Vertikaalne integratsioon vesiviljeluses, senine kogemus, sotsiaalmajandusliku mõju ja vesiviljeluse laiendamiseks

sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavuse

uuring Eestis Saaremaa näitel

Uuringu lõpparuanne

Tartu, 2015

SISUKORD

Sissejuhatus.................................................................................................................................4

1. Osauuring 1. Kalakasvatuseks sobivate kohtade kaardistamine ja keskkonnataluvus...........5

1.1. Alade kaardistamine.........................................................................................................5

1.2. Konfliktid teiste kasutajatega...........................................................................................8

1.3. Tootmistehnoloogia ja -mahud ning keskkonnataluvus Kesknõmme kalakasvanduse näitel......................................................................................................................................10

2. Vertikaalne integratsioon ja selle mõiste ulatus....................................................................13

3. Osauuring 2. Ülevaade vesiviljelusest ja TO kogemusest arvamuste põhjal........................17

3.1. Valimi kujunemine, andmete kogumise ja analüüsi metoodika.................................17

3.2. Vastajate iseloomustus...............................................................................................18

3.3. Magevee-vesiviljelejate tootmine täna ja tulevikus...................................................19

3.4. Arvamused TO-st.......................................................................................................23

3.5. Looduslikud ja muud tingimused vesiviljeluseks......................................................30

3.6. Avaliku sektori toetus potentsiaalsete vesiviljelusalade suurendamisel....................31

4. Osauuring 3. Kalakasvatuse kulud ja nende kujunemine.................................................34

4.1. Andmete kogumise ja töötlemise metoodika.............................................................34

4.2. Kalakasvatuse tootmiskulud.......................................................................................35

4.3. Investeeringukulud kalakasvatuse rajamisel..............................................................39

4.4. Vertikaalne integratsioon kalakasvatuses...................................................................41

4.5. Eesti juhtumid Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm näitel..............................................42

4.6. Kalakasvatajate tulevikuplaanid TO-s ja investeeringud Saaremaal.........................46

5. Kokkuvõte.........................................................................................................................49

6. Soovitused.........................................................................................................................52

7. Kasutatud materjal............................................................................................................53

8. Lisad..................................................................................................................................55

Lisa 1. Intervjuude kavad......................................................................................................55

3

SISSEJUHATUS

Käesoleva uuringu eesmärk on analüüsida juhtumiuuringus vertikaalset integratsiooni tootjaorganisatsiooni (TO) Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm liikmete näitel. Lisaks on eesmärk analüüsida tootmisvõimalusi, esilekerkivaid probleeme ja arenguperspektiive TO-s ning vertikaalse integreerumise soodustamiseks Saaremaa tagalahte (Kesknõmmele) rajatava kalakasvatuse arenduse sotsiaalmajanduslikke perspektiive.

Uuring koosneb kolmest osauuringust:

Osauuring 1. Viia läbi potentsiaalsete kalakasvatuseks sobivate alade kaardistamine Saaremaa lahtedel (potentsiaalseid on kolm) ja ühes endises kasvanduses Kesknõmmel. Kaardistamisel kirjeldatakse tehnoloogiat, keskkonna ja reaalse tootmismahu suurusi ja konflikte teiste valdkondadega ning esitatakse kaardimaterjal (meresüsteemide kaart).

Osauuring 2. Uurida Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm näitel TO-sse kuulumise eeliseid ja ohte, vertikaalse integratsiooni kogemust, kes on TO liikmed ning mida on vesiviljeluseks ning tervikuna sektori arenguks vaja. Analüüsi meetodiks on poolstruktureeritud intervjuu. Valimisse kuuluvad TO liikmed, TO tegevmeeskond ja TO-st lahkunud isikud.

Osauuring 3. Viia läbi kalakasvatuse elutsükli põhimõttel kvantitatiivne uurimus tootmiskulude analüüsimiseks (kolme TO liikme näitel). Viiakse läbi ka investeeringutoetuste statistiline ülevaade Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmete alusel. Kasutatud kirjanduse põhjal antakse ülevaade vertikaalsest integratsioonist ning tootmiskulude tekkimisest juhtumiuuringute põhjal.

Uuringu koostamise meeskond: uurimisgrupi juht professor Rando Värnik, Heiki Jaanuska, Kerti Aro, Kaire Vahejõe, magistrant Andrus Rahnu ja magistrant Janika Kolju.

1. OSAUURING 1. KALAKASVATUSEKS SOBIVATE KOHTADE KAARDISTAMINE JA KESKKONNATALUVUS

Osauuringu eesmärk on kaardistada potentsiaalselt kalakasvatuseks sobivad alad Saaremaa lahtedes ja leida konfliktalad teiste kasutajatega ning ühe endise kasvanduse näitel Kesknõmmel teha sisuline analüüs võimaliku kasutatava tehnoloogia, reaalse tootmismahu ja keskkonnataluvuse kohta. Pildimaterjalina esitatakse meresüsteemide kaart ning kirjeldatakse looduskaitsealade asukohti.

1.1. ALADE KAARDISTAMINE

Saaremaad ümbritsevates lahtedes on meri enamasti üsna madal (kuni 10 meetrit), mistõttu sobivaid kohti vesiviljeluse arendamiseks (sumpade rajamiseks) Saaremaa rannikul leida on üsna keeruline. Lisaks piisavale sügavusele (vähemalt 20 meetrit), on vajalik teenindava sadama olemasolu.

Joonis 1. Saaremaa perspektiivse merevesiviljeluse piirkonnad. Kollasega on märgitud avaveesumpade asukohad, rohelisega talvised sumpade või teiste tehnoloogiate asukohad

Uuringus „Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus“1 on Saaremaa lähistel leitud kaks potentsiaalset vesiviljeluse piirkonda: Saaremaa looderannikul Soela väina

1 Koostatud Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonnas 2015. aastal.

piirkond, sealhulgas eeskätt Tagalaht (joonisel 1 piirkond nr 1) ning Küdema laht (joonisel 1 piirkond nr 2) ja Saaremaa edelaosas rannikumeri Lõmala lahe piirkonnas (joonisel 1 piirkond nr 3).

Käesoleva töö koostamise lõpuks (juunis 2015. a) on Keskkonnaameti infosüsteemi andmetel (https://eteenus.keskkonnaamet.ee) mere-vesiviljeluseks Saaremaa lahtedel väljastatud kaks vee-erikasutusluba – üks Lõmala lahe piirkonnas kalade kasvatamiseks avamere sumpades (aastane söödakogus 100 t) ja teine Tagalahes vikerforelli kasvatamiseks avamere sumpades (aastane söödakogus kuni 100 t). Lisaks oli menetluses vee-erikasutusluba 1500 t forelli kasvatamiseks Tagalahes Kesknõmme kalakasvanduses (joonisel 1 piirkond nr 1 – lahe läänekaldal, täpsem asukoht näidatud joonisel 2).

Saaremaa loodeosa piirkond, sealhulgas Tagalaht ja Küdema laht

Soela väina piirkonda, koos Tagalahe ja Küdema lahega, võiks vesiviljeluse arendamise, keskkonnamõjude hindamise ja bioturvalise seisukohalt vaadata ühtse alana.

Saaremaa looderannikul on võimalik paigutada sumpasid suveperioodiks, kui pinnavee temperatuurid on kõrged ja sumbad vajavad intensiivset veevahetust. Talveperioodil kattub piirkond 50% tõenäosusega jääkattega. Sumpade teenindamiseks on olemas Veere sadama infrastruktuur.

Tagalaht

Tagalaht on piirkonna perspektiivseim vesiviljelusala tänu ranna lähedale ulatuvale süvikule, mis võimaldab paigutada sumpasid suhteliselt ranna lähedale ja sealsele soodsale suvisele veetemperatuurile. Sumbakasvatus on seal juba edukalt tegutsenud. Uuringu tegemise ajal oli Tagalahte väljastatud vee erikasutusluba (luba nr L.VV/320992) 100 t vikerforelli kasvatamiseks sumpades. Teadaolevalt on tegevusi investeeringu elluviimiseks alustatud.

Käesoleva uuringu lõpetamise ajal anti sisse vee erikasutusloa taotlus endise Kesknõmme kalakasvatuse kinnistule pumbatava mereveelise (vaata tehnoloogia alapeatükki) kasvanduse rajamiseks 1 500 t vikerforelli tootmiseks. Sellist kasvandust saaks kasutada ka kombineeritult avameresumpadega.

6

Joonis 2. Tagalahe vesiviljelusega seotud objektide asukohad Allikas: Maa-ameti merealade kaardirakendus xgis.maaamet.ee.

Küdema laht

Sobib sumpade paigutamiseks. Uuringu teostamise hetkel olemasoleva informatsiooni kohaselt on alustatud ehitusloa taotlemise protsessi. Soovitakse kasvatada vikerforelli kaubakalaks avatud sumpades. Riskiteguriks kasvanduste arendamisel on lahe suvised maksimumtemperatuurid, mis on külmaveeliste liikide kasvatamiseks ohtlikult kõrged. Ka on laht võrreldes Tagalahega madalam.

Saaremaa edelaosa Lõmala laht

Piisava veesügavusega piirkond kalakasvatuse arendamiseks, kuid sobivad sügavused on rannast kaugel. Kasvatuseks tuleb kasutada tormikindlaid avamere sumpasid, kuna piirkond on kolmest suunast tormidele avatud. Sumpade teenindamiseks on olemas Lõmala sadam, mis on sobiv madala süvisega söötmispargasega opereerimiseks, mis omakorda mõneti piirab väga suuremahulise tehnoloogia kasutamist. Lõmala lahe lähistel asuvasse piirkonda on väljastatud vee-erikasutusluba (luba nr L.VV/320670) 100 t kala kasvatamiseks avamere sumpades.

7

Keskkonnaamet on lisanud vee-erikasutusloale nõude: „Sumpade igakordsel paigaldusel tuleb jälgida, et need ei satuks samasse asukohta, kus eelmisel aastal. Kalakasvatuse tsükli lõppedes novembri lõpus tuleb sumbad teisaldada maale puhastamiseks“. Selline toimimisviis on sumbakasvatuses tavaline ning keskkonnakoormuse vähendamiseks vajalik.

1.2. KONFLIKTID TEISTE KASUTAJATEGA

Vesiviljeluse arendamisel tuleb arvestada merekeskkonna looduskaitsealade, sh Natura 2000 võrgustiku hoiualadega. Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-Euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta ning ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused hoiualadel ja nende läheduses ei ole lubatud.

Küdema laht jääb täies ulatuses Natura 2000 võrgustiku Küdema lahe hoiualale (Joonis 3). Hoiuala kaitse-eesmärk on rannikulõugaste, laiade madalate lahtede, karide, esmaste rannavallide, püsitaimestuga kivirandade, merele avatud pankrandade ning erinevate linnuliikide, nt järvekaur, tuttpütt, väike-luik kaitse.

Joonis 3. Looduskaitsealad Küdema lahe ja Tagalahe piirkonnas Allikas: Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus xgis.maaamet.ee.

Tagalahe piirkonnas on mitmeid Natura 2000 alasid, kuid Tagalaht tervikuna hoiualal ei asu. Tagamõisa linnu- ja loodusala jääb Tagalahe loodeossa (Joonis 3) ning kaitse-eesmärk on

8

erinevate linnuliikide, nt alk, piilpart, sinikael-part ning hallhülge ja kaunis kuldkinga, soohiilaka ja madal unilook`i kaitse. Koorunõmme linnu- ja loodusala jääb Tagalahe kirdeossa ning ala kaitse-eesmärk on merikotka, mustvarese, kirjuhahki, kaunis kuldkinga ja soohiilaka kaitse.

Lõmala lahe kalakasvanduse piirkond jääb rannikust kaugemale ning sel alal Natura 2000 võrgustiku ega teisi looduskaitsealasid ei ole. Küll aga on rannikulähedale moodustatud Riksu ranniku linnuala (Joonis 4), mille kaitse-eesmärk on erinevate elupaigatüüpide, nt rannikulõugaste, esmaste rannavallide ning linnuliikide, nt hallpõsk-pütt, sarvikpütt, kühmnokk-luik kaitse.

Joonis 4. Looduskaitsealad Lõmala piirkonnas Allikas: Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus xgis.maaamet.ee.

Looduskaitseseaduse järgi on hoiualadel keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on kalamajandus olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul tegevusloa andja peab andma eelhinnangu, kas kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada ümbritsevat keskkonda ning kas on vajalik läbi viia keskkonnamõju või keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess, et kaasnevaid mõjusid täpsemalt hinnata. Kalakasvanduse arendamisel on tegevusloaks vee-erikasutusluba, mille merel kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul väljastab Keskkonnaministeerium. Vee-erikasutusluba tuleb taotleda, kui kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse. Enne tegevusloa väljastamist tuleb hinnata, kas kavandatav tegevus võib kahjustada ümbritsevaid

9

looduskaitsealasid ning vajadusel läbi viia keskkonnamõju hindamise protsess, mille käigus hinnatakse tegevusega kaasnevaid mõjusid ning vajadusel töötatakse välja leevendavad meetmed negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks.

Kalakasvanduste võimalik mõju looduskaitsealadele seisneb kasvandustes tekkiva heitvee ja neis sisalduvate saasteainete (peamiselt lämmastik ja fosfor) levikus merevette ning seeläbi veekvaliteedi halvenemises. Veekvaliteedi halvenemine omakorda võib kahjustada elupaigatüüpe või lindude-loomade elukeskkonda. Saasteainete kontsentratsioon ja levik sõltub kasutatavast tootmistehnoloogiast, söödakogusest ning mere hoovustest, tuulesuunast jm keskkonnateguritest. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tuleb eelnevalt läbi viia keskkonnamõju hindamise protsess, mille käigus saab vaadelda konkreetse ala tingimusi ning võimalikke kaasnevaid mõjusid.

Ühe leevendava meetmena saasteainete mõju vähendamiseks, on võimalik rajada karbi kasvatusi, mis tarbivad merevees olevaid toitaineid ning puhastavad seeläbi vett või kasutada tehnoloogiaid, mis saastavad veekogu vähem. Erinevate vesiviljelusviiside koos kasutamist nimetatakse integreeritud multitroofseks vesiviljeluseks (i. k Integrated Multi-Trophic Aquaculture − IMTA), st karbid ja/või vetikad tarbivad ära kalakasvatusest vette tekkinud toitainete jäägid. Sellist süsteemi saab rakendada ka Saaremaa ümbruse potentsiaalsetel merevesiviljeluse aladel, kui karbi ja/või vetika kasvatus Eesti kliima tingimustes muutub äratasuvaks või kompenseeritavaks.

Lisaks looduskaitsealadele tuleb merevesiviljeluse arendamisel arvestada ka laevade navigatsiooniteedega. Avamere kalakasvanduste asukoha valikul tuleb tagada olemasolevate navigatsiooniteede säilimine. Tagalahes paikneva Saaremaa süvasadama aktiivsema kasutuselevõtu puhul on seda eriti vaja arvestada. Ka turismimajanduse arendamise korral on otstarbekas vältida konflikte ja kasutada ära koostöö võimalusi – näiteks kohapeal kasvatatud kala pakkumist eraldi kaubamärgi all.

1.3. TOOTMISTEHNOLOOGIA JA -MAHUD NING KESKKONNATALUVUS KESKNÕMME KALAKASVANDUSE NÄITEL

Kalakasvanduse rajamisega Tagalahe vasakkaldale Kesknõmmele alustati 1977. aastal kalurikolhoos „Saare Kalur“ poolt (Tohvert ja Paaver, 1999). Tammide ja võrkudega eraldi merest 1,9 ha suurune territoorium, mis omakorda jagati võrkvaheseintega väiksemateks aedikuteks. Veevahetus jäi puudulikuks, aedikutesse kogunes orgaanilisi setteid, mis veelgi halvendas hapnikurežiimi. Siin kasvatati algul Pidulast, hiljem Pähklast toodud kaheaastane kala kaubakalaks, mida toodeti aastas 70−80 t.

1992. a juunikuust rentis majandit AS Baltic Sea Food, kes kasvatas aastas kuni 130 t kaubakala. 1996. a lõpul Baltic Sea Food pankrotistus ja majand lõpetas tegutsemise. Alates 1998. a kasvatas Kesknõmmel vikerforelli OÜ Saare Kalakasvandus, mis läks pankrotti 1999. aastal.

10

Ettevõtjate kavatsused

Investeerida Kesknõmme kasvanduse kinnistule läbi Eesti Kalakasvatajate ühistu Ecofarm OÜ liikmete ühise äriühinguga Ösel Aquafarms OÜ. Plaanis on rajada läbivoolne ümmarguste basseinidega (ø 32 m, kokku 10 basseini) kasvandus. Basseinides kasutatakse nn keskset sette-eemaldust (Joonis 5), kust setted kontsentreeruvad veevooluga basseini keskele ja keskelt väljajuhitav vesi puhastatakse hiljem setetest trummelfiltri abil.

Joonis 5. Ümmargune bassein sette eemaldusega keskelt, suurem osa vett kas eemaldatakse või suunatakse uuesti ringlusse basseini küljel Allikas: Timmons et al. 1998.

Kalade ettekasvatamisega tegeleksid kõik ühistusse kuuluvad ettevõtted püüdes vee retsirkulatsiooniga süsteemis (RAS) panustada noorkala kasvatamisele, kaubakala kasvatuse osa plaanitakse teostada meres. Asustusmaterjalina kasutatakse kahes suuruses kala:

700−800 g, mis kasvaks sama aasta sügiseks kolme kiloseks nn tootekalaks; 300 g kala, mis kasvaks järgmise aasta sügiseks 3−3,5 kiloseks.

Peamine risk on suremus haiguste tõttu

Kasvatajad viivad ühte kasvatusüksusesse kokku nelja erineva kinnise veekasutusega farmi kalad, kellel on tekkinud teatud kohastumus üksnes oma süsteemi veekeskkonnas esinevate haigustekitajate suhtes ja nad ei oma immuunsust merevees leiduvate või teistest kasvandustest kaasatoodavate haigustekitajate suhtes. Kuna kalade vedu ja asustamine uude (mereveelisse) keskkonda on alati lisastressi tekitav, siis on haiguspuhangute tõenäosus suur. Igasuguse vikerforelli merre asustamise korral on vajalik nende eelnev vaktsineerimine levinud bakteriaalhaiguste − vibrioosi ja furunkuloosi vastu. See suurendab tööjõu kulude tõttu kala omahinda.

11

Keskkonnataluvus

Meres asuvate kalakasvanduste keskkonnasaaste hindamisel ei saa kasutada tavapärast sisse- ja väljalastava vee toitainete lisandumise hindamise metoodikat, mida kasutatakse maismaal jõgede keskkonnataluvuse hindamisel, kuna merekeskkonnas tulevad saasteainete kontsentratsioonide lahjendused niivõrd suured, et sellistel arvutustel ei ole sisulist otstarvet. Samuti on keeruline hinnata saasteainete leviku kiirust ja ulatust. Seega kasutatakse merekeskkonna puhul söödakasutuse või toodangupõhist toitainete keskkonda viimise arvutust.

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) on kehtestatud tegevusraamistik kõikide vete, sh rannikuvee hea seisundi saavutamiseks aastaks 2015. Tänaseks ei ole direktiivis seatud eesmärgid täidetud. Saaremaa ümbruse rannikumere veekogumite praegune seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava eelnõu2 alusel halb, mistõttu tuleb veekaitsemeetmetele senisest veel enam tähelepanu pöörata.

Kuna Saaremaa rannikumere arendatav või selle vett kasutav kalakasvatus mõjutab vahetult rannaäärse piirkonna ökosüsteemi, siis tuleks eelistada kalakasvatuse viise, mis kalasõnniku/setted eraldavad. Sumbakasvandustel peaks olema kohustuslik iga-aastane asukohavahetus.

Täpne kalakasvatuse/söödakasutuse maht selgub alati loa väljastamise protsessis, suuremahuliste kasvanduste loomises (alates 200 t söödakasutusest), viib Keskkonnaamet alati läbi keskkonnamõjude eelhinnangu ja vajadusel ka keskkonnamõjude hindamise, mille täpset tulemust pole võimalik uuringuga leida.

Saaremaa loodeosa kalakasvatuse maksimaalseks mahuks, arvestades hetke andmestikku veekvaliteedi kohta:

Tagalahes 600 t, kasutades sette-eemaldusega tehnoloogiat 2 000 t. Küdema lahes 100 t, kasutades sette-eemaldusega tehnoloogiat 400 t (juhul kui sumbad

paigutatakse lahtedest välja avavette, on võimalik koguseid suurendada). Lõmala lahe piirkonda avaveesumpasid paigutades maksimaalselt 1 000 t (piirkond on

halvemini kasutatav ja kalakasvatuse kiire areng vähetõenäoline).

2 Uuringu koostamise ajal oli uute veemajanduskavade eelnõud avalikul väljapanekul, veemajanduskavad kinnitatakse eeldatavalt 22.12.2015.

