetegevuskavauuendamisesosalemine

Alustatud ondirektiivideülevõtmist.HELCOMaruandlus ontäidetud jaesitatud

1.1.4. Tegevus:veekaitseinfrastruktuuriarendamine ningreoveemajandusekorraldamine.Kohalikeleomavalitsustele javee-ettevõtetele

Reoveepuhastiteoperaatoriteleon antud pädevkoolitus, misläbion tagatudreoveepuhastiteefektiivnetoimimine.

Leht 128 /361


antavateEuroopa Liiduja riigi toetusterakendamisekoordineeriminevee jareoveeinfrastruktuurivastavusseviimiselasulareoveepuhastamiseja joogiveedirektiividenõuetega.Heitvee- jasuublaseirekorraldamine.Reoveepuhastiteoperaatoritekoolitamine,reoveepuhastiteja reoveesettetöötlemisegaseotud uuringutekorraldamine.Sealhulgasuued algatused:uuringutekorraldaminevee-ettevõtlusearendamiseks jajätkusuutlikkusetõstmiseks;kehtivatekohustustegaseotudinvesteerimisprojektideelluviimiseksvajaliketäiendavatevahenditetaotlemine

Heitvee- jasuublaseirega onsaadud ülevaadereoveepuhastitepuhastusefektiivsusestja keskkonnategelikustseisundist

1.1.5. Tegevus:jääkreostuselikvideerimisekorraldamine.Jääkreostuskolletelikvideerimiseja järelseirekorraldamine (shjääkreostusobjektidevaldajateleELi ja riigitoetuste saamisekorraldamine)

2008. aastalõpuks onkavandatud 1-2jääkreostusobjektikorrastamine

1.1.6. Tegevus:põhjavee kaitsekorraldamineja ohtlikeainete heidetevähendamine.Põhjaveedirektiivi2006/118/EÜrakendamisekorraldamine,sh põhjaveeseirepuurkaevudekorrastaminenõuetekohaseningusaldusväärse

Põhjaveekogumiteläviväärtused onkehtestatud 2008.aasta lõpuks


põhjaveeseirekäivitamiseks.Põhjaveeseirekaevudeandmebaasiarendamine. Eestiõigusaktidessenende kohustustesisseviimine,mis tulenevad2008. aastalvastuvõetavastEuroopaParlamendija nõukogudirektiivist,mis käsitlebkeskkonnakvaliteedistandardeidveepoliitikavaldkonnasning millegamuudetaksedirektiivi2000/60/EÜ.33 prioriteetseohtliku aine seirekorraldamine.Ohtlike ainetedirektiivist jafenoolide heidetevähendamiseprogrammisttulenevatemeetmetetäitmisekorraldamine.Põhjaveevarudehindamisejätkamineja vastavateandmebaasidetäiendamine.Sealhulgasuued algatused:põhjaveekogumitekvaliteediläviväärtustekehtestaminening asjakohasearuandekoostamine1.1.7. Tegevus:pinnaveekogude(shpiiriveekogude)kaitsekorraldamine.Jõe- jajärvetüüpideökoloogilisekvaliteediklassipiirideinterkalibreerimisekorraldamine.Pinnaveekogudeseisundiparandamisekorraldamine (sh

Jõe- jajärvetüüpideökoloogilisekvaliteediklassifikatsioonon kehtestatud.Supluskohad janende haldaminevastavadnõuetele.KoostöösVenemaaga onkorraldatudNarva jõeja veehoidlaveeressurssidekooskõlastatud

Leht 130 /361


vooluveekogudeökoloogilisekvaliteediparandamiseprojektielluviimine).Supluskohtadekasutamiseja kaitsekorraldaminekoostöösSotsiaalministeeriumijaTervisekaitseinspektsioonining kohalikeomavalitsustega.Piiriveekogudekaitse ja säästlikukasutamisetagaminekoostöösVenemaaga,sealhulgas Narvajõe ja veehoidlakasutamisegaseotud küsimustelahendamine,piiriveekogudeseisundihindamineobjektiivseteja ühtsetehindamiskriteeriumidealusel.Piiriveekogudeseireteostamine jarakendusuuringutekorraldaminening nende aluselmeetmekavadeväljatöötamineja rakendaminepiiriveekogudehea seisundisaavutamiseks.Sealhulgasuued algatused:veekogudeökoloogiliseseisundiklassipiiridekehtestamineja veekogudeseisundihindamine

ja ratsionaalnekasutamine jakaitse. Tagatudon Narvaenergeetikakompleksihäireteta töö.Rakendusuuringuteja seiretulemusenaon saadudpõhjendatudlähtematerjalpiiriveekogudehea seisundisaavutamisemeetmekavadekoostamiseks,mille aluseltoimub koostöösVenemaaga tööpiiriveekogudekaitse, heaseisundi jasäästlikukasutamisetagamiseks

1.2 Maavaradesäästlikkasutamine

96 346 579 17 863 388 0 1.2.1.Tegevus:maapõuealaseteabemitmekesistaminejaajakohastamine,keskkonnaregistrimaardlatenimistus olevatemaardlatetaashindamine.Üldgeoloogilisteuurimistööderiigi infolaiendamisekspotentsiaalsete

Üldgeoloogilisteuurimistöödegaon saadud olulistteavet maavaradeleviku uutepotentsiaalsetealade kohta.Keskkonnaregistrimaardlatenimistut ontäiustatud (ntkasutajateleerinevatepäringutekoostamisevõimaluste


alade kohta, kusvõib leidudamaavarasid,jätkamine (Eestimaavarade kaardikoostamine (Vetapp); Eestistruktuurläbilõigeteandmebaas (XIetapp); paekihtidekasutusvõimalustehinnang (XIetapp); Harjumaaradooniriskikaardikoostamine(II etapp)).Keskkonnaregistrimaardlatenimistus olevatemaardlatetaashindaminelähtuvaltkeskkonnamõjust,paiknemisest jamajandusotstarbekusest.Sealhulgasuued algatused:kaevandusjäätmetedirektiivinõuetesttulenevatemeetmeteväljatöötamine jarakendamine

loomine,maavaravarudekoondbilansson automaatseltkoostatavmaardlatenimistusselaekuvatearuannete,maapõuealastelubade jminfo alusel).Keskkonnaregistrisolevatestmaardlatestvähemalt 10%on taashinnatud.Loaandjatele(keskkonnateenistustespetsialistid)ja ettevõtetespetsialistideleon korraldatudvähemalt 2koolitust.Maapõueseaduseja sellealamaktidetäiendamistjätkatakse

1.2.2. Tegevus:põlevkivikasutusejätkusuutlikkusetagamine.Põlevkivikasutamiseriiklikuarengukava2007-2015ja sellerakendusplaani(2007-2010)kinnitamine.Sealhulgasuued algatused:tegevuste(uuringute)korraldamine,et ellu viiapõlevkivikasutamiseriiklikuarengukavarakendusplaaniskavandatudmeetmed

Põlevkivikasutamise riiklikarengukavaja sellerakendusplaanon kinnitatud.Põlevkivikasutamiseriiklikuarengukavarakendusplaanielluviimisekava osas onkokkuleppedsaavutatudja tegevuskäivitatud.Maapõueseadusejtkeskkonnaalasteõigusaktidetäiendamist onalustatud

1.2.3. Tegevus:looduslikeehitusmaterjalidekasutamisepikaajaline

ArengukavakoostamiseettepanekVabariigiValitsusele

Leht 132 /361


kavandaminening kavaderakendamine.Sealhulgasuued algatused:looduslikeehitusmaterjalidekasutamiseriiklikuarengukava jarakendusplaanikoostamisealustamine

on esitatud jaheaks kiidetud.Arengukavaeelnõukoostamisega onalustatud

1.2.4. Tegevus:turbaalade kaitseja säästlikukasutamisekorraldamine.Mahajäetudturbaalade(jääksoode)revisjonijätkamine (Põlva,Valga ja Võrumaakonnas).Turbaalade kaitseja säästlikukasutamisekontseptsioonikoostamine

Mahajäetudturbaaladerevisjon onlõpetatud kõigis15 maakonnas.Turbaalade kaitseja säästlikukasutamisekontseptsioon onkoostatud

1.2.5. Tegevus:mulla kaitseja säästlikukasutamisearendamine.Sealhulgas uuedalgatused: muldakäsitlevate Eestiõigusaktideväljatöötamiseja riigisisesetööjaotusemääramineVabariigiValitsuse poolt

Õigusaktideväljatöötamiston alustatud jatööjaotus onmääratletud

1.3 Jäätmetekkevähendamine jajäätmekäitlusearendamine

480 793 015 184 618 226 0 1.3.1. Tegevus:jäätmekäitluseinfrastruktuuriarendamine, shjäätmete liigitikogumise jataaskasutussüsteemidearendaminevastavaltriiklikulejäätmekavale.Riiklikujäätmekava2008-2013täitmine.Nõuetelemittevastavateprügilatesulgemisetoetamine.Nõuetekohasteregionaalprügilateja muuderegionaalsetejäätmekäitluskohtade(sh

Riiklikujäätmekava2008-2013rakendamisekorraldamine,sh uuringudläbi viidud.Juhendmaterjalidjäätmete liigitikogumiseksvälja töötatudja levitatud.Jäätmeanalüüsimeetodidon välja töötatud.Nõuetekohasteregionaalprügilateja muuderegionaalsetejäätmekäitluskohtade(shpõletustehaste,biolagunevatejäätmetekäitluskohtadenagukompostimisväljakud


põletustehaste,biolagunevatejäätmetekäitluskohtadenagukompostimisväljakudjne) rajamiselekaasaaitamine

jne) rajamiselekaasaaitamine.Nõuetelemittevastavateprügilatesulgemisetoetamine

1.3.2. Tegevus:ohtlike jäätmetekäitlussüsteemiarendamine.Ohtlike jäätmetekäitluskohtadevõrgustikuarendamisekoordineeriminejakäitlussüsteemideväljaarendamisetoetamine

Ohtlike jäätmetekäitluskohtade jakogumispunktidevõrgustik onajakohastatud.Ohtlike jäätmetealal uuringudläbi viidud jajuhendmaterjalidriikidevahelisejäätmeveo loataotlemiseks jaohtlike jäätmetesaatekirjadesüsteemirakendamiseksvälja töötatud

1.3.3. Tegevus:tootjavastutusepõhimõttearendamine jarakendamine.Tootjavastutusegaseotudregistrite, shpakendiregistri japrobleemtooteregistriarendamine.Tootjate jatootjavastutusorganisatsioonidenõustamine

Tootjavastutusegaseotud registridon ajakohastatudja toimivad.Tootjavastutusepõhimõtteparemaksrakendamiseks onläbi viidud uuringmootorsõidukiteosades piiratud jakeelatud ohtlikeainete kasutamisenõude täitmisekohta. Patareideja akujäätmetekohta käivatenõuete täitmisekson koostatudjuhend.Uuendatud onjuhendmaterjaleelektroonikaromudeja romusõidukitekohta

1.4 Välisõhukaitse jakliimamuutusteleevendamine

247 840 940 187 605 749 0 1.4.1. Tegevus:keskkonnasõbralikuenergiatootmiseja -tarbimisesoodustamine.Kütusekvaliteedijuhtimissüsteemirakendamine,täiustamine jaajakohastamine.Ühisrakendusepõhimõtetejuurutaminetaastuvateenergiaallikateprojektides.Sealhulgas

Kütusekvaliteedijuhtimissüsteemtoimib, välistatudon ebakvaliteetse,nõuetelemittevastavavedelkütusemüük. Jätkatakseühisrakendusepõhimõttejuurutamisttuuleparkide jabiokütuse kateldeprojektides.Jätkub Iru SEJjäätmepõletusplokiprojekteerimine

Leht 134 /361


uued algatused:jäätmepõletamisekui energiaallikaarendamine1.4.2. Tegevus:kasvuhoonegaasideheitkogustevähendamine.Kasvuhoonegaasideheitkogustevähendamisevõimalusteanalüüserinevatessektorites,arvestadesheitkogusteosakaalu ningmajanduslikkevõimalusi.Optimaalsetemeetoditeleidmine KHG-devähendamiseks.Iga-aastase KHG-de inventuurikoostamine

On alustatudkasvuhoonegaasideheitkogustevähendamisesuundadeväljatöötamist.Eestis õhkupaisatavate KHG-de heitkogusteinventuuriaruandedon koostatud

1.4.3. Tegevus:välisõhusaasteaineteheitkogustevähendamineja välisõhukvaliteediparendamine.Probleemsetepiirkondadeja linnastutevälisõhukvaliteediparandamisetegevuskavadekoostamine.Piiriüleseõhusaastekauglevi Genfikonventsiooniprotokollidesttulenevatekohustustetäitmine.Välisõhukvaliteedijuhtimissüsteemirakendamine jaajakohastamine.Välisõhuseirevõrguajakohastamine.Välisõhukomponentidehindamiseprogrammiväljatöötamine.Sealhulgasuued algatused:Eesti EMEPseiresüsteemitäiendamine.Heitkogustealase aruandluseja heitkoguste

Programmi"Eesti paiksetestja liikuvatestsaasteallikatestvälisõhkueralduvatesaasteainetesummaarseteheitkogustevähendamiseriiklik programmaastateks2006-2015"rakendamine,vajaduselprogrammanalüüsitud jaajakohastatud.Probleemsetespiirkondadesja linnastutessaasteainetevähendamisetegevuskavad onvälja töötatud.Rahvusvahelisedkohustusedon täidetud.Välisõhukvaliteedijuhtimissüsteemja seirevõrkon osaliseltajakohastatud.Välisõhukomponentidehindamiseprogrammipõhimõtted onväljatöötamisel.NEC-direktiivisnimetatudsaasteainetepiirkogustejaotamise


ülekande(edaspidiEPRTR)andmebaasiväljatöötamineja juurutamine.Tallinnamürakaardialusel müravähendamisetegevuskavakoostamine

kehtestamisepõhimõttedmaakonniti onväljatöötamisel.Eesti EMEPseire võrkvastab õhuseireosas osaliseltEMEP I tasemeseirejaamaleesitatavatelenõuetele.E-PRTRandmebaas onväljatöötamiselja juurutamisel.Tallinnamürakaardialusel müravähendamisetegevuskava onkoostatud

1.4.4. Tegevus:osoonikihtikahjustavateainete kasutamisevähendamine.OsoonikihtikahandavateainetejärkjärgulisekäibeltkõrvaldamiseEuroopa Liidustrateegia aluselregulatsioonideväljatöötamine.Osoonikihtienamkahjustavateainete kasutamiselõpetamisekorraldamine.Osoonikihtikahandavateainete jafluoreeritudkasvuhoonegaasidekasutamisepiiramine.Sealhulgasuued algatused:fluoreeritudkasvuhoonegaasidegategelevate isikutekoolitamine

OsoonikihtikahandavateainetejärkjärgulisekskäibeltkõrvaldamiseksEuroopa Liidustrateegia aluselon regulatsioonidvälja töötatud.Osoonikihtienamkahjustavateainete kasutamiselõpetamise üleon järelevalvettõhustatud.Osoonikihtikahandavaidaineid võifluoreeritudkasvuhoonegaasesisaldava seadmehoolderaamatutejärelevalve.Toimibosoonikihti jafluoreeritudkasvuhoonegaasekäitlevate isikutekoolitaminevastavalt ELnõuetele.Metüülbromiidikasutaminetoimub ainultKeskkonnaministeeriumiloa alusel.Keskkonnaohutulton kokkukogutudenamuselt Eestilipu all sõitvateltlaevadeltpaiknenudhaloonid ning onhoiustatud Eesti

Leht 136 /361


haloonikäitluskeskusesse.Toimiblekkekontrollinõuete täitmisekontroll

1.5.1. Tegevus:keskkonnajuhtimissüsteemidearendamine.Keskkonnajuhtimissüsteemide(KKJS),sh EMAS,kasutamisepropageerimineläbinõustamistegevuseedendamise jateabematerjalideettevalmistamisening nendeavaldamiseja levitamise.EuroopaÜhenduseökomärgiseandmise süsteemiarendamine ningökomärgistetutvustamine läbiteabematerjalidekoostamiseja levitamise.Sealhulgasuued algatused:keskkonnajuhtimissüsteemideedendamisestrateegiaaastateks2007-2013väljatöötamine jaelluviimine.

Keskkonnajuhtimissüsteemideedendamisestrateegiaaastateks2007-2013 onvälja töötatud.Sertifitseeritudkeskkonnajuhtimissüsteemidekasutamineon võrreldes2007. a tasemegasuurenenud5-10% võrra

1.5Keskkonnamõjuhindamine,keskkonnajuhtimissüsteemija -tehnoloogiatearendamine ningkeskkonnavastutusetõhustamine

2 474 817 19 110 626 0

1.5.2. Tegevus:keskkonnamõjuhindamise(KMH) jakeskkonnamõjustrateegilisehindamise(KSH) süsteemitäiustamine jajätkusuutlikkusetagamine.Keskkonnamõjuhindamise jakeskkonnamõjustrateegilisehindamise teavetkoondava registriväljatöötamine.KMH ja KSHsüsteemikorralduseja toimimisetõhustamine.KMH ja KSHhindajateja tellijatekoolitamine.KMH ja KSHläbiviimisekvaliteedikontrollija järelhindamiseteostamine.

Välja on töötatudkeskkonnamõjuhindamise(KMH) jakeskkonnamõjustrateegilisehindamise(KSH) registrikontseptsioon,on olemas vajaliktarkvara, registrikäivitamiseksvajalikudajaloolisedbaasandmed onkogutud. KMH jaKSH korraldusesüsteemi onanalüüsitud ningon välja töötatudlahendus selletõhustamiseks.Analüüsipõhistelahendusteelluviimisekson vajaduselkoostatudettepanekudasjakohasteõigusaktidekoostamiseks võiolemasolevate


Sealhulgasuued algatused:KMH ja KSHregistrisüsteemiväljatöötamine

muutmiseksja vajaduseltehtud ettepanektugistruktuurimoodustamiseks.KMH ja KSHlühijuhendidon koostatudja avaldatudKKM kodulehel.Osalistele(keskkonnateenistustele,ministeeriumidelejt) on korraldatudvähemalt ükskoolitus võiseminar. Kahtlusealla seatud võisuuri vaidlusitekitavad KMH/KSH aruandedon sõltumatuteekspertide pooltkontrollitud jahinnangu saanud

1.5.3. Tegevus:keskkonnatehnoloogiliseinnovatsiooni(KTI)arendamine. Eestikeskkonnatehnoloogiliseteekaardikoostamine jaavalikustamine.Uuringuteostamineselgitamakskeskkonnakompleksloakohuslastevastavustsaastusekomplekssevältimise jakontrollimiseseaduse nõuetele,sealjuuresülevaade parimavõimalikutehnikarakendatusesteelvalitudtegevusaladelja -kohtadel.Suurtööstusesaasteennetusetoetamine läbiteavitustööja asjakohaseõigusloome.Sealhulgasuued algatused:KTI poliitikakujundamineja elluviiminening uurimustöökeskkonnatehnoloogiliseteekaardi

Valminud ondokument,mis määratlebsuunisedkeskkonnatehnoloogiliseinnovatsiooniedasiseksarendamiseks.Eestikeskkonnatehnoloogilineteekaart onkoostatud jaavalikustatud.Valminud onuuringuaruanne,mis kirjeldabkeskkonnakompleksloaomamisekohustusetäitmist ja parimavõimalikutehnikarakendamistsaastusekomplekssevältimise jakontrollimiseseadusegareguleeritudkäitistes.Vajadusel,st juhul, kuiasjakohaneEL direktiivvõetakse vastuveel aastal 2007,on valminudeelnõu ettepaneksaastusekomplekssevältimise jakontrollimiseseaduse

Leht 138 /361


täiendamiseks võimuutmiseks

muutmiseks võitäiendamiseks

1.5.4. Tegevus:keskkonnakahjuvältimise jaheastamisesüsteemirakendamineja arendamine.Sealhulgasuued algatused:keskkonnavastutuseseaduse jaalamaktiderakendamine,asjaomastemetoodikateväljatöötamine,finantsgarantiidesüsteemi(kindlustussüsteemi)väljatöötaminekõrgendatudriskivastutusegaettevõtete jaoks.Pädevate asutuste(keskkonnateenistused)koolitamine

Keskkonnavastutuseseaduserakendamisejuhendid javajalikudmetoodikadon koostatud.Pädevateleasutusteleon seaduserakendamiseksläbi viidudkoolitused.Alustatud onvastutuskindlustusesüsteemiväljatöötamisega


1 802 955 108 1 296 581 263 0

2. Looduse, sealhulgas metsa ja kalavarude kaitse ning säästlik kasutamineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

2.1. Tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, nendeelupaikade ning looduslike ja poollooduslike koosluste püsimine


Looduslikult esinevate liikide populatsioonide arv. Hooldatud poollooduslike kooslustepindala


Looduslikult esinevate liikide populatsioonide arv: baastase 2006 = hinnanguliselt 35 000- 45 000 organismiliiki; saavutustase 2008= hinnanguliselt 35 000 - 45 000 organismiliiki.Hooldatud poollooduslike koosluste pindala: baastase 2006 = ca 25 000 ha; saavutustase2008= ca 25 000 ha


2.2. Tagada metsamaa pindala säilimine vähemalt praegusel tasemel ja kõikide metsadesihipärane ning võimalikult mitmekülgne kasutamine


Metsamaa pindala. Riigimetsamaa osakaal kogu metsamaast. Kaitstavate metsade osakaal


Metsamaa pindala: baastase 2007 = ca 2,3 miljonit ha; saavutustase 2008 = ca 2,3 miljonitha. Riigimetsamaa osakaal kogu metsamaast: baastase 2007 = 20%, saavutustase 2008 =20%. Kaitstavate metsade osakaal: baastase 2007 = 50%, saavutustase 2008= 50%


2.3. Saavutada kalavarude hea seisund ja tagada kalavarude säästlik kasutamine, lähtudeskalavarude majandamisel ökosüsteemist kui tervikust ja säilitades seejuures kalaliikideloodusliku mitmekesisuse. Piirata röövpüüki ja tagada kalade elupaikade tõhus kaitse


Osakaal Eesti kaluritele majanduslikult oluliste kalaliikide varudest, mis on hea seisus


2007.a seisuga on Eesti kaluritele majanduslikult oluliste kalaliikide varudest heas seisus38%. Saavutustase 2008= heas seisus on 40% varudest

2.1 Looduskaitsekorraldamine,arendamine jabioloogilisemitmekesisusesäilitamine

139 959 624 271 861 889 0 2.1.1. Tegevus:rahvusvaheliste(sh Natura 2000võrgustikugaseotud)kohustustetäitmine.Natura 2000andmebaaside

Konventsioonidesttulenevadkohustusedon õigeaegselttäidetud. Tagatudon Natura 2000alade kaitse-eesmärkidetäitmine. Toimub


täiendamisekorraldamine.Natura 2000võrgustikutäiendamisekorraldamine.Loodusdirektiivialase aruandlusemetoodikateväljatöötamine,asjaomasteandmetekoondaminening EuroopaKomisjonileesitamine. Life-Nature projektideelluviimine.Sealhulgasuued algatused:loodusdirektiivielupaigatüüpideja liikide seisundihindamisesüsteemiväljatöötamine.Liituminevaalanduskonventsioonigaja Bonnikonventsiooniga.LIFE+strateegilisteplaanidekoostamine

pidev Natura2000 aladelesinevateloodusväärtustekohta käivateandmeteuuendamine.Loodusdirektiivialase aruandlusemetoodikad onvälja töötatudja andmetekoondaminetoimib,vastavasisulisedaruandedja andmedon EuroopaKomisjonileesitatud. Life-Nature projektidon edukalt elluviidud. LIFE+strateegilisedplaanid onkoostatud

2.1.2. Tegevus:kaitstavateloodusobjektideja liikideriikliku kaitseplaneerimine.Liigi kaitseja ohjamisetegevuskavadekoostamisekorraldamineja kinnitamine,asjaomasekomisjoni töökorraldamine.Liikidepüsielupaikadeja kaitsealadekaitse-eeskirjadekoostamisekorraldamine jakinnitamiseksettevalmistamine.Võõrliikideohjamiskavadekoostamine. Ex-situ looduskaitsejuhisteuuendamine.Kaitsealustemaade riigilevahetamise jaomandamisesüsteemi

Kaitstavateloodusobjektidekaitsekord on aja-ja asjakohane.Ohustatud liikideja ohjamistvajavate liikidekaitse- võiohjamismeetmetelühikirjeldus onkoostatud. Ex-situ looduskaitsejuhised onvalminud.Kaitstavatemaade riigileomandamisesüsteem ontäiustatud.Bioloogilisemitmekesisusekonventsiooninõuded onhõlmatudvaldkondadepoliitikatesse jastrateegilistessedokumentidesse.Looduskaitsealasedtoetusskeemidon välja töötatudja parendatud.Looduskaitsearengukava on

Leht 140 /361


regulatsioonitäiustamine.Looduskaitsealastetoetusskeemideväljatöötamineja parendamine.Kaitsealuste jarahvusvaheliseltreguleeritudkasutusegaliikide isenditetekitatud kahjukompenseerimine.Looduskaitsearengukavatäiendamine.Sealhulgasuued algatused:bioloogilisemitmekesisusekonventsiooninõuete täitmiseviiminevaldkonnaüleseletasandile, sellelõimimine teistevaldkondadetegevusse

kinnitamiseksesitatud

2.1.3. Tegevus:geneetiliseltmuundatudorganismide(edaspidi GMO)alase tegevusekorraldamine.Seadusandlusetäiendamine.Geenitehnoloogiakomisjonitöö korraldamine.GMO-alasteloataotluste, shturustamislubadetaotlustemenetlemine.GMO-alaseteavitustööja järelevalvekorraldamine.GMO-alaserahvusvahelisekoostööedendamineja aruandlusekorraldamine

GMOloataotlused onseadusekohaseltmenetletud.Rahvusvahelisedkohustused ontäidetud

2.1.4. Tegevus:looduskaitseja -kasutusekorraldamine;sealhulgasuued algatused:kaitsekorralduskavaning liikidemärgistamiseprogrammikoostamine jarakendamine.Liikideabistamise kavakoostaminetegutsemiseksõlireostuse korral.Eesti looduse

Antakse üleedasiseksmenetlemisekskeskkonnateenistustele42 kaitse-eeskirja ningkaitsekorralduskomisjonile25kaitsekorralduskava.Projektidvalmistatud 43liigi tegevuskavaesmatähtsateülesannetetäitmiseksning sõlmitudvastavadlepingud.


infosüsteemiliigiandmetegatäitmise juhendija leiukohtadeinventeerimisekorra koostaminening liigiandmeteregistrissekandmine.ISO 90001juhtimissüsteemiettevalmistamineja põhimõteterakendamine.Jätkuvadülesandedon kaitse-eeskirjade jakaitsekorralduskavadekoostamine,uuendamine jatäitmine. Liigikaitse ja ohjamisetegevuskavaderakendamine.Võõrliikideohjamine,vigastatudloomadeelujõulisusetaastamine,elupaikadening liikideinventeerimine,säästlikulooduskasutusekorraldamine.Eesti punaseraamatu pidamine

Rakendatudkaruputke tõrjetegevuskava.Tagatudvigastatudloomadeleabi andmine.Algatatudstatuudiväljatöötaminepunase raamatupidamiseks.RakendatudISO 90001juhtimissüsteemipõhimõtted

2.1.5. Tegevus:looduskaitsetöödekorraldamine;sealhulgasuued algatused:hooldamiseksvajalikutehnilise baasi jainfrastruktuurigaseotud projektikäivitamine.Hooldatavatekaitsealustealade toetamineväljaspoolpoollooduslikkekooslusi.Jätkuvadülesanded onpoollooduslikealadehooldustöödeja taastamisekorraldamine.Maaeluarengukavast(MAK)tulenevatepoollooduslike

Koostatudpakkumise kutsedokumendidvajalikeinfrastruktuuriinvesteeringute(maht ligikaudu270 mln kr)tegemiseks.2008. aastalon hooldatudligi 25 000 hapoollooduslikkekooslusi javäärtuslikkeelupaiku.Kaitsealusedobjektid onvähemalt70% ulatusesnõuetekohaselttähistatud

Leht 142 /361


kooslustegaseotud meetmeterakendamine.Kaitstavateloodusobjektidetähistamine2.1.6. Tegevus:looduskaitsetulemuslikkusehindamineja tagamine;sealhulgasuued algatusedon RiiklikusLooduskaitsekeskuseslooduskaitsetulemuslikkusehindamisesüsteemi jariikliku seirekoordineerimisekäivitamine(elusloodusevaldkonnas).Jätkuvadülesanded onloodusmaastikel(merealadel,rannikualadel,metsades,soodel jne)rakendusuuringute,inventuurideja seirekorraldaminening saadudandmete analüüs,et selgitadakooslusteväärtused,esinduslikkusja kaitstusepiisavus.Liigikaitseandmetekogumine koosloodusseire ningrakendusuuringutega

On väljatöötatud jarakendatakse uutmetoodikat LKKlooduskaitsetulemuslikkusehindamiseks.On rakendatudriikliku seireeluslooduseprogramm.Koostatud jarakendatudprojektiduuringute jainventuurideläbiviimiseks

2.1.7. Tegevus:loodushariduseningloodusobjektidekülastusekorraldamine;sealhulgasuued algatused:loodusharidusetugikeskusteandmebaasiasutamine.Loodusobjektidekülastuskoormusehindamine jaselle põhjalpikemaajalisehooldusvajadusejakaitsekorralduseväljaselgitamine.Jätkuvadtegevused onkaitstavate

Kaitsealuseidobjektekäsitleva infokättesaadavus onparanenud ningon parandatudinimesteteadlikkustlooduskeskkonnast.Külastusobjektidon hooldatudning parandatudturvalisusenõudeid


loodusobjektidetutvustamine:infomaterjalideväljaandmine, shinfovoldikute,infotahvlite,ekspositsioonideettevalmistamine.Loodusharidusprogrammideteostamine.Külastusobjektidehooldamise,renoveerimiseja rajamisekorraldamine.Kaitstavateloodusobjektidetutvustamine:infomaterjalideväljaandmine, shinfovoldikute,infotahvlite,ekspositsioonideettevalmistamine.Loodusharidusprogrammideteostamine.Külastusobjektidehooldamise,renoveerimiseja rajamisekorraldamine2.1.8. Tegevus:kaitstavateloodusobjektideja MAKimeetmetejärelevalveteostamine.Jätkuvadtegevused onkaitsealusteobjektideheakorra ülejärelevalveteostamine,looduskaitsegaseotud MAKimeetmeteüle kontrolliteostamine

Vähenenud onkaitsealusteobjektidegaseotudkorrarikkumistearv ning teostatudjärelvalvetMAKi meetmetetäitmise üle

2.2 Säästvametsandusetagamine

199 886 866 151 504 602 0 2.2.1. Tegevus:metsandusepikaajalistearenguprotsessideplaneerimine jarakendamine.Erametsaomanikeletoetuste andmisekorraldaminekoostöös SAErametsakeskusega.Maksudemuutmise mõjuhindaminepolüfunktsionaalsemetsamajandamise

Metsademitmekülgset jajätkusuutlikkukasutamist ningmetsandussektorikonkurentsivõimettagavatesoodustuste,toetuste jaregulatsioonidesüsteem onvälja töötatudja rakendatud.Erametsaomanikeühistegevus onaktiviseerunud.Metsanduse

Leht 144 /361


soodustamiseks.Sealhulgasuus algatus:metsandusearengukavaaastani 2020lähteülesandekoostamine

arengukavaaastani 2020lähteülesanneon koostatudja VabariigiValitsuseleesitatud

2.2.3. Tegevus:metsaökosüsteemidekaitsekorraldamine.Vääriselupaikadekaitse süsteemirakendamine.Vanusemitmekesisusesäilitamisele jatüpoloogiliseesinduslikkusetagamiselesuunatudregulatsioonideväljatöötamine

Kindlustataksekõikide praegustebioloogilisemitmekesisuseelementidepüsimajäämineEesti metsades,rakendadesselleks niiökoloogilisi,majanduslikkekui sotsiaalseidhuvisid arvessevõtvaid meetmeid

2.2.4. Tegevus:jahinduse arengupikaajalinekavandamine.Sealhulgasuued algatused:Kompleksseulukiseireprogrammija -meetoditeväljatöötamine

Valminud onkompleksneulukiseireprogrammkoostöös RiiklikuLooduskaitsekeskuseningMetsakaitse- jaMetsauuenduskeskusega

2.2.5. Tegevus:metsahariduseja -teadusearendamine ningteabevahetusesoodustamine.Metsandusalasteüritustekorraldamine jametsaomaniketeavitamineõigusaktidest,teabematerjalidekoostamine

On korraldatudseminaremetsaomaniketeadlikkusetõstmiseksmetsandusvaldkonnasjametsandusspetsialistidekutseoskustetäiendamiseks.

Metsanduslikeinfo- jaseiresüsteemidearendamineteadmistepõhisteotsuste tegemisevõimaldamiseks.Metsauuendamine.Metsadehea seisunditagamine.Ülevaate saaminemetsanduslikuststatistilisestinformatsioonist.Metsaressursiarvestuseriikliku registrihaldamine jaarendamine.Säästva

Riigil,avalikkusel jahuvigruppidelon regulaarneülevaade metsadeuuenemisest,metsageeniressursikaitse objektideseisundist.Tagatud onmetsadeuuendaminesobiva päritoluja kvaliteetsepaljundusmaterjaliga.Tagatud onmetsade heaseisund ning riigi,huvigruppideja avalikkuseülevaade metsade


seisundist.Tagatud onülevaademetsandusstatistilistepõhinäitajateosas.Metsaregisterkui metsadeinventeerimisandmetelpõhinevgeoinfosüsteemning tema avalikveebiteenustoimivad ningon aluseksmetsade säästvalmajandamisel.Säästvametsanduse seireinfosüsteemtoimib,metsandusadministratsioon,samutisidusstruktuuridon informeeritudja kasutavadoperatiivset infot,metsamajandusliketöödeläbiviimise jametsakorraldusalanetegevus toimib,töid viivadkooskõlasmetsaseaduseja sellerakendusotsustegaläbi tegevusloagafirmad,metsakorraldusematerjalidon ennemetsaregistrissesisestamist janende põhjalotsuste tegemistauditeeritud.

metsanduse seireinfosüsteemihaldamine jaarendamine.Metsakorraldustöödekorraldamine.Metsadeinventeeriminestatistiliselvalikmeetodil.Ulukiasurkondadeseire. Jahimaadekorraldamine

Riigil,huvigruppidelja avalikkuselon regulaarseltoperatiivsedstatistilisedhinnangudmetsaressursiolemi, seisundija muutustekohta, mis onaluseks metsadesäästvaksmajandamiseks.Regulaarselton ülevaadeulukite levikust,arvukusest,populatsioonistruktuurist,mis on aluseks

Leht 146 /361


ulukipopulatsioonidesäästvaksmajandamiseks.Jahimaad oninventeeritud;ulukihoolderajatised onplaneeritud,jahiulukitehooldustöödemahud onmääratud,hinnangudjahiulukikahjustustelejahipiirkondadeson antud,vastavadmajanduskavadon koostatud

2.3 Kalavarudekaitse ja säästlikkasutamine

6 000 000 17 096 955 0 2.3.1. Tegevus:optimaalsekalapüügikoormusetagamine.Kalapüügipiiramisemeetmeteväljatöötamineja rakendamine.Kalanduskonsultatsioonidteiste riikidegaja osalemineEuroopa Liiduinstitutsioonidetöös. Euroopaangerja varudekasutamisepikaajalisemajandamiskavaväljatöötamineEesti veekogudes.Harrastuskalastusearengusuundademääramine.Avalikkuseteavitaminesäästlikustkalapüügist.Kalandusalasteseminaridekorraldamine.Kalavarudeuuringutekorraldamine

On kehtestatudoptimaalsedkalapüügivõimalusedja kalapüügipiiramisemeetmed(tuginedesteadlastesoovitusteleja kalavarudepikaajalistelemajandamiskavadeleningrahvusvahelistekalandusläbirääkimistetulemustele).Kalakogused,mida Eestikalurid2008.aastalvälja püüavad,ulatuvadnormaalseturusituatsioonijuures vähemalt90000 tonnini.2008. aastalõpuks on 40%Eesti kaluritelemajanduslikultolulistestkalavarudestheas seisus.Kalandusalaseteadlikkusetõstmiseks onkalastajatele jakalandusspetsialistidele2008. aastalkorraldatudvähemalt 2seminari võinõupäeva ningavalikkuseteavitamisekssäästlikustkalapüügist oniga uue algatusevõi vastuvõetudõigusakti kohtaedastatudpressiteadevõi kirjutatud


artikkel. Eestiveekogudeson 2008. aastalõpuks väljatöötatud Euroopaangerja varudekasutamisepikaajalinemajandamiskava

Kalaliikidelooduslikumitmekesisusesäilitamineja ohustatudkalaliikideasurkondadetaastamine

Kalavarudehea seisundisaavutamine;kalavarudetaastootmiseriiklikuprogrammitäitmine;asustatakse Eestijõgedesse kokkuvähemalt 100000üheaastastja 40000kaheaastast lõhening meriforellinoorjärku


345 846 490 440 463 446 0

3. Teadmistepõhise ja säästva keskkonnapoliitika arendamine ning kvaliteetse keskkonnainfo kättesaadavusetagamineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

3.1. Edendada elanikkonna keskkonnateadlikkust ja kujundada keskkonnahoidlikkekäitumis- ja tarbimisharjumusi


Elanikkonna keskkonnateadlikkuse taset mõõtva uuringu korraldamine. Loodusmuuseumihoone valmimine. Tootegruppide arv, kus on keskkonnahoidlike riigihangete juhendid väljatöötatud


Elanikkonna keskkonnateadlikkuse taset mõõtva uuringu korraldamine: baastase 2006 = 0,saavutustase 2008 = 1. Loodusmuuseumi hoone valmimine, baastase 2007 = pole alustatud,saavutustase 2008 =arhitektuurikonkurss on välja kuulutatud. Tootegruppide arv, kus onkeskkonnahoidlike riigihangete juhendid välja töötatud, baastase 2007 = 0; saavutustase2008 = 4


3.2. Tagada Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kogutava informatsiooni kõrgekvaliteet, usaldusväärsus, asjakohane analüüs ja kättesaadavus; toetada säästvat arengut läbikeskkonnatasude süsteemi ning ökoloogilis-ökonoomiliselt põhjendatud otsuste


Keskkonnaobjektide nõuetele vastavuse suurenemise ja riigieelarvesse laekuvatekeskkonnatasude suhe. Nõuetekohaste seiresüsteemide tagamine eluslooduse mitmekesisuse,mulla, pinnavee, põhjavee ja rannikumere seire valdkondades. Keskkonnaregistrist tehtavatekeskkonnainfo päringute osakaal. Eesti koht keskkonnaandmete edastamise edetabelisriikide võrdluses (Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika alusel). Keskkonnalubadeinfosüsteemi täiustamise ulatus. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotudtegevuste kohta info kogumine ja registri arendamine


Keskkonnaobjektide nõuetele vastavuse suurenemise ja riigieelarvesse laekuvatekeskkonnatasude suhe, baastase 2006=1, saavutustase 2008 = 1,2. Nõuetekohasteseiresüsteemide tagamine eluslooduse mitmekesisuse, mulla, pinnavee, põhjavee jarannikumere seire valdkondades: baastase 2007 = 50%; saavutustase 2008 = 60%.Keskkonnaregistrist tehtavate keskkonnainfo päringute osakaal, baastase 2007 = 0;saavutustase 2008 = 60%. Eesti koht keskkonnaandmete edastamise edetabelis riikidevõrdluses (Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika alusel), baastase 2007 = 8; saavutustase2008 = koht ei ole alla 10. Keskkonnalubade infosüsteemi täiustamise ulatus, saavutustase2008 = integreeritud välisõhu, jäätmete- ja veekasutuse aruandlus. Kasvuhoonegaasideheitkoguste vähendamisega seotud tegevuste kohta info kogumine ja registri arendamine:saavutustase 2008 = info kogutud, iga-aastane aruanne esitatud ja registritoimingud teostatud100%


3.3. Tõhustada inimese ja looduskeskkonna kaitset ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest

Leht 148 /361



Kiirgusõnnetuste ja hädaolukordade tagajärgedega kokkupuutuvate asutuste ühiskoolitustearv aastas. Finantstagatiste süsteemi olemasolu


Kiirgusõnnetuste ja hädaolukordade tagajärgedega kokkupuutuvate asutuste ühiskoolitustearv aastas: baastase 2007 = 0; saavutustase 2008=1. Finantstagatiste süsteemi olemasolu,baastase 2007 = finantstagatiste süsteemi ei ole; saavutustase 2008 = finantstagatiste süsteemon väljatöötamisel


3.4. Kindlustada avalikkuse ja ametkondade operatiivne ning järjepidev varustamine vajalikeprognooside, ilmahoiatuste ja seireandmetega


Pika- ja lühiajaliste ilmaprognooside õigustatus


Pikaajaliste ilmaprognooside õigustatus: baastase 2007 = ca 70%; saavutustase 2008 = 75%.Lühiajaliste prognooside õigustatus: baastase 2007 = ca 85%; saavutustase 2008 = 90%

3.1.1. Tegevus:säästvat arenguttoetava haridusening taseme-ja täiendõppearendamine.Sealhulgasuued algatused:strateegilistedokumentiderakendamiseefektiivsust ehkelanikkonnakeskkonnateadlikkusetaset mõõtvateuuringutetellimine.KeskkonnaharidusesuundadeväljatöötaminekoostöösHaridus- jaTeadusministeeriumiga

Tellitud uuringutetulemused onavaldatud.Keskkonnaharidusesuunad on väljatöötatud

3.1Keskkonnateadlikkuseja säästvatarbimise ningriigihangeteedendamine

70 529 000 100 540 805 0

3.1.2. Tegevus:keskkonnaharidusevõrgustikuarendamineja süsteemsekoostöökujundamine.Keskkonnaharidusesuundadeväljatöötamisekäiguskujundataksevälja riiklikvisioonkeskkonnaharidusetugikeskusteüle-eestilisestpaiknemisest,lisaks võrgustikuarendamiseriiklikudprioriteedid jaajakava. Keskustesüstematiseeritudning geograafilisepaiknemiseprioritiseeritudarendamisekava võimaldabotstarbekaltplaneerida ka EL

Üleriigilisekeskkonnaharidusetugikeskustevõrgustikurajamine onalgatatud.Tegevuse raamestoodud tulemustesaavutamine täiesulatuses sõltubkeskkonnaharidusesuundadeväljatöötamisest(nendele toetuvadka elukeskkonnaja inimressursiarendamiserakenduskavademeetmetetingimusteväljatöötamine)


programmperioodi2007-2013ressursse (350miljonit krooni)võrgustikuinfrastruktuuriliseksväljaarendamiseks,mitmekesistadeslooduseeksponeerimisevõimalusi(looduseõpperajad,püsiekspositsioonid,infotahvlid jt)ning suurendadesõppeotstarbelisteabimaterjalideja juhenditelevitamistõppeasutusteleja võrgustikkukuuluvateletugikeskustele3.1.4. Tegevus:keskkonnahoidlikeja jätkusuutlikeriigihangeteprioriteetideelluviimine.Sealhulgas uuedalgatused: säästvatarbimise ningostmise alasekeskkonnainfokättesaadavuseparandamine.Prioriteetiderakendamisetulemuslikkusehindamise jaaruandlusesüsteemiväljatöötamine,analüüsidetellimine

Keskkonnahoidlikeriigihangetejuhendmaterjalidon välja töötatudvähemaltseitsmestootegrupis(transport, IT,puhastusvahendidja -teenused,kantseleitarbedja paber,ehitus, toit) jaasjaosalisedhuvirühmad onkaasamisprotsessigarahul. Avalikusektoriasutuste (shministeeriumidja kohalikudomavalitsused)hankespetsialistidekoolitusedon toimunud.Keskkonnaministeeriumistöötabvähemalt ükskvalifitseeritudkeskkonnahoidlikeriigihangetevaldkonnanõustaja.Keskkonnahoidlikening jätkusuutlikeriigihangeteteabekeskkondtoimib, shkoostöösRiigihangeteAmetiga ontagatud teabekättesaadavusInterneti kaudu.

Leht 150 /361


Aruandluse jastatistika süsteemvastab EuroopaKomisjonikeskkonnapeadirektoraaditasandilläbiräägitudtingimustele

Tänapäevasemuuseumihooneideeväljaarendamineja hooneprojekteerimine

Mitmekülgseloodushariduskeskuseväljaarendamine.2008. aastaarhitektuurikonkursiväljakuulutamine.Kogudedigitaliseerimine

3.2.1. Tegevus:keskkonnainfoja riiklikukeskkonnaseiresüsteemiarendamine.Keskkonnaseirelepingutesõlmimine seirevastutavatetäitjategaseiretöödetegemiseks(proovivõtt,analüüsid,andmetöötlus) jakeskkonnaseirealasteuuringutekorraldamiseksseireprogrammitegevustevaldkonnas.Sealhulgasuued algatused:keskkonnaindikaatoritesüsteemiarendamine,keskkonnaseireprogrammitäiendaminepüsivateorgaanilistesaasteainete javeekeskkonnapestitsiidide osas

Riiklikukeskkonnaseireprogrammiraameskavandatudtööd on tehtudtäies mahus.Indikaatoritesüsteem annabtäielikumaülevaate Eestikeskkonnaseisundist2008.aastal, sellemuutustest ningaluse edaspidistetegevustekavandamiseks(näitajate japrogrammidemuutmine,kaitsemeetmeterakendamine jms)

3.2 Kvaliteetsekeskkonnainfokättesaadavusetagamine,kuluefektiivsekeskkonnapoliitikaja ökoloogilisemaksureformiarendamine

8 690 000 175 262 479 0

3.2.4. Tegevus:kasvuhoonegaasideja osoonikihtikahandavateainete aruandlusekorraldamineningkasvuhoonegaasidekauplemissüsteemiarendamine

Kasvuhoonegaasidegaseotud aruandluson korraldatud.Eesti riiklikkliimaaruanneon koostatud jakasvuhoonegaasideinventuur ontehtud. Kyotoprotokollikohustustetäitmisegaseotud aruandedon koostatud.Kasvuhoonegaasidelubatudheitkoguste Eestiriiklik jaotuskavaon rakendatud.Osoonikihtikahandavateainetega seotud


aruandlus onkoostatud.Osoonikihtikahandavateaineteandmekogutoimibnõuetekohaselt

3.2.5. Tegevus:kuluefektiivsekeskkonnapoliitikaarendamine.Majandussektoritejakeskkonnavaldkondadekeskkonnakaitsetulu-kulu arvestusja analüüs. ELdirektiividenõuete täitmisekulude japõhjendatusehindamine.Keskkonnainvesteeringuteplaneerimisel ELkonkurentsinõueteninghalduskoormusejälgimineja riskidemaandamine.Sealhulgasuued algatused:loodusvaradekasutamisemajanduslikuefektiivsusehindamine

Keskkonnakaitsekulutustekohtamajandussektoritejakeskkonnavaldkondadelõikes onandmed olemas.Loodusvaradekasutamisemajanduslikefektiivsuson hinnatud.Uute ELkeskkonnavaldkonnadirektiividenõuetemajanduslikudmõjud onanalüüsitud.Riigiabijuhend KKMosakondadele onkoostatud

3.2.6. Tegevus:osalemineökomaksureformirakendamisel.Keskkonnakaitsemajandushoobadeedasiarendamineökoloogilisemaksureformiraames ningselleks vajalikeuuringutekoordineerimineja läbiviimine,keskkonnatasudearendamisepoliitilistesuundadeettevalmistaminejakooskõlastamine.Keskkonnatasudeandmekogupidamine.Keskkonnatasuderakendamisetõhususehindamine jalaekumiste

Ökoloogilisemaksureformimõju onanalüüsitud ningkeskkonnatasudetõhususelehinnang antudja laekumisedprognoositud.Keskkonnatasudeandmekoguson ajakohasedandmed.Keskkonnatasudearendamisekontseptsioonaastateks2010-2020 onvälja töötatud

Leht 152 /361


prognoosimine.Sealhulgasuued algatused:ökomaksureformimõjuanalüüsiminemakroökonoomilisemudelanalüüsikorras.Keskkonnatasudearendamisekontseptsiooniväljatöötamineaastateks2010-2020Keskkonnaandmekogudearendamine

Keskkonnaregisterja sellesidussüsteemidon ajakohastatud.Keskkonnaregistripäringuid onvõimalik tehaveebipõhiselt;probleemtooteregisterja pakendiregisteronkasutajasõbralikumadja nende aluselsaab koostadanõuetekohaseidaruandeid.Keskkonnalubadeinfosüsteemvõimaldabintegreeridakeskkonnalubadegaseotud toimingudja informatsiooni

Andmevahetuskohustustetäitmine jakeskkonnainfolevitamine

Rahvusvahelisedja riigisisesedandmevahetuskohustusedon täidetudõigeaegselt;SatelliitpiltCorine maakateja sellekohaneandmebaason koostatud.Sihtrühmadeuuringu aruandedon avaldatudja tulemusirakendataksekeskkonnainfolevikuplaneerimises

Kasvuhoonegaasideja osoonikihtikahandavateaineteheitkogustevähendamine

Kasvuhoonegaasidegakauplemiseregister toimibja aruandlus onkorraldatud.Kasvuhoonegaasideheitkogustegakauplemisearuanded ontõendatud.Eesti riiklikkliimaaruanne jakasvuhoonegaasideinventuur onkoostatud.


