vesi pinnamoe kujundajana
TRANSCRIPT
Vesi pinnamoe
kujundajana
Kairi Jaaksaar
Vee tegevus
Uuristav, uhtuv, tegevus - erosioon
Kuhjav tegevus
Ojaga uhtorg Mordovas Maasäär
Uhtorg e jäärak on järsuveeruline uurdeorg, mis on tekkinud ajutise vooluvee kulutava tegevuse tagajärjel.
Mordova uhtorg
Vooluvee tegevus
Kui jõgi voolab liigestatud reljeefiga alal, või üle erineva kulumiskindlusega kivimite tekivad kärestikud, kosed ja joad.
Kosk voolab järsust astangust alla.
Kärestik on kivise ja ebatasase põhjaga
voolusäng.
Juga järsust astangust alla kukkuv vesi.
Joad on iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele nt: Jägala, Narva, Valaste juga (21,7m).
Maailma kõrgeim, Venezuelas asuv Angeli juga on üle 1000 meetri kõrge.
Victoria juga Aafrikas Sambia ja Zimbabwe piiril on maailma kõige laiem juga (1,7 km).
Delta on jõesuudme tüüp, kus kuhjunud setete tõttu on jõesuue jagunenud mitmeks haruks.
Niiluse delta
Nigeri jõe delta
Põhjavee tegevusVesi uuristab lahustuvatesse kivimitesse käike ning koopaid, sellist nähtust nimetatakse karstiksKarstilehter – vesi neeldub maa alla
Vesi voolab maa-alustes tunnelites salajõgedena edasi
savikiht lubjakivikoobas
Tilkekivid
• Tilkekivid on mineraalsed moodustised, mille on tekitanud tilkuv vesi.
• Stalaktiit on tilkekivi karstikoopa laesnagu jääpurikas
• Maast ulatuvad talle vastu stalagmiidid.
Maalihe
Maalihe ohustab piirkondi, kus vihmasaju või lumesulamise tagajärjel muutub pinnas liigniiskeks ning seetõttu raskeks. Metsa raiumine nõlvadelt suurendab maalihete riski. Mets seob niiskust ja hoiab pinnast paigal.
Eesti suurim maalihe on olnud Sauga jõel, Nurme silla juures
Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel.
Meri rannikute kujundaja
Lainete kulutava tegevuse tagajärjel tekkivad pangad.
Pakri pankrannik (u 25m kõrge) on aktiivses kujunemisjärgus, s.t. murdub ning üpris tihti. Paldiski pankrannik talvel
Mere kuhjava tegevuse tagajärjel tekivad:
Rannavallid, lainetega randa jõudnud materjalist
Poolsaarte ja neemede tipus tekivad setete kuhjumisel merre maasääred.
Kasutatud allikad:• http://www.dh.lv/veloturisms/6_diena.htm• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Klibuvall_Kassari.jpg• http://www.hot.ee/pakri/pankrannik.htm• http://geograafia10b.pbworks.com/Maalihked• http://daveslandslideblog.blogspot.com/2008/11/brazil-landslide-disaster-videos.html• http://et.wikipedia.org/wiki/Maalihe• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Khao_Binn_2.jpg• http://www.keskkonnaamet.ee/viktoriin/• http://science.yourdictionary.com/karst-topography• http://et.wikipedia.org/wiki/Deltarannik• http://www.unitedijawstates.com/maps.html• http://sellinemaailm.wordpress.com/2008/11/02/victoria-juga/• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Salto_Angel_from_Raton.JPG• http://www.looduseomnibuss.ee/gallery2/main.php/key/Maastikud?g2_itemId=28926• http://www.rebala.ee/?Huviv%E4%E4rsused:N%E4itused:J%E4gala_juga• http://www.panoraam.ee/eesti/e_sisu.html?id=22• http://ida-virumaa.blogspot.com/2009/04/valaste-juga-2003.html• http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm