Aasta 2008 on eriline kõigi meie jaoks: meie kodumaa tähistab oma 90. sünnipäeva ja Valjala hariduselu tähistab oma 210. juubelit.

Koolil on Eestis väga suur tähtsus. Ta on iseseisvumise sammas. Läbi haritud ja julgete inimeste on Eesti riigis saa-vutatud kõik see hea ja kaunis, kus praegu elame.

Kevadel lõpetas Valjala kooli 35. lend ja praegu, sügisel on igaühel ees oma rada.

35. lend jätkab sügisel 2008 järgmistes koolides:1. Allar Eist - Kuressaare Ametikool2. Merili Heinsalu - Kuressaare Ametikool3. Liina Kolk - Kuressaare Ametikool4. Sander Kukk - Kuressaare Ametikool5. Kadi Kuusküll - Kuressaare Ametikool6. Liina Lepik - Saaremaa Ühisgümnaasium7. Margit Lepp - Kuressaare Ametikool8. Argo Lipp - Orissaare Gümnaasium9. Rasmus Peet - Kuressaare Ametikool10.Nette Peit - Audentese Spordikool11.Uku Põld - Kuressaare Ametikool12.Johannes Raamat - Kuressaare Ametikool13.Mari-Liis Tishler - Saaremaa Ühisgümnaasium14.Kaalep Väester - Kuressaare Ametikool

Kuressaare Gümnaasiumi lõpetas kuldmedaliga Sandra Sepp. Tema saavutuse üle rõõmustab ka tema endine, Valjala kool ja soovib õnne.

Loomulikult on igal emal ja isal, aga ka õpetajal ja koolijuhil põhjust tunda uhkust nende õpilaste üle, kes on suutnud vastu pidada ülikooliõpingutele ja neid väärtustanud. Siin nad on :

2008. a. kõrgkooli lõpetanud Valjala Põhikooli vilistlased:

1. Andre Koit - Tartu Ülikool – keemiateaduskond magister (2008)2. Liisi Kuusküll - Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kol-ledž – turismi- ja toitlustuskorraldus (2007. a sügis)3. Merlii Mihkelson - Tallinna Ülikool – geoökoloogia (2008)4. Heikko Eist - Tallinna Tehnikaülikool – rahvusvaheline transport (2008)5. Gerto Siiner - Tallinna Tehnika Kõrgkool – autotehnik (2008)6. Kätlin Koit - TTÜ Tallinna Kolledž – ärikorraldus (dets. 2007)7. Triin Varvas - Eesti Maaülikool – keskkonnakaitse (baka-laureus 2008, läheb edasi magistrantuuri)

8. Tiit Kalju - Tallinna Tehnikaülikool – elektroonika (baka-laureus 2008, läheb edasi magistrantuuri)9. Peep Põlluäär - Eesti Maaülikool – metsandus (bakalaureus 2008, läheb edasi magistrantuuri)

Vähe sellest, et meie õpilased ja lapsed õpivad, on täna-päeval lausa iseenesestmõistetav, et õpib igaüks – nii laps kui täiskasvanu. On ju Eesti riik väärtustanud elukestva õp-pe. Eriliselt aga on kohustatud ennast täiendama õpetajad. Sel kevadel lõpetas Kersti Leesmaa Tallinna Ülikooli Haap-salu Kolledži klassiõpetajana inglise keele lisaerialaga (ma-gister 2008).

Kevadest saab suvi ja suvest saab sügis nõnda märkama-tult nagu igal aastal. Osadele on suvi selginemise, osadele meist leidmise aeg. Aga sügis tuleb meile kõigile ühtemoodi.

Selle aasta augusti lõpus, kui KAJA ilmub, on hariduselu suurpidustused selja taga ja kibelev september - kooliaeg -kimbutab peaaegu kõiki meie peresid. Tore ka! Paljudele meist on see kaunis algus! Seega las tuleb ja olgu rõõmus koos meiega!

Nagu igal sügisel loeme üle tibud, nii ka sel aastal.2008/09. õppeaastal õpib koolis 121 õpilast: tüdrukuid 58

ja poisse 63. Suurimad klassid õpilaste arvult on 7. ja 8. klass, kus õpib 16 õpilast. Oma kooliteed alustab 10 õpilast.

I KLASS Klassijuhataja: Anneli Saar1. Ilus, Hannabel2. Krull, Johannes Markus3. Kukk, Vahur4. Kull, Anu5. Lember, Kaisa-Kelly6. Lember, Karl7. Mihkelson, Brigitte8. Raun, Dedee9. Tamm, Katre10. Vassar, Viivika

Kui tibud loetud, saab vaadata õpetajate järge. Eks ikka haritud, töökad ja staažikad õpetajad ja töötajad on kooli soolaks. Sel sügisel tähistavad oma tööjuubeleid 30 aastat õpetajana töötanud Anne Heinsalu, 20 aastat õpetajana töö-tanud Anneli Nõmm ja 20 aastat õpetajana töötanud Siiri Saar. Silja Sirel tähistab oma 30. tööjuubelit! Valjala koolis on töötanud 25 aastat Ulvi Peeters ja 5 aastat Anneli Saar.

Rõõmsat kooliaastat kõigile valla noortele ja vanadele !Väärtustagem tervist ja haridust!

Aive Mõistlik,Valjala Põhikooli direktor

V ALJALA VALLA

INFOLEHT

A SUTATUD

1994. AASTAL

AUGUST 2008NR 72

Valjala kool kohaliku hariduselu 210. juubeli künnisel

Valjala Põhikooli 2008/2009. õppeaasta algab 1. septembril 2008. a kell 9.00. KAUNIST KOOLIAASTAT!!

2

Tänavu on kohaliku hariduselu juubeliaasta. Valjala Põhikool tähistab oma tegevuse 35. aastapäeva. Kuid Valjala hariduselus on teisigi juubilare. 85 aastat tagasi alustas Lööne mõisas tööd Lööne algkool, 80 aastat tagasi alustas Sassi mõisas Sassi kool. 1898. aastal, 110 aastat tagasi asutati Vana-Lõve ministeeriumikool. Igati väärikad tärminid, mis väärivad mäletamist.

17. sajandValjala haridusloo päris algus jääb

kuhugi Rootsi aja (Rootsi aeg Saare-maal 1645 – 1710) lõppu. Saaremaal alustati talurahvakoolide loomisega al-les 1695. aastal, kui Rootsi kuningas oli andnud vastava korralduse, mille järgi tuli kihelkonnakirikute juurde panna ametisse koolmeistrid, kes “loevad ja kirjutavad ning talurahva noortele luge-mist õpetavad“. Koolihariduse eesmärk oli korralike luterlaste kasvatamine, õp-petöö keskendus katekismuse, palvete ja kirikulaulude omandamisele. Kogu-teoses Saaremaa kinnitatakse, et Rootsi aja lõpul oli ka Valjalas ametis saksa soost koolmeister, kes pidi täitma ka köstri ülesandeid.1

18. sajandPõhjasõda (1700 – 1721), eriti aga

1710. aastal Saaremaad laastanud katk tõmbasid rootsiaegse rahvahariduse esi-mestele sammudele kriipsu peale. Ilm-selt suri katku ka Valjala koolmeister. Siiski lubavad visitatsiooniprotokollid väita, et päris harimata Valjala rahvas ei jäänud: noorte luterlaste õpetamine usaldati kohalike lugeda oskavate talu-poegade kätte. Näiteks 1716. ja 1717. aastal õpetas lastele lugemist Valjala koguduse eespaluja Jursi talupoeg Laas. 18. sajandi viimasel veerandil täi-tis köstri kohuseid ja õpetas lastele pü-hapäeviti lugemist Ariste talupoeg Magnus, kes 1795. aastal oli hinge-loenduse andmetel 70-aastane. Nii Laas kui ka Magnus olid pärisorised talupo-jad.

18. sajandi I veerandisse jääb üks huvitav sündmus, mida kaudselt saab seostada talurahvaharidusega Valjala kihelkonnas. Legendi järgi elasid Valja-las katku üle ainult kaks inimest – pas-tor Carponai tütar Gerdruta ja üks kiri-kumõisa talupoeg, kes katkujärgses se-gaduses ühte heitsid ja palju lapsi said. Lugu on tõsi. Gerdruta Carponai sei-susevastane patuelu oli arutusel ka Saa-remaa konsistooriumis. 1714. aastal ka-

Laupäeva, 26. juuli pärastlõunal oli Jööri külamuuseumi õuele päike-selõõsa kätte kogunenud suur hulk inimesi. Põhjus lihtne – käes oli viies Jööri folk, selle kandi inimeste suve tähtsündmus.

Ürituse peakorraldaja, Jööri kü-laseltsi esimehe Sulev Peäske sõnul sai üritus korraldatud valla, rahva-maja ja külaseltsi tubli meeskonna-tööna.

Taidlejaid oli nii Saare- kui mandri-maalt. Tantsiti, lauldi, kiiguti ja naudi-ti, kas päikese käes või varjus, ilusat juuli kuuilma. Lisaks lihtsalt mõnusale äraolemisele olid avatud mitmed töö-toad, kus huvilised võisid endale meis-terdada küünlaid ja seebikäsnu, proovi-da, kuidas käib köie ja keraamika val-mistamine, taguda naelu, kedrata ja palki saagida. Samuti sai pead murda peakorraldaja Sulevi poolt läbi viidud viktoriinis, kus küsiti vanade taluese-mete kohta, ning keerutada seltskonna-tantse. Töötubade tegutsemise ajal pak-kus rahvale lõõtspillil lusti tunnustatud pillimees Sulev Mägi.

Autolavka ja õhtune üllatus Samuti oli kohal autolavka, kust sai os-ta nii jäätist kui limonaadi. Ei mingeid müügiputkasid ega söögitaresid. Ja ega need suvisesse talumiljöösse sobinuks-ki. Kui juba maalähedane pidu, siis ol-gu seda täielikult! Süüa sai hoopis kor-

raldajate keedetud suppi, barbequegrill ahjus tehtud siga ja maa sees küp-setatud lammast, mida rahvale jagasid -oh üllatust - vallavanem Kaido ja küla-seltsi eestvedaja Sulev ise. Kui eelmi-sel aastal pakuti folgilistele vaid maa sees küpsetatud siga, siis seekord oli niinimetatud viikingieinena tehtud nii siga kui lammas.

Peaesinejaks oli kohale kutsutud ansambel Oort, kes saabus Jööri otse Vil jandi folgilt. Ansambli koosseisust puudus küll tervislikel põhjustel Saare-maa juurtega laulja Aleksander Sünter, kuid lood said sellegipoolest ette kan-tud. Üheskoos lauldud regilaulud põhi-nesid igapäevaelul ning kohalolijatele meeldisid need väga. Valjala vallava-nem Kaido Kaasik lausus, et korralda-jatena loodeti, et läheks hästi ja nii ka läks. “Inimesed jäid rahule ja ilm oli ilus. Kahe aasta pärast on plaanis veel laieneda, aga seda näeb juba siis, kui see aeg käes on.” Õhtu lõppes ühise ringtantsuga folgibändi Armasaeg saa-tel. Kohaletulnuid oli 500 ringis ning ühtegi morni nägu publiku hulgast lei-da ei õnnestunud. Järgmisel aastal toi-mub Valjala valla suve suurüritusena valla laulupäev. Folgitada saab jälle ülejärgmisel aastal.

Kiitus tublidele tegijatele!!!

Iivika Laanet, Kersti Kukk

Vallavolikogus JUUNIKUU ISTUNGIL

1. Kinnitati Valjala valla 2007. aasta majandusaasta aruanne.2. Kuulati ära audiitori järeldusotsus ja revisjonikomisjoni ettekanne majandus-aasta aruande kohta.3. Kohalike avalike teenuste arendamise programmist taotleti raha Valjala Laste-aia rekonstrueerimiseks.4. Kuulati vallavanema ettekannet vallavalitsuse tööst ja 2008. aasta eelarve täit-misest.5. Sakla küla Kalmu lauda ja Uuemäe katastriüksustele määrati sihtotstarbed.6. Vaba põllumajandusmaa nr 23 anti kasutusvaldusesse.7. Kinnitati vallavanema puhkus.8. Arutati muid jooksvaid küsimusi.

AUGUSTIKUU ISTUNGIL1. Määrati sihtotstarbed Tõnija küla Oja ja Külave ning Jõelepa küla Pihla ja Kü-laplatsi katastriüksustele.2. Arutati vaiet maatüki nr 75 ja kaebust maatüki nr 23 kasutusvaldusesse andmi-se kohta.

Volikogu istungite protokollide, määruste ja otsustega on võimalik tutvuda valla-valitsuses, Valjala ja Sakla raamatukogus ning Valjala valla kodulehel www.valjala.ee

Kilde ...

Jööri folk – üks lihtne külapidu autolavka ja maa sees küpsetatud toiduga

3

ristas konsistoorium Gerdrutat „häbi-pingis istumisega kirikus”, mehele mää-rati ihunuhtlus.2 Gerdruta langes talupo-jaseisusse. Haritud ja kirjaoskaja inime-sena õpetas ta oma (talu)lapsed lugema. Näiteks võib tuua Gerdruta tütre Ulrica Christina Carponai, kes oli Metzholmi möldri naine Sõrves. 1740. aastate algul pani Jämaja hernhuutlasest pastor Franz Hölterhof Ulrica Christina Carponai ko-halike talupoegade õpetajaks.3 Nii et Valjala kirikumõisa talupoegade hulgas oli vähemalt üks pere, kus osati korrali -kult lugeda ja ilmselt ka kirjutada (kindlasti oskasid kirjutada Gerdruta ja Ulrica Christina).

18. sajandi 40. aastate algul oli kogu Saaremaa haaratud vennastekogude lii-kumisest, mille peamiseks eesmärgiks oli elava südameusu äratamine luterlas-te hulgas. Oma eesmärgini jõudmiseks pidasid nad vajalikuks lugemisoskuse edendamist talurahva hulgas. Vennaste innustamisel paranes lugemisoskus jõudsasti. Valjala kujunes 18. sajandi 70. aastatel vennastekogude liikumise keskuseks, kui Jõõri asus elama Saare-maa vennastekogude liikumise juht Jacob Marrash. Hernhuutlikud mõjud olid Valjala kihelkonnas tugevad.

Koguteoses “Saaremaa” väidetakse 18. sajandi visitatsiooniprotokollidele viidates, et „ … kuni 1790. aastani pole Valjalas koolmeistrit ega koolimaja, st pole köstrikooli. Köstrikooli sõna täpse-mas mõttes sai Valjala alles 1790. aasta paiku, mil siia ehitati koolimaja ja kool-meistri kohale asus Friedrich Ludwig Eichfuss”. 4 Saaremaa Arhiivraama-tukogus on olemas Eichfusside pere-konnakroonika5, mille andmetel tuli Friedrich Ludwig Eichfuss Valjalasse alles 1798. aastal. Ta töötas siin peaaegu 10 aastat ja lahkus 1809. aastal Muhusse. Eichfuss oli saksa soost Ku-ressaare linnakodanik, kes oli varem koolmeistri ametit pidanud Karjas ja Kärlal. Oma päritolu ja oskuste poolest vastas ta nõuetele, mida tollal kirikuki-helkonna köster-koolmeistritele esitati. Friedrich Ludwig Eichfussi tulekut 1798. aastal võib pidada järjepideva koolihariduse alguseks Valjala kihel-konnas. Et see on vanim kindlalt datee-ritav sündmus, saab seda hetkel pidada Valjala hariduselu alguseks. Ja tänavu möödub Eichfussi tulekust 210 aastat!

Köstrikooli eesmärk oli noori leeriks ette valmistada. Armulauale lubati vaid need, kes katekismust peast teadsid ja

õpitu sisust aru said. Martin Lutheri “Väikese katekismuse” selgeksõppimi-seks oli vaja lugemisoskust. Köstrikoo-lis õpitigi vaid lugemist, katekismust ja kirikulaulu. Tegelikult õpetati lapsi ko-dudes (emad õpetasid), koolmeistri juu-res käisid nad kord nädalas oma oskusi ette näitamas. Köstrikooli said kord nä-dalas kohale tulla kirikule lähemal ela-vad talulapsed, kaugemaid lapsi kont-rolliti harvem.

19. sajand1809. aastal tuli köster-koolmeistri

kohale Pert Davidson (ka Tawitsen) Kotlandi külast. Pert Davidson oli rootsi päritolu vaba taluperemehe poeg, ta oli abielus rootslannaga. Köster sai ka Perdi pojast David Davidsonist. Kokku pidasid isa ja poeg Davidsonid Valjalas köster-koolmeistri ametit kuni 1874. aastani.

Endine kooliõpetaja Helmi Laus (neiuna Davidson) on kirjutanud oma suguvõsast: „Davidsonide esiisa, nõn-danimetatud Vana Taavet, elas 18. sa-jandi teisel poolel Kihelkonnal Üdsa [Ütsa] talus vaba pärisperemehena. Te-ma poeg Pert Davidson, saades vastava hariduse ja moeka eluseltsilise isamaalt (Rootsist), asus /---/ Valjala kihelkonda köster-koolmeistriks, kus ta töötas üle neljakümne aasta ja kasvatas üles viis prisket poega: David, Peeter, Saamu, Johan ja Kaarel. Perdi pojad ja nende järglased olid kõik ikka teistest kõrge-ma lennuga.”6

1819. aasta Liivimaa talurahvasea-dus, mis vabastas talupojad pärisorju-sest, nõudis ka valla- ehk külakoolide asutamist. Valla- ehk külakoolid olid alama astme talurahvakoolid. Seadusele vastavalt reorganiseeriti ka senine köst-rikool kihelkonnakooliks. Kihelkonna-kool oli kõrgema astme talurahvakool, kuhu võis minna pärast vallakooli läbi-mist. Kihelkonnakoolis võis õpetada köster-koolmeister, külakoolides mõni lugeda oskav talupoeg. Külakoolides õpetati traditsioonilisi aineid: lugemist, Lutheri katekismust, kirikulaulu, palve-tamist. Kirjutamist ja arvutamist hakati õpetama alles 19. sajandi II poolel.

Valjalas asutati enamik külakoole 1824. aastal, kokku tegutses sel aastal 16 kooli 549 õpilasega. 1840. aastal oli Valjalas 17 külakooli, kus sai koolihari-dust 561 õpilast. Koolimajadega oli lu-gu ikka kehv: ainult Lööne, Jõõri, Sassi, Haeska ja Kõljala külakoolidel oli oma maja. Teised kogukonnad väitsid, et

koolimajade ehitamist takistas ehitus-materjali, st metsa puudus.7 Külakooli -de arv Valjalas püsis stabiilne, 1847. aastal oli 18 kooli, 1853. aastal – 17, 1863. aastal – 17 ja 1873. aastal loenda-ti taas 18 külakooli.8

Val jala külakoolides õpetati 1874/75. õppeaastal lugemist, piibli lu-gu, katekismust, laulmist ja ajalugu. Li-saks sellele õpetati Jõõri, Tõnija, Sakla, Kõnnu, Koksi, Rahu, Reeküla, Võhksa, Kuiste ja Siiksaare koolides ka kirjuta-mist. Kahes külakoolis – Kuistes ja Siiksaares – õpetati koguni arvutamist. 1874/75. õppeaastal töötasid Valjala ki-helkonnas (lisaks eelpoolnimetatutele) veel Ariste, Kalli, Haeska, Jursi, Pahna, Lööne, Väkra ja Valjala kirikumõisa koolid. Kokku õppis sel õppeaastal Val-jala külakoolides 419 õpilast, 201 poissi ja 218 tüdrukut. Suuresti takistas hari-duselu edendamist koolimajade puudu-mine, ainult Jõõris, Kõnnus ja Võhksas olid viletsad koolimajad, mujal toimus õppetöö taluelamutes.9

Endine Valjala köstrikool kujundati talurahvaseaduse kohaselt ümber kihel-konnakooliks. Koguteose “Saaremaa” andmetel ehitati 1824. aastal Valjala ki-helkonda uus koolimaja, kus 1825. aas-tal Valjala kihelkonnakool tööle hak-kas.10 Eesti kooliajalugu uurinud Lem-bit Andresen peab Valjala kihelkonna-kooli asutamisajaks aastat 1839.11 Kül-lap pidi kihelkonnakool ikka varasem olema, sest seaduse nõudel muudeti kõik köstrikoolid kihelkonnakoolideks. Õppekava järgis esialgu senise köstri-kooli oma. Kihelkonnakoolis hakkas õppima „piiratud arv poisse, kes olid ju-ba lõpetanud õppimise külakoolis”. Ki -helkonnakooli õpetajana jätkas köster-koolmeister Pert Davidson, hiljem tema poeg David Davidson kuni aastani 1874. Õpilaste arv kihelkonnakoolis oli algul üsna väike. 1840. aastal õppis siin 7, 1860 – 10, kuid 1874. aasta sügisel oli Valjala kihelkonnakooli nimekirjas juba 41 õpilast.12

Aastatel 1872 – 1874 oli Valjala pastoriks Traugott Hahn, kes hindas Valjala haridusolusid 1870. aastate al-gul väga viletsaks. Tema kogudusest moodustasid kirjaoskajad vaid vähese murdosa, suurem osa koguduseliik me-test luges trükikirja vaevaliselt, käsikir-ja aga üldsegi mitte. Rahvusliku ärka-misaja tuuled Valjalani ei ulatunud. Hahn kahtles, kas „kihelkonnas ülepea ainsatki eestikeelset

Järg 4. leheküljel

... Valjala hariduselust

4Venestamise aeg oli valus paljudele

koolmeistritele. Ka Valjala Paas jäi ve-nestamise hammaste vahele – ta ei osa-nud vene keelt ja võis seetõttu õpetada ainult usuõpetust ja kirikulaulu.