Kyoto protokollitäitmisega seotudaruanded onkoostatud. OKA-de andmekogu jaOKA-de käibeltkõrvaldamiseprogrammning vastavaruandlus toimibnõuetekohaselt.KasvuhoonegaasidelubatudheitkogusteEesti riiklikjaotuskava onellu rakendatud

3.3.1. Tegevus:kiirgusohutusalasetegevusekoordineerimineningkiirgustegevusalaneteenindamineja teavitamine.Kiirgusalaseteabemitmekesistaminejaajakohastamine.Seadusandlusetäiendamine.Radioaktiivsetejäätmetekäitlemisetegevuskavakoostamisegaalustamine.Kiirgusvaldkonnauuringud,selleks vajalikemetoodikateväljatöötamine.Koolitusteläbiviimine, teabeavalikustamine

Integreeritudkiirgusohutusalasedõigusaktid.Rahvusvahelistestkohustustesttulenevadaruanded onkvaliteetsedja õigeaegseltesitatud.Avalikkuston teavitatud,ametkondadeesindajatele jakiirgustegevusloaomajatele onkoolitused läbiviidud. Alustatudon radioaktiivsetejäätmetekäitlemisetegevuskavakoostamist.Täiendavatelooduskiirguseuuringute aluselon kindlaksmääratud rohkemkõrgendatudlooduskiirgusetasemega alasid

3.3Kiirgusohutusetagamine

1 575 000 8 884 221 0

Kiirgustegevusalaneteenindamine jateavitamine

Rahvusvahelistestkohustustesttulenevadaruanded onkvaliteetseltja õigeaegseltesitatud. Kõikkiirgustoimingudtehaksekiirgustegevuslubadealusel.Kiirgushädaolukorrason tagatud kiireinfoedastus.Avalikkuse,ametkondade jakiirgustegevusloaomajatekiirgusalased

Leht 154 /361


teadmised onparanenud

Õhu, pinnase,vee ja toiduaineteradioaktiivsuseriikliku seirekorraldamine;riiklikukiirgustöötajatedoosiregistri,kiirgusallikateregistri pidamine

Õhu, pinnase,vee ja toiduaineteradioaktiivsuseriikliku seiresüsteem ontäiendatud ningseireandmed onkvaliteetsed jakomplekssed

3.4 Tõhusailmateenistusetagamine

5 000 000 57 161 974 0 Avalikkuseteenindamineja teavitamine,hädaolukordadesthoiatamine,arendustegevus.Hüdrometeoroloogiliseseire teostamineja analüüsimineningseireandmetekogumine,töötlemine jasäilitamine

Tagada suuretäpsusegalokaalseidilmaprognoose,ennustadavõimalikkemerevee tasemetemuutusi,kiire ja täpneinfo kõigile.Seireandmeteoperatiivnekättesaadavus,kogutudinformatsioonikõrge kvaliteet


85 794 000 341 849 479 0

4. Riigi maapoliitika elluviimine, maainfo kättesaadavuse tagamineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

4.1. Lõpetada maareform ning moodustada riigi maareserv riigile pandud kohustustetäitmiseks, sealhulgas riigimaade korraldamine maakasutuse optimeerimiseks


Maa riigi kulul tagastamise lõpetamine. Reformitud maa riigi omandisse jätmise teel riigimaareservi täiendamine. Maade korraline hindamine


Maa riigi kulul tagastamise lõpetamine, baastase 2007 = 85%; saavutustase 2008 = 89%.Reformitud maa riigi omandisse jätmise teel riigi maareservi täiendamine: baastase 2007=210 000 ha, saavutustase 2008= riigi maareservi arvatud 225 000 ha ja riigi omandissevormistatud 42 000 ha maad. Maade korraline hindamine: saavutustase 2008= valmidus viialäbi maade korraline hindamine


4.2. Tagada avalikkuse parem varustamine ajakohaste ja kvaliteetsete digitaalsete andmete jakaartidega


Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise lõpetamine.Esimese järgu kohalike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimise ulatus.Valminud geoloogiliste digitaalsete teemakaartide ja uuendatud Eesti topograafiliseandmekogu andmete avalikkusele kättesaadavus


Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise lõpetamine: baastase 2007= kõrgusvõrgu rekonstrueerimiston alustatud.Esimese järgu kohalike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimise ulatus: baastase 2007=40%,saavutustase 2008=50%. Valminud geoloogiliste digitaalsete teemakaartide ja uuendatudEesti topograafilise andmekogu andmete avalikkusele kättesaadavus: baastase 2007=geoloogilised digitaalsed teemakaardid on osaliselt avalikkusele kättesaadavad


4.3. Avardada maainfo (sealhulgas geoinfo) kättesaadavuse ja korduvkasutamise võimalusiavaliku, era- ja kolmanda sektori jaoks, sealhulgas on kodanikele ja ettevõtjatele osutatavadteenused elektroonselt kättesaadavad ning ka praktikas laialdaselt pruugitavad kasutajavajadusi arvestaval kujul


Teenuspõhine riigi ruumiandmete infrastruktuur (X-GIS) on laialdaselt kasutusele võetud.Olemasolevad GIS-põhised ruumiandmeteenused on kergelt leitavad ja integreeritavad teisteinfoteenustega


Teenuspõhine riigi ruumiandmete infrastruktuur (X-GIS) on laialdaselt kasutusele võetud:baastase 2007= teenuspõhine riiklik ruumiandmete infrastruktuur (X-GIS) on mõnesametkonnas kasutusele võetud. Olemasolevad GIS-põhised ruumiandmeteenused on kergeltleitavad ja integreeritavad teiste infoteenustega: baastase 2007= on alustatud GIS-põhisteruumiandmeteenuste arendamise ja teiste infoteenustega integreerimisega


4.1. Maareformi,maareservi jamaa hindamisealase tegevusekorraldamine.

264 271 516 73 456 259 0 Maareformiläbiviimine,riigi maareservimoodustamine,riigimaadehaldamine ja riigihuvide kaitsmineplaneeringutes,maa hindamisealase tegevusekoordineerimineja korraldamine

2008.aasta lõpukson hüvitatud89% maa riigikulul tagastamisekuludest, riigimaareservion arvatud2008.aastal 225000 ha ja riigiomandisse onvormistatud42 000 hamaad, maadevahetamise,omandamise jaostueesõiguseteostamisemenetlusedon toimunudtähtaegselt jakvaliteetselt,riigimaadvõõrandataksevastavalt eelarveseadusegapandudkohustustele,riigimaadekorrashoid onkorraldatud;kinnisvaratehinguteandmete alusel onvalmidus läbi viiamaa korralinehindamine;kinnisvaratehingutestatistilisedandmed onavalikkuselekättesaadavad

4.2. Geodeetilise,geoloogilise jatopograafilisekaardistamiseinfrastruktuuriväljaarendamineja andmestikuhaldamine.

754 000 78 607 347 0 Geodeetiliseinfrastruktuuriväljaarendamineja andmestikuhaldamine;geoloogilinekaardistamineja geoloogilisteandmestikepidamine;topograafilisekaardistamiseinfrastruktuuriväljaarendamineja andmestikuhaldamine

2008.aastaljätkataksekõrgus- jagravimeetrilisevõrgurekonstrueerimistning GPSpüsijaamadevõrguväljaehitamist,2008.aasta lõpukson esimesejärgu kohalikkegeodeetilisi võrkerekonstrueeritudvähemalt 80%ulatuses; jätkubdigitaalsetegeoloogilisteteemakaartidetootminevarasemasmahus,korrastataksegeoloogiafondimaterjale japuursüdamikekogu, jätkub

Leht 156 /361


ehitusgeoloogiaandmekogumaterjalidesüstematiseeriminejadigitaliseerimine;2008. aastalteostataksekaardimaterjalideettevalmistustöid2009.aastaprooviloenduseläbiviimiseks;jätkuvadhajaasustusaladeaeropildistamiseja topograafilisteandmeteuuendamise tööd,mille maht onviidud 2011.aasta lõpuksnelja-aastaseleperioodile,tiheasustusegaaladeaeropildistamiseja järeltöötlusevõimekuskolmeaastaseuuendusperioodiga

4.3.Maainfosüsteemiarendamine jageoinformaatikaalasetegevusekoordineerimine.

0 137 344 328 0 Maakatastripidamine,kinnisomandikitsendusteregistreerimine jaaadressandmetehaldamine;maainfosüsteemija teenuspõhiseriiklikuruumiandmeteinfrastruktuuriarendamine;geoinformaatikaalase tegevusekoordineerimineja asjaomasteandmekogudevahelisekoostöövõimelisusetõstmine nii riigikui EuroopaLiidu tasandil

Katastrimenetlusedviiakse läbitähtaegselt jakvaliteetselt,jätkuvadtegevused ühtsekatastriarhiivisäilikutehaldamissüsteemikaasajastamiseks,ühiskond onvarustatudaktuaalse jatõese infogakatastriüksusteja kinnisomandikitsendustekohta; ajakohasteaadressandmeteja digitaliseeritudmaainfo (shgeoinfo)kättesaadavusningkorduvkasutamisevõimalusedon avardunudavaliku, era-ja kolmandasektori jaoks,suureneb teenustehulk, mis onkättesaadavvastavaltINSPIREdirektiivinõudmistele,olemasolevadruumiandmeteenusedon kergemaltlevitatavad ja


integreeritavadteisteinfosüsteemidega;viiakse läbikoordineerivaidtegevusi, mistagavad riigiinfosüsteemieri osadeskasutatavateruumiandmeteühetähenduslikkusekogu riigiinfosüsteemis


265 025 516 289 407 934 0

5. Keskkonnajärelevalve tõhustamineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

5.1. Tõsta keskkonnajärelevalve süsteemsust ja tulemuslikkust


Rikkumiste arvu vähenemine. Keskkonnale tekitatud kahju väärtuse vähenemine


Rikkumiste arvu vähenemine: baastase 2006 = 0 (4342 rikkumist). Keskkonnale tekitatudkahju väärtuse vähenemine, baastase 2006 = 0 (25 190 000 krooni)


5.2. Suurendada keskkonnajärelevalve operatiivsust


Euroopa Liidu vetes traalpüügi järelevalvelaevade arv. Kontrollitud lossimiste osakaal Eestislossitavast kalast


Euroopa Liidu vetes traalpüügi järelevalvelaevade arv: baastase 2007 = 0. Kontrollitudlossimiste osakaal Eestis lossitavast kalast: baastase 2006 = 15%

5.1 Järelevalvesüsteemsuse jatulemuslikkusetõstmine

11 500 000 115 305 414 0 Keskkonnajärelevalvesüsteemiarendamine:valdkondlikujuhtimispõhimõtteabil KKItegevuseühtlustamine,kvaliteedikontrollisüsteemiloomine,kriisireguleerimissüsteemitoimimisetagamine,olemasolevateinfosüsteemideühildamine

Luuakse eeldusedkeskkonnajärelevalvetoimimiseksühtsetelpõhimõtetel,on alustatudarusaamade jametoodikateühtlustamisega,üle-eestilisiprobleemelahendataksesarnaseltenamikusmaakondades,see aitab muutajärelevalvetläbipaistvamaksja tõstainspektoriteusaldusväärsust.Alustatakseühtsetejärelevalvepõhimõteterakendamise jaarendamisega,säilib personalipädevus jaoperatiivsekontrolli

Leht 158 /361


võimalus ningavaliku teenusekvaliteet. Säilibvalmisolekkeskkonnavaldkonnahädaolukordadelahendamiseksning avalikkuseja partneriteteavitamiseksvõimalikesthädaolukordadest

Keskkonnajärelevalvetõhusa toimimisetagamine:järelevalveprioriteetideseadmine jatäpsustamine,strateegilisejuhtimisesüsteemi jatööplaanimetoodikaaedasiarendamine,kommunikatsioonija koostööparandamine

Tagataksejärelevalvekeskkonnaalasteõigusaktidetäitmise üle 2007.aasta tasemel.Järelevalvelkeskendutakseolulistelevaldkondadele,mis omavadkeskkonnaleenam mõju jasurvet. Kontrollitehakse KKMprioriteetide jaKKI tööplaanidealusel.Suurendataksekontrollisüsteemsust,st vaadataksemitut valdkondakorraga ningkontrollideettevalmistamiselarvestatakseeelmistekontrollidetulemusi ningolemasolevatinfot objektikohta.Strateegiliseja operatiivseplaneerimisesüsteem ontäienenud ningtoetab tegevustekronoloogiat.Õigusnormideselgitamisellähtutaksesarnastestalustest. Täitmatakeskkonnakaitseinspektoriteametikohtadearv ningväljaõppinudtööjõu äravoolei ole oluliseltsuurenenud.Asutustevahelinekoostöö toetabõigusaktidenõuete jõustamistja olemasolevateressurssidetõhusamatkasutamist, säilib


keskkonnajärelevalveasutuste maine

Keskkonnajärelevalveoperatiivsusetõhustamine

Tagatud onkeskkonnajärelevalveoperatiivsusKeskkonnainspektsioonis

Rahvusvahelistejärelevalvekohustustetäitmine:finantseeriminetoimub KIKivahenditest.Järelevalve Eestikalalaevade üleAtlandi ookeanipõhjaosas ningLäänemerel;kalalaevadesatelliitjälgimissüsteemitöö tagamine

Säilib Eestivalmisolektäita EL ühisekalanduspoliitikaeesmärke,osaletakse ühisteljärelevalveoperatsioonidelLäänemerelning tagataksevajalik osalusjärelevalvelLoode-AtlandiKalandusorganisatsiooniveealal.Läänemerelosaletakseinspektoritegaühisoperatsioonidestursakaitseprogrammitäitmiseksning Liivi laheräimevarudekaitseks.Tagataksekalalaevadesatelliitjälgimisesüsteemi töö

5.2Keskkonnajärelevalveoperatiivsusesuurendamine

25 000 000 26 000 000 0

Siseriiklikkeskkonnajärelevalve

Keskkonnajärelevalveoperatiivsussäilib, tagataksesenine kontrollkeskkonnaalasteõigusaktidetäitmise üle.Keskkonnalubadenõuete täitmisejärelevalveoperatiivsusning paindlikkussäilib, tagataksekeskkonnalasteleõiguserikkumistelereageerimine


36 500 000 141 305 414 0

Haldusala kokku: 2 536 121 114 2 509 607 536 0 Kultuuriministeeriumi valitsemisalaKultuurStrateegilineeesmärk aastaks2011:

1. Kultuurielu jätkusuutlik korraldus on tagatud mitmekesise kultuuriinstitutsioonidevõrgustiku toetamise kaudu, tagamaks inimestele igakülgsed võimalused kultuurist jakultuuripärandist osasaamiseks


1. Kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõus on vastavuses õpetajate palgatõusuga. 2.Saavutada 4,4 mln erinevate kultuurisündmuste külastust aastas aastaks 2011 (algtaseligikaudu 4 mln külastajat, sh muuseumidel 1,762 mln külastust (2005. a), kinodel 1,58mln (2006. a), teatritel 0,822 mln (2005. a)). 3. Rahvaraamatukogude elektrooniliselaenutussüsteemi toimimine 2011. aastaks kõigis ning kesk- ja 95% rahvaraamatukogudes,2006. aastal on kõigis kesk- ja 75% rahvaraamatukogudes

Leht 160 /361



1. Kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõus vastavuses õpetajate palgatõusuga. 2. 4,1 mlnkülastajat, sh 1,6 mln kinokülastust, 0,8 mln teatrikülastust, 1,7 mln muuseumikülastust. 3.Rahvaraamatukogude elektroonilise laenutussüsteemi toimimine 80% rahvaraamatukogudes


2. Loomeinimestele ja -organisatsioonidele on loodud igakülgsed võimalused loomingulisekstegevuseks, lastele ja noortele loovuse arenguks ning eesti kultuuri ja kultuuripäranditvahendatakse ja tutvustatakse nii Eestis kui väljaspool Eestit


1. Loomeinimestel ja -organisatsioonidel on mitmekesine ja mahult kasvav toetussüsteemläbi ministeeriumi programmide, stipendiumide, projektitoetuste ja Eesti Kultuurkapitali 8sihtkapitali oma loominguga tegelemiseks. 2. Kultuuripärandi programmidest kasusaajatearv suureneb (sh laulu- ja tantsupeo toetusprogrammist saab 2011. aastal toetust vähemalt1800 kollektiivi, algtase 2006. aastal 1052 kollektiivi). 3. Kaunite kunstide tutvustamiseksmaakondades loodud toetusmehhanismide tulemusel on kõikides maakondades võimalikosa saada eesti kultuuri paremikust. 4. Eesti kultuuri tutvustav institutsionaalne võrgustik onvälja arendatud ja toimiv, omades 2011. aastaks vähemalt 7 kultuuriesindajat välisriikides,algtase 2007. aastal 5 kultuuriesindajat välisriikides


1. Loomeinimeste ja -organisatsioonide toetussüsteemi maht ja kasusaajate hulk on kasvanudvõrreldes 2007. aastaga. 2. Laulu- ja tantsupeo toetusprogrammist kasusaajate hulk 1300kollektiivi. 3. Programmide "Teater maale", "Kirjanikud maaraamatukogudesse", "Kinobuss-rändkino" jt toel on eesti kultuuri paremik jõudnud kõikidesse Eesti maakondadesse. 4.Eestil on 6 kultuuriesindajat välisriikides


3. Tagatud on kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna säilimine ja elujõulisusjäreltulevatele põlvedele


Avariilises või halvas olukorras olevate arhitektuurimälestiste osakaalu vähenemine 25%-lt2006. aastal 20%-ni aastaks 2011


Avariilises või halvas olukorras arhitektuurimälestiste osakaal 24%


4. Kultuuriasutuste infrastruktuuri arendamisega on loodud kultuuritegemiseks kaasaegne,inspireeriv ja tehniliselt hästi varustatud keskkond


1. Museaalide ja teavikute pikaajalist säilimist tagavate hoiutingimuste paranemine.2006. aastal paikneb hinnanguliselt 50% museaalidest ja teavikutest tingimustes,mis tagab nende pikaajalise säilimise, 2011. aastaks on vastavaks näitajaks 75%. 2.Rahvaraamatukogude infotehnoloogiline keskkond võimaldab kasutada erinevaid kodu- javälismaa raamatukogude andmebaase. 2011. aastaks on 90% rahvaraamatukogude fondidestsisestatud elektronkataloogi


1. 55% museaalidest ja teavikutest paikneb tingimustes, mis tagab nende pikaajalisesäilimise. 2. 55% rahvaraamatukogude fondidest on sisestatud elektronkataloogi

Kahe riigiasutuse- EestiHoiuraamatukoguning EestiLastekirjanduseTeabekeskusepõhikirjalistetegevustetoetaminevastavalt nendearengukavadele

Tagatakseriigiasutustepõhitegevusejärjepidevja tõrgetetatoimimine.Tagatakse harvalaenutatavakirjanduseoperatiivnekättesaadavus jaümberjaotamineEestiraamatukogudevahel.Elanikkonnale onloodud võimalustutvuda eestilastekirjandusegaläbi aegade

01.Kultuuriinstitutsioonidejätkuva tegevusetagamine

147 909 131 1 076 783 905 0

Kolmekontsertorganisatsiooni- Eesti Kontserdi,ERSO jaFilharmooniaKammerkooripõhikirjalistetegevuste

Tagatakseriigiasutusepõhitegevusejärjepidevja tõrgetetatoimimine.Toimibmitmekesine,


toetaminevastavalt nendearengukavale.Eesti rahvuslikumuusikakultuuriedendamine,tutvustamine japropageeriminenii kodu- kuivälismaal ningkultuurriigileväärilisemuusikaeluarendaminesümfoonilise,kammer- jakoorimuusika˛anris

kogu aastat kattevkõrgetasemelistekultuuriteenustening sündmustekorraldamine.Eesti kultuuritutvustamineläbi osalemiseja esindamiserahvusvahelistelsuurüritustel.Toimub niikunstiliselt kuikorralduslikultkõrgetasemelisifestivale, üritusija projekte üleEesti erinevatespiirkondades

Kultuurielukorraldamineningmitmekesistekultuuriteenustening sündmustekorraldusetoetamine niisiseriiklikulkui karahvusvaheliseltasandil. Teatrite,kontsertasutuste,raamatukogude,muuseumide,rahvakultuuriasutuste,Muinsuskaitseametitegevuse jarahvaraamatukogudeinfotehnoloogilisekeskkonnaarendamisejätkuv toetamine.Uue algatustenaon kavas toetusTartu Ülikoolimuuseumidele

Tagataksekultuuriinstitutsionaalsevõrgustikuigapäevanetoimimine jaareng vastavaltasutustearengukavadespüstitatudeesmärkidele,paranenud onvõimalusederinevatestkultuuriteenustestja sündmustestosasaamiseksning vaimseja materiaalsekultuuripärandisäiliminejäreltulevatelepõlvedele.Kultuurielukorraldus onjätkusuutlik

Muinsuskaitseametipõhimäärusesttulenevadtegevusedvastavalt nendearengukavale.Jätkataksemuinsuskaitsetöökorraldamist,riiklikujärelevalveteostamistmälestiste jamuinsuskaitsealadeüle,kultuurimälestisteriikliku registripidamist ningkultuuriväärtusteväljaveokorraldamist.

Tagatakseriigiasutusepõhitegevusejärjepidevja tõrgetetatoimimine jaMuinsuskaitseameti2008. aastatööplaanitäitminekavandatudmahus. Tagatakseriiklikujärelevalveteostaminemälestiste jamuinsuskaitsealadeüle,kultuurimälestisteriikliku registritöö

Leht 162 /361


Jätkub koostööavalikkusegamuinsuskaitsealaseteadlikkusetõstmiseksMuuseumidepõhikirjalistetegevustetoetaminevastavaltarengukavale.Jätkub eestirahva maa jaajalooga seotudmaterjalidekogumine,säilitamine,teaduslikläbitöötamine,uurimine, nendevahendamineüldsuseleekspositsioonideja näitustekorraldamisening teaduslikeja populaarseteväljaanneteavaldamisekaudu. Jätkubmuseoloogiaalasetöö edendamine

Tagatakseriigiasutusepõhitegevusejärjepidevja tõrgetetatoimimine. Jätkubmuuseumidepopulaarsusepidev kasv,mis väljendubmuuseumikülastustearvusuurenemises.Toimibmitmekesine,kogu aastat kattevkõrgetasemelistekultuuriteenustening sündmustekorraldamine läbinäitustegevuseja muuseumidepedagoogilisetegevuse

RahvakultuuriArendus- jaKoolituskeskusepõhikirjalistetegevustetoetaminevastavalt temaarengukavale.Aidatakse kaasarahvakultuuripüsimisele jaarengule, luuesselleks eeldusedja tingimused.Kaasaja nõuetelevastavaterahvakultuuriala asjatundjateettevalmistamineja tingimusteloominerahvakultuuristabiilseksarenguks.Maakondadestöötavadrahvakultuurispetsialistid(15), kelle kauduaidatakse kaasapaikkondlikulekultuuritegevuseleja tagataksekultuuriprotsessidetoimiminemaakonnatasandil.Keskus viib läbikultuuritöötajatetäiendkoolitust

Tagatakseriigiasutusepõhitegevusejärjepidevja tõrgetetatoimimine.Tagatakseelanikkonnaleeeldused javõimalusedloovuseks läbipärimuskultuuri.Luuaksetingimusedrahvakultuuristabiilseksarenguks.Valmistatakseette kaasajanõuetelevastavaidrahvakultuuri alaasjatundjaid


mitmesugustekursustekaudu. VaimsekultuuripärandikaardistamineRiigiasutuste -Eesti RiiklikuNukuteatrri,TeatriVanemuine,Pärnu TeatriEndla, TeatriVanalinnastuudio(NO99)põhikirjalistetegevustetoetaminevastavalt nendearengukavadele.Toimubelanikkonnakultuurilistevajadusterahuldamineetenduste loomiseja esitamisekaudu ninglavakunstiedendamine japropageerimineerinevatesteatri˛anrites

Tagatakseriigiasutustepõhitegevusejärjepidevja tõrgetetatoimimine.Toimibmitmekesine,kogu aastat kattevkõrgetasemelistekultuuriteenustening -sündmustekorraldamine.Eesti kultuuritutvustaminemaailmasrahvusvahelistelsuurüritustelosalemise jaesindamisega

Võru Instituudipõhikirjalistetegevustetoetaminevastavalt temaarengukavale.2008. aastaljätkab instituutteadus- jaarendustegevustkõigis neljastegevussuunas:teadusuuringudja projektid;koolitus- janõustamistegevus;võru keeltja kultuuritutvustavate ningpopulariseerivateüritustekorraldamine;audiovisuaalseteväljaannetekirjastamine

Tagatakseriigiasutusepõhitegevusejärjepidevja tõrgetetatoimimine.Tagataksetingimused javõimalusedaitamaks elushoida võrokesteleomast keeltja kultuuri.Kindlustataksetraditsiooniliseelamisviisiväärtustamisekaudu kohalikuvaimse ja ainelisekeskkonnaparandamine ningarengupotentsiaalisuurendamisevõimalusteuurimine jaüldsuseletutvustamine,kohaliku vaimseja aineliserahvakultuuriuurimine jaselle säilimiselekaasaaitamine,sh ainelise osakogumise ja

Leht 164 /361


säilitamisekorraldamine

02. Loomingutoetamine jaEesti kultuuritutvustamine

3 500 000 196 991 711 0 Tagadaelanikkonnalekultuuriteenustening -sündmustekättesaadavus jamitmekesisus,tagadaloovisikutelevõimalusedoma loomingututvustamiseks.UNESCO suuliseja vaimse pärandimeistriteostenimekirjakantud laulu-ja tantsupidudeelujõulisusesäilitamise jätkuvtoetamine.Loovisikutetoetamineloomingulistestipendiumideganing riiklikukultuurielutööpreemiamäära tõstmine.Eesti kultuuritutvustavainstitutsionaalsevõrgustikutoimimisetagamine jaarendamine,kultuuriesindajatevõrgustikulaiendamine.Rahvakultuuritoetustesuurendamine.Rahvuslikufilmitööstusearenemisetoetamine. Uutealgatustena onkavas alustadaprogrammi"Saartepärimuslikkultuurikeskkond2008-2010",toetada ELkultuuridevahelisedialoogi aasta2008 projekte,2008. aastalosaletaksesoome-ugrimaailmakonverentsilVenemaal,toimuvad GustavErnesaks 100üritused

1. Eesti kultuuriston võimalik osasaada Eestis ja kavälismaal.2. Laulu- jatantsupeod onelujõulised.3. Loomeinimesteja -organisatsioonidevõimalusedloomingulisekstegevuseks onparanenud.4. KultuuriatašeetööleasumineSoomes.5.Rahvakultuur jarahvusvähemustekultuurielumuutub pareminikorraldatuks

03. EestiKultuurkapitalijätkuv tegevusetoetamine

0 440 170 000 0 Avalik-õigusliku EestiKultuurkapitalipõhitegevus läbi8 sihtkapitali.Laekumised

Tagatakseelanikkonnalekultuuriteenustening -sündmustekättesaadavusja mitmekesisus


vastavaltalkoholiaktsiisiseadusele jatubakaaktsiisiseadusele ninghasartmängumaksuseadusele

ning loovisikutelevõimalusedloomingulisekseneseteostuseksjatäiendkoolituseks

04.Raamatukogudeteavikute fondisuurendamine

0 34 800 000 0 Raamatukogudeteavikute jainfokandjatehankimisetoetamine (shdigitaalsel kujul)

Tagatakseelanikkonnalejuurdepääskvaliteetseleraamatukoguteenuselekoos esinduslikuvalikugaväärtkirjandusestning audio- javideomaterjalidest

Mõisakoolidekultuuriloolisekompleksisäilitamine jaarendaminetänapäevaseksõpikeskkonnaks.Looduslikepühapaikadeprogramm.Rahvusvahelistemuinsuskaitsealastelepingulistekohustustetäitmine

Paranenud onkultuuripärandi(eelkõigemõisakoolide,looduslikepühapaikade)korrastamine,säilimine jauurimine

05.Muinsuskaitsealasteprogrammidejätkamine

26 248 997 72 632 566 0

Pühakodadeprogramm.Uue algatusenakäivitubprogramm"Eesti looduslikepühapaikadeuurimine jahoidmine"

Tagataksekirikute kui meiekultuuriloolise jakunstiajaloolisepärandi oluliseosa säiliminening arendus

EestiHoiuraamatukogu.2. SALastekirjanduseKeskus

EestiHoiuraamatukoguleon paigaldatudtulekahjudeautomaatnegaaskustutussüsteem,liikuvad riiulidning digitaalseteteavikutevalmistamiseseadmed EestiPimedateRaamatukogule.2. SALastekirjanduseKeskuse laenutagasimakse

06. Kultuuriinfrastruktuurikorrashoid jaarendus

49 003 094 250 390 109 -36 278 792

Eesti Kontsert,Peterburi Jaanikirik, ERSOorkestrantidepillide ost,RahvusooperiEstonia pillid

Peterburi Jaanikirik taastataksekontserdipaigana.2. SoetatakseERSO-le jaRahvusooperileEstonia

Leht 166 /361


erinevaid uusimuusikainstrumente


226 661 222 2 071 168 291 -36 278 792

MeediaStrateegilineeesmärk aastaks2011:

7. Eesti Rahvusringhäälingu ja eraringhäälingute tegevuseks on loodud soodsad tingimused,mis omakorda toetavad rahvuskultuuri arengut ja võimaldavad 2010. aastaks lõpule viiaülemineku analoogringhäälingult digitaalringhäälingule


1. Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on ümber korraldatudringhäälinguala regulatsioon, loodud on vajalikud eeldused nii avalik-õiguslikelekui ka eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele üleminekuks analoogleviltdigitaalringhäälingule (aastaks 2012). 2. Rahvusringhäälingu tarbeks on rajatud uus jatänapäevane ringhäälingumaja. 3. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu audiovisuaalmeediauued regulatsioonid on üle võetud ja rakendatud Eesti seadusandluses


1. Ühtse Eesti Rahvusringhäälingu moodustamine on nii vormiliselt kui sisuliselt lõpuleviidud

09. Mitmekügsetetasakaalustatudtele- jaraadioprogrammideloomine jaedastamine

47 516 000 383 618 811 0 Rahvusringhäälingutegevuseksning seadusesttulenevateeesmärkidetäitmiseksvajaliketingimusteloomine,vahenditesoetamine jakorrashoid,digitaalringhäälinguleüleminekusisulisekspooleks vajaliketingimusteloomine uutedigitaalkanalitetöölerakendamisega

Elanikkonnal onvõimalik EestiRahvusringhäälingukaudu osa saadamitmekesistest jatasakaalustatudtele- jaraadioprogrammidestning uutestmeediateenustest

10. Meediainfrastruktuurikorrashoid jaareng

0 59 336 000 0 1. EestiRahvusringhäälingutehnilise tasemeja töökeskkonnaajakohastamine.2. EestiRahvusringhäälinguuue hooneprojekteerimine

EestiRahvusringhäälinguleon tagatudtehnilisedvõimalusedseadusesttulenevate jaarengukavaspüstitatudeesmärkideja kohustustetäitmiseks


47 516 000 442 954 811 0

SportStrateegilineeesmärk aastaks2011:

5. Spordialaliitude, -klubide ja koolidena on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagabvõimalused nii harrastus-, tipp- kui noortespordi arenguks. Liikumisharrastusega regulaarselttegelejate hulk on pidevas tõusutrendis


1. Toimivad noortespordi toetusmehhanismid, mis tagavad sportimisvõimalused ligi 100000 noorele senise 70 000 asemel. Liikumisharrastusega tegeleb regulaarselt ja aktiivselt45% Eesti elanikest praeguse 17% asemel. 2. Toimib tippspordi järelkasvu projekt (2006.aastal toetati 25 noort sportlast, 2011. aastaks kuni 150). 3. Toimib treenerite tasemekoolitusesüsteem (2006. aasta lõpuks 2100 atesteeritud treenerit, 2011. aastaks 3100)


1. Liikumisharrastusega tegeleb regulaarselt ja aktiivselt 20% elanikkonnast. 2. Tippspordijärelkasvu projekti raames toetatakse kuni 50 noort sportlast. 3. Atesteeritud on 3000treenerit


6. Kaasajastatud spordiinfrastruktuuri abil on kõikjal Eestis loodud tingimused niisaavutusspordi arenguks kui liikumisharrastusega tegelemiseks



1. Rajatud regionaalsed tervisespordikeskused, kus on võimalik aastaringselt pakkudaelanikele sportlikke vaba aja veetmise võimalusi (2006. aastal 15 regionaalsettervisespordikeskust, 2011. aastaks 30). 2. Rajatud on kaasaegsed spordiehitised (igasmaakonnas vähemalt üks spordihoone, ujula ja staadion)


Üle Eesti on maakondades 20 regionaalset tervisespordikeskust

07.Spordiorganistatsioonideja -institutsioonidetegevusetagamine ningerinevatelspordialadeleneseteostusevõimalusteloomine

0 215 473 885 0 1. Tippspordijärelkasvu janoortesporditoetamine.2.Liikumisharrastuseedendamineja tippspordiprogrammideelluviimisejätkamine.3. Kindlustataksekehalisekasvatuseainekavas olevaalgklassidekohustuslikuujumisealgõpetuseläbiviiminekoolides

1. Viiakse elluharrastus-, tipp-ja noortespordiedendamiselesuunatudprogramme,toetataksespordiinstitutsiooneja antakse väljaspordistipendiume.2.Liikumisharrastusegategelevateinimeste arvkasvab.3. Eestisportlased onrahvusvahelisteltiitlivõistlusteledukad, tagatudon tippspordijärelkasv noortesportlaste näol

08. Spordiinfrastruktuurikorrashoid jaarendus

0 110 511 000 0 1. Koostööskohalikeomavalitsustegauutekodulähedastetervisespordiparkide,jooksu-,suusa-, ratta-ja matkaradadeloomine.Staadionide,ujulate jaspordikeskusteehitusetoetamine.Looduslikeharrastusspordivõimalusteväljaarendamisesoodustamine.2. Riigi pooltasutatudsihtasutuseTehvandiSpordikeskuspõhikirjalise ningarengukavasplaneeritudtegevusetoetamine.3. SA Jõulumäetervisekeskustoetamine. Uutealgatustennaon kavandatudriigipoolne toetusmitmetele KOV

1. Väljaarendataksemaakondlikkespordikeskusi.2. TeostatakseKultuuriministeeriumiinvesteeringutekavas 2008-2011planeeritudtegevusi

Leht 168 /361


objektidele, midaseni on teostatudmuudestallikatest


0 326 584 885 0

Valitsemisalakokku

274 177 222 2 840 707 987 -36 278 792

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalaEfektiivselt toimiv majanduskeskkondStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Ettevõtlikkust ja innovatsiooni soosiv riik ning õiguskeskkond, mis tagab ühtseteltingimustel turuosaliste vajadustele vastavad tooted ja teenused


Eesti positsioon Maailmapanga ettevõtlusalase õiguskeskkonna uuringus Doing Business(sihttase: 2011.a - esimese 15 riigi hulgas)


Eesti positsioon Maailmapanga ettevõtlusalase õiguskeskkonna uuringus Doing Business onparanenud


Tarbijate rahulolu tarbijaõiguste kaitsega on EL keskmisest kõrgem


EL keskmisest kõrgem


Tähtaegselt ülevõtmata direktiivide osakaal on väiksem kui üks protsent


<1,06%


Kasv 5% (2009.a), täpsustub peale algtaseme määramist 2007. aastal


Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted hindavad, et konkurents toimib paremini

Ettevõtetesuhtlemiselihtsustamineriigiasutustega

Aktiva portaalikoondatudregistriteinformatsioon.MTR tegevusaladühtlustatudäriregistriga

1.1. Ettevõtlust,ettevõtlikkust jainnovatsioonisoosiva riigi jaõiguskeskkonnaarendamine

0 20 279 145 0

Ettevõtlust,ettevõtlikkust jainnovatsioonisoosivaõiguskeskkonnaarendamine

Ettevõtted,ettevõtlusorganisatsioonidja üldsuson kaasatudõigusaktide jastrateegilistedokumentideväljatöötamisse.On parandatudettevõtlustpuudutavateõigusaktidemõjude hindamist

1.2. Turuosalistevajadustelevastavate toodeteja teenustetagamine

70 165 774 82 610 760 -200 000 Toodete jateenuste ohutuseturvalisuse ningsäästlikkusetagamine

TulenevaltELi arenguteston alustatudõigussüsteemisvastavatemuudatusteväljatöötamisega,mis soodustavadriigiturujärelevalve


alaste kohustustetäitmist.Tõhusaksturujärelevalvekson tagatud piisavadministratiivnesuutlikkusja vajalikudressursid

Metroloogiaarendamine

Kinnitatudtihedusetugietalon,arendatud õhuliikumiskiiruseja õhuniiskusetugietaloni,korraldatudelektrilistesuurustevaldkonnasriigisisesedvõrdlusmõõtmised

Standardimiseedendamine javastavushindamissüsteemitoimimisetagamine

Loodud uusimeetodeidstandarditekättesaadavuseparandamiseks.Tõlgitavatestandardite arvon kasvanud15%. Läbiviiduduuring toodetevastavushindamisevaldkonnas ningturujärelevalveläbiviimiseksvajalikukatsebaasitäiendamisevajadusemääratlemine jaselle arendamine

1.3. Konkurentsitõrgetetatoimimisetagamine ningainuõiguspõhisetootmise jaturustamisesoodustamine

49 549 288 74 868 860 0 ELkaubanduspoliitikarakendamine

Eesti huvid ELiõigusaktideväljatöötamiselon esindatudläbi aktiivseosalemise ELNõukogu jaEL Komisjonitöögruppides.Eesti onmõjutanud ELikaubandusekaitsevahenditeõiguskeskkonnaläbivaatamisesuunda ningandnud ELKomisjonilesisendimuudatustetegemiseks.Eesti on ELikaubandusekaitsevahenditekehtestamisel

Leht 170 /361


esitanud ningkaitsnud Eestiettevõtete huve.Eesti ettevõteteleon läbi viidudüks teavitusüritustõstmaksteadlikkustneile EuroopaKomisjoniteavitamiseveebilehe pooltpakutavatestvõimalustest

Euroopa Liidutööstusomandiõiguskaitsesüsteemikohaldamine

Koostöö EuroopaÜhendusekaubamärkidekaitsesüsteemiga. Eestiettevõtjate jateiste isikuteEuroopaÜhendusekaubamärgitaotlustejatööstusdisainilahendustetaotlustevastuvõtmine,eelmenetlusja edastamineOHIM-ile kaitsesaamiseks koguEuroopa Liiduterritooriumil

Konkurentsitõrgetetatoimimisetagamine

Õiguslikuraamistikuanalüüsitulemusenaon esitatudettepanekuidvõimalikekonkurentsipiiravate sätetemuutmiseks.TururegulaatoritejaKonkurentsiametivahel on sõlmitudkoostöökokkulepped.Väikese jakeskmisesuurusegaettevõteteuuringutulemusena onantud hinnangkonkurentsitoimimisele

Konkurentsipoliitikaalaste õigusaktideväljatöötamine jarakendamine

Leebusprogrammirakendamiseettepanekuteväljatöötamine

Taotlusteelektroonseesitamiseportaalidekasutuselevõtmine (uusalgatus)

Patendi, kasulikumudeli, Euroopapatentidejõustamise ningtööstusdisainilahendusetaotlusteportaalideavaminetaotlejatele


Turujärelevalvetegeminetarbijaturul.Tarbija tervisekaitsmineja ohutusetagamine,kindlustadesohutute kaupadeja teenuste müügitarbijaturgudel

Korrastatum,ohutumtarbijaturg.Koostatudkontrollaktidehulgas rikkumisteosakaaluvähenemine 5%

Tarbijateadlikkusetõstmine.Tarbijatele jaettevõtjateletarbijakaitsealaseteabe koostamineja levitamine.Tarbijatenõustamine,tarbijaharidusekorraldamine

Tarbijateteadlikkuse kasvaastaks 2011 ca10%

1.4. Tarbijateja ettevõtjateturusuheteparandamine

954 760 23 792 445 0

Tarbijakaebustelahendamine,kaasateserinevaidosapoolining tagadeserepooletusetarbijatele.TarbijakaebustelahendamineTarbijakaitseametiskohtuväliselepitajana ningTarbijakaebusteKomisjoni tööedendamine jaarendamine

Tarbijakaitseametislepitusmenetluseraamessaavutatudlahenduste ningkokkulepete arv85% laekunudkaebuste arvust.TarbijakaebusteKomisjoniefektiivnetegevus,komisjoni otsustevabatahtlikutäitmise määr90%. EL tarbijanõustamiskeskuseefektiivnetegevuspiiriülestejuhtumitemenetlemisel


120 669 822 201 651 210 -200 000

Elamumajandus ja ehitusStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Parem eluaseme kättesaadavus ja jätkusuutlikkus, ehitusturu toimimine ja optimeeritudenergiatarbimine ehitiste püstitamisel ja kasutamisel


Korterelamu rekonstrueerimiseks riiklikku toetust saanud ühistute/ühisuste arv



Kõigile nõuetele vastavate ehitiste arv suureneb (väljastatavate kasutuslubade arv/osakaalsuureneb)


Kasv 5%

Leht 172 /361



Leibkondade rahulolu kasv eluaseme kättesaadavuse ja kvaliteediga


Kasv 2%


Tehnilise Järelevalve Ameti poolt ehitistele tehtud ettekirjutuste arv on vähenenud


3%

Ehitusjärelevalvetõhustamine

Analüüsitudregulatsioonideoptimaalsustja vajaduselalgatatudmuudatusi,ehitusseadusemuutmisega onantud tehnilisejärelevalveorganisatsioonileja teistelejärelevalveüksusteleparemadkontrollimise jakaristamisvõimalused.On suurendatudomanikujärelevalvevastutust

4.1. Ehitusturutoimivuse jaehitusjärelevalvetõhustamine

1 800 000 5 632 944 0

Ehitusteenuste jatoodete kvaliteedining ohutusetõstmine

Analüüsitudregulatsioonideoptimaalsustja vajaduselalgatatudmuudatusi,algatatudehitusseadusemuutmisetöögrupp,2008. aastakson valminudehitusseadusemuudatused

Eluruumidejuurdepääsetavusesuurendamine

On välja töötatudjuhendmaterjal

Eluasemeomandamisvõimalusteparandamine

On välja töötatudnoorte peredeeluasemeomandamisvõimalusteparandamisemeede

4.2. Eluasemekättesaadavusetagamine

0 35 999 144 0

Sihtgruppideeluasemetingimusteparandamine

Rakendatudmunitsipaal-üürielamispinnaprogramm,kaardistatudüüriturg

Eluasemefondikvaliteedi jaenergiasäästlikkusetõstmine

On välja töötatudrekonstrueerimistoetused,renoveerimistoetusjaenergiatõhususemiinimumnõuded

4.3.Energiatõhususeja eluasemefondikvaliteeditõstmine

86 500 000 111 979 144 0

Eluasemefondiseisukorrakaardistamine

Töötatakse väljaprogramm jakoostatakse


ning viiakse elluuuringute kava

Eluasemekeskkonnakvaliteeditõstmine

On kaardistatudvajadused,loodudnõustamissüsteem,välja töötatudmeetmedelamuvaldkonnaarengukavarakendamiseks

Korterelamupiirkondadekorrastamine

On osaletudarhitektuurikonkurssidekorraldamises,vajadusedkaardistatud,loodudnõustamissüsteem,välja töötatudmeetmedelamuvaldkonnaarengukavarakendamiseks

Miljööväärtuslikealadeväärtustamine

Miljööväärtuslikespiirkondadesvastavaltpiirkonnaeripäralerenoveeritudeluasemeteprogrammirakendamine,osaletudarhitektuurikonkurssidekorraldamises,vajadusedkaardistatud,loodudnõustamissüsteem,välja töötatudmeetmedelamuvaldkonnaarengukavarakendamiseks

4.4.Eluasemepiirkondademitmekesisusetagamine,tasakaalustatudsäästva arengutoetamine

0 36 579 144 0

Turvaliseeluasemekeskkonnakujundamine

Siseministeeriumigakoostöös onväljatöötamiseljuhendmaterjal,osaletudarhitektuurikonkurssidekorraldamises,vajadusedkaardistatud,loodudnõustamissüsteem,välja töötatudmeetmedelamuvaldkonnaarengukavarakendamiseks


88 300 000 190 190 376 0

EnergeetikaStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Vähima keskkonnakoormusega ja mõistliku hinnaga pidev energiavarustus

Leht 174 /361



Elektritootmine Eestis katab Eesti elektritarbimise ning tarbijate soojavarustatus on tagatud


100%


Investeeringuvajadust ja mõistlikku tootlust arvestavad tarbijahinnad


100%


Primaarenergia tarbimise maht püsib 2010. aastani 2003. aasta tasemel


<59,6 TWh


Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine energiabilansis


13%

Energiasäästutagaminelõpptarbija juures

Energiasäästusihtprogrammi2007-2013toetusmehhanismidrakendatud

6.1.Energiaefektiivsusekasvusaavutamine jaausa konkurentsitagamine

659 245 082 12 675 955 0

Energiasüsteemidetalituseoptimeerimineja efektiivsuseparandamine

Kütuse- jaenergiamajandusepikaajaliseriiklikuarengukavaeelnõu esitatudVabariigiValitsusele

Tingimusteloominealternatiivsetekütustelaialdasemakskasutamisekstranspordisektoris

Sätestatudbiokütustekasutamistsoodustavregulatsioon

6.2.Energiaallikatemitmekesistamineenergiabilansis

100 000 5 796 629 0

Õiguslikukeskkonnaarendamine jatoetusmehhanismideväljatöötaminening rakendamine

Koostatudökomaksureformiesimese etapitulemuste analüüskoostöös KKM jaRMiga

Sisemaise elektritarbimiskoormusekatmiseksvajaliku kohalikugenereerivavõimsuseolemasolukindlustamine

Elektrimajandusearengukavaeelnõu esitatudVabariigiValitsusele

6.3.Energiaressurssideja energiagakindlustamisetagamine

0 5 579 143 -225 000 000

Vedelkütusevaruhooldamineja sellekättesaadavusetagamine

Soetatud aastalõpuks 65 päevavaru


659 345 082 24 051 727 -225 000 000

Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime



Innovaatilised ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised Eesti ettevõtted


Erasektori TA kulud SKP-st


0,65%


Ettevõtete ellujäämismäär 3 aastat tagasi registreeritud ettevõtetest


66,5%


Hõive kõrgtehnoloogilises ja kesk-kõrgtehnoloogilises tööstuses ja teeninduses koguhõivest


8,2%


Tootlikkus EL keskmisest


69%


Turismiteenuste ekspordi kasv


18,5 mld kroonini

2.1. Eestiettevõtetekasv ja edukasrahvusvahelistumine

352 250 949 451 529 597 0 Eesti ettevõteterahvusvahelistumisetoetamine

Ettevõteteekspordivõimekusearendamiseks onvälja töötatudja käivitatudeksporditurundusetoetusskeemja koostatudvastavasisulinemäärus (uustegevus).EttevõtluseArendamiseSihtasutusevälisesindustevõrk ontäiendavaltmehitatud,loodud onuus(uued)esindus(ed).Osaleminevastuostukomisjonitöös javastuostulepingu(te)töö jälgimine,vastuostutingimusteülevaatamine(uus tegevus).Loomemajandusearendamisetoetamiseks

Leht 176 /361


on valminudtoetusskeemja koostatudvastavadõigusaktid (uustegevus)

Ettevõteteinvesteeringutetoetamineja kapitalileligipääsuparandamine

Ettevõtlusegaalustamisetoetamiseks onvälja töötatudja taotlemiseksavatudtoetusskeem, miskoosneb alustavaettevõtja stardi-ja kasvutoetusestning stardi-ja mikrolaenugarantiist(garantii onuus). Ettevõtetetootlikkuse jauuenduslikkusetoetamiseks onvälja töötatud jakäivitatud uutetehnoloogiatekasutuselevõtusoodustamisetoetusskeem(uus tegevus).On koostatud jaellu rakendatudprogrammriiklike laenu- jaliisingugarantiideningomakapitalilaenuväljastamiseks.On asutudvälja töötamainvestoritelesuunatud jainvestorvõrgustikearendamisttoetavaidtegevusi (uustegevus)

Ettevõtlus- jainnovatsiooniteadlikkusetõstmineühiskonnasning ettevõtjate,ettevõtete juhtideja töötajateteadmistening oskustearendamine

Ettevõtlus- jainnovatsiooniteadlikkusetõstmiseksläbi viidudeeluuring ningette valmistatudettevõtlus- jainnovatsiooniteadlikkuseprogrammja määrus.Ettevõtetelekoolitustoetusenaantava abi skeemja vastavadõigusaktid onvälja töötatudning nendeellurakendamistalustatud. EAS-i enda pooltelluviidavatetegevustemääratlemisekson koostatud


koolituskavaprogramm

Edukasteadmiste- jatehnoloogiasiire

Ettevõtete jaülikoolidevahelise koostööja ülikoolidesloodudintellektuaalomandikommertsialiseerimisetoetamiseksjõustatudSPINNO määrusning avatudtaotlusvoorud.Ettevõtetekonkurentsivõimetõstmiseksläbi ettevõtetening teadus- jaarendusasutustestrateegilise japikemaajaliseteadus- jaarendustegevusekoostöötugevdamiseksjõustatudtehnoloogiaarenduskeskustemäärusning avatudtaotlusvoorudnii uutele kuika vanadeletehnoloogiaarenduskeskustele.Käivitatakseinnovatsioonipoliitikauuringuteprogrammning läbiviidud esimenetaotlusvoor (uustegevus)

2.2. Ettevõteteinnovatsioonisuutlikkusekasvamine

317 492 922 487 898 848 0

Ettevõtetetehnoloogiliseuuenemise,arendusvõimekuseja tootlikkusekasvu toetamine

Ettevõteteuute toodete,tehnoloogiateja teenusteväljatöötamisetoetamiseksjõustatud T&Aprojektidetaotlemisemäärus ningavatud esimenetaotlusvoor.Ettevõteteinnovaatilistetegevustejuhtimiseparandamiseks jaarendustöötajatekaasamiseksettevõtetessevälja töötatudmobiilsusprogramm

Leht 178 /361


ning avatudtaotlusvoorud(uus tegevus).Ettevõtetekoostöövõrgustikearengu jamajandusklastriteühistegevusetoetamiseksläbi viidudklastrikoordinaatoritekoolitus,käivitatudklastriprogrammning avatudesimenetaotlusvoor (uustegevus)

Uuteinnovaatilisteäriideedejuurdevool jaettevõtetekskasvamine

Ettevõtluse jainnovatsiooniteadlikkusetõstmiseksläbi viidudeeluuring ningette valmistatudettevõtlus- jainnovatsiooniteadlikkuseprogrammja määrus.Inkubatsiooniteenusteväljatöötamiseja pakkumisetoetamiseks Eestiettevõtlusinkubaatoritesjõustatudettevõtlusinkubatsiooniprogrammimäärus ningvälja kuulutatudesimenetaotlusvoor

2.3. Eestiturismisektorikonkurentsivõimeliseja jätkusuutlikuarengukindlustamine

158 928 831 244 744 005 0 Eesti kui reisisihituntuse jaturismitoodetenõudlusesuurendamine

Eesti kuireisisihi tuntusesuurendamisekson koostatudtegevusteelluviimiseksprogrammning sõlmitudrakendamisekshaldusleping.Eesti turismitoodete nõudlusesuurendamisekson välja töötatudtoetusprogrammturismiettevõtjatelening jõustatudrakendamiseksmäärus ja avatudtaotlusvoor. Eestiturismisihtkohtadetuntuse jaturismitoodeteningatraktsioonidenõudlusesuurendamiseksvälisturgudel onvälja töötatudtoetusprogrammavalikule jakolmandale


sektorile ningjõustatudrakendamiseksmäärus ja avatudtaotlusvoor (uustegevus)

Turismitootearendusetoetamine jaturismiteadlikkuseedendamine

Eestiturismitoodeterahvusvahelisekonkurentsivõimesuurendamisekssuunatudettevõtjateinvesteeringutetoetamiseks onjõustatud määrusning avatudtaotlusvoor.Turismiteadlikkuseja kvaliteediedendamisekson välja töötatudturismiteadlikkuseja kvaliteediprogramm ningsõlmitud sellerakendamisekshaldusleping

