SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

S isekaitseakadeemia rektorina tööle asudes lubas Lauri Tabur

oma inauguratsioonikõnes: „Minu missiooniks on hoida akadeemia tänast head nime ja viia see nimi maailmakaardile parimate sek-ka!“. Nüüdseks tõdeme uhkusega, et oleme parimate seas nii rahvusva-helisel kui riiklikul tasandil. Lauri le-vitas sotsiaalmeedias C. Castaneda mõtet, et inimene võib end elada õnnelikuks või õnnetuks, töö hulk on sama. Õnne valemi otsimine ja selleni jõudmine on raske töö, mida Lauri ei pelga.

„Ärge unustage ka unista-mist. Vaid nende unistused täitu-vad, kes julgevad unistada.“ Ul-jad mõtted, inspireerivad ideed ja julged väljakutsed on Laurile oma-sed. Tänu väljakutsete vastuvõt-mise julgusele oleme esimene rah-vusvahelise täisakrediteeringuga kõrgkool, sh lisatärniga juhtimi-ses; oleme aidanud rajada rahvus-likku sisejulgeolekusüsteemi Gruu-sias; nõustanud kolleege Moldovas ja Afganistanis; loonud sisejulgeole-kuharidussüsteemi Kosovos. Aka-deemia on kasvanud abivajajast abi pakkuvaks organisatsiooniks.

Lauri jaoks on väga oluline, et akadeemia on isamaaline asutus.

Akadeemia vilistlasena hindab ta kõrgelt meie inimesi ühendavat ja innustavat motot Verbis aut Re – sõna või teoga. Lauri on „Parima-test parimad“ mõtteviisi maaletoo-

Meie Lauri

Sisekaitseakadeemia 22. aas-tapäeva puhul andis rektor Lauri Tabur oma käskkirjaga akadeemia I klassi teeneteme-dali – akadeemia KULDRISTI:

• kestva laitmatu töö ja sil-mapaistvate teenete eest aka-deemia strateegiliste eesmär-kide saavutamise toetamisel spordikeskuse juhatajale-lekto-rile Epp Jalakale ning

• silmapaistva panuse eest akadeemia õppetöö arenda-misel Haridus- ja Teadusminis-teeriumi üldharidusosakonna juhatajale Irene Käosaarele, Kętrzyni Piirivalve Õppekeskuse ülemale Andrzej Rytwińskile ja Soome politsei Helsingi politsei-jaoskonna teenistuskoerte inst-ruktorile Petri Tapiole.

II klassi teenetemedali – akadeemia HÕBERISTI pälvi-

sid kestva laitmatu töö ja silma-paistva teene eest akadeemia strateegiliste eesmärkide saavu-tamise toetamisel

• personaliarendusosa-konna koolitusjuht Sirje Kuller-kupp, turundus- ja kommuni-katsiooniosakonna juhataja Ene Puhm, personalidirektori ase-täitja Katrin Valter ja haldusdi-rektor Aivo Viilol ning

Hanno Pevkur on Eesti Vabarii-gi siseminister ja regionaalmi-nister alates 26. märtsist 2014. Ta kuulub Eesti Reformierakon-da.

2012–2014 oli Hanno Pevkur Eesti Vabariigi justiitsminister ja 2009–2012 sotsiaalminister.

2007–2009 oli Pevkur Riigiko-gu XI koosseisu liige ja kuulus ka Nõmme linnaosa halduskogusse

2005 – 2007 oli Pevkur Tallin-na Linnavolikogu liige ja Nõmme Halduskogu esimees

2000–2005 oli Pevkur tegev Nõmme linnaosavalitsuses, es-malt haldussekretärina, hiljem lin-naosa vanemana.

2. aprillil 1977. aastal Iisakul sündinud Pevkur on lõpetanud Järva-Jaani keskkooli ning Tallin-na Majanduskooli ja Tartu Ülikooli õigusteaduse erialad.

M illine on teie hinnang sise-kaitseametnike koolitusele

Sisekaitseakadeemias?Hinnang on hea. Minu arusaa-mist mööda ei ole võimalik kuna-gi öelda, et paremini ei saa, saab küll, mistõttu ütlengi, et hinnang on hea.

Millele tuleks akadeemial koolitusprotsessis teie arva-tes edaspidi rohkem tähelepanu pöörata?

Eks SKA puhul on pikk vaid-lus selles, kui palju on akadeemilist haridust ja kui palju rakenduslikku poolt. Usun, et kuigi akadeemilist poolt ei saa kõrvale jätta, on aka-deemia eesmärk siiski valmistada ette väga häid spetsialiste eelkõige politseile, päästeteenistusele, pii-rivalvele, vanglateenistusele ning maksu- ja tolliametile.

(Toimetuselt: mitu aastat on EV Valitsus akadeemiaperet ärrita-nud ühe ettepanekuga – SKA koli-misega Ida-Virumaale. Sellest meie vaesele riigile ülejõukäivalt kallist plaanist on „Verbis aut Re´s“ kor-duvalt kirjutatud, tudengid on oma negatiivset suhtumist sellesse väljen-danud üliõpilasesinduse pöördumi-ses A. Ansipile. Meie praeguses asu-paigas oleks akadeemia arendami-

ne, meie teistegi üksuste siia koon-damine palju odavam, pealegi jääk-sid ära kõik logistilised probleemid nii kolimisega kui edaspidi õppe-jõudude edasi-tagasi sõitmisega, mis sellega paratamatult kaasne-vad. Kõigist neist probleemidest, ka praegu rahvusvaheliseltki tunnusta-tud akadeemia igapäevatöö haava-tavusest selle projekti käivitamisega on kokkuvõtlikult ettekande teinud rektor Lauri Tabur. Hetkel on selle ettepaneku kohapealt suhteline vai-kus, kuid…)

Miks teile alluvas ministeeriu-mis, kus seda ettepanekut vaagi-takse, pole veel aru saadud, et see ettepanek läheb riigile ülemäära (vähemalt 2 korda kallimaks kui arendamine praeguses asupai-gas!) kalliks maksma?

Mul on hea meel, et SKA asuko-ha osas on tehtud väga põhjalikud analüüsid. Lisaks nendele analüü-sidele on olemas tõesti ka erinevad arvamused. Nendele arvamustele ja arvutustele lisaks tuleb arvesta-da ka julgeolekuaspektidega ning teiste asukohta mõjutavate faktori-tega. Olen kindlasti seda meelt, et oleks mõistlik kogu selle info pin-nalt võimalikult kiiresti teha asu-koha osas lõplikud otsused.

Miks ettepanekut kõigutavad ja varasemalt tehtud põhjenda-tud arvutused pole ikka leidnud valitsuses tunnustamist?

Nagu ütlesin on asukoha osas vaja arvestada kõiki detaile. Ei ole korrektne öelda, et valitsus ei ole tunnustanud. Iga arvutus või muu kogutud info SKA asukoha osas on väärtuslik lõpliku otsuse tegemisel.

Miks valitsuskoalitsioon ei taha mõista, et lihtsalt ühe õp-peasutuse üleviimine ei taga sel-le piirkonna integratsiooni, sest kadetid ja õppejõud tegelevad ju õppeprotsessiga, mitte poliitika-ga, vaid sealse piirkonna ühen-damise-lähendamise muu Eesti-ga tagab ikka ainult poliitikute vastav sihikindel tegevus?

Küsimus pole ju ainult integ-ratsioonis või selles, et valitsus vaataks SKA asukoha küsimust silmaklappidega. Kaugelt mitte, küsimus on julgeolekus, väljaõp-pe kvaliteedis ja veel paljus muus. Ehk veelkord – toetan seda, et va-litsus langetaks lõpliku otsuse esi-mesel võimalusel, et saabuks kind-lus kõikidele, kes SKA oleviku ja tulevikuga seotud.

Küsis Rein Vaher (VaR)

Intervjuu EV uue siseministri Hanno Pevkuriga

A U T A S U S T A M I S I

(Järg 4. lk)

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koostöös Pärnu Konverent-sidega korraldavad konkursi PARIM JUHT.

Konkursile laekus 37 lugu väga headest juhtidest. Zürii valis välja 7 finalisti: Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur, Eesti Tarbijateühis-tute Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand, AS Swedbank fi-nantsdirektor Heiki Raadik, AS Otto Bock Estonia tegevdirektor, juhatuse liige Kaido Kõrvel, SA Archimedes Euroopa Noored Ees-ti büroo juhataja Reet Kost, Bondora tegevjuht Pärtel Tomberg ja Inspired Universal McCann OÜ tegevjuht Meelis Järvela.

