TAHKURANNA VALLA AJALEHT Mai 2014 NR. 194

Olen üks neist, kes mõjutab valla arengusuundi

Intervjuu Tahkuranna valla volikogu aseesimehe Ardo Vakaga

Oled Tahkuranna valla-volikogu liikmeks kandi-deerinud valimisliit Külateenimekirjas juba 2005. aastalja saanud valituks 19häälega, 2009. aastal 25häälega ja 2013. aastalsaanud volikogu liikmeks31 häälega.

Vallakodanike usaldusSulle on olnud tõusvasjoones.

Oled volikogu liigekolmandat hooaega.Oskad Sa öelda miksTahkuranna inimesedSind usalavad? Mis ajen-das Sind 2005. aastal jaedaspidi kandideerimaTahkuranna vallavoli-kogusse?

Ma ei ütleks, et see onusaldus, pigem väikesekoha eripära. Tõele auandes valitakse enamastiikkagi tuttavaid, sõpru,sugulasi. Loomulikult kaneid, kes eelmise volikogutsükli ajal rohkem “pildil”püsivad ehk siis volikoguesimees, vallavanem, valla-ametnikud. Teisalt võib-ollasee siis ongi usaldusenäitaja.

Esmakordselt kandi-deerisin ilmselt puhtaltiseendale mõeldes. Olinnoor 24-aastane üliõpilane,kellele tehti ettepanektegeleda millegi sellisega,millest tegelikult polnudvähimatki aimu. Jah, võiböelda küll, et tegemist olinatuke ehk isegi ego“tripiga”. Ikka võrdled endteiste omaealistega ning oliuhke tunne olla volikogupesamuna.

Mida aeg edasi, sedaselgemaks sai, mida endastkujutab volikogu, milleksseda on vaja ja milliselmääral saab valla tulevikkupuudutavates küsimusteskaasa rääkida. Ehk siiseelmainitud ego asendusjuba sisulise huviga jatundus loogilise jätkuna kaedasine kandideerimine.Üks ei ole aga selle ajajooksul muutunud – olenendiselt volikogu pesa-muna.

Seekord on Sulle usal-datud ka volikogu aseesi-mehe koht. Kuidas oledaseesimehe töösse sisseelanud ja kas oled kaesimese nn “tuleproovi”saanud?

Volikogu esimees ontegelikult ju ikkagi koos-oleku juhataja. Jah, loo-

mulikult tal on veel vallaesindusülesanne mõnedesomavalitsusi ühendavatesorganisatsioonides ningloomulikult vallas toimu-vatel üritustel. Ei tähtsus-takski volikogu esimehekohta võrreldes volikoguliikme kohaga, kõigil ontäpselt üks hääl. Mispuudutab aga aseesimeest,siis tema roll on veelgiväiksem. Pealegi on meil niitubli esimees, et jõuabkõikjale ja kõike.

Tuleproov on siiskitehtud, küll mitte volikogulaua taga, aga sügiseselpisikeste vallakodaniketervitamisel.

Lisaks volikogu tööleoled alates maist kamajandus-, eelarve- japlaneeringukomisjoniliige? Missugused ontulevikuplaanid volikoguaseesimehena, volikoguliikmena ja komisjoniliikmena?

Komisjoni kuulumisthindan tegelikult isegirohkem kui volikoguaseesimeheks olemist. Ase-esimees on lihtsalt tiitelmõne väikese kohustusega,komisjonis toimuv on agajust see, mille kaudu saabkitegelikult valla arengu-suundi mõjutada.

Tulevikust on ilmseltkõik valimisliidud omavalimislubadustes palju äraöelnud. Kui neid lugeda, siistegelikult on ju kõigil ükseesmärk – et vald oleksjätkusuutlik, puhas jamõnus elukeskkond. Need

lubadused on kirjutatud justmeie valla elanike poolt,seega on need olulised jamina julgen küll väita, et eiole kusagil sellist kivi, kuhuoleks raiutud ainult võimuloleva valimisliidu ideed jateisi üldse ei arvestata.Needsamad oma rahvakirjutatud mõtted ongialuseks tulevikuplaanidele.Võib-olla see mina teginsuhtumine võimul olevaliidu puhul enne järgmisivalimisi on mulle veidivastumeelne, aga ilmselt niikäibki poliitika.

Siiski seisab praeguselvolikogu koosseisul ilmseltüks väga raske otsus ees.Vahest mitte veel sellel egajärgmisel aastal, aga ennejärgmisi valimisi küll.Omavalitsuste reform, midariik peale surub ehk siisvaldade ühinemine võiõigem oleks öelda ühenda-mine. Tahkuranna vallapatrioodina mina seda pool-dada ei saa.

Kuidas Sinust saivalimisliit Külatee liige?

Kui päris ausalt vastata,siis oli see ühe mehe, AloSinimäe, veenmisoskus.Ega mina kusagil ukse tagaliikmeks võtmist palumas eikäinud ja ilmselt pärisesimest korda kui mulleettepanek tehti, vastasineitavalt. Aga lõpuks, eest-lasele omaselt, kuidas saikka “Ei” ütled.

Eks Külateest on niimõndagi räägitud, et Alo on“füürer” ja teised sabas-sörkijad. See ei ole nii.

Tõepoolest, Alol on teatudliidriomadused, tekst temasuust tuleb mitu kordalennukamalt välja kuiminul, aga leian, et see onhea, kui on olemas eeskõne-leja, et meie teiste, kes mevõib-olla nii head sõna-seadjad ei ole, ideed ilma-valgele saaks toodud.

Mis ameteid oled siianipidanud/pead ja kas iga-päeva töö ka volikoguliikme tööd toetab?

Kuna olen ikkagi voli-kogu pesamuna, siis mul niikirevat elukäiku kui teistelvast pole. Et nimekiri natu-kenegi pikem tuleks maininära ka oma nn. suvetöödpolüstüroolitehases lõikajaja pakkijana ning PärnuHotellis vastuvõtuamet-nikuna. Võiste elanikunaning kaluri pojana ei saamainima jätta, et kalapüükkiei ole päris võõras tegevus.Pärast kooli on igapäevaneelu seotud elektri ja elekt-ritöödega üle 7 aasta Elwosja eelmisest sügisest Jet-maris.

Volikogu ja töö vahelsuurt sidet ei näe. Ju siis onvallal elektriasjad korras võiolemas teised tugevadnõuandjad. Meie piirkondelektrivaldkonnas suhteli-selt väheaktiivne, mis on kamõneti loogiline, kunasiinkandis elektritootmist eitoimu. Sellega ei taha üldseöelda, et vallas poleks seo-ses elektriga enam kuhugiareneda. Kasvõi tänava-valgustus, mida on küllviimastel aastatel rajatud,aga kunagi ei ole seda liigapalju. Eks rahakott panebpaika suunad. Enim onpanustatud teede korrasta-misse, mis on ka õige, sestkui pole teid, pole midagi kavalgustada. Usun, et mõneaasta pärast jõutakse jälle katänavate valgustamiseni.

Sinu kohta saab öeldaArdo, et oled tahkurand-lane, oled ju Tahkurannavallas elanud kogu omaelu. Räägi nüüd Oma lehelugejaile pisut endast (kussündisid, haridustee,perekond, hobid, millegategeled vabal ajal).

Nii mind teatakse, etolen Võistes elanud koguoma elu. Tegelikult ei olesee päris õige. Vanemadkolisid siiakanti siis kui sainkolmeseks, enne seda olime

Aastad võivad olla vägaerinevad. Selle aasta kevadlaskis end oodata väga kaua.Ma ei mäletagi varasematestkevadetest pilti, kustoonekured oleks pidanudsumpama paksus lumes.Nüüdseks on lumi sulanud,kuid päris kevadet soojadeilmadega ei ole veel tulnud.

Ei, ma siiski ei oletoimuvast valesti arusaanud. Laused pärinevadeelmise aasta maikuu OmaLehest. Lisaks kirjutasinseal, et volikogu toimumiseaega tuli edasi lükata, etsaaks teehoiukava üldsekinnitada, sest lumi olipikalt maas ja ei olnudvõimalik teede olukordahinnata. Sel aastal oli teedeolukorda kerge hinnata,kuid oluliselt raskem olikava ennast paika saada.Kui varasemal kahel aastaloleme kokku 400 tuhateurot laenu võtnud teedeehituseks, siis sel aastal onkasutada vaid riigilt laekuvraha, mida on vaid ca 65tuhat eurot. Suurte sum-made puhul on võimalikteha paremaid valikuid jaigas külas midagi ära tehaehitada. Aprillikuu volikoguistungil vastuvõetud tee-hoiukavaga paraku seevõimalikuks ei osutunud.Nii väikest summat lihtsaltei ole võimalik jagada.Õnneks oli talv üsna lume-vaene ja hooldusest jäi rahaüle. Seetõttu saime tehapäris palju teede remonti,mida pole palju aastaidtehtud. Tänaseks on saanudkorraliku katte Raja ja Liisatee, õhema höövelduskihiKivialliku tee, Metsakülakalmistu tee ja osaliseltTaimla tee. Plaanis on veelhöövelduskihi vedamineTahku teele ja osaliselt Viirateele. Kõikide nende teederemondiks on tehtud kakorduvalt ettepanekuid niitelefoni teel kui teehoiu-kavade menetlemisel. Selleaasta teehoiukavaga inves-teeringuteks pisku jagaminetekitas vaidlusi ka volikogusja nii otsustati jätta kavasseraha 3 bussipaviljoni jaoksja Postitee mustkatte raja-miseks.

Bussipaviljonidest üksläheb Männiku tee ja Valgamaantee ristmikule rajata-vasse bussipeatusesse, misplaanide kohaselt saabnimeks Pihla bussipeatus.Teised on plaanis paigutadaReiuranna tee ristmikule,kuid seal tekkis vahetultenne käesoleva artiklikirjutamist ootamatu prob-leem Maanteeameti poolt

rajatava ristmiku ehitus-projektiga ja nende paigal-damine on tänase seisugalahtine. Kuna volikoguspäris ühist seisukohta eikujunenud 20 tuhande euroinvesteerimise asukohasuhtes, siis see jäi kavaslahtiseks ja saab eeldata-vasti jagatud maikuuvolikogu istungil uuestiarutlusele tuleva teehoiu-kavaga. Küll aga onvõimalik hange ära tehaPosti teele mustkatte raja-miseks.

Enne volikogu arutasteede investeeringud läbimajandus-, eelarve- japlaneeringukomisjon ningkuna raha kõikideks plaa-nideks ei jätkunud, siis läksvolikokku kava ca 40tuhande euro võrra suure-mana kui eelarves raha oli.Seetõttu oli viimasel voli-kogu istungil päevakorrasI lisaeelarve, millegasuurendati üldist eelarvemahtu 25 tuhande eurovõrra tulumaksu laekumistearvelt. Lisaks suurendami-sele tehti eelarvesiseseidümbertõstmisi ja nii suu-rendati teede investeerin-gute summa 102 500 eurole.Eelarve kogumahuks on2 964 130 eurot, millestinvesteeringuid ca 830 tuhateurot. Suurim summainvesteeringutest kulubUulu külas vanade kanali-satsioonitrasside rekonst-rueerimiseks, mille tarbekssaime KIK-ilt 80% toetust.

Äsjasel volikogu istungilalgatati valla arengukavamuutmise. Kava tuleb igalaastal üle vaadata javajalikud muudatused sisseviia. Lisaks on võimalikkõigil teha ettepanekuidkava muutmiseks. Kindlastiei ole nii, et kõik ettepane-kud arvesse võetakse, sestvalitsus, volikogu komis-jonid ja volikogu peavadkava vastu võtma reaalseidvõimalusi silmas pidades,kuid sellegipoolest onettepanekud oodatud. Midaulmelisem algul tundub,seda enam võib sellestideest midagi aruteludekäigus välja kooruda. Seega,kui Sina ettepanekuid ei tee,teeb keegi teine seda Sinueest. NB! Lisaks soovitanenne ettepanekute tegemistolemasoleva kehtiva kavagatutvuda.

Haridus-, kultuuri- jasotsiaalkomisjoni esimeheAhti Kuke ideel ja nüüd kaaktiivsel juhtimisel on toi-mumas 26.07 üritus Uulu

Vallavanema veerg

(Järg 7. lk) (Järg 3. lk.)

Vallavalitsuses otsustati:

Lk. 2 Tahkuranna valla ajaleht Mai 2014

20.aprillil

• Muuta Tahkuranna Vallavolikogu alatise majandus-,eelarve- ja planeeringukomisjoni suurust ja koosseisualljärgnevalt:kinnitada majandus-, eelarve- ja planeeringukomisjonisuuruseks 13 liiget endise 12 asemel, arvata komisjonikoosseisu Ardo Vakk.

• Tahkuranna Vallavolikogu 27.01.2011.a määruses nr 6“Tahkuranna valla eelarvest huvihariduse ja huvitegevusetoetamise kord” tehakse järgmised muudatused:1) määruse paragrahvi 2 lõike 6 punkti 2 muuta jasõnastada järgnevalt:„2) makstava toetuse maksimaalne suurus on erahuvikooli puhul 160 eurot ühe õppekava ulatuses s.o. 9 kuud aastaskuni 17.77 eurot kuus”.2) määruse paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 jasõnastatakse see järgmiselt:„(7) Toetust ei ole õigust saada õpilasel, kelle tegevustTahkuranna vald toetab, võimaldades huvitegevustpakkuval organisatsioonil kasutada oma tegevuseks tasutavallale kuuluvaid ruume, k.a. staadionid”.

• Anda Tahkuranna valla koolide direktoritele volituskehtestada kooli vastuvõtu tingimused ja kord, arvestadesPõhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 27 sätestatut.

• Algatada Tahkuranna valla arengukava aastateks 2013-2017 muutmine.Kehtestada arengukava eelnõu ettepanekute esitamise,avalikustamise ja avaliku arutelu ajad alljärgnevalt:o Ettepanekute esitamiseks korraldada rahvakoosolekudUulus Tahkuranna Vallavalitsuse ruumides

26.05.2014 kell 18.00;Võistes Tahku Tares 27.05.2014 kell 18.00.o Määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 01.07.2014;o Avalikustada arengukava eelnõu alates 27.07. kuni 21.08.2014 (vähemalt 3 nädalat).o Korraldada arengukava avalik arutelu Uulus Tahku- ranna Vallavalitsuse ruumides 18.08. 2014.o Esitada arengukava esimeseks lugemiseks Tahkuranna Vallavolikogu augustikuu 2014 istungile.

• Koormata tähtajatult isikliku kasutusõigusega ElektrileviOÜ kasuks Tahkuranna vallale kuuluvad järgmisedkinnistud:o Reiu küla, Rae kinnistu (katastriüksuse tunnus84801:001:1735), kinnistu registriosa nr 38232706,koormatava ala suurus 1702 m2.o Reiu küla, Mättaaluse kinnistu (katastriüksuse tunnus84801:001:0474), kinnistu registriosa nr 2717006,koormatava ala suurus 75 m2.

• Koormata tähtajatult isikliku kasutusõigusega ElektrileviOÜ kasuks Tahkuranna vallale kuuluv järgmine kinnistu:o Reiu küla, Viigi tee (katastriüksuse tunnus84801:001:1262), kinnistu registriosa nr 3238906,koormatava ala suurus 212 m2.

• Kehtestada Reiu küla Lottemaa teine detailplaneering,mille eesmärgiks on täpsustada Lottemaa detail-planeeringuga määratud (kehtestatud 16.12.2010.avallavolikogu otsusega nr. 68) hoonestusala piiri.

• Kehtestada Reiu küla Muuli tee 5 kinnistu detail-planeering, mille eesmärgiks on kahe ühepereelamukrundi ja neid teenindava teemaa krundiplaneerimine.

• Algatada Võiste aleviku Allika tn 6 kinnistu detail-planeering.Kinnitada Allika tn 6 kinnistu detailplaneeringulähteseisukohad.

• Sõlmida leping kinnistu omanikuga detailplaneeringukoostamise korraldamiseks ja koostamise rahastamiseks.

• Mitte algatada Võiste alevikus Allika tn 6 kinnistulekoostatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisthindamist. Detailplaneeringu eesmärgiks on uue ühe-pereelamu ja abihoone ehitusõiguse planeerimineolemasolevale õuealale, millega ei kaasne olulistkeskkonnamõju. Detailplaneering muudab üldplanee-ringut maakasutuse osas.

• Kooskõlastada Pärnu linna üldplaneeringu 2025.• Kinnitada otsuse Lisa „Seisukoht Pärnu maa-

konnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamiseprogrammi eelnõule”.

• Nõustuda Tahkuranna vallale kuuluva Laadi külaspaikneva Männimetsa maaüksuse (katastriüksuse tunnus84801:001:1085) jagamisega eraldi katastriüksusteks,määrates katastriüksustele nimed ja maa sihtotstarbedalljärgnevalt:Männimetsa sihtotstarve:maatulundusmaa (011; M) 100%,Männimetsa tee sihtotstarve:transpordimaa (007; L) 100%,

• Võtta vastu Tahkuranna valla 2014.aasta I lisaeelarvesummas pluss 25 000.- eurot, kogueelarve maht 2 964130.- eurot, sellestpõhitegevuse tulud 1 986 032.- eurot;põhitegevuse kulud 1 935 562.- eurot;investeeringute summa 831 268.- eurot.

• Moodustada 2014.aasta 25.mail korraldatava EuroopaParlamendi valimise läbiviimiseks Tahkuranna vallahaldusterritooriumil kaks 7-liikmelist jaoskonnakomisjonining nimetada nende esimehed, liikmed ja asendusliikmedalljärgnevalt:

01.aprillil• Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekd (toetuste

maksmine).• Väljastada projekteerimistingimused Golfer OÜ-le,

esindaja Urvo Martens, Reiu külas Hotelli kinnistuleGolfiklubi hoone ja sellega seonduvate teede ja platsideprojekti koostamiseks.

• Väljastada kirjalik nõusolek Huko Ööpikule Uulu külasLillelohu kinnistule väikeehitise (saunamaja) püsti-tamiseks.

• Väljastada ehitusluba Elektrilevi OÜ-le, esindaja RistoVirveste, Reiu külas Linnaku kinnistu (Lottemaateemapark) elektrivõrguga liitumisühenduse püstita-miseks.

• Väljastada ehitusluba Elektrilevi OÜ-le, esindaja SiimHolm, Reiu külas Mättaaluse kinnistu elektriliitumisepüstitamiseks.

• Väljastada ehitusluba Pärnamäed OÜ-le, esindaja AndrisPçtersons, Reiu külas Reiva kinnistul olemasoleva äri- jaeluhoone laiendamiseks, rekonstrueerimiseks ja tehno-süsteemi muutmiseks. (Hoone kasutusotstarbeks muukahe korteriga elamu; kohvik, baar või söökla; toidu-kauplus).

• Võtta vastu Reiu külas menetletav Lottemaa teinedetailplaneering.

• Määrata Reiu külas Reiva kinnistu (katastritunnusega84801:001:1655) maakasutuse sihtotstarbeks ärimaa(002; Ä) - 85%, elamumaa (001; E) – 10% jatranspordimaa (007; L) - 5%.

• Tunnistada kehtetuks Tahkuranna Vallavalitsuse 23.veebruar 2010 korraldus nr 62 „Detailplaneeringualgatamine”.

08. aprillil• Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekud (toetuste

maksmine).• Viia läbi hange lihtmenetlusena Tahkuranna valla

haljasalade hooldamiseks.Hankemenetluse eest vastutavaks isikuks määrata AlarVahtra.

• Viia läbi hange lihtmenetlusena Tahkuranna Valla-valitsusele arvutite soetamiseks.Hankemenetluse eest vastutavaks isikuks määrata KarelTölp.

• Muuta Tahkuranna Vallavalitsuse 28. august 2013korralduse nr 242 p.1 sõnastust „Määrata Tahkurannavallas Uulu külas asuva liikluspindade kohanimedeksUuejõe tee ja Puruküla tee ja kehtestada see all-järgnevalt:„1. Määrata Tahkuranna vallas Uulu külas asuvateliikluspindade kohanimedeks Uuejõe tee ja Uraveeretee “.

• Muuta Tahkuranna vallas Uulu külas asuvatekatastriüksuste lähiaadressid järgnevalt, vastavaltjuurdelisatud skeemile (Lisa 1):

• Väljastada projekteerimistingimused Maidu Aaslaid´ileVõiste alevikus Allika tn 6 kinnistul olemasoleva elamujuurdeehituse projekti koostamiseks.

15. aprillil• Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekud (toetuste

maksmine).• Toetada Angela Absaloni osalemist Jõhvis toimuval

rahvusvahelisel Jõhvi Balletifestivalil summas 25 (kaks-kümmend viis) eurot.

Praegune Katastrüksuse Uus lähiaadresslähiaadress tunnus

Niinepuu 84801:001:1629 Uraveere tee 1

Puruküla tee 2 84801:001:1637 Uraveere tee 2

Toominga 84801:001:1432 Uraveere tee 3

Puruküla tee 4 84801:001:1631 Uraveere tee 4

Uustalu 84801:001:1434 Uraveere tee 5

Väike-Toominga 84801:001:1433 Uraveere tee 6

Papli 84801:001:1638 Uraveere tee 7

Uustalu 84801:001:1435 Uraveere tee 8

Tuulemäe 84801:001:1632 Uraveere tee 9

Puruküla tee 10 84801:001:1640 Uraveere tee 10

Uuskivi 84801:001:1641 Uraveere tee 11

Puruküla tee 12 84801:001:1634 Uraveere tee 12

Rehe 84801:001:0287 Uraveere tee 13

Linnumaa 84801:001:0152 Uraveere tee 14

Lille 84801:001:0068 Uraveere tee 15

Jõumehe 84801:001:0003 Uraveere tee 17

Salu 84801:001:0491 Uraveere tee 19

• Toetada Pipilota Neostuse osalemist Bukarestis toimuvalJeunessi Rahvusvahelisel Muusikakonkursil summas 100(ükssada) eurot.

• Väljastada projekteerimistingimused Kaido JuurikuleLaadi külas Jõeääre kinnistul olemasoleva saun-suvilaümberehitamiseks üksikelamuks, projekti koostamiseks.

• Väljastada projekteerimistingimused Indrek MerileLepaküla külas Väljaku kinnistule elamu projekti koos-tamiseks.

• Väljastada kirjalik nõusolek Ahti Sternile Metsaküla külasMadise kinnistule reoveekanalisatsiooni süsteemirajamiseks.

• Väljastada kirjalik nõusolek Andres Trink‘ile Reiu külasReiu tee 11 kinnistule väikeehitise püstitamiseks.

• Väljastada ehitusluba Kaido Juurikule Laadi külas Jõeäärekinnistul olemasoleva saun-suvila laiendamiseks,rekonstrueerimiseks ja tehnosüsteemi muutmiseks.

• Anda luba Vahvla OÜ-le (Mariann Luhaoja) tegut-semiseks suvehooajal Reiu rannas toitlustamisega.

• Karel Tölp tutvustas vallavalitsuse liikmetele revisjoni-komisjoni poolt koostatud revisjoniakti ja kujundativastus sellele.

22. aprillil• Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepankud (toetuste

maksmine).• Lubada vallavanem Karel Tölp puhkusele 27

kalendripäevaks ajavahemikul 28.aprill kuni 25.mai2014.a.Määrata vallavanema kohusetäitjaks Kai Keel.

• Muuta Tahkuranna Vallavalitsuse 18. veebruar 2014korralduse nr 43 p.2.1. alljärgnevalt„2.1. lähiaadressiks Jõe (Lisa 1 – katastriüksuse plaan)”.

• Muuta Tahkuranna Vallavalitsuse 13. märts 2012korralduse nr 66 p.1.1. toodud Karu tee liikluspinnaruumikuju Reiu külas, vastavalt käesoleva korraldusejuurde lisatud Lisale 1 (Karu tee asukohaskeem).

• Muuta Tahkuranna Vallavalitsuse 13. märts 2012korralduse nr 66 p.1.2. toodud Mereküla tee liikluspinnaruumikuju Reiu külas, vastavalt käesoleva korraldusejuurde lisatud Lisale 2 (Mereküla tee asukohaskeem).

• Väljastada kasutusluba Lumbar OÜ-le, esindaja KristjanKiviselg, Tahkuranna külas Tahkumere tee 1 kinnistuleüksikelamu püstitamisel.

• Vallavanem Karel Tölp tutvustas vallavalitsuse liikmetelekorralduse eelnõud „Kohanime määramine ühissõiduki-peatusele”.

• Väljastada avaliku ürituse korraldamise luba nr 5 Tahku-ranna Naisseltsile Volbriöö perepeo korraldamiseks.

28. aprillil• Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekud (toetuste

maksmine).• Tunnistada laekunud pakkumus vastavaks ja pakkuja

kvalifitseerida.• Tunnistada hankemenetluses „Vallavalitsusse arvutite

soetamine” edukaks parima pakkumuse esitanud DigistepOÜ, pakkumus summas 2 910 (kaks tuhat üheksasadakümme) eurot koos 20% käibemaksuga.

• Viia läbi hange lihtmenetlusena Tahkuranna valla Uuluküla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamiseehitusprojekti ekspertiisi teostamiseks.Hankemenetluse eest vastutavaks isikuks määrata TiiuSommer.

• Viia läbi hange lihtmenetlusena Tahkuranna valla Uuluküla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamiseehitustööde omanikujärelvalve teostamiseks.Hankemenetluse eest vastutavaks isikuks määrata TiiuSommer.