Turismiinfosüsteemiarendamine

Turismiinfosüsteemija täiendavateelektroonilisteturismiinfojaotuskanalitearendamiseks onvälja töötatudprogramm ningsõlmitud sellerakendamisekshaldusleping (uustegevus).Turismiinfokeskustekaasajastamiseksning täiendavateturismiinfojaotuskanaliteloomisekson koostatudinvesteeringutekavaja jõustatudmäärus (uustegevus)


828 672 702 1 184 172 450 0

InfoühiskondStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Infoühiskonna areng


Eesti postiturg on konkurentsiks avatud


2012. aastaks on postiturg avatud


Elektroonilise side turul on kasutusel kõik kaasaegsed teenused

Leht 180 /361



Olemasolevatele teenustele lisandub vähemalt üks uus teenus


Interneti kasutajate määr


62%


Mobiiltelefonivõrguga liitumiste määr


130%

Infosüsteemidebaasinfrastruktuuriväljaarendamine

Kaheslokatsioonis onvälja ehitatudbaasinfrastruktuurkõrgkäideldavateleriiklikeleinfosüsteemidele(sh riigiinfosüsteemikesksetelekomponentidele)

Koosvõimenõueteväljatöötamineja juhenditekoostamine ningkehtestamine, shetalonturbesüsteemiISKEjuurutamineavalikus sektoris

ISKErakendusjuhendon uuendatud.ISKE onriigiasutusteskasutusele võetud

Riigiinfosüsteemiinfotehnoloogiliseinfrastruktuurija teenustearendaminening toimimisetagamine

ELstruktuurivahenditekasutuselevõtuksvajalikudõigusaktid onvastu võetud jataotlusvoorudkäivitatud.Rakendusplaan2008-2009 onkoostatud

5.1. Tingimusteloomine IKTrakendamiseksavalike teenusteparemaksosutamiseks

104 012 938 189 603 001 0

Riigiinfosüsteemi kuikoosvõimelisetervikutagamiseksvajalikekomponentidearendamineja toimimisetagamine

Riigiinfosüsteemikoosvõimeraamistik onkaasajastatud,selle uuendatudkomponendidon läbinudavaliku arutelu,kooskõlastatudja kättesaadavakstehtud.Rakendusplaan2008-2009on koostatud.Ettepanekudtehtud ELtasandilpiiriüleseksdigitaalallkirjarakendamiseks


Riigiinfosüsteemimitut osapoolthõlmavateja mitmeleosapoolelekasutatavatekomponentideesialgne arendus-ja haldustegevus(inkubeerimine),ntlapsehoiuteenuseinfosüsteem,tööplaaniinfosüsteem jt

On loodud jakasutusele võetudametkondadeülesed e-teenused

Interneti-ühendusekvaliteeditõstmiseedendamineturutõrkepiirkondades

Internetikasutajate suhtarvkodudes 59%

Ligipääsuvõimalustesuurendamine

ELstruktuurivahenditekasutuselevõtuksvajalikudõigusaktid onvastu võetud jataotlusvoorudkäivitatud.Läbiviiduduuring avalikusektoriveebilehtedevastavusest WAIstandardile.Rakendusplaan2008-2009 onkoostatud

Osalusvõimalustearendamine

ELstruktuurivahenditekasutuselevõtuksvajalikudõigusaktid onvastu võetud jataotlusvoorudkäivitatud.Läbiviiduduuringude-teenustekasutamise jarahulolu osas.Rakendusplaan2008-2009 onkoostatud

5.2. Kõigileühiskonnaliikmeteledigitaalselttalletatudteabele ligipääsutagamine

25 000 000 39 802 673 0

Teadlikkusetõstmine riigipoolt loodud ITlahenduste kohta

Kodanikuportaaliolemasolustteadlike hulkkasvab 20%

5.3. Eeldusteloomineelektroonilistesidevõrkudeväljaarendamiseks

11 900 000 25 752 045 0 Infrastruktuuriarengu jaressurssideefektiivsekasutamisetagamine:

Sageduskasutuson koordineeritudSoome ja Lätiga,digitaalringhäälingusageduskasutusekoordineerimine

Leht 182 /361


sageduskasutusekooskõlastamisekskoordinatsiooniläbirääkimisednaaberriikidesideadministratsioonidega

Venemaaga2008.aastajooksul

Infrastruktuuriarengu jaressurssideefektiivsekasutamisetagamine

Raadiosagedusplaanijanumeratsiooniplaanimuudatustevastuvõtmine

Postiteenuseturu avamine(uus tegevus):siseriiklikuregulatsioonivaba turutingimustegavastavusseviimine -postiseaduseja selle aluselväljaantudõigusaktideülevaatamineja vajaduseltäiendamine,ettevõtjateteavitamineõiguskorrastoimunudmuudatustest

Postiseadus ningselle alusel väljaantud õigusaktidüle vaadatud,täiendusettepanekudesitatud30.06.2008,õiguskorrastoimunudmuudatustestettevõtjaidteavitatud01.12.2008

Taskukohasehinnagauniversaalteenuse(telefoni-,taksofoni- jainfokataloogiteenuse)tagamine (shuued tegevused):riiklik järelevalvesideettevõtjalepingutäitmise üle,universaalteenuseosutaja (taksofonja infokataloog)vajadusehindamineja vajaduselmääramine,universaalteenuseosutamisekstehtavate kuludeja tarbijaltvõetava tasukontroll (uustegevus),universaalteenusetaskukohasetasu kinnitamisemäärusemuutmine

Järelevalvetoimingudteostatud,kaebusedja vaidedlahendatud,universaalteenuseosutaja (taksofonja infokataloog)vajadus hinnatudja vajaduselmääratud01.12.2008,universaalteenusetasude hindamineteostatud31.08.2008,universaalteenusetaskukohasetasu kinnitamisemäärus muudetud30.09.2008

ning teenustearenguks

Taskukohasehinnagauniversaalteenuse(telefoni-, e-taksofoni- jainfokataloogiteenuse)tagamine

Taskukohasehinnagauniversaalteenuseosutamine ontagatud


Universaalsepostiteenusetagamine:kvaliteetseja ühesugusemõistliku hinnagauniversaalsepostiteenusekättesaadavusetagaminekogu riigis,universaalsepostiteenusehinnakontrollimeetodiväljatöötamine,universaalsepostiteenusetasu muutmisetaotluste analüüs,universaalsepostiteenuseosutajakulumudelimuudatusteanalüüs, riiklikujärelevalvetagamineuniversaalsepostiteenuseosutamise üle,statistilisteandmetekogumine jaavaldamine

Riigihanke kauduhinnakontrollimeetodiväljatöötajaleitud ningalustatud mudeliväljatöötamisega,universaalsepostiteenusetasu muutmisetaotlusedanalüüsitud,universaalsepostiteenuseosutajakulumudelimuudatusedanalüüsitud,järelevalvetoimingudteostatud,kaebusedja vaidedlahendatud,statistilisedandmed kogutudja avaldatud30.06.2008

Uuteelektrooniliseside teenustesoodustamine(uus tegevus):ühe täiendavadigitaaltelevisioonimultipleksikooskõlastamine(HDTV võiDVB-H jaoks)ja UMTSvõimaldamine900 MHz ning1800 MHzsagedusalas

Digitaaltelevisioonimultipleks onkooskõlastatud01.07.2008,UMTS onvõimaldatudvastavassagedusalas31.01.2008

Uute teenustesoodustamine

Eeldatavalt on2008.aasta lõpukssuuremad linnadosaliselt 3G(UMTS) levigakaetud, MobiilTV testitud

5.4. Siseriiklikujulgeoleku jaturvalisusetagamine

0 55 999 145 0 Riiklikesidevõrkudearendamine

Toimivametkondlikoperatiiv-raadiosidevõrk (ORS),sihtotstarbeliseeraldisekasutamise lepingRIKSiga

Leht 184 /361


Sideandmetesäilitamisekorraldaminesiseriiklikujulgeoleku jaturvalisusetagamiseks

Elektrooniliseside seaduseja rahvaterviseseadusemuutmiseseaduserakendamine(eeldusel, et see2007.aastal vastuvõetakse)

Postiteenuste turuavamine

Postiseadusemuutmiseseaduse eelnõuväljatöötamine(eeldusel, et EL3. postidirektiiv2007.aastal vastuvõetakse)

5.5. Postiturukorraldamine

0 25 876 845 0

Universaalsepostiteenusetagamine

Perioodilisteväljaanneteedastamiseksriigieelarvestmääratudsihtotstarbeliseeraldisekasutamise leping


140 912 938 336 933 709 0

TransportStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Inimeste ja kaupade liikumisvajadusi rahuldav efektiivne, ohutu, turvaline jakeskkonnasõbralik transpordisüsteem


Rahulolu transpordisüsteemiga (infrastruktuur, korraldus) kasvab


Kasv 2,5%


Teeliikluse keskmine kasv


Väiksem kui majanduskasv


Transpordisektori negatiivsed välismõjud vähenevad


Vähenemine 2,5%

Planeerimine Pikaajalised eritranspordiliikidevisioonid väljatöötatud, neliarenguvisiooni,kergliikluserakenduskava.Väliskuludeja transpordimaksustamisepõhimõteteuuring

3.1.Horisontaalsetranspordipoliitikasüstemaatilinearendamine

0 9 360 843 0

Rahvusvahelinekoostöö

Osaletaksekõikidesrahvusvahelisteorganisatsioonidetransportipuudutavates


töögruppides jakomisjonides.Transpordisüsteemidening parimatepraktikateanalüüsitulemusedesitatudtranspordikomisjonile

Transiidija logistikaarendamine

Soomegaraudteepraamiühenduseloomineotsustatud.AlustatudKoidulapiirijaamaehitamisega.Alustatudlogistikakeskusteriikliku kavakoostamist

Liikluskasvatus(liiklusõpetusemetoodilistematerjalideväljaandmine,liiklusõpetuse jaliiklusohutuskampaaniateläbiviimine,liiklusohutusalasteüritusteläbiviimine) jaliiklusohutusalaseteabe edastaminemeedias,liikluskorralduseanalüüs janormdokumentideettevalmistamine

Teostatudliiklusohutuse jaliikluskasvatusekampaaniad,samutiliiklusuuringudvastavaltrahvuslikuliiklusohutuseprogrammileaastateks2003-2015.Paraneb liiklejateteadlikkusja vähenebliiklusõnnetustessesattumise oht

Tagadaaastaringseltteede hooldusvastavaltseisunditasemenõuetele kõigilriigimaanteedel

Aastaringsehooldetöödeteostamisetulemuseltagatakseriigimaanteedehooldegateeseisund,mis võimaldabteekasutajatelohutultliigelda, onkeskkonnanõueteja teeklassi kohtakehtestatudtehniliste nõuetekohane ningei suurendateekasutajatekulutusiteeseisundisttingituna

3.2.Transpordisektoriinfrastruktuuriarendamine

1 301 148 651 5 200 714 212 -99 067 308

Teedeinfrastruktuuriarendamine

Koostatudteehoiukava jateostatud täitmisejärelevalve.

Leht 186 /361


Transpordiarengukava2007-2013ettenähtud 2008.a tegevusedtäidetud

Eksamineerimisekorraldamine jamootorsõidukijuhikoolitaja ülejärelevalveteostamine

Juhtide paremväljaõpe jaobjektiivsemhindamineeksamineerimiseltõstab juhtideteadlikkustohutult jakeskkonnasäästlikultliigelda

Koolitajateüle järelevalveteostaminekehtivaseadusandlusealusel

Noore juhiliiklusalasedteadmisedja oskusedparanevadning eksamiteläbivusprotsenttõuseb praeguselt60-lt 65-ni

Negatiivsetekeskkonnamõjudevähendamine

Liiklusseaduse jaühistranspordiseadusening nendealamaktidemuudatusteeelnõudeettevalmistamineja vastuvõtmine

Sadamarajatisteturvalisuseriskianalüüsideja turvalisuseplaanideläbivaatamine jakooskõlastamine

Sadamarajatisedvastavadturvalisusenõuetele

Transpordiinfrastruktuuriohutuse jaturvalisusetagamine jaliikluskorraldus

Liiklusseaduse jateeseaduse ningnende alamaktidemuudatusteeelnõudeettevalmistamineja vastuvõtmine

3.3.Transpordisüsteemiohutuse,turvalisuse jakeskkonnasäästlikkusetagamine

552 965 092 340 324 699 -10 000 000

Uus algatus: LOP(liiklusohutusprogramm)meetme A.1.2.2raames autokoolistaatuse ja neileesitatavate nõuetetäpsustamineningmootorsõidukijuhikoolitajaseadusandlikmääratlemine

Paranebsõidukijuhtidekoolitajatekvaliteet ningseeläbi kajuhtide väljaõppekvaliteet

Kergliiklusesoodustamine

Kergliikluseedendamiserakendusplaanon välja töötatud,ehitataksevähemalt 50 kmkergliiklusteid

3.4.Ühistranspordija kergliiklusearendamine

23 582 246 758 597 053 0

Ühistranspordiatraktiivsusetõstmine

Vähendataksemaakonnaliinidelsõitvate bussidekeskmist vanust


ühe aasta võrra.Ühistranspordiinfrastruktuurikvaliteeditõstmisetegevused onplaneeritud,kahe projektiettevalmistustöödlõpetatud,ÜTRIS-e raameson reisiplaneerijaloodud

Ühistranspordiinfosüsteemiarendamine

Kogu liinivõrkon kaardipõhiseltkirjeldatud, onolemas liinideGIS-põhinekaardikiht,loodudsõiduplaanidesüsteem, ÜTRISkasutuselevõetud. ÜTRIS-e raames luuakseIT arhitektuur

Ühistranspordiüleriigilinekorraldamine

Ühistranspordijuhtimisstruktuuron loodud jatööd alustanud.Toetustemetoodika onuuendatud,maakondlikeliinivõrkudeoptimeerimiseprojektidlõpetatud,ettepanekudtehtud


1 877 695 989 6 308 996 807 -109 067 308

Valitsemisalakokku

3 715 596 533 8 245 996 279 -334 267 308

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalaKalandusStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Parandada kalandussektori konkurentsivõimet ja tagada selle jätkusuutlikkus


Vesiviljeluse toodangu maht aastas (t)


700 t


Kogu kalalaevastiku GT ja kW


27500 GT; 77000 kW


Tagada kalandusest sõltuvate piirkondade tasakaalustatud areng

Leht 188 /361



Kalatoodete osakaal toiduainete tootmises (rahaline väärtus)


12%


Kalanduses hõivatud isikute keskmine sissetulek võrreldes Eesti keskmisega (%)


70%


Kutseliste kalurite arv


2600

Kalanduspiirkondadejätkusuutlikuarengu toetamine

45 935 408 53 773 509 0 Uus algatus:kalanduspiirkondadejätkusuutlikuarengutoetusmeetmerakendamiseksõigusakti eelnõukoostamine(kaasnebläbirääkimis- jakooskõlastusprotsesserinevatesotsiaalpartneritejakoostööpartneritega,teavitus jm) ningtoetusskeemideettevalmistus jatoetusavaldusteadministreerimine

Kalanduspiirkondadejätkusuutlikuarengutoetusmeetmerakendamiseks onvastav õigusaktministri pooltallkirjastatudning toetusmeedeon rakendunud

Kutselisekalapüügikorraldamine

Kutselistelekaluritele onkalapüügiloadväljastatud jamüügiandmedkogutud

Uus algatus:kalalaevastikupüügivõimsusereguleerimisetoetusmeetmerakendamiseksõigusakti eelnõukoostamine(kaasnebläbirääkimis- jakooskõlastusprotsesserinevatesotsiaalpartneritejakoostööpartneritega,teavitus jm) ningtoetusskeemideettevalmistus jatoetusavaldusteadministreerimine

Kalalaevastikupüügivõimsusereguleerimisetoetusmeetmerakendamiseks onvastav õigusaktministri pooltallkirjastatud jarakendunud

Kalapüügiarendamine

54 277 327 64 044 689 0

Uus algatus:kalasadamateinvesteeringutoetusmeetmerakendamiseks

Kalasadamateinvesteeringutoetusmeetmerakendamiseks onvastav õigusakt


õigusakti eelnõukoostamine(kaasnebläbirääkimis- jakooskõlastusprotsesserinevatesotsiaalpartneritejakoostööpartneritega,teavitus jm) ningtoetusskeemideettevalmistus jatoetusavaldusteadministreerimine

ministri pooltallkirjastatud jarakendunud

Uus algatus:sisevetelaevastikuinvesteeringutoetusmeetmerakendamiseksõigusakti eelnõukoostamine(kaasnebläbirääkimis- jakooskõlastusprotsesserinevatesotsiaalpartneritejakoostööpartneritega,teavitus jm) ningtoetusskeemideettevalmistus jatoetusavaldusteadministreerimine

Sisevetelaevastikuinvesteeringutoetusmeetmerakendamiseks onvastav õigusaktministri pooltallkirjastatud jarakendunud

Uus algatus:traalpüügilaevastikuinvesteeringutoetusmeetmerakendamiseksõigusakti eelnõukoostamine(kaasnebläbirääkimis- jakooskõlastusprotsesserinevatesotsiaalpartneritejakoostööpartneritega,teavitus jm) ningtoetusskeemideettevalmistus jatoetusavaldusteadministreerimine

Traalpüügilaevastikuinvesteeringutoetusmeetmerakendamiseks onvastav õigusaktministri pooltallkirjastatud jarakendunud

Uus algatus:väikesemahuliserannapüügilaevastikuinvesteeringutoetusmeetmerakendamiseksõigusakti eelnõukoostamine(kaasnebläbirääkimis- jakooskõlastusprotsesserinevate

Väikesemahuliserannapüügilaevastikuinvesteeringutoetusmeetmerakendamiseks onvastav õigusaktministri pooltallkirjastatud jarakendunud

Leht 190 /361


sotsiaalpartneritejakoostööpartneritega,teavitus jm) ningtoetusskeemideettevalmistus jatoetusavaldusteadministreerimineKalaturukorraldusetoetusmeetmeteseire jahindaminening vajaduselseonduvateõigusaktidemuutmiseeelnõudekoostamine;toetusskeemideettevalmistamineja toetusavaldusteadministreerimine

Kalaturukorraldusetoetusmeetmedon rakendunud

Koolitustoetuseja praktikatoetuseseire jahindaminening vajaduselseonduvateõigusaktidemuutmiseeelnõudekoostamine

Koolitustoetus japraktikatoetus onrakendunud

Kalaturukorralduseja ühistegevusearendamine

53 216 317 67 746 474 0

Uus algatus:ühistegevuse ningveeloomastiku jataimestiku kaitsetoetusmeetmerakendamiseksõigusakti eelnõukoostamine(kaasnebläbirääkimis- jakooskõlastusprotsesserinevatesotsiaalpartneritejakoostööpartneritega,teavitus jm) ningtoetusskeemideettevalmistus jatoetusavaldusteadministreerimine

Ühistegevuseningveeloomastiku jataimestiku kaitsetoetusmeetmerakendamiseks onvastav õigusaktministri pooltallkirjastatud jarakendunud

Kala javesiviljelustoodetetöötlemiseinvesteeringutoetuseseire jahindaminening vajaduselseonduvateõigusaktidemuutmiseeelnõudekoostamine;toetusskeemideettevalmistamineja toetusavaldusteadministreerimine

Kala javesiviljelustoodetetöötlemiseinvesteeringutoetuson rakendunud

Töötlemise javesiviljelusearendamine

76 154 164 91 397 061 0

Uute turgudeleidmisetoetusmeetme

Uute turgudeleidmise


seire jahindaminening vajaduselseonduvateõigusaktidemuutmiseeelnõudekoostamine;toetusskeemideettevalmistamineja toetusavaldusteadministreerimine

toetusmeede onrakendunud

Vesiviljeluseinvesteeringutoetuseseire jahindaminening vajaduselseonduvateõigusaktidemuutmiseeelnõudekoostamine;toetusskeemideettevalmistamineja toetusavaldusteadministreerimine

Vesiviljeluseinvesteeringutoetuson rakendunud


229 583 216 276 961 733 0

Maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstusStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet


Mahetoodete turuosa aastas ( eesmärk - suurendada ) (%)


1%


Korrastatud ( st rekonstrueeritud ja uuendatud ) maaparandussüsteemide pind aastas (ha)


15 000 ha


Netolisandväärtuse juurdekasv aastas keskmiselt tööjõu ühiku kohta ( eelnenud aastagavõrreldes, % ) põllumajanduses (FADN andmetel)


2006. a 123 716 krooni; 2008.a kasv 10% (võrreldes 2006. aastaga)


Toiduainetööstuse lisandväärtus töötaja kohta ( juurdekasv eelnenud aastaga võrreldes, % )


2006. a 186 000 krooni; 2008. a kasv 10% (võrreldes 2006. aastaga)


Mahepõllumajandussaadusi tootvate ettevõtjate arv (eesmärk - suurendada)


1350

Leht 192 /361



Säilitada traditsioonilised põllumajandusmaastikud ja puhas keskkond


Kasutatav põllumajandusmaa (ha)


827 500 ha


Põllumajanduslikult majandatav maa vähemsoodsates piirkondades (ha)


350 000 ha


Mahepõllumajanduslikult majandatav maa (ha), (eesmärk - suurendada)


85 000 ha


Tagada põllumajandusest sõltuvate piirkondade tasakaalustatud areng ning parandadaelukeskkonda maal


Hõivatud valla elanikud töötavad samas vallas ( % hõivatud valdade elanike arvust )


52%


LEADER gruppidega kaetud ala maapiirkonnas/valdades ja väikelinnades elanike arvugakuni 4000 (%)


95%

MAK 2007-2013III telje raamesteostatakse seiret,hindamisi ningadministreeritaksetoetusavaldused(vajaduselkoostataksevastavateõigusaktidemuutmiseeelnõud) järgmise(2008. a jätkuva)toetusmeetmeosas: küladeuuendamine jaarendamine (3.2)

MAK 2007-2013III telje raameson rakendunudtoetusmeede:küladeuuendamine jaarendamine (3.2)

Majandustegevusemitmekesistamineja elukeskkonnaparandaminemaapiirkondades

317 773 071 454 873 809 0

Põllumajanduslikuraamatupidamiseandmebaasi japõllumajandustootjatemajandustegevuseanalüüsimiseksvajalike andmetekogumisekorraldamine,andmetetöötlemine jaanalüüsimine.(MIK)

Koostatudon aruandedvähemsoodsatealade toetusterakendamisevõimalusteväljaselgitamiseksja selle mõjudehindamiseks,vähemsoodsatealadediferentseerimisekohta. Tehtudon ettepanekudvastavate


poliitikatekujundamiseks jarakendamiseks.Kogutud onandmed 500põllumajandusettevõttestja on teostatudnende analüüs.Korraldatud onandmete kogujatekursused jainfopäevad,on koostatudja uuendatudjuhendmaterjalidja EXCEL-rakendused.Välja on antudaastaraamat jaon kirjutatuderinevaidartikleid, mis onlevitatud kõigilehuvigruppidele,veebilehelon ajakohaneinformatsioon.Rakendatud oninfotehnoloogilisedlahendusedandmetekogumiseksja andmebaasiarendamiseks.Andmete kaitsenende kogumisel,töötlemisel,kasutamisel jasäilitamisel ontagatud. Andmedon edastatudEuroopaKomisjonileja RICA-1programmigatestitud. Onvälja töötatudkutseomistamisekord ja standardidkonsulendiIV jaVkutsekvalifikatsioonitaotlejatele,läbi viidudkutseeksamid

Teostatakseriiklikuarengukava2004 - 20063. prioriteedimõjude hindamisi

Selgunudon riiklikuarengukava2004 -20063. prioriteedimõjudehindamisetulemused, etsellest tulenevaltkavandadaedasisi tegevusi

Leht 194 /361


Uus algatus:MAK 2007-2013III telje raamesalustataksetoetusavaldusteadministreerimistning teostatakseseiret jahindamisijärgmistetoetusmeetmeteosas:majandustegevusemitmekesistaminemaapiirkonnas(3.1) ja LEADER(4)

MAK 2007-2013III telje raameson rakendunudjärgmisedtoetusmeetmed:majandustegevusemitmekesistaminemaapiirkonnas(3.1) ja LEADER(4)

Koostataksealamvesikondademaaparandushoiukavad

Alamvesikondademaaparandushoiukavadon koostatud

Maaparandussüsteemigaseotud andmeteavalikustamineja informatsiooniväljastamine

Vajalikuddokumendidon õigeaegseltregistrisse kantudning vajaduselväljastatud

MAK 2004 -2006 rakenduvate- sihipäraseskasutuses olevamaa osatähtsusetõstmist jamaaettevõtlusesttulenevanegatiivsekeskkonnamõjuvähendamistsoodustavatemeetmetehindamineja vastavateseirearuannetekoostamine

Selgunud onrakendunudmeetmete mõjud,mida arvestadaedaspidistesarengu- jarakenduskavades

Põllumajanduskeskkonnaja - maastikesäilitamine

587 587 869 881 723 580 0

MAK 2007-2013II telje raamesteostatakse2008. a jätkuvatetoetusmeetmeteseiret, hindamisi(vajaduselkoostataksevastavateõigusaktidemuutmiseeelnõud)järgmistetoetusmeetmeteosas:ebasoodsamatepiirkondadetoetus (2.1),NATURA2000 toetuspõllumajandusmaale(2.2), ohustatudtõugu loomapidamine (2.3.3),poollooduslikukooslusehooldamisetoetus (2.3.5)

MAK 2007 -2013 II teljeraames onrakendunudjärgmisedtoetusmeetmed:2.1.Ebasoodsamatepiirkondadetoetus; 2.2.Natura2000 toetuspõllumajandusmaale;2.3.3. Ohustatudtõugu loomapidamine; 2.3.5.Poollooduslikukooslusehooldamisetoetus


Mullaväetistarbekaartidekoostamine,sellealaseandmebaasipidamine jatäiendamine ningproovide võtminepõllumajandustootjatelt.(Analüüsiandmedkantakse GIS-põhjaliseleväetistarbekaardile,mis väljastataksepõllumajandustootjaleja ühtlasisäilitatakseka PMKandmebaasis)

Mullaväetistarbekaartideosas onkaardistatud 4000 hektarit

Põllumajanduslikukeskkonnatoetuse(PKT)hindamise kaudupõllumajandusekeskkonnaprogrammiefektiivsuse jakeskkonnasõbralikkusetagamine. (PMK)

Viieteemavaldkonnaosas (vesi,mullastik,bioloogilinemitmekesisus,maastik jasotsiaalmajandus)on tehtud 15seireuuringut.(PMK)

Põllumajanduslikuraamatupidamiseandmebaasi japõllumajandustootjatemajandustegevuseanalüüsimiseksvajalike andmetekogumisekorraldamine,andmetetöötlemine jaanalüüsimine.(MIK)

Koostatud onaruanded jaettepanekudnegatiivsetekeskkonnamõjudevähendamiseksja uutetehnoloogiatekasutuselevõtuks.Välja on töötatudpõllumajanduslikuhajareostusemudel jalahendusettepanekudohualadel

Riigi pooltkorrashoitavateühiseesvooludehoiukorraldamine

2008. aastalkorrastatakseriigi pooltkorrastatavaidühiseesvoole 639km ja uuendusi183 km

Riiklikujärelevalveteostaminemaaparandusseaduseja selle aluselkehtestatudõigusaktidenõuete täitmiseüle

Tagatud onmaaparandussüsteemiehitamise,projekteerimiseja hoiu vastavuskehtestatudnõuetele

Tegevustekoordineerimiseja vajaduselõigusaktidemuutmise abil

Toimib tõhusmaaparandussüsteemidehoiu- jaehituskontroll

Leht 196 /361


jätkatakseriigi pooltkorrashoitavateühiseesvooludehaldamist japarandataksemaaparandussüsteemidehoiu- jaehituskontrollitõhusa toimimisetingimusiUus algatus:MAK 2007- 2013 IItelje raameskoostatakserakendamiseksvajalikudõigusaktideeelnõud (kaasnebläbirääkimis- jakooskõlastusprotsesserinevatesotsiaalpartneritejakoostööpartneritega,teavitus jm)ning peale nendekinnitamist,toetusskeemideettevalmistamistja toetusavaldusteadministreerimistteostatakse seiretja hindamisijärgmistetoetusmeetmeteosas:mahepõllumajandusliktootmine (2.3.2)kiviaia rajamiseja taastamisetoetus (2.5.1)ning NATURA2000 toetuserametsamaale(2.6)

MAK 2007 -2013 II teljeraames onrakendunudjärgmisedtoetusmeetmed:mahepõllumajandusliktootmine (2.3.2),kiviaia rajamiseja taastamisetoetus (2.5.1)ning NATURA2000 toetuserametsamaale(2.6)

Põllumajandustootmisekonkurentsivõimetõstmine japiirkondlikkeerisusi arvestavamajandustegevusetoetamine

2 165 233 564 3 282 795 031 -4 860 000 1.Piimakvaliteedisõltumatulaboratoorseanalüüsi teostus.2. Veiste jasigade tõuaretusearendaminejõudluskontrollija geneetilisehindamise abil.3. Tootjatevarustaminelaialdasemainformatsioonigatulenevaltjõudluskontrollist

1. Analüüsitudpiimaproovidearv 1 miljon jaanalüüsi kaasatudpiimatööstusteosakaal 100% .Bakterite arvumääramisi 70000 ja bakteritearvu määramissekaasatudpiimatööstusteosakaal 100 %.2. Piimaveistejõudluskontrolliteostajatearv 1200 japiimaveistejõudluskontrolliosakaal 90%.Lihaveistejõudluskontrolliteostajate arv400 ja lihaveistejõudluskontrolli


osakaal50%. Sigadejõudluskontrolliteostajate arv45 ja sigadejõudluskontrolliosakaal 40%. 3.Jõudluskontrolliaastaraamatutearv 2300 jainfolehti 17000tk . (JKK)

1. Põllukultuurideriiklikepõldkatsete ningkatsejaamadevõrgu ja laboritekaudu osutatakseriiklikkujärelevalvealastteenust riiklikesordivõrdluskatsete,sortideregistreerimiskatseteja sertifitseeritudseemnetejärelkontrollikatseteläbiviimisega.Samal ajalpakutaksekatsejaamadepoolt teenust kateadusasutusteleja muudelepõllumajandussektoriklientidele.Katsejaamadeja neid toetavatelaborite kauduosutatavateteenuste mahton 2008.aplaneeritudkäesoleva aastatasemele. 2.Teadusasutusteja erasektoriteenindamine:PõllumajandusuuringuteKeskus teostablepinguliselalusel põldkatseidja laboratoorseidanalüüse EestiMaaviljeluseInstituudile, EestiMaaülikoolileja JõgevaSordiaretuseInstituudilesamuti vahetultpõllumajandussektoristegutsevateletootjatele jamuudele niikodu- kui ka

1.Majanduskatseid- 530,registreerimiskatseid- 10,võrdlussordid jasordilehe sordid -325, uute sortidesordikirjeldustepõldkontroll -75, järelkontrollikatseid - 300,standardsordidjärelkontrollikatseteks - 100,sordivõrdluskatsetesaagikvaliteedianalüüsid -3000.2. Laboratoorseidanalüüseteadusasutustele- 7 000,laboratoorseidanalüüsetootjatele jmklientidele- 25000,põldkatseidteadusasutustele- 21, põldkatseidtootjatele jmklientidele - 8(PMK)

Leht 198 /361


välismaisteleklientideleAgrometeoroloogilisteprognoosideja kokkuvõtetekoostamine(JSAI)

Põllumajandussektorileon olnudkättesaadavadigakuised ninghooajalisedagrometeoroloogilisedkokkuvõtted.Looduskahjudehindamisekomisjonile onolnud tagatudagrometeoroloogiliseekspertiisikättesaadavus(JSAI)

Eestipõllumajanduseajalugu ja C.R.Jakobsoni ja temaperekonna eluning tegevustiseloomustavatening 19. sajanditeise pooletalupidamist jaelukeskkondakajastavateeksponaatidekogumine,teaduslikkirjeldamineja avalikeksponeerimine,ainete kogumine,teaduslikultkirjeldamine ningvahendamineüldsuseleteaduslikel,hariduslikel jameelelahutuslikeleesmärkidel -museoloogilinetegevus,külastajateteenindamine,talupidamine jarahvustoitudepakkuminekülastajatele,üritustekorraldamineEestiPõllumajandusmuuseumis,C.R. JakobsoniTalumuuseumisja EestiPiimandusmuuseumis

Suuremat rõhkuon pandudnoorte huvitatusetõstmisele,võimaldadesneilemuuseumideühiskülastusi,tagades seejuurestranspordi.Tihenenud onkoostöö kõikidemaal paiknevatemuuseumidevahel, sheramuuseumid.Praktilisteõppepäevade janeil osalejate arvon kasvanud

Haritudpõllumajandustootjatejärelkasvutagamisekspõllumjandushariduseedendamiselekaasaaitamine,väärtustamine,tutvustamine.Põllumajanduslikudkutsevõistlused,

Rakendatudpraktikatoetuspõllumajandustootjatele,kelle ettevõttesviiakse läbipraktikatkutseõppeasutusteõpilasteleja EMÜüliõpilastele.Tutvustatud


konverents,seminarid-nõupidamised,infomessid jm

on infomessil"Teeviit" maaelu,põllumajandust japõllumajandusvaldkonnaerialasid ningõppimisvõimalusipõllumajanduslikeskutseõppeasutustes,on teadvustatudkünnitegevuseja kutsealasepraktika olulisust.Läbi viidudvabariiklikkünnivõistlus ja"Noortalunikekutsevõistlus".On kaasaaidatud kutseteomistamiselepõllumajandusvaldkonnas

Jätkatakse"Hädaolukorraksvalmisolekuseaduse" aluseltegevusvarumoodustamist,sõlmidesettevõtetegatähtajatuidlepinguidkindlakslepitudkogusesolemasolevaressursihoidmiseksja pidevaksuuendamiseksningvalmisolekuksselle varurealiseerimiseks

Tagatud ontoiduainete varuning on olemasvalmisolek kriisi-ja hädaolukorrastoimimiseks,et tagadaelanikonnaminimaalsedpõhivajadused

Jätkubarengukava"Eesti toit"rakendamine,mille raamesviiakse elluprojekte, mis onsuunatud eestitoidu eripäratutvustamisele,tervislikutoitumisepropageerimiseleja ekspordivõimekusetugevdamiseleja alustatakseuue arengukavakoostamisega.Soodustatakseeelkooliealistelaste jakooliõpilastehulgas piima japiimatoodete

Ökoloogiliseltpuhta toidutarbimine onsuurenenud;suurenenud ontarbija teadlikkustoiduohutusestja tervislikusttoitumisest;suurenenudon nõudluskvaliteetsematetoodete järele,tootjad onmotiveeritudtooma turulekonkurentsivõimelisemaidjakeskkonnasõbralikketooteid.Kasvanud onturistide huvieesti toidu vastuning suurenenudeesti toidu tuntus

Leht 200 /361


tarbimistkoolipiimatoetuse kaudu

välisturgudel.Eelkooliealistelelastele jakooliõpilastele ontagatud tervisliktoidulaud

Konkurentsivõimelistepõllu-, rohumaa-ja aiakultuurideuute sortidearetamine jaaretusmeetoditetäiustamine ningpõllumajandustootjatekohalikeleoludele sobivatesortide seemnegavarustamine.(JSAI)Taimebiotehnoloogiameetoditeuuriminepõllumajanduskultuuridesordiaretuses jaseemnekasvatuses.(EMVI)

Eesti sordilehteon võetudvähemalt 3 uutsorti. Jätkunudon riiklikudsordivõrdluskatsed.Uutearetusmeetoditejuurutamisekson tehtud tihedatkoostööd teisteteadusasutustega.Jätkunud onteraviljade,heintaimede,õlikultuurideja köögiviljadesortidealgseemnete ningsertifitseeritudseemnetetootmine.(Autoritasudekogumine sortidekasutamiseltJSAI)Täiustatud ontaimebiotehnoloogilisimeetodeidpõllumajanduskultuuridesordiaretuses jaseemnekasvatuses.(EMVI)

Maheviljeluseksenamsobivateteraviljasortideväljaselgitamine,maheseemnekasvatuseagrotehnikaväljatöötaminening täiustamine

Põllumajandustootjadon olnudvarustatudinformatsioonigamaheviljelusekssobivatestsortidest ja nendeseemnekasvatuseagrotehnikast.Korraldatudon vähemaltkaks üleriigilistõppepäeva ningavaldatud onvähemalt 5põllumajandustootjatelesuunatudpublikatsiooni.(JSAI)

MAK 2007-2013I telje raamesteostataksejätkuvatetoetusmeetmeteseiret jahindamisi ningadministreeritaksetoetusavaldused(vajaduselkoostatakseseonduvateõigusaktide

MAK 2007 -2013 raameson rakendunudjärgmisedjätkuvadtoetusmeetmed:1.3.Nõuandesüsteemija -teenustetoetamine;investeeringudmikropõllumajandusettevõtetetearendamiseks


muutmiseeelnõud)järgmistetoetusmeetmeteosas:nõuandesüsteemija -teenustetoetamine (1.3),investeeringudmikropõllumajandusettevõtetetearendamiseks(1.4.1),investeeringudloomakasvatusehitistesse(1.4.2) ningpõllu- jametsamajanduseinfrastruktuur(1.8)

(1.4.1);investeeringudloomakasvatusehitistesse(1.4.2); põllu- jametsamajanduseinfrastruktuuritoetusmeede (1.8)

Nüüdisaegsetetaimekahjustajatetõrjemeetmeteväljatöötamine(sordispetsiifilistetaimekaitsere˛iimideväljatöötamine,veebipõhisetaimekaitsealasenõustamissüsteemiarendamine(JSAI).Integreeritudtaimekaitsesüsteemitäiustaminelähtuvaltkeskkonnakaitseja heapõllumajandustavanõuetest. (EMVI)

On tagatudsordispetsiifilistetaimekaitsesoovituste javeebipõhisetaimekaitsealasenõustamissüsteemioperatiivnekättesaadavus(JSAI).Täiustatud ontaimehaigusteja kahjuriteprognoosi- jatõrjemeetodeid,täienenud japopulaarsust onjuurde saanudveebipõhinetaimekaitsenõustamissüsteem.(EMVI)

Põllumajanduskultuuridelbaseeruvabioenergiatootmisepotentsiaaliselgitamine jaagrotehnoloogiaväljatöötamine

On saadudandmeidpõllumajanduselbaseeruvabioenergiatootmisepotentsiaalikohta Eestisning alustatudperspektiivseteenergiakultuurideagrotehnoloogiaerisusteväljaselgitamisegaolenevaltregionaalsesteripärast. (EMVI)

Põllumajanduslikuraamatupidamiseandmebaasi japõllumajandustootjatemajandustegevuseanalüüsimiseksvajalike andmetekogumisekorraldamine,

1. Koostatud onEesti omatarbekatmise analüüsidpõhitoiduaineteosas japrognoosid onedastatud. 2.Välja on töötatudkutsekvalifikatsiooni

Leht 202 /361


andmetetöötlemine jaanalüüsimine.(MIK)

omistamise kordja standardidkonsulendiIV ja Vkutsekvalifikatsioonitaotlejatele,läbi on viidudkutseeksamid.(MIK)

Põllumajandussektori,maaelu jamaakultuuriajaloojäädvustamine,mõtestamine jatutvustamine;ajaloolis-kultuurilisteõppeprogrammidekoostamine,läbiviimine

Säilinud onpõllumajanduslikkultuuripärandning haldusalamuuseumidon aidanudvahendadapõllumajanduseajalugu Eestielanikkonnaleja välismaistelehuvilistele

Põllumajandustehnikaja -masinateuurimiseksselgitataksemullaharimiseintensiivsusemõjupõllukultuuridesaagile,kvaliteedile jamulla seisundile.Alustataksepõllukultuurideperspektiivseteviljelustehnoloogiateja -masinatevaliku ningkasutusalusteväljatöötamist.Arendataksekeskkondasäästvaidjätkusuutlikke (shmaheviljeluslikke)taimekasvatustehnoloogiaid

Saadud onuusi andmeidviljelustehnoloogiateja -masinatemõju kohtapõllukultuuridesaagile jakvaliteedilening mullaseisundile (tava-ja ökoloogilisetootmisetingimustes).(EMVI)

Rakendatakse"Biomassi jabioenergiaedendamisearengukava2007-2013"

2008. aastakskavandatuduuringudbiomassi jabioenergiaedendamisekson läbi viidud,et tulemustegaarvestadaedasisesedendamises

Rakendatakseerinevaidtõuaretus- jasäilitusprogrammeningrakendataksearengukava"Põllumajanduskultuuridegeneetiliseressursikogumine jasäilitamineaastateks2007-2013"

Rakendunudon tõuaretus- jasäilitusprogrammid,milletulemusel onkasvanud Eestipõllumajandussektorikonkurentsivõime;põllumajanduskultuuridegeneetilineressurss onkogutud jasäilitatudvastavalt


rahvusvaheliselttunnustatudnõuetele.Põllukultuuridegeenipangassäilitatavatedokumenteeritudsäilikute arvusuurendatakse1900-ni.(JSAI)Tagataksegeneetiliseressursi säiimine(k.a ida-kitsherneja valge mesikasäilitusaretusekaudu). (EMVI)

Rakendataksemee jamesindussaadustetootmise jaturustamisearendamiseEesti riiklikkuprogrammi

Mee jamesindussaadustetootmise jaturustusmahud onkasvanud

Rakendatakse"Põllumajandusteadustearengukava2007-2013"ning alustataksejätkuprogrammi"Põllumajanduslikudrakendusuuringudja arendustegevusaastatel2004-2008"koostamist (PM).Muu hulgastaimekasvatuslikeuurimistulemustepropageerimisekskorraldatakseõppepäevi,seminare,konverentse.Avaldatakseartikleid jainfolehti. (EMVI)

Rakendunud on"Põllumajandusteadustearengukava2007-2013" jaon koostatudjätkuprogrammriiklikuleprogrammile"Põllumajanduslikudrakendusuuringudja arendustegevusaastatel2004-2008.Teostatud onrakendusuuringuidpõllumajandustootmiseefektiivsuse,saagikuse jasaagi kvaliteeditõstmiseks ningpõllukultuuridetootmise jasäilitamisetehnoloogiatearendamisekskeskkonna- jaressursisäästlikumaks(PM).Põllumajandustootjatelevahendatakseinformatsiooniviiel üleriigiliselning viielmaakondlikulõppepäeval,avaldatakse 30põllumajandustootjatelesuunatudpublikatsiooni(JSAI).Põllumajandustootjadja nõustajad,

Leht 204 /361


õppuridsaavad uutinformatsioonimuu hulgaspõllukultuuridekasvatamise jatootmistehnoloogiatekohta .(EMVI)

Rakendatakseriigipoolseidtoetusabinõusidtöötlemise jaturustamiseparandamiseks(turuarendustoetuseja Euroopa Liidupromotsioonimeetmete jätkuvrakendamine),osutataksesenisest rohkemtähelepanumahepõllumajandusesaadusteturustamisele.Aidatakse kaasavaldkonnapõhisteteadustulemusterakendamisele, shjätkub riiklikustprogrammist"Põllumajanduslikudrakendusuuringudja arendustegevusaastatel2004-2008"tulenevatetegevustekoordineerimineja rakendaminening vastavteavitustegevus

Põllumajandusettevõtetekonkurentsivõimeon paranenudning onlähenemaseesmärgile,et valdav osapõllumajandustootjatestsuudab pärastprogrammiperioodilõppu (pärast2013. aastat) tullatoime selleksajaks vähenevateturutoetuse jaotsetoetustetingimustes.Suurenenud onpõllumajanduslikutootmise jatoiduainetööstusevahelinekoostöö ninghoogustunud uutetehnoloogiatelevik eelkõigejust uute toodeteja tõhusamatening samal ajalsäästlikumatetehnoloogiaterakendamisekskogu toiduahelas

Riiklikuarengukava2004-20063. prioriteedi(RAK) raamesrakendatavatemeetmete seireja mõjudehindamine

Kavandatudtoetusmeetmedon edukaltkäivitunud jaselgunud onrakendunudtoetusmeetmetemõjud, midaarvestadaedaspidistesarengu- jarakenduskavades

Sordilehelekantud sortidesäilitusaretusja algseemnekasvatus

Eesti sordilehesolevateteraviljade,heintaimede,kartuli jaköögiviljadesortidesäilitaminesordiehtsatenaning algseemnekasvatuskogumahus 200tonni. (JSAI)

Tegevustekoordineerimiseja vajaduselõigusaktide

Põllumajandustootjatele,erametsavaldajatele ningpõllumajandus- ja


muutmise kaudujätkataksepõllumajandustootjatele,erametsavaldajatele ningpõllumajandus- jametsandussaadustetöötlejatelesuunatudnõuandesüsteemiarendamist

metsandussaadustetöötlejatelesuunatudnõuandesüsteemon efektiivselttoimimas

Tõhustataksetoiduainetekaitstudgeograafilistetähiste ningpäritolunimetustekasutamisejärelevalvetja levitataksevastavat teavet

Toiduainetekaitstudgeograafilistetähiste ningpäritolunimetustekasutamisejärelevalvetõhustamiseja sellestteavitamisetulemuselon kasvanudvastavate toodetekonkurentsivõime

Uuritakse tera-ja kaunviljade,kartuli,õlikultuurideja heintaimedeagrotehnikatäiustamise ningrohusöötadetootmistehnoloogiatetäiustamisevõimalusi

Saadakseuusi andmeidpõllukultuurideja heintaimedekasvatamiseks,mis avaldataksepublikatsioonidena.Saadakseandmeid suurematoiteväärtusegasöödakultuurideja -sortidekasutamisvõimalustekohta,täiustatakseliblikõielisteseemnetekasvatamisetehnoloogiaid.(EMVI)

Uus algatus:MAK 2007-2013I telje raamesalustataksetoetusavaldusteadministreerimistning teostatakseseiret jahindamisijärgmistetoetusmeetmeteosas: koolitus- jateavitustegevused(1.1), noortepõllumajandustootjatetegevusealustamine (1.2),investeeringudbioenergiatootmisesse(1.4.3), metsa

MAK 2007-2013I telje raameson rakendunudjärgmisedtoetusmeetmed:koolitus- jateavitustegevused(1.1), noortepõllumajandustootjatetegevusealustamine (1.2),investeeringudbioenergiatootmisesse(1.4.3), metsamajanduslikuväärtuseparandamine jametsandussaadustelelisandväärtuseandmine (1.5),

Leht 206 /361


majanduslikuväärtuseparandamine jametsandussaadustelelisandväärtuseandmine (1.5),põllumajandustoodetelejamittepuidulistelemetsandussaadustelelisandväärtuseandmine (1.6),põllumajandus- jatoidusektoris ningmetsandussektorisuute toodete,töötlemisviisideja tehnoloogiatearendamise alanekoostöö (1.7.1)

põllumajandustoodetelejamittepuidulistelemetsandussaadustelelisandväärtuseandmine (1.6),põllumajandus- jatoidusektoris ningmetsandussektorisuute toodete,töötlemisviisideja tehnoloogiatearendamise alanekoostöö (1.7.1)

Uus algatus:õiguslikuraamistikutagamise kauduarendataksepõllumajandustootjaasendamisetoetamisesüsteemi

Rakendunud onpõllumajandustootjaasendamisetoetamisesüsteem

Uus algatus:ÜPP reformiletuginedestöötataksevälja uue ühtseotsemaksesüsteemialused.(Regionaalsetetoetusõigustetasemete abiltoimub ühtseleotsemakseleüleminekuettevalmistamineja uue süsteemirakendaminealates aastast2011 (*Sõltub ÜPPtulevikuarutelustEuroopaKomisjonis).Otsetoetustesaaminehakkab sõltumakeskkonna-,veterinaar-,fütosanitaar- ningtöökaitsenõuetetäitmisest).Koostatakse"Põllumajandussaadustetootmise,töötlemise jaturukorraldusearengukava 2008- 2013"

Reformimiseloleva ühtseotsemaksesüsteemialused onosaliseltkoostatud."Põllumajandussaadustetootmise,töötlemise jaturukorraldusearengukava2008 - 2013" onkinnitatud

Uutepõllukultuuridekasvatamiseagrotehnikatäiustamine.