12

2. VERTIKAALNE INTEGRATSIOON JA SELLE MÕISTE ULATUS

Vertikaalne integratsioon on omandatud kontroll kõikide või enamike tootmise etappide üle. Mitmetes toidutootmise sektorites võime näha vertikaalset integratsiooni toorme tootmise ja selle töötlemise lülide vahel, mis on erinevad astmed toidutootmise ahelas. Näiteks lihatootmises on pikaajaline traditsioon nn koordineeritud ettevõtmisel nii tootmises kui ka töötlemistegevustes, millega olulisel määral kontrollitakse pakkumise mahtu ja kvaliteeti lähtuvalt sätestatud kriteeriumitest. Kalakasvatuses on olukord mõnevõrra erinev, kuivõrd kala pakkumine turul oleneb suurel määral kalapüüdjate sektorist, milliseid liike ja mis perioodil püüdjad turule pakuvad. Seetõttu on kalapakkumine turul kõrge volatiilsusega aastast aastasse ja isegi sesoonselt, mida on raske ette ennustada. Selline pakkumise kõikumine ei võimalda ka tehnoloogiaid uuendada, kuivõrd pakutav kala hulk ei ole stabiilne ning see ei võimalda suhteliselt kallite masintehnoloogiate kasutamist. Siiski pakutavat toodangut on võimalik planeerida ja kavandada ette tootmistehnoloogiliste lahendustega, mis aga eeldab ka suuremahulisi investeeringuid ja oma tootmisprotsesside monitooringut ja ümberseadistamist. Suuremad kala mahud võimaldavad kasutada märksa modernsemaid seadmeid ja tehnoloogiaid, millega saavutatakse paindlikum tootmine. Suurem tootmisprotsessi kontrollimise määr läbi vertikaalse integratsiooni kalanduses võib suurendada sektori efektiivsust kui kasutatakse kapitali intensiivsemaid tehnoloogiaid ja selgelt on jagatud lülide vaheline vastutus ja kohustus.

Vertikaalse integratsiooni tähtsus maailma kalakasvatuses on teadvustatud. Näiteks lõhe kasvatuses, maailma suuremates ettevõtetes Euroopas, Tšiilis ja Kanadas on nende poolt omandatud nii kasvatamisettevõtted kui ka töötlemistehased. Lõhe kasvatus on kõige kiiremini kasvanud vesiviljelussektor viimase 20 aasta jooksul ja on välja arenenud mitme miljardiliseks tööstuseks Norras, Tšiilis ja Inglismaal (FAO andmetel). Lõhe pakkumise väärtusahel on tõenäoliselt kõige tööstuslikum vesiviljeluses, milles on suurem vertikaalse integratsiooni määr alates toorme tootmisest kuni selle jõudmiseni kaubandusse (poodidesse). Hämmastavalt on kasvanud suured vertikaalselt integreerunud ettevõtted, mis on omanikud kalatootmises näiteks haudejaamadele, kala töötlemise tehastele ja ühtlasi kontrollivad eksporti. On tekkinud ka pikaajaliste lepingutega pakkujaid-kliente, kes teevad koostööd vesiviljeluse tootmisettevõtetega ja töötlejatega või kaubanduskettidega. Järelikult lõhekasvatus on liikunud traditsioonilise ettevõtte mudelilt enam tööstusliku organisatsiooni väärtus ahela mudeli suunas, mis on enam levinud ka põllumajanduses. Tulemusena on kalakasvatus liikunud tööjõu mahukamalt tootmiselt enam kapitali intensiivsele tootmisele, mistõttu infotehnoloogia asendab mitmel juhul inimest.

Primaarses kalatöötlemises (milleks on tapmine, fileerimine ja pakendamine) vaadeldakse eraldi sorteerimist, lõikamist, naha ja luude eemaldamist, tükeldamist ja portsjoni jagamist, kasutati varem enam inimtööjõudu. Tänaseks on asendanud inimtööjõu tehnoloogilised lahendused masinatega. Palgakulu madalate oskustega tööjõu osas on Euroopas kasvanud ajas ja seetõttu on raske hoida töötajaid, mistõttu ongi masintehnoloogiad asendamas inimest. Primaartöötlemistehased on tavaliselt ranniku piirkondades kus regionaalselt on raskusi inimesi

tööl hoida teiste alternatiivsete töökohtade tõttu (juhul kui on tegemist suuremate linnadega). Sekundaarses töötlemises, (tehastes, kus toimub lõhe suitsutamine) on samuti vähenenud ettevõtete hulk, mis tähendab, et toimub kontsentreerumise protsess. Sellise protsessi tulemusena on keskmine kulu tapakaalu kg kohta vähenenud u 6,2%, samal ajal kui reaalne npalgakulu on kasvanud 15% toidu töötlemise sektoris (Kvaloy ja Tveteras, 2008). Teine suurem probleem on toorme tarnekindlus kala pakkumises, kirjanduse allikatel on raske leida kalakasvatajaid, kes õige täpsuse ja vajaliku koguse kala õigel ajal suudavad kindlustada, et tagada selle efektiivne kasutamine.

Kuivõrd kasutatakse vertikaalse integratsiooni erinevaid võimalusi läbisegi (omandisuhte põhine ja lepinguline) siis on vajalik selgitada nende sisu. Vertikaalse integratsiooni puhul tuleb vahet teha nn ette- või tahapoole integreerumisel. Praktikas leiavad aset mõlemad võimalused ja ka nende samaaegne kooseksisteerimine. Ettepoole integreerumine tähendab tootmise laiendamist lõpptoote poole ja selle jaotamist ahelas (). Integreerumine ettepoole loob stabiilsemad suhted klientide ja tootja vahel ning tagab adekvaatsema informatsiooni liikumise. Seeläbi on võimalik paremini ära tunda tarbija tegelikke vajadusi ja ootusi ettevõtte pakutavale tootele või teenusele ning reageerida kiiremini muutunud eelistustele. Tahapoole integreerumine tähendab laienemist tootmise või teenusepakkumise sisendile lähemale, tegeledes näiteks sisendite tootmisega.

Mitte põllumajandustööstuse organisatsioonide juhtimise alases kirjanduses kasutatakse vertikaalset integratsiooni mõistet üldisemalt, et kirjeldada situatsiooni, kus ettepoole või tahapoole integreeritud ettevõtted tegelevad pikaajaliste koostöö kokkulepete alusel. See koostöö võib olla seotud omandisuhtega või lepinguga võimaldamaks vajalikke sisendeid.

Joonis 6. Vertikaalne integratsioon (tagantpoolt ettepoole lõpptarbija suunas liikumine) kalakasvatusesAllikas: Värnik kirjanduse põhjal.

Vertikaalset integratsiooni mõistet kasutatakse ettevõtetes, kui näiteks nad on ühinenud tootmisahelas ette- ja tahapoole lepinguliste suhetena.

Arvatakse, et kui ettevõtte suudab osta sisendeid teistelt ettevõtetelt soodsamalt kui turult, siis ongi soodus olukord vertikaalseks integratsiooniks, mis tähendab, et ettevõte integreerib endaga teise ettevõtte, mida ta vajab tootmises sisendina. Näiteks, kui kalakasvatajad suudavad ise endale oma ettevõtluse tarbeks toota kalasööta suhteliselt odavamalt või väiksemate riskidega võrreldes selle saamisega turult siis on see majanduslikult põhjendatud.

14

Sisendite pakkujad

kalatootjatele

Kalatootjad, toorme

pakkujadTöötlejad

Jaotusahel ja jaemüüjad Tarbijad

Vesiviljeluses s.h. kalanduses, nagu ka paljudes teistes tööstustes, on kaks peamist tegurit, mis mõjutavad tehingu (i. k transaction costs) kulusid. Esmalt sisendite kvaliteedi ebakindlus, suurem ebakindlus kvaliteedis suurendab stiimulit tahapoole integreeritud ettevõtete tootmissisendite kontrollimiseks. Teine tegur on ebakindlus pakkumise võimalustest.

Vertikaalse integreerumise tase võib varieeruda ka ettevõtete piires. Vertikaalse integreerumise küsimus on, et kas ettevõtted võivad tahta võtta olulise - koordineeriva rolli turul tegutsemisel eesmärgiga suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Vertikaalse integratsiooni puhul saame käsitleda erinevaid etappe selles eraldi. Nii näiteks selleks, et protsessist paremini aru saada ja oleks võimalik tuvastada vertikaalse integratsiooni puhul arenguvõimalused ja probleemid, saame seda teha toote elutsükli näitel, mis omakorda koosneb eraldi etappidest. Selline etapi viisiline lähenemine võimaldab selgemini iseloomustada ka tehtavaid kulutusi tootele. (Joonis 7)

Maimu või portsjonforelli

tootmine

Kaubaforelli tootmine kuni 2

kg-ni

Roogitud forell, nn Head on

gutted (HOG)

Erinevad lõpptooted: fileed jne

I etapp

6-7 kuud

II etapp

10-12 kuud

III etapp

IV etapp

Forelli toote elutsükkel ja kulud, eur/kg

Joonis 7. Vertikaalne integratsioon vikerforelli tootmises Allikas: Värnik kirjanduse põhjal.

Vertikaalseks integreerumiseks on esile toodud kaks põhilist motiivi. Esimene motiiv on seotud seonduvalt efektiivsuse suurendamisega ja teine turujõuga. Peamine põhjus on aga kulude minimeerimine ja sisendite tootlikkuse suurendamine. Efektiivsus on seotud ka spetsialiseerumisega. Tahtes hinnata vertikaalse integreerumise kasulikkust tuleb arvesse võtta kogu puhas kasu, mis tuleneb nii spetsialiseerumisest kui ka võimalusest vähendada ülemineku kulusid (i. k transaction costs).

15

Vertikaalse integratsioonist kokkuvõtlikult:

Vertikaalse integratsiooni strateegiat kasutavad ettevõtted, et saada kontroll oma pakkujate ja jaotusahela üle, eesmärgiga suurendada ettevõtte turujõudu, vähendada ülekande (i. k transaction costs) kulusid ja kindlustada jaotuskanalid.

“Edasi integreerumine” on strateegia kus ettevõte saavutab omanduse või kontrolli oma klientide üle (jaotusahel ja jaemüüjad).

“Tagasi integreerumine” on strateegia kus ettevõte saavutab omandi või suurendab kontrolli oma eelnevate pakkujate üle (sisendite hankimine).

Vertikaalne integratsioon on kontroll vähemalt kahe etapi üle turunduskanalis tootjast tarbijani. Näiteks kui üks ettevõte tegeleb mõlemate nii loomakasvatuses sööda kui ka liha pakkumisega.

On olemas kaks peamist tüüpi vertikaalset integratsiooni, üks lepingupõhine integreerumine ja teine omandipõhine integratsioon.

Täielikult vertikaalselt integreeritud ettevõtte puhul (nn omandipõhine integratsioon) ületab tööstuste poolt omandatud 50 % määra nende alluvuses töötavates ettevõtetes. Sellisel juhul võib see tähendada, et kalakasvatusettevõtete omanikud muutuvad töötajateks suurtele kalatöötlemise- ja müügiga tegelevale ettevõttele (Trifković, 2013). Lepingupõhine integratsioon ettevõtete vahel võib aset leida nii läbi sisendite pakkumise töötleja poolt kui ka toodangu turustamise lepingute kaudu. Sisendite tarnimine ja pakkumine töötleja poolt (asustusmaterjal, sööt, ravimid jne.) kalakasvatusettevõttele toimub tingimusel, et ta peab tarnima kindlas koguses kala ekspordi kvaliteediga. Sellise lepingulise suhtega kaasnevad täpsed kvaliteedi kindlustamise reeglid ja nendest kinnipidamine. Turustamise lepingus sätestatakse kogused ja hinnad, kusjuures hinnad määratakse tingimuslikult ja täpsustuvad kvaliteedi katse tulemusena vahetult enne ostu.

Vertikaalse integratsiooni üks positiivseid jooni on reageerimise kiirus muutuvale nõudlusele ja tarbija eelistustele. Leitakse, et vertikaalselt integreeritud ettevõttes on reageerimisekiirus suurem.

Vertikaalses integratsioonis on oluline tegur ka toote eristumine ja erinevus.

16

3. OSAUURING 2. ÜLEVAADE VESIVILJELUSEST JA TO KOGEMUSEST ARVAMUSTE PÕHJAL

Järgnev peatükk annab ülevaate vesiviljeluse ärikeskkonnast, toorme väärindamisest ja tehnoloogia kasutamisest vesiviljelusettevõtetes ning TO Kalakasvatajate Ühistu Ecofarmi kuulumise eelistest ja puudustest. Peatükis kajastatakse üksnes TO liikmete, TO-st lahkunud isikute ja TO tegevmeeskonna arvamusi, seisukohti ja hinnanguid.

3.1. VALIMI KUJUNEMINE, ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSI METOODIKA

Uuringu eesmärgist lähtudes oli vajadus koguda arvamusi Saaremaa vesiviljelejatelt ja vesiviljeluse tarneahelas tegutsevatelt erinevatelt osapooltelt. Küsitlusuuringu valimisse kuulusid vesiviljelejate TO Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm liikmed (küsitluse hetkel oli TO-l neli liiget), TO tegevmeeskond ning TO-st lahkunud isikud (2 ettevõtjat, Tabel 1). Tegelikkuses on TO liikmed ja TO juhatus omavahel väga tihedalt seotud − kõik TO liikmed on TO asutajad ning TO juhatusse kuulub kaks TO liiget ning üks TO juhatuse liige on osanik kahes vesiviljelusettevõttes. Lisaks kahel ettevõttel on TO liikme (ettevõtte) juhid ja omanikud ühed ja samad isikud ning seetõttu kajastavad küsitlustulemused vaid kolme liikme vastuseid.

Tabel 1. Ülevaade valimist ja küsitlemise metoodikast sihtrühmade lõikesJrk nr Sihtrühm Valimi suurus Küsitlemise metoodika Küsitluse aeg1. TO liikmed 3 ettevõtjat (4

ettevõtet)Poolstruktureeritud personaalintervjuu

20.-21.04.2015

2. TO-st lahkunud isikud 2 ettevõtjat Poolstruktureeritud personaalintervjuu

11.-13.05.2015

3. TO juhatus ja tegev-meeskond

1 tegev-meeskonna liige

Poolstruktureeritud personaalintervjuu

27.04.2015

Andmete kogumise metoodikaks oli poolstruktureeritud intervjuu. Kolmele sihtrühmale koostati sisult sarnased, kuid sihtrühma arvesse võttes mõnevõrra erinevad intervjuu kavad (vt lisa 1). Selline intervjuu vorm võimaldas (1) küsida kõikidelt intervjueeritavatelt samu küsimusi, et tagada andmete võrreldavus, (2) muuta küsimuste järjekorda ning (3) küsida lisaküsimusi.

TO liikmetega, TO-st lahkunud isikutega ja TO tegevmeeskonnaga toimus kohtumine ettevõtetes kokkuleppeliselt intervjueeritavatele sobival ajal. Küsitlusele vastasid ettevõtete juhid ning TO tegevmeeskonnast tegevjuht. TO liikmetega kestis intervjuu keskmiselt 35 minutit, TO tegevjuhiga 2 tundi ning TO-st lahkunud isikutega keskmiselt 54 minutit. Intervjuud salvestati diktofoniga. Intervjuu salvestised transkribeeriti. Intervjuu tulemusi täiendati osauuringu 3 raames TO liikmetelt ja juhtkonnalt kalakasvatuse kulude kogumisel saadud lisainformatsiooniga.

Intervjuude töötlemisel kasutati sisuanalüüsi meetodit, millega analüüsiti intervjuude sisu teemade ja tähenduse kontekstis. Intervjuude tekstid korrastati ja rühmitati, kus teksti

17

interpreteerimisel jaotati selle sisu (lõigud, tsitaadid) lähtuvalt intervjuuküsimustest alateemadesse. Vajadusel alateemad jaotati väiksemateks üksusteks. Intervjuudes üles kerkinud teemad või ettepanekuid, mida otseselt uurimise käigus ei küsitud, kuid olid valdkonnast tervikpildi saamisel olulised, lisati eraldi kategooriatesse.

Kogu peatüki ulatuses on TO liikmetelt, TO-st lahkunud isikutelt ja TO tegevmeeskonnalt küsitlusega kogutud arvamused koondatud ja illustreeritud tsitaatidega. Kuna tegemist on juhtumiuuringuga ning väga väikese valimiga, on intervjuudega kogutud enamus arvamustest ja hoiakutest aruandes ära toodud. Ekspertide täpsustused või märkused on esitatud allmärkusena.

Tekstianalüüsi tulemuste esitamisel on eristatud sihtrühmade (TO liige, TO-st lahkunud isik, TO tegevmeeskond ja ametnik) arvamused.

3.2. VASTAJATE ISELOOMUSTUS

Kõigi TO liikmete põhitegevusala on magevee-vesiviljelus (Tabel 2). Kahel liikmel oli kõrvategevusala. Kõik liikmed paiknesid Saaremaal. Töötajate arvu ja müügitulu alusel olid TO liikmed mikroettevõtted (töötajate arv kuni 9 töötajat ja müügitulu kuni 2 mln eurot). 2013. aastal realiseerisid oma toodangu peamiselt Eesti turul. Oma toodangut eksportisid teistesse Euroopa Liidu riikidesse kaks TO liiget, kellel eksport moodustas vähem kui veerandi ettevõtte müügitulust.

TO Kalakasvatajate Ühistu Ecofarmi põhitegevusala on kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine. Kuigi ühistu oli tegutsenud viis aastat, oli küsitlemise hetkel mereandide töötlemisega tegeletud vähem kui aasta. TO eesmärk on saavutada müügitulu 1 mln eurot kuus.

TO-st lahkunud ühe isiku põhitegevusala oli magevee-vesiviljelus, kes lõpetas kalakasvatuse 2014. aastal. Teise TO-st lahkunud isiku põhitegevusala oli teraviljakasvatus, kelle üks lisategevustest oli magevee-vesiviljelus. Magevee-vesiviljelus moodustas ettevõtja 2013. aasta müügitulust 13%.

18

Tabel 2.Valimit kirjeldav profiilNäitajad TO liikmed TO TO-st lahkunud isikud

TO liige A TO liige B TO liige C TO liige D TO-st lahkunud

isik A

TO-st lahkunud

isik BPõhi-tegevusala (EMTAK 2008)

Magevee-vesi-viljelus

Magevee-vesi-viljelus

Magevee-vesi-viljelus

Magevee-vesi-viljelus

Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine

Magevee-vesi-viljelus

Teravilja-, kaunvilja- ja õlitaime-seemnete kasvatus

Põhi-tegevusala osatähtsus müügitulust**

30% 100% 93% - - 97% 52%

Kõrval-tegevusala** (EMTAK 2008)

Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge

- Kaubavedu maanteel;Spetsiali-seerumata hulgi-kaubandus

- Muu mujal liigitamata teenindus

Mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnika-alane tegevus

Kaubavedu maanteel;Magevee-vesi-viljelus

Töötajate arv** 6 4 6 2 1 3 18Ettevõtte tegutsemise aeg esmakande aja alusel*

9 aastat 18 aastat 10 aastat 6 aastat 5 aastat 15 aastat 18 aastat

Müügitulu** 199,1 tuhat eurot

183,9 tuhat eurot

175,6 tuhat eurot

0 eurot -552 eurot 306,1 tuhat eurot

2,0 mln eurot

Ekspordi-riigid**

Saksamaa Soome - - - Holland, Leedu

-

Ekspordi osatähtsus müügitulust**

19% 23% - - - 75% -

Allikas: *Äriregister, **ettevõtete 2013. aasta majandusaasta aruannete alusel.

3.3. MAGEVEE-VESIVILJELEJATE TOOTMINE TÄNA JA TULEVIKUS

Kõik küsitletud magevee-vesiviljelejad kasvatasid endi sõnul kaubakalana vikerforelli (Tabel3). TO liige A kasvatas vikerforelliga võrdses mahus siberi tuura ja TO liige B väiksemas mahus siiga. TO liige A kasvatas ka arktika paaliat ehk mägihõrnast, keda kaubakalana veel ei müüdud. Mägihõrnast kasvatas ka TO-st lahkunud isik B. Alates 2014. aastast TO-st lahkunud isik A enam kalakasvatusega (angerja kasvatusega) ei tegele. Põhjuseks nimetas ettevõtja angerja hulgihinna langust alla tootmise omahinna. Ettevõtja nägi olukorra suurima mõjutajatena (1) Eesti kalanduspoliitikat (sh nõrk veterinaarteenus)3, (2) angerja hinna langust Euroopa turul ja (3) roheliste lobitööd tarbijate seas (üleskutse angerja tooteid mitte osta, kuna angerjas on looduses hävinev liik). Teiste vesiviljelusvõimalustega tegeles vaid TO liige B, kasvatades vähke.

3 Ettevõtjad seostavad veterinaarteenust riigi poolt pakutava ja korraldatavaga ja ei taju, et tegemist on vabaturu teenusega.

19

Tabel 3. Üldandmed küsitletud ettevõtete kohtaNäitajad TO liikmed TO-st lahkunud isikud

TO liige A TO liige B TO liige C TO-st lahkunud isik

A

TO-st lahkunud isik B

Kasvatatavad kalaliigid

Siberi tuur, vikerforell, märgihõrnas

Vikerforell, siig Vikerforell Ei kasvata enam

Vikerforell, mägihõrnas

Aastate 2012−2014 keskmine toodangu maht

Siberi tuur: 15 tVikerforell: 15 t (2014. a andmed)

Vikerforell: 100 tSiig: 10 t

Vikerforell: 50 t Angerjas: 20 t (2014. a andmed)

Vikerforell: 200 tMägihõrnas: 20−30 t

Teised vesiviljelus-võimalused

Ei Vähkide kasvatus

Ei Ei Ei

Toorme väärindamine ettevõttes

Ei Ei Ei Ei Ei

Kaubakala omahinna suur mõjutaja peale söödakulu

1.Elektrikulu 1.Finantskulu (laenude tagasimaksed, intressid)2. Elektrikulu3. Hapniku kulu4. Tööjõukulu

1.Elektrikulu2.Tööjõukulu

1.Elektrikulu 1.Elektirkulu2.Transpordikulu

Üheski küsitletud ettevõttes oma kalakasvatuse toodangu töötlemisega ei tegeletud. Kala töötlemisega on tegelnud TO liige C, kel on vastavad töötlemistingimused endiselt olemas.