Lauri juhtimismeeskonna nimelSigrit Lilleste,

PAO kvaliteedijuht

ja, tema eestvedamisel taastasime kadeti üldnimetuse, viisime sisse aukohtu institutsiooni, akadeemia sümboolika sai „akadeemikuid“ liitva tähenduse, lõime vilistlasko-gu. Lauri jaoks ei ole häid ega halbu kadette, vaid püüe toetada iga õppi-ja potentsiaali avaldumist selliselt, et tema panus oleks maksimaalne nii vastutusrikkas valdkonnas na-gu seda on sisejulgeolek. Erasmuse vahetusprogrammi raames aka-deemiat külastanud üliõpilase kommentaar, kui rektor tuli neid isiklikult tervitama: „Vau, ma pole eluski oma ülikooli rektorit füüsili-

selt näinud, siin tuleb ta meiega jut-tu rääkima ja tunneb reaalset huvi, kuidas meil läheb?“

„Innovatsioonipoliitika ja teh-noloogiainnovatsiooni uurijana tean hästi, et kaasaja tehnoloo-giliste lahenduste kasutuselevõtt õppetöös on lähiajal ainuvõima-lik viis olla edukas.“ Lauri lõi in-novaatilise töökeskkonna, kus ek-simine on inimlik, sest vigadest õpitakse. Tolereerides eksimist, on igapäevaseks kujunenud „kastist välja mõtlemine“, mille tulemusel on loodud Migratsiooniuuringute keskus ja Innovatsioonikeskus, al-gatatud innovatsioonipäev ja -kon-kurss. Haridusasutusena võitsime põhjamaade kvaliteedikonkursil „Quality Innovation 2012“ peaau-hinna simulatsioonitehnoloogia õppetöösse integreerimise eest.

„Olen aastaid olnud koostöö-poliitikate evangelist. Seepärast pean vajalikuks rektorina rõhu-tada seda, et maailm on liiga väi-ke, et suuri asju üksi tehes üritada sellest kasu lõigata.“ Lauri on üks vähestest sisejulgeolekuga kokku-puutuvatest juhtidest, kes raken-dab kaasavat juhtimiskultuuri. Ta lähtub sellest, et põhimõtteliselt ei soovi inimesed alluda võimule, ku-na neil on demokraatlikus ühis-konnas valikuvabadus, tema põ-himõte on pigem evolutsioon kui revolutsioon. Seetõttu ta kaasab paljuski vabatahtlikkuse alusel, on visiooni looja ja isikliku eeskuju näitaja. Lauri juhib organisatsioo-ni kui terviksüsteemi, jättes ruumi iseseisvaks otsustamiseks, samas tervikut kindlalt ohjates. Ta ei tege-le mikromanageerimisega, üksuste juhtidel on suhteliselt suur vastutus nii valdkonna kui ka inimressursi juhtimisel, alluv teab oma otsustus-pädevust ja vastutuse piire. Selline

juhtimisstiil autokraatsust eelda-vas organisatsioonis nõuab oluli-selt enam tarkust, sh emotsionaal-set intelligentsust ja kannatlikkust. Lauril ei ole kunagi liiga kiire asjade rahulikuks läbikaalumiseks. Mees-konnamängijana ta mõistab, et edu saavutada saab ainult koos teiste inimestega – ta loob soodsa kesk-konna, kus tekib soov anda enda panus ja kogemus ning seega aida-ta koostöös kujundada ühist edu-lugu. Õige asja nimel kõrvaldab ta sinu teelt takistused mängleva ker-gusega ja suudab suurema vaeva-ta inimesi tegutsema panna. Oskus olla samaaegselt tippjuht ja meel-div kaaslane seltskonnas, võimal-dab tal samastuda kõigi töötajatega, mistõttu ei ole tunnetatav hierarhi-line barjäär „mina vs juht“. „Tere” ja ärakuulamist on väärt iga inime-ne, võrdne suhtlemine on nii koos-oleku laua ümber ideede generee-rimisel kui saunalaval oleviku või tuleviku üle mõtteid mõlgutades, akadeemia ühisüritustel ükskõik mis tasandi kolleegiga vesteldes.

Lauri sõnal on kaalu ja tema pä-rast ei pea piinlikkust tundma, oma esinemistega paneb ta ennast kuu-lama ja väljaöeldud ideedest innus-tuma. Kolleegi kirjutatud haikust kumab rektori mõjumine läheda-se sõbrana, kelle poole on hea tun-nustavalt alt üles vaadata.

ta on meiegasõnades usk ja lootusteod täis armastustLauri on viinud oma aruku-

se toel riigiasutuse võimalikud demotivaatorid minimaalsele tase-mele ja toetab erasektori paindlik-kust seal, kus vähegi võimalik. Üks tema tunnuslausetest on: „Maurus võtab alati raha vastu, kui kee-gi seda pakub.“ Ajal, kus aastaid on üleval küsimus akadeemia või-

malikust kolimisest Ida-Virumaa-le, on rektor loonud õhkkonna, kus ei mõelda lahkumisele, vaid pigem akadeemia arengutele pikemas perspektiivis. Lauri seisab targalt ja vajadusel jõuliselt nii oma asutu-se strateegiliste huvide kui ka töö-tajate eest. Ta võimaldab töötajatel ennast arendada ning järjepidevalt täiendada, sest tark, kompetentne, koolitatud ja motiveeritud inimres-surss tagab organisatsiooni aren-gu. Lauri juhtimisel on ellu viidud mitmeid töökeskkonda/töötajate tööelu puudutavaid parendusi, nt koosolekutevabad reeded; kaugtöö võimalus, talve- ja suveakadeemia, tantsuakadeemia, lastehoid „Põn-niakadeemia“ jne. Selline juhtimis-stiil pakub piisavalt turvatunnet ja tuge, mille tulemusena tunnista-ti akadeemia „Unistuste tööandja 2013“ tiitli vääriliseks. Personali ra-hulolu-uuringus on juhtimine aka-deemia tasandil aastatel 2008–2013 suurima positiivse trendiga aspekt ja Lauri on esitatud Aasta kolleegi kandidaadiks. Lauri tugevust näi-tab fakt, et akadeemia endine rek-tor on tema nõunik.

Töötajatena oleme uhked nii akadeemia kui Lauri üle, akadee-mia pere kutsub rektorit Meie Lauri. Ei ole midagi enam tun-nustavat, kui alluvad annavad ju-hile tiitli Meie. Peter Druckeri ar-vates seisneb suurem osa sellest, mida peetakse juhtimiseks, tege-likult inimeste takistamises oma tööga hakkamasaamisel, st vä-hem juhtimist on tihti rohkem. Kas teadlikult või teadmatult on Meie Lauri järgimas samalaadset juhti-mispraktikat.

justkui laine veeskindel käsi tüüriljulgus minna ees

Nr 4 (236) APRILL 2014

V e r b i s a u t R e 2 APRILL 2014

2. aprillil pidasime akadee-mias juba kolmanda rah-

vusvahelise keelekonverentsi.

Kui eelmisel aastal keskendusi-me LAKõppele („Lõimitud ai-

ne- ja keeleõpe: poolt ja vastu“), siis seekordse konverentsi teema „Mo-dern methodology and practices for teaching foreign languages: tradition and innovation“ („Kaasaegsed võõrkeeleõppes kasutatavad mee-todid ja praktikad: traditsioon ja in-novatsioon“) ulatus tunduvalt kau-gemale. Räägiti 21. sajandi õppijast, kultuuridevahelistest suhetest ja loovusest. Ühe uuendusena oli tä-navu muutunud ka konverentsi formaat. Pärast hommikusi ple-naarettekandeid (esinejad USAst, Rumeeniast ja Soomest) anti või-malus oma kogemusi jagada Eesti ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja ka gümnaasiumite praktikutel, kes said sõna kuues töötoas.

Konverentsi avas akadeemia rektor Lauri Tabur, kes avaldas ar-vamust, et kui osalejad saavad üri-tuselt kasvõi ühe hea mõtte, on konverents korda läinud. Tuleb rõõmuga tunnistada, et häid mõt-teid kogunes rohkelt.