Põllukultuurideja nendesttoodetavatetoodetesortimendi


Eestile uutepõllukultuuridetoormel põhinevtootearendus

laiendamine(JSAI)

ÜPPtoetusmeetmeteabil teostatakseseiret, hindamisija koostataksening vajaduselmuudetaksevastavaidõigusakte, etrakendada senistotsetoetusteskeemi (2010.a lõpuni). (Muuhulgas makstaksetäiendavaidotsetoetusipõllukultuurideja loomadekasvatamiseks)

ÜPPturukorraldusabinõudja toetusmeetmedon rakendunud,milletulemusel onpõllumajandustootjatearv ja struktuur(tegevusvaldkondadekaupa)stabiliseerumas


3 070 594 504 4 619 392 420 -4 860 000

Toiduohutus ning taimetervis ja loomade tervishoidStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Parandada Eestis toodetava, töödeldava ja tarbitava toidu kvaliteeti


Elanikkonna toidutekkeliste nakkushaiguste haigestumuse arv 100 000 elaniku kohta( eesmärk - vähendada)


210 (2006 - 303, 2007 - 250)


Loomse toidu kaudu inimesele levivate nakkushaiguste ( TSE, trihhinelloos ) uuringuteprotsent tapetud loomade arvust ( eesmärk - kõik toiduks tapetavad riskiloomad uuritud )


*BSE-100%; *Lammaste ja kitsede skreipi-65% *Trihhinelloos-100%, millestseedemeetodil-96%


Tuvastatud nõuetele mittevastavuste protsentuaalne osakaal toiduainete osas teostatudkontrollide arvust ( eesmärk - vähendada )


2,2%


Tagada loomade ja taimede vähemalt rahuldav terviseseisund


Ohutuse ja kvaliteedinõuetele mittevastavate söödapartiide protsentuaalne osakaal riiklikujärelevalve korras kontrollitud partiide arvust ( eesmärk - vähendada )


20%


Ohtlike loomataudidega: marutaudiga (sh koduloomad) nakatunud loomade arv ja veisteenzootilise leukoosiga (VEL), veiste tuberkuloosiga (TBC), veiste brutselloosiga (BBR ),lammaste brutselloosiga (OBR) tabandunud karjade arv


Marutaud <75, sellest koduloomad 10;VEL (karjad)-10; TBC (karjad) - 0; BBR (karjad )- 0;OBR (karjad)-0

Leht 208 /361



Loomataudidest (marutaud, VEL, TBC, BBR , OBR) vabaks tunnistamise aasta



Eriti ohtlikena klassifitseeritavate linnu- ja loomataudide (suu- ja sõrataud, lindude gripp,sigade klassikaline katk ) diagnoositud juhtude arv


0


Tuvastatud uute ohtlike taimekahjustajate liikide arv


<10


Tuvastatud nõuetele mittevastavuste protsentuaalne osakaal põllumajandussaadusteja põllumajanduslikus tootmises kasutatavate tootmissisendite kvaliteedi ja ohutusekontrollimiste arvust (eesmärk - vähendada)


18%


Suurendada teadlikkust toiduohutusest, loomade tervishoiust ja taimetervisest ning selleseostest keskkonna ohuteguritega


Nõustajatele korraldatud toiduohutuse, loomade tervishoiu ja taimetervise valdkonnagaseotud koolituste arv koos tagasiside küsitlusega


10


Sektorile suunatud valitsemisala poolt korraldatud teabepäevade arv koos tagasisideküsitlustega (eesmärk - suurendada)


53


Tunnustatud mahepõllumajandustoodangu töötlemisega tegelevate ettevõtete osakaaltoiduseaduse alusel tunnustatud ettevõtete arvust (eesmärk - suurendada)


0,015

Nõustajatelekorraldatakseregulaarseidkoolitusi

Toimunudkoolituste tõttuon nõustajateasjatundlikkussuurenenud

Tarbijat, sööda-ja toidukäitlejatningpõllumajandustootjatinformeeritaksesoovituslikestnormatiividest

Tarbija, sööda- jatoidukäitleja ningpõllumajandustootjateadlikkusseaduseskehtestatudnõuetest jasoovituslikestnormatiividest onkasvanud

Infokättesaadavuseja kvaliteediparandamine

0 9 504 565 0

Tutvustataksevaldkonnaõigusaktidest,sh Euroopaõigusaktidesttulenevaidnõudeid. Sööda-

Valdkonnaõigusaktidest,sh Euroopaõigusaktidesttulenevaidnõudeid käsitlevteave on esitatud


ja toidukäitleja,põllumajandustootja,loomapidajaning tarbijateavitaminevastavate nõueterakendumisest(juhenditeja muudematerjalideväljatöötaminevõi nendeväljatöötamiseedendamine jaselles osalemine)ja välditavatestriskidest

ministeeriumikodulehel.Korraldatud onvastavasisulisiteabepäevi

Uus algatus:käivitatakseuued Ühenduseskohustuslikudohtlikekahjustajatemonitooringud(kartuli värtnaviroid, kartulikidu-uss jt)

Käivitatud onuued Ühenduseskohustuslikudohtlikekahjustajatemonitooringudja on rakendatudmuudatusedkohustusliketõrjemeetmetenõuete osas

Järelevalvesüsteemiarendamine jatõhustamine

119 718 652 425 901 150 0

1. Riiklikutoiduseire teostustoiduainete pinnaltaimekaitsevahenditejääkidemääramiseks jamükotoksiinidemääramisekspähklitesja piimas.Teostatakse(PMKlaboratooriumid)riiklikkejärelevalveanalüüseja uuringuid Eestipõllumajandussektorile.OsutatakselaboratoorsetteenustTaimetoodanguInspektsiooniletema poolt võetudjärelevalveproovideanalüüsimiseks- 8704analüüsi. Söödakontrollproovidevõtmine on2008.a VTApädevuses (kuni01.07.2007vastutab sellevaldkonna eestTTI) ja vastavalaboriteenuseosutamisekssõlmitakse VTAja PMK vaheline

1. Saasteaineteseiremükotoksiinidloomses toormes- 21 proovi,mükotoksiinidseiretoiduainetes- 149 proovi ,taimekaitsevahenditejääkide seire puu-ja köögiviljades- 168 proovi,seemnete analüüs- 3710 analüüsi956 proovist,taimekahjustajateja -haigustemääramine -4351 analüüsi,taimekaitsevahenditejääkide sisaldusemääramine -137 analüüsi,väetiseproovideanalüüs -506 analüüsi,söödaproovideanalüüs - 1101analüüsi. 2.Toiduohutuse,loomadetervishoiu jataimetervisealased nõustajatekoolitusedja sektorilesuunatudteabepäevad.Mahepõllumajandustoodangu

Leht 210 /361


koostööleping -1101 analüüsi. 2.PMK osaleb jaaitab korraldadaerialastnõustamist jateabepäevi. PMKlaborite ühtsekvaliteedisüsteemiväljaarendamiseja rakendamise,laborispetsialistidekoolituse jakarantiinkasvuhooneväljaehitamisesünergiatulemusenaühildataksetaimehaigusteja kahjuritejärelevalveanalüüsidnõukogudirektiivi2000/29/EÜnõuetega

töötlemisegategelevateettevõtjatenõustamine.(PMK)

Aiandustoodetejärelevalvetõhustamine,sh tulenevalttegevusspetsiifikastplaneerimise jaaruandluse korraning komisjonimääruse (EÜ)nr 1148/2001täitmise ja uutestandarditemuudatusterakendamisetagamine. (TTI)

Turustatavadaiandustootedvastavadkehtestatudkvaliteedinõuetele.Kontroll, sharvestadesmahtude kasvu,puu- ja köögiviljakvaliteedistandarditevastavuse ülehulgimüügitasandil ontagatud. EuroopaKomisjoni jaliikmesriikeon tuvastatudmittevastavustestteavitatud. (TTI)

Alkoholimääratlemise,kirjeldamiseja müügiksesitlemise nõuetejärelevalvekauplemiselning riiklikualkoholiregistipidamine

Tooted onvalmistatud jakaubastatudvastavaltturustandarditele.Alkohoolsedtooted onvastavalt nõueteleregistreeritudriiklikusalkoholiregistris

Haldussuutlikkusetõstmine,personaliarengustrateegiaelluviimine,materiaal-tehnilise baasitugevdamine,ressurssidesihipärane janõuetekohanekasutamine,sisekontrollisüsteemiloomine jarakendamine.(TTI)

Kasutuseleon võetudvõimalikudparimad meetmedhaldussuutlikkusetõstmiseks,töötajad onmotiveeritumad,materiaal-tehnilinebaas toetabtegevusvaldkondi,ressurssidekasutamineon sihipäraneja optimaalne


sisekontrollisüsteemimeetmed tagavadefektiivsetoimimise ningon tagatudjätkusuutlik janõuetekohanejärelevalvesüsteemitoimivus. (TTI)

Inimesetervise kaitseloomataudide jaloomade kaudulevivate haigusteennetamise jatõrjega

Loomade,loomsetesaaduste,toidutoorme,toidu jaloomasöödakontroll onteostatudning nendekäitlemisegategelevateettevõtete/isikutejärelevalvevastavaltkehtivatesõigusaktidesning nende aluselkoostatavatesprogrammidessätestatudmahtudele jasagedusele ontagatud.

Järelevalveteostamine"Kalandusturukorraldamiseseaduse" täitmiseüle

Kalandustoodeteülekandetoetustning turultkõrvaldamisetoetustsaavad ainulttootjaorganisatsioonid,kellel on nõuetelevastav toodang

Järelevalvetõhustaminetuulekaera levikutõkestamiseks jatõrjekohustustetäitmiseksvajalikemeetmetekasutuselevõtmine

On tagatudriiklik järelevalvetuulekaeratõrjeja leviku üle,tuulekaeragasaastunud põlludon kaardistatud jalevik vabariigispidurdumas.(TTI)

Loomadetervise kaitseloomataudideennetamise jatõrje kauduning loomadeheaolu tagamineloomakaitsealastetoimingutekaudu siseriigis.Metsloomademarutaudivastanesuukaudnevaktsineerimine

Säilitada O.I.EA-nimekirjahaigustest(eriti ohtlikestloomataudidest)vaba maa staatus.Marutaudi levikon pidurdunud.(VTA)

Leht 212 /361


Loomahaigustediagnostilisteuuringuteläbiviimine:riiklikuloomatauditõrje programmiraamesteostatavateuuringuteläbiviimine;diagnostilisteuuringuteläbiviimineloomade,lindude ja kaladehaigestumiseja suremusepõhjusteselgitamiseks;diagnostilisevalmisolekutagamineeriti ohtlikeloomataudidelaboratoorseteksuuringutekstaudipuhanguolukorras;metsloomadesuukaudsevaktsineerimiseprogrammiraamesteostatavateuuringuteläbiviimine.(VTL)

Riiklikujärelevalveraamesteostatavaduuringud onläbi viidudusaldusväärselt,operatiivseltning tehniliseltkõrgel tasemel.Eriti ohtlikening ohtlikenakkushaigustekahtluselon tagatuddiagnostikumidevaru olemasoluning valmisolekviia uuringuidläbi nõutavatemeetoditega,võimalikultkiiresti japädevalt.Tagatud onjärelevalveametnikeja klientidenõustaminelaboriuuringuidningloomahaigusipuudutavatesküsimustes. Onolemas kontaktidvälislaboratooriumidega.(VTL)

Mahepõllumajandusejärelevalvetõhustaminetootmise,töötlemise jaturustamisetasandil,selleks vajalikuandmekoguja vastavatejärelevalveprotseduurideregulaarnetäiendamine.Maheseemneregistri(infosüsteemi)käivitamine,riskianalüüsilpõhinevajärelevalvesüsteemijuurutamine(alus: komisjonimäärus (EÜ)nr 1452/2003),täiendõppekorraldamineametnikele,et tagadavaldkonnassööda- jatoidualasteõigusnormideningloomatervishoidu

Järelevalveplaneerimineja riskidemääratleminevaldkonnaskoos VTA jaTKA-ga ontaganud paremajärelevalve.Järelevalveprotseduurideja eesmärkidetulemuslikkust jaeesmärgipärasustanalüüsitakseja vajaduseltäiendatakse.Avastatudrikkumisteosakaal teostatudkontrollidearvust onvähenenud (5%).Maheseemneregistri loomisetulemusena ontootjatel infomaheseemneolemasolu kohtaturul. Tootjateleon antud erisustearv tavaseemnekasutamiseks,eesmärkvähendada (2006.


ja loomadeheaolu käsitlevateeeskirjadetäitmise kontroll

a tase 336, 2008.a vähenemine3%). Valdkonnainspekteerimistoiminguteläbiviimisekvaliteet ontäiendõppetulemusenaparanenud. (TTI)

Põllumajandusloomaderegistripidamine ningregistriandmetetöötlemine jaanalüüs

Loomad onvastavaltloomapidajaavalduseleregistreeritud,veised varustatudkõrvamärgi javeisepassiga, läbiviidud registri-inventuur(id).(PRIA)

Referenttegevusearendamineja volitustetäitmine:seadusandlusesttulenevateülesannete-kohustustetäitmine;referentlaboritegevuskavadeväljakujundamine;referentvolitustesttulenevatetegevustearendamine;koostööjätkamine jatõhustaminevolitatud laboriteja riigi pädevateasutustega;uute uuringu- jaanalüüsimeetoditejuurutamine;teaduslikuekspertiisivõimekusearendamine

Referentlaborivolitustesttulenevadiga-aastasedülesanded jakohustusedon täidetud.KontaktidÜhendusereferentlaboritegaon head.Referenttegevustekoordinaatoridomavad infotvaldkonnaraames toimuvateuuenduste kohta.Referenttegevusegaotseselt seonduvtehniline ningmetoodiline baason arenenud jauuenenud. (VTL)

Seemnetesertifitseerimise,tootmise jaturustamisejärelevalvetõhustamineja kvaliteeditõstmine.Volitatudpõldtunnustajateõppekavadekaasajastamine

Tõhusajärelevalvetulemusena onsertifitseeritudseemnetetootmine jaturustaminenõuetekohane.Põldtunnustajatetöö kvaliteeton tagatud.Kaebuste arv jarikkumiste hulkon vähenenudtulenevaltklientideteadlikkusekasvust. (TTI)

Leht 214 /361


Sortide kuiintellektuaalseomandi kaitsetagaminevastavalt UPOVi(RahvusvahelineUuteTaimesortideKaitse Liit)nõuetele.Soovitatudsordilehe jageneetilisteressurssidesäilitamiseksettenähtudtaimesortideloetelukoostamine,tootjateteavitaminesortide osas.Soovituslikusordilehekoostamisestatistiliste alustetäiendaminevastavaltpõllumajandusministri20. jaanuari 2006.a määrusele nr7. Looduslikumitmekesisusesäilitamiseraames luuaksegeneetilisteresurssidesäilitussortidesordilehtevõtmisesüsteem ningselleks vajalikinfosüsteemimoodul

Sortidenõuetekohanekaitse on tagatud.Sordilehedon loodud,vastav teaveon tootjatelekättesaadavning soovitatudsordilehtvõimaldabtootjatel validakasvatamisekskohalikeleoludele sobivaidparimaidpõllukultuuridesorte. Tagatudon geneetilisemitmekesisusesäilitamine.Geneetilisteressurssidepõllukultuuridesäilitussortidehulka kuuluvatesortide sordilehemenetlemiseuus süsteemon juurutatud.Tootjatel onvõimalusturustadasäilitussorte.(TTI)

Taimekaitsevahenditeturustamiseja kasutamisealase järelevalvetõhustamine, shväga mürgistetaimekaitsevahenditekasutamisnõuetetäitmise kontrollirakendamine.EL keskkonnategevuskava jasäästliku arengukontseptsioonipõhimõtetejuurutaminetaimekaitsevahenditeturule lubamiselning valdkonnategevusteplaneerimisel jakoordineerimisel.Osaleminereferentriigina ELtaimekaitsevahenditetoimeainetehindamisel jataimekaitsevahendite

Taimekaitsevahenditeturule lubamisening nendeturustamiseja kasutamisejärelevalvesüsteemitoimimisegaon tagatud, etpõllumajandustootjatekasutussejõuavad vaidefektiivsed jatervisele ningkeskkonnalemaksimaalseltohutudtaimekaitsevahendidning nendekasutamisnõuetejärgimisekontrolliga onmiinimuminiviidudtaimekaitsevahenditeoht tervisele jakeskkonnale.Määratud on


jääkide alal ELkomitoloogiaprotseduuris.Senisest enampöörataksetähelepanuametnikepädevuskoolitustelekompetentsitõstmiseks. Eestisväljatöötatudhea taimekaitsetava nõueterakendamine.Taimekaitsevahenditekasutamisegaseotud meetmetekoondamineühtseksterviklikukstaimekaitsevahenditeriskidevähendamiseprogrammiks

maksimaalseltlubatudtaimekaitsevahenditepiirnormidtaimsestoodangus.Järelevalveprotseduuridja -eesmärgidon fikseeritudning nendetulemuslikkust jaeesmärgipärasustanalüüsitakseja täiendatakseregulaarselt. Tööreferentriiginaja osalemine ELkomitoloogiaprotseduuristagab Eestiseisukohadeesindatuse.Eelnimetatudtegevustekvaliteeditagamisekson toimunudspetsialistideja inspektoritepidev täiendõpe.Efektiivsemajärelevalvegaon tagatudmuuhulgastootjateteadlikkusekasv (eesmärkvähendadarikkumiste arvu2006. aasta 63-lt 2008. aastaks5%). (TTI)

Tartu VTLjuurdeehituselõpetamine jasisustaminevajalike seadmeteja mööbliga

Tagatud onlaboratooriumileantud rahvuslikureferentlaborivolituste täitminenii toiduohutustkui loomatervistpuudutavatesvaldkondades.Paranenud ontingimusedturvalisuse jatoiduohutusenõuetetagamiseks.(VTL)

Toidu kvaliteedija ohutusealase seirekorraldamine

Toidu kvaliteedija ohutusalaneseire ja vastavadaruandedtoidu ohutusetagamiseks onkorraldatud. (PM)

Toidutoorme,toidu ja

Riiklikujärelevalve

Leht 216 /361


loomasöödaanalüüsideläbiviimine:riiklikujärelevalveraamesteostatavatetoiduohutuseanalüüside,EL ühisestpõllumajanduspoliitikasttulenevateturukorraldustoetusteja toodetekvaliteediklassidemääramiseanalüüside,alkoholi riiklikuturu järelevalveanalüüside;söötade riiklikujärelevalveanalüüside,riiklikussaasteaineteseireprogrammistoodudanalüüsideläbiviimine.(VTL)

raamesteostatavadlaborianalüüsidon läbi viidudusaldusväärselt,operatiivseltning tehniliseltkõrgel tasemel.Puhangute korralon pakutud kiiretja operatiivsetanalüüsideteenust.Vajaduselon antud toidu-ja söödaohutusening kvaliteedigaseonduvaidekspertsoovitusining suheldudvälisekspertidega.(VTL)

Tõhustataksetaimetervisevaldkonnajärelevalvet,sealhulgastoimubjärelevalveplaneerimiseja aruandluseümberkorraldamine.Suurendataksekontrollieksporditavakauba üle ningtõhustatakseohtliketaimekahjustajateseiret, sealhulgasviljapuu-bakterpõletikuErwiniaamyloworaeest Ühendusekaitstavapiirkonnastaatusesäilitamiseksning ohtlikutaimekahjustajatuvastamiselrakendataksevastavaidtõrjeprogramme.Rakendataksekartuli-ringmädanikutõrjeprogrammi,juurutatakseettevõteteenesekontrollisüsteemi,taimede jataimsete saaduste

Tagatud ontaimede vähemaltrahuldavterviseseisund,riik omabjätkuvaltviljapuu-bakterpõletikukaitstavapiirkonnastaatust ninguute tuvastatudtaimekahjustajateliikide arv eiületa sihttaset.Kartuli-ringmädanikulevikutõrjeprogrammirakendamisetulemusena onselle kahjustajalevik Eestispidurdunud.Kontrollkahjustajateleviku jaturustatavatetaimede jataimsete saadustenõuetekohasuseüle on tagatud,ohtlikekahjustajateesinemiselon seadusesettenähtudtõrjemeetmedrakendatud,valmisolektaimekahjustajateleviku


nõuetekohasusekontrollimiseksrakendataksejuhuslikkepistelisi kontrolle

takistamiseks ontagatud

Uus algatus:Eestiskorraldatudtaimekaitsevahenditeefektiivsuskatsetetulemustetunnustamiseksteisteliikmesriikidepooltkehtestataksenn hea katsetava nõudedtaimekaitsevahendiefektiivsuskatseteleja katseidläbiviivaleisikule ningtunnustamisetaotlemiseja taotlusemenetlemise kord

Kehtestatud onnn hea katsetava nõudedtaimekaitsevahendiefektiivsuskatseteleja katseidläbiviivaleisikule ningtunnustamisetaotlemiseja taotlusemenetlemisekord. (TTI)

Uus algatus:köögiviljakultuuridestandardseemnejasöödakultuurideELväikepakendissepakendamiseja turustamisejärelevalvesüsteemiloomine

Tarbijale onkättesaadavkvaliteetneköögiviljakultuuridestandardseeme jasöödakultuurideseemne ELväikepakendissepakendamine onkontrollitud

Uus algatus:taimede jataimsete saadustenõuetekohasusekontrollimiseksrakendataksejuhuslikkepistelisi kontrolle,sh teistestliikmesriikidestEestissetoimetatavataimse materjaliüle kontrollitagamiseks.Piiripunktidessuurendataksetaimetervisekontrolliteostavateinspektorite arvu,sest kontrollitavakauba maht onsuurenenud ningjuurde on tulnudtooteid, millegakaasneb ohtliketaimekahjustajatelevikurisk

Taimetervisejärelevalveja ohtliketaimekahjustajateseireprogrammidetõhustamisetulemusena ontagatud ülevaadeolukorrastkahjustajatelevikul; Eestisettetulevadohtlikudkahjustajad jariskiobjektid onkaardistatud,tõrjemeetmed onnõuetekohaseltrakendatud.Taimede jataimsete saadustesisseveo jaturustamisekontrollitulemusena eiole Eestissetoimetatuduusi ohtlikkekahjustajaid.

Leht 218 /361


(nt puidustpakkematerjalja männilagu-uss). Alustatakseekspordikontrollitõhustamisemeetmeterakendamist

Ettevõtteenesekontrollisüsteemon käivitatud

Uus algatus:taimekaitsevahenditekasutamisegaseotud meetmetekoondamineühtseksterviklikukstaimekaitsevahenditeriskidevähendamiseprogrammiks

Tootjatele onkättesaadavinformatsioontaimekaitsevahenditekasutamisegaseotud riskidestning kasutamisevähendamisevõimalustest ningon välja töötatudtaimekaitsevahenditekasutamisevähendamisealanetegevuskava.(TTI)

Uus algatus:tõhustataksemahepõllumajandusejärelevalvettootmise,töötlemise jaturustamisetasandil;mahepõllumajandusesrakendatakseriskianalüüsilpõhinevatjärelevalvesüsteemi,millegaaidatakse kaasamahetoodeteväärtustamiseletarbijatesilmis ningarendatakse väljamaheseemne ja -paljundusmaterjalitootmise süsteem

Tõhustatud onmahepõllumajandusejärelevalvettootmise,töötlemise jaturustamisetasandil; onrakendatudmahepõllumajanduseriskianalüüsilpõhinevjärelevalvesüsteem,millegaaidatakse kaasamahetoodeteväärtustamiseletarbijate silmisning väljaon arendatudmaheseemne ja -paljundusmaterjalitootmise süsteem

VTLkvaliteedijuhtimissüsteemiarendamine:rahvusvahelistestandardite jaseadusandlikeaktide uuendustejälgimine;erialastestöögruppidesja võrgustikesosalemine;teadusperioodikasorienteerumine;uute metoodikateväljaarendamine;uute jaolemasolevatemetoodikatevalideerimineningakrediteerimine;kvaliteedisüsteemi

VTLkvaliteedijuhtimissüsteemon kaasajastatud.Kasutusel onkaasaegsedrahvusvaheliselttunnustatuduuringu- jaanalüüsimeetodid.Valideeritudmetoodikateosakaal onsuurenenud.Töötajatepädevus ontagatud. (VTL)


nõuete täitmisetagamine. (VTL)Võimaldatakse,et loomapidajateltpärinevadhukkunudpõllumajandusloomadkogutakse jakahjutustatakseosaliseltüleminekuabinõunariigieelarvelistevahendite arvelt,vastasel korralon tekkimasoht, et rahalisteväljaminekutevältimisekshukkunudloomad siiskimaetakse,reostataksesellegakeskkondaja tekitataksesoodne pinnastaudide levikuks

Riigiabi toelon tagatudloomapidajateltpärinevatehukkunudpõllumajandusloomadekogumiseks jakahjutustamiseksloodud loomsetejäätmetekäitlemisesüsteemitoimimine

Väetise seadusemuudatusterakendamineja järelevalvetõhustamineEestisturustatavateväetiste üle.Inspektoriteja käitlejatekindlustaminevajaliku teabeganing vastavatekoolitusteläbiviimine.(TTI)

Nõuetelevastavusekontroll Eestissetoodavate jaturustatavateväetiste üleon tagatud.Inspektorid jakäitlejad onvajaliku teabening juhenditegakindlustatud.Vajalikudkoolitused on läbiviidud. (TTI)

Andmebaasiloomine, missisaldab Eestisteostatudtoitumise jatoidu tarbimisealaste uuringutetulemusi

Eestis teostatudtoitumise jatoidu tarbimisealaste uuringutetulemusi sisaldavandmebaas onloodud, misvõimaldabneid kaanalüüsimisekstöödelda

Tõhusa õiguslikuraamistikutagamine

0 20 836 905 0

Jätkataksemahetootmistreguleerivateõigusaktidemõjude hindamisija vajaduseleelnõudekoostamist,arvestadesmahetootmisesttulenevatpositiivset mõju

Mahetootmistreguleerivaõiguslikuraamistikutõhustamisekaudu ontagatud toimivjärelevalvesüsteemning on kasvanudtarbijate usaldusmahetoodetesuhtes

Leht 220 /361


tervisele jalooduskeskkonnaleTulenevaltvõimalusestEuroopa Liiduskehtivateerinevateõigusaktide,standarditeja nõueteväljatöötamiselekaasaaitamine,osaleminerahvusvaheliseltasandilnii CodexAlimentariuse(FAOtoidustandarditeväljatöötamisegategelevorganisatsioon),IPPC(rahvusvahelinetaimekaitsekonventsioon),mille aluseltöötatakse väljarahvusvahelisifütosanitaarmeetmetestandardeid(ISPM), EPPO(Euroopa jaVahemeremaadeTaimekaitseOrganisatsioon)kui OECD(MajanduslikuKoostööja ArenguOrganisatsioon)ja UPOVi(RahvusvahelineUuteTaimesortideKaitse Liit) töös

TulenevaltEesti ekspertideEuroopa Liiduotsustusprotsessisosalemiseston erinevateEuroopa Liiduskehtivatestandardite,nõuete jaõigusaktideväljatöötamiselarvestatud Eestiseisukohti

Vastavateregulatsioonideväljatöötamine,sh Euroopa Liiduotsustusprotsessisosalemisekskvaliteetsetelanalüüsidelpõhinevate Eestiseisukohtadeesitamine jahuvide kaitsmine.Toimubjärjepidevtegevusvaldkonnaanalüüs,mõistmaksolemasolevaidvaldkonnatugevusi janõrkusi ning ohteja võimalusi,millest tulenevaltplaneeritakseedaspidisttegevust

TuginedespeamiseltVabariigiValitsusetööplaanile jaPõllumajandusministeeriumiiga-aastaseleõigusloometööplaanile, onvälja töötatudja täiendatudvastavadstrateegilisedarengukavad jaõigusaktid, etreguleerida kordavaldkonnas, mismõjutab otseseltnii inimese,looma kui taimeterviseseisundit jaheaolu



119 718 652 456 242 620 0

Haldusala kokku: 3 419 896 372 5 352 596 773 -4 860 000 Rahandusministeeriumi valitsemisalaEelarvepoliitika ja finantsjuhtimineStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Kliendisõbralik arveldussüsteem ja igapäevane likviidsus


Finantsreservide investeerimisel tagatakse riigi reservidele strateegiaperioodiga samaksajahorisondiks vähemalt eurotsooni inflatsiooni ületav tootlus


Reservide tootlus ületab eurotsooni inflatsiooni. Tänase investeerimisstrateegia kohaseltinvesteeritakse eurodes ja investeerimisstrateegia ületab eurotsooni inflatsiooni: 2007. aoodatakse eurotsooni inflatsiooniks 2% ja 2008. a 1,9%. Kassareservi paigutuste tulusus on2007. a 7 kuuga 3,34 % (aasta arvestuses) ja stabiliseerimisreservi tootlus 1,93%


Riigi maksete õigeaegne sooritamine


97,50%


Kvaliteetne finantsaruandlus


Riigikontrolli poolt antud oluliste märkusteta hinnang riigi aastaaruannetele


Riigikontrolli hinnang 2007. aasta riigi majandusaasta koondaruanderaamatupidamisaruandele on oluliste märkusteta


Riigi finantshuvide kaitse


Abikõlbmatute kulude finantseerimiseks läinud Euroopa Liidu kaasfinantseeritud toetusevahenditest (otsetoetusi antud RM eesmärk ei arvesta) saadakse rikkujatelt tagasi vähemalt95%


2008. aastal auditi lõpparuannetes ja normide rikkumise aruannetes näidatud abikõlbmatutestkuludest on saadud tagasi, tasaarveldatud, jäetud välja maksmata või muul moelkorrigeeritud vähemalt 95%


Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja auditid ei leia juhtimis- ja kontrollisüsteemidesolulisi probleeme; 95% avastatud abikõlbmatutest kuludest, mis on finantseeritudEuroopa Liidu vahenditest, leitakse auditeeriva asutuse või siseaudiitorite läbiviidudkuludokumentide auditite käigus


Välised auditid ei leia olulisi vigu juhtimis- ja kontrollisüsteemides; väliste auditite käigusavastatud abikõlbmatute kulude osakaal on mitte rohkem kui 5%


Ministeeriumide siseauditi juhid on sertifitseeritud 2010. aasta lõpuks


Siseaudiitorite sertifitseerimise süsteemi alused on õigusaktides sätestatud


Tulemustele suunatud riigieelarve


Eelarve koostamise ja kasutamise ning eelarve dokumentatsiooni vastavus IMF fiskaalseläbipaistvuse koodeksi ja OECD eelarve läbipaistvuse hea tava nõuetele


Olulisi puudujääke pole; IMF ja OECD poolt 2008. aasta alguses tehtud täiendavatesoovituste rakendamine on kavandatud

Leht 222 /361



Eelarve koostamise protsessi ning eelarve dokumentatsiooni vastavus siseriiklikesihtgruppide (ministeeriumid, Riigikogu, Riigikontroll) vajadustele


Sihtgruppide rahulolu on kasvanud võrreldes 2007. aasta küsitlusega


Eelarvestamise raamistiku tugi tulemuslikule vahendite kasutamisele


RES seirearuanne koostatud

1) KOVidefinantsjuhtimisekäsiraamatukoostamine. 2)Omavalitsusjuhtideja eelarvestajatekoolitamine. 3)Saldoandmikulpõhinevaigakuisearuandluserakendamine

1) KOVidefinantsjuhtimisekäsiraamat. 2)Läbi on viidudkõiki maakondihõlmavadkoolitused. 3)Saldoandmikelpõhinev igakuinearuandlusrakendunud

Eestiseisukohtadeväljatöötamineja kaitsmine,eelkõige ELeelarvereformiosas, st ELpoliitikate/prioriteetiderahastaminetulemuslikumaksningomavahenditesüsteemiläbipaistvamaksja lihtsamaksmuutmine

Eestiseisukohad ELeelarvereformiosas on väljatöötatud ja Eestipanus reformikujunemisseantud, reformisisu vastab Eestihuvidele

Ressurssideplaneerimis- jakasutussüsteemiarendamine

4 591 632 11 000 740 0

Riigieelarvestrateegiaja riigieelarveeelnõudekoostamine.1) Riigieelarvestrateegia2009-2012väljatöötamine.2) Riigieelarve2009 koostamine.3) 2010. aastaeelarvetsüklikavandamine.4) Eelarvekoostamiseprotsessining eelarvedokumentatsioonisiseriiklikesihtgruppide(ministeeriumid,Riigikogu,Riigikontroll)vajadustelevastavusehindamine(uuring); IMFhinnangu

1) Riigieelarvestrateegia2009-2012 onvälja töötatudvastavalteelarvestamisetöökavassätestatudajakavale jasisunõuetele. 2)Riigieelarve 2009on koostatudvastavalteelarvestamisetöökavassätestatudajakavale jasisunõuetele.3) 2010. aastaeelarvetsüklitöökava on väljatöötatud. 4)Hinnang eelarveprotsessile onvähemalt hea;IMF hinnangilma olulistepuudujääkideta.5) Vabariigi


analüüs. 5)2009.aastariigieelarveliigenduse jategevuskavakoostamineja esitamineVabariigiValitsuseleheakskiitmiseks

Valitsusekorraldus vastuvõetud

Riigifinantsjuhtimisegaseotudadministratsiooninõustamine jakoolitamine(sh tulemus- jatekkepõhiseleeelarveleüleminekuksvajalikudettevalmistused),sh: 1)sihtgruppide janende vajadustemääratleminekoolituse osas,koolitusplaanikoostamine; 2)baasseaduse ningsellest tulenevaterakendusaktidealane koolitus;3) iga-aastaseeelarvekoostamisegaseotudkoolitused, misfikseeritaksekonkreetsemalt2007. aasta lõpuskoostatavas 2009.aasta eelarvekoostamise aja- jategevuskavas; 4)ministeeriumideregulaarnenõustaminemetoodilisetöörühma kaudu

1) Sihtgrupid janende vajadusedon määratletud,koolitusplaan2008. a onkoostatudning vajaduselplaneeritud ka2009. aastakoolitused. 2)Baasseadusemuutuste jasellest tulenevaterakendusaktideosas onkoolitusedläbi viidud. 3)2009. a aja- jategevuskavastoodud koolitusedon läbi viidud.4) Metoodilisetöörühma (MTR)kokkusaamisedon toimunudkvartaalselt(käsitletakse iga-aastase eelarvekoostamisegaseotudküsimusi ningfinantsjuhtimisekontseptsioonisttulenevaidteemasid

Uus algatus:tekkepõhiseleriigieelarveleüleminek, sh1) baasseadusemuutmisesttulenevaterakendusaktide,vormide eelnõudeväljatöötaminetekkepõhiseleriigieelarveleüleminekuks;2) metoodilisejuhendiväljatöötamine;3) IT arenduste

1)Rakendusaktideja vormideeelnõud on väljatöötatud. 2)Metoodilinejuhend on väljatöötatud. 3)IT arendusedon vähemalttestimisfaasis.4) Võimalikudseadustemuudatusedon analüüsitudja seadusedmuudetud

Leht 224 /361


tegemine; 4)baasseadusemuutmisesttulenevatevõimalikeseadustemuudatusteanalüüs jaseadustemuutmineUus algatus:tulemuspõhiseeelarvestamisesüsteemiväljatöötamineja juurutamineriigi tasandil, sh1) baasseadusemuutmisesttulenevaterakendusaktide,vormide eelnõudeväljatöötaminetulemuspõhiseleeelarvestamiseleüleminekuks;2) metoodilisejuhendiväljatöötamine;3) IT arendustetegemine; 4)baasseadusemuutmisesttulenevatevõimalikeseadustemuudatusteanalüüs jaseadustemuutmine

1)Rakendusaktideja vormideeelnõud on väljatöötatud. 2)Metoodilinejuhend on väljatöötatud. 3)IT arendusedon vähemalttestimisfaasis.4) Võimalikudseadustemuudatusedon analüüsitudja seadusedmuudetud

Riigi arveldustekorraldamineja rahavoogudejuhtimine

369 437 253 135 647 283 3 333 310 810 98% ajastkäideldavaarveldussüsteemitagamine, sh: 1)keskvalitsuse jasotsiaalkindlustusfondidefinantsvahenditepaigutamine; 2)riigi arveldusteigapäevaneteostamineja sellekslikviidsusetagamine; 3)uue riigikassaarveldussüsteemijuurutamineja klientidelemuutustetutvustamine;4) uue Treasurysüsteemijuurutamine

1)Finantsvahenditepaigutamiselsaavutatakseseatudbenschmarkeületavadtulusused. 2)Laekumisedon nähtavadreaalajasja maksedsooritataksevastavaltklientidepoolt seatudtähtaegadele jatingimustele.3) 2009. aastasttoimuvad riigiarveldused uuearveldussüsteemikaudu. 4)2009. aastastkasutatakseriigikassainvesteeringutehaldamiseksja riskidejuhtimiseks uutsüsteemi


Arveldussüsteemidevalmisolekutagamine euroleüleminekuksning tekke- jatulemuspõhiseeelarvekasutuselevõtmiseks.Tegevusedviiakse läbikoostöösressurssideplaanimis- jakasutussüsteemidearendamisemeetmeall toodudtegevustega,mis on seotudtekke- jatulemuspõhiseleeelarveleüleminekuga

Tegevuskava elluviidud vastavaltressurssideplaanimis- jakasutussüsteemidearendamisemeetmeall toodudtulemustele

Kriisiharjutusteläbiviimine

Kriisiharjutuson läbi viidud,tulemusedanalüüsitud ningprotseduuridvastavaltuuendatud

Tekkivateturustandarditejooksevjuurutamine(samaväärtuspäevamaksed,pangalink,riigiasutustelecustody,kasutajatetuvastamiseturvalisemadlahendused, pea-ja alamkasutajateõigustelahusus jne).Turustandarditeosas toimuvatemuutuste pidevjälgimine javajaduseljuurutamine

Arveldussüsteemvastab nõuetele

Riigiraamatupidamisejafinantsaruandlusekorraldamine

1 577 772 3 297 985 0 1) Eelarvebaasseadusemuutmisesttulenevaterakendusaktide,vormide eelnõudeväljatöötaminetekke- jatulemuspõhiseleeelarvestamiseleüleminekuks.2) Metoodilisejuhendi

1)Rakendusaktideja vormideeelnõud on väljatöötatud. 2)Metoodilinejuhend on väljatöötatud. 3)IT arendusedon vähemalttestimisfaasis.4) Võimalikudseaduste

Leht 226 /361


väljatöötamine.3) IT arendustetegemine. 4)Baasseadusemuutmisesttulenevatevõimalikeseadustemuudatusteanalüüs jaseadustemuutmine

muudatusedon analüüsitudja seadusedmuudetud

1) Riigi2007. aastamajandusaastaaruandekoostamine. 2)Riigi ja KOVkonsolideeritudraamatupidamisekuiste jaavaliku sektorikvartaalsetearuannetekoostamine

1) Audiitoriaruanne eisisalda märkusiraamatupidamisekorralduse jaandmete osas.2) Juhtimisinfokättesaadavusparaneb ja KOVilkaob vajadusesitada mitmeiderinevaidaruandeid

Konsultatsioonidja koostöötarkvaraarendajatejaministeeriumidegaparimatetehnoloogilistelahendusteleidmisekserinevateleraamatupidamiskohustuslastele

Väheneb vigadearv saldoandmikesüsteemis jaaruandekohustuslasteaastaaruannetes

1) Jooksvateküsimustelahendaminevälisvahenditeadministratsiooniga(shtagasimaksed).2) 2004-06programmperioodilõpetamiseettevalmistused;abikõlblikkuseseminariorganiseerimine.3) ŠveitsifinantsmehhanismirakendamiseksRM ja muuseotudadministratsioonivalmisolekutagamine.4) PHARE/TF-ga seotudprobleemidelahendamine. 5)Finantskontrolliosakonna poolnepidev nõustamine

1) 2004-06programmperioodilõpetaminesujub tõrgeteta.2) Seminarorganiseeritud jaabikõlblikkuseküsimustesadministratsioonnõustatud.3) Šveitsifinantsmehhanismirakendamiseksvalmisolektagatud. 4)PHARE/TFprobleemidlahendatud. 5)Asjakohasedjuhised onrakendatud

Riigieelarvevahendite eel-ja järelkontrollimeetmeterakendamine

15 756 277 32 863 849 0

EuroopaLiidu makseteosakonnakontrollideteostamine: 1)eelkontrollide

1) Eelkontrollidteostatud. 2)Kohapealsedkontrollidteostatud. 3)Riigi poolt


teostamineväljamakseteüle vastavaltprotseduuridessätestatule; 2)kohapealsetekontrollideteostaminevastavaltajakavale;3) EK-le javälisabi andjalekuludeklaratsioonideesitamine; 4)Schengenilõppdeklaratsiooniesitamine EK-le;5) SF viimasedväljamaksedon eelkontrolliläbinud 2008.aasta lõpuks

tehtud kuludsertifitseeritud jatoetussummadlaekunud. 4)Schengenilõppdeklaratsioonesitatud. 5) SFväljamaksedtehtud jakontrollitud

PrioriteetseteauditeeritavatevaldkondadeesitamineVabariigiValitsusele:ülevaade eelmisteprioriteetsetevaldkondadeauditeerimisekäigus tehtudsoovitustestja nenderakendamisest

Prioriteetsedauditi valdkonnadon valitsusesheaks kiidetud.VabariigiValitsusele onantud ülevaade,mida on ettevõetud audititestuvastatudoluliseltparendamistvajavatevaldkondadega

Riskianalüüsiläbiviiminening selle baasilauditi tööplaanikoostamine

Tööplaanisolevad auditidon läbi viidudja valdkonnadauditeeritud

Uus algatus:riigiraamatupidamiskohustuslaste2007.majandusaastaaruandetegevusaruandeleja tehinguteseaduslikkuselehinnanguandminesiseaudiitoritepoolt -tegevusaruandeauditeeriminemajandusaastaaruande auditikoosseisus

Tegevusaruandeleon auditeeritudulatuses hinnangantud

Uus algatus:rikkumistesttulenevatetagasimaksetesüsteemirakendaminekõikideleriigieelarvelistelevahenditele:

Muudetudeelarvebaasseadusvastu võetud jatagasimaksete osaselles arvestab niisiseriiklikke kuivälisvahendeidning alused

Leht 228 /361


tagasimaksetesüsteemiarendamisseEuroopaLiidu MakseteOsakonnapoolse sisendiandmine seosesvälisvahenditega

riigieelarvesseplaneeritudvahenditetagasinõudmisekson olemas;vajalikudrakendusaktidette valmistatud

Riigieelarvelistevahendite (shvälisvahendite)efektiivsekasutamisetagamine

96 385 748 239 669 975 0 1) RAKrakendamisekoordinatsioonimehhanismidetoimivusetagamine. 2)Struktuurivahendite2007-2013perioodirakendamisekoordinatsioonimehhanismidetoimivusetagamine. 3)Norra ja EMPfinantsmehhanismidekoordinatsioonimehhanismidetoimivusetagamine.4) Šveitsirakendussüsteemiettevalmistamine.5) TF vahenditeväljamakseteteostamine.6) TF 2005 ja2006 vahenditelepingutesõlmimine

1) RAKivahenditeston väljamakstud 95%.2) 2007-2013struktuurivahenditeston kohustustegakaetud 20% javälja makstud7%. Juhtimis- jakontrollisüsteemikirjeldusesitatud EuroopaKomisjonile31.08.2008.EL toetustest jastruktuurivahenditestteab 90% eestirahvast. 3)Norra ja EMPfinantsmehhanismidevahenditest onvälja makstud20%. 4) Šveitsifinantsmehhanismitoetusskeemidon avanenudhiljemalt31.12.2008. 5)TF 2004. aastaprogrammideväljamaksedteostatud 97%ulatuses sõlmitudlepingute mahust(TF 2004alt sõlmitudlepingutekogumahtseisuga 15.12.06on 89,08%Eestile eraldatudvahenditest);TF 2005. aastaprogrammideväljamaksedteostatud90% sõlmitudlepingutemahust. 6) TF2005 lepinguteeeldatavkogumaht 75%Eestile eraldatudvahenditestlepingutesõlmimisetähtajaks15.12.07; TF2006. aastaprogrammidelepingutesõlmimine


95% ulatusesplaneeritudmahust lepingutesõlmimisetähtajaks15.12.08

EL omavahenditeadministreerimissüsteemitoimimisetagamine, sh: 1)Eesti finantsilistekohustuste EÜüldeelarve eeskavandamineriigieelarvessevõimalikulttäpselt jaõigeaegselt. 2)Kuu-, kvartali-,aastaaruanneteja makseteettevalmistamineja õigeaegneedastamine EK-le3) EK kontrollideläbiviimiseksmaterjalideettevalmistamineja valdkonnaspetsialistideosalemisetagamine

1) Eestifinantsilisedkohustused EÜüldeelarve eeson kavandatudriigieelarvesse. 2)Kuuaruanded 1.ja 20. kuupäeval,kvartali jaaastaaruandedja maksed onõigeaegseltedastatud. 3)EK kontrollidematerjalid on ettevalmistatud. 4)Karistuslikketrahve ei ole

Riigieelarvelistevahenditekasutamiseksvajaliketoiminguteläbiviimine:1) 2008.aastariigieelarveliigenduse jategevuskavamuudatustemenetlemine jamuudatusettepanekuteesitamineVabariigiValitsuseleheakskiitmiseks;2)rahandusministrikäskkirjakoostamine2007.aastariigieelarvevahenditeülekandmiseks2008. aastasse;3) VabariigiValitsusereservitaotlustemenetlemine

1) VabariigiValitsusekorraldusedvastu võetud. 2)Rahandusministrikäskkirijõustatud.3) VabariigiValitsusereservist tehtuderaldised onsihipärased(vastavuseskehtivaseadusandluseja VabariigiValitsuse pooltkehtestatudkorraga) japõhjendatud

Riigieelarvelistevahendite (sh ELja välisvahendite)rakendamiseadministratsiooni

1) Koolitusedläbi viidud.2) 2008. aastastruktuurivahenditekoolitusplaanis

Leht 230 /361


pidev nõustamineja koolitamine:1) tulemus- jatekkepõhisearuandluse osaskoolituste plaanikoostamineja koolitusteläbiviimine;2) 2008. aastalkoolitusteläbiviiminestruktuurivahenditeosas

olevad tegevusedon ellu viidud

Uus algatus:riigieelarvelistevahenditekasutamise seireja hindamisekorraldaminesh: 1) riigieelarvestrateegiaseire-hindamisekontseptsioonijuurutamine,sh seirearuandekoostamine;2) OP-deseirearuanneteesitamine EK-le

1) Riigieelarvestrateegiaseirearuanne onkoostatud. 2) OPseirearuandedesitatud


487 748 682 422 479 832 3 333 310 810

FinantspoliitikaStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond


Erasäästmise suurenemine - vabatahtlike säästmistoodete (investeerimishoiused,investeerimisriskiga elukindlustus, vabatahtlikud pensionifondid) mahu kasv. Indikaatorialgtasemena moodustas säästmine 2005.a 1,2% SKP-st; 2006.a 1,5% SKP-st


Säästmise kasv vähemalt 0,25 protsendipunkti aastas


Rahvusvahelised hinnangud rahapesutõkestamise alasele võitlusele on positiivsed


Hindamisel toetutakse tunnustatud rahvusvahelistele hinnangutele (nt MONEYVAL-ihindamisvisiit)


Väärtpaberiturul noteeritud aktsiate kapitalisatsiooni suurenemine. (Algtasemena moodustasnoteeritud väärtpaberite turukapitalisatsioon 2005. a lõpu seisuga 27% SKP-st; 2006. a lõpp35% SKP-st)


Turukapitalisatsiooni kasv 4 protsendipunkti aastas

Eestifinantssektorikonkurentsivõimejainvesteerimiskeskkonnaarendaminening Eesti kuiregionaalsefinantskeskuseväljakujundamine

2 274 370 5 646 617 0 Finantsjärelevalvekontseptuaalsetealuste analüüsnii siseriiklikulkui EL tasandil:osalemine ELtöögruppides,konsulteeriminekõigi seotudsiseriiklikeosapoolteganing Eestipositsioonideväljatöötamine jakaitsmine

EL dokumentideosas onpositsioonidvälja töötatudõigeaegselt,kooskõlastatudpartneritegaja kaitstudvõimaluste piires


Finantssektoriettevõtjatesoluliste osalusteomandamise uueregulatsiooniväljatöötamine,shkonsultatsioonidepidamine seotudosapooltega

Vastavregulatsioon onsaadetud 2008.a esimeselekooskõlastusringile

Hüpoteekkrediidivaldkonnareguleeriminetulenevalt ELvalges raamatussätestatust:osalemine ELtöögruppides,konsulteeriminekõigi seotudsiseriiklikeosapoolteganing Eestipositsioonideväljatöötamine jakaitsmine


Investeerimisfondideseadusemuutminetulenevalt ELvalges raamatussätestatust:osalemine ELtöögruppides,konsulteeriminekõigi seotudsiseriiklikeosapoolteganing Eestipositsioonideväljatöötamine jakaitsmine


KaasarääkimissuutlikkuseolulinesuurendamineEesti ja ELhuvide kaitselEuroopaLiidu poliitikaväljakujundamiselja õigusaktideväljatöötamiselfinantspoliitikaosas: aktiivneosaleminekomisjonides jatöötubades

Eestifinantspoliitilisedhuvid on saanudeuroopalistesõigusaktidesarvestatud

Makseteenusteregulatsiooniväljatöötaminening vajadusele-raha asutusteregulatsioonimuutmine.Sellele eelnevadkonsultatsiooniringid

On välja töötatudmakseteenusteosutajateregulatsioonieelnõu vastavaltEL direktiivile

Leht 232 /361


kõigi seotudosapooltegaUueväärtpaberiturualaseregulatsioonirakendamine,võimalikeprobleemidetuvastamine(seoses kehtivaõiguskorraga)ning vastavaltvajaduselemuudatusteväljatöötamineõigusaktides (sharvestades kaEL Komisjonipoolseid uusivõimalikkeregulatiivseidmeetmeid)

Väärtpaberituruseaduse määrusedon vastuvõetud, ELdokumentide osason positsioonidvälja töötatudõigeaegselt,kooskõlastatudpartneritegaja kaitstudvõimaluste piires

Uus algatus: uuekindlustusandjatesolventsuseraamistikuväljatöötamine:osalemine ELtöögruppides,konsulteeriminekõigi seotudsiseriiklikeosapoolteganing Eestipositsioonideväljatöötamine jakaitsmine


Järelevalveasutusejuurdehasartmängugategelevajärelevalveüksuseloomine

Järelevalveüksusloodud jategutseb.Alustatudettevalmistusihasartmängualasetehnilisejärelevalvekvaliteediuuele tasemeleviimiseks

Hasartmängudereguleerimine,sektoriusaldusväärsusejakonkurentsivõimekasvataminening sotsiaal-majanduslikepingetevähendamine

5 547 732 925 709 0

Uuehasartmänguseaduseregulatsiooniväljatöötamine.Hasartmängusõltuvusealase uuringuettevalmistamine

Seadus vastuvõetud

Kohustuslikukogumispensioniväljamaksetesüsteemi, shgarantiidekäivitamine

Välja on töötatudkogumispensionideseaduse ja teisteseotud seadustemuutmiseeelnõu, mis tagabkohustuslikukogumispensioniväljamaksetealustamise alates2009. aastaalgusest

Kohustuslikesundkindlustusskeemide(kogumispension,ravikindlustus,töötuskindlustus,liikluskindlustusjt) efektiivsuse jajätkusuutlikkusetagamine

1 577 779 3 297 978 0

Uueliikluskindlustuse

Välja ontöötatud uue


regulatsiooniväljatöötamine jagarantiimehhanismideülevaatamineuue seaduseväljatöötamiseraames

liikluskindlustuseregulatsioonilähtealused, onkonsulteeritudkõigi olulisematehuvigruppidega,kokku onkogutudteiste riikideliikluskindlustusesüsteemideparim praktika,on koostatuderinevatestsenaariumidemõjuanalüüsid

Uus algatus:lahendusalternatiivideväljatöötamineeripensionide,soodustingimustelvanaduspensionideja väljateenitudaastatepensionidesüsteemireformimisekskoostöösSotsiaalministeeriumiga

Vastava poliitiliseotsuse korralkoostöösSotsiaalministeeriumigaon vastavreformikontseptsioonvälja töötatud.