Kaubakala omahinda mõjutab kõige enam kalade söödakulu. Kalakasvatajate hinnangul peale söödakulu suurim kululiik on elekter, kuna seadmed töötavad ööpäevaringselt. Siberi tuura ja angerja kasvatamisel on elektrikulu eriti kõrge. Teise kuluna nimetati tööjõukulu. Samas TO-st lahkunud isiku A arvates tööjõukulu kaubakala omahinda eriti ei mõjuta, kuna see on madal. Oluliste kuludena nimetati ka finantskulu, mis puudutab laenude tagasimakseid ja intresse, aga ka kulutusi hapnikule ja transpordile (kala ümberpaigutamisel).

Tehnoloogia kasutamine

Küsitletud vesiviljelejad kasutavad kala tootmisel väikese reostuskoormusega tehnoloogiaid (Tabel 4). Kõik TO liikmed kasvatavad kalu siseruumides, kus kasutatakse vee korduvkasutusega süsteemi ehk retsirkulatsioonisüsteemi (i. k recirculating system). Sama süsteemi kasutas angerjate kasvatamisel ka TO-st lahkunud isik A. Põhjuseid, miks ettevõtjad retsirkulatsioonisüsteemi kasutavad, nimetati neli:

1) Keskkonnasõbralikkus. Tootmise ökoloogiline jalajälg on väga väike, sest ringluses olev vesi puhastatakse, veevahetus on väga väike ehk värsket vett lisatakse ringlusesse minimaalselt.

2) Sõltumatus sessoonsest kliimast ja ilmastikust. Tehnoloogia võimaldab toota vikerforelli aastaringselt ning soojaveeliste kalade kasvatusel on retsirkulatsiooni süsteemi kasutamine ainuvõimalik tehnoloogiline viis.

3) Uudsus ja innovaatilisus.

20

4) Kontroll kalade elukeskkonna üle. Kõik hoones sees on hõlpsalt kontrollitav (vee füüsikalised-keemilised näitajad, haigustekitajate tuvastamine või nende leviku piiramine vms).

Tabel 4. Ettevõtetes kasutatavad tehnoloogiad Näitajad TO liikmed TO-st lahkunud isikud

TO liige A TO liige B TO liige C TO-st lahkunud isik

A

TO-st lahkunud isik B

Kalade kasvukoht

Siseruum (basseinid)

Siseruum (basseinid)

Siseruum(basseinid)

Ei kasvata enam

Looduslikud tingimused (tiigid)

Kasutatav veekasutuse süsteem

Re-tsirkulatsiooni-süsteem

Re-tsirkulatsiooni-süsteem

Re-tsirkulatsiooni-süsteem

Ei kasvata enam

Läbivoolu-süsteem jaretsirkulatsiooni-süsteem

Ettevõtjate hinnangul retsirkulastioonisüsteemi nõrkused ja probleemid on järgmised:

1) Suur energiakulu, mis muudab sellisel tehnoloogial põhineva tootmise väga kulukaks võrreldes looduslikes tingimustes läbivoolusüsteemi tehnoloogiat kasutavate ettevõtetega.

2) Sõltuvus katkematust elektrienergiast. Tootmine on ülitundlik elektrikatkestuste suhtes, kuna katkestused põhjustavad kalades stressi ning halvimal juhul kalade huku.

3) Vedeldatud hapniku vajadus. 4) Rohkete seadmete puhul nende hooldusvajadus.

Seega TO liikmete jaoks on kasutataval tehnoloogial hulgaliselt eeliseid, kuid suurimaks puuduseks on suur sõltuvus elektrienergiast ning suur energiakulu, mis väljendub kaubakala omahinnas.

Et kaubakala omahind langeks, on ettevõtjad valmis koheselt avaliku sektori toel investeerima:

1) Ettevõtte tarbeks taastuvenergia tootmisesse, et saadud energiat kasutada vesiviljelusel.2) Pärnumaa piirkonda kalasöödatehase loomisesse.3) Ettevõtte tarbeks hapniku generaatori soetamisse.

TO-st lahkunud isik kasvatab kalu kahes erinevas veekasutussüsteemis: (1) looduslikes tingimustes läbivoolusüsteemis (i. k flow trough system), kus vesi saadakse looduslikust veekogust ning peale kalakasvatusrajatiste läbimist suunatakse see looduslikku veekogusse tagasi ning (2) retsirkulatsioonisüsteemis. Ettevõtja sõnul on sellised kalade tootmise viisid keskkonnahoidlikud ning energiasäästlik nendes kasvatustes (ettevõtjal on viis kalakasvatust), kus ei kasutata vee korduvkasutust. Looduslikes tingimustes kala kasvatamise puuduseks tõi ettevõtja välja suure sõltuvuse ilmastikutingimustest.

Tulevikuplaanid

Kalakasvatajate ühistu liikmed ei plaani oma tegevust oma ettevõttes lähimatel aastatel laiendada. Ettevõtjate kogemused on näidanud, et vikerforelli puhul on siseturumaht piisav

21

ning Eestis kasvatatud vikerforelli on võimalik siseturul müüa. Niššikalade (nt siberi tuur) puhul on sisetarbimine madal, kuna tegemist on kalli kalaga ning nende turumahud on väikesed.

Kuigi ettevõtjad ei planeeri oma tegevust laiendada, soovivad kõik TO liikmed lähima viie aasta jooksul investeerida taastuvenergia tootmisesse, et kasutada ära päikese-, tuule- ja geotermaalenergiat kala tootmiseks energiakulu vähendamise eesmärgil oma ettevõttes (Tabel 5). Samas taastuvenergia kasutuselevõtt on ettevõttele kulukas ning ettevõtjad ootavad selles valdkonnas riigipoolset toetusmeedet. Samuti leidsid TO liikmed, et toetuste puhul võiks ettevõtte omaosalus senisest väiksem olla.

Tabel 5. Ettevõtete lähiaastate investeeringuplaanidNäitajad TO liikmed TO-st lahkunud isikud

TO liige A TO liige B TO liige C TO-st lahkunud isik

A

TO-st lahkunud isik B

Investeeringu-objekt

1.Investeerimine taastuv-energiasse (päikese-paneelid, tuulik)

1.Investeerimine taastuv-energiasse (päikese-paneelid, tuulik, geotermiline jaam)2.Hapniku generaator3.Juurdepääsu-tee4.Haljastus

1.Investeerimine taastuv-energiasse (tuulik)

Toimub ettevõtte likvidee-rimise protsess

1.Rajatiste renoveerimistööd2.Pumbad

Investeeringumaht

0,5 kuni 1 mln eurot

2 mln eurot - 1 mln eurot

Investeeringu finantsee-rimise allikas

Riiklikud toetusmeetmed, kus avalik sektor toetaks 80-90% investeeringust

Riiklikud toetusmeetmed, kus avalik sektor toetaks 70-80% investeeringust

Riiklikud toetusmeetmed

- Riigipoolne finantsabi läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse

Ettevõtte investeeringuplaanide kõrval peavad kõik TO liikmed oma ettevõtte kõrval väga, võib olla isegi olulisemaks Kesknõmme kalakasvatuse arendamist, mis annaks ettevõtjatele võimaluse kasvatada kalu merevees kaubakala suurema kaalu saavutamise eesmärgil. Vajalikuks peetakse ka söödatootmistehase rajamist. TO liikmete ja TO tegevmeeskonna arvamuste kohaselt söödatootmistehasega

(1) Saaks TO korda orgaaniliste jäätmete (kalade) jäätmemajanduse. (2) Saaks kalade töötlemisest tekkinud jäätmeid taaskasutada kalade söödaks (jäätmete separeerimine ja granuleerimine)4.(3) Saaksid ettevõtjad kalasöödahinna kontrolli alla, sh oleks kalasööt odavam. TO liikmed saavad kalasööta neljalt kalasööda tarnijalt Itaaliast ja Soomest, kes dikteerivad hinda. Suurim kalasööda hinna mõjutaja on Itaalia, kes toodab sellist kalasööda komponenti, mis on kalasöödas tervikuna üks kallimaid.

4 Uuringu koostajate arvates antud projekti tasuvuse uuring peab eelnema enne investeeringut. Finantskulude vähendamiseks tuleb otsida erinevaid turul pakutavaid võimalusi ja vajadusel neid ka kombineerida.

22

(4) Saaksid ettevõtjad kvaliteetsemat kalasööta. Lisaks on oma kalasööda tehases võimalik mõjutada kalasööda komponente näiteks nii, et kalasööt sisaldaks looduslikku pigmenti astaksantiini. 5) Püsiks kalasööda tarnekindlus ja sõltumatus. Soome kalasöödatehasest saadakse kvaliteetset sööta, kuid Eesti vesiviljelejad ei kuulu Soome kalasöödatehase TOP 5 klientide hulka, mis tähendab, et kalasöödatehases mingi probleemi ilmnemisel tarnitakse sööt eelkõige Soome farmidele ning Eesti farmid jäävad ootelehele. Eesti farmides on aga kalad toiduta, kes aja jooksul hakkavad kaalu kaotama.

Kolme lähema aasta jooksul plaanib TO-st lahkunud isik B

1) Vesiviljeluse mahtu suurendada, tõstes ettevõtte viie kalakasvatuse toodangu mahud maksimum tasemele.

2) Hakata kasvatama lisaks vikerforellile ja mägihõrnale siiga ja tuura.3) Alustada kala esmatöötlemisega ehk kala rookimisega.

3.4. ARVAMUSED TO-ST

Eesti vesiviljelejaid ühendav TO Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm loodi 2010. aastal. TO tegevuse eesmärk on läbi ühise majandustegevuse tegeleda stabiilse toodangumahu ja ühtse toodangu kvaliteedi saavutamisega, ühise tootearenduse ning ühisturundusega. TO tegevuse eesmärkide saavutamine peaks tõstma ka TO liikmete konkurentsivõimet. TO avas 2014. aasta suve algusel kala töötlemiskeskuse Pärnumaal, et anda Eestis kasvatatud kalaliikidele maksimaalne lisandväärtus ning turustada värske kala ja kvaliteetne toode otse tarbijani 48 tunni jooksul pärast eluskala saabumist kalatöötlemise keskusesse. Sellise koostöö ja ühise tegutsemisega saavutatakse mastaabisääst ja kiire toodangu realiseerimisega jaekaubanduses konkurentsieelised.

Liikmeks olemine

TO liikmeks saab olla kalapüügiga või vesiviljelustoodete tootmisega tegelev ettevõtja. TO tegevuse algusel oli organisatsioonil kuus liiget. 2013. aastal oli TO-s kaheksa liiget nii Mandri-Eestist, kui ka Saaremaalt. Uuringu koostamise algusel, 2015. a märtsis oli TO liikmeid neli ning uuringu toimumise ajal suurenes TO liikmeskond veel ühe vesiviljeleja võrra. Kõik TO liikmed asuvad Saaremaal. TO liikmeskonna tuumiku moodustavad TO asutajad, kes enamuse oma kaubakalast müüvad läbi TO (TO liikmete hinnangul vähemalt 80% oma toodangust).

TO tegevjuhi hinnangul on TO liikmelisus TO toimimiseks oluline kolmes aspektis:

1) TO liikmete arv on oluline siis, kui on vaja olla näiteks mõne toetusmeetme osas abikõlblik.

23

2) TO liikmete arv on oluline siis, kui mõni TO liige lõpetab tegevuse või lahkub TO-st. Sellisel juhul võib TO-l tekkida raskusi tarnekindluses, kuna TO-l puuduvad alternatiivsed ettevõtted, kust tooret kiirelt sisse osta.

3) TO liikmelisus ei ole TO tootmisvõimsuse jaoks piisav. Kui TO soovib rakendada sajaprotsendilist tootmisvõimsust, katab TO liikmete toore TO tootmisvõimsusest vaid poole. Kuna TO jaoks on oluline kiire ja paindlik reageerimine turu nõudlusele, siis küsimus ei ole üksnes vikerforelli tootmismahus, vaid küsimus on vesiviljeluse toorme mitmekesisuses ja selle mahus.

Ka üks TO liige oli seisukohal, et TO liikmeskonnas võiks kalakasvatajaid rohkem olla, sest suurema liikmeskonnaga on suurem võimalus stabiliseerida kohalikul turul hinda.

Tabel 6. TO-s liikmeks olemise tugevused ja nõrkusedNäitajad TO liikmed TO TO-st lahkunud isikud

TO liige A TO liige B TO liige C TO-st lahkunud isik

A

TO-st lahkunud isik B

Eelised ja tugevused

1.Kalale lisandväärtuse andmine2.Ühis-turundus

1.Ei ole pidanud ettevõttesse tegema lisa-investeerin-guid

1.On võimaldanud suurendada toodangu eest realiseeritavat hinda2. Ei ole pidanud ettevõttesse tegema lisa-investeerin-guid

1.Ettevõtete põhi-tegevuse kogu-kulutused on vähenenud2.Kasvanud on lisand-väärtustatud toodangu müük

Ei ole Ei ole

Nõrkused ja ohud

1.Kollekstiivne vastutus

1.Tsent-reeritud tegevus

1.Kollektiivne vastutus

1.Võrdse kohtlemise printsiibi tagamine erinevaid kala liike kasvatavateettevõtjate vahel2.Erinevad kala liigid vajavad kaubakalaks saamisel erinevas mahus ressurssi3.Tootjatel puudub võimekus reguleerida toorme väljamüügi hindu4.Konkurentsi-võime toorme turul

1.Kalanduse TO head praktikat maailmast ei leia2.TO ei suuda maksta liikmetele toodangu eest suuremat hinda3.Eesti kala toodangu mahud ei suuda võistelda importkalaga

1.TO liikmete vahelised lahkarvamused

Kõikide TO liikmete sõnul on kõige olulisem TO-s liikmeks olemise põhjus toodangu ühisturundus (marketing, brändi kujundus, müügikanalite leidmine vms), et mitte ühel turul teineteisega konkureerida, vaid suurendada koos toodangu mahtu, kvaliteeti ja stabiilsust. Loodetakse, et TO-st kasvab piisava turujõuga ettevõte, kes saab turul kaubelda kõrgema hinnaga. Oluline on ka kala väärindamine, mille väljundiks on pakendatud kaup. Kala töötlemise seadmed on liialt kallid selleks, et iga ettevõtja suudaks neid igaüks eraldi soetada. Kogu protsess (tootmine, töötlemine, tootearendus ja müük) peaks olema tsentreeritud ning mahu- ja kvaliteedipõhine, et saavutada väiksem toorme omahind. Kuna TO on aktiivse ettevõtlusega tegelenud liialt vähe aega, ei oska TO liikmed hinnata, kas nad saaksid üksi, ilma TO-ta tegutsedes majanduslikult paremini või halvemini hakkama.

24

TO liikmete sõnul on suurimaks TO liikmeks olemise eeliseks see, et ettevõtted ei ole pidanud investeerima toorme töötlemisse ja turundamisse (Tabel 6). TO tegevjuhi hinnangul on eelisteks ettevõtete põhitegevuse kogukulutuste vähenemine ning lisandväärtustatud toodangu müügi kasv. TO-st lahkunud isikud TO-s liikmeks olemise eeliseid ei näe.

Nii TO liikmed, TO tegevjuht kui ka TO-st lahkunud isikud nimetasid TO-s liikmeks olemise nõrkuseid või ohte arvuliselt oluliselt rohkem kui selle eeliseid. Samas küsitluse erinevad sihtgrupid tajusid TO-s olemise nõrkuseid või ohte erinevalt. TO liikmete arvates suurim TO liikmeks olemise nõrkus või oht on kollektiivne vastutus, seda eelkõige finantsilises mõttes (TO laenud on tagatud kollektiivselt). Kui TO liige lahkub TO-st või lõpetab tegevuse, siis teistel suureneb finantsiline vastutus ning uue liikme leidmine Eestis on väga keeruline. Nõrkusena toodi välja ka seda, et kogu TO on üles ehitatud vaid ühe keskuse peale.

TO tegevjuhi hinnangul on TO-l liikmeks olemise nõrkuseid või ohte neli:

1) Keeruline on tagada võrdse kohtlemise printsiipi TO liikmete vahel, kes kasvatavad erinevaid liike kalu, sest nõudlus turul erinevate kala liikide järele on erineval ajahetkel erinev.

2) Erinevad liigid vajavad kaubakalaks saamisel erinevas mahus ajalist ja rahalist ressurssi, mis väljendub kaubakala kilo hinnas.

3) Tootjatel puudub võimekus reguleerida toorme väljamüügi hindu. Kala kasvatamine on pikk tootmistsükkel, mis nõuab ettevõtjalt mahukaid käibevahendeid.

4) Konkurents toorme turul on tihe (konkurendid pakuvad madalamat hinda).

TO-st lahkunud isikud tõid TO nõrkuste ja ohtudena välja samuti neli punkti:

1) Põhjamaades ja Madalmaades ei leidu kalanduse TO-d, mis oleksid pikaajaliselt toiminud. Põhjuseks on TO toimimine ühistulise organisatsioonina, kus on palju liikmeid (palju erinevaid hoiakuid ja arvamusi ning kokkulepete saavutamine on pikk protsess) ning TO kui suur organisatsioon, kes ei suuda kiirelt reageerida muutustele kalandusturul.

2) TO ei suuda oma liikmetele toorme eest head hinda maksta. 3) Eesti kala toodangumahud ei suuda võistelda importkalaga. 4) TO liikmete vahelised lahkarvamused, mis kaasnesid pidevate vaidlustega. Tekkis

usaldamatus TO suhtes.

Alates 2013. aastast on TO liikmeskonna kahanemise tinginud kas TO liikme vesiviljelusalase tegevuse lõpetamine või lahkumine TO liikmeskonnast muudel põhjustel. Mõlemad TO-st lahkunud isikud lahkusid TO liikmeskonnast 2014. aastal. TO-st lahkunud isiku A lahkumise põhjuseks oli erinevad arusaamad ärieetikast.

TO-st lahkunud isiku B lahkumise põhjus seisnes rohketes lahkarvamustes ning umbusalduse tekkimises, mida ettevõtja nägi ka TO suurima nõrkusena.

25

TO liige C nägi suurima põhjusena, miks TO-st mandril asuvad ettevõtjad TO liikmeskonnast lahkusid, konfliktide tekkimist toorme sisseostuhinna fikseerimisel.

Ettevõtja arvas: „Probleem tekkis ka sellest, et rannikul on kinnised süsteemid, mis on mandri avatud tootmisest kallim. Kuid kinnine tootmine on sessoonselt kõikumatu. Mandril on avatud süsteemid ja sellelt tekkisid konfliktid sisseostuhinna fikseerimises. Mandri omad tahtsid sügisel saada sama kõrget hinda, mis kinnise süsteemi tootjad kevadel saavad. Aga hinna paneb paika turuhind, mida on võimalik turult saada. Kevadel on kala pakkumine turul väiksem, sest Norrast, Soomest ja Taanist ei tule siis kala, sest kala pannakse alles seal kasvama. Suvel seal kala kasvab ja sügisel (augusti lõpust alates) hakatakse realiseerima.“

TO toimimine ja areng

Nii TO kõik liikmed kui ka TO tegevjuht kinnitasid, et TO sisemine koostöö liikmete, juhtkonna ja tegevmeeskonna vahel on hea. Hea koostöö on taganud nende hinnangul mõistvad liikmed, tegevmeeskonna palkamine, erinevate osapoolte vaheline aktiivne suhtlus ja ühishuvi olemasolu.

Ühe ettevõtja sõnul on probleeme info liikumisel ning otsuste tegemisel käsuliinide vahel. TO tegevjuhi arvates vajab jätkuvalt arendamist kala kvaliteedi tõstmine (et olla veelgi konkurentsivõimelisem), tarnekindlus ning laiemapinnalisema ühishuvi tekitamine.

Tegevjuht arvas: „Farmid teavad, mida, millal, kui palju nad toodavad ja nad on suht-koht-kindlad, nö lõviosas kindlad, et see saab ilusasti turundatud, lisandväärtustatud ja müüdud. Ma arvan, et see on see, mida ma mõtlen ühtse organismina hingamine. Et see on see tugeva organisatsiooni arendamise koht. Neil on kindlad plaanid ühena liikmena kogu selles organismis. See plaan hingab koos TO-ga, mitte eraldi võetuna.“

TO kõik liikmed ja TO tegevjuht leidsid, et kõik osapooled panustavad võrdväärselt TO toimimisse ja arengusse ning ollakse võrdväärsed partnerid. Peaaegu kõik küsitletavad hindasid TO juhtimist selgeks ja läbipaistvaks. Ühe ettevõtja jaoks jäi TO juhtimine kohati ebaselgeks eelnevalt mainitud otsuste tegemise tõttu käsuliinide vahel.