Päeva esimese esinejana as-

tus üles Teresa Jane McCarthy (Vilniuse Ülikooli juures töötav USA professor), kelle ettekanne „Millennials and Pedagogy: Why Approaches to Education Need to Change“ tõi välja mitmeid tänapäe-va tudengit iseloomustavaid tahke. Toetudes tehtud uuringule rääkis McCarthy sellest, et nüüdistudeng ei võta õppimisest aktiivselt osa, kui õppejõud talle ei meeldi. Ta an-dis ka ülevaate tudengite vajadusest personaalse lähenemise järele, kui-das selline olukord välja on kujune-nud ja mismoodi saavad õppejõud mõjutada õpilasi olema õppetöös tulemuslikumad. Ta rõhutas, et 21. sajandi õppejõud/õpetaja peab are-nema koos õppijaga ja kohanda-ma ennast vastavalt muutunud õp-pijale. Teresa Jane McCarthy juhtis töötuba klassiruumis toimivatest kultuuridevaheliste barjääride tee-mal, olgu need siis keelelised või sisulised. Etteruttavalt võib öelda, et Teresa Jane McCarthy esinemi-sed olid sedavõrd kaasahaaravad, et mõni osaleja pidas oluliseks ta-gasisidelehele kirja panna, et ni-metatud esineja tõi tema ihule ka-nanaha.

Ileana Chersan (Bukaresti Po-litseiakadeemia) kõneles alter-natiivsetest sõnavara õppimise ja õpetamise viisidest eelkõige po-

litseinike kontekstis. Lisaks selle-le, et Ileana Chersan on õppejõud, on ta ka politsei erialakeele õpi-ku (English for Law Enforcement) kaasautor. Nii SKA kui ka mitmete teiste riikide keelekeskused kasuta-vad mainitud materjali politseika-dettide õpetamisel. Oma ettekan-des tõi Chersan palju näiteid selle kohta, milliseid allikaid peale õpi-kute on võimalik sõnavara arenda-miseks kasutada.

Päeva esimese poole lõpetas Sohvi Siponmaa (Soome Mere-akadeemia) oma kaasahaarava et-tekandega sellest, kuidas napisõna-lisi soomlasi keeletunnis rääkima suunata. Meil tuntud vanasõna „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ on ka soomlaste seas kõrges hin-nas ja seetõttu tuleb keeleõpeta-jatel välja mõelda erinevaid tege-vusi, mis nende õppijad rääkima paneks. Paljude Siponmaa näide-te seast tooks välja tema korralda-tavad teemaõhtud ning keeleõp-pe eesmärgil korraldatavad ühised teatri- ja kinokülastused mereaka-deemia kadettidele.

Nagu öeldud, oli päeva tei-ne pool sisustatud töötubadega. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutu-se keeletestijate sektsiooni esinda-jad Merit Kompus, Gerli Kuhi ja Marju Laurits rääkisid keeletes-

tide koostamisest. Elle Sõrmus ja Kateriina Rannula Tallinna Ter-vishoiukõrgkoolist tutvustasid vii-se, kuidas e-sõnaraamatuid sõna-varaõppe eesmärgil kasutada. Anu Tammeleht Saue gümnaasiumist tõi näiteid selle kohta, kuidas kee-letunnis loovust arendada (õpi-laskonverentsid, webquestid jms). Meie akadeemia töötajatest esines Silvia Luige, kelle teemaks olid tra-ditsioonilised ja nüüdisaegsed lä-henemised keeleõppes. Kaia Tom-son Tartu Ülikooli Narva kolledžist tutvustas oma töötoas Saksamaal leiutatud moodust dialoogide abil keelt õppida. Täname kõiki töötu-bade elluviijaid!

Üritusega rahulolu jäi kõlama nii külalistega vesteldes kui taga-sisideküsitlusest. Mõned mõtted tagasisidelehtedelt: Suurepärane üritus! Võiks toimuda tihemini! Ins-pireeritud ja inspireerivad esinejad. Hea päeva ülesehitus. Oli väga tore päev! Väga head esitlused! Sain kaa-sa hulgaliselt häid emotsioone...

Meil on hea meel, et keelekes-kuse konverents pakub kaasamõt-lemist koolitajatele laiemalt. Loo-dame tulevikus näha konverentsil rohkem akadeemia inimesi, sh ka õppureid ning tänusõnad kõigile, tänu kellele meie konverents aset leidis!

Keelekeskuse konverents – kevadine suursündmus

Elen Laanemaa,keelekeskuse juhataja

Eelmisel kevadel lülitasime kõrg-haridusreformist lähtuvad re-

gulatsioonid meie õppekorraldus-eeskirja (ÕKE) ja kevadel, pärast esimese semestri lõppu saime ju-ba esimesi kokkuvõtteid teha ning arutleda õppekorraldusliku poole rakendumise ja võimalike muuda-tuste üle ÕKEs. Tasuta kõrgharidu-se kontekstis on oluline, et üliõpila-sed sooritaksid semestris vähemalt 30 EAP mahus aineid. Selle taga-miseks viisime sisse õppevõlgne-vuste likvideerimise (ÕVL) näda-la, et kadettidel oleks olemas kõik võimalused sooritada vajadusel jä-releksameid enne semestri lõppu. Õppejõudude arvates õigustas nä-dal end hästi, kuigi 1. semestril on üliõpilased veel innukad ja suurt vajadust sellise nädala järele ei ol-nud. Kindlasti jätkame nimetatud nädalaga ka järgmisel aastal, kui kõrgharidusreformi õppegruppe on juba kahe kursuse jagu.

Nõue, et semestri lõpuks peab üliõpilasel olema sooritatud 30 EAPd, tõi õppejõududele kaasa ka surve kiiremini soorituste tulemu-sed välja panna. Eelkõige puudu-tab see ÕVLi nädalal tehtud eksa-meid ja arvestusi, mille tulemused peaksid laekuma hiljemalt järgmi-sel päeval.

Arutlesime ka teemal, kas eel-

dusaine mitteläbinud kadett võiks alustada eeldusainele järgneva tei-se aine õppimist, et mitte jääda tee-mades maha, kuni ta järeleksamit sooritab. Ainete raames on kind-lasti erisusi, kuid otsustasime siis-ki anda üliõpilasele võimaluse aine alustamiseks ja võlgnevuse likvi-deerimiseks 2 nädalat.

Laiem teema, mida eelnevalt põhjalikult analüüsisime ja üksus-tes arutasime, oli puudumiste te-maatika. See on valdkond, mida varem pole kolledžites analüüsitud, kuid mis on stipendiumite maks-mise ja distsipliini tagamise seisu-kohalt oluline. Jälgisime protses-si vastavust regulatsioonidele ning kogusime häid mõtteid, kuidas puudumisega seonduvaid tegevusi ja regulatsioone parandada.

Võtsime vaatluse alla kõik kol-ledžid ja haridustasemed – kokku 32 õpperühma. Aluseks oli no-vembrikuu 2013. Õppeosakonna töötajad vaatlesid üksustes rüh-mapäevikuid, hilinemisi, puudu-misi (põhjuste kaupa), avaldusi/taotlusi, tõendeid, õppejõudude allkirjade olemasolu, puudumis-te üldist korraldust jm. Lisaks do-kumentide analüüsile vestlesime rühmavanemate, õppereferenti-de, õppedistsipliini spetsialistide ja kolledžidirektoritega.

Tähelepanekutena võib välja tuua suured erisused kolledžites ja asukohtades. Erinevad on puudu-miste päevikud (päeva-, nädala- ja ainepõhine arvestus), samuti õppu-rite puudumist taotlevad avaldused ja nende menetlemine. Kolledžites on ametikohtade lõikes erinevad ka puudumistega seotud rollid ja üles-anded (õppereferendid, distsipliini vanemspetsialistid, kursusejuhen-dajad jt). Samuti on erinev hiline-miste märkimine ja õppejõudu-de panus puudumiste päevikusse allkirjade panemisel. Kindlasti on puudumiste temaatikas igas kol-ledžis omad head näited ja prakti-kad, mida saame aluseks võtta ning ka teistele üksustele soovitada.

Puudumiste statistikas jäi sil-ma, et asukohtade lõikes suuri eri-susi puudumiste arvus ei ole. Hai-guse tõttu puudujaid on rohkem koolides, teistel põhjustel puudu-misi on rohkem Kase tänava õp-pegruppide kadettidel. Üldiselt on rohkem puudumisi rakenduskõrg-haridusõppe kadettidel võrreldes kutseõppega, kaugõppijatel võrrel-des päevaõppijatega ja vanematel kursustel võrreldes esimese kursu-sega.