Uus algatus:lahendusalternatiivideväljatöötaminetööõnnetus- jakutsehaiguskindlustusesüsteemiloomiseks

Vastava poliitiliseotsuse korralkoostöösSotsiaalministeeriumigaon vastavreformikontseptsioonvälja töötatud

Efektiivsekriisijuhtimissüsteemiväljaarendamine,osaleminesiseriiklikes ja ELtöörühmades

Koostööspartneritega onette valmistatud(vajadusel)seadusandlikudettepanekud jakriisijuhtimisekava

Finantsjärelevalvekontseptuaalsetealuste analüüsnii siseriiklikulkui EL tasandil:osalemine ELtöögruppides,konsulteeriminekõigi seotudsiseriiklikeosapoolteganing Eestipositsioonideväljatöötamine jakaitsmine


Kriisijuhtimisevaldkonnaarendamine

1 122 902 2 333 604 0

Tagatis- jagarantiiskeemide(sh hoiused,investeeringud,pensionid,kindlustus)väljaarendamine,

EL dokumentideosas onpositsioonidvälja töötatudõigeaegselt,kooskõlastatudpartneritega

Leht 234 /361


nendeefektiivsusetõstmine ja ELisvastavate nõueteühtlustamine:osalemine ELtöögruppides,konsulteeriminekõigi seotudsiseriiklikeosapoolteganing Eestipositsioonideväljatöötamine jakaitsmine

ja kaitstudvõimaluste piires

Uus algatus:finantssektoristekkivate vaietelahendamisekohtuvälisesüsteemiväljatöötamine

Justiitsministeeriumiraamistikualusel on tehtudkontseptuaalnevalik

EttevalmistusedMoneyvalhindamisvisiidiks,Moneyvalhindamisvisiiditoimumine ningEesti raportiesitamine jakaitsmine

Moneyvalhindamisvisiiditulemusel antudhinnangud onEestile soodsad

Rahapesu jaterrorismirahastamisetõkestamiseefektiivsusetagamine

902 606 1 890 088 0

Rahapesu jaterrorismirahastamisevastase võitlusemeetmeteõiguslikuraamistiku, turulvalitseva olukorraja arengutrendideseire.Koostööpartneriterahapesu jaterrorismitõkestamisealaste juhenditeväljatöötamiselosalemine,seminarideja koolitustekorraldamine.Uueseadusandlikuregulatsioonitutvustamine

Juhendid jamäärusedvälja töötatud,infomaterjalidkoostatud,VabariigiValitsusekomisjoni janõukoja istungidtoimuvadregulaarselt,nende otsused onellu viidud

Rahvusvahelistelestandarditelevastava jausaldusväärsefinantsaruandlusetagamine ningaudiitortegevusekorraldamine

1 677 772 3 297 985 0 Audiitortegevusevaldkonnaõiguslikuraamistiku,rahvusvahelistearengutrendideja turul valitsevaolukorra analüüsning sellesttulenevaltvajalikeseadusemuudatusteväljatöötamineja rakendamine:rahvusvahelistestandardite

Audiitortegevuseseaduse uusredaktsioonvastu võetud jarakendusmeetmedkohaseltkäivitunud, shpiisav arv testitudkutseühenduseliikmeid


tutvustamine,koolitustekorraldamineja testideläbiviimineOsalemine ELraamatupidamistjaaudiitortegevustpuudutavapoliitikakujundamisel:osalemine ELtöögruppides,konsulteeriminekõigi seotudsiseriiklikeosapoolteganing Eestipositsioonideväljatöötamine jakaitsmine

EL dokumentideosas onpositsioonidvälja töötatudõigeaegselt,kooskõlastatudpartneritegaja kaitstudvõimaluste piires.Eesti orienteerubrahvusvaheliseltparimale tavale(IAS, ISA, IIA)

Raamatupidamisejaaudiitortegevusevaldkonnaõiguslikuraamistiku,rahvusvahelistearengutrendideja turul valitsevaolukorra analüüsning sellesttulenevaltvajalikeseadusemuudatusteväljatöötamineja rakendamine:rahvusvahelistestandarditetutvustamine,koolitustekorraldamineja testideläbiviimine

Raamatupidamiseseadusemuudatusedvastu võetud jarakendusmeetmedkohaseltkäivitunud.Loodudeeldused heaühingujuhtimisetava aruandlusesisseviimiseks

Uus algatus:audiitoriteavalikujärelevalveorganisatsiooni(AJN) loomineja käivitamine:AJN struktuuri jategevuspõhimõtetefikseerimineseaduseelnõus,planeeritujuurutamine

Sõltumatuaudiitoritejärelevalveorganisatsioonkäivitatud 2008.aasta jooksul


13 103 161 17 391 981 0

Halduspoliitika

Leht 236 /361



Riigi haldusorganisatsiooni vastavus hea halduse põhimõtetele


Avaliku teenistuse usaldusväärsus


2008. aastal 50%


Eesti valitsussektori efektiivsuse näitaja paranemine


Soovitav saavutustase on IMD (Institute for Development Management) läbiviidavaskonkurentsivõime uuringus jõuda kümnendale kohale 2008.a


IMF ja SIGMA/OECD hinnangud Eesti avalikule haldusele on positiivsed


Antud organisatsioonide poolt avaldatud raportites toodud hinnangud Eesti avalikulehaldusele on positiivsed


Omandireform on lõpetatud. Kriteeriumid:1.Algselt riigi omandis olnud vara on erastatud,õigusjärgseile omanikele tagastatud, munitsipaliseeritud või riigi omandisse jäetud.2.Kõikõigustatud isikute ja riigi nõuded, v.a pikaajalised maa erastamise järelmaksunõuded, onrahuldatud. 3. Riigiasutused on loobunud põhitegevuses kasutamata kinnisvarast, mis on kasmüüdud või üle antud (KOV, riigi äriühing vmt)


Erastamisnõuded - 94%; restitutsiooni nõuded - 99%


Riigi osaluspoliitika efektiivsuse paranemine - riigi osaluste eesmärkide saavutamine,äriühingute väärtuse kasv ning sihtasutuste põhikirjaliste eesmärkide saavutamise seis/tase jakuluefektiivsus


Esmakordne uuring/analüüs läbi viidud


Riigiabi andjate teadlikkus EL riigiabi andmise reeglitest on tõusnud


Esmakordne uuring/analüüs läbi viidud


Riigihangete vaidlustuste ja kahjunõuete arv on vähenenud


Vaidlustuste arvu vähenemine 260-ni

Ametikohtadehindamise alasednõustamised jakonsultatsioon,palgakorraldusealaste analüüsidekoostamine,vastavatemetoodilistejuhenditeväljatöötamine,asutustenõustamine jakoolitamine

Koolitatudja nõustatudasutused,palgakorraldusealased analüüsidkoostatud jametoodilisedjuhendmaterjalidvälja töötatud

Avalikuteenistusearendamine

1 343 196 2 777 126 0

Avalikuteenistuseseaduseelnõuväljatöötamisesosalemine,

Palgakorralduseosa reguleeriveelnõu väljatöötatud


vastavateanalüüsideteostaminePPP(Public-Private-Partnership)-projektidekoordineerimismehhanismiloomine:PPP-infotsisaldava veebiloomine jarakendamine

PPP-projektideveeb on loodud

ToimuvadläbirääkimisedA/Üpalgakorralduseküsimustes

Sõlmitudkokkuleppedametiühingutega

Uus algatus:motivatsioonisüsteemideuuringuläbiviimineEesti ja teisteriikide avalikusteenistuses(kvalitatiivneja mõju uuring,parimadpraktikad):1) uuringulähteülesandekoostamineja pakkumistevalik; 2) uuringuläbiviimine(konsultantidepoolt); 3)tulemusteesitlemine

Uuring ja selletulemusedavaldatud RMveebis

Iga-aastaseriigiosalustekoondaruandekoostamineja valitsusenõustaminesellega seoses

Koondaruandedvalminud

Iga-aastastedividendiettepanekutetegeminelähtuvaltäriühinguoptimaalsestkapitalistruktuuristja oodatavasttootlusest

VabariigiValitsusekorralduse eelnõu

Riigi osalusteefektiivnemajandamine

366 150 510 4 223 686 0

Juriidilistesisikutes osalemistpuudutavateotsustekooskõlastamine.Teiste osalustevalitsejate ningasutaja- jaliikmeõigusteteostajatepoolt algatatud

Kooskõlastusedlähtuvad riigiülesannetest jaeesmärkidestningmajanduslikustotstarbekusest

Leht 238 /361


eelnõudeja tehtavateettepanekutekooskõlastamineRahandusministeeriumivalitsemisalaäriühingute jasihtasutustevalitsemine,Rahandusministeeriumiosalustevalitsemise jaasutajaõigusteteostamisearuandekoostamine

Aktsionäri- jaasutajaõigusedja kohustusedon teostatudning aruanne onvalminud

Uus algatus: igalesihtasutusele onpõhikirjalisteeesmärkideliigist lähtuvaltmääratletudtegevuseefektiivsustmõõtvadsuhtarvud ja neidmõõdetakse iga-aastaselt

Efektiivsussuhtarvudon määratletudning nendestlähtuvaltkavandataksesihtasutustetegevust

Uus algatus:riigi osalusegaäriühingute jasihtasutustevalitsemiseüksusetugevdamine.Struktuuriüksusekäivitamisealustamine

Rahandusministeeriumistegutsev üksuson täielikultkomplekteeritud(2008)

Uus algatus:äriühinguteväärtuskasvuhindamine läbiEVA (economicvalue added)kontseptsioonirakendamise

Äriühingutetegevust onhinnatud läbiväärtuskasvu

Valitsemis- jajuhtimispõhimõtetetäiustamine riigiosalusega isikutesja vastavatenõukogu liikmetekoolitamine

Riigieraõiguslikesjuriidilistesisikutesosalemiseseadusetäiendamine jarakendamine uueriigivaraseaduseraames, uusseadus onjõustunud(2008). Nõukoguliikmetelekoostatudkoolitusprogrammon läbi viidud

Riigiabi süsteemiarendamine

1 584 918 3 336 642 0 OsalemineEuroopaKomisjoniriigiabitöögruppides,Eestiseisukohtade

Eesti huvidekaitstus EuroopaKomisjoniregulatsioonidesja algatustes


koondamineja esitaminekomisjonileRiigiabi andjateteadlikkusetõstmine nendenõustamise teel,lähteülesanneriigiabi reeglitestteadlikkuseuuringule;riigiabikäsiraamatupidevajakohastamine

Abi andjatepoolt reeglitekohaselt täidetudriigiabi andmiseloa taotlusedja grupieranditeatised,komisjoni poolttagasilükatudtaotluste arvkuni 2 taotlustaastas; uuringläbi viidud;käsiraamatkajastab ELriigiabi reeglitemuudatusi

Uus algatus:riigiabibaaskoolitus abiandjatele

Koolitus on läbiviidud

Uus algatus:riigiabi ja vähesetähtsusega abiregistri loomine

Riigiabi ja vähesetähtsusega abiregister onloodud

Uus algatus:uuring riigiabiandjateteadlikkusestriigiabi reeglitekohta

Uuring riigiabiandjateteadlikkusestriigiabi reeglitekohta on läbiviidud

Valitsusele iga-aastase ülevaatekoostamine 2007.aastal antudriigiabist

Ülevaadevalitsuseleesitatud, valitsusomab ülevaadetantud riigiabimahust jaeesmärkidest

Elektroonilisteriigihangetesüsteemirakendamine:riigihangeteregistri kõigiplaneeritudfunktsioonidekasutuselevõtt;E-oksjonit,dünaamilisthankesüsteemija pakkumustening taotlusteelektroonilistesitamistreguleerivatemäärusteeelnõudekoostamineja esitaminevalitsusele

Registri kõikfunktsioonid,sealhulgasstatistilistearuannetegenereerimine,toimivad.E-oksjonit,dünaamilisthankesüsteemija pakkumustening taotlusteelektroonilistesitamistreguleerivadmääruste eelnõudon määrustenajõustunud

Riigihangetesüsteemiarendamine

4 000 669 19 262 626 0

Järelevalve-ja vaidlustustelahendamise

Riiklikjärelevalvekeskendub

Leht 240 /361


süsteemiümberkujundamine,toimimisejälgimine

suuremas osaskäimasolevateleriigihangetele,vaidlustusedvaadatakseläbi kiiresti jaefektiivselt

NõustamisüksuserakendamineRiigihangeteAmetis jasüstemaatilisekoolitussüsteemikäivitamineriigihangetevaldkonnas,mis tagabriigihangetegasoetatud kaupadeja teenustekvaliteedinõuetelening rohelisteleriigihangetelesuurematähelepanupööramise

Nõustamisüksuson loodud jakäivitatud,koolitusedtoimuvadsüstemaatiliselt

OsalemineEK erinevatese-hangetetöögruppidesja mõnes EKpoolt osaliseltrahastatavaspilootprojektise-hangetevaldkonnas

Eesti huvid onEK töögruppidesesindatud.Saadudinformatsioonikasutatakseefektiivselt e-hangete süsteemiarendamiselEestis

Riigihangeteõiguslikukeskkonnakujundamine,lähtudes EuroopaLiidu õiguseraamistikust.Uue riigihangeteseaduse ja sellealamaktidejõustamine

Uus riigihangeteseadus on täiesmahus jõustunud(2008)

Uus algatus:E-oksjoni,dünaamilisehankesüsteemija pakkumustening taotlusteelektroonilistesitamistvõimaldavatarkvara arendusealgatamine, shriigihangeteregistri tarkvaraedasiarendamiselähteülesandekoostamine jaanalüüs

E-oksjoni,dünaamilisehankesüsteemija pakkumustening taotlusteelektroonilistesitamistvõimaldavakeskkonnatarkvara arenduston alustatud

Riigivaraheaperemehelikvalitsemine

2 707 824 5 670 245 0 Kasutamataerastamisväärtpaberiterahalisehüvitamisekorraldamine.Hüvitiste

Teine osamakse(2008)


väljamaksmisekorraldamineOmandireformiprotsessidelõpuleviimine.Valitsusekorrapäraneinformeerimine:tulemused,probleemid,ettepanekud

Aastaülevaade2008

Riigi kinnisvaraolemi regulaarsearuandlusekorra ja sisuväljatöötamine

KinnitatudaruandlusmehhanismRM ja kasutajatevahel ning RM jaRKASi vahel

Riigikinnisvarastrateegiarakendamine,sh riigipõhitegevuseksmittevajalikukinnisvaravõõrandaminevõi kasutusseandmine avalikuja läbipaistvakonkursi korras.Kasutajatekoolitamine /nõustaminekinnisvaravajadusteväljaselgitamisel.Kinnisvarainventuuriläbiviimine

On töötatudvälja riigilemittevajalikukinnisvaraväljaselgitamisealused jaotsustatudedasine tegevus

Uue integreeritudriigivaraseaduseväljatöötamine,mis hõlmab niiriigivara kuika riigiosalusiäriühingutes jariigi asutatudsihtasutusi ningtagab riigivaraläbipaistvamaja efektiivsemavalitsemise,rakendamise.RiigivaraseaduseeelnõumenetlemineRiigikogus

RiigivaraseadusevastuvõtmineRiigikogus

Uus algatus:info- jaanalüüsikeskusekomplekteerimiseettevalmistamine,mis tagabjuhtimisotsustetarvis vajalikuinformatsiooniolemasolu

Info- jaanalüüsikeskuseeesmärgid javastutus onkinnitatud. Onvälja selgitatudkoosseis ja neileesitatavad nõuded

Leht 242 /361


Uus algatus: riigikinnisvaraportaaliõiguslike alustemenetleminekoosriigivaraseaduseeelnõugaRiigikogus.IT lahendusteväljatöötamine

Riigikinnisvaraportaaliõiguslikud alusedon vastuvõetudRiigikogus. ITlahenduskava onvälja töötatud

Võimalusteloomine riigivaraheaperemehelikukshaldamiseks.Riigi kinnisvarahaldamisekorrastamine.Pinnanormatiivideja kvaliteedinormatiivideväljatöötamine

Kinnitatudpinnanormatiividjakvaliteedistandardid

1) CAF2006läbiviimisenõustamine,koolitamine.2) Koostöövälisekspertidega

Nõustatud ja läbiviidud projektid

1) Koolitusteja nõustamiseläbiviimine. 2)Arengukavade,rakendusplaanide,tegevuskavadeja tegevuskavatäitmisearuanneteanalüüs, shkoostöös RO-gaja RO toestamineRES koostamisel.3) VabariigiValitsusenõustamine RMseisukohtadekujundamisega(memod,vastuskirjad).4) Koostöövälisekspertidega

1) Toimunudkoolitused janõustamised.2) Analüüsitudarengukavad,rakendusplaanid,tegevuskavad,tegevuskavatäitmisearuanded.3) VabariigiValitsuse memodja vastuskirjad jaRM seisukohadon esitatud

Strateegiliseplaneerimiseraamistikuarendamine jajuhtimiskvaliteeditõstmine

902 608 1 890 086 0

Asutustearendusjuhtidevõrgustikuarendamine,koordineerimineja vastavrahvusvahelinekoostöö: 1)arendusjuhtidevõrgustikuühisseminaridekorraldamine; 2)planeerimisalasteparimatepraktikateõppereisideläbiviiminearendusjuhtidele(koostöösriigieelarveosakonna jaRiigikantseleiga)

1) Seminarid onläbi viidud. 2)Õppereisid ontoimunud


Riigi- ja kohalikuomavalitsuseasutusteriikliku registriarendusprojektiläbiviimine,lõpetamine jarakendamine,koolitusedandmekogukasutajatele(vajadusel)

1) Registriarendusprojekton lõpule viidud.2) Koolitatudon kasutajadja haldajad(osaliselt)

Riigiasutustemoodustamise,ümberkorraldamiseja tegevuselõpetamiseosas asutustenõustamineja vastavateettepanekuteanalüüs. 2008.a eelnõudeanalüüs jakooskõlastamine

Eelnõudkooskõlastamisringiläbinud, RMseisukohadministeeriumideleesitatud(tähtaegselt)

Uus algatus: 1)Arendusjuhtidevõrgustikuveebikeskkonna(suhtluskeskkond)rajamine (SFtoel, koostöösriigieelarveosakonnaga jaRiigikantseleiga).2) Arengukavadeandmebaasiloomine (SF toelja riigieelarveosakonnaga,Riigikantseleigakoostöös)

1) Toimivsuhtluskeskkond.2) Toimivandmebaas

Uus algatus: ELavaliku halduseorganisatsioonidekvaliteedikonverentsPariisis 2008 .a1) Parimatepraktikatekonkursiläbiviimine,Eestit esindavateparimatepraktikatevalik, tõlked(korrektsioon).2) Avalikuhalduse trükiseettevalmistamineja Eesti stendiskasutatavatetrükiste valik,hankimine(koostöö teisteriigiasutustega).3) Eesti stendilähteülesande

Eesti parimadpraktikad jastend on esitletudkonverentsil

Leht 244 /361


koostamine,pakkumisekorraldamine,hindamine,Eesti stenditeostaja valik jastendi valmimiseprotsessikoordineerimineUus algatus:koostöösvälisekspertidegastrateegiliseplaneerimiseseminaride "ELliikmesriikidestrateegiliseplaneerimiserakendamisevõrdlev analüüs"korraldamine,läbiviimine.Seminariteemade osaskokkuleppimine,lektoritegaläbirääkimine,teavitamine

Läbi viidudseminar

Uus algatus:poliitikateplaneerimiseprotsessikaardistamine,vastavatemetoodikateväljatöötamine jarakendamine

Vastav protsesson kaardistatud,metoodikavälja töötatud,koolitused läbiviidud

Uus algatus:RAK suuremahaldusvõimekuseprioriteedisavaliku sektorikvaliteedijuhtimiseprogrammirakendamine, s.tavalikus sektorikvaliteediauhinnakonkursiettevalmistamine,assessorite valikjms ja konkursiläbiviimine ningkvaliteediauhinnakonkursitulemustevõrdlevanalüüsidekoostamineja tulemusteteavitamine, sharendusjuhtidevõrgustikule

1)Kvaliteediauhinnakonkurss onläbi viidud. 2)Võrdlevanalüüsidkoostatud jaavalikustatud

Uus algatus: riigihaldusorganisatsioonianalüüsi japõhimõteteväljatöötamisekslähteülesandekoostamine

Riigihaldusorganisatsioonianalüüsi japõhimõteteväljatöötamisekslähteülesannekoostatudja vastavaduuringudteostatud


Uus algatus:strateegiliseplaneerimiserakendamiseanalüüs. 1)Uuringulähteülesandekoostamineja pakkumistevalik. 2) Uuringuläbiviimine(konsultantidepoolt). 3)Tulemusteesitleminearendusjuhtidevõrgustikus

Uuring ja selletulemusedavaldatudRahandusministeeriumiveebilehel


376 689 725 37 160 411 0

Makromajanduspoliitika ja statistikaStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Makromajanduslik tasakaal


Eesti eelarvepoliitika on mõistlik ja kooskõlas majandusarenguga


1. Eesti eelarvepositsioon on kooskõlas majanduse tsüklilise positsiooni ning stabiilsuseja kasvu pakti nõudega hoida valitsussektori eelarvepositsioon tasakaalulähedane võiülejäägis. 2.EL Nõukogu ei ole andnud konvergentsiprogrammi hinnangus Eestile soovitusieelarvepoliitika muutmiseks. 3. Eesti suhtes pole algatatud ülemäärase eelarvedefitsiidimenetlust


Usaldusväärne statistika


Administratiivsete andmete osakaal Statistikaameti poolt kogutavates andmetes kasvab


40% vaatlustes kasutatakse administratiivsete andmekogude andmeid


Andmete elektrooniline kogumine ja automaatne ülekandmine statistilistesseandmebaasidesse kasvab.


Veebipõhine andmeesituskanal eSTAT on välja arendatud 60% aruannete abil läbiviidavatestvaatlustest


Eesti statistiline aruandlus on usaldusväärne ja vastab olulises osas rahvusvahelistelestandarditele


1. Euroopa Komisjon ei tee reservatsioone Eesti poolt esitatud käibemaksubaasi aruandele.2. Eurostat ei paranda Eesti poolt esitatud riigivõla ja eelarvedefitsiidi teatises esitatudnumbreid.3. Eurostati ja IMFi missioonide / raportite hinnangul vastab koostatav statistikarahvusvahelistele nõuetele.4. Eurostati missioonide / raportite hinnangul vastavad statistilise vaatluse kvaliteedinäitajadEurostati poolt kehtestatud standarditele


Üleminek eurole


Eesti täidab Maastrichti konvergentsikriteeriumid

Leht 246 /361



1. Inflatsioonimäär ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme hinnastabiilsusemõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra.2. Riigi suhtes ei kehti EL Ministrite Nõukogu otsus ülemäärase eelarve-puudujäägiolemasolu kohta.3. Eesti on kinni pidanud ERM II ettenähtud nominaalsetest kõikumispiirangutest vähemalt 2aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes.4. Pikaajaline intressimäär (10-aastaste rahvusvaluutas nomineeritud riigi võlakirjadeintressimäär) ei ole ületanud rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme hinnastabiilsusemõttes kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra.5. Eesti on EL ühisraha euro kasutuselevõtuks tehniliselt valmis

Diskussioonipaberikoostaminemajanduspoliitikavõimalustestülekuumenemiseriskidevähendamiseks

Vajadusel onmajanduspoliitilisedsoovitused antud

Eelarveplaneerimine,arvestadesmajandustsüklitehk hoidesvalitsussektorieelarve keskpikalperioodilvähemalttasakaalus

Eelarve onkoostatudkooskõlasmajandustsükliga

Maastrichtikonvergentsikriteeriumidetäitmist toetavamajanduspoliitikarakendamineja tehnilisevalmisolekutagamine eurokasutuselevõtuks

0 30 000 0

Eurokasutuselevõtukava täitmineja vajaduseltäiendamine

Eurokasutuselevõtukava onkoostatud jategevusedvastavalt kavassätestatule elluviidud

2008. aastariiklikestatistilistevaatlustekorraldamine

2008. aastariiklikudstatistilisedvaatlused ontehtud 2007.aasta mahus

Elektrooniliseltlaekunudandmetetaassisestuselõpetamine

Elektrooniliseltlaekunudandmetetaassisestus onlõpetatud

Euroopakvaliteedijuhtimise(EFQM)täiuslikkusemudelijuurutamisejätkamine

On parendatud2007.a EFQMmudeli põhiseenesehindamisekäigus ilmnenudStatistikaametikitsaskohad

KliendihaldussüsteemiCRMedasiarendus

KliendihaldussüsteemiCRMedasiarendusteostatud

Läbirääkimisedtootmisprogrammiosas tarbijategaviiakse läbienne riigieelarveplaneerimisealustamist.Statistikaprogrammkoostatakse 4aasta kohta

Statistikaametisvähenevadpingedtööülesannete jaressursside vahel.4 aasta programmvõimaldabressurssepareminiplaneerida

Riikliku statistikatootmine

7 326 591 145 672 297 0

Tarbijauuringutekorraldamine

Tarbijauuringudon läbi viidud


Telefoniküsitluskeskuse(CATI) süsteemikasutuselevõtt

Telefoniküsitluskeskustöötab

ToimubregulaarneümarlaudEesti Pangagametoodilisteküsimustelahendamiseks

Ümarlaud EestiPangaga toimubregulaarselt

Töötajaterahulolu uuringukorraldamine.Karjääriplaneerimisesüsteemiväljatöötamine

Töötajaterahulolu uuringon korraldatud.Karjääriplaneerimisesüsteem on väljatöötatud

Uuel CPAversioonilpõhineva toodeteja teenusteklassifikaatoriväljaandetrükkimine

Toodete jateenusteklassifikaatoriväljaanne ontrükitud

Vaatlustekulupõhisearvestusevisioonidokumendialusel tööajaarvestusejuurutamine

Tööajavaatlustepõhinearvestussüsteemon välja töötatud

Veebipõhisekanalijuurutamineja käivitamineisiku-uuringuteandmeesitajatele(CAW)

Veebipõhinekanal isiku-uuringuteandmeesitajateleon juurutatud jatoimib

Erinevatemajandus- jaeelarvepoliitilistevalikute japoliitikaalgatusteanalüüsja mõjudehindamine,vajaduselRahandusministeeriumi-poolsetepoliitikaalgatusteväljatöötamine

Vajaduselon analüüsilpõhinevadpoliitikaalgatusedvälja töötatud

Valitsusemajanduspoliitikaalane nõustamine

4 747 621 10 042 282 0

Konvergentsiprogrammilähteülesandekoostamineja esitaminearutelukskantslerikoosolekule.Uuendatudkonvergentsiprogrammi2008 koostamineja esitaminehindamiseksEuroopaKomisjonile jaEL Ministrite

Konvergentsiprogrammilähteülesannekoostatud juulis2008.Valminudja VabariigiValitsuse pooltkinnitatudkonvergentsiprogramm

Leht 248 /361


Nõukogule(ECOFIN)Majandusanalüüsija -prognoosipõhjal valitsusefiskaalstrateegiaväljatöötamineriigieelarvestrateegia2009-2012koosseisus

Fiskaalstrateegiaon välja töötatudja vajaduseleelarvepoliitilisedsoovitusedvalitsuseleesitatud

Majanduskasvuja tööhõivetegevuskava 2008makromajanduseosa koostamineja esitamineRiigikantseleile

Valminudja VabariigiValitsuse pooltkinnitatudmajanduskasvuja tööhõivetegevuskava

Makromajandus-ja riigi rahanduseprognoosikoostamine jaavaldamine kakskorda aastas

ValminudRahandusministeeriumi2008. aastakevadineja suvinemajandusprognoos

Osalemine ELmajanduspoliitikatekoordineerimiseksloodud komiteedeja töögruppidetöös

Eesti huvidesindatud

Teisteinstitutsioonidepoliitikaalgatustemajanduslike jaeelarvemõjudehindamine

Poliitikaalgatusedon analüüsitud

Uus algatus:majanduspoliitilisteotsusteläbiarutamiseksRahandusministeeriumitöögrupiloomine jatöölerakendamine

Majanduspoliitilisteotsuste mõjudetöögrupilähteülesannekantslerikoosolekulearuteluksesitatud.Kantslerikäskkiri töögrupiloomisekskinnitatud

Uus algatus:makromajandusekvartaalse mudeliväljatöötamine

Mudel valminud

Uus algatus:pikaajalistetrendide analüüsifunktsioonilähteülesandekoostamineja esitaminearutelukskantslerikoosolekule.KoostöötegemineArengufondiga

Lähteülesannevalminud javõimalikudteemadkoostööpartneritegakokku lepitud

Uus algatus:Rahandusministeeriuminõukoja loomine

Rahandusministeeriuminõukoda loodud



12 074 212 155 744 579 0

MaksupoliitikaStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Efektiivne maksuarvestus


Eelarve peadirektoraadi auditi hinnang EL traditsiooniliste omavahendite kogumisesüsteemile


EL eelarve peadirektoraadi missioonide raportites antud hinnang EL traditsioonilisteomavahendite kogumise süsteemile ei sisalda olulisi märkusi


Riigikontrolli auditi hinnang MTA riigitulude ja intresside arvestuse süsteemile


Riigikontrolli auditites antud hinnang MTA riigitulude ja intresside arvestuse süsteemile eisisalda olulisi märkusi


Maksuhalduri teenuste kvaliteet


E-deklareerimise osatähtsus ning kliendirahulolu e-teenusega


E-deklareerimise osatähtsuse kasv 1-2% võrra


Kliendirahulolu info kättesaadavuse ja kvaliteediga, teeninduse kiiruse ja korrektsusega,teenindajate kompetentsusega


MTA on kliendirahulolu küsitluste põhjal riigiasutuste esikolmikus


Maksudistsipliini paranemine


Uuring läbi viidud


Maksupoliitika stabiilsus ja lihtsus


Maksusoodustuste kulu riigieelarvele väheneb


Saavutada maksusoodustuste kaudu tehtavate riigieelarveväliste kulude vähenemine


Säästev tarbimine


Palga maksukoormus väheneb, eelkõige madalapalgalistel


Madalapalgaliste töötajate maksukoormus 36,4%


Tööjõu- ja kapitalimaksude osakaal maksutuludes langeb ning tarbimis- jakeskkonnamaksude osakaal tõuseb

Leht 250 /361



Tööjõu- ja kapitalimaksude osakaal maksutuludes 56,1%

AktiivselttoimivavastastikusekoostööedasiarendamineRootsi, Soome,Läti, Leeduja Venemaamaksu- jatolliorganisatsioonidega

MTA initsiatiivilon organiseerituderinevatetasanditekohtumisining leituduued vormidühistegevusteks

AktsiisikaupadeliikumisekontrollisüsteemiExciseMovementControl System(EMCS)edasiarendamine

On valminudaktsiisikaupadeliikumisekontrollisüsteemiI etapifunktsionaalsusning alustatudrahvusvahelisteühilduvustestideläbiviimisega

Alternatiivsete(shelektrooniliste)lahendusteotsiminehõlbustamakspiiriületusprotsessiEesti-Vene piiril

Realiseeritudon võimalikudoptimaalsedalternatiivsed (shelektroonilised)lahendusedhõlbustamakspiiriületusprotsessiEesti-Vene piiril

Arengukontseptsiooniväljatöötaminenarkokoertekasutamisesüsteemseksarendamiseks:narkokoertearvukusesuurendamine,koolitamine ningnende optimaalnekasutamine

Arengukontseptsioonvälja töötatudning alustatudellurakendamisega:narkokoerte arvuon suurendatud5 koera võrra,koerad onkoolitatud ningkasutusele võetud

Euroopa Liidu E-tolli arendamisestrateegiliseplaani MASP(Multi-AnnualStrategic Plan)liikmesriikidevahelisteühisprojektidetegevusterealiseerimine

AIS, EORI,AEO, ECIP,SEAP, ECS, ICS,SW jt projektidetegevused janende tulemusedvastavadMASP plaanigapüstitatudtähtaegadele

Hasartmängujärelevalveksvajalikeressurssideja tegevustekaardistamineningvastavate koolitustekorraldamine

Vajalikudressursid jategevusedkaardistatud.Vastavadkoolitused läbiviidud

Maksu- jatollipoliitikarakendamine

79 584 408 481 786 751 625 0

Horisontaalseltja vertikaalselttoimivakarjäärisüsteemiväljaarendamineMTAs

Osana ühtselttoimivastsüsteemist onloodud juhtidereserv ningkaardistatud


vastavadpersonaalsedkoolitusvajadused

Kontrollivaldkonnalevajalikuinformatsioonihaldamiseksning rutiinsetetoiminguteautomatiseerimiseksloodavaelektroonilisetöökeskkonna(kontrollikeskkonna)edasiarendamine

On valminudkontrollikeskkonnaIII etapp -elektroonnetöökeskkondrevidentidele

Koostööarendaminepiirivalvega sise-ja välispiiri kaitsekorraldamiselning optimaalsetöökorraldusetagamiselpiiripunktides

Piirivalvega onkokku lepitudkoostööpõhimõttedSchengeniviisaruumirakendamisekssisepiiril

Kriminaal-,väärteo- jahaldusmenetluseprotsessidejuhtimiseks ningmenetlusdokumentidehalduseks jatöötlemiseksloodavatöökeskkonnaüleriigiliseE-Toimikuprojekti edasinearendamine

Kasutuseleon võetud E-Toimik ningselle osadenaväärteo- jakriminaalmenetlusetöökeskkond

Käibemaksukohustuslastehalduseterviksüsteemiloomine,mis hõlmabteenindustja kontrollialates kliendikäibemaksukohustuslasenaregistreerimisestkuni kliendikäibemaksukohustuslasteregistristkustutamiseni

Käibemaksukohustuslastehalduse süsteemrakendatud

Maksuliini jatolliliini liitmisekogemustevahetamineEuroopaMaksuhalduriteOrganisatsiooni(IOTA) egiidi all

MTAorganiseerimiselon läbi viidudseminar, millesosalevaderinevate riikide(sh Läänemereriikide)maksuadministratsioonideesindajad

MTA alaliseesindajaametikohaloomine

MTA esindajaBrüsselistegutsebaktiivselt EL

Leht 252 /361


asukohagaBrüsselis, ettagada aktiivneosalus EL ühisteseisukohtadekujundamiselja rakendamiselmaksu ja tollivaldkonnas

institutsioonide jarahvusvahelisteorganisatsioonidetöös tagades EVja MTA huvidekaitse EL maksu-ja tollipoliitikakujundamisel jarakendamisel

MTAametikohtadekompetentsimudelitehalduseedasiarendamine

On olemaskorrigeeritudkompetentsimudelidkõikidelevaldkondadele

MTA klientideleinformeeritusening täpse ja kiireteenindamisetagamisekskliendigrupipõhisteteenustepakkumiseleüleminekuettevalmistamine

Kliendigrupipõhisedteenused, mislähtuvad klientideusaldusväärsusekriteeriumidest,on välja töötatud

Tegevuspõhisekuluarvestusejuurutamine

Tegevuspõhisekuluarvestuserakendamisekson infosüsteemidkohandatud

Ebaõiglastemaksusoodustustemuutmiseksettepanekutetegemine

Maksusoodustustemuutmiseettepanekudtehtud

Kapitalituludemaksustamisereeglite edasineühtlustamine janeutraalsemaksmuutmine

Kapitalituludemaksustamiseühtlustamiseettepanekudtehtud

Maksusüsteemineutraalsuseja õiglusesuurendamine

2 920 962 6 075 103 0

Uus algatus: maamaksustamiselturuhinnapõhisusetaastamine

Maamaksusuurus põhinebturuhinnal

Uus algatus:maksudemaksmisel üheviitenumbrikasutuselevõtuvõimaluseanalüüs

Ühe viitenumbrirakendamiselläheb maksudemaksmine jahaldamineodavamaks

Maksusüsteemistabiilsuse jalihtsuse tagamine

5 387 049 11 185 856 0

Uus algatus: tollija kaubandusepaberivabakeskkonnaloomine

Kasutuseleon võetudelektroonilisedtollisüsteemid

Läbipaistvaintressiarvestusemetoodikaväljatöötamine

Intressiarvestusemetoodikarakendatud

Maksudearvestuseja maksudetasumise kontrollimetoodika jainfosüsteemideparandamine

Metoodika jainfosüsteemid ontäiendatud

Riigituludehaldamisekorraldamine jaarendamine

0 17 000 000 0

Riigimaksudetasumisel ühe

Uusviitenumbrite


viitenumbrikasutuselevõtuväljatöötamine

süsteemning sellerakendamiseksvajalikudõigusaktidemuudatusettepanekudvälja töötatud

Riigituludearvestusetäielikultkooskõllaviimine hearaamatupidamistavaga

Tulude arvestusvastab healeraamatupidamistavaleja riigiraamatupidamiseüldeeskirjale

Tulu saajateleveebipõhiseteenusepakkuminemääratudja laekunudmaksusummadekohta

Veebipõhineteenus tulusaajatelerakendatud

Maksuvaba tulujärkjärgulinesuurendamine

Madalapalgalistemaksukoormuson vähenenud

Tööjõu-jakapitalimaksudevähendamine

1 115 753 2 294 939 0

Seoses ema-tütarühingutedirektiiviosas antudüleminekuperioodilõppemisegaaastast 2009äriühingutetulumaksusüsteemimuutmine

Säilitatud oninvesteeringuidsoodustavettevõtluskeskkond


79 593 832 245 823 307 523 0

MuuKeskkonnaInvesteeringuteKeskus

0 820 789 000 0

Maksedkohustuslikukogumispensionifondi

0 2 638 296 500 0

Õppelaenudkohalikuomavalitsuseüksustele jaomavalitsusasutustele

0 57 968 949 0


0 3 517 054 449 0

Haldusala kokku: 80 483 448 025 4 973 138 775 3 333 310 810 Siseministeeriumi valitsemisalaSisejulgeolekStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Inimeste ja vara suurem turvalisus


Eesti isikut tõendavate dokumentide võltsimiste juhtumite arv

Leht 254 /361



Hetkel väljastatavate 3. põlvkonna isikut tõendavate dokumentide võltsimisjuhtumeid eiesine

Strateegiliseeesmärgiindikaator:

Liikluses hukkunute ja vigastatute arv 10 000 elaniku kohta


2008.a 1,5; 2011.a 1,00


Politsei, päästeteenistuse ja piirivalve arvestuslik sündmuskohale jõudmise aeg (min)


Politsei standard valmib 2008. aastal. Päästeteenistus jõuab 15 minutiga 86%-niabivajajatest. Piirivalve kahe kopteriga (Mi-8, AW-139) on tagatud pääste valmisolek 15minutit tööajal ja üks tund töövälisel ajal väljalennuga Tallinnast, mis võimaldab jõuda1,45 tunni jooksul abivajajani kogu Eesti päästepiirkonna ulatuses ning Tallinna piirkonnas30 minuti jooksul. Alates 2008. a oktoobrist on võimalik Tallinnas teha 2-3 väljalenduüheaegselt. Ujuvvahenditega on tagatud merepäästevõimekus jõuda abivajajani suvel ühetunni jooksul, talvel kahe tunni jooksul, Peipsi järvel ühe tunni jooksul kõigil aastaaegadel


Politsei, päästeteenistuse, piirivalve ja KMA keskmine usaldusreiting


Politsei usaldusreiting: 2007.a 68%, 2008.a 74%, 2011.a 75%. Kliendirahulolu KMAklienditeenindusega on vähemalt 6,3 punkti (7 punkti skaalas). Päästeteenistuseusaldusreiting: 2006.a 92%; 2007.a stabiilne; 2008.a stabiilne. Piirivalve on 2008. a esimeseviie usaldusväärsema asutuse hulgas (usaldusreiting 92%)


Registreeritud kuritegude arv 10 000 elaniku kohta


2006.a 358; 2007.a 370; 2008.a 370; 2011.a 350


Tapmiste ja mõrvade arv 10 000 elaniku kohta


2006.a 0,68; 2007.a 0,6; 2008.a 0,6; 2011.a 0,6


Teadlikkus hädaabinumbrist 112


2006.a 96%; 2007.a stabiilne; 2008.a stabiilne


Tules hukkunute ja vigastatute arv 10 000 elaniku kohta

Indikaatorisaavutustase:

Hukkunute arv 2006.a 1,22; 2007.a 1,15; 2008.a 1,10. Vigastatute arv 2006.a 0,97; 2007.a0,96; 2008.a 0,95


Kaasaegne sisejulgeolekualane õpi- ja arenduskeskus


Asutuste poolt esitatud kvootide täitmine kutseharidusega lõpetajate osas


Kvoot täidetud 60%


Asutuste poolt esitatud kvootide täitmine rakenduskõrgharidusega lõpetajate osas


Kvoot täidetud 90%



Konkurss ühele õppuri kohale


Konkurss keskmiselt ühele õppekohale suureneb 10 %


Teaduskraadiga õppejõudude osakaal


Teaduskraadiga õppejõudude osakaal tõuseb 10%


Õppekava akrediteering


Akrediteeritud on piirivalve rakenduskõrghariduse õppekava


Keskkonnakahjuga seotud õnnetustele reageerimise suurem võimekus


Kaugsensoorsete vahenditega merereostuse avastamise seire tihedus (lennukordade arvnädalas) ja ulatus


2008.a katvus intensiivse laevaliikluse alal 14,9% (2007.a 4%)


Merereostuse tõrje arvestuslik suutlikkus kuni 4,5 km2 ala katmiseks 12 tunni jooksul (100%HELCOM nõuetest)


2008.a reostusekorjevõimekus merel 0,6 km2 12 tunni jooksul (HELCOM minimaalsetestnõuetest 13%). 2008. a tehakse ettevalmistused PVL-107 korjevõimekuse loomiseks (2009.a lõpuks lisandub 0,6 km2 12 tunni jooksul, kokku HELCOM minimaalsetest nõuetest26%. 2008. a alustatakse kahe multifunktsionaalse laeva ehitust, mis projekti õnnestumiselsuurendab korjevõimekust merel 1,2 km2 võrra 12 tunni jooksul aastal 2010, kokkuHELCOM minimaalsetest nõuetest 52%)


Riigi suurem julgeolek


Avastatud vägivallaga seotud kuritegude osakaal samal aastal registreeritutest


2005. a 67%; 2006.a 68%; 2007. a 60%; 2008.a 69%; 2011. a 70%


Demineerimistöödeks sündmuskohale jõudmise arvestuslik aeg


Demineerimisüksus jõuab kõrgeima prioriteediga sündmuskohale 60 minuti jooksul (2006. a60 min, 2007.a ja 2008. a stabiilne)


Eesti positsiooni indeksi väärtus (Transparency International) korruptsiooni tajumise tabelis


Paraneb


KMA poolt illegaalselt riigis viibinud isikule tehtud lahkumis- või seadustamisettekirjutusetäitnud, oma viibimise seadustanud või eelnevaid toiminguid tegemata kohtuotsuse aluselvälja saadetud välismaalaste arvu suhe kõigisse fikseeritud, ebaseaduslikult riigis viibinudvälismaalastesse

Leht 256 /361



Stabiilne. KMA indikaator ei lange alla 90 % (2008. aastaks tuleb Schengeniga liitumisekorral muuta indikaatori arvestusmetoodikat, mis tuleneb sisepiiride kadumisest)


Kriminaaltulu konfiskeerimiste maht (krooni)


2006. a (ei peetud arvestust); 2007. a 40 miljonit krooni; 2008. a 80 miljonit krooni


Riigi poolt julgestatavate isikute vastaste rünnete sagedus


Raskete tagajärgedega ründed on ära hoitud


Välispiiri seiresüsteemiga valvamine, osakaal kogu välispiiri pikkusest


Eesti territoriaalmeri (EL välispiir) jälgitav tehniliste vahenditega (mereseire) kuni 90%.Maismaapiir (EL välispiir) jälgitav tehniliste vahenditega 50% (2007. a 44,3%)


Välispiiril avastatud ebaseadusliku piiriületamise ja välismaalaste riigis viibimise rikkumisteosakaal kõigist fikseerituist


Kasvab ebaseadusliku piiriületamise juhtumite lahendamise osakaal: 2008. a 225 juhtumit,lahendatud 60% (2005. a 331 juhtumit, lahendatud 48%; 2006. a 225 juhtumit, lahendatud53%)

Integreeritudpiirihaldus

28 100 301 637 268 117 0 Lennupääste jalennuvahenditegapiiri valvamisetoetamine

1.Komplekteeritakse2 kopteripilooti,2 lennukipilootija 2 tehnikut,viiakse läbivajalikudsisekoolitused.Nimetatudarvukusesaavutamiseks onpalgatõusu ja töötasustamise uutepõhimõtete järgiüks prioriteetnesihtgrupp -lennusalgapiirivalveametnikud.2008. a see veelindikaatoreidei mõjuta(võimaldabteise uue kopterikasutuse -üheaegseltvõimalik teostada3 väljalendu).2.Valmistatakseette hankematerjalid,valmistatakse ettehanke materjalidkolmanda uuehelikopterisoetamiseks,2008.-2009.a see veelindikaatoreid eimõjuta, kuid loobeeldused 2010.a väljasõiduvõimaldamiseks


Kuressaarest jaTallinnast.3.Võimalikekspluateerida SFvahenditest 2007.a septembrisja 2008. aseptembrissoetatudhelikoptereidTallinnapiirkonnas.Täiendavameeskonnakomplekteerimiselvõimalik Tallinnapiirkonnasosutada teenustsamaaegselt kaheoperatsioonikorral

Välispiirivalvamine

1. Tagatudon välispiiril(veepiiril)tehnilise valvejätkumineebaseaduslikuületusetõkestamiseavastamiseksning otsingu- japäästetöödeks.Selleks onrenoveeritudTõruvereradarjaam, NarvaKuivajõesängivalvesüsteem,Vaindlooja Letipearadarjaamad,ehitatudPiirissaareradarjaamajuurde abihoone.Kuna 2008.a eelarvestsummasidei eraldata,kavandataksetegevusirahastadaVälispiirifondiraames.2.Välispiiril onpiiride valvekorraldatud 24kordoniga jaisikute ningtranspordivahenditepiiriületustagatud 61piiriületuskohas.Tagatakseolemasolevatehnikaintensiivsekasutamisega

Leht 258 /361


piiriolukorrajälgiminening isikute jatranspordivahenditedokumentidekontrollimine(tagatudon tehnikaregulaarsedhooldused japisiremondid)Merekontseptsioonikohaseltkasutataksepiirivalvelaevuintensiivseltja laevadetegevuspiirkonnadoleksidjärgmised: ükslaev Läänemerel;üks laev Soomelahe lääneosas jaüks laev Soomelahe idaosas.Selleks: 2008. akahekordistatakse2006.-2007. aastalaevade kasutusetaset (märkus:merepiirihindamisraportislaevade vähesepatrullimisesagedusekohta). Laevukasutataksejärgmistespiirkondades:PVL-103PIKKER (kuni2020 teenistuses);Soome laheidaosa PVL-202KATI (kuni 2015teenistuses);Tallinna lahtPVL-107 KÕU(kuni 2020teenistuses);LäänemeriPVL-106 MARU(kapitaalremondiootel ~16 mlnkr, kui ei tee, siis2009. a mahakanda); PVL-111VAPPERteenistus 8-9kuud, Soome lahekeskosa (Tallinn-Helsingi joon).

Merepääste jaujuvvahenditegapiiri valvamisetoetamine

PVL-111 (2008.a kapitaalremont2-3 kuud)renoveeriminetagab laevajätkuvakasutamiseujuvvahenditetuvastamiseksja kontrolliks


Eesti merealadel.Renoveerimataei olePVL-111 enammerekõlblik,motoressurssammendub.KasutatakseVälispiirifondi.Piirivalvelaevadenavigatsiooniseadmedviiaksevastavussenõuetega(VabariigiValitsuse 29.jaanuari 2004.a määrus nr24). Luuaksekoostalitusvõimelisedlaevad EuroopaVälispiirideAgentuurikoordineerimiselläbiviidavateloperatsioonidel.Piirivalvelaevadepäästevahendidviiaksevastavussenõuetega.LaevadekoostöötalitusvõimelisusehoidmisekskasutatakseVälispiirifondivahendeid

Ekspertabivälissaatkondadele

Informatsioonikogumiseks javahetamiseksning illegaalseimmigratsiooniriskide alaseksnõustamiseks onEesti Vabariigisaatkondadessesaadetud üksekspert. 2008.a eelarvestsummasidei eraldata,plaanitakseeksperdi saatmistsaatkondalühiajalistelähetustena

Piirikontrollitaastamisevalmidussisepiiril

Loodud ontingimusedsisepiirilpiirikontrollitaastamiseks. Onloodud liikuvadüksused, misbaseeruvadvastavaltriskianalüüsile(ca 70 inimest).

Leht 260 /361


On koostatudprotsessikirjelduskompensatsioonimeetmeterakendamisekssisepiiridetingimustes; onette valmistatudEesti-Lätiriigipiirilolemasolevatemittevajalikeksosutuvatehooneteja rajatisteliitumisjärgnekiirevõõrandamine;koostöökokkuleppedkoostööpartneritega(Kaitseliit,Politseiamet,Kodakondsus- jaMigratsiooniamet,Kaitsepolitseiamet,Maksu- jaTolliamet jt)integreeritudpiirihaldusekontekstis. Läbiviidud analüüspiirikontrolliajutisekstaaskehtestamiseksvajalikumateriaal-tehnilise baasivajaduse osas jateostatud hange

Ebaseaduslikupiiriületusetõkestamine

1. Hetkel idapiirinäitaja 0,93pv/km, pärast2007. a ja 2008. alennu lõpetamist(31+35) katvus1,11 pv/kmtingimusel, etpersonalivoolavuskatkeb. Idapiiripiiripunktidetäituvus hetkel53%, pärast2007. a ja 2008. alennu lõpetamist(20+37)täituvus 71%.Isikkoosseisuvajaliku arvukusesaavutamiseksning hoidmisekson palgatõusu jatöö tasustamiseuute põhimõtetejärgi prioriteetnesihtgrupp ELvälispiiriltöötavadpiirivalveametnikud.2. Idapiiril 12kordonit, 2007.aastal idapiirikordonites kokku19 teenistuskoera.


Saavutamakstaset kaksteenistuskoerakordoni kohta onjuurde võetud 5teenistuskoera.(2007. a hangitudteenistuskoertekeskminemaksumus 16500 krooni).Propageeritudkoerajuhiametikutsetja loodudmotiveerivteenistuskoerajuhitasustamisesüsteem.3.Piirivalvekriminaalmenetlusealane võimekuskasvab -lahendatudkuritegudearv ei vähene.Kriminaalmenetlusesoli 2005. a 63juhtumit, neist5 avastamata;2006. a 84juhtumit, neist 17avastamata.4. Avastatudkuritegudeosakaalavastamisegasamal aastalregistreerituteston vähemalt50%. Avastamine2005. a 92%,2006. a 79%

Isikute jatranspordivahenditedokumentidekontroll

1. Välispiirilon isikute jatranspordivahenditepiiriületustagatud 53piiriületuskohas(Schengenigaliitumisel,vabanevisikkoosseison suunatudvälispiirile jamobiilsetessesisepiirideüksustesse).Idapiiripiiripunktidetäituvus 71% -tingimusel, etpersonalivoolavuspeatub ning 2007.a suunatakseteenistusse20 ja 2008. a

Leht 262 /361


37 täiendavatpiirivalvurit(hetkel täituvus53%).2. ELinfosüsteemidon rakendatud.On loodudvalmidus SIS jaVIS liitumiseks.Loodud onvõimekuspiirikontrolliskontrollidabiomeetrilisiandmeidsisaldavaidreisidokumente.Selle tulemusenaon võltsituddokumentidegapiiriületustõkestatud.3.PiirikontrolliskasutatakseSIS ja VISrakendamisekskaasaegseidinfotehnoloogilisilahendusi(võrku), milletulemusenatagataksekontrolli sujuvusning vastavusstandardile

Isikute õiguslikustaatusemääratleminekodakondsuseja migratsiooniasjades

0 58 719 947 0 Isikutega seotudmenetlusekorraldamine

1. Eestikodakondsusegaseotudmenetlused onõiguspäraselt läbiviidud.2. EL kodanikeja nendeperekonnaliikmeteelamisõigusegaseotudmenetlused onõiguspäraselt läbiviidud.3. Välismaalasteelamis- jatöölubadegaseotudmenetlused onõiguspäraselt läbiviidud.4.Välismaalastelerahvusvahelisekaitse andmisegaseotudmenetlused onõiguspäraselt läbiviidud.5. Viibimisajapikenduste javiisakutsetegaseotudmenetlused onõiguspäraselt läbiviidud.