Tegevused, mis tagaksid TO toodete kõrgema kvaliteedi ja konkurentsivõime, vajavad suurel hulgal finantsvahendeid (). Küsitletavad nimetasid olulisima investeeringuobjektina TO töötlemisüksuse vahetusse lähedusse kalade loputusbasseini rajamist, sest Eestis toodetud kala suurimaks probleemiks on selle kvaliteet (eelkõige kala maitseomadused). Samas TO tegevuse aluseks on kvaliteetne toore (kvaliteetne maitse, värv ja kuju).

26

Tabel 7. TO kui töötlemisüksuse vajadused, mis tagaks toodete kõrgema kvaliteedi ja konkurentsivõimeJrk nr

TO liikmed TOTO liige A TO liige B TO liige C

1. Investeerimine tootearendusse

Kalade loputusbassein Käibekapital Kalade loputusbassein

2. Müügistrateegia koostamine Käibekapital Tööjõud3. Kesknõmmele kalade

järelkasvatuse kompleksi rajamine

Tööjõud Taastuvenergia tootmine ja kasutamine

4. Söödatehase rajamine Kulinaariatsehhi rajamine, sh investeerimine seadmesse, mis eraldab kalarapetest kasulikud rasvad

5. Tööjõud Delikatesstoodete tootmine

Küsitletavate arvates on olulisel kohal TO kui töötlemisüksuse konkurentsivõime tagaja kvaliteetne tööjõud. TO tegevjuhi hinnangul vajatakse kalatehnoloogi, kes tegeleks TO töötlemisüksuses tootearendusega, kuna TO plaanidesse kuulub järgmise etapina kulinaariatsehhi rajamine. TO eesmärk on tootearenduse kaudu jõuda minimaalselt kahe tooteni, mis turul „ilma teeksid“. TO strateegia näeb järgmise etapina pärast kulinaariatsehhi loomist delikatesstoodete tootmist. Fookuses on ka müügistrateegia koostamine (sh Venemaa turgu arvestades) ning Kesknõmmele kalade järelkasvatuse kompleksi rajamine, et kasvatada suuremakaalulist tooret kalatööstuse jaoks. Tähelepanu all on ka kalajäätmete taaskasutamine õli tootmiseks ning söödatehase rajamine, kuna ostetav kalasööt on kallis ning kvaliteet sageli kaheldav.

Kuna TO tegevus on algusfaasis, nimetasid kalakasvatajad vajadust ka käibekapitali järele, et TO saaks tootjale toorme eest kiiremini maksta ehk kataks ära selle ajalise vahe, mil TO saab lõpptarbijalt raha kätte.

Tegevjuhi poolt nimetatud investeeringud (kalade loputusbassein, taastuvenergia tootmine ja kasutamine ning kulinaariatsehhi rajamine) TO arenduseks võivad maksma minna u 10−15 mln eurot5. TO investeeringuplaanid saavad realiseeruda vaid tänu investoritele, osanikele, TO liikmete panusele ning avaliku sektori toetusmeetmetele.

TO vertikaalne integratsioon

Enamus küsitletutest olid nõus, et TO liikmed, juhatus ja tegevmeeskond on TO vertikaalset integratsiooni teadvustanud. Samas üks ettevõtja jäi selles küsimuses eriarvamusele.

Ettevõtja arvas: „Juhtkond õpib töö käigus, kogemused hetkel puuduvad või pigem on väga vähesed kogemused, kuna Eestis pole olnud varem analoogset töötlemist, kus vesiviljelusest

5 Investeeringute otstarbekuse majandusanalüüsi ja hinnangut sellele pole antud uurimuse raames koostatud, kuivõrd see polnud antud töö osa. Sellise analüüsi vajadus on eelduseks investeeringute teostamisele.

27

saadakse kala. Siiamaani on kõik tehtud nn paku peal kuskil kännu otsas. Suurt töötlemist vesiviljeluse toodangu jaoks ei ole olnud. Näiteks kalarookimise teema on enamasti võõras. Kõik töötlemisprotsessid hakkavad praegu ikkagi Norrast tulnud kalast, mis on juba roogitud, jahutatud ja jäässe pakitud.“

TO tegevjuhi hinnangul on TO strateegiat kavandatud edasise vertikaalse integratsiooni osas nii ettepoole kui ka tahapoole, sest TO puhul on oluline eelkõige kala kvaliteet, aastaringne tarnekindlus ja arengusuutlikkus. Et saada kvaliteetset kala, et säiliks tarnekindlus ja et hakataks kasvatama uusi kala liike, on TO jaoks oluline oma tegevusega toetada tootjaid, kuid samaoluline on töötlemistehase arendamine, pidev tootearendus, turundus ja müük. Seega TO taotleb vertikaalse integratsiooni osas nii ettepoole kui tahapoole tasakaalu saavutamist.

Peaaegu kõikide TO liimete arvamusi üldistades saab esile tuua seda, et tänu vertikaalsele integratsioonile toimib TO liikmete vahel koostöö ühise toodete turustamise valdkonnas. Üheskoos liigutakse järgmise etapi suunas, milleks on kalasöödatehas. Hetkel korraldab TO oma liikmetele kalasööda ostmist. Kuna kalasööda põhikomponendid on seotud kala toormega, siis tegevjuhtkonna arvates oleks vajalik Audrusse koostöös teiste kalandusettevõtjatega rajada kalasööda tehas, mis kasutab kõrvalasuvate tootjate kalajääke ja vähemväärtuslikku tooret ning väärindab selle. Seega väheneks kulu kala söödale (uuringu koostamise hetkel oli u 1,375 eur/kg). Toodetav kalasööt oleks mõeldud eelkõige oma TO liikmetele, aga ka kalandussektoris tegutsevatele teistele tootjatele. Kalasööda tootmistehase käivitamine võimaldaks kulu kokkuhoidu sööda hankimiseks tehtavalt transpordikulult6. Kala töötlemistsehhi lõpptoote kulust moodustab suure osa (74% kogukulust) toorme hind. Seega saab TO mõjutada vaid 26% hinnast läbi tootearenduse, müügi ja lisaväärtuse. Hinnangu kohaselt on kalatootmises Eesti tootjate marginaal 6%.

TO-s plaanitakse uute toodete ja teenuste katsetamist ning koostööd teadusasutustega. Hinnanguliselt võtab ühe toote väljaarendamine, mida oleks võimalik ka eksportida, aega vähemalt 12 kuud. Selle kaudu tagatakse piirkonda u 22 ettevõtte puhul u 150 töökohta lisaks veel kaasnevates sektorites, seonduvalt sööda tootmise, transpordi ja logistikaga. Uuringu koostamise momendil oli TO kalatöötlemisüksuses hõivatud 12 töötajat ning tootmisprotsessi arendades saaks käima panna töö vahetustega (kuni neli), mis tähendab kordades töökohtade kasvu maapiirkonda. Tootearenduses tahetakse liikuda ümarkala pakkumiselt selle väärindamiseni ehk töödeldud kalatoodeteni. Sellest järgmine etapp on kulinaarsete toodete pakkumine (vaakumkotis toodete pakkumine) kuni selleni välja, et kalarapetest saab toota kasulike rasvade baasil kosmeetikatooteid.

Täna turustatakse TO toodang Eesti restoranidele ja kaubandusasutustele, aga eksporditakse ka Hollandisse ja Saksamaale. Ettevõtjad märgivad, et Eestis kasvatatud kala omahind on kõrge,

6 Ekspertide arvates on kalasööt 98% kuivaine sisaldusega ja transpordikulu Soomest ei ole oluliselt kallim võrreldes veoga Eestist, küll aga ei pruugi kõiki vajalikke kalasööda komponente turult väikestes kogustes saada.

28

mis tuleneb muuhulgas ka ettevõtjate suurest finantskoormusest, kuna ka laenuvahendid on täna sektoris väga kõrge kuluga.

TO eesmärgiks on pakkuda tarbijatele võimalikult värsket kodumaist kala taskukohase hinnaga. TO saab kalakasvatajatelt eluskala, et TO saaks oma töötlemistsehhis valmistada võimalikult värske lõpptoote. Mis tähendab, et vertikaalses integratsioonis nähakse ette selget suunatust kauba kõrge lõppkvaliteedi juhtimiseks ja selle tagamiseks.

Samas konkurents kalaturul on tihe. TO tegevjuhi hinnangul moodustab importkala osakaal Eesti turul 65−75%, millest enamus pärineb Taanist, Soomest, Poolast, Norrast ja Lätist. Kui TO suudab pakkuda värske kala realiseerimise ajaks 10 päeva pakendamata kalal. TO tegevmeeskonnale ja liikmetele tekitab küsimusi importkala kvaliteet, kuna tegemist on pikkade vahemaadega, kuid kala on vaatamata sellele poelettidel värske ja odav.

TO tegevjuhi arvates on vaja tegelda ka tarbija ja kaubandusinimeste harimisega, et aru saada, milline kala on värske ja jahutatud ning milline on külmutatud ja siis ülessulatatud nn värske (antud toorme hind on ca 2,5 eur/kg). TO liikmed pooldavad, et turgu tuleb korrastada ja püüdlevad selles suunas, et turul oleks tagatud aus konkurents. Täna pakub TO kaubandusele 48 erinevat toodet.

TO tegevjuhi hinnangul tuleb tarbijatele selgitada, et miks Eestis kasvatatud kala on pisut kallim, aga samal ajal värskem. TO esindajate hinnangul on vaja teha vahet, et Norra lõhe saab kaubakalaks 4−6 kuuga. Samas Eestis kasvatatud forell saab kaubanduskõlblikuks 12−18 kuuga ja kaalub oluliselt vähem kui Norra lõhe.

TO tegevjuhi sõnul otsitakse TO-sse uusi partnereid, kes on usaldusväärsed, kel on piisav kalakasvatuse tootmisvõimsus või plaanivad seda suurendada ning kes tegelevad kala kvaliteedi tõstmisega. Liigutakse edasi jätkusuutliku tootmise mudeli suunas (i. k sustainable fish producing), mis tähendab kõikide tootmises tehtavate sammude põhjalikku läbimõtlemist ja tegevuste kavandamist konkurentsi positsiooni kindlustamiseks.

Vertikaalse integratsiooni eelis võiks olla selles, et kõik liikmed keskenduvad oma tugevustele ehk siis kalakasvataja arendab oma tootmist, söödaga varustajad tegelevad sellesuunalise arendusega, kalatöötleja teeb toormest väga hea toote ja keskendub tootearendusele ning turundus osa lahendatakse kõikide tootjate jaoks keskselt, tagatakse tarnekindlus, hindade vähene kõikumine.7

Koostöö kohalike omavalitsuste, kalakasvatajate ja TO vahel

7 Uuringu koostaja arvamus on, et TO tasandil ei ole selle tegutsemise alguses pööratud piisavalt tähelepanu vertikaalse integratsiooni sisulisele poolele ning seetõttu pole selle positiivsed jooned oluliselt veel avaldunud. TO-st lahkumise põhjuste analüüsist ilmneb, et vajakajäämisi esineb eelkõige finantsotsustes ja hinnakujunemises.

29

Kõik küsitletavad olid seda meelt, et TO paremini toimimise eesmärgil on vaja suurendada koostööd kohalike omavalitsuste, kalakasvatajate ja TO vahel. Võimalikke koostöökohti erinevate osapoolte vahel võiks olla mitmeid:

1) Koostöös kohaliku omavalitsusega võiks kohalikele lasteaedadele ja koolidele pakkuda kord nädalas toiduks kohalikku kala. Selleks on kohtutud Audru vallavanemaga ning 2015. a augusti lõpul toimuval kohalike omavalitsuste üritusel on TO-l võimalus presenteerida ideed „200 g Eesti värsket kala igale lasteaia- ja koolilapsele“.

2) Koostöös kohalike omavalitsustega võiks tõsta kohalike koolilaste teadlikkust kohalikust ettevõtlusest ehk Pärnu ja selle ümbruskonna kalatööstustest. See võiks toimuda ettevõtetes avatud uste päevana, kus koolilastele tehakse ekskursioone ning näidata neile õppeklassis videoid vms. Selles osas võiks kalanduse teabekeskus olla ühendav lüli kalakasvatajatele ja kalandusorganisatsioonidele.

3) Vajalik oleks pikendada bussiliine suunal Pärnu linn−Lemmetsa küla, sest Lemmetsa tööstuspargis piirab ettevõtluse arengut ühiskondliku transpordi puudumine.

4) Koostöös Põllumajandusministeeriumiga võiks TO liikmeskonda suurendada, kus ministeerium teeb suurtootjatele kohustuseks olla TO liige. Seda enam, et ministeerium on mõista andnud, et üks TO on Eesti jaoks piisav ning 40% Eestis kasvatatud kalast läbima TO, mis on ühtlasi ka liikmete toodang.8

Ettevõtja arvas: „ Ministeerium võiks olla karmim ja konkreetselt öelda, et kõik suurtootjad peavad olema ühistu liikmed. Või siis mingi präänik ministeeriumi poolt, et saate toetust, aga 90% peavad olema liikmed. Tuleb leida laua taga need ühised keeled, aga hetkel neid ei otsitagi, sest keegi ei näegi võimalust ühistegevuseks. Ühistegevus tekib kui on väga sarnased probleemid või ühised mured. /…/ Ecofarmist on lahkujaid palju ja mandri omadega läksid egod vastuollu. Praegune juhatus ei suuda seda lobitööd teha, et liikmeskonda suurendada.“

3.5. LOODUSLIKUD JA MUUD TINGIMUSED VESIVILJELUSEKS

Minimaalseid tingimusi vesiviljelusega tegelemiseks on küsitletute hinnangul palju (Tabel8), kuid kõige olulisem on siiski veeressursi olemasolu. Siseruumides retsirkulatsioonisüsteemide puhul on oluline piisava ja kvaliteetse vee olemasolu ning looduslikes tingimustes läbivoolusüsteemi puhul allikavesi, et talvel veetemperatuur ei langeks alla 0ºC. Oluliseks peeti ka ettevõtja investeerimisvõimekust. Taristutest on vesiviljelusega tegelemisel olulised elektrivarustus, veevarustus, teed ja internet.

Tabel 8. Minimaalsed tingimused vesiviljeluseksJrk nr

TO liikmed TO TO-st lahkunud isikudTO liige A TO liige B TO liige C TO-st

lahkunud isik TO-st lahkunud

isik B

8 Arvestades Eesti vesiviljeluse tootmismahte (vesiviljeluse kogutoodang 870 t aastas) piisab ekspertide arvates Eestis ühest hästi toimivast vesiviljelejate TO-st, mille eelduseks on ladus, kaasatud ja läbimõeldud TO juhtimine kõigi liikmete huvides.

30

A1. Veeressurss Põhjavee

olemasoluKvaliteetne vesi Puhta ja piisava

veeressursi olemasolu

Vesiviljelust soodustav õigusruum (madalamad keskkonna-tasud, käibemaksu tasaarveldus vms)

Veeressurss (läbivoolu süsteemi puhul allikavesi)

2. Elektrienergia Piisav elektrivõimsus

Stabiilne temperatuur

Kiire logistika võimalus

Hapniku sisaldus vees

3. Investeerimis-võimekus

Taristu olemasolu (internet, teed)

Isoleeritus (haigustekitajate tõkked)

Investeerimis-võimekus

Basseinide olemasolu

4. Vesiviljelust lubav kohaliku omavalitsuse üldplaneering

Tööjõud Geograafiline asukoht

Vee vooluhulk

5. Finantsvahendite olemasolu

Kalakasvatuse vesiviljelemise sobivaim asukoht sõltub küsitletavate hinnangul suuresti sellest, kas ja millise kvaliteediga vesi on kättesaadav. Oluline on ka (1) merevee lähedus, siis saab kasutada soolast vett kalade järelkasvatamiseks (näiteks Saaremaa), (2) pinnareljeef, et vesi oleks võimalikult isevoolav, (3) suurlinna lähedus, sest siis on turg lähedal või (4) hea juurdepääs ja logistika, sest tootmist tootmissisenditest ja toodangu realiseerimivõimalustest väga kaugel teha ei ole mõistlik.

Kõik küsitletud vesiviljelejad kinnitasid, et nende ettevõtte tegutsemise asukoht ja looduslikud tingimused on kalakasvatuse seisukohast sobivaimad. Seda eelkõige seetõttu, TO liikmete ehk siseruumides vesiviljelejate jaoks on põhjavesi hästi kättesaadav ning ühe TO-st lahkunud isiku jaoks kalakasvatuseks valitud kohad võimaldavad vesiviljelust rakendada ka isevoolsena. Kalakasvatust looduslikes tingimustes võib mõjutada ainult teatud ajal vee vooluhulga vähenemist väga kuiv periood. Samas ettevõtet toetavale taristule anti rahuldav hinnang. Suurem rahulolu oli elektrivarustusega ja interneti püsiühendusega, kuid rahul ei olda juurdepääsuteedega.

3.6. AVALIKU SEKTORI TOETUS POTENTSIAALSETE VESIVILJELUSALADE SUURENDAMISEL

Kõik TO liikmed olid seda meelt, et avalik sektor peaks toetama juba tegutsevaid vesiviljelejaid ning avaliku sektori toetust vajatakse eelkõige vesiviljelusettevõtete jätkusuutlikkuse tagamiseks. Nii TO liikmete, TO-st lahkunud isikute ja TO tegevjuhi hinnangul on mitmeid valdkondi, kus avalik sektor võiks olemasolevaid vesiviljelusalasid toetada. Küsitletavate hinnangul võiksid avaliku sektori toetusvaldkonnad potentsiaalsete vesiviljelusalade suurendamisel olla järgmised9:

9 Uuringu koostaja arvates antud seisukohtade põhjendatuse väljaselgitamiseks oleks vajalik läbi viia sektoris (vesiviljelus, sh kalandus) täiendav uuring, mis selgitaks enam probleeme ja vajakajäämisi ettevõtlus keskkonnas ja ei põhineks ainult ühe TO ja tema liikmete arvamusel.

31

1) Finantstoetus, mis väljenduksid järgmiste meetmete kaudu:

a) Pikaajalise madalaprotsendilise finantsinstrumendi olemasolu. Probleem on selles, et ettevõtjatele pakutavad võõrkapitali kaasamise tingimused investeerimisel on ettevõtjate hinnangul väga suure finantskuluga. Garantii seadmisel laenu saamiseks küsitakse garantii summalt pangaga sarnast intressi. Panga intress on u 3,6% ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kui garantiipakkuja küsib garantii osalt sarnast protsenti. Vesiviljelejate hinnangul on tegemist kõrgeprotsendilise laenuga. Ettevõtjad on tajunud, et kommertspangast laenu küsides finantsettevõtted konsulteerivad oma emafirmaga antud valdkonna strateegilistest huvidest lähtuvalt ning Eesti ettevõtja jaoks laenu saamise tingimused halvenevad oluliselt. Seda eelkõige seetõttu, et laenuandja emafirmalt on tulnud sellekohane selge soovitus seoses antud riigi majanduslike huvidega valdkonnas ja varjatud protektsionismiga.

b) Investeeringumeetmed. Meetmeid oleks vaja turunduse ja müügi, taastuvenergia ja hoonete rajamise valdkonnas. Investeeringumeetmed taastuvenergia arendamiseks seetõttu, kuna nii vesiviljelus kui ka TO tegevus on energiamahukas ettevõtmine ning ettevõtjad on valmis tootma ise taastuvenergiat, et seeläbi vähendada kalakasvatuse tootmiskulusid. TO vajab investeeringumeedet kalade loputusbasseini rajamiseks, et tõsta toodangu kvaliteeti.

c) Otse- või käibetoetus. Nii nagu põllumeestel kehtivad hektaripõhised toetused, siis ka kalakasvatajatele võiksid olla toodangu- või basseinimahupõhised toetused. Sellised toetused aitaksid sektoril jalule tõusta. Probleem on pikas käibetsüklis, kuna ettevõtja kasvatab kala vähemalt 1,5 aastat, enne, kui ettevõtja saab kaubakala realiseerimisest tulu ning tekiks ka mingi võimekus kapitali akumulatsiooniks. Sellel perioodil kui investeeritakse kalakasvatusse oleks vajalik ettevõtjatel saada leevendust, laenumaksete ja finantskulu osas.

TO tegevjuht selgitas: „Probleem on selles, et mina ostan täna kala A hinnaga 6 eurot. Minule, iga kell, siia, võidakse tuua sama kala A Lätist hinnaga 4,5 eurot. Minul tekib küsimus, kuidas? Ehk et minul on täiesti arusaamatu olukord. Ma toon näite, kui importkala osakaal on erinevatel andmetel 65−75%, siis kuidas meie kaubandus ja meie tarbijad söövad kala, mis on enamuses importkala, kui kaupmees, kellega mina täna kauplen, nõuab vähemalt 75% realiseerimise aega. Ehk seletan. Minu farmist Saaremaalt tuleb kala. See kala surmati pühapäeval. Minu jahutusauto võttis pühapäeval peale. Mina töötlen esmaspäeval. Poodi jõuab see kala teisipäeval. Surmamise päevast pühapäeva õhtul, kolmandal päeval jõuab. Realiseerimisaeg on 7 päeva. Kokku on realiseerimisaega 10 päeva värsket kala, pakendamata. Milleni ma viin, on see, et mis pagana valemiga importkala suudab seda täita? Ma olen ostnud kala Taanist, Poolast, Lätist, Soomest. Ja ma tean, mis järgi jääb. /…/ Me sööme vana kala. 65−75% me sööme nö äärepealt kala, mis on just ja just… See turu korrastamine Eestis ja Lätis, see on meie pikas perspektiivis ikka väga oluline. Meie ütleme tarbijatele, et 48 h on kala juba teie juures ja täna me seda konkurentsieelist väga ei tunneta, sellepärast, et seda ei hinnata, kuna ka paljud teised

Siiski tuleb arvestada, et oma väljaütlemistes antud ettevõtjad tuginevad senistel kogemustel.