Parendustegevusena puudu-miste temaatikas viime järgmisest õppeaastast sisse ühtse puudumis-te päeviku ja kadetile puudumi-se taotlemise vormi. Kuna näiteks keskuste õppejõud õpetavad kõiki-des kolledžites, siis parandab ühtne süsteem kogu akadeemias protses-si arusaadavust ja ühtselt mõisteta-vust.

Veidi lihvimist vajab ka puudu-

mistest kolledži teavitamine, näi-teks kooli esindamise puhul spor-divõistlustel või messidel. Edaspidi saab vastav üksus teha kõikide as-jassepuutuvate õppurite kohta ühe teavituse ning selle õppereferenti-dele edastada, kes teevad juba vas-tavad märked puudumiste päevi-kusse ja teavitavad õppejõudusid.

Ühtne arusaam õppeüksus-tes oli see, et õppejõul ei ole õigust oma tunnist kedagi ära lubada, vaid puudumist tuleb taotleda vas-tavalt kehtivale korrale. Kindlasti on oluline, et õppejõud puudumis-te päevikusse annaks allkirja – see tõendab nii puudujate märkimise õigsust kui ka tunni toimumist.

Oluline on järgmise õppeaasta alguses nõustada rühmavanemaid ning koosseisuväliseid ja uusi õp-pejõudusid, et kõik saaksid ühtviisi aru nõuetest puudumiste märkimi-se osas ja oma rollist selles.

Üksustes tuli ka juttu sellest, kas puudumiste märkimist saaks kui-dagi tänapäevasemaks muuta ja korraldada elektrooniliselt. Prae-gu me sellele lahendust pole leid-nud, kuna õppejõudude (eelkõi-ge koosseisuväliste) valmisolek eraldi süsteemi sisselogimiseks ja digiallkirjastamiseks iga tunni lõ-pus ei ole väga kõrge.

Juttu oli sellestki, kas akadeemia nõue kiivalt kohalkäimist kontrol-lida ja nõuda ei ole liig. Valdavalt jäi siiski kõlama mõte, et hea haridu-se omandamiseks tuleb koolis käia. Üks põhjus puudumiste märkimi-seks on kindlasti ka põhistipendiu-mi maksmine, mis on otseselt seo-tud kohalkäimisega, teiselt poolt on meie ja ametite ootus õppurite dist-sipliinile ja pühendumisele kõrge.

„T ulevik sõltub sellest, mida otsustad teha täna“ – see

Mahatma Gandhi tsitaat oli lä-bivaks selgrooks juba 4. kor-da akadeemias peetud inno-vatsioonipäeval, mis seekord kandis alapealkirja „Tulevik on Täna“.

15. aprill oli eriline päev, mil kummalisel ja innovaa-

tilisel moel kohtusid akadeemia sünnipäevaüritusel SKA minevik, olevik ja tulevik. Ilmselt ei jäänud paljudele märkamatuks muuseum-telklaager, maja ümber tiirutavad droonvaresed ja märulipolitsei või-mas veekahur. Tõeline innovat-sioonimaagia aga arenes siiski E. Raska auditooriumis ja raamatu-kogus, kuhu oli seekord kogune-nud rekordarv osalejaid nii meilt kui mujalt.

Milles seisneb innovatsiooni-päeva võlu ja valu? Seminari ees-märk polnud mitte ainult näida-ta, mis maailmas toimub või kuhu tehnoloogia on lähiaastatel jõud-mas, vaid pigem, kuidas meie mõt-temaailm ja käitumisharjumused peaksid muutuma või õigemini kohanema tehnoloogilise progres-

siga. Need reeglid ja harjumused, mis kehtisid eile, ei pruugi enam kõige otstarbekamad olla homme. Nii peab muutuma ka kool, mis 21. sajandil ei saa enam piirduda eri-ala ainekava kopeerimisega lõpu-diplomile, vaid mängu tulevad ka individuaalsed ja sotsiaalsed kom-petentsid ehk kõik see, mida pea-le oma eriala või igapäevatöö veel oskad teha ning mida tihti oman-datakse klassiruumivälistel üritus-tel. Innovatsioonipäev on õppimise koht, kus oma eriala tipud jagavad kogemusi, mida ja kuidas teha sel-leks, et olla edukas – need on õppe-tunnid, mille väärtust on raske ala-hinnata.

Üheselt päeva kokku võtta on ääretult raske ja õnneks ei peagi se-da tegema, sest kogu seminar on elektrooniliselt salvestatud ja jälgi-tav InHTK kodulehel. Kuid siiski mõnede esinejate tsitaate:

dokumentaalintervjuust Raivo Küüti ja Kalev Timbergiga: „Kõige olulisem otsus, mis siiani Sisekaitse-akadeemiat puudutavalt vastu võe-tud – oli selle loomine, nüüd on vaja targalt edasi liikuda“.

Innovatsioonipäev IV tagasivaatepeeglis

Marek Link,innovatsioonipäeva korraldaja

Õppeüksuste külastustestKrista Haak, õppeprorektor

Tiina Karu, õppeosakonna juhataja

Igal kevadel kohtub õppeosakond õppejõudude ja õppekor-raldusüksustega, et arutada tasemeõppe teemasid. Ka tänavu

märtsis külastasime kõiki kümmet õppeüksust – kolledžeid, koole ja keskuseid ning keskendusime eelkõige kõrgharidusreformi ra-kendumisega ja õppurite puudumistega seotud probleemidega.

• S I S E K A I T S E A K A D E E M I A 2 2 •

Innoveerijail olid kõrvad kikkis.

Kohtumine drooniga.

Lauri Taburi avakõnest: „Oluli-ne ei ole ainult see, mida teeme, vaid ka, millise emotsiooniga.“

Jaanus Tamm (AS Defendec): „Jääge endale kindlaks, olge järje-pidevad ning valmis ohverdusteks – ainult nii saavutate edu.“

Sten Reimandi (ThreodSystems) ettekandest mehitama-ta lennuinfosüsteemidest: „Tehno-loogia ei ole eesmärk, küll aga on see vahend võimaldamaks teatud asju efektiivsemalt teha“.

Harry Lahteina (SJI juhataja) et-tekandest „Ulmefilmid ja sisejulge-olek“: „Suurim oht tehnoloogias on inimese ja inimlikkuse kadumine“.

Peeter Nieleri (Ltd Criffin) et-tekandest „Virtuaalne tulevik“: „Kujutage ette, et teil on võimalik õppida ajalugu nii, et olete justkui füüsiliselt nende sündmuste keskel, Octulus 3D maskid on kohal“.

Rasmus Reimo (Microsoft):„Meil on vaja tehnoloogilist inno-

vatsiooni selleks, et olla inimestele lähemal“.

Innovatsioonipäeva raames oli ka 2 nn esilinastust, kus mulluse in-novatsioonikonkursi võitjad Ind-rek Agar ja Kadri Toming tutvus-tasid loodud prototüüpe, vastavalt siis suitsusukeldumise interaktiiv-ne rakendus ja nutimäng „Maksud

Sinu Taskus“. Tegemist on esimes-te nutirakendustega, mis meie aka-deemias kunagi loodud. Ka täna-vu kulmineerus innovatsioonipäev akadeemia innovatsioonikonkursi-ga. Seekord aitas ideed purki püüda “Garaaž 48“ üritustega tuntuks saa-nud konsultant Priit Salumaa. Fi-naalini jõudsid 6 tööd: tudengiäpp, tööajagraafiku automaatne koosta-ja, täiendkoolituse haldussüsteem, noortele suunatud kodanikukas-vatusliku sisuga arvutimäng, au-tomaatloendur vanglas ning bio-meetriline automaatne religiooni ja rassituvastusseade piirivalvuri-tele. Siit ka minu suur tänu Ivarile, Erkkile, Andresele, Ingemarile ja Kaile justiitskolledžist ning palju-dele teistele, kes innovatsioonikon-kursist osa võtsid. Meie edasine töö on suunatud ideede järelhindami-sele suures lootuses, et sügiseks ka ühtteist valmis saab.

Kohtume peagi jälle: kõik suu-red asjad saavad alguse väikestest asjadest. Minu suur tänu kõigile, kes aitasid innovatsioonipäevale nõu ja jõuga kaasa.