6.Tagasivõtmisegaseotudmenetlused onõiguspäraselt läbiviidud

Valmisolekuloomine isikuteõigusliku staatusemääratlemisekspõgenikemassilisesisserände korral

Valmisolekisikute õiguslikustaatusemääratlemisekspõgenikemassilisesisserände korralon loodud

Isiku õiguslikustaatusemääratlemine

1. Toimib isikuõigusliku staatusemääratlemisegaseotudandmevahetusõigustatudisikutega.2. Isiku õiguslikustaatusekontrollimiseteenus onõigustatudisikutelekättesaadav.3. Isiku õiguslikustaatusemääratlemisefüüsiline jadigitaalnekeskkond onturvaline.4. Isiku õiguslikustaatusega seotudandmed onandmekogudessekantud.5. Toimibisiku õiguslikustaatusega seotudandmekogudessekantud andmetekorrastamiseprotsess

Biomeetrilisteandmetetöötlemine

Vastavatehnoloogiarakendamisel onbiomeetrilisteandmete aluselvõimaliktuvastadaisikusamasust

Isikutuvastamine,isikut tõendavatedokumentidearendamine javäljaandmine

73 002 000 130 479 435 0

Isikut tõendavatedokumentideväljaandmine

1. Isikule antaksevälja ICAO ja ELnõuetele vastavisikut tõendavdokument.2. Otsusedisikut tõendavadokumendiväljaandmise võiväljaandmisestkeeldumise kohtaon vähemalt

Leht 264 /361


99% ulatusesõiguspärased

Isikut tõendavatedokumentideväljaandmisegaseotudandmevahetusearendamine jahaldamine

Toimib isikuttõendavatedokumentideväljaandmisegaseotudandmevahetusõigustatudisikutega

Isikut tõendavatedokumentidekehtivusekontrollimiseteenusearendamine jahaldamine

Isikut tõendavadokumendikehtivusekontrollimiseteenus onööpäevaringseltkättesaadav

Isikut tõendavatedokumentideväljaandmisekeskkonna jaselle turvalisusearendamine

1. Isikuttõendavatedokumentideväljaandmisekeskkond vastabmenetlusevajadustele.2. Isikuttõendavatedokumentideväljaandmisefüüsiline jadigitaalnekeskkondon turvaline(SchengenFacilityvahenditesthangitud ITinfrastruktuurijätkusuutlikkusetagamine).3. Isikuttõendavatedokumentideväljaandmiseprotsess onturvaline

Isikut tõendavatedokumentidegaseotud andmetetöötlemine

1. Isikuttõendavatedokumentidegaseotudandmed onandmekogudessekantud.2. Toimib isikuttõendavatedokumentidegaseotudandmekogudessekantud andmetekorrastamiseprotsess

Julgeolekuasutuseülesannetetäitmine

0 253 629 000 0 Inimsusevastastekuritegudeuurimine

1.Inimsusevastasedsüüteod jasõjasüüteod onavastatud ningnende kohtueelnemenetlus lõpuleviidud.2.Kaitsepolitseiametilon informatsioon


inimsusevastasteja sõjakuritegudevõimaliketoimepanijatekohta, kellesuhtes alustataksekriminaalmenetlust

Korruptsioonivastanetegevus

1. Tsiviil- jahaldusasjadesning süüteoasjadekohtueelsesmenetluses,kohtumenetlusesningkinnipidamisasutustesesinevkorruptsioon onvälja selgitatud.2.Maksuhalduriteja piirivalvuritetegevusegaseonduvkorruptsioon onvälja selgitatud.3.Ministeeriumidesja nendekeskallasutustesesinevkorruptsioon onvälja selgitatud.4.Rahvusvahelisteorganisatsioonidevahendusel võivälisriikidestlaekuvaterahalistevahenditekasutamisegaseonduvkorruptsioon onvälja selgitatud

Põhiseaduslikukorra kaitsmine

1. Riigipõhiseaduslikukorra jaterritoriaalseterviklikkusevägivaldselemuutmiselesuunatudkavatsustest oninformatsioonolemas.2. Riigipõhiseaduslikukorra jaterritoriaalseterviklikkusevägivaldselemuutmiselesuunatudtegevused onennetatud

Riigisaladusekaitsmine

1. Riigisaladuselejuurdepääsuload

Leht 266 /361


on välja antudõigustatudisikutele.2. Riigisaladusekaitse nõudeidrikkunudisikud on väljaselgitatud javastutuselevõetud

Terrorismivastanetegevus

1. Terroriaktidetoimepanemineon ennetatud.2. Erilubanõudva kaubasalakaubaveduon avastatud jaseotud isikudvälja selgitatud.3. Riiklikultkaitstud isikute,riigivisiitide,üleriigilisetähtsusegaürituste,rahvusvaheliseltkaitstud isikutening Eestisasuvate välisriigisaatkondadejulgeolek ontagatud

Vastuluureteostamine

Eesti Vabariigivastu suunatudluure- jaõõnestustegevuson ennetatud

Eestisjulgestatavateobjektide jaEesti Vabariigivälisesindustekaitse tagamine

1. Valvatavateobjektide kaitseon tagatudintsidentideta.2. Kõigilevalvatavateleobjektidele on2008. aastalõpuks koostatudajakohasedohuhinnangud jakaitsekontseptsioonid.3. OhuhinnangustlähtuvaltvõetakseenimohustatudEVvälisesindusedvalve alla

Julgestatavateisikute julgeolekutagamine

1. Kaitsealusteisikute valveja kaitse jaokson koostatudohuhinnangud.2. Kaitsealusteisikutega ei toimuintsidente.3. Presidendija peaministrijulgeolekvälislähetustes ontagatud

Julgestustegevus 0 86 215 557 0

Julgestustegevusekorraldamine,

1.Julgestuspolitseinike


julgestuspolitseinikestabiilsekoosseisu jaarengu tagamine

keskmine palk2008. aastal onsuurusjärgus 17200 krooni.2.Julgestuspolitseinikudon saanudpiisavalttäiendkoolitust(2008. a 1,4%julgestuspolitseiniketöötasufondist,2011. a 2%töötasufondist)

Hädaolukorrategevusvaruhaldamine (uusalgatus)

2008. aastal onolemasolevateressurssidekaardistamise,ressurssideoperatiivsekasutuselevõtu,varustuse(eelarvelised jakoostööressursid)tagamise ningkvaliteedikontrollisüsteemipõhimõttedloodud

Korrakaitsepolitseinikestabiilsekoosseisu jaarengu tagamine

1.Korrakaitsepolitseinikekeskmine palk2008. aastal onsuurusjärgus 14800 krooni.2.Korrakaitsepolitseinikudon saanudpiisavalttäiendkoolitust(2008. a 1,4%korrakaitsepolitseiniketöötasufondist,2011. a 2%töötasufondist)

Korrakaitseja politseisekkumistvajavatelesündmustelereageerimine

129 475 740 566 667 693 -6 583 705

Korrakaitse-valdkonnavarustusestandardiseerimineja koostöö

1.Korrakaitsepolitseinikevarustuse jaisikukaitsevahenditestandard on2009. aastaksvälja töötatud jaRES 2010-2013koostamiselaluseks võetud,et aastaks2012 vastaksvähemalt 50%korrakaitsepolitseiametnikevarustusstandardile.2.Politseikadettidekompetentsipõhiseõppe praktikakeskkond toimib.3. Paraneboperatiivneligipääs

Leht 268 /361


politseiinfole, she-politsei. Riist-ja tarkvara onuuendatud jainfosüsteemidhallatud.4.Politseiasutusteleon tagatud2008. aastalõpuks võimekusmiinimum-funktsionaalsusegatuvastada isikutbiomeetrilisteandmete alusel.5. Politseioperatiivjuhtimisekson koostöös teisteoperatiivteenistustegastaabibussnõuetekohaseltsisustatud

Kriisireguleerimine1. 2008.aastal on igaspolitseiasutusesmääratudkriisireguleerimisalasetöö eest vastutavpolitseiametnik,Politseiametison moodustatudtöörühm,mille tegevuseeesmärgiks onkriisireguleerimisalastearendustegevustejuhtimine.2. 2008. aastalon määratletudpolitseikriisireguleerimisalasedprioriteetsedpõhiülesanded janende täitmisemaht kriitiliseressursinappuseerinevatesastmetes.Prioriteedid onkooskõlastatudSiseministeeriumiga.3. 2008. aastalon koolitusteja õppustekorraldamisepõhimõttedvälja töötatud,eeldusedkriisireguleerimisesüsteemseksõppekskoostöökoolituste(ametkonnasisesedja -välised) ningstaabiõppuste (shkommunikatsioon,makett) vormison loodud

Lubadealane töö 1. Täiustatudaruandlusregulaarse


järelevalvetsiviilrelvadekäitlemise jaturvaettevõtjateüle.2.Relvainspektoritööd toetabpiisavaltpolitseiinfosüsteemja relvaregister

Patrullimine 1. Inimeste hirmtänaval kuriteoohvriks langedaei ole kasvanud,mida näitab 7-pallisel skaalalohtu tunnetavateelanike keskminehinnang alla 4,0(2006. a 3,68,2007. a 3,8; 2008.a 3,8)2. Tagatud onpatrulltundideläbi aastateühtlane aastatase.3. Analüüsitud onühemehepatrulliderakendamisevõimalusi,kirjeldatudeeldusi, riske,kuluefektiivsustja mõju.4. Tagatud onvalmisolekmassirahutusteohjamiseks,õigeaegnereageerimisvõimekusning võimalikultväike kahjuinimeste varale jatervisele

Piirkondlikpolitseitegevus

1.Oma piirkonnapolitseiga rahulolevate elanikeosakaal on 60%(rahulolu indeks),(2006.a 60%,2007.a 55%,2008.a 57%).2. Koostatud onperioodilised(kord aastas)analüüsidregistreeritudlähisuhtevägivallajuhtumitest.3.Piirkonnakonstaabliosalemineturvanõustajanakohalikusomavalitsuseson kasvanud.Kohaliku

Leht 270 /361


omavalitsusemoodustatudturvalisusegategelevatekomisjonide arvon suurenenud(2005. a 51KOV-s ehk 32%vastanutest).4. 2008.aasta jooksultöötatakse väljaja esitatakseSiseministeeriumileettepanekudabipolitseiniketegevustreguleerivateõigusaktidemuutmiseks jatäiendamiseks.5. Lähtuvaltkriminaalasjadesisust on 2008.aasta lõpukskehtestatudühtsedkriteeriumidkriminaalasjademenetlemisejagamisekskorrakaitse- jakriminaalpolitseivahel. Lähtuvaltkriminaalmenetluseproportsioonidemuutmisest onpiirkonnakonstaaablilaega rohkemtegeldaennetustegevuseja korrakaitsefunktsioonidega,mille tulemusenavähenebkuritegevusetase konstaablipiirkonnas.(Hinnangu alus:kuritegevuse taseelaniku kohta).6. Koostatudanalüüspiirkonnakonstaablitetöötingimuste,ruumidevajaduste japarandamisekohta ningkoostataksetaotlusprioriteetsetekonstaablipunktidetöötingimusteparandamiseks

Sõidukipargivõimekusetagamine

Politseireageerimisvõimekusetagamiseks onpolitseisõidukidvõetud kasutusseliisinglepingutealusel vastavalt


VabariigiValitsuse 15.septembri 2005.a korraldusele nr585

Süüteoennetus 1.Süüteoennetusprojektiderahaline maht eivähene võrreldes2006. aastaga,sealjuuresalaealistelesuunatudsüüteoennetuslikeloenguteja üritustearv ca 60%ennetusprojektideeelarvest. 2.Alaealistekuritegevuslangeb 120kuriteoni(avastatudkuritegudest)10 000 alaealisekohta aastas(2006. a 125,2007. a 140,2008. a 130).3. Alaealistegaseotudlähisuhtevägivallajuhtumitel oninfo 100%-liselt edastatudkoostöövõrgustikusidusgruppidele.4. Alaealisteriskirühma janende lähedasteteadlikkuson tõusnudnii alaealistekuritegevuse sisukui ka nendetoimepanemisepiiravastmõjust nooreedaspidistelevõimalustele.5. Riskirühmaja laiemaltavalikkuseteadlikkusperevägivallaäratundmisest jasellest teatamisestkasvab.6.Süüteoennetuslikeavalikeesinemiste arvon suurenenud,esinemistestvähemalt20% toimubsüüteomenetluse

Leht 272 /361


käigus ilmnenudsüütegevusesoodusasjaoludekõrvaldamisekskonkreetsespaikkonnas

Teenistuskoertekasutamine

1.Teenistuskoertekasutaminesündmuskohtadelkasvab 2011.aastaks võrreldes2007. aastagakeskmiselt 10% (2006. a 502,2007. a 550,2008. a 600).2.Teenistuskoertekasutamisetulemuslikkuse(tuvastatudained, tabatudisikud) kasv 5%võrreldes 2007.aastaga (2006. a209, 2007 .a 260,2008. a 310)

Vormiriietusekaasajastamine

Paranenud onvormiriietekvaliteet

Väljakutseteteenindamine

1. Väljakutsetelereageerimisekiirus vastabvähemalt80% ulatuseskehtestatudväljakutseprioriteetidele(2006. a 79%).2. Elanikerahulolu politseireageerimisekiirusega kasvab2011. a-kskeskmiselt 3%aastas (2006.a46,4%, 2007.a49%, 2008.a52%).3. Väljakutseteprioriteedidon üle Eestiühtlustatud 2008.a lõpuks.4. 2008. atöötataksevälja ja 2009.a kehtestatakseväljakutseteteenindamisestandard -ajalised normidväljakutseteteenindamiseksning selleksvajalikudtingimused.5. Hädaabikõnedon operatiivseltvastu võetud,optimaalselt


jaotatudjuhtimiskeskuseametnike vahel,vastavalt infoiseloomulekategoriseeritudja info edastatudõigele sihtgrupile,sissetulevadkõnedanalüüsitudja kõnedejälitamissuutlikkustagatud.6.Ettevalmistustöödegaon tagatudvalmisolekPolitseiametija Päästeametihäirekeskusteühendamiseks2009. aastal.7. Tallinnavideovalveside on tagatudvideokaameratejuurdesoetamisellinnavalitsusepoolt

Väärteomenetlus' 1. Väärteoasjademenetlemiselei esine olulisimenetlusõigusterikkumisi, misannaksid alusekaristamisotsusetühistamiseks, s.tkaebemenetlusespolitsei otsustetühistamiseosakaal väheneb3% aastas.2. Kohtuvälisemenetlejaametnikutegevuseleesitatudpõhjendatudkaebusteosakaaluvähenemine5% (2006. akaebusi 59,millest rahuldati29, s.t ca 49%)võrreldes 2006. a.3. Kõigispolitseiasutusteson aastaks 2008määratud kindladisikud (mitteväärteoasjamenetlenudkonstaablid),kelleülesandeks onkohtuvaidlustes

Leht 274 /361


asutuseesindajanaosalemine.4. 2008. aastajooksul onantud juhiseidväärteomenetlusejakaristuspoliitikaühtlustamisekspolitseiasutustes(ühetaolineseadusetõlgendamine,järelevalve,sarnaste kaasustekorral karistustemääramisepõhimõtted)

Õigusrikkujatekonvoi jakinnipidamine

1. HIV ja AIDS-i strateegiagapolitseile pandudülesanded ontäidetud.2.Kinnipeetavateleontervishoiuteenuskättesaadav

Kriisireguleerimisalasetegevusekorraldamine

125 000 37 914 555 0 Kriisireguleerimisalasetegevusekorraldaminepäästeasutustes

1. Valmib ohtlikeraudteeveoste jaraudteeõnnetusteriskianalüüs,päästeasutustevõimekusehinnang sellesvaldkonnasning ennetavatemeetmeterakendamisekava.2. Valmivadpäästekeskustehädaolukorrastegutsemisekavad.3. ValmibPäästeametitegevuskavaradioloogilisekiirgushädaolukorrapuhul ningtuuma-,bioloogilisevõi keemiliseainega seotudterrorismiaktilereageerimiseplaan.4. Valmibsimulatsioonitarkvaraning toimuvadregulaarsedkoolitusedja õppusederinevate asutusteja maakondadekriisireguleerimisstruktuuridele.5. Luuakseametkondadevahelineinternetipõhinekriisireguleerimise


töökeskkond ningtöötatakse väljakriisireguleerimisstruktuuridetööprotseduurid.Töötataksevälja jajuurutatakse Eestikriisireguleerimissüsteemilesobilik grupitöötarkvara.6. Valmibsuurõnnetuseohugaettevõtetegaseotud riskide(sh keskkonna)hinnang,päästeasutustevõimekusekaardistamineningkoolituskavad.7. Viiakse läbikriisireguleerijatehaldus- javäärteomenetlusekoolitus

Maavalitsusteja kohalikeomavalitsustenõustaminekriisireguleerimisalal

1. Uuendataksemaakonnariskianalüüsitegemise jakriisireguleerimiseplaani koostamisemetoodika.2. Kõikidesmaakondadesviiakse läbivähemalt ükskriisireguleerimisalaneõppus

Rahvusvahelinekriisireguleerimisalanekoostöö

1. Eesti onrahvusvahelisteleorganisatsioonidele(EL, ÜROja NATO)deklareerinudpäästemeeskonnavõimekusteksohtlike aineteõnnetustelereageerivameeskonna.Meeskonnavarustatusetase vajalikueriaparatuuri jakaitseriietusegakaasajastatakse.Päästemeeskonnatoetus- jakeemiarühmavalmidusvõimaldabosaledavälismissioonidel.2.Päästemeeskond

Leht 276 /361


on võimelinesaatmarahvusvaheliselemissioonileUNDACmeeskonnaSUPPORT-mooduli.3. Iga-aastaselton tagatud EestiseisukohtadeesindamineNATO kõrgematsiviilsehädaolukordadeksvalmisolekuplaneerimisekomitees(SCEPC) jaelanikkonnakaitse komitees(CPC),Euroopa Liiduelanikkonnakaitse alasestöörühmas, ÜROkriisireguleerimises(UN/OCHA)ja Läänemereregioonikriisireguleerimisalaseskoostöös

Varajase hoiatusesüsteemihaldamine

EestiRahvusringhäälingugasõlmitaksekokkulepevarajasehoiatuse teadeteedastamiseksavalikkusele

Kriminaalmenetlusja organiseeritudkuritegevusevastane võitlus

0 668 021 552 -50 000 Kriminaalmenetlus1. Politseikriminaalmenetlusealane võimekuskasvab -lahendatudkuritegude arv eivähene (2006.a29 019 kuritegu,2007. a 29 500kuritegu, 2008 .a30 000 kuritegu).2. Jälitustegevusevõimekus toetabkriminaalmenetlust.Materiaal- jaeritehniline baason kaasajastatudningkriminaalluurevõimekus onkasvanud.3.Politseiasutusedvastavadriigisaladusetöötlemisenõuetele.Politseiasutustehooned jatöökeskkond onvastavusse viidudriigisaladuse


seadusesttulenevate kaitsenõuetega (aastaks2011).4. Avastatudkuritegudeosakaalavastamisegasamal aastalregistreerituteston 2011. aastaksvähemalt 50%(2006.a 47%,2007. a 43%,2008.a 45%).5. Alaealistegaseotudsüüteomenetlusegategelevatekoolitatudpolitseiametnikevõrk on väljakujunenudning alaealistesuhtes onkriminaalmenetlusteostatud üldjuhul2 kuuga.6. Lahendatudkuritegudeosas kasvabkiirmenetlusekohaldamine kuni10% -ni. (2006.a2%, 2007.a 5%,2008.a 8%).7. Tehniliseuuringuprotokollidkoostataksevaatluse käigukohta vähemalt70% vaatlustest(2006.a 57%,2007.a 65%,2008.a 70%).8.Menetlusosalised(eksperdid,tõlgid) onkaasatudmenetlussevastavaltVabariigiValitsuse22.detsembri2005.a määruselenr 322.9. Politsei suudabtäita Schengenikonventsioonisttulenevaidülesandeidefektiivselt.10. PRÜMlepingugaliitumiseks on

Leht 278 /361


2008. aastaleeltööd tehtud.11. Eesti huvidorganiseeritudkuritegevusevastase võitluserahvusvahelistestöörühmades jaorganisatsioonideson kaitstud.12.Andmevahetusrahvusvahelisteandmekogudegaon tagatud jarahvusvahelisedõigusabitaotlusedning päringudtäidetud

Kriminaalpolitseinikestabiilsekoosseisu jaarengu tagamine

1.Kriminaalpolitseinikekeskmine palk2008. aastal onsuurusjärgus 19100 krooni.2.Kriminaalpolitseinikudon saanudpiisavalttäiendkoolitust(2008. a 1,4%kriminaalpolitseiniketöötasufondist,2011. a 2%töötasufondist)

Kriminaaltuluväljaselgitamineja rahapesutõkestamine

1. Prokuratuuriedastatudrahapesujuhtumite arvvõrreldes 2006.aastaga onsuurenenud(2006. a 12,2007. a 20, 2008.a 15).2. Laekunudja kontrollitudteateidrahapesukahtlustestvähemalt2007. aastatasemel (2006. a2601/111, 2007. a3500/200, 2008. a3500/200).3. Politsei ontuvastanudkriminaaltulu japrokuratuur onselle tulemuselesitanud taotlusivara arestimiseksvähemalt 70miljoni krooniulatuses.4.Rahvusvahelistesanktsiooniderakendamise üleon järelevalveteostamisesüsteem


loodud seaduserakendumisel1.Liiklusõnnetusteson aastaks 2011hukkunud mitterohkem kui 1inimene 10 000elaniku kohta(2006.a 1,5,2007.a 1,35,2008.a 1,5)a. Võrreldes2007. aastaga onvähenenud joobesjuhtide osaluseltoimunudsurmagalõppenudliiklusõnnetusteosakaal (2006.a44%, 2007.a40%, 2008.a40%).b. Võrreldes2007. aastagaon vähenenudebaõige kiirusevaliku tõttutoimunud,surmagalõppenudliiklusõnnetustearv.3. Inimeste hirmliiklusega seotudohtude ees eiole kasvanud,mida näitab 7-pallisel skaalalohtu tunnetavateelanike 2008.aastal antudhinnang alla 4,5(2006. a 4,91,2007. a 4,5, 2008.a 4,1).4. Kõikidespolitseiprefektuurideson 2008.aasta jooksulsuurendatudliiklusjärelevalvealastsuutlikkustpatrullispetsialiseerumisega.

Liiklusohutus 133 655 500 311 920 048 0 Analüüsipõhineliiklusjärelevalve

5.Liiklusjärelevalveton teostatudanalüüsipõhiselt- 2008. aastakson selleksrakendatudspetsialiseeritudanalüütikud igasprefektuuris.

Leht 280 /361


6.Liiklusohutusnõueterikkujatevahelejäämisesubjektiivnerisk ei vähene(2006. a 141 381,2007. a 150 000,2008. a 150 000liiklusväärtegu)7. Liiklusegaseotudpolitseioperatsioonidearv ei vähene(2006. a 2100),kontrollitudsõidukijuhtide(sõidukite)arv kasvabkeskmiselt 10%(2006.a 231 641,2007.a 255 000,2008.a 280 000)

Automatiseeritudjmliiklusjärelevalve

1. Automaatsetekiirusmõõtekaameratekasutuselevõtmisel vähenebpiirkiirust10 km/h võienam ületavatejuhtide osakaalmaanteeliikluses(2004. a 24,6%,2005. a 23,4%,InseneribürooStratumliikluskäitumisemonitooring) 2%aastas.2. Liikluserahustamise ningliiklusjärelevalvetõhustamisekauduliiklusõnnetusteja nendeshukkunute hulgavähendamiseksvõetaksekasutusele uuedliiklusjärelevalvevahendid(automatiseeritudliiklusjärelevalvevahendid,GPS-seadmed,alkomeetrid,laserkaugusmõõtjad,video- jadigitaalkaamerad,narkojoobetuvastamisekiirtestid, sõidukisundpeatamisevahendid jm).3. Läbi viidudvõimalusteanalüüs,kuidas kogudatõhusamaltinformatsiooniliiklusohtlikepaikade kohta


Liiklusjärelevalvepolitseinikestabiilsekoosseisu jaarengu tagamine

1.Liiklusjärelevalvepolitseinikekeskmine palk2008. aastal onsuurusjärgus 15500 krooni.2.Liiklusjärelevalvepolitseinikudon saanudpiisavalttäiendkoolitust.(2008. a 1,4%liiklusjärelevalvepolitseiniketöötasufondist,2011. a 2%töötasufondist)

Sõidukipargivõimekusetagamine

1. Politseireageerimisvõimekusetagamiseks onpolitseisõidukidvõetud kasutusseliisinglepingutealusel vastavaltVabariigiValitsuse 15.septembri 2005.a korraldusele nr585

Vormiriietusekaasajastamine

Paranenud onvormiriietekvaliteet

Merereostuseavastamine

L-410 ES-PLYkere ja mootoridrenoveeritakse2008. a.Lennukilepärast kererenoveerimistuus kereressurss7 aastat, s.t kuni2017. a. Edasinerenoveerimine eiole otstarbekas.2008. a tagataksekahe lennukigaseirelendudeteostamine(keskmiselt 4lendu nädalas),intensiivselaevaliiklusegaalal on ülevaadereostuseolukorrast

Merereostuseavastamine jalikvideerimine

95 400 000 155 803 244 0

Merereostuselikvideerimine

1. ERDFrahastugakahasse kahe uuemultifunktsionaalselaevasoetamisegasaavutataksereostustõrjevõimekusest40%. Riigihanketulemusel ontehtud valiklaevaehitaja

Leht 282 /361


kohta. Alustatudon laevaehitamist (lepingmai-juuni 2008.a, keskmineehitusaeg 18- 20 kuud).Laevad valmivadja võetaksekasutusele(saavutataksereostustõrjevõimekus40%) 2010.aastal.2. Reostustõrjevahenditehoiustamiseksja käitlemisekstingimustetagamiseksrahalistevahenditeleidmisel(eelarve võifond) algatatakse2008. a protsess- koostataksedetailplaneeringjaprojektdokumentatsioon.Taotletakse kõikload, kinnitusedja kooskõlastusederinevateltametkondadeltehitustegevusealgatamiseks.Piirivalvereostuselokaliseerimise jakorje võimekusesuurendamiseks13% võrratellitaksePVL-107 KÕU2008. a laevamultifunktsionaalseksmuutmisekspüstuvusearvutused jakoostataksevastav projekt,kui palju saabja tohib ümberehitada, et säiliksmerekindlusProjektiorienteeruvmaksumus 300000 krooni.Soetataksereostuselokaliseerimisevõimekuseloomisekstõstekraana,mille orienteeruvmaksumus on 2500 000 krooni,poomirullide(ca 3 tonni)tõstmiseks


(PVL-107plaanitud kuni2 poomipakettikogupikkusega400 m),teostataksetekitöid,installeeritaksepoomirullidekinnitusalused,luuakseveeskamisevõimalused,teostatakseabimasinahüdrosüsteemideümberehitusorienteeruvamaksumusega 2500 000 krooni

Merereostuseavastamise jalikvideerimisevalmisolekutagamine

1. Patrull-lendude arvuon suurendatudkolmelt korraltnelja korraninädalas ą 3 tundi.2. Patrull-lennul kasutadeskaugsensoorsetvaatlussüsteemi(SLAR) tagatakseööpäevaringnereostuseavastamisevõimekus 14,9%intensiivselaevaliiklusegaalal.3. PVL-202plaanitakse hoidavalmidusesTallinnapiirkonnas

Ühtse illegaalseimmigratsioonigaseotudriskianalüüsikoostamisesosalemine

KMA tegevusedillegaalseimmigratsioonigaseotud riskidemaandamiseks onplaneeritud

Välismaalasepoolt Eestissesisenemiseks,elamiseks võilühiajaliseksviibimiseksseadusliku alusetaotlemiselesitatud andmeteja dokumentideõigsusekontrollimine

1. Välismaalasepoolt esitatudandmete jadokumentideõigsusekontrolliminetoimub.2. Välismaalastepooltvaleandmetevõi võltsituddokumentideesitamise risk onmaandatud

Migratsioonijärelevalve1 600 000 42 287 368 0

Viisaregistrihaldamine

1. Uusviisaregister(sh N-VIS) onrakendatud.

Leht 284 /361


2. On loodudvalmisolekandmevahetuseksviisaregistrija EL ühtseviisainfosüsteemivahel

Eestis seaduslikualuseta viibivatevälismaalastetuvastamine janende Eestistlahkumisekorraldamine

1. KoostööKOV asutuste,õppeasutuste jamajutusasutustegaseaduslikualuseta riigisviibivatevälismaalastetuvastamiseks onloodud.2. Koostöötööandjate janende liitudegaseaduslikualuseta töötamiseja töötamisevõimaldamisetuvastamiseks jatõkestamiseks onloodud.3. Seaduslikualuseta riigisviibivadvälismaalasedon tuvastatud,nende suhteson läbi viidudväärteomenetlusja nende Eestistlahkumine onkorraldatud

Koostööspädevateasutustegaühisreidideläbiviiminevälismaalasteseaduslikualuseta Eestisviibimise jatöötamisevõimaldamisetuvastamiseks jatõkestamiseks

Seaduslikualuseta Eestisviibivad võitöötavadvälismaalasedon tuvastatud,nende suhteson läbi viidudväärteomenetlusja nende Eestistlahkumine onkorraldatud

Täitemenetlustealgatamine

1. Otsustetäitmisetähtaegadejälgimine ontagatud.2. Riikliku sunnirakendamisekson avaldusedkohtutäiturileõigeaegseltesitatud

Väljasaadetavatekinnipidamisekorraldamine

1.Väljasaatmiskeskusestoimib turvalinekinnipidamissüsteem.2.Väljasaatmiskeskusessepaigutatud isikuteomavoliline


lahkumine ontõkestatud

Andmevahetus-jakonsulteerimissüsteemiloomineSchengeniinfosüsteemiga

On loodudvalmisolekandmevahetuseksSchengeniinfosüsteemigaja elamislubadekonsulteerimiseks

Riiklikjärelevalve jahaldussunnirakendamine

1. On loodudriiklikujärelevalve jahaldussunnimenetlustegaseotudandmevahetusõigustatudisikutega.2. Riiklikujärelevalve jahaldussunniprotsess jakeskkond onturvaline javastab menetlusevajadustele.3. Riiklikujärelevalve jahaldussunnimenetlustegaseotudandmed onandmekogudessekantud.4. Toimib riiklikujärelevalve jahaldussunnimenetlustegaseotudandmekogudessekantud andmetekorrastamiseprotsess

Otsingu- japäästetööd merel

2 825 000 22 256 800 0 Otsingu- japäästeoperatsioonideksvalmisoleku janende läbiviimisetagamine merelja lennuõnnetusekorralotsingutöödekorraldaminemaismaal

1. Hädasignaalisaamisel onotsingu- japäästeoperatsioonidläbi viidudvastavaltpäästetöödeplaanile.Plaanideskavandatuprofessionaalseksrakendamiseks onkavatsus 2008.a viia läbi SARõppused:- kolmepoolne(Eesti,Soome,Vene);- SAREX 2008;- uue algatusenakolmepoolselt(Eesti-Soome-Rootsi);

Leht 286 /361


- uue algatusenaEesti-Läti;- alalistelrahvusvahelistelliinidel sõitvatereisiparvlaevadegaühisõppused(SOLAS nõue).2.Lennuvahenditegaon tagatud15-minutinevalmisolektööajal ja1-tunninevalmisolekväljaspooltööaega(väljalennugaTallinnast).Ujuvvahendidpaigutatud:PVL-103PIKKER(kuni 2020. ateenistuses),Soome laheidaosa;PVL-202 KATI(kuni 2015. ateenistuses),Tallinna laht;PVL-107 KÕU(kuni 2020. ateenistuses),Läänemeri;PVL-106 MARU(kapitaalremondiootel ~16 milj kr,kui ei tehta, siiskantakse 2009. amaha);PVL-111VAPPER-teenistus 8-9kuud, Soome lahekeskosa (Tallinn-Helsingi joon);PVL-109VALVAS(võõrandatakse2008. a);PVL-105 TORM(võõrandatakse2007. aseptembris)

Pommiohugaseotud tööd

350 000 36 923 946 0 Demineerimistöödetegemine

1. Neljaregionaalsepommigrupiväljaarendamisegaon demineerijatesündmuskohalejõudmine mistahes Eesti punktisamaaegselttagatud 90minuti jooksul,saartele 2,5tunni jooksul. 2.Demineerimistöödeplaneerimiseksja ressurssidevõimekuse


analüüsimiseksjätkatakseinfosüsteemiDEMISarendamist

Eriliigilistedemineerimistööde(veealusedvõi keemilise,kiirgus- jabioloogiliseainega seotud)tegemine

1. Põhja- jaLõuna-Eestipommigruppidepoolt tagataksekeemilise,kiirgus- jabioloogiliseainega seotudründe võiohu korralsündmuskohalejõudminehiljemalt 3 tunnijooksul, saartele4 tunni jooksul.2. Ida- jaLõuna-Eestipommigruppidepoolt tagataksesiseveekogudestleitudlahingumoonasündmuskohalejõudmine 3 tunnijooksul, saartele4 tunni jooksul

Sisejulgeolekupoliitikaja partnerlus

121 557 325 297 595 950 0 Kodakondsus- jamigratsioonipoliitikakujundamine

1. Biomeetriakasutuselevõtukson alates 2008. atagatud õiguslikubaasi olemasolu.2. VabariigiValitsusele onesitatud materjalID kaartidelbiomeetriakasutuselevõtuotsustamiseksalates 2009.aastast.3. Välismaalasteseaduse uusredaktsioon on2008. aastalVabariigiValitsuseleesitatud.4. EuroopaPagulasfondi,EuroopaTagasisaatmisfondining KolmandateRiikide KodanikeIntegreerumiseFondi rahad on2008. aastastkasutuselevõetud.5. 2009. aastajooksul onvälja töötatudintegreeritud

Leht 288 /361


migratsioonijärelevalvesüsteem.6. Uueviisaregistrirakendamisekson 2008. aastajooksul loodudpiisav õiguslikbaas.7. Migrantiderändetoetused onMigratsioonifondivahenduselõiguspäraseltvälja makstud.8. Rände jaintegratsiooniprotsessidetoetamiseks onMigratsioonifondikorraldusel läbiviidud vähemalt2 valdkondlikkuuuringut aastas

Korrakaitse- jakriminaalpoliitikakujundamine

1. PRÜMlepingugaliitumiseks on2008. aastaltingimusedloodud.2. Schengenigaliitumiseks on2008. aastalettevalmistusedtehtud (sh SIS jakompensatsioonimeetmed).3. Raskekuritegevusevastu võitlemiseseaduse eelnõuon 2010. aastaksVabariigiValitsuseleesitatud.4.Korrakaitseseaduserakendusaktidon seadusejõustumise ajaksette valmistatud.5.Eradetektiivindusevaldkonnaseaduslikuksreguleerimisekson ettepanekudvälja töötatud

Kriisireguleerimispoliitikakujundamine

1.Hädaolukorraksvalmisolekuseaduse eelnõuon 2008. aastalVabariigiValitsuseleesitatud.2. Riiklikkriisireguleerimisplaanon 2008. aastaltäiendatud.3.Kriisireguleerimisplaanideeesmärgistatust


ning sidustatuston suurendatud.4.Hädaolukordaderiskidevähendamineon alates 2009.aastast muudetudosaks riiklikustplaneerimissüsteemist.5. Elutähtsatevaldkondaderaames on 2009.aasta jooksulmääratletudelutähtsadobjektid.6. 2010. aastal onläbi viidud riiklikkriisireguleerimisekompleksõppus

Osalemine riigijulgeolekupoliitikakujundamises

1. SiseturvalisusearengukavasSiseministeeriumivalitsemisalasseplaneeritudtegevused (shüldkoordinatsioon)on ellu viidud.2. VabariigiValitsuse jaRiigikogu pooltkinnitatudsisejulgeolekuvaldkonnastrateegiatessätestatudSiseministeeriumivalitsemisalamuud tegevusedon politsei,piirivalve,päästeteenistuse,KMA ningkaitsepolitseikaasabil elluviidud

Piirivalvepoliitikakujundamine

1. ERDF rahastuja EBF rahadon 2008. aastastkasutuselevõetud.2.Piirivalveseaduseuus redaktsioonon jõustatud.3. Schengenigaliitumiseks on2008. aastalettevalmistusedtehtud (shmuudatusedriigipiiriseadusesse).4. KohaldatudRAPIDvalmiduseõiguslik alus

Leht 290 /361


ja FRONTEXtehnilise abikorraldus

Päästepoliitikakujundamine

1. Vabatahtlikepäästetöödelekaasamisesüsteem on 2010.aastaks väljaarendatud.2. ERDF rahasturahad on 2008.aastast kasutuselevõetud.3.Päästeteenistuseseadus on 2009.aastaks jõustatud.4. Päästeseaduseregulatsioon on2010. aastaksuuendatud

Sisekaitselisehariduspoliitikakujundamine

1. Alates 2009.aastast toimibkriisireguleerimisalanekoolitussüsteem.2. 2008. aastajooksul onkäivitatudsisekaitselisekõrgharidusearendamisekoostöövõrgustik.3.Sisekaitseakadeemiaja sisekaitselisehariduseareng vastabministeeriumivalitsemisalaarenguvajadusteleOn korraldatudlahtisteuste päevad2008. aastalsisseastujateleSKA kolled˛idon korraldanudkohtumisiõpilastegagümnaasiumidesja tutvustanudõpetatavaiderialasidOn osaletudvähemaltneljal oluliselharidusalaselmessil

SKAtutvustaminesihtgrupile

Viiakse läbikutsealasteelkoolitustOn läbi viidudakadeemiliseiseloomugaavalik konverentssisejulgeolekutemaatikas

Teadus- jaarendustegevus

1 266 141 12 649 333 0

Teadustöö

On võimaldatudkolmele magistri-või doktoriõppes


osalevaleõppejõulevaba semesterkraaditöökirjutamiseksSisejulgeolekuvaldkonnasolulistel teemadelon koostöös teistekõrgkoolidegaalgatatudakadeemilisiuurimisprojekteja mõttekodasidÕppetehnilinebaas ontäiendatud jauuendatudToimubõppeinfosüsteemijuurutamine jatäiendamine

Õpitingimustearendamine

SKA 4-aastanepersonalistrateegiaon rakendatud2008. aastalakrediteerimiseleminevadõppekavadon 100%akrediteeritud

Õppekavaarendus

SKA-s viiakseloenguid läbi kavideokonverentsivormis

Tuleohutusalanejärelevalve jaennetustegevus

1 180 000 87 716 281 0 Ehitusprojektideja kasutuslubademenetlus

1. KOV-leantakse ehitusloataotlemiseksesitatavaleehitusprojektileheakskiit võikeeldutakseheakskiiduandmisestvähemalt 10tööpäeva jooksul(2006. a 20tööpäeva, 2007. a10 tööpäeva).2. Rakendatakseühtne haldusjuhisehitusprojektideningkasutuslubademenetlemiseks(2007. ahaldusjuhiseväljatöötamine).3. Alustataksehaldussunnivahenditerakendamistja süütegudemenetlemistprojekteerimiseja ehitamisevaldkonnas

Leht 292 /361


(2007. ahalduspraktikaväljatöötamine).4. Tagataksepäästeasutuste-poolnevalmisolekehitusprojektideelektrooniliseksülevaatamiseks(2006. a vaadatiüle 2%, 2007.a5%)

Ennetustöö 1. Töötataksevälja ühtsedteabematerjalidõigest käitumisestõnnetuse korral,mida levitatakseerinevate kanalitekaudu.2. Töötataksevälja juhend"Tuleohutusalasekompleksõppuseläbiviiminekoolides jalasteasutustes".3. Igal aastaltoimuvadjärjepidevadlastele ja noortelesuunatudpäästealasedvabaajategevused(noortehuviringid,vabariiklikpäästealanoortelaagerja lasteloominguvõistlus).4. Kaardistataksepäästealaennetustöössekaasatavadvabatahtlikudkompetentside japiirkondade järgi

Tulekahjudetekkepõhjusteuurimine jamenetlemine

1. Alustataksesuurematetulekahjudekohta põhjalikeanalüüsidekoostamist(2007.a toimubsüüteomenetluseläbiviimine,tekkepõhjuseja kohaväljaselgitamine).2. Töötataksevälja jaalustataksetulekahjudetagajärjeltekkinud varalisekahju metoodilisthindamist (2007.apõhimõteteväljatöötamine).


3. Päästeasutusedon võimelisedläbi viima5% enamväärteomenetlusivõrreldes 2007.atasemega

Tuleohutustööüleriigilineplaneerimine

1.Tuleohutusjärelevalvetöö üleriigiliseksplaneerimisekson täielikulttööle rakendatudstatistilisteandmeteanalüüsil põhinevtuleohutusjärelevalveinfosüsteemJÄIS.2. On väljatöötatudandemetelaekumise(SOS, OPIS,JÄIS) süsteemennetustööplaneerimiseks jahindamiseks.3. On läbiviidud uuringudelanikkonnahoiakute jakäitumisnormidemääratlemiseks,tulekahjuavastamisseadmeteja esmastetulekustutusvahenditevarustatusest jakasutamisoskustest

Tuleohutusülevaatusteläbiviimine

1.Tuleohutusülevaatusteläbiviiminetoimub ühisehaldusjuhisealusel (2007.ajuhiseväljatöötamineja tegevusealustamine).2. On loodudkontrollitavateleisikuteleenesekontrollikontseptsioon,mis võimaldabpäästeasutust läbiinterneti teavitadakontrollitavalobjektilvalitsevatestohtudest ja nendekõrvaldamiseviisidest.3. Tagatakseettekirjutustetäitmise arvu

Leht 294 /361


paranemine 5%võrreldes 2007.aastaga.4. KoostöösKOV-gakaardistataksetiheasustusaladelmahajäetudehitised.5. 15%tuleohutusülevaatustesttoimubriskipõhiseltvalitud objektidel(2006. a 5%,2007. a 10%)

Vabatahtlikekaasaminepäästealategevusse

1. Käivitataksevabatahtlikekoolitusmudelennetustöötegevusteläbiviimiseks

Õnnetusteadetemenetlemineja päästetöödmaismaal

81 808 312 742 707 642 0 Hädaabikõnedevastuvõtmine jatöötlemine

1. Häirekeskuseinfo- jakommunikatsioonitehnoloogilisedsüsteemid onintegreeritudtagamakskeskustekatkematutöö ningvõimaldamaksvajaduseldelegeeridaõnnetusteadetemenetlemisevähemkoormatudhäirekeskusele,mille tulemusenatoimubhädaabikõnedeletelefonil 112vastamine 10sekundi jooksul.2. Kiiretoperatiivteenistustesekkumistmitte-eeldavateõnnetusteadetekvaliteetsemaksteenindamiseksning kompleksseteenusesaavutamisekserinevatekoostöö- jaabiprojektideedasiarendamine- koostöösKeskkonnaministeeriumigaon väljaarendatudkeskkonnainfotelefon1313. KoostöösKOV-ga onvälja arendatudabitelefon 1345.Toimib päästealainfotelefon 1524


Partneritekaasaminepäästetöödele

1.Töötataksevälja erinevateorganisatsioonidening füüsilisteisikute (sh MTÜ,seltsingud,KOV jms)päästetöödelekaasamisekontseptsioon(ülesanded,motivatsioonisüsteem,finantseerimine,koolitus,varustatusetase, sotsiaalsedgarantiid).2. Kaasatavatelestruktuuridelesoetataksevarustus jasõlmitaksevastavadlepingud. Viiakseläbi koolitusedlepingu sõlminudkoostööpartneritemeeskonnajuhtidele

Päästetöödejuhtimine

1. Töötataksevälja päästetöödejuhtimisemetoodika,juhtimisstruktuuriülesanded ningmääratletaksekoostöö kordteiste osapooltegapäästetöödetegemiseks,mille tulemusenahakkavadpäästetöödtoimuma ühtseprotsessikirjepõhjal.2. 2011. aon kõikidespäästekeskustestagatudpäästetöödejuhtimisevõimekuspikaajaliste jasuureulatuslikepäästetöödejuhtimiseksning staabitöökorraldamisekssündmuskohal.Selleksvarustatakse IIja III tasandipäästetöödejuhtimisstruktuuridkaasaegsetepäästetöödejuhtimiseautodega ning

Leht 296 /361


vahenditegapäästetöödejuhtimisekssündmuskohal -kokku 4 keskusevarustamine,milleks 2008.aastal renditaksejuhtimisautodoperatiivkorrapidajatele(7 tk); kõikideskeskustes viiakseläbi päästetöödejuhtidekoostöökoolituskooskoostööpartneritega;hangitakse ERFrahadest Ida-EestiPäästekeskuselesuureulatuslikepäästetöödejuhtimisauto.3. 2011. a onvälja arendatudpäästetöödejuhti abistavinfosüsteem,milletulemusena onpäästetööde juhilsündmuskohalolemasvajalik teavejuhtimisotsustelangetamiseks,milleks 2008.aastal viiakse läbiinfosüsteemide(OPIS, STRES)edasiarenduskooskõlas SAParengutega

Päästetöödeläbiviimine

1. 2011. atagataksekeemiapäästepõhivõimekusregionaalkeskustebaasil, milleks2008. aastal:a) soetataksesuuremariskiastmegaregioonidekomandodelekeemiasukeldus-meeskondadeisikukaitsevarustus,dekontamineerimisvahendid(Ida-Eesti PK).Riskipõhiseltkeemiasuunitlusegakomandod onPEPK (Kesklinnaja Lillekülakomando) jaIEPK (Sillamäeja Kohtla-Järvekomando) ningLÕPK (Tartukomando) ja


LÄPK (Pärnukomando);b) kuue komandobaasil tagataksekeemiapäästepõhivõimekus,ühe komandoajalinekeemiasukeldumisvõimekuson vähemalt 120minutit.c) kümnekomandobaasil tagataksekeemiapäästeesmanereageerimisvõimekus.2. ERF rahadestsoetatakse nelireostustõrjekonteineritmaismaaltegutsemiseksneljalepäästekeskusele,paat Ida-EestiPäästekeskusele,puhastusseadmedjapoomisüsteemid(konteiner).3. Soetataksepäästetöödeläbiviimiseksliiklusavariidekorral 20komplektipäästevahendeid.Viiakse läbivahenditekasutajakoolitus.4. ERF rahadestsoetataksevahuainekonteinerLÕPK-le,voolikuhooldusseadeLÄPK-le, nelivoolikukonteinerit.5. Kahespäästekeskusestagatakse ühekomando baasilkõrgustest ningsügavustestpäästetöödetegemise(nööripääste)võimekus.6. 50 komandobaasil tagataksemaastikuja pinnasetulekahjudekustutamisevõimekus(teedeta võiraskelt läbitavalmaastikul

Leht 298 /361


liikumise tehnikaja mobiilsedtulekustutusseadmed).7. 60 komandotteevad päästetöidkaasaegseteoperatiivtaktikalistelenõuetelevastavatepõhiautodega.8. Renoveeritakseviiepäästekomandohooned

Suuremahulistepäästetöödelogistilinetoetamine

1. 2008. aastalhangitakseERF rahadest 4konteinerautot8x8 (IEPK,LõEPK, LäPK,IEPK) ja 4olmekonteinerit

Õnnetusteadetemenetlemine

1. 2008. a lõpukson koostöösSotsiaalministeeriumigavälja töötatudmeditsiinivaldkonnaõnnetusteadetetöötlemisegaseonduvadesmaabijuhisedja seotudõnnetusteadetemenetlemistreguleerivateõigusaktidega.Juhised onintegreeritudõnnetusteadetevastuvõtmiseja töötlemisejuhenditega,viidudelektrooniliselekujule ningjuurutatudHäirekeskuses.2. 2008. a lõpukson Häirekeskusvalmis täielikultüle minemaühtseleüleriigiliseleoperatiivraadiosidele(ORS).3. 2008. ajooksul toimubHäirekeskuseinfosüsteemiSOS arendamineõnnetusteadetevastuvõtmistning töötlemisttoetavakskasutajasõbralikukstöökeskkonnaks

Õppetöö 12 231 340 154 595 553 0 Rakenduskõrghariduseja kutseõppetasemel õppetööläbiviimine

1. Õppetöörakenduskõrghariduseja kutseõppetasemelkeskhariduse


baasil ontoimunudakadeemiliseskalendrisettenähtud mahus2. Täies mahustoimib politseikompetentsipõhineõppekava.3. On alustatudettevalmistustegaSKA jaametkondadevaheliseerialaõppejõududerotatsioonisüsteemirakendamiseks2009. aastast4. ERASMUSprogrammiraames onvahetusesosalenud 3üliõpilast ja 3õppejõudu

Sisejulgeolekualasemagistriõppekavaalusel õppetööläbiviimine

2009. aastastavatavasisejulgeolekualasemagistriõppeõppekava onvälja töötatud


682 576 659 4 303 372 021 -6 633 705

Haldusala kokku: 682 576 659 4 303 372 021 -6 633 705 Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisalaRahvastik ja regionaalalaStrateegilineeesmärk aastaks2011:

Aktiivne kodanikuühiskond


Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni (EKAK) eesmärgid.