Vallavalitsuse teated

Ettepanekuid Tahkuranna valla arengukava2013–2017 muutmiseks ja täiendamiseks saabesitada vallavalitsusele kuni 01.juulini 2014.a.

Rahvakoosolekud muudatusettepanekutetegemiseks toimuvad alljärgnevalt:

Uulus – 26.mai 2014.a algusega kell 18.00,vallamaja II korrusel, volikogu ruumis;

Võistes – 27.mai 2014.a algusega kell 18.00,külakeskuses Tahku Tare.

Arengukava eelnõu avalikustatakse27.juuli kuni 21.august 2014.a.

Laekunud muudatusettepanekute avalik arutelutoimub 18.august 2014.a kell 18.00volikogu saalis, vallamaja II korrusel.

Senise arengukava tekstiga saab tutvudawww.tahkuranna.ee, Avalikud dokumendid,

Arengukava. Uulu ja Võiste raamatukogudes ningvalla kantseleis tööpäevadel.

Vallavolikogus otsustati:

!(Järg 3. lk)

Mai 2014 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 3

Teehoiukava 2014

Oma Lehes avaldatud Tahkuranna valla Teehoiukavas 2014 on kirjas need teed, kus parendatud teede olukorda 2013 või tehakse seda järgnevatel2014–2016 aastatel.Kogu Teehoiukavaga 2014 on võimalik tutvuda www.tahkuranna, keskkond, teed.

Valimisjaoskond nr 1Komisjoni esimees: Erika Friedrichson

Komisjoni liikmed: Veiko Arnek, Alar Vahtra,Ulvi Poopuu, Mare Nee, MerikeLilleleht, Anneli Aitai

Asendusliikmed: Tiiu Kask, Iris Ristmäe

Valimisjaoskond nr 2Komisjoni esimees: Sirje Hein

Komisjoni liikmed: Krista Saarse, Riina Luik, TerjeEesnurm, Ülle Verlin, Ardo Vakk,Renee Hein

Asendusliikmed: Anu Alloja, Maret Kaldmäe.

• Kinnitada Tahkuranna Vallavolikogu revisjonikomisjoni9.aprilli 2014 .a akt nr 1

• Anda otsustuskorras tasuta üle Maanteeametile Tahku-ranna valla omanduses olev vara alljärgnevalt:Metsaküla bussipeatuse välisvalgustusSoetamise aeg 31.12.2008, jääkmaksumus 1 522 eurot,ning elektriliitumine;Reiu tee bussipeatuse välisvalgustusSoetamise aeg 31.12.2009, jääkmaksumus 2 110,66 eurot,ning elektriliitumine.Kinnitada Tahkuranna valla teede ja tänavate teehoiukavaaastateks 2014-2017.

Vallavolikogus otsustati:

pärnakad. Aga jah, niipaljukui mina mäletan, olen alatiolnud Võiste elanik. Käinudkohalikus lasteaias, mõle-mas meie valla koolis, sealtedasi Pärnu Koidula Güm-naasiumis ning TallinnaTehnika Ülikoolis erialakselektriajamid ja jõuelekt-roonika. Ilmselt nii mõnigimäletab mind väiksepoisina Võiste kaupluseriiulite vahel jooksmas,kuna ema on olnudkauaaegne poe juhataja jaisa, nagu mainisin, kalur.Elan koos elukaaslasegaVõistes, põhikohustus riigiees veel täitmata.

Viimased aastad on vabaaeg läinud suuresti elukoharenoveerimisse. Võib öelda,et asi hakkab ilmet võtma,kuigi olen kriitiline ja ütlen,et teha on veel väga palju.Raske on välja tuua hobi,mulle tundub see natukenesellise vanamoodsa termi-nina. Võib-olla internetipõhine jalgpallisimulaatorHattrick, mida saab sellelesuvel juba 10 aastat män-gitud. Tegemist ei ole

arvutimänguga, nii naguarvutimängu ette võib kuju-tada, kus tundide kaupatuleb mingisuguseid üles-andeid täita ja proovidamäng lõputiitriteni viia. Kuikellelgi huvi tekkis, siishattrick.org.

Mis on Tahkurannasvallas hästi, mis onhalvasti/puudu?

Olen pidanud Tahku-ranna valda alati küllaltkiedumeelseks vallaks. Meieõnn, et ei ole ääremaa, kusbussid käivad heal juhul ükskord päevas ning linnasõitmiseks tuleb planeeridaterve päev. Tegelikult saabtäitsa kohapeal hakkama,enamik eluks vajalikustasub käe-jala juures. Võiksju tahta veel palju asju –enne mainitud tänavaval-gustust, sileda asfaldigakergliiklusteid, korralikkesupelrandu, uhket sadamat,tasuvaid kohapealseid töö-kohti – aga tegelikult poleju keegi kunagi öelnud, etneid tulla ei võiks. Vaadakepalju on uut kasvõi viimaselkümnel aastal meie vallas ja

sellelgi aastal veel tulemas.Mina olen väga positiivseltmeelestatud ja ilmselt kaseepärast olen jäänudTahkuranna valda.

Et väike tõrvatilk kaikkagi visata, siis aktiivse-malt tuleks tegeleda hea-korraga. Päris palju on risutäis, võsastunud platse isegikeset küla. Tegelikult ei oleraske mõned korrad aastaskoristada ja niita – rohkematpolekski vaja.

Mis on Sinu lemmiksöök ja jook? Kas valmistadendale ise süüa või põikadvanemate poole? Äkki onanda mõni omavalmistatudtoiduretsept.

Traditsiooniline küsimusnõuab ka traditsioonilistvastust. Toidu teemadel maeriti valiv ei ole, segatoidu-line nagu meie liigileüldjuhul kombeks.

Kindlasti on omad lem-mikud ja mitte niivägalemmikud, aga nende üles-lugemine võtab nii paljuväärtuslikku leheruumi, etvallavanemal jääks omaveerg kirjutamata.

Tegelikult mulle meeldibsüüa teha, üsna palju teenise. Mulle meeldib proovidakõike uut, unustamata vana.Seepärast tuleb vahel kavanemate juures käia.

Retsept on mul ka. Tulebvõtta külmikust välja kõikasjad mis seal on, pannapannile või potti, kuu-mutada, lisada vastavalteelistustele maitseaineid jaongi valmis. Olen eluspidanud ainult ühe kastmeära viskama, kuna see eimaitsenud just kõige pare-mini. Ülikooli ajal tegimetoanaabriga õllekastet jajäreldasime, et õlu jääguikka muuks otstarbeks.

Milline on Sinu sõnumTahkuranna valla rahvale?

Sooviks, et inimesedmahuksid siia valda ühes-koos ära elama, kuigi ruumitunduks nagu olevat, jääbkohati mulje nagu kellelgion ikka väga palju puudu.

Ardoga ajas juttuTiiu Sommer

Intervjuu Tahkuranna valla volikogu aseesimehe Ardo Vakaga

Lk. 4 Tahkuranna valla ajaleht Mai 2014

(Loe edasi 5. lk)

Elanikke 01.01.2014seisuga 88 mehi 47, naisi41, elanike arv on viimas-tel aastatel olnud stabiilne.Kõrgajad on olnud 2003.aastal kui külas oli 95 ja2004.aastal kui külas oli 94elanikku.

Lepaküla küla vanimelanik on sündinud 1922.aastal, järgmised vanuse-liselt on sündinud 1929 ja1932, 1937.

Lepaküla 88 elanikust22 on lapsed. Kirke jaEgert on sündinud 2012.aastal, Kaisa ja Anna-Liisa 2011. Nemad on külanoorimad elanikud.

Kiviselja, Pihlakase,Kasemetsa, Karjamõisa,Pikasaare, Kuusemetsa,Metsaääre, Männametsa,Kase, Hommiku, Haaviku,Pihlaka, Lepatuka, Vahtra,Nurme, Vaksi, Teearu, Ojaja paljud teised kinnistud/talukohad on need, miskülas on, aga vaadake kuikaunikõlalised need on.

AjaluguAjalooteadjate jutu järgi

on Lepaküla küla saanudoma nime seal kasvanudsuure hulga lepa puudejärgi. Uulu mõisa paruniteStael von Holsteinidevalitsemise ajal asus tänaseLepaküla küla maadel Uuluparuni karjamõis ehkloomapidamise hooned ningseda kutsuti siis hoopisKarjamõisaks, ilmselt sel-lest on tulnud siis kasutu-sele Karjamõisa nimetus.Vanemad inimesed kutsu-vad tänagi küla veel nii.Mõisaaegsetest hooneteston säilinud täna veel 1890.aastal ehitatud elamis- jaloompidamishoone, misasub Pihlakase talu maadel.Teatakse rääkida, et enneStael von Holsteinide valit-semisaega on Lepaküla külapõldudel (Rahu juures)asunud aastatel 1810–1822klaasivabrik, kus tehtiklaaspudeleid. Seda tead-mist kinnitab ka Järvakandiklaasimuuseumi seinal olevklaasivabrikute kaart. MaieAndla, Ülo Sommeri ja KajaRinaldo kinnitust mööda onvarasematel aastatel põldeharides maast välja tulnud

huvitavaid klaasi tükke,känkraid ja kujukesi, misannavad veel kinnitust, etklaasivabrik siinsetel maa-del tõesti asus. Kas on seeväljakutse tänastele käsi-tööst lugupidavatele Lepa-küla elanikele?

Veel teatakse rääkida, etOja ja Kiviselja talus onasunud kolhoosikontorid,kus arveametnikuna töötasKiviselja Minna, kes olinaiseesseisja ja aktiivnekülaelanik, organiseeridesküla ühisettevõtmisi jaerinevaid kursusi. Tol ajalolid eriti populaarsed pere-naiste kursuseid.

Ajalooliseks isikuksLepakülas on ka endiseLenini nimelise kolhoosikassapidaja Kassa Karlakodanikunimega Karl Som-mer, kes käis külas ringioma päevinäinud kassa-pidaja portfelliga, hoidisraha kodus ning viskaskülameestega napsugi ikkarahaportfell kaasas.

Kurgikasvatus jamuu põllumajandus

Seitsme-, kaheksa- jaüheksakümnedatel aastateloli Lepaküla kuulus omakurgi ja tomatikasvatusega.Igas peres kasvatati kuu-bikukurke, põllukurke jahiljem helendasid põldudepikkused kasvuhooned,mille kütmise suits kül-

madel päevadel ja hom-mikuti Lepaküla uduvinessemattis, nagu Türgis, tõi ÜloSommer võrdluse. Seitsme-kümnendatel käidi väikestepuntidega (7–8 meest-naist)kurkidega Leningradi turul.Kaks korda nädalas korjatikurke, reedeti sorteeriti jasõideti minema. Küll sealturul sai nalja, ega siismaamehed ju keelt osanud,aga ära need kurgid müüdi.Kui suure linna peal eksinudoldi korrutati kahte sõna”poosemoi(kirik) ja pasaar(turg),” sest turg asus kirikulähedal. Kurgikasvatusestja Leningradi turgudelkäimise ajast pajatab tänaveel põnevaid ja mahlaseidlugusid Ülo Sommer,kurgiturgude legendidenaon inimestel meeles JürisooJass, Konson Herman.Kaheksakümnendatel vurasnädalas mitmel korral kaTartu Konservitehase autoKiviselja õue külarahvalt jaümberkaudsetelt kurgi-kasvatajatelt kurke kokkuostma. Hiljem kui põllu-kurgi kasvatus lõppes jatulid kasvuhooned, hakka-sid külamehed ise turgudelkäima Riias, Tallinnas,Pärnus ja oma kaupa iserealiseerima. Tänaseks onsee tee käidud, kurke,tomateid ja muud köögiviljakasvatavad külas müügiksveel Maie ja Juhan, teisedteevad seda ainult omaperede tarbeks. Virve jaHeldur aga kasvatavadmaitsvaid maasikaid. Külaviimane lehmapidaja oliJaan Pross, temagi arvas, etlihtsam on piima poest tuua.

Lepaküla loo kokku-panemise ajal (22.aprillil)käis Lepaküla küla põldudelvilgas tegevus – OÜ Weisstraktorid tegid kevadistmaaharimist ja viljakülvi.

Lepaküla põliselanikunaon talupidamisele truuksjäänud Nurme talu pere-mees Gunnar Saare. Nurmeon eestiaegne talukoht ningkoduks olnud Gunnarivanematele ja vanavane-matele. Aias sibavad ringikanad ja kukk, laudas on

sead ja hobune, karjamaalpatseerimas lihaveised ningpäevinäinud vene tehnikagaon värskelt tehtud põl-lutööd, ettevalmistusedteravilja külviks ja kartuli-panekuks. Keset talu õueelektriposti otsa on juba 7aastat endale pesa sisse-seadnud kurepere. Kuiküsin perenaise kohta onGunnar napisõnaline jahakkab naerma…

Gunnari käest saanteada, et Lepaküla külas onka mitmeid hobusekas-vatajaid neid kõige suuremaon Vahtra talus, Vaksilpeetakse hobust ikkarohkem laste pärast jaGunnaril aitab hobu tehatalutöid.

Talupidamisele truukson jäänud Alo Sinimäe, keskasvatab lambaid, kanu jajäneseid.

Kuuse talu peremeesKaido Kuuse rassis, misrassis, aga ka tema jõud saiotsa ja nüüd on ta juba peaaasta Soomes tööl, kaevatessealset pinnast kopaga.

KülaliikumineLepaküla saab pidada

üheks teenäitajaks vallakülaliikumises. 2002 – 2006oli see aeg kui Lepakülasrajati külaplats ja toimusidoma küla jaanituled jasuvised pallilahingud, osa-leti aktiivselt küla võist-konnaga jüriöö-tõrviktea-tejooksul ja valla nimepäevavõistlustel. Kui vahepeal olijüriööjooksudes väike paus,siis 2014. aasta jooksusosales Lepaküla taas jasaavutas külade arvestusestubli 2. koha, ajaga 13.28.Võistkonnas jooksid Karl-Sander Sempelson, KarolinStimmer, Andre Mägi,Sander Stimmer, LauraSinimäe, Johann Saamann,Mariann-Krõõt Mätas.Siinkohal ei saa ütlematajätta, et võiskonna kokku-

panemisel haarasid ohjadlapsed, Laura Sinimäeeestvedamisel.

2006. aastal korraldasLepaküla külarahvas vallanimepäeva küladevahelisedvõistlused, lüües ise võist-lustel aktiivselt kaasa.

2006.aasta juunikuuOma Leht kirjutab:

27.mai hommik Lepa-küla külaplatsil. Küla-aktivistid korraldustoim-konnast sebivad veel platsil,andes siin seal viimast lihvi

– pannakse üles võrkpalli-mängu platse. SpordiklubiTahk president, vallanimepäevade hing JüriKõresaar on murelikunäoga, kas ikka küladtulevad välja ja ilm soosibettevõtmist. Jüri korraldaksvallapäevi pigem Jõulu-mäel, kus kõik vajalik käe-jala juures ja muret vähem,kuid külade ümarlaualotsustatu on ikkagi ülekõige.

Muusikamasin lasebtümpsu ja esimesed saa-bunud külade esindajadregistreerivad võistlejaid. Jajuba hõikabki reibas jatuttav hääl kõiki osalejaidrivistuma ja külade küpse-tisi ära tooma. Reipalsammul tulevad küladesportlased avarivistusele,kaasas külade maskotid(uudne osa nimepäeval),mida nad ka koheselttutvustavad. Lepaküla onaedikusse pannud oina,keda nad nimetavad küla-vanemaks…

Lepaküla sai korralda-misega väga hästi hakkama.Kordaläinud päeva jääbneile meenutama valla pooltkingitud muruniiduk, miskülaplatsi korrashoiuks igativajalik.

Kas oli alustamise õhinliiga suur või väsis aktiiv,aga juba mitmeid aastaid onLepaküla külaplatsil vaikus.

Kuid uued tuuled onpuhumas käsitöötegijateridades. 2010. aasta sep-tembrikuus asutati küllaMTÜ Kasemetsa käsitöö- jaspordiselts. Kuna asutaja-teks liikmeteks olid KajaRinaldo ja Kaido Stimmer,siis käiaksegi koos Kase-metsa talus. Korraldatakseerinevaid käsitöökoolitusi jategeldakse erinevate käsitööliikidega, tegevustesse onhaaratud küla elanikud kooslastega. Seltsi liikmed javabatahtlikud on suured

See lugu on LEPAKÜLA külast

LEPAKÜLA

Lepaküla külapindala on 10,4701 km²,

see on 10% valla kogupindalast.

Valla kogupindala on 103,8 km².

Elanikke 01.01.2014 seisuga 88

mehi 47,

naisi 41.

Asustustihendus 8,4 in/km²,

vallas 22,35in/km²

Lepaküla külas on lapsi vanuses

0–7 k.a 5

8–18 k.a 17

pensioni ealisi 16

tööealisi 50

Mai 2014 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 5

käsitöö tegijad ja käsitöö-traditsioonide austajad,peavad lugu isekasvatatudmahetoidust ja maaelujuurde kuuluvatest tradit-sioonidest. Kasemetsaltöötab väike savikoda, kuskäib inimesi lähedalt jakaugemalt meisterdamas.Valmistatakse keraamikatkoolitustel kui ka tellimus-tööna. Kuna Lepakülastegeldakse lambakasva-tusega, siis on MTÜKasemetsa loonud kogu-konnale ja teistele huvilis-tele võimaluse töödeldamusta lambavilla sinnanikuni valmib mõnus soe ese.Kaja abiga on Ainikistsaanud kangastelgedelvaibate kuduja, lisaksheegeldab ta huvitavaidlaste mütse. Merike aga onavastanud savi ja proovibkätt savitöödega, valmistabkäsitöökaarte ja viib läbieinevaid meisterdamiseõpitubasid. Lepakülasöeldakse, et Merike oninimene kellega võib koos“luurele” minna.

Lapsed ja peredAinika ja Tarmo Mätase

pere on Lepaküla külaselanud juba 20aastat. Pereson sirgumas 4 last. Pereemaja -isa on osanud lapsikasvatada nii, et lapsed onhaaratud tegevustesse, misneid huvitavad ja neilemeeldivad. Perepoeg Madislõpetas 2011. aastal PärnuKoidula Gümnaasiumi jaasus õppima Tartusse Maa-ülikooli erialale „maama-janduslik ettevõtlus jafinantsjuhtimine”, temahuvialaks on olnud kitarri-mäng. Mariann-Krõõt onjuba maast madalasttegelenud ratsutamisega jaon olnud oma ala Eestimeister ja karikasarja võitja,Iti-Maile meeldib tantsi-mine ja laulmine, nendelaladel on auhinnalisi kohtisaadud ridamisi ja viimaselajal nn pildis olnud pidevalt.Aga kelleks tahab saada siisväikene Anna-Liisa ei oskaveel ka ema-isa öelda.

Mis on see “salarelv”,mis teie lapsed on aidanudviia nende huvialadejuurde, millega nad praegutegelevad?

Arvan, et meil on veda-nud sellega, et elu on meidkokku viinud õigete õpe-tajate-treeneritega, kes onosanud märgata, mille jaokslastel eeldusi on.

Lepaküla küla naised onhästi virgad käsitöö tegijadja üks neist virkadestkäsitöömeistritest on kapereema Ainika.

Kust võtad Sa laste jaoma töö kõrvalt selle ajaveel käsitöö tegemiseks?

Inimene jõuab niipaljukui ta teeb ja meeldivat asjajõuab alati teha.

Andreas ja JoosepJaaniste ning Carl-EdgarVuht on kõvad jalgpallurid.Andreas on isegi juba niitegija, et on lausa loodudväravavahiks, arvab treener.Esimesed medalidki kodusolemas.

Sander Stimmer agateeb jalgrattasporti. Ta onmitmetel aastatel olnudTallinna, Tartu, Pärnumeister, lisaks ka kahe-kordne meister jalgratta-sõidus.

EttevõtlusM a j a n d u s t e g e v u s e

registri järgi on Lepakülakülas registreeritud 7 FIE-t,5 OÜ-d, 2 MTÜ-d.

Lepakülas on paikselttegutsemas ka üks huvitavfirma, mis ei ole küllLepaküla küla registree-ringuga, kuid tegutseb.Nimelt on endise Karja-mõisa tapamaja ruumidesasunud kanamunade toot-misega tegelema StaigervikOÜ, kelle tegevjuht onAhti Kukk.

Kas Lepaküla on sobivkoht ettevõtlusega tegele-miseks?

Sõitsime perega ringipikka aega mööda Tahku-ranna valda ja otsisimekohta, kus oleks võimalikoma ettevõtmisega algustteha ja lõpuks me selletoreda koha leidsime.

Lepaküla ja seal elavadinimesed on igati toredad jalahked jagama nii nõu, kuiabi. Siinkohal tahaksin kohevälja tuua näiteks lamba-kasvataja Alo Sinimäe,kelle juures olen omamurega käinud korduvaltning palju kordi valimata

kellaaega, kunagi pole taabist keeldunud. Mispuutub Lepaküla ja meieettevõtmisse kanamunatootmises. Siis olen aus kuiütlen, et pole sellel otsestseost külaga, kuna olemesisseränanud inimesedsuure sooviga elada jatöötada maal ning pakkudatööd endale ja ka teistelemaainimestele. Kuna olenise maakohast pärit javiimased 20 aastat töötanudPärnu linnamelus. Jubapikka aega otsinud väljunditja kohta – kuidas linnaelustpääseda. Seda kindlastiselleks, et olla ja jääda kaise paikseks maainimeseks.

Kus tuli Teil mõtehakata kanu pidama jaoma kanafarm justLepakülla tuua?

Mõttest lihtsalt ei piisa,et leida hea ja sobiv kohtoma ettevõtmiste tarvis.Tegelikus elus maksab igamõte, mida soovime teos-tada suurt raha. Meieveendusime taaskord maal-elavate Inimeste headusesja abivalmiduses. Nimeltpean silmas meie valla ühtesuuremat tööandjat jaettevõtet OÜ Weiss.Oskuslikud ja abivalmidjuhid andsid võimaluselinnameestel kätt proovida.Kuna nende endi asjad on

läbimõeldud ja korrektselttöötavad, siis nad ei näinudenda tarbeks vajadustKarjamõisa hoonel. Sellesttuligi valik Lepaküla. Misoli meile kui maaelu alus-tajatele suur võimalus.

Mõte hakata pidama justmunejakanu tuli ikka sellest,mida siinkandis väga eitehta ning mis tundus meieperele huvitav ja välja-kutsuv. Enne seda valikulistotsust käisime läbi pea kogueestimaa maaeluga seotudettevõtmised, kus ikkakasulikku infot ammuta-sime.

Kas teie juures saavad

tööd ka Lepaküla ini-mesed?

Hetkel oleme me veel niialgajad, et väga tööjõudulubada pole endale saanud,kuna esmalt on vajalik seekõik endale selgeks teha.

Mis puutub sellesse,kuidas jõuame sellistettevõtmist oma linnatoi-metuste kõrvalt pidada, siispean ütlema, et iga algus onraske ja oleme pühendanudsellesse kogu oma pere ninglähisugulased. Järgnevadplaanid on meil küll alatesjuunikuust võtta esimenetöötaja ja sügisel ka teine.Eks meiegi unistame ningedaspidine plaan on pak-kuda tööd vähemalt neljaleinimesle peale enda pere-konna. Ning unistus on see,et lähiaastatel ei pea meenam hommikul tõusma jalinna minema, vaid lähemeoma farmi ja hakkame tööle.

Lepakülla esivanematetallu on kanda kinnitanudKasenurm Transport OÜ,kelle tegevusalaks on uuteja kasutatud sõiduautode,väikebusside transport ningautoveod treileritega Eu-roopas ja Skandinaavias.Võimalus on tellida kas täis-või osakoorem. Vajadusekorral abistatakse Teidsõiduki või sõidukite ostu/müügi lepingu vormis-tamisel, tolliformaalsusteteostamisel EL piiril ningEesti Autoregistris arvelevõtmisel. Teostatakse kakallurvedusid Pärnus jaPärnumaal, müüakse täite-materjali Urissaare jaSaunametsa karjäärist.

Mis Lepakülas viga, neilon külas isegi omataksojuht, kes vajaduselkülaelanikke sõidutab.Taksojuhi ametit peab ÜloSommer alates 1995. aas-tast. Selle aja jooksul on taläbi sõitnud 8 autot.

Miks valisite omaelukohaks aastaid tagasijust Lepaküla ja Oja talu?

Perekond Mätas: Olememõlemad lapsest saati

Tahkuranna vallaga seotudolnud. Noore perenavajasime elukohta, see taluoli müügis ja nii see läks...

Miks valisite omaelukohaks Lepaküla?

Kaljo Poldov, EestiHaigekassa Pärnu osa-konna direktor:

Asukoht on hea, linnastparajal kaugusel, valikumääras ka krundi suurus,mis oli sobilik, kommu-nikatsioonid olid olemas.Tahtsime, et ka naabridoleks läheduses. Lepakülaon ilus koht. Oleme omavalikuga väga rahul.

Kas tänases Lepaküla

külas on hea elada?Perekond Mätas: On

küll. Siin saab nautidamaaelu mõnusid ja nnlinnahüved on käegakat-sutavas kauguses.

Kaja Rinaldo: Lepakülakülas on hea elada, kuigiviimasel ajal on meidvargad hakanud kimbutama.

Maie Andla: Lepakülaküla on väga ilus koht,vaikne rahulik. Olen siinelanud juba 1946. aastast.Kahju ainult, et Laadisttulev tee tolmab, teebajavilja ja marjad tolmu-seks.