V e r b i s a u t R e 3APRILL 2014

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

T u d e n g i l e h e k ü l g

P rogramm algas Murastes es-maspäeva, 7. aprilli hommi-

kul meie akadeemia lühikese esit-luse ja ringkäiguga koolis. Enim emotsioone pakkus külalistele koerte koolituskeskus. Pärastlõu-nal läksime tutvuma Põhja pre-fektuuri kriisiohjekeskusega, kus teenistuse vanem Jane Varipuu an-dis saksa politseitudengeile põhja-liku ülevaate, kes ja kuidas antud kohas töötavad. Sakslastele oli ül-latuseks, et linna jälgivad eri piir-kondades videokaamerad ja et kõi-kide patrullsõidukite asukohti saab GPS seadme abil juhtimiskeskuses näha. Juhtimiskeskusest ruttasime akadeemia peamajja, kus külali-si tervitas rektor Lauri Tabur. Kii-re ülevaate akadeemia välissuhetest tegid Kristi Kulu ja Kaisa Kägu, kes kutsusid sakslasi ka tulevikus meie rahvusvahelistes program-mides osalema. Edasi läksime Ma-rek Linki juurde innovaatiliste ha-ridustehnoloogiate keskusesse, kus saime põhjaliku ülevaate keskuse võimalustest koolitada nii õppu-reid kui ka juba töötavaid ametnik-ke. Külalised said simulatsiooni-harjutusi proovida.

Teisipäeva hommikusöögil said sakslased söökla aknast jälgida kol-ledži iganädalast rivistust, kus kol-ledži direktor Aivar Toompere edastas kadettidele vajalikku teavet. Seejärel tuli direktor külalisi tervita-ma ja oligi aeg bussi asuda, et sõita Tallinna kainestusmajja. Teenistu-sevanem Aivar Krupp demonst-reeris seal ilmekalt kaineri tööd, alustades isiku politsei- või kiirabi-autost väljutamisega ja lõpetades tema majast lahkumisega. Sealsed tingimused ja võimalused häm-mastasid sakslasi ja tuleb tunnista-da, et ka mind. Pole siis imestada, et seda maja hotelliks kutsutakse. Enne majast väljumist saime osaks

reaalsest situatsioonist, kus patrull tõi kainestusmajja kiirabi üle antud alkoholijoobes isiku, kes oli täies-ti mittekontaktne: ei suutnud ise-seisvalt liikuda ega püstigi seista ja ta välimus oli kohutav. Sakslasi ül-latas, et Eestis kasutatakse kongiga autosid, sest nemad peavad kõiki vedama sõiduauto tagaistmel.

Vahetusprogramm jätkus Kei-la konstaablijaoskonnas, mida tut-vustas noorsoo- ja ennetusteenis-tuse vanem Liisa Kangur. Ta oli meile korraldanud ka tutvumi-se Keila kooli ja noortekeskusega. Meie politsei teeb Keilas kooli ning sotsiaal- ja noortekeskusega tihe-dat koostööd. Külalised said see-ga tutvuda ka õppimistingimuste ja vaba aja veetmise võimalustega Keilas. Veel enne õhtusööki peeti maha maahokimatš Eesti ja saksa kadettide ning Leedu õppejõudude segavõistkondade vahel. Nagu ala-ti võitis sõprus ja sport. Õhtul tut-vusid külalised Tallinna vanalinna-ga, sest mis see Eesti külastus ikka oleks ilma keskaegset vanalinna nägemata.

Kolmapäev algas liikluspolitsei töö jälgimisega. Liikluspolitseini-kud Eerik Purgel ja Raimo Esop olid leidlikud ning jaotanud külali-sed kahte gruppi andsid nad põhja-liku ülevaate liikluspatrulli igapäe-vatööst ja varustusest.

Me käisime Saksamaa külaliste-ga ka vabaõhumuuseumis. Külali-sed imetlesid seal eelmiste sajandite Eesti elu-olu, proovisid kamavahtu ja silitasid hobust. Pärastlõunal tut-vuti Põhja prefektuuri kriminalis-tikateenistusega, kus Erkko Piiri-mägi näitas, kuidas töötab Eesti nö CSI. Üllatuseks ja muidugi kompli-mentide osaliseks sai Erkko tutvus-tus saksa keeles. Seejärel sõitsime Paikusele, kus meid juba ootasid PtS130 kadetid. Iga kadett võttis

Sisekaitseakadeemia 22. sünnipäevapidu laululava klaassaalis: kadette peosaalist.

Õppereis SaksamaaleMirjam Volmre, PPK õpperühma PaS132 kadett

Meie õppereis Güstrowis-se algas 22. märtsi hommi-

kul. Pakkisime asjad ja alustasime Paikuselt sõitu Saksamaa suunas. Güstrowi akadeemiasse Meck-lenburg-Vorpommerni liidumaa-le jõudsime 23. märtsi õhtul. Seal ootasid meid ees Güstrowi politsei-kadetid, nende inglise keele õppe-jõud ja ka Leedu politseikooli ka-detid. Kuna kell oli palju, siis viidi meid kohe ööbima. Hommikuti är-kasime nagu tavaliselt kl 6, sest kl 7 läksime sööma ja tunnid algasid kl 8. Esmaspäev oli kohe tegus päev, nii füüsiliselt kui vaimselt. Pidime ju kõik harjuma sellega, et enam ei saa eesti keelega hakkama ja su-helda tuleb inglise keeles. Vahetus-programmi esimesel päeval nägi-me Güstrowi politseiteaduskonna kasutuses olevaid taktikalisi ruu-me. Saime osa võtta saksa kadetti-de enesekaitsetunnist ja füüsilistest harjutustest. Nende enesekaitse eri-neb meie omast üsna oluliselt, sest sakslased teevad kõike paarilise-ga kahekesi, aga meie peame Eestis üksinda hakkama saa-ma. Esmaspäeva õhtul liitusid meiega ka Nor-ra kadetid.

Teisipäev algas jäl-legi varakult, sest võõ-rustajad olid planeeri-nud reisi Schwerini. Seal ootas meid märulipolit-sei. Nägime nende va-rustust ja saime soovi korral endale varustu-se selga panna. Nägime, kuidas saksa politsei taktiliselt liigub ja mas-sirahutusi oma kontrol-li alla võtab ning saime lasta nende vanemast veekahurist. Kes soovi-sid, said tunda veeka-

huri „mõnusid“, kui veejuga nende pihta suunati. Näidati teenistuskoe-ri ja kuidas koerad teatud olukor-dades reageerivad. Õhtul käisime Leedu, Norra ja Saksamaa kadetti-dega bowlingut mängimas.

Kolmapäeval olid meil Güstro-wi politseikoolis tunnid, kus ena-masti räägiti saksa politsei sta-tistikast. Kui vahetusprogrammi viimasel päeval küsiti meilt taga-sisidet, siis ütlesime korraldajatele, et statistikat oli küll huvitav kuula-ta, aga olukorra lõbusamaks muut-miseks võiks rohkem teha praktilisi harjutusi. Mida rohkem on õppe-reisil just praktilisi harjutusi, seda paremini jääb reis meelde.

Samal õhtul osalesime diskol kooli sööklas. Erinevalt meie aka-deemia pidudest tarvitati nende koolis üsna palju alkoholi. Selle jär-gi saab öelda, et meie akadeemias on riigiametnike koolitamiseks va-jalik distsipliin olemas.

Neljapäeval jagati meie grupp pooleks – osad said minna Schwe-

rini ja teised Rostocki. Mina käisin Schwerinis, kus meile näidati sak-sa erapolitseiautot ja taktikalist lii-kumist ning demonstreeriti, kui-das sisenetakse ruumidesse, kus on relvastatud kurjategija. Seegi päev möödus edukalt.

Huvitav oli võrrelda Eesti ja Saksamaa politseid, kuna me ole-me oma liikumiste ja teguviiside poolest küllalt erinevad. Program-minädala õhtuti tutvusime Rosto-cki ja Schwerini huviväärsustega, näiteks järvede vahel asuva Schwe-rini lossiga – Schloss.

Reedel olime kõik pidulikku vormi riietatud ja andsime tagasi-sidet, mida nägime, kuidas meile meeldis, mis oli Saksamaa politsei-teaduskonnas meeldejäävat ja mis vajaks veel arendamist. Jätsime vas-tuvõtjatega hüvasti ja andsime nei-le mälestuseks kingitusi.