6 tegevust EKAK-i tegevuskavas täidetud


Kodanikualgatuse toetamise arengukava (KATA) 2007-2010 tegevuste eesmärgid


5 tegevust KATA rakendusplaanist täidetud


Oikumeenilise tegevuse arendamiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise otstarbekus


On toetatud diakoonia-ala magistriõpet ning on võimaldatud vähemalt 2 omavalitsusesotsiaaltöö tegijale osalemine nimetatud magistriõppe programmis õppemaksu tasumisekaudu. Eesti Kirikute Nõukogu kaudu on toetatud 15 oikumeenilist projekti


Omavalitsusametnike ja usuliste ühenduste esindajate muinsuskaitsealane koolitatus jakompetentsus


On läbi viidud 5 muinsuskaitsealast koolitust 8 maakonnas sealsete Eesti EvangeelseLuterliku Kiriku vaimulikele ja koguduste töötajatele ning vastavate omavalitsusteametnikele

Leht 300 /361



Kvaliteetsed isikuandmed


Digiteeritud ja rahvastikuregistriga liidetud arhiivsete perekonnaseisuaktide arv


2008. aasta lõpuks 500 000 tk


Rahvastikuregistriga andmevahetuses olevate riikide arv


Kasvab 3 riigi võrra aastas


Rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arv


2008. aasta lõpuks 9 000 000 päringut


Sisestatud arhiivsete perekonnaseisuaktide arv


Kasvab 200 000 võrra igal aastal


Tasakaalustatud ruumiline ja regionaalne areng


Eesti aegruumiline lähenemine Euroopa Liidu keskuste suhtes


Kiireneb. Täna puudub ühtne metoodika mõõtmiseks. Põhimõtteliselt tähendab avalikutranspordi keskmist ajakulu maismaaühenduste vahemaade läbimisel kombineeritultühenduste arvu ja võimalusega


Eesti-sisene aegruumiline vahemaa


Väheneb. Täna puudub ühtne metoodika mõõtmiseks. Põhimõtteliselt tähendab avalikutranspordi keskmist ajakulu maismaaühenduste vahemaade läbimisel kombineeritultühenduste arvu ja võimalusega ning kaug- ja kohalike ühenduste koostoimimisega


Ettevõtjate rahulolu maakonna ettevõtluskeskkonnaga


Võrdlusandmed puuduvad, mistõttu tuleb 2008. a baastaseme fikseerimiseks teostada vastavuuring


Harju maakonnas elava rahvastiku osatähtsus Eesti kogurahvastikust


2007. aastal 38,9%, 2008. aastal 38,9%


Keskmiste sissetulekute maakondlik erinevus (madalaima maakondliku näitaja suhekõrgeimasse)


2007. aastal 62,0 % (2006. aasta leibkonnaliikme sissetuleku näitaja), 2008. aastal 63,0%


Kohaliku omavalitsuse planeerimisalane pädevus


Suureneb spetsialistidega komplekteeritus (muutus %-des), oma spetsialistidepoolt koostatud üldplaneeringute arv (% aastas koostatud üldplaneeringutest),väheneb detailplaneeringute tellija rolli üleandmine huvitatud isikule (% kõigist


detailplaneeringutest), järelevalves tagasilükatud planeeringute arv (%), vananenudüldplaneeringute arv (% kohaliku omavalitsuse üksustest) ja kaotatud planeerimisalastekohtuvaidluste arv


Maavalitsuste planeerimisalane pädevus


Kasvab tähtaegselt valminud maakonnaplaneeringute arv (% kõigist maakondadest) jaspetsialistidega komplekteeritus (muutus %-des). Väheneb kaotatud kohtuvaidluste arv(% kõigist maavalitsuse kohtuvaidlustest), suureneb oma spetsialistide poolt koostatudmaakonnaplaneeringute arv (% maakondadest)


Regionaalse sisemajanduse koguprodukti maakondlik erinevus (Harju maakonna osatähtsussisemajanduse kogutoodangus)


2007. aastal 60,4% (2004. aasta SKP näitaja), 2008. aastal 60,4%


Riigi regionaalpoliitiliste programmide ja toetusmeetmete spetsiifilised eesmärgid(määratletud programmdokumentides)


Ei ole võimalik määratleda, kuna programmide lõikes on indikaatoreid palju ja nad onerinevad ning nende saavutustasemed on seatud programmiperioodi lõpptähtajaks (mitte2008.a.)


Tööhõive määr maakondades (madalaim maakondlik näitaja)


2007. aastal 46,4% (2006. aasta tööhõive määr), 2008. aastal 46,4%


Toimiv regionaalne ja kohalik haldus


Digitaalset dokumendihaldust kasutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv


Vähemalt 193 kohaliku omavalitsuse üksust


Elanike rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste poolt pakutavate avalike teenustega


Esimene baasuuring viiakse läbi 2008. aastal


Elanike rahulolu maavalitsuste poolt pakutavate avalike teenustega


Esimene baasuuring valmib 2008. aastal


Geoinfosüsteemiga seotud kohanimede arv


Kasvab 2000 võrra


Kohalike omavalitsuste haldussuutlikkus


2008. a I poolaastal viiakse läbi haldussuutlikkuse hindamise pilootprojekt. Kogu riigisviiakse läbi aastail 2008 - 2009

Leht 302 /361



Kohalikes omavalitsustes teostatud auditite oluliste kriitiliste tähelepanekute ja märkuste arvühe auditi kohta


Kriitiliste tähelepanekute ja märkuste vähenemine 5% võrra


Kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaas


Rahandusministeeriumi vastava prognoosi alusel kasv vähemalt 10% aastas


Kohanimeregistriga ristkasutuses olevate andmebaaside arv


Lisandub 1 andmebaas


Kohanimeregistrisse kantud kohanimede arv


Kasvab 2000 võrra


Lapsehoiu infosüsteemi kasutavate omavalitsuste arv


82 kohaliku omavalitsuse üksust


Riigikontrolli auditites maavalitsuste tegevuse kohta esitatud ettepanekute arv ühe auditikohta


Kriitiliste tähelepanekute ja märkuste vähenemine 5% võrra

Haldusterritoriaalsekorraldusemuutmisetoetamine

Liitumistsoovivaidkohalikuomavalitsuseüksusi onnõustatud jadokumentatsioonivormistamiselekaasa aidatud

Haldusüksusenime japiiride ningasustusüksusenime, liigi jalahkmejoontemuutmisekoordineerimine

Asustusjaotusenimed, liigid jalahkmejoontemuutmiseotsused on ettevalmistatud

Haldus- jaasustusjaotusningkohanimekorraldus

0 900 000 0

Kohanimekasutuse-alaste tegevustekoordineerimine

1.Kohanimekasutusegaseotudõigusraamistik onajakohastatud.2.Kohanimemäärajadon koolitatud.3.Kohanimenõukogutegevus ontagatud.4. ÜROkohanimeekspertide


grupis on Eestihuvid esindatud

Kohanimeregistriandmetekvaliteediparandamine

1.Kohanimeregistriandmed onusaldusväärsed.2. Registrissekantudkohanimed onaktuaalsed

Kohanimeregistriarendamine

1.KohanimeregistervastabtänapäevasteleIKT nõuetele javõimalustele.2. On loodudvõimaluskohanimedevisualiseerimisekskaardirakendusel

Kohanimeregistrivastutava töötlejaülesande täitmine

Kohanimeregistripidamisepõhimäärusesttulenevadülesanded,sh eelarve jalähteülesannetekoostamine,järelevalveteostamine,nõustamine, ontäidetud

Kodanikuaktiivsusetõstmine

1.Kodanikualgatusetoetamisearengukava 2007- 2009 meetmedon ellu viidud.2. Vabatahtlikkutegevust ontoetatud. 3.Kodaniketeadlikkuson tõusnudteavituskampaaniateläbiviimise kaudu

Kodanikuühiskonnatoetamine

ToimivKodanikuühiskonnaSihtkapital

Kodanikuaktiivsuseja ?ühendustetoetamine

0 23 900 000 0

Riiklikuraamistiku ningtugistruktuurideloomine

1. Eestikodanikuühiskonnaarengukontseptsioonitegevuskavaelluviimineon tagatud. 2.Valitsusasutusteja kohalikuomavalitsusening nendehallatavateasutusteülesannetekodanikuühendusteledelegeerimise

Leht 304 /361


võimaluste javajalikkuseanalüüs

VabariigiValitsuse jakodanikuühendusteesindajateühiskomisjoni(ÜK) töökoordineerimine

1. ÜK töö onkorraldatud. 2.ÜK tegevusekokkuvõteon VabariigiValitsuseleesitatud

Maakondlikearenduskeskustepoolt kohalikuleomavalitsusele jamittetulundusühendustelesuunatudtegevustetoetamine jasuunamine

Adekvaatnetugi kohalikuleomavalitsusele jamittetulundusühendustelearendusprojektidekäivitamiseks jaelluviimiseks onkättesaadav igasmaakonnakeskuses

Maakondlikuarendustegevuseprogrammielluviimine

Aktiivne jaeesmärgipäranearendustegevusmaavalitsustesmaakondadekonkurentsivõimetugevdamiseksja maakondadetasakaalustatudarengusaavutamiseks

Maakondlikuarendustegevusetoetamine

0 22 002 274 0

Maavalitsusterahvusvahelistesorganisatsioonidesosalemisetoetamine

Maavalitsusedosalevadaktiivselt jatulemuslikultrahvusvahelisteskoostööorganisatsioonidesoma huvideesindamiseksja parimatearenduskogemusteomandamiseks

EuroopaNõukogu ja teisterahvusvahelisteorganisatsioonidetöös osalemine

1. Eesti huvidon esindatudEuroopaNõukogukohaliku jaregionaalsedemokraatiajärelevalvekomitee(CDLR)töögruppide töös.2. Eestiomavalitsus-,regionaalhaldussüsteeminingkodanikuühiskonna-alased analüüsidja ülevaated onkoostatud

Omavalitsuskorraldus0 2 365 000 0

Kohalikuomavalitsusetegevustetoetamine

1. Kohalikuomavalitsuseametnikele onantud asjakohastjuriidilist nõu.2. Kohalikuomavalitsuseüksustehaldussuutlikkuston hinnatud.


3. Riigi jakohalikeomavalitsusliitudepartnerluse ningomavalitsusliitudetugevnemisetoetamine(uuringud,analüüsid jmt)

Kohalikuomavalitsuseõigusaktideajakohastamine

1. Õigusaktid onanalüüsitud jaajakohastatud.2.Siseministeeriumilekooskõlastamiseksesitatudõigusaktideeelnõud onanalüüsitud jaettepanekudesitatud

Lapsehoiuinfosüsteemivastutavtöötlemine

1. Toimibläbipaistev jatõhus avalikusektori teenus:ühtne jaüleriigilinemunitsipaal-lasteaedade ningalternatiivse(eralasteaed,lapsehoidja)lapsehoiujärjekorrasüsteem.2. Kättesaadavaktuaalneülevaadelasteaia-,lapsehoiukohtadest,teenustekasutamisestja toetustetaotlemisest

VabariigiValitsuseministeeriumidevahelisekomisjoni jaOmavalitsusliitudeKoostöökogudelegatsiooniläbirääkimistekoordineerimine

VabariigiValitsuseministeeriumidevahelisekomisjoni jaOmavalitsusliitudeKoostöökogudelegatsiooniläbirääkimisteprotsess onkoordineeritud,töödokumendidette valmistatud

Väikesaartegaseonduvatetegevustekoordineerimine

1. Väikesaartegaseotudõigusraamistik onajakohastatud.2. Väikesaartearenguvajadusedon väljaselgitatud.3. Väikesaartekomisjonitegevus ontagatud

Leht 306 /361


Üleriigilisteomavalitsusliitudearengu toetamine

1. Üleriigilisteleomavalitsusliitudeleomavalitsustehuvideesindamiseksüle-euroopalisteskoostöövõrgustikesriigieelarvelistevahenditeeraldamisepõhimõttedkinnitatud jalepingud ettevalmistatud.2. Lepingutegaettenähtudtegevused elluviidud.3. Üleriigilisteomavalitsusliitudenõustamineväliskoostöö alalon korraldatud.OmavalitsusametnikeesindajadEuroopa Liiduinstitutsioonidessenimetatud,vastavadVabariigiValitsusekorralduseeelnõudkoostatud

Erakondadetoetamine

Erakondadele onsihtotstarbelineeraldisriigieelarvest ülekantud

Rahvastiku jaregionaalalapoliitika japartnerlus

928 497 080 145 965 292 0

Rahvastiku jaregionaalalapoliitikakujundamises,väljatöötamisesosalemine ningtegevusvaldkonnaraames koostööarendamine

1.Tegevusvaldkonnastrateegilisteeesmärkidetäitmiseks toimuvtegevus vastabrahvusvahelistesja siseriiklikesdokumentidesning õigusaktidessätestatule.2. Asjakohasedõigusaktid jadokumendid onanalüüsitud jaajakohastatud

Arhiivseteleperekonnaseisudokumentideleõiguslikutähenduseandmine

Ennerahvastikuregistriloomist koostatudperekonnaseisudokumentesaavad kasutadakõik ametkonnadilma inimeseltpaberdokumentinõudmata

Rahvastikutoimingute alasetöö korraldamine

0 1 650 000 0

Järelevalverahvastikutoimingute üle

Koostatudperekonnaseisudokumendidjarahvastikuregistrivastavad andmedon kvaliteetsed


Perekonnaarhiivisäilitamine jadokumentideväljastamine

Dokumentidesäilimineinimesteteenindamiseks,rahvastikuregistrisandmeteparandamiseks,suhete loomiseksja ajalooliseväärtusehoidmisekson tagatud.Inimesteleon soovituddokumendidväljastatud.Arhiiviruumviiaksevastavussearhiveerimisesüsteemiga

Perekonnasündmustekõikneregistreerimine

Sündmustetoimumiseõiguslikutähendusegadokumenteerimineon tagatud,digiteeritudandmed onrahvastikuregistrigaseostatud

Perekonnasündmustemenetlusosaloomine jakäivitaminerahvastikuregistris

Kvaliteetseteperekonnaseisudokumentidekoostamisekson loodudinfotehnoloogilisedvõimalused,inimesed saavadametnikugasuhelda kohaletulemata

Rahvastikutoimingute alasteõigusaktideajakohastamine


Rahvastikuregistritäiendaminearhiivsete jadigiteeritudperekonnaseisudokumentidega

Rahvastikuregistriskvaliteetsedja kontrollitudandmed(perekonnasündmustedokumendid,suhted jne),riigiasutustesinimesteõiguslikultkorrektne ja kiireteenindamine

Leht 308 /361


Andmevahetuseautomatiseerimineja laiendamineriigi teisteandmekogudega

Teised riigiregistridkasutavadisikuandmetenarahvastikuregistriandmeid

Järelevalverahvastikuregistriandmekasutajateüle

Rahvastikuregistrikasutajate poolttehtud päringudon põhjendatud

Koostöö jaandmevahetusteiste riikiderahvastikuregistriga

Eesti kodanikegavälisriigistoimuvadsündmusedon Eestirahvastikuregistris

Rahvastikuregistriandmetekvaliteediparandamine

Inimesteisikuandmed ontõesed

Rahvastikuregistriarendamine

Tänapäevasteleinfotehnoloogilistelenõuetele jaõigusaktidelevastav register

Rahvastikuregistripidamine jaarendamine

0 0 0

Rahvastikuregistripidamine

Töötav ja riikiisikuandmetegavarustav register

Kohaliku jaregionaalsetasandipiireületavakoostööedendamiselesuunatudEuroopa Liidustruktuuriabiprogrammideelluviimine

1. 2004-2006programmide(Eesti-Läti-Vene IIIA,Lõuna-Soomeja Eesti IIIA,LäänemerepiirkonnaIIIB, PõhjatsooniIIIC,INTERACT,URBACT)elluviimine onedukalt lõpetatud.2. Euroopaterritoriaalsekoostöö2007-2013programmide(Eesti-Läti CBC,Eesti-Läti-VeneCBC, Kesk-Läänemere CBC,LäänemerepiirkonnaTNC, üle-euroopalistekoostöövõrgustikeIRC,INTERACT,URBACT)elluviiminekulgeb tõrgeteta

Regionaalarengumeetmetetoetamine jaelluviimine

0 1 120 598 378 0

Kohalikule jaregionaalarengulesuunatudEuroopa Liidustruktuuriabitoetusmeetmeteelluviimine

1. Riiklikuarengukava2004-2006meetme 4.6elluviimine onedukalt lõpetatud.2. Elukeskkonnaarendamiserakenduskavapiirkondadetervikliku ja


tasakaalustatudarengu prioriteedielluviiminekulgeb tõrgeteta

Norra-EMPfinantsmehhanismitoetusskeemi"Kohaliku jaregionaalsearengutoetamine"elluviimine

Toetusskeemispetsiifilisedeesmärgid onsaavutatud jatoetusvahendidära kasutatud

Riigiregionaalarenguanalüüsimineja riigiregionaalpoliitikaedendamine

1. Regulaarsedregionaalarenguanalüüsid jaregionaalpoliitikaelluviimiseülevaated onkoostatud.2. Riigiregionaalpoliitilisedtoetusmeetmedja programmidon adekvaatsedregionaalarenguprobleemidelahendamiseks.3.Regionaalpoliitikaelluviimiseõigusraamistik onajakohastatud

Riigiregionaalpoliitilistetoetusmeetmeteja programmidekavandamine jaelluviimine

Riigiregionaalpoliitilistetoetusmeetmeteja programmideelluviiminekulgeb tõrgeteta:hasartmängumaksustregionaalseteinvesteeringutoetusteandmiseprogramm,kohalikuomaalgatuseprogramm,piirkondlikuarengukavandamiseprogramm,Setomaaprogramm,Vene viisadekompenseerimine,Kihnu programm,hajaasustuseinfrastruktuuriprogramm

Regionaalhaldusekorraldus

987 448 592 906 747 778 0 Ettevõtlus- jaturismialasteülesannetetäitmine

1. Ettevõtlus-ja turismialanearendustegevuson suunatudvastavaltmaakonnaarengudokumentidele.2. Osaletakseettevõtluse

Leht 310 /361


tugi- jaarendusvõrgustikus

EuroopaLiiduga seonduvriigisiseneteavitustegevus

Isikud onteavitatudEuroopa Liidualuspõhimõtetestja peamistestpoliitikatest,institutsioonidestjarahastamisvõimalustest

Haridusalasteülesannetetäitmine

1.Välishindamisegaseotudkorralduslikudtoimingud onteostatud.2.Haridusasutustetegevusekoordineerimineon tagatud.3.Haridusüritusedon läbi viidud

Infosüsteemidealasekoostöökorraldamine

1. MaavalitsuseIT-alanearendustegevustoimib.2. X-teeinfrastruktuuron maakonnastagatud.3. Kohalikud jaregionaalsed e-teenused on väljaarendatud.4. Toimibmaakonna IT-alase tegevusekoordineerimine

Infrastruktuurialasteülesannetetäitmine

1. Riiklikusseteehooldekavasseon esitatudmaakondlikudeelistused.2. Välja onselgitatudmaakondlikudvajadusedtehniliseinfrastruktuuriinvesteeringuteks.3. Tagatud onlairibaühendusekättesaadavusmaapiirkondades

Keskkonnaalasteülesannetetäitmine

1. Reguleeritudon veeliikluseohutus sise- japiiriveekogudel.2. On tagatudjäätmehoolduseeskirjadeja -kavadevastavusmaakonnavajadustele jakeskkonnanõuetele


Kriisireguleerimisalasetegevusekorraldamine

1. Maakonnariskianalüüs onaktualiseeritud jakriisireguleerimisplaanon rakendatav.2.Kriisireguleerimisstruktuuridevalmisolek ontagatud

Kultuurialasteüleannetetäitmine

1. Kultuurialasedtegevused japrojektid onkoordineeritudning läbi viidud.2. Toetatudon kultuurija ajalooliseomapära ningtraditsioonidesäilitamist.3.Kultuuriüritusedon läbi viidud

Maa- jaomandireformialasteülesannetetäitmine

1. Maa- jaomandireformilõpuleviimine- täiendavadmaareformialasedtoimingudteostatud.2. Reformimatariigimaaosatähtsusevähenemine.3.Maainfosüsteemiarendus jatoimiminetagatud.4. Riigi osalusmaaparandusühistuteson tagatud.5. Kvaliteetsemklienditeenindus

Maakorraldusalasteülesannetetäitmine

Tagatud on riigihuvide esindatusmaakorraldustoiminguteläbiviimisel

Majandusalasteülesannetetäitmine

1. Täiendavadenergiavajadusedon väljaselgitatud jalahendused väljapakutud.2. Toetatud onenergiasäästu jaalternatiivenergiaprojekte

Noorsooalasteülesannetetäitmine

1.Noorsooprogrammidon ellu viidud.2. Noorte teavitusja nõustamine onkorraldatud.

Leht 312 /361


3. Alaealistekomisjoni töö ontagatud.4.Noorsooüritusedon läbi viidud

Perekonnaseisualasteülesannetetäitmine

1.Perekonnasündmustegaseotud avaliketeenusteosutamine ontagatud.2.Perekonnasündmusteleon antud õigusliktähendus,sündmused ondokumenteeritud,on tagatudarhiivseteperekonnaseisuaktidesäilimine

Planeeringualasteülesannetetäitmine

1.Maakonnaplaneeringudon kehtestatud.2. Kohalikuomavalitsuseplaneerimisalaseidtegevusi ontoetatud

Rahvastikutoimingutealaste ülesannetetäitmine

On tagatudarhiivseteandmetehõive nendeelektroonsekasutamiseeesmärgil

Regionaalarenguprogrammideelluviimine

Regionaalarenguprogrammideadministreerimine

Regionaalarengualasteülesannetetäitmine

Tasakaalustatudelu- jaettevõtluskeskkonnatagamisekson maakonnaarengusuunad,investeeringu- jaarenguvajadusedmääratud

Sotsiaalalasteülesannetetäitmine

1. On suurenenudsotsiaalneturvalisus.2. On tagatudriiklikesotsiaalhoolekandeteenusteosutamine.3. On elluviidud riiklikudsotsiaalprogrammid.4. Surnukehadetransport onkorraldatud

Spordialasteülesannetetäitmine

1. Spordialasedtegevused japrojektid onkoordineeritudning läbi viidud.2. Spordiüritusedon läbi viidud


Tervishoiualasteülesannetetäitmine

1. Elanikeleon tagatudperearstiabikättesaadavus.2. On viidudellu tervise-edenduslikudprogrammid.3. Tallinnalinnas ontervise-edenduskorraldatud

Ühistranspordialasteülesannetetäitmine

1. Reisijateveduon analüüsitud jaoptimeeritud.Maavalitsuseühistranspordialasteülesannetetäitmiseksametikohadloodud jauuringudteostatud2. Maakonnason tagatudreisijateveoteenuseosutamine

Looduslikepühapaikadearengukavaväljatöötamisesja elluviimisesosalemine

1. Looduslikepühapaikadearengukava(2007-2011) onvälja töötatud jaesitatud VabariigiValitsusele.2. Arengukavaraames toimunuduuringuid onavalikkuseletutvustatud

Oikumeenilisetegevusesüvalaiendamine

Eesti KirikuteNõukogu kauduon toetatuderinevatekonfessioonideoikumeenilisiprojekte

Oikumeenilistesharidus- jaarendusprojektidesosalemine

Kaardistatud ondiakooniatöökorraldatususulistesühendustes

Riigi ja usulisteühendustevahelistesühishuvidestoimiv koostöö

0 8 325 000 0

Riiklikuprogrammi"Pühakodadesäilitamineja areng"elluviimisesosalemine

Pühakodadesäilitamiseriiklikuprogramminõukogu töösosaledes on antudeksperthinnanguidesitatudtaotlustele,finantseraldistemääramisedon otsustatud(ekspertiiside,tehniliste

Leht 314 /361


projektidetellimine)

Vaimulikeletäiendkoolitustekorraldamine

1. Kaplanaaditäiendkoolitusekson riiklikkoolitustellimusvälja selgitatud.2. Maakonnition läbi viidudusulisteleühendustelemuinsuskaitsealanekoolitus.3. Vaimulikeleabielu sõlmimiseõiguse saamiseksvajalik koolitus jaatesteerimine onläbi viidud

Kohalikuomavalitsuseplaneerimisalasetegevusetoetamine

1. On käivitatudplaneerimisalasedpilootprojektid.2. On koostatudmetoodikad,välja antudtrükised, läbiviidud seminarid,õppereisid

Maakonnaplaneeringutekoostamisekoordineerimine

Metoodika onvälja töötatud,vajaduselseminarid jakoolitused läbiviidud

Osaleminerahvusvahelisesplaneerimisalaseskoostöös

Eesti huvidEuroopa Liidu,VASAB, CEMATja ESPONkoostöös onesindatud jaarvestatud

Riigi ruumilisetoimimisetagamine

0 160 000 0

Planeerimisalasteõigusaktideajakohastamine



1 915 945 672 2 232 613 722 0

Haldusala kokku: 1 915 945 672 2 232 613 722 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalaTegevusvaldkonna nimetusStrateegilineeesmärk aastaks2011:

1. Inimeste majandusliku toimetuleku ja hea töö tagamine


Tööga hõivatuse määr (%) 15-64-aastaste hulgas. Suhtelise vaesuse määr


Tööhõive määr: 69%. Suhtelise vaesuse määr: mehed 16,2%; naised 18,1%; kokku 17%



2. Inimeste sotsiaalse toimetuleku ja arengu tagamine


Hoolekandeteenuste kasutajate osakaal 1000 elaniku kohta. Eraldi ööpäevaringsedhoolekandeteenused ja avahoolduse teenused


Hoolekandeteenuste kasutajate osakaal 1000 elaniku kohta. Ööpäevaringsedhoolekandeteenused 6,25 ja avahoolduse teenused 34,6


3. Lastele paremate arenguvõimaluste ja tervise kaitse tagamine


Laste vaesuse määra erinevus elanikkonna vaesuse määrast (protsendipunktides).Kord nädalas või sagedamini suitsetavate laste osakaal alla 13-aastaste hulgas (%).Institutsionaalsel hoolekandel viibivate laste osakaal kõigist asendushooldusel viibivatestlastest (%)


Laste vaesuse määra erinevus elanikkonna vaesuse määrast (protsendipunktides): 3,5protsendipunkti. Kord nädalas või sagedamini suitsetavate laste osakaal alla 13-aastastehulgas: poisid 11%; tüdrukud 7,1%. Institutsionaalsel hoolekandel viibivate laste osakaalkõigist asendushooldusel viibivatest lastest 30,5%


4. Inimestevahelise hoolimise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine


Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta. Sooline erinevus töötasus (palgalõhe) (%)


Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta: 19,4. Sooline erinevus töötasus(palgalõhe) 22%


5. Inimeste pika ja kvaliteetse eluea tagamine


Keskmine oodatav eluiga (mehed ja naised eraldi). Tervena elatud eluiga. Uute HIV-nakkusejuhtude arv 100 000 elaniku kohta. Inimeste hinnang tervishoiuteenuste kvaliteedile jakättesaadavusele (%)


Keskmine oodatav eluiga: mehed 69,3; naised 78,6 aastat. Uute HIV-nakkuse juhtudearv 100 000 elaniku kohta: 37,8. Inimeste hinnang tervishoiuteenuste kvaliteedile jakättesaadavusele: kvaliteediga üldiselt või väga rahul 64%; kättesaadavusega üldiselt võiväga rahul 53%


6. Peredele vajaliku riigi toe tagamine


7. Hästi toimiv ja kompetentne organisatsioon


Huvi- ja sidusrühmade hinnang nende kaasamisele poliitikakujundamisse. Riigikontrolliarvamus Sotsiaalministeeriumi majandusaasta aruande ja tehingute seaduslikkuse kohta.Eelnõude ja strateegiate osakaal, millele on tehtud mõjude analüüsid. Haldusala asutuste arv,kus personalivoolavus ületab 10% aastas


Huvi- ja sidusrühmade hinnang nende kaasamisele poliitikakujundamisse: hinnangparem. Riigikontrolli arvamus Sotsiaalministeeriumi majandusaasta aruande ja tehinguteseaduslikkuse kohta (riigikontrolli oluliste märkuste arv: 3). Eelnõude ja strateegiate osakaal,millele on tehtud mõjude analüüsid, 25%. Haldusala asutuste arv, kus personalivoolavusületab 10% aastas: 2

1.1Kvalifitseeritudtööjõu pakkumisesuurendamine

176 402 013 472 679 617 0 1.1.1 Töötuse jamitteaktiivsuseennetamine

EuroopaSotisaalfondi(ESF) programmivahenduselon loodudvõimalused saadaTööturuametivahenduselkarjäärinõustamise

Leht 316 /361


teenust katöötavateleinimestele.ESF-i programmivahendusel onloodud võimalussaada teatudtöötavatelriskirühmadel(nt vanemadja puudegainimesed)tööturukoolitustTööturuametivahendusel.Tööturuosapoolteteadlikkus javalmisolekkasutadapaindlikketöövorme onsuurenenud.Lihtsustunud ontöö- ja pereeluühitamine

1.1.2 Töötute jamitteaktiivsetetoomine hõivesse

Töötururiskigruppidesse(noored,pikaajalisedtöötud, puudegainimesed,vanemaealised,eesti keelemitteoskajad)kuuluvateinimesteprobleemidelereageeritaksevõimalikultkiiresti.Töötutemotivatsioonennast töötuksregistreerida jatööturumeetmetesosaleda onparanenudTöötuteosalemisvõimalusedtööturumeetmeteson parenenud.Aktiivsetestööturumeetmetesosalemisegakaasnevstipendium(alates 2001.aastast kunitänaseni 600krooni kuus)tõuseb 2008.aastal ümardatult1,25 korda(750 krooninikuus) tulenevaltelukallidusetõusust

1.1.3 Töötajatesisse- javäljarändepotentsiaali

Töötajateteadlikkusvälisriigistöötamisega


paremärakasutamine

kaasnevatestohtudest onparanenud.Töötajadsatuvad vähemtöösuhetesse,mis on neidärakasutavad võinende ootustelemittevastavad

1.1.4Tööturuametihaldussuutlikkusetõstmine

Tööturuametipersonal kasutaboma töösjuhtumikorraldusepõhimõtteid.Sotsiaalministeeriumilja Tööturuametilon ülevaadeoma teenustepakkumisevastavusestprotseduurireeglitele.TeadlikkusklientiderahulolustTööturuametiteenustega onparanenud.Töötute,mitteaktiivsete,töötajate jatööandjateteadlikkusTööturuametipooltpakutavatestteenustest onparanenud

1.2.1Töökeskkonnamuutmine töötajatervist hoidvaks

Ülevaadetöökeskkonnaolukorrast Eestison paranenud.Reaalsetöökeskkonnakontrollimiseosakaaltöökeskkonnajärelevalves onsuurenenud.Tööandjaleon loodudtäiendavadstiimulidtööõnnetuste jakutsehaigusteennetamiseks.Tööõnnetuseja kutsehaigusetagajärjelkannatadasaanuterehabilitatsioonivõimalusedja materiaalnetoimetulek onparanenud

1.2 Tööelukvaliteediparandamine

5 111 160 42 499 947 0

1.2.2 Töösuhteselguse ja

Osapooltevabadused

Leht 318 /361


paindlikkusesuurendamine

leppida kokkutöölepingutingimustes onlaienenud.Praegustestõiguslikestlahendustesttulenev kõrge jakohati ebavajalikhalduskoormuson vähenenud.TööõigusnormidemittevastavusEL direktiividesätetega onkõrvaldatud.On välja töötatudettepanekudtöötuskindlustusesaajate ringija/või hüvitisesuurendamiseks

1.2.3 Töösuhteosapooltetööeluga rahulolusuurendamine

Töötajateteadlikkustööohutusest jatöötervishoiust onparanenud.Tööandjateteadlikkustööohutusest jatöötervishoiust onparanenud.Töötajateteadlikkus nendeõigustest jakohustustest onparanenud.Tööandjateteadlikkus nendeõigustest jakohustustest onparanenud

1.2.4Tööinspektsioonihaldussuutlikkusetõstmine

Maakondlikjuhtimistasandon muudetudregionaalseks.Tööinspektoritetöökoormuson jaotunudregioonide vahelühtlasemaltja on paremaskooskõlasmajandusepaiknemisega.Järelevalvemetoodilisedjuhendid onselgemad.LaiematelesihtgruppidelesuunatudteavitustööosakaalTööinspektsioonison kasvanud.Tööinspektsioonitöötajate oskusedja teadmised onparanenud.On loodudTööinspektsiooni


süstemaatilinepersonalikoolitamisesüsteem.Tagamakstöötajaskonnakvalifikatsioonitõussuurendatakseinspektsioonikoolituskulutänaselt 1,5%-ltpalgafondist 3%-le

1.3.1 Euroopasotsiaalkindlustuskoodeksi(ETS nr 48)miinimumstandarditagamine

Riiklikeperetoetustemaksmiseeesmärgiks onväärtustadalapsi, aidatesosaliselt kattalaste kasvatamiseja õppimisegaseonduvad kulud.Vanemahüvitisaitab kaasatöö- ja pereeluühitamisele,säilitadesühel vanemalväikelapsekasvatamise tõttusaamata jäänudtulu.Elatisabieesmärgiks ontagada lapsetoimetulekelatisasjakohtumenetluseajal.Lastegaperede kuludevähendamisekskustutabriik osaliseltühe vanemaõppelaenu.Sotsiaalkindlustusameti(SKA)ülesandeks onkoordineeridariiklikusotsiaalkindlustussüsteemirakendamisteesmärgigakindlustadainimesedseadusesettenähtudpensionide,toetuste jahüvitistega

1.3Sotsiaalkindlustusskeemidegahõlmatudinimesteleadekvaatsesissetulekutagamine

56 386 000 23 751 814 917

1.3.2Pensionisüsteemijätkusuutlikkusetagamine

Tagamakspensionikindlustussüsteemijätkusuutlikareng taastatakse

Leht 320 /361


pensionireformikomisjon,kuhu kuuluvadsotsiaalminister,rahandusministerja peaministriesindaja, etvaadata läbipensionisüsteemistehtavadmuudatusedtervikuna.Ei ole looduduusi eripensione

2.1Vajadustepõhistehoolekandeteenusteja sotsiaalabipakkumine

122 152 682 615 947 456 0 2.1.1Hoolekandeteenuste(sheluasemeteenuse)arendamine jarakendamineeakatele, puudegainimesteleja teistelesihtgruppidele

Kohalikudomavalitsusorganidvõtavad ülemitmed senikeskvõimu pooltkorraldatudja rahastatudteenused-toetused. Meienägemustmööda onkohalikul tasandilarendatavateksteenustekseelkõigehooldusteenused,toetavad teenusedpuuetegainimestele (shisiklik abistaja,eritransport),peresid toetavadteenused jatoetavad teenusedtoimetulekuraskustegaperedele ningpikaajalistelesotsiaalabisaajatele.Kaugematulemusenaon kohalikeomavalitsustetasandilsuurenenudteenustepakkumineühekordseterahaliste toetusteasemel ningon paranenuderinevatetasanditevaheline koostööhoolekandeteenustearendamisel japakkumisel. Ontagatud kohalikeomavalitsustetasemelosutatavatesotsiaalteenusteühtne kvaliteetning seegainimeste võrdnekohtlemine.Pakutaksemitmekülgset


abivahenditeja universaalsedisaini alastnõustamisteenustesmajärjekorraserivajadustegainimestelening nendeperekondadele,lisakstööandjatele,disaineritele,arhitektidele jne,et erivajadustegainimesteeluasemed,töökohad, teed,elamud jneoleksid ehitatudja kohandatudühtsetepõhimõtete järgiTegevusjuhendajatejameditsiiniõdedepalga võrdlusnäitab palkadeühtlustumist.Senised 16riiklikkupsüühilisteerivajadustegatäiskasvanutehoolekandeasutuston koondatudühtse juhtimisealla. 2010.aastaks ehitataksepsüühilisteerivajadustegainimestele 73peremaja ja 17tegelusmaja.Psüühilisteerivajadustegainimestehoolekandeasutusedon plaanis viiasotsiaalministrikehtestatudnõuetele täielikultvastavaks2013. aastaks,2011. aastaksviiakse nõuetelevastavaks 5asutust 16-st

2.1.2Vajadustepõhisesotsiaalabirakendamine(toimetulekutoetustelekavandatud kuludsummas 132miljonit kroonion 2008. aastariigieelarves

Toimetulekutoetusedon pealeläbirääkimisikohalikeomavalitsustegaedukalt üle antudning seeläbion saavutatudvahenditeparem sihitatus.

Leht 322 /361


kajastatudVabariigiValitsuse all)

Toimetulekupiirison arvestuslikutoidukorvi osavastavuseselaniketarbimiskulutustestoimunudmuutustele.On kasvanudarvestatavate,mittetoidukorvigaseotud kuludeosa vastavaltpalkade, toetusteja teiste teguritemuutumiseleselliselt, et pikasperspektiivison arvestuslikelatusmiinimumpeamisekskriteeriumikstoimetulekupiirikujunemisel.Sellest tulenevalton paranenudabivajavateinimestetoimetulek ningkoosmõjustööturumeetmetegatõusnud katoimetulekutoetusesaajatemotivatsioonosaleda aktiivselttööturul

3.1.1 Lastegakaubitsemisevastaste tegevusteelluviimine

Laste müügi,lasteprostitutsioonija -pornograafiavastane võitlus ontõhusam eelkõigeläbi ennetustöö,kuritegude kiiremenetlemisening ohvriabija vastutajatemääratlemisening laste müügi,lasteprostitutsioonija -pornograafiavastases võitlusesosalevateasutuste koostööparanemise

3.1 Lapse õigustetagamine

48 126 720 335 736 320 0

3.1.2 Lastelesuunatudhoolekandeteenustearendamine

Tagamerehabilitatsioonieesmärkide(iseseisvamelus toimetulekhariduseomandamiseja elukutseõppimisekaudu) paremasaavutamise,lähtudes igapuudega lapseindividuaalsetestvajadustest.Kadunud on


10 ja 20 tunnipiirangudkonkreetseteenuseosutamisel.Tagatud onpuudega lasterehabilitatsiooniplaanissoovitatudteenustekättesaadavuserinevateltasanditel (KOV,haridusasutusesjne).Tagatud onlastega töötavatekvalifitseeritudtöötajateolemasolu.Palgatõusutulemusena onasenduskoduvanemakasvatajapalgatasevõrdsustunudpõhikooli jagümnaasiumipedagoogipalgaastmegaLastehoolekandeasutusedon plaanis viiasotsiaalministrikehtestatudnõuetele täielikultvastavaks2013. aastaks,2010. aastaksviiakse nõuetelevastavaks 9asutust 16-st.Täna riigilekuuluvadasenduskodudon läbirääkimisteteel saavutatudkokkulepetealusel üle antudseniste asutusteasukohajärgseteleomavalitsustele.Uued peremajadon üldjuhulehitatud uudeasukohta,et teenuselviibivatelelastele oleks sealelades tagatudjuurdepääskõigile avalikeleteenustele(haridus,tervishoid,kultuur jne).2011. aastaks on

Leht 324 /361


lastele ehitatud62 peremaja.Vanemlikuhoolitsusetalastega pered onette valmistatudja toetatudlastele arendavakasvukeskkonnaloomisel. Samution võrgustikusosalevadspetsialistidvõimelised lastevajadusi pareminiarvestamaKõigismaakondades ontagatud noortenõustamiskeskustetegevus.Kõigismaakondadeson rasedatelekättesaadavadtervisealasedinfomaterjalid,nõustamine(toitumise,rinnaga toitmise,suitsetamisestloobumisenõustamine jm)ning tegutsevadperekoolid.Sotsiaalministrimääruse aluselon laste terviseja arengujälgimisekstagatudtervisekontrollkõigile kuni 18-aastastele lastele.Tervishoiuteenuseosutajatele,koolieelsetelelasteasutusteleja koolideleon loodudvõimalusedteadmisteja oskustesaamiseksbeebisõbralikuhaigla, tervistedendavatelasteaedadeja tervistedendavatekoolidepõhimõteterakendamiseks.

3.1.3 Tervisttoetava jaturvalisearengukeskkonnaloomine

Koolieelsetelasteasutustetervisesüsteemipõhimõtted onkaasajastatud.Koolitervishoidon kättesaadavüldhariduskoolidesja


kutseõppeasutustes,sh meditsiinilineabierivajadustegaja kroonilistetervisehäiretegalastele.Edastatud ontõenduspõhineajakohaneinformatsiooneakohase ningkaasaegsetervise- jasotsiaalseteoskuste alaseõpetuserakendamisekskoolieelseteslasteasutustes jaüldharidus- ningkutsekoolides.Õppeasutustetervisekaitsenõuded onkaasajastatudja on tagatudjärelevalve.On tagatudväikelastegaperedele haigusekorral hoolja arstiabi -väikelastegaperedeterviseriskidsaavadkindlustatud

3.1.4 Lapseõiguste tagamisestrateegiaelluviimine

Laiendamelaste abi- jainfotelefoniteenuse üle-eestiliseksteenuseks. Üle-eestiline lasteabi- ja infotelefonaitab kaasaabivajavastlapsestteavitamiseja abistamisesüsteemitõhustamisele,võimaldadeslastekaitsetöötajatelparemini jõudahalva kohtlemisealla sattunudvõi vanemlikuhoolitsusetalasteni.Lastekaitsealasetegevusetõhustamisekssuureneb nendearv 1 töötajani1000 lapse kohta.Käivitatud on

Leht 326 /361


lastekaitsetöötajatetäiendkoolitusesüsteem ja seeläbion tõusnud nendeprofessionaalsus.Eestil on "Lapseõiguste tagamisestrateegiaaastateks2009-2013".Oleme väljatöötanud uuelastekaitseseaduse,mille elluviiminemuudab meielastekaitsesüsteemiefektiivsemaks.2008. aastalõpuks esitameÜRO lapseõigustekonventsiooniriikliku raporti

4.1.1 Soolisevõrdõiguslikkuseedendamine jasüvalaiendamisekoordineerimine

Haldussuutlikkusetõus soolisevõrdõiguslikkusekuihorisontaalpoliitikaelluviimiseks.Riigi ja kohalikeomavalitsuseametnikekompetentsusekasv soolisevõrdõiguslikkusetagamisemeetmeteintegreerimiseksriiklikesseja kohalikeomavalitsustestrateegiatesseningtegevuskavadesse.Töö- ja pereeluühitamisekoormuseühtlasem jaotuslapsevanematevahel. Meesteosakaalvanemahüvitisesaajate seasoli 2007. aastamärtsi lõpuseisuga ligikaudu2%.Tasakaalustameja väärtustameisade rolliperedes

4.1 Sooliseebavõrdsusekaotamine javõrdõiguslikkuseedendamine

4 018 211 77 686 652 0

4.1.2Lähisuhtevägivallaennetamise ningtõkestamisestrateegiarakendamine

Lähisuhtevägivallaohvrite osakaalon vähenenud(praegu andmedainult naistekohta) - 2003.a AvatudÜhiskonnaInstituudiuuringu andmetelkoges uuringule


eelnenud 12kuu jooksullähisuhtevägivalda(nii füüsilist,psüühilist kui kaseksuaalset) 20%15-74- aastastestEesti naistest.Toimetulekuparandamisekssaab ohver niiemotsionaalsettuge kuiinformatsiooniabi saamisevõimalustekohta (ntpsühholoogilinenõustamine,õigusabi,konsultatsioonidhüvitisemaksmisekohta jne) ningjuhendamistasutuste/organisatsioonidegasuhtlemisel

4.1.3Inimkaubitsemisevastu võitlemine

Eri sihtgruppidekoolitamise,loengute ja muuteavitustöö, shinimkaubanduseennetamisenõustamistelefonikaudu onsuurenenud niispetsialistide,riskirühmade kuilaiema avalikkuseteadlikkusinimkaubanduseja prostitutsioonipõhjustest,tagajärgedest,seonduvatestprobleemidest.Eestis onolemas pädevadspetsialistidinimkaubanduseohvriteabistamiseks

4.2.1 Sotsiaalsekaitse jakaasatuseedendamine

Rakendatud onsotsiaalse kaitseja kaasatuseedendamine

4.2 Sotsiaalsesidususesuurendamine

14 352 250 186 226 103 0

4.2.2 Puudegainimestesotsiaalsekaasatuse jaõiguste kaitsetegevuskavarakendamine

Puuetegainimeste tööhõiveon suurenenud.2006. aastalvalminudpuuetegainimeste uuringukohaselt töötab16-64-aastastestpuuetega

Leht 328 /361


inimestest17%, puuetegainimesedosalevad tööeluskogurahvastikustligi neli kordaharvem.Puuetegainimesedsaavad omaõigusi aktiivseltkasutada,osaledes nendeelu mõjutavateotsustelangetamisel,saadesjuurdepääsu info-ja sideteenuseid/teavet vastavatesidesüsteemidekaudu.Käimasolevadarengud info- jasidevaldkonnasmuudavadkodanikeomavaheliselävimise, ärijuhtimise,teenusteleja teabelejuurdepääsuning suhtlemisetavasid üldiselt.Tehnoloogilisededusammudhõlmavadinternetti,elektronsideseadmeid,videotelefone jne.Tagatud onvõimalustevõrdsus(kaasatus)- puuetegainimesteleinimväärikuse,võrdsekohtlemise,iseseisvatoimetuleku jaühiskondlikuselus osalemisevõimalustekasutamisel.Puuetegainimestelon võimalikoma võimeidrakendada jaosaleda niimajandus- kui kaühiskonnaelus.Nii toetame koguEesti ühiseidmajanduslikkeja sotsiaalseidväärtusi

4.2.3 Eakatepoliitikaelluviimine

Senisest pareminion tagatud kakõrges eas ja


puudega inimestevõimalusedvabalt ningiseseisvaltliikuda.Digitaalne lõheon vähenenud.Statistikaametiandmete kohaselton arvuti kodusvõi tasuta arvutikasutamisevõimalus 31%puudega liikmegaleibkondadest(võrdluseks onsee võimalus56,6%leibkondadel, kusei ole puudegaleibkonnaliiget),internetikasutamisevõimalus kaskodus võitasuta on 25,4%puudega liikmegaleibkondadest(võrdluseks49,7%leibkondadest,kus ei olepuudegaleibkonnaliiget).Vähenebvaesuses javaesusriskiselavate eakatehulk (2005.aasta andmetelelas otseses ehksüvavaesuses2%, toimetulekutohustavasvaesuses 2%ning vaesusriskis25,5%pensionärideleibkondadest,vaesusriskistväljas elas 70,5%pensionärideleibkondadest)

4.2.4 Kolmandasektori,vabatahtlikutegevuse jaheategevusetoetamine

Turvalise jaavatud ühiskonnakujundamiselteevad riiklikudstruktuurid,kohalikudomavalitsused jakodanikuühendusedtõhusat koostööd.Kaasatusealase teabevahendamise jalevitamise kaudutoimub kolmandasektori aktiivne

Leht 330 /361


osaleminestrateegilistedokumentideväljatöötamiselning panustaminekaasatusearuandes toodudmeetmeterakendamiseleOn loodudeesmärgistatudning loogilinetegevusraamistik,milles koostööspartneritegakoordineeritult jaeesmärgistatultviia ellu tegevusirahvastiku terviseparandamiseks.Koostööspartneritegaon loodudtingimused,et suurenekskehaliseltaktiivseteinimeste osakaal,vähenekstasakaalustamatatoitumine jasuitsetamiselevik.Inimesed onteadlikumadvähiriskidestja vähigatoimetulekust,osalusskriiningutestparaneb ning vähidiagnoosimise jaravi (sh aktiiv-,hooldus- japalliatiivne)korraldusja kvaliteetparanevad.On loodudeeldusedrahvatervisestruktuuriparemakskorraldamiseksning õigusteja kohustusteselgemakskirjeldamiseksseadusandluses.On loodudraamistik, milleskoostöös teistepartneritegarakendadaeesmärgistatultja suunitletulttegevusivigastusteennetamiseks.