32

ütlevad, et ka neilt saab väga värsket kala. Tegelikkuses ei saa ju. Me ei küsi ka topelt kõrgemat hinda. Me oleme samas hinna konkurentsis nende kõigi teistega.“

2) Bürokraatia vähendamine ametiasutustega suhtlemisel. Ettevõtjad tõid näidetena negatiivseid kogemusi Veterinaaria- ja Toiduameti ning PRIA-ga suhtlemisel. Soome ja mitmete teiste riikide puhul on asjaajamine korraldatud kohaliku omavalitsusega koostöös nii, et bürokraatia oleks võimalikult minimaalne.

3) Avaliku sektori ühine seisukoht Eesti vesiviljeluse arendamisel.

Ettevõtja selgitas: „Näiteks meie kalakasvatus- meil on juba igatpidi piirangud ees, mis ei sõltu praktiliselt mitte üldse meist. Vesi, mis tuleb allikatest maapõuest, on nii suure lämmastikusisaldusega, et praktiliselt meie ei tohiks mitte ühtegi grammi enam lämmastikku vette lasta. Nii, et tegelikult meid isegi piiratakse sellega, kuna lämmastiku sisaldus Lääne-Virumaal ja just siin nitraaditundlikul alal on vees maapõuest tulevatest allikates niivõrd suur, et tegelikult heameelega ei lastaks mitte ühtegi kalakasvatust rajada juurde tulenevalt keskkonnanõuetest. Tegelikult Keskkonnaministeerium näeks heameelega, kui kõik need kalakasvatused kinni pannakse. See lämmastiku sisaldus, mis vesiviljelusest jõkke läheb, on nii minimaalne. Tegelikult peaksime meie kõik täierauaga kinni maksma. Samas, kust see olemasolev lämmastik sinna vette tuleb, sellesse ei süvene mitte keegi. /…/ Avalik sektor peaks toetama või normaalselt sellesse suhtuma või tähendab peaks ikkagi selgeks tegema, et kas seda kala on vaja või ei ole vaja. Ja samas kõik projektid, mis meil on kirjutatud, on meil nendes toodangumahud ettenähtud, kui me oleme võtnud PRIA käest raha investeeringu tegemiseks. Tegelikult keskkonna poole pealt piiratakse täielikult ja samas peaks kõik ministeeriumid tegema oma tööd käsikäes ja tegema selgeks, et mis on üldse võimalik.“

33

4. OSAUURING 3. KALAKASVATUSE KULUD JA NENDE KUJUNEMINE

Kulude kujunemisel on oluline määratleda millisest tehnoloogiast ja tootmisetapist need kujunevad ja pärinevad. Tervikpildi saamiseks kulude struktuurist ja nende kujunemisest tuleb eraldi vaadelda kalakasvatuse rajamiseks vajaminevaid investeeringu- ning tootmiskulusid. Kulud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast, eelkõige sellest, kas tegemist on maismaale rajatud kasvatusega, merre või mageveekogusse paigaldatud sumpadega või loodusliku veekogu baasil rajatud kalatiikidega. Samuti mängib suurt rolli kulude kujunemisel kasutatav sisseseade, automatiseerituse aste ning kalakasvatuse hoone olemasolu. Kalakasvatuses kasutatakse uue tehnoloogiana vee tagastusega süsteeme (vee retsirkulatsiooniga süsteem), kus 95−99% kasutatavast veest puhastatakse ja suunatakse uuesti kalakasvatusprotsessi (inglise keelne lühend RAS mudel). Antud süsteem vähendab kalakasvatuse mõju ümbritsevale keskkonnale ning võimaldab paremini täita keskkonnanõudeid. Samuti on täielikult kunstlikes tingimustes toimuva kasvatusprotsessi korral võimalik luua maksimaalselt soodsaim kasvukeskkond kalade arenguks ning automatiseerida tööprotsesse.

4.1. ANDMETE KOGUMISE JA TÖÖTLEMISE METOODIKA

Antud osauurimuse puhul tugineb uuringu koostaja nii vastavasisulisel kirjanduse materjalidel kui ka TO tootjate kuluandmetel. Analüüsi on lisaks kaasatud ka teistest andmebaasidest saadavad infomaterjalid (PRIA registrid). Analüüsitakse järgmisi kululiike:

1) Kala marja soetamise kulu;2) Söödakulu;3) Veterinaaria kulu;4) Transpordi- ja logistikakulu;5) Administreerimise ja juhtimise kulu;6) Kapitali kulu. Jaguneb hoone, seadmed, heitveesüsteemid ja vee puhastus.

Hapnikuga varustatuse tagamise süsteemid. Eraldi maismaale tehtavad kulud, selleks, et toota teatud hulk kala või on tehtud mere kasvatusliku tehnoloogiaga;

7) Vee kulu;8) Elektrikulu;9) Soojatootmise kulu;10) Tööjõukulu;11) Täiendavad kulud teatud standardi täitmiseks.

Analüüsiti kulude struktuuri erinevate tootmisetappide lõikes ja nende osatähtsust lõpptoote omahinna kujunemisel.

4.2. KALAKASVATUSE TOOTMISKULUD

Kalakasvatuse tootmiskulud võib jaotada kuludeks, mis on suhteliselt sarnased arvutatuna ühiku kohta (kala kg kohta), olenemata kasutatavast tehnoloogiast. Sellised on näiteks kulud kalamarjale, söödakulu, vaktsineerimiskulud, transpordikulud ja juhtimiskulud. Need kulud võivad mõneti erineda ettevõtete lõikes, aga mitte oluliselt. Teine osa kuludest on sellised, mis võivad varieeruda kala ühiku kohta arvestatuna ja sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast. Sellised kulud on vee tsirkuleerimiseks ja aeratsiooniks ning heitmete ära juhtimiseks tehtavad kulud (näiteks loomulikul veevoolul ja gravitatsioonil põhinevate süsteemide puhul võivad sellised kulud üldse puududa), samuti makstavad keskkonnatasud, kulud elektrile või tööjõule (Franklin jt, 2012). Kulud jaotuvad muutuvkuludeks, mis sõltuvad toodangu mahust ning püsikuludeks. Kulude struktuur vikerforelli kasvatamisel Eestis aastal 2012 (hõlmates erinevaid kasvandustüüpe) on toodud Joonis 8, mille põhjal selgub, et kõige suuremad kuluallikad olid tööjõukulu ja söödakulu.

15%

13%

3%

41%

3%

15%

10%

töötasuenergiakuluhooldus-ja remondikuludsöödakuluasustusmaterjalmuud tootmiskuludamortisatsioonikulu

Joonis 8. Kulude struktuur vikerforelli kasvatamisel Eestis 2012. aastalAllikas: The economic performance of the EU aquaculture sector.

Viimaste aastate kuluandmete analüüsimisel on märgata muutusi kulustruktuuris. Kõige suurema osakaaluga kalakasvatuse kuludest moodustab söödakulu, sööda hind omakorda sõltub oluliselt kasutatavatest komponentidest. Ajalooliselt on olnud kalasööda peamisteks komponentideks kalajahu ja kalaõli, mis nüüdseks on osaliselt asendatud põllumajandusest saadava toorainega (soja, nisu, mais, päevalilleseemned, oad, herned, rapsiõli). Tänapäeval on välja töötatud standardsöödad ning söötmisstrateegiad, eesmärgiga kasvatada haigusvaba kala võimalikult väikese kuluga, samaaegselt tagades kala kiire juurdekasvu (Salmon farming..., 2012). Kalasööda puhul on uuritud ka selle mõju keskkonnale, kuna selle jäägid on saasteallikaks ümbritsevale keskkonnale (eelkõige lämmastik ja fosfor). Uuringutes on selgunud, et näiteks soja kasutamine kalasöödas lisab toodangu omahinnale ligikaudu 0,08 eur/kg kohta, kuid samas vähendab kulusid heitmete puhastamiseks, mis on ligikaudu 0,2−0,5 eurot/kg kohta (Grönroos jt, 2006).

35

Kalakasvatuses kolm kõige olulisemat bioloogilis-majanduslikku näitajat on (1) juurdekasv, (2) kalade suremuse protsent ja (3) söödakoefitsent (Kankainen jt, 2012). Kõik need faktorid on seotud söödakuluga ning avaldavad otsest mõju toodangu omahinnale. Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus) ehk teisisõnu näitab sööda omastamist kalade poolt. Söödakoefitsient ja söödakulu muutub kala elutsükli jooksul, kuid arvestuslikult kasutatakse keskmist näitajat, mis leitakse kogu söödakulu jagamisel biomassiga (kalade kogutoodang) või kaubakala kogutoodanguga vaadeldaval perioodil. Kalade suremus sõltub paljudest aspektidest, alustades geneetikast ja lõpetades kasvutingimustega nagu vee kvaliteet ja temperatuur, hapnikusisaldus jne. Kalade suremusest tingitud kulu ning selle mõju toodangu omahinnale sõltub kala kasvufaasist ja suureneb koos kala suuruse ning kasvuajaga, lähtuvalt tehtud kulutuste akumuleerimisest kala kohta (Kankainen jt, 2012). Reeglina on kalade suremus suurem looduslike veekogude baasil rajatud kalakasvatuses kui kuntslikult loodud tingimustes. Normaalne kalade suremuse protsent on 2−3%.

Järgnevalt on kirjanduse põhjal toodud mõned kulude kujunemise ja arvutamise näited välisriikidest, mis iseloomustavad kalakasvatuse protsessi ahela erinevates lülides.

Šotimaa näide

Šotimaal läbiviidud uuringus (Franklin jt, 2012) analüüsiti vikerforelli kasvatamise kulude kujunemist ja suurust erinevate tehnoloogiate kasutamisel. Vaadeldi kolme erinevat kasvatustehnoloogiat – vee retsirkulatsioonil põhinevat süsteemi (RAS), maismaale rajatud läbivoolusüsteemiga tehnoloogiat (traditsiooniline kalakasvatussüsteem) ning magevee sumbas kasvatamist. Analüüsis olid hõlmatud kalakasvatusetapid maimust kuni kaubakala kasvatamiseni, kalakasvatuse võimsuseks oli arvestatud 500 t kaubakala aastas. Uuringust selgus, et kõige odavam vikerforelli ühiku omahind (eur/kg) elusa kala kohta saadi magevee sumbas kasvatamisel (2,71 eur/kg) ning kõige kallim traditsioonilise läbivooluga süsteemi puhul (2,81 eur/kg). RAS mudeli kasutamisel oli ühiku omahind vastavalt 2,78 eur/kg. Söödakulu moodustas nende kolme tehnoloogia võrdluses keskmisena 56,3% kogukuludest, olles kõige suurem kalade magevee sumbas kasvatamisel, kuna kasvatus toimub täielikult looduslikes tingimustes ilma vee aereerimise ning sobivaima temperatuuri hoidmiseta, mistõttu ka kalade suremus on suurem ning sööda kasutamise koefitsient väiksem. Magevee sumbas kasvatamisel moodustas söödakulu 60,5% vikerforelli tootmiskuludest, kuid teiste tehnoloogiate puhul oli see 54−54,5%. Samasugune trend oli ka kalamaimude ostmise kulude võrdlemisel, kus kalade suuremast suremusest tingituna olid kulud kalamaimudele suuremad magevee sumbas kasvatamisel, mis moodustasid 17,9% vikerforelli tootmiskuludest, RAS mudeli ning traditsioonilise läbivooluga süsteemi puhul olid need vastavalt 16,3% ja 16,1%. Söödakulu ja kulud kalamaimule kokku moodustasid 73,1% tootmiskuludest, olles seega peamised mõjutajad toodangu omahinna kujundamisel. RAS mudeli puhul on eeliseks teiste tehnoloogiate ees madalamad tööjõukulud tänu tootmisetappide automatiseeritusele ja vaadeldavas uuringus moodustasid antud tehnoloogia puhul tööjõukulud 6,4% tootmiskuludest. Traditsioonilise süsteemi kasutamisel oli see 7,8% ja sumbas kasvatamisel 8,1%

36

tootmiskuludest. Magevee sumbas kasvatuse eeliseks teiste tehnoloogiate ees on eelkõige väiksemad kulutused elektrile ja kütusele (1,5% kogukuludest), vee töötlemise kemikaalidele ning hapnikule (kulud puuduvad). Samuti väiksemad kulud veele ja kanalisatsioonile ning rendile, sest kasvatus toimub täielikult looduslikes tingimustes, mis lõppkokkuvõttes avaldub ka väiksemas omahinnas. Konkurentsitult suurim oli elektri ja kütusekulu RAS mudeli puhul, moodustades 7,9% kogukuludest, sest kogu kasvatus toimub kuntslikes tingimustes, kus hoitakse kalade kasvuks sobivaid tingimusi ning toimub pidev vee puhastus ja retsirkuleerimine. See omakorda toob kaasa täiendava energiakulu võrreldes teiste tehnoloogiatega. RAS mudeli kasutamisel on negatiivne mõju keskkonnale oluliselt väiksem kui traditsioonilise või sumbas kasvatamise puhul ning seetõttu on antud mudeli eeliseks ka madalamad keskkonnatasud. Samuti, võrreldes traditsioonilise süsteemiga, olid kulud hapnikule ja kemikaalide ostmisele väiksemad, moodustades 2% tootmiskuludest (traditsioonilise süsteemi korral olid need 6,8%). Üldkulud olid vaadeldavate tehnoloogiate puhul suhteliselt võrreldavad, moodustades 8,3−8,6% kogukuludest. Seega üldkulude vähendamisega on samuti võimalik oluliselt vähendada toodangu omahinda. Kulud vaktsineerimisele ja kalade tervishoiule olid tehnoloogiate võrdluses suhteliselt sarnased, moodustades keskmisena 2% toodangu omahinnast. Vaktsineerimiskulu oli sumbas kasvatamisel veidi suurem tingituna suuremast kalade suuremast suremusest.

Soome näide

Soome teadlased on uurinud RAS mudeli sobivust ja majanduslikku tasuvust vikerforelli kasvatamiseks Soome tingimustes, mis on võrreldavad Eesti tingimustega, kus põhiline kasvatusviis on traditsiooniliste läbivooluga süsteemide kasutamine. Kankaineni jt poolt läbiviidud uuringus analüüsiti muutuvkulusid ja püsivkulude kujunemist portsjonforelli (kuni 500 g vikerforell) kasvatamisel retsirkuleeritava süsteemi kasutamisel. Muutuvkulude osatähtsus oli 94% kogukuludest, millest omakorda kõige suurema tähtsusega oli söödakulu (46,2% kogukuludest). Kuigi väiksemate kalade sööt on kallim ja sööda omastamise koefitsient sõltub kala suurusest, siis antud uuringus lähtuti keskmisest kalasööda hinnast ja sööda omastamise koefitsiendist. Kulud kalamaimude ostmiseks olid suhteliselt suure osakaaluga (24,2% kogukuludest). Nende kulude osatähtsus tootmiskuludes on seda suurem, mida väiksemana kaubakala realiseeritakse (näiteks portsjonforelli puhul on need suure osakaaluga). Küllalt suure osakaaluga olid ka kulud elektrile ja kindlustusele, moodustades mõlemad 6,5% kogu tootmiskuludest. Antud uuringu käigus selgus, et tootmiskulud kokku olid 4,48 eurot ühe kilogrammi roogitud forelli kohta (tootmiskuludesse arvestati ka amortisatsiooni, finantskulud ja kapitalikulud). Roogitud portsjonforelli müügihinnaks prognoositi Soome turul 4,5 eur/kg. Seega eeldatavalt oleks saadav kasum 0,02 senti kilogrammi kohta, mis aastas kokku annaks kalakasvatusele, mille toodangu maht on 430 tonni aastas, 6 524 eurot kasumit. Uuringu käigus järeldati, et RAS mudeli kasutamine portsjonforelli kasvatamisel Soome tingimustes ei ole väga tulus.

Edasi uuriti võimalusi kulude vähendamiseks, eelkõige avaldaksid mõju toodangu omahinnale söödakulu ning kalamaimude ostukulude vähendamine. Söödakulu

37

vähendamine oleks Kankaineni jt arvates keeruline kuna vee retsirkulatsiooniga kalafarmid on tundlikud sööda kvaliteedi osas ning järeleandmine selle kvaliteedis ei ole mõistlik. Kulutusi kalamaimude ostmiseks oleks võimalik vähendada kui need toota samas kalakasvatuses ehk siis toimuks vertikaalne integratsioon erinevate kalakasvatusetappide osas. Uuringus analüüsiti kulusid forelli tootmisel kinnises hoones, mis peetakse sobivaimaks kala kasvatamisel retsirkulatsiooni nn RAS süsteemi kasutamisel põhjamaa tingimustes, et vähendada soojakadusid. Arvestuslikult moodustasid kalakasvatuse hoone kulud 0,47 eurot roogitud vikerforelli kg kohta. Taanis on vee retsirkulatsiooni süsteemidega kalakasvatused reeglina avatud (st tootmine ei toimu kinnises hoones) ning sellest tulenevalt on võimalik saavutada ka väiksem omahind, mis on ligikaudu 3,5−3,8 eur/kg. Järgnevalt vaadeldi potentsiaalseid kulusid RAS mudeli kasutamisel avatud kasvatuse (ilma tootmishooneta) tingimustes Soomes, mille kohta seni kogemused puuduvad. Sellisel juhul arvestati väiksema kogutoodangu mahuga sõltuvalt madalamast temperatuurist. Muidugi tuleb arvestada ka, et külmaga võivad kalakasvatuses kasutavad seadmed (pumbad jms seadmed) sagedamini tõrkeid tekitada. Uuringus leiti, et sellisel juhul oleks roogitud forelli tootmiskulu 4,26 eur/kg, mis oleks 0,2 eurot väiksem kui kala kasvatamisel kinnises hoones.

Kokkuvõttes järeldati antud uuringu käigus, et vee retsirkulatsiooniga süsteemi kasutamisel, põhjustab suurima erinevuse soojustatud kalakasvatushoone vajadus Põhjamaa tingimustes võrreldes näiteks Taaniga, kus see vajadus puudub. Kulude optimeerimise (eelkõige sööda-, kalamaimude ostmise ja elektrikulu) korral ning saavutades sobivaimate tingimuste loomisega kalakasvatusel madala kalade suremuse ja hea sööda omastamise väärtuse, siis on võimalik kalakasvatusel tulu saavutada. Samas ei pruugi saadav tulu olla märkimisväärne. Lisaks toodi välja, et Soome tarbijad ei ole harjunud portsjonforelli ostma ning eelistatakse suuremaid kui 2 kg kaaluvaid vikerforelle.

Rootsi näide

Rootsis on uuritud vee retsirkulatsioonil põhineva kalakasvatustehnoloogia kasutamise majanduslike aspekte väikese forellikasvatuse puhul (toodangu mahuga 60 t aastas), mida on võimalik ära majandada pereettevõttena. Uuringu käigus jõuti järeldusele, et arvestades ka makstavaid investeeringutoetusi, võiks selline kalakasvatus, sõltuvalt kasvatatavast kala liigist, olla konkurentsivõimeline. Toodangu omahinnaks kujunes toodud näite puhul 6,91 eur/kg kaubakala kohta, mis võimaldaks teenida ettevõttel kasumit keskmisena 1,26 eurot/kg kohta kui kasutada otseturundust ning tarnides kõrge kvaliteediga kala (Westring, 2013). Samas uuringus leiti, et tootmiskulude vähendamine on saavutatav mastaabiefektiga, sest suurema tootlikkusega kalakasvatustes on sisendite maksumus tänu suurematele kogustele väiksem. Samuti jõuti järeldusele, et väikesemahuliste kalakasvatusettevõtete puhul on haudejaama omamine liiga kulukas, kuid suuremate kasvatuste korral võib kalamaimude tootmine ettevõtte sees vähendada kulutusi kalamaimude ostmiseks. Väikeettevõtete üheks võimaluseks on vertikaalse integratsiooni kaudu oma konkurentsivõimet parandada ja näiteks ühistegevuse

38

kaudu omada ühist haudejaama. Suurema tootmismahuga ettevõttel on investeerimisvõimekus töötlemisseadmete soetamiseks ja seega suudavad pakkuda turule laiemat toodete spektrit ning ära kasutada kalakasvatuse kõrvalsaadusi nagu näiteks kalasõnnik, mida saab edukalt kasutada väetisena (Westring, 2013).

4.3. INVESTEERINGUKULUD KALAKASVATUSE RAJAMISEL

Kalakasvatus on kapitalimahukas ettevõtlusharu, mis tähendab selle tegevusega alustamisel või laiendamisel küllaltki suurt investeeringuvajadust rajatistesse ja tootmisseadmetesse. Investeeringu maksumusest sõltub ka amortisatsioonikulu, mis omakorda avaldub toodangu omahinnas. Lisaks tuleb uue kalakasvatuse rajamisel arvestada sellega, et esimese 24 kuu jooksul see sissetulekut ei anna ning omanikul peab olemas olema rahaline puhver kulude katteks (Westring, 2013).