Mina jäin Saksamaa reisiga ra-hule. Kui avaneb võimalus, külas-tan meeleldi teistegi riikide polit-seikoole. Hea on saada uusi tutvusi ja näha, kuidas tehakse politseitööd teistes Euroopa riikides. Tänu selle-le õppereisile saime uusi tutvusi nii Saksamaa, Norra kui Leedu kadet-tide seast.

Valikaine „Rahvusvaheline politseitöö“ raames viibisid Saksa-maal Güstrowis 5 PPK kadetti ning korrakaitse õppetooli õp-

pejõud Kalmer Krimses ja Andres Kutser.

Güstrowlased PPKsTriinu Laos,

PPK Paikuse kooli õppedistsipliini vanemspetsialist

Juba mitmendat kevadet võtame Murastes ja Paikusel vastu va-hetusüliõpilasi Saksamaalt Mecklenburg-Vorpommerni liidu-

maa Güstrowi akadeemia politseiteaduskonnast. Sel korral saa-bus külla 7 tudengit, neist 6 tüdrukut.

oma hoole alla ühe külalise.Neljapäeva hommik algas Lää-

ne prefektuuris, kus nii saksa kui meie kadetid said osaleda polit-seioperatsioonil, mis oli suunatud koolide ümbruses suitsetavate ala-ealiste püüdmiseks. Oli ka actionit, sest osalised said alaealisi joostes taga ajada ja ka üle aedade roni-da. Operatsioon meeldis kõigile ja oli hästi korraldatud. Pärastlõunal kuulasid sakslased esitlusi. Õppe-töö läbiviimisest rääkisid samal ajal Paikusel viibinud Leedu politsei-kooli õppejõud ning meie kadetid tutvustasid PPAd ja selle struktuu-ri, sakslased omakorda tutvustasid oma liidumaad ja õppekorraldust oma koolis. Kui ametlik esinemine läbi, said meie ja saksa kadetid koos mängida võrkpalli ning hiljem ma-tisaalis enesekaitses mõõtu võtta. Üks saksa tüdruk esitas meie poisi-le koguni väljakutse poksimatšiks. Kuigi võidu peale ei poksitudki, jäi minu hinnangul võit tüdrukule.

Reede algas ekskursiooniga lä-hedal asuvasse Sindi konstaablijaos-konda, kus mul avanes võimalus tutvustada enda eelnevat töökohta. Näitasime sakslastele Sindi kuul-saimat nö urgast, mida kohalikud kutsuvad „Pentagoniks“. Tegemist on linnale kuuluva sotsiaalmajaga, kus elavad paljud ühiskonnas hät-ta jäänud inimesed. Hoiatades, et külalised millegi vastu ei läheks ja jälgiks endi jalge ette, sai majale tiir peale tehtud, selgitades, et sealsete asukatega tuleb politseil alalõpma-ta kokku puutuda.

Tagasi kooli minnes oli aeg ko-guneda nõupidamisruumi, teha grupipilte ja anda kogu nädalale ta-gasiside. See osutus küllalt positiiv-seks. Külaliste sõnul võeti neid igal pool sõbralikult vastu ja nad said hea ülevaate nii politseinike kooli-tusest kui erinevatest tööliinidest. Kogu nädal olnud erialaselt tihe-dalt sisustatud ja kõik nähtu huvi-tav.

Hiljem sai veel pisut Pärnumaa ümbrust näidatud, bowlingut män-gitud, siis kohvreid pakitud ja vara mindud magama, sest start Tallin-

na lennujaama algas va-rahommikul kl 4. Len-nuks registreeritud, oli aeg hüvastijätuks. Siin-kohal minu ja PPK tänu kõigile politseiametni-kele, kes programmi-nädala professionaalset poolt aitasid sisustada.

Pildil (vasakult): Triinu Laos, Carolin Schlee, Sebastian Schilling, Tarita Lemsky, Ines Shwarz, Julia Staude, Caroline Kröning, An-nika-Johanna Drabe ja Eva Alliksoo.

Sirle Kodasma foto

Grupipilt võõrustajate ja külalistega.

15. ja 16. aprillil pi-dasime neljan-

dat korda Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumis ja Nar-va soldino gümnaasiumis si-sejulgeolekupäevi, kus meie akadeemia kadetid ja riigi-ametite esindajad tutvustasid õpilastele nii õppimisvõima-lusi sisejulgeoleku alal kui ka edasisi karjäärivalikuid selles valdkonnas.

S isejulgeolekupäevad möö-dusid mõlemas linnas edu-

kalt. Kohtla-Järvel tuli näiteks

sealse piirkonna 6st eesti- ja ve-nekeelsest koolist kohale kokku 97 õpilast. Nende osavõtt võist-lusmängust, samuti huvi politsei, piirivalve, pääste ja tollitehnika ning politsei- ja piirivalvekoerte demonstratsioonesinemiste vas-tu oli üle ootuste aktiivne. Esma-kordselt tutvustasid noortele oma tehnikat Maksu- ja Tolliameti esindajad.

Narvas tuli 7st koolist kohale koguni 119 õpilast, kes tundusid isegi aktiivsematena kui Kohtla-Järvel. Registreerus 19 võistkon-da ja rebimine parema koha ni-mel oli tihe.

Tegelikult on päris meeldiv, et 9. klasside õpilased, kelle huvi on sageli küllalt raske millelegi roh-kem kui 5-10 minutiks haarata, suutsid koguni 3ks tunniks kes-kenduda ja tegutsesid sellise in-nuga, et neid ei häirinud keele- ega meeleprobleemid.

Olen jätkuvalt seda meelt, et sellised praktilis-teoreetilised õp-pused nagu seda on meie eelkut-seõpe, kujundavad sellises eas noorte meelt ja meelsust roh-kem kui paljud spetsiaalsed “üri-tused” kodanikukasvatuse tõhus-tamiseks.

Sisejulgeolekupäevad Ida-VirumaalPriit Männik,

nõunik

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1

www.spinpress.ee

V e r b i s a u t R e 4 APRILL 2014

S P O R T

T Ö Ö J U U B I L A R E

15 tööaastat SKAs täitub PPK koristajal Lea Valkil 3. mail.10 aastat tööd akadeemias saab personalidirektori asetäitjal Katrin Val-

teril täis 1. mail, üldosakonna juhatajal Piret Tamm-Vessinil 4. mail ja finantskolledži õppereferendil Evelin Kattail 8. mail.

M E I E J U U B I L A R E

3. mail peab PPK süüteomenetluse õppetooli lektor Kalju Leppik 55. ja finantskolledži direktor Uno Silberg 50. hällipäeva ning

6. mail PPK Paikuse kooli haldustalituse köögitööline Marina Kravtsova 55. sünnipäeva.

• silmapaistva teene eest akadeemia strateegiliste ees-märkide saavutamise toetami-sel Vadim Ivanov Päästeame-tist.

III klassi teenetemedali – akadeemia PRONKSRISTIGA tunnustati aktiivsuse eest SKA kui organisatsiooni arendamisel akadeemia üliõpilasesinduse ju-hatuse esimeest Taavi Tederit.

x x xPikaajalise laitmatu töö-

tamise eest akadeemias au-tasustati AUKIRJAGA järgmisi töötajaid:

PPK süüteomenetluse õppe-tooli laborant kuni 20.01.2014 Igor Hallas, PPK haldustalitu-se laospetsialist Viivi Kahr, ÕSKi lektor Riina Kroonberg, PPK haldustalituse vanemspetsia-list Urmas Kruve, PPK haldus-talituse päästevahendite tehnik Toomas Köörna, SK õppere-ferent Marje Laar, FK õppere-ferent Ulvi Lahe, keelekeskuse lektor Epp Leibur, PPK süüteo-menetluse õppetooli lektor Kal-ju Leppik, PPK Paikuse koo-li haldustalituse kokk Ljudmila Logutenko, JK vangistuskor-ralduse õppetooli õpetaja Silvia Luige, PPK teenistuskoerte koo-lituskeskuse peaspetsialist Rene Radala, PPK Paikuse kooli hal-dustalituse köögitööline Jana Tabur, MRO vanemvalvur Val-dur Talts, ÕO arendusjuht Mer-le Tammela, PPK haldustalitu-se köögitööline Krista Tealane, PPK haldustalituse päästeva-hendite tehnik Mauri Tealane, ÕSKi professor Rein Tiivel, MRO tehnik Mati Tomson, keelekes-kuse lektor Jelena Trahtman, TKO spetsialist Rein Vaher, PÄKi tuleohutusjärelevalve õppetoo-li juhataja-lektor Alar Valge, PPK haldustalituse koristaja Lea Valk, RO vanemraamatupida-ja Gaida Välling ja PPK süüteo-menetluse õppetooli lektor Rai-vo Öpik.