5.1 Tervislikevalikute jaeluviisidesoodustamine

5 872 726 110 450 435 0 5.1.1 Terviseedendamiselesuunatud riiklikestrateegiateväljatöötamine jarakendamine

Paranenudon teadlikkusdepressiooni


õigeaegseksäratundmiseks jaraviks.Paranebpaikkondadesuutlikkusrahvastikutervise olukorrahindamisel,analüüsimisel,meetmete valikulja tervislikevalikute ja tervisttoetavate otsustetegemisel.Uuringugasaadud näitajadon võrreldavadka EuroopaLiidu teisteliikmesriikidesarnasteterviseuuringuteandmetega ningnendele tuginedeson terviseedendamistja haigusteennetamistvõimalikparemini suunataja efektiivsemaltplaneerida jarakendada

5.1.2Sõltuvusainetest(tubakas,narkootikumid,alkohol) tingitudtervisekahjudevähendamismeetmeterakendamine

Preventiivseteja raviteenustening teabekättesaadavusparaneb jakvaliteet tõuseb,mis on eelduseks,et vähenebnarkootikumidepakkumine janõudlus, ningväheneb nendetarvitamisesttulenev kahjuühiskonnale jaüksikisikule.Avalikkuseteavitaminemeediavahenduseltubakaseadusenõuete täitmiseaktiviseerimisekstoimubregulaarselt ningparaneb koostööasjaomasteriiklikujärelevalveasutustega.Suurenebtubakavabakeskkond,väheneb nii

Leht 332 /361


aktiivsete kuipassiivsetesuitsetajateosakaal, tõhustubjärelevalveseaduse täitmisejärgimise üle, sheriti alaealisteseas.Riigialkoholipoliitikaühtsetespõhimõteteson asjaosalisteasutuste vahelsaavutatudkokkulepe,sh nenderakendamiseteadmuspõhistemeetmeteelluviimiseksalkoholistpõhjustatudkahjudevähendamiseeesmärgil.Avalikkustteavitataksemeediavahenduselregulaarselt koguprotsessi käigust.Sõltuvusaineteravi jarehabilitatsiooniteenustekvaliteet jakättesaadavusparaneb

5.2Nakkushaigustelevikutõkestamine

18 756 430 161 194 339 0 5.2.1Nakkushaigusteennetamisestrateegiaterakendamine

Sihtrühmadeligipäästeenusteleparaneb jaennetustegevusekvaliteet tõuseb.Strateegiatelluviivadpartnerid võtavadvastutuse HIV-ennetustegevuseeest omavastutusalas ningteevad omavaheltihedat koostöödstrateegiatõhusakselluviimiseks.Valdkonnastegutsev inim- jaorganisatoorneressurss onsuurenenudja kvaliteetparanenud.HIV-positiivseteinimesteelukvaliteettõuseb ja kõikabivajajad saavadantiretroviirusravi.Tuberkuloositõrjeteenused on


kättesaadavad jakvaliteetsed

5.2.2Immuniseerimiskavarakendamisekorraldamine

Laieneb lastevaktsineeritusegakaetus läbiatsellulaarseläkaköhavaktsiinikasutamise, mison pareminitalutav,põhjustadesmanustamiselharva organismivastureaktsioone.Kaob (tõsi küllväga väike) risk,et poliomüeliitisatubtaasringlusessevaktsineerimisetõttu.Paranebtäiskasvanutekaetusteetanusevastasevaktsineerimisega.Vähenebsüstekordade arv,kuna kasutataksekombineeritudvaktsiine

5.2.3Epideemiate jabioterrorismiohuksvalmisolekusuurendamine

On olemasandmed pidevaksolukorrahindamiseks,gripireferentlaborilon piisavtehnoloogilinevarustatus jaohutustasening on tagatudvalmisoleksündmuskohalriskidehindamiseks,elanikenõustamiseksning vajaduselgripivastaseksvaktsineerimiseks.Nakkushaiguseteatist onvõimalik oluliseltkiireminiedastadaTervisekaitseinspektsioonilening kogutudandmeid ondigitaalsel kujuloluliselt lihtsamanalüüsida.Tervisekaitseinspektsiooniviroloogia/mikrobioloogialaborite

Leht 334 /361


tehnoloogilisevõimekus jaohutus ontõusnud.Täidetud onrahvusvahelistesanitaar-meditsiinilisteeeskirjade (2005)täitmiseksvajalikud nõudednakkushaigusteseire- jakontrollsüsteemivõimekusele niiriigipiiril kuika riigisiseselttagamaksinimeste jakaupade ohututvaba liikumistEuroopa Liiduidapiiril.Riigi seisukohaltolulistenakkushaigusteleviku paremakskontrollikson nimetatudnakkushaigustereferentlaborid,mis toimivadoma alakompetentsikeskustena

5.3 Keskkonnasttingitudterviseriskidevähendamine

19 368 157 59 648 053 0 5.3.1Kemikaaliohutusearengukava(REACH)rakendamine

On loodud toimivrakendajateteabetugiKemikaalideTeabekeskusesse,kus on Eestiskoondunudoluline pädevusselles vallas.Teabetugi aitabREACH määruserakendajatel(eelkõigetootjatel,importijatel,allkasutajatel)paremini ningkiiremini hakatatäitma määrusesttulenevaidkohustusi jaseega vähendadakemikaalidesttulenevaidterviseriske.Turul on üksnesturustusloasaanud biotsiidid,seega on loodudeeldusedbiotsiidideohutukskasutamiseks.On loodudtingimusedKemikaalideTeabekeskuseleja TKI-le


biotsiidiseadusesttulenevatetoimingutetegemiseks.Mürgistusteabekeskuse töö onkäivitunud ningmeditsiinipersonalileja elanikkonnaleantakse kiirelt jaadekvaatselt nõumürgistusjuhtumitevõi nendekahtluse korral.REACHmääruse osason järelevalvetoimiminetagatud,KemikaalideTeabekeskuseleon loodudtingimusedREACHmääruse kohastepädeva asutuseülesannetetäitmiseks.REACH määrusenõuete täitmisetõhus järelevalvevähendabterviseriskeelu-, töö- jaõpikeskkonnas.Kemikaaliseaduson kaasajastatudning REACHmäärusegavastavusseviidud.On loodudõigusruumREACHisttulenevatekohustustetäitmiseks, samution kaasajastatudja täpsustatudtõhusakemikaaliohutusesüsteemitoimimiseksvajalikkeõigusnorme.Muudatusteeesmärgiks onparemini kaitstainimese tervistja keskkondakemikaalideohtliku toimeeest.Seatud onkemikaaliohutusevaldkonnastrateegilisedeesmärgid

Leht 336 /361


ning nendesaavutamiseksvajalikudtegevused onkäivitatud.Vastutusedja ülesandedkemikaaliohutusevaldkonnason selged jaläbipaistvad

5.3.2Keskkonnastrateegiatervisekomponendirakendamine

On olemas(ennetus)tegevusteplaneerimiseksvajalik ülevaadekeskkonnasttingitudtervisemõjudetrendidest Eestis.Elanikud oninformeeritudkeskkonnasttulenevatestterviseriskidestning nendeohjamisemeetmetest jaoskavad tehaõigeid valikuid.Keskkonnaterviseriskideminimeerimiseson suurosa elaniketeadlikkuselvõimalikestohtudest janende vältimisevõimalustest, onoluline senisestenam pööratatähelepanuelaniketeadlikkusetõstmisele.Tervisekaitseinspektsioonitöö on vajalikreorganiseeridanii, et lisaksjärelevalvetõhustamiseletegeldaksrohkem riskidehindamise jaanalüüsimisega.Vajalik ontäiendada jatäpsustadainspektsioonikoolituse jateabejagamisefunktsioone,et suurendadaelanikkonnateadlikkustterviseriskidest,vältides samasorganisatsioonisisesthuvide konflikti.Täiendavakoolituseabil luuakse


terviseriskidehindamisekspiisav pädevus.On välja töötatudabimaterjalidrakendajatele(sh müravähendamisetegevuskavaja juhised,erivajadustegasihtrühmadetoitumissoovitused,veekäitlejateohuplaanidekoostamisejuhend)

5.3.3Keskkonnasttulenevateohuteguritetervisemõjuhindamine jajärelevalve

Määratletud onriiklik vajaduskeskkonnateguritesüvauuringuteosas ningTervise ArenguInstituudileon loodudtingimusedselliste uuringuteläbiviimiseks.Keskkonnaterviseohutegurite(joogivee,suplusvee,õietolmu,keemilistesaasteainete jms)seire süsteemi ontäiendatud ningkaasajastatud, etoleks võimaliktervisriskemaandada jajuhtida

5.4.1Esmatasanditervishoiuteenustearendamine

Esmatasanditervishoiuteenustekorraldus onsüsteemsem japõhiteenustepaketti onlisandunudesmatasandiõendusteenused,füsioteraapia jaämmaemandusabi

5.4 Inimestevajadusestlähtuva õiglaseja efektiivsetervishoiusüsteemiarendamine

286 916 080 14 247 175 119 -1 075 727

5.4.2Haiglavõrgutõhustamineja efektiivnearendamine

Kaasaegsetelevajadustele janõuetele vastavhaiglavõrk.Mitme tänaseksamortiseerunudväiksematessehoonetessejaotunud haiglaton koondatudsuurematessekaasaegsetessekompleksidesse.

Leht 338 /361


Juurde on loodudhooldusravivõimalusi.Hooldusraviteenused onkättesaadavadühtsesthaldussüsteemist

5.4.3Motiveeritudtervishoiutöötajateoptimaalse arvutagamine

Eestitervishoiutöötajatekoolitus jatäiendkoolitusvastabtervishoiusüsteemivajadustele.Vabatahtlikpädevushindamineon muutunudsisulisekstegevuseks, millekäigus hinnataksetervishoiutöötajateadmisi jaenesetäiendamist.Saame hinnatakvaliteetiteenuste osas,mida pakuvad ntkiirabitehnikud jafüsioterapeudid.Ühtlustunudon palgatase jatasustamispõhimõttedteistetervishoiutöötajatega,kedafinantseeritakseravikindlustuseeelarve kaudu

5.4.4 Patsientideõiguste kaitseja teadlikkusetõstmine

Võimalikultühtsedregulatsioonidpiiriülestekstervishoiuteenustesaamiseks.InimesteteadlikkustervishoiuteenustestEuroopa Liidusja Eestis onkasvanud.Referentskeskustevõrgustikuregulatsioonisosalemine.Psühhiaatriliseravi patsientideleandmise kord jatingimused onkaasajastatud janende õigusedon tagatudsenisest paremini.Jälgime pidevaltpatsientiderahulolutervishoiuteenuseaspektideganing arvestameseda teenusteplaneerimisel.Toetamepatsientide


teavitamiselpatsientideesindusorganisatsiooneja anname väljateabematerjaleolulisematestmuudatustesttervishoiusüsteemis

5.4.5 Ravimite,veretoodete jameditsiiniseadmeteturujärelevalvekorraldamine

Ravimite osason võimalus ostaEestis väljaantudretsepti aluselravimeid kamujalt EuroopaLiidust javastupidi.Uute ravimitelülitamiselHaigekassa pooltkompenseeritavateravimitenimekirja tagameotsustusprotsessiläbipaistvuse

5.4.6Ravikindlustussüsteemijätkusuulikkusetagamine

Läbiviidudanalüüs jasellest tulenevaltrakendatudmeetmedtöövõimetuslehtedekuludeohjamiseks.Peredele, kellelpuudub võimalusloomulikul teellapsi saada,kuid kellelon kunstlikuviljastamiseprotseduurikasutaminepiiratudmateriaalsetevõimaluste tõttu,on võimaldatudlaste saamine.Vähenevadkulutusedkindlustamataisikutevältimatule abileriigieelarvest.Analüüsimetäiendavatervisekindlustuseloomise vajadust,mis motiveerikselanikkondaparandama omatervisekäitumistja vähendabseeläbiravikulusid

5.4.7Tervishoiusüsteemivalmisoleku

Tervishoiusüsteemon valmishädaolukordadelahendamiseks

Leht 340 /361


suurendaminehädaolukordadeks

ning ressurssidevalmisolek onparanenud,sh ravimite jameditsiinivahenditeriigi tegevusvaru.Toimunud onkatastroofimeditsiinikoolitusitervishoiuteenuseosutajatele.Korraldatavateõppuste käigustestitaksevalmisolekut jahädaolukordadelahendamisekavasid

5.4.8 E-riigipõhimõteterakendaminetervishoius

Süsteemiga"Digitaalneterviselugu" onliidestunud 90%terviseteenuseosutajaid (TTO-d) (tehnilisesmõttes), e-teenusedmoodustavadkogu teenustemahust 0,01%asemel 10%ja IT-kuludTTO-deleravikindlustuseeelarvest tänase0,8 % asemel2,5%.E-tervisesihtasutustäidab e-terviseinfosüsteemiriiklikul tasemelrakendaja jakoordineerijaülesandeid

7.1Administratiivsesuutlikkusetõstmine jasotsiaalseinfrastruktuuriloomine teenustetulemuslikumaksosutamiseks

35 450 654 223 032 918 0 7.1.1Huvirühmadekaasamineja nendeteavitamine

Suhted meediagaparanevadvõrreldespraegusetasemega ning onvõrreldes teistelevalitsusasutusteleantudhinnangutegakeskmisestkõrgemad.Meediagasuhtlemiseleantavaüldhinnangupõhjal onSotsiaalministeeriumviie kõigekõrgemaüldhinnangupälvinudvalitsusasutuse jakolme kõrgemaüldhinnangupälvinudministeeriumiseas.


Tõusnud onavalikkuse, huvi-ja sidusrühmadeteadlikkusministeeriumitegevusvaldkondadest,ühiskonnaarengutrendidestja poliitikatetulemuslikkusest.Huvirühmade japartnerasutusteregisteron valmis.Ametnikudrakendavadseda igapäevasetöövahendina.Huvi- jasihtrühmadeesindajad onkaasatud kõigiolulisematepoliitikameetmeteväljatöötamisevõi muutmiseprotsessivastavalt sellekskoostatudkaasamiskavadele.Huvi- jasidusrühmadehinnangudSotsiaalministeeriumiteavitus- jakaasamistegevusteleonväliskommunikatsiooniauditispositiivsed/paranenud

7.1.2 Vajalikeressurssidetagamine jaeesmärgipäranefinantseerimine

TagadaRahandusministeeriumijuhtimiselväljatöötatava,riigi uuefinantskontseptsioonirakendamiseksvajalikukompetentsiloominevalitsemisalas jakontseptsioonirakendaminekooskõlaskinnitatavateõigusaktidemuudatuste jategevuskavadega.Planeerimisel,eelarvestamisel,tööplaanikoostamisel,aruandluses jaanalüüsimiselon rollidejaotus selge niiministeeriumi kui

Leht 342 /361


allasutuste osas,nii et see toetabministeeriumieesmärkidesaavutamist.Lõpetatud onSotsiaalministeeriumiüleminekmajandustarkvaraleSAP. Tarkvaraon juurutatudvalitsemisalas.Väiksemateasutusteraamatupidamineontsentraliseeritud.KoostöösRahandusministeeriumigaolemearendanud SAPifunktsionaalsust,tagades pareminimeie tegevusitoetavatelahendusteolemasolu, javähenenud ontehnilise töömaht.Leitud onkompleksnelahenduskõigi meievalitsemisalaasutuste jaokskoos teenustekättesaadavusemugavusetõstmise ningolemasolevateressurssidetõhusa jasäästlikukasutamisega.Meie teenusedon ühest kohastkättesaadavadja tööruumidestandardidvalitsemisalaskõigileühesugused.Lõpuni onviidud objektidekinnistamine.Lõpule on viidudministeeriumihaldushoonekohandaminekaasaegsekstööruumiks ningkinnisvara plaanallasutuste osas.Teeme koostöödvalitsemisalaasutustegatsentraalsetehangeteläbiviimiseks.Töötajad onpädevad hangete


läbiviimisel jahankelepingutetäitmisel omavastutusalas

7.1.3Poliitikakujundamiseteadmistepõhisuseja toimivatöökorraldusetagamine

Teadmistepõhisuson üldiseltaktsepteeritudpõhimõte niiministeeriumiskui valitsemisalasning onintegreeritudigapäevastessepoliitikakujundamiseja -rakendamiseprotsessidesse.Poliitikavaldkondadegaseotud aja-,asjakohased,kvaliteetsedning võrdlusivõimaldavadandmestikudon olemas ningvõimaldavadjälgida toimuvaidmuutusi jatuua väljaprobleemkohti.Leidliklähenemineavalike teenustepakkumiseleeesmärgigasaavutadarohkem parimaidtulemusiolemasolevateressurssidega.Suudame viiaSotsiaalministeeriumisisulisedvajadused kokkuolemasolevatetehnoloogilistevõimalustegaja ministeeriumon üle läinudelektrooniliseledokumendihaldusele

7.1.4 Pädevaja motiveeritudtöötajaskonnatagamine

Ministeeriumislähtutakseläbiviidudametikohtadehindamise aluselkorrastatudpalgasüsteemist.Haldusalaasutustes onläbi viidudametikohtadehindamineeesmärgigavõrreldaametikohtadeväärtusi ningkorrastada

Leht 344 /361


ja ühtlustadavastavaltpalgasüsteemidning -tasemed.Kõigi haldusalaasutustepalgataset ontõstetud vähemaltnominaalsetootlikkuse kasvuvõrra aastas. Onvälja arendatudtoimiv jakasutajasõbraliktööplaneerimissüsteemning objektiivnehindamissüsteemtulemuste jatööpanusehindamiseks (shtulemuslepped);on tagatud täpne,läbipaistevja ajakohanepersonaliarvestus-ningaruandlussüsteemoperatiivsetening põhjendatudjuhtimisotsustetegemiseks.Ministeeriumison välja töötatudkompetentsimudeljuhtideleja teistelevõtmetöötajatele,on rakendatudhorisontaalsekarjäärijuhtimisening järelkasvukujundamisepõhimõtted.Haldusalas ontagatud järelkasvvaldkonnaspetsialistideleKujundatud onhästi toimivja mõjussisekoolitustesüsteem,on loodudvaldkondade-vahelist jarahvusvahelistkoostöödtoetavadarenguvõimalused(ntkoolitusprogrammid,sta˛eerimine,rotatsioon,ekspertidelähetamineEuroopaKomisjoni)ning toetataksetöötajateosalemistprofessionaalsetesvõrgustikes.


Ministeeriumisvastab koolitustetegelikläbiviiminekoolitusvajaduseleja tööplaanismääratletudorganisatsiooniprioriteetsetelekoolitusvaldkondadelevähemalt90% ulatuses.Haldusalaasutustes onprofessionaalsearengutoetamisekssuunatudressurssevähemalt3% ulatusespersonalikuludest.Haldusalason teadlikulttegeldudorganisatsiooniarendamisega(sh väljatöötatudreformikavadeelluviimisega),kujundatudpositiivnetööõhkkondning ametnikepühendumus ontõstetud vähemaltEesti keskmiseletasemele.Ministeeriumisja haldusalason rakendatudfunktsioonidekaardistamiseleja tööanalüüsiletoetuv personali-planeerimine

Õppelaenudekustutamisegaseotud kulud

0 3 245 630 0


792 913 083 40 287 337 506 -1 075 727

Haldusala kokku: 792 913 083 40 287 337 506 -1 075 727 Välisministeeriumi valitsemisala Välispoliitika ja välissuhtlemine Strateegilineeesmärk aastaks2011:

Eesti huvide edendatus ja kaitstus ELis ja selle kaudu

Leht 346 /361



Eestit puudutavate küsimuste peegeldamine ELi sise- ja välispoliitika arengus, rakendamiselja ümberkujundamisel. Valitsuse EL-poliitika rakenduskavades püstitatud eesmärkidesaavutatus. Üldsuse kasvav teadlikkus ja väitlus EL küsimustes. Eestit mõjutada võivatekohtukaasuste tuvastatuse tase Euroopa Kohtu menetlustes


Eestile prioriteetsed teemad on EL poliitikates soodsalt kajastatud. Rakenduskavadeeesmärgid on saavutatud. EL-poliitika koordinatsioon ei kannata kommunikatsioonikanalitetoimimatuse all. Materjalide tase rahuldab otsustus- ja tegutsemisvajadusi. Eesti avalikkus onEL-poliitikate suhtes positiivselt häälestatud. Eesti seisukohad Euroopa Kohtu menetluses onõigeaegselt ja kvaliteetselt ette valmistatud, esitatud ja kaitstud


Eesti julgeoleku kindlustatus NATO ja muu rahvusvahelise koostöö kaudu


NATO kui kollektiivse kaitse organisatsiooni olulisuse säilimine liikmesriikide seas ningEesti avalikkuse toetus organisatsiooni ettevõtmistele ja selles toimuvaile arenguile. Eestinähtavus NATOs ja teistes rahvusvahelistes julgeolekustruktuurides, osalemisaktiivsusrahu- ja kriisioperatsioonides, sh tsiviilses kriisilahendamises, ning operatsioonivalmidusevastavuse tagamine NATO poolt kinnitatud kasutuskriteeriumidele, valimisvaatlus- jaettevalmistusmissioonidel osalemise aktiivsus. Eesti seisukohtade kõlamine rahvusvahelistelfoorumitel ja Eesti kui julgeolekutootja riigi kuvandi säilimine


NATO püsib liikmesmaade peamise kollektiivse kaitse organisatsioonina, Eesti avalikkusetoetus tegevusele NATOs on valdav, NATO õhuturve Eestis jätkub Eesti julgeolekutrahuldaval kujul. Osalemisaktiivsuse ja võimete kriteeriumid on täidetud. Valimisvaatlus- jaettevalmistusmissioonidel osalemise säilitamine tasemel ligikaudu 10 missiooni aastas. Eestiseisukohad ja kuvand töötavad Eesti julgeoleku kasuks, Eesti on 2008.aastal (MajanduslikuKoostöö ja Arengu Organisatsioon OSCE) julgeolekufoorumi eesistuja


Kahe- ja mitmepoolsete suhete areng teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega


Välissuhtlemise kanalite, konsultatsioonimehhanismide, kontaktide ja välisesinduste võrguvastavus Eesti huvidele. Esinduste olemasolu ja piisav mehitatus Eestile poliitiliselt jastrateegiliselt olulistes piirkondades. Nõuetekohaste sideja koordineerimismeetmeterakendamine välisesinduste ning teiste riigivalitsemisasutustega tagamaks Eesti huvideesindatuse rahvusvahelistes organisatsioonides. Korraldatud ürituste ja visiitide arvning kvaliteet. Eestile poliitiliselt ja strateegiliselt oluliste riikide ja organisatsioonidegasuhtlemiseks vajaliku õigusliku baasi (välislepingute) olemasolu


Välisesinduste ja aukonsulite võrk vastab ülevaates „Eesti välisesinduste arendamisest2008. aastaks” kavandatule. Kommunikatsioon toimib Eesti huvide edendamist tagavalkujul, turvatud andmeside on loomisel. Eesti tegevused on lisanud positiivset mainetja suurendanud Eesti mõjukust rahvusvaheliselt. Õiguslikus baasis ei ole puudusi, mistakistaksid välis- ja julgeolekupoliitika prioriteetide elluviimist


Eesti välismajandushuvide kaitstus ja edendatus


Eesti seisukohtade kajastatus rahvusvaheliste organisatsioonide majanduspoliitilistesotsustes ja nende mõju Eesti majandustingimustele. Välisministeeriumi tööpanuse tõhususEesti eksportijatele juurdepääsu säilitamisel ja laiendamisel peamistele välisturgudele.Teiste ministeeriumide, asutuste ja ettevõtlussektoriga tehtava koostöö efektiivsus Eestivälismajandushuvide toetamisel. Era- ja kolmanda sektori rahulolu Välisministeeriumitegevusega ettevõtluse huvide kaitsel välisriikides


Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide otsused on Eesti majandusele jainvesteerimiskliimale soodsad, Eesti loob võimalused liitumiseks (Majandusliku Koostööja Arengu Organisatsiooniga) OECD-ga 2009. aastaks. Sihtuuringutega on selgitatudeksportijate rahulolu Välisministeeriumi panusega. Koostöö on laiendanud Eestivälismajanduse haaret uutesse riikidesse ja valdkondadesse. Uuringute alusel on ilmnenudera- ja kolmanda sektori kasvav rahulolu


Üleilmse vaesuse vähendamine ja ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamine


Arengukoostöö ja humanitaarabipoliitika ja selle rakendamise vastavus Riigikogu kinnitatudarengukoostöö põhimõtetele ning arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavale 2006–2010. Teostatud arengukoostöö projektide efektiivsus, humanitaarabi andmise operatiivsus jasihtgrupini jõudmine


Arengukava eesmärgid on ellu viidud vastavalt arengukoostöö põhimõtetele.Projektikonkursside süsteem juurutatud, arengukoostöö tegevuste järelevalve ning sihtriikideja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide tagasiside alusel antud hinnangul on tegevusedsihipärased ja tulemuslikud. Abi jõuab sihtgruppideni alati õigeaegselt



Eesti riigi, kodanike ja ettevõtete huvide kaitstus maailmas, selleks vajalike avalike jariiklike teenuste osutamine


Konsulaarteenuste ja abi alase info kättesaadavus, ajakohastus, arusaadavus ja osutamisevalmidus. Teenindusstandardite järgimine ja täiustamine. Konsulaarasutuste ja aukonsulitevõrgu laiendamine vastavalt Eesti konsulaarhuvidele ja aukonsulite võrgustiku arengukavale.Konsulaarametnike lähetamine teiste EL liikmesriikide esindustesse ja ühisesindustesseEL konsulaarkoostöö raames. Välisministeeriumi ja Eesti välisesinduste valmidusSchengeni ja EL koostööks, Schengeni acquis täiemahuline rakendamine. Inimeste rahulolukonsulaarteenuste ja -abiga, Eesti positiivse maine kujundamine konsulaartegevuse kaudu


Konsulaarteenistus on valmis 135 000 viisataotluse menetlemiseks ning 29 000konsulaarteenuse või -abi toimingu tegemiseks ja keskmiselt 300 diplomaatilise passitaotluse menetlemiseks ja väljastamiseks. Regulaarselt koostatakse, uuendatakse trükised„Reisija meelespea” ja „Konsulaarteenistuse aastaraamat”. Aukonsulite võrgustikuarengukava eesmärgid 2008. aastaks on saavutatud. Eesti konsulaaresindaja on kahes Lähis-Ida riigis. Viisabiomeetria osaline rakendus ning pilootprojektid, konsulaatides biomeetrilistepasside taotluste vastuvõtt ja väljastamine, elektroonilisele andmevahetusele üleminek,viisataotlusankeedi täitmine ning vastuvõtuaja broneerimine internetis. Uuringud näitavadklientide rahulolu osutatava konsulaarteenusega


Eesti maine edendamine


Rahvusvahelise üldsuse teadmised Eesti erinevatest eluvaldkondadest laienevad. Korraldatudürituste arv, kvaliteet ja ulatus: publik, kelleni jõutakse ja tema reageering. Eestit positiivseltkajastavate materjalide arv rahvusvahelises meedias. Välispoliitikat ja välisametkonnatööd puudutava info üldsusele kajastamise asjakohasus ja operatiivsus. Esitatavateinfomaterjalide mitmekesisus, kvaliteet, aktuaalsus ja piisavus. Üldsuse kasvav teadlikkusEesti välispoliitikast


Eesti tuntuse ja maine kohta tellitavad uuringud näitavad välisriikides teadmiste kasvu.Üritustega 2008. aastal hõlmatud publiku arvu kasv ja sihtrühmade mitmekesistumine.Meediamonitooringu käigus tuvastatud positiivsete kajastuste kasv 2008. aastal

Euroopa poliitika 0 87 864 396 0 • Eestikooskõlastatudseisukohtadeettevalmistamineja aktiivnekaitsmineüldasjade ningvälissuhetenõukogus (aastas12 GAERC-i istungit),alaliste esindajatekomitees (aastasca 200 Coreperija PSC (poliitikajulgeolekukomitee)istungit),Välisministeeriumivastutusalasolevates nõukogutöögruppides,komisjonikomiteedes(50 erinevattöögruppi ja19 komisjonikomiteed) javälisministritekohtumistelkolmandateriikidega.• Eestiseisukohtade

• Eestiseisukohad onsidusad, neid onEL-kohtumiselkaitstudtõhusalt, ELiliikmesriikideesindajadTallinnas on Eestiseisukohtadesthästiinformeeritud.• Eestiseisukohad onõigeaegselt jakvaliteetselt ettevalmistatud,esitatud jakaitstud.• VahekokkuvõtteEesti riiklikustkogemusestEL liikmenaalgatamineja raamistikuesitamine.• EL-temaatikatpuudutavteave onmitmekesisem,sisukam jakasutajasõbralikum.• Majandus- jakonkurentsi-

Leht 348 /361


ettevalmistamineja aktiivnekaitsmineEuroopaKomisjonis(rikkumismenetlus),EuroopaKohtutesja EuroopaInimõigusteKohtus.• VahekokkuvõttealgatamineEesti riiklikustkogemusest ELliikmena.• EL-temaatikaavalikkuseletutvustamisekorraldamine(infomaterjalidekoostamine,kohtumisteja briifingutekorraldamine,Välisministeeriumiveebileheuuendamine jatäiendamine).• Koostöös teisteametkondadegaaktiivne tegevusEL-sisestemajanduspiiridejakonkurentsipiirangutekaotamiseks,Eestilekehtestatudtööjõu vabaliikumisepiirangute edasiseleevendamisening ühtseenergeetika- jakliimapoliitikakujundamisenimel

ning tööjõuvaba liikumisepiirangutekaotamine. ELühtse, Eestihuvidele vastavaenergia- jakliimapoliitikakujunemine.• EestiseisukohadliitumiskõnelustelkajastavadEesti huve.Eesti ekspertidepädevus onkasvanudkandidaatriikidearengutest.• Eesti aitabkaasa ELinaabruspoliitikariikide ELilelähendamisele.• ELivälistegevusefinantsinstrumenteon rakendatudeesmärgipäraselt.• Projektid japartnerlusedlisavad stabiilsustning jõukust Eestilähialadel

• Eesti huvidekaitsmine ELilaienemisläbirääkimistelHorvaatia jaTürgiga ningjärgmistekandidaatriikidega.• ELinaabruspoliitikakujundamineja vastavateriikide ELilelähendamissepanustamine, shnaabruspoliitikainstrumendivahenditerakendamisekaudu.• EL 2007–2013 eelarverakendamisejälgimineja aktiivne

• Partnerriigidon teadlikudEesti huvidest,need kajastuvadvõimalikesühisseisukohtades.• Eesti EL-poliitika põhinebvälisesindusteteabel jaanalüüsil.EsindusedteostavadtõhusamaltEesti huve ELiliikmesriikides.• Eestikonstruktiivnepanus aitabkaasa ELinstitutsionaalseteküsimustelahendusele.


osaleminefinantsperspektiiviläbivaatamisprotsessis.Osalemine ELvälistegevusefinantsinstrumentiderakendamises.• Partnerriikidegakahe- jamitmepoolsetekoordinatsioonikohtumistekorraldamineEesti huvidelevastavateühispositsioonidekujundamiseks.• Eestiesinduste ja ELliikmesriikidemaksimaalnekaasamine EestiEL-poliitikakujundamisseningrakendamisse.• Aktiivnepanustaminearuteludesseja otsustesseEL edasiseinstitutsionaalsekorralduse ningaluslepingutereformi janendest otsustesttulenevatemuudatustejõustamiseettevalmistamineUued algatused:• Eestikodanike ELinstitutsioonidessetöölesuundumiseja hilisemaEesti avalikkuteenistussenaasmisesoodustamine.RiigiametnikeEL-pädevusetõstmiseksalgatatakseametkondadevaheliserotatsiooni alanearutelu.• „Rohelisediplomaatia”arendamine,arvestadessuurenenudrõhuasetustkliima- jakeskkonnapoliitikale

• Eestitkäsitataksekliima- jakeskkonnapoliitikateestvedavariigina.• On alustatudametnikerotatsioonipuudutavatearuteludega. Eestikodanike ELiinstitutsioonidessetöölesuunamiseja Eesti avalikkuteenistussenaasmisesoodustamisekson tarvituselevõetud meetmeid

Julgeolekupoliitika0 50 997 932 0 • NATO kuikollektiivse

• NATO tugevnebkollektiivse

Leht 350 /361


kaitseorganisatsioonitugevdamine,NATO Bukarestitippkohtumisematerjalideettevalmistamineja tippkohtumisedeklaratsioonikoostamisesosalemine,NATO kõrgemapoliitikakomitee(APAG-Atlantic PolicyAdvisory Group)väljasõiduistungikorraldamineEestis, NATOlaienemis- japartnerluspoliitikakaasajastamisprotsessisosalemine,küberrünnakutetemaatikapoliitilise jajuriidilise aspektiEesti-poolneeestvedaminePõhja-AtlandiNõukogus jaNATO vastavatesalakomiteedes,Eesti õhuturbejulgeolekupoliitilisteaspektideanalüüs ninghinnangudokumendikoostamine.• Sõjalisteloperatsioonidelosalemiseüldprintsiipideja osaluskavaülevaataminejulgeolekupoliitikaaspektidestlähtuvalt,operatsioonidelosalemisealustamiseks,jätkamiseks võilõpetamiseksvajalikevalitsusdokumentideettevalmistamine.Afganistanioperatsioonilõunapiirkondapanustajatekoordineerimisprotsessisosalemineja piirkonnaprobleemidetutvustaminepiirkonnasmitteesindatudliitlaste jaEuroopa Liiduliikmete seaseesmärgigasuunata neid

kaitseorganisatsiooninaja rahvusvahelisetoimijana,viiakse läbiNATO kõrgemapoliitikakomitee(APAG)väljasõiduistungEestis. Suuremvalmidusküberrünnakutevastu koguNATOs.• Sõjalisteloperatsioonidelosalemine Eestijulgeolekuttugevdaval jaEesti kaitseväelejõukohasel kujul.• 2008. a IIpoolaastaltsiviilmissioonideseaduseettevalmistamineja eelnõuesitamineVabariigiValitsusele jaRiigikogule,tsiviilmissioonideandmebaasikäivitamine,ministeeriumieelarvesttsiviilmissioonidelelähetatavate arvusuurendamine20%.• Eesti huvidekajastumine ELESDP otsustes,EL ESDPoperatsioonidevastavus Eestihuvidele, ESDPoperatsioonidel(eriti tsiviilsetel)osalemine, ESDPfookuse hoidmineEuroopagapiirnevatespiirkondadesning külmutatudkonfliktidekontekstis.• Kandideerimisestrateegia jakandideerimiskavaväljatöötamine,liikmekssaamiseksvajaliku toetusekokkuleppedvähemalt 20võimalikutoetajaga.• ECOSOCiliikmekssaamiseksvajaliku toetuse


piirkonnajulgeolekusseja ülesehitussepanustama.•Rahvusvahelistestsiviilmissioonidesosalemisekoordineerimineja planeerimine(sh erilisetähelepanugaAfganistanile jaLääne-Balkanile),vastavariigisisesekoordinatsioonijuhtimine.• Euroopa Liidujulgeoleku- jakaitsepoliitika(ESDP)kujundamisesosalemine, ESDPmissioonidelosalemine, niitsiviil- kui kasõjalise osalemisekavandamine jakoordineerimine(koosKaitseministeeriumijaSiseministeeriumiga).ESDPlahingugruppideettevalmistusprotsessisosaleminening juhtriigikorraldatavailpoliitilist tasanditkaasavatelõppustelosalemine.• Eesti aktiivsusetõstmine ÜROsja selle allüksustening struktuuridetöös, pidadessilmas EestikandideerimistÜROJulgeolekunõukoguliikme kohale2020. aastal.Sihipärasemosalemine ÜROprogrammides.• 2009.aastal ÜROMajandus- jaSotsiaalnõukogu(ECOSOC)liikmekskandideeriminening 2008.aastal toimub

kokkulepped75% vajaliketoetajatega,Eesti ECOSOCiliikmeks saamine2009. aastal.• Julgeolekutugevneminerelvastus- jastrateegilisekauba kontrollitulemuslikkusekaudu,tuumaterrorismigavõitlemiseüleilmseinitsiatiivigaühinemine,avakosmoselepinguratifitseerimisealgatamine.• Eesti seisukohtvõimalikuEuroopatavarelvastuselepingugaühinemiseks.• Strateegilisekauba kontrolltoimib, miskindlustabjulgeolekut.• Teenindusvastavaltkehtestatudstandardile, Eestirahvusvahelistelekohustusteleja sihtgrupivajadustele.Vähenenudstrateegilisekaubaga seotudteadmatusesttulenevateõigusrikkumistearv.• Osalemineligikaudu 10missioonil 2008.aastal.• Sihtriikideriikluse jastabiilsusetugevnemine

Leht 352 /361


kandideerimiskavatäpsustamine• Eesistumine(MajanduslikuKoostööja ArenguOrganisatsiooniga)OSCEjulgeolekufoorumikevadsessioonil,relvastus- jastrateegilisekaubakontrolli ningdesarmeerimispoliitikakujundamine jarakendamine,osaleminetuumarelvaleviku piiramiselepingu (NPT)2010. aastaülevaatekonverentsiettevalmistustesningkobarlahingumoonakeelustamiseprotsessis.• Euroopatavarelvastuselepinguarengute ja Viinidokumendiraames toimuvaterelvastuskontrolliarengutejälgimine.• Tööstrateegilisekauba sisse- javäljaveo ningtransiidi kontrolliorganisatsioonide(Wassenaarikokkulepe (WA),Tuumatarnijategrupp (NSG),Austraaliagrupp (AG)liikmena ningRaketitehnoloogiaKontrollre˛iimi(MTCR) liikmekssaamiseks.• Eestiettevõtjate,teadus- jaõpperingkondadeteenindamineja nõustaminestrateegilisekauba kontrolliteostamisel ningvaldkondliku infojagamisel.• Rahvusvahelisteorganisatsioonidevalimisvaatlus- jaettevalmistusmissioonidelosalemisekoordineerimine.


• Lääne-Balkanija Kaukaasiariikidele ningMoldovaleja Ukrainalesuunatudjulgeolekuvaldkonnakoostööprojektidealgatamine,NATOgalõimingukogemustkäsitlevaloengukavaettevalmistamineningrakendaminesellest huvitatudriikides(Makedoonia,Montenegro,Moldova,Gruusia jne).• Eestirahvusvahelistekohustustetäitmistkajastavatearuannetekoostamine

Kahe- jamitmepoolsedriikidevahelisedsuhted

46 862 000 280 240 924 0 • VälisesindusterakendamineEesti Euroopa-poliitikaprioriteetidesaavutamiseks.• Transatlantilistesuhete hoidmiseleja arendamiselesuunatudtegevused niiUSA-s kui kaEuroopas.• ELnaabruspoliitikaarendamine jaelluviimine.• Pragmaatilinekoostöö,konkreetsedja praktilisedalgatused Eesti-Vene suhetearendamiseks,lepinguteläbirääkimine jajõustamine.• Valitsusvälisteorganisatsioonideja akadeemilisteringkondadejätkuv kaasaminevälispoliitikakujundamisse.Uued algatused:• Balti- jaPõhjamaadeNB 8 (Nordic -

• Eesti Euroopa-poliitikaprioriteetidesaavutamine.• Nii Eesti kuiEL koostöötugevnemineUSA-ga.• EL naabrusessuurenebstabiilsusja arenebdemokraatia.• Eesti-Venesuhete soodneareng.• Välispoliitikakujundamineon avatum,kaasavam jakoherentsem.• Balti- jaPõhjamaade NB8 koostöö toimibvastastikusthuvi pakkuvatesvaldkondades.• Eesti-Soome suhetearenguanalüüskeskendubvarasemagavõrreldeskitsamalevaldkonnale ningloob selgemaaluse koostöökujundamiseks

Leht 354 /361


Baltic 8) koostöökoordineerimineaastal 2008 (Eestieesistumine).• Eesti-Soomesuhete teisearenguraportikoostamine2008. aastalõpuks teemal:majandus,innovaatika,teaduskoostöö.• Lääne-Balkani riikidesinvesteerimisvõimalusitutvustavaärifoorumikorraldamine.• Eesti-Läti suhetearenguraportikoostamine 2008.aasta jooksul.• Balti MinistriteNõukogu koostöökoordineerimineaastal 2008 (Eestieesistumine).• SaatkonnatäielikväljaarendamineTbilisis.• SaatkonnatäielikväljaarendamineSofias,kõrvalakrediteeringutelisaminepiirkonna teistesriikides.• SaatkondadeavamisevõimalusteselgitamineKairos ja TelAvivis

eelistatudvaldkondades.• SaatkonnatäielikväljaarendamineSofias lisabEesti mainetja mõjukustLääne-Balkanil,loob võimaluselaiendada Eestivälismajandusehaaret, aitabluua kontakteEesti (Balti- jaPõhjamaade)ning Lääne-Balkaniettevõtjate janende ühendustevahel.• Eesti-Läti suhetearenguraportikoostamineloob selgemadorientiiridsuhete edasiseksarendamiseksnaaberriikidega.• KoostööBalti MinistriteNõukogu raamestoimub Eestijuhtimiselvastastikusthuvi pakkuvatesvaldkondades.• SaatkondTbilisis on täiesmahus töölerakendatud.• Saatkond Sofiason täies mahustööle rakendatud.• Selguvadpraktilisedsammudsaatkondadeavamiseks Kairosja Tel Avivis

Väliskaubandusja -majanduspoliitika

0 82 405 147 0 • MaailmaKaubandusorganisatsiooni(WTO)Doha vooruläbirääkimised.• EL-iregionaalseidkaubanduslepinguidjavälismajandussuhteidpuudutavatelläbirääkimistelja kohtumistelEesti huvidekaitsmine, shuute regioonide/riikidega.• ValmistumineMajanduslikuKoostöö

• WTODoha voorukokkulepetesaavutamineja/või nendejõustamiseksvajalikeprotsessidealgatamine.• Kaubanduse javälismajandustegevusetoimimiseeeldusteparanemine,EL uutekaubanduslepingutesõlmimise suunasliikumine.•Liitumisvalmiduse


ja ArenguOrganisatsiooniga(OECD)liitumiseks.•Välismajandusvaldkonnasuundumuste janende mõjudeanalüüsimine.• Eesti ettevõtetehuvide kaitsmineäridiplomaatiavahenditega.Uued algatused:• Äridiplomaatiaalaste teenusteosutamisthõlbustavatarkvarakasutuselevõtt(koosVälisministeeriumidokumendihaldusesüsteemikäivitumisega)

loomineMajanduslikuKoostööja ArenguOrganisatsiooniga(OECD) aastaks2009.•Välismajandusvaldkonnasuundumuste janende mõjudeanalüüsiminetoetavadotsustusi.• Ettevõtteidsuudetaksetoetada kasvavalmääral,Välisministeeriumiäridiplomaatiavõimalustestsihtrühmadeinformeerimineka väljaspoolTallinna, 2008.aastal vähemaltüks suuremteavitusürituska väljaspoolTallinna, Eestimajandusdiplomaatideosaluselläbiviidavadäriseminarid.• Kasvabäridiplomaatiaalaste teenustevalik ja kiirus

Arengukoostöö ja-abi

0 66 495 343 0 • Arengukoostööelluviimine jahumanitaarabiandminevastavaltRiigikogu23.01.2003.a otsusele.Arengukoostööpõhimõtetejälgiminevastavalt11.05.2006.a VabariigiValitsusepoolt heakskiidetud Eestiarengukoostööja humanitaarabiarengukavaleaastateks 2006–2010.• Lähenemine ELraames võetudkohustustelearengukoostööfinantseerimiseosas.

• Ülemaailmsearengukoostöömõjutamine ningEesti arengu- jahumanitaarabiarengukavaalased tegevusedon ellu viidudja eesmärgidsaavutatud.• Arengukoostööja humanitaarabirahastaminekasvab2008. aastatasemeni, misvõimaldab jätkatapüüdlemist0,17% poolerahvuslikustkoguproduktist(RKP) aastaks2010.• Arengukavaprojektikonkurssidesüsteem onjuurutatud jatoimib.

Leht 356 /361


• Eestiarengukoostööja humanitaarabiarengukavaaastateks2006–2010rakendamine,selle aluselarengukoostöösüsteemitäiendamine.•Kodanikuühenduste,erasektori jaakadeemilisteringkondadesenisest tõhusamkaasaminearengukoostööpoliitikakujundamisse jaelluviimisse.• OsalemineEL ja teisterahvusvahelisteorganisatsioonideliikmenaglobaalsearengukoostöö- jahumanitaarabipoliitikakujundamisesning nendeorganisatsioonidetegevuserahalisestoetamises.• Eestihumanitaarabi-alase võimekusetõstmine.• Operatiivnereageeriminerahvusvahelistelehumanitaarkriisidele,kasutades selleksnii kahe- kui kamitmepoolsetkoostöövormining kaasatesEestivalitsusvälistsektorit.• Avalikkuseteavitamine jaüldise teadlikkusetõstmineüleilmsetestprobleemidest jaarengukoostööst.Uued algatused•Arengukoostöögategelevavalitsusvälisesektoriorganisatsiooneühendavalekatusorganisatsioonile• ArengukoostööÜmarlaua (AKÜ)tegevustoetusemaksmine.

• Dialoog japartnerlus aitabsaavutada Eestiarengukoostööeesmärke.• Eestiriigistruktuurideparem valmidushumanitaarabioperatiivseksja efektiivseksandmiseks.• Üleilmseteprobleemidelaiemteadvustamine jaarengukoostöölaiendamineEestis.•Arengukoostöögategelevavalitsusvälisesektori võimekuskasvab, aidateskaasa Eestiühiskonnaparemaleteavitamiselearengukoostööst.• Eestiarengukoostööja humanitaarabitegevused onkooskõlaspartnerriikideprioriteetide javajadustega.Partnerriikidekaasatus onsuurenenud


• Partnerriikidegatäpsemakoostööraamistikuväljatöötamine

Konsulaarteenusedja -abi

40 600 000 106 843 084 0 • Eestiavalikkuse,sh reisijateoperatiivneteavitaminevõimalikestriskidest jaohtudestmaailmas,ministeeriumija esindusteveebilehtedelkonsulaarinfooperatiivnekaasajastamine.•Konsulaarametnikening viisa- jakonsulaarsekretäridekoolitus- jatäiendusseminaridekorraldamine,suhtlemistreeninguningintervjueerimiseoskuse koolituseläbiviimine.• Eesti välis- javiisapoliitilisteseisukohtadeettevalmistamineEL sise- jajustiitsasjadenõukogus (JHA),ministeeriumivastutusalasolevates ELnõukogukonsulaaralastestöögruppidesning ELKomisjonikomiteedes.• Eestikonsulaarametnikeja aukonsulitetegevusejärelevalve,juhendamine ninghindamine.• Valmidusesaavutamine jahoidmine 135000 viisataotlusemenetlemiseksning 29 000konsulaarteenusevõi -abi toimingutegemiseks 2008.aastal. Vastavaabipersonalilähetaminekonsulaarasutustesse

• Ajakohaneinfo võimalikestriskidest jaohtudestmaailmas onavalikkuselekättesaadav 24tundi ja 7 päevanädalas.•Konsulaarametnikeja -sekretäridekvalifikatsioonitõus.• Välis- javiisapoliitilisedseisukohad onette valmistatudEL sise- jajustiitsasjadenõukogus (JHA),EL nõukogukonsulaaralastestöögruppides jaEL Komisjonikomiteedes.• Tagasisidesaaminekonsulaartöötäiustamiseks.• Valmidus 135000 viisataotlusemenetlemiseksning 29 000konsulaarteenusevõi -abi toimingutegemiseks.• Viisanõudekaotamine USApoolt.• Viisanõuetevähenemine Eestikodanike suhtes.• Saavutataksevalmisolek 300diplomaatilisepassi taotlusemenetlemiseks.• Informatsioonijagamine teisteSchengeniliikmesriikidegakonsulaartööst,et täiustadaja omandadakogemusi.• Aukonsulite arvsuureneb.• Infomaterjalideja teavitusüritusteinformatsioonikaasajastamine.• Sõlmitakseesinduslepingud

Leht 358 /361


tipphooaegadel,vajaduse korralpersonaliümberpaigutaminening lepingutesõlmimine teisteriigiasutustega.• Läbirääkimistejätkamine USA-ga viisakohustusekaotamiseks Eestikodanikele.• Eestikodanikelelaiemaviisavabadusesaavutamine.• Valmisolekusaavutamineaastaskeskmiselt 300diplomaatilisepassitaotlusemenetlemiseksja passiväljastamiseks.• OsalemineSchengeni jakonsulaarkoostööhindamismissioonidel.• Uuteaukonsulitenimetaminevastavaltaukonsulitevõrgustikuarengukavale.• Teavitusüritustekorraldamine jainfomaterjalidekoostaminepakutavateteenuste kohta.Trükisteuuendamineja trükkimine,sh „Reisijameelespea” ja„Konsulaarteenistuseaastaraamat”.Kaasajastatudinfo olemasoluministeeriumija esindusteveebilehtedel.Uued algatused:•EsinduslepingutesõlmimineSchengeniviisadeväljastamiseks.• Valmidusetõstminekiireloomulisekonsulaarabiosutamiseks (sh24 tundi ja 7päeva nädalas),kättesaadavus abikorraldamiseks

Schengeniviisadeväljastamiseks.• Kiireloomulinekonsulaarabi onkättesaadav 24tundi ja 7 päevanädalas.• Võetaksekasutuselebiomeetriaandmetegapassid.• Uuendatudühtsed ELviisakleebisedon tellitud 2008.aasta lõpus.• Loodudon senisestoperatiivsemelektroonilineandmevahetusbiomeetrilistepassidetaotlemiseks javäljastamiseks.•Infotehnoloogiliseviisataotlussüsteemitäiustamine jakasutamine.• Uue põlvkonnatagasipöördumistunnistusedja load tellitakse2008. aastal.• Avalikuarvamuseuuringutulemustealusel toimubteenusteparandamine


konsulaarabijuhtumitelahendamisel,looduskatastroofideningsuurõnnetustepiirkondakonsulaarabiüksuse saatmisel,vajaduseltegutsemaksiseseisvalt võiosalemaks ELsamalaadseteüksuste töös).• Uue põlvkonnabiomeetrilisteandmetegadiplomaatilisepassi trükkimine.• Uuendatudühtse ELviisakleebise(450 000-500 000tükki) tellimine2008. aasta lõpus.• Konsulaatidesbiomeetrilistepasside taotlustevastuvõtualustamineja passideväljastamine,elektrooniliseleandmevahetuseleüleviimine.•Infotehnoloogilistelahendustetäiustamineviisataotlusankeeditäitmiseksinternetis ningvastuvõtule ajabroneerimiseks.• Avalikuarvamuseuuringuteläbiviimineselgitamaksrahulolupakutavatekonsulaarteenusteja -abiga

Eestitutvustaminevälisriikides

0 51 442 852 0 • Avalikkuseteavitamine Eestivälispoliitilistestprioriteetidestja ettevõtmistestnendeelluviimisel javälisametkonnatöö tutvustamineavalikkusele(pressiteated,briifingud,

• SuurenebavalikkuseinformeeritusEestivälispoliitikast jaVälisministeeriumitegevusest.• Eesti kuiinnovaatiliseja arenenudIT-riigi mainesüvenemine.

Leht 360 /361


pressikonverentsid,intervjuudevahendamine,artiklitekirjutamine,trükisteväljaandmine,suulistele jakirjalikelepäringutelevastamine,kohtumiseduurimisinstituutides,kultuuriorganisatsioonides,koolides jne).• Pressivisiitidekorraldamine,välisajakirjanikeakrediteerimineja mitmekülgneteenindamine.• Infomaterjalidetellimine,tootmine, pidevuuendamine jamitmekesistamine.• Eestitutvustamineregulaarseveebipõhiseviktoriini kaudu.• Ministeeriumi,esinduste jaaukonsuliteveebilehtedekaasajastaminening täiendamine.• Rahvusvahelisemeediapildi jauudisteagentuuridesüstemaatilinemonitooring,meediapildianalüüs,ülevaadetekoostamine jaedastamine.Eestitrahvusvahelisesmeediaskajastavatematerjalidekogumine,süstematiseerimineja analüüs.Eestit puudutavainformatsioonilevitaminevälisriikides.

Eesti olukordaja poliitikatadekvaatseltkajastavateartiklite ningteemassesüvenenudajakirjanike ringilaienemine.• Suuremaoperatiivsusesaavutamineinfomaterjalideuuendamisel janende valikumitmekesistamisel.• Eesti tuntusesuurendamineveebipõhiseviktoriiniosavõtjate jaesindatud riikidearvu kasvukaudu.• Suurem infolevik Eesti kohtaveebilehe sisuliseja vormilisetäiustamise läbi.• Meediapildianalüüs ningülevaadetekoostamine.Soovitusteja järeldusteanalüüsimineEesti infoparemakslevitamiseks.•Välisministeeriumiaastaraamatuinglise- jaeestikeelsevariandi,välismeediasEestit kajastavateartikliteülevaateraamatu(kakskeelne„Pilk peeglisse”)ja Eestivälispoliitikaterinevates keeltestutvustavadväljaanded onkoostatud.

•Välisministeeriumiaastaraamatuinglise- jaeestikeelsevariandi,välismeediasEestit kajastavateartikliteülevaateraamatu(kakskeelne„Pilk peeglisse”)ning Eesti

• KoostööKultuuriministeeriumigakultuuriekspordikoordineerimiselja kontseptsiooniloomisel onparanenud.• Eesti Vabariigi90. aastapäevon välisriikidesväärikalttähistatud.


välispoliitikaterinevates keeltestutvustavateväljaannetekoostamine jatoimetamine.• VälisriikidestoimuvateEesti kultuuritutvustavateüritustekorraldamine jakaasaaitaminenendeläbiviimisel.Omapoolnepanustamineerinevateinstitutsioonideja ametkondadevaheliselekoostööle.Uued algatused:• Eesti Vabariigi90. aastapäevaväärikastähistaminevälisriikides.• Brošüüri„12 küsimustEesti kohta”väljaandmineportugali keeles(koostöös EestiInstituudiga).• Pressivisiitidelekutsutavateajakirjanikepäritolumaaderingi laiendamine

• Brošüüri „12küsimust Eestikohta” on väljaantud lisaksPortugalile kaBrasiilias ningmitmetes Aafrikariikides.


87 462 000 726 289 678 0

Haldusala kokku: 87 462 000 726 289 678 0

[RTL 2008, 40, 570– jõust. 14.05.2008]

../../12962662

valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele · 188 313 327 11 346 877 3 541 479 203 201...

Documents