Tabel 9. Kalakasvatuse (vikerforelli) kasvatamise kulude võrdlus 500 t toodangu puhulKasutatav tehnoloogia Šotimaa näide Eesti näide

retsirkulatsioon süsteem (RAS)

traditsiooniline läbivooluga

süsteem

magevee sump

vikerforelli kasvatamine

(RAS)Toodang aastas, t 500 500 500 500Söödakulu, eurot 758 611 758 611 820 120 750 000Elektri- ja kütusekulu, eurot 109 349 34 172 20 503 240 000Hapniku ja kemikaalide kulu vee töötlemiseks, eurot

27 337 95 681 120 000

Remondi- ja hoolduskulu, eurot

6 834 6 834 6 834 -

Tööjõukulu, eurot 88 846 109 349 109 349 200 000Viljastatud marja soetamise kulu, eurot

226 900*** 226 900*** 243 302*** 10 000 *

Vaktsineerimiskulu, eurot 13 669 13 669 16 402 -SEPA (keskkonnatasud), eurot

683 2 050 2 050 10 000**

Veterinaarkulu, eurot 4 101 4 101 4 101 10 000Meditsiinikulu, eurot 8 201 8 201 4 101 10 000Vee- ja kanalisatsioonikulu, eurot

2 734 2 734 - -

Rendi- ja muud finants-kulud, eurot

27 337 27 337 13 669 380 000

Üldkulu, eurot 116 184 116 184 116 184 50 000Kulud kokku, eurot 1 390 787 1 405 823 1 356 616 1 780 000Ühiku omahind, eur/kg 2,78 2,81 2,71 3,56

*Arvestuses lähtutakse, et ostetud 500 000 marjaterast 100% saab kala, vastasel juhul näiteks 50% väljamineku juures summa suurem. **Eesti on ainus riik, kes rakendab vesiviljeluses keskkonnatasusid.*** Välisriikide võrdluses on kalamarja maksumuse asemel kasutatud maimu hinda.

Šotimaal teostatud uuringus vaadeldi investeeringukulu erinevate tehnoloogilise süsteemiga kalakasvatuse rajamisel ning selgus, et kõige kallim on vee retsirkulatsiooniga süsteemi

39

rajamine, mille maksumuseks oli 1,37 mln eurot. See oli üle kahe korra kallim kui magevee sumpades kala kasvatuse tehnoloogia rajamine, maksumusega ligikaudu 0,5 mln eurot. Traditsioonilise läbivooluga süsteemi rajamine oli uuringu järgi maksumusega 0,8 mln eurot (Franklin jt, 2012). Kankaineni jt poolt läbiviidud uuringu kohaselt oli vee retsirkulatsiooniga (RAS) kalakasvatuse rajamise maksumus Soome tingimustes koos soojustatud tootmishoonega 2,6 mln eurot. Suurem investeeringu maksumus kalakasvatuse rajamisel tähendab ka suuremat amortisatsioonimäära, mis kajastub toodangu omahinnas ning mõjutab investeeringu tasuvuse aega.

Finantskulu

Eelnevalt esitatud näite puhul (Tabel 9) võrreldi kirjanduse andmeil saadud kalakasvatuse kulu ja tootmise omahinda Eesti tootja andmetel ekstrapoleerituga. Nagu analüüsist selgub on kõige suurem erinevus finantskulu osas kui analüüsida toodud Šotimaa ja Eesti näiteid RAS süsteemi kasutamisel. Erinevus on tingitud asjaolust, et Eesti näite puhul on tegemist hiljuti rajatud kalakasvatusega, mistõttu on ettevõtjal suur laenukoormus ja see avaldab olulist mõju ka toodangu omahinnale. Eesti forellikasvataja kulude struktuur aastal 2015 on esitatud Joonis 9 millest ilmneb, et kogukuludest moodustab söödakulu olulise osa, mis tähendab, et antud kulude optimeerimine avaldab olulist mõju omahinnale.

Joonis 9. Analüüsitud vikerforellikasvatuse ettevõtjate keskmisi näitajaid (%) Eestis 1 kg eluskala kohta

Tabelist 9 selgub, et Eesti tootja puhul on tööjõu kasutamise efektiivsus oluliselt väiksem kui Šotimaa kalakasvatustes. Üheks erinevuse põhjuseks on see, et Eesti näite puhul on tegemist alles arengujärgus oleva ettevõttega, mis ei ole veel saavutanud vajalikku tootmisvõimsust (potentsiaalsest tootmismahust on kasutatud 30%). Suurem toodangu maht võimaldab vähendada tööjõukulusid toodagu ühiku kohta, Samuti võib erinevus olla tingitud erinevustest

40

20.27

12.80

6.4045.07

10.67

2.67 0.53 0.53 0.53 0.53

Eesti forellikasvatajate tootmiskulude protsentuaalne struktuur arvestatuna 1 kg kohta, 2015 aasta andmed (RAS)

Finanatskulu Elektrikulu Hapnikukulu Söödakulu Tööjõukulu

Muud kulud Kalamari Keskkonnatasud Veterinaaria kulud Ravimid

tööprotsesside automatiseerimisel. Tööjõukulu suurem väärtus Eesti tootja puhul ei tähenda, et meie tööjõud oleks kõrgemalt tasustatud ühiku kohta.

Järgnevalt on koostatud Eesti forellikasvatajate tootmiskulude võrdlusanalüüs (Tabel 10), kulude võrdlemiseks on need arvestatud tinglikult 100 t toodangu mahu kohta (st antud number ei kajasta ettevõtte tegelikku toodangu mahtu).

Tabel 10. Forellikasvatusega tegelevate ettevõtete kulud 2013. a, ümberarvestatuna 100 t toodetud vikerforelli (nii elus kui töödeldud) kohta ettevõtjate poolt PRIA-le esitatud andmete alusel

EttevõteA B C D E

Toodang aastas, t 100 100 100 100 100Asustusmaterjalikulu, eurot 6 667 47 091 0 7 856 14 565Söödakulu, eurot 56 667 265 455 259 375 191 923 403 043

Elektri- ja küttekulu, eurot 53 333 123 818 65 313 28 654 56 522

Muud majanduskulud, eurot 28 333 51 455 14 688 22 981 4 348

Personalikulud, eurot 150 000 125 818 70 938 32 788 22 609Ravimite ja desinfektsioonivahendite ostmise kulud, eurot

3 333 8 727 2 813 385 2 174

Kalakasvatusseadmete ja tarvikute ostmise ja nende hoolduse kulud, eurot

9 000 34 327 38 125 24 808 102 174

Amortisatsioonikulu, eurot 168 667 112 182 44 375 34 038 2 174

Reklaamikulud, eurot 3 333 545 844 288 1 304

Finantskulud, eurot 33 333 115 273 1 563 5 481 217

Muud kulud, eurot 0 2 109 781 2 462 10 870

Kulud kokku, eurot 512 767 886 900 498 913 351 763 620 100Kulud 1 kg kohta, eur/kg 5,1 8,9 5,0 3,5 6,2

Analüüsides erinevaid forellikasvatusi on näha suurt kulude erinevust, mis on tingitud erinevate tehnoloogiate kasutamisest ning konkreetse kalakasvatuse arendusfaasist ja seetõttu ei võimalda need andmed teha üldistavaid järeldusi.

4.4. VERTIKAALNE INTEGRATSIOON KALAKASVATUSES

Suureneva konkurentsi tingimustes otsivad ettevõtjad pidevalt uusi võimalusi kasumi suurendamiseks ja kulude vähendamiseks kasutades selleks uusi tehnoloogiad, ümberkorraldusi tootmises või riskide vähendamist läbi suurema integreerumise tarneahelas (Tveterås jt, 2004). Vertikaalne integratsioon tähendab ühinemist tehnoloogilises ahelas ette- või tahapoole, mis omakorda võimaldab ettevõttel vähendada kulutusi teatud kalakasvatuse etappide teostamisel. Samuti annab see väikefirmadele võimaluse läbi omavahelise koostöö parandada oma konkurentsivõimet.

Vertikaalne integratsioon kalakasvatuse tarneahelas tähendab lisaks kala kasvatamisele ka kontrolli omamist eelkõige haudejaama, söödatootmise, kalatöötlemise või turustamise osas.

41

(Aslesen, 2007). Suured, integreerunud kalakasvatusettevõtted võivad otseselt omada teisi tarneahela ettevõtteteid, väikefirmade puhul toimub koostöö ühistegevuse kaudu. Kala puhul tuleb arvestada, et tegemist on elusorganismiga ja seetõttu on vajalik tehnoloogilises protsessis toodangu kvaliteedi tagamiseks pöörata suurt tähelepanu toote elutsükli jälgimisele vertikaalse integratsiooni korral (Aslesen, 2007). Nagu Tabel 11 selgub, on läbi koostöö või ettevõtete ühinemisel eelkõige võimalik saavutada kulude kokkuhoid kalamaimude ostmisel, samuti vähendada tööjõukulusid, dubleerivate tööprotsesside teostamisel. Integreerumine aitab ka vähendada kulusid kala töötlemisel ja turustamisel. Eesti kohta vastavat analüüsi andmete vähesuse ja lühikese aja perioodi tõttu polnud uurimistöö koostajatel võimalik usaldusväärselt koostada.

Tabel 11. Kulude struktuuri võrdlus kalakasvatuste integreerimisel Kreekas, 2008. aastal

Kulud Osatähtsus kogukuludestvertikaalselt

integreerinud ettevõttedmitteintegreerinud

ettevõttedKalamaimud 11% 17%Kalasööt 56% 56%Töötasu 10% 7%Amortisatsioon 12% 7%Muud tootmiskulud 11% 13%Kokku 100% 100%

Allikas: Economic Performance of the EU Aquaculture Sector (STECF-OWP-12-03).

Lisaks kulude optimeerimisele ja seeläbi kasumi suurendamisele, võimaldab vertikaalne integreerumine vähendada riske kalakasvatuses, mis võivad tekkida sööda või asustusmaterjali halvast kvaliteedist, tagada töötlemiseks vajaliku tooraine mahu ja hinna stabiilsuse. (Tveterås jt, 2004)

4.5. EESTI JUHTUMID KALAKASVATAJATE ÜHISTU ECOFARM NÄITEL

TO liikme A ressursid ja kulud

Ettevõttel on kasutusel kolm kalakasvatuse maja. Kala kasvatatakse täna u 800 m3 vees. Sööda kulu on u 1,0−1,2 kg ühe kg eluskala saamiseks. Elektri kulu u 4 000−5 000 eurot kuus, mis teeb kokku u 48 000 eurot aastas. Ettevõttes on palgal viis inimest, kelle aastane tööjõukulu on 120 000 eurot. Ettevõtte finantskulu aastas kommertspangale on 60 000 eurot ja MES-ile lisaks sama palju garantii seadmise eest.

Kalasööda kulu osa on biomassi kasvatamisel suurim kuluartikkel, mis tähendab, et iga euro, mis kilogrammi sööda kohta tehakse, peab andma tagasi rahalist väärtust läbi kasvava biomassi (kala). Kalasööda tootjaid on maailmas mitmeid ja turg justkui toimiks, aga tegelik probleem on jätkuvalt kalasööda kvaliteedis ning selle mõjus bioproduktsiooni kasvule. Peamine

42

kalasööda kvaliteedi probleem tuleneb muutustest kalasööda komponentides. TO esindaja sõnade kohaselt on esinenud ka selliseid juhtumeid, et näiteks pakendil lubatava 50% kalaõli asemel on kasutatud suuremas osas hoopiski taimeõli, mis kalakasvule ei anna midagi juurde10.

Ettevõtjate hinnangul antakse 12 kuu jooksul sööta ja kui kalasööda väärindamise koefitsient on madal siis seetõttu ei teki niipalju biomassi (kala massi) ja kulud ühiku kohta on kõrged.

Ettevõtja ostab sisse kalamaimude saamiseks asustusmaterjali (viljastatud kalamarja) tükina. Selleks, et suurendada kalahaiguste riskikindlust, ostetakse sisse kalamarja turult ning neid siis omakorda desinfitseeritakse. Probleem tekib sellest, et tegemist on olukorraga, kus ettevõtjale Eestist müüakse madalamaklassi kala asutusmaterjali, millest vaid 50%lise tõenäosusega kasvab välja maim (teiste ettevõtjate hinnangute kohaselt ei pruugi see alati olla põhjuseks). Ettevõtja hinnangul on tegemist müüjate teadliku tegevusega, kuivõrd parema kvaliteediga viljastatud mari valitakse endale asutusmaterjali saamiseks ja müüki läheb madalama kvaliteediga. Need on tõsised riskid ettevõtjale tema äriplaanis, milles üksinda ettevõtja ei ole suuteline neid probleeme lahendama ja riske vähendama, seetõttu riik peab tulema appi ettevõtjale luues vastavad kontrollsüsteemid ettevõtjate kaitseks. Eelpoolnimetatud riski mõjust illustreerib vesiviljeluses järgmine negatiivne näide. Selleks, et saada 5−6 t kaubakala, on vaja 5 000 kui 6 000 viljastatud marjatera. Kuna ettevõttele pakutakse väga halva kvaliteediga viljastatud marjatera, siis sama koguse kaubakala saamiseks peab ettevõte ostma ca 100 000 viljastatud marjatera, kuivõrd 95% sellest hukub. Ekspertide arvates on viljastatud marja ostmine turult võimalik ja ostu koht ettevõtjate enda valik. Kirjanduse andmetel on normaalne viljastatud marjaterade hukkumise määr kuni 5%, mis tähendab, et 5−6 t kaubakala saamiseks on vajalik vastavalt 4 750 kuni 5 700 viljastatud marjatera.

TO liikme C ressursid ja kulud

Ettevõte ostab sisse kalamarja ja on enda jaoks välja arvutanud kasvukõvera, mis peegeldab, kui suur on biomassi kasv ajas. Kõveralt selgub, et ettevõtja suudab saada aastas keskmise kala kaaluks u 60 g alates marjaterast maimu kasvatamiseni. Kahe aasta möödudes on ettevõtja suuteline tootma keskmiselt u 1400 g kaaluvat kala. Arvestuslikult tekib viljastatud marjast saadavale maimule väärtust juurde u 0,10−0,11 eurot marja tera tüki kohta igas kuus, mis teeb kala summeeritud bioloogiliseks väärtuseks kahe aasta möödudes u 2,4 eurot tükk. Ettevõtja arvates müüb Soome Eesti ettevõtjatele viljastatud marja sorteerimisjääki ehk ettevõtjale müüakse marja, mis ei kasva ning 50%-lise tõenäosusega sureb või ei muutu elujõuliseks. Otse Soomest asustusmaterjali ostes hinnaga kuni 5 eur/kg, võib tulemuseks olla kalahaiguste tekitajate toomine ettevõttesse. Oma asustusmaterjali tekitamine on kulukas. Ettevõtja arvates ei ole Eestis võimalik saada erapooletut nõu ja abi kalasööda ja asutusmaterjali kvaliteedi osas11.

10 Tegemist on ettevõtja väljaütlemisega, mille osas uuringu koostajal pole faktilist tõendusmaterjali.11 Uuringu koostaja arvates saab selgitada nende väljaütlemist tajutuga ettevõtluses. Seda iseloomustab ka asjaolu, et mitmed ettevõtjad on kasutanud ka välisriikide ekspertide abi. Vaja

43

Ettevõtja puhul kujuneb portsjonforelli hind u 7−8 eur/kg, eelkõige just suurele suremusele ja kalasööda halvale kvaliteedile. Viljastatud marjaterade ostu hind turul on u 0,02 eurot tükk, mis tähendab, et ostes sisse u 1 000 000 viljastatud marjatera jääb alles u 600 000 tükki ning millest saab kasvatada u 70 t kala. Seega potentsiaalne kala maht võiks olla u 200 t (eksperthinnangute kohaselt peab siiski arvestama suhtega, et 1 000 marjaterast saab vähemalt 900 kalamaimu). 2015. aasta alguses oli ettevõtte bioloogilise vara maht u 70 t12.

Kalakasvatajate hinnangute kohaselt on klassifikatsioon marjast kalamaimu saamisel seotud tema kaaluga. Vastavalt sellele loetakse maimuks veel 50 g kala (tsükli pikkus marja koorumisest kuni vastava kaalu saavutamiseni on u 9 kuud). Kalad, mille kaal on üle 50 g, loetakse nn nuumikuteks. Maimu hind turul on u 4,5−5 eur/kg (maimu kaal on 25−50 g).

Ettevõtte söödakulu arvestatakse põhimõttel, et 1 kg sööta peab andma tagasi 1 kg kala. Söödakulu 1 kg kalasööda puhul on u 1,5 eur/kg. Sööda kvaliteedist tulenevalt võib sööda väärindamise aste varieeruda 0,6–1,5 kg ühe kg kala kohta.

Ettevõtja energiakulu aastas on u 80 Gwh/aastas ehk u 80 000 eurot aastas. Hapniku kulu u 0,5 kg ühe kg kala liha saamiseks. Ettevõttes töötab u 200 t kala kasvatamisel 4−5 inimest ning aastane tööjõukulu on u 100 000 eurot. Veeanalüüside proovide eest tuleb maksta u 8 000 eurot kvartalis, u 32 000 eurot aastas. Märkimisväärne kulu on ka intressikulu pangale u 30 000 eurot aastas, kuna ettevõtja on investeerinud ettevõttese 1,8 mln eurot.

Lähtuvalt ettevõtja poolt esitatud andmetest on võimalik hinnata kulusid erinevatest kalakasvatuse etappides (Tabel 12). Arvesse on võetud ainult ettevõtja poolt välja toodud olulisemad kulud.

Arvutuste aluseks on võetud toodangu maht 70 t, mille tootmiseks on vaja ettevõtja sõnul osta 1,0 mln viljastatud marja tera, sest seoses kvaliteedi probleemidega on suremuse määr kõrge. Söödakulu on leitud lihtsustatud mudeli alusel ja selle arvutamisel on korrutatud keskmine biomass sööda maksumusega arvestades söödakoefitsiendiks 1. Töödeldud toodangu kulu leidmisel on arvestatud, et toore moodustab 74% tootmiskulust.

Tabel 12. Kala kasvatamise kulud etappide lõikesTootmismaht 70 t (50 000 tk 1,4 kg vikerforelli)Perioodi keskmine biomass, kg kg 1 250 11 250 55 000 töödeldudKalakasvatuse etapp (kala mass, g) 0−50 g 50−400 g

400−1 400 g kalatooted

on välja selgitada põhjused, miks ei ole võimalik saada asjakohast abi Eestist?12 Ekspertide arvates võtavad ettevõtjad endale riskid ostes sisse viljastatud marjaterasid piirkondadest, milles ei ole tagatud bioturvalisus. Riski vähendamiseks on soovitav osta viljastatud marja taudivabadest piirkondadest.

44

Periood kuni 9 kuud 9−17 kuud 17−24 kuudOlulisemad kulud:Asustusmaterjali kulu 0,02 eur/tk 20 000Söödakulu 1,5 eur/kg 1 875 16 875 82 500

Energiakulu80 000 eur/ aastas 30 000 26 667 23 333

Personalikulu 60 000 eur/aastas 22 500 20 000 17 500Finantskulud 30 000 eur/aastas 11 250 10 000 8 750Keskkonnatasud (sh veeanalüüside kulu) 32 000 eur/aastas 12 000 10 667 9 333Eelneva etapi kulud eurot 0 97 625 181 833Kokku eurot 97 625 181 833 323 250Kulu etapi lõpus, eur/kg 39,1 9,1 4,6 6,2

Lähtuvalt ettevõtja poolt esitatud andmetest on võimalik hinnata kulusid erinevatest kalakasvatuse etappides (Error: Reference source not found), kus on toodud kulud maimu tootmiseks (kuni 50 g), kaubakala tootmiseks (400 g ja 1,4 kg) ning lõpptoodete tootmiseks. Lähtudes forelli elutsüklist on iga eelneva kalakasvatusetapi kulud arvesse võetud järgnevas etapis, seega on III etapi lõpus, kui kala on saavutanud keskmise suuruse 1,4 kg, kulud 1 kg forelli tootmiseks 4,6 eur/kg. Arvesse on võetud ainult ettevõtja poolt välja toodud olulisemad kulud.

Joonis 10. Kulud erinevates kalakasvatuse etappides

TO liikme B ressursid ja kulud

Ettevõte on investeerinud kokku u 4,2 mln eurot, millest PRIA poolt määratud toetus on 463 000 eurot. Tootmine on jagatud kasvutsükli alusel eraldi erinevatesse majadesse. Ettevõttel on

45

Maimu tootmine kuni 50g

Kaubakala tootmine, portsjonforelli kuni 400 g

Kaubakala tootmine kuni 1,4 kg

Erinevad lõpptooted, fileed jne

I etapp

39,1 eur/kg

II etapp

9,1 eur/kg

III etapp

4,6 eur/kg

IV etapp

6,2 eur/kg

Forelli toote elutsükkel ja kulud

olemas oma maimumaja koos haudejaamaga. Ettevõttes kasutatakse uut valve- ja alarmsüsteemi, mis annavad märku häiretest ja tekkinud probleemidest (jälgitav läbi interneti, kohapeal olemas süsteemide operaator). Kalade söötmine toimub automaatselt.

