SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Tavakohaselt võiksime konve-rentsiesinejad jagada tinglikult

kolmeks: MTA ametnikud, audii-tor- ja nõustamisbüroode spetsia-listid ning akadeemia õppejõud. Nagu esinejad võime ka publiku jagada kolme rühma: erasektori esindajad, MTA ametnikud ja suur hulk akadeemia tudengeid. Sel-liseks on konverentsi formaat aja jooksul kujunenud ja seda suunda püüame ka hoida.

Tihe koostöö riigi- ja erasekto-ri vahel on olnud konverentsi läbiv joon nüüd juba 3 aastat. Seda tões-tab eraõigusliku nõustamisbüroo Grant Thornton Rimess OÜ soov ja valmisolek toetada konverent-si toimumist. Lisaks sellele, et riigi-ametid vajavad hästi koolitatud ini-mesi, vajab ka erasektor nutikaid ja teotahtelisi noori. Ammu oleks aeg kummutada müüt, et audiitorbü-rood ja MTA on vastasleeris. Tege-likult on olukord hoopis vastupidi-ne: võideldakse üheskoos selle eest, et maksumaksjad oleksid seaduse-kuulekad ning tasuksid maksud et-tenähtud mahus ja ajal.

Tänavu käsitletud teemad olid suuremal või vähemal määral tin-

gitud aktuaalsetest sündmustest meie igapäevaelus. Lähtudes asja-olust, et MTA paneb järjest suure-mat rõhku tollisuuna arendamisele, on alates sellest aastast ka finants-kolledžis senise maksunduse ja tolli õppekava asemel tolli- ja maksun-duse õppekava. Küsimus pole liht-salt nimes sõnade järjekorra vahe-tuses, vaid MTA teadlikus valikus, et tollipiiri tuleb tugevdada tarka-de ja teotahteliste noortega. Nii oli-gi konverentsi esimesel poolel olu-liseks diskussiooniallikaks olukord tollis meie idapiiril. Täpsemalt sa-lasigarettide ja -kütuse vastu võit-lemise meetmed nüüd ja lähitule-vikus. Teemad olid intrigeerivad ja kogenud esinejad Urmas Koidu ja Voldemar Linno MTAst suut-

sid publiku kaasa mõtlema panna. Ettekannetest selgus, et hoolima-ta Eesti seaduste leebusest õigus-rikkujate suhtes, ei istu MTA käed rüpes. Pidevalt püütakse leida uusi võimalusi, kuidas salakaubavedaja-te ebaseaduslikule tegevusele piiri panna ja aidata kaasa ausa konku-rentsi tekkimisele. Olukord Narva piiripunktis on muutunud kliendi-sõbralikumaks ja varsti avatakse ka uus piiriületuspunkt, mille läbilas-kevõime on varasemast kordades suurem. Statistikat vaadates on sa-lakaubaveo osakaal piiril vähene-nud tunduvalt.

Teise suure ploki konverent-sil käsitletud teemadest moo-dustasid loomulikult ees oota-vad käibe- ja tulumaksuseaduse

muudatused. Kui käibemaksusea-duse muudatustest on viimased pool aastat räägitud palju, siis tu-lumaksu muudatustele oli seni tä-namatult vähe tähelepanu pööra-tud. Rahvusvahelise audiitorbüroo Deloitte Advisory ASi juhtiv mak-sunõustaja Ivo Vanasaun suutis oma ettekandes anda kiire ja pro-fessionaalse ülevaate olulisematest tulumaksu muudatustest järgmisel, 2015. aastal. Muuhulgas muutus tööandja poolt isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuva-ba kompenseerimise kord. Samuti sätestati seaduses oma töötajale an-tud laenu miinimumintressi nõue. Tulumaksuseaduses oli palju muu-datusi, mis puudutas nii füüsilist isikut, FIEt kui ka äriühingut.

Käibemaksus käsitleti küll väik-semal hulgal muudatusi, kuid need olid seda olulisemad ja intrigeeri-vamad. 1000 euro suuruste arvete deklareerimise kohustusest on aja-kirjanduses juttu olnud juba kaua. Finantskolledži maksunduse ja tol-li õppetooli juhataja Tõnis Elling andis oma ettekandes edasi eelkõi-ge seni enam praktilisi probleeme põhjustanud aspekte. Paljudelt ju-ba peetud koolitustelt on ta saanud piisavalt tagasisidet ja kriitikat uue seaduse kohta, mistõttu oli hea se-da teadmist MTA töötajatele edas-tada. Nimelt on käibedeklaratsioo-ni lisa INF täitmise nõudega seoses maksumaksjad pidanud tegema olulisel määral kulukaid tarkvara-arendusi ja paljudel juhtudel suure-neb nende halduskoormus korda-des. Samuti ei näe maksumaksjad kaalukaid argumente, miks sätesta-takse seaduses kõigile maksumaks-

jatele kulukas nõue ainuüksi selle-pärast, et suhteliselt väike protsent maksumaksjaid ei soovi oma ko-hustusi riigi ees täita. Samuti on üleval küsimused, kas käibedek-laratsiooni lisa esitamise kohustu-sega seoses suurenenud andmete hulka saab ilma suuremate takis-tusteta maksuhaldurile esitada. Kas MTA infotehnoloogilised lahen-dused on ikka selliseks katsumu-seks valmis. Arutelu ja vaidluste käigus jõuti arusaamisele, et tõe-hetk peaks ikkagi saabuma tänavu 22. detsembril, mil on esimese käi-bedeklaratsiooni INF lisa esitami-se tähtaeg.

Teine oluline ja palju kõneainet pakkuv käibemaksuseaduse muu-datus puudutas sõiduauto ostul ja sõiduautoga seotud kulutuste si-sendkäibemaksu 50%list maha-arvamise piirangut. Selle meetme kasutuselevõtu eesmärk on piirata ettevõtte sõiduauto eratarbimises kasutamisest saamata jäänud mak-sutulude laekumata jätmist. Mak-suhalduri arvutuste kohaselt kasu-tab enamus ettevõtjaid äriühingu autot valdavalt erasõitudeks, aga makse selle pealt ei maksa. Lihtsam on 50% ulatuses piirata sisendkäi-bemaksu maha arvamise õigust, kui hiljem sõiduauto tegelikku ka-sutust kontrollida.

VÕITJATE AASTA

Maksundus on põnev!Tõnis Elling, FK maksunduse ja

tolli õppetooli juhataja

11. detsembril pidasime järjekorras juba 7. fi-

nantskolledži aastakonverentsi.

Finantskolledži direktor Uno Silberg (pildil keskel) pa-lub Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhatajal Evelyn Liivamägil vastata kuulajate küsimustele. Sa-mas on Tõnis Elling kõike varmalt arvutisse talletamas.

Jõuluvana ja Siim soovivad kõigile turvalisi jõulupühi ja rahulikku aastalõppu!

Aasta tagasi jaanuaris, mõtiskledes ridade üle, mida oma eelmise aastalõpu pöördumisse va-lada, olin siiralt veendunud, et 2014 saab mulle isiklikult olema eelkõige enesesse vaatamise aas-ta. Olime ühiselt väga suuri asju teinud, kauge-le jõudnud ja veelgi suurema hulga potentsiaali endasse kogunud, et ikka edasi minna. Vaja-sin endasse vaatamise aega seda enam, et head kolleegid uurisid juba siis, kas kandideerin ka järgnevaks perioodiks rektoriks. Kuigi tänaseks olen enda jaoks selle olulise otsuse teinud ja ot-sustanud anda akadeemia juhtimine üle järg-misele tegijale, ei lõpe selle hetkega kindlasti see energia, mida ühiselt toimetades oleme akadee-miasse ammutanud. Usun, et meile 2014. aastal paljuski ootamatult osaks saanud tunnustused on seda energiataset vaid kasvatanud. Ning eks see olegi ju nii, et silma panevad enim särama ikka need õlalepatsutused ja head sõnad, mida isegi oodata ei oska. Eestlastena me sageli liht-salt ei oska ise tähele panna seda, mida väga-vä-ga head me iga päev teeme. Akadeemia viima-tisel aasta sportlaste tunnustamisel julgustasin ka meie noori enam tähele panema seda, kui tublid ja vaprad nad tegelikult on. Ka kolmas ja viies koht on vahel head selleks, et sealt pa-rimaks startida. Rahvuslik ujedus ja tagasihoid-likkus küll vahel kaunistavad rahvast, kuid ei vii edasi. Edasi lähevad vaid julged, kes söandavad võtta riske ja öelda õigel hetkel välja oma arva-

mus. Just nii, nagu meie seda Akadeemiana tei-nud oleme. Seepärast usun, et ka tulevikus saab akadeemia edu pandiks see, et oleme julged ja võtame riske.

Kuigi uus aasta toob akadeemia juhtimis-se värskeid tuuli, ei väära see meie 1300pealise meeskonna – töötajate ja õppurite suunda olla parim, olla võitja. Ning isegi kui vahel on raske ja ajutiselt peab leppima vähemaga, oleme ikka selge sihi ja teadmisega, et suudame olla parim. Seepärast, kui ka meie järgmisele aastale peak-sin andma mingi keskse teema, siis võiks see ol-la võitjate aasta. Võitjate üle kohut ei mõisteta ja jänesed šampust ei joo, nagu me omast ko-gemusest hästi teame! Me oskame väga häs-ti olla võitjad, olla parimad ja oskame olla stiil-selt. Ehk siis – lähme lähipäevadel ühiselt uude 2015. võitjate aastasse ja võtame sealt kõik selle, mis teeb meie akadeemia parimaks!

Ilusat aastalõppu!

Lauri Tabur, rektor

R E K T O R I V E E R U D

(Täispikka artiklit lugege aka-deemia kodulehelt)

Nr 10 (242) DETSEMBER 2014

V e r b i s a u t R e 2 DETSEMBER 2014

Testikirjutamisest keelekeskuses

Evelyn Soidla, keelekeskuse lektor

E t paremini mõista, mida testide koostamine tähen-

dab, selgitan lähemalt, mis on hindamine, millised huvigru-pid on erialakeeletestidega seo-tud ning millised on hea testi ja ülesande nõuded.

Hindamine on teabe süs-temaatiline kogumine õpila-se arengu kohta, saadud in-fo analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamisel kasuta-takse mitmesuguseid meeto-deid ning hindamisvahendeid ja -viise. Seega pole hindamine ainult ühepoolne tagasiside tes-ti vormis.

Lisaks testi sooritajate-le on selle tulemustest huvi-tatud ka ministeerium, testi-kirjutajad, tööandjad, koolid, õppejõud jt. Kooli ja õppe-jõu huvi seisneb selles, et tes-

Teema spekter oli lai – kaudne riigihaldus, kuid fookus see-

eest konkreetsem – sisejulgeoleku-ala vabatahtlikud. Täpsemalt aruta-ti, kuidas vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad ning abipolitseinikud tagavad riigi ühe tuumikülesande – avaliku korra – täitmist. Esindatud oli nii teoreetiline, õigusloomeli-ne ja kogukondlik kui vabatahtlike endi vaade.

Aeg antud teemat koos arutada on rohkem kui küps. Konverentsi ühe põhiettekandja, TTÜ innovat-siooni ja valitsemise instituudi di-rektori Ragnar Nurkse ja vanem-teaduri Veiko Lemberi sõnul on kaudse riigihalduse teema täna ak-tuaalsem kui kunagi varem ja ilm-selt käes ka viimane hetk sellest rääkida. Sama rõhutasid oma esi-nemistes mitmed teisedki osalejad, näiteks konverentsi ava- ja tervitus-sõnad lausunud teadus- ja arendus-prorektor Ramon Loik ning ÕSKi juhataja Anne Valk.

Viimasel ajal on olnud kõne all riigi parem toimimine. Täiskasva-nu eas riik peab aru pidama, kui-das edasi valitseda. Ühiskond koos riigiga on arenenud ja muutunud. Kas ja millisel moel vajab riigipi-damine reguleeritud ja harjunud kujul täna ümbervaatamist. Selle-le probleemipüstitusele on pakku-nud omapoolseid lahendusi siht-asutus Eesti Koostöö Kogu. Täpselt nädal enne ÕSKi konverentsi esit-les koostöökogu oma Riigipidami-se kava (vt http://www.kogu.ee/ole-mus-ja-roll/riigipidamise-kava/). Nimetatud kavas tõsteti üles 5 tee-mavaldkonda: osalemine, kohaliku omavalitsuse korraldus, riigihaldus ja õigusloome, valitsuse töökorral-dus ning Riigikogu töö. Neist 3 esi-mest valdkonda olid esindatud ühel või teisel moel ka ÕSKi konverentsi eri vaadetes. Konverentsi moderaa-tor, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest avaldas sissejuhatavalt lootust, et konverentsil esindatud erinevad vaatenurgad (riigiteadus-lik, õigusloomeline, kogukondlik ja vabatahtlikud ise) annavad võima-luse leida neis ühisosa, mis annaks edaspidi võimaluse jõuda uute kva-liteetsete lahendusteni.

Konverentsil räägiti kaudsest riigihaldusest laiemalt – miks, mil-lal ja kuidas volitab riik erasekto-rit oma ülesandeid täitma. Seda vaadet esindasid 2 põhiettekan-net – V. Lemberi avaliku halduse teoreetiku ja Justiitsministeeriumi nõuniku Heili Kaarese õigusloo-me spetsialisti esituses. V. Lember tõdes oma kaasahaaravas ja mõt-lemapanevas sõnavõtus, et kaud-se riigihalduse kasutamine teenib eri eesmärke: traditsioonilise pa-rema ja odavama avaliku teenu-se osutamisvajaduse kõrval ka riigi võimekuse säilitamine ja maailma-vaate või mõne lääne ühiskonna hetke riigiteadusliku moevoolu jär-gimine. Ka peatus V. Lember avali-ku ja erasektori koostöö ajaloolistel aspektidel ning arenguvõimalus-tel. Sealhulgas sellel, kuivõrd tähtis on leida optimaalne tasakaal riigi ja vabatahtlike tegevuses. H. Kaa-res andis ülevaate halduskorraldu-se üldise õigusliku regulatsiooni kujunemisloost, hetkeseisust ja tu-leviku väljavaadetest. Siiani ei ole halduskorralduses (eeskätt kaud-set riigihaldust puudutavas) üldisi põhimõtteid ja reegleid sätestavat seadust. Küll on riigi eri ülesanne-te erakätega täitmine reguleeritud mitme eriseadusega. Ainus üldre-

gulatsioon on toodud avalike tee-nuste delegeerimise korrana hal-duskoostöö seaduses. Võimalike väljakutsetena ootavad õiguslikku lahendamist mõistete ja terminite ühtlustamine, avalike teenuste de-legeerimise lubatavuse ja menet-luskorra küsimused.

Avaliku korra ja riigi sisemise rahu tagamine on tulemuslik ühis-konna eri osapoolte koostöös. Va-ba tahe iseennast, oma perekonda ja kogukonda kaitsta on koostöö üks võimalus. Konverentsil esita-ti riigivaate kõrval vabatahtlike en-di seisukohad. Sõna võtsid Riigiko-gu liige, abipolitseinikuna tegutsev Kalle Laanet, Päästeameti nõunik ja vabatahtliku merepäästjana te-gutsev Jako Vernik ning Päästelii-du juht, vabatahtliku päästja ja me-repäästjana tegutsev Rait Killandi. Veel räägiti vabatahtlike motivat-sioonist (Dagmar Agu-Kruus-maa) ja kogukonna ootustest (Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevjuht Ott Kasuri). Samal ajal ÕSKi kon-verentsiga esitas Siseministeerium avalikuks arutamiseks siseturva-lisuse arengukava 2015–2020 eel-nõu. Selle ühest osast – kogukond-likust mudelist koos vabatahtlikega – rääkis konverentsil Raivo Küüt Siseministeeriumist.

Sõnavõttudest, diskussioonist ja konverentsi tagasisidest koorus mitmeid tõdemusi. Mõned neist: oluline on riigi ja vabatahtlike usal-dusel põhinev jätkusuutlik koostöö – vajadusi arvestav ühisele tulemu-sele suunatud tegevus; vabatahtli-kud on motiveeritud tegutsema ka ilma riigita, kuid kas riik ilma vaba-tahtliketa?; vabatahtlikke kannus-tab siiras soov aidata; vabatahtlik päästja, merepäästja ja abipolitsei-nik on siiski niivõrd erinevad, et va-javad edaspidigi eriregulatsioone ja lähenemisnurka; samas võiks abi-politseinikele sarnaselt vabataht-likele päästjatele võimaldada vaja-dusel põhitööst vabastust; tasuta vabatahtlikkus – on see vältimatu ja olemuslik?; teisalt aga riik annab ülesandeid, kuid kulusid ei kata; kas riigi (teatav üle)regulatsioon vaba-tahtlikele esitatavate nõuete osas ei pärsi vabatahtlikkust või pigem kaitseb neid; väikeses kogukon-nas on vähe vabatahtlikku potent-siaali, mistõttu need vähesed kogu-konnaliikmed tegutsevad mitmel rindel ja seejuures edukalt; edaspi-di rohkem numbreid ja mõõdikuid riigi ja vabatahtlike tegevuse kajas-tamisel, täpsemat andmebaasi seal-hulgas; vabatahtlikkus ja kogukon-na koostöö oli, on ja jääb.

Konverentsi materjalidega saab tutvuda http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/oigus-ja-sotsiaal-teaduste-keskus/osk-konverents-kaudsest-riigihaldusest-3/.

Konverentsist võtsid osa Sise-kaitseakadeemia, Tallinna Teh-nikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Siseministeeriumi, Justiitsminis-teeriumi, Rahandusministeeriu-mi, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Päästeliidu, Riigiko-gu, Õiguskantsleri Kantselei, Ees-ti Maaomavalitsuste Liidu, MTÜ Saku Priitahtlikute Pritsimees-te ning Eesti Vabatahtliku Me-re- ja Järvepääste esindajad. Kon-verentsi teist poolt külastas terve õpperühm päästekolledžist – tu-levased päästemeeskonna juhid. Paljud jälgisid konverentsil toi-muvat veebiülekande kaudu.

Õpperühma PtS 121 ka-detid korraldasid 26. ok-

toobril Vääna-Viti Kodus puue-tega inimestele ennetuspäeva. Töötubades võeti jutuks ohu-tu käitumine liikluses, sõltuvus-ainete mõju tervisele, kodu ja sõprade tähendus ning suhtle-mine politseiga. Kes soovis, sai

osa sõidust politseiautos või las-ta end pildistada koos ilves Illi-mariga. Lõpetuseks peeti ühi-ne sügisjooks ja kadettide abiga said värskes õhus distantsile minna ka raskema liikumis-, vaimu- või nägemispuudega elanikud. Mälestuseks sellest to-redast päevast jäävad mõlemale

poolele fotod. Puuetega inimes-tele on teretulnud vahelduseks iga kohtumine inimestega väl-jastpoolt nende enda keskkon-da, sel korral oli boonuseks, et saadi kokku suure hulga polit-seivormis noortega. Kasu tuli sellisest üritusest ka tulevastele politseinikele, sest politseitöös peab oskama inimestega su-helda ja kui mõni tundiski eel-nevalt ebakindlust, siis vahetult suheldes saadi aru, et tegelikult on kõik inimesed oma olemu-selt sarnased.

9. novembril tähistati Mu-raste külas isadepäeva eriti suu-rejooneliselt. Nimelt avas uus moodne koolimaja uksed alles sel sügisel ja avarad ruumid lau-sa kutsusid täitma neid põneva-te tegevustega. Nii oligi kooli-majas võimalik ligi 300 osalejal taastöödelda vanu Tsärke või õppida tõelise professionaa-li juhendamisel salsat tantsima. Mõeldud oli ka välistele tege-vustele ja siin said lisaks Kaitse-liidule ja Kaitsejõududele oma panuse anda PPK õpperühma PtS 122 kadetid, kes korralda-sid peredele põneva orienteeru-mismängu.

Distantsil sai harjutada käe-raudade kasutamist, lahendada politseiteemalist ristsõna, näi-data liiklusmärkide tundmist, panna end proovile tähelepa-numängus ja helkuri külgeri-putamises. Suur oli laste huvi politseibussis sõitmise vastu ja selgi üritusel oli kohal ilves Il-limar.

Tegu oli vabas vormis üri-tusega, mille eesmärk oli

anda vastuseid üliõpilaste kü-simustele, tutvustada neile vanglateenistuse aktuaalseid teemasid ning anda ülevaade vanglasüsteemi ja justiitskol-ledži tulevikuvaadetest. Kokku-võtlikult on juba 4. aastat peeta-va kohtumise peamine eesmärk olla ühises inforuumis, kaasa-ta üliõpilaste arvamusi vangla-süsteemi arengusse ja anda sel-ge sõnum, et kõik lõpetajad on vanglateenistusse oodatud. Et üritus oleks sisutihe ja huvitav ning vastaks võimalikult palju kadettide ootustele on päeva-

korra kujunemise oluliseks alu-seks kadettide endi tõstatatud küsimused.