20. sajand20. sajandi alguseValjala kihelkon-

nakooli meenutab Albert Seppel. Valja-la kihelkonnakool oli tavaline üheklas-siline (õppeaeg 3 talve) kihelkonnakool nagu teisedki Saaremaal. Köster Jaan Paas oli kõrget kasvu parimas eas mees, ta oli õppinud Kaarma seminaris ja õpe-tas ainult usuõpetust15. Teisi aineid õpe-tas äsja Kaarma seminari lõpetanud Hain Maripuu. Valjala köstrimaja oli 1904. aastal ehitatud hea puitmaja, pool sellest majast oli köster Paasi korte-riks.16 Koolmeister Maripuu kasutas üh-te tuba maja teises otsas, kuhu pääses läbi klassitoa. Õpilaste kasutamiseks oli peale klassitoa magamistuba, sahver, köök ja esik. Magamistuba oli väike, kuid kõrge maja võimaldas kahekordse-te naride ehitamist. Lapsed magasid na-ridel põhukottidel üksteise kõrval. Koo-li internaadis oli võrdlemisi vaba kord. Päevakava oli järgmine. Äratus kell 6, kell 7 – 8 hommikune vaikne õppimis-tund, siis hommikusöök ja vaba aeg. Kell 9 – 15 päevased koolitunnid. Siis supikeetmine, selle söömine ja vaba aeg kuni õhtuste õppimistundideni, mis al-gasid kell 18 ja kestsid lühikese vahe-ajaga kuni kell 20. Tunnikene teejoomi-seks ja vallatlemiseks ning kell 21 tuli köster Paas, pidas õhtupalvuse ja saatis lapsed magama.17

Pärast 1905. aasta sündmusi hakkas venestamispoliitika leevenduma. I maa-ilmasõda (1914 – 1918) ja Eesti Vaba-riigi iseseisvumine 1918. aastal muutsid senist külakoolide võrku tublisti. Suleti mitmeid koole. Eesti iseseisvumise järel asus Ajutine Valitsus koolielu ümber korraldama. 30. novembril 1918. aastal anti välja deklaratsioon, milles kirjutati: „Rahvahariduse alal on Ajutine Valitsus sunnitud kõigepealt venestami-se ja saksastamise katsed lõpetama…” 1919. aastast on säilinud dokument „Teated koolide kohta 1919. aasta ke-vadel”, milles on nimetatud Kogula val-last 8 külakooli, nende õpetajad ja õpe-tajate tööleasumise aeg koolis.18

1919. aasta 1. septembri otsusega laiendati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale. Neli klassi said esialgu alama astme ning 5. ja 6. klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Lõpliku kuju omandas haridussüsteem pärast „ Ava-likkude algkoolise seaduse” vastuvõt-

mist 1920. aasta mais. 1923. aasta veeb-ruaris korraldatud rahvahääletuse tule-musena võis usuõpetust õpetada ainult vabatahtliku õppeainena. Uue seaduse tulemusena nimetati kõik senised valla-, kihelkonna-, ministeeriumi-, linna- ja kroonukoolid, kõrgemad alg- ja rahva-koolid kuueklassilisteks algkoolideks. Kuueklassilise koolikohustuse elluvii -mise viimaseks tähtajaks määrati 1. jaa-nuar 1930, selle ajani võis kohalikke olusid arvestades kehtida neljaklassiline algharidus.1

Valjala koolivõrk muutus peaaegu täielikult: Vana-Lõve ministeeriumi-kool muudeti 6-klassiliseks algkooliks, osa külakoole suleti, osa sai uue asuko-ha. Edasi töötasid Haeska, Koksi, Löö-ne, Pahna, Tõnija ja Uue-Lõve algkool. Tsaariajast pärit Saaremaa koolimajad olid kitsad ja pimedad, õppetöö jaoks olid sobivamad endised ministeeriumi-koolid. Olukorra parandamiseks otsus-tas Saaremaa koolivalitsus õppetöö tarbeks ära kasutada endiste mõisate härrastemajad. Mõisamajadesse kolisid ka Valjala koolid. 1923. aastal kolis Lööne algkool Lööne härrastemajja. 1928. aastal alustas Sassi mõisas tööd Sassi algkool, minevikku vajusid Kok-si, Pahna ja Tõnija algkoolid (Tõnija algkool likvideeriti 1933. aastal). Endi-ses härrastemajas töötas ka Uue-Lõve algkool, mis alustas tõsises ruumikitsi-kuses, seetõttu õppisid 5. ja 6. klassi õpilased Vana-Lõve ministeeriumikooli ruumides. See ruumikitsikus sundis val-da uue koolimaja ehitamisele ja 1940. aastal valmis Kallemäe kool, mis mahu-tas Uue-Lõve ja Vana-Lõve lapsed. Oli-gi välja kujunenud koolivõrk, mida tä-napäevalgi hästi mäletatakse: Lööne, Sassi ja Kallemäe koolid.