Ettevõte alustas 2008. aastal koostöös Taani projektijuhiga. Alustati siia kala kasvatamisega. Kalade kasvutsükkel näeb välja nii, et kasvama pannakse u 500 000 viljastatud marjatera, millest arenema hakkab 200 000 maimu. Maim saavutab 40 päevaga kaalu u 0,2 g ning siis ta asustatakse edasi järgmisse basseini. Arvestuslikult jõuab järgmisse etappi edasi 170 000 maimu ning selles etapis kasvatakse neid u 60 päeva. Kolmanda etapi lõpuks on maimu kaal u 50 g. Maim on maimu majas alates muna faasist kuni 50 g saavutamiseni u 8 kuud. Arvestuslikult kaalu saavutamiseks kuni 60 g kestab 12 kuud. Ettevõttel on maimu maja bassein mahtuvusega u 200 m3, millest 2/3 on kasvatuspind ja 1/3 bioreservuaar. Maimu maja veekulu on tunnis u 0,6−1,0 m3.

Kaubakala maja on ehitatud 2011. aastal. Ettevõtte kaubakala kasvatuse suures majas on basseini mahtu kokku u 2 000 m3, mis on jaotatud eraldi 20 väiksemateks basseinideks mahuga 100 m3, igas basseinis kasvatatakse u 7−8 t kala. Kala arvestuslik tihedus ühes basseinis on 50 kg/m3. Värsket vett pumbatakse kaevust. Enne kaubakala realiseerimist leotatakse seda 4−7 päeva. Ettevõtte hinnangul on keskmine toodetud kala kg omahind u 3,4 eurot. Ettevõttes saab tööd kuus inimest. Ettevõtja tootmise omahind koosneb finants-, elektri-, hapniku-, sööda-, tööjõu- ja muudest kuludest. Lisaks arvestab ettevõtja tootmise omahinda ka marja soetamise kulu.

Ettevõtja saavutab kala kaalu 400 g u 12 kuuga, mille kala omahind on 3,3 eur/kg. Ettevõtja on suuteline antud võimsusega tootma u 250−300 t kala. Vikerforelli kasvatakse alates 2014. aastast. 2015. aastal on ettevõttes biomassi u 50 t. Ettevõttes on veekulu u 13 m3/h.

Ettevõttes rakendatava retsirkulatsioonisüsteemi kasutamisel tekib süsihappegaasirikas vesi ja õhk, mida koos heitmetega saaks kasutada aquapoonika arendamiseks taimekasvatuses või aianduses.

4.6. KALAKASVATAJATE TULEVIKUPLAANID TO-S JA INVESTEERINGUD SAAREMAAL

Veere sadama läheduses Saaremaal asub Kesknõmme kalakasvatuse akvatoorium. Kesknõmme hea asukoht seisneb tema ligipääsus asfalteeritud teele. Lisaks asub 3 km kaugusel laevatatav Veere sadam, mis on oluliseks logistiliseks eeliseks. Kinnistul on olemas oma puurkaev. Hooned vajavad renoveerimist. Kesknõmmet hetkel elektrienergiaga ei varustata.

Kogu kinnistu pind kokku on 7,2 ha, millest akvatooriumi väljaehitamisel ja investeeringute tegemisel võiks toota kokku u 1 500−2 000 t kala (meriforell) aastas. Kalakasvatajate hinnangul kavandatakse ehitada akvatooriumi alal merre kümme kiirvoolu kanalit. Kalakasvatajatele on asukoha eeliseks võimalus kasvatada kala merevees ning piirkond ei ole ohustatud talvistest jääliikumistest ja keskkonnamõjude eelhindamise kohaselt ei tekitata ka olulist keskkonnamõju

46

piirkonnale, väljaarvatud kalade väljaheitest tekkiv fosfori osa. Antud asukoha eelis on ka selles, et vastavalt piirkonna ilmastikust ja veetemperatuurist on tagatud kalakasvatuseks soodsaim veetemperatuur. See tähendab, et veetemperatuur võimaldab kalal optimumi lähedastes tingimustes kasvada tagades seega parema juurdekasvu kaubakala saamiseks kiirema aja jooksul.

Kavandatava investeeringu puhul kalakasvatuse tootmistsükli intensiivistamiseks rajatakse basseinid, millesse võetakse torusüsteemide abil mere vesi ja kalade kasvatamisel tekkiv heit vesi suunatakse taaskord merre sellesse piirkonda, kus selle hoovused kannavad ühtlaselt meres laiali, et ei tekiks reostuse ohtu. Arvestuslik akvatooriumile basseinide väljaehitamise maksumus on u 10 mln eurot, et saada 1 500−1 600 t kala juurdekasv. Basseinid on kavandatud pealt katta võrguga ja merest selgelt eraldada basseini seinaga, seega vähendatakse võimalust, et keegi saab kalad akvatooriumi alalt välja lasta (selline oht on olemas sumbas kasvatamisel avameres). Lisaks on sumbas kasvatamisel oluliseks riskiks ka tormikahjustused. Kava kohaselt tahetakse tootmistsüklis basseini tuua sisse 300−400 g kala, mis on basseinis kaks hooaega (tuuakse sisse kevadel, aprillis) ja esimesel aastal peab ta saavutama kaalu u 1 500 g. Kasvuala jagatakse osadesse nii, et on võimalik ka järgmisel aastal saada uut kaubakala. Lisaks soovitakse osa kala tuua sisse, mis on juba kaalult suurem, u 800−1000 g. Kokku asustusmaterjali kogukaaluga u 500 t. Sügiseks kasvab kala u 3 kg-ni (perioodi pikkus u 7 kuud 1. aprillist 30. oktoobrini). Kogu kalade hulga söötmiseks kulub u 1400 t sööta aastas, eeldatava juurdekasvukoefitsiendi 0,9−0,95 (st söödakulu kala juurdekasvu kohta). Sellisel juhul on võimalik toota kokku orienteeruvalt 1 500 t kala. Antud piirkonnas on vaja välja arendada ka kalade vaktsineerimise võimalused. Kavandatavate 10 basseini (kiirvoolu kanali) üldmaht kokku saab olema u 40 000 m3 vett, milles kasvatatakse kala tihedusega u 40−45 kg/m3. Asustatud biomassi puhul võib kaubakala saada u 1 800 t.

Akvatooriumile asustatava kala ettekasvatamine hakkab kava kohaselt toimuma TO üksikettevõtjate tänastes rajatud basseinides ehk kalakasvatuse tootmistsükli esimene faas maimu ettekasvatamine ja noorkala saamine võetakse suuremal osal enda kontrolli alla oma tootmisüksustes. Antud tegevus on väga olulise mõjuga kauba kala saamiseks, sest siis keskendutakse oma tootmisüksustes üksnes noorkala (maimu saamise kvaliteedile ja kogusele) ja ei tegelda enam kaubakala tootmisega, vabanev ressurss on suunatud noorkala saamisele.

Antud kinnistu vanasse tootmistsehhi on võimalik ehitada kalasööda tehas, mis vertikaalse integratsiooni mõistes tagab ahela parema toimimise kuivõrd kontroll kalasööda kvaliteedi ja hinna osas allutatakse TO kontrollile. Seega ka sööda turuhinna kõikumiste leevendamine on ettevõtja poolt paremini kontrollitav ning lisaks tagatakse ka suurem tarnekindlus. Söödatehase käivitamisel on võimalik tööd anda u 10−20 töötajale, arvestuslik investeeringu maksumus u 1,5−2 mln eurot. Söödatehase käivitamisel tekib täiendavalt töökohti juurde ka logistika ja transpordisektoris. Kalakasvatuse tarbeks saaksid tööd u 10 inimest.

Perioodil 2007−2013 on Saaremaal asuvad vesiviljelusettevõtted Eesti kalanduse strateegia 2007−2013 meetme 2.1 raames investeerinud või on planeerinud investeerida kala ja vähi tootmisesse kokku 6,12 mln eurot (koos toetustega). Kalakasvatustesse on tehtud või

47

planeeritakse teostada investeeringuid kokku koos toetustega 4,98 mln eurot, sellest uute kalakasvatuste rajamisse (hooned ja tehnoloogilised seadmed) kokku 3,48 mln eurot ning olemasolevate kasvatuste laiendamiseks 1,5 mln eurot. Peamisteks investeeringuobjektideks on kalakasvatushoonete ehitamine ja tehnoloogiliste seadmete ostmine. Olemasolevate kasvatuste laiendamisel on peamiselt tehtud investeeringuid tootmisprotsessi tõhustamiseks nagu näiteks söötmise automatiseerimine, juhtimissüsteemide soetamine, samuti energiasäästlikkuse tõstmiseks (näiteks päikeseenergia kasutamine) ja juurdepääsuteede ning laoplatside ehitamisse.

Meetme 2.1 raames on Saarema vesiviljelusettevõtete poolt esitatud kokku 15 projekti (investeeringutoetuse taotlust), millest lõpetatud on üheksa projekti, kogusummas 5,21 mln eurot ning pooleli on kuus projekti, kogusummas 0,91 mln eurot. Sellest tulenevalt on võimalik järeldada, et suuremas osas on meetme 2.1 taotlustes näidatud investeeringud ka ellu viidud.

48

5. KOKKUVÕTE

Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida vertikaalset integratsiooni tootjaorganisatsiooni (TO) Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm liikmete näitel. Lisaks oli eesmärk analüüsida tootmisvõimalusi, esilekerkivaid probleeme ja arenguperspektiive TO-s ning vertikaalse integreerumise soodustamiseks Saaremaa tagalahte (Kesknõmmele) rajatava kalakasvatuse arenduse sotsiaalmajanduslikke perspektiive. Uuringu objektiks olid Saaremaa lahed (sh Kesknõmme), Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, selle liikmed ja TO-st lahkunud liikmed. Uuring koosneb kolmest osauuringust.

Esimeses osauuringus ilmnes, et Saaremaa rannikumere kalakasvatusliku kasutamise potentsiaalseid asukohti on vee erikasutuse ja ehitusõiguse lubade taotlemise järgi asutud kasutama. Piirkonda tuleks majandada terviklikuna ja uute sõltumatute kasvanduste rajamist samal alal tuleks pigem vältida, kuna bioturvalisusega seotud riskid kasvaksid iga iseseisvalt majandava kasvanduse lisandumisega.

Saaremaa loodeosas on peale olemasolevate äriplaanide realiseerimist suure tõenäolisusega ammendatud ka võimalused edasiseks laienemiseks, kuna Soela väina veekvaliteedi seisund ei vasta Vee raamdetektiivi seisundiklassile juba täna.

Kesknõmme maismaal paikneva kasvanduse heitvee kaudu toitesoolade juhtimine veekogusse saab olema oluliselt väiksem võrreldes avameresumpadega, sest väljavoolu vett on võimalik puhastada.

Vertikaalse integratsiooni kontekstis võimaldab ühine kaubakala kasvatamine mereveelises majandis täita integratsiooni ahelas puuduolev lüli. Täna on ühistus olemas RAS süsteemi kasvandused, mis sobivad maimukasvatuseks ja töötlemisüksus. Arvestatavas mahus kaubakala kasvatamise võimekuse lisandumisel on ühistul loodud eeldused edukaks konkureerimiseks veisviljelustoodete turul.

Teise ja kolmanda osauuringu analüüsil kasutati nii primaar- (poolstruktureeritud intervjuud ja tootmiskulude andmekorje), kui ka sekundaarandmeid (äriregistrist, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Intervjuude töötlemisel kasutati sisuanalüüsi meetodit ja tootmiskulude analüüsil kirjeldavat statistikat. Lisaks toodi kasutatud kirjanduse põhjal näiteid vertikaalsest integratsioonist ning tootmiskulude tekkimisest juhtumiuuringute põhjal.

TO Ühistu Ecofarmi põhitegevusala on kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine. Oma põhitegevusega on TO tegelenud vähem kui aasta. 2013. aastal TO müügitulu oli miinustes, eesmärk on saavutada müügitulu 1 mln eurot kuus. Kõigi TO liikmete põhitegevusala on magevee-vesiviljelus. Ühel TO-st lahkunud isikul on magevee-vesiviljelus kõrvaltegevusala ning üks TO-st lahkunud isik enam vesiviljelusega ei tegele.

Kõik TO liikmed kasvatasid vikerforelli. Lisaks kasvatati ka teisi kalaliike. TO liikmete tootmisvõimsus aastas oli väga varieeruv (30−110 t/a). Ükski TO liige kalakasvatust laiendada

ei plaani. TO-st lahkunud ja kalakasvatust jätkav isik kasvatas samuti peamiselt vikerforelli, aga ka mägihõrnast. Selle ettevõtja tootmismaht on 230 t/a, mida on plaanis suurendada.

Ettevõtjate endi hinnangul mõjutab kaubakala omahinda peale kalade söödakulu elektrikulu, kuna retsirkulatsiooni süsteemi kasutamine on energiamahukas tehnoloogia. Samas TO liikmete kuluanalüüs näitas, et kalakasvatajate teine suurem kulu on hoopis finantskulu, kui omahinna suur mõjutaja.

TO liikmed näevad oma ettevõtete tulevikuplaanides esmatähtsa asjana investeerimist taastuvenergiasse riiklike toetusmeetmete abil. TO investeerimisplaanis on olulisel kohal kalade loputusbasseini rajamine. Funktsioneeriva tootmisahela toimimiseks peetakse oluliseks investeeringuobjektideks ka söödatehase rajamist, Kesknõmmele kalade järelkasvatuse kompleksi rajamist ning TO tootmisüksuse laienemist kulinaariatsehhiks.

Samas kõrgetest finantskuludest on oht ettevõtete ja TO üleinvesteerimisele. Täiendava finantskulu võtmine uutele investeerimisobjektidele ei pruugi lahendada aastatepikkust probleemi, kuna retsirkulatsiooni süsteemi rakendavad TO liikmed ei kasuta ära oma maksimaalset tootmisvõimsust ja võivad kaasa tuua täiendava omahinna tõusu.

Juhtumiuuringust selgus, et vertikaalne integratsioon loob kalakasvatuses ja vesiviljelussektoris laiemalt teatud võimalusi, mille kasutamine sõltub liikmete oskustest ja nende võimalustest oma ressursse kasutada.

TO liikmete sõnul on suurimaks TO-s liikmeks olemise eeliseks see, et ettevõtted ei ole pidanud investeerima toorme töötlemisse ja turundamisse. TO-st lahkunud isikud TO-s liikmeks olemise eeliseid ei näe. Samas TO-s liikmeks olemise ohte ja nõrkusi nimetati rohkem.

Uuringu koostajad saavad antud uurimuse puhul esile tuua järgnevaid arendamist vajavaid teemasid:

1. Vertikaalse integratsiooni eelised ei ole täna selgelt realiseeritud, eelkõige sellepärast, et ei suudeta piisavalt tagada tarnekindlust ning kala omahind on kõrgem turul pakutavast. Samal ajal püütakse TO liikmete poolt intensiivselt tegelda oma ettevõtluse arendamise ning probleemide kõrvaldamisega, mis tarnekindlust pidurdab. Nii näiteks pööratakse tähelepanu sellele, et kala võimalikult kiiresti jõuaks tootjalt tarbijani. Aktiivselt parandatakse toorme maitseomadusi, et kala oleks värske ja kõrvalmaitseta.

2. TO on sunnitud oma tootmisvõimsuse käigus hoidmiseks tarnima sisse ka importkala ning mitte liikmete tooret. TO liikmed soovivad suurendada kodumaise kala pakkumist juba lähitulevikus, kuid eelduseks on kalade järelkasvanduse väljaehitamine Kesknõmme akvatooriumile, mille võimsus oleks ligikaudu 1 500−2 000 t vikerforelli aastas.

3. TO liikmete seniste investeeringute efektiivsuse suurendamine. Täna on üksikute TO liikmete toodang väga erinevate põhjuste tõttu suhteliselt madal (50−100 t) aastas, mis tähendab, et loodud potentsiaalset tootmisvõimsust tuleks efektiivsemalt kasutada.

50

4. Uuringu koostajad ei suutnud TO-st tuvastada transpordi ja toodete jaotusprotsessiga seotud kulude täpset ülevaadet, mistõttu tuleks täiendavalt analüüsida, millised on TO-s liikmeks olemise eelised lähtuvalt üksikettevõtja võimalusest vastavaid kulusid kokku hoida seoses lühikese tegutsemise perioodiga. TO liikmeks olemise eelisteks võib lugeda, ühtse juhtimise toodete tootearendusel, toodete pakendamisel, turustamisel, oma brändi väljatöötamisel ja sellega turul eristumise. Lisaks on TO liikmetel enam aega keskenduda oma ahela piires tootmise moderniseerimisele, toorme kvaliteedi kindlustamisele ning turustamine on organiseeritud keskselt.

5. Uuringu koostajad märgivad, et TO suurim probleem on liikmete toodangu omahinna konkurentsivõimelisus. Suhteliselt kõrge tootmise omahind ei võimalda toodangut turul pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga ning seetõttu on esmatähtis saavutada tehnoloogia arendamises hüpe omahinna alandamiseks. Avaliku sektori toetusega investeeringute tegemise eelselt tuleb selle otstarbekuse osas läbi viia vastav sõltumatu tasuvusanalüüs.

6. TO juhtimine peab muutuma selgeks ja läbinähtavaks. Vestlustest mitte TO liikmetega on kujunenud arusaam, et hinnakujunemine kalatootjale pole piisavalt põhjendatud või reegleid muudetakse. Sellise suhtumise puhul ei ole võimalik tekitada liikmetes ja ka liitumist kavatsevate ettevõtjate puhul usaldust. Vertikaalse integratsiooni mõte on selles, et suudetakse kontrollida ahelas ressursside kasutamist ja kujunevat toote hinda. Seega iga TO liige peab saama aru tema rollist TO-s ja sellesse panustama sest toorme hind moodustab ligikaudu 74% toote hinnast.

7. TO tasandil on vaja suurendada võimekust spetsialiseerumises, nii toodangu sortimendi laiendamiseks kui ka vertikaalse integratsiooni ahela erinevate lülide kvaliteetseks toimimiseks. Peab toimuma teatud spetsialiseerumine sisendite pakkumiseks teistele TO liikmetele. Nii näiteks oleks vajalik turu mitte toimimisel või teatud riskide tõttu spetsialiseeruda ahelas kalamaimude ettekasvatamisele, söödatootmisele, kala transpordi ja logistika korraldamisele jne. Eesmärk, peaks olema tervikuna kontroll oma ahela erinevate lülide osas vähendamaks tootmise kulu ja suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Uuringu koostamise käigus ilmnesid uued uurimisteemad:

Magevee-vesiviljelejate investeerimisplaanide tasuvusanalüüs ning investeeringute mõju kaubakala omahinnale.

Kalakasvatussektori finantskoormuse analüüs võrreldes põllumajandussektoriga.

51

6. SOOVITUSED

Kesknõmme kasvanduse sissevoolu asukoha (torujuhtme pikkuse) määramiseks tuleks läbi viia aastaringsed temperatuuri mõõtmised. Sobivad näiteks HOBO vastavad sensorid, mis töötavad kuid ilma välise abita ja hiljem saab vastava info maha lugeda. http://www.onsetcomp.com/products/hobo-data-loggers/waterproof?taxonomy_vocabulary_17_tid=97&field_product_family_value=All&sort_bef_combine=created+DESC&items_per_page=16&=Apply

Bioturvalisuse mõistes peaks Tagalaht muutuma ühtseks kalakasvatuse alaks. Alal on hetkel juba kaks kalakasvatusega alustavat ettevõtet. Mõlemad kasvatajad peaksid opereerima ühtsete põhimõtete järgi ja kasutama sama asustusmaterjali, mis on vaktsineeritud.

Kalandusorganisatsioonidele ja ettevõtjatele tuleb selgitada vertikaalse integreerumise põhimõtteid ja vajadust seoses globaalse konkurentsi kasvu ja turupositsioonide halvenemisega. Uuringust selgus, et vesiviljelejatel on erinevad teadmised TO toimimise alustest ning headest praktikatest maailmas. Neid teadmisi võiks jagada või ühtlustada läbi temaatiliste teavitustegevuste.

Vastavate pikaajaliste finantsmeetmete rakendamine vesiviljeluse investeeringute tegemisel, mille finantskulu oleks võimalikult madal, kuivõrd tootmisega alustamisel kaasnevad kulud ja täiendav finantskulu ei soosi ettevõtluse konkurentsivõimet. Tänased finantsinstrumendid on vajalikud ja oma vajadust tõestanud, kuid koostöös avaliku sektoriga peab otsima lahendusi finantskulu vähendamiseks.

Vajalikud on tarbija ja kokkuostja harimise programmid mis võimaldavad teadmist tõsta kala kvaliteedist.

Vesiviljeluse investeeringute alane info ja tootmisvõimsused peavad olema avaliku sektori jaoks analüüside tegemise vajadusel kättesaadavad, andmed üheselt tõlgendatavad ja võimaldama järjepidevat monitooringut. Uuringu läbiviimisel esines mitmeid puudujääke andmete saamisel ja nende õigsuses. Soovitav on, et riigilt rahalist toetust saanud ettevõtted on kohustatud vastavat infot edastama ametlikele institutsioonidele.