x x xHeade tulemuste eest oma

valdkonna arendamisel said HINNALISE KINGITUSE järgmi-sed akadeemia töötajad:

PPK tasemeõppe juhtivspet-sialist Eva Alliksoo, PPK süü-teomenetluse õppetooli ju-hataja-lektor Chris Eljas, ÕO juhataja Tiina Karu, PPK Paiku-se kooli haldustalituse juhataja Ivar Kivitar, ÕSKi lektor Stella Laansoo, PÄKi direktori asetäit-ja Janek Lass, MRO autojuht

Lembit Lind, RO peaökonomist Sirkka-Leena Nurmse, RO raa-matupidaja Maarika Sotnik ja MRO logistik Taivo Talvik.

x x xHea töötulemuse eest päl-

visid TÄNUKIRJA järgmised akadeemia töötajad:

PAO arendusjuht Sirli Aron, MUKi projektijuht Eva-Maria Asari, PPK Paikuse kooli hal-dustalituse hooldustööline Tiit Jaanus, MRO elektrik Nikolai Kalanik, TÕKi spetsialist Anni-ka Kaljusaar, PPK Paikuse koo-li haldustalituse köögitööline Regina Kask, ÕSKi lektor Sil-va Kirsimägi, MRO riigihange-te ja töökeskkonna vanemspet-sialist Kristiina Kivirand, MRO majandusjuhataja Hildegard Klaus, PPK Paikuse kooli hal-dustalituse köögitööline Irena Krasjuk, PPK korrakaitse õppe-tooli assistent Kalmer Krimses, VSi juht Kristi Kulu, PPK Paiku-se kooli haldustalituse kokk Elle Kuut, PPK Paikuse kooli haldus-talituse autojuht Ralf Kärner, JK vangistuskorralduse õppetoo-li lektor Piret Liba, MRO koris-taja Velda Linholm, SJI õppe-referent Diana Lüütsepp, MRO koristaja Erna Merimets, FK õp-pereferent Pille Morševitski, PPK korrakaitse õppetooli assis-tent Rene Murumaa, PÄKi inse-neriainete ja matemaatika õp-petooli lektor Lea Pallas, ÕO spetsialist Katrin Pihl, PÄKi ta-semeõppe juhtivspetsialist Kai-ri Pruul, TKO vanemspetsia-list Veiko Ristissaar, ÜO jurist Merle Ruubel, FK maksundu-se ja tolli õppetooli lektor Paul Tammert, PPK päästetööde õppetooli kutseõpetaja Ando Vainjärv ja ATAKi valdkonna-juht Kirke Võisula.

x x xHea koostöö ja heade tu-

lemuste eest oma valdkonna arendamisel tunnustati HIN-NALISE KINGITUSEGA aka-deemia koostööpartnerit Jaa-nika Karpi PPAst.

x x xHea koostöö eest said TÄ-

NUKIRJA järgmised akadeemia külalisõppejõud, koostööpart-nerid ja kadetid:

Lauri Elliku ja Vitali Zajarin MTAst, Jevgeni Jutkevitš PAst, Andrus Käsper ja Vello Kü-la PPAst, Meelis Lilbok OÜst Deltmar, FK kadetid Elina Udekjul ja Katrin Vassar, aren-dusprojekti „Teadmistemahu-kas turvalisus“ projektijuht Ulvi Uulimaa-Margus ning Hedvi Valgemäe KAPOst.

A U T A S U S T A M I S I

(Algus 1. lk)

Viie aasta jooksul BeSt programmi toel valminust

on hea kokkuvõtet teha – tule-mused teevad rõõmu! Raken-duskõrgkoolidest on SKAs val-minud konkurentsitult enim e-kursuseid (65) ja õpiobjekte (101).

E-õppe programmi BeSt te-gevusi viidi ellu aastatel

2008–2013, partneriteks 13 raken-duskõrgkooli ja 6 ülikooli. Meie eesmärk, anda võimalus e-õppe materjalide loomiseks võimalikult paljudele autoritele, sai täidetud – e-kursusi koostas 45 ja õpiob-jekte 47 autorit. Enim e-kursusi ja õpiobjekte loodi politsei- ja piiri-valvekolledži õppekavade tarvis, rohkelt tegid õpiobjekte ka pääste-

kolledži õppejõud. Lausa 5 e-kur-sust koostasid Maret Güldenkoh, Tanel Järvet, Sander Põllumäe, Uno Traat ja Ülle Vanaisak. 14 õpiobjekti autor on Heiki Soodla, 7 on loonud Piret Teppan ja Ülle Vanaisak.

E-kursused sisaldasid enim har-jutusi, videoid ja teste, õpiobjektid õppevideoid ja testülesandeid.

Lisaks e-kursuste ja õpiobjek-tide autoritele olid BeSt program-mi koordineerimise ja toetamisega seotud 17 töövõtulepinguga tööta-jat. Suur tänu neilegi üksustele ja töötajatele, kes tööülesannetest läh-tuvalt programmi tegevustega kok-ku puutusid (personaliarendus-osakond, üldosakond, õppetoolide juhid jt).

Kogu programmi maksumus oli 7,2 milj eurot, meie akadeemia

kasutas sellest ca 3%. Meile eralda-tud summast 66% läks e-kursuste ja õpiobjektide koostamise töötasuks.

E-kursuste kvaliteedi äramär-kimiseks andis programmi elluvii-ja (HITSA) välja kvaliteedimärke. SKAs sai tunnustuse 3 e-kursust: Ülle Vanaisaku kursus „Süüteo-menetlus“ 2010. aastal ning Kerly Randlase „Maksuvõlgade sund-

täitmine“ ja Indrek Meose „Tea-duse filosoofia“ 2013. aastal. Prog-rammi lõpuseminaril sai BeSti parima haridustehnoloogi eripree-mia Vaiko Mäe. SKA oli nominent kategoorias „BeSti parim partner“ kõrvuti Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga.

Akadeemias loodud õpiob-jektidega saab tutvuda aadressil www.sisekaitse.ee/opiobjektid/. E-kursused on loodud Moodle´i

(63%), IVA või Blackboardi kesk-konnas, millele ligipääsu tagab ai-neõppejõud. E-kursustes sisalduva-te õppematerjalidega on võimalik tutvuda e-õppe repositooriumis www.e-ope.ee/repositoorium, kus on tänaseks üle 1900 e-kursuse ma-terjali, lisaks viited üle 2500 õpiob-jektile.

Oluline on, et programmi ra-hastusel loodud e-õppe materja-lid leiavad õppejõudude ja õppuri-te seas taaskasutamist ning autorid taotlevad oma e-kursustele kvali-teedimärke.

E-õpe ei tähenda ilmtingimata auditoorse õppetöö vähendamist, vaid pakub eelkõige häid võimalu-si iseseisvaks või koostöös õppimi-seks läbi erinevate tehnoloogiliste võimaluste. Sel aastal on meie ees-märk kaardistada e-õppe rakenda-misvõimalusi eri õppeainetes, hin-nata prioriteetsemaid valdkondi ja jätkata kvaliteetsete e-õppemater-jalide tootmist.

Akadeemia aastapäeva raames 15. aprillil korraldatud kick-pok-si võistlustel osalesid akadeemia PPK kadetid Maria Semjono-va, kes võitis naiste matši, ja Lau-ri Lammertson, kes sai kolmanda koha –81 kg kaalukategoorias.

***Aastapäeva teatejooksu võitis

vilistlaste võistkond, milles naiste 2 vahetust jooksis Kaisa Kukk ning meestest jätkasid Urmas Paejärv, Aare Kutsar, Alvar Langemets ja Karl-Rauno Miljand. Võistkonda-dest järgnesid finantskolledž, PPK,justiitskolledž, segavõistkond ja töötajad.

Vilistasi saatis edu ka võrkpal-lis, milles nad võitsid akadeemiat 3:0. Võitjate poolel mängisid Kadi Veervald, Annika Tikk, Kaimar Juks, Urmas Pai, Alvar Lange-mets ja Martin Tamlak.