1945. aastal muudeti koolid 7-klas-silisteks, 1963. aastal seati sisse 8-klas-siline koolikohustus. Lööne koolis avati katseliselt 8. klass juba 1961. aastal. Kitsaks jäänud Lööne 8- klassilise Koo-li jaoks ehitati uus hoone Valjalga. 35 aastat tagasi, 1973. aasta 11. novembril alustas uues koolimajas tööd Valjala 8-klassiline Kool, mis peagi koondas ühe kooli alla kõik Valjala külanõukogu lapsed. Minevikku olid jäänud Lööne kool, Sassi kool ja Kallemäe kool, mis reorganiseeriti ja hakkas tööle erikooli -na.

1988. aastal muudeti Valjala kool 9-klassiliseks, 1992. aastast kannab Val-jala kool praegust nime – Valjala Põhi-kool.

Koostanud Ester Vaiksaar

ajalehte oli telli tud.” Enamik koole oli ilma hooneteta või olid need ebarahul-davad. „Koolides, mida peeti üksnes ta-lupoegade suitsurehtedes, õpetas keegi enam-vähem lugeda oskav talupoeg või sulane mõnel päeval nädalas lapsi, nii-palju kui neid just kokku tuli,“ kirjutas ta oma mälestustes. „Tegelikku kooli -kohustust ei tuntud isegi nimepoolest. /---/ Valjala kooliolude keskpunktiks oli kiriku juurde kuuluv kihelkonnakool, mis oli ühtlasi vana Taawitsoni ela-muks. Maja oli kokku kukkumas ja sel-le vana peremees samuti. Teda vallan-dada polnud hästi võimalik. Ta oli kogu elu koguduse teenistuses olnud. Kuid ta pidi abilise võtma. Ja kuigi ta oli vaene, liiga vaene, et maksta osa niigi kasinast palgast abilisele, siis võinuks ta anda talle vähemasti prii elamise. Sellega ta ka nõustus.”13

Pärast Davidsone asus lühikeseks ajaks köster-koolmeistri kohuseid täit-ma Jüri Etruk (ka Etrok), kes peagi Ku-ressaarde ametisse läks. Valjala kihel-konna köstriks ja kihelkonnakooli kool-meistriks tuli nüüd pikkadeks aastateks tõsine tegija – Jaen Paas. Etruk ja Paas olid mõlemad Kaarma õpetajate semi-nari haridusega mehed.

Venestamise aeg, mis algas 1880. aastate teisel poolel, muutis külakoole tõsiselt. Lisaks vene keele kohustusli -kule omandamisele mindi üle ühtlus-kooli le. Kehtestati samasugune õpeta-mise kord, mis kehtis Venemaalgi. Rah-vakoolid jaotati õppeaja ja õpetajate ar-vu järgi ühe- ja kaheklassiliseks. Ühe-klassilises koolis tuli käia kolm, kahe-klassilises koolis viis talve. Üheklassi-list koolitüüpi hakati ametlikult kutsu-ma vallakooliks, kaheklassilist minis-teeriumikooliks. Uue määruse järgi lu-bati valla- ja ministeeriumikoolides emakeeles õpetada ainult kahel esime-sel aastal, hiljem mindi üle venekeelse-le õppele. Emakeelseteks jäid eesti kee-le, usuõpetuse ja kirikulaulu tunnid. Ki-helkonnakoolides tuli venekeelsele õpe-tusele üle minna kolmandal õppeaastal. Kasutusele tulid haridusministeeriumi poolt lubatud programmid, õpperaama-tud ja õppevahendid. Ainult usuõpetus jäi kirikuõpetajate ja kirikuvalitsuse jä-relevalve alla.14

1898. aastal avati ka Valjala kihel-konnas kaheklassiline ministeeriumi-kool, mis alustas Kirikukülas Postil, Aasta hiljem kolis kool vabaks jäänud Vana-Lõve vallamajja. Ajakohane mi-nisteeriumikooli hoone valmis 1912. aastal.

me võtmehoidja (või oleks õigem: minu kena pehme kujuga võtmehoidja), mis meenutab neile, et ma pole kollane koll ja et järgmisel aastal võivad vabalt ka kalli saada.

Teate, vahva lugu juhtus, kui tädi Ene autasustama hakkas – üks tütar tegi emale pähe, täiskasvanute klassis! Mul-le tundus küll, et polnud see tütar nii täiskasvanu veel midagi, aga kuna ta võitis, siis olgu pealegi … Teine vahva lugu oli selleaastase fotoviktoriiniga –küsimused olid väga konkreetsed ja keerukad, isa Kalev jooksis lausa kirikuaeda õigeid vastuseid kaema! Kõige rohkearvulisemalt võttis sellel korral osa Nuutide perekond ja nende juures jätkus pidu kringli söömisega. Teid ei kutsutudki või?!

Ja nüüd ma tahan aitäh öelda nende-le, kes aitasid ja toetasid: tädi Ingel koolimajast, helitehnik Kert, Valjala Spordiklubi ja onu Andres, Saaremaa Spordiliit ja tädi Käthe, AS Valjala Söödatehas ja onu Raul, OÜ Valjala Sepikoda ja lõbusad sepapoisid Sulev ja Jaanus, Pepsico Eesti ja onu Erki, AS A Le Coq ja tädi Janika, Eesti Re-formierakond ja tädi Terje, Valjala Vallavalitsus. Valjala lasteaia tädidele Marinale, Lailale, Sirjele, Ulvile, Ker-lele, Airele, Üllele, Annele ja Ailile aga eriline tänu. Ja tädi Enele ka!