Sel aastal käsitletud teema-dest tooks esile järgmised:• vanglate osakonna talituste ju-

hid andsid ülevaate kõrghari-dusõppe lõpetajate peami-se sihtgrupi (inspektor-kon-taktisikute) töökoormusest ja ametikohtade olemasolust ning nende jaotusest vang-late vahel. Räägiti vanglate üksusejuhtide1 rollist töötaja koormuse kujunemisel;

• Triinu Kaldoja ja Liisa Saar-na JKst andsid ülevaate lõ-pueksami haldusmenetlu-se osast. Vanglate osakon-na taasühiskonnastamise ta-lituse juhataja Maret Miljan rääkis lõpueksami taasühis-konnastamise osa nõuetest ja edasistest arengutest;

• vanglate osakonna sisekont-rolli talituse juhataja Marek Tükk tutvustas vanglateenis-tuse käitumisreegleid, tuues ohtralt näiteid olukordadest, kus kellelgi osavõtjatest ei jää-nud kahtlust isikute väärkäi-tumisest;

• justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Lii-vak keskendus enda ülevaa-tes vanglate igapäevategevus-te ja koolis õpitu võimalikele erisustele;

• vanglate osakonna nõunik Anneli Sinirand andis üle-vaate vanglateenistuse ühis-

väärtuste määratlemisprot-sessi arengust ja hetkeseisust.Ühisseminari esimese päe-

va lõpetuseks peeti meeskon-namäng „Seiklus Sagadi mõi-sas“. Tegemist oli maastikul areneva viktoriiniga, kus võist-kond pidi leidma kaardilt eri-nevaid punkte ja vastama küsi-mustele. Iga vastus andis teatud arvu punkte, mille alusel tek-kis hiljem soorituste paremus-järjestus. Teekonna läbimiseks oli ette antud ajalimiit. Õhtul oli kadettidel võimalus nii õhtu-söögil kui saunas vestelda huvi-pakkuvatel teemadel vanglatee-nistuse ja vanglate juhtidega.

Kokkuvõtteks olen saanud osalejatelt positiivset tagasisidet ja usun, et sellistel üritustel on oluline roll nii õpiõhina tekki-miseks/säilimiseks kui ka orga-nisatsiooni kui terviku tõhusa-maks toimimiseks ning ühiste väärtuste kujunemiseks.

ÕSKi konverentsistTriin Roosve, ÕSKi lektor

9. detsembril kogunesid huvilised riigiasutustest, kõrgkooli-dest ja vabaühendustest Raska auditooriumisse konverent-

sile „Halduskorraldus – kaudne riigihaldus vabatahtlike näitel“, mille korraldas ÕSK koostöös ATAKiga.

Hea koostöö algab tõhusast sisekommunikatsioonist

Erkki Osolainen, justiitskolledži direktor

Tugeva organisatsiooni üks oluline arengutegur on selge info olemasolu. Tõhus sisekommunikatsioon aitab organisatsioo-

ni liikmetel saada aru üksuse arenguvajadustest, mõtestada enda jaoks eesmärgid ja näha enda panust nende täitmisel. Et olla ühi-ses infoväljas, pidasime hiljuti Palmse mõisas justiitskolledži 2. ja 3. kursuse üliõpilaste ning töötajate esindajate järjekordse kohtu-mise vanglateenistuse juhtidega.

Novembris 2013 alustas SKA keelekeskus testimisprojekti. Koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse testigrupiga

koostatakse erialakursuste lõputestid vene ja inglise keeles. Prae-gu on valmis kõikide osaoskuste spetsifikatsioonid ja kirjutamis-ülesanded nii vene kui inglise keeles.

2 üritust kohalikus kogukonnasRauni Rohuniit, PPK korrakaitse õppetooli lektor

Kahel sellesügisesel pühapäeval osalesid PPK Muraste kolled-ži kadetid süüteoennetuse aine raames ennetusliku sisuga

üritustel Harku vallas. Tegemist oli õppeülesande täitmisega, mis võimaldas politseikadettidel saada aimu koostööst kogukonnaga ja selle tähendusest piirkondlikus politseitöös.

Soojendus enne sügisjooksu.

ti tulemused näitavad kvali-teeti nii õpiprotsessis kui ka õpetamises. Tulemused näita-vad, kas õppeprotsessis on va-ja midagi muuta, millised on õppija keeletase ja oskused. Testide tulemustest on kind-lasti huvitatud ka tööandjad – ministeerium ja riigiametid. Neile on eelkõige tähtis õppi-ja tunnistus, mis näitab õppi-ja keeletaset ja annab teada te-ma pädevusest. Oluline on, et tunnistusele oleks märgitud keeletase ja selle kirjeldus, mis

on üheselt mõistetav nii Eestis kui mujal maailmas.

Kuidas aru saada, kas test on hea? Hea test peab esiteks testi-

ma nelja osaoskust: kirjutami-ne, lugemine, kuulamine ja rää-kimine. Peale selle võiks testis olla ülesandeid sõnavara, hääl-duse jm kohta. Milliseid üles-andeid võiks peale nelja osaos-kust hindavate ülesannete testi lisada, otsustab iga testikirjutaja ise, sest see sõltub testi eesmär-kidest. Hea test peab saama po-sitiivse tagasiside testi tegijatelt ja seda võib lihtsalt õppekavasse sobitada. Test peab olema moti-veeriv ja praktilise väärtusega.

Lisaks eelnevale võime väl-

ja tuua ka hea ülesande oma-dused. Iga ülesanne peab olema valiidne, reliaabne, mõjuv ja sel peab olema praktiline väärtus. Ülesannet peetakse valiidseks, kui see testib seda, mida soovi-takse testida. Testi usaldusväär-suse määrab aeg, st testi usal-dusväärsus sõltub sellest, mitu korda on testi juba tehtud ja milline on olnud praktika (tes-ti raskusaste, hindamiskritee-riumid, kättesaadavus, ruumid, erivajadused jne).

Keelekeskuses valmivad kursuste lõputestid järgivad ülaltoodud hea testi ja ülesan-de kriteeriume. Seega on testid arvestatavad nii Eesti kui muu maailma tööturul.

Seda kõike arvesse võttes võime öelda, et ühe testi kok-kupanemine on suur aja ja raha kulu, mistõttu peame endalt kü-sima, milliseid teste ja kui palju on meil olemasolevate vahendi-tega võimalik koostada?

1 Üksus on nö väike vangla suure vangla sees.

V e r b i s a u t R e 3 DETSEMBER 2014 T u d e n g i l e h e k ü l g

Nagu meie kadetid ajalehe septembrinumbris juba

välja tõid, on PPK eeskätt hin-nas oma mitmekesise ja rutiini-murdva õppekava poolest.

Need, kes on seda oma kaaska-dettidega arutanud või liht-

salt salaja ÕISis tunniplaane võrrel-

nud, on ilmselt ka tähele pannud, et kutseõppe kadettidel on õppeained juba päris õppeaasta alguses pal-ju praktilisema kaadri koosseisus. Eriti suuresti hindavad tulevased politseiametnikud patrullimise ja liiklusjärelevalve põhialuste aineid.

Politseikadett Raido seletab õhinal, et seal on võimalik prakti-liste ülesannete lahendamisel kõi-ke õpitut rakendada. Lisaks sellele

armastavad nii politsei- kui piiri-valvekadetid ka enesekaitset, relva-õpet, karistusõigust ja vene keelt.

Paikuse kadetid on olnud tegu-sad ka väljaspool tunde. 4. oktoob-ril käisid vabatahtlikud nii politsei- kui piirivalvesuunalt Tartus abiks 3. linnamaratoni korraldamisel, taga-des maratonirajaga lõikuvatel tee-del liiklusjärelevalve. Sügisperioo-dil on mõlemad politseiala rühmad

käinud pimedal ajal tänavatel hel-kureid jagamas ja alates novembri keskelt on paljud 1. kursuse kadetid oma vabast ajast käinud Pärnumaa patrullidega regulaarselt kaasas, et tutvuda vahetult politseitööga reaalsetes olukordades. Kõige sel-le taustal on PPK kutseõppe kadeti elu tõepoolest põnev õppeaasta esi-mestest päevadest alates.