7. KASUTATUD MATERJAL

Aslesen, H. W., The innovation system of Norwegian aquacultured salmonids. 2007. University of Oslo. TIK Working paper on Innovation Studies No. 20070606.

Economic Performance of the EU Aquaculture Sector (STECF-OWP-12- 03). 2012. Edited by Jordi Guillen, Franca Contini & Hendrik Doerner. Scientific, Technical and Economic Committee for Fisheries (STECF).

Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014−2020. Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut Kalakasvatuse osakond. Tallinn, Tartu 2013.

Franklin, P., Verspoor, E,. Slaski, R. 2012. Impacts of open pen freshwater aquaculture production on wild fisheries. 2012. Homarus Ltd. Fisheries and Aquaculture Specialists, UK.

Gönroos, J., Seppäla, J., Silvenius, F., Mäkinen, T. 2006. Life cycle assessment of Finnish cultivated rainbow trout. Boreal Env. Res 11: 401-414.

IFRO Working Paper 2013/20.

Kankainen, M., Nielsen, P., Vielma, J. 2014. Economic feasibility tool for fish farming- case study on the Danish model fish farm in Finnish production environment.

Kankainen, M., Setälä, J., Berrill, I.,K., Ruohonen, K., Noble,K., Schneider,O. 2012. How to measure the economic impacts of chenges in growth, feed effiency and survival in aquaculture. Aquaculture Economics & Management, 16:4, 341-364.

Otsa, M. 2015. Pärnu kalanduspiirkond areneb jõudsalt. Postimehe teemaleht Maaelu edendaja. 13.04.2015, nr 4/18.

Salmon Farming Industry Handbook. 2012. Marine Harvest.

The economic performance of the EU aquaculture sector (STECF 14-18). 2014. Scientific, Technical and Economic Committee for Fisheries (STECF). Publications Office of the European Union, Luxembourg, EUR 27033 EN, JRC 93169, 451 pp.

Timmons, M,.B., Summerfelt, S, T., Vinci B, J., 1998. Review of circular tank technology and management. Aquacultural Engineering 18 (1998) 51–69.

Tohvert, T., Paaver. T. 1999. Kalakasvatus Eestis. EPMÜ Loomakasvatusinstituut ja Kalakasvatajate Liit. Tartu.

Trifković, N. 2013. Governance Strategies and Welfare Effects: Vertical Integration and Contracts in the Catfish Sector in Vietnam.

Tveterås, R., Kvaloy, O. 2004. Vertical coordination in the salmon supply chain. Institute for Research in Economics and Business Bergen, SNF working paper No 07/04.

Westring, G. 2013. Pertaining to an assessment of the potential for establishing commercially viable, sustainable and environmentally friendly aquaculture operations along the archipelago region of South-Eastern Sweden. AquaBioTech Group. http://www.kustlandet.com/upload/files/ABTG~KLT01-FinalReport~03-May-14.pdf http:// www.kust http://www.kustlandet.com/upload/files/ABTG~KLT01-FinalReport~03-May- 14.pdflhttp://www.kustlandet.com/upload/files/ABTG~KLT01-FinalReport~03-May-14.pdfandet.com/upload/files/ABTG~KLT01-FinalReport~03-May-14.pdf.

https://eteenus.keskkonnaamet.ee

www.ifro.ku.dk/english/publications/foi_series/working_papers/

www.rik.ee (TO, TO liikmete ja TO-st lahkunud isikute andmed)

54

8. LISAD

LISA 1. INTERVJUUDE KAVAD

TO liikmete personaalintervjuu kava

Lugupeetud ettevõtja!

Põllumajandusministeeriumi tellimusel viib Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut läbi uuringu, mille eesmärk on analüüsida vesiviljeluse kui kalandussektori ühe osa vertikaalse integratsiooni kogemust vesiviljelejate tootjaorganisatsiooni (TO) Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm näitel ning välja selgitada TO-sse kuulumise eeliseid, puudusi ja motivatsiooni ettevõtjate seisukohast. Intervjuu fookus on kalakasvatusel. Arvamuste ja hinnangute andmisel lähtuge viimase kolme aasta kogemusest (aastad 2012−2014). Küsitlus on anonüümne.

Meeldivat vastamist!

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut

Ankeetküsimustik

Üldandmed ettevõtte kohta

1. Missuguseid kala liike Te praegu kasvatate? Missugune on domineeriv kala liik?2. Millises veekogus Te kala kasvatate (vooluveekogus, rannikumeres, mujal)? 3. Milline on Teie viimase kolme aasta (aastad 2012−2014) keskmine toodangu maht

kasvatatavate kala liikide lõikes (tonnides)? Millised kala liigid kalakaubana moodustasid Teie ettevõtte müügitulust üle poole?

4. Kas Te tegelete lisaks kalakasvatusele ka teiste vesiviljelusvõimalustega (karpide, vähkide ja veetaimede, sh vetikate kasvatus)?

5. Millised tegurid mõjutavad kaubakala omahinda lisaks kalade söödakulule kõige enam?

Toorme väärindamine ettevõttes

6. Kas Te töötlete oma kalakasvatuse toodangut? Kui jah, siis hinnanguliselt kui suure osa Te oma toodangu mahust töötlete? Kui ei, siis jätkata küsimusega 9.

7. Millised toodangu töötlemise viise Te kasutate? Kas Te kasutate primaarse kalatöötlemise viise (tapmine, fileerimine ja pakendamine)? Kas Te kasutate sekundaarse kalatöötlemise viise (kala suitsutamine vms)?

8. Kui suure osa moodustas eelmisel aastal töödeldud toodete müügitulu Teie ettevõtte müügitulust? Millised töödeldud tooted moodustasid Teie ettevõtte müügitulust üle poole?

Tehnoloogia kasutamine ettevõttes

9. Missugust tehnoloogilist lahendust või süsteemi Te oma ettevõtte kalakasvatuses kasutate (läbivoolusüsteem, vee korduvkasutuse süsteem vms)? Missugustel asjaoludel Te kasutate just sellist süsteemi?

10. Mis on selle tehnoloogia eelised (keskkonnahoidlik, energiasäästlik, kuluefektiivne vms)?

11. Mis on selle tehnoloogia nõrkused või probleemid?12. Milline tehnoloogiline lahendus tagaks Teie ettevõtte kaubakalale võimalikult madala

omahinna?

Looduslikud ja muud tingimused vesiviljeluseks

13. Kas Teie ettevõtte tegutsemise asukoht ja muud tingimused on kalakasvatuse seisukohast sobivaim? Palun põhjendage oma vastust.

14. Millised on Teie arvates minimaalsed vajalikud tingimused kalakasvatuseks ja vesiviljeluseks? Palun nimetage vähemalt viis tingimust.

15. Kus on Teie arvates kõige parem asukoht kalakasvatuseks ja vesiviljeluseks? Palun põhjendage oma vastust.

16. Kas olemasolevad infrastruktuurid (teed, kala lossimiskohad, sadamad vms) toetavad Teie ettevõtte tegevust (vesiviljelust)?

17. Millised infrastruktuuri elemendid on Teie arvates olulised vesiviljeluse arendamisel ja toimimisel? Palun nimetage vähemalt viis olulisemat elementi.

18. Kas avalik sektor peaks toetama potentsiaalsete vesiviljelusalade suurendamist? Kui jah, siis milliseid meetmeid Te avalikult sektorilt ootate?

TOs liikmeks asumine

19. Mis aastal Te TO liikmeks astusite? Palun nimetage põhjused, miks Te astusite TO liikmeks? Kas liikmeks astumine oli seotud teatud ootuste ja soovidega?

20. Palun nimetage TO-s liikmeks olemise tugevused ja eelised (ettevõttel on põhitegevuse kogukulutused vähenenud, ettevõtte toodangu müük on suurenenud, on võimaldanud suurendada ettevõtte toodangu eest realiseeritavat hinda, ei olnud tarvidus teha teatud investeeringuid ettevõttesse vms).

21. Palun nimetage TO-s liikmeks olemise nõrkused ja ohud. 22. Milline oleks Teie ettevõtte majanduslik seis, kui Te ei kuuluks TO-sse? Kas Te

saaksite majanduslikult paremini või halvemini hakkama?23. Kas Te müüte kaubakala läbi TO Kalakasvatajate Ühistu Ecofarmi? Kui jah, siis kui

suure osatähtsuse Teie aastasest toodangu mahust moodustas eelmisel aastal kaubakala turustamine läbi TO? Kas Te müüte kaubakala ise? Kui jah, siis kui suure osatähtsuse see moodustas aastasest toodangu mahust?

TO toimimine ja areng

24. Kuidas Te hindate TO sisest koostööd liikmete vahel, liikmete, tegevmeeskonna ja juhtkonna vahel? Millised tegurid võiksid suurendada koostööd erinevate osapoolte vahel?

25. Kuidas Te hindate erinevate osapoolte panustamist TO toimimisse ja arengusse? Palun põhjendage oma vastust

26. Kuidas Te hindate TO juhtimise selgust ja läbipaistvust?

56

27. Mida tuleks TO-s teha, et tagada toodete kõrgem kvaliteet ja konkurentsivõime? Milliseid ressursse (inimressurss, kapital vms) selleks võiks kasutada? Milliseid investeeringuid oleks TO-s vaja veel täiendavalt teha lähiaastatel ning mis võiks olla eesmärk kümne aasta pärast?

28. Mida tuleks või võiks TO toorme tootmise, töötlemise, pakendamise, logistika ja müügikanalite osas ette võtta, et TO oleks majanduslikult jätkusuutlik?

29. Kas Teie arvates on TO tegevmeeskond, juhtkond ja liikmed TO vertikaalset integratsiooni teadvustanud?

30. Kas TO paremaks toimimiseks on vaja suurendada koostööd kohalike omavalitsuste, kalakasvatajate ja TO vahel? Kui jah, siis kuidas?

Tulevikuplaanid

31. Millised on Teie ettevõttes lähima kolme ja viie aasta investeeringuplaanid? Millised on planeeritavad investeeringuobjektid? Milline võiks olla orienteeruv investeeringumaht? Millistest allikatest Te olete kavandanud investeeringuid katta?

32. Kas Te plaanite oma tegevust lähima kolme aasta jooksul laiendada? Kui ei, siis jätkata järgmise küsimusega. Kui jah, siis kas Te soovite lisaks kasvatatavatele kala liikidele mõnda teist liiki kala kasvatama hakata Kas Te soovite laiendada kala töötlemist? Kas Te plaanite laieneda vesiviljeluse või muus sektoris? Millises? Kui Te plaanite laiendada tootmis vesiviljeluse sektoris, siis millises piirkonnas (geograafiline asukoht)?

33. Kui Te ei soovi oma tegevust laiendada, siis mis põhjustel? Millised on need lahendused, mis aitaksid Teie ettevõttel tootmist laiendada?

34. Teie täiendavad kommentaarid ja ettepanekud.

57

Info ettevõtte kohta täidab intervjueerija enne või pärast intervjuud.RegistrikoodNimiEttevõtte tegutsemise asukoht (kalakasvatus)Maakond, valdPõhitegevusalaÄriregisterLisategevusala(d)ÄriregisterMüügitulu EL riikides (v. a Eesti), % müügitulustViimases kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes näidatud müügitulu.EL-s asuvad eksportriigidViimases kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes esitatud riigid.Müügitulu väljapool EL riikides, % müügitulustViimases kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes näidatud müügitulu.Väljapool EL asuvad eksportriigidViimases kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes näidatud riigid.Küsimusele vastaja nimi, ametEes- ja perekonnanimiVastaja kontaktandmedTelefon, e-postIntervjuu aegIntervjuu kohtIntervjueeritava ettevõttes vmsIntervjuu kestusMärkused küsitluse, küsimustiku vms kohta

58

TO-st lahkunud liikme personaalintervjuu kava

Lugupeetud ettevõtja!

Põllumajandusministeeriumi tellimusel viib Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut läbi uuringu, mille eesmärk on analüüsida vesiviljeluse kui kalandussektori ühe osa vertikaalse integratsiooni kogemust vesiviljelejate tootjaorganisatsiooni (TO) Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm näitel ning TO-sse kuulumise eeliseid, puudusi ja motivatsiooni ettevõtjate seisukohast. Intervjuu fookus on kalakasvatusel. Küsitlus on anonüümne.

Meeldivat vastamist!

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut

Ankeetküsimustik

Üldandmed ettevõtte kohta

1. Missuguseid kala liike Te praegu kasvatate? Missugune on domineeriv kala liik?2. Millises veekogus Te kala kasvatate (vooluveekogus, rannikumeres, mujal)? 3. Milline on Teie viimase kolme aasta (aastad 2012−2014) keskmine toodangu maht

kasvatatavate kala liikide lõikes (tonnides)? Millised kala liigid kalakaubana moodustasid Teie ettevõtte müügitulust üle poole?

4. Kas Te tegelete lisaks kalakasvatusele ka teiste vesiviljelusvõimalustega (karpide, vähkide ja veetaimede, sh vetikate, kasvatus)?

5. Millised tegurid mõjutavad kaubakala omahinda lisaks kalade söödakulule kõige enam?

Toorme väärindamine ettevõttes

6. Kas Te töötlete oma kalakasvatuse toodangut? Kui jah, siis hinnanguliselt kui suure osa Te oma toodangu mahust töötlete? Kui ei, siis jätkata küsimusega 9.

7. Millised toodangu töötlemise viise Te kasutate? Kas Te kasutate primaarse kalatöötlemise viise (tapmine, fileerimine ja pakendamine)? Kas Te kasutate sekundaarse kalatöötlemise viise (kala suitsutamine vms)?

8. Kui suure osa moodustas eelmisel aastal töödeldud toodete müügitulu Teie ettevõtte müügitulust? Millised töödeldud tooted moodustasid Teie ettevõtte müügitulust üle poole?

Tehnoloogia kasutamine ettevõttes

9. Missugust tehnoloogilist lahendust või süsteemi Te oma ettevõtte kalakasvatuses kasutate (läbivoolusüsteem, vee korduvkasutuse süsteem vms)? Missugustel asjaoludel Te kasutate just sellist süsteemi?

10. Mis on selle tehnoloogia eelised (keskkonnahoidlik, energiasäästlik, kuluefektiivne vms)?

11. Mis on selle tehnoloogia nõrkused või probleemid?

59

12. Milline tehnoloogiline lahendus tagaks Teie ettevõtte kaubakalale võimalikult madala omahinna?

Looduslikud ja muud tingimused vesiviljeluseks

13. Kas Teie ettevõtte tegutsemise asukoht ja muud tingimused on kalakasvatuse seisukohast sobivaim? Palun põhjendage oma vastust.

14. Millised on Teie arvates minimaalsed vajalikud tingimused kalakasvatuseks ja vesiviljeluseks? Palun nimetage vähemalt viis tingimust.

15. Kus on Teie arvates kõige parem asukoht kalakasvatuseks ja vesiviljeluseks? Palun põhjendage oma vastust.

16. Kas olemasolevad infrastruktuurid (teed, kala lossimiskohad, sadamad vms) toetavad Teie ettevõtte tegevust (vesiviljelust)?

17. Millised infrastruktuuri elemendid on Teie arvates olulised vesiviljeluse arendamisel ja toimimisel? Palun nimetage vähemalt viis olulisemat elementi.

18. Kas avalik sektor peaks toetama potentsiaalsete vesiviljelusalade suurendamist? Kui jah, siis milliseid meetmeid Te avalikult sektorilt ootate?

TO-st lahkumine

19. Mis aastal Te TO-st lahkustite? Palun nimetage lahkumise põhjused. 20. Palun nimetage TO-s liikmeks olemise nõrkused ja ohud. 21. Palun nimetage TO-s liikmeks olemise tugevused ja eelised. 22. Kas Teie ettevõtte majanduslik seis muutus, kui Te lahkustite TO-st? Kas Te saate

paremini või halvemini hakkama?

Tulevikuplaanid

23. Millised on Teie ettevõttes lähima kolme ja viie aasta investeeringuplaanid? Millised on planeeritavad investeeringuobjektid? Milline võiks olla orienteeruv investeeringumaht? Millistest allikatest Te olete kavandanud investeeringuid katta?

24. Kas Te plaanite oma tegevust kolme aasta jooksul laiendada? Kui ei, siis jätkata järgmise küsimusega. Kui jah, siis kaas Te soovite lisaks kasvatatavatele kala liikidele mõnda teist liiki kasvatada? Kas Te soovite laiendada kala töötlemist? Kas Te plaanite laieneda vesiviljeluse või muus sektoris? Millises? Kui Te plaanite laiendada tootmist vesiviljeluse sektoris, siis millises piirkonnas (geograafiline asukoht)?

25. Kui Te ei soovi oma tegevust laiendada, siis mis põhjustel? Millised on need lahendused, mis aitaksid Teie ettevõttel tootmist laiendada?

26. Teie täiendavad kommentaarid ja ettepanekud.

60

Info ettevõtte kohta täidab intervjueerija enne või pärast intervjuud.RegistrikoodNimiEttevõtte tegutsemise asukoht (kalakasvatus)Maakond, valdPõhitegevusalaÄriregisterLisategevusala(d)ÄriregisterMüügitulu EL riikides (v. a Eesti), % müügitulustViimases kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes näidatud müügitulu.EL-s asuvad eksportriigidViimases kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes esitatud riigid.Müügitulu väljapool EL riikides, % müügitulustViimases kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes näidatud müügitulu.Väljapool EL asuvad eksportriigidViimases kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes näidatud riigid.Küsimusele vastaja nimi, ametEes- ja perekonnanimiVastaja kontaktandmedTelefon, e-postIntervjuu aegIntervjuu kohtIntervjueeritava ettevõttes vmsIntervjuu kestusMärkused küsitluse, küsimustiku vms kohta

61

TO juhatuse ja tegevmeeskonna grupiintervjuu kava

Grupiintervjuu ülesehitus

1. Intervjueerija tutvustab ennast.2. Intervjueerija tutvustab intervjuu eesmärki ja metoodikat3. Luba küsimine lindistuseks. Kodukorra tutvustus (intervjuu kestus maksimaalselt 1,5

tundi ilma pausita).4. Inetrvjueerimine.5. Lõppsõna. Tänusõnad.

Küsimustik

Looduslikud ja muud tingimused vesiviljeluseks

1. Millised on Teie arvates minimaalsed vajalikud tingimused kalakasvatuseks ja vesiviljeluseks? Palun nimetage vähemalt viis tingimust.

2. Kus on Teie arvates kõige parem asukoht kalakasvatuseks ja vesiviljeluseks? Palun põhjendage oma vastust.

3. Millised infrastruktuuri elemendid on olulised vesiviljeluse arendamisel ja toimimisel? Palun nimetage vähemalt viis olulisemat elementi.

4. Kas avalik sektor peaks toetama potentsiaalsete vesiviljelusalade suurendamist? Kui jah, siis milliseid meetmeid Te avalikult sektorilt ootate?

TO-s liikmelisus

5. Kas Teie arvates TO liikmelisus (arv, tootmismahud vms) on toimimiseks piisav? Palun põhjendage oma vastust.

6. Palun nimetage TO-s liikmeks olemise tugevused ja eelised (ettevõttel on põhitegevuse kogukulutused vähenenud, ettevõtte toodangu müük on suurenenud, on suurenenud või vähenenud pakutavate toodete sortiment, on võimaldanud suurendada ettevõtte toodangu eest realiseeritavat hinda, ei olnud tarvidus teha teatud investeeringuid ettevõttesse vms). On tekkinud suurem võimekus pakkuda tooteid nii siseturule kui ka ekspordiks.

7. Palun nimetage TO-s liikmeks olemise nõrkused ja ohud.

TO toimimine ja areng

8. Kuidas Te hindate TO sisest koostööd liikmete vahel, liikmete, tegevmeeskonna ja juhtkonna vahel? Millised tegurid võiksid suurendada koostööd erinevate osapoolte vahel?

9. Kuidas Te hindate erinevate osapoolte panustamist TO toimimisse ja arengusse? 10. Kuidas Te hindate TO juhtimise selgust ja läbipaistvust? 11. Mida tuleks TO-s teha, et tagada toodete kõrgem kvaliteet ja konkurentsivõime?

Milliseid ressursse (inimressurss, kapital vms) selleks võiks kasutada?

62

12. Mida tuleks või võiks TO toorme tootmise, töötlemise, pakendamise, logistika ja müügikanalite osas ette võtta, et TO oleks majanduslikult jätkusuutlik?

13. Kas TO paremaks toimimiseks on vaja suurendada koostööd kohalike omavalitsuste, kalakasvatajate ja TO vahel? Kui jah, siis kuidas?

14. Millised on TO lähima kolme ja viie aasta reaalsed investeeringuplaanid? Millised on planeeritavad investeeringuobjektid? Milline võiks olla orienteeruv investeeringumaht? Millistest allikatest Te olete kavandanud investeeringuid katta?

15. Kas Teie arvates on TO tegevmeeskond, juhtkond ja liikmed TO vertikaalset integratsiooni teadvustanud?

16. Kas Te olete TO-s kavandanud strateegiat edasise vertikaalse integratsiooni osas (tahapoole ja ettepoole integreerumine)? Kui jah, siis mis eesmärgil Te soovite edasist integratsiooni?

17. Teie täiendavad kommentaarid ja ettepanekud.

63