Viiendad Valjala Väike Väle Velo võistlused (joonest jooneni!) on aasta pärast augustis!

Madis, tulen Tartust kasvõi rattaga!Limpa

5

ufosid kõige paremini! Järeldage ise!Oi, kui tublid kõik võistlejad olid! Roosi jalg sai rõngaga teate-jooksus „kõvasti” viga, pidime selle juba ära amputeerima, minu tätokas tegi tuju pare-

maks ja jalg sai ka terveks, sest kohe al-gas tüdrukute viimase mehe sõit. Mina tegin selle sõidu koos poistega kaasa, et kui viimase mehe sõit, siis ikka meeste-ga. Kuigi ma väsisin üsna kohe ära – te-gin ainult tugitoolisporditrenni, olümpia ju seal Hiinas, ma seekord ei tahtnud nii kaugele sõita, olen seal mandariinimaal juba käinud. Väikesed rattasõiduhuvili -sed võistlesid mitmes klassis – tegeli -kult oli iva rataste ja ka väntate numbris – ilma väntadeta ehk tõukerattad, kol-merattalised, abiratastega… kõik olid niiiiiiiiiiiiiiiii tublid, rruiiiiik! Vi gursõi-dust võttis seekord nii mõnigi viguri-vänt küll alles esimest korda osa – ei teadnud ema Ivika, et seal võetakse aega, mitte ei loeta vigureid üle. Ja siis ma proovisin veel autoratast veeretada –ma pole kunagi pidanud seda tööd tege-ma ja seepärast jäin oma osavusega alla nii mõnelegi väikemehele, kes arvata-vasti suvevaheajal, kui lasteaed suletud on, isal seda kodus igal õhtul teha aitab… Käed pühiti ju nii vahvalt just isa pükstesse puhtaks!

Beebidega oli ka oma võistlus –nendega pidi keegi siis tagurpidi turva-liselt teise jooneni jooksma. Kõik nad said miniminu – minu kena kujuga peh-

Terelimpsti!

Käisin teil siin jälle külas, laupäeval, rattaga. Te olite ilusa ilma unustanud õigeaegselt tellimata ,aga vihma ehma-tasin küll minema – ma olen ju ilus, suur ja kollane! Nii mõnigi unustas ennast koju magama või ei tahtnud varbaid märjaks teha? Minul küll ainult varbad märjaks saidki. Suhkrust tegelased jäid igal juhul ilma ilusast võistluspäevast! Pealegi said kõik osalejad endale kaela vahva koti, millel kiri – OLEN TERVE SAARLANE! Sellesse kotti mahub limps täpselt ära –siis on nagu handsfree-värk!

Rruiiik, kui tore oli jälle kohtuda „vanade” tuttavatega – minu suur sõber Madis teatas, et saab juba varsti viie-seks, Juhan aga ei jõudnud kuidagi mind ära oodata ja oli alguses pahur, pärast aga aitas mul limpse vedada. Tä-di Marina tegi sellel aastal lendavate taldrikute lennutamise võistlust – mina oleks selle kindlasti võitnud, kui see oleks olnud lendavate taldrikute metsa lennutamise võistlus (kasvõi aja peale!), paraku loeti meetreid staadionikattelt. Ja mis selgus! Mehed lennutavad neid

22. juunil toimus Valjala Põhikooli staadionil Valjala valla II külade spordipäev. Päeva peaalaks oli võrkpall, mille võitis tasavägises võitluses Kaljuküla võistkond. Teiseks tuli Kõnnu ja kolmas koht jäi Valjala aleviku võistkonnale. Li-saks võrkpallilahingutele sai spordipäeval veel mõõtu võtta teatevõistluses, nooleviskes, korvpalli vabavisetes, luuavis-kes ja sangpommi tõstmises. Avatud oli ka lasteväljak, kus võistlesid kõige pisemad spordipäevast osavõtjad. Spordi-päeva edukaks õnnestumiseks andsid oma panuse Pirgit Nuut, Tea Pajula, Karin Šuprudko, Raimo Kald. Suur aitäh neile.

27. juulil toimus juba kuuendat korda Valjala rannavolle-turniir segapaaridele. Sel aastal oli osalejaid paare 8. Kõige-pealt toimusid turniirid kahes alagrupis. Ja seejärel selgitasid alagruppide paremad omavahel turniiri võitja. I alagrupis alistasid Eliisa Peit - Marko Kuusk kõik oma vastased ja tu-lid oma grupis võitjaks. Teise koha selgitamiseks tuli aga geimipunkte lugema hakata, sest kolmel võistkonnal oli kao-tusi ja võite ühepalju. Parema punktide suhtega pääsesid eda-

Spordist si Mari-Liis ja Martin Tishler. II alagrupi võitsid Maie Kreem - Ain Ojala, teine koht kuulus Nette Peidile - Kuldar Kihole.

I poolfinaalis olid vastamisi Eliisa - Marko ja Nette –Kuldar ja II poolfinaalis Maie - Ain ja Mari-Liis - Martin. Fi-naali pääsesid mängima Nette - Kuldar ja Maie - Ain. Selle mängu võitsid ja saavutasid turniirivõidu vanemad ja koge-nenumad Maie ja Ain, II koht Nettele ja Kuldarile. III ko-ha mängus alistasid Eliisa ja Marko Mari-Lii si ja Martini.