Sel aastal osales konkursil 4 tu-ba. Hindamisel pandi pea-

miselt rõhku toa sisekujundusele, puhtusele ja hubasusele. Peaauhin-nana paigaldati kõige hubasemasse ühikatuppa üheks aastaks televiisor ja kodukinosüsteem.

I koha pälvis tuba 208A, kus elavad Liina Liidig ja Kristina Tsventarnaja (JK).

Tüdrukute käsutuses on vä-ga väike tuba, kuid see ei takista-nud looma seal hubast atmosfääri. Kõik detailid on maitsekalt kokku sobitatud, need lõid koduse õhk-konna, aga kõige õdusaima tun-de andis tüdrukute enda muretse-tud kamin!

II koht: tuba 312, elanikud on Anita Näppi ja Alexandra Lapšina (FK).

Oli näha, et toa kujundamise-ga on palju vaeva nähtud ja et tüd-rukud on just ise palju ära teinud. Seinal on vägevad maalingud, en-dameisterdatud liblikad loovad po-sitiivse meeleolu. Ruumi lahendus on väga hästi teostatud, sest tuba tundub avar ja õdus.

III koht: tuba 315, asukad on Kerli Uue, Ilona Peterson ja Sand-ra Schmidt (FK).

Tuba on minimalistlikult, kuid maitsekalt kujundatud. Seinte värv ja muud detailid teevad toa mõnu-salt mugavaks ja soojaks.

Millises toas silm puhkab?

Üliõpilasesindus

Jõulupeo järelkajaÜliõpilasesindus

Meie tudengite jõulupidu leidis aset 11. detsembril.

Tänavu ületasime varasemate aastate osalejate arvu – pidut-ses 270 kadetti!

Ü liõpilasesindus andis jõulu-tunde tekkimiseks endast

parima. Kase tänava matisaal lä-bis totaalse muutumise: kohale oli toodud jõulukuusk, mis sai rikkali-kult kaunistatud, aknaid ehtisid lu-mehelbed ja aknalaudu kattis ko-hev lumevaip. Fotonurga jaoks olid nobedad päkapikud meisterdanud hulganisti vahvaid aksessuaare, mis pildistamise põnevamaks muutsid. Muraste kokad olid valmistanud ülimaitsva peolaua. Jalga sai keeru-tada ansambli

IZ-58 saatel, ei puudunud ka kaasahaaravad seltskonnamängud. Esmakordselt valisime kolledžite etteastete seast välja parima, kellele andsime jõulurändkarika: sel aas-tal osutus parimaks justiitskolledži tantsunumber. Kadettide muljeid

Erko Kruusamägi (RS120): Üritusel tekkis üpris hea meeleolu. Bänd oli meeldiv, tantsu saime kõ-vasti lüüa. Süüa ja juua oli piisavalt, nagu ka eelnevatel aastatel. Korral-

datud mängud olid huvitavad ja naljakad. Ainuke miinus on see, et ruumi akustika on väga halb, mis-tõttu teatud ajal polnud õhtujuhti-de juttu kuulda ja ka bändi heli ka-dus kuhugi.

Katrin Vassar (FS120): Saal oli väga kauniks kujundatud, juba si-senedes tundsin, et jõulud on kät-te jõudnud. Eriti vahva oli fotonurk koos toredate piltnikega.

Marten Rohelpuu (VS141): Jõulupidu oli fun nagu see olema pidigi. Bänd oli mõnus ja haaras kuulajad kaasa. Mängud olid lõ-busad ja meeleolu hoiti kogu üri-tuse ajal kõrgel. Tubli töö korralda-jate poolelt ja hea meel, et rahvast oli rohkelt.

Jane Ilves (Pts140): Jõulupidu oli vägev! Tänu sellele peole leid-sid paljud õppurid endale uusi tut-vusi, kellega jätkatakse suhtlust ka edaspidi. Eraldi kiidaks bändi, kel-le laulude saatel sai palju tantsu vi-hutud. Toit ja fotonurk olid samu-ti head! Tänu fotonurgale said kõik soovijad uute ja vanade tuttavate-ga pilte jäädvustada ning tänu pilti-dele ei lähe see pidu arvatavasti nii-pea meelest. Kiitus korraldajatele ja järgmisel aastal jälle!

26. novembril hindas komisjon tavakohasel konkursil aka-deemia hubasemaid ühikatube.

Rõõmus lumehelbeke.

Suvine praktika SoomesKuido Kogermann

ja Emma Bachmannõpperühmast KS130

Veidi üle ühe suvekuu vii-bisime praktikal Soo-

mes Hämeenlinna vanglas. Hämeenlinna asub Helsingist 95 km kaugusel ja on suuruselt võrreldav Pärnuga.

Soomes on kokku 27 vang-lat, millest 12 on avavang-

lad. Mõistagi on vanglad erineva turvalisuse astmega. 173kohaline Hämeenlinna vangla on keskmise turvalisuse astmega kinnine vang-la, kus kannavad karistust nii nais- kui meeskinnipeetavad. Töötajaid on 140, neist 104 on seotud järele-valvega.

Praktika osutus korralduslikult väga õnnestunuks. Eestipoolne do-kumentide vormistamine läks tänu Hannes Liivakule ja SKA välissu-hete osakonnale lihtsalt: kõik va-jalikud paberid sai paari päevaga koolis vormistatud ja kokku pan-dud. Kuna Hämeenlinna vangla tagas omalt poolt majutuse ja ta-suta lõunad, oli Erasmuse stipen-dium täiesti piisav, et praktika ajal toime tulla.

Soomepoolne korraldus te-gelikult ületas meie ootused: iga

praktikapäev oli planeeritud eri osakonnas või tööpunktis, lisaks külastasime teisigi vanglaid (sh avavangla ja Riihimäe vangla, mis on üks kõrgeima turvalisuse ast-mega vangla Soomes) ning sõja-väe- ja vanglamuuseumi. Kindlasti on võimalus oma silmaga näha sel-liseid suletud asutusi hoopis mida-gi muud, kui näha kõike pildilt.

Kuido Kogermann (KK): Üli-õpilased, kes esialgu mõtlevad, miks minna või kas minna, siis mina soo-vitaksin, et igal juhul MINNA. Eks esialgu oli palju kõhklemist ja mõt-lemist, kuid siis sai minus enesekind-lus võitu ja ma otsust ei kahetse.

Emma Bachmann (EB): Eelmi-sel sügisel ma ei teadnudki, et selli-ne praktikavõimalus olemas on. Kui teada sain, oli otsust teha kerge, sest igasugune uus kogemus, eriti välis-maine, on rikastav. Lisaks võõra-le riigile võimaldab vanglapraktika pääsu kohtadesse, kuhu tavainimest

kunagi ei lubata.KK: Üks soovitus kõigile, kes võ-

tavad plaani minna Eestist välja, kas õppima või praktikale: õppige eelnevalt selle riigi keelt, kuhu plaa-nite minna, teil on endal lihtsam su-helda ja igapäevatoimetustega hak-kama saada.