Tiina Koitla: Mis vigapeaks olema? Loomulikulthea, rahulik, hommikutilinnulaul. Kortermajas pi-did terve öö kuulamaMandoliinid öös… Siin agaon rahu ja vaikus.

Kaljo Poldov: Ja, Lepa-külas on hea elada, meil ontoredad naabrid, ilus loodus,linnulaul.

Mida Lepaküla külavajab(ks)?

Kaja Rinaldo: Kergliik-lusteed, mis ühendaks külaUuluga.

Ülo Sommer: Kergliik-lusteed, et Anne ja Urmasauto alla ei jääks. Veetrassi,mis ühendaks LepakülaUulu ühisveevärgiga. Javargaid pole meie küllavaja.

Kaljo Poldov: Loodame,et vee- ja kanalisatsioo-nitrassid jõuavad ka Lepa-külla.

Naabrivalvet on vajaarendada, kuna vargad onhakanud tiirutama.

Jah, selline ta siis sai seelugu Lepaküla külast. Mulon kahju, et ei jõudnud Teiekõigi juurde, sest kirjuta-mismaterjali oleks jätkunudveel küll ja küll, aga midagipeab ju jääma ka edas-pidiseks.

Tiiu Sommerarendusspetsialist

Lk. 6 Tahkuranna valla ajaleht Mai 2014

Seekordsel Jüriöö-tõrvikteatejooksul osales 21võistkonda. Üle pikkadeaastate oli võistkonna väljatoonud ka vallavalitsus-volikogu. Tubli! Ikkagieeskuju meie küladele jalastele. Teatejooku noorimosaleja oli Henri Meriväljaja vanim osaleja MartLemmik. Uulu põhikoolialgklassid olid kaasanud kaUulu lasteaia vanema rühmalapsi, ikkagi juba kooli-tulejad.

I grupp külad1. Võiste, aeg 13.07

(Kermo Kivis, Elery Must,Kairo Kivis, Rando Klein,Marleen Metsaoru, DalmatKlein, Sandra Serva).

2. Lepaküla küla, aeg13.28

3. Leina küla, aeg 14.354. Metsaküla, aeg

15.04.II grupp koolide 1.–3.

klassid1.Tahkuranna LAAK

1–3.kl., aeg 18.10 (SophiaJuhanson, Märten Teas,Karl-Otto Kaldas, MariannMust, Mairo Nairis, TaaviLumiste, Raiko Virnhoff,Rihard Klein, Henri Kaldas,Johanna Aedma, Kirke Kirt,Anni-Mariii Männi, KailiKirt, Rauno Juninen, MärtKikkas, Margitta Miilimäe,Annabel Helin, Enel Lau-ter).

2. Uulu PK ja lasteaed1–3 kl., aeg 18.43 (HannoValk, Hannes Valk, HenrySebastian Tõnts, AngeliinaMaasing, Erki Kuuse,Kerhard Kiviselg, TeeleTalu, Karmen Kõresaar,Henri Merivälja, ArminLuik, Ron Sebastian Tamm,Aurelie Kaasik, AnnikaAbsalon, Maarja Kõresaar,Richard Kiviselg, RaitLumiste, Marcus Toomsalu,Kaspar Rahnu).

3. Uulu PK 2.kl., aeg18.49.

III grupp koolide 4.–6.klassid

1. Tahkuranna LAAK5. ja 6.kl., aeg 15.21 (UkuLumiste, Ülle Järvoja,Robin Roosmaa, OliverLeppik, Ethel Saarnak,Caspar Lääne, Keidi Tasa-lain).

2. Uulu PK. 5. kl., aeg16.16.

3. Uulu PK. 4. kl., aeg17.40.

IV grupp koolide 7.–9.klassid

1. Uulu PK 7.kl., aeg14.45 (Anti Kuusk, JannePiiri, Andra Hunt, ArturKonontšuk, Reelika Veso,Janar Aniste, Martina Puus-epp).

2. Uulu PK. 9.kl., aeg15.02.

3. Uulu PK. 8.kl., aeg15.37.

V grupp – seltsid,ühendused, suguvõsad,külalised

1. Suusaklubi JÕULU,aeg 12.20 (Karl Jõumees,Kaisa Pung, Taavi ValterTaveter, Risto Vaher, AnuTaveter, Romet Sutt, TriinTaveter)

2. Suusaklubi JÕULUHarrastajad, aeg 14.21

3. TANK, aeg 14.234. TAHKU TARE, aeg

15.105. Minu Sõber (koerte-

klubi), aeg 15.326. Kärnatajad, aeg

15.367. Vallavalitsuse ja

volikogu ühendvõistkond,aeg 17.43.

Ü l d a r v e s t u s :

Jüriööjooks 2014 Pensionid suurenevad indekseerimisega5,8 protsenti

1. Suusaklubi JÕULU, aeg12.20. 2. Võiste, aeg 13.07.3. Lepaküla küla, aeg13.28. 4. SuusaklubiJÕULU Harrastajad, aeg14.21. 5. TANK, aeg 14.23.6. Leina küla, aeg 14.35. 7.Uulu PK 7.kl., aeg 14.45. 8.Uulu PK. 9.kl., aeg 15.02.9. Metsaküla, aeg 15.04. 10.TAHKU TARE, aeg 15.10.11. Tahkuranna LAAK 5. ja6.kl., aeg 15.21. 12. MinuSõber (koerteklubi), aeg15.32. 13. Kärnatajad, aeg15.36. 14. Uulu PK. 8.kl.,aeg 15.37. 15. Uulu PK. 5.kl., aeg 16.16. 16. Uulu PK.4. kl., aeg 17.40. 17. Valla-valitsuse ja volikoguühendvõistkond, aeg 17.43.18. Tahkuranna LAAK 1–3.kl., aeg 18.10. 19. UuluPK ja lasteaed 1–3 kl., aeg18.43. 20. Uulu PK 2.kl.,aeg 18.49. 21.Uulu PK3.kl., aeg 18.50.

Kohtumiseni 2015jüriööjooksul, seniks agapind päkka treeningutel.

Jüri KõresaarSK Tahk president

Vabariigi Valitsus kin-nitas 2014. aasta riiklikupensioni indeksi väärtuseks1,058. See tagab alates1. aprillist kõikide pensioni-liikide tõusu, kaasa arvatudtöövõimetus- ja toitjakao-tuspensionid.

Pensioniindeksi arves-tamise aluseks on 80protsendi ulatuses eelmiseaasta sotsiaalmaksu pensio-nikindlustuse osa laekumisemuutus ja 20 protsendiulatuses eelmise aastatarbijahinnaindeksi muutus.

Indeksiga korrutatakseriiklike pensionide arvu-tamise aluseks olevaidnäitajaid – pensioni baasosaja aastahinnet, samuti rahva-pensioni määra.

Pensioni baasosa suu-rendatakse suhteliselt roh-kem kui aastahinnet. Selleeesmärk on kiiremini kas-vatada just seda osapensionist, mida makstakseolenemata tööpanusest kõi-gile pensionäridele võrdsessuuruses ja mis aitab kaväikese pensioni saajatelparemini toime tulla.

Baasosa suurenes indek-seerimisega 126,8183 eurolt134,9093 euroni ja aasta-hinne 4,718 eurolt 4,964euroni.

Rahvapensioni määrkasvas 140,81 eurolt 148,98euroni.

Sotsiaalkindlustusametarvutas 1. aprilliks uuteväärtustega ümber kõikriiklikud pensionid, kasuta-des valemit B + S + K, kus:

B tähistab baasosa –kõigile pensionäridelevõrdne osa;

S on staaziosak, millesuuruse leidmiseks korruta-takse kuni 1998. aastalõpuni kogutud staaziaastatearvu aastahindega;

K on kindlustusosak,mille suuruse leidmiseksliidetakse alates 1999.aastast kogutud kõigiüksikute aastate koefitsien-did ja korrutatakse läbiaastahindega.

Ümberarvutuse tulemu-sena suurenevad pensionidkeskmiselt 20 euro võrrakuus. Kuid nii nagu ei oleolemas keskmist inimest, eiole ka keskmist pensioni.Igale inimesele on arvutatudtema eelnevast tööpanusestsõltuv individuaalne pen-sion ning indekseerimisetulemusena suureneb see

samuti erinevalt, kellelrohkem, kellel vähem.

Neile, kellele määratipension enne 1. jaanuari1999 ja kes pärast seda eiole töötanud ega saanudsotsiaalmaksuga maksus-tatavat tulu, kindlustus-osakut (K) ei arvestata – seljuhul koosneb pensionbaasosast ja staaziosakust.

Näide 1.Vanaduspensioni arvuta-

mine uute väärtustega, kuipensioniõiguslikku staazi on30 aastat ja kindlustusosakpuudub:baasosa (B) = 134,9093 eurotstaaziosak (S) - 30 a x 4,964

= 148,92 eurot—kokku 283,83 eurot.Samamoodi arvutadesleiame, et pensionõiguslikustaaziga 15 aastat onvanaduspension 209,37eurot, 40-aastase pensioni-õigusliku staaziga 333,47eurot ja 44-aastase pensio-niõigusliku staaziga 353,33eurot.Näide 2. Vanaduspensioniarvutamine, kui pensioni-õiguslikku staazi on 30aastat ja aastakoefitsientidesumma on 10:baasosa (B) = 134,9093

eurotstaaziosak (S) - 30 a x 4,964

= 148,92 eurotkindlustusosak (K) – 10 x4,964 =49,64 eurot

kokku 333,47 eurot.Pensionäridele, kes

möödunud aastal töötasid jasaid sotsiaalmaksuga mak-sustatavat tulu, arvutataksepensionikindlustuse registriandmete alusel isiklikaastakoefitsient ning sõltu-valt sellest suureneb lisaksindekseerimisele ka igaühekindlustusosak ning seegakogu tema pension. See-juures on tähtsusetu, kasinimene töötas terve aastavõi üksnes paar kuud.Pension suureneb vastavaltisiku palgalt või ettevõt-lustulult arvestatud sotsiaal-maksu suurusele.

Riikliku pensionikind-lustuse registri andmetelsaab eelmise aasta eestkoefitsiendi 1 see isik, kellesotsiaalmaksuga maksus-tatav sissetulek 2013. aastaloli keskmiselt 849,65 eurotkuus (kui ta ei olnudliitunud pensioni II sam-baga). Aastakoefitsient 1 on

võrdne aastahindega 4,964€.

Pension ja tulumaksTuletame meelde, et

käesoleva aasta üldinemaksuvaba tulu on 144eurot kuus. Lisaks sellele onpensionäridel õigus 210eurole maksuvabale pensio-nile kuus. Seega võibpensionär saada tulumaksu-vabalt kokku 354 eurotkuus, mis teeb 4248 eurotaastas.

Kui 210 eurone pensionon tulumaksuvaba ja sellekohta avaldust tegema eipea, siis üldise maksuvabatulu (144 euro) arvessevõtmiseks tuleb mittetöö-taval pensionäril esitadaavaldus Sotsiaalkindlustus-ametile.

Blanketi leiab ametikodulehelt (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/blanketid/),aga selle võibkirjutada ka vabas vormisvalgele paberile ja saatapostiga või tuua ise kliendi-teenindusse. Samuti onvastav äramärkimise või-malus pensionitaotluseblanketil, mille inimeneesitab, kui taotleb esma-kordset pensioni määramist.

See avaldus esitatakseüks kord ja iga pensioni-tõusu järel või uue aastasaabudes uut avaldustesitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel eiole kohustust esitadaavaldust igakuiseks 144eurose üldise maksuvabamiinimumi arvestamiseks.Ta võib alati valida ka tulu-deklaratsiooni esitamisevõimaluse Maksu- ja Tolli-ametile üks kord aastas. Jaküllap paljudele inimestelesee sobibki. Tuludeklarat-sioonide esitamisel kehtibpensionäridele kõik sama-moodi kui tavalistele palga-töötajatelegi. Abielupaarvõib esitada tuludekla-ratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikumesitada ühisdeklaratsioon?Näiteks siis, kui üheabikaasa pension on allamaksuvaba miinimumi jatemalt ei ole tulumaksukinni peetud ning teiseabielupoole pension on üle354 euro ja temalt ontulumaks kinni peetud.Ühisdeklaratsiooni esitadestekib võimalus tulumaksutagasi saada.

Sellesuvise laulupeorepertuaar pakkus erine-vates seltskondades paljukõneainet ja et meielaulukoor ennast suurelettelaulmisel kindlamalttunneks käisime Kilingi-Nõmme klubis sealsetelauluseltsidega sõprus-kohtumisel. Laulud kõlasidkenasti, esinemiseks saadikogemust ja tasu aasta-pikkuse töö eest on lauljatevääriline. Uulu laulukoorseisab suvel suure laulu-kaare all. Meie valla rahvaspeab nüüd suve teisepooleni ootama, enne kuikoori jälle siin esinemasnäha saab.

Kevadesse!