Korvpallikohtumise normaal-aeg lõppes viigiga, lisaajal panid

paremuse maksma kadetid, võites vilistlasi 4 punktiga. Võitjatest käi-sid platsil Martin Õunapuu, Keijo Õunapu, Hendrik Tamp ja And-res Nikunen.

Vabaviskevõistluse võitu jagasid Siim Einberg ja Hendrik Tamp.

***Murastes peetud SKA saaliho-

kiturniiril osales vaid 3 võistkonda. Võitis PPK Paikuse kool (Raiko Kiik, Jagnar Jakobson, Kristjan

Repp, Kalle-Priit Peebo, Valmar Viitak, Olavi Vürst, Erik Merilai-ne), teiseks tuli PPK Muraste kool ja kolmandad olid magistrandid. Peakohtunikuna tegutses PPK ka-dett Raiko Kiik.

***Üliõpilaste harrastajate lii-

ga võrkpallivõistlustel 19. april-lil Rakveres sai SKA meeskond (Marek Link, Ivar Mai, Talis Põl-lu, Siim Einberg, Andrei Surnin,

Siim Koppel, Keijo Õunapu, Kevin Kröönström) 3. koha.

***Akadeemia teatevõistkond

(Epp Jalakas, Keijo Õunapu, Mai-la Kurg, Kevin Kröönström, Liia Laas, Mati Kikkas, Kairi Schmidt, Karl-Rauno Miljand) sai 23. aprillil botaanikaaias peetud Pirita jüriöö jooksul 21 võistkonna seas 5. koha.

R E P L I I K

Spordikeskuse vastutusalas on muuhulgas akadee-

miaüleste sportlike tegevuste korraldamine ning akadeemia võistkondade osalemise taga-mine ametkondlikel, üliõpilas-te ja muudel võistlustel.

Seda korraldusvankrit vedades oleme näinud palju muutu-

si inimeste suhtumises võistlustel osalemisse. On olnud aastaid, mil õpperühmade vahelistel võistlustel oli hoog sees, nüüd on need taan-dunud kolledžitevahelisteks jõu-katsumisteks, aga vahel on mõnel alal keeruline leida isegi terve kol-ledži peale ühte võistlejat või võist-konda. Samas on koolides, eri-ti Paikusel, ka rühmadevaheliste võistluste traditsioon säilinud. Me oleme edukalt osalenud mitmel

teatejooksul, näiteks jüriööl. Väi-ke-Maarjas on edu saatnud tööta-jate-kadettide koondvõistkonda, Paikusel löövad kadetid kohali-kul võistlusel aktiivselt kaasa, Tal-linnas olime neljandat aastat väl-jas botaanikaaias peetud jooksul, mille esimesel aastal küll võitsime, aga mille tase on kerkinud, nii et esikohti jagavad nüüd spordiklu-bide tugevatest jooksuharrastaja-test võistkonnad. Ka meie soov on olnud igal aastal kokku saada või-malikult tugev võistkond. Üksi-kuid tagasilööke ja asendamisi on ette tulnud ka varem, aga tänavu oli seis veel paar tundi enne starti üli-keeruline. Akadeemia teatejook-suvõistkonnas osalemiseks and-sid kõik nõusoleku vähemalt nädal enne jooksu. Vahepeal sai jooksjai-le saadetud täpsustavaid küsimu-si kohalemineku kohta. Vastuseid saime vähe, mistõttu tuli mitme-le enne võistlust veel üle helista-

da. Eelmisel õhtul teadsin, et mul endal joosta vaja ei ole ja tegin ka treeningut sellele vastavalt. Jook-suhommikul saime loobumisteate ühelt võistlejalt, terve päeva vältel ei õnnestunud leida asendajat, mis-tõttu seadsin ise jooksmiseks vai-mu valmis. Kuna üks jooksule kirja pandud vilistlane ei vastanud e-kir-jadele ega telefonile, otsisin pale-higis ka temale asendajat. Kolm ja pool tundi enne starti sain sõnumi järjekordselt jooksjalt, kes mõjuva-te põhjuste tõttu osalema ei saanud tulla… Selleks ajaks olid juba kõi-gil õhtuks plaanid tehtud. Kujuta-sin ette, kuidas tuleb piinlikkusega kohale tulnud osalejatele teatada, et kahjuks me seekord võistkonda ikka kokku ei saanud. Kell 9 õhtul oli aga 8 akadeemia võistlejat siiski stardivalmis. Tänu kadettide ja töö-tajate abile.

Miks ma sellest kirjutan? Sel-leks, et need, kes spordikorralda-

misest kaugemal, saaksid aimu meie saavutuste suurusest, sellest, et vahel ongi oluline lihtsalt võist-kond välja saata. Kõik auhinna-kohad on täiendavaks boonuseks. Selleks, et need, kes enda kursuselt või kolledžist peavad osalejaid vär-bama, ei heidaks meelt, kui see esi-mesel korral ei õnnestu. Selleks, et need, kes arvavad, et neid ei huvi-ta ühissportimine, seda siiski va-hetevahel prooviksid ja endast kas-või mõne spordiala varuliikmena märku annaksid, et teaksime, kel-le poole abi saamiseks pöörduda. Akadeemia on piisavalt suur, et siin nö ära kaduda ja võimalikult vä-he teha, aga samas piisavalt väike, et tegijad ja püüdjad saaksid silma paista. Ei, kõik ei pea sportima. Aga paljud meie seast oleksid kindlas-ti suutelised rohkemaks kui prae-gu teeme. Veame siis seda vank-rit üheskoos. Terve keha ja vaimu ja terve akadeemia nimel!

Kui sul pole sprinteri hinge, vaid eelistad madala pulsi-

ga pikemalt „tiksuda“, siis soovita-me järgmisel kevadel julgelt Epu ülekutset järgida ja veeta sportlik päev Scoutsrännakul. Varakevadi-ne pankrannik, korralik trenn ja hea seltskond on tagatud.

Tänavu peeti see tavakoha-ne rännak juba 11. korda, üri-

tus sümboliseerib jõustruktuu-ride ühtekuuluvust ja tähistab Scoutspataljoni taasloomise aasta-päeva. Rännakul võtab osaleja sel-ga 15 kg koti, valib oma liikumis-tempo ja teeb Pakri poolsaarele rõõmsalt tiiru peale.

Võimekamatel on võimalus tee-kond ka joostes läbida, sel aastal oli rada selleks igati sobiv ja sündiski

rekord – 30 km läbiti ajaga 2:38. Et liikumisrõõm oleks maksi-

maalne, oleks hea ette teada, kuidas teevad koostööd sokk-saabas ja-las ja raskus seljas. Seda võiks enne rändama minekut katsetada. Miks mitte minna näiteks sarnases va-rustuses akadeemiast jala koju, mis on Tallinna piires täiesti teostatav.

Vahel on hea taasavastada oma suutlikkuse reserve – uskuge, see mõjub narkootiliselt! Kohtumiseni

Roheliste Rattaretkel „Kuidas elad, Märjamaa?“. See on veel üks üritus, mis ühendab endas võimaluse nau-tida looduses liikumist just endale sobivas tempos.

Spordikeskuse nimelLia Toro,

õppeosakonna spetsialist(Spordikeskusele teadaolevalt

käisid rändamas Hannes Liivak, Lia Toro ja justiitskolledži kutseõppeka-dett Diana Põri.)

BeSt was the best!

Lia Toro,õppeosakonna spetsialist

Vaiko Mäe,haridustehnoloog

Sisekaitseakadeemia 22: aastapäeva teatejooksule on start antud. 1. etapile ruttasid naisjooksjad.

Kihutav spordieluvankerEpp Jalakas,

spordikeskuse juhataja

Rännak ja retk – igaühele oma V A B A K S H E T K E K S

M ärtsiküsim uste õiged vastused: 1. 15.04.1992; 2. Eesti Si-sekaitse Akadeemia; 3. politsei-, tolli-, korrektsiooni- ja kaitseväekolledž.Õigesti vastasid kadetid Katrin Vassar, Kerly Simulman ja Risto Känd ning Tiina Kopli, Valdur Talts, Elje Tonkson ja Vitali Trifonov, kes saavad SKA turundus- ja kom m unikat-siooniosakonnast auhinnaks akadeemia logoga pastaka.

Mõistatamiseks kõigile