EB: Euroopas räägib valdav ena-mus inimesi vabalt inglise keelt, nii et selle keele oskusest tegelikult pii-sab. Kuid kindlasti saab praktikast rohkem, kui on mingidki algteadmi-sed asukoha riigi keelest (kuna iga-

päevane vanglaelu edeneb kohaliku keele baasil). Samas aitab kaasa eel-nev Eestis läbitud praktika, sest ena-mus järelevalvetoiminguid on Soo-me vanglates samad või sarnased. Nii võivad kasinama keeleoskuse edukalt kompenseerida endapoolne huvitatus ja tähelepanelikkus.

Väga palju teadmisi saime vangistuse täideviimise kohta, kuid ühtlasi oli meeldiv ja huvi-tav suhelda Soome kolleegidega. Hämeenlinna vangla töötajad jät-sid hea mulje: rahulikud, sõbrali-kud ja abivalmid ning füüsiliselt heas vormis. Täielikult leidis kinni-tust ütlus: terves kehas, terve vaim! Praktika lõppedes oli isegi kahju lahkuda, kuid mitmetega vaheta-sime kontakte ja loodetavasti veel kohtume.

Soovime kõigile julgust ja teota-het: ärge jätke Erasmus+ program-mi pakutavat võimalust kasutama-ta ja avardage oma maailma!

Eesti keele kursus Paikuse koolisAlina Tenitskaja, PaS142

Kursusetundides tutvustasime ennast, avaldasime oma arva-

musi politseitööst ning miks me otsustasime Sisekaitseakadeemias-se õppima tulla ja tahame oma elu politseiga siduda. Kursuse ajal kü-lastasime Lääne prefektuuri Pär-nu politseijaoskonda. Seal räägiti meile politseitööst ja näidati polit-seiametnike töökohti, külastasime kainestus- ja arestimaja ning veen-dusime oma silmaga sealsete tingi-muste tagasihoidlikkuses. Paikuse

koolis võisime tutvuda väikese po-litseimuuseumiga, kus säilitatak-se mitmesuguseid teemakohaseid pilte, vanu relvi ja ka politseivorme, mida kanti kümneid aastaid taga-si. Keelekursuse ajal saime käia ka taktikamajas, kus tavaliselt õppusi läbi viiakse.

See projekt andis meile või-maluse laiendada oma silmarin-gi, teada saada palju vajalikku ja huvitavat politseiteenistuse koh-ta, mis kindlasti meie tulevases

töös kasuks tuleb. Kõik projektis osalenud kadetid arvasid, et need 40 tundi arendasid nii eesti keele oskust kui ka andsid lisateadmisi tulevase töö kohta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et see projekt oli meile küll suur li-sakoormus, kuid siiski kasulik kõigile osalejaile.

P isut üle kuu sügissemestri algul kestis PPK Paiku-se koolis eesti keele projekt vene keelt kõnelevate-

le kadettidele. Projektis osales 9 kadetti nii piirivalve kui politsei õppesuunalt. Keelekursus kestis 40 tundi ree-deti ja laupäeviti.

Esimesed kuud PPK kutseõppesOtto Grünberg,PaS142 kadett,

Pelle-Siim Vatter, PvS140 kadett

Personaalne abi infootsingul!Raamatukogu pakub akadeemia kadettidele, töötajatele ja koostööpartnerite töötajatele personaalset abi infootsingul, kus praktilise koolituse raames õpetatakse kasutama teadusinfo andmebaase, otsingumootoreid ja portaale.Registreerumiseks tuleb täita tellimisvorm akadeemia raamatukogu kodulehel: raamatukogu > infoteenindus > infootsingu teenus.

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 rein.vaher@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin PressRegati pst. 1

www.spinpress.ee

V e r b i s a u t R e 4 DETSEMBER 2014

Kodulehekülg www.sisekaitse.ee Facebook (SKA lehekülg) www.facebook.com/sisekaitseFacebook (SKA sisseastumine) www.facebook.com/sisekaitseakadeemia

YouTube www.youtube.com/sisekaitseakadeemiaTwitter www.twitter.com/sisekaitsewww.facebook.com/skavilistlaskogu

MEIE JUUBILARE

3. jaanuaril peab PÄKi päästekooli haldustalituse koristaja Ülle Kuusk 55. ja31. jaanuaril akadeemia nõunik Kalev Timberg 65. sünnipäeva.

TÖÖJUUBILARE

10 tööaastat akadeemias täitub lektor Shvea Järvetil 2. jaanuaril. 5 aastat SKAs saab tasemeõppe juhtivspetsialistil Eva Alliksool täis 30. jaanuaril.

S P O R T

5.01–23.01 – eesti keele intensiivne keelekursus välisüliõpilastele ehk ESTILC.12.01 – aasta kokkuvõtete tegemine E. Raska auditooriumis.24.01 – Alfa 2015 sisesõudevõistlus Tallinna spordihallis.30.01 – päästja eriala TP36 lõpuaktus.

S Ü N D M U S I J A A N U A R I S 2 0 1 5

L Ü H I D A L T

Novembris peetud Eesti Spordi Kongressi ja aka-

deemia konverentside järel on sobiv kirjutada kaasamisest mitmel tasandil.

N ii nagu kadett Anna eelmise, novembrilehe artiklis väljen-

das ja nagu sain ka tagasisidet teis-telt aktiivsematelt akadeemia spor-dielus osalejatelt, on korraldustöös vastutuse võtmine andnud neile hulganisti kogemusi ja tutvusi.

Spordikongressil jagatud ajakir-jas oli peegel, millesse vaatamise-ga paluti osalejail alustada spordi-elu edendamisel ja Eesti ühiskonna tervemaks muutmisel eelkõige ise-endast. Mitmete kommentaaride põhjal võib üldistada arvamusi, et akadeemias tegelevad kõik kade-tid regulaarse treeninguga. Et mõ-nele poolesaja osalejaga rahvajook-sule minek ei tohiks meie jaoks olla

mingi probleem. Et me oleme heas vormis. Noortele ja eakaaslaste-le eeskujuks. Milline paistab aka-deemia seestpoolt vaadatuna? Jah, meil on innukaid treenijaid ja häid sportlasi. Meid pannakse tähe-le ametkondlikel ja üliõpilasvõist-lustel. Akadeemia meistrivõistluste osas on välja kujunenud traditsioo-nid ja pakutakse laia aladevalikut. Just siin tekib esimene tõrge – pal-jud meie kadetid arvavad, et aka-deemia võistlused neid ei puudu-ta. Et nad ei ole mõnel alal piisavalt head või et neil on muudki teha kui aega võistlemisele kulutada. Samas võib anda just võistlusteks treeni-mine sportimisele tugevama moti-vatsiooni, akadeemiasisene konku-rents ei ole liiga tugev enda võimete esmaseks testimiseks ja selle kau-du valmistumiseks ka suuremateks võistlusteks. SKA sporti kaasami-se väljundid on seega aktiivse osa-lemisega võistluste korraldamise toetamine, oma kolledži esindami-

ne ja ühistegevuses osalemine.Järgmisest aastast anname aka-

deemia meistrivõistluste korral-damise kadettidele üle. Siis kasvab vabatahtlikuna osalemise, enda proovilepaneku ja uute kogemuste saamise osa veelgi. Kõik, kes esial-gu ei julge võtta enda kanda suure-ma võistluse korraldamist, võivad katsetada kursuse või rühmasiseste võistluste, treeningu või muu ühi-se ettevõtmise organiseerimisega. Teie tulevased tööandjad soovivad sageli teada, mida olete õpingute ajal lisaks õppetööle saavutanud. Akadeemia või kolledži esindami-sed ja aktiivne ühiskondlik tegevus on hea esmane sisend ka CVsse. Kindlasti jõuavad need, kes on se-da varakult harjutanud, hiljem roh-kem panustada ka Eesti riigi aren-gusse nii õpitud erialal töötades kui ka selle kõrval kas vabatahtliku abi-politseiniku, päästja või kaitseliit-lasena, aga miks mitte ka treeneri, kohtuniku või mõne spordiklubi juhina – paljudel akadeemiasse as-tujatel on sport südamelähedane kogu eluks.