Aprilli kenade suveilma-de vahele eksis ära üksikvihmane päev. UhlapereSelts kutsus just sellelpühapäeval kõiki „Sinusammud loevad” päevalesüdame tervise heakskõndima. Kohale tulnudotsustasid krae vahelesadava kevadise vihma tõttuürituse läbi viia pooledistantsi ulatuses. Pole halbailma, on valed riided.Jalutuskäigul leidsimekevade märke, vaatasimeümbruses toimuvaid muu-tusi ja meenutasime ajalugu.Järgmine südamenädalakõndimine toimub aastapärast.

Kevad on tärkamise jakülvamise aeg. UhlapereSeltsis külvatakse väikseidning suuri mõtteid, millestkasvaksid sügiseks uuedtegemised. Ootame endisekka ärksaid inimesi, kessooviksid koos meiega uusisihte seada ja kogukonnaelu huvitavamaks teha.

KohtumiseniUhlapere Seltsis!

Mai 2014 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 7

Jürikuu viimasel reedeltoimus Tahku Tares kolme-teistkümnendat kordasalongiõhtu, mis oli sellehooaja viimane. Nendel õh-tutel on esinenud inimesedväga erinevatelt elualadelt.Räägitud on muusikast,spordist, poliitikast, tu-rismist, tervishoiust, hari-dusest, peresuhetest, näite-kunstist, korrakaitsest,maaelust ja paljustki muust.On tore, et meie esinejatekson lisandunud ka noored.Salongikülaliste tänud RainRaadikule, ilusate akordio-nipalade eest. Aitäh MarliisMiilimäele virtuooslikultesitatud kandlepalade eest.Kiidusõnad Marta Külaot-sale kaunite laulude ja nau-ditavalt esitatud viiulipaladeeest. Tore on tõdeda, kuidasmeie noorem põlvkondareneb ning sulandubühiskonda. Kõrvalpõikenatahaksin öelda kiitvaid sõnumeie noortele, kes osalesidmeie valla pikaaegse tradit-siooniga jüriööjooksul. Mil-line hulk energilisi ja ak-tiivseid noori! Milline toreelamus!

Nüüd natuke selle hoo-aja salongiõhtutest, mis saidalguse eelmise aasta ok-toobrikuu viimasel reedel jaesinejaks oli Pärnumaa Kut-sehariduskeskuse Arengu-osakonna juhataja VarjeTipp. Muusikalist külakostipakkusid Priit Kask ja JaanKünnapas. Novembrikuusalongiõhtu esineja perete-rapeut Moonika Koppelrääkis meie tervise seostestperes valitsevate suhetega.Tantsumuusikat tegi Kon-

Lõppes järjekordne salongiõhtute hooaeg

guta Kultuurimaja juhatajaMeelis Külaots. Eelmiseaasta viimasel salongiõhtulesines Tiiu Sommer, kelleleomistati Pärnumaa „Säde-inimene 2014" tiitel. Pika-aegne vallaametniku koge-mus võimaldas huvitavaltvaagida meie valla elu-olu.Muusikat tegi ansambelAmeti Ühing (Ülo Ilometsja Aare Laanemets). Selleaasta salongiõhtud juhatassisse Endla teatri kauaaeg-ne näitleja ning Kuldne Trioliige Jüri Vlassov. Naeru janalja jagus terveks õhtuks.Veebruarikuu esinejaks oliPärnu Politseijaoskonnajuht Tõnu Kivis, kelle pika-aegne töö selles valdkonnasvõimaldas lõbusate näidetevaral rääkida lahti korrakait-sega seonduvat. Tantsuksmängis Feofan Roos, kesesitas ka vahepalasid oma-valmistatud lõõtsapillil.Märtsikuu viimase reedeõhtupoolikul oli meievestlusringis Kalmer Met-saoru, kes jagas oma mul-jeid enda elust ja ka vallakäekäigust. Salongiõhtuteselle hooaja lõpetas meievallavanem Karel Tölp. Mausun, et paljud asjad, mis onvallas varem tehtud, mistegemisel ja millised onvõimalused tulevikus, saidmeile palju selgemaks.Muusikalist külakosti pak-kus seekord Meelis Külaotskoos tütre Martaga. Elavatvaatamist pälvis ka TegusateVanaemade käsitöönäitus.See lühike kirjeldus on vaidpisku kõigist sellest, mis ontoimunud nendel õhtu-tundidel Tahku Tares.

Kõikidele salongiõhtuteleon jätkunud huvilisi. Kõikneed õhtud on toimunudtänu paljude inimeste abile.

Salongiõhtute korralda-jate nimel tahaksin tänadaAnu Nõmme, kelle toetavsuhtumine ja kunstipärasedreklaamplakatid on olnudasjakohased. Tänusõnadkõikidele esinejatele, spon-soritele (Ülari Järvoja, MariAava , Maarika Puusepp) jaIlmar Tõnissonile, kelleloodud laul Tahkurannaston kujunenud meie sa-longiõhtute hümniks ningmida oleme salongiõhtutelühiselt laulnud koos ees-laulja Valeriga.

Minu tänusõnad kuulu-vad kõikidele TegusateleVanaemadele, kes te oletenendel õhtutel alati paartundi varem kohal olnud, etkülalised ennast meeldivalttunneksid ning tund hiljemlahkunud, et kõik kraamitu-na ja korrastatuna meistmaha jääks. Ma usun, etkõik kes on meie salongiõh-tutest osa võtnud on midagikasulikku juurde saanud.On siis see informatsioonesinejatelt, on siis need vas-tused viktoriinküsimustele,on siis need positiivsedemotsioonid muusikalistestetteastetest või siis seeküünarnukitunne ja aru-saam, et nii kuidas elad sina,elab ka sinu küla.

Kas, kus ja kuidas jät-kame? Sellele loodamevastuse leida sügisel. Ilusatsuve kõigile!

Salongiõhtute korral-dajate nimel, vallakodanikAndres Ilves

Lamba Vest 2014. Ürituseraames on plaanis tähistada500 aasta möödumist Uuluesmanimetamisest, korral-dada spordivõistlusi, EestiMeistrivõistlused lambalihagrillimises ja laat/näitus.Just sellest viimasest tahanveidi siin kirjutada. Selleosa mõte on, et Tahkurannavalla kõik ettevõtjad, ka nn.ühemehefirmad saaksid(loe: peaksid) tulla ennasttutvustama. Tutvustatavaksasjaks võib olla nii omatoodetud kaup kui pakutavteenus. Eesmärk on viiakokku kohalikud tootjadomavahel, sest võib üsnakindel olla, et kõik tootjadei tea, mida meie vallas veeltoodetakse ja sellest võima-likust tutvusest võib tekkidakoostöö, mis võib mõlemaleosapoolele kasulik olla.Samuti on eesmärgikskokku viia kohalik tootja jateenusepakkuja tarbijatega,et ka nemad teaks, midakõike on kohapealt võimaliksaada. Jutt ei ole siinkohalainult põllumajandussaa-dustest või käsitööst. Meilon seppasid, kiviraidureidja puidutootjaid, ehita-jaid, automüüjaid, disai-nereid, projekteerijaid,turundajaid, turismiette-võtteid jne! Ainuüksi Reiukülas on registreeritudkokku üle 60 ettevõtte. Olgeaktiivsed ja tulge väljaennast näitama. Ei ole vajateha suurt kulutust flaie-ritele/voldikutele jne, saabka teisiti. Teemakohaneüleskutse on valla kodulehelja eelmises Oma Lehes, kakontaktid registreerimiseks.

Häid mõtteid!

Vallavanemaveerg

Tahkuranna vallas onkaks armsat koolimaja:Uulu Põhikool, kus õpib115 õpilast ja TahkurannaLasteaed-Algkool, kus õpib38 õpilast. Õpetajad on sedameelt, et maakoolil on paljueeliseid ning kooli väiksusei välista hea hariduseandmist. Üks maakooli eelislinnakooli ees ongi see, etväiksem seltskond võimal-dab õpetajatel lastegaindividuaalselt töötada,keskenduda iga õpilasetugevate külgede arenda-misele. Samas märkabpedagoog sedagi kui keegihakkab aines veidi mahajääma, saab teda kiirestijärele aidata.

Klassikomplektid onväikesed, seega jõuabõpetaja igas tunnis kõikiküsida. Õpilased on see-tõttu kohusetundlikumad jaõpivad igaks päevaksteades, et neid võidakseküsida. Kõigis maakoolideson neid õpilasi, kes jõuavadtulevikus kõrgele ja kaugele,seda just tänu väikeseskoolis saadud haridusele jatähelepanule. Maakoolieeliseks võib pidada veelseda, et õpilased saavad käiakoolis oma kodukohas ja eipea kulutama päevas aegakooli ja koduvahet sõitmi-sele.

Tähtsal kohal on katurvaline koolitee, ei peaigapäevaselt ülerahvastatudühissõidukites trügima.Samuti on oluline turvalisus

Maakool ja selle olulisus

kogukonnale

koolimajas sees, on ikkavahe, kas vahetunnis jook-seb ringi sada või tuhat last.Koolivägivaldagi on vähemmaakoolis, kui suures koolis– kui tulebki ette kähmlusija arusaamatusi, on võima-lik neile kiiresti reageerida.

Õpetajad tunnevad omaõpilasi ja nende vanemaid,teavad laste sotsiaalsetolukorda ning oskavadseetõttu tähelepanu pöörataprobleemidele, kui needtekivad. Kool ei ole ainultõppeasutus, vaid ka sot-siaalne keskkond. Igakuiseltilmuvast Oma Lehe Kooli-uudiste portaalist leiab niimõnigi laps oma nime jalapsevanem saab oma võsu-kese saavutustest lugeda,see on midagi, mida linna-koolis õppiv laps tihtikogeda ei saa. Me kõik jutahame olla märgatud, olgumeie tegemised suured võinatuke väiksemad.

Minu arvates kuuluvadhariduse kvaliteedi mõistealla kindlasti just igaleõpilasele individuaalse lä-henemise võimalus, õpilaseturvalisus koolis ja ümbrus-konnas ning õppevälisetegevuse võimaluste rohkus.Loomulikult on tegu vaidvõimalustega, mille reali-seerimine sõltub igaühestendast, andekaid lapsileidub kõikides koolides.

Lene HirvelaHumanitaarnõunik

Tahku Tare mälumänguhooajast

Alates septembrikuuston iga kuu kolmandalteisipäeval käinud TahkuTares koos seltskond mälu-mänguhuvilisi. Sel hooajalalustas 5 võistkonda, neist4 pidasid ka aprillikuuviimase mänguni vastu.Mälumängu puhul on võit-jad kõik, sest rumalamaks eijää keegi. Teadmised pandiproovile väga erinevatesvaldkondades. Küsimusedolid seinast-seina, alateskohalikust kultuuriloostkuni lõpetades spordiga.Küsiti näiteks, milline Eestivald piirneb kahe välisriigi-ga või millise kõrge tun-nustuse on omistanudTahkuranna VallavolikoguKonstantin Pätsile 1938.aastal.

P u n k t i a r v e s t u s e ssaavutas esimese kohavõistkond Männiku talu-kamber (Märt Hunt, MaidoZukker, Valeri Hahiljev,

Oleg Tammsalu, AndresTammsalu, Valve Sommer,Ülo Paldis). Teise kohanoppis võistkond StatusQuo (Martin Sirg, MargusLind, Anu Alloja, IlonaAava, Eda Saks). Kolmaskoht kuulub võistkonnaleMunta (Veiko Arnek, TriinLaidoner, Avo Ojastu, JaanIloste, Kadri Tähe). Küsi-musi koostasid Mart Lem-mik, Ülle Toomla, Maia-Liisa Kasvandik.

Kindel plaan on kajärgmisel hooajal mälumän-guga jätkata. Loomulikulton oodatud kõik uued javanad võistlejad. Kui võis-telda ei soovi, võib niisamapealt vaadata ja teadmisiammutada.

Aitäh naisseltsile, keskohvilaua kattis, ja valla-valitsusele, kes toetas auhin-naraamatute ostmisel!

Maia-Liisa Kasvandik

Veel maikuu lõpuni onVõiste Raamatukogus või-malik vaadata Aide Leit-Lepmetsa maalinäitust„Hetke puudutus”. Aidekirjutab endast ja omamaalide valmimisest nii:Olen sündinud ja osa omakooliteest käinud Pärnus.Tahkurannas olen vanava-nemate juures veetnud kõikoma kooli- ja suvevaheajad.Praegu elan Haapsalus jatöötan õpetajana kohalikuskunstikoolis.

Näituse “Hetke puudu-tus” võib tinglikult jagadakaheks: esimese poolemoodustavad “puudutused”ehk segatehnikas muinas-jututeemalised maalid, missisu poolest peaksid suure-päraselt raamatukogu mil-jöösse sobinduma. Maalidevalmimise põhjuseks võibpidada asjaolu, et mul endalja ka lähedasteperedes on kas-vamas hulk tüd-rukuid, kellele aas-taid sai jutustatud jajoonistatud nnprintsessi-lugusid.Nüüd on plika-tirtsud nende jutus-tuste east väljas, agamulle on see teema

Hetke puudutus

endiselt südamelähedane.Piltidelt võib leida hetke,millele peaks järgnemalause “...ja nii nad elasidõnnelikult koos elulõpuni...”