7.-8. augustil peeti Rootsis Ölandi saarel B7 noorte spor-dimängud. Meie valla lastest osalesid nendel mängudel Nette Peit, Mari-Liis Tishler, Mari Peeters ja Michell Kreem ran-navõrkpallis ja Lauri Kolk jalgpallivõistkonnas. Rannavõrk-pallurid olid väga edukad, saavutades kaksikvõidu. I koht kuulus Nettele ja Mari-Lii sile, II koht Marile ja Michellile.

Siinkohal tahaks tänada Valjala vallavalitsust, kes tüdru-kute osalemist nendel võistlustel toetas.

Ene Kask,valla sporditööorganisaator

JUULI SÜNNIPÄEVALAPSED

Härm Maripuu Kõnnu külast 70 Miralda - Elfriide Kallasmaa Tõnija külast 83 Ester Saar Veeriku külast 80 Evald Lind Valjala alevikust 75 Alma Rattas Kungla külast 87 Aino Aale Oessaare külast 80 Arvo Väester Koksi külast 60 Juta Mänd Kungla külast 65 Ilmar Toomsalu Turja külast 85

AUGUSTI SÜNNIPÄEVALAPSED

Elna Tamm Tõnija külast 83 Lembit - Robert Naagel Tõnija külast 83 Linda Raad Kallemäe külast 65 Voldemar Raamat Kõnnu külast 85 Liester - Ellinor Sikut Koksi külast 80 Helvi - Adele Peäske Jööri külast 80 Adele Kalju Sakla külast 85 Salme Ots Nurme külast 80

Lp. Kaja lugeja! Kui Sul on huvitavaid juhtumisi, sündmusi või ka muresid, mida

tahaksid teistelegi lugeda anda, siis võid need saata (e - maili aadress library.valjala@tt.ee või tiia.latt@valjala.saare.ee) või tuua Valjala raamatukokku.

Kõik kirjatööd on teretulnud! Fotod tagastame pärast lehe ilmu-mist. Ootame aktiivset osalemist! Avaldame ka teateid ja kuu-lutusi!

67-aastane HENNO KOLK Kallemäe külast, suri 03. juulil

78-aastane KALJU KOOV Lööne külast, suri 13. juulil

69-aastane KAARLI LAIPAIK Sakla külast, suri 19. juulil

93-aastane HERTA-LISETTE LEPISTO

Kalju külast, suri 28. juulil

74-aastane ELMAR-HEINRICH VÄÄSTER

Valjala alevikust, suri 12. augustil

Avaldame kaastunnet omastele

Valjala Vallavalitsus

MÄLESTAMETunde taas lööb aegade kell.Jääb alles mälestus hea ja hell.

6

VALJALA VALLA INFOLEHT KAJA

Maht 0,5 trükipoognat, trükiarv 500 eksemplari Toimetaja Tiia Lätt, keeletoimetaja Tiina Kuusk

....

Õnn on inimese käterammus. Raskusteski kätkeb õnne eos. Õnn on mõistuse ja kindla sammu, töö ja rõõmu katkematu seos.

/Ellen Niit/

Marvi ja Alur!Õnnitleme pisitütre KÄTI ÕUNPUUsünni puhul 20. juulil 2008

Kaire ja Rait!Õnnitleme pisipoja JOOSEP PITKsünni puhul 21. juulil 2008

Kristiina ja Riho!Õnnitleme pisipoja SANDER MARIPUUsünni puhul 22. juulil 2008

Karina ja Tarvi!Õnnitleme pisitütre SOFIA-MARGARET VAIKSAAR sünni puhul 31. juulil 2008

Kersti ja Andre!Õnnitleme pisipoja

AREN MÄEORG

sünni puhul 04. augustil 2008

TEADE

Kooli bussiringid toimuvad sel õppeaastal järgmiselt:1) hommikul tulevad Tõnija lapsed liinibussiga, Siiksaare-Turja-Kungla-Sakla-Kallemäe-Kalli-Jursi-Ariste lapsed Mati bussiga. Buss alustab sõitu Saklast Siiksaare ringile kell 7.50 ja Saklast Valjalaga kell 8.25.Lööne-Jööri-Kõnnu-Rahu lapsed toob kooli valla auto. Val-laauto alustab sõitu Valjalast kell 8.25.2) Koju tagasi sõidavad bussid nii nagu eelmisel õppeaastal:kell 15.45 Sakla kandi lapsed;kell 15.45 Lööne-Jööri-Kõnnu-Rahu lapsed Mati bussiga.Peale Lööne-Jööri-Kõnnu-Rahu ringi viib Mati buss koju Tõnija lapsed.Kell 17.15 väljub Sakla poole endiselt Mati buss, v.a reedel.

OHUTUT LIIKLEMIST!

KOOLI TEADEValjala Põhikooli sööklas maksab õpilaslõuna portsjon täis-kasvanule uuest õppeaastast 20 krooni. Toitlustamine alates 02. septembrist.

Mälestame abivalmis remondimeest EROLD JÄGERIT Kaastunne omasteleValjala koolipere

Eret ja Peeter Krull Õnnitleme pisipoja PATRICK KRULL`i sünni puhul!

Valjala koolipere