Akadeemia parimaks nais-sportlaseks 2014. aastal va-

liti Kelly Nevolihhin (PPK), kes uuendas sel aastal U23 vanuse-klassi Eesti rekordeid 1000 meetri ja ühe miili jooksus, püstitas isikli-kud tippmargid ka 800 m, 1500 m ja 10 km jooksus, sai medaleid Bal-ti matšilt ja SELLi mängudelt ning tuli mitmekordseks võitjaks jõu-struktuuride spordimängudel, Ees-ti noorsoo, politsei ja SKA meist-rivõistlustel. Meestest pälvis aasta sportlase tiitli Eduard Kamenski (PPK), kes on saanud auhinnakoh-ti nii Euroopa kui Eesti kick-pok-si võistlustelt, sh võitnud profitur-niire.

Naistest olid esikolmikus ka Va-leria Koljuhhina (FK), kes sai lask-mise MMil juunioride arvestuses 13. koha, ja jõutõstja Laura-Lisett Lepp (PPK), kes on võitnud Eesti juunioride meistritiitli.

Meeste esikolmikusse jõud-sid hääletusel veel suusataja Mar-tin Nassar (FK), kes osaleb ka järg-mise aasta algul taliuniversiaadil, ja laskesuusataja Kristjan Koskinen (PPK).

Aasta parimaks võistkonnaks tunnistati PPK korvpallimees-kond, kelle esindajatena olid auta-sustamisel Martin Meeksa ja Alek-sandr Tikka.

Spordikeskuse juhi Epp Jalaka

kaudu edastasid enda tervitused pi-dulikul koosviibimisel osalejaile ka EASLi president Ants Veetõusme, EPSi president Kalle Laanet ja EOK liikumisaasta 2014 projektijuht Ai-vo Normak. Rektor Lauri Tabur julgustas tervituskõnes muuhul-gas kadette aktiivsemalt ka stipen-diumitele kandideerima. Järgmine akadeemia semestri spordistipen-diumitele kandideerimine kuuluta-takse välja veebruaris, kogu õppeaja spordistipendiumitele kandideeri-mine avatakse akadeemia sisseas-tujaile juunis avalduste esitamise perioodiks.

Paremad kadetid-sportlased

SKA tublimad sportijad (vasakult) Laura-Lisett Lepp, Martin Nassar, Kristjan Koskinen, Valeria Koljuhhina, aas-ta spordineiu Kelly Nevolihhin ja spordipoiss Eduard Kamenski koos rektori Lauri Taburiga.

Aasta töötajad-sportlasedAkadeemia kõigi üksuste

spordivaldkonna esindaja-test ja ÜE spordijuhist valimis-komisjon selgitas ka töötaja-test paremad sportlased 2014. aastal.

Meestöötajatest saab 3. korda järjest aasta sportlase tiitli

korrakaitse õppetooli lektor And-res Kutser, kes on politseivõistluste võitja laskmises ja kergejõustikus, SKAd edukalt esindanud jõustruk-tuuride võistlustel ning osalenud ka võrkpallis ja jalgrattakrossis. Hää-letuse tulemusena järgnesid mak-

sunduse ja tolli õppetooli juha-taja-lektor Tõ-

nis Elling (osalemise eest jõustruk-tuuride mängude rattakrossis, SKA võistlustel ja rahvajooksudes) ja PPK õppedistsipliini vanemspetsia-list Jaan Käos (SKAd malevõistlus-tel edukalt esindanud). Väga napilt jäid häältega maha JK tasemeõp-pe juhtivspetsialist Hannes Liivak

(JK hea esindamise eest vanglatee-nistuse võistlustel ja aktiivse kaasa-löömise eest SKA MV-l) ja TKO vanemspetsialist Veiko Ristissaar (SKA eduka esindamise eest võrk-pallis ja lauatennises).

Naistöötajatest oli esikolmik üs-na tasavägine. Hääletustulemus-te järgi jagavad töötajatest parima naissportlase tiitlit süüteomenetlu-se õppetooli dotsent Annika Lall (jõustruktuuride võistlustel sise-sõudmise võitja ja lamades suru-mise teine, samuti SKA rekordaja sõudnud naiskonna liige sisesõud-mise võistlustel) ja Epp Jalakas (auhinnakohtade võitja jõustruk-tuuride võistlustel kergejõustikus, SELLi mängudel, politsei ja vang-lateenistuse meistrivõistlustel ja aktiivne osaleja akadeemia võist-lustel). Valimistel tuli ühepunkti-se vahega kolmandaks PPK õppe-distsipliini vanemspetsialist Triinu Laos, kes on akadeemiat ja PPK-d edukalt esindanud kergejõusti-

kus, laskmises, võrk- ja korvpal-lis, sisesõudmises ja ujumises. See, et seekord valiti kõrgematele koh-tadele SKA eest korduvalt edukalt võistelnuid, ei vähenda meie teis-te tublide saavutusi, nii näiteks on riigihangete ja töökeskkonna spet-sialist Liivika Ivanov võitnud Eesti meistritiitlid rulluisu sprindivõist-lustel N40 klassis, päästekorraldu-se õppetooli juhataja-kutseõpeta-ja Ülle Jõessar saanud kõrge koha kõrghoone kuninga jooksul ja saa-vutanud häid tulemusi rahvajook-sudel. Tunnustust väärib kindlasti ka SKA naiskond kevadest sügise-ni väldanud iganädalasel Stamina jooksul: Tiina Karu, Epp Leibur, Annika Talmar-Pere, Nele Teearu ja Lia Toro.

Tublisid, kes SKA võistkonda-des kaasa löönud ja treeningutes osalenud, on palju. Spordikeskus tänab kõiki ja loodab meie ini-meste jätkuvale aktiivsusele ka järgmisel aastal!

Kaasamine spordisEpp Jalakas,

spordikeskuse juhataja

Tallinnas peetud SKA lauaten-niseturniiri võitsid Liina Liidig (JK) ja Veiko Ristissaar (TKO).

***SKA võrkpalli MV peeti 28. no-

vembril Murastes. Meestest või-tis finantskolledž (Carel Kuus, Kristjan Kosemäe, Siim Einberg, Siim Koppel, Martin Tois, Raiko Raag ja Merlin Mällo). Paikuse kooli hõbemedalid saanud võist-konda kuulusid Rene Koppel, San-der Taim, Sander Lainberg, Einri Pärn, Martin Škrobot, Erik Lepik ja Marten Kostabi. 3. koha said töö-tajad koosseisus Marek Link, El-mar Nurmela, Veiko Ristissaar, Maiko Martsik, Reimo Luht, Le-ho Tummeleht, Andres Kutser ja Vaiko Mäe.