Näituse teise poolemoodustavad akvarellid japisimaalid, millel on kuju-tatud “hetked”, mida fred-jüssilikult võiks nimtada“viljakaks mitte midagitegemiseks”. Need onhetked kohvitassi taga,vannis, metsas või mereääres jalutades, kus “mittemidagi tegemise” ajal justsünnivadki needsamadpildikesed.

Kes ei tule vaatama,see ei näe!

Ülle ToomlaVõiste Raamatukogu

juhataja

Lk. 8 Tahkuranna valla ajaleht Mai 2014

• KOOLIUUDISEID • KOOLIUUDISEID • KOOLIUUDISEID •

Uulu Põhikoolist

Veebruarikuu tegija

ARGO LINNASTE

Juba jüriöö tujukaisilmades oli märgata kevadealgust…

Uulu kooli uudised onkevadiselt rõõmsad ja töised

• Meie kooli õpilasedolid jätkuvalt edukadmaakondlikel aineteolüm-piaadidel. Parim inglisekeele tundja maakonna6ndates klassides, AndreasSaarep, õpib Uulu Põhi-koolis.

• Kõik õpilased, kesosalesid inglise keeleaineolümpiaadidel maa-konnas, väärivad kiitustoma töökuse ja visaduseeest, sest ettevalmistusnõuab tublisti lisatööd.Konkurents on tugev jajõudmine esikümnesse onsuurepärane tulemus. Heasaavutus on õpetajaMarikka Metsise ja õpilastevisa koostöö tulemus.Tänud õpetajale!

Joosep Orasmäe, JoosepJaaniste, Kaspar Lootus,Siim Lumiste, Markus Kärp,Jaagup Orasmäe – tänametubli töö eest! Öelge veel, etpoisid ei viitsi ja ei tahavaimse pingutusega tegele-da!

• Emakeele olümpiaadilosalesid Andreas Jaaniste jaAngela Absalon.

• Tallinnas kohtumasEesti parimate lastekirjanikeja raamatuillustraatoritegakäisid meie kooli õpilasedAlice ja Agnes Võsanurm,Rachel Reidla.

• 3. klassidele toimusmaakonnas „Muumimäng„.Meie kolmandikud osalesidka poolfinaalis.

• Mälumängul „Varia”osales võistkond koosseisusJaanika Kersalu, Markus

Kärp, Anti Kuusk, KaariPulst ja Agnes Võsanurm.

• 22. aprillil toimus 8.klassi loovtööde kaitsmine.Rahule jäid nii juhendajadkui ka tööde koostajad. Selaastal oli uurimustöödetemaatika mitmekülgne ja

EKSL vabariikliku korvpalliturniiri võitjad: Markus Kärp, RaidoPeit, Martin Jüri Soomets,Neeme Nurm, Marten Vainult, JanarAniste, Siim Pärnala, Sander Laaneväli, Anti Kuusk

Märtsikuu tegijad Andreas Saarep ja Johanna-Liisa Jürgens

UURIMISTÖÖDEKAITSMINE

8.klassi loovtöödekaitsmine toimus 22.aprill.Pabistasime tohutult.

Me saime oma teemasidvalida juba esimese vee-randi algul, kuid jubaseitsmendas klassi lõpusotsustasime, kas teemeuurimustöö või loovtöö.Loovtöö või siis uurimus-tööga tuli kiirelt alustada.Töösse peab olema pühen-dunud, mitte seda kuidagiülejala tegema. Kaitsminekuulajate ees tundus algulväga raske. Pidi väljanäitama, et ei karda midagi.Minu arvates läks kõigilväga hästi.Power pointiesitlus andis esinejateleväga palju juurde.

Kui oli minu kord, siiskutsuti mind ette ja mapidin enda tööst rääkima.Mina valisin, et ma teenloovtöö. Ma kirjutasin iseraamatu. Ma valisin selle

16. aprillil tulid meilekooli taas MTÜ Ökokratt.Seekord oli neid kohe 9korraga! Pärast 15-minu-tilist suurt sagimist olidkitöötoad avatud ja läks lahtivilgas tegevus. Kõik töötoadsaid kiiresti rahvast täis.Õues oodati pikisilmi uutelektriautot, mis hilinespisut, aga lõpuks oli kohalseegi! Uudistajad tunglesidümber auto ja mis kõigeparem – said kõik nupud ülevaadata ja viidi sõitmagi!

Majas sees meisterdati,vaadati ja kuulati. Ühestöötoas tuli puidu järgi äratunda puuliigid, teises pandiproovile kompimis- jakuulmismeelt, sest käegakatsudes tuli ära mõistatada,mis kotikestes on ja kuul-mise järgi teha kindlaksplekkpurgi sisu. Järgmisestoas räägiti kuidas koguda jamida koguda. Nahakunstitöötoas meisterdati nahastvõtmehoidjaid. Meie arvuti-klassi sisenedes oli sellinetunne, et sinna on sattunud„ülekäte läinud paberihunt“,sest väikesed meistrid eipaistnud paberi- ja papi-hunnikute vahelt väljagi!

Päev möödus imeruttu,aga nahakunsti töötoas jatuulelohe ehitamise töötoasei tahtnud niipeagi veelvaikus saabuda. Onu Priit jatädi Larissa said korraliku„mahvi“.

Kuna tuulelohet meis-terdati vanemate õpilastega,siis nooremad olid üsnakurvad, et nemad endalelohet teha ei saanud, aga misteha – kõigiga seda aega-nõudvat tööd teha lihtsalt eijõutud!

Lastelt on nii mõndagiõppida! Seda tõdesinjärjekordselt siis, kui läksinpäeva lõpus taas „lohe-tuppa“ vaatama, kuna üksökokratt oli ikka veelkadunud. Sealgi hakati otsikokku tõmbama. Laudadevahel aga seisis üks väiketüdruk, kes oli üsna õnnetunäoga. Kui talt küsiti, misviga, siis vastas ta, et tematahab väga endale katuulelohet teha. Niisiisasutigi uuesti tööle ja sedalohet meisterdati jubamitmekesi: onu Priit, õpe-taja Evelin ja loheomanikise! Väike tüdruk sai omalohe ja asus õnnelikuna

teema, kuna kirjutamine onmulle alati meeldinud. Mindjuhendas õpetaja Ly ja meiekoostöö sujus hästi.Juhendaja sai õpilane isevalida.

Kõige enam meeldismulle, kuidas kaitsesid omatööd Stella, Kelly ja Markus.Neid oli hea lihtne kuulataja nad olid väga vabad ninghea esinemisoskusega.

Järgmisel aastal ootan, etoleks veel enesekindlamaidesinejaid. Õpilased peaksidolema vabad ja mittekartma. Nad ei tohiks lastaend komisjonil ega kuula-jatel häirida. Kindlasti peakstöö tegemisega alustamajuba õppeaasta algul. Siisvaldad oma teemat hästi jaetteaste kukub vabalt jakindlalt välja.

Raili Pitkmann,8.klass

UULU KOOLIS TAAS KÜLAS „ÖKOKRATID”

põnev. Eraldi vääriksmärkimist Raili Pitkmanniloovtöö „ Hääl minu sees”.

• 6. klass valmistubhoolega ülevabariigiliseksKEAT laagriks (Kaitse endja aita teisi). Aprillikuujooksul on õpilased saanudesmaabi koolitust pr. HiieLainela juhendamisel EestiPunasest Ristist, päästekoo-lituse viis läbi päästeamet,ees ootab politseiloeng jajalgratta vigursõidu harjuta-mine. Kui tubliks me endtreenime, selgub maakond-likus KEAT laagris 22.–23mail.

SPORT RUULIBTÄIEGA!

• EKSL (Eesti kooli-spordiliit) vabariiklikulkorvpalliturniiril toodivõidukarikas koju!!!!!Finaal toimus Uulu Spordi-hoones tulise kaasaelamisesaatel. Tubli töö: TreeneridZilvinas Strazdas ja JohanKärp

• Mängijad: MartenVainult, Martin Jüri Soo-mets, Markus Kärp, SanderLaaneväli, Neeme Nurm,Raido Peit, Janar Aniste,Siim Pärnala, Anti Kuusk.

• Traditsioonilise Jüriööjooksu 23. aprillil võitis7. klass.

VEEL UUDISEID• Enne suuremat vaim-

set pingutust eksamiteksvalmistumise näol puhkab9. klass koos õpetajagaühisel väljasõidul Saare-maale.

• 5.–7.klass naudibteatrietendust „ Pal tänavapoisid“ Tallinnas.

Öeldakse, et tibusidloetakse sügisel, koolis agahoopis kevadel. Peagi onkäes tibude lugemise aeg.Jõudu ja õnnestumisi meilekõigile.

koduteele. Öelgu keegi veel,et püsivus ei vii sihile jalihtsam on loobuda!

Toreda päeva lemmiku-teks valisid lapsed 8 töötoahulgast tuulelohe meisterda-mise-, nahakunsti – jalooduslikust materjalistmeisterdamise töötoad.Väga paljudele meeldis kaelektriauto ja eriti see, etsõita sai!

Üldiselt jäi enamus lapsikõigega rahule. Siiani onkooli fuajees ökokrattemeenutamas onu Peetripoolt valmistatud kesk-konnateemaline installat-sioon, kuhu lapsed panid kaendameisterdatud paber-loomad.

Aitäh toredatele öko-krattidele ja muidugi ka TiiuSommerile, tänu kelleleseegi tore projekt teoks sai!

Uulu Põhikoolisläbiviidava projekti “Uulul o o d u s õ p p e p ä e v a d ”tegevusi toetas SA Kesk-konnainves teer inguteKeskus.

Uulu Põhikoolibioloogiaõpetaja

Maie Sarapik

16. aprillil tegutses Uulukoolis huvitav meeskond –MTU-st Ökokratt. Erine-vates töötubades said lapsedkoguda teadmisi loodusestja valmistada põnevaid asjutaaskasutatavatest mater-jalidest. Põnevust pakkus kalähem tutvus elektriautoga.Tegevust jätkus igalemaitsele – kellele meeldistuulelohe tegemine, kellele

Jüriöö jooksu võitjad 7.klass: Artur Konotšuk, Anti Kuusk, Janar Aniste, Andra Hunt, JannePiiri, Reelika Veso, Martina Puusepp

ÖKOKRATID KOOLIS

nahatööd, kes otsustas pealepõnevat õppust asuda isegimidagi huvitavat koguma.Üldine arvamus oli, et päevõnnestus täiesti. Loodus-päev koolis toimus projektiraames, mille eest täname prTiiu Sommerit Tahkurannavallavalitsusest. Kooli pooltkoordineeris tööd õpetajaMaie Sarapik.

Mai 2014 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 9

• TEATED •

Tahkuranna vallamajas, endised ruumid,AVATUD JUUKSURITUBA

kolmapäeviti ja reedeti 9.00 –16.00.Muudel aegadel kokkuleppel.

Aegu saab ette broneerida tel. +372 53 410 383

Õnnitlemesünnipäevalapsi!

Kaunimad õied,mis kevad saab luua,tahame Teile sünnipäevaks tuua.Põimida neisse tahame päikese,õnnesoovi nii suure kui väikese!

Mai kuu

13. mai Vilma Anderson 8911. mai Grete Kaldmäe 8807. mai Ali Kõresaar 8421. mai Kalju Tammemägi 8402. mai Erich Martinson 8220. mai Valve Vilk 8202. mai Kalle Kvell 7522. mai Silvi Simberg 7507. mai Valeri Hahiljev 6517. mai Oleg Nergi 6527. mai Rein Nurmoja 6510. mai Urmas Kütt 6011. mai Enn Holland 6011. mai Riina Ilau 60

S ü n n i d

EVA-LISANDRA KOHANDI 27.03.2014

Ema Mae Pihlaste

Isa Marek Kohandi

Mis juhtus?

5. aprillil kell 19.02 said päästjad teate, et Tahkurannavallas Reiu külas põleb kulu. Päästjad kustutasid 100ruutmeetrise põlengu.

*9. aprillil kell 21.37 kustutasid päästjad Tahkuranna vallasLepaküla külas paarikümne ruutmeetrise kulupõlengu,tulekahju sai alguse kuumast tuhast.

*11. aprillil kell 09.45 said päästjad väljakutse Tahkurannavalda Reiu külla, kus kokku olid põrganud kakssõiduautot. Päästjad andsid kaks kannatanut üle kiirabilening eemaldasid süttimisohu vältimiseks auto akultjuhtmed.

*15. aprillil kell 12.24 said päästjad väljakutse Tahkurannavalda Reiu külla, kus helistaja teatel olid inimesed kaldastpaarisaja meetri kaugusel paadiga ümber läinud.Päästjate saabudes selgus, et kaks kalameest olidkalakasti tõstes paadiga kummuli läinud ning kaks teistsündmuskohal olnud inimest läksid neile appi ning aitasidnad kaldale. Üks vees olnud inimene anti kiirabiletervisekontrolliks üle.

*19. aprillil kell 17.09 kustutasid päästjad Tahkurannavallas Laadi külas 0,3 hektarilise kulupõlengu, mis saialguse lõkkest

*21. aprillil kell 02.58 said päästjad teate, et Tahkurannavallas Metsaküla külas põleb kahekorruseline elumaja jakatuse alt on leegid väljas. Päästjate saabudes põles7x13 meetri suurune elumaja ja selle katus oli sissekukkunud, päästjad kustutasid tulekahju. Kiirabi toimetassündmuskohalt kaks kannatanut haiglasse.

*20. aprillil kell 17.16 kustutasid päästjad Võiste alevikuskaks hektarit metsaalust.

No nii, tõmbasimegiotsad kokku, 25-ndal aprilliloli meil selle hooajalõpumäng. Viimase män-guni oli rebimine, kes kedavõidab. Esimene koht olikindel juba paar mängutagasi. Võistkond Rooli,Valeri Hahiljevit ja ÜloPaldist ei suuda keegi võita.Teise ja kolmanda kohapärast oli viimases mängussärinat. Lõppkokkuvõttestuli teiseks meie ainukenesegavõistkond SOS AgoSarapuu, Valve Sommer jaSalme Ollino. Kolmandaksjäi meiega esimest aastat

Männiku Talukamber

läks suvepuhkusele

koos olev võistkond PulverkReet Sai, Ly Soosaar jaMaire Säde. Peale pidulikkuauhindade ja lillede kätteandmist, olid väikesedmeened ka kõigile teistelevõistkondadele, Laadi, Kivija Päkapikk. Kui pidulik osaläbi, istusime lauda japidasime ühe toreda ühisegrillipeo. Kõigi ühine soovoli – sügisel kindlasti uuesti.

Soovime teile kallisvallarahvas ilusat sooja japäikselist suve.

Männiku Talukamber

Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumiseõigeusukoguduse täiskogu koosolek toimub

pühapäeval, 25. mail 2014 algusega kell 16.00

Päevakorras on revisjonikomisjoni aruanne, juhatuseaastaaruanne, koguduse elu üldised küsimused.Ülempreester Ardalion Keskküla, koguduse juhatus.

TULE ESINEMA UULU LAMBA VEST 2014

SUURSÜNDMUSELE

See on hea võimalus Sulle armas vallaelanik, ei olevahet kas oled noor või vana, näidata oma oskusipillimängus, laulus, tantsus.Sinu esinemist näeb sadakond silmapaari.

Kirjuta endast anu@tahkuranna.ee ja anna julgeltteada oma oskusest või helista 53451405

Anu Nõmm

Lp. ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitarbijad Tahkuranna vallas!

OÜ VESOKA OOTAB KÕIKI VÕLGNIKKE tasumatarbitud vee ja kanalisatsiooni eest.Kui võlgnikud ei maksa võlga ära 1.juuliks 2014, siisavalikustatakse võlgnikud Oma Lehes ja antakse võlgnike

võlad lahendamiseks Inkasso firmale.

Palume esitada ka veearvesti näidud kuulõpuseisuga paberkandjal, telefoniteel või e-postiga.

EAKATE SUVEREISILE SÕITJAD!

Suvereisi maksumus on 15 €.Palume kõigil, kes end nimekirja regist-reerinud reisitasu ära tuua 9–24. mai 2014Uulu raamatukogus Helje Pulga kätte jaVõistes Saima Vaheri kätte.

NB! Eakate reisi saavad esmajärjekorrasTahkuranna valla elanike registris olevad eakad.Vabade kohtade olemasolul võivad liituda kateised.

Külakeskus Tahku Tare teated

18. mail toimub Tahku Tares algusega kell 10.00 Võiste kevadlaat

Tule ostma ja müüma.Info tel. 55515507

Muru niitmine.www.siniliilia.com, tel. 56242882.

siniliilia@siniliilia.com

Uulu KALTSUTARE AVATUDNeljapäeviti, reedeti ja laupäeviti

kella 13.00 – 17.00.Müügil kaup hinnaga 1. – eurot.

Info: 53845601 Epp.Väljaandja: Tahkuranna Vallavalitsustel 44 48890

Lehe makett: Tiiu Sommertel. 44 48897, 5089266

Trükkis: trükikoda HansaprintKüljendus: Maaja Poolak

VABANDUS!Pärnumaa Talimängude suusatamise võit kuulub aastal2014 TAHKURANNA VALLALE!Aprillikuu lehest olid ekslikult välja jäänud tublidsuusatajad SIRJE KÕRESAAR ja

KADRI MADISSOO!Nende super tulemused:N 45, 2,5 km:I koht kuldmedal – KADRI MADISSOOIII koht pronkmedal – SIRJE KÕRESAAR

Aitäh teile nii tubli tulemuse eest!

Anu NõmmUulu Kultuuri- ja Spordikeskuse juhataja

TERAAPIA KABINET

!"KRISTALL-REIKI - tervendamine kristallide jakätega (vajalik 4–6 seanssi)

! KVANTPUUDUTUS – seansi tehnikat kasutataksekeha rühivigade parandamiseks, valu puhul nimme-piirkonnas, aitab kiirendada luu kiiret kokkukasvu,peale murdu.

! KVANTHÄÄLESTUS – seanss töötab õrnapuudutusega, mis aktiveerib autonoomse närvi-süsteemi, et spontaanselt ja koheselt luua keskkond,kus on võimalik sügavaks tervenemiseks. Võimalikparandada oma füüsilist valu, unetust, vabanedastressist jne. Sobib hästi hüperaktiivsete lastetervendamiseks. Kestvus 2–30 min.

MASSAAZI VÕIMALUSED:

! LAAVAKIVI MASSAAZ – sobib stressi puhul,unetus, lihaste, liigeste valu. Massaaz tekitabhingelise tasakaalu. Kestvus 1t 15 min.

Saadaval LAAVAKIVI MASSAAZI KINKEKAARDID.

! KLASSIKALINE MASSAAZ.

! LIBLIKAMASSAAZ – rahustab, lõdvestab,lõõgastab; taastab energiavoo pärast õnnetust võihaigust, ravib mälestust algsest traumast, taastabsünnituse- ja sündimise järgselt energiat, on toetavkaalulangetamise ajal, rahustab hüperaktiivseid lapsi.Massaaz toimub läbi riiete.

Asukoht endiselt Uulu Vallamaja esimesel korruselarstikabineti kõrval.

Vajalik eelregistreerimine mobiilil 56990963

Lk. 10 Tahkuranna valla ajaleht Mai 2014

Jürikuu Võiste lasteaiasAprillikuu tegemisi Uulu lasteaias

Imekaunite ilmadegaaprillikuul said lapsed paljuõues tegutseda. Toas oli agapalju pühadeaskeldusi.Meisterdati ja kleebitiakendele rõõmsavärvilisikaunistusi, värviti mune japeeti pühi.

Algas see kuu nalja-nädalaga. Liblikate rühmas(4–5a) mängiti lõbusaidmänge ja loeti naljajuttening luuletusi. Lasteaiaskäis esinemas ka klounUmmi, kes näitas tsirkuse-trikke ja kaasas ka lapsi omanumbritesse.

Südamenädalal saidlapsed teadmisi tervislikustliikumisest ja toitumisest.

Aeg astub Suure Kevadepoole. Aknalaudadel kasva-vad usinasti projektitoma-tid, till, salat ja rohelinesibul ning kurgitaimedviskavad kõrgust ningvalmistuvad õitsema. Kevadon teel...

Jürikuul õppisid niiRannakarbid (4–7a) kuiPäikesekiired (2–4) tundmarändlinde ja samuti kanende elupaiku. Siisuurisime veel, mida metsa-loomad, sealhulgas kiskjadja kahepaiksed kevadel ettevõtavad, samal nädalal viidiRannakarbi rühmaga läbikeskkonnahariduslik õppe-programm „Väikesedmatkasellid” MTÜ Aasavilipoolt. Retk viis meidkoolimaja taha metsa äärde,kus mängisime õpetlikusisuga mänge, vaatlesimematkavarustust ja kogusimekeelatud lõkke tegemisekssobilikku loodusmaterjalining uurisime loomanahku.

Südamenädalal kand-sime oma südame eesteriliselt hoolt, st võimlesimeja panime rõhku liikumisele,sest räägitakse: terves kehasterve vaim.

Kevadpühi tähistasimekanamunade värvimise,vahetamise, kullerdamise jakoksimisega. Muna onteatavasti elu alguse javiljakuse sümbol, milleleomistatakse maagilistjõudu. Täiesti maagiline jamüstiline on ka see, kuidasneed pühadejänesed ometinii osavasti oskavad ruumist

läbi lipsata, et keegi neid einäe...

Aprillikuu keskpaigasoleme läbi aastate iseendidja vallarahvast kevadiselaulupühapäevaga rõõmus-tanud. Seekordne muusika-päev kandis pealkirja„Helisev sõna” ningtutvustamist leidsid lauludetekstide ning viiside autorid.Laulude esitajad olid julgedja vahvad nagu ikka.

Jüripäeval tegime jüri-päeva teatejooksu kolmemõlema rühma lastestkoosneva segavõistkonnavahel ja uskuge: kõik võist-konnad tulid auhinnalistelekohtadele!

Jürikuu viimasel nädalalon Rannakarpidel plaanpanna rõhku töökasvatu-sele, st teeme ära toas,riiulitel, asjad tipp-topp jaoma rühma õueala joonduning võtame vastu külalisi,millest pikemalt jubajärgmises lehes. Aga selleslehenumbris mainime küllära, et

Rannakarbid peavadrühma lõpupidu maikuu30ndal, algusega kell17.00, lasteaia saalis jasaadavad sealjuureskoolieelikud lasteaiastpidulikult suvele vastu,kooli poole teele.Päikesekiired pidutsevadpäev varem, 29. mailalgusega kell 16.30.

Päikeselist kevadetkõigile!

Võiste lasteaia pere.

Hommikuti tantsisimekoridoritantse: „Suutsi-saatsa” ja „Pää-olga-pää...”. Ühel hommikul tegiAnu Nõmm võimlas lasteleka aeroobikat. See meeldislastele väga. Tervisenädalalkäis lastele esmaabisträäkimas Karl Martini ema.Lepatriinude (6–7 a) jaJaanimardikate (5–6 a)rühmade lapsed said õppidaendale iseseisvalt plaastripanemist. Aitäh KarlMartini emale, et leidismeie jaoks aega!Mesimummide (3–4 a)rühma lapsed võrdlesidtervislikke jooke ja valisidoma lemmikuks värskekurgi vee.

Lepatriinude ja Jaani-mardikate rühmade lapsedon sel kuul tublisti tege-lenud avastusõppega:uurinud erinevaid pilvi,meisterdanud pilveraama-tuid, mõõtnud tuultetugevust ja meisterdanudtuulelippe. Mesimummidtutvusid täpsemalt kase-puuga, kuldnoka ja lina-västrikuga, vihmaussidening muttidega mullariigis.Lepatriinude rühm külastasPärnus Loodusharidus-keskust. See on väga ilus japõnev maja. Aega jäiväheks, et tutvuda korragakõigi elavnurga asukatega,topiste ja muu huvitavaga.

Liblikate lapsed käisidsinililli korjamas ja leidsidühe jämeda tamme, milleümbert kinni võtmiseks läkstarvis 8 last. Jaanimardikatelapsed on sel kuul paljumetsas viibinud, kohanudseal vaskussi, sisalikku, jaselgeks saanud päris paljudemetsataimede nimetused.Kõikide rühmade lapsed onsel kevadel oma näpud jubamullaseks saanud. Rüh-mades külvati oma esime-sed sibulad, herned ja oad,lilletaimed ning pühade-muru topsidesse. Nüüd onhuvitav jälgida, kuidastaimekesed sirguvad jatabelitesse vastavaidmärkmeid teha.

Lihavõttepühade nädalaloli meil kooliaias mängu-hommik „Tibud ja jänkud”.Lastele olid munadessepeidetud sedelid üles-annetega, millede lahen-damiseks oli vaja rakendadaigasuguseid oskusi. Lõpuksoli vaja veel üles otsidalihavõttejänese üllatuskorv.Kõige rohkem meeldislastele munade veeretamineliumäest, munateatejooksning „Haraka ja kanaemamäng”.

Meie lasteaia Lepa-triinude ja Jaanimardikatelastele avanes sel aastalvõimalus osaleda Jüriööjooksul, kooli I klassikoosseisus. See oli neiletore kogemus ja jooksjadolid uhked.

Uulu lasteaia õpetajad