Naiste seas võitnud PPK koos-seisu kuulusid Maria Semjono-va, Karin Lassi, Katre Karu, Kai-sa Viks, Birgit Karu, Siret Zirk ja Eleri Kontkar. Teiseks tuli sega-naiskond, kuhu kuulusid töötajate esindajatena Triinu Laos, Epp Jala-kas ja Katrin Väli ning kadettidest Renne Merilo (PÄK), Kedy Liiva-

kivi (JK) ja Ege-Lii Luik (Mag). 3. koha saanud FK naiskonda kuu-lusid Krista Remmelgas, Merili Kamenik, Merlin Mällo, Ilona Pe-terson, Liia Pajusaar ja Maarja Orav.

***SKA sisesõudmise MV 500

m distantsil võitis meestest Jakob Kazakov (PPK, aeg 1.22,1), järgne-sid Sander Seilenthal (PÄK, 1.22,4) ja Denis Duškin (PÄK, 1.22,6). Naistest tuli SKA meistriks Marite Einland (PPK, 1.38,4), 2. koha sai Renne Merilo (PÄK; 1.45,4) ja 3. koha Helen Sepp (PPK, 1.47,6). Võistkondlikult võitis päästekol-ledž, järgnesid PPK ja JK.

Marite Einland tegi 6000 m sõudmises uue naiste rekordi – 23.50,3.

***3. detsembril peeti Lasna-

mäe hallis selle õppeaasta SKA si-sekergejõustiku MV. Neljakord-seks akadeemia meistriks tuli Kelly Nevolihhin, kes võitis 60 m jooksu (8,49), kaugushüppe (4.86), 800 m jooksu (2.37,8) ja oli 4x200 m jook-sus PPK naiskonnas. Teatejook-su võidunaiskonnas osalesid veel

Stina Kraam, Veronika Rajaste ja Birgit Karu. Birgit võitis ka kõr-gushüppe (1.50). Naiste kuulitõu-kes oli parim Laura Lannusalu (samuti PPK) tulemusega 11.67.

Meeste osas ei läinud kõik ala-võidud PPK sportlastele. JK ka-dett Aleks Kool võitis kuulitõuke (11.35) ja Reio Ridalaan (samu-ti JK) 1500 m jooksu (4.32,0). PPK kadettidest tulid võitjateks 60 m jooksus Marek Stoitšev (7,90), kaugushüppes Hans Univer (5.53) ja kõrgushüppes Sander Promm (1.70). PPK võidukasse teateneli-kusse kuulusid Kalev Õiger, Allan Ploom, Sander Promm ja Hans Univer.

Kokkuvõttes anti võidukarikas samuti PPK esindusele. Punktiar-vestuses järgnesid finantskolledž ja justiitskolledž.

***Ainar Aruväli (PPK) võitis 6.

detsembril 324 punktiga esikoha Eesti meistrivõistlustel sangpom-mi kahevõistluses –85 kg kehakaa-lus, tõugates 24 kg raskust pommi 102 ja rebides 120 korda.

Politseikooli kõrgema klassi kandidaatideks võetakse Eesti Vabariigi meeskodanikke, kes on 21 aastat vanad, täiesti terved, vähemalt 172 cm pikad, kohtu karistamata, omavad keskkooli hariduse ja on kaitseväe sundaja teeninud; eesõigus neil, kes kaitseväes omandanud ohvitseri või allohvitseri aukraadi. /…/ Politseikooli nõu-kogult vastuvõetavateks tunnistatud isikud määratakse Politseivalitsuse direktori korraldusel prefektuuridesse praktikale politseiameti kandidaadina kuni järgneva kooli kõrgema klassi kursuse alguseni. Politseiameti kan-didaadid teenistustasu ei saa. Neile antakse riigi poolt tasuta riidevarustis, rakmed ja relvad.

PPK direktori Aivar Toompere kommentaar: Tänapäeval oleme pikkusenormist loobunud ja võtame õp-pima ka 150 cm pikkuseid noori, sest lühikest piirivalvurit või varjatud jälgijat ei märka ka piiririkkuja ega kur-jategija. Teine suurem erisus on see, et võtame õppima ka tütarlapsi, sest muidu poisid ei tuleks.

SKA nõuniku Priit Männiku kommentaar: Ei ole midagi uut päikese all! Praegusel ajal on muidugi roh-kem võrdõiguslikkust nii soolises kui ka füüsiliste gabariitide mõttes. Aga umbes sellist politseinikku oleks ju tore näha ka praegu. Edu meile kõigile uute kadetirühmade komplekteerimisel!

Selle aasta Tudengipalli-võistlus peeti 22.–23. no-

vembrini Rakvere spordikes-kuses. Kokku osalenud 36 võistkonda võistlesid korvpal-lis (mehed), pimevõrkpallis (se-gavõistkond) ja rahvastepallis (naised). Samuti kavas olnud lõbusas teatevõistluses lõi kaa-sa 8 võistkonda.

Teatevõistluses saavutas akadee-mia võistkond 5. koha. Üles-

andeks oli takistustega radu läbida. Nalja sai nabani ja kõigil oli tore.

Meie korvpallimeeskond kon-kureeris 15 meeskonnaga. Et tä-navune tase oli mullusega võrrel-

des tugevam, pidid mehed leppima oma väikeste eksimuste tõttu ikka-gi tubli 5. kohaga. Korvpalli mängi-sid PPKst Martin Meeksa, Aleksan-der Tikka, Karl-Johan Kaarepere ja Joosep Markson, justiitskolled-žist Sten Kunts ja Martin Õunapuu ning lisaks neile meie vilistlased Nikita Golovin, Heimar Juhanson, Enri Mets ja Riho Saponenko.

Samal ajal osalesid pimevõrk-pallis finantskolledži tudengid Kristjan Kosemäe, Merlin Mällo ja Siim Einberg, kes olid rahul saa-dud 5. kohaga. Mänguvõrk oli kin-ni kaetud ja keegi ei teadnud, millal pall üle lendab, mis tegi mängu vei-di raskemaks, aga ka põnevaks.

Akadeemia rahvastepalli nais-kond saavutas 2. koha, mis oli iga-

ti tubli väljateenitud tulemus. Fi-naalis kahjuks kaotasime esikoha „äkksurmaga“ Lääne-Virumaa Ra-kenduskõrgkooli naiskonna vastu. Meie naiskonda kuulusid justiits-kolledžist Liina Liidig ja finants-kolledžist Anna Haritonova, Lau-ra Tšernova, Geily Sinijärv, Sandra Schmidt ja Kerli Uue – kõik osa-lesid esimest korda Tudengipal-lil, mis oli meie jaoks midagi uut ja põnevat. Ka rahvastepall oli oma-moodi katsumus, sest mängisime poroloonist palliga, mis kahjuks väga lennata ei tahtnud.

Õhtul marssisid kostümeeri-tud osalejad rongkäigus läbi linna ja järgnes pidu Club Rakveres. Seal valiti välja parima kostüümi oma-nik, kes sai ka suure kastitäie au-hindu.

Jääme põnevusega ootama järg-mise aasta Tudengipalli ja loodeta-vasti veel paremaid kohti.

Tudengipall 2014Anna Haritonova,

FS140 kursusevanem

A J A L O O S T

Politseikooli vastuvõtu tingimused aastal 1935 (Riigi Teataja nr 72, 23.08.1935